Uudised https://www.tooelu.ee/et/uudised en-us Latest newshttps://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=3032Kristina Kala: silmaprobleemide parim ravi on ennetus2021-05-14<p><span>Inimesed teevad aina rohkem ekraanide taga l&auml;hit&ouml;&ouml;d, mis aga ohustab silmade tervist. Silmade hoidmiseks tasub teha puhkepause ja harjutusi, kasutada niisutavaid silmatilkasid ja vaadata &uuml;le oma t&ouml;&ouml;keskkond. Ka l&auml;hit&ouml;&ouml;d tegevate laste silmad vajavad pause. Nii nagu kogu organismi heaolu toetamiseks, on ka silmade tervise hoidmiseks oluline veeta iga p&auml;ev aega &otilde;ues.</span></p> <p>Rohke l&auml;hit&ouml;&ouml; kuvari, nutiseadme v&otilde;i raamatuga tekitab mitmeid silmadega seotud probleeme. Peamine silmade tervist m&otilde;jutav faktor on l&auml;hit&ouml;&ouml; tegemise aeg. Pingsalt ekraani vaadates v&otilde;i lugedes pilgutab inimene silmi umbes poole v&auml;hem kui muu tegevuse juures. Selle tagaj&auml;rjel ei toodeta piisavalt pisaravedelikku ja silmapinda kattev pisarakile ei ole ka vedeliku liigse aurustumise t&otilde;ttu t&auml;isv&auml;&auml;rtuslik. See v&otilde;ib l&otilde;ppeda kuiva silma haigusega.</p> <p>Kuiva silma s&uuml;ndroom on silma pinda ja pisarakilet haarav p&otilde;letikuline haigus. Sellele s&uuml;mptomid on kuivus-, kipitus- v&otilde;i v&otilde;&otilde;rkehatunne silmades, silmade punetus ja valguskartlikkus, sagenenud pilgutamine, &auml;rritus, limane eritis silmadest. Iseloomulik on ka udusem n&auml;gemine, mis paraneb pilgutades. Kuiva silma s&uuml;ndroom v&otilde;ib p&otilde;hjustada sagedasemaid silmap&otilde;letikke v&otilde;i hoopis ohtlikke silman&auml;gemist ohustavaid seisundeid, r&auml;&auml;kimata elukvaliteedi m&auml;rgatavast halvenemisest.</p> <p>Teiseks rohke l&auml;hit&ouml;&ouml; tagaj&auml;rjeks on silmalihaste &uuml;lepinge. Selleks, et n&auml;gemiskaugusega kohaneda ja l&auml;hedale n&auml;ha, teevad silmalihased t&ouml;&ouml;d. Kui sellega &uuml;le pingutada, v&otilde;ivad tekkida &uuml;lepinge ja spasm. See avaldub n&auml;gemish&auml;iretena &ndash; inimene ei n&auml;e enam h&auml;sti kaugele v&otilde;i n&auml;iteks telekat, sest lihased ei suuda l&otilde;dvestuda. Inimesel v&otilde;ib olla halb enesetunne ja peavalu.</p> <p>Aparaadid m&otilde;&otilde;davad inimesel sellisel juhul tavap&auml;rasest suurema miinuse ehk l&uuml;hin&auml;gelikkuse, kuna lihased on pingeseisundis. Kui spasm on tekkinud, v&otilde;ib selle leevendamine olla pikaajaline ja keerukas.</p> <h3><span>Kuidas oma silmi l&auml;hit&ouml;&ouml;d tehes hoida?</span></h3> <p>Nii kuiva silma s&uuml;ndroomi kui ka akommodatsioonispasmi parim ravi on nende ennetamine. Selleks tuleb teha korrap&auml;raseid l&auml;hit&ouml;&ouml;pause. N&auml;iteks v&otilde;iks silmi puhata 10% ulatuses t&ouml;&ouml;ajast. Samuti tuleks m&otilde;elda sagedasemale pilgutamisele. Nii toodetakse rohkem pisaravedelikku ja pisarakile saab liikuda &uuml;le silma. Veel v&otilde;ib rakendada 20-20-20-reeglit: iga 20 minuti tagant peaks inimene 20 sekundit vaatama 20 jala (umbes kuue meetri) kaugusele. See l&otilde;dvestab silmalihaseid ning kaugemal olevaid objekte vaadates ja lihtsalt puhates inimene ka pilgutab rohkem. Lisaks v&otilde;ib silmad m&otilde;neks ajaks sulgeda, teha erinevaid pilgutusharjutusi v&otilde;i silmadega ringe, kuid p&otilde;hiline on pilk kaugusesse suunata ja v&auml;ltida hetkeks keskendunult l&auml;hedale vaatamist.</p> <p>T&auml;nap&auml;eval soovitatakse k&otilde;ikidele palju l&auml;hit&ouml;&ouml;d tegevatele t&auml;iskasvanutele niisutavaid silmatilkasid. Neid tuleks aga kasutada pidevalt, st iga p&auml;ev, isegi kui s&uuml;mptomeid ei ole. Neid v&otilde;iks tilgutada v&auml;hemalt kaks korda p&auml;evas, kuid vajaduse korral kasv&otilde;i iga tund. Tilkade kasutamine ei tekita s&otilde;ltuvust ja neid ei saa ka &uuml;leannustada.</p> <p>Kui silmatilku tarvitatakse korrap&auml;raselt ja pikka aega, v&otilde;iks eelistada s&auml;ilitusainevabasid tilkasid, sest s&auml;ilitusainetega tilgad v&otilde;ivad pikema aja jooksul hoopis ise silmade kuivust tekitama hakata. S&auml;ilitusainevabad silmatilgad on apteegis k&auml;sim&uuml;&uuml;gis.</p> <p>Oluline on vaadata &uuml;le ka keskkond, kus t&ouml;&ouml;d tehakse. Kuiva silma s&uuml;ndroomi puhul v&otilde;ib kasu olla &otilde;hu niisutamisest. Arvutit&ouml;&ouml;d tehes tuleks &uuml;le kontrollida kuvari asend: see peaks asuma 20&ndash;30&deg;vaatev&auml;lja keskjoonest allpool ja 50&ndash;60 cm kaugusel. Kui kuvar asub veidi madalamal kui silmad, saavad silmalaud pisarakilet rohkem kaitsta. T&ouml;&ouml;tamise kohas peaks olema sobiv valgus.</p> <p>Kuiva silma s&uuml;ndroomi ja silmapinna p&otilde;letikku soodustavad ka kontaktl&auml;&auml;tsed, seep&auml;rast tasub nende kandmist rohke l&auml;hit&ouml;&ouml; korral v&auml;hendada. Kontaktl&auml;&auml;tsi tasub kanda nii palju kui vaja ja nii v&auml;he kui v&otilde;imalik.</p> <p>Silmade seisundit m&otilde;jutab tegelikult kogu organismi tervis, seep&auml;rast on t&auml;htis juua korralikult vett ja toituda tervislikult. Kuiva silma s&uuml;ndroomi korral on t&auml;heldatud, et oomega-3-rasvhapetel ja antioks&uuml;dantidel on silmi kaitsev funktsioon.</p> <h3><span>Kuidas hoida silmade tervist lastel?</span></h3> <p>Praegusel ajal tuleb ka lastel ekraani taga rohkem koolit&ouml;id teha. Laste silmatervist &auml;hvardavad samasugused ohud &ndash; nii kuiva silma s&uuml;ndroom kui ka akommodatsioonispasm &ndash;, kuid lisaks peab arvestama sellega, et nende silmad veel kasvavad ja arenevad. Intensiivne l&auml;hit&ouml;&ouml; soodustab l&uuml;hin&auml;gelikkuse teket.</p> <p>Ka laste puhul aitavad puhkepausid. Samuti on t&otilde;estatud, et kui olla iga p&auml;ev v&auml;hemalt kaks tundi &otilde;ues, kaitseb see l&uuml;hin&auml;gelikkuse tekke ja s&uuml;venemise eest.</p> <h3><span>Millal p&ouml;&ouml;rduda arstile, kui on tekkinud m&otilde;ni kirjeldatud s&uuml;mptom?</span></h3> <p>Kuiva silma s&uuml;ndroomi puhul peaks esmalt alustama puhkepauside tegemise, silmatilkade pideva kasutamise ja t&ouml;&ouml;keskkonna optimeerimisega. Kui inimene juba teadlikult puhkab ja kasutab niisutavaid silmatilkasid 4&ndash;5 korda p&auml;evas, aga kaebused p&uuml;sivad, peaks p&ouml;&ouml;rduma plaanilises korras silmaarsti poole kontrolli.</p> <p>Kui tekkinud on n&auml;gemish&auml;ire, mis pilgutamisel ei m&ouml;&ouml;du, peaks silmaarstile minema esimesel v&otilde;imalusel, &uuml;ksk&otilde;ik kas see on seotud rohke l&auml;hit&ouml;&ouml;ga v&otilde;i mitte. Igasugune n&auml;gemish&auml;ire, mis iseenesest ei taandu, on vaja &uuml;le kontrollida.</p> <p>Lapsed ei v&auml;ljenda end tihtilugu nii selgelt ega m&otilde;ista, et neil on tekkinud n&auml;gemish&auml;ire, vaid v&otilde;ivad kaevata hoopis suurenenud v&auml;simuse v&otilde;i peavalu &uuml;le. N&auml;iteks v&otilde;ib n&auml;ha, et laps ei vaata enam diivanilt telekat, vaid istub p&otilde;randale telekale l&auml;hemale. Sellisel juhul tuleks lapse n&auml;gemine &uuml;le kontrollida.</p> <ul> <li><em>Kristina Kala on&nbsp;<a href="https://meditsiiniteadused.ut.ee/et" rel="nofollow noopener" target="_blank">Tartu &Uuml;likooli meditsiiniteaduste valdkonna</a>&nbsp;vilistlane.</em></li> <li><em>2020. aastal l&otilde;petas ta oftalmoloogia erialal residentuuri.</em></li> <li><em>Praegu t&ouml;&ouml;tab ta Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliinikus.</em></li> </ul> <div><i><br /></i></div> <div>Allikas: <a href="https://vilistlaselu.ut.ee/kristina-kala-silmaprobleemide-parim-ravi-on-ennetus/">vilistlaselu.ut.ee</a></div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=3030Kas Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonda sisestatud riskianalüüs on teistele nähtav?2021-05-10<p><b>Lugeja k&uuml;sib: sain &uuml;lesandeks laadida meie ettev&otilde;tte riskianal&uuml;&uuml;s T&ouml;&ouml;inspektsiooni iseteeninduskeskkonda &uuml;les. Kuidas seda teha ning kas teised ettev&otilde;tted v&otilde;ivad ka seda sealt n&auml;ha? Kuulsin ka, et kui riskianal&uuml;&uuml;s on &uuml;les laetud, siis t&ouml;&ouml;inspektorid meid niipea k&uuml;lastama ei tule. Kas see on t&otilde;si?</b></p> <p><b><i>Vastab Anni Vilde, T&ouml;&ouml;inspektsiooni &uuml;ldosakonna juhataja:</i></b> T&ouml;&ouml;inspektsiooniga saab digitaalselt suhelda l&auml;bi iseteeninduse (<a href="https://iseteenindus.ti.ee/">https://iseteenindus.ti.ee/</a>), kuhu p&auml;&auml;sete nii meie veebilehe <a href="http://www.ti.ee">www.ti.ee</a> kui T&ouml;&ouml;elu portaali <a href="http://www.tooelu.ee">www.tooelu.ee</a> kaudu. Iseteeninduses saate teha esimesed sammud hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel, n&auml;iteks m&auml;&auml;rata ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutusega tegeleva isiku ehk t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti.&nbsp;</p> <p>Kui ettev&otilde;ttel pole veel riskianal&uuml;&uuml;si&nbsp; l&auml;bi viidud, saate selle teha iseteeninduskeskkonnas uue digitaalse t&ouml;&ouml;vahendi abil. Kui ettev&otilde;ttel on riskianal&uuml;&uuml;s juba olemas, saate selle sealsamas ka &uuml;les laadida.&nbsp;</p> <p>Ettev&otilde;tte riskianal&uuml;&uuml;si n&auml;eb &uuml;ksnes sama ettev&otilde;tte esindaja, teised ettev&otilde;tted sellele infole ligi ei p&auml;&auml;se.&nbsp;</p> <p>Juhul, kui teie ettev&otilde;te peaks sattuma T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalvesse, toimub j&auml;relevalvega seotud infovahetus iseteeninduse kaudu digitaalselt. Kui T&ouml;&ouml;inspektsioon on ettev&otilde;tte suhtles alustanud j&auml;relevalvemenetluse, saavad &uuml;ksnes menetlejad ligip&auml;&auml;su ettev&otilde;tte riskianal&uuml;&uuml;sile, sh tekib v&otilde;imalus avada riskianal&uuml;&uuml;si faile ja tutvuda riskianal&uuml;&uuml;si sisuga. Kui ettev&otilde;te on iseteenindusse riskianal&uuml;&uuml;si failina &uuml;les laadinud v&otilde;i koostanud selle iseteeninduses t&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamise t&ouml;&ouml;vahendi abil, aga T&ouml;&ouml;inspektsioon ei ole ettev&otilde;tte suhtes j&auml;relevalvemenetlust alustanud, siis n&auml;evad menetlejad ainult seda, kas ja millal on ettev&otilde;te riskianal&uuml;&uuml;si esitanud. Riskianal&uuml;&uuml;si sisule juurdep&auml;&auml;s puudub.&nbsp;</p> <p>Iseteeninduskeskkonda &uuml;les laetud riskianal&uuml;&uuml;s n&auml;itab, et t&ouml;&ouml;andja v&auml;&auml;rtustab ohutut ning tervist hoidvat t&ouml;&ouml;keskkonda. Siiski v&otilde;ib ka riskianal&uuml;&uuml;si esitanud ettev&otilde;tet k&uuml;lastada t&ouml;&ouml;inspektor j&auml;relevalve k&auml;igus, olgu siis t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse v&otilde;i kutsehaiguse asjaolude uurimiseks, sihtkontrolli k&auml;igus vmt juhul.</p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=3029Töötasu hüvitise maksmine jätkub ka maikuu eest2021-05-06<p><b>Valitsus otsustas T&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu ettepanekul pikendada t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitise maksmist senistel tingimustel ka maikuu eest. See aitab s&auml;ilitada inimeste t&ouml;&ouml;kohti ning majandusel piirangute leevenemisel kiiremini taastuda.</b>&nbsp;</p> <p>&bdquo;COVID-19 haiguse leviku ja kehtivate piirangute t&otilde;ttu on paljude t&ouml;&ouml;andjate igap&auml;evane majandustegevus h&auml;iritud, k&auml;ive ja tulud j&auml;rsult langenud ning t&ouml;&ouml;tajatele t&ouml;&ouml; tagamine ja t&ouml;&ouml;tasu maksmine raskendatud. T&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitise maksmine ka maikuu eest aitab kaasa t&ouml;&ouml;kohade s&auml;ilitamisele ning toetab majanduse kiiret taastumist,&ldquo; s&otilde;nas tervise- ja t&ouml;&ouml;minister <b>Tanel Kiik</b>.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitist saab taotleda T&ouml;&ouml;tukassast ja seda rahastatakse t&ouml;&ouml;tuskindlustusvahenditest ning riigi eelarvest.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitist makstakse t&ouml;&ouml;tajatele, kelle t&ouml;&ouml;andja tegevus on COVID-19 haiguse t&otilde;kestamiseks kehtestatud piirangute t&otilde;ttu m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt h&auml;iritud. T&ouml;&ouml;andja saab taotleda t&ouml;&ouml;tajatele t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitist, kui tema k&auml;ive on langenud v&auml;hemalt 50% ja kui tal ei ole t&ouml;&ouml;tajatele kokkulepitud mahus t&ouml;&ouml;d anda.</p> <p>T&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitist makstakse igale t&ouml;&ouml;tajale &uuml;hes kuus kuni 1 000 eurot. T&ouml;&ouml;tukassa maksab t&ouml;&ouml;tajale kalendrikuu eest kuni 60% t&ouml;&ouml;taja keskmisest &uuml;he kuu t&ouml;&ouml;tasust, millele lisandub t&ouml;&ouml;andja poolt makstav t&ouml;&ouml;tasu (v&auml;hemalt 200 eurot). T&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitist makstakse ka f&uuml;&uuml;silisest isikust ettev&otilde;tjatele t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ras.</p> <p>H&uuml;vitise maksmiseks maikuu eest saavad ettev&otilde;tted ja f&uuml;&uuml;silisest isikust ettev&otilde;tjad esitada taotluse e-t&ouml;&ouml;tukassa kaudu 1. juunist kuni 30. juunini. Meetme maksumus on 20,1 miljonit eurot, mis kaetakse riigi lisaeelarvest.&nbsp;</p> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=3028Töötervishoiukontroll peaks muutuma terviklikuks töötervishoiuteenuseks2021-05-05<p><b>Sotsiaalministeerium saatis koosk&otilde;lastusringile t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse muutmise v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamiskavatsuse, millega on plaanis t&otilde;sta t&ouml;&ouml;tervishoiuteenuse kvaliteeti ning suurendada t&ouml;&ouml;tervishoiuarstide ja perearstide koost&ouml;&ouml;d t&ouml;&ouml;ga seotud haigestumise diagnoosimisel ja ravil.</b>&nbsp;</p> <p>Ettepaneku kohaselt laiendatakse senist t&ouml;&ouml;tervishoiukontrolli terviklikuks t&ouml;&ouml;tervishoiuteenuseks, mis l&auml;htub senisest enam t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sist ja t&ouml;&ouml;tajate vajadustest.&nbsp; Sellega muutuvad tulevikus ka t&ouml;&ouml;tervishoiuarstide ettekirjutused ja soovitused personaalsemaks ning paraneb t&ouml;&ouml;andjate ja t&ouml;&ouml;tervishoiuarstide koost&ouml;&ouml; tervist hoidva t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel.&nbsp;</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;andjad peaksid tervisekontrolli korraldamisel v&otilde;tma rohkem arvesse t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;se, mitte pakkuma nn terviseuuringute standardpakette, mis ei l&auml;htu tegelikest t&ouml;&ouml;keskkonnas olevatest riskidest ega t&ouml;&ouml;tajate vajadustest. Tulemuseks v&otilde;ivad olla liiga &uuml;ldised soovitused, millest ei ole abi t&ouml;&ouml;keskkonna ohutumaks kujundamisel. On teada, et <a href="https://www.sm.ee/sites/default/files/ttu_lopparuanne.pdf">T&ouml;&ouml;tervishoiuteenuse uuringu</a> andmetel on vaid 27% t&ouml;&ouml;andjatest l&auml;htunud tervisekontrolli korraldamisel t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si tulemustest ning samas on 64% t&ouml;&ouml;andjate hinnangul t&ouml;&ouml;tervishoiuarstide soovitused liialt &uuml;ldised ja &uuml;hetaolised,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister <b>Tanel Kiik.</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Ettepanek on anda ka t&ouml;&ouml;tervishoiu&otilde;dedele suurem roll</b>, et soodustada t&ouml;&ouml;tervishoiuteenuse osutaja meeskonna siseselt erinevate spetsialistide koost&ouml;&ouml;d ning jagada arstide koormust. &Otilde;de saab teha tervisekontrolli raames uuringuid ja anal&uuml;&uuml;se, samuti on &otilde;el &otilde;igus t&auml;ita muid teenuse juurde kuuluvaid &uuml;lesandeid, n&auml;iteks t&ouml;&ouml;keskkonna k&uuml;lastus, riskianal&uuml;&uuml;si &uuml;levaatamine, t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;andjate n&otilde;ustamine jms.<b>&nbsp;</b></p> <p><b>T&ouml;&ouml;tervishoiuarsti teenuse k&auml;ttesaadavuse parandamiseks &uuml;le Eesti</b> tuleks ettepaneku kohaselt luua t&ouml;&ouml;tervishoiuarstidele v&otilde;imalus osutada teenust teiste tervishoiuteenuse osutajate ruumides, kui viimasel endal tegutsemiskohta ei ole, n&auml;iteks suurematest keskustest kaugemal asuvates piirkondades.&nbsp;</p> <p><b>Plaanis on parandada t&ouml;&ouml;ga seotud haigestumise diagnoosimise v&otilde;imalusi.</b> Selleks oleks vaja tagada t&ouml;&ouml;tervishoiuarstidele Haigekassa rahastus uuringute ja anal&uuml;&uuml;side l&auml;biviimiseks, mis on vajalikud t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haiguste diagnoosimiseks. T&ouml;&ouml;tervishoiuarstil peab olema v&otilde;imalus v&auml;ljastada uuringute/anal&uuml;&uuml;side jaoks saatekirju, mille korral rahastuse v&otilde;tab &uuml;le Haigekassa. T&auml;iendavate uuringute l&auml;biviimine peab olema tulevikus v&otilde;imalik ka juhul, kui t&ouml;&ouml;andja tellitud pakett seda ei sisalda.&nbsp;</p> <p><b>Lisaks tuleks luua perearstile/eriarstidele v&otilde;imalus konsulteerida t&ouml;&ouml;ga seotud terviseprobleemi kahtluse korral t&ouml;&ouml;tervishoiuarstiga</b> e-konsultatsiooni teel v&otilde;i vajadusel suunata inimene viimase juurde. &bdquo;T&ouml;&ouml;tervishoiuarsti roll on selgitada v&auml;lja, kas patsiendi terviseprobleem on t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud, vajadusel diagnoosida t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumine ning n&otilde;ustada t&ouml;&ouml;keskkonna ja t&ouml;&ouml;tingimuste osas. Lisaks peab ka t&ouml;&ouml;tervishoiuarstil olema v&otilde;imalik e-konsultatsiooni abil konsulteerida inimese perearstiga v&otilde;i m&otilde;ne eriarstiga ehk tagatud peaks olema vastastikune konsulteerimise v&otilde;imalus,&ldquo; lisas tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Tanel Kiik.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiuteenuse uuringu andmetel on t&ouml;&ouml;keskkonna riske hinnanud 80% t&ouml;&ouml;andjatest. Sama palju on ka t&ouml;&ouml;andjaid, kes on saatnud oma t&ouml;&ouml;tajad tervisekontrolli (81%). Samas ei kasuta k&otilde;ik t&ouml;&ouml;andjad riskianal&uuml;&uuml;si t&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli saatmise alusena. Vaid 27% k&uuml;sitletud t&ouml;&ouml;andjatest v&auml;itis, et on tervisekontrolli korraldamisel l&auml;htunud riskianal&uuml;&uuml;si tulemustest.&nbsp;</p> <p>Eestis oli 2019. aasta andmetel 598&nbsp;300 palgat&ouml;&ouml;tajat ning v&auml;hemalt &uuml;he t&ouml;&ouml;tajaga t&ouml;&ouml;andjaid oli 59&nbsp;803. Terviseameti tervishoiut&ouml;&ouml;tajate riikliku registri andmetel on Eestis 109 t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti, Tervise Arengu Instituudi andmetel t&ouml;&ouml;tas arstina neist 2019. aastal 78. T&ouml;&ouml;tervishoiuteenuse tegevusluba on 61 t&ouml;&ouml;tervishoiuteenuse osutajal.&nbsp;</p> <p>Eesti t&ouml;&ouml;ealise elanikkonna vananemise t&otilde;ttu on oluline soodustada inimeste p&uuml;simist v&otilde;imalikult kaua tervena t&ouml;&ouml;turul. &Uuml;heks oluliseks meetmeks t&ouml;&ouml;v&otilde;ime s&auml;ilitamisel on kvaliteetne t&ouml;&ouml;tervishoiuteenus, sh t&ouml;&ouml;tajate tervisekontroll, mille abil on v&otilde;imalik ennetada ja varakult avastada t&ouml;&ouml;ga seotud terviseprobleeme ja seel&auml;bi v&auml;hendada inimeste t&ouml;&ouml;turult v&auml;lja langemist.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse muutmise v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamiskavatsusega (VTK) on v&otilde;imalik tutvuda ja tagasisidet anda 1. juunini 2021 valitsuse eeln&otilde;un&otilde;ude infos&uuml;steemis <a href="https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e75d0eb4-814c-4f60-9000-b1fe8dd7c242">EIS</a>.</p> <p>&nbsp;</p> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=3026Kas töökohta vahetades võib uuesti õppepuhkust võtta?2021-05-03<p><b>Lugeja k&uuml;sib: &Otilde;pin &uuml;likoolis ning &otilde;pingute k&otilde;rvalt k&auml;in ka t&ouml;&ouml;l. Vahetasin just aprillis t&ouml;&ouml;kohta. Vana t&ouml;&ouml;andja juures kasutasin 30 kalendrip&auml;eva &otilde;ppepuhkust &auml;ra, aga kas uue t&ouml;&ouml;andja juures v&otilde;in uuesti &otilde;ppepuhkust v&otilde;tta?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ennetusosakonna juhataja:</i></b> Esmalt on oluline t&auml;hele panna, et &otilde;ppepuhkust antakse kalendriaasta eest ehk et &otilde;ppepuhkuse saamise &otilde;igust arvestatakse 1. jaanuarist 31. detsembrini, mitte &otilde;ppeaasta j&auml;rgi. Vastavalt t&auml;iskasvanute koolituse seaduse &sect; 13 l&otilde;ikele 1 antakse t&ouml;&ouml;tajale ja ametnikule tema taotluse ning &otilde;ppeasutuse teatise alusel taseme&otilde;ppes v&otilde;i t&auml;ienduskoolitusasutuse pidaja l&auml;biviidavas t&auml;ienduskoolituses osalemiseks &otilde;ppepuhkust kuni 30 kalendrip&auml;eva kalendriaasta jooksul. Seega juhul, kui jaanuaris on t&ouml;&ouml;taja k&otilde;ik &otilde;ppepuhkuse p&auml;evad &auml;ra kasutanud, siis ta sel aastal seda enam taotleda ei saa. Kui &nbsp;t&ouml;&ouml;taja on t&ouml;&ouml;andjat vahetanud ning k&otilde;ik &otilde;ppepuhkuse p&auml;evad kalendriaastas &auml;ra kasutanud, ei teki tal &nbsp;&otilde;igust uuesti &otilde;ppepuhkuse taotlemiseks uue t&ouml;&ouml;andja juures 30ks p&auml;evaks.&nbsp;</p> <p>K&uuml;ll aga on t&ouml;&ouml;tajal uue t&ouml;&ouml;andja juures v&otilde;imalus kasutada tasemekoolituse l&otilde;petamiseks m&otilde;eldud t&auml;iendavalt 15 kalendrip&auml;evast &otilde;ppepuhkust, mis tuleb tasustada t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra ulatuses. Seda muidugi juhul, kui neid p&auml;evi endise t&ouml;&ouml;andja juures &auml;ra ei kasutatud. T&auml;iendav &otilde;ppepuhkus l&otilde;petamiseks on m&otilde;eldud ennek&otilde;ike &otilde;pingute l&otilde;petamisega seotud tegevusteks viimasel &otilde;ppeaastal (l&otilde;put&ouml;&ouml; kirjutamine, l&otilde;pueksamiteks valmistumine jmt). Samas ei reguleeri t&auml;iskasvanute koolituse seadus l&otilde;petamiseks m&otilde;eldud &otilde;ppepuhkuse kasutamist t&auml;psemalt ning k&otilde;ne alla v&otilde;ib tulla puhkuse kasutamine ka varem kui l&otilde;petamise aastal. K&uuml;ll aga saab nimetatud puhkust kasutada vaid &uuml;he korra - kui t&ouml;&ouml;taja kasutab taseme&otilde;ppe l&otilde;petamiseks m&otilde;eldud &otilde;ppepuhkuse &otilde;pingute esimesel aastal &auml;ra, siis ei saa seda viimasel aastal enam kasutada. Sama lugu on ka siis, kui t&ouml;&ouml;taja &otilde;pingute vahepeal uuesti t&ouml;&ouml;andjat vahetab.&nbsp;</p> <p><i>&Otilde;ppepuhkusele j&auml;&auml;misest tuleb t&ouml;&ouml;andjale ette teatada v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva. Teavitamine peab toimuma kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis (e-kiri, kiri jne). Avalduses tuleks m&auml;rkida, mis liiki &otilde;ppepuhkust soovitakse kasutada (kas taseme&otilde;ppe l&otilde;petamiseks v&otilde;i tavap&auml;rast). &Otilde;ppepuhkust v&otilde;ib v&otilde;tta &uuml;hes osas v&otilde;i mitmes osas. Seadus ei keela puhkust v&otilde;tta ka &uuml;he p&auml;eva kaupa (v.a juhul, kui &otilde;ppepuhkust v&otilde;etakse ainult vabadel p&auml;evadel). &Uuml;htlasi on &otilde;ppepuhkusele j&auml;&auml;miseks vajalik esitada t&ouml;&ouml;andjale &otilde;ppeasutuse teatis. &Otilde;ppepuhkusetasu tuleb t&ouml;&ouml;andjal v&auml;lja maksta eelviimasel t&ouml;&ouml;p&auml;eval enne puhkuse algust, kuid v&otilde;ib ka kokku leppida, et puhkusetasu makstakse v&auml;lja palgap&auml;eval.</i></p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=3025Kaugtöömärgise konkurss ootab juubeliaastal taas eesrindlikke ettevõtteid kandideerima2021-05-03<p><b>Alates t&auml;nasest ootavad Elisa ja Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing juba viiendat aastat j&auml;rjest ettev&otilde;tteid kandideerima Kaugt&ouml;&ouml; Tegija m&auml;rgisele. Konkurss tunnustab tublisid kaugt&ouml;&ouml;d tegevaid ettev&otilde;tteid ja juhte.&nbsp;</b>&nbsp;</p> <p>Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hingu juhi <b>Ave Laasi</b> s&otilde;nul on v&otilde;rreldes aastataguse ajaga kaugt&ouml;&ouml;huviliste arv h&uuml;ppeliselt kasvanud. &bdquo;See on olnud kindlasti oskuste lihvimise aasta nii alustajatele kui ka kogenud kaugt&ouml;&ouml; tegijatele. Kutsumegi taas k&otilde;iki organisatsioone oma kogemusi ja v&auml;ljakutseid Kaugt&ouml;&ouml; Tegija konkursil jagama. Ankeete ootame 28. maini.&ldquo;&nbsp;</p> <p>Laas selgitas, et sel korral on konkursi vastu juba enne selle algust suur huvi olnud ning mitu kuud varem hakati uurima, millal kandideerida saab. &bdquo;Meil on juubeliaasta ning konkurss on Eesti kaugt&ouml;&ouml;kultuuris h&auml;sti kanda kinnitanud! Usun, et t&auml;navu on m&auml;rgise saajate nimekiri rikkalikum kui eales varem, kuna kaugt&ouml;&ouml; on j&otilde;udnud ka v&auml;ga paljudesse asutustesse, kus seda varem ei peetud v&otilde;imalikuks &ndash; jaekaubandusest t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;teteni,&ldquo; &uuml;tles Laas.</p> <p>Konkursi ellukutsuja ja paindlike t&ouml;&ouml;viiside edendaja, Elisa personalivaldkonna juht <b>Kaija Teem&auml;gi</b> lisas, et selleaastase konkursi kandvaks s&otilde;numiks on koost&ouml;&ouml;. &bdquo;Kaugt&ouml;&ouml; t&auml;hendab paindlikkust ja iseseisvust, aga sellev&otilde;rra suurem v&auml;ljakutse on tagada sujuv inimeste vaheline koos t&ouml;&ouml;tamine ja kommunikatsioon. See n&otilde;uab varasemast rohkem oma ootuste s&otilde;nastamist, juhtidelt inimeste toetamist, aga ka kolleegide vahelist m&otilde;istmist ja m&auml;rkamist. Seet&otilde;ttu k&uuml;sime sel aastal ettev&otilde;tetelt ka seda, kuidas nad hajusate tiimide puhul usaldusv&auml;&auml;rset&nbsp; koost&ouml;&ouml;keskkonda soodustavad, kuni selleni v&auml;lja, kuidas p&ouml;&ouml;ratakse t&auml;helepanu vaimse tervise heaolule,&ldquo; selgitas Teem&auml;gi.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml; Tegija konkursi on ellu kutsunud Elisa Eesti ja Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing, konkursi partner&nbsp; on Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hing PARE. Ettev&otilde;tteid hindab professionaalne valdkonna ekspertidest koosnev ž&uuml;rii, mis koosneb Elisa, Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hingu, PARE ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni esindajatest.&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> <p><b>Kuidas konkursil osaleda?&nbsp;</b></p> <ul> <li>Kaugt&ouml;&ouml; Tegija m&auml;rgisele saab kandideerida 3.-28. maini.&nbsp;</li> <li>Kandideerima oodatakse nii avaliku, era- kui ka kolmanda sektori organisatsioone.</li> <li>Osalemiseks tuleb t&auml;ita eneseanal&uuml;&uuml;si <a href="https://docs.google.com/forms/d/15eO_L7hrcvYqmxl0t-V6qC9V_4HgsGVqlB6xBXAYvDI/edit">ankeet.</a></li> <li>Erikategoorias &bdquo;Parim kaugt&ouml;&ouml;d soosiv juht&ldquo; saab esitada juhte, kes paistavad organisatsioonis silma paindlike t&ouml;&ouml;viiside juurutamisega. Selles kategoorias on oodatud osalema ka juba eelmistel aastatel m&auml;rgise saanud ettev&otilde;tted.&nbsp;</li> <li>M&auml;rgise saajad kuulutatakse v&auml;lja 9. juunil <i>live</i>-&uuml;lekandes, mida on k&otilde;igil soovijatel v&otilde;imalik tasuta vaadata Elisa Stage&rsquo;il.</li> </ul> <p>&nbsp;</p> <p><b>Fakte konkursist:</b></p> <ul> <li>Kaugt&ouml;&ouml;&nbsp;Tegija on digitaalne m&auml;rgis,&nbsp;mis n&auml;itab, et ettev&otilde;te soosib paindlikke t&ouml;&ouml;viise&nbsp;ja on sellega eeskujuks ka teistele.</li> <li>T&auml;na on Eestis kaugt&ouml;&ouml;m&auml;rgis <b>&uuml;le 130 ettev&otilde;ttel.</b> M&otilde;ned n&auml;ited: EAS, Eesti T&ouml;&ouml;tukassa, Justiitsministeerium, Wise (endine Transferwise), H&auml;irekeskus, Sorainen.</li> <li>Parima kaugt&ouml;&ouml;d edendava juhi tiitlit&nbsp; on v&auml;lja antud juba kolmel korral. 2020. aastal p&auml;lvis selle Mooncascade&rsquo;i juht Anu Einberg</li> <li>M&auml;rgise saajate kehtiv nimekiri on &uuml;leval <b>smartwork.ee</b> lehel.&nbsp;</li> <li>M&auml;rgis antakse v&auml;lja kolmeks aastaks ja seda saab pikendada. M&auml;rgise aegumisest ja pikendamise v&otilde;imalustest informeerib ettev&otilde;tteid Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing.</li> </ul> <p>&nbsp;</p> <p><b><i>Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing </i></b><i>koondab paindliku t&ouml;&ouml;korralduse alast oskusteavet ja pakub toetavaid teenuseid nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka regionaalsetele t&ouml;&ouml;keskustele. &Uuml;hingu missiooniks on edendada targalt t&ouml;&ouml;tamist, sh kaugt&ouml;&ouml;tamist Eestis, et v&otilde;imaldada inimestel t&ouml;&ouml;tada neile sobivas vormis ja kohas ning suurendada sellega organisatsioonide efektiivsust ja t&ouml;&ouml;turu paindlikkust. </i><br /> <br /> <b><i>Elisa Eesti AS&nbsp;</i></b><i>(</i><a href="http://www.elisa.ee/#_blank"><i>www.elisa.ee</i></a><i>)<b>&nbsp;</b>on Elisa kontserni osa ning turuliider Eestis telekomiteenuste erakliendi segmendis. Elisa Eesti pakub meelelahutus, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooniteenuseid ning loob klientidele turvalisi v&otilde;rgu- ja andmekeskuste lahendusi. Ligi 1000 t&ouml;&ouml;tajaga suurettev&otilde;tte siht on saada suurimaks kommunikatsiooni- ja meelelahutusettev&otilde;tteks Eestis. Elisa pakub k&otilde;ikidele klientidele mobiilside-, interneti p&uuml;si&uuml;henduse ja TV-teenuseid ning pakub klientidele eksklusiivselt Elisa toodetud telesisu platvormil Elisa Huub. Elisa Eesti &auml;rikliendi&uuml;ksus aitab ettev&otilde;tetel ning avalikul sektoril kasvatada efektiivsust ja turvalisust v&otilde;rgu- ja IT infrastruktuurilahenduste abil. Ettev&otilde;tte k&auml;ive oli 2020. aastal 180 miljonit eurot.</i></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=3024Valitsus toetas kollektiivlepingute laiendamise piiride kehtestamist 2021-04-30<p><b>Valitsus algatas seadusemuudatused, millega kehtestatakse uued kollektiivlepingute laiendamise tingimused. T&ouml;&ouml;tasu ning t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja tingimusi saab kogu sektorile laiendada edaspidi juhul, kui selles on kokku leppinud t&ouml;&ouml;tajad ja t&ouml;&ouml;andjad, kes t&auml;idavad kindlad esinduskriteeriumid. Muudatustega viiakse kollektiivlepingu laiendamine vastavusse p&otilde;hiseaduse kaitse all oleva ettev&otilde;tlusvabadusega.</b></p> <p>Eeln&otilde;u eesm&auml;rk on v&otilde;imaldada taas kollektiivlepingute laiendamist, n&auml;hes ette kindlad esinduskriteeriumid: kollektiivlepingu tingimuste laiendamises v&otilde;ivad kokku leppida &uuml;he lepingu poolena ameti&uuml;hing v&otilde;i ameti&uuml;hingute liit, kelle liikmed moodustavad 15% tegevusala t&ouml;&ouml;tajatest v&otilde;i kellel on v&auml;hemalt 500 liiget ning teise poolena t&ouml;&ouml;andjate &uuml;hing v&otilde;i liit, kes annavad t&ouml;&ouml;d v&auml;hemalt 40% tegevusala t&ouml;&ouml;tajatele. Laiendatava kollektiivlepinguga on v&otilde;imalik &uuml;hineda ka t&ouml;&ouml;andjate &uuml;hingusse v&otilde;i liitu mittekuuluvatel t&ouml;&ouml;andjatel. Enne kollektiivlepingu tingimuste laiendamist on l&auml;bir&auml;&auml;kimiste pooltel kohustus avalikult informeerida k&otilde;iki t&ouml;&ouml;tajaid ja t&ouml;&ouml;andjaid, kelle suhtes tingimusi laiendada soovitakse ning nendega konsulteerida.</p> <p>Kollektiivlepingutel on t&ouml;&ouml;tajate kaitse tagamisel kasvav roll. &bdquo;On oluline, et lepingu laiendamise kokkulepe oleks s&otilde;lmitud t&ouml;&ouml;andjatega, kes annavad t&ouml;&ouml;d suurele osale sektorist. T&auml;htis on, et kollektiivlepingu laiendamise kavatsusest ning l&auml;bir&auml;&auml;kimistest teavitataks avalikult k&otilde;iki t&ouml;&ouml;tajaid ja t&ouml;&ouml;andjaid, keda muudatus v&otilde;ib m&otilde;jutada,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister <b>Tanel Kiik.</b></p> <p>Eestis on kollektiivlepingu laiendamine kasutusel meditsiini- ja transpordisektoris. Samuti lepivad Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit ja Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliit iga-aastaselt kokku t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra, mida laiendatakse k&otilde;igile Eesti t&ouml;&ouml;tajatele.</p> <p>Seaduse muutmise ajendas <a href="https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-kollektiivleping-ei-laiene-tooandjale-ilma-tema-nousolekuta">Riigikohtu 15. juuni otsus</a>, milles kohus leidis, et kehtiv kollektiivlepingute laiendamise mehhanism piirab ebaproportsionaalselt ettev&otilde;tlusvabadust ning seet&otilde;ttu on vajalik kollektiivlepingu laiendamise eeltingimuste ja kohaldamiskriteeriumide kehtestamine.&nbsp;</p> <p>Lisaks suurendab eeln&otilde;u ka t&ouml;&ouml;tajate esindajate ja haavatavamate sihtgruppide kaitset t&ouml;&ouml;suhtes. Nimelt muudetakse t&ouml;&ouml;lepingu seadust ja t&otilde;stetakse h&uuml;vitise m&auml;&auml;ra, mida makstakse juhul, kui kohus v&otilde;i t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon tuvastab t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise t&uuml;hisuse raseda, rasedus- v&otilde;i s&uuml;nnituspuhkuse &otilde;igusega t&ouml;&ouml;tajaga v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajate esindajaga. H&uuml;vitis t&otilde;stetakse kuuelt kuult 12 kuule. Veel on ettepanek muuta ameti&uuml;hingute seadust ja t&ouml;&ouml;tajate usaldusisiku seadust, millega kohustatakse t&ouml;&ouml;andjat, kelle ettev&otilde;ttes on mitu usaldusisikut, andma usaldusisikutele senisest enam vaba aega usaldusisiku rolliga kaasnevate &uuml;lesannete t&auml;itmiseks.</p> <p>&nbsp;</p> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=3023Kiirgus töökohal2021-04-29<p>Ehkki me enamasti ei n&auml;e ega taju suurt osa meid &uuml;mbritsevast kiirgusest, oleme p&uuml;sivalt erinevate kiirguste m&otilde;juv&auml;ljas.</p> <p>M&auml;rkame p&auml;ris kindlasti valguskiirgust (h&auml;mar v&otilde;i pime ruum vs h&auml;stivalgustatud ruum) ja tunneme temperatuuri (soojuskiirgus k&uuml;tteseadmetest ruumis), kuid suur osa kiirgustest j&auml;&auml;b meile tabamatuks. Nii oleme siseruumides vastuv&otilde;tlikud t&ouml;&ouml;tavate elektriseadmete kiirgusele, m&otilde;nikord ka radoonile. V&auml;litingimustes aga &uuml;mbritsevad meid pinnasest v&otilde;i P&auml;ikesest tulenev kiirgus (kosmiline kiirgus).</p> <p>Kogu kiirguste spekter ei ole inimesele ohtlik. Kiirgused liigitatakse nende v&otilde;ime j&auml;rgi organismile kahju tekitada kaheks:&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Fyysikalised-ohutegurid/ioniseeriv-kiirgus" target="_blank" rel="noopener">ioniseerivaks ja mitteioniseerivaks kiirguseks</a>.</p> <ul> <li><strong>Ioniseeriv kiirgus</strong>&nbsp;ehk radioaktiivne kiirgus tuleneb nii looduslikust kiirgusest (nt radoon, radioaktiivne gaas) kui tehisseadmetest. Ioniseeriv kiirgus on oma omaduste t&otilde;ttu ohtlik elusatele kudedele, tekitades n&auml;iteks v&auml;hkkasvajaid.</li> <li><strong>Mitteioniseeriva kiirguse</strong>&nbsp;n&auml;idetena v&otilde;ib nimetada nt raadiolaineid v&otilde;i ultraviolettkiirgust.</li> </ul> <p>Lisaks saab kiirguse puhul k&otilde;neleda&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Fyysikalised-ohutegurid/laserkiirgus" target="_blank" rel="noopener">laserkiirgusest</a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Fyysikalised-ohutegurid/elektromagnetvali" target="_blank" rel="noopener">elektromagnetv&auml;ljadest</a>.</p> <p>L&auml;hemalt saab kiirguse olemuse ja m&otilde;jude kohta lugeda&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Fyysikalised-ohutegurid" target="_blank" rel="noopener">T&ouml;&ouml;elu veebi f&uuml;&uuml;sikaliste ohutegurite rubriigis</a>,&nbsp;<a href="https://www.envir.ee/et/kiirgus" target="_blank" rel="noopener">Keskkonnaministeeriumi</a>&nbsp;ning&nbsp;<a href="https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/kiirgus" target="_blank" rel="noopener">Keskkonnaameti kodulehel</a>.</p> <p>Samuti k&auml;sitleb kiirguseteemat meie teemakuu artiklites L&otilde;una-Carolina &Uuml;likooli teadur Tarmo Koppel, viited artiklitele on allpool.</p> <h2>Mida t&ouml;&ouml;andjana meeles pidada?</h2> <ul> <li>Hinnake kiirgusriske oma&nbsp;<strong>t&ouml;&ouml;koha riskianal&uuml;&uuml;sis</strong>&nbsp;ja v&otilde;tke tarvitusele vajalikud abin&otilde;ud terviseohtude v&auml;hendamiseks.</li> <li>K&otilde;rge radooniriskiga piirkondades asuvate t&ouml;&ouml;ruumide &otilde;hu radoonisisalduse m&otilde;&otilde;tmine peab olema tehtud hiljemalt 1. juuliks 2023. aastal.&nbsp;<a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/103082018004?leiaKehtiv" target="_blank" rel="noopener">Riigi Teatajas avaldatud m&auml;&auml;ruses</a>&nbsp;on v&auml;lja toodud&nbsp;<a href="https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1030/8201/8004/KKM_m28_Lisa.pdf" target="_blank" rel="noopener">riskipiirkondade loetelu</a>, rohkem infot ja kaardiviiteid leiab Keskkonnaministeeriumi&nbsp;<a href="https://www.envir.ee/sites/default/files/lisa_2._radooni_riiklik_tegevuskava_august2019.pdf" target="_blank" rel="noopener">radooni tegevuskavast</a>.</li> </ul> <ul> <li><strong>Kaitseks ioniseeriva kiirguse eest tuleks j&auml;rgida kolme lihtsat p&otilde;him&otilde;tet:</strong> <ul> <li>varjestada kiirgusallikad, kasutada t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;ites eririietust ja kaitsevahendeid, nt spetsiifilised kaitse&uuml;likonnad, plii- v&otilde;i tinap&otilde;lled, respiraatorid jne,</li> <li>suurendada vahemaad kiirgusallikani, viibides seadmete l&auml;hedal v&otilde;imalikult v&auml;he, kasutada kaitsebarj&auml;&auml;re,</li> <li>v&auml;hendada kokkupuuteaega ja -sagedust kiirgusallikaga.<br />P&otilde;hjalikumalt on nendest soovitustest v&otilde;imalik lugeda kogumikust&nbsp;<a href="https://intra.tai.ee/images/prints/documents/135488464670_Tookeskkonna_kantserogeenid.pdf" target="_blank" rel="noopener">T&ouml;&ouml;keskkonna kantserogeenid</a>.</li> </ul> </li> </ul> <ul> <li>Elektromagnetv&auml;ljade ohutushoiu korraldamiseks tuleb t&ouml;&ouml;andjal: <ul> <li>informeerida t&ouml;&ouml;tajaid kokkupuuteolukordadest,</li> <li>koolitada t&ouml;&ouml;tajaid ohutute t&ouml;&ouml;v&otilde;tete osas, sh kuidas varakult &auml;ra tunda tugevasse elektromagnetv&auml;lja sattumist,</li> <li>motiveerida t&ouml;&ouml;tajaid ohutusreegleid j&auml;rgima,</li> <li>kontrollida, kas t&ouml;&ouml;tajad peavad ohutusreeglitest kinni.<br />P&otilde;hjalikuma info elektromagnetv&auml;ljade olemusest, tervisem&otilde;judest ja ohutuse tagamisest leiate&nbsp;<a href="https://www.ti.ee/sites/default/files/TI_tootervishoid_ja_tooohutus_elektromagnetvaljadega_kokkupuutel_est_web.pdf" target="_blank" rel="noopener">T&ouml;&ouml;inspektsiooni juhendmaterjalist</a>.</li> </ul> </li> </ul> <ul> <li>Kiirgusega seotud tegevused t&ouml;&ouml;kohtadel toimuvad kiirgustegevuslubade alusel ja k&otilde;ikidel kiirgust&ouml;&ouml;tajatel peab olema vastav kvalifikatsioon. See on vajalik, et kontrollida meditsiinist saadavat kiiritust, toiduainetes olevaid radioaktiivseid aineid, kokkupuudet kiirgusseadmete- ja allikatega. T&ouml;&ouml;andja vastutuse erinevates toimingutes s&auml;testab&nbsp;<a href="https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tookohal/tervisekalender-2021/mai#link_tab" target="_blank">Kiirgusseadus</a>.</li> </ul> <p><strong>Lisalugemist:</strong></p> <ul> <li><a href="https://intra.tai.ee/images/prints/documents/135488464670_Tookeskkonna_kantserogeenid.pdf" target="_blank" rel="noopener">T&ouml;&ouml;keskkonna kantserogeenid</a></li> <li>Tarmo Koppeli ajaveeb:&nbsp;<a href="https://tarmo.koppel.ee/" target="_blank" rel="noopener">Elektromagnetv&auml;ljad ja tervis</a>&nbsp;</li> <li><a href="https://www.terviseinfo.ee/et/blogi/5432-kiirgused-toeoekeskkonnas-elektromagnetvaljad">Kiirgused t&ouml;&ouml;keskkonnas: elektromagnetv&auml;ljad</a></li> <li><a href="https://www.terviseinfo.ee/et/blogi/5431-kiirgused-toeoekeskkonnas-radioaktiivne-kiirgus">Kiirgused t&ouml;&ouml;keskkonnas: radioaktiivne kiirgus</a>&nbsp;&nbsp;</li> </ul> <div></div> <div>Allikas: <a href="https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tookohal/tervisekalender-2021/mai">Tervise Arengu Instituut.</a></div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=3022Mis on sinu töökeskkonnas hästi?2021-04-28<p>T&ouml;&ouml;inspektsioon korraldas&nbsp;<span>rahvusvahelise t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu p&auml;eva puhul k&uuml;sitluse, milles osalejatel paluti teada anda, mis on nende t&ouml;&ouml;keskkonnas h&auml;sti. Vastustest koostasime s&otilde;napilve:</span></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/s&otilde;napilv.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-s&otilde;napilv.jpg" /></a>&nbsp;</p> <p>On hea n&auml;ha, et inimesed tunnevad r&otilde;&otilde;mu t&ouml;&ouml;vahenditest ning ergonoomilisest m&ouml;&ouml;blist, samuti paindlikest t&ouml;&ouml;tegemise v&otilde;imalustest ning virtuaalsetest kohvihommikutest.</p> <p>Lugupidamisega,</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=3021Haiguspäevade varasem hüvitamine jätkub aasta lõpuni2021-04-27<p><b>Maist j&otilde;ustuvad seadusemuudatused, millega pikendatakse alates jaanuarist kehtinud haigusp&auml;evade varasemat h&uuml;vitamist kuni 2021. aasta l&otilde;puni. Muudatus v&otilde;imaldab inimestel juba esimeste haiguss&uuml;mptomite ilmnemisel v&otilde;i nakatunu l&auml;hikontaktseks osutumisel t&ouml;&ouml;lt koju j&auml;&auml;da, aidates s&auml;ilitada nende sissetulekuid.</b>&nbsp;</p> <p>&bdquo;Haigusp&auml;evade varasem h&uuml;vitamine annab inimestele v&otilde;imaluse juba esimeste haiguss&uuml;mptomite ilmnemisel t&ouml;&ouml;lt koju j&auml;&auml;da, kaotamata oluliselt oma sissetulekutes,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister <b>Tanel Kiik</b>. &bdquo;V&otilde;imalike nakkusohtlike kontaktide v&auml;hendamiseks saavad samadel tingimustel haigush&uuml;vitist ka nakatunute l&auml;hikontaktsed. Koroonaviiruse leviku t&otilde;kestamiseks on vajalik meie k&otilde;igi vastutustundlik ja terviseteadlik k&auml;itumine.