Euroopa Liidu tööhõive- ja sotsiaalvaldkonna ministrid leppisid Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas kokku, et 2030. aasta eesmärgiks on tugev sotsiaalne Euroopa, mis keskendub töökohtadele, oskustele ja sotsiaalsele kaasatusele. See tähendab, et vähemalt 78% 20–64-aastastest peaks olema tööga hõivatud, igal aastal peaks koolitusel osalema vähemalt 60% kõigist täiskasvanutest, vaesuse ohus või sotsiaalset tõrjutust kogevate inimeste hulk peaks 2019. aastaga võrreldes vähenema vähemalt 15 miljoni võrra, sealhulgas vähemalt 5 miljoni lapse võrra.[1]
Muutuv keskkond ja sellega kaasnevad trendid, nagu keskkonnasäästlikkus, digitaliseerimine ja igapäevaelu nutistumine, rahvastiku vananemine Euroopas ja tööealise elanikkonna vähenemine, rääkimata geopoliitilisest olukorrast, panevad tööelule jõulise pitseri. Viimaste aastate kriisid ja kiired muudatused on lisanud vajalike oskuste nimekirja kriiside lahendamise oskuse ning hädavajalikuks on muutunud säilenõtkus nii isiklikul kui ka organisatsiooni tasandil.
Kutsekoja OSKA raportid[2] näitavad, et ideaalsel tulevikutöötajal on süvateadmised vähemalt ühel alal, aga ta peab oskama siduda neid eri valdkondadega. Tööturg ootab töötajalt eri pädevuste kombineerimist. Läbi aegade pehmeteks peetavaid oskusi, nagu suhtlemisoskus, kultuuride mõistmine ja nendega kohanemisoskus, läheb vaja juba praegu. Pole ametit, kus saaks läbi sotsiaalse intelligentsuseta, loovuse ja kriitilise mõtlemise või hea koostööta.
Trendid muudavad inimeste käitumisharjumusi, majanduslangus sunnib kokku tõmbama tarbimist, kriisid on muutumas igapäevaseks. Turbulentne keskkond tähendab tööandjale, et küsimuse asemel, kuidas teha sama tööd vähemaga, tuleb küsida, kuidas teha samaga rohkem. Rääkimata toimuvast rohepöördest.
Meediamaastikul on märgata trendi, et inimesed ei taha enam lugeda. Uudiseid eelistatakse pigem vaadata ja kuulata. Kas see võib tähendada, et ühel hetkel muutub lugemisoskus eksklusiivseks oskuseks? Või tööandja vaatest: kas noor ajakirjanik on täna lisaks tugevale sisuloomele ka video-, heli või muid taolisi oskusi omav tehnik? Kas tehisarule küsimuste esitamise oskus võib olla uus ajakirjaniku pädevus?
Kui personalitöötaja eest hakkab värbama tehisintelligent, siis kas tööandja hoiab värbaja tööjõukulud kokku või see tähendab, et värbaja on hoopis nõustaja oskustega?
Eri sektorite ja valdkondade mured on väga erinevad. 31. oktoobril toimunud Töötukassa tööandjate koosloomepäeva järel nentis Töötukassa tööandjate teenuste osakonna arendusjuht Illinor Siebold, et tööandjad soovivad, et eesti keele algoskus muutuks laiemalt kohustuslikuks ja klienditeeninduses paraneksid sotsiaalsed oskused. Inimeste liikumisel ettevõttesiseselt ühest valdkonnast teise läheb sageli vaja analüüsi- ja finantsoskusi, ka protsessi juhtimise oskusi. Kasvab vajadus mitmesuguste digioskuste järele.
Kutsekoda plaanib luua oskuste registrit, mis peaks aitama lihtsamini tööturuvajadustele vastavaid inimesi leida. Kas sellest saab meile tulevikus kasulik tööriist või muutuvad vajadused nii kiiresti, et me ei jõua sellele järele? Ümarlaual toodi välja, et kui aktiivsed tööandjad soovivad kutsekoolidega luua spetsiaalseid programme (nt elektrikute või nõrkvoolutehnikute jaoks), siis lektorid ei taha lisatööd teha. Nii näiteks ei valmista kutsekoolid ette elektrikuid, kes töötaksid välitingimustes. Veoautojuhi kursustel osalejatele tuleb üllatusena, et tegeleda tuleb ka koorma kinnitamisega, et rahvusvaheliste vedude puhul tuleb ööbida teinekord autos ja nädalavahetusel ei saagi kodus olla. Kas tegu on tasustamise probleemidega, nagu laiemalt haridusvaldkonnas, või on lihtsalt puudu motivatsioonist?
Põhioskus on tänapäeval ilmselt paindlikkus. See võib tähendada pea ees uude olukorda sukeldumist ja ka teiste juhendamist, sageli isegi enne, kui endal töö selge. Meistri-selli õpe töökohal ei ole praegugi kadunud.
Eri oskuste arendamine võib olla suur väljakutse, kuid ometi on see vajalik, et püsida konkurentsis. Tööjõudu jääb küll vähemaks, aga majanduskeskkond on muutustes ning kõikidel tööturu osapooltel tuleb reel püsimiseks ühiselt panustada. Iga täiskasvanu vastutab enda arengu ja oma konkurentsivõime eest tööturul. See, mis kunagi õpitud, ei pruugi olla enam piisav. Täiendage oma teadmisi mikrokraadidega, otsige inspireerivaid kursusi, jagage olemasolevaid kogemusi töövarjutamise ja koostöövõrgustike abil!
[1] https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_22_3782.
