Selle sätte saab kohaldada siis, kui alltöövõtja töötaja teeb hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, ümberehitamise või lammutamisega seotud ehitustöid ning tööandja (alltöövõtja) ei maksa talle töötasu. See tähendab, et alltöövõtu tellinud isik kohustub vastutama tööandja (alltöövõtja) töötasu maksmise kohustuse täitmise eest töötaja ees.
Alltöövõtu tellinud isik on isik, kes tellib oma ehitustööga seotud kohustuste täitmiseks eelpool nimetatud tööd teiselt isikult. Seda sätet ei saa kohaldada objekti tellijale, sest tellijal ei lasu ehitustöö tegemise kohustust, vaid ta soovib tellida millegi valmimist.
Alltöövõtu tellinud isik täidab töötasu maksmise kohustuse, kui tööandjalt (alltöövõtjalt) töötajal ei ole võimalik pärast täitemenetluse alustamist töötasu nelja kuu jooksul sisse nõuda. Täitemenetlus on kohtulahendite ja muude täitedokumentide täitmise menetlus. Täitemenetlus on reguleeritud täitemenetluse seadustikuga. Täitemenetluse algatamiseks on töötajal vaja jõustunud täitedokumenti ja tuleb esitada kohtutäiturile avalduse.
Alltöövõtu tellinud isiku vastutus on piiratud kehtestatud kuu töötasu alammääraga kalendrikuu kohta. Töötasu alammäär 2023. aastal oli 725 eurot kuus ja alates 1. jaanuarist 2024 on töötasu alammäär 820 eurot kuus. Näiteks, kui töölepingu järgi pidi tööandja töötajale maksma 1500 eurot kuus ja tööandja ei tasunud töötajale töötasu nelja kuu eest, siis saab töötaja tööandjalt (alltöövõtjalt) nõuda 1500 eurot iga kuu eest, kui töötaja ei saanud tööandjalt töötasu (4 x 1500 eurot = 6000 eurot). Kuna alltöövõtu tellinud isiku vastutus piirdub töötasu alammääraga, siis eeltoodud näite puhul on töötajal sellisel juhul õigus nõuda töötasu alltöövõtu tellinud isikult iga töötasu saamata jäänud kuu eest alammääras (näiteks, kui 2024. aastal on kuu töötasu alammäär 820 eurot, saab töötaja nõuda 4 x 820 eurot = 3280 eurot).
Kui alltöövõtu tellinud isik on tasunud töötajale töötasu alammäära ulatuses, saab alltöövõtu tellinud isik enda poolt täidetud kohustust samas ulatuses tagasi nõuda töötaja tööandjalt (alltöövõtjalt). Samal ajal väheneb töötaja nõue tööandja vastu alltöövõtu tellinud isiku poolt tasutud summa võrra.
Alltöövõtu tellinud isik vabaneb töötasu maksmise kohustusest, kui ta on järginud korraliku ettevõtja hoolsust. Korraliku ettevõtja hoolsus võib väljenduda selles, et alltöövõttu telliv isik kontrollib tehingupoole tausta, näiteks palub esitada tehingupoolel dokumendid majandusliku seisu kohta või maksuandmete tõendi, teeb päringu avalikes registrites, kontrollib maksehäirete puudumist, töötajate sotsiaalmaksu maksmist, ei esine maksudest kõrvalehoidmise kahtlusi, varjatuid tehinguid jms, mis loob usaldusväärsust selle kohta, et töötajale makstakse eeldatavasti töötasu.
Säte ei määra, millal peab alltöövõtu tellinud isik tehingupoolt kontrollima, see võib toimuda enne tehingu tegemist, aga ka tööde tegemise ajal. Näiteks kui alltöövõtt on sõlmitud aastaks, käitub alltöövõtu tellinud isik korraliku ettevõtja hoolsusega ka siis, kui ta kontrollib näiteks poole aasta möödudes, kas töötajate sotsiaalmaks on makstud.
Lõpliku hinnangu hoolsuskohustuse täitmise kohta annab töövaidluskomisjon või kohus.