&ldquo;&nbsp;</p> <p>COVID-19 haiguse leviku t&otilde;kestamiseks kompenseerivad alates 2021. aasta jaanuarist t&ouml;&ouml;andjad haiguslehe 2.&ndash;5. p&auml;evani ning haigekassa alates 6. haigusp&auml;evast. Kui praeguse seaduse j&auml;rgi pidi selline haigush&uuml;vitise maksmise kord kehtima ajutiselt 1. jaanuarist kuni 30. aprillini, siis muudatusega pikendatakse haigusp&auml;evade varasemat h&uuml;vitamist kuni 2021. aasta l&otilde;puni. Haigekassale eraldatakse haigusp&auml;evade varasema h&uuml;vitamisega seotud kulude katteks 12 miljonit eurot.&nbsp;</p> <p>Seadusega luuakse ka v&otilde;imalus COVID-19 haigusega seonduvate kulude h&uuml;vitamiseks tervishoiuteenuse osutajatele. N&auml;iteks &uuml;ldarstiabi osutajatele saab h&uuml;vitada t&auml;iendava personalikulu, nimistuv&auml;liste patsientide teenindamise lisakulu, kindlustamata isikutele osutatud v&auml;ltimatu abi kulu, patsiendi seisundist tuleneva lisauuringu ja -protseduuri kulu ning vaktsineerimisteenuse osutamise kulu. Perearsti n&otilde;uandeliini teenuse osutajale saab h&uuml;vitada k&otilde;nede arvu kasvust tingitud lisakulu. Kiirabibrigaadi pidajale saab h&uuml;vitada t&auml;iendava personalikulu ja lisabrigaadide teenuse osutamise kulu. 2021. aasta lisaeelarvega eraldatakse haigekassale selleks t&auml;iendavalt 59,3 miljonit eurot.&nbsp;</p> <p>Samuti tehti tervishoiuteenuste korraldamise seaduses muudatused, mis on seotud <a href="https://kkk.kriis.ee/et/kkk/covid-19-vaktsineerimine/vaktsineerimistoend">digitaalse immuniseerimise t&otilde;endi</a> kasutuselev&otilde;tuga. COVID-19 vaktsineerimist&otilde;end on lahendus, mis v&otilde;imaldab Eestis COVID-19 vastu vaktsineeritutel t&otilde;endada tervishoiuteenuse osutaja poolt tervise infos&uuml;steemi esitatud COVID-19 vaktsineerimise info t&otilde;esust.&nbsp;</p> <p>Muudatused j&otilde;ustuvad alates 1. maist 2021.</p> <p>Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Riigi Teatajas: <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/121042021001">https://www.riigiteataja.ee/akt/121042021001</a></p> <p>&nbsp;</p> <p>Eva Lehtla<br />Sotsiaalministeerium</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=3019Kas võin vanemahüvitise saamise ajal tööle minna?2021-04-26<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Olen v&auml;ikese lapsega kodus lapsehoolduspuhkusel, aga sooviksin osaliselt edasi t&ouml;&ouml;tada. Minu t&ouml;&ouml;andja &uuml;tles, et kui tahan t&ouml;&ouml;le tagasi tulla, pean lapsehoolduspuhkuse katkestama. Olen aga kuulnud, et inimesed t&ouml;&ouml;tavad ka emapuhkuse ajal. Kuidas tegelikult &otilde;ige on?</b></p> <p><b>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ennetusosakonna juhataja: </b>Vanemah&uuml;vitise saamise ajal v&otilde;ib lapsevanem k&uuml;ll t&ouml;&ouml;tada, ent silmas tuleb pidada m&otilde;ningaid asjaolusid. Esmalt seda, et vanemah&uuml;vitise eesm&auml;rk on tagada asendussissetulek vanemale, kes lapse kasvatamise t&otilde;ttu viibib t&ouml;&ouml;lt eemal v&otilde;i kes k&otilde;ige rohkem lapse eest igap&auml;evaselt hoolitseb.&nbsp;</p> <p>Kui saate vanemah&uuml;vitist ja samas soovite lapse k&otilde;rvalt t&ouml;&ouml;d teha, siis on oluline teada, et lapsehoolduspuhkuse ajal ei saa t&ouml;&ouml;tada samas ettev&otilde;ttes, kust puhkusele j&auml;ite. T&ouml;&ouml;d v&otilde;ite teha teises ettev&otilde;ttes v&otilde;i osutada teenust v&otilde;la&otilde;igusliku lepingu (k&auml;sundus-v&otilde;i t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu) alusel nii samale ettev&otilde;ttele, kust puhkust kasutatakse kui ta teistele ettev&otilde;tetele. Teenuse osutamisel tuleb t&auml;hele panna, et lepingu sisu ja t&auml;idetavad &uuml;lesanded vastaksid teenuse osutamisele ning tegemist ei oleks varjatud t&ouml;&ouml;suhtega.&nbsp;</p> <p>Kui soovite siiski oma vana t&ouml;&ouml;andja juurde naasta, peate katkestama lapsehoolduspuhkuse. Kui j&otilde;uate n&auml;iteks omavahel kokkuleppele, et t&ouml;&ouml;tate osaajaga, siis vormistage see t&auml;htajalise t&ouml;&ouml;lepingu muudatusena. Nii v&otilde;ite samal ajal saada edasi ka vanemah&uuml;vitist (v.a juhul kui lapsehoolduspuhkust kasutab teine lapsevanem, sel juhul saab tema vanemah&uuml;vitist).&nbsp;</p> <p>Kui lapsevanem t&ouml;&ouml;tab osaliselt lapse k&otilde;rvalt, siis v&auml;hendatakse tema vanemah&uuml;vitist siis, kui saadav t&ouml;&ouml;tasu ulatub pooleni h&uuml;vitise &uuml;lempiirist. See t&auml;hendab, et t&ouml;ist tulu v&otilde;ib teenida kuni 1,5-kordse keskmise palga (mis 2021. aastal on 1910,77 eurot) suuruses ilma, et vanemah&uuml;vitist v&auml;hendataks. Vanemah&uuml;vitise saajale s&auml;ilib alati vanemah&uuml;vitise m&auml;&auml;r, mis on 2021. aastal 584 eurot. Lisainfot vanemah&uuml;vitise suuruse arvutamisel leiate siit: <a href="https://www.sm.ee/et/vanemahuvitis">https://www.sm.ee/et/vanemahuvitis</a></p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=3018Tööandjate parima praktikakoha konkursile esitati poolsada kandidaati2021-04-23<p><b>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu konkursile &ldquo;Parim praktikakoht 2021&rdquo; laekus rekordiliselt 50 avaldust, mis jaotusid 48 praktikakoha vahel.&nbsp;</b></p> <p>Enim on konkursile esitatud asutused pakkunud praktikav&otilde;imalust kutse&otilde;ppuritele -72% esitatud kandidaatidest, j&auml;rgnevad k&otilde;rgkoolide tudengitele praktikat korraldanud asutused 58%-ga. M&otilde;nev&otilde;rra tagasihoidlikum oli kandidaatide hulk v&auml;listudengite (14%) ja t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hise &otilde;ppe osas (8%).</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;andjate esindusorganisatsioonina saame vaid r&otilde;&otilde;mustada selle &uuml;le, et vaatamata keerulisele ajale on konkurss niiv&otilde;rd arvukate osalejatega,&ldquo; &uuml;tles T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu haridusn&otilde;unik&nbsp;<b>Anneli Entson</b>. Tema s&otilde;nul paistis selle aasta konkursil silma kutsekoolide tahe tunnustada asutusi, kes pakuvad nende &otilde;ppuritele s&uuml;steemselt praktikakohti.&nbsp;</p> <p>Vaata, millised asutused konkursile esitati&nbsp;<a href="https://www.employers.ee/wp-content/uploads/Parima-praktikakoha-kandidaadid_2021.pdf">SIIT</a>.&nbsp;</p> <p>Kuuendat aastat toimunud konkursile said kandidaate esitada nii praktikakohti k&otilde;rgelt hindavad &otilde;ppeasutused kui ka ettev&otilde;tted ise. Parimatest parimad s&otilde;elub v&auml;lja hindamiskomisjon neljas kategoorias: parim praktikakoht, parim regionaalne praktikakoht, parim v&auml;ikeettev&otilde;ttest praktikakoht ja parim v&auml;listudengitele praktikav&otilde;imalusi pakkuv praktikakoht. V&otilde;itjad selguvad mais.&nbsp;</p> <p>Konkursi eesm&auml;rk on t&otilde;sta esile ettev&otilde;tteid, kes pakuvad &uuml;li&otilde;pilastele ja kutse&otilde;ppuritele praktikakohti ja &otilde;pipoisi&otilde;ppe v&otilde;imalusi. Ettev&otilde;tted, kutse&otilde;ppeasutused, rakendusk&otilde;rgkoolid ja &uuml;likoolid said seada &uuml;les asutusi, kes on eelneval aastal oma ettev&otilde;ttes l&auml;bi viinud praktikat v&otilde;i &otilde;pipoisi&otilde;pet. Parima praktikakoha tunnustuse saanud t&ouml;&ouml;andja saab lisaks auhinnale &otilde;iguse kasutada spetsiaalset m&auml;rgist oma kodulehel, reklaammaterjalidel ja tr&uuml;kistel.&nbsp;</p> <p>Varasemalt on tunnustuse p&auml;lvinud t&ouml;&ouml;andjad: Magnetic MRO AS, PCC Projekt AS, Eesti Energia AS, SEB Pank, ABB AS, SA P&otilde;hja-Eesti Regionaalhaigla, Swedbank AS, AS Naudingumaitse O&Uuml;, Wendre AS, Fortaco Estonia O&Uuml;, TOP Marine O&Uuml;, Hanza Mechanics Tartu AS ja Gurmeeklubi O&Uuml;, Ericsson Eesti AS, Radisson Blu Hotel Ol&uuml;mpia, Velvet O&Uuml;, Wermo AS, SA P&auml;rnu Haigla.</p> <p>Konkursi korraldab Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit koost&ouml;&ouml;s Haridus- ja Noorteameti ning&nbsp;Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konkurssi rahastavad Eesti riik, Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</p> <p>Lisainfo:&nbsp;</p> <p>Elina Kink<br />Kommunikatsioonijuht<br />Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit<br /><a href="mailto:Elina.kink@employers.ee">Elina.kink@employers.ee<br /></a>Tel +372511 0033<br /><a href="http://www.employers.ee">www.employers.ee</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=3017Paraneb hoolduskohustusega töötajate õiguste kaitse ning lihtsustub alaealiste töölevõtmine 2021-04-22<p><b>Tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Tanel Kiik tutvustas t&auml;na riigikogule seadusemuudatusi, millega paraneb hoolduskohustusega t&ouml;&ouml;tajate &otilde;iguste kaitse ning lihtsustub 13-14-aastaste alaealiste t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmine.</b></p> <p>Eeln&otilde;uga antakse hoolduskohustusega t&ouml;&ouml;tajatele ja ametnikele &otilde;igus k&uuml;sida paindlikke t&ouml;&ouml;- v&otilde;i teenistustingimusi, n&auml;iteks osalist t&ouml;&ouml;aega, paindlikku t&ouml;&ouml;korraldust v&otilde;i v&otilde;imalust teha kaugt&ouml;&ouml;d.</p> <p>&bdquo;Juba t&auml;na on k&otilde;ikidel t&ouml;&ouml;tajatel v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;andjalt k&uuml;sida paindlikke t&ouml;&ouml;tingimusi ning t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus otsustada, kas ta saab k&uuml;situle vastu tulla. Eeln&otilde;u vastuv&otilde;tmisel peavad t&ouml;&ouml;andjad edaspidi alla 8-aastast last kasvatavate ja teiste hoolduskohustusega t&ouml;&ouml;tajate taotlusi alati hindama. Kui t&ouml;&ouml;andjal ei ole v&otilde;imalik paindlikke t&ouml;&ouml;tingimusi pakkuda, peab ta seda ka p&otilde;hjendama,&ldquo; s&otilde;nas tervise- ja t&ouml;&ouml;minister <b>Tanel Kiik</b>.</p> <p>Lisaks s&auml;testatakse hoolduskohustusega t&ouml;&ouml;taja ja ametniku puhul p&ouml;&ouml;ratud t&otilde;endamiskoormus t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise v&otilde;i teenistusest vabastamise vaidlustes. Hoolduskohustusega t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;suhte &uuml;les&uuml;tlemisel peab t&ouml;&ouml;andja edaspidi t&otilde;endama, et t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamise p&otilde;hjus ei olnud t&ouml;&ouml;taja hoolduskoormus. Muudatused tulenevad Euroopa Parlamendi ja n&otilde;ukogu direktiivist 2019/1158, milles k&auml;sitletakse lapsevanemate ja hooldajate t&ouml;&ouml;- ja eraelu tasakaalu.</p> <p>Sama eeln&otilde;uga leevendatakse 13-14-aastaste noortega t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimise tingimusi. Seadusemuudatusega kaotatakse edaspidi kohustus 13-14-aastaste puhul k&uuml;sida t&ouml;&ouml;inspektorilt 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva enne noore t&ouml;&ouml;le asumist selleks n&otilde;usolekut. Endiselt j&auml;&auml;b kehtima t&ouml;&ouml;inspektsiooni loa k&uuml;simise n&otilde;ue 10 p&auml;eva enne t&ouml;&ouml;le asumist 7-12-aastaste laste t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmisel. Samuti on j&auml;tkuvalt t&ouml;&ouml;andjal keelatud alaealist t&ouml;&ouml;le lubada lapsevanema v&otilde;i seadusliku esindaja heakskiiduta.</p> <p>&bdquo;Praktikas t&ouml;&ouml;tavad alaealised sageli hooajat&ouml;&ouml;del, n&auml;iteks nagu maasikate korjamine, kus s&otilde;ltuvalt ilmastikutingimustest v&otilde;ib tekkida vajadus noori kiirelt t&ouml;&ouml;le v&otilde;tta. Seet&otilde;ttu n&auml;gime vajadust noortele t&ouml;&ouml;kogemuse andmise soodustamiseks lubada t&ouml;&ouml;lepingute s&otilde;lmimist senisest kiiremini,&ldquo; &uuml;tles minister Kiik.</p> <p>Eelmisel aastal <a href="https://www.sm.ee/sites/default/files/analuus_alaealised_.pdf">Sotsiaalministeeriumi koostatud anal&uuml;&uuml;sist&nbsp;</a>selgus, et suur osa alaealisi on t&ouml;&ouml;le v&otilde;etud v&otilde;la&otilde;iguslike lepingutega, mis ei paku piisavaid sotsiaalseid garantiisid ega taga kaitset t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste korral. &Uuml;ks p&otilde;hjus v&otilde;la&otilde;iguslike lepingute s&otilde;lmimiseks on olnud v&otilde;imalus neid kiiremini s&otilde;lmida.</p> <p>Seadusemuudatused j&otilde;ustuvad 1. aprillil 2022. a. Alaealiste t&ouml;&ouml;tamist puudutav s&auml;te j&otilde;ustub p&auml;rast eeln&otilde;u heakskiitmist riigikogus.&nbsp;</p> <p>Silvia Peets<br />Sotsiaalministeerium</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=3016Mitmekesisuse kokkuleppega on liitunud juba üle 140 tööandja2021-04-21<p>T&auml;na, 21. aprillil liituvad <b>10</b> Eesti organisatsiooni <a href="https://humanrights.ee/teemad/mitmekesisus-ja-kaasatus/charter/">mitmekesisuse kokkuleppega</a>. Oma p&uuml;hendumust kinnitavad <b>Audit Advisory</b>, <b>Breakwater Technology</b>, <b>Circle K</b>, <b>DesignTours</b>, <b>Fujitsu</b>, <b>Goodnews</b>, <b>Kliimamarket</b>, <b>Eesti Lennuakadeemia</b>, <b>Maxima </b>ja <b>Tartu Rahvusvaheline Maja</b>. Koos uute liitujatega kuulub mitmekesisuse kokkuleppe v&otilde;rgustikku juba <b>146</b> t&ouml;&ouml;andjat, keda toob kokku &uuml;hine huvi inimkeskse juhtimise, erinevusi austava t&ouml;&ouml;kultuuri, innovaatiliste ideede ja mitmekesiste kogemuste tulemusel saavutatud edu vastu.&nbsp;</p> <p>Mitmekesisuse kokkulepe on vabatahtlik lepe, millega liitudes kinnitab ettev&otilde;te, vaba&uuml;hendus v&otilde;i avaliku sektori organisatsioon, et austab inimeste mitmekesisust ning v&auml;&auml;rtustab v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tet nii oma t&ouml;&ouml;tajate, klientide kui ka koost&ouml;&ouml;partnerite seas.&nbsp;&nbsp;</p> <p>&ldquo;Breakwater armastab multikultuursust, hoolib inimeste heaolust, sisemisest &otilde;iglusest ja v&otilde;rdsest kohtlemisest,&rdquo; &uuml;tles ligi 20 eri rahvusest t&ouml;&ouml;tajaga tehnoloogiaettev&otilde;tte <b>Breakwater Technology</b> personalijuht <b>Kristina Sisin</b>. Tema s&otilde;nul on mitmekesisuse kokkuleppega liitumine m&auml;rgiks, et ettev&otilde;te on mitmekesisuse ja kaasatuse teemad v&otilde;tnud s&uuml;dameasjaks ning see tagab t&ouml;&ouml;tajatele turvalise t&ouml;&ouml;keskkonna.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Luues erinevustega arvestavat t&ouml;&ouml;keskkonda, panustavad mitmekesisuse kokkuleppe organisatsioonid ka &uuml;hiskonda, kus k&otilde;igil oleks hea olla. <b>Circle K Eesti AS</b> personalidirektori <b>Piret Kase</b> s&otilde;nul on ettev&otilde;tte jaoks inimestest hoolimine ja nendest lugupidamine &uuml;ks p&otilde;hiv&auml;&auml;rtuseid. &ldquo;Meie t&ouml;&ouml;tajaskond peaks peegeldama l&auml;bil&otilde;iget &uuml;hiskonnast ja seet&otilde;ttu on meie jaoks oluline v&auml;&auml;rtustada ning austada erineva tausta, omaduste, m&otilde;ttemaailma, v&auml;limuse ja kogemustega inimesi, sest nii suudame &uuml;heskoos luua parima t&ouml;&ouml;keskkonna ja kliendikogemuse meie teenindusjaamades.&rdquo;&nbsp;</p> <p>Kokkuleppega liitunud erinevate tegevusvaldkondade organisatsioonid moodustavad v&otilde;rgustiku, et &uuml;hiselt jagada mitmekesisuse juhtimise kogemusi ja edendada &uuml;hiskonnas v&otilde;rdset kohtlemist. &ldquo;Eesti Lennuakadeemia astub oma esimesi suuremaid samme rahvusvahelistumise poole ja me soovime, et meie praegused ja tulevased kolleegid ning tudengid m&otilde;istaksid, et meie juures nad on hoitud ja v&auml;&auml;rtustatud. Olles esimene rakendusk&otilde;rgkool, kes liitub mitmekesisuse kokkuleppega, loodame n&auml;idata head eeskuju ka teistele k&otilde;rgharidusasutustele,&rdquo; s&otilde;nas <b>Eesti Lennuakadeemia</b> rektor <b>Koit Kaskel</b>.&nbsp;</p> <p>T&auml;nane <a href="https://humanrights.ee/uritused/mitmekesisuse-kokkuleppe-allkirjastamine-3/">liitumis&uuml;ritus</a> toimub esmakordselt t&auml;iesti virtuaalselt ja osalema on oodatud k&otilde;ik mitmekesisuse teemade huvilised. <b>Kristiina L&otilde;hmus</b> ja <b>May-Liis Musting</b> jagavad &uuml;ritusel inspiratsiooni ning praktilisi n&auml;iteid kvaliteedim&auml;rgiga &ldquo;Austame erinevusi&rdquo; tunnustatud <b>SEB Eesti</b> mitmekesisuse ja kaasatuse teekonnast.&nbsp;</p> <p>Mitmekesisuse kokkulepe sai Eestis alguse 2012. aastal ja sarnased mitmekesisuse v&otilde;rgustikud toimivad 26 Euroopa riigis. Eestis koordineerib kokkuleppega seotud tegevusi Eesti Inim&otilde;iguste Keskus.&nbsp;</p> <p><b>Lisainfo:</b> Liina Rajaveer<br />Inim&otilde;iguste keskuse mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juht<br /><a href="mailto:liina.rajaveer@humanrights.ee">liina.rajaveer@humanrights.ee</a></p> <p><br /> Mirjam Savioja<br />Eesti Inim&otilde;iguste Keskus<br /><a href="http://www.humanrights.ee/">www.humanrights.ee</a>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=3014Tervislike töökohtade edendamine – levita sõnumit EU-OSHA kampaaniajuhendi abil2021-04-20<p>EU-OSHA uuendatud kampaaniajuhend, mis sisaldab uut teavet 25&nbsp;keeles, pakub j&auml;rk-j&auml;rgulisi juhiseid, kuidas korraldada m&otilde;jusat t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu teabekampaaniat.</p> <p>Juhendis on kampaania kavandamise ja br&auml;ndimise n&otilde;uanded ning uusimad n&auml;ited Euroopas ja mujal korraldatud innovatiivsetest kampaaniatest. Loe, kuidas EU-OSHA Poola koordinatsioonikeskus teavitas plakatikonkursi abil t&ouml;&ouml;ga seotud depressioonist v&otilde;i kuidas Ljubljana elanikke julgustati s&otilde;itma t&ouml;&ouml;le jalgrattaga.</p> <p>&Uuml;ksk&otilde;ik, kas soovid kasutada EU-OSHA kampaaniavahendeid v&otilde;i kirjutada ise pressiteate, korraldada &uuml;rituse v&otilde;i teha video &ndash; saa sellest juhendist inspiratsiooni!</p> <p><a href="https://healthy-workplaces.eu/et/tools-and-publications/campaign-toolkit" target="_blank">Kampaaniajuhend<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></p> <p><a href="https://healthy-workplaces.eu/et/tools-and-publications" target="_blank">Vahendid ja v&auml;ljaanded</a>, mis aitavad kampaaniat korraldada</p> <p>EU-OSHA kampaania&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/en" target="_blank">&bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad v&auml;hendavad koormust&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;lisateave</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2552Kogu info siit: koroonaviirus ja tööelu2021-04-20<p>Lugupeetud lugeja</p> <p>kogume edaspidi siia artiklisse kokku k&otilde;ik t&auml;htsama info, mis puudutab koroonaviirust, t&ouml;&ouml;keskkonda ning t&ouml;&ouml;suhteid. Uue info laekumisel t&auml;iendame artiklit jooksvalt.</p> <p>Hetkel ei ole Vabariigi Valitsus t&ouml;&ouml;suhetes erimeetmeid kehtestatud. Seega l&auml;htume selgituste andmisel kehtivast t&ouml;&ouml;lepingu seaduse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse regulatsioonist.</p> <ul> <ul> <ul> <li><a href="https://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19-vaktsiin-ja-toosuhted" target="_blank"><strong>COVID-19 vaktsiin ja t&ouml;&ouml;suhted</strong></a></li> <li><strong><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2778">COVID-19 ABC t&ouml;&ouml;kohal: mida teha kokkupuute ning nakkuskahtluse korral</a></strong></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/Koroonaviiruse-leviku-tokestamine-tookohal"><strong>Koroonaviiruse leviku t&otilde;kestamine t&ouml;&ouml;kohal</strong></a></li> </ul> </ul> </ul> <table border="0"> <tbody> <tr> <td><strong>Juhised l&auml;hikontaktsele</strong>:&nbsp;<br />(<a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/l&auml;hikontaktne.pdf" title="l&auml;hikontaktne.pdf (173 KiB)">laadi alla PDF kujul</a>)&nbsp;</td> <td>&nbsp;<strong>Vaktsineerimise infoleht</strong>&nbsp;<br />(<a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/corona t&otilde;&ouml;&ouml;suhted_est_.pdf" title="corona t&otilde;&ouml;&ouml;suhted_est_.pdf (223 KiB)" target="_blank">laadi alla PDF kujul)</a>&nbsp;</td> </tr> <tr> <td><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/l&auml;hikontaktne.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/thumbs/__thumb_-2-l&auml;hikontaktne.jpg" /></a></td> <td><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/corona t&otilde;&ouml;&ouml;suhted_est_.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/thumbs/__thumb_-2-corona t&otilde;&ouml;&ouml;suhted_est_.jpg" /></a>&nbsp;</td> </tr> </tbody> </table> <p></p> <ul> <li><strong><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Peamised Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine, koondamine, palgata puhkus, kaugt&ouml;&ouml;).</strong></li> <li><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni videoloeng&nbsp;<a href="https://youtu.be/Xk6gbKS1jzw" target="_blank">Kroonviirus kui t&ouml;&ouml;keskkonna bioloogiline ohutegur ja vaktsineerimine 2021.a.</a></strong></li> <li><a href="https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootasu-huvitise-korduma-kippuvad-kusimused" target="_blank">T&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitise korduma kippuvad k&uuml;simused&nbsp;(T&ouml;&ouml;tukassa)</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2857/kuidas-valida-naomaski-loe-tapsemalt-ttja-juhisest">Kuidas valida n&auml;omaski? Loe t&auml;psemalt TTJA juhisest</a>&nbsp;</li> <ul> <ul></ul> </ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/Koroonaviirus-kui-bioloogiline-ohutegur" target="_blank">Koroonaviirus kui bioloogiline ohutegur</a></li> </ul> <ul> <ul> <ul> <li><strong><strong><a href="https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootasu-jatkutoetuse-korduma-kippuvad-kusimused"></a></strong></strong></li> </ul> </ul> </ul> <p></p> <h3><b style="font-size: 1.17em;">T&ouml;&ouml;inspektsiooni artiklid COVID-19 teemal:</b></h3> <div> <ul> <li><b><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/COVID-19-ja-tooelu">K&Otilde;IK COVID-19 uudised</a></b></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/3013/kas-pean-tooandjat-teavitama-kokkulepitud-kaugtoo-asukoha-muutusest">Kas pean t&ouml;&ouml;andjat teavitama kokkulepitud kaugt&ouml;&ouml; asukoha muutusest</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2988/kas-vaktsineerimas-kainud-tootajatele-voib-anda-vaba-paeva">Kas vaktsineerimas k&auml;inud t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;ib anda vaba p&auml;eva?</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2891/kas-saaksime-oma-tootajatele-korraldada-koroona-vastu-vaktsineerimise">Kas saaksime oma t&ouml;&ouml;tajatele korraldada koroona vastu vaktsineerimise?</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/koik-uudised/2888/mis-saab-kui-tootaja-ei-soovi-vaktsineerimist">Mis saab, kui t&ouml;&ouml;taja ei soovi vaktsineerimist?</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/3012/tooinspektsioon-viiruskriisi-aasta-teadvustas-hea-tookeskkonna-olulisust">T&ouml;&ouml;inspektsioon: viiruskriisi aasta teadvustas hea t&ouml;&ouml;keskkonna olulisust</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2930/kuidas-praegusel-koroona-ajal-viia-labi-tookeskkonna-volinike-valimisi">Kuidas praegusel koroona-ajal viia l&auml;bi t&ouml;&ouml;keskkonna volinike valimisi?</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2940/ajakohastatud-versioon-eli-suunised-tookohtade-umberkorraldamise-ja-tootajate-kaitse-kohta-covid-19-ajal">Ajakohastatud versioon: ELi suunised t&ouml;&ouml;kohtade &uuml;mberkorraldamise ja t&ouml;&ouml;tajate kaitse kohta COVID-19 ajal</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2882/kuidas-saan-jaada-distantsoppel-lapsega-koju">Kuidas saan j&auml;&auml;da distants&otilde;ppel lapsega koju?</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2880/ihaldatud-kodukontori-aeg-on-kaes">Ihaldatud kodukontori aeg on k&auml;es</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2875/kes-peab-kandma-kodukontorisse-soetatava-vara-kulud">Kes peab kandma kodukontorisse soetatava vara kulud?</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2868/kas-kaugtoo-kokkulepet-saab-lopetada">Kas kaugt&ouml;&ouml; kokkulepet saab l&otilde;petada?</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/koik-uudised/2865/millal-voib-tootaja-koroona-podemise-jarel-toole-minna">Millal v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja koroona p&otilde;demise j&auml;rel t&ouml;&ouml;le minna?</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/koik-uudised/2864/kodukontorisse-siirdumise-abc-tooandjale">Kodukontorisse siirdumise ABC t&ouml;&ouml;andjale</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2860/mida-teha-kui-ma-kodukontoris-tood-teha-ei-saa">Mida teha, kui ma kodukontoris t&ouml;&ouml;d teha ei saa?</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2853/mida-teha-kui-korvalkabineti-kolleeg-kahtlaselt-kohib">Mida teha, kui k&otilde;rvalkabineti kolleeg kahtlaselt k&ouml;hib?</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2839/tooaja-ja-tootasu-arvestamine-ootamatu-juhtumi-korral">T&ouml;&ouml;aja ja t&ouml;&ouml;tasu arvestamine ootamatu juhtumi korral</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/COVID-19-ja-tooelu/2771/kas-tootajad-peavad-kasutama-naomaske-ja-kindaid-kui-tooandja-on-seda-kaskinud">Kas t&ouml;&ouml;tajad peavad kasutama n&auml;omaske ja kindaid, kui t&ouml;&ouml;andja on seda k&auml;skinud?</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/COVID-19-ja-tooelu/2779/kas-tooandja-voib-kusida-allkirja-terve-olemise-kohta">Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib k&uuml;sida allkirja terve olemise kohta?</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2630" target="_blank">Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tajalt k&uuml;sida, kas tal on COVID-19 tuvastatud.</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2766">Eneseisolatsiooni juhend</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2637">COVID-19 vastased meetmed ning t&ouml;&ouml;kohtade kohandamine&nbsp;(EU-OSHA infomaterjal)</a>&nbsp;<strong><a href="https://osha.europa.eu/sites/default/files/publications/documents/EU_guidance_COVID_19_ET.pdf" target="_blank">(PDF)</a></strong></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2628/" target="_blank">Kuidas l&otilde;petada t&auml;htajalist t&ouml;&ouml;lepingut?</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2615" target="_blank">Mida teha, kui riskigrupis t&ouml;&ouml;taja ei soovi t&ouml;&ouml;le tulla?</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2562" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni soovitused t&ouml;&ouml;andjale ja t&ouml;&ouml;tajale</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2592" target="_blank">Kas t&ouml;&ouml;andja saab desinfitseerimist kohustada?</a>&nbsp;</li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2560" target="_blank">Kas koroonaviiruse oht on piisav p&otilde;hjus t&ouml;&ouml;st keeldumiseks?</a></li> </ul> <div></div> <div> <h3><b>T&ouml;&ouml;tasu ja t&ouml;&ouml;koormuse v&auml;hendamine TLS &sect; 37 alusel:</b></h3> <div> <ul> <li><b><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2567" target="_blank">T&ouml;&ouml;mahu v&auml;henemine ja koondamine</a></b></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2575" target="_blank">Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tasu j&auml;rgmisest p&auml;evast v&auml;hendada?</a>&nbsp;&nbsp;</li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2610" target="_blank">T&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine ja selle ajakava</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2608" target="_blank">Kuidas teavitada t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;tasu alandamisest?</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2621" target="_blank">T&ouml;&ouml;tukassa h&uuml;vitis ning puhkuserahade arvutamine&nbsp;</a></li> </ul> </div> </div> <ul> <li></li> </ul> </div> <h3><strong>Valdkonnap&otilde;hised juhised:</strong></h3> <div> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/ehitus" target="_blank">Ehitus</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/toostus" target="_blank">T&ouml;&ouml;stus</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/Kullerteenus">Kullerteenused</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/Komplekteerimislaod" target="_blank">Komplekteerimislaod</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/kauplused" target="_blank">Kauplused</a></li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/juhis_kauplustele_kaubanduskeskustele_ja_toitlustusettevotetele_31032020_.pdf" title="juhis_kauplustele_kaubanduskeskustele_ja_toitlustusettevotetele_31032020_.pdf (327 KiB)" target="_blank">Kaubanduskeskused ja toitlustus</a></li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/juhised_hooldustootajatele_ja_hoolekandeasutustele_est.pdf" title="juhised_hooldustootajatele_ja_hoolekandeasutustele_est.pdf (526 KiB)" target="_blank">Hooldust&ouml;&ouml;tajad ja hoolekandeasutused</a></li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/juhis_ilu-_ja_isikuteenuste_osutajatele_covid-19_levikuperioodil.pdf" title="juhis_ilu-_ja_isikuteenuste_osutajatele_covid-19_levikuperioodil.pdf (537 KiB)" target="_blank">Ilu- ja isikuteenused</a></li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/juhend_lasteaedadele_ja_lapsehoidudele_04.04.20.pdf" title="juhend_lasteaedadele_ja_lapsehoidudele_04.04.20.pdf (455 KiB)" target="_blank">Lasteaiad ja lastehoiud</a></li> </ul> </div> <div></div> <div> <h3><strong>Ametlik info:</strong></h3> <ul> <li><strong><a href="https://www.112.ee/et/juhend/abi-ja-infotelefonid" target="_blank"></a></strong></li> <li><a href="https://www.kriis.ee">Koroonakriisi veebilehelt leiad usaldusv&auml;&auml;rse info viiruspuhangu kohta:&nbsp;<strong>www.kriis.ee</strong></a>&nbsp;</li> <li><strong><a href="https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis" target="_blank">T&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitis (<strong>T&ouml;&ouml;tukassa</strong>)</a></strong></li> <li><a href="https://blogi.fin.ee/2020/03/3-lihtsat-sammu-mida-teha-rahaliste-raskuste-uletamiseks-ja-valtimiseks/" target="_blank">3 lihtsat sammu rahaliste raskuste &uuml;letamiseks ja v&auml;ltimiseks (Rahandusministeerium)</a></li> <li><a href="https://www.kriis.ee/et/vaimne-tervis-eriolukorra-ajal" target="_blank">Vaimne tervis eriolukorra ajal (Tervise Arengu Instituut)</a></li> <li><a href="https://www.just.ee/et/lepinguoiguslikud-reeglid-ja-vaaramatu-joud" target="_blank">Lepingu&otilde;iguslikud reeglid ja v&auml;&auml;ramatu j&otilde;ud (Justiitsministeerium)</a></li> <li><a href="https://vet.agri.ee/et/kodanikule/ennetustoo/juhised-toidukaitlejatele-seoses-koroonaviirusega" target="_blank">Juhised toiduk&auml;itlejatele seoses koroonaviirusega (Veterinaar- ja Toiduamet)</a></li> <li><a href="https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus" target="_blank">Terviseamet koroonaviirusest</a></li> <li><a href="https://vm.ee/et/koroonaviirus-2019-ncov" target="_blank">V&auml;lisministeeriumi reisiinfo ning riskipiirkonnad</a>&nbsp;</li> </ul> </div> <div><b><br /></b> <h3 style="display: inline !important;"><strong>Abiks:</strong></h3> <div style="display: inline !important;"><strong><br /></strong></div> <div style="display: inline !important;"> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2590" target="_blank">Soovitusi kodukontoris t&ouml;&ouml;tajatele</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2618/" target="_blank">J&auml;&auml; terveks: maski ja kinnaste &otilde;ige kasutamine</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2605/hea-tookeskkond-ja-toosuhted-koroonaviiruse-leviku-ajal">Hea t&ouml;&ouml;keskkond ja t&ouml;&ouml;suhted koroonaviiruse leviku ajal</a></li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/K&uuml;simused_TI.xlsx" title="K&uuml;simused_TI.xlsx (11 KiB)" target="_blank">Haigekassa vastused korduma kippuvatele k&uuml;simustele&nbsp;</a></li> <li> <div style="display: inline !important;"><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2576" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon annab n&otilde;u, kuidas t&ouml;&ouml;d ohutumalt korraldada</a></div> </li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2547" target="_blank">Mida saan ettev&otilde;ttena oma t&ouml;&ouml;tajate ja klientide kaitsmiseks viiruste perioodil teha?</a></li> <li> <div style="display: inline !important;"><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/koik-uudised/2538" target="_blank">Perearstide liidu k&uuml;mme k&auml;sku uue koroonaviiruse kohta</a></div> </li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/COVID stress.pdf" title="COVID stress.pdf (266 KiB)" target="_blank">Stressiga toimetulek (pdf)</a></li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/COVID lapsed.pdf" title="COVID lapsed.pdf (53 KiB)" target="_blank">Kuidas olla lastele toeks (pdf)</a></li> </ul> </div> </div> <h3><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon meedias:</strong></h3> <ul> <ul> <ul> <li><a href="https://kanal2.postimees.ee/pluss/video/?id=218777" target="_blank">Esinemine saates "&Otilde;htu!" Meeli Miidla-Vanatalu&nbsp;</a></li> <li><a href="https://www.err.ee/1083681/tooinspektsioon-naeb-palgavaidluste-kasvu-mais-ja-juunis" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon n&auml;eb palgavaidluste kasvu mais ja juunis</a></li> <li><a href="https://etv.err.ee/1075049/suud-puhtaks" target="_blank">Suud puhtaks: Kuidas kaitsta t&ouml;&ouml;turgu. Osaleb Meeli Miidla-Vanatalu.</a></li> <li><a href="https://www.youtube.com/watch?v=2XRSz7206Cs" target="_blank">Tallinna Linnavalitsuse pressikonverents (08.04.) Meeli Miidla-Vanatalu: "T&ouml;&ouml;inspektsiooni tegevused ja meieni j&otilde;udvad probleemid"</a></li> <li><a href="https://www.youtube.com/watch?v=TUi4qM4FiOg" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja Meeli Miidla-Vanatalu kriisiaegsest t&ouml;&ouml;turust</a></li> <li><a href="http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/intervjuu-piret-kaljula-tooelu-portaal-koondab-info-eriolukorra-ajal-tootamise-kohta-arataja-ervjuu" target="_blank">Intervjuu Kuku Raadios: t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant r&auml;&auml;gib kaugt&ouml;&ouml; korraldusest</a></li> <li><a href="https://www.err.ee/1068820/inspektsioon-tootasu-saab-uhepoolselt-karpida-kui-tingimused-on-taidetud" target="_blank">Intervjuu ETV saates "Terevisioon": T&ouml;&ouml;tasu &uuml;hepoolne k&auml;rpimine</a>&nbsp;</li> <li><a href="https://zoom.us/rec/play/uMZ5fuv-rz83GdDG4QSDBPEoW9W0L6OshHBI-6IIyxq0ASVRMVbzZ7oRY-WOVfos8NW4_AXseKDjnt2C" target="_blank">N&otilde;ustamisjurist Jaana Vaus vastas t&ouml;&ouml;andjate k&uuml;simustele Delov&otilde;e Vedomosti korraldatud videoseminaril.&nbsp; Video on vene keeles.</a>&nbsp;</li> <li><a href="https://etvpluss.err.ee/1068496/mozhet-li-rabotodatel-cnizit-zarplatu-v-odnostoronnem-porjadke" target="_blank">Kas t&ouml;&ouml;andja tohib &uuml;hepoolselt t&ouml;&ouml;tasu alandada? (ETV+, vene keeles)</a></li> <li><a href="https://r4.err.ee/1070598/trudovaja-inspekcija-zavalena-voprosami-i-zhalobami" target="_blank">Peadirektori aset&auml;itja Meeli Miidla-Vanatalu intervjuu (Raadio 4, vene keeles)</a></li> </ul> </ul> </ul> <div></div> <div></div> <div>&nbsp;</div> <div> <div></div> </div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=3013Kas pean tööandjat teavitama kokkulepitud kaugtöö asukoha muutusest2021-04-19<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;andja on mul lubanud kaugt&ouml;&ouml;d teha. Kaugt&ouml;&ouml; asukohaks oleme kokku leppinud mu linnakorteri, kus mul on oma t&ouml;&ouml;nurk, millest olen ka t&ouml;&ouml;andjale pildi saatnud ja mille t&ouml;&ouml;andja on heaks kiitnud. Vaheajaks plaanime kogu perega maale minna, kust plaanin teha kaugt&ouml;&ouml;d. Kas ma pean t&ouml;&ouml;andjale teada andma, et ei tee t&ouml;&ouml;d korteris vaid maakodus</b>?&nbsp;</p> <p><b>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni juhtiv n&otilde;ustamisjurist: </b>T&ouml;&ouml;taja saab kaugt&ouml;&ouml;d teha &uuml;ksnes juhul, kui t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja on kirjalikult vastava kokkuleppe s&otilde;lminud. T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ivad kokku leppida konkreetses kaugt&ouml;&ouml; tegemise kohas (nt t&ouml;&ouml;taja kodu) v&otilde;i kaugt&ouml;&ouml; tegemises &uuml;ldiselt (st ei ole m&auml;&auml;ratud konkreetset kohta).&nbsp;</p> <p>Kui te olete t&ouml;&ouml;andjaga kokku leppinud, et teete kaugt&ouml;&ouml;d konkreetses kohas (oma linnakorteris), siis olukorras, kus te tahate kaugt&ouml;&ouml;d teha maakodus, peate tegema t&ouml;&ouml;andjale ettepaneku kaugt&ouml;&ouml; koha muutmiseks. T&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus kokkuleppe muutmisest ka keelduda.&nbsp;&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja vastutab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;keskkonna eest ning seda ka kaugt&ouml;&ouml;d tehes. Seega on t&ouml;&ouml;andjal antud juhul &otilde;igustatud huvi teada, kus kohas ja millises keskkonnas t&ouml;&ouml;taja oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;idab. Kuna t&ouml;&ouml;tajal on samuti kohustus osaleda ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel, tuleb t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;imalikult varakult kaugt&ouml;&ouml; koha muutmise soovist teada anda ning aidata kaasa sellele, et t&ouml;&ouml;andja saaks hinnata maakodus olevat t&ouml;&ouml;keskkonda. Kui t&ouml;&ouml;andja leiab, et t&ouml;&ouml;keskkond maakodus pole kaugt&ouml;&ouml; tegemiseks sobilik, andke t&ouml;&ouml;andjale teada, kas olete ise valmis t&ouml;&ouml;koha sobivaks kujundama (nt soetama t&ouml;&ouml;tooli, laualambi). Samuti on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;andjaga l&auml;bi r&auml;&auml;kida, kas ta n&auml;iteks lubab kaugt&ouml;&ouml;koha sisustamiseks antud t&ouml;&ouml;tooli ja monitori viia ajutiselt teise kohta (st linnakorterist maakodusse). Kui aga pooled vajalike kohanduste tegemises kokkuleppele ei j&otilde;ua, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja kaugt&ouml;&ouml; tegemise asukoha muutmisest keelduda.&nbsp;</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes, kuiv&otilde;rd kaugt&ouml;&ouml; tegemine saab toimuda &uuml;ksnes poolte kokkuleppel, siis tuleb k&otilde;ikides kaugt&ouml;&ouml;ga seonduvates muudatustes pooltel eraldi kokku leppida.&nbsp;</p> <p><a href="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/Paindlikud%20t%C3%B6%C3%B6v%C3%B5imalused/Kaugtootaja%20tootervishoiu%20ja%20-ohutuse%20juhis.pdf">Juhise kaugt&ouml;&ouml;l ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomise kohta leiad siit.</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=3012Tööinspektsioon: viiruskriisi aasta teadvustas hea töökeskkonna olulisust2021-04-16<p>Mullu registreeriti 3622 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest kergeid oli 2698 ja raskeid 915. Elu kaotas t&ouml;&ouml;l 9 inimest. M&ouml;&ouml;dunud aastal juhtus 2019. aastaga v&otilde;rreldes 654 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust v&auml;hem.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul v&otilde;iks m&ouml;&ouml;dunud aastat nimetada t&ouml;&ouml;tervishoiu aastaks, sest v&auml;henes nii t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv kui paranes arusaam tervise hoidmise vajalikkusest t&ouml;&ouml;kohal: &bdquo;Koroonaviiruse leviku pidurdamiseks hindasid t&ouml;&ouml;andjad riske ning andsid oma parima, et nakatumisi v&auml;ltida. N&otilde;ustasime ja kontrollisime m&ouml;&ouml;dunud aastal aktiivselt koroonameetmete j&auml;rgimist t&ouml;&ouml;kohtades. N&auml;gime nii v&auml;ga h&auml;sti l&auml;bim&otilde;eldud tegevusi kui vaid inspektori r&otilde;&otilde;muks &uuml;les pandud desovahendeid. Paraku on nakkus kaval ning murdis m&otilde;nel puhul l&auml;bi ka k&otilde;ige k&otilde;rgematest ja tihedamatest kaitset&otilde;ketest,&ldquo; nentis ta. &bdquo;M&ouml;&ouml;dunud aasta kogemuse p&otilde;hjal m&otilde;istab n&uuml;&uuml;d loodetavasti ka k&otilde;ige kangekaelsem t&ouml;&ouml;andja, et t&ouml;&ouml;tajate tervist tuleb hoida ning iga t&ouml;&ouml;taja, et ohutusreegleid tuleb j&auml;rgida. Vastasel juhul l&auml;heb ettev&otilde;te ja halvemal juhul suur osa majandusest lihtsalt kinni,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>Eelmisel aastal oli Eestis Statistikaameti andmeil 137&nbsp;980 ettev&otilde;tet. T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve all on neist 60&nbsp;690 ettev&otilde;tet, sest neis on v&auml;hemalt &uuml;ks t&ouml;&ouml;lepinguline t&ouml;&ouml;taja. T&ouml;&ouml;lepingulisi t&ouml;&ouml;tajaid oli mullu enim kaubanduses (88&nbsp;059), avalikus halduses (58 480) ning tervishoius (37&nbsp;127). Suurimad muutused m&ouml;&ouml;dunud aastal toimusid majutus- ja toitlustussektoris, kus kadus 4100 t&ouml;&ouml;kohta. Halduse ja abitegevuse valdkonnas kadus 3600 ning ehituses 2500 t&ouml;&ouml;kohta. Tervishoiusektorisse tuli aga juurde ca 900 t&ouml;&ouml;kohta.</p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi juhtus mullu 654 v&otilde;rra v&auml;hem. Kuude l&otilde;ikes v&auml;henes t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv eriolukorra ajal m&auml;rtsis (-163), aprillis (-114) ja mais (-99). Surmaga l&otilde;ppes m&ouml;&ouml;dunud aastal &uuml;heksa t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. Neist viis inimest t&ouml;&ouml;tas mikroettev&otilde;ttes (1-9 t&ouml;&ouml;tajaga), kolm v&auml;ike- ning &uuml;ks keskmise suurusega ettev&otilde;ttes. Suurettev&otilde;tetes mullu &uuml;htegi t&ouml;&ouml;surma ei olnud.</p> <p>Valdkonniti juhtus enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi kaubanduses ning ehituses, k&otilde;ige v&auml;hem kalanduses. Meeste jaoks on k&otilde;ige t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusterohkeimad ametid ehitaja, veoautojuht ning keevitaja, naiste jaoks poem&uuml;&uuml;ja, loomakasvataja ning hooldaja tervishoiuasutuses. Maakondlikult registreeriti enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi Tallinnas ja Harjumaal, k&otilde;ige v&auml;hem Hiiumaal.</p> <p>T&ouml;&ouml;vaidlusi toimus mullu 3378 ehk 14% rohkem kui aasta varemalt. 2987 avaldust esitasid t&ouml;&ouml;tajad ning 391 avaldust t&ouml;&ouml;andjad. 21% avaldustest l&otilde;ppes kompromissiga. Esikohal olid rahalised n&otilde;uded kogusummas 11,9 miljonit eurot. T&auml;ielikult rahuldati n&otilde;udeid 2,1 miljoni euro ulatuses ning kompromisse tehti 3,3 miljoni euro ulatuses.</p> <p>2019. aastal juhtus 4276 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest 3133 olid kerged, 1128 rasked ning 15 l&otilde;ppes t&ouml;&ouml;taja surmaga. T&ouml;&ouml;vaidlusi toimus 2942.</p> <p><em>Kristel Abel<br />Meedian&otilde;unik</em></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=3010TAI uuring: Täiskasvanud hindavad oma tervist varasemast paremaks, ent sagenenud on vaimse tervise probleemid2021-04-15<p><b>Eesti t&auml;iskasvanud rahvastiku tervisek&auml;itumise 2020. aasta uuringust selgub, et paranenud on inimeste hinnang oma tervisele, kuid sagenenud on vaimse tervise probleemid, pikenenud ekraani taga veedetav aeg ja kasvanud kanepitarvitamine nooremate t&auml;iskasvanute seas.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Tervise Arengu Instituut (TAI) viib iga kahe aasta j&auml;rel l&auml;bi tervisek&auml;itumise uuringut 16-64 aastaste elanike seas. T&auml;na avaldatud 2020. aasta uuringu tulemustest selgub, et oma tervist hindas heaks v&otilde;i &uuml;sna heaks 57 protsenti Eesti inimestest, mis on seitsme protsendi v&otilde;rra rohkem kui kaks aastat tagasi. Samas pole muutunud oma tervisele halva hinnangu andnud elanike, nagu ka pikaajaliste terviseprobleemide ega haigusest tingitud tegevuspiirangute osakaal.&nbsp; Haiguse t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;lt v&otilde;i koolist puudumisi ning t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuspensioni v&otilde;i toetuste saajaid oli veidi enam kui kaks aastat tagasi.&nbsp;</p> <p>&bdquo;&Auml;sja avaldatud viimase uuringu puhul on tegemist uuringu juubeliaastaga &ndash; sarnast &uuml;levaadet Eesti rahvastiku tervise p&otilde;hin&auml;itajatest on tehtud juba 1990. aastast alates,&ldquo; selgitas uuringu l&auml;biviimist juhtinud TAI teadur Rainer Reile. Tema s&otilde;nul toob viimase kahe aasta v&otilde;rdlus &uuml;he probleemina v&auml;lja, et Eesti inimesed tajuvad oma vaimset tervist varasemast halvemana. Uuring viidi l&auml;bi m&ouml;&ouml;dunud aasta m&auml;rtsist juunini, mist&otilde;ttu kajastub selles koroonaviirusest tingitud eriolukorra m&otilde;ju. V&otilde;rreldes 2018. aasta uuringuga oli 2020. aasta kevadel oluliselt suurenenud stressi tunnetamine naiste seas. Ennast &otilde;nnetuna v&otilde;i masenduses tundis 23 protsenti vastajatest kahe aasta taguse 17 protsendi asemel ja siin oli t&otilde;us n&auml;ha nii meestel kui ka naistel. &bdquo;Enesetapum&otilde;tete esinemine eelk&otilde;ige nooremate naiste seas on sagenenud, samuti on suurenenud rahustite ja antidepressantide kasutus elanikkonnas tervikuna,&ldquo; viitas Reile arvatavasti koroonaolukorraga seotud muutustele.&nbsp;</p> <p>Ligi 18 protsenti vastajatest suitsetab iga p&auml;ev, mis ei ole kahe aastaga&nbsp; muutunud. K&uuml;ll aga on igap&auml;evasuitsetamine 8 protsendi v&otilde;rra v&auml;henenud k&uuml;mne aasta perspektiivis. Kahe aasta jooksul pole muutunud ka alkoholi tarvitamise sagedus. Rohkem kui kord n&auml;dalas tarvitas alkoholi 2020. aastal ligikaudu 18 protsenti vastanutest. &bdquo;Siiski on eelmise uuringuga v&otilde;rreldes m&otilde;nev&otilde;rra v&auml;hemaks j&auml;&auml;nud neid, kes tarvitatavad alkoholi korraga suuremas koguses, samuti neid, kes ostavad alkoholi mitteametlikest m&uuml;&uuml;gipunktidest,&ldquo; t&otilde;i Reile v&auml;lja positiivseid trende.&nbsp;</p> <p>Kasvu on kahe viimase aasta v&otilde;rdluses n&auml;ha noorte t&auml;iskasvanute seas narkootiliste ainete tarvitamises, millest levinuim on kanep. Viimase 30 p&auml;eva jooksul oli 16&ndash;24 aastaste seas kanepit tarvitanud 21 protsenti meestest ja 10 protsenti naistest, samal ajal kui 2018. aastal olid vastavad n&auml;itajad ligikaudu 11 ja 4 protsenti.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Rohkem kui pooled k&otilde;igist 16&ndash;64 aastastest vastanutest olid kas &uuml;lekaalus v&otilde;i rasvunud. Kui v&otilde;rreldes 2018. aastaga ei ole liigse kehakaalu osas muutusi, siis k&uuml;mne aasta v&otilde;rdluses on &uuml;lekaalus v&otilde;i rasvunud meeste osakaal suurenenud ligi 10 protsendi v&otilde;rra. Oma f&uuml;&uuml;silist vormi hindab heaks sarnaselt varasemale kolmandik rahvastikust, samuti ei ole kahe aastaga toimunud olulisi muutusi inimeste tervisespordiharrastustes ega toitumismustrites.&nbsp;</p> <p>Ekraani taga veedetud aeg on aga oluliselt kasvanud nii meestel kui ka naistel k&otilde;igis vanuser&uuml;hmades. P&auml;evas neli v&otilde;i rohkem tundi veedab ekraani taga enam kui 22 protsenti vastanutest kahe aasta taguse 16 protsendiga v&otilde;rreldes. &bdquo;&Uuml;le&uuml;ldine trend on istuvama eluviisi suunas. Igap&auml;evaelus v&auml;heneb kehaline pingutus ja liikumisharjumus,&ldquo; &uuml;tles Reile.&nbsp;</p> <p>Uuringu taust:&nbsp;</p> <p>Alates 1990. aastast iga kahe aasta j&auml;rel regulaarselt l&auml;bi viidav Eesti t&auml;iskasvanud rahvastiku tervisek&auml;itumise uuring annab j&auml;rjepidevalt &uuml;htsetel alustel infot Eesti inimeste terviseseisundi ja -k&auml;itumise kohta ning v&otilde;imaldab j&auml;lgida muutusi pikema ajal jooksul. Uuringu andmeid kasutavad paljud teadlased ning uuringust saadav teadmine Eesti rahvastiku tervisen&auml;itajate kohta on oluline sisend ka poliitikakujundamiseks.&nbsp;</p> <p>Uuring viidi l&auml;bi veebi- ja postik&uuml;sitlusena ning see saadeti 5000 inimesele, kellest vastas 2324 (kohandatud vastamism&auml;&auml;r 48%) vanuses 16&ndash;64 eluaastat. See on piisav, et laiendada tulemusi Eesti samaealisele rahvastikule.</p> <p>Vastajatelt k&uuml;siti tervisek&auml;itumise kohta j&auml;rgmistes valdkondades: terviseseisund, arstiabi kasutus, suitsetamine, alkoholi ja uimastite tarvitamine, toitumine, kehakaal ja liikumine, terviseriskid ja neid ennetav k&auml;itumine.&nbsp;</p> <p>Uuringu andmed on k&auml;ttesaadavad TAI tervisestatistika ja terviseuuringute <a href="https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__05Uuringud">andmebaasis</a> ning metoodika ja standardtabelite kogumikuna <a href="https://bit.ly/3e7vnok">veebilehel</a>.</p> <p>&nbsp;</p> <p><b><span style="text-decoration: underline;">&Uuml;levaade olulisematest tulemustest</span></b><b><span style="text-decoration: underline;">&nbsp;</span></b></p> <p>Valiku graafikud 2020. aasta uuringul kogutud andmetest leiab<a href="https://public.tableau.com/profile/tervise.arengu.instituut#!/vizhome/Tervisekitumiseuuring_16182390847400/Tervisekitumiseuuring"> siit</a>.&nbsp;&nbsp;</p> <p><b>Terviseseisund ja arstiabi kasutus</b><b>&nbsp;</b></p> <ul> <li>Oma tervist hindas heaks v&otilde;i &uuml;sna heaks 57,4% (53,8% meestest ja 59,8% naistest). Eelmise uuringu ehk 2018. aasta vastav n&auml;itaja oli 50,2%</li> <li>Pikaajalisi terviseprobleeme esines 45,3% vastanutest</li> <li>Terviseprobleem piiras oluliselt igap&auml;evategevusi 13,1% vastanutest</li> <li>&ge;15 p&auml;eva haiguse t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;lt v&otilde;i koolist puudunud 13,8% (11,7% 2018. a)</li> <li>T&ouml;&ouml;v&otilde;imetuspensioni/t&ouml;&ouml;v&otilde;imetoetuse saajaid oli 14,3% 2020. a&nbsp; vs. 11,6% 2018. a</li> <li>Perearsti k&uuml;lastused on langenud (70,9% vs. 73,7% 2018. a), kuid suurenenud on telefonikonsultatsioonide osakaal (28,5% vs. 21,6% 2019. a)</li> <li>Hambaarsti, eriarstiabi, v&auml;ltimatu arstiabi ning haiglaravi vajaduses muutusi v&otilde;rreldes 2018. a ei ole&nbsp;</li> </ul> <p><b>Vaimne tervis</b></p> <ul> <li>&Uuml;sna tihti v&otilde;i peaaegu alati tundis &uuml;lev&auml;simust 44,9% ja rohkem kui tavaliselt v&otilde;i talumatut stressi koges 21,1% vastanutest. Stressi tajumine oli suurem naiste seas, kellest seda t&auml;heldas 24% (vs 20,7% 2018. a)</li> <li>Viimase 30 p&auml;eva jooksul tundis masendust v&otilde;i &otilde;nnetu olemist 23,0% vastanutest (17,4% 2018. aastal). Kahe aastaga on masendustunde levimus suurenenud nii meestel kui ka naistel enamikes vanuser&uuml;hmades</li> <li>Enesetapum&otilde;tteid on viimase 12 kuu jooksul olnud 8,1% vastanutest (5,7% 2018. a). Suurim on kasv noorte naiste (16-24 a) vanuser&uuml;hmas (26,0% 2020. a vs. 14,0% 2018. a)</li> <li>Suurenenud on rahustite v&otilde;i antidepressantide kasutus: 14,7% 2020. a vs. 11,3% 2018. a&nbsp;</li> </ul> <p><b>Suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine</b></p> <ul> <li>Vastanutest oli igap&auml;evasuitsetajaid 17,9% (25,7% meestest ja 12,6% naistest), juhusuitsetajad 8,2% (8,3% meestest ja 8,1% naistest). V&otilde;rreldes 2018. aastaga olulist muutust ei ole, kuid 10 aasta jooksul on igap&auml;evasuitsetamine tervikuna m&auml;rgatavalt v&auml;henenud (17,9% 2020. a vs. 26,2% 2010. a)</li> <li>Praegustest suitsetajatest tahaks suitsetamisest loobuda ligi pooled (48%).</li> <li>Rohkem kui kord n&auml;dalas tarvitas alkoholi 17,6% (26,6% meestest ja 11,5% naistest).</li> <li>V&auml;hemalt kord n&auml;dalas on &ge;6 alkoholi&uuml;hikut korraga tarvitanud 11,6% vastanutest (2018. a 14,1%) ehk v&auml;henenud on korraga suuremas koguses alkoholi tarvitamise sagedus</li> <li>Alkoholi tarvitamisel &uuml;letas madala terviseriski piire (meestel &le;140 g, naistel &le;70 g absoluutalkoholi n&auml;dalas) 14,8% (21,3%&nbsp; meestest ja 10,4% naistest) vastanutest</li> <li>Narkootilisi aineid oli viimase 12 kuu jooksul tarvitanud 7,1% vastanutest (10,2% meestest ja 5,0% naistest). K&otilde;ige sagedamini tarvitatavaks aineks on kanep, mida n&auml;iteks 16&ndash;24 a vanuser&uuml;hmas oli viimase 30 p&auml;eva jooksul tarvitanud&nbsp; 20,8% meestest ja 10,3% naistest&nbsp;</li> </ul> <p><b>Kaal ja kehaline aktiivsus</b></p> <ul> <li>&Uuml;lekaalus (kehamassiindeks ehk KMI 25,0&ndash;29,9) oli 31,1% vastanutest (39,7% meestest ja 25,3% naistest)</li> <li>Rasvunud (KMI &ge;30,0) oli 20,5% (22,9% meestest ja 18,9% naistest) vastanutest</li> <li>V&otilde;rreldes 2018. aastaga siin olulisi muutusi ei olnud, kuid viimase k&uuml;mne aasta v&otilde;rdluses on liigse kehakaaluga meeste osakaal oluliselt kasvanud&nbsp; (2020. a meestest &uuml;lekaalus v&otilde;i rasvunud 62,6% vs. 53,6% 2010. a)</li> <li>Ligikaudu kolmandik vastanutest hindas oma praegust f&uuml;&uuml;silist vormi heaks v&otilde;i v&auml;ga heaks, halva f&uuml;&uuml;silise vormiga vastajate osakaal oli 15,4%</li> <li>T&ouml;&ouml;le/t&ouml;&ouml;lt koju v&auml;hem kui 15 minutit p&auml;evas liikus (jalgsi v&otilde;i jalgrattaga) 31,5% (33,7% meestest ja 30,0% naistest) vastanutest. V&otilde;rreldes nt 2012. a (21,9%) on vastanute seas oluliselt suurenenud nende hulk, kes liiguvad igap&auml;evaselt v&auml;he</li> <li>Paar korda n&auml;dalas v&otilde;i rohkem v&auml;hemalt poole tunni v&auml;ltel harrastas tervisesporti 44,8% vastanutest</li> <li>P&auml;evas vabal ajal neli v&otilde;i enam tundi veetis ekraani taga 22,3% vastanutest (24,5% meestest ja 20,9% naistest)&nbsp;</li> </ul> <p><b>Terviseriskid ja ennetus</b></p> <ul> <li>Gripi vastu oli viimase 12 kuu jooksul vaktsineeritud 16,8%, difteeria-teetanuse vastu 4,6% ja puukentsefaliidi vastu 7,2%&nbsp; vastanutest</li> <li>64,3% (53,3% meestest ja 71,7% naistest) peseb hambaid v&auml;hemalt kaks korda p&auml;evas</li> <li>61,1% kasutab pimedal ajal liikudes &uuml;ldiselt alati helkurit, helkuri mittekasutajaid oli 6,4%</li> <li>S&otilde;idukis ei kasuta turvav&ouml;&ouml;d esiistmel 0,9% ja tagaistmel 11,4% vastanutest</li> <li>Viimase 12 kuu jooksul oli alkoholi tarvitamise j&auml;rel s&otilde;idukit juhtinud v&auml;hemalt &uuml;hel korral 5,1% vastanutest (2018. a 6,7%)</li> <li>HIV testi pole kunagi teinud 55,8% vastanutest, sh 79,3% 16&ndash;24 a meestest ja 70,0% sama vanuser&uuml;hma naistest&nbsp;</li> </ul> <p>Tuuli Sokmann<br />Tervise Arengu Instituut</p> <p>Rohkem infot leiad TAI uuelt kodulehelt&nbsp;<a href="https://tai.ee/et">tai.ee</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=3009Töötamine krooniliste luu- ja lihaskonna vaevustega: kõik, mida on vaja teada2021-04-14<p>&Otilde;ige toe ja kohandamisega saavad paljud krooniliste luu- ja lihaskonna vaevustega t&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;tamist j&auml;tkata. EU-OSHA uus teabeleht ja infograafik, mis on n&uuml;&uuml;d k&auml;ttesaadavad koormuse v&auml;hendamise kampaania veebilehe krooniliste vaevuste prioriteetses valdkonnas, selgitavad, kuidas lihtsad meetmed, mis aitavad t&ouml;&ouml;l p&uuml;sida &uuml;hel t&ouml;&ouml;tajal, v&otilde;ivad tuua kasu kogu personalile.</p> <p>4-lehek&uuml;ljeline teabeleht sisaldab muu hulgas teavet t&ouml;&ouml;andjate vastutuse kohta, n&otilde;uandeid t&ouml;&ouml;koha kohandamiseks ja n&auml;iteid avatud vestlustest, mis v&otilde;ivad toetada krooniliste vaevustega t&ouml;&ouml;tajaid.</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/publications/working-chronic-rheumatic-and-musculoskeletal-diseases/view">Teabeleht</a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/infographics/working-musculoskeletal-disorders">infograafik</a><a name="_msoanchor_1" href="file://agency.dom/SHARED/COMMONPROJECTS/Operational%20activities/4.7%20Awareness%20raising%20&amp;%20Comm%202017/Editorial%20&amp;%20Media/3%20Promo%20items/1%20Web%20teaser/2021/PA%20Chronic%20conditions/WT629_PA%20chronic%20conditions%20info%20sheet%20+%20infographic_FINAL.docx#_msocom_1" id="_msoanchor_1"></a></p> <p>Kampaania veebilehe lisavahendid:&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/et/about-topic/priority-area/chronic-conditions" target="_blank">krooniliste vaevuste prioriteetne valdkond<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></p> <p>Kampaania&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/en" target="_blank">&bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad v&auml;hendavad koormust&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;lisateave</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=3007Osalusergonoomika: kuidas see võib parandada töötajate tervist ja heaolu ning ennetada luu- ja lihaskonna vaevusi2021-04-13<p>Uues aruteludokumendis uuritakse&nbsp;<strong>osalusergonoomika</strong>&nbsp;(t&ouml;&ouml;tajate kaasamine t&ouml;&ouml; tegevuste kavandamisse ja kontrollimisse) kasutamise eeliseid t&ouml;&ouml;ga seotud luu- ja lihaskonna vaevuste t&otilde;kestamisel.</p> <p>Selles esitatakse osalusergonoomika projekti loomise etapid ning kirjeldatakse mitut tegelikku n&auml;idet, kuidas osalusergonoomikat kasutatakse luu- ja lihaskonna vaevuste riskitegurite k&auml;sitlemiseks t&ouml;&ouml;kohas, kontoritest ehitusplatsideni. Osalusergonoomika hindamatu vahend on ka meie&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/publications/body-and-hazard-mapping-prevention-musculoskeletal-disorders-msds/view" target="_self">keha ja ohtude kaardistamise teabeleht</a>, milles esitatakse etapiviisiline juhend, kuidas kaasata t&ouml;&ouml;tajaid luu- ja lihaskonna vaevuste riski hindamisse ja ennetamisse.</p> <p>Keegi ei tunne t&ouml;&ouml;d paremini kui seda tegev inimene, seega on m&otilde;istlik kaasata t&ouml;&ouml;tajad riskide tuvastamisse ja lahenduste leidmisse.</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/publications/participatory-ergonomics-and-preventing-musculoskeletal-disorders-workplace/view" target="_self">Osalusergonoomika aruteludokument</a></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/publications/body-and-hazard-mapping-prevention-musculoskeletal-disorders-msds/view">Keha ja ohtude kaardistamise teabeleht</a></p> <p><a href="https://oshwiki.eu/wiki/Carrying_out_participatory_ergonomics" target="_blank">OSHwiki artikkel osalusergonoomika rakendamise kohta<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></p> <p><a href="https://healthy-workplaces.eu/et" target="_blank">Kampaania &bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad v&auml;hendavad koormust&ldquo; veebileht<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=3006Kas võin nõuda koondamist, kui tööandjal pole mulle tööd anda?2021-04-12<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Soovin lapsehoolduspuhkuselt t&ouml;&ouml;le tagasi minna. T&ouml;&ouml;andja &uuml;tles aga, et seda t&ouml;&ouml;d pole enam, mida varem tegin. Ta pakkus mulle teist ametikohta, mis on peaaegu poole v&auml;iksema t&ouml;&ouml;tasuga. Ta andis mulle valida, kas v&otilde;tan selle t&ouml;&ouml;koha vastu v&otilde;i kirjutan omal soovil lahkumisavalduse. Kui k&uuml;sisin, kas ta ei peaks mind koondama vastas ta, et koondada nad ei saa, kuiv&otilde;rd minu eelmine ametikoht on struktuuris veel kirjas ning seda ametikohta l&auml;heb neil v&otilde;ib-olla veel vaja. Kas mul on ikkagi &otilde;igus n&otilde;uda koondamist?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ennetusosakonna juhataja: </i></b>T&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 89 lg 1 kohaselt v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda, kui t&ouml;&ouml;suhte j&auml;tkamine kokkulepitud tingimustel pole enam v&otilde;imalik, sest v&auml;henenud on t&ouml;&ouml;maht, t&ouml;&ouml; on &uuml;mber korraldatud v&otilde;i muul t&ouml;&ouml; l&otilde;ppemise juhul. See t&auml;hendab, et koondatakse t&ouml;&ouml;tajat, mitte ametikohta. Kui t&ouml;&ouml;tajale ei ole anda t&ouml;&ouml;d temaga t&ouml;&ouml;lepingus kokkulepitud tingimustel (nt kokkulepitud t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded, t&ouml;&ouml;tasu), siis tuleb v&otilde;imalusel pakkuda teist t&ouml;&ouml;d. Kui t&ouml;&ouml;taja teise t&ouml;&ouml; pakkumisest keeldub, siis esitab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;taja &uuml;les&uuml;tlemisavalduse koondamise t&otilde;ttu.&nbsp;</p> <p><b><i>Toome selgitava n&auml;ite.</i></b> Ettev&otilde;ttes on tellimuste hulk v&auml;henenud, mist&otilde;ttu on komplekteerija t&ouml;&ouml;tundide arv v&auml;henenud. T&ouml;&ouml;andjal ei ole enam talle anda t&auml;ist&ouml;&ouml;aja ulatuses t&ouml;&ouml;d, mist&otilde;ttu teeb ta t&ouml;&ouml;tajale ettepaneku asuda t&ouml;&ouml;le osalise t&ouml;&ouml;ajaga. Kui t&ouml;&ouml;taja keeldub, siis t&ouml;&ouml;andja koondab ta, sest ei saa talle enam kokkulepitud koormusel t&ouml;&ouml;d anda. Seej&auml;rel palkab t&ouml;&ouml;andja samale ametikohale uue komplekteerija, kuid juba osalise t&ouml;&ouml;ajaga ehk varasemast teistsuguste tingimustega.&nbsp;</p> <p>Kokkuv&otilde;tteks v&otilde;ib &ouml;elda, et vaadeldakse t&ouml;&ouml;tajaga kokkulepitud tingimusi ning kas t&ouml;&ouml;andjal on neil tingimustel t&ouml;&ouml; andmine v&otilde;imalik. Kui see majanduslikel p&otilde;hjustel enam v&otilde;imalik ei ole, siis t&ouml;&ouml;andja koondab t&ouml;&ouml;taja. <strong>T&ouml;&ouml;taja ise koondamist n&otilde;uda ei saa</strong>, tegemist on t&ouml;&ouml;andja majandusliku otsusega. Kui t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajat taolises olukorras ei koonda, siis on tal kaks v&otilde;imalust, kas pakkuda endistel tingimustel t&ouml;&ouml;d v&otilde;i proovida t&ouml;&ouml;tajaga saavutada kokkulepe uutel tingimustel.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=3005Tööõnnetus õllevaadiga2021-04-09<p><strong>Mis juhtus?</strong></p> <p>Pakiautojuhi t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeks oli &otilde;llevaatide vedu &otilde;lletootja laost klientidele. J&otilde;udes j&auml;rgmise kliendi juurde, oli autojuhil selle kliendi saadetise k&auml;ttesaamiseks vaja kaubaruumis olevaid &otilde;llevaate &uuml;mber paigutada. T&otilde;stes umbes 35 kilogrammi kaaluvat &otilde;llevaati, libises see k&auml;est ja kukkus servaga autojuhi jalale. Vaadi kukkumisel saadud vigastus p&otilde;hjustas enam kui kuuajalise t&ouml;&ouml;lt eemaloleku.</p> <p><strong>Miks juhtus?</strong></p> <p>&Otilde;llevaadi k&auml;est libisemise v&otilde;imalus olnuks v&auml;iksem kui t&ouml;&ouml;taja oleks kasutanud libisemisvastase pinnaga t&ouml;&ouml;kindaid. Kukkuva &otilde;llevaadi tekitatud tervisekahjustust oleks v&auml;ltinud kaitsejalatsite, mille esiosa on tugevdatud varvaste kaitsmiseks, kasutamine.</p> <p>Ettev&otilde;ttes oli tehtud riskianal&uuml;&uuml;s, milles oli kirjas, et &otilde;llevaatide ja muude taoliste raskete esemete t&otilde;stmisel tuleb kasutada nii t&ouml;&ouml;kindaid kui ka kaitsejalatseid. Kahjuks oli see teadmine j&auml;&auml;nud ainult riskianal&uuml;&uuml;si ning t&ouml;&ouml;taja ei olnud teadlik kinnaste ja jalatsite kasutamise vajadusest ning t&ouml;&ouml;tamist j&auml;tkati nendeta. Abiks oleks olnud riskianal&uuml;&uuml;si j&auml;rgselt koostatud tegevuskava, milles kirjas, kes ja mis ajaks peab kindad ja jalatsid ostma ja t&ouml;&ouml;tajale v&auml;ljastama. Paraku tuli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse j&auml;rgselt t&otilde;deda, et isikukaitsevahendid puudusid ja raportisse m&auml;rkida, et enne t&ouml;&ouml;le naasmist tuleb need t&ouml;&ouml;tajale v&auml;ljastada.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=3004Eesti Töötukassa alustas töötasu hüvitiste väljamaksmist2021-04-07<p>T&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitis j&otilde;udis esimese enam 5400 t&ouml;&ouml;tajani. Esimeste h&uuml;vitiste brutosumma oli ligi 3,7 miljonit eurot ja keskmine h&uuml;vitise suurus brutos 670 eurot. Rahuldati 276 t&ouml;&ouml;andja taotlused. Suurem osa esmastest taotlustest tuli v&auml;ikeettev&otilde;tetelt.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa alustas taotluste vastuv&otilde;tmist 1.04.2021. Toetuse eesm&auml;rk on aidata piirangute t&otilde;ttu ajutistesse raskustesse sattunud t&ouml;&ouml;andjaid ja t&ouml;&ouml;tajaid. T&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitise taotlusi menetletakse ja h&uuml;vitisi makstakse v&auml;lja taotluste saabumise j&auml;rjekorras. V&auml;ljamakseid teeb t&ouml;&ouml;tukassa igal t&ouml;&ouml;p&auml;eval.</p> <p>M&auml;rtsikuu t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitamiseks saab avaldusi esitada aprilli l&otilde;puni. Seej&auml;rel hakatakse vastu v&otilde;tma aprilli taotlusi.</p> <p>Lisainfot saab <a href="mailto:tth@tootukassa.ee">tth@tootukassa.ee</a> v&otilde;i telefonilt 15501</p> <p>Kirjalik juhis taotluse t&auml;itmiseks asub <a href="https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/tth_juhend_2021.pdf">SIIN</a></p> <p>T&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitist tutvustav video asub <a href="https://www.youtube.com/watch?v=NsR2-iTpH8Y">SIIN</a>&nbsp;</p> <p><b>Lauri Kool<br /></b>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=3003Söömisampsu asemel liikumisamps2021-04-07<p><b>&bdquo;Parim asend on j&auml;rgmine asend,&ldquo; tuletab meelde F&uuml;sioteraapia Kliiniku f&uuml;sioterapeut Katre Lust-Mardna, r&otilde;hutades, et kodus t&ouml;&ouml;tades on v&auml;ga oluline teha v&auml;ikesi liikumispause.</b></p> <p>Osad inimesed on t&otilde;eliselt &otilde;nnelikud, et saavad kodus t&ouml;&ouml;tada, s&auml;&auml;stes &uuml;hest kohast teise kulgedes aega ja nautides kodust privaatsust, teised seevastu kurvastavad. Siiski on tore, et paljude jaoks on avanenud v&otilde;imalus ka kodukontoris tegutseda, kus paljud meist v&otilde;ivad olla senisest produktiivsemad. Targasti k&auml;itudes saab kodust keskkonda positiivselt &auml;ra kasutada. Oleme seal rohkem oma aja peremehed ja saame erinevaid t&ouml;&ouml;asendeid kasutada, kuid samas oleme kodus paratamatult f&uuml;&uuml;siliselt v&auml;hem aktiivsed. Juba hommikused t&ouml;&ouml;lemineku sammud j&auml;&auml;vad tegemata...</p> <p>Istumise ja ekraanide vaatamise osakaal ajaliselt t&otilde;useb. Uuringute j&auml;rgi esineb rohkem stressi ja &auml;revust, unekvaliteet langeb. N&auml;eme v&auml;hem p&auml;ikest, s&ouml;&ouml;me rohkem ja sugugi mitte k&otilde;ige tervislikumalt, t&ouml;&ouml;deldud ja v&auml;hem valgurikast toitu jne. Organismis on v&auml;hem D-vitamiini, hormonaalne tasakaal on veidi sassi l&ouml;&ouml;dud. Kortisooli ja teiste stressihormoonide tase v&otilde;ib t&otilde;usta. Lihasvalke s&uuml;nteesitakse liikumisvaeguses v&auml;hem, mist&otilde;ttu lihasmass v&auml;heneb ja lihased kaotavad vaikselt oma funktsiooni. See omakorda v&otilde;ib viia sarkopeenia ehk lihasmassi v&auml;henemiseni, samas rasvarakkude arv vaikselt kasvab. K&otilde;rgeneda v&otilde;ib s&uuml;dame-veresoonkonna haigustesse haigestumise, diabeedi, osteoporoosi ja luumurdude, sh depressiooni jms vaevuste risk. &Uuml;ldine elukvaliteet v&otilde;ib langeda, ent olukorda v&otilde;iks vaadata ka positiivsest k&uuml;ljest.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/40silvergutmann_b01i1407.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-40silvergutmann_b01i1407.jpg" /></a></p> <p><b>Astu koduuksest v&auml;lja!</b></p> <p>Kui osa inimesi liigub koroonaviiruse t&otilde;ttu v&auml;hem, siis teised j&auml;llegi varasemast rohkem, sest neil on enam vajadust kodust v&auml;lja minna. Soovitan v&auml;hemalt kahel korral p&auml;evas uksest v&auml;lja astuda. Keset p&auml;eva liikumine v&otilde;iks asendada t&ouml;&ouml;leminekut ja -tulekut, kasuks tuleb nii treenimine kui ka lihtsalt vabas looduses liikumine. Palju saab iseenda jaoks &auml;ra teha ka koduses keskkonnas. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) soovitab liikuda v&auml;hemalt 150 minutit n&auml;dalas. Sellele peaks lisanduma lihastreening kaks kuni kolm korda n&auml;dalas, et v&auml;ltida lihasmassi v&auml;henemist ehk sarkopeeniat, mille t&otilde;ttu kipuvad vanemaealised kukkuma, sest neil pole piisavalt toetavat lihasmassi. Sestap v&otilde;iks teha lihastreeninguid kodus. V&otilde;ib kasutada reguleeritavaid hantleid v&otilde;i veepudeleid, poodidest leiab mitmesuguseid kummilinte, mis aitavad lihasn&otilde;rkust v&auml;ltida. Iga&uuml;ks saab valida endale sobiliku viisi.</p> <p>Iseenesest pole enda vormishoidmiseks vaja &uuml;htegi abivahendit. V&otilde;ib teha vastu seina v&otilde;i diivanile toetudes k&auml;tek&otilde;verdusi, tooli kohal k&uuml;kke, mis treenivad tuharaid ja reie nelipealihaseid, veekanistritega j&otilde;ut&otilde;mbeharjutusi, planku, maast puusat&otilde;steid jne.</p> <p>Treenides on olulised erinevad komponendid. Lisaks lihastreeningule tasub arendada aeroobset v&otilde;imekust ehk k&otilde;ndida, joosta, rattaga s&otilde;ita. Oma koha v&otilde;iksid harjutuskavades leida ka tasakaalu- ja koordinatsiooniharjutused. H&auml;id ideid kodusteks treeninguteks saab treeneritelt ja f&uuml;sioterapeutidelt, kellega koos v&otilde;ib koostada iga&uuml;hele sobiliku koduse harjutuskava. Kes sellega tegeleda ei taha, siis h&auml;sti on juba seegi, kui kaks korda p&auml;evas reipalt jalutada...</p> <p><b>Vaheta pidevalt asendeid</b></p> <p>V&auml;ga oluline on ergonoomika. Ka kodus t&ouml;&ouml;tades on vaja kasutada erinevaid asendeid. Nii m&otilde;negi vestluse saab &auml;ra pidada v&otilde;i koosolekul osaleda seistes v&otilde;i k&otilde;ndides, samuti istudes p&otilde;randal r&auml;tsepistes, p&otilde;lvitusasendis, t&auml;isk&uuml;kis, hoopis k&otilde;hulilamangus v&otilde;i vahepeal selili... Vahelduseks v&otilde;ib l&ouml;sutada, ei pea kogu aeg sirge seljaga istuma. Kodukontor pakub palju erinevaid asendite v&otilde;imalusi. Oluline on, et ei oldaks kaua &uuml;hel k&uuml;ljel v&otilde;i as&uuml;meetriliselt. Asend ei tohiks olla liiga &uuml;hek&uuml;lgne, sest siis on &uuml;helt poolt lihased l&uuml;henenud, teiselt poolt v&auml;lja venitatud. Kuigi iga&uuml;hel on oma eelistatud pool, siis tasuks seda v&auml;ltida.</p> <p>Ei maksa end unustada &uuml;hte diivaninurka, vaid teha liikumispause. Parim asend on j&auml;rgmine asend! H&auml;sti oluline on pidevalt asendit vahetada! Liikumine aitab s&auml;ilitada muuhulgas vaimset heaolu ja tervist. Ka paljude vaimsete probleemide ravis kasutatakse teraapiana just liikumist.</p> <p>Kes kasutab kodus lauaarvutit, siis selle monitor v&otilde;iks asuda v&auml;ljasirutatud k&auml;te kaugusel. Randmed ja k&uuml;&uuml;narliigesed v&otilde;iksid olla toetatud, &nbsp;see v&otilde;ib aidata v&auml;hendada lihaspingeid kaela- ja &otilde;lav&ouml;&ouml;tmes, samuti v&auml;hendab koormust alaseljale. Monitori &uuml;lemine serv v&otilde;iks olla 5-7,5 cm silmade joonest allpool. Samuti peaks monitor olema v&otilde;imalikult otse. Tool v&otilde;iks toetada selga, diivanil v&otilde;i lihtsamal toolil v&otilde;ib aidata selga toestada rulli keeratud k&auml;ter&auml;tt. K&auml;ep&auml;raselt vajalikud asjad v&otilde;iksid olla v&otilde;imalikult enda l&auml;hedal, et ei peaks end kogu aeg nende j&auml;rele k&uuml;&uuml;nitama. S&uuml;learvutiga diivanil&nbsp;t&ouml;&ouml;tades v&otilde;iks arvuti panna raamatute ja patjade peale, et poleks p&otilde;hjust pead liiga alla kummardada. Jalgu v&otilde;iks vahepeal toetada tumbale, pallile v&otilde;i vahelduseks &uuml;les t&otilde;sta. S&uuml;learvuti ekraan ei tohiks ka laual olla liiga madalal, tasub investeerida eraldi klaviatuuri ja t&otilde;sta s&uuml;learvuti ekraan n&auml;iteks raamatute abil k&otilde;rgemale.</p> <p><b>S&auml;ilita heaolu ja tervis</b></p> <p>Kogu aeg tasub niheleda ja asendit vahetada. Soovituslikult v&otilde;iks samas asendis olla kuni k&uuml;mme minutit. Ka ergonoomilise tooli asendit v&otilde;iks vahepeal muuta, istuda kord veidi toolil eespool, siis sirge seljaga ja samuti l&ouml;sutada. Tunni aja v&auml;ltel v&otilde;iks maksimaalselt istuda 55 minutit, seej&auml;rel v&auml;hemalt 5 minutit aktiivselt ringi liikuda. Teha k&uuml;kke, &otilde;laringe, olla minuti planguasendis...</p> <p>Unustada ei tohiks silmi, mille puhul kehtib 20:20:20 reegel ehk p&auml;rast 20-minutilist t&ouml;&ouml;tamist v&otilde;iks 20 sekundit 20 jala ehk kuue meetri kaugusele vaadata, et silmi puhata, sest arvutiekraan on kontrastne ja n&otilde;uab silmalihastelt suurt pingutust. Silmi saab s&auml;&auml;sta, kui vaadata aeg-ajalt aknast v&auml;lja &otilde;ue ja liikuda v&otilde;imalikult palju v&auml;rskes &otilde;hus, kus vaade on oluliselt avaram kui toas.</p> <p>Kasuks tuleb silmade teadlik pilgutamine, silmade kuivuse vastu kasutada kunstpisaraid. Oluline on kodune &otilde;huniiskus, mis lisaks silmadele m&otilde;jutab oluliselt ka meie hingamisteid.</p> <p>Kodus t&ouml;&ouml;tades satume tihedamini k&ouml;&ouml;ki ja t&otilde;en&auml;osus midagi suhu pista on oluliselt suurem kui kontoris. Tasub oma toitumist siiski j&auml;lgida ja kehtestada kindlad valgurikkad s&ouml;&ouml;giajad, sest teatavasti s&otilde;ltub inimese kehakaal 80% toitumisest ja 20% liikumisest. Toidusn&auml;kkide asemel v&otilde;iks v&otilde;tta liikumissn&auml;kke, mis v&otilde;ivad aidata veidi s&ouml;&ouml;giisu pidurdada. Olles oma keha heaks teinud teinud 20 m&otilde;nusat k&uuml;kki v&otilde;i poolk&uuml;kki, hoidnud end minutikese plankseisus, pole tahtmistki kohe midagi s&uuml;&uuml;a. V&otilde;iks &uuml;ritada oma isusid kontrollida, juua tublisti vett ja teha toiduampsude asemel pigem m&otilde;ni harjutus.</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Pexels, Silver Gutmann</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=3001Sotsiaalministeerium kuulutab välja projektikonkursi, et müksata isasid kasutama täiendavat vanemahüvitist2021-04-06<p><b>T&auml;nasest kuulutatakse v&auml;lja konkurss projektipartneri leidmiseks, kes aitaks sotsiaalkindlustusametil t&ouml;&ouml;tada v&auml;lja ja testida sekkumisi, mis paneks v&otilde;imalikult paljud isad kasutama isa t&auml;iendavat vanemah&uuml;vitist. Tegu on</b> <b>teise m&uuml;ksamisprogrammi kuuluva projektikonkursiga, millega soovitakse parandada avaliku sektori teenuste pakkumist.</b>&nbsp;</p> <p>&bdquo;M&uuml;ksamine (ingl. k. nudging) kogub avaliku sektori teenuste parandamisel populaarsust mitmel pool maailmas. M&uuml;ksud on &otilde;rnad, mitte-karistavad ja odavad v&otilde;tted, millega riik saab suunata inimesi valikute juurde, mis on koosk&otilde;las &uuml;hiskonna konsensuslike v&auml;&auml;rtustega, nagu &otilde;nn, tervis v&otilde;i j&otilde;ukus. M&uuml;ksud ei asenda seadusi v&otilde;i ametlikke reegleid. M&uuml;kse kasutatakse nende t&auml;iendamiseks," &uuml;tles sotsiaalministeeriumi anal&uuml;&uuml;si ja statistika osakonna teadusn&otilde;unik <b>Marion Pajumets</b>.&nbsp;</p> <p>Projektikonkursi tulemusena v&auml;ljat&ouml;&ouml;tatud m&uuml;ksamise eesm&auml;rk on panna v&otilde;imalikult paljud isad kasutama isapuhkust ja isa t&auml;iendavat vanemah&uuml;vitist. &bdquo;Isad ei saa sageli neile v&otilde;imaldatud isa t&auml;iendava vanemah&uuml;vitise kasutamisest &otilde;igesti aru v&otilde;i ei j&otilde;ua see info nendeni, mist&otilde;ttu nad seda v&otilde;imalust t&auml;ielikult ei kasuta. Soovime leida parimad v&otilde;imalikud viisid, kuidas isasid motiveerida &auml;ra kasutama neile seaduse poolt antud &otilde;igust v&auml;ikelapsega kodus olla ja pere toetada,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalkindlustusameti h&uuml;vitiste osakonna n&otilde;unik <b>Kristjan Karron</b> ja lisas, et projektis kogetu ja &otilde;pitu annab kindlasti v&auml;&auml;rtuslikke teadmisi, kuidas ka edaspidi uusi h&uuml;vitiste liike sihtr&uuml;hmadele tutvustada.&nbsp;</p> <p>Projektikonkurss on avatud 6. aprillist 6. maini 2021. Taotlusi on v&otilde;imalik esitada Eesti Teadusinfos&uuml;steemi keskkonnas <a href="https://www.etis.ee/Portal/News/Display/c6c293f2-c760-497d-b700-c5d9505e25ca">ETIS</a>. Projekti eeldatav algusaeg on juuni 2021. Konkursi eelarve on 72&nbsp;600 eurot. Projektikonkursil on oodatud osalema k&otilde;ik organisatsioonid, kes vastavad konkursidokumentides toodud kvalifitseerumisn&otilde;uetele.&nbsp;</p> <p>Programmi raames on plaanis v&auml;lja kuulutada veel v&auml;hemalt kaks projektikonkurssi. Kava kohaselt kuulutatakse aprillikuu jooksul v&auml;lja sotsiaalkindlustusameti projekt &bdquo;Paindliku vanaduspensioni ja t&ouml;&ouml;turuaktiivsuse m&uuml;ksamisuuring&ldquo; ning hiljem lisandub veel t&ouml;&ouml;tukassa projekt &bdquo;T&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise saajate m&uuml;ksamine t&ouml;&ouml;le&ldquo;. M&auml;rtsis kuulutati v&auml;lja konkurss t&ouml;&ouml;inspektsiooni projektile &bdquo;Isikukaitsevahendite m&uuml;ksamine ehitussektoris&ldquo;.&nbsp;</p> <p>M&uuml;ksamisprogrammi rahastab sotsiaalministeerium 2021. aastaks eraldatud teadus- ja arendustegevuse lisarahastuse vahenditest.&nbsp;</p> <p>Lisainfo: Marion Pajumets (<a href="mailto:marion.pajumets@sm.ee">marion.pajumets@sm.ee</a>, tel 626 9164) v&otilde;i Elis Kaljuvee (<a href="mailto:elis.kaljuvee@sm.ee">elis.kaljuvee@sm.ee</a>, tel 626 9756), sotsiaalministeeriumi anal&uuml;&uuml;si ja statistika osakond.&nbsp;</p> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p> <p></p> <p><a href="https://tooelu.ee/et/tootajale/Toosuhted/puhkus/erinevad-puhkuse-liigid/isapuhkus">Loe ka T&ouml;&ouml;elu isapuhkuse teemalehte.</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=3000Kas riigipühadel töötamise tasu võib lepingusse kirja panna?2021-04-05<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Olin graafikuj&auml;rgselt 2. aprillil ehk riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;l. T&ouml;&ouml;andja v&auml;idab m&uuml;&uuml;d, et ta ei pea selle eest kahekordset t&ouml;&ouml;tasu maksma, sest meil on t&ouml;&ouml;lepingus kokku lepitud, et riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tamise tasu sisaldub juba t&ouml;&ouml;tasus. Kas tal on &otilde;igus v&otilde;i peaks t&ouml;&ouml;andja riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tamise eest ikkagi kahekordset t&ouml;&ouml;tasu maksma?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Sandra Kuus, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist: </i></b>&nbsp;Aprillis on kaks riigip&uuml;ha: 2. aprillil on suur reede ja 4. aprillil &uuml;lest&otilde;usmisp&uuml;hade 1. p&uuml;ha.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seadus kohustab t&ouml;&ouml;andjat riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tamise eest kahekordset t&ouml;&ouml;tasu maksma. T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ivad kokku leppida, et riigip&uuml;hal tehtav t&ouml;&ouml; h&uuml;vitatakse tasustatud vaba ajaga. Seadus aga ei luba kokku leppida, et t&ouml;&ouml;tasu juba sisaldab riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tamise eest tasu. Selline kokkulepe on t&ouml;&ouml;taja jaoks kahjulikum ja seega t&uuml;hine.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja ikkagi keeldub riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tamise eest kahekordset t&ouml;&ouml;tasu maksmast, siis t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib p&ouml;&ouml;rduda rahalise n&otilde;udega t&ouml;&ouml;vaidlusorgani (t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtu) poole.</p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2999Aasta pärast šokki. Karjäärinõustajate töölaualt.2021-03-31<p><em>Toome lugejateni t&auml;ies mahus&nbsp;<a href="https://eneseteostus.wordpress.com/2021/03/29/aasta-parast-sokki-karjaarinoustajate-toolaualt/" target="_blank">https://eneseteostus.wordpress.com/ </a>lehel ilmunud artikli, milles arutletakse, kuidas on m&ouml;&ouml;dunud viimane aasta aega karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajatel, kes on pidanud suure osa oma t&ouml;&ouml;st &uuml;mber korraldama ning kelle j&auml;rele on &uuml;le&ouml;&ouml; muutunud t&ouml;&ouml;turul tekkinud suur vajadus.</em></p> <p></p> <p class="has-text-align-justify">M&otilde;ni aeg tagasi kutsuti mind r&auml;&auml;kima sellest, mis keerulisel Covid-19 aasta jooksul karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajate t&ouml;&ouml;laual oli &ndash; milliste teemadega meie juurde j&otilde;uti, milliseid muresid kuuldi&nbsp; jne. T&ouml;&ouml;tukassa erinevates maakondlikes osakondades t&ouml;&ouml;tab kokku ligi 80 karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajat, kellest osad andsid edasi oma kogemuse keerulisest aastast. Panin need infokillud n&uuml;&uuml;d ka kirja.</p> <p class="has-text-align-justify">Aasta 2020. Oli koondamisi, oli kulude kokkut&otilde;mbamist, oli karj&auml;&auml;rimuutjaid, aga oli ka neid, kelle t&ouml;&ouml;koormus hoopis kasvas. R&auml;&auml;kimata uutest t&ouml;&ouml;vormidest.</p> <p class="has-text-align-justify">Karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajatele endile oli ka eelmise aasta m&auml;rtsikuus korraks hetk, kus &uuml;ldisest t&ouml;&ouml;voost kukuti justkui maha. Virtuaalseid n&otilde;ustamisi oli varasemalt olnud, kuid nende osakaal oli pigem v&auml;ike. N&uuml;&uuml;d hakkasime pakkuma n&otilde;ustamisi lisaks veebivariantidele ka telefoni teel. Ja mis seal salata &ndash; aastal 2021 oleme sellega harjunud, kliendid on harjunud, ka koolides toimuvad n&otilde;ustamised virtuaalselt.</p> <p class="has-text-align-justify">Natuke v&otilde;ttis k&uuml;ll aega grupit&ouml;&ouml;de viimine veebi, kuid t&auml;nasel p&auml;eval on see juba uus normaalsus &ndash; virtuaalselt tehakse nii grupin&otilde;ustamisi ja t&ouml;&ouml;otsingu t&ouml;&ouml;tubasid. &Uuml;ks n&auml;ide Tartumaalt: &bdquo;Minu grupin&otilde;ustamine teemal &bdquo;Raamist v&auml;lja!&ldquo; on osutunud populaarseks mitte ainult Tartumaal. Osalejaid on iga kord mitmelt poolt Eestimaalt. K&otilde;ige toredam oli, kui &uuml;ks osaleja oli Harjumaal metsades matkamas ja osales nutitelefonis. Lubas, et osaleb niikaua, kuni aku vastu peab. Aku pidas! Grupid on erinevad, aga enamasti on tekkinud meeldiv arutelu kas avatud kaameratega v&otilde;i chatis.&ldquo; M&otilde;ned karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajad on lausa tajunud, et virtuaalsetel grupin&otilde;ustamistel avanevad inimesed paremini kui silmast silma.</p> <p><strong>Kriis &ndash; kaotus v&otilde;i v&otilde;imalus?</strong></p> <p class="has-text-align-justify">Kuidas koroonakriis kliendik&auml;itumist ja n&otilde;ustamiskogemust sisuliselt on m&otilde;jutanud? &Uuml;he karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja s&otilde;nul jagunesid kliendid justkui pooleks: &bdquo;Pooled kasutavad koroonat, et p&otilde;hjendada, miks nad ei tegutse&hellip; &bdquo;Ma ei saa praegu midagi otsustada&hellip; valida, m&otilde;elda, kandideerida, veebis osaleda, kohale tulla jne.&ldquo; Ja pooled said aru, et elu on ootamatu ja tuleb tegutseda kohe, kui v&otilde;imalus on, sest homme v&otilde;ib tulla uus laine v&otilde;i m&otilde;ni teine juhtum, miks nende plaanid ei pruugi t&auml;ituda. Ja see on pluss! Tunnen, et inimesed m&otilde;istsid, et peab aktiivsem olema&hellip;&ldquo;</p> <p class="has-text-align-justify">Kuna me n&otilde;ustame ka t&ouml;&ouml;tavaid inimesi, siis t&ouml;&ouml;tavaid inimesi sattus meie juurde eelmisel aastal v&auml;hem. Kui sul on turvaline karj&auml;&auml;r ja t&ouml;&ouml;koht, mida ei &auml;hvarda koondamine, siis sellises segases olukorras ei juleta karj&auml;&auml;rimuutusi enam (enamasti arusaadavatel p&otilde;hjustel) nii kergelt ette v&otilde;tta, v&auml;hemasti mitte enda algatusel&hellip; K&uuml;ll aga t&ouml;&ouml;tavate venekeelsete klientide osas on r&otilde;&otilde;m olnud n&auml;ha, et aastaid-aastak&uuml;mneid mudilasi koolilasteks ettevalmistavatel &otilde;petajatel on tekkinud soov &auml;ra &otilde;ppida eesti keel ja oma igap&auml;evast t&ouml;&ouml;d j&auml;tkata.</p> <p class="has-text-align-justify">Puutusime kokku ka juhtumitega, kui inimesed kurtsid hoopis suurenenud t&ouml;&ouml;koormuse &uuml;le. Karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja Tallinnast: &bdquo;&Uuml;ks asi, mida kuulen ikka ja j&auml;lle, puudutab koormust. Ettev&otilde;tted t&otilde;mbavad koomale ja t&ouml;&ouml;kohti koondatakse. Selle tulemusena aga ei kao &uuml;lesanded, mis jagatakse &auml;ra hoopis allesj&auml;&auml;jate vahel, kelle koormus kasvab seel&auml;bi &uuml;ha suuremaks. Aeg-ajalt tuleb inimesi, kes &uuml;tlevad, et nad lihtsalt ei jaksa enam kahe ja ka kolme inimese koormust kanda. Kohusetundlikult ja oma t&ouml;&ouml;koha p&auml;rast muret tundes &uuml;ritatakse veel viimase vindini, aga ma n&auml;en sellist olukorda &uuml;he t&uuml;&uuml;pilise l&auml;bip&otilde;lemise p&otilde;hjustajana.&ldquo;</p> <p><strong>Koroonakriis kui &otilde;lek&otilde;rs vabadusse</strong></p> <p class="has-text-align-justify">Karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajate t&ouml;&ouml;laual oli varasemaga v&otilde;rreldes rohkem olukorra sunnil p&auml;evakorda kerkinud elukutse-valdkonna muutmise vajadust, samas oli arvestatav hulk &otilde;nnelikke koondatuid ehk neid, kes r&otilde;&otilde;mustasid, et n&uuml;&uuml;d saab karj&auml;&auml;rip&ouml;&ouml;ret plaanida. Varasemalt oli see ainult m&otilde;tteks j&auml;&auml;nud. Oli vaja v&auml;list m&uuml;ksamist. Kuid vahel kaasnes ka &auml;ng ja kogeti klientide sisemist &uuml;llatust, et tuleb ise v&otilde;tta vastutus oma karj&auml;&auml;rijuhtimise eest ja hakata t&ouml;&ouml;tama lahenduste nimel. Karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja saab oma teekonna otsingul olla vaid kaasteeline ja abiline, vastutus oma t&ouml;&ouml;elu eest tuleb inimesel ikka ise v&otilde;tta.</p> <p class="has-text-align-justify">Oli mitmeid kliente, kes sunnitud kannap&ouml;&ouml;rdelt said tuule tiibadesse liikuda tervishoiu-/sotsiaalvaldkonda, sh koost&ouml;&ouml;s meiega j&otilde;uti uute &auml;ratundmisteni &ndash; proovida t&ouml;&ouml;d hooldust&ouml;&ouml;tajana ja juba kuldses keskeas astuda &otilde;ppima &uuml;likooli &otilde;e erialale.</p> <p class="has-text-align-justify">Palju on aga arvamisi, et &uuml;ks p&auml;&auml;setee on raamatupidamisalaste oskuste omandamine, sest seda saab kodus teha. Kahjuks OSKA uuringutele tuginedes on raamatupidamist&ouml;&ouml;d langustrendis ja isegi kogemustega raamatupidajatel on t&ouml;&ouml;turul vahel keeruline t&ouml;&ouml;d leida.</p> <p><strong>Olla endale t&ouml;&ouml;andja &ndash; &uuml;ks paljudest v&otilde;imalustest</strong></p> <p class="has-text-align-justify">Ettev&otilde;tlust peetakse tihti &uuml;heks p&auml;&auml;ster&otilde;ngaks, kui palgat&ouml;&ouml;st ilma j&auml;&auml;dakse v&otilde;i sellest ise loobutakse. Ettev&otilde;tlusega alustajate fookus on koroona-aastal veidi teistsugune. Karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja: &bdquo;Ettev&otilde;tluse grupit&ouml;&ouml;del osalejate arusaam ettev&otilde;tlusest on suures pildis muutnud. Kui aastatel 2017-2018 aeti taga kasumit, siis praegu on v&auml;ga loogiline see, et lisaks kasumi teenimisele soovitakse panustada ka &uuml;hiskonda.&ldquo;</p> <p class="has-text-align-justify">P&auml;rnumaa karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja s&otilde;nul suurenes ka p&auml;rnakate hulgas nende inimeste hulk, kellel palgat&ouml;&ouml; oli kadunud v&otilde;i kadumas ja kes hakkasid ettev&otilde;tluse peale m&otilde;tlema. Olude sunnil tullakse mugavusstoonist v&auml;lja. &bdquo;Hea on t&otilde;deda, et inimestel on palju huvitavaid ja reaalselt teostatavaid ideid. Kliendid tahavad kriisiolukorras teha midagi, mida saaks teha kodus. N&otilde;nda on mul nimetada vahvaid m&otilde;tteid, mida tahetakse hakata realiseerima v&otilde;i juba realiseeritakse, n&auml;iteks m&ouml;&ouml;bli restaureerimine, pesupulgakotid, kalmuk&uuml;&uuml;nalde hoidjad jm.&ldquo;</p> <p class="has-text-align-justify">Samas oli m&auml;rgata ka sundlust ettev&otilde;tluseks. Karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja Tallinnast: &bdquo;Kui varem olid ettev&otilde;tlusgruppides osalejad reeglina positiivsed ja entusiastlikud, siis koroona-aastal sattus gruppidesse palju ka neid, kelle jaoks tundus see pealesunnitud m&otilde;te v&otilde;i ainuke, kuid raske v&auml;ljap&auml;&auml;s.&ldquo;</p> <p class="has-text-align-justify">V&otilde;rokesed aga r&auml;&auml;kisid, et v&auml;lismaalt kodumaale naasnud tulid V&otilde;rumaale tihti tagasi m&otilde;ttega seal enda ettev&otilde;tte luua. Olemas oli v&auml;lismaal teenitud raha investeerimiseks ja head praktikad samuti. Selliseid inimesi ei olnud k&uuml;ll palju, aga kindlasti annavad nad Kagu-Eestis tooni, sest k&otilde;rgema palgaga t&ouml;&ouml;kohti v&auml;ga palju valikus pole. Oli ka selliseid v&auml;lismaalt naasnuid, kes ootavad head pakkumist ehk oluliselt k&otilde;rgemat t&ouml;&ouml;tasu kui tegelikkuses pakutakse, seda saamata pettutakse ning minnakse taas laia maailma paremat elu otsima.</p> <p><strong>Vaimse tervise teemad kerkisid &uuml;les ka karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamistel</strong></p> <p class="has-text-align-justify">&Uuml;le ega &uuml;mber ei saa vaimse tervise teemadest, ei P&otilde;hja- ega L&otilde;una-Eestis. &Uuml;he n&auml;itena tuuakse asjaolu, kus k&otilde;rgharidusega inimesed, kes on sattunud meie kliendiks, ei leia endale sobivat rakendust ja see viib nad stressi. (N&auml;iteks statistika turismisektori t&ouml;&ouml;alase rakendumise kohta p&auml;rast t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;mist on n&auml;idanud, et juhid p&uuml;sivad t&ouml;&ouml;tuna arvel kauem kui teiste ametikohtade esindajad).</p> <p class="has-text-align-justify">Tallinna karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajad teevad koost&ouml;&ouml;d Rahvusvahelise Majaga ja k&auml;ivad n&otilde;ustamas seal v&auml;lismaalastest kliente. Eelmise aasta osas v&otilde;is &ouml;elda, et kliente oli v&auml;hem ja koroonapiirangud riiki p&auml;&auml;semisel m&auml;ngisid rolli. Karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja: &bdquo;Samuti j&auml;i mulle silma, et oli p&auml;ris mitmeid v&auml;lismaalasi, keda ootamatult ja &uuml;sna inetul viisil koondati.&ldquo; Ka sellised olukorrad halvavad inimeste ps&uuml;hholoogilist toimetulekut.</p> <p><strong>Koos ja koost&ouml;&ouml;s edasi!</strong></p> <p class="has-text-align-justify">Vaadates tagasi 2020. aastale l&auml;bi kliendilugude, on need kaasa toonud arusaadavalt palju pisaraid, muret tuleviku p&auml;rast, aga ka lootust, et k&otilde;ik laabub, ja ka julgust vaadata seda nii: &bdquo;Ju see pidi nii minema, et see t&ouml;&ouml; pidi l&otilde;ppema n&uuml;&uuml;d ja t&auml;nu kriisiolukorrale, ma ise ei oleks ju ikka veel &auml;ra tulnud&hellip;&ldquo; Ja on leitud sisemine j&otilde;ud tunnistada l&auml;bip&otilde;lemist, olla valmis vastu v&otilde;tma ravi ja tuge. Ning l&otilde;puks &ndash; oh seda elevust, v&auml;ikest murelikkust, aga peamiselt s&auml;ra kliendi silmis!</p> <p>Ja s&auml;ravad ka karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajad, kes aitavad klientidele tuult tiibadesse puhuda.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2998Eesti Töötukassa: Töötasu hüvitise taotluste vastuvõtmine algab 1. aprillil2021-03-31<p>T&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitise taotlus tuleb esitada t&ouml;&ouml;tukassa iseteenindusportaalis e-t&ouml;&ouml;tukassa, taotluste&nbsp; vastuv&otilde;tmine algab neljap&auml;eval, 1. aprillil.&nbsp; Taotluse esitab t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i volitatud isik. H&uuml;vitis kantakse t&ouml;&ouml;taja pangakontole.</p> <p>M&auml;rtsi ja aprilli t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitamise aluseks on k&auml;ibelangus ja t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;koormuse v&otilde;i tasu v&auml;henemine. T&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;tukassa iseteenindusportaalis avalduses m&auml;rkima &auml;ra, millistele kriteeriumitele ta vastab ja lisama t&otilde;endavad dokumendid.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa h&uuml;vitab t&ouml;&ouml;tajale &uuml;hes kuus 60% tema keskmisest kuupalgast. H&uuml;vitise maksimaalne suurus &uuml;hele t&ouml;&ouml;tajale on 1000 eurot kuus brutos. Lisaks t&ouml;&ouml;tukassa panusele maksab t&ouml;&ouml;andja oma t&ouml;&ouml;tajale tasu v&auml;hemalt 200 eurot brutos. T&ouml;&ouml;tajat, kellele on h&uuml;vitist taotletud, ei tohi samal ega j&auml;rgneval kahel kuul koondada.</p> <p>Toetust saavad ka f&uuml;&uuml;silisest isikust ettev&otilde;tjad, kelle ettev&otilde;tlustulu oli 2020. aastal 50 protsenti v&auml;iksem kui 2019. aastal. FIE toetuse suurus on 584 eurot kuus.</p> <p>H&uuml;vitise taotlemiseks tuleb esitada avaldus m&otilde;lema kuu kohta eraldi. M&auml;rtsikuu t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitamise avaldusi saab esitada aprilli l&otilde;puni. Mai alguses algab aprillikuu t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitiste avalduste vastuv&otilde;tt.</p> <p>H&uuml;vitise saajad avalikustatakse kord n&auml;dalas t&ouml;&ouml;tukassa kodulehek&uuml;ljel.</p> <p>Lisainfot saab <a href="mailto:tth@tootukassa.ee">tth@tootukassa.ee</a> v&otilde;i telefonilt 15501</p> <p>Kirjalik juhis taotluse t&auml;itmiseks asub <a href="https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/tth_juhend_2021.pdf">SIIN</a></p> <p>T&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitist tutvustav video asub <a href="https://www.youtube.com/watch?v=NsR2-iTpH8Y">SIIN</a></p> <p>&nbsp;</p> <p><b>Lauri Kool<br /></b>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2996V vitamiini kampaania viimane nädal2021-03-30<p>Alanud on V - vitamiini kampaania viimane n&auml;dal, mis on p&uuml;hendatud liikumisele.</p> <p>Kevade kohalolu on p&auml;evad pikemaks venitanud, lume sulatanud ja meele r&otilde;&otilde;msamaks teinud ning seega liikumisv&otilde;imalusi suuresti avardanud.&nbsp;</p> <p>Toredaid ideid liikumisampsudeks &nbsp; v&otilde;i t&ouml;&ouml;kohtadel&nbsp; /meeskonnas tegemiseks leiate <b><a href="https://peaasi.ee/liikumine-vitamiin/#1614542584050-9dd05836-a00a">Peaasjade veebist</a></b></p> <p>Vitamiinirikast kevadet!&nbsp;</p> <p>R&otilde;&otilde;mu ja head tervist soovides <br />K&uuml;lli Luuk<br />Tervise Arengu Instituut</p> <p></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/liikumispyramiid_est_loplik.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-liikumispyramiid_est_loplik.png" /></a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2995Kas koristaja töölepingus peavad olema ärisaladuse ja konkurentsipiirangud?2021-03-29<p><b>Lugeja k&uuml;sib:. L&auml;hen IT ettev&otilde;ttesse t&ouml;&ouml;le koristajaks ja olen s&otilde;lmimas t&ouml;&ouml;lepingut. Kuid minu t&ouml;&ouml;lepingus on kirjas saladuse hoidmise kohustus ja konkurentsipiirang, samuti leppetrahvid nende kohustuste rikkumise puhul. Kas selliseid piiranguid on &uuml;ldse vaja? Ma olen ju koristaja ning ma ei p&auml;&auml;se ligi &auml;risaladusele ja konkurentsipiirang ei lubaks mul lisaks kuskil mujal koristada. Mida teha, kas sellised kokkulepped on p&auml;devad?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Sandra Kuus, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist: </i></b>T&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimisel peaks t&ouml;&ouml;taja kohe t&ouml;&ouml;andjale teada andma, kui ta leiab t&ouml;&ouml;lepingust punkte, millega ta ei n&otilde;ustu v&otilde;i mis v&otilde;ivad olla t&uuml;hised. T&ouml;&ouml;suhetes kehtib &uuml;ldine p&otilde;him&otilde;te, et t&ouml;&ouml;taja jaoks kahjulikumad kokkulepped on t&uuml;hised. T&uuml;hisel lepingu punktil ei ole algusest peale &otilde;iguslikke tagaj&auml;rgi.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seadus lubab aga t&ouml;&ouml;lepingutes s&auml;testada saladuse hoidmise kohustuse ja konkurentsipiirangu kokkuleppe. T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib m&auml;&auml;rata, millise teabe kohta kehtib t&ouml;&ouml;tajal tootmis- v&otilde;i &auml;risaladuse hoidmise kohustus. T&ouml;&ouml;suhtes saab t&ouml;&ouml;tajal tekkida saladuse hoidmise kohustus &uuml;ksnes juhul, kui t&ouml;&ouml;andja on saladuses hoitava teabe selgelt m&auml;&auml;ratlenud ja selle sisu t&ouml;&ouml;tajale kirjalikult teatavaks teinud. Kui t&ouml;&ouml;andja pole seda teinud, eeldab seadus, et t&ouml;&ouml;tajal ei lasu ka saladuse hoidmise kohustust.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;taja peab hoidma saladuses talle seoses t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisega teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igustatud huvi. Koristaja ei saagi &uuml;ldjuhul teada &auml;risaladusega seotud teabest. Samuti peab t&ouml;&ouml;andja ise v&otilde;tma kasutusele vajalikke meetmeid, et hoida teavet salajas.</p> <p>Seega saladuse hoidmise kohustuse s&auml;testamine koristajale ei ole &uuml;ldjuhul m&otilde;istlik ega vajalik, kui tal isegi pole teabele ligip&auml;&auml;su.&nbsp;</p> <p>Konkurentsipiirangu kokkuleppe kohaselt ei tohi t&ouml;&ouml;taja asuda ametisse t&ouml;&ouml;andja konkurendi juures ega tegutseda t&ouml;&ouml;andjaga samas tegevusvaldkonnas. T&ouml;&ouml;taja vaba eneseteostuse ja suurema sissetuleku saamise v&otilde;imalusi oluliselt k&auml;rpiv kokkulepe konkurentsipiirangu kohta on &otilde;igustatud juhul, kui (Riigikohtu otsus nr&nbsp;<a href="https://rikos.rik.ee/LahendiOtsingEriVaade?asjaNr=2-15-16682">2-15-16682/73</a>):</p> <ul> <li>piirang on vajalik t&ouml;&ouml;andja erilise majandusliku huvi kaitsmiseks, sest t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;suhtes omandatud teadmisi kasutades t&ouml;&ouml;andjat oluliselt kahjustada;</li> <li>piirang on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt m&otilde;istlikult m&auml;&auml;ratud (piirang on proportsionaalne t&ouml;&ouml;andja kaitstava huviga ning t&ouml;&ouml;tajale on arusaadav, millisel territooriumil, kui kaua ja millise tegevuse kohta piirang kehtib);</li> <li>t&ouml;&ouml;taja saab piirangu olemusest aru, teda on selle sisust kirjalikult teavitatud.</li> </ul> <p><strong>Kui &uuml;ks eeltoodud n&otilde;uetest on t&auml;itmata, on konkurentsipiirangu kokkulepe j&auml;rgi t&uuml;hine.</strong></p> <p>Kui r&auml;&auml;kida konkreetselt koristaja t&ouml;&ouml;lepingust, siis tuleks hinnata, kas piirang on t&ouml;&ouml;taja jaoks proportsionaalne ja m&otilde;istlik. T&ouml;&ouml;andjal oleks vaidluse korral keeruline p&otilde;hjendada, millist majanduslikku huvi kaitseb koristajale piirangu s&auml;testamine, kui koristaja ei saa omandada IT ettev&otilde;ttes konkreetseid teadmisi nende tegevusvaldkonna kohta.&nbsp;&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;suhtes ei ole t&ouml;&ouml;andjal vaba voli kehtestada mistahes trahve. T&ouml;&ouml;suhetes on viis alust leppetrahvi kokku leppimiseks:</p> <ul> <li>&auml;ri- ja tootmissaladuse hoidmise kohustuse rikkumine (TLS &sect; 22);</li> <li>konkurentsipiirangu kohustuse rikkumine (TLS &sect; 26);</li> <li>t&ouml;&ouml;le asumisest keeldumine (TLS &sect; 77);</li> <li>t&ouml;&ouml;lt lahkumine t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamise eesm&auml;rgil kui t&ouml;&ouml;tajapoolne s&uuml;&uuml;line k&auml;itumine (TLS &sect; 77);</li> <li>t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete rikkumine (t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja ohutuse seaduse&nbsp;&sect; 14<sup>1)</sup></li> </ul> <p>Seega t&ouml;&ouml;lepingu seadus lubab kokku leppida leppetrahvides saladuse hoidmise kohutuse ja konkurentsipiirangu rikkumise korral, kuid kokkulepitud piirangud peavad ikka olema kehtivad, et t&ouml;&ouml;andja saaks n&otilde;uda t&ouml;&ouml;tajalt rikkumise korral leppetrahvi. Kui t&ouml;&ouml;andja ikkagi tugineb t&uuml;histele kokkulepetele ja n&otilde;uab t&ouml;&ouml;taja k&auml;est leppetrahvi, siis kui t&ouml;&ouml;taja pole sellega n&otilde;us, ei tohiks ta seda ka tasuda. T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib esitada n&otilde;ude t&ouml;&ouml;vaidlusorganisse, kus t&ouml;&ouml;taja saab esitada vastuv&auml;iteid kokkulepete t&uuml;hisuse kohta v&otilde;i taotleda leppetrahvi v&auml;hendamist, kui see on t&ouml;&ouml;taja arvates ebam&otilde;istlikult suur. T&ouml;&ouml;vaidlusorgan saab hinnata kokkulepete kehtivust. T&uuml;hise kokkuleppe puhul ei m&otilde;isteta t&ouml;&ouml;tajalt leppetrahvi v&otilde;i kahju h&uuml;vitist v&auml;lja.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2994Tööõnnetus ketaslõikuriga2021-03-26<p><strong>Mis juhtus?</strong></p> <p>Kanalisatsioonitorustiku paigaldamisel oli vaja plastikust toru l&otilde;igata l&uuml;hemaks. Selleks kasutati akuketasl&otilde;ikurit. Ehitusplatsil ei olnud kohta, kuhu toru l&otilde;ikamise ajaks kinnitada ning seet&otilde;ttu hoidis t&ouml;&ouml;taja toru &uuml;he k&auml;ega kinni ja ketasl&otilde;ikurit sai samuti kinni hoida ainult &uuml;he k&auml;ega. L&otilde;ikamise ajal hakkas toru veerema ja ketasl&otilde;ikur liikus l&otilde;ikesoonest v&auml;lja ning kettaga vastu t&ouml;&ouml;taja toru hoidvat k&auml;tt. Tulemuseks oli kerge kehavigastus ning kaks n&auml;dalat t&ouml;&ouml;v&otilde;imetust. Raskemast vigastusest p&auml;&auml;stsid &otilde;nneks tugevad t&ouml;&ouml;kindad.</p> <p><strong>Miks juhtus?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse p&otilde;hjustasid nii asjaolu, et l&otilde;igatavat toru ei olnud v&otilde;imalik kinnitada nii, et see liikuma ei hakkaks kui ka see, et ketasl&otilde;ikuris kasutati selleks mitteetten&auml;htud, saehammastega l&otilde;ikeketast. Hammastega l&otilde;ikeketta kasutamisel on l&otilde;igatava eseme kinnitamine veelgi olulisem kuna siis v&otilde;ib l&otilde;ikeketta surve esemele ootamatult muutuda ja seet&otilde;ttu nii l&otilde;igatav ese kui ketasl&otilde;ikur suuvimatus suunas liikuma hakata.</p> <p>&Otilde;nnetuse ennetamiseks oleks piisanud ketasl&otilde;ikuri kasutusjuhendis olnud n&otilde;ude j&auml;rgimisest. Seal oli kirjas keeld kasutada t&ouml;&ouml;riista saeketastega, kuna need annavad kasutamisel sageli tagasil&ouml;&ouml;gi ja toovad endaga kaasa kontrolli kaotamise, mis p&otilde;hjustab vigastuste tekkimist. Hammastega l&otilde;ikeketaste kasutamine on keelatud enamikel ketasl&otilde;ikuritel. Neid v&otilde;ib kasutada ainult juhul, kui ketasl&otilde;ikuri valmistaja on sellise kasutusviisi ette n&auml;inud.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2993Mis motiveerib töötajat?2021-03-25<p><b>Kui arutletakse, kas tagasisidet on &uuml;ldse vaja, siis oluline on t&ouml;&ouml;tajat m&auml;rgata: mida ja kuidas ta on teinud? See motiveerib k&otilde;ige enam.</b></p> <p>&bdquo;Ma pole p&auml;evagi l&auml;inud t&ouml;&ouml;le tundega, et minna ei taha, igal pool on mul meeldinud,&ldquo; &uuml;tleb &otilde;ppearendusjuhina t&ouml;&ouml;tav <b>Kersti L&otilde;hmus</b>, kes on t&ouml;&ouml;tanud peamiselt sotsiaal- ja haridusvaldkonna ametites. &bdquo;Olen ka &uuml;ksjagu &otilde;ppinud, sest soovin olla t&ouml;&ouml;turul hea ja edukas.&ldquo; Tema arvates peab motivatsioon tulema iseenda seest.</p> <p>&bdquo;Olen kuulnud, kuis t&ouml;&ouml;taja k&uuml;sib t&ouml;&ouml;andjalt, kuidas ta teda motiveerib. Mina olen seisukohal: keskkond peab looma v&otilde;imalused ega tohi t&ouml;&ouml;taja motivatsiooni takistada, aga see algab ikkagi inimesest endast,&ldquo; on ta veendunud. &bdquo;Keskkonnal on selles v&auml;ga suur osa &ndash; kolleegid, t&ouml;&ouml;andja ja k&otilde;ik muu toetab motivatsioonivajadust.&ldquo;</p> <p>Kui kellelgi puudub t&ouml;&ouml;himu, siis Kersti arvates peaks seesuguse t&ouml;&ouml;tajaga k&otilde;igepealt kenasti r&auml;&auml;kima. &bdquo;T&auml;nap&auml;eval on superh&auml;id koolitajaid ja koolitusi. Kui needki ei aita t&ouml;&ouml;tajat turgutada, siis lootust ei ole. Tuleb leppida, et organisatsioonis on inimene, kes pole leidnud ega tahagi leida t&ouml;&ouml;motivatsiooni. Ta lihtsalt teebki oma t&ouml;&ouml; nii h&auml;sti &auml;ra kui ta teeb. Juht ei pea selle p&auml;rast end pooloimetuks panustama.&ldquo;</p> <p>Tunnustamine ja boonused on kasuks nii organisatsioonile kui organisatsioonikultuurile, mida peab saama &otilde;igete ja kindlate asjade eest. Inimesteleomakorda on oluline m&otilde;ista, mis ja mille eest on midagi saadud, ning tajuma: preemia on p&otilde;hjendatud, motivatsioonipakett l&auml;bipaistev. Ei tohiks tekkida olukorda, kus omavahel sosistakakse: palju see v&otilde;i teine sai v&otilde;i miks keegi rohkem. &bdquo;Mulle v&auml;ga meeldib, kui organisatsioonis on oma kord ja teatakse, millest l&auml;htuvalt preemiat makstakse. Mida rohkem l&auml;bipaistvust, seda k&otilde;rgem on organisatsioonikultuur ja &otilde;nnelikum organisatsioon, olen ma kogenud.&ldquo;</p> <p><b>Vastakad hoiakud</b></p> <p>&bdquo;M&otilde;nda t&ouml;&ouml;tajat annab motiveerida, m&otilde;nda mitte. Kui inimesel t&ouml;&ouml;huvi ei ole, siis v&otilde;id talle k&uuml;ll palka juurde panna, aga selle m&otilde;ju on &uuml;&uuml;rike. Kahe kuu p&auml;rast on tema suhtumine endine,&ldquo; on kogenud <b>Balti Kivitehas O&Uuml; juhataja Ivo Helem&auml;e</b>, leides, et meeskond tuleb kokku panna siiski t&ouml;&ouml;tajatest, keda t&ouml;&ouml; huvitab. &bdquo;V&auml;listada v&otilde;iks need, kes teevad seda vaid raha p&auml;rast v&otilde;i p&otilde;hjusel, et peab t&ouml;&ouml;l k&auml;ima. Alles siis v&otilde;ib r&auml;&auml;kida motiveerimisest.&ldquo; Ta on ettev&otilde;ttesse palganud valdavalt ukraina t&ouml;&ouml;lisi, sest on t&auml;heldanud: neid motiveerib raha.</p> <p>Ivo s&otilde;nab, et on aastaid &uuml;ritanud leida t&ouml;&ouml;tajaid ka l&auml;bi t&ouml;&ouml;tukassa, ent on loobunud. Kui keegi tulebki n&auml;iteks operaatoriks, siis peab ta inimest p&auml;ev l&auml;bi juhendama, t&ouml;&ouml;tasu maksma, kuid &otilde;htul selgub: inimesel huvi polnudki. Olulisem on t&ouml;&ouml;tukassa ametnikule n&auml;idata, et k&auml;idi t&ouml;&ouml;ga tutvumas. &bdquo;Me tegutseme L&auml;&auml;ne-Virumaal. Siin k&auml;ivad asjad natuke teistmoodi kui n&auml;iteks L&otilde;una-Eestis,&ldquo; nendib Ivo. &bdquo;Kui leiad enam-v&auml;hem sobiliku t&ouml;&ouml;mehe, siis on ta esimese palgani korralikult t&ouml;&ouml;l, seej&auml;rel kaks n&auml;dalat kadunud. Tuleb tagasi nagu &otilde;ige mees muiste &ndash; j&otilde;udsin n&uuml;&uuml;d j&auml;lle t&ouml;&ouml;le! Ma ei r&auml;&auml;gi seda &uuml;he inimese k&auml;itumise p&otilde;hjal.&ldquo;</p> <p>Ta tunnistab, et vahepeal tekib tal endal lootusetuse tunne, kuid n&uuml;&uuml;d on v&otilde;etud suund tootmist automatiseerida. &bdquo;Muud lahendust ma ei n&auml;e,&ldquo; s&otilde;nab Helem&auml;e, andes m&otilde;ista, et k&uuml;simus pole soovimatuses t&ouml;&ouml;tajaid motiveerida, ent selleks tuleb t&ouml;&ouml;sse ka panustada.</p> <h2>Kuidas ennast ja teisi motiveerida?</h2> <p><b>Vastab Merike Mitt, Mastery Koolitus O&Uuml; koolitaja:</b></p> <p>On v&auml;limised ehk h&uuml;gieenimotivaatorid nagu raha ja boonused, ning pikaajalised sisemised motivaatorid, mille olemasolul pole inimesed valmis t&ouml;&ouml;kohta vahetama, kui neile natuke raha juurde antakse. Oluline on kollektiiv ja inimestevaheline &otilde;hkkond. On mul t&ouml;&ouml;l hea olla? Kas mind v&auml;&auml;rtustatakse, tunnustatakse ja m&auml;rgatakse? Suudab juht kujundada teadmise, millist suuremat v&auml;&auml;rtust &uuml;ldse luuakse. Kas inimene m&otilde;istab, et &uuml;hiselt tehtav on t&auml;htis ja oluline? On olemas missioon ja &uuml;hine eesm&auml;rk?</p> <p>T&ouml;&ouml;tajal peab olema samuti tunne, et ta t&ouml;&ouml;d tehes areneb. Juhi asi on seda v&otilde;imalust inimestele pakkuda ja m&auml;rgata aidata, kuid see s&otilde;ltub t&ouml;&ouml;tajast ja ametikohast.</p> <p>Oluline on autonoomia. M&otilde;ni tahab, et k&otilde;ik oleks ette-taha turvaliselt &auml;ra korraldatud, ent enamik soovib siiski, et temast miski s&otilde;ltub. Ta suudab ise teha ja otsustada. Eesm&auml;rk antakse k&uuml;ll ette, aga ta p&uuml;&uuml;ab selleni ise j&otilde;uda. Iga&uuml;hel v&otilde;iks olla v&otilde;imalus valida just see viis, mis talle enim sobib.</p> <p><b>Kuiv&otilde;rd motiveerib inimesi hirm, et &auml;kki ei saa t&ouml;&ouml;ga hakkama, koondatakse vms?</b></p> <p>Hirm ei ole v&auml;ga pikaajaline motivaator, inimesed p&otilde;levad l&auml;bi. Uuringud kinnitavad, et 30-50% organisatsiooni tulemustest s&otilde;ltub &otilde;hkkonnast. Kui t&ouml;&ouml;l valitseb hirmu&otilde;hkkond, siis tehakse vaid seda, mida tegema teab, ei pingutata miinimumist enam. Olles koost&ouml;&ouml;faasis, kus inimesed t&ouml;&ouml;tavad r&otilde;&otilde;muga, siis tekivad uued ideed, tahetakse teha ja panustada rohkem, ent see juhtub teistsuguses &otilde;hkkonnas.</p> <p><b>On selliseidki t&uuml;paaže, keda mitte miski ei motiveeri? Ja neidki, kes unistavad aastaid vaid pensionip&otilde;lvest...</b></p> <p>Ega inimesi ei saa s&uuml;les &otilde;nne juurde tuua. Kui pidada silmas vanemat p&otilde;lvkonda, siis saan ma neist aru, sest t&auml;nap&auml;evased traditsioonid ja l&auml;henemised on hoopis teistsugused. Palju s&otilde;ltub sellestki, missugust t&ouml;&ouml;d keegi teeb. Teades, kui s&uuml;gavad on aju- ehk harjumuste rajad meie peades, siis kui inimene ikka ei taha, siis ei saa teda sundida. Kui ta teeb oma v&auml;ikest l&otilde;iku h&auml;sti, las ta siis olla. K&uuml;simus on, kuidas me suudaksime spetsialiste ja talente motiveerida rohkem panustama? Seegi s&otilde;ltub t&ouml;&ouml;valdkonnast.</p> <p><b>Kuiv&otilde;rd m&otilde;jutab &uuml;ldist motiveeritust &uuml;hiskonnas ja maailmas toimuv ― nagu praegu pandeemia?</b></p> <p>Osaliselt valitseb elluj&auml;&auml;mishirm, eriti vanematel inimestel. Aga olen kokku puutunud organisatsioonide ja firmadega, kel l&auml;heb pandeemia t&otilde;ttu v&auml;ga h&auml;sti. Osadesse valdkondadesse v&auml;rvatakse inimesi juurde. &Uuml;ldine foon s&otilde;ltub juhtimisest ja juhi hoiakust.</p> <p>K&otilde;ige suurem motivaator inimesele on t&auml;helepanu. Kui praegu arutletakse, kas tagasisidet on &uuml;ldse vaja, siis oluline on inimest m&auml;rgata, mida ja kuidas ta on teinud. Olen kohanud v&auml;ga inspireerivaid juhte: kui elutervelt nad m&otilde;tlevad, millised on nende hoiakud! Need levivad igale poole. R&otilde;hutan: t&ouml;&ouml;tajat on vaja m&auml;rgata, see motiveerib k&otilde;ige enam. Peab ka teadma, kas teine tunneb, et teda on m&auml;rgatud?</p> <p><b>M&otilde;nda motiveerivad ainult majanduslikud aspektid.</b></p> <p>S&otilde;ltub t&ouml;&ouml;taja tasandist ja t&ouml;&ouml;tasust. M&otilde;nel juhul, kui teenitakse kuus n&auml;iteks 700 eurot ja kuskil pakutakse 100 eurot rohkem, on see oluline vahe. M&otilde;istan, see on v&auml;&auml;rtuste ja elluj&auml;&auml;mise k&uuml;simus. V&auml;liseid faktoreid, et on ilusad t&ouml;&ouml;ruumid vms, ei panda t&auml;hele. Seda m&auml;rgatakse teise keskkonda sattudes. Ilmselt virisetaks meil &uuml;ldse v&auml;hem, kui k&uuml;lastataks sagedamini m&otilde;nda teist endist liiduvabariiki, kasv&otilde;i Valgevenet.</p> <p>&Uuml;ldiselt on nii, et kui inimene saabki 100 eurot palka juurde, siis ta ostab natuke paremaid asju ja varsti on tal j&auml;lle raha puudu. L&otilde;puks on k&otilde;ik sisemiste uskumuste ja hoiakute k&uuml;simus.</p> <p><b>M&otilde;ni v&otilde;ib olla pidevalt rahulolematu? On see isiksuse probleem?</b></p> <p>Sellistele inimestele soovitan ps&uuml;hhoteraapiat. Tegemist on enesearenguga. Pikaajaline rahulolematus hakkab tervisele. On teaduslikult t&otilde;estatud, milliseid kemikaalne enda sees sellega toidad, kui stressihormoon on kogu aeg k&otilde;rge ja hoiakud negatiivsed.</p> <p>Raha ei ole peamine, kuigi on t&auml;htis, aga tasub endaga tegeleda. Samas &auml;rgitavad ka organisatsioonid &uuml;ha rohkem inimesi endasse vaatama. Pandeemia on andnud v&otilde;imaluse selgitada, mis tegelikult on elus t&auml;htis.</p> <p><b>Mida peetakse oluliseks, selgus motivatsiooniuuringust.</b></p> <p><em>&ldquo;The workforce view in Europe 2018&rdquo;</em> uuringus k&uuml;sitleti Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hollandi, Poola, Hispaania, &Scaron;veitsi ja Suurbritannia t&ouml;&ouml;tajaid. Selgus, et 22% vastanutest pidas motiveerivaks head t&ouml;&ouml; ja eraelu tasakaalu, 21% suhteid kolleegidega, 18% juhtkonna kiitust ja tunnustust, 12% puhkusetoetust.</p> <p><b>Ilmnes, et:</b></p> <ul> <li>45% naisi ja 50% mehi motiveeris raha.</li> <li>6% vastanutest tundis, et neid ei motiveeri ega k&ouml;ida miski. Suurbritannias v&auml;itis seda 8% vastanutest.</li> <li>26% Prantsusmaal vastanutest hindas t&ouml;&ouml; ja eraelu tasakaalu, Poolas v&auml;&auml;rtustas seda 15%.</li> <li>23% uskus, et t&ouml;&ouml;koht v&otilde;imaldab neil olla kogu aeg v&auml;ga produktiivne.</li> <li>30% nentis, et on sedav&otilde;rd stressis, et kaalub uue t&ouml;&ouml; leidmist; 27% Poolas vastanud t&ouml;&ouml;tajatest talus stressi iga p&auml;ev.</li> <li>14% usub, et nende organisatsioon pole vaimse heaolu vastu &uuml;ldse huvi tundnud.&nbsp;</li> </ul> <div></div> <div>Tekst: Tiina Lang</div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2992Sotsiaalkaitseminister kutsus kokku hädaolukorra vaimse tervise staabi ja suunab valdkonda lisaraha2021-03-24<p><b>Vaimse tervise ja ps&uuml;hholoogilise abi parema k&auml;ttesaadavuse tagamiseks kutsus sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo kokku ametkondliku staabi ning ekspertidest m&otilde;ttekoja, et aidata inimesi paremini vaimse tervise abini. Vaimse tervise teenustele suunatakse lisaeelarvest 2,85 miljonit eurot ning kohalikele omavalitsustele tugiteenuste pakkumiseks 15 miljonit eurot.&nbsp;&nbsp;</b>&nbsp;</p> <p>Valitsuses tehtud kokkuleppe alusel moodustas sotsiaalkaitseminister <b>Signe Riisalo</b> staabi h&auml;daolukorras vaimse tervise meetmete koordineerimiseks ja rakendamiseks. Staapi kuuluvad erinevate ametkondade esindajad ning seda n&otilde;ustab vaimse tervise ekspertidest ja teadlastest koosnev m&otilde;ttekoda.&nbsp;&nbsp;</p> <p>&ldquo;Kriisi foonil on inimeste stressitase t&otilde;usnud, keskmisest enam esineb pinget nooremates vanuser&uuml;hmades, aga tuge vajavad ka n&auml;iteks distants&otilde;ppel olevate lastega pered, isolatsiooni j&auml;&auml;nud vanemaealised, t&ouml;&ouml; kaotanud inimesed. Suurt koormust tunnevad praegu paljud eesliinit&ouml;&ouml;tajad, olgu need meditsiini-, sotsiaal- v&otilde;i haridussektoris, aga ka politseis,&rdquo; selgitab minister Riisalo.&nbsp;</p> <p>Riisalo t&otilde;deb, et vaimse tervise teemadele ei ole Eestis piisavalt r&otilde;hku pandud. &ldquo;Kitsaskohti teenuste k&auml;ttesaadavusel on olnud aastaid, seda tuleb tunnistada, aga praegu peame t&ouml;&ouml;tama selle nimel, et Covid-19 kriisis j&otilde;uaks abi koheselt rohkemate inimesteni ning valmistuksime ka inimeste v&auml;simusest tulenevalt vaimse tervise pikemaajalisteks m&otilde;judeks," m&auml;rgib minister.&nbsp;</p> <p>Eesti Ps&uuml;hhiaatrite Seltsi juhatuse esimees <b>Anne Kleinberg</b> ja Tartu &Uuml;likooli kliinilise ps&uuml;hholoogia kaasprofessor <b>Kirsti Akkermann</b> t&otilde;devad, et teatav stressireaktsioon kriisist tulenevatele keerulistele olukordadele on normaalne, kuid suur hulk inimesi vajavad ka praegu vaimse tervise abi ja teenuseid.</p> <p>"Iseenesest on see normaalne stressireaktsioon ootamatule ja kontrollimatule olukorrale, kus inimesed muutuvadki &auml;revamaks. Ent oluline on m&otilde;ista, et kui &uuml;hiskond hakkab kriisist v&auml;ljuma, siis need inimesed, kelle vaimne tervis on saanud tugevamalt l&uuml;&uuml;a, vajavad v&otilde;rdlemisi suures mahus abi. Just see hulk, kes saab k&otilde;vasti pihta, vajab hiljem v&auml;ga suurt toetust," selgitab Akkermann<b> </b>ning r&otilde;hutab, et hetkel on oluline teha pingutusi vaimse tervise probleemide tekke ja s&uuml;venemise ennetamiseks.&nbsp;</p> <p>Anne Kleinbergi s&otilde;nul on oluline, et probleemid ei s&uuml;veneks ja me saame k&otilde;ik olla oma l&auml;hedastele abiks m&auml;rkamisel ja toe pakkumisel: &ldquo;Sotsiaalsete suhete s&auml;ilitamine usaldusv&auml;&auml;rsete inimestega on heaolu jaoks oluline. Kui ei saa kohtuda, saame helistada ja tunda huvi, kuidas l&auml;heb,&rdquo; m&auml;rgib ekspert. &ldquo;Iga &auml;revus v&otilde;i nukrus ei vaja eriarsti abi, k&uuml;ll aga peab riik suurendama esmatasandil ps&uuml;hholoogilise abi pakkumist. Ps&uuml;hhiaatrid ja nende meeskonnad on olemas ja aitavad, aga on &uuml;lim aeg, et abik&auml;si tuleb juurde selleks, et inimesed saaksid abi enne kui muredest saab haigus,&rdquo; t&otilde;deb Kleinberg.&nbsp;</p> <p>&Auml;sja moodustatud vaimse tervise staap koondab eri ametkondade valdkonna eest vastutavaid inimesi. T&ouml;&ouml; eesm&auml;rk on korraldada kiired ja t&otilde;husad abimeetmed puudutatud sihtr&uuml;hmadele; korraldada ekspertide, teenuseosutajate ja vaba&uuml;henduste kaasamine ning kommunikatsioon; organiseerida lisaeelarve kaudu tegevuste rahastamine; teha ettepanekuid vaimse tervise probleemidega seotud pikaajaliste m&otilde;jude leevendamiseks ning n&otilde;ustada valitsuse liikmeid.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Staap koordineerib tegevust ka teadusn&otilde;ukojaga ning selle k&otilde;rvale luuakse vaimse tervise m&otilde;ttekoda ekspertteadmiste koondamiseks ning innovatiivsete lahenduste v&auml;ljapakkumiseks ning rakendusv&otilde;imaluste otsimiseks. M&otilde;ttekotta kuuluvad nii teadlased, spetsialistid kui ka ettev&otilde;tjad.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Vaimse tervise abi paremaks k&auml;ttesaamiseks suunab valitsus valdkonda lisaraha 2,85 miljonit eurot, millele lisandub 15 miljonit kohalikele omavalitsustele, mis muuhulgas v&otilde;imaldab toetada esmatasandil haavatavaid gruppe kogukonnateenuste ja vaimse tervise abi pakkumisega.&nbsp;&nbsp;</p> <p><b>Ps&uuml;hhosotsiaalse heaolu ja vaimse tervise tugi:&nbsp;</b>&nbsp;</p> <ul> <li>Praktilisi n&auml;pun&auml;iteid ning vaimse tervise abiliinide ja veebin&otilde;ustamise viited leiab siit: <a href="https://www.kriis.ee/et/vaimne-tervis-eriolukorra-ajal"><b>www.kriis.ee/et/vaimne-tervis-eriolukorra-ajal</b></a><b> </b>&nbsp;</li> <li>Telefoni teel saab ps&uuml;hholoogilist esmaabi &uuml;leriigilisel kriisitelefonil 1247, vastuseid antakse nii eesti, inglise kui ka vene keeles</li> </ul> <p><b>Taustainfo:</b>&nbsp;</p> <ul> <li>Vaimse tervise probleemid on kasvutrendis. Eelmisel aastal raporteerisid seni t&auml;iesti terved t&auml;iskasvanud 2,5-3 korda k&otilde;rgemaid (v&otilde;rreldes 2014. aastaga) depressiooni, &auml;revuse ja vaimse kurnatuse s&uuml;mptomeid. Depressiooni risk oli 46% inimestest. (Tartu &Uuml;likooli stressiga toimetuleku uuring 2020). Teistes riikides l&auml;bi viidud uuringud n&auml;itavad sarnaseid tulemusi.&nbsp;&nbsp;</li> </ul> <ul> <li>Tartu &Uuml;likooli stressiuuring (2020) n&auml;itas, et paremini tulid kriisis toime need inimesed, kes kasutasid rohkem erinevaid toimetulekumeetodeid - n&auml;iteks hoolitsesid enda baasvajaduste eest (uni, tervislik toit), liikusid v&auml;rskes &otilde;hus, tegid endale meeldivaid tegevusi, leidsid elus ka nalja ja huumorit.&nbsp;&nbsp;</li> </ul> <ul> <li>Riigikantselei l&auml;biviidav Covid-19 seireuuring m&auml;rtsis 2021 n&auml;itab, et: kolmandik t&auml;iskasvanutest on suures v&otilde;i v&auml;ga suures stressis; m&auml;rtsi alguses tunnetasid stressi suurel v&otilde;i v&auml;ga suurel m&auml;&auml;ral k&otilde;ige rohkem 25-34. aastased elanikud (46%), aga ka noored, 15-24-aastased (36%). Oluliseks stressi faktoriks on t&ouml;&ouml; puudumine &ndash; t&ouml;&ouml;d otsivatest ja t&ouml;&ouml;tutest inimestest on suurel v&otilde;i v&auml;ga suurel m&auml;&auml;ral stressis 48%.&nbsp;</li> </ul> <ul> <li>Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul suureneb vajadus vaimse tervise ja ps&uuml;hhosotsiaalse toetuse j&auml;rele l&auml;hiaastatel oluliselt.&nbsp;</li> </ul> <ul> <li>Vaimse tervise vaates on haavatavamad grupid puuetega inimesed, ps&uuml;&uuml;hikah&auml;irega inimesed, t&ouml;&ouml;tud ja majandusliku toimetulekuraskustega inimesed, distants&otilde;ppel olevate lastega pered, k&auml;itumisprobleemidega lapsed, sotsiaalses isolatsioonis olevad vanemaealised, l&auml;hisuhtev&auml;givalla all kannatavad inimesed. Allikas <a href="https://88474753-62df-4666-a7b7-7f305bd053d4.filesusr.com/ugd/21ebf3_02323498ee7b4f898827ff080cf6cd78.pdf">VATEK ekspertarvamus</a>.&nbsp;</li> </ul> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2991Harjutusi stressi ja pingete maandamiseks2021-03-23<p format="basic" size="1"><strong>Regionaalhaigla kliinilised ps&uuml;hholoogid ja vaimse tervise &otilde;ed jagavad harjutusi ja nippe, kuidas maandada stressi, pingeid ja ennetada l&auml;bip&otilde;lemist.</strong>&nbsp;</p> <p>Regionaalhaigla kliiniline ps&uuml;hholoog Heivi Varus tutvustab hingamisharjutust "Langev leht". V&auml;ljahingamine on v&auml;ga oluline, sest aitab kehal maha rahuneda.</p> <p><iframe frameborder="0" height="360" src="https://player.vimeo.com/video/414683161" width="640"></iframe></p> <p>Keerulistel aegadel kipume sageli tundma rohkem &auml;revust ning p&auml;he tulevad h&auml;irivad ja r&otilde;huvad m&otilde;tted. Peamine, mis &auml;revust tekitab on muretsemine. Kuidas sellega toime tulla? Regionaalhaigla kliiniline ps&uuml;hholoog Kristi Kalvik &otilde;petab selleks meetodit "Muretsemise aeg", mis on kindel ajaperiood, mil k&otilde;ik oma murem&otilde;tted korraga &auml;ra m&otilde;elda.</p> <p><a href="https://vimeo.com/413045270"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/muretsemise.jpg" /></a></p> <p>Kui t&ouml;&ouml;l on kiired ajad, on raske enda jaoks l&otilde;&otilde;gastumiseks-l&otilde;dvestumiseks aega leida. Regionaalhaigla kliiniline ps&uuml;hholoog Maarja-Liisa Oitsalu n&auml;itab selleks &uuml;ht t&otilde;husat j&otilde;uharjutust, mille j&auml;rgselt k&otilde;ik lihasl&otilde;dvestust tunda saavad. Tarvis ei ole muud, kui &uuml;ht t&uuml;hja seina, mille vastu toetada.</p> <p><a href="https://vimeo.com/412480443"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/lihasel&otilde;dvestus.jpg" /></a></p> <p>Meie pead l&auml;bivad p&auml;eva jooksul tuhanded m&otilde;tted, kujutluspildid ja m&auml;lestused - m&otilde;ned neist on meeldivad, m&otilde;ned aga r&otilde;huvad ja h&auml;irivad. Raskel ajal v&otilde;ib p&auml;he tulla palju negatiivseid m&otilde;tteid, mis v&otilde;ivad h&auml;irida keskendumist. Kuidas kontrollida seda, mida me oma m&otilde;tetega teeme? Regionaalhagla vaimse tervide &otilde;de Liis Kristiin Vaher toob murem&otilde;tetest eemaldumiseks lihtsa ja illustratiivse n&auml;ite.</p> <p><a href="https://vimeo.com/412259894"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/murem&otilde;tted.jpg" /></a></p> <p>Kui elus on keeruline olukord, millega tegelemine tundub raske, sest &auml;revus on k&otilde;rge ja s&uuml;damel&ouml;&ouml;gid varjutavad kuulmise, siis tuleb appi k&uuml;lmakoti tehnika. Tehnika praktiseerimiseks sobivad h&auml;sti nii k&uuml;lmakott, k&uuml;lmutatud juurviljad kui n&auml;o k&uuml;lma vette panemine. Vaata l&auml;hemalt videost, kus Regionaalhaigla vaimse tervise &otilde;de Elisabeth Hallim&auml;e selgitab, kuidas tehnika t&auml;psemalt toimib.</p> <p><iframe frameborder="0" height="360" src="https://player.vimeo.com/video/415837162" width="640"></iframe></p> <p>Meie emotsionaalsed protsessid m&otilde;jutavad v&auml;ga tugevalt seda, mida me t&auml;hele paneme, mida me m&auml;letame ja milliseid otsuseid me teeme. T&auml;pselt samamoodi m&otilde;jutavad need asjad, mida me t&auml;hele paneme ka seda, milliseid emotsioone me kogeme. Emotsionaalses olukorras on v&otilde;imalik oma t&auml;helepanu juhtida millestki eemale v&otilde;i millegi suunas, mis tekitab positiivseid emotsioone. Regionaalhaigla kliinilise ps&uuml;hholoogi Heivi Varuse s&otilde;nul on selleks hea viis kuulata v&otilde;i vaadata end &uuml;mbritsevat.</p> <p><a href="https://vimeo.com/413045270"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/T&auml;helepanu.jpg" /></a>&nbsp;&nbsp;</p> <p></p> <p>Allikas: <a href="https://www.regionaalhaigla.ee/et/harjutusi-stressi-ja-pingete-maandamiseks">Regionaalhaigla</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2990V vitamiini kampaania neljas nädal2021-03-23<p>Alanud on V - vitamiini kampaania neljas n&auml;dal, mis on p&uuml;hendatud meeldivate tunnete kogemisele.&nbsp;</p> <p>Toredaid ideid enda harjumuste &uuml;le m&otilde;tisklemiseks&nbsp; v&otilde;i t&ouml;&ouml;kohtadel&nbsp; /meeskonnas arutlemiseks-tegemiseks leiate <b><a href="https://peaasi.ee/meeldivad-emotsioonid-vitamiin/">Peaasjade veebist</a></b><i>&nbsp;</i>&nbsp;</p> <p>Vitamiinirikast kevadekuud!</p> <p><span>Allikas: Tervise Arengu Instituut</span></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2988Kas vaktsineerimas käinud töötajatele võib anda vaba päeva?2021-03-22<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Soovime oma ettev&otilde;ttes toetada t&ouml;&ouml;tajaid, kes l&auml;hevad COVID-19 vaktsiini tegema. T&ouml;&ouml;tajate &uuml;ks mure seoses vaktsiiniga on olnud see, et kui vaktsineerimisega kaasnevad k&otilde;rvalm&otilde;jud, peavad nad j&auml;&auml;ma koju ning kaotavad nii t&ouml;&ouml;tasus. Kas v&otilde;ime neile t&ouml;&ouml;tajatele pakkuda lisa vaba p&auml;eva vaktsineerimise j&auml;rgselt?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Sandra Kuus, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist:</i></b> T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib anda t&ouml;&ouml;tajatele n&auml;iteks tervisep&auml;evi, mis on sisuliselt tasustatud t&ouml;&ouml;p&auml;ev ilma haiguslehte v&otilde;tmata. Seadusandlus tervisep&auml;eva andmist ei reguleeri, nii on tervisep&auml;evade andmine t&ouml;&ouml;andja otsus ning vastava h&uuml;ve v&otilde;ib ette n&auml;ha n&auml;iteks t&ouml;&ouml;korraldusreeglites.&nbsp;</p> <p>Nii saakski t&ouml;&ouml;taja kasutada vaktsineerimisj&auml;rgsel p&auml;eval tasustatud tervisep&auml;eva. Kui ettev&otilde;ttes juba on tervisep&auml;evad ette n&auml;htud, siis v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja anda &uuml;he lisap&auml;eva vaktsineeritud t&ouml;&ouml;tajatele, et nad saaksid v&otilde;imalikest k&otilde;rvaltoimetest taastuda.&nbsp;</p> <p>Kui peaks juhtuma nii, et k&otilde;rvaltoimed kestavad pikemalt kui &uuml;he p&auml;eva, tuleks julgustada t&ouml;&ouml;tajat v&otilde;tma ikkagi haiguslehte ning kindlasti teavitama p&otilde;hjustest oma perearsti. T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tajale maksta 2.&ndash;5. haigusp&auml;eva eest lisaks ainult tulumaksuga maksustatavat haigush&uuml;vitist kuni 100% t&ouml;&ouml;taja keskmisest t&ouml;&ouml;tasust.&nbsp;</p> <p>Ametliku info COVID-19 vaktsineerimise kohta Eestis leiate siit: <a href="https://www.vaktsineeri.ee/et/covid19">https://www.vaktsineeri.ee/et/covid19</a> Koroonaviirusest ja t&ouml;&ouml;suhetest saab lugeda T&ouml;&ouml;elu portaalist <a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2552/kogu-info-siit-koroonaviirus-ja-tooelu">COVID-19 koondartiklist</a>&nbsp;ning <a href="https://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">COVID KKK rubriigist</a>.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2987Regionaalhaigla kutsub kriisiajal tööandjaid üles toetama oma töötajate vaimset tervist2021-03-19<p></p> <p></p> <p></p> <p></p> <p></p> <p></p> <p><main class="main" id="main-content"> <div class="content-wrapper"><section id="content"><section id="news"><article class="single-article"> <p><strong>Erakorralistes tingimustes t&ouml;&ouml;tamine on suur lisakoormus, mis suurendab l&auml;bip&otilde;lemise ohtu. Praegune piirangute aeg on toonud radikaalseid muudatusi enamike organisatsioonide t&ouml;&ouml;korraldusse. T&ouml;&ouml;tajate toimetuleku parandamiseks ja l&auml;bip&otilde;lemise ennetamiseks jagame&nbsp;Regionaalhaigla ps&uuml;hholoogilise esmaabi meeskonna n&otilde;uandeid, mida v&otilde;iksid silmas pidada k&otilde;ik t&ouml;&ouml;andjad.</strong></p> <p>Regionaalhaigla kliinilise ps&uuml;hholoogi Marko Neeme s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;tajate vaimse tervise toetamine pandeemia tingimustes &auml;&auml;rmiselt oluline &ndash; eriti tervishoiusektoris, aga ka k&otilde;igis teistes valdkondades. &bdquo;Praeguses raskes olukorras on v&auml;ga tavaline,&nbsp;et t&ouml;&ouml; ja&nbsp;igap&auml;evategevustega toimetulek on muutunud liiga raskeks, keskendumine on h&auml;iritud,&nbsp;tekib palju murem&otilde;tteid ja &uuml;lem&auml;&auml;rast &auml;revust,&ldquo; selgitas Marko Neeme, lisades: &bdquo;Kui varasemalt said haigla t&ouml;&ouml;tajaid tuge meie ps&uuml;hholoogidelt, hingehoidjatelt v&otilde;i ka majav&auml;listelt partneritelt, siis m&ouml;&ouml;dunud kevade eriolukorra ajal t&otilde;ime t&ouml;&ouml;tajate vaimse tervise toetamiseks kokku ka ps&uuml;hholoogilise esmaabi meeskonna.&ldquo;</p> <p>Selles osas on Regionaalhaiglal muidugi eelis, et erialaspetsialiste ja n&otilde;ustajaid on v&otilde;tta oma t&ouml;&ouml;tajate seast. Nad on olemas, valmis kuulama, kaasa m&otilde;tlema ja andma haigla t&ouml;&ouml;tajatele soovitusi, kuidas end tasakaalustada ja hoida. Vajadusel saavad Regionaalhaigla t&ouml;&ouml;tajad p&ouml;&ouml;rduda ka haiglav&auml;liste ps&uuml;hholoogiliste n&otilde;ustajate poole &ndash; selleks on koost&ouml;&ouml;leping partneriga. Ps&uuml;hholoogilise n&otilde;ustamise v&otilde;imalust partneri juures v&otilde;iks kaaluda ka teised t&ouml;&ouml;andjad.</p> <p>Lisaks on Regionaalhaiglal k&auml;esoleval aastal, t&ouml;&ouml;tajate toimetuleku parandamiseks ja l&auml;bip&otilde;lemise ennetamiseks, plaanis &otilde;petada igas osakonnas v&auml;lja &uuml;ks ps&uuml;hholoogilise abi v&auml;lja&otilde;ppega t&ouml;&ouml;taja, kes tunneks &auml;ra kriitilised intsidendid ja abivajajad, ning t&otilde;sta juhtide teadlikkust ps&uuml;hhosotsiaalsetest ohuteguritest ja nende rollist t&ouml;&ouml;keskkonna kujundamisel. &bdquo;Plaanime koost&ouml;&ouml;s kolleegidega luua igale osakonnale ka &uuml;ksuse spetsiifikat arvestava kriisiplaani, laiendada vaimse tervise toetamiseks koolitusv&otilde;imaluste pakkumist, jagada temaatilist info- ja videomaterjali jmt,&ldquo; lisas Regionaalhaigla t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse valdkonnajuht Kristel Oha.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal on oma t&ouml;&ouml;tajate stressijuhtimise, pingete m&auml;rkamise ja vaimse tervise esmaabi juures &auml;&auml;rmiselt suur roll, millega tuleb teha pidevat ja s&uuml;steemset t&ouml;&ouml;d. Regionaalhaigla ps&uuml;hholoogilise esmaabi meeskond on kokku pannud 11 m&otilde;tet, mida k&otilde;ik t&ouml;&ouml;andjad Covid-19 pandeemia tingimustes oma t&ouml;&ouml;tajate toetamiseks silmas v&otilde;iksid pidada:</p> <p><strong>1. R&auml;&auml;gi oma t&ouml;&ouml;tajatega</strong><br />&Uuml;tle t&ouml;&ouml;tajatele, et hoolid nende ohutusest ja heaolust. Selgita, kelle poole nad saavad oma muredega p&ouml;&ouml;rduda. Selgita, mida teeb juhtkond nende murede lahendamiseks.&nbsp;Proovi vestelda t&ouml;&ouml;tajatega ka individuaalselt v&otilde;i v&auml;iksemates koost&ouml;&ouml;tavates gruppides.&nbsp;Tuleta t&ouml;&ouml;tajatele meelde, et oleme k&otilde;ik selles koos. K&otilde;igil on erinevad oskused ja erinev roll, kuid me k&otilde;ik oleme mures, kogeme tavap&auml;rasest k&otilde;rgemat stressi ja proovime anda endast parima. Julgusta t&ouml;&ouml;tajaid m&auml;rkama ning andma teada kolleegidest, kes vajaksid toetust.</p> <p><strong>2. M&auml;rka t&ouml;&ouml;tajate muresid ja hirme</strong><br />Aktiivne kuulamine n&auml;itab, et hoolid ning aitab taastada turvalist ja usalduslikku &otilde;hkkonda. T&ouml;&ouml;tajate kogemused, tunded ja murekohad v&otilde;ivad osaliselt kattuda. Kui t&ouml;&ouml;taja r&auml;&auml;gib oma raskustest, anna talle teada, et ka teistel on sarnased kogemused (kui see on antud olukorras kohane). See aitab keerulisi tundeid normaliseerida ja v&auml;hendada isoleerituse tunnet.</p> <p><strong>3. K&auml;i oma &uuml;ksuses</strong><br />V&auml;hemalt korra n&auml;dalas k&auml;i oma &uuml;ksuses ja vestle t&ouml;&ouml;tajatega. K&uuml;si, kuidas neil l&auml;heb ja n&auml;ita, et toetad neid. Tunnusta neid hea s&otilde;naga ja anna teada, et nende panus on oluline ning seda hinnatakse. Juhtide eeskuju kriisis toimetamisel annab paljudele t&ouml;&ouml;tajatele tuge juurde. &nbsp;<br /><br /><strong>4. Ole ise juhina eeskujuks</strong><br />Ole ise eeskujuks ja kanna alati korrektselt etten&auml;htud isikukaitsevahendeid. R&auml;&auml;gi meeskonnat&ouml;&ouml; reeglitest ja kollegiaalsusest. Stressiolukorras on tavaline, et meie &bdquo;pidurid&ldquo; ei toimi, mist&otilde;ttu v&otilde;ime kolleegi peale k&auml;ratada v&otilde;i j&auml;medalt k&auml;ituda. M&auml;rka enda riivavat k&auml;itumist kolleegide suhtes ja vajadusel vabanda.</p> <p><strong>5. Julgusta t&ouml;&ouml;tajaid otsima sotsiaalset ja emotsionaalset tuge</strong><br />Kriisi ajal suureneb kuuluvusvajadus, kuid see v&otilde;ib j&auml;&auml;da rahuldamata, kui inimesed on h&otilde;ivatud iseenda kaitsmisega. Julgusta &ldquo;semu-s&uuml;steemide&rdquo; loomist. &ldquo;Semu-s&uuml;steem&rdquo;&nbsp;<em>(Buddy System)</em>&nbsp;on mitteformaalne toetus kolleegidest paariliste vahel: igal t&ouml;&ouml;tajal on paariline, kellega j&auml;lgitakse teineteisel isikukaitsevahendite korrektset kasutamist, stressi ilminguid, kuulatakse &auml;ra teineteise mured, r&auml;&auml;gitakse t&ouml;&ouml;stressist ja hoolitsetakse teineteise ohutuse ja heaolu eest.</p> <p><strong>6. Suuna t&ouml;&ouml;tajad vajadusel professionaalse abini</strong><br />Enneta t&ouml;&ouml;tajate f&uuml;&uuml;silist ja vaimset stressi. Ole teadlik nende t&ouml;&ouml;s esineda v&otilde;ivatest ps&uuml;hhosotsiaalsetest ohuteguritest, sh suur t&ouml;&ouml;koormus, hirm l&auml;hedaste nakatumise p&auml;rast jms. Tuleta t&ouml;&ouml;tajatele meelde, et vajadusel on neil v&otilde;imalik p&ouml;&ouml;rduda abi saamiseks ps&uuml;hholoogi poole. R&otilde;huta, et enda vaimse heaolu eest hoolitsemine n&auml;itab professionaalsust ja aitab teha oma t&ouml;&ouml;d paremini.</p> <p><strong>7. Too n&auml;iteid minevikust, &ldquo;ennustamaks&rdquo; tulevikku</strong><br />R&otilde;huta tervishoiut&ouml;&ouml;tajate edu ajaloo v&auml;ltel gripi, leetrite ja muude nakkuspuhangutega toimetulekul. Too n&auml;iteid, millel on midagi &uuml;hist praeguse olukorraga. See aitab t&otilde;sta t&ouml;&ouml;tajate enesekindlust ja leevendada hirmu.</p> <p><strong>8. Jaga informatsiooni</strong><br />Jaga positiivseid s&otilde;numeid ning asjakohaseid eneseabimaterjale heaolu teemal.&nbsp;Uuri t&ouml;&ouml;tajatelt, milliste infokanalite kaudu ja mis vormis nad eelistaksid teavet saada - nii j&otilde;uab info v&otilde;imalikult paljudeni.</p> <p><strong>9. Tasakaalusta negatiivseid s&otilde;numeid positiivsetega</strong><br />Sotsiaalmeedia on t&auml;is vastuolulist ja eksitavat infot. Pidev info pandeemiast v&otilde;ib tekitada &auml;revust. P&uuml;&uuml;a sagedamini jagada positiivseid s&otilde;numeid. Alustades koosolekuid positiivse s&otilde;numiga, lood meeleolu j&auml;rgnevaks t&ouml;&ouml;p&auml;evaks.</p> <p><strong>10. Suurenda t&ouml;&ouml;tajate kontrollitunnet</strong><br />Teadmatus hirmutab inimesi. Keskendu praktilistele v&otilde;tetele, asjadele, mis alluvad t&ouml;&ouml;tajate kontrollile &ndash; k&auml;teh&uuml;gieen, isikukaitsevahendite kandmine, vaktsineerimine.&nbsp;&Otilde;peta t&ouml;&ouml;tajaid seadma piire (nt meediakasutuse piiramine ja kommentaaride lugemine, kui see m&otilde;jub &auml;rritavalt ja kurnavalt).</p> <p><strong>11. Suhtle julgelt kaasjuhtidega, kui vajad abi m&otilde;ne situatsiooni parendamisel</strong><br />&Auml;ra j&auml;&auml; &uuml;ksi!</p> <p>Regionaalhaigla kliiniliste ps&uuml;hholoogide ja vaimse tervise &otilde;dede videod, soovitustega stressi ja pingete maandamiseks ning l&auml;bip&otilde;lemise ennetamiseks, on k&otilde;igile k&auml;ttesaadaval Regionaalhaigla blogist:&nbsp;<a href="https://www.regionaalhaigla.ee/et/harjutusi-stressi-ja-pingete-maandamiseks">https://www.regionaalhaigla.ee/et/harjutusi-stressi-ja-pingete-maandamiseks</a></p> </article></section></section></div> </main></p> <p></p> <p></p> <footer id="footer"> <div class="content-wrapper"></div> <div class="content-wrapper">Allikas: <a href="https://www.regionaalhaigla.ee/et/regionaalhaigla-kutsub-kriisiajal-tooandjaid-ules-toetama-oma-tootajate-vaimset-tervist" target="_blank">Regionaalhaigla</a></div> <div class="content-wrapper"></div> <div class="content-wrapper"></div> <div class="content-wrapper">Foto: Pixabay</div> <div class="content-wrapper"></div> </footer>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2986Eesti Töötukassa nõukogu tegi ettepaneku maksta töötajatele kahe kuu eest töötasu hüvitist ja esitab Vabariigi Valitsusele toetuse tingimused2021-03-19<p>T&ouml;&ouml;tukassal on varasematest toetustest alles 38 miljonit eurot, millega plaaniti aprillis maksta toetust piirangutest enim kannatada saanud t&ouml;&ouml;andjatele, valitsuse koostatud lisaeelarve v&otilde;imaldab toetuse saajate ringi oluliselt laiendada ja tingimusi muuta. Valitsus on lubanud toetuseks eraldada 102 miljonit eurot, t&ouml;&ouml;tukassa panustab 38 miljoni euroga.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli s&otilde;nul v&otilde;imaldab lisaeelarve t&ouml;&ouml;tukassal maksta t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitist laiemale ringile ja pikemal perioodil, kui alguses plaaniti, h&uuml;vitis oleks kahe kuu pikkune. &bdquo;H&uuml;vitis tagab t&ouml;&ouml;tajatele sissetuleku ning aitab t&ouml;&ouml;andjatel ajutised raskused &uuml;le elada, et ei peaks t&ouml;&ouml;tajaid koondama v&otilde;i tegevust l&otilde;petama,&ldquo; lisas Paavel.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu ettepaneku kohaselt on m&auml;rtsi ja aprilli t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitamise aluseks k&auml;ibelangus ja t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;koormuse v&otilde;i tasu v&auml;henemine. Taotluse esitab t&ouml;&ouml;andja, h&uuml;vitis kantakse t&ouml;&ouml;taja pangakontole.</p> <p>H&uuml;vitist saab taotleda t&ouml;&ouml;andja, kelle k&auml;ive v&otilde;i tulu on sellel kuul, mille eest h&uuml;vitist taotletakse, langenud v&auml;hemalt 50% v&otilde;rreldes perioodiga detsember 2019 kuni veebruar 2020 v&otilde;i 2020. aasta teise poole keskmise k&auml;ibega. Seega on v&otilde;imalus abi saada ka ettev&otilde;tetel, kes alustasid tegevust 2020. aastal. Oluline on, et ettev&otilde;tte suhtes poleks algatatud sundl&otilde;petamis-, likvideerimis- ega pankrotimenetlust ning ettev&otilde;ttel puuduvad maksuv&otilde;lad v&otilde;i need on ajatatud.</p> <p>H&uuml;vitist makstakse t&ouml;&ouml;lepinguga t&ouml;&ouml;tajale, kellele pole kokkulepitud mahus t&ouml;&ouml;d anda v&otilde;i kelle t&ouml;&ouml;tasu on v&auml;hendatud. Toetust saab taotleda t&ouml;&ouml;taja eest, kelle t&ouml;&ouml;le asumise kuup&auml;ev t&ouml;&ouml;andja juures on hiljemalt 1. jaanuar 2021. T&ouml;&ouml;tajat, kellele on h&uuml;vitist taotletud, ei tohi samal ega j&auml;rgneval kahel kuul koondada.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa h&uuml;vitab t&ouml;&ouml;tajale &uuml;hes kuus 60% tema keskmisest kuupalgast, andmed tulevad Maksu- ja Tolliametist. H&uuml;vitise maksimaalne suurus &uuml;hele t&ouml;&ouml;tajale on 1000 eurot kuus brutos. Lisaks t&ouml;&ouml;tukassa panusele maksab t&ouml;&ouml;andja oma t&ouml;&ouml;tajale tasu v&auml;hemalt 200 eurot brutos. T&ouml;&ouml;andjal tuleb oma osa v&auml;lja maksta enne h&uuml;vitise taotluse esitamist.</p> <p>Toetust saavad ka f&uuml;&uuml;silisest isikust ettev&otilde;tjad, kelle ettev&otilde;tlustulu oli 2020. aastal 50 protsenti v&auml;iksem kui 2019. aastal. FIE toetuse suurus on 584 eurot kuus.</p> <p>M&auml;rtsikuu t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitamise avaldusi saab esitama hakata e- t&ouml;&ouml;tukassas aprilli alguses, avaldusi saab esitada aprilli l&otilde;puni. Mai alguses algab aprillikuu t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitiste avalduste vastuv&otilde;tt.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.tootukassa.ee/" target="_blank">T&ouml;&ouml;tukassa</a></p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2985Napo võitleb taas luu- ja lihaskonna vaevuste vastu töökohal2021-03-19<p>Istuv t&ouml;&ouml;, &uuml;hetaolised ja korduvad liigutused, v&auml;hene f&uuml;&uuml;siline aktiivsus ja raskete esemete t&otilde;stmine jne on m&otilde;ned riskitegurid, mida Napo vidoedes k&auml;sitletakse, et peatada v&otilde;i v&auml;hendada luu- ja lihaskonna vaevusi t&ouml;&ouml;kohal. Eri stseenides vahelduvad varajane sekkumine, tehnilised ja korralduslikud ennetusmeetmed, ergonoomilised seadmed ning luu- ja lihaskonna tervis alates koolieast, seda k&otilde;ike selleks, et edastada lihtne s&otilde;num: t&ouml;&ouml;ga seotud luu- ja lihaskonna vaevusi saab ennetada.</p> <p>Napo uuel seiklusel&nbsp;<a href="https://www.napofilm.net/en/napos-films/napo-lighten-load-2021" target="_blank">Napo filmis &bdquo;Kergenda kandamit&ldquo; &ndash; 2021<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></p> <p>2020.&ndash;2022.&nbsp;aasta kampaania&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/en" target="_blank">&bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad v&auml;hendavad koormust&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;veebileht</p> <p><a href="https://twitter.com/search?q=%23napofilms&amp;src=typed_query" target="_blank">#napofilms<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://twitter.com/search?q=%23EUhealthyworkplaces&amp;src=typeahead_click" target="_blank">#EUhealthyworkplaces<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/napo-back-fight-musculoskeletal-disorders-workplace" target="_blank">Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Amet</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2981Ilmus kogumik "Lapsed Eesti ühiskonnas"2021-03-19<p>19. m&auml;rtsil 2021 m&ouml;&ouml;dub k&uuml;mme aastat lasteombudsmani &uuml;lesannete andmisest &otilde;iguskantslerile. Sel puhul ilmub &Otilde;iguskantsleri Kantselei eestvedamisel 40 eksperdi koostatud mitmek&uuml;lgne ja eri valdkondi kajastav&nbsp;<a href="https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/Lapsed-Eesti-Uhiskonnas_kogumik%202021.pdf">&uuml;levaatekogumik</a>&nbsp;&bdquo;Lapsed Eesti &uuml;hiskonnas&ldquo;.</p> <p>Kogumiku &uuml;heksa peat&uuml;kki annavad &uuml;levaate lapse &otilde;iguste &uuml;ldp&otilde;him&otilde;tetest, lapse &otilde;igusest tervisele, perekonnale, haridusele, turvalisusele ja kaitsele, aga ka laste elustandardist, laste kokkupuudetest korrakaitses&uuml;steemiga ja laste &otilde;igusrikkumistest ning kodakondsuseta ja saatjata laste &otilde;igustest.</p> <p>Kogumikust selgub, et &uuml;ha rohkem vaevavad Eesti lapsi vaimse tervise mured. N&auml;iteks aastatel 2010&ndash;2018 suurenes nende laste osakaal, kes mitmen&auml;dalaste perioodide kaupa end kurva ja lootusetuna tundsid, samuti on suurenenud suitsiidim&otilde;tetega laste osakaal. Autorid viitavad laste vaimse tervise ja peresuhete vahelisele seosele. Eriline ohu m&auml;rk on siin lapse ja vanemate vaheline vaikusem&uuml;&uuml;r: suitsiidim&otilde;tetega laste hulgas on rohkem neid, kellel on keeruline oma muredest vanematega r&auml;&auml;kida. Ka &otilde;ppimisraskused v&otilde;ivad viidata lapse vaimse tervise probleemide tekkimisele v&otilde;i s&uuml;venemisele.</p> <p>Laste hulgas tehtud uuringud on n&auml;idanud, et lapsed, kes hindavad oma suhted kodustega heaks, on tervemad, aktiivsemad ja ka &uuml;ldiselt oma eluga rohkem rahul kui lapsed, kelle kodus h&auml;id suhteid ei ole. Piisav uni, tervislik toit ja liikumine on tervise nurgakivid. Autorid r&otilde;hutavad lapse &otilde;igust m&auml;ngu- ja puhkeajale ning m&auml;rgivad, et lapsed vajavad iga p&auml;ev aega nii huvialadega tegelemiseks kui ka l&otilde;&otilde;gastumiseks &ndash; see toetab lapse tervist ja heaolu. Samuti peaksid autorite hinnangul olema vanemlust toetavad teenused k&auml;ttesaadavad k&otilde;igile vanematele. Need soovitused on eriti t&auml;htsad praegusel koroonaajal, mil perede toimetulekuraskused ja pinged s&uuml;venema kipuvad.</p> <p>Kogumikus esitatud andmed n&auml;itavad, et meie &uuml;hiskonnas ei ole piisavalt tagatud iga lapse turvalisus ega &otilde;igus v&auml;givallavabale arengule. 2019. aastal registreeriti Eestis poolteist korda rohkem perev&auml;givalla kuritegusid kui 2014. aastal. Sama aja jooksul kahekordistus lastevastaste seksuaalkuritegude arv. Lapsevanemate hoiakud laste kehalise karistamise suhtes ei ole kahjuks muutunud: 42% t&auml;iskasvanutest aktsepteerib teatud olukordades laste f&uuml;&uuml;silist karistamist. Seet&otilde;ttu on t&auml;htis, et k&otilde;ik, kellel on infot abi vajava lapse kohta, annaksid sellest teada lasteabitelefonil 116&nbsp;111 v&otilde;i kohaliku omavalitsuse lastekaitset&ouml;&ouml;tajale.</p> <p>Autorid nendivad, et igal aastal puutub &otilde;iguss&uuml;steemiga kas vahetult v&otilde;i kaudselt kokku mitmeid tuhandeid lapsi. Olenemata sellest, millises rollis laps on (kannatanu, tunnistaja, kahtlustatav v&otilde;i s&uuml;&uuml;distatav), peab teda kohtlema lugupidavalt, arvestama tema arengu ise&auml;rasusi ja (eri)vajadusi.</p> <p>Autorid jagavad kogumikus hulgaliselt ideid, kuidas Eesti laste elu paremaks muuta ja r&otilde;hutavad, et lastega seotud teemad on vaja laste endiga l&auml;bi r&auml;&auml;kida. Kogumikku on lisatud otseteed viidatud uuringutele, &otilde;igusaktidele ja teadusartiklitele, mis on rikkalik lisateabe varasalv.</p> <p>Kogumik on m&otilde;eldud poliitikakujundajatele ja lastega t&ouml;&ouml;tavatele spetsialistidele, aga ka laiemale lugejaskonnale, kelle hulgas on ka lapsed ise. Kogumikku saab lugeda &otilde;iguskantsleri&nbsp;<a href="https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/Lapsed-Eesti-Uhiskonnas_kogumik%202021.pdf">veebilehel</a>.&nbsp;</p> <p>Allikas:&nbsp;<a href="https://www.oiguskantsler.ee/et/ilmus-kogumik-lapsed-eesti-%C3%BChiskonnas" target="_blank">&Otilde;iguskantsleri veebileht</a></p> <p><a href="https://www.oiguskantsler.ee/et/ilmus-kogumik-lapsed-eesti-%C3%BChiskonnas" target="_blank"></a>Foto: Pixabay</p> <p><a href="https://www.oiguskantsler.ee/et/ilmus-kogumik-lapsed-eesti-%C3%BChiskonnas" target="_blank"></a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2979Valmis uuendatud töölepingu seaduse käsiraamat2021-03-19<p>Aastal 2013 ilmus esmakordselt &bdquo;T&ouml;&ouml;lepingu seadus. Selgitused t&ouml;&ouml;lepingu seaduse juurde&ldquo; ehk niinimetatud t&ouml;&ouml;lepingu seaduse k&auml;siraamat. K&auml;siraamat sisaldab selgitusi iga seaduses&auml;tte sisu osas ja toob v&auml;lja asjakohase kohtupraktika. Raamatust v&otilde;ivad vastuseid erinevatele k&uuml;simustele leida nii t&ouml;&ouml;tajad kui t&ouml;&ouml;andjad oma &otilde;iguste-kohustuste osas, t&ouml;&ouml;&otilde;igusega igap&auml;evaselt kokku puutuvad spetsialistid ning k&otilde;ik teised t&ouml;&ouml;&otilde;igushuvilised. Aastate jooksul on t&ouml;&ouml;lepingu seadust teataval m&auml;&auml;ral muudetud, samuti on lisandunud praktikat seaduse rakendamise osas &ndash; just sellest ajendatuna on valminud t&ouml;&ouml;lepingu seaduse k&auml;siraamatu uuendatud verisoon.</p> <p>Uus k&auml;siraamatu versioon sisaldab t&auml;iendavaid selgitusi n&auml;iteks osas, mis puudutab:</p> <ul> <li>t&ouml;&ouml;lepingu m&otilde;istet ja t&ouml;&ouml;lepingu eristamist teistest v&otilde;la&otilde;iguslikest lepingutest;</li> <li>v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tet ja diskrimineerimise keeldu t&ouml;&ouml;suhtes;</li> <li>t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimise algushetke ja vormi;</li> <li>lepingueelsete l&auml;bir&auml;&auml;kimiste raames kehtivaid kohustusi, n&auml;iteks &otilde;igusi-kohustusi t&ouml;&ouml;le kandideerimise protsessis;</li> <li>t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimise erisusi alaealistega;</li> <li>andmekaitsen&otilde;udeid t&ouml;&ouml;suhtes;</li> <li>aastal 2022 j&otilde;ustuvaid vanemapuhkuste ja -h&uuml;vitamiste s&uuml;steemi muudatusi;</li> <li>kahju h&uuml;vitamise erisusi t&ouml;&ouml;suhtes;</li> <li>erinevaid kriisi kontekstis aktuaalseks muutunud k&uuml;simusi, nagu n&auml;iteks kaugt&ouml;&ouml;kokkulepped ja t&ouml;&ouml;andja poolne t&ouml;&ouml;tasu &uuml;hepoolne v&auml;hendamine;</li> <li>ja palju muud!</li> </ul> <p>K&auml;siraamat sisaldab v&auml;iksemal v&otilde;i suuremal m&auml;&auml;ral t&auml;iendusi l&auml;bivalt k&otilde;igi t&ouml;&ouml;lepingu seaduse s&auml;tete osas. P&otilde;hjalikum &uuml;levaade olulisematest k&auml;siraamatu muudatustest on toodud sotsiaalministeeriumi blogipostituses <a href="https://somblogi.wordpress.com/2021/03/19/toolepingu-seaduse-kasiraamat-on-saanud-hulga-taiendusi/">https://somblogi.wordpress.com/2021/03/19/toolepingu-seaduse-kasiraamat-on-saanud-hulga-taiendusi/</a></p> <p>K&otilde;igil soovijatel on k&auml;siraamatuga v&otilde;imalik tutvuda ka veebikeskkonnas T&ouml;&ouml;elu portaalis <a href="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/tooleping/TLS%20selgitused%202021.pdf">https://www.tooelu.ee/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/tooleping/TLS%20selgitused%202021.pdf</a>. Samuti j&otilde;uab l&auml;hiajal k&auml;siraamat laenutamiseks raamatukogude riiulitele!</p> <p></p> <p>Allikas:&nbsp;<a href="https://somblogi.wordpress.com/2021/03/19/toolepingu-seaduse-kasiraamat-on-saanud-hulga-taiendusi/" target="_blank">Sotsiaalministeeriumi ajaveeb</a></p> <p>Foto: Pixabay</p> <p></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2978EU-OSHA eriväljaanded luu- ja lihaskonna teemal2021-03-18<p>Miks tekivad teatud t&ouml;&ouml;tajar&uuml;hmadel t&otilde;en&auml;olisemalt luu- ja lihaskonna vaevused? Mis takistab luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamist ja ohjamist? Millised algatused t&ouml;&ouml;kohtadel on osutunud edukaks?</p> <p>Olenemata sellest, kas olete poliitikakujundaja, t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i t&ouml;&ouml;ohutuse ja -tervishoiu huviline, on &auml;&auml;rmiselt oluline olla kursis uuringutega, mis k&auml;sitlevad Euroopas enim levinud t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud vaevusi.</p> <p>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Amet (EU-OSHA) on avaldatud uusimad andmed, aruanded ja anal&uuml;&uuml;sid kampaania &bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad v&auml;hendavad koormust&ldquo;, millega k&otilde;igil huvilistel on v&otilde;imalik tutvuda.</p> <p>Saadaval inglise keeles:</p> <ul> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/publications/work-related-musculoskeletal-disorders-research-practice-what-can-be-learnt/view" target="_blank">Luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamise uuringud, poliitika ja praktika</a></li> <li><a href="https://healthy-workplaces.eu/et/tools-and-publications/publications?field_msd_priority_area%5B3504%5D=3504" target="_blank">Prioriteetne valdkond &bdquo;Faktide ja arvud&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></li> <li></li> <li>Kampaania <a href="https://healthy-workplaces.eu/et" target="_blank">&bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad v&auml;hendavad koormust&ldquo;&nbsp;</a></li> </ul> <p>Alllikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/get-know-more-about-msds-through-targeted-publications" target="_blank">EU-OSHA</a>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2977Kas esmaabiandjaks töökohal võib nimetada töötajat, kes on hiljuti juhilubade saamiseks läbinud esmaabi koolituse2021-03-18<p>Esmaabiandja koolitusele on n&otilde;uded kehtestatud tervise- ja t&ouml;&ouml;ministri 22.11.2018 m&auml;&auml;rusega nr 50 &bdquo;T&ouml;&ouml;keskkonnavoliniku, t&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogu liikme ja esmaabiandja koolituse ja t&auml;ienduskoolituse kord t&auml;ienduskoolitusasutuses&ldquo;. Esmaabiandja koolitust reguleerib &sect; 3.</p> <p>Esmaabiandja koolituse ja t&auml;ienduskoolituse viib l&auml;bi t&auml;ienduskoolitusasutuse pidaja vastavalt t&auml;iskasvanute koolituse seaduse n&otilde;uetele. Esmaabiandja koolituse ja t&auml;ienduskoolituse t&auml;ienduskoolitusasutuses viib l&auml;bi tervishoiut&ouml;&ouml;tajate riiklikus registris registreeritud tervishoiut&ouml;&ouml;taja, kes on l&auml;binud esmaabi&otilde;petaja koolituse ning omab sellekohast tunnistust.<br /><br /> Esmaabiandja koolituse kestus on 16 akadeemilist tundi ja selle &otilde;ppekava peab eelk&otilde;ige h&otilde;lmama j&auml;rgmisi teemasid:</p> <ul> <li>&otilde;nnetusolukorra hindamine, &otilde;nnetusolukorras tegutsemine (sealhulgas paanikaga toimetulek) ja h&auml;daabi kutsumine, kannatanu seisundi hindamine (sealhulgas kannatanu asendi muutmisega seotud ohud), esmaabi olemus ja &uuml;ldp&otilde;him&otilde;tted, v&auml;listingimustes abiandmise ise&auml;rasused, edasise tervisekahju ennetamine;</li> <li>eluohtlikud seisundid, nende &auml;ratundmine ja h&auml;davajalikud tegevused (sealhulgas infarkti, insuldi ja kopsuvigastuse korral);</li> <li>esmaabi teadvusetuse korral &ndash; vabade hingamisteede tagamine, hapnikupuudusest p&otilde;hjustatud ajukahjustuse ennetamine, v&otilde;&otilde;rkeha eemaldamine hingamisteedest, elustamine (sealhulgas elustamisaparaadi AED kasutamine);</li> <li>esmaabi vigastuste korral &ndash; keha pindmised ja s&uuml;gavad vigastused, sisemised ja v&auml;lised verejooksud, verejooksu peatamise v&otilde;tted, haavade sidumise v&otilde;tted ja reeglid, luumurdudega kaasnevad ohud, lahastamise reeglid ja lahastamisega seotud ohud, liigesetraumad (sealhulgas nihestused ja nikastused), erinevate kehaosade p&otilde;rutused ja muljumised, silmakahjustused;</li> <li>esmaabi uppumise, m&uuml;rgistuse, s&ouml;&ouml;vituse, p&otilde;letuse, k&uuml;lmakahjustuse ja elektril&ouml;&ouml;gi korral;</li> <li>meditsiinilise &scaron;oki olemus ja &scaron;okiseisundis kannatanu abistamine;</li> <li>esmaabi &auml;kkhaigestumise (n&auml;iteks epilepsiahoog, diabeetiline kooma, anaf&uuml;laktiline &scaron;okk, minestus, astmahoog, k&otilde;huvalu) korral;</li> <li>esmaabivahendite valik ja kasutamine t&ouml;&ouml;kohal.</li> </ul> <p><br /> Mootors&otilde;idukijuhi esmaabikoolituse &otilde;ppekava on m&auml;&auml;ratud sotsiaalministri 14.12.2010 m&auml;&auml;rusega nr 80 &bdquo;Mootors&otilde;idukijuhi esmaabikoolituse ja teadmiste kontrolli ning &otilde;ppevahendite ja -kava n&otilde;uded&ldquo;. &Otilde;ppekava sisaldab j&auml;rgmisi esmaabiteadmisi ja -oskusi:</p> <ul> <li>&otilde;nnetusolukorra hindamine, &otilde;nnetusolukorras tegutsemine (sealhulgas paanikaga toimetulek) ja h&auml;daabi kutsumine, kannatanu seisundi hindamine (sealhulgas kannatanu asendi muutmisega seotud ohud), esmaabi olemus ja &uuml;ldp&otilde;him&otilde;tted, v&auml;listingimustes abiandmise ise&auml;rasused, edasise tervisekahju ennetamine;</li> <li>esmaabi teadvusetuse korral &ndash; vabade hingamisteede tagamine, hapnikupuudusest p&otilde;hjustatud ajukahjustuse ennetamine, v&otilde;&otilde;rkeha eemaldamine hingamisteedest, elustamine;</li> <li>esmaabi vigastuste korral &ndash; keha pindmised ja s&uuml;gavad vigastused (sealhulgas liiklus&otilde;nnetusele iseloomulikud vigastused), sisemised ja v&auml;lised verejooksud, verejooksu peatamise v&otilde;tted, haavade sidumise v&otilde;tted ja reeglid, sideme ja kolmnurkr&auml;tiku kasutamine, luumurdudega kaasnevad ohud, lahastamise reeglid ja lahastamisega seotud ohud, liigesetraumad (sealhulgas nihestused ja nikastused), erinevate kehaosade p&otilde;rutused ja muljumised;</li> <li>esmaabi k&uuml;lmakahjustuse ja p&otilde;letuse korral s&otilde;ltuvalt p&otilde;hjustest (termilised, keemilised);</li> <li>meditsiinilise &scaron;oki olemus ja &scaron;okiseisundis kannatanu abistamine;</li> <li>mootors&otilde;iduki esmaabikomplekti kasutamine.</li> </ul> <p><br /> Eelnimetatud kahe m&auml;&auml;ruse &otilde;ppekavad ei ole t&auml;ielikult kattuvad. N&auml;iteks peab t&ouml;&ouml;kohal esmaabiandja koolitus sisaldama esmaabi m&uuml;rgistuse, s&ouml;&ouml;vituse v&otilde;i elektril&ouml;&ouml;gi korral. Mootors&otilde;idukijuhi esmaabikoolituse &otilde;ppekavas neid teemasid ei ole.<br /><br /> Juhul kui s&otilde;idukijuht on l&auml;binud autokoolis esmaabikoolituse, mis vastab tervise- ja t&ouml;&ouml;ministri 22.11.2018 m&auml;&auml;ruse nr 50 n&otilde;uetele ja tal on sellekohane tunnistus, siis on see aktsepteeritav kui t&ouml;&ouml;kohal esmaabi andja koolitust t&otilde;endav.</p> <p>Artikli autor: Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2976Kadri Kellamäe: kuidas luua tervist säästev kodukontor?2021-03-17<p></p> <p>P&auml;rast kuut aastat arstiteaduse &otilde;pinguid vaagisin, millisele erialale keskenduda. Kaalukausil oli mitu valikut, kuid j&otilde;udsin j&auml;reldusele, et mu t&ouml;&ouml;alane edu s&otilde;ltub sellest, kui h&auml;sti suudab minu organism kohaneda erinevate t&ouml;&ouml;laadidega.</p> <p>&Uuml;likooli ajal &ouml;&ouml;valves t&ouml;&ouml;tades ja j&auml;rgmisel p&auml;eval v&auml;sinuna koolipinki istudes sain aru, et ma ei suudaks pikalt &ouml;&ouml;inimese r&uuml;tmis p&uuml;sida. Vahetustega t&ouml;&ouml; tundus p&otilde;nev, kuid mida aeg edasi, seda v&auml;sinum olin, ja kui oligi v&otilde;imalus v&auml;lja puhata, tekkisid hoopis uinumisraskused. Austan tohutult neid inimesi, kes suudavad &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml;d v&otilde;tta elu loomuliku osana. Minu jaoks k&auml;rpis see m&auml;rgatavalt erialavalikuid, sest arst peab olema terava m&otilde;istusega ka &ouml;&ouml;valves.</p> <p>Siit aga &uuml;ks soovitus ka sulle, hea lugeja: eriala valides v&otilde;iks arvesse v&otilde;tta elus ette tulnud olukordi, kus m&otilde;istad, et &uuml;ks v&otilde;i teine asi sulle &uuml;ldse ei sobi.</p> <h3>T&ouml;&ouml;tervishoid kui ennetusmeditsiin</h3> <p>Valisin t&ouml;&ouml;tervishoiu, mis on oluline osa ennetusmeditsiinist. Paljuski on inimeste tervisemured seotud just t&ouml;&ouml;st tingitud probleemidega: vale valgustus, kehv sisekliima, liiga suur koormus, vale t&ouml;&ouml;asend, traumade oht, sobimatud t&ouml;&ouml;ajad, halvad suhted kolleegidega jne.</p> <p>M&otilde;eldes, kui suure osa oma igap&auml;evaelust veedame t&ouml;&ouml;l, j&auml;&auml;b aeg-ajalt arusaamatuks, miks m&otilde;eldakse terviseprobleemidega silmitsi seistes niiv&otilde;rd v&auml;he sellele, kui suurt rolli on nende kujunemises m&auml;nginud t&ouml;&ouml;keskkond. Juba v&auml;ikesed muudatused t&ouml;&ouml;keskkonnas v&otilde;ivad elukvaliteeti tublisti parandada.</p> <h3>Kodukontori tahud</h3> <p>Koroonakriisi puhkedes t&otilde;usid esile arvukad uued probleemid. Paljud olid suures stressis, kuna teadmatus nii haiguse olemusest kui ka edasistest piirangutest oli suur. Osa inimesi pidi seisma silmitsi murega t&ouml;&ouml;koha kaotuse p&auml;rast, osa j&auml;i koju t&ouml;&ouml;le. Olukord on paraku siiani &uuml;pris stressirohke.</p> <p>Paljude jaoks v&otilde;is m&otilde;te kodus t&ouml;&ouml;tamisest esialgu tunduda ahvatlev: saab kauem magada ja hommikukohvi juua, kl&otilde;bistada arvutit mugavalt diivanil lesides, m&otilde;nel v&auml;hem tempokal p&auml;eval teha l&otilde;unauinaku v&otilde;i jalutada.</p> <p>Tegelikkus on aga teine: kui kodu on v&auml;ike, t&ouml;&ouml;d peab tegema elutoas v&otilde;i k&ouml;&ouml;gis ja samal ajal &uuml;ritab m&otilde;ni pereliige veebikoosolekut pidada v&otilde;i eksamiks valmistuda; kui lastel on kaug&otilde;pe ja nad vajavad pidevalt abi; kui majapidamist&ouml;&ouml;d kasvavad &uuml;le pea, pere tahab mitu korda p&auml;evas s&uuml;&uuml;a ja naaber kuulab liiga k&otilde;vasti muusikat, siis on k&otilde;ike muud kui lihtne t&ouml;&ouml;le keskenduda.</p> <p>Raskuste leevendamiseks v&otilde;iks iga&uuml;ks alustada pisiasjadest. Kaugt&ouml;&ouml;tajal tuleks m&otilde;elda l&auml;bi, kuidas tagada kodukontoris sama t&otilde;hus ja mugav t&ouml;&ouml;keskkond kui p&auml;ris kontoris.</p> <p>Toon igast ohutegurite grupist m&otilde;ned n&auml;ited sellest, kuidas t&ouml;&ouml;keskkonda paremaks muuta ja kodukontoris tekkivaid ohte v&auml;hendada.</p> <h3>F&uuml;&uuml;sikalised ohutegurid</h3> <p>T&ouml;&ouml;tamiseks v&otilde;iks olla eraldi tuba. Kindlasti ei saa &otilde;iget t&ouml;&ouml;tunnet sisse magamistoas, ka elutoas v&otilde;ib olla palju h&auml;irivaid tegureid. Kui eraldi tuba ei ole, v&otilde;iks sobivasse toanurka sisse seada kas v&otilde;i ajutise t&ouml;&ouml;koha. Boonuseks on see, et erinevalt kontorist saad kodus valida t&otilde;en&auml;oliselt k&otilde;ige ilusama vaate ja parima valgustusega paiga.</p> <p>T&ouml;&ouml;laual v&otilde;iks olla v&otilde;imalikult v&auml;he asju. Esiteks ei leia sa t&auml;is kuhjatud laualt vajalikke dokumente ja t&ouml;&ouml;vahendeid kiiresti &uuml;les, aga teiseks ei mahu k&auml;ed korralikult lauale &auml;ra. K&uuml;&uuml;narvarred peaksid toetuma lauale, et saaksid hoida &otilde;iget r&uuml;hti. Lahendus v&otilde;iks olla laua k&otilde;rval asuv v&auml;ike riiul, kus leiad koha t&ouml;&ouml;vahenditele ja dokumentidele. K&auml;eulatusse pane valmis stressipall, jalgade alla s&auml;ti k&otilde;rgendus. Mina ostsin endale kodus t&ouml;&ouml;tamiseks t&auml;nuv&auml;&auml;rse vertikaalhiire, mis on aidanud v&auml;hendada koormust randmele ka hiirepadja puudumisel.</p> <p>Tooli valikul pea esmalt silmas, et see toetaks l&uuml;lisamba nimmeosa. Iste ei tohiks olla liiga pehme ega liiga k&otilde;va, kuna see v&otilde;ib p&otilde;hjustada keha vajumist &uuml;hele v&otilde;i teisele k&uuml;ljele. Tooli k&otilde;rgust peaks olema v&otilde;imalik reguleerida. Hea t&ouml;&ouml;asend on selline, et ekraan on silmade k&otilde;rgusel, &otilde;lad vabas asendis, k&auml;ed keha l&auml;hedal ja selg h&auml;sti toetatud. Kui head tooli ei ole v&otilde;imalik hankida, v&otilde;id s&auml;ttida toolile nimmepiirkonda padja v&otilde;i kokkuvolditud teki.</p> <p>Nutitelefoni kasutades hoia seda silmade k&otilde;rgusel. Pea ettekallutamine ja alla vaatamine soodustab kaela lihaspingete teket ja nutikaela kujunemist. Peale selle ei soovita ma kasutada nutitelefoni liikuvas s&otilde;idukis, kuna see p&otilde;hjustab silmadele lisapinget. Ekraani vaatamist tuleks v&auml;ltida tunnike enne magamaj&auml;&auml;mist &ndash; see v&auml;hendab taas silmade pinget ja soodustab head und.</p> <p>Valgustite puhul pea silmas, et t&ouml;&ouml;laual tuleks tagada &uuml;htlane valgus. K&otilde;ige parem oleks muidugi aknast paistev p&auml;evavalgus, kuid j&auml;rgmine samm on valida &otilde;iged &uuml;ldvalgustid. Kohtvalgusti on p&otilde;him&otilde;tteliselt viimane v&otilde;imalus, kuna see v&otilde;ib p&otilde;hjustada valguse erineva jaotumise t&ouml;&ouml;pinnal ja omakorda v&auml;sitada silmi.</p> <p>Arvuti kuvari ette v&otilde;iks panna ekraanifiltri v&otilde;i kui seda pole, siis kanda prille, mis blokeerivad sinist valgust. Arvutit&ouml;&ouml;prillid v&auml;hendavad silmade pinget ja seega n&auml;gemise halvemise ohtu. Kui kasutad t&ouml;&ouml;tamiseks s&uuml;learvutit, soovitan hankida sellele spetsiaalse aluse, mille k&otilde;rgust saab reguleerida. Niisugune alus aitab j&auml;llegi hoida head r&uuml;hti ja s&auml;&auml;sta silmi.</p> <p>K&otilde;rvaklapid on t&auml;nuv&auml;&auml;rsed vahendid, mis v&otilde;ivad aidata lihtsamini keskenduda ja koosolekuvestlusi pidada. V&otilde;ib-olla meeldib sulle taustaks kuulata meeleolumuusikat &ndash; k&otilde;rvaklappe kasutades h&auml;irid v&auml;hem ka teisi pereliikmeid.</p> <p>Mugavalt sooja toa, piisava valgustuse ja sobivate t&ouml;&ouml;vahendite tagamine v&otilde;ib k&uuml;ll p&otilde;hjustada lisakulutusi, kuid kui oled selle nimel vaeva n&auml;inud, on t&ouml;&ouml; kodukontoris tulemuslikum. Praegune olukord n&auml;itab, et kodus t&ouml;&ouml;tamine on paljudele tuleviku reaalsus.</p> <h3>Keemilised ohutegurid</h3> <p>Kontorites ja muudes t&ouml;&ouml;ruumides kasutatavad puhastusvahendid, tolm ja ka t&ouml;&ouml;riided v&otilde;ivad vahel p&otilde;hjustada allergiat ning hingamisteede &auml;rritust. Paljudel kontorit&ouml;&ouml;tajatel teeb m&otilde;ni puhastuskemikaal elu ebamugavaks. Kodus on sul v&otilde;imalus valida omale sobivad puhastustarbed. Samamoodi v&otilde;id kodus vabamalt kanda riideid, mis ei p&otilde;hjusta naha&auml;rritust. Selle poolest on kodukontor eelisseisundis.</p> <h3>Bioloogilised ohutegurid</h3> <p>Kodus on viiruste oht loomulikult v&auml;iksem. Siinkohal ei ole jutt &uuml;ksnes koroonaviirusest, vaid k&otilde;ikidest hooajalistest viirustest &ndash; n&auml;iteks k&otilde;huviirused leiavad kontorites tavaliselt palju ohvreid.</p> <p>F&uuml;sioloogilised ja ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid</p> <p>Hea moodus kodust t&ouml;&ouml;olustikku parandada on kohandada t&ouml;&ouml;- ja puhkeaega nii, et see vastaks sinu vajadustele. Enamasti on ka kodukontoris v&otilde;imalik teha aeg-ajalt pikemaid pause v&otilde;imlemiseks ja sirutamiseks. P&uuml;&uuml;a leida kindel rutiin, mis toetab sinu tervislikku seisundit. Hiljem kontorit&ouml;&ouml;le naastes saad seda ka seal rakendada ja kolleegidelegi soovitada. Kindlasti on v&otilde;imalik oma p&auml;evakavas veidi paindlikum olla.</p> <p>V&otilde;ib-olla on kontoris m&otilde;ni kolleeg, kes p&otilde;hjustab sinus &auml;revust. Kodus sedalaadi segajaid pole. See, et saad koosolekutel osaleda veebi teel ja enda jaoks turvalises keskkonnas, v&otilde;ib &uuml;le aidata suhtlus&auml;revusest. Nii m&otilde;negi inimese v&otilde;ib aga eraldatus endast v&auml;lja viia. Rahu s&auml;ilitamiseks v&otilde;ib olla kasulik lugeda t&ouml;&ouml;v&auml;lisel ajal raamatuid, r&auml;&auml;kida rohkem pereliikmetega ja tegeleda enese tundma&otilde;ppimisega.</p> <p>Kui ka sinu kaaslasel on samal ajal vaja t&ouml;&ouml;asju ajada, on &uuml;heks v&otilde;imaluseks koosk&otilde;lastada t&ouml;&ouml;aegu. &Uuml;ks v&otilde;ib minna n&auml;iteks raamatukokku t&ouml;&ouml;le v&otilde;i istuda m&otilde;nes vaikses kohvikus. Kui korteris on mitu tuba, siis on lihtsam ka oma t&ouml;&ouml;aega ja -kohta organiseerida.</p> <p>Kui sul on koduloomi, kasuta neid stressimaandajatena. Sellist luksust kontoris vaevalt v&otilde;imaldatakse (ehkki usun, et tulevikus rakendatakse sedagi &uuml;ha enam).</p> <h3>Laste kaug&otilde;pe</h3> <p>Kaug&otilde;ppel viibivate laste abistamise kohta olen kuulnud erinevaid lahendusi: m&otilde;ned vanemad vaatavad hommikuti lastega koos materjalid ja &uuml;lesanded &uuml;le ning vajaduse korral annavad &otilde;ppimisel n&otilde;u, m&otilde;ned teevad seda &otilde;htul ja v&otilde;tavad p&auml;eva koos kokku. Pisemate laste puhul on t&otilde;en&auml;oliselt k&otilde;ige parem jagada v&otilde;imaluse korral koormust teise lapsevanema, vanavanemate, t&auml;dide v&otilde;i onudega, et kellelgi liiga raskeks ei l&auml;heks.</p> <h3>Avasta uued v&auml;ljavaated</h3> <p>Kui aga tundub, et t&ouml;&ouml; enam ei sobi ning on aeg otsida paremaid v&otilde;imalusi, siis kodukontori pluss on see, et saad saata CV-sid ja k&auml;ia t&ouml;&ouml;intervjuudel, ilma et kolleegides tekiks kahtlusi. Igast asjast tuleb leida midagi head v&otilde;i see enda kasuks p&ouml;&ouml;rata!</p> <p><em>&bull; Kadri Kellam&auml;e on Tartu &Uuml;likooli meditsiiniteaduste valdkonna vilistlane.</em><br /><em>&bull; 2020. aastal l&otilde;petas ta t&ouml;&ouml;tervishoiu erialal residentuuri.</em><br /><em>&bull;Ta kuulub Eesti T&ouml;&ouml;tervishoiuarstide Seltsi ja Eesti Nooremarstide &Uuml;hendusse.</em><br /><em>&bull; Kadri on osalenud ergonoomikap&auml;evadel, teinud t&ouml;&ouml;tervishoiualast t&ouml;&ouml;d nii Eestis kui ka Soomes. Praegu t&ouml;&ouml;tab ta Eesti Kaitsev&auml;es arstina.</em></p> <p></p> <p>Artikli autor: Kadri Kellam&auml;e</p> <p>Allikas: <a href="https://vilistlaselu.ut.ee/kadri-kellamae-kuidas-luua-tervist-saastev-kodukontor/" target="_blank">Tartu &Uuml;likooli Vilistlaste ajaveeb</a>&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2975Kriisidega toimetulek2021-03-17<p>Inimese toimetulek rasketes ja keerulistes oludes s&otilde;ltub suuresti tema oskusest kohaneda, eristada olulist ja kontrollitavat paratamatusest ning oskusest ja julgusest &otilde;igel hetkel abi k&uuml;sida.</p> <p>R&auml;&auml;kides t&ouml;&ouml;keskkonnast saame vaadelda inimese toetamist kolmest vaatepunktist:<span></span></p> <ul> <li>Kuidas inimene saab ise ennast ette valmistada ja toetada raskete hetkedega toimetulekul</li> <li>Kuidas kolleegid saavad &uuml;ksteist toetada</li> <li>Mida saab teha t&ouml;&ouml;andja, et pakkuda maksimaalset abi ja toetust</li> </ul> <p>Kuigi organisatsiooni tasemel tehtud muudatused on k&otilde;ige pikemaajalisemad ja p&uuml;sivamad on siiski suur vastutus inimesel endal, et muutustega kohaneda ning leida enda jaoks parimad toimetulekustrateegiad. &Uuml;ldist hakkama saamist suurendab teadlikkus toimuvast olukorrast ja varasem kogemus mugavustsoonist v&auml;ljas olevate olukordade lahendamisel. M&otilde;elda tasub j&auml;rgmisele:</p> <ul> <li>Arvesta, et sinu t&ouml;&ouml; on t&auml;htis, aga ka sinu pere on v&auml;ga t&auml;htis - kui sul on pere toetus, siis suudad ka t&ouml;&ouml;l paremini hakkama saada. Pere toetuse puudus hakkab aga negatiivselt m&otilde;jutama ka k&otilde;ige meeldivamat t&ouml;&ouml;d. Panusta headesse peresuhetesse.</li> <li>T&ouml;&ouml;tamise aeg &ndash; enam ei saa t&ouml;&ouml;tada tavar&uuml;tmis. Leia &otilde;ige aeg t&ouml;&ouml;tamiseks ning sobiv aeg pere ja muude kohustuste jaoks. Kasuta n&auml;iteks ilusat ilma, et perega v&auml;ljas jalutada ja pimedaid &otilde;htuid (arvuti taga) t&ouml;&ouml;tamiseks.</li> <li>T&ouml;&ouml;tamise koht &ndash; kaugt&ouml;&ouml; ei t&auml;henda alati kodukontorit. Leia enda jaoks sobiv t&ouml;&ouml;tamise koht (rendiruum vms) kui kodus ei ole selle jaoks piisavalt ruumi v&otilde;i v&otilde;imalust keskenduda.</li> <li>Eriolukord n&otilde;uab erimeetmeid &ndash; on m&otilde;istetav, et varasemad toimetuleku meetodid enam ei toimi. Ole leidlik ja avatud ning arvesta, et uute olukordadega leppimine ja hakkama saamine v&otilde;tab aega.</li> <li>Tee kokkuleppeid &ndash; &auml;ra eelda, et sinu t&ouml;&ouml;andja ei m&otilde;ista v&otilde;i ei toeta sind muutunud olukorras. Tee ettepanekuid, kuidas sa saaksid k&otilde;ige paremini organisatsiooni panustada, millised on sinu jaoks vajalikud tingimused selleks ning kus sa n&auml;ed selles kasu organisatsioonile.</li> <li>Jaga toredaid koduseid ideid/juhtumisi/nalju kolleegidega &ndash; hoia meeskonna vaimu. Hommikused online kohvinurgad, jagatud l&otilde;busad lood ning nipid kuidas lastega hakkama saada t&otilde;stavad tuju ja hoiavad meeskonna &uuml;htsena.</li> </ul> <p>Vaimset tasakaalu aitab h&auml;sti hoida kuuluvustunne ja kolleegide toetus ning teadmine, et ma ei ole selles olukorras &uuml;ksi ning ka teistel on probleemkohad, millest r&auml;&auml;gitakse ning leitakse koos lahendusi.</p> <p><strong>Kuidas osata m&auml;rgata kui sinu kolleeg, alluv v&otilde;i juht vajab toetust?</strong></p> <ul> <li><strong>M&auml;rka muutust</strong>: k&auml;itumises, harjumustes, suhtlemises. Selleks aga, et muutust m&auml;rgata on meil vaja kuulata, mis meie kolleegid enda, oma pere ja l&auml;hedaste kohta r&auml;&auml;givad - tunne oma kolleegi, huvitu tema tegemistest v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;keskkonda.</li> <li><strong>Taga ps&uuml;hholoogiline turvalisus</strong>: v&auml;ga oluline on ka ps&uuml;hholoogilise turvalisuse loomine ning sellesse saab iga&uuml;ks organisatsioonis oma panuse anda. Ps&uuml;hholoogiline turvalisus t&auml;hendab, et mul on turvaline avaldada oma m&otilde;tteid, tundeid ja ettepanekuid ning ma julgen teha vigu ilma, et peaksin kartma alav&auml;&auml;ristamist, naeruv&auml;&auml;ristamist v&otilde;i karistamist.</li> <li><strong>Abi pakkumine</strong>: k&otilde;igepealt tasub m&otilde;elda, kas sina oled see k&otilde;ige &otilde;igem inimene tuge pakkuma? Milline on teievaheline igap&auml;evane suhe? Kas sul on piisav p&auml;devus, et vajadusel sekkuda? Kui ei ole selles kindel, siis pigem tasub p&uuml;&uuml;da leida keegi temaga l&auml;hedasem t&ouml;&ouml;kaaslane, kellel paluda kontakt luua v&otilde;i leida keegi p&auml;devam isik, nt t&ouml;&ouml;keskkonnavolinik v&otilde;i -spetsialist, otsene juht, ettev&otilde;tte usaldusisik v&otilde;i ps&uuml;hholoogiline n&otilde;ustaja. &Uuml;ldiselt suudab ps&uuml;hholoogilist esmaabi pakkuda iga inimene kellel on piisavalt empaatiat ning siiras soov aidata. Oluline on aga meeles pidada, et ei j&auml;&auml;daks ise abivajajale k&auml;e hoidjaks vaid suunakse kolleegi ise endale edasist abi ja lahendusi otsima.</li> </ul> <p>T&ouml;&ouml;andja poolelt saab samuti palju &auml;ra teha, toetades p&auml;devat teabevahetust ja kolleegide vahelist toetust ning pakkudes ps&uuml;hholoogilist tuge ja turvalisust.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja saab pakkuda oma t&ouml;&ouml;tajatele selliseid teabe- ja suhtluskoolitusi, kus k&auml;sitletakse verbaalset ja mitteverbaalset suhtlust ning organisatsioonips&uuml;hholoogiat. Pakkuda tasub peale avalike koolituste ka organisatsioonisisest koolitust ning koost&ouml;&ouml;- ja arengutreeninguid. Need aitavad t&ouml;&ouml;tajal m&otilde;ista ennast organisatsiooni liikmena, m&otilde;ista t&ouml;&ouml;kaaslasi, nende probleeme ja k&auml;itumismustreid ning iga&uuml;he rolli meeskonnas. T&ouml;&ouml;andjad saavad juhtivt&ouml;&ouml;tajatele pakkuda toetava juhtimise koolitusi. Hea juht tunneb oma t&ouml;&ouml;tajate vajaduste vastu huvi, on n&otilde;uandjaks ja arengutreeneriks, tunnustab loomingulisust, motiveerib t&ouml;&ouml;tajaid neile j&otilde;ukohaste, sobivate ja huvitavate &uuml;lesannetega ning hoiab neid kursis organisatsiooni eesm&auml;rkidega.</p> <p>Ootamatult muutunud v&otilde;i kaug- ja h&uuml;briidt&ouml;&ouml; oludes on eriti oluline kaasata t&ouml;&ouml;tajad otsustamisse ja probleemide lahendamisse. T&ouml;&ouml;tajatele tuleks anda v&otilde;imalus r&auml;&auml;kida kaasa nii kogu organisatsiooni kui ka nende t&ouml;&ouml;d puudutavate oluliste otsuste tegemises. Kaasamine ja osalemine on &uuml;ks peamisi vaimselt terve t&ouml;&ouml;keskkonna s&auml;ilitamise eeldusi. &Auml;ra ei tohi unustada ka tagasiside olulisust oludes, kus igap&auml;evaselt kokku ei saada. Tunnustav ja usaldav organisatsioonikultuur, mis toetub professionaalsele kommunikatsioonile ja koost&ouml;&ouml;le, on &uuml;lioluline &auml;rieduks ning m&auml;ngib suurt rolli ka t&ouml;&ouml;tajate vaimse tervise s&auml;ilitamisel.</p> <p>Oluline on, et t&ouml;&ouml;andja ise julgustaks ja toetaks t&ouml;&ouml;tajate varajast ning ennetavat p&ouml;&ouml;rdumist ps&uuml;hholoogilise n&otilde;ustaja v&otilde;i t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi poole. Korraldada tasub ka selgitavaid koolitusi, miks on vajalik ja kuidas on v&otilde;imalik m&auml;rgata esimesi vaimset tervist puudutavaid ohum&auml;rke nii enda kui oma kolleegide juures. On aeg vabaneda valeh&auml;bist, mis seostub professionaalse abi k&uuml;simisega. T&ouml;&ouml;keskkond on aastatega nii palju muutunud, et ps&uuml;hhosotsiaalsed ohud on paratamatud, n&uuml;&uuml;d on vaja nendega lihtsalt &otilde;ppida toime tulema! Meeles tuleb pidada, et igasugune t&ouml;&ouml;tajale pakutav n&otilde;ustamine peab olema konfidentsiaalne ja t&ouml;&ouml;taja jaoks turvaline, vastasel juhul raiskab ettev&otilde;te oma ressursse kuid t&ouml;&ouml;taja reaalset tuge ei leia. Vaatamata konfidentsiaalsusele saab ettev&otilde;te kokkuleppel teenusepakkujaga siiski k&uuml;sida &uuml;ldist tagasisidet ning vastavalt sellele t&ouml;&ouml;korraldust ja -keskkonda muuta, et veelgi varasemal tasemel probleeme ennetada. V&otilde;tmes&otilde;nadeks on siin kindlasti kolmepoolne (t&ouml;&ouml;taja-n&otilde;ustaja-t&ouml;&ouml;andja) usaldus, avatus ning tahtmine muutusi ellu kutsuda.</p> <p><strong>Rohkem lugemist samal teemal:</strong></p> <p><a href="https://www.agprojekt.ee/kuidas-tulla-toime-ebamaarasuse-ja-teadmatusega/" target="_blank" rel="noopener">Kuidas tulla toime ebam&auml;&auml;rasuse ja teadmatusega</a><br /><a href="https://mahena.org/kriisisekkumine/ps%C3%BChholoogiline-esmaabi.html" target="_blank" rel="noopener">Ps&uuml;hholoogiline esmaabi</a><br />E-raamat &bdquo;<a href="http://bit.ly/e-raamat-helo" target="_blank" rel="noopener">Kuidas hoida &uuml;leval virtuaalsete tiimide moraali?</a>&ldquo;</p> <p>Artikli autor: Ave-Gail KAskla-Kuprys, t&ouml;&ouml;-ja organisatsioonips&uuml;hholoog&nbsp;</p> <p>Foto: erakogu, pildil artikli autor</p> <p>Allikas: <a href="https://www.terviseinfo.ee/et/blogi/5421-kriisidega-toimetulek" target="_blank">Terviseinfo.ee&nbsp;</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2972V vitamiinikampaania kolmas nädal2021-03-16<p>Alanud on V - vitamiini kampaania kolmas n&auml;dal, mis on p&uuml;hendatud unele ja taastumisele.</p> <p>Toredaid ideid enda harjumuste &uuml;le m&otilde;tisklemiseks&nbsp; v&otilde;i t&ouml;&ouml;kohtadel&nbsp; /meeskonnas arutlemiseks-tegemiseks leiate <a href="https://peaasi.ee/uni-puhkus-vitamiin/#1614542584050-9dd05836-a00a">Peaasja veebist</a></p> <p>Une vajalikkuse&nbsp; ja taastumise&nbsp; teemadel saate lisa lugeda&nbsp; <a href="https://www.terviseinfo.ee/et/blogi/4601-vasimus-pohjustab-ligi-pooled-toeoeonnetustest">unearst Tuuliki Hioni intervjuust</a>&nbsp; Terviseinfo veebile &nbsp;ja m&ouml;&ouml;dunud aasta detsembrikuu <a href="https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tookohal/tervisekalender-2021/tervisekalender-2020/detsember">Tervisekalendri postitusest</a> .</p> <p>Vitamiinirikast kevadekuud!</p> <p>Allikas: Tervise Arengu Instituut</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2971Minister Riisalo ÜROs: On suur oht, et pandeemia annab tagasilöögi seni soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste vallas saavutatule2021-03-16<p><b>Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo osaleb t&auml;na New Yorgis iga-aastasel Naiste Staatuse Komisjoni k&otilde;rgetasemelisel istungil ja peab </b><b>reedel</b><b> &Uuml;RO suures saalis Eesti riigik&otilde;ne, samuti esineb s&otilde;nav&otilde;tuga k&otilde;rgetasemelisel &uuml;marlaual. Sel aastal on istungi peateema naiste osalus otsustusprotsessides ja naistevastane v&auml;givald.</b></p> <p>&bdquo;COVID-19 kriisi ajal suurenes &uuml;le maailma naistevastane v&auml;givald. On suur oht, et pandeemia annab tagasil&ouml;&ouml;gi seni soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse ja naiste &otilde;iguste vallas saavutatule,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalkaitseminister <b>Signe Riisalo. &bdquo;</b>Riigid peavad pingutama, et pakkuda naistele tuge ja kaitset, n&auml;iteks erinevate teenuste kaudu. Eesti on olnud tubli, sest meil ei ole seni kriisi k&auml;igus naistevastase v&auml;givalla ohvritele suunatud teenused katkenud ning nende mahtu pole v&auml;hendatud. Mujal riikides on see sageli juhtunud, kuna k&otilde;ik ressursid, nii raha kui inimesed, on suunatud tervisekriisiga toimetulekuks.&ldquo;</p> <p>Ministri s&otilde;nul on kriis &uuml;le maailma v&auml;ga tugevalt m&otilde;jutanud just naisi, sest endiselt on laialt levinud stereot&uuml;&uuml;psetele soorollidele vastav t&ouml;&ouml;de jaotus ning seet&otilde;ttu on just naiste h&otilde;ivatud sektorid, n&auml;iteks teenindus ja turism, saanud kriisi ajal suure l&ouml;&ouml;gi. Samuti on naised valdavalt t&ouml;&ouml;l ka neis sektorites, mis on eesliinil ehk meditsiin, sotsiaalt&ouml;&ouml;, hooldus ja haridus. &bdquo;Naiste koormus t&otilde;usis eriolukorras ka seet&otilde;ttu, et lisaks igap&auml;evat&ouml;&ouml;le tuli koolide ja lastehoiu sulgemise t&otilde;ttu samal ajal hoolitseda laste eest, teha neile s&uuml;&uuml;a ning pakkuda tuge koolit&ouml;&ouml;des,&ldquo; lisas Riisalo.</p> <p>Ettekannetes toob Eesti v&auml;lja, et riik on tegelenud teadlikult nii v&auml;givalla v&auml;hendamisega, parandanud ohvriabis&uuml;steemi ja pakutavaid teenuseid, ette valmistatakse ka uut ohvriabiseadust. Tegeleme soolise segregatsiooni v&auml;hendamise ja soostereot&uuml;&uuml;pide m&otilde;ju leevendamisega, lisaks on koost&ouml;&ouml;s Praxisega viimase kahe aasta jooksul fookuses olnud naiste poliitikas osalemise soodustamine ja toetamine.</p> <p>Minister Signe Riisalo osaleb t&auml;na koos sotsiaalministeeriumi v&otilde;rdsuspoliitikate osakonna juhi Liina Kanteriga ka Euroopa Liidu ministrite kohtumisel, kus arutatakse naiste osaluse &uuml;le juhtimises ning sootundliku poliitika rolli t&auml;htsuse &uuml;le COVID-19 kriisist taastumise kontekstis.</p> <p>Naiste Staatuse Komisjoni 65. istungj&auml;rk toimub 15-26. m&auml;rtsil ning esmakordselt seoses COVID-19 pandeemiaga h&uuml;briidformaadis, mis t&auml;hendab, et valdav osa &uuml;ritustest toimub virtuaalselt ning neid saab &uuml;le veebi j&auml;lgida. Lisaks ametlikule istungile korraldavad liikmesriigid, &Uuml;RO ning vaba&uuml;hendused ca 800 virtuaalset k&otilde;rval&uuml;ritust.</p> <p><i>Ametlike &uuml;rituste kava on leitav siit: </i><a href="https://www.unwomen.org/en/csw/csw65-2021/official-meetings"><i>https://www.unwomen.org/en/csw/csw65-2021/official-meetings</i></a><i> </i></p> <p><i>Arutelusid reaalajas saab j&auml;lgida: </i><a href="http://webtv.un.org/"><i>http://webtv.un.org/</i></a><i>) (NB! tuleb arvestada ajavahega +6h) </i></p> <p><i>K&otilde;rval&uuml;ritused: </i><a href="https://teamup.com/ksjgjdxx23dqs947md"><i>https://teamup.com/ksjgjdxx23dqs947md</i></a><i>,&nbsp;&nbsp; (</i><i>NB! ajavahe +6h)</i></p> <p><i>Naiste Staatuse Komisjoni 65. istungj&auml;rgu koduleht: </i><i><a href="https://www.unwomen.org/en/csw/csw65-2021">https://www.unwomen.org/en/csw/csw65-2021</a></i></p> <p><i>&Uuml;RO Naiste Staatuse Komisjon (CSW) on &Uuml;RO Majandus- ja Sotsiaaln&otilde;ukogu (ECOSOC) alakomisjon, mis on p&uuml;hendunud soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse edendamisele ja naiste &otilde;igustele.</i><i> </i><i>Komisjoni istungid toimuvad kord aastas kevadeti. </i><i>Tegu on suurima ja k&otilde;ige k&otilde;rgetasemelisema naiste &otilde;iguste alase kohtumisega aastas, millel osaleb tavap&auml;raselt ka v&auml;ga suur hulk kodaniku&uuml;hiskonna esindajaid. Eesti on praegu ka Naiste Staatuse Komisjoni liige.</i></p> <p><i>Eile, 15. m&auml;rtsil,&nbsp; osales k&otilde;rgetasemelisel arutelul naistevastase v&auml;givalla l&otilde;petamisest president Kersti Kaljulaid. Samuti esineb 19. m&auml;rtsil v&auml;lisminister Eva-Maria Liimets Afganistani naiste toetamise k&otilde;rval&uuml;ritusel ning v&auml;lisministeeriumi digisaadik Nele Leosk osaleb 18. m&auml;rtsil digiteemalisel k&otilde;rval&uuml;ritusel. 17. m&auml;rtsil osaleb sotsiaalministeeriumi ohvriabi poliitika juht Kristiina Luht interaktiivsel dialoogil naistevastasest v&auml;givallast. Ameerika &Uuml;hendriikide s&otilde;nav&otilde;tu Naiste Staatuse Komisjoni istungil esitab asepresident Kamala Harris 16. m&auml;rtsil.</i></p> <p><i>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></i></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2970Kolmapäeval toimub COVID-19 vaktsineerimise avalik infotund2021-03-15<p><b>Kolmap&auml;eval, 17. m&auml;rtsil kell 13-15 toimub vaktsineerimise infotund, kus antakse &uuml;levaade COVID-19 vaktsineerimise hetkeseisust Eestis ning tervisevaldkonna eksperdid vastavad COVID-19 vaktsiine ja vaktsineerimise korraldust puudutavatele k&uuml;simustele. </b></p> <p><b>&nbsp;</b>&bdquo;Tunnustan k&otilde;iki tervishoiut&ouml;&ouml;tajaid, kelle toel on Eestis praeguseks iga kaheksas t&auml;isealine inimene end v&auml;hemalt &uuml;he vaktsiinidoosiga COVID-19 haiguse eest kaitsnud. Meie esmane ja olulisim eesm&auml;rk on kaitsta vaktsineerimisega COVID-19 haiguse suhtes k&otilde;ige haavatavamaid ehk k&otilde;rge ea v&otilde;i tervise t&otilde;ttu riskir&uuml;hma kuuluvaid inimesi, kes v&otilde;ivad p&otilde;deda COVID-19 haigust raskelt ja vajada haiglaravi. Nii saame kaitsta tervishoius&uuml;steemi &uuml;lekoormuse eest ja liikuda j&auml;rk-j&auml;rgult tagasi v&otilde;imalikult tavap&auml;rase elukorralduse juurde,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister <b>Tanel Kiik.</b> &bdquo;Eesti inimeste huvi vaktsineerimise vastu on positiivselt k&otilde;rge ning arusaadavalt kaasneb sellega ka palju k&uuml;simusi. Seep&auml;rast teeme vahekokkuv&otilde;tte vaktsineerimise seisust Eestis ning vastame koos ekspertidega vaktsiine ja vaktsineerimise korraldust puudutavatele k&uuml;simustele.&ldquo;</p> <p>&nbsp;Infotunnis saavad s&otilde;na ja vastavad inimeste k&uuml;simustele valitsuse COVID-19 teadusn&otilde;ukoja juht prof <b>Irja Lutsar</b>, ravimiameti ohutusj&auml;relevalve b&uuml;roo juht <b>Maia Uusk&uuml;la</b>, haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhataja <b>K&uuml;lli Friedemann</b>, Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige, perearst dr <b>Karmen Joller</b>, terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiat&otilde;rje osakonna peaspetsialist <b>Irina Filippova</b>, sotsiaalministeeriumi asekantsler <b>Maris Jesse</b> ning tervise- ja t&ouml;&ouml;minister <b>Tanel Kiik</b>.</p> <p>Kuulajatel on v&otilde;imalik infotunni ajal esitada ekspertidele k&uuml;simusi l&auml;bi internetikeskkonna worksup: <a href="http://www.worksup.com">www.worksup.com</a>, m&auml;rks&otilde;na: &bdquo;vaktsineeri&ldquo;. Keskkond avatakse k&uuml;simusteks infotunni alguses. Infotunnil on s&uuml;nkroont&otilde;lge nii eesti viipekeelde kui ka vene ja inglise keelde. Infotundi kannavad &uuml;le ETV ning uudisteportaalid ERR, Postimees ja Delfi. ETV+ n&auml;itab infotundi venekeelse t&otilde;lkega kell 14.25.</p> <p>COVID-19 vaktsineerimise eesm&auml;rgid on kaitsta riskir&uuml;hmi, kelle nakatumisel v&otilde;ib COVID-19 haigus kulgeda raskemalt, ennetada ja v&auml;hendada COVID-19 p&otilde;hjustatud haigus- ning surmajuhtumeid, v&auml;hendada koormust tervishoius&uuml;steemile ja majandusele ning kindlustada &uuml;hiskonnaelu normaalset toimimist.</p> <p>Ametlik info COVID-19 vaktsineerimise kohta Eestis: <a href="http://www.vaktsineeri.ee/covid-19">www.vaktsineeri.ee/covid-19</a></p> <p>Korduma kippuvad k&uuml;simused COVID-19 vaktsineerimise kohta: <a href="https://kkk.kriis.ee/et/kkk/covid-19-vaktsineerimine">https://kkk.kriis.ee/et/kkk/covid-19-vaktsineerimine</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2969Noortele suunatud virtuaalne töömess „Suveks tööle“ toimub ka tänavu 2021-03-15<p><span>Neljandat aastat j&auml;rjest korraldab Eesti T&ouml;&ouml;tukassa virtuaalmessi&nbsp;<span>&ldquo;Suveks t&ouml;&ouml;le&rdquo;</span>, mis on suunatud 16&ndash;29-aastastele noortele.</span></p> <p><span>Sel aastal toimub mess<strong>&nbsp;04.-05. mai</strong>, kuid pakkumised j&auml;&auml;vad keskkonda &uuml;les ka p&auml;rast seda.</span></p> <p><span><span>&ldquo;Suveks t&ouml;&ouml;le&rdquo;</span>&nbsp;virtuaalmess on ainult veebikeskkonnas toimuv mess, kus sel aastal on lisaks palgat&ouml;&ouml; ja vabatahtliku t&ouml;&ouml; pakkumistele ka praktikakohti ning t&ouml;&ouml;varjutamise v&otilde;imalusi.&nbsp;</span>Messil saad t&ouml;&ouml;andjate ja organisatsioonidega suhelda otse seega tasub olla aktiivne just messi toimumiskuup&auml;evadel.</p> <p><span>Kui tulid siia sooviga teenida t&ouml;&ouml;tasu, saada t&ouml;&ouml;kogemust, leida endale praktikakohta, teha vabatahtlikku t&ouml;&ouml;d v&otilde;i saada l&auml;bi t&ouml;&ouml;varjutamise teada m&otilde;ne huvitava ameti kohta, siis oled sattunud &otilde;igesse kohta.&nbsp;</span>&Uuml;ksk&otilde;ik, kas otsid v&auml;ljundit ainult suveks v&otilde;i soovid hiljemalt suvel alustada. Siit messilt leiad asutusi ja organisatsioone, kes on valmis sulle neid v&otilde;imalusi pakkuma.</p> <p>Messi keskkonnast leiad veel veebinare erinevatel teemadel ning sul on v&otilde;imalus v&otilde;tta &uuml;hendust&nbsp;<a href="http://www.minukarjaar.ee/tule-noustamisele">T&ouml;&ouml;tukassa karj&auml;&auml;rispetsialistiga</a>&nbsp;ja esitada oma karj&auml;&auml;riteemaline k&uuml;simus&nbsp;<a href="http://www.tootukassa.ee/content/kusi-karjaarinoustajalt">SIIN</a>&nbsp;</p> <p>Messi korraldab <a href="https://www.tootukassa.ee/" target="_blank">Eesti T&ouml;&ouml;tukassa</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2968Kas tööandja tohib viiruse leviku takistamiseks puhkeruumi kinni panna?2021-03-15<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meie t&ouml;&ouml;kohal v&otilde;eti kasutusele uued meetmed koroonaviiruse leviku t&otilde;kestamiseks.&nbsp; Kahjuks teevad need t&ouml;&ouml;inimeste olukorra halvemaks. Nimelt ei tohi me enam kasutada k&ouml;&ouml;ki, mist&otilde;ttu ei saa s&ouml;&ouml;ki k&uuml;lmkapis hoida ega toitu soojendada. Peame hakkama toitu hoidma ja s&ouml;&ouml;ma tootmisruumis, mis on tolmune. Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib sellised reeglid kehtestada?</b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> T&ouml;&ouml;andja peab hindama, kui suur on nakatumisrisk ettev&otilde;ttes ning erinevaid t&ouml;id tegevatel t&ouml;&ouml;tajatel. Ei saa v&auml;listada, et t&ouml;&ouml;andja t&otilde;esti p&uuml;&uuml;dis t&ouml;&ouml;d ohutult korraldada, ent kirjeldatud keelud ei ole m&otilde;istlikud. Koroonaviirus on uus ja t&otilde;sine oht tervisele, ent &auml;ra ei tohi unustada ka nn vanu riske &ndash; n&auml;iteks v&otilde;ib tolm p&otilde;hjustada v&auml;hki.</p> <p>Peamised meetmed koroonaviirusesse nakatumise riski v&auml;hendamiseks on distantsi hoidmine, maskide kandmine, koristamine ja vajadusel pindade desinfitseerimine, k&auml;te pesemisv&otilde;imaluse tagamine ning desinfitseerimisv&otilde;imaluste tagamine kohtades, kus k&auml;si pesta ei saa.</p> <p>Olmeruumide kasutamisel tavaliselt piiratakse seal &uuml;heaegselt viibivate inimeste arvu. N&auml;iteks v&otilde;etakse s&ouml;&ouml;klast (v&otilde;i s&ouml;&ouml;giruumist) &auml;ra pooled lauad ja toolid, et t&ouml;&ouml;tajad hoiaksid distantsi. Samuti jagatakse &auml;ra ajad, millal keegi s&ouml;&ouml;klasse minna v&otilde;ib, et sinna ei koguneks liiga palju inimesi. On ettev&otilde;tteid, kus on v&otilde;etud kasutusele t&auml;iendavaid s&ouml;&ouml;giruume. T&ouml;&ouml;tajatele s&ouml;&ouml;giruumi kasutamise keelamine v&otilde;ib olla k&otilde;ige lihtsam lahendus t&ouml;&ouml;andjale, kuid see siiski ei ole lubatud. T&ouml;&ouml;andja peab ka koroonaviiruse tingimustes v&otilde;imaldama t&ouml;&ouml;tajatele olmeruumide kasutamist.</p> <p>Ohutuse tagamiseks tuleb aga olmeruumide kasutamine &uuml;mber korraldada. Tuleb l&auml;bi m&otilde;telda, mitu inimest mahub s&ouml;&ouml;giruumi nii, et nad saavad hoida distantsi. Samuti tuleb panna paika, kes pinnad desinfitseerib. Kohas, kus inimesed maski eest v&otilde;tavad peab olema v&otilde;imalus k&auml;tepesuks ja &ndash;kuivatamiseks (v&otilde;i desinfitseerimiseks) ning ka jalaga avatav pr&uuml;gikast, kuhu kasutatud mask panna. Peale s&ouml;&ouml;mist tuleb ette panna uus mask.</p> <p>Kindlasti ei tohi sundida t&ouml;&ouml;tajaid hoidma oma toitu ning seda ka s&ouml;&ouml;ma tolmuses tootmisruumis, kus ei ole s&ouml;&ouml;miseks tagatud elementaarseid h&uuml;gieenin&otilde;udeid. Samuti puuduvad tootmisruumis ilmselt ka lauad ja toolid ehk t&ouml;&ouml;tajatel ei ole v&otilde;imalik kuskil puhata ja einestada. Pole m&otilde;eldav, et t&ouml;&ouml;taja ei saa kaheksa tunni jooksul v&auml;hemalt &uuml;he korra normaalsetes tingimustes s&uuml;&uuml;a.</p> <p>Kokkuv&otilde;tvalt: t&ouml;&ouml;andjal ei ole &otilde;igust puhkeruumi kasutamist keelata. T&ouml;&ouml;andja &uuml;lesanne on l&auml;bi m&otilde;telda, kuidas ruumi ohutult kasutada.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2967Sotsiaalministeerium vaatab üle tööturuteenuste pakkumise2021-03-12<p><b>Eilsel kabinetin&otilde;upidamisel andis tervise- ja t&ouml;&ouml;minister &uuml;levaate <a href="http://www.oecd.org/employment/improving-the-provision-of-active-labour-market-policies-in-estonia-31f72c5b-en.htm">OECD ja Euroopa Komisjoni anal&uuml;&uuml;sist</a>, milles selgus, et Eesti t&ouml;&ouml;turuteenuste pakkumise s&uuml;steem on &uuml;ldjoontes efektiivne, kuid struktuursed v&auml;ljakutsed tulenevad sotsiaaldemograafilistest arengutest, regionaalsetest erisustest ja oskuste mittevastavusest ning k&otilde;ik abivajajad ei j&otilde;ua t&ouml;&ouml;tukassasse.</b> <b>Nendele v&auml;ljakutsetele paremini vastamiseks on plaanis muuta t&ouml;&ouml;turuteenuste ja toetuste seadust ning esitada selle v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamiskavatus valitsusele aasta l&otilde;puks.</b></p> <p>&bdquo;On oluline, et t&ouml;&ouml;turul abi vajavad inimesed j&otilde;uaksid t&ouml;&ouml;tukassasse, kus on nende toetamiseks lai valik erinevaid teenuseid. Samuti tuleb parandada erinevate osapoolte koost&ouml;&ouml;d, sest t&ouml;&ouml;turuga n&otilde;rgemalt seotud inimeste kaasamiseks on t&ouml;&ouml;turuteenuste k&otilde;rval vaja ka sotsiaalteenuseid v&otilde;i muud tuge riigi ja omavalitsuste poolt. Eesti t&ouml;&ouml;turuteenuste &otilde;iguslik raamistik peaks olema lihtsam ja koost&ouml;&ouml; teenuste osutamisel tihedam,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister <b>Tanel Kiik</b>.</p> <p>&Uuml;levaates toodi OECD vastvalminud anal&uuml;&uuml;sile tuginevalt esile, et t&ouml;&ouml;turuteenuseid on arvukalt ja teenuste pakett on piisav, kuid s&uuml;steem on killustatud erinevate &otilde;igusaktide vahel ning &uuml;lem&auml;&auml;ra keerukas. Teenuste &otilde;iguslik korraldus tuleks OECD hinnangul &uuml;le vaadata ning kaaluda teenuste v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisel erinevate institutsioonide vahel koordinatsiooni t&otilde;hustamist. Samuti on oluline, et paremini v&otilde;iks olla t&ouml;&ouml;turuteenustega sihitatud n&otilde;rgalt t&ouml;&ouml;turuga seotud sihtr&uuml;hmad ehk inimesed, kes on valmis t&ouml;&ouml;tamiseks, kuid ei t&ouml;&ouml;ta &uuml;ldse v&otilde;i t&ouml;&ouml;tavad madalapalgalistel, ajutistel v&otilde;i l&uuml;hiajalistel t&ouml;&ouml;kohtadel. See t&auml;hendab, et k&otilde;ik, kes t&ouml;&ouml;turuteenuseid vajaksid ja seel&auml;bi paremaid tulemusi t&ouml;&ouml;turul v&otilde;iksid saavutada, ei j&otilde;ua t&ouml;&ouml;tukassasse.</p> <p>Sotsiaalministeeriumi tellimusel ja Euroopa Komisjoni struktuursete reformide tugiteenistuse (SRSS) rahastusel viis OECD 2019.&ndash; 2020. aastal l&auml;bi Eesti t&ouml;&ouml;turuteenuste pakkumise anal&uuml;&uuml;si, mis koosneb kahest osast: teenuste pakkumise efektiivsuse ja sihtgruppide teenustega kaetuse anal&uuml;&uuml;sist ning t&ouml;&ouml;turuteenuste institutsionaalse ja &otilde;igusliku korralduse anal&uuml;&uuml;sist. Anal&uuml;&uuml;siga on v&otilde;imalik tutvuda <a href="http://www.oecd.org/employment/improving-the-provision-of-active-labour-market-policies-in-estonia-31f72c5b-en.htm">OECD veebilehel</a>.</p> <p>Raporti esitlust on v&otilde;imalik j&auml;relvaadata <a href="https://youtu.be/d5JKV0Rp8l8" target="_blank">siit</a>.</p> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2964Uued piirangud ja töölepingu muudatused2021-03-10<p>Vabariigi Valitsus kehtestab alates 11. m&auml;rtsist 2021. aastal t&auml;iendavad piirangud. T&auml;psem informatsioon piirangute kohta on leitav <a href="https://www.kriis.ee/et/uudised/koroonaviiruse-leviku-tokestamise-ranged-piirangud-kehtivad-vahemalt-uks-kuu">kriis.ee veebilehel</a>.&nbsp;</p> <p>Piirangud m&otilde;jutavad paljude ettev&otilde;tete majandustegevust ning seel&auml;bi ka t&ouml;&ouml;suhteid. Allpool toome v&auml;lja t&ouml;&ouml;lepingu seadusest (TLS) tulenevad v&otilde;imalused t&ouml;&ouml;suhete j&auml;tkamiseks. Paneme t&ouml;&ouml;andjatele ja t&ouml;&ouml;tajatele s&uuml;damele, et k&otilde;ige t&auml;htsam on antud juhul <b>pidada avatud l&auml;bir&auml;&auml;kimisi ning leida lahendus</b>, mis sobib m&otilde;lemale poolele. L&auml;bir&auml;&auml;kimised ja omavaheline suhtlus aitab s&auml;ilitada ettev&otilde;tteid ja t&ouml;&ouml;suhteid v&otilde;imalikult kaua.&nbsp;</p> <p>Esmalt v&otilde;iks k&otilde;ne alla tulla <b>t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine t&ouml;&ouml;lepingu seaduse (TLS) &sect; 37 l&otilde;ike 1 alusel.</b> TLS &sect; 37 l&otilde;ige 1 s&auml;testab, et kui t&ouml;&ouml;andja ei saa etten&auml;gematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda t&ouml;&ouml;tajale kokkulepitud ulatuses t&ouml;&ouml;d ning kokkulepitud t&ouml;&ouml;tasu maksmine on t&ouml;&ouml;andjale ebam&otilde;istlikult koormav, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja &uuml;hepoolselt t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu kolmeks kuuks 12kuulise perioodi jooksul v&auml;hendada. T&ouml;&ouml;tasu ja t&ouml;&ouml;koormus peavad v&auml;henema proportsionaalselt, kuid t&ouml;&ouml;tasu ei tohi v&auml;hendada alla t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra (584 eurot kuus). T&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamise kohta loe t&auml;psemalt <a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19#tls37">SIIT</a>.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamise periood ei ole kalendriaasta, vaid <b>12 kuud</b>. <b><i>N&auml;ide</i></b>: t&ouml;&ouml;andja v&auml;hendas t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tasusid perioodil 15. aprill &ndash; 15. juuli 2020. aastal. Seega algas 12-kuuline periood 15. aprillil 2020 ja l&otilde;peb 15. aprillil 2021. aastal. Kuiv&otilde;rd t&ouml;&ouml;andja v&auml;hendas t&ouml;&ouml;tasu juba kolmeks kuuks viimase 12 kuu jooksul, siis saab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tasu uuesti &uuml;hepoolselt TLS &sect; 37 alusel v&auml;hendada alates 16. aprillist 2021.a.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Oluline on silmas pidada, et 12kuulise perioodi sisse <b>ei arvestata t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisest ette teatamise aega</b>. Seega kui t&ouml;&ouml;andja esitas t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamise teatise 1. aprillil 2020. aastal, aga v&auml;hendas t&ouml;&ouml;tasu alates 15. aprillist, siis hakkas 12kuuline periood kulgema 15. aprillist, mitte 1. aprillist. Sel aastal v&otilde;ib aga t&ouml;&ouml;andja juba praegu ette teatada, et rakendab 12 kuu m&ouml;&ouml;dumisel ehk alates 16. aprillist 2021. aastal uuesti t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamise v&otilde;imalust TLS &sect; 37 alusel.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja on TLS &sect; 37 alusel t&ouml;&ouml;tasu juba kolmeks kuuks 12 kuu jooksul v&auml;hendanud, siis &uuml;hepoolselt t&ouml;&ouml;tasu ja t&ouml;&ouml;koormust v&auml;hendada ei saa. Sellisel juhul saab t&ouml;&ouml;lepingu tingimusi muuta TLS &sect; 12 alusel &uuml;ksnes <b>poolte kokkuleppel</b>. T&ouml;&ouml;andja saab t&ouml;&ouml;tajale teha igal ajal ettepaneku t&ouml;&ouml;tasu ja t&ouml;&ouml;koormuse muutmiseks. Kui t&ouml;&ouml;taja on t&ouml;&ouml;andja ettepanekuga n&otilde;us, on kokkulepe t&ouml;&ouml;lepingu tingimuste muutmiseks olemas. Kui t&ouml;&ouml;taja keeldub, on t&ouml;&ouml;andjal kohustus anda t&ouml;&ouml;tajale kokkulepitud tingimustel t&ouml;&ouml;d.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andjal ei ole t&ouml;&ouml;tajale kokkulepitud mahus t&ouml;&ouml;d anda ning t&ouml;&ouml;taja ei tee t&ouml;&ouml;d seet&otilde;ttu, et t&ouml;&ouml;andjal ei ole t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;d anda, on t&ouml;&ouml;andja kohustatud <b>TLS &sect; 35 alusel maksma </b>selle aja<b> </b>eest <b>keskmist t&ouml;&ouml;tasu</b>.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab summeeritud t&ouml;&ouml;aja arvestuse alusel ehk t&ouml;&ouml;ajakava (s.o graafik) alusel, siis juba koostatud ja <b>kinnitatud t&ouml;&ouml;ajakava on t&ouml;&ouml;andjal v&otilde;imalik &uuml;hepoolselt muuta</b>, kui muudatused tulenevad h&auml;davajadusest ja t&ouml;&ouml;andja arvestab t&ouml;&ouml;tajate huvidega. H&auml;davajadust eeldatakse eelk&otilde;ige v&auml;&auml;ramatu j&otilde;u tagaj&auml;rjel t&ouml;&ouml;andja varale v&otilde;i muule h&uuml;vele tekkida v&otilde;iva kahju v&otilde;i kahju tekkimise ohu korral (TLS &sect; 17 l&otilde;ige 4).&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib&nbsp;<b>t&ouml;&ouml;aja korraldust &uuml;hepoolselt muuta</b>, kui muudatused tulenevad t&ouml;&ouml;andja ettev&otilde;tte vajadustest ja on m&otilde;lemapoolseid huve arvestades m&otilde;istlikud. T&ouml;&ouml;aja korralduse eesm&auml;rk on m&auml;&auml;rata kindlaks t&ouml;&ouml; tegemise aeg, eelk&otilde;ige t&ouml;&ouml;aja algus, l&otilde;pp ja t&ouml;&ouml;p&auml;evasisesed vaheajad. Seega piirangute t&otilde;ttu &uuml;hepoolsed muudatused t&ouml;&ouml;ajakavas v&otilde;i t&ouml;&ouml; algus- ja l&otilde;pukellaegades on v&otilde;imalikud, kui need tulenevad h&auml;davajadusest v&otilde;i ettev&otilde;tte vajadusest. T&ouml;&ouml;andja peaks t&ouml;&ouml;tajale p&otilde;hjendama, miks tuleb piirangutest tulenevalt t&ouml;&ouml;ajakava muuta ning milles seisneb antud juhul h&auml;davajadus.&nbsp;&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;suhetes ei tohi minna vastuollu hea usu p&otilde;him&otilde;ttega ja teise poole huvidega. N&auml;iteks kui t&ouml;&ouml;taja ei n&otilde;ustu t&ouml;&ouml;ajakava muudatustega oluliste perekondlike kohustuste t&auml;itmise t&otilde;ttu, siis peab t&ouml;&ouml;andja sellega arvestama.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andjatel on v&otilde;imalik koostada m&auml;rtsi l&otilde;puni<b> puhkuse ajakava</b>. T&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus &uuml;hepoolselt m&auml;&auml;rata t&ouml;&ouml;tajate p&otilde;hipuhkuse ajad, v&auml;lja arvatud TLS &sect; 69 l&otilde;ikes 7 s&auml;testatud isikute puhul, kellel on &otilde;igus n&otilde;uda p&otilde;hipuhkust neile sobival ajal (naisel vahetult enne ja p&auml;rast rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkust v&otilde;i vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust; mehel vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust v&otilde;i naise rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkuse ajal; vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last; vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni k&uuml;mneaastast last lapse koolivaheajal; koolikohustuslikul alaealisel koolivaheajal). Kui puhkuse ajakava on juba koostatud ja t&ouml;&ouml;tajatele teatavaks tehtud, saab <b>puhkuse ajakava muuta &uuml;ksnes poolte kokkuleppel</b>.&nbsp;</p> <p>Pooltel on v&otilde;imalik kokku leppida <b>tasustamata puhkuse</b> kasutamises. Tasustamata puhkust saab kasutada &uuml;ksnes poolte kokkuleppel ehk t&ouml;&ouml;andja ei saa t&ouml;&ouml;tajat &uuml;hepoolselt tasustamata puhkusele saata. Pooled peavad kokku leppima k&otilde;ikides tasustamata puhkust puudutavates k&uuml;simustes (eelk&otilde;ige millal tasustamata puhkus algab ja l&otilde;peb).&nbsp;</p> <p>V&auml;ikelapsi kasvatavatel t&ouml;&ouml;tajatel on v&otilde;imalik kasutada <b>lapsepuhkust</b>. T&ouml;&ouml;tajatel, kes kasvatavad &uuml;hte v&otilde;i kahte alla 14aastast last, on v&otilde;imalik kasutada lapsepuhkust kolm t&ouml;&ouml;p&auml;eva. T&ouml;&ouml;tajatel, kes kasvatavad v&auml;hemalt kolme alla 14aastast last v&otilde;i v&auml;hemalt &uuml;hte alla 3aastast last, on v&otilde;imalik kasutada lapsepuhkust 6 t&ouml;&ouml;p&auml;eva. Puudega last kasvataval t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus lisaks eelnevale saada lapsepuhkust &uuml;ks t&ouml;&ouml;p&auml;ev kuus kuni lapse 18aastaseks saamiseni. Puudega lapsepuhkuse p&auml;evi v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andjaga kokkuleppel ka summeerida. Lapsepuhkust saab kasutada &uuml;ks vanem korraga. Lisaks tasulisele lapsepuhkusele on emal ja isal v&otilde;imalik kasutada <b>tasustamata lapsepuhkust</b> 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva kui peres kasvab kuni 14aastane laps v&otilde;i kuni 18aastane puudega laps. Ehkki seadus eeldab, et t&ouml;&ouml;taja teavitab t&ouml;&ouml;andjat puhkuse kasutamisest ette v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja kokkuleppel t&ouml;&ouml;tajaga etteteatamise aega l&uuml;hendada. Samuti v&otilde;ib erinevaid puhkuse liike t&ouml;&ouml;taja n&otilde;usolekul m&auml;rkida puhkuse ajakavasse.&nbsp;</p> <p>Kui &uuml;kski eelpool nimetatud v&otilde;imalustest ei tule k&otilde;ne alla, on tegemist <b>koondamise olukorraga</b>. Koondamine on t&ouml;&ouml;andjapoolne t&ouml;&ouml;lepingu erakorraline &uuml;les&uuml;tlemine majanduslikel p&otilde;hjustel. TLS &sect; 89 l&otilde;ike 1 kohaselt on koondamisega tegemist juhul, kui t&ouml;&ouml;suhte j&auml;tkamine kokkulepitud tingimustel muutub v&otilde;imatuks t&ouml;&ouml;mahu v&auml;henemise v&otilde;i t&ouml;&ouml; &uuml;mberkorraldamise t&otilde;ttu v&otilde;i muul t&ouml;&ouml; l&otilde;ppemise juhul. Koondamise kohta loe t&auml;psemalt <a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Toosuhted/tooleping/toolepingu-loppemine/toolepingu-ylesytlemine-tooandja-algatusel">SIIT</a>.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2963V vitamiini kampaania teine nädal2021-03-09<p>Alanud on V - vitamiini kampaania teine n&auml;dal, r&otilde;huasetusega tasakaalustatud toitumisel.&nbsp;</p> <p>Toredaid ideid enda toetamiseks v&otilde;i t&ouml;&ouml;kohtadel/meeskonnas katsetamiseks-j&auml;lgimiseks leiate <a href="https://peaasi.ee/tasakaalustatud-toitumine-vitamiin/#1614542584050-9dd05836-a00a">Peaasja veebist</a></p> <p>Tasakaalustatud toitumisest p&otilde;hjalikumalt aga <a href="https://toitumine.ee/">TAI teemaveebist </a>v&otilde;i &uuml;hest varasemast <a href="https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tookohal/tervisekalender-2021/tervisekalender-2020/aprill">Tervisekalendri postitusest</a></p> <p>Vitamiinirikast kevadekuud!&nbsp;</p> <p>K&uuml;lli Luuk<br />Tervise Arengu Instituut</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2961Kas piirangute tõttu võib poes graafikut ühepoolselt muuta?2021-03-08<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Kehtestatud piirangute t&otilde;ttu peab meie kauplus n&auml;dalavahetustel kinni olema. Meie t&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;tavad summeeritud t&ouml;&ouml;aja alusel ning m&auml;rtsikuuks oli graafik juba piirangutest teada saamise ajal kinnitatud. Sooviksime pikendada kaupluse lahtioleku aegu n&auml;dala sees ja muuta n&auml;dalvahetusel t&ouml;&ouml;l olevate t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;graafikut. Kas praeguses piirangute tingimuses tohib t&ouml;&ouml;andja &uuml;hepoolselt graafikut muuta?</b></p> <p><b><i>Vastab Sandra Kuus, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist: </i></b>&Uuml;ldjuhul saab juba kinnitatud graafikut muuta ainult poolte kokkuleppel, kuid koroonaviiruse leviku t&otilde;kestamiseks kehtestatud piirangutega seotult saab t&ouml;&ouml;andja &uuml;hepoolselt muuta t&ouml;&ouml;ajakava ja anda muid korraldusi, kui need tulenevad <b>h&auml;davajadusest.</b>&nbsp;</p> <p>H&auml;davajadust eeldatakse eelk&otilde;ige v&auml;&auml;ramatu j&otilde;u tagaj&auml;rjel t&ouml;&ouml;andja varale v&otilde;i muule h&uuml;vele tekkida v&otilde;iva kahju v&otilde;i kahju tekkimise ohu korral (t&ouml;&ouml;lepingu seaduse (TLS) &sect; 17 lg 4). H&auml;davajaduse m&auml;&auml;ratlemisel tuleb v&otilde;tta arvesse t&ouml;&ouml;taja huvisid ja &otilde;igusi ning hea usu ja m&otilde;istlikkuse printsiipi ehk v&otilde;rrelda t&ouml;&ouml;andja h&auml;davajadusest tulenevaid tagaj&auml;rgi ja t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;suhtev&auml;liseid &otilde;igusi.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;d &uuml;mber ei korralda, siis peaks ta maksma n&auml;dalavahetusel graafikus olevatele t&ouml;&ouml;tajatele t&ouml;&ouml; mitteandmise t&otilde;ttu keskmist t&ouml;&ouml;tasu TLS &sect; 35 alusel. Seega antud juhul v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja piirangute t&otilde;ttu tugineda korralduste andmisel h&auml;davajadusele.&nbsp;</p> <p>Samuti v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;aja korraldust &uuml;hepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad t&ouml;&ouml;andja ettev&otilde;tte vajadustest ja on m&otilde;lemapoolseid huve arvestades m&otilde;istlikud (TLS &sect; 47 lg 4). T&ouml;&ouml;aja korralduse eesm&auml;rk on m&auml;&auml;rata kindlaks t&ouml;&ouml; tegemise aeg, eelk&otilde;ige t&ouml;&ouml;aja algus, l&otilde;pp ja t&ouml;&ouml;p&auml;evasisesed vaheajad.&nbsp;</p> <p>Seega piirangute t&otilde;ttu &uuml;hepoolsed muudatused t&ouml;&ouml;ajakavas v&otilde;i t&ouml;&ouml; algus- ja l&otilde;pukellaegades on v&otilde;imalikud, kui need tulevad h&auml;davajadusest v&otilde;i ettev&otilde;tte vajadusest. T&ouml;&ouml;andja peaks t&ouml;&ouml;tajale p&otilde;hjendama, miks tuleb piirangutest tulenevalt t&ouml;&ouml;ajakava muuta ning milles seisneb antud juhul h&auml;davajadus.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;suhetes ei tohi minna vastuollu hea usu p&otilde;him&otilde;ttega ja teise poole huvidega. N&auml;iteks kui t&ouml;&ouml;taja ei n&otilde;ustu t&ouml;&ouml;ajakava muudatustega oluliste perekondlike kohustuste t&auml;itmise t&otilde;ttu, siis peab t&ouml;&ouml;andja sellega arvestama.</p> <p>Foto: Pexels</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2960Rahvusvaheline naistepäev 2021 – tegutsemine võrdõiguslikkuse eest töökohal2021-03-08<p>Iga aasta 8.&nbsp;m&auml;rtsil j&auml;tkuvad teabe&uuml;ritused soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse saavutamise takistuste ja probleemide teemal.</p> <div class="field field-name-body field-type-text-with-summary field-label-hidden"> <div class="field-items"> <div class="field-item even"> <p>Rahvusvahelisel naistep&auml;eval r&otilde;hutab EU-OSHA, kuidas muude t&ouml;&ouml;tajar&uuml;hmade seas puutuvad naised t&ouml;&ouml;kohal kokku luu- ja lihaskonna vaevusi tekitavate f&uuml;&uuml;sikaliste, ps&uuml;hhosotsiaalsete ja korralduslike riskiteguritega, sealhulgas t&ouml;&ouml;taja ning tasuta hooldaja kaksikrollis.</p> <p>Kas soovite meid aidata saavutada Euroopa Liidus v&otilde;rdsemaid, tervislikumaid ja ohutumaid t&ouml;&ouml;kohti?</p> <ul> <li>Siin on EU-OSHA uusim v&auml;ljaanne teemal &bdquo;<a href="https://osha.europa.eu/et/publications/preventing-musculoskeletal-disorders-diverse-workforce-risk-factors-women-migrants-and/view" target="_self">Luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamine mitmekesise t&ouml;&ouml;j&otilde;u seas</a>&ldquo;</li> <li>Kuidas arvestada&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/publications/factsheet-43-including-gender-issues-risk-assessment/view" target="_self">sugu riskihindamisel</a></li> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/women-and-health-work" target="_self">Naiste t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu lisateave&nbsp;</a></li> <li>&Uuml;hinege&nbsp;<a href="https://www.internationalwomensday.com/" target="_blank">2021.&nbsp;aasta rahvusvahelise naistep&auml;evaga<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>, kasutades teemaviiteid&nbsp;<a href="https://twitter.com/hashtag/ChooseToChallenge?src=hashtag_click" target="_blank">#ChooseToChallenge&nbsp;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>ja<a href="https://twitter.com/hashtag/IWD2021?src=hashtag_click" target="_blank">&nbsp;#IWD2021</a><span class="osha_target_external_link"><a href="https://twitter.com/hashtag/IWD2021?src=hashtag_click" target="_blank">&nbsp;</a></span></li> </ul> </div> <div></div> <div>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/international-womens-day-2021-taking-action-equality-workplace">EU-OSHA</a>&nbsp;</div> <div>Foto: Pixabay</div> </div> </div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2959Eesti Töötukassa nõukogu otsustas teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku hüvitada 2021-03-05<p><b>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu otsustas teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku h&uuml;vitada piirangutest puudutatud ettev&otilde;tetele m&auml;rtsi t&ouml;&ouml;tasu.</b>&nbsp;&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tasu j&auml;tkutoetust makstakse neile t&ouml;&ouml;andjatele, kes tegutsevad piirangutest oluliselt m&otilde;jutatud valdkondades, n&auml;iteks majutus- ja toitlustusettev&otilde;tted, jae- ja hulgikaubanduse ettev&otilde;tted, turismiettev&otilde;tted, spordi- ja huvitegevus, t&auml;iendkoolitus, kultuur jt. Toetuse saajate ring on piiratud ettev&otilde;tete p&otilde;hitegevusala koodiga. T&ouml;&ouml;tasu j&auml;tkutoetust saaksid ettev&otilde;tted, kelle p&otilde;hitegevusala kood on leitav <a href="https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/lisa_emtak-d_04.03.2021.pdf">SIIT</a>.&nbsp;</p> <p>Toetuse prognoositav kulu on ligi 38 miljonit. Tegemist on &uuml;he kuu pikkuse toetusmeetmega.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu esimehe Peep Petersoni s&otilde;nul leidis n&otilde;ukogu, et ettev&otilde;tteid ja nende t&ouml;&ouml;tajaid, kes ei saa piirangute t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;d teha, peab toetama, ja lisaks v&otilde;imaldama t&ouml;&ouml;tasu j&auml;tkutoetust ka turismisektorile. &bdquo;T&ouml;&ouml;tukassa vahendid v&otilde;imaldavad &uuml;he kuu pikkuse toetuse. Laiema sihtr&uuml;hma ja mitme kuu pikkuse toetusmeetme tegemiseks on tarvis lisarahastust,&ldquo; lisas Peterson.&nbsp;</p> <p>Valitsusele tehtud ettepaneku kohaselt saab t&ouml;&ouml;tasu j&auml;tkutoetust taotleda ettev&otilde;te, mille k&auml;ive v&otilde;i tulu on 2021. aasta m&auml;rtsis langenud v&auml;hemalt 50 protsenti v&otilde;rreldes perioodiga detsember 2019 kuni veebruar 2020. Arvutatakse ettev&otilde;tte selle perioodi kuu keskmine k&auml;ive v&otilde;i keskmine tulu. Toetust makstakse nende t&ouml;&ouml;tajate eest, kellele ei ole kokkulepitud mahus t&ouml;&ouml;d anda v&otilde;i kelle t&ouml;&ouml;tasu on v&auml;hendatud.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa kompenseerib t&ouml;&ouml;andjale 60 protsenti t&ouml;&ouml;lepinguga t&ouml;&ouml;taja varasemast keskmisest palgast, aga mitte rohkem kui 1000 eurot kuus bruto. T&ouml;&ouml;andja on kohustatud maksma t&ouml;&ouml;tajale, kes saab t&ouml;&ouml;tasu j&auml;tkutoetust, omadest vahenditest brutot&ouml;&ouml;tasu v&auml;hemalt 200 eurot. Kompensatsioon kantakse t&ouml;&ouml;andjale pangakontole ja on ette n&auml;htud t&ouml;&ouml;tajatele palga maksmiseks. Ettev&otilde;te ei tohi toetust saanud t&ouml;&ouml;tajaid 31. maini t&ouml;&ouml;tajaid koondada. Maksu- ja Tolliameti andmetele toetudes kontrollib t&ouml;&ouml;tukassa, kas t&ouml;&ouml;andja on t&ouml;&ouml;taja eest k&uuml;situd toetuse ja omaosaluse ka t&ouml;&ouml;tajale tasunud.&nbsp;</p> <p>Toetust saavad ka f&uuml;&uuml;silisest isikust ettev&otilde;tjad, kelle ettev&otilde;tlustulu oli 2020. aastal 50 protsenti v&auml;iksem kui 2019. aastal. FIE toetuse suurus on 584 eurot.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli s&otilde;nul algab j&auml;tkutoetuse avalduste vastuv&otilde;tmine e-t&ouml;&ouml;tukassas 1. aprillil. &bdquo;Selleks, et t&ouml;&ouml;tajad saaksid &otilde;igeaegselt oma m&auml;rtsi kuu palgad k&auml;tte, tehnilised ettevalmistused juba k&auml;ivad,&ldquo; kinnitas Paavel.&nbsp;</p> <p>Viimase aasta jooksul on t&ouml;&ouml;tukassa erinevate kriisimeetmete kaudu maksnud toetust ligi 150&nbsp;000 t&ouml;&ouml;tajale ja ligi 20 000 t&ouml;&ouml;andjale. T&ouml;&ouml;tukassa on oma reservidest erakorralisteks toetusteks maksnud v&auml;lja enam kui 275 miljonit eurot.&nbsp;</p> <p>Annika Koppel<br />Eesti T&ouml;&ouml;tukassa</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2958Pidev peavalu: kust leida sobilikke töötajaid?2021-03-03<p><b>Kui osad t&ouml;&ouml;tajad firmas vahetuvad filmikaadri kiirusega ja p&otilde;hitegevuse asemel tuleb keskenduda pidevalt uute otsingule, siis kas p&otilde;hjused on ettev&otilde;ttes, tegevusalas v&otilde;i hoopis inimestes, kes ei suudagi j&auml;rjepidevale t&ouml;&ouml;le keskenduda?</b></p> <p>Lootusrikkalt on uus t&ouml;&ouml;taja ametisse v&otilde;etud, vajadusel ka koolitatud, ent juba loetud p&auml;evade p&auml;rast haihtub temast t&ouml;&ouml;ind nagu vurts limonaadipudelist. Heal juhul saadab ta, kui enam t&ouml;&ouml;le ei ilmu, meili v&otilde;i s&otilde;numi, et ei tulegi, ja kaob lindpriina nelja tuule suunas. Midagi selgitamata v&otilde;i p&otilde;hjendamata... Tuttav olukord ettev&otilde;tjatele ja juhtidele, kes ei tegutse k&otilde;ige glamuursemas valdkonnas v&otilde;i kelle pakutavad ametid pole seotud ainult pehmel istmepolstril t&ouml;&ouml;ga.</p> <p>Seesugune olukord, kus 150st t&ouml;&ouml;tajast teatud osa jookseb firmast t&otilde;mbetuulena l&auml;bi, tekitab muret kinnisvara korrashoiu ja koristusteenuseid pakkuvas ettev&otilde;ttes <b>Eesti Haldus O&Uuml;</b>. Peamiselt keskendub firma kontori- ja v&auml;likoristusele, samuti kortermajade trepikodade koristusele, k&otilde;rghoonete aknapesule jms.</p> <p>&bdquo;Viimasel ajal on meil t&ouml;&ouml;tajaid v&auml;ga raske leida, eriti tavakontorite ja v&auml;lialade puhastajaid. Palgad on k&uuml;ll j&otilde;udsalt kasvanud, ulatudes keskmisele tasemele, aga t&ouml;&ouml;j&otilde;udu napib,&ldquo; r&auml;&auml;gib ettev&otilde;tte <b>juhatuse liige Lauri Kogermann</b>, mist&otilde;ttu on kaasatud osaliselt v&auml;list&ouml;&ouml;j&otilde;udu. &bdquo;Oleme v&otilde;tnud suuna minna efektiivsemaks, teha t&ouml;&ouml;d rohkem masinatega, mis v&otilde;imaldaksid v&auml;hema t&ouml;&ouml;j&otilde;ukuluga k&otilde;ike vajalikku teha. Paljud t&ouml;&ouml;le tulijad meile ei sobi, sest neil on endal erinevad probleemid.&ldquo; Vastukaaluks r&otilde;hutab Lauri Kogermann, et neil on ka v&auml;ga palju v&auml;ga tublisid t&ouml;&ouml;tajaid, keda kogu aeg premeeritakse. M&otilde;eldakse v&auml;lja erinevaid motivatsioonis&uuml;steeme, et t&ouml;&ouml;himu p&uuml;siks.</p> <p>&bdquo;Siiski juhtub nende sekka kroonilisi t&ouml;&ouml;tukassa k&uuml;lalisi, kes r&auml;ndavad &uuml;hest ettev&otilde;ttest teise ega suuda t&ouml;&ouml;l k&auml;imist s&auml;ilitada,&ldquo; nendib Kogermann, t&auml;heldades, et kui eelmise majanduslanguse aegu t&ouml;&ouml;j&otilde;uvalik suurenes, siis praegu seda veel m&auml;rgata ei ole. &bdquo;Kui hooajat&ouml;&ouml;d l&otilde;pevad ja t&ouml;&ouml;tukassast saadavad rahad otsa saavad, siis ehk midagi muutub? Me ise p&uuml;&uuml;ame j&otilde;uda ka noorema t&ouml;&ouml;j&otilde;uni, sest pakume m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt suuremat palka kui kiirtoidukohas v&otilde;i m&otilde;nes poes. Noori hoiab meie valdkonnast eemal pigem prestiiž ― nad ei taha puhastusteenindajana t&ouml;&ouml;tada. &Auml;kki keegi tuttav n&auml;eb jne. Sellel t&ouml;&ouml;l on veel halb maik juures.&ldquo;</p> <p>P&otilde;hilise painena kimbutab ettev&otilde;tte juhte kaader, kes p&uuml;sivad ametis m&otilde;ne p&auml;eva ja seej&auml;rel kaovad. Seesuguste t&ouml;&ouml;tajatega pole midagi peale hakata. &bdquo;Meie eeldame, et inimene on kohusetundlik ja korrektne. Kui talle on antud t&ouml;&ouml;auto ja graafik, mille alusel ta peab t&ouml;&ouml;d tegema, siis sellest tuleb kinni pidada, aga kohusetunnet inimestel napib.&ldquo;</p> <p>Varasemat samal alal t&ouml;&ouml;kogemust ei eeldata, sest kohapeal koolitatakse ja &otilde;petatakse, kuidas ja mida teha. T&ouml;&ouml; otseselt konti ei murra. V&auml;likoristuses on m&otilde;ningane f&uuml;&uuml;siline vorm oluline, mis v&otilde;ib pensioniealistel kohati &uuml;le j&otilde;u k&auml;ia, sest kojamees peab riisuma lehti, l&uuml;kkama lund, t&uuml;hjendama pr&uuml;gikastid, hoidma ukseesised puhtana...</p> <p>&bdquo;Neil inimestel tuleb hommikul vara t&ouml;&ouml;ga pihta hakata. Suvel kella kuue-seitsme paiku, lumisel talvel nelja-viie ajal, et kontoritesse j&otilde;udvad inimesed saaksid kuiva jalaga tuppa,&ldquo; kirjeldab Kogermann, nimetades, et kui etten&auml;htud objektid tehtud, v&otilde;ib koju minna. Kiiremad j&otilde;uavad sinna varem, aeglasemad m&otilde;istagi hiljem.</p> <p>Tublide t&ouml;&ouml;tajate sekka juhtunud seiklejad, kelle t&ouml;&ouml;panusega ei saa arvestada, h&auml;irivad t&ouml;&ouml;korraldust ja -r&uuml;tmi. &bdquo;Eks endal tuleb etten&auml;gelik olla ja hoida pidevalt varuressurssi. Teised brigaadid asendavad neid, kes &auml;ra kaovad,&ldquo; s&otilde;nab Kogermann, kaasates v&auml;list&ouml;&ouml;lisi, kes t&ouml;&ouml;tavad oluliselt paremini, sest &bdquo;nad tulevad siia ju t&ouml;&ouml;d tegema. Nemad on meid ka p&auml;&auml;stnud.&ldquo; Tema arvates on puhastusteenuste sektor h&auml;das ka seet&otilde;ttu, et kliendid soovivad k&uuml;ll operatsioonisaali puhtust, aga maksta selle eest ei taha.</p> <p>Veidi n&otilde;utust tekitab Kogermannis asjaolu, et nendeni j&otilde;uavad &uuml;he ja sama k&auml;itumismustriga t&ouml;&ouml;tajad. &bdquo;V&otilde;tad viis inimest t&ouml;&ouml;le, kellest kaks on homme purjus. Seesama kordub kogu aeg. P&uuml;&uuml;ame ise v&auml;lja m&otilde;elda, kuidas sellest ringist v&auml;lja murda ja j&otilde;uda nendeni, kes t&otilde;esti tahaksid seda t&ouml;&ouml;d teha, sest t&ouml;&ouml;tasu on ju palju normaalsem kui n&auml;iteks kaubanduses. Tublimatele t&ouml;&ouml;tajatele maksame me kinni trennikaardid, teeme ettev&otilde;tte poolt v&auml;iksemaid v&otilde;i suuremaid kingitusi, n&auml;iteks spaapakette,&ldquo; loetleb Kogermann, mida nad oma parimatele t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imaldavad.</p> <p><b>Lootust enam ei ole</b></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;tajad jooksevad edasi-tagasi. Miks, ei saa ma aru. Praegu on neid 35, varem oli 45, m&otilde;ned on lahkunud,&ldquo; &uuml;tleb &uuml;sna murtud h&auml;&auml;lel Tartumaal asuva ja 1996. aastast tegutseva Eesti suurima suitsukala ettev&otilde;tte <b>K&otilde;rvek&uuml;la Kalat&ouml;&ouml;stuse ASi direktor Ervin Veiman. &bdquo;</b>Inimesed kas ei taha enam t&ouml;&ouml;d teha v&otilde;i milles on p&otilde;hjus? Nad k&uuml;ll tulevad ja proovivad, aga siis t&ouml;&ouml;le ei ilmu. Kaovad &auml;ra, me peame neid muudkui v&auml;lja &otilde;petama. Proovin veel natuke, aga siis otsustan, kas panna ettev&otilde;te kinni, kui keegi t&ouml;&ouml;d teha enam ei taha.&ldquo;</p> <p>Ervin Veiman toob n&auml;ite, kuis nad olid &uuml;hte inimest oodanud ametisse kaks kuud, kes t&ouml;&ouml;tas kaks p&auml;eva ja teatas, et tal selg valutab ning rohkem ei j&auml;tka. &bdquo;See t&auml;hendab, et tuleb j&auml;rgmist t&ouml;&ouml;tajat v&auml;lja &otilde;petama hakata. M&otilde;ni on liiga aeglane, ei j&otilde;ua teistele j&auml;rele. V&auml;ga kiire leiab aga teise t&ouml;&ouml;. Samas saavad t&ouml;&ouml;tajad ise oma t&ouml;&ouml;d reguleerida. Teha pause ajal, millal neile sobib. Vahel minnakse t&ouml;&ouml;lt &auml;ra juba kell kaks v&otilde;i kolm p&auml;eval, aga t&auml;isp&auml;ev l&auml;heb kirja. L&otilde;unavaheaeg on t&ouml;&ouml;tunnina kirjas. Mida me veel saame teha? Ma ei kujuta ette,&ldquo; ahastab Veiman, sedastades, et l&otilde;pmatuseni pole v&otilde;imalik nii t&ouml;&ouml;tada. &bdquo;Lootust enam ei ole. Kui seda t&ouml;&ouml;d kellelegi vaja pole, siis tuleb ettev&otilde;te sulgeda. T&ouml;&ouml;lisi ei ole, ise ei j&otilde;ua k&otilde;ike &auml;ra teha ja kas ongi m&otilde;tet? Ise teen ka laadimis- ja muid t&ouml;id, mida vaja.&ldquo;</p> <p>Ervin Veiman leiab, et kui kaasata n&otilde;ustajaks ekspert, siis peaks ta end panema t&ouml;&ouml;lise rolli, et vaadata ettev&otilde;tet seestpoolt. &bdquo;Niisama valges kitlis ringik&otilde;ndijast pole abi. Ta peaks proovima t&ouml;&ouml;tada ja seej&auml;rel &uuml;tlema, mis on tema arvates valesti.&ldquo;</p> <p>Paljud kalat&ouml;&ouml;stuses katsetajad on olnud t&ouml;&ouml;tukassas arvel. Veimani meelest tulevad nad k&uuml;ll korraks t&ouml;&ouml;le, kuid &uuml;sna pea teatavad, et see v&otilde;i teine ei sobi. N&auml;dala alguses t&ouml;&ouml;le ei j&otilde;uta. Teatatakse, et j&auml;&auml;di bussist maha v&otilde;i tuuakse m&otilde;ni muu p&otilde;hjus. &bdquo;Tegelikult v&otilde;ib selle taga olla n&auml;iteks joomine. Nad saavad t&ouml;&ouml;tukassalt toetust edasi ja sellest elavadki,&ldquo; oletab Veiman, kelle ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tatakse graafiku alusel seitse p&auml;eva n&auml;dalas.</p> <p><b>Miks ei &otilde;nnestu ettev&otilde;ttesse sobilikke t&ouml;&ouml;tajaid leida?</b></p> <p><b>Vastab O&Uuml; Majanduspartner juhtimiskonsultant Toomas T&uuml;rnpuu.</b></p> <p>&bdquo;Selleks, et inimesed t&ouml;&ouml;kohtadel p&uuml;siksid, oleks vaja normaalset t&ouml;&ouml;keskkonda ja hoolivat suhtumist. Kui palk k&uuml;&uuml;nib Eesti keskmiseni, siis v&otilde;ivad olla probleemiks ettev&otilde;ttesisesed suhted, vahetute &uuml;lemuste suhtumine, t&ouml;&ouml;korraldus... T&ouml;&ouml;taja tunnetab, kas temast hoolitakse ja teda &auml;ra kuulatakse. On t&ouml;&ouml;tingimused normaalsed, sest rahanumber pole k&otilde;ige olulisem. Kindlasti on probleemiks ka t&ouml;&ouml; iseloom ja t&ouml;&ouml; laad ― mida tehakse.</p> <p>Organisatsiooni eesm&auml;rgiks ongi kvalifitseeritud ja motiveeritud t&ouml;&ouml;tajate loomine, mis on pikk ja pingeline ettev&otilde;tmine. Kui inimestega on probleeme, siis t&otilde;en&auml;oliselt ei ole personalikorraldus ettev&otilde;ttes heal j&auml;rjel. Tuleks vaadata, kuidas ettev&otilde;ttes inimestega suheldakse. Kui on usalduslik vahekord, siis ei kipu t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjat alt vedama, tal tekib mingi vastutus. Kas temast hoolitakse, tema panust hinnatakse, temaga arvestatakse, on ta kaasatud firma poliitikasse ja &uuml;ldistesse tegevustesse... See k&otilde;ik s&otilde;ltub firma korraldusest. Kes oma sisekorraldusse ei panusta, need ettev&otilde;tted pole eluj&otilde;ulised. Inimesed on firma k&otilde;ige olulisem ja t&auml;htsam osa.&ldquo;</p> <p><b>Kuiv&otilde;rd m&otilde;jutab t&ouml;&ouml;j&otilde;u v&auml;rbamist valdkond?</b></p> <p>&bdquo;Teatud tegevusvaldkonnad, n&auml;iteks puhastusteenindus, pole t&otilde;en&auml;oliselt popp, isegi, kui seal h&auml;sti teenib. V&otilde;ib-olla tuleks rohkem kaasata vanemaid inimesi, kes saavad selle t&ouml;&ouml;ga sama h&auml;sti hakkama nagu noored. Tuleb s&auml;ttida ettev&otilde;ttesisest poliitikat ja m&otilde;elda, on see laiem probleem v&otilde;i konkreetse ettev&otilde;tte k&uuml;simus.&ldquo;</p> <p><b>V&otilde;ib kohata suhtumist: t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igused, ettev&otilde;tjal aga kohustused ja vastutus.</b></p> <p>&bdquo;Firmades puudub tihti sisemine k&auml;itumisnormistik ja sisekord. Kuidas end t&ouml;&ouml;lt &auml;ra k&uuml;sitakse, millal t&ouml;&ouml;d j&auml;rele tehakse jne. Kui reeglistik on olemas, siis seda j&auml;rgitakse ja ei saa juhtuda, et inimene lihtsalt kaob v&otilde;i l&auml;heb minema. Probleemid tekivad, kui l&auml;htutakse igast juhtumist eraldi.&ldquo;</p> <p><b>Mida vastutulelikum on ettev&otilde;tja, seda suurema vabaduse v&otilde;tab endale t&ouml;&ouml;taja?</b></p> <p>&bdquo;N&otilde;ustun. Kui juht v&otilde;i organisatsioon seda lubab ja talub, siis tekib efektiivsuse k&uuml;simus. &Uuml;kski ettev&otilde;te ei saa t&ouml;&ouml;tada kaoses. Reeglistik ja k&auml;itumisnormid tuleb kujundada, samuti ettev&otilde;ttesisene kultuur, kuidas meie teeme. T&ouml;&ouml;tajatel peab tekkima arusaam, kust kohast palka makstakse. Tuleb r&auml;&auml;kida, kuidas ettev&otilde;ttel l&auml;heb, millised on probleemid jne. Kui palgad j&auml;&auml;vad v&auml;lja maksmata, siis kas selles on t&ouml;&ouml;tajalgi oma s&uuml;&uuml;? Kuigi &ouml;eldakse, et palju on t&ouml;&ouml;tajaid puudu, siis v&auml;ga palju on neidki, kel t&ouml;&ouml;d ei ole. V&otilde;iks kaasata rohkem vanemaid inimesi, kes teeksid oma t&ouml;&ouml;d hoole ja armastusega.&ldquo;</p> <p><b>Mida teha, kui t&ouml;&ouml;le satuvad inimesed, kes pidevalt roteeruvad &uuml;hest firmast teise?</b></p> <p>&bdquo;Ega ettev&otilde;tja inimesi l&uuml;hiajaliste toimingutega &uuml;mber ei kasvata. Sellega peaksid tegelema sotsiaalsed institutsioonid. V&otilde;ib-olla saab neid v&auml;ga k&otilde;va k&auml;e ja sunniga motiveerida, sest seesugused inimesed t&otilde;en&auml;oliselt heast s&otilde;nast ja suhtumisest aru ei saa. Aga v&otilde;ivad ka saada, ma ei tea.</p> <p>Organisatsioonid v&otilde;itlevad hea t&ouml;&ouml;j&otilde;u p&auml;rast. Kui oled tabeli l&otilde;pus ja pead leppima ebakvaliteetse t&ouml;&ouml;j&otilde;uga, siis tekib k&uuml;simus, miks sa eesotsas ei ole? Mida oled j&auml;tnud tegemata v&otilde;i oleksid pidanud teistmoodi tegema, et edukas oleksid? Edu tagavad seal t&ouml;&ouml;tavad inimesed.</p> <p>Peab m&otilde;tlema, miks firma ei leia kvalifitseeritumaid ja motiveeritumaid inimesi. T&ouml;&ouml;taja peab kinnistama, temasse panustama, &otilde;petama, koolitama. See on suur ettev&otilde;tmine. T&ouml;&ouml;taja omakorda peab m&otilde;istma, et temasse panustatakse ja temaga arvestatakse ka edaspidi. Kes sellest ei hooli, mis siis ikka teha? Meil on aastak&uuml;mneid olnud s&uuml;steem, kus suur osa elanikkonnast on v&auml;ljat&otilde;rjutud. Kellelgi pole nendega asja olnud. Neid on t&ouml;&ouml;ellu ka v&auml;ga raske tuua.&ldquo;</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Pexels</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2956Vaimne tervis: kriisidega toimetulek2021-03-02<p>&Uuml;leilmne epideemia hoiab t&ouml;&ouml;andjatel iga p&auml;ev fookuses mitmeid k&uuml;simusi ja &uuml;lesandeid, millele varasemast kogemusest t&ouml;&ouml;tajate vaimse tervise toetamisel alati ehk vastust v&otilde;tta polegi: kust jookseb piir t&ouml;&ouml;andja ning iga&uuml;he enda v&otilde;imaluste ja vastutuse vahel? Kuidas saab t&ouml;&ouml;andjana kriitilistes olukordades abi ja toetust pakkuda ning ka ise p&uuml;sima j&auml;&auml;da? Kuidas aidata oma inimestel &uuml;ksteist toetada?</p> <p><span><strong>Mida saab teha t&ouml;&ouml;andja?</strong></span></p> <ul> <li>Toetage p&auml;devat ja ajakohast teabevahetust ja kolleegide omavahelist suhtlust.</li> </ul> <ul> <li>Kaasake t&ouml;&ouml;tajad otsustamisse ja probleemide lahendamisse. Muutunud t&ouml;&ouml;oludes (sh kaug- ja h&uuml;briidt&ouml;&ouml;, kus igap&auml;evaselt kokku ei saada) ei tohi unustada anda ja koguda tagasisidet.</li> </ul> <ul> <li>Hoolitsege tunnustava ja usaldava organisatsioonikultuuri mudeli toimimise eest. V&otilde;imalus kaasa r&auml;&auml;kida nii kogu organisatsiooni kui iga&uuml;he enda t&ouml;&ouml;d puudutavate oluliste otsuste langetamisel on organisatsioonile &uuml;ks peamisi vaimselt terve t&ouml;&ouml;keskkonna s&auml;ilitamise eeldusi.</li> </ul> <ul> <li>V&otilde;imalusel pakkuge koolitusi, kus k&auml;sitletakse verbaalse ja mitteverbaalse suhtluse erip&auml;rasid ning organisatsioonips&uuml;hholoogiat. Samuti tasuks m&otilde;elda organisatsioonisiseste koost&ouml;&ouml;- ja arengutreeningute korraldamisele. Need aitavad t&ouml;&ouml;tajal m&otilde;ista ennast organisatsiooni liikmena, m&otilde;ista t&ouml;&ouml;kaaslasi, nende probleeme ja k&auml;itumismustreid ning iga&uuml;he rolli meeskonnas.</li> </ul> <ul> <li>Korraldage juhtivt&ouml;&ouml;tajatele toetava juhtimise koolitusi. Hea juht tunneb oma t&ouml;&ouml;tajate vajaduste vastu huvi, on suuna n&auml;itajaks, n&otilde;uandjaks ja tunnustajaks.</li> </ul> <ul> <li>Pakkuge t&ouml;&ouml;tajaile turvalisust l&auml;bi ps&uuml;hholoogilise abi olemust selgitavate loengute v&otilde;i koolituste. Ps&uuml;hhosotsiaalsed ohud on praeguses maailmas paratamatud, nendega on vaja &otilde;ppida toime tulema.</li> </ul> <ul> <li>Julgustage ja toetage t&ouml;&ouml;tajate varajast ning ennetavat p&ouml;&ouml;rdumist ps&uuml;hholoogilise n&otilde;ustaja v&otilde;i t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi poole. Igasugune t&ouml;&ouml;tajale pakutav n&otilde;ustamine peab olema konfidentsiaalne ja t&ouml;&ouml;tajale turvaline, vastasel juhul raiskab ettev&otilde;te oma ressursse kuid t&ouml;&ouml;taja reaalset tuge ei leia</li> </ul> <p><span><strong>Mida saab teha kolleegina?</strong></span></p> <p>Vaimset tasakaalu aitab h&auml;sti hoida kuuluvustunne ja kolleegide toetus ning teadmine, et ma ei ole selles olukorras &uuml;ksi ning ka teistel on probleemkohad, millest r&auml;&auml;gitakse ning leitakse koos lahendusi. Kuidas osata m&auml;rgata kui kaast&ouml;&ouml;taja vajab toetust?</p> <ul> <li>M&auml;rka muutust kolleegide k&auml;itumises, harjumustes, suhtlemises. Muutuse m&auml;rkamise esmatingimuseks on huvitumine tegemistest v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;keskkonda.</li> </ul> <ul> <li>Ps&uuml;hholoogilise turvalisuse* loomisesse ja kujundamisse saab panuseid teha iga&uuml;ks.</li> </ul> <ul> <li>Abi pakkumine: &uuml;ldiselt suudab ps&uuml;hholoogilist esmaabi pakkuda iga inimene, kellel on piisavalt empaatiat ning siiras soov aidata. Oluline on aga meeles pidada, et ei j&auml;&auml;daks ise abivajajale k&auml;e hoidjaks, vaid oleks v&otilde;imalik inimene ise endale edasist abi ja lahendusi otsima suunata. Abi osutades peaks kindlasti ka endalt k&uuml;sima, kas ollakse see k&otilde;ige &otilde;igem inimene tuge pakkuma? Kui selles kindel ei olda, tasub p&uuml;&uuml;da leida keegi, kes on l&auml;hedasem v&otilde;i p&auml;devam.</li> </ul> <p><strong><span>Mida saab teha iga&uuml;ks ise?</span></strong></p> <p>Ehkki senine teadmine organisatsioonips&uuml;hholoogia vallas n&auml;itab, et t&ouml;&ouml;andja/organisatsiooni tasemel tehtud muudatused on k&otilde;ige pikemaajalisemad ja p&uuml;sivamad, j&auml;&auml;b suur vastutus siiski inimese enda kanda. &Uuml;ldist hakkamasaamist suurendab teadlikkus toimuvast olukorrast ja varasem kogemus mugavustsoonist v&auml;ljas olevate olukordade lahendamisel. M&otilde;elda tasub j&auml;rgmisele:</p> <ul> <li>Arvestage, et t&ouml;&ouml; on t&auml;htis, aga pere on v&auml;ga t&auml;htis - kui on olemas pere toetus, suudetakse ka t&ouml;&ouml;l paremini hakkama saada.</li> </ul> <ul> <li>Senine t&ouml;&ouml;r&uuml;tm ei pruugi enam toimida. Kui see nii on, olge paindlik, leidke &otilde;ige aeg t&ouml;&ouml;tamiseks ning sobiv aeg pere ja muude kohustuste jaoks. Nt. kasutage ilusat ilma, et perega v&auml;ljas jalutada ja pimedaid &otilde;htuid (arvuti taga) t&ouml;&ouml;tamiseks.</li> </ul> <ul> <li>Kaugt&ouml;&ouml; ei pea alati t&auml;hendama kodukontorit. Kui kodus ei ole selle jaoks piisavalt ruumi v&otilde;i v&otilde;imalust keskenduda, leidke enda jaoks sobiv t&ouml;&ouml;tamise koht mujal (nt rendiruum vms).</li> </ul> <ul> <li>Tehke t&ouml;&ouml;andjale ettepanekuid, kuidas saate k&otilde;ige paremini organisatsiooni toimimisse panustada. &Auml;rge eeldage, et muutunud olukorras t&ouml;&ouml;andja ei m&otilde;ista v&otilde;i ei toeta teid.</li> </ul> <ul> <li>Hoidke meeskonna vaimu! Hommikused online kohvinurgad, jagatud l&otilde;busad lood ning nipid kuidas lastega hakkama saada t&otilde;stavad tuju ja hoiavad meeskonna &uuml;htsena.</li> </ul> <p><span><strong>Lisalugemist:</strong></span></p> <ul> <li><a href="https://www.agprojekt.ee/kuidas-tulla-toime-ebamaarasuse-ja-teadmatusega/" target="_blank" rel="noopener">Kuidas tulla toime ebam&auml;&auml;rasuse ja teadmatusegaKuidas tulla toime ebam&auml;&auml;rasuse ja teadmatusega</a></li> <li><a href="https://mahena.org/kriisisekkumine/ps%C3%BChholoogiline-esmaabi.html" target="_blank" rel="noopener">Ps&uuml;hholoogiline esmaabi</a></li> <li><a href="http://bit.ly/e-raamat-helo" target="_blank" rel="noopener">E-raamat &bdquo;Kuidas hoida &uuml;leval virtuaalsete tiimide moraali?&ldquo;</a></li> </ul> <p>*Ps&uuml;hholoogiline turvalisus t&auml;hendab, et inimesel on turvaline avaldada oma m&otilde;tteid, tundeid ja ettepanekuid ning ta julgeb teha vigu ilma, et peaks kartma alav&auml;&auml;ristamist, naeruv&auml;&auml;ristamist v&otilde;i karistamist.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tookohal/tervisekalender-2021/marts">Terviseinfo.ee</a>&nbsp;<br />Foto: Pexels</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2955Raport: Eesti aktiivne tööturupoliitika pakub tõhusat tuge tööotsijatele, kuid paljud tööturul haavatavamas olukorras olevad inimesed töötukassasse ei jõua2021-03-02<p><b>T&auml;na esitletakse sotsiaalministeeriumi, OECD ja Euroopa Komisjoni koost&ouml;&ouml;na valminud raportit, kust selgub, et vaatamata sellele, et Eesti t&ouml;&ouml;turg on viimastel aastatel toiminud paremini enamikest Euroopa Liidu riikidest, on siiski ka enne Covid-19 kriisi aega olnud ligi viiendik t&ouml;&ouml;ealistest inimestest stabiilse t&ouml;&ouml;koha v&otilde;i piisava sissetulekuta. Raportis leitakse, et paremate tulemuste saavutamiseks t&ouml;&ouml;turul, on vaja&nbsp;terviklikult k&auml;sitleda t&ouml;&ouml;turuga n&otilde;rgemalt seotud inimeste vajadusi ja pakkuda h&auml;sti sihitatud teenuseid erinevate asutuste koost&ouml;&ouml;s.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>&bdquo;On oluline, et t&ouml;&ouml;turul abi vajavad inimesed j&otilde;uaksid t&ouml;&ouml;tukassasse, kus meil on nende toetamiseks lai valik erinevaid teenuseid. Samuti pean oluliseks erinevate osapoolte koost&ouml;&ouml;d, sest t&ouml;&ouml;turuga n&otilde;rgemalt seotud inimeste toetamiseks on sageli vaja t&ouml;&ouml;turuteenuste k&otilde;rvale ka sotsiaalteenuseid v&otilde;i muud tuge omavalitsuste poolt, selleks, et aidata inimestel paremini t&ouml;&ouml;turule j&otilde;uda. M&ouml;&ouml;nan, et raportis on asjakohaselt juhitud t&auml;helepanu ka sellele, et Eesti t&ouml;&ouml;turuteenuste &otilde;iguslik raamistik peaks olema lihtsam ja koost&ouml;&ouml; teenuste osutamisel tihedam.&nbsp; Sel eesm&auml;rgil plaanime vaadata &uuml;le t&ouml;&ouml;turuteenuste pakkumist reguleerivad &otilde;igusaktid ning teha vajalikud muudatused,&ldquo; &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister <b>Tanel Kiik</b>.&nbsp;</p> <p>Raportist &ldquo;Inimeste kokku viimine t&ouml;&ouml;kohtadega: Aktiivse t&ouml;&ouml;turupoliitika edendamine Eestis&rdquo; selgub, et vaatamata headele t&ouml;&ouml;turu n&auml;itajatele on siiski m&auml;rkimisv&auml;&auml;rne, et 26 protsenti Eesti t&ouml;&ouml;ealistest elanikest ei t&ouml;&ouml;ta ja iga viies t&ouml;&ouml;taja on madala palgaga. Paljud neist inimestest seisavad silmitsi spetsiifiliste takistustega, mille &uuml;letamisel vajavad t&auml;iendavat tuge. Need takistused on&nbsp;enamasti seotud oskuste puudumise (68%) ja hoolduskoormusega perekonnaliikmete eest hoolitsemisel (64%). Paljudel juhtudel seisavad t&ouml;&ouml;turult eemal olevad inimesed silmitsi mitme takistusega korraga ja vajavad samaaegselt abi mitmes valdkonnas.&nbsp;</p> <p>OECD t&ouml;&ouml;h&otilde;ive-, t&ouml;&ouml;- ja sotsiaalk&uuml;simuste direktor <b>Stefano Scarpetta</b> r&otilde;hutab: "T&ouml;&ouml;turult eemal&nbsp; olevate haavatavate sihtr&uuml;hmadeni j&otilde;udmine on &uuml;lit&auml;htis, et k&otilde;igile inimestele oleks tagatud vajalik tugi".&nbsp;</p> <p>Raport kinnitab, et Eesti aktiivne t&ouml;&ouml;turupoliitika ehk t&ouml;&ouml;turuteenused, n&auml;iteks koolitused v&otilde;i n&otilde;ustamine, vastavad t&ouml;&ouml;turu vajadustele ja toetavad h&auml;sti teenustel osalejaid. Samas j&otilde;uavad need vaid 39% t&ouml;&ouml;turuga n&otilde;rgalt seotud inimesteni (stabiilse t&ouml;&ouml;ta v&otilde;i madala sissetulekuga inimesed, kes ei ole hariduss&uuml;steemis, t&otilde;siste terviseprobleemidega, rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkusel, jne). See t&auml;hendab, et Eestis on ligi 206&nbsp;000 inimest, kelle t&ouml;&ouml;turuolukorda v&otilde;iks l&auml;bi t&ouml;&ouml;turuteenuste parandada.&nbsp;Nende toetamine vajab valdkondade &uuml;lest l&auml;henemist, et nii t&ouml;&ouml;h&otilde;ive-, sotsiaal-, tervishoiu- kui haridusteenused vastaksid terviklikult nende vajadustele. L&uuml;nkade v&auml;ltimiseks on oluline koost&ouml;&ouml; parandamine t&ouml;&ouml;tukassa ja teiste asutuste ja kohalike omavalitsuste vahel. T&auml;iendavalt aitaks aktiivsete t&ouml;&ouml;turumeetmete pakkumist parendada lihtsam seadusandlik raamistik.&nbsp;Praegused t&ouml;&ouml;turuteenuseid reguleerivad &otilde;igusaktid on keerulised ning see toob kaasa administratiivse ebaefektiivsuse. Lihtsam seadusandlik raamistik v&otilde;imaldaks paindlikkust poliitika kujundamisel s&auml;ilitades samal ajal v&otilde;imekuse reageerida muutustele t&ouml;&ouml;turul.</p> <p>OECD avaldab t&auml;na &uuml;levaate "Inimeste kokku viimine t&ouml;&ouml;kohtadega: aktiivse t&ouml;&ouml;turupoliitika pakkumise parandamine Eestis".&nbsp; &Uuml;levaates k&auml;sitletakse aktiivse t&ouml;&ouml;turupoliitika tulemuslikkust Eestis ja selgitatakse v&otilde;imalusi selle parendamiseks.&nbsp; Raport valmistati ette Euroopa Komisjoni struktuurireformide toetuse peadirektoraadi (Reformi peadirektoraat) tehnilise toe raames ja OECD elluviiduna Sotsiaalministeeriumile Euroopa Liidu struktuurireformide toetusprogrammist. Aruande leiate <a href="http://www.oecd.org/employment/improving-the-provision-of-active-labour-market-policies-in-estonia-31f72c5b-en.htm">siit</a>.&nbsp;</p> <p><b>NB! Raportit esitletakse t&auml;na kell 13 Zoomi keskkonnas, kus on v&otilde;imalik esitada ka k&uuml;simusi Euroopa Komisjoni ja OECD esindajatele ning tervise- ja t&ouml;&ouml;ministrile. Esitlusele on v&otilde;imalik registreeruda:</b> <a href="https://eur02.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fmeetoecd1.zoom.us%2Fmeeting%2Fregister%2FtJMucuGppz4qGdI-vni3ZyoU_NW0DzWAL6Qk&amp;data=04%7C01%7Canne.lauringson%40oecd.org%7C3c0b6a9f97724ed6f10708d8d98243b0%7Cac41c7d41f61460db0f4fc925a2b471c%7C0%7C0%7C637498500809670152%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=%2BFe%2BLK5gu7VY7QWbdUrzAhJttcWrYClaRfwTMKpkoA8%3D&amp;reserved=0">https://meetoecd1.zoom.us/meeting/register/tJMucuGppz4qGdI-vni3ZyoU_NW0DzWAL6Qk</a>&nbsp;</p> <p><a href="https://www.youtube.com/watch?v=xXyFcR4k4gk&amp;feature=youtu.be ">Vaata ka raportit tutvustavat videot.</a></p> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2954Kuidas tuleb Tööinspektsioonile edastada riskianalüüs?2021-03-01<p><b>Lugeja k&uuml;sib: 1. m&auml;rtsist tuleb t&ouml;&ouml;koha riskianal&uuml;&uuml;s edastada T&ouml;&ouml;inspektsioonile elektroonselt. Mida see t&auml;pselt t&auml;hendab?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> &nbsp;T&otilde;epoolest, 1. m&auml;rtsist tuleb t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sid esitada T&ouml;&ouml;inspektsioonile elektroonselt. Kui ettev&otilde;ttel on riskianal&uuml;&uuml;s koostatud, tuleb siseneda T&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steemi iseteeninduskeskkonda (TEIS) <a href="https://iseteenindus.ti.ee/" target="_blank">iseteenindus.ti.ee</a> ning see &uuml;les laadida.&nbsp;</p> <p>Kui ettev&otilde;ttel riskianal&uuml;&uuml;si veel pole, tuleks see esimesel v&otilde;imalusel koostada, plaanida tegevuskava riskide v&auml;ltimiseks, teavitada t&ouml;&ouml;tajaid riskianal&uuml;&uuml;sist ja vajadusel seda uuendada.&nbsp;</p> <p>Kevade jooksul on valmimas TEISis t&ouml;&ouml;vahend t&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamiseks. T&ouml;&ouml;vahendis on v&auml;lja toodud erinevad ohutegurid ning abin&otilde;ud konkreetse ohu v&auml;ltimiseks ja v&auml;hendamiseks, alustades &uuml;ldistest probleemkohtadest t&ouml;&ouml;keskkonnas ning j&auml;tkudes tegevusalap&otilde;histe ohtudega. Riskide hindamise t&ouml;&ouml;vahend aitab paremini m&otilde;ista v&otilde;imalikke ohte t&ouml;&ouml;keskkonnas, et neid hinnata ja maandada ning julgustab looma ettev&otilde;ttes ohutuid ja tervislikke t&ouml;&ouml;tingimusi.&nbsp;</p> <p>Kuna t&ouml;&ouml;vahend on veel loomisel, tuleb varuda veidi kannatust, enne kui seda kasutada saab. Seni tuleks kasutada 1. m&auml;rtsist avanevat v&otilde;imalust laadida riskianal&uuml;&uuml;s TEISi.&nbsp; Riskianal&uuml;&uuml;sid peavad olema &uuml;les laetud v&otilde;i TEISis koostatud hiljemalt 1. septembriks 2021. Riskianal&uuml;&uuml;si sisu ja kvaliteeti kontrollitakse siis, kui ettev&otilde;te satub T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve valimisse.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2953Muudatused töötervishoiu ja tööohutuse seaduses2021-03-01<p>2021. aasta on juba toonud ja toob ka edaspidi muudatusi&nbsp;<a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/12883561?leiaKehtiv">T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduses</a>&nbsp;(edaspidi TTOS) ning silmas tasub pidada kuup&auml;evi 1. m&auml;rts ja 1. september.</p> <p>P&otilde;hilisteks m&auml;rks&otilde;nadeks on aga kaasaegsus ja t&ouml;&ouml;andjate halduskoormuse v&auml;henemine ning seda saamegi uuenenud TTOS-i puhul v&auml;lja tuua.</p> <p>Olgu aga &ouml;eldud, et t&ouml;&ouml;andjate jaoks, kes TTOS-iga koosk&otilde;las oma t&ouml;&ouml;keskkonnas toimetavad ning teavad, mida on vaja teha, et t&ouml;&ouml;tajate tervis oleks hoitud ja t&ouml;&ouml;ohutus-t&ouml;&ouml;tervishoid kontrolli all, ei muutu suurt midagi ja &otilde;igusaktidega pahuksisse ei minda.</p> <p>N&uuml;&uuml;d aga on paslik siiski &uuml;le korrata, millised on kaasajastamiseks ettev&otilde;etud sammud ja kuidas t&ouml;&ouml;andjate halduskoormus v&auml;heneb.</p> <ol> <li>Esimene m&auml;rks&otilde;na on TEIS (t&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steem) ja selles toimetamine, millega on algust teinud t&ouml;&ouml;inspektorid ning v&auml;hesel m&auml;&auml;ral ka t&ouml;&ouml;andjad. N&uuml;&uuml;dsest avanevad t&ouml;&ouml;andjatele veelgi suuremad v&otilde;imalused TEIS-i keskkonnas tegutsemiseks.</li> </ol> <p><em>Enne veidi tasutainfost: T&ouml;&ouml;inspektsioon kasutab oma t&ouml;&ouml;s juba aastaid infos&uuml;steeme, mida on vajadusel uuendatud ja t&auml;iendatud. Selles infos&uuml;steemis on andmestik, mis Eesti t&ouml;&ouml;keskkonnas on toimunud, millist j&auml;relevalvet on tehtud, millist infot on jagatud t&ouml;&ouml;andjatega, sotsiaalpartneritega jne. &Uuml;ldine m&otilde;iste sellele infos&uuml;steemile on t&ouml;&ouml;keskkonna andmekogu, mida kasutab ka TTOS. T&auml;nasel p&auml;eval on T&ouml;&ouml;inspektsioonis kasutusel uus infos&uuml;steem (TEIS) ja vana infos&uuml;steem (ITI). Iga sammuga astutakse l&auml;hemale uuele j&auml;ttes k&otilde;rvale vana ning &uuml;leminek toimub j&auml;rk-j&auml;rgult vastavalt arenduste valmimisele, et tagada sujuv ja takistusteta edasiliikumine. Millised on etten&auml;htud s&uuml;steemide andmekoosseisud, on kehtestatud t&ouml;&ouml;keskkonna andmekogu p&otilde;him&auml;&auml;ruses. TTOS-i tasandil kasutatakse seet&otilde;ttu t&ouml;&ouml;keskkonna andmekogu &uuml;hisnimetajana ja ei eristata uut v&otilde;i vana infos&uuml;steemi, kuiv&otilde;rd kattuvust s&uuml;steemides ei tekitata. K&uuml;ll aga k&otilde;ik &otilde;iguslikud muudatused, mis puudutavad t&ouml;&ouml;keskkonna andmekogu, tehakse juba TEIS-i arendamiseks.</em></p> <p>Tulles aga tagasi TEIS-i enda juurde, siis uus infos&uuml;steem tagab teabe k&auml;ttesaadavuse, h&otilde;lbustab ettev&otilde;tjate suhtlust riigiga ning loob uusi teenuseid ettev&otilde;tjatele, v&otilde;imaldades igal osapoolel tagada t&ouml;&ouml;ohutus senisest t&otilde;husamalt.</p> <p>1. m&auml;rtsist lisandub TTOS-i &sect; 13<sup>4</sup>, mis k&auml;sitleb t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;siga seonduvat. Kehtima j&auml;&auml;b n&otilde;ue, et t&ouml;&ouml;andja koostab t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s, plaanib tegevused riskide v&auml;ltimiseks, teavitab t&ouml;&ouml;tajaid riskianal&uuml;&uuml;sist ja vajadusel uuendab anal&uuml;&uuml;si. Lisandub aga n&otilde;ue, et t&ouml;&ouml;andja laeb juba olemasoleva riskianal&uuml;&uuml;si TEISi &uuml;les, edastab selle kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis T&ouml;&ouml;inspektsioonile v&otilde;i kasutab kevadel valmivat v&otilde;imalust koostada riskianal&uuml;&uuml;s TEISis</p> <p>Kevadel valmiv riskide hindamise t&ouml;&ouml;vahend aitab t&ouml;&ouml;andjal hinnata t&ouml;&ouml;keskkonna riske. Riskide hindamise t&ouml;&ouml;vahend suurendab ettev&otilde;tete teadlikkust t&ouml;&ouml;keskkonna ja sellega seotud ohtude kohta ja annab t&ouml;&ouml;andjale vajalikku abi, otsustustuge ja tagasisidet t&ouml;&ouml;keskkonna parandamisel, et luua ohutuid ja tervislikke t&ouml;&ouml;tingimusi.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja saab iseteenindusse siseneda&nbsp;<a href="https://iseteenindus.ti.ee/login">iseteenindus.ti.ee</a>&nbsp;kaudu.</p> <ol> <li value="2">J&auml;rgmisena lisandub TTOS-i muudatusi, mis tagavad ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna olukorras, kus ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tavad samal ajal nii t&ouml;&ouml;tajad kui teenuseosutajad (nt k&auml;sundus- v&otilde;i t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu alusel t&ouml;&ouml;tavad isikud) v&otilde;i kui t&ouml;&ouml;keskkonnas tegutsevad &uuml;ksnes teenuseosutajad.</li> </ol> <p>Kuni 1. m&auml;rtsini kehtinud &otilde;iguses on t&ouml;&ouml;ohutusega seotud kohustused &uuml;ksnes f&uuml;&uuml;silisest isikust ettev&otilde;tjal. Uuendusena tekib teenuseosutajal kohustus teavitada t&ouml;&ouml;andjaid oma tegevusega seotud ohtudest ja tagada, et nende tegevus ei ohusta t&ouml;&ouml;tajaid, kellega t&ouml;&ouml;tatakse samas t&ouml;&ouml;keskkonnas. Samamoodi peab ka t&ouml;&ouml;andja teavitama tema t&ouml;&ouml;tajatega koos t&ouml;&ouml;tavat teenuseosutajat t&ouml;&ouml;kohal esinevatest ohtudest ning p&auml;&auml;stet&ouml;&ouml;de ja esmaabi korraldusest. Samuti tekib t&ouml;&ouml;andjal kohustus uurida t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, mis on juhtunud teenuseosutajatega, kes t&ouml;&ouml;tavad tema t&ouml;&ouml;tajatega samas keskkonnas. Uuenduslikult kohustab eeln&otilde;u omavahel infot vahetama ka kahte samas t&ouml;&ouml;keskkonnas t&ouml;&ouml;tavat? teenuseosutajat, kes peavad &uuml;ksteist oma tegevusega seotud ohtudest teavitama ja tagama, et nende tegevus teisi t&ouml;&ouml;tajaid ei ohusta.</p> <p>Kes on teenuseosutaja? Teenuseosutajana m&otilde;istame siin ettev&otilde;ttesse kutsutud korstnap&uuml;hkijatt, t&ouml;&ouml;keskkonna m&otilde;&otilde;distajat, remondimeest, elektrikut, riskianal&uuml;&uuml;si tegijat, aknapesijat, seadme (t&ouml;&ouml;vahendi) paigaldajat, h&auml;&auml;lestajat, remontijat vmt. Ta on mistahes valdkonna iseseisev tegija, kes satub teise t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;keskkonda.</p> <ol> <li value="3">T&ouml;&ouml;andjal on suurem otsustus&otilde;igus ka ohutusjuhendi koostamise &uuml;le, sest ohutusjuhendi vajadus selgub riskianal&uuml;&uuml;sist.</li> </ol> <p>Ohutusjuhendite kohustuslikkust/vajalikkust tuleb hinnata l&auml;htuvalt t&ouml;&ouml;keskkonnast, seadme ohtlikkusest/kasutamisest, kasutusjuhendist ning &uuml;ldp&otilde;him&otilde;tteks j&auml;&auml;b terviseriski olemasolu. Kui t&ouml;&ouml;vahendi kasutamise v&otilde;i&nbsp;t&ouml;&ouml; tegemisega kaasneb oht sattuda t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusse, v&otilde;i&nbsp;on oht haigestuda t&ouml;&ouml;ga seotud haigusesse, tuleb koostada ka ohutusjuhend t&ouml;&ouml;vahendile v&otilde;i tehtavale t&ouml;&ouml;le. Kui aga riski tervisekahjustuseks ei ole, puudub ka vajadus ohutusjuhendi koostamiseks.</p> <p>Nii ei ole vaja koostada ohutusjuhendit pajakindale pagarit&ouml;&ouml;kojas, pastakale v&otilde;i sirklile projektb&uuml;roos, klammerdajale kontoris. K&uuml;ll aga on igati vajalik koostada ohutusjuhend ketasl&otilde;ikurile, formaatsaele, kuvariga t&ouml;&ouml;tamiseks jne.</p> <ol> <li value="4">Muutub ka t&ouml;&ouml;tajate esindajate (t&ouml;&ouml;keskkonnavolinik ja t&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogu t&ouml;&ouml;tajate esindaja) volituste kehtivusaeg ning selle &uuml;le otsustab vaid t&ouml;&ouml;tajate koosolek.</li> </ol> <p>Selgituseks olgu &ouml;eldud, et kui varem oli eespool nimetatud esindajate volituste t&auml;htaeg neli aastat, siis n&uuml;&uuml;d on see oluliselt paindlikum ja selle &uuml;le teeb otsuse vaid t&ouml;&ouml;tajate koosolek. Uuenenud seaduse m&otilde;ttes v&otilde;ib otsustada ka nii, et volitused kehtivad t&auml;htajatult. Sellisel juhul tuleb uued valimised korraldada n&auml;iteks siis, kui volinik t&ouml;&ouml;lt lahkub v&otilde;i kui volinik ise loobub oma &uuml;lesannete t&auml;itmisest. Samuti juhul, kui t&ouml;&ouml;tajad ei ole volinikuga enam rahul ning kutsuvad ta tagasi.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2952Töötukassa pikendab töötasu toetuste avalduste vastuvõtmist, nõukogu arutas ka Vabariigi Valitsuse uut ettepanekut2021-02-26<p><b>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa pikendab t&ouml;&ouml;tasu toetuste avalduste vastuv&otilde;tmist, toetuse saanud ettev&otilde;tetel on v&otilde;imalik toetus v&auml;hese t&auml;htsusega riigiabist vormistada riigiabiks</b>&nbsp;</p> <p>Toetuse taotlusi saab <b>e-t&ouml;&ouml;tukassas</b> esitada <b>kuni 14.03.2021.</b> T&ouml;&ouml;tukassa kompenseerib palgakulu nendele ettev&otilde;tjatele, kellel on t&ouml;&ouml;tajaid Harjumaal v&otilde;i Ida-Virumaal ja kelle tegevus oli Valitsuse otsusel erakorraliste asjaolude t&otilde;ttu 28. detsembrist 31. jaanuarini m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt h&auml;iritud. Kompensatsiooni suurus on nende t&ouml;&ouml;tajate novembri 1,5 kordne palgakulu, kuid mitte rohkem kui 180 000 eurot ettev&otilde;tja kohta. FIE toetuse suurus on 876 eurot.&nbsp;</p> <p>Taotluste vastuv&otilde;tmist pikendati, kuna Euroopa Komisjon kiitis heaks Eesti abikavad koroonaviiruse puhangust m&otilde;jutatud Ida-Viru ja Harju maakonna ettev&otilde;tete toetamiseks, mist&otilde;ttu on t&ouml;&ouml;tasu toetuse saajatel v&otilde;imalik toetus muuta v&auml;hese t&auml;htsusega riigiabi toetusest riigiabiks. Suurim erinevus kahe abiliigi puhul on, et v&auml;hese t&auml;htsusega riigiabi tohib ettev&otilde;te saada kolme majandusaasta jooksul mahus 200&nbsp;000 eurot.&nbsp;</p> <p>Kui toetuse saanud ettev&otilde;te leiab, et soovib v&auml;hese t&auml;htsusega abi muutmist riigiabiks, siis tuleb t&auml;ita k&uuml;simustik, mille leiab&nbsp;<a href="https://www.tootukassa.ee/taxonomy/term/16691?fbclid=IwAR38Q1hxwPyBnOCwFGmINuNu-5XYzd70gPdUj_FAyn4--nb5AySuIUt94iY">SIIT</a>. Kui ettev&otilde;tte soovib, et toetus j&auml;&auml;ks v&auml;hese t&auml;htsusega riigiabiks, siis ei pea ta midagi tegema. T&ouml;&ouml;tukassa saadab k&otilde;igile toetuse saanud ettev&otilde;tetele ka kirja juhistega.&nbsp;</p> <p>V&auml;hese t&auml;htsusega riigiabi kohta saab lugeda <a href="https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiabi/vahese-tahtsusega-abi">SIIT</a>.&nbsp; Riigiabi selgitus on <a href="https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiabi">SIIN</a>. Lisainfot saab toetuse kohta <a href="https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootasu-toetus">SIIT</a> v&otilde;i telefonilt 15501.</p> <p>V&auml;hem kui kuu ajaga on toetust makstud 19,4 miljonit eurot. Toetuse saajate nimed leiab <a href="https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/tootasu-toetus">t&ouml;&ouml;tukassa kodulehelt</a>.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu arutas t&auml;na ka Vabariigi Valitsuse ettepanekut toetada piirangute alla sattunud ettev&otilde;tjaid ja nende t&ouml;&ouml;tajaid. N&otilde;ukogu leidis, et piirangute alla sattunud ettev&otilde;tteid peab aitama.&nbsp; T&auml;psemateks arvutusteks ja toetusmeetme tingimuste kokkuleppimiseks koguneb n&otilde;ukogu j&auml;rgmisel n&auml;dalal.&nbsp;</p> <p><b>Lauri Kool<br /></b>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2951Kutse „VAIMSE TERVISE ESMAABI“ koolitusele ehk kuidas toetada lähedast ning iseennast?2021-02-23<p>Edastame enda lugejatele &uuml;leskutse osalema vaimse tervise koolitustel, mida korraldab MT&Uuml;&nbsp;<a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fpeaasi.ee%2F&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305126453%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=rkQMqiCsVN4RZTs0PJwtDdT2IvKNUTzBP13iGW72Eiw%3D&amp;reserved=0" target="_blank">Peaasjad</a>, mis on Eesti Vabariigi presidendi poolt&nbsp;<a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fwww.president.ee%2Fet%2Fmeediakajastus%2Fpressiteated%2F16031-presidendi-s%3D%2520otsiaaltoeoe-preemia-laureaat-aitab-peaasju-korras-hoida%2Findex.html&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305126453%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=fqVLT09Y%2B5A%2F1qWySbrQnmx%2FRjiCAeK7BhVpMVmfQiE%3D&amp;reserved=0" target="_blank">tunnustatud </a>vaimse tervise valdkonnas tegutsev organisatsioon.</p> <p><b>Aprilli koolitustele registreerimine on n&uuml;&uuml;d avatud ning m&otilde;ned kohad on vabad ka m&auml;rtsi koolitustel.</b><br /> Lisainfo: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fesmaabi.peaasi.ee%2F&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305136444%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=14K1rnKW7jvbdk6B5X9uSrIYGtAnM4iJxJIozztgqe4%3D&amp;reserved=0" target="_blank">https://esmaabi.peaasi.ee/</a></p> <p>Vene keelse esmaabi koolituse kohta leiate lisainfot siit:&nbsp;<a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fesmaabi.peaasi.ee%2Fru%2F&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305136444%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=K341OGRzT4XhDVVLq3qHSJ%2BjVtUqGr4xjB2IpF3pUTU%3D&amp;reserved=0">https://esmaabi.peaasi.ee/ru/&nbsp;</a></p> <h2>KUTSE &bdquo;VAIMSE TERVISE ESMAABI&ldquo; KOOLITUSELE ehk kuidas toetada l&auml;hedast ning iseennast?&nbsp;</h2> <ul> <li>Kas oskad m&auml;rgata oma s&otilde;bra, sugulase, tuttava v&otilde;i kolleegi vaimse tervise murele viitavaid k&auml;itumisviise?</li> <li>Kas Sa tead, mida ja kuidas &ouml;elda, kui m&auml;rkad kellegi vaimse tervise raskusi?</li> <li>Kuidas reageerida, kui keegi Sulle oma mure jagab?</li> <li>Kuidas ja kuhu v&otilde;iks vajadusel p&ouml;&ouml;rduda vaimse tervise teemadel?</li> <li>Ja selle k&otilde;ige keskel, kas sa tead, kuidas oma vaimse tervise eest hoolitseda?&nbsp;</li> </ul> <p>Puutume igap&auml;evaelus kokku inimestega ja paljud meist teavad p&otilde;him&otilde;tteid, mille alusel pakkuda f&uuml;&uuml;silist esmaabi. Kuid sama oluline on teada, milliste p&otilde;hisammude alusel pakkuda esmast toetust emotsionaalsete ja vaimsete raskuste korral ehk vaimse tervise esmaabi. Nii nagu f&uuml;&uuml;silise esmaabi puhul, ei saa me ka vaimse esmaabi puhul v&otilde;tta arsti rolli, k&uuml;ll aga v&otilde;ime sellegipoolest olla just see, kes toetab k&otilde;ige olulisemal hetkel ning pakub leevendust kriisiolukorras. Ning samav&otilde;rd oluline on teada, mida ma ise saan teha enda vaimse tervise heaks.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Vaimse tervise esmaabi&ldquo; koolitusel k&auml;sitletakse, kuidas seda teha ning millist olulist rolli selle juures m&auml;ngivad n&auml;iteks toetav kuulamine, professionaalse abi kasutamise julgustamine ning eneseabi v&otilde;imaluste kasutamine.&nbsp;</p> <p>MT&Uuml; Peaasjade ja Eesti Ps&uuml;hhosotsiaalse Rehabilitatsiooni &Uuml;hingu poolt ellu viidavatele koolitustele oodatakse:</p> <ul> <li>k&otilde;iki inimesi, kes v&auml;&auml;rtustavad vaimset tervist ning soovivad olla enda vaimse tervise eest hoolitsejad ning l&auml;hedaste toetamisel julgemad, kindlamad ja teadlikumad;</li> <li>kogukonnaliikmeid, kes vaimse tervise teemadega kokku puutuvad ja seet&otilde;ttu vaimse tervise esmaabi osutamise strateegiaid omandada soovivad;</li> <li>t&ouml;&ouml;andjaid erinevatest eluvaldkondadest;</li> <li>spetsialiste, kes t&ouml;&ouml;tavad kohalikes omavalitsustes;</li> <li>spetsialiste, kes t&ouml;&ouml;tavad haridusvaldkonnas;</li> <li>sotsiaalteenuste osutajaid</li> <li>ja k&otilde;iki teisi huvilisi, kes tahavad enda ja teiste vaimsesse tervisesse panustada.&nbsp;</li> </ul> <p>Koolituse tulemusel on osalejal teadmistel ja oskustel p&otilde;hinev valmisolek pakkuda vaimse tervise probleemiga abivajajale esmast tuge ja infot ning rakendada enda vaimse tervise toetamiseks p&otilde;hilisi eneseabiv&otilde;tteid.&nbsp;</p> <p>Koolituse l&auml;binu &hellip;</p> <ul> <li>m&otilde;istab h&auml;bim&auml;rgistamise m&otilde;ju vaimse tervise h&auml;irega inimesele.</li> <li>kasutab vaimse tervise mure korral inimese esmaseks toetamiseks vaimse tervise esmaabi tegevuskava p&otilde;hisamme;</li> <li>tunneb &auml;ra erinevatele vaimse tervise probleemidele viitava k&auml;itumise ja olulised riskifaktorid;</li> <li>kasutab m&otilde;nda vaimse tervise eneseabiv&otilde;tet.&nbsp;</li> </ul> <p>Varasemate &ldquo;Vaimse tervise esmaabi&rdquo; koolituste tulemusel on osalejad saanud selgeks esmaabi p&otilde;hisammud kui ka oluliselt julgemaks abi osutamisel.&nbsp;</p> <p>Koolituse kogumaht on 11 tundi, millest 1,5 on iseseisev t&ouml;&ouml;. Koolitus toimub Zoom keskkonnas ning eesti keeles. Ootame, et osaleja saab osa v&otilde;tta v&auml;hemalt 90% &otilde;ppet&ouml;&ouml;st.</p> <ul> <li>I koolitusp&auml;eval toimub &otilde;ppet&ouml;&ouml; 2x2h</li> <li>II koolitusp&auml;eval toimub &otilde;ppet&ouml;&ouml; 2x2h</li> <li>Vahepealsel perioodil toimub iseseisev &otilde;pitu praktiseerimine</li> <li>III koolitusp&auml;eval toimub &otilde;ppet&ouml;&ouml; 1,5h &ndash; praktika refleksioon</li> </ul> <p>&nbsp;</p> <p>Koolituse hind osalejale on 35 eurot + k&auml;ibemaks ehk kokku 42 eurot.</p> <p>Koolituse elluviimist toetab Sotsiaalministeerium.</p> <p>&nbsp;</p> <p>K&auml;esolevaga avame registreerimise allj&auml;rgnevatele koolitustele. Iga koolituse registreerimisvormis on n&auml;ha konkreetsete koolitusp&auml;evade kellaajad.</p> <p>&nbsp;</p> <p><b>M&auml;rtsis</b></p> <p>1-2.03+9.03.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2FN9KJ83jPxYW8xdcu7&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305156434%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=62wi1BZqhF1k0fv6q2TeoI2nkKoIeF8sSkASqxIrHlA%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/N9KJ83jPxYW8xdcu7</a></p> <p>3-4.03+9.03.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2Fw4htYPL5xTMtUUei9&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305156434%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=bytvSWE1Tnlx8ObtAOJVzaGywJUZo5Emznb1sq0UTgk%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/w4htYPL5xTMtUUei9</a></p> <p>5-6.03+12.03.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2FdRP3GuiQMFrkY1Xi7&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305166427%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=u9UaTrxXfAtbwQomNiv4sGC5PufF7TfKmpI1sQ8rKZc%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/dRP3GuiQMFrkY1Xi7</a></p> <p>8-9.03+15.03.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2FJAhLEgKtUFj9amTy8&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305166427%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=44WcDBYWLpL6LnmDWyBp3uMw7MI2f6UDpSZ9eLHn68o%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/JAhLEgKtUFj9amTy8</a></p> <p>9-10.03+16.03.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2Fe1vmnhRD6eUvoSEz9&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305176422%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=cu3uLTnn1YBNFasb9u4C84yRznqk3VQgmIXWMqmLV44%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/e1vmnhRD6eUvoSEz9</a></p> <p>10-11.03+16.03.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2FKVFTwdDPt8ATR1Uj7&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305176422%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=QmpMEd3aGr7PMru8y1Ed59R%2FwrktRqzNytYcwaHELzU%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/KVFTwdDPt8ATR1Uj7</a></p> <p>11-12.03+19.03.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2Fffjz2WVrgW6ZCuEu7&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305186420%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=LbSlWbX%2FJ1kqkVXJgcORKjtm3OI5h6kZ9edXsqtPgDM%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/ffjz2WVrgW6ZCuEu7</a></p> <p>16-17.03+24.03.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2F1YeeZNNMVTHRNVGb8&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305186420%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=Lh5e%2FsMZs7QAuaSpqk%2Bvu5eff2pUSHgcSokdWqHWu%2Bo%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/1YeeZNNMVTHRNVGb8</a></p> <p>17-18.03+24.03.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2FxXvoza8ADspuaTox9&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305196413%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=FIwxmDqjLCxZAxq5CBLsTXTZc2JnxWfvgiQ%2FnrJFBZg%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/xXvoza8ADspuaTox9</a></p> <p>22-23.03+30.03.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2FEgmSgkcaeNbBnnAG9&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305196413%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=nQsE0Lt7vjKotVSDnom8qX3cHRuaMarjeQ%2Bn2eg%2BeEM%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/EgmSgkcaeNbBnnAG9</a></p> <p>22-23.03+30.03.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2FddmCPajDc9jk4G249&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305196413%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=vZFJJy%2F4PphUp1j5JsX4mwXhPr6u%2BHTkGfOTswQYpig%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/ddmCPajDc9jk4G249</a></p> <p>26-27.03+5.04.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2F4waonToc87gq5t9b7&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305206405%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=gqai4gklfCA9ez6n9O1MMWwWSYeRsm3vkeDGZVDH8gI%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/4waonToc87gq5t9b7</a></p> <p><b>Aprillis</b></p> <p>1.-2.04.+9.04.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2FrUks3gVsgc7BtAq59&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305206405%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=VaWnywjigUbqgOWhzGSIKcn0C8VxYDMTiI4p77%2BSaYQ%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/rUks3gVsgc7BtAq59</a></p> <p>5.-6.04.+13.04.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2Fu4vQYyvgAkquPHDx6&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305216402%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=B1loFGtjx2PmlZbC%2F%2B4G2EzAbyQJj518GEYlBlhbmT8%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/u4vQYyvgAkquPHDx6</a></p> <p>7.-8.04.+14.04.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2Fk4R4kcbDWyHBfCbHA&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305216402%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=FrnWvEkJsxKpGds%2BoLPG3ImSj6kSUJrLr9c%2BblkCd6A%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/k4R4kcbDWyHBfCbHA</a></p> <p>8.-9.04.+15.04.21 &nbsp;&ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2FywYJCeJqyW1zZ6GUA&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305226393%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=j0Re4%2BJ8qJjjjfaXqtvG4ROPiflorf3H8Ekw%2Bo4eUeo%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/ywYJCeJqyW1zZ6GUA</a></p> <p>12.-13.04.+19.04.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2FTisWahCjEP9ZfLJGA&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305226393%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=Xx0IvT%2B2GoJT2cLCWcmQg8Jsj%2FLQhxjbNniojRTn6Fs%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/TisWahCjEP9ZfLJGA</a></p> <p>14.-15.04.+20.04.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2FewGUhqhNsoq9srza6&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305236387%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=IhJQD%2BrTLU6ceaPbmiNntX6f%2FQ2gYpBG0gyR2xqSxQA%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/ewGUhqhNsoq9srza6</a></p> <p>19.-20.04.+27.04.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2FCyRvoxBqP3WMKrbDA&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305236387%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=juEccW%2BLfXPVGku5ulFQElgJwOkoh1pOW2Mu%2BNxJCGM%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/CyRvoxBqP3WMKrbDA</a></p> <p>28.-29.04.+6.05.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2FhD79WHg2qUjHjzDR8&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305236387%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=%2BFnfMI5Sh4l%2FeTO1jAcjY8MumLQgVjUjdOhm6Dko6k8%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/hD79WHg2qUjHjzDR8</a></p> <p>&nbsp;</p> <p>Lisainfo koolituste kohta: <a href="mailto:nele@peaasi.ee">nele@peaasi.ee</a></p> <p>&nbsp;</p> <p>Kohtumiseni!</p> <p>MT&Uuml; Peaasjad meeskond</p> <p>Nele Mets<br /> Koolituste koordinaator / juhtumikorraldaja<br />E-post: <a href="mailto:nele@peaasi.ee" target="_blank">nele@peaasi.ee<br /></a>Telefon: 5090596</p> <p><a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fpeaasi.ee%2F&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305246381%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=RITBsG5CfUaw9JRjjAresqVQYb8znhd3sGNC3sFSLDY%3D&amp;reserved=0" target="_blank">Peaasi.ee</a></p> <p><a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fesmaabi.peaasi.ee%2F&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305246381%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=KjORpyfBpVSuwBcGoX5EZ2A%2FUm5xbNss1igb8WisWuw%3D&amp;reserved=0" target="_blank">https://esmaabi.peaasi.ee/</a>&nbsp;<br /> <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2FPeaasi.ee&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305256380%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=lYwh9QBnuIxRE5LiMmu93czswlFRYLCtxWGRs3ds1tM%3D&amp;reserved=0" target="_blank">facebook.com/Peaasi.ee</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2949Kas lühendatud tööpäev kehtib ka kaugtööl olijale?2021-02-22<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan IT ettev&otilde;ttes ja koroonapandeemia t&otilde;ttu teevad k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad kodust kaugt&ouml;&ouml;d. T&ouml;&ouml;aeg on meil j&auml;&auml;nud tavap&auml;raselt kella 8st kuni 17ni. &Uuml;lemus saatis meile koosolekukutse 23. veebruariks kell 15.30. Juhtisin tema t&auml;helepanu, et 23.02 on l&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;p&auml;ev ja peaksime&nbsp; koosoleku varem tegema. &Uuml;lemus vastas, et kuna k&otilde;ik on kaugt&ouml;&ouml;l, siis l&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;p&auml;eva meile kohaldama ei pea, sest me oleme ju nagunii kodus. Kas l&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;p&auml;ev kehtib ikkagi k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele, ka neile, kes on kaugt&ouml;&ouml;l?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Sandra Kuus, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist:</i></b> T&ouml;&ouml;p&auml;evi l&uuml;hendatakse uusaasta, Eesti Vabariigi aastap&auml;eva, v&otilde;idup&uuml;ha ja j&otilde;ululaup&auml;eva eel. Nii ongi selle n&auml;dala teisip&auml;ev ehk 23. veebruar l&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;p&auml;ev. Kui t&ouml;&ouml;taja on 23. veebruaril t&ouml;&ouml;l, tuleb t&ouml;&ouml;aega kolme tunni v&otilde;rra l&uuml;hendada.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;p&auml;eva tuleb l&uuml;hendada k&otilde;igil t&ouml;&ouml;tajatel, ka neil, kes on kaugt&ouml;&ouml;l. T&ouml;&ouml;p&auml;eva saab l&uuml;hendamata j&auml;tta ainult poolte kokkuleppel, st nii t&ouml;&ouml;taja kui ka t&ouml;&ouml;andja peavad olema sellega n&otilde;us. T&ouml;&ouml;andja peaks sellisel juhul h&uuml;vitama ka v&otilde;imaliku &uuml;letunnit&ouml;&ouml; kas tasustatud vaba ajaga v&otilde;i kokkuleppel rahas 1,5 kordselt. Soovitame Teil t&ouml;&ouml;andjale selgelt vastata, kas olete n&otilde;us, et t&ouml;&ouml;p&auml;eva ei l&uuml;hendata, sest &uuml;hepoolselt t&ouml;&ouml;andja seda otsustada ei saa.&nbsp;</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml;l kehtivad tavalised t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja piirangud, t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib kasutada t&ouml;&ouml;ajal puhkepause ning t&ouml;&ouml;andja peab pidama t&ouml;&ouml;aja arvestust.</p> <p>Foto: Pexels</p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2948Peresõbraliku tööandja programmi esimene järelhindamine esmavilistlastele on tehtud2021-02-19<p><b>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programmi raames l&auml;bisid j&auml;relhindamisprotsessi kokku 13 organisatsiooni, kellele 2018. aastal oli v&auml;ljastatud kas kuld-, h&otilde;be- v&otilde;i pronkstaseme m&auml;rgis. Komisjon otsustas senist taset t&otilde;sta Baltic Restaurants Estonia AS-il, kes p&auml;lvis h&otilde;bem&auml;rgise ja DPD Eesti AS-il t&otilde;sta m&auml;rgise kuldtasemele. Samaks j&auml;i tase 11-l organisatsioonil.&nbsp; </b>&nbsp;</p> <p>Programmi koordinaatori Marge Laansoo s&otilde;nul on k&otilde;ik organisatsioonid kenasti pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikke v&auml;&auml;rtusi ja meetmeid viimase kahe aasta jooksul elus hoidnud. &ldquo;Kui osad organisatsioonid l&auml;henesid pigem tunnetuslikult ja hoidsid teema olulisust justkui kuklas meeles, siis oli suur r&otilde;&otilde;m t&otilde;deda, et paljud organisatsioonid on v&auml;ga s&uuml;steemsed ja sihip&auml;rased ning t&ouml;&ouml;tajate ja nende perede heaolu leidis r&otilde;hutamist ka organisatsiooni strateegilistes plaanides. On selgelt n&auml;ha, et koroonaviirusest tingitud habras situatsioon on t&ouml;&ouml;andjaid v&auml;ga t&otilde;siselt m&otilde;jutanud ning seda enam v&auml;&auml;rib esile t&otilde;stmist n&auml;iteks ettev&otilde;te, kes t&ouml;&ouml;mahu v&auml;henedes on suutnud s&auml;ilitada oma t&ouml;&ouml;tajate palgad ning v&auml;ltida koondamisi ja suur organisatsioon, kes s&auml;ilitas oma riskigruppi kuuluvate t&ouml;&ouml;tajate palga ka siis, kui t&ouml;&ouml;tajatel ei olnud koroonareeglite t&otilde;ttu v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;le&nbsp; tulla.&rdquo;</p> <p>Kohtumistelt organisatsioonidega j&auml;i selgelt k&otilde;lama ka t&ouml;&ouml;tajate vaimse tervise teema. &ldquo;Pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikud t&ouml;&ouml;andjad on t&ouml;&ouml;tajate vaimset tervist fookuses hoidnud juba programmist v&auml;ljudes, kuid praegune situatsioon on neid veelgi enam parimaid lahendusi otsima pannud. T&ouml;&ouml;tajatele pakutakse vastavaid koolitusi, v&otilde;imaldatakse mentori, coachi, ps&uuml;hholoogi n&otilde;ustamist ja suunatakse juhte enam t&ouml;&ouml;tajatega &uuml;ks-&uuml;hele suhtlema,&rdquo; lisas Laansoo.&nbsp;</p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja l&otilde;ppm&auml;rgise omanikud kulla tasemel on j&auml;tkuvalt Swedbank, Eesti Maksu- ja Tolliamet, Scoro Software O&Uuml;, Incap Electronics Estonia O&Uuml;, Ragn Sells AS, ADM Interactive O&Uuml; ja Proekspert AS. H&otilde;betasemel j&auml;tkavad Tartu Vangla, BDO Eesti AS ja must maja O&Uuml; ning pronksil Tartu Terminal AS. Programm n&auml;eb ette, et iga kahe aasta tagant hinnatakse organisatsioone uuesti ning komisjonil on &otilde;igus ka senist taset t&otilde;sta v&otilde;i langetada. Programmi esmavilistlaste osas otsustas komisjon j&auml;tta taseme samaks 11 organisatsiooni puhul ning kaht organisatsiooni tunnustati taseme t&otilde;stmisega. Programm on ellu kutsutud eesm&auml;rgiga muuta erinevate organisatsioonide t&ouml;&ouml;keskkond pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikumaks.</p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja l&otilde;ppm&auml;rgised on praeguseks v&auml;ljastatud kokku 64-le organisatsioonile. K&otilde;igi alg- ja l&otilde;ppm&auml;rgise p&auml;lvinud organisatsioonidega saab tutvuda <a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tootamist-toetavad-tegevused/Peresobralik-tooandja/Peresobraliku-tooandja-margis/Tooandjad-kes-osalevad-margise-taotlemisel">siin</a>.</p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programm kestab 1,5-3 aastat, misj&auml;rel v&auml;ljastatakse organisatsioonile l&otilde;ppm&auml;rgis, kas pronks-, h&otilde;be- v&otilde;i kuldtasemel. Konsulteerimis- ja hindamisprotsess k&auml;tkeb endas t&ouml;&ouml;elu erinevaid aspekte, alates v&auml;rbamisest kuni t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamiseni, h&otilde;lmates muu hulgas t&ouml;&ouml;tajate tunnustamist ja professionaalse arengu toetamist ning organisatsiooni hea t&ouml;&ouml;keskkonna, suhtlemiskliima, organisatsioonikultuuri ja info liikumise tagamist.</p> <p>2021. aastal kahjuks programmi uusi organisatsioone vastu ei v&otilde;eta seoses Euroopa Sotsiaalfondi rahastusperioodi l&otilde;ppemisega. Kui organisatsioonil on huvi uue v&otilde;imaliku taotlusvooru vastu, siis kirjutage aadressil <a href="mailto:marge.laansoo@civitta.com">marge.laansoo@civitta.com</a>.</p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programmi on ellu kutsunud Sotsiaalministeerium koost&ouml;&ouml;s Civitta Eesti AS-iga. 2017. aastast v&auml;lja antavat m&auml;rgist saavad taotleda nii t&ouml;&ouml;andjad era- ja avalikus sektoris kui ka kodaniku&uuml;hendused.</p> <p>Rohkem infot:</p> <p>Marge Laansoo<br />Civitta Eesti AS<br />E-post: <a href="mailto:marge.laansoo@civitta.com">marge.laansoo@civitta.com</a></p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2947Töötajate nägemiskontrolli saatmise ning prillide hüvitamise kord lihtsustub2021-02-19<p><b>Valitsus kinnitas neljap&auml;eval m&auml;&auml;ruse muudatused, mille kohaselt on t&ouml;&ouml;andjal v&otilde;imalik korraldada t&ouml;&ouml;tajale tervisekontrolli vahepealsel ajal silmade ja n&auml;gemise kontrolli ka silmaarsti v&otilde;i optometristi juures. Samuti lihtsustub prillide h&uuml;vitamise kord t&ouml;&ouml;andja poolt.</b> <b>Muudatused j&otilde;ustuvad 1. m&auml;rtsist.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>&bdquo;Oluline on, et t&ouml;&ouml;tajale oleksid tagatud vajalikud abivahendid, hoolimata n&auml;gemish&auml;irete tekke p&otilde;hjustest ning sellest, kas tervisekontrollide vahepealsel ajal kontrollis n&auml;gemist t&ouml;&ouml;tervishoiuarst, silmaarst v&otilde;i optometrist,&ldquo; &uuml;les tervise- ja t&ouml;&ouml;minister <b>Tanel Kiik</b>. &bdquo;T&ouml;&ouml;tajate n&auml;gemiskontrolli saatmisel tuleks arvestada, et aluseks on n&auml;gemish&auml;ire esinemine, millest tulenevalt on t&ouml;&ouml;tajal t&ouml;&ouml;tamine kuvariga h&auml;iritud, mitte aga n&auml;gemish&auml;ire p&otilde;hjus.&ldquo;&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti, silmaarsti v&otilde;i optometristi tehtavas kontrollis selgub, et t&ouml;&ouml;taja vajab prille v&otilde;i muid n&auml;gemisteravust korrigeerivaid abivahendeid, h&uuml;vitab t&ouml;&ouml;andja kokkuleppel t&ouml;&ouml;tajaga nende maksumuse. H&uuml;vitise suurus ja maksmise sagedus s&otilde;ltub aga t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja vahelisest kokkuleppest ning sellest, kas t&ouml;&ouml;taja kasutab neid ka t&ouml;&ouml;v&auml;lisel ajal. T&ouml;&ouml;andja poolt m&auml;&auml;ratud h&uuml;vitise summa peab olema piisav, et selle eest oleks v&otilde;imalik need ka soetada. Olulise muudatusena saab t&ouml;&ouml;andja h&uuml;vitada prillid v&otilde;i muud n&auml;gemisteravust korrigeerivad abivahendid maksuvabalt ka silmaarsti v&otilde;i optometristi otsuse/t&otilde;endi alusel.&nbsp;</p> <p>Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis kokku 598 300 palgat&ouml;&ouml;tajat. Eesti t&ouml;&ouml;elu-uuringu (2015.a) andmetel puutub 46,5% t&ouml;&ouml;tajatest t&ouml;&ouml;tamisel v&auml;hemalt veerandi t&ouml;&ouml;ajast kokku kuvariga.<b>&nbsp;</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>TAUST:</b></p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus lubab h&uuml;vitada ka teiste l&auml;hit&ouml;&ouml;d/keskmisel kaugusel t&ouml;&ouml;d tegevate inimeste, n&auml;iteks &otilde;mblejate, prillide v&otilde;i muude n&auml;gemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse.</p> <p>Enne h&uuml;vitamist on aga oluline, et:</p> <ol> <li>t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sis oleksid hinnatud t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevaid riskid, nende m&otilde;ju t&ouml;&ouml;taja tervisele ja ohutusele ning samuti ka t&ouml;&ouml;kohtade ja t&ouml;&ouml;vahendite kasutamisega ja t&ouml;&ouml;korraldusega seotud riskid;</li> <li>t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si l&auml;biviimisel oleks selgunud koormus t&ouml;&ouml;taja silmadele;</li> <li>tegevuskavas n&auml;hakse ette t&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli raames silmade ja n&auml;gemise kontrolli vajadus;</li> <li>t&ouml;&ouml;tervishoiuarst on teinud otsuse vajaduse kohta prillide v&auml;ljastamiseks.</li> </ol> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2944Kümme aastat meetmeid tervena vananemise ja töötamise saavutamiseks2021-02-18<p>&Uuml;hinenud Rahvaste Organisatsioon kuulutas 2021.&ndash;2030.&nbsp;aasta&nbsp;<a href="https://www.who.int/initiatives/decade-of-healthy-ageing" target="_blank">tervena vananemise aastak&uuml;mneks<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>, et vahendada tungivat vajadust v&otilde;tta &uuml;lemaailmseid meetmeid vanemaealiste inimeste tervise parandamiseks.</p> <p>Euroopa suurim probleem on vananev ja v&auml;henev t&ouml;&ouml;j&otilde;ud: prognoositakse, et 2030.&nbsp;aastaks moodustavad 55&ndash;64aastased t&ouml;&ouml;tajad v&auml;hemalt 30% t&ouml;&ouml;j&otilde;ust. Samas lahkub palju t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;turult enne pensionikka j&otilde;udmist.</p> <p>Kestlikud lahendused, et tagada alates isiku t&ouml;&ouml;elu algusest ohutud, tervislikud ja &otilde;iglased tingimused, on keskse t&auml;htsusega selle ebasoodsa protsessi peatamisel ja tootlikkuse suurendamisel pikas perspektiivis.</p> <p>Et toetada poliitika arengut selles t&auml;htsas valdkonnas,&nbsp;tehti kogu Euroopa vananevatele t&ouml;&ouml;tajatele suunatud poliitikate ja algatuste rohkeid anal&uuml;&uuml;se&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/themes/osh-management-context-ageing-workforce/ep-osh-project">projektis</a>, mille&nbsp;EU-OSHA viis l&auml;bi m&otilde;ni aasta tagasi.</p> <p>Projekti&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/themes/osh-management-context-ageing-workforce/ep-osh-project">&bdquo;Ohutum ja tervislikum t&ouml;&ouml; s&otilde;ltumata east &ndash; t&ouml;&ouml;ohutus ja t&ouml;&ouml;tervishoid vananeva t&ouml;&ouml;j&otilde;u kontekstis&ldquo;</a>&nbsp;ja selle eri v&auml;ljaannete lisateave</p> <p>Vaadake, kuidas Euroopa riigid lahendavad t&ouml;&ouml;kohal esinevaid t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu probleeme, uurides meie&nbsp;<a href="https://visualisation.osha.europa.eu/ageing-and-osh#!/" target="_blank">vananemise ning t&ouml;&ouml;ohutuse ja tervishoiu andmete visualiseerimise vahendit<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>, mis avaldati 2017.&nbsp;aastal.</p> <p>Tutvuge&nbsp;<a href="https://eguides.osha.europa.eu/all-ages">e-juhendiga &bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad s&otilde;ltumata east&ldquo;</a>, milles antakse praktilist teavet t&ouml;&ouml;ohutuse ja -tervishoiu juhtimiseks vananeva t&ouml;&ouml;j&otilde;u kontekstis.</p> <p>Aidake meil edendada tervislikke t&ouml;&ouml;tavu k&otilde;igis vanuser&uuml;hmades &ndash; kasutage ja jagage praktilisi materjale, mis saadi&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/et/previous-campaigns/all-ages-2016-17" target="_blank">aastatel 2016&ndash;2017 toimunud kampaania &bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad s&otilde;ltumata east&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;kaudu</p> <p>Lugege ka meie hiljuti avaldatud&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/publications/analysis-case-studies-working-chronic-musculoskeletal-disorders/view" target="_self">krooniliste luu- ja lihaskonna vaevustega t&ouml;&ouml;tamise juhtumiuuringute anal&uuml;&uuml;si</a>&nbsp;</p> <p>Foto: Pexels</p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/health-and-safety-ageing-workers-priority-all">EU-OSHA</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2943Peaasi.ee, Tervise Arengu Instituut ja Tööandjate Keskliit kutsuvad märtsis läbi viima V-vitamiini kuuri ja mõõtma töötajate emotsionaalset enesetunnet2021-02-17<p>Oleme sel kevadel isegi rohkem vitamiinivaeguses kui tavaliselt. Pingelised ajad on nii ees kui selja taga ja vajame turgutust. Kevadine aeg on ka varasematel aastatel olnud suitsiidiriski poolest raskem periood. <a href="https://peaasi.ee/">Peaasi.ee</a> on v&otilde;tnud peale pikka s&uuml;gis-talvist perioodi fookusesse viis vaimse tervise vitamiini, mis aitavad inimestel tasakaalu hoida.&nbsp;</p> <p><b>Millised on viis vaimse tervise vitamiini?</b></p> <ul> <li>puhkus ja hea uni</li> <li>liikumine ja &uuml;hised tegevused</li> <li>tasakaalustatud toitumine</li> <li>head suhted</li> <li>positiivsete emotsioonide kogemine&nbsp;</li> </ul> <p><b>Vitamiinikuur kestab 01. m&auml;rtsist kuni 4. aprillini.</b></p> <p>Igal n&auml;dalal v&otilde;tame vaimse tervise vitamiini komponentidest fookusesse &uuml;he.</p> <p>Teadlikkuse ning teadvustamise t&otilde;stmiseks tutvustame vaimse tervise vitamiini viit komponenti artiklite, kogemuslugude ning veebiseminaride vahendusel. Lisaks anname inimestele v&otilde;imaluse enda vitamiinitaset veebis testida ning jagame soovitusi, kuidas vaimset heaolu kasvatada v&otilde;imendades s&otilde;numeid ka massimeedias.</p> <p><b>Emotsionaalse enesetunde m&otilde;&otilde;tmine ettev&otilde;tetes</b></p> <p><b>V-vitamiini kampaania keskendub vaimse tervise tugevdamisele, kuid oluline on olla teadlik ka vaimse tervise raskustest. See v&otilde;imaldab &otilde;igel ajal p&ouml;&ouml;rata t&auml;helepanu enesehoiule, kasutada l&auml;hedaste v&otilde;i kolleegide tuge ning vajadusel professionaalset abi otsida.</b></p> <p>Kaasame organisatsioone, kes osalevad Peaasi.ee keskkonnas oma t&ouml;&ouml;tajatega emotsionaalse enesetunde k&uuml;sitlusel.</p> <p>K&uuml;sitluse aluseks on <b>EEK-2</b> test:<a href="https://peaasi.ee/test/"> https://peaasi.ee/test/</a>. Testi saab t&auml;ita nii eesti, vene kui inglise keeles. Testi on v&otilde;imalik t&auml;ita elektrooniliselt. Test saab koosnema 23 k&uuml;simusest ning t&auml;itmine v&otilde;tab aega kuni 10 minutit.</p> <p>Iga inimene saab enda tulemuste kohta tagasiside koos soovitustega tervise tugevdamiseks.&nbsp;</p> <p>Iga ettev&otilde;te saab koondtulemuse oma ettev&otilde;tte kohta Peaasi.ee meeskonnalt.</p> <p>Tulemustes sisalduvad j&auml;rgmised n&auml;itajad:</p> <ol> <li>Testi t&auml;itjate arv</li> <li>Depressiooni tunnuste esinemine (% ja inimeste arv)</li> <li>Erinevate &auml;revush&auml;irete tunnuste esinemine (% ja inimeste arv)</li> <li>Uneprobleemide tunnuste esinemine (% ja inimeste arv)</li> <li>Sooline jaotus</li> <li>Vanusegrupi jaotus</li> </ol> <p>Koos organisatsiooni koondtulemustega on v&otilde;imalik saada ka esmaseid soovitusi, kuidas oma t&ouml;&ouml;tajaid toetada.</p> <p>K&uuml;sitluse koondtulemusi on plaanis tutvustada avalikult, kuid iga testit&auml;itja ja organisatsiooni tulemused j&auml;&auml;vad anon&uuml;&uuml;mseks.</p> <p><b>K&uuml;sitluse ajakava:</b></p> <ul> <li><b>Kuni 28.02.2021</b>. registreerumine k&uuml;sitlusele.</li> <li><b>01.03-05.03</b>:iga organisatsioon saab ainult ettev&otilde;ttesiseseks kasutamiseks m&otilde;eldud kutse ja osalemise lingi</li> <li><b>08.03.-21.03.</b> organisatsiooni t&ouml;&ouml;tajatel on v&otilde;imalik teste t&auml;ita. Iga t&auml;itja saab oma tulemuse ja soovitused koheselt.</li> <li><b>22.03.-26.03.</b> saabub k&uuml;sitluse tulemuste koondtulemuste kokkuv&otilde;te organisatsioonile.</li> </ul> <p>Soovi korral on v&otilde;imalik saada igal kampaania n&auml;dalal organisatsioonis jagamiseks V-vitamiinide soovitusi ja eri formaadis teabematerjale.</p> <p><b>Registreeri oma organisatsioon k&uuml;sitlusele siin</b>:<a href="https://forms.gle/w8WxjyG6r7SkpL9f9"> </a><a href="https://forms.gle/w8WxjyG6r7SkpL9f9">https://forms.gle/w8WxjyG6r7SkpL9f9</a></p> <p><b>Lisainfo k&uuml;sitluses osalemise kohta: </b></p> <p>Anna-Kaisa Oidermaa, <a href="mailto:anna-kaisa.oidermaa@peaasi.ee">anna-kaisa.oidermaa@peaasi.ee</a>, Peaasi.ee tegevjuht</p> <p><b><i>Kui soovite V-vitamiini teavituses oma organisatsiooniga aktiivsemalt kaasa l&uuml;&uuml;a, v&otilde;tke &uuml;hendust: <a href="mailto:sandra@peaasi.ee">sandra@peaasi.ee</a></i></b><b><i>&nbsp;</i></b></p> <p><b><i>Kampaania rahastajad, partnerid ja kaasam&otilde;tlejad on</i></b><b><i></i></b></p> <p><i>T&ouml;&ouml;andjate Keskliit, Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, Rademar, Rahva Raamat, </i></p> <p><i>Eesti Energia, Terviserajad, Coop, T&Uuml; Eesti geenivaramu, T&Uuml;, TEDxTallinn, Tartu Linn, Valge &Otilde;hupall, Teeviit.</i></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2942Kallas: kolded on töökohtades ja kodudes, mitte restoranides2021-02-17<div class="lead"> <p>Peaminister Kaja Kallas (RE) &uuml;tles "Aktuaalse kaamera" stuudiointervjuus, et viiruse piiramisel annaks paremat tulemust inimeste kodusele t&ouml;&ouml;le saatmine, kui restoranide sulgemisaja varasemaks toomine.</p> </div> <div class="text flex-row"> <p>"Kui me teame, et p&otilde;hilised kolded on meil kodudes ja t&ouml;&ouml;kohtades, siis sellele ei aita ju piirangute tegemine n&auml;iteks meelelahutusasutustes. Seal peab olema p&otilde;hjuslik seos. Me peame suutma seda p&otilde;hjendada, miks &uuml;ks v&otilde;i teine asi tehtud on. Restoranides meil ei ole ju koldeid, meil on kolded t&ouml;&ouml;kohtades ja kodudes," &uuml;tles Kallas.</p> <p>"Minu jaoks t&ouml;&ouml;taks see k&otilde;ige paremini, kui t&ouml;&ouml;andjad m&otilde;istaksid ja &uuml;tleksid inimestele, et olge kenad, teie l&auml;hete n&uuml;&uuml;d kodut&ouml;&ouml;le, olete &uuml;ks-kaks n&auml;dalat kodukontoris ja sellest oleks palju suurem m&otilde;ju selle nakatumise allasaamisel kui sellel, et restoranid l&auml;hevad tund aega varem kinni," lisas peaminister.</p> <p>Keskerakonna esimees J&uuml;ri Ratas &uuml;tles teisip&auml;eval, et tema hinnangul on s&ouml;&ouml;gikohtade kella 21-ni lahti hoidmine t&auml;nases viiruse olukorras liiga pikk aeg ning see tuleks tuua ettepoole.</p> <p>Kallase s&otilde;nul on oluline suure eesm&auml;rgi p&uuml;stitamine. "Kui meie eesm&auml;rk on see, et meie meditsiinis&uuml;steem peaks vastu, siis sellest l&auml;htuvalt me peaksime ka vaatama, mis m&otilde;jutab neid numbreid. Kui meie eesm&auml;rk on midagi muud, siis piirangud peaksid sellest l&auml;htuma. Me ei saa v&otilde;tta eesm&auml;rgiks seda, et me paistaks mingis edetabelis lihtsalt hea v&auml;lja, kui selle tulemusena inimesed kaotavad t&ouml;&ouml;," r&auml;&auml;kis Kallas.</p> <p>Kallase s&otilde;nul on valitsuse laual ettepanekut piiranguteks &uuml;le Eesti, otsusteni j&otilde;uab valitsus neljap&auml;eval.</p> <p><span>Vaktsineerimise korraldusega ei saa rahul olla</span></p> <p>Kallas nentis, et praeguse vaktsineerimise korraldusega ei saa rahul olla ning valitsus t&ouml;&ouml;tab selle nimel, et see toimima saada. "Me peame saama selle korrektselt toimima, et inimesed saaksid vaktsineeritud, vaktsiinide logistika toimiks, oleks selged vastutajad ja see hakkas toimima libedalt," s&otilde;nas ta.</p> <p>"Vaktsineerimine aitab meid sellest kriisist v&auml;lja ja k&otilde;ik doosid, mis tulevad, peame me kasutusse andma. Jah, siiamaani on olnud probleem pigem selles, et tarneid ei tule, et neid vaktsiine pole piisavalt palju. N&uuml;&uuml;d, kus neid peaks hakkama vastavalt lepingutele rohkem tulema, ei peaks ka selliseid pudelikaelu ja t&otilde;rkeid enam olema," r&auml;&auml;kis Kallas.</p> <p>Kallase s&otilde;nul v&otilde;iks vaktsineerimine toimuda ka laup&auml;eviti ja p&uuml;hap&auml;eviti. "Jah, me peaksime vaktsineerima k&otilde;ikidel p&auml;evadel, kus me saame vaktsineerida, nendes kohtades, kus seda teha saab, kus oleks mugav inimestel k&auml;ia ja tervishoiut&ouml;&ouml;tajatel vaktsineerida. T&otilde;epoolest me peame seda igap&auml;evast vaktsineeritute numbrit t&otilde;stma," &uuml;tles Kallas.</p> </div> <p class="editor editor-design">Toimetaja:&nbsp;<span class="name">Aleksander Krjukov</span></p> <p class="editor editor-design"><span class="name">Allikas: <a href="https://www.err.ee/1608112504/kallas-kolded-on-tookohtades-ja-kodudes-mitte-restoranides">ERR.ee</a></span></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2941Mitmekesisuse päev tuleb 12. mail!2021-02-17<p>Maikuu on Euroopa mitmekesisuse kuu ja Eestis kulmineerub selle t&auml;histamine&nbsp;<span>12. mail</span>&nbsp;<a href="https://humanrights.ee/teemad/mitmekesisus-ja-kaasatus/mitmekesisuse-paev/">mitmekesisuse p&auml;evaga</a>. Mitmekesisuse p&auml;ev on v&otilde;imalus jagada &uuml;ksteisega mitmekesisusest tulenevat r&otilde;&otilde;mu, &otilde;ppida midagi uut ja jagada toredaid kogemusi.</p> <p>Mitmekesisuse p&auml;eva t&auml;histamine on Eestis alguse saanud mitmekesisuse kokkuleppe eestvedajate ja v&otilde;rgustiku organisatsioonide initsitatiivil. Juba seitsmendat aastat toimuv algatus kaasab iga korraga j&auml;rjest rohkem organisatsioone ja koost&ouml;&ouml;partnereid, kes peavad oluliseks mitmekesisuse ja k&otilde;igi v&otilde;rdse kohtlemise edendamist.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjate jaoks on mitmekesisuse p&auml;ev hea v&otilde;imalus t&otilde;statada teema t&ouml;&ouml;tajate seas ja tuletada meelde, miks erinevuste austamine nende organisatsioonile oluline on. Igal aastal t&auml;histatakse mitmekesisust mitmek&uuml;mnes suuremas ja v&auml;iksemas organisatsioonis &uuml;le Eesti, korraldatud on nii olulisi avalikke arutelusid kui t&ouml;&ouml;tubasid ja viktoriine oma kollektiivi sees. P&auml;eva t&auml;histamises saab kaasa l&uuml;&uuml;a iga&uuml;ks &ndash; lisaks t&ouml;&ouml;andjatele on l&auml;bi aastate meiega koos t&auml;histanud s&otilde;pruskonnad, kohvikud ja restoranid, kultuuriklubid, kinod, noortekeskused, koolid. Kui sul on &auml;ge m&otilde;te v&otilde;i sinu plaanitud &uuml;ritus haakub teemaga ja tahaksid siduda seda p&auml;evaga, anna teada.&nbsp;Me tahame sinu tegemistest kuulda &ndash; pane oma mitmekesisuse p&auml;eva ettev&otilde;tmine kirja&nbsp;<a href="https://docs.google.com/forms/d/1U3IVt7URNHBOWE41B-TzMZiaNt32iwg-lue1NZs2k70/edit" target="_blank" rel="noopener nofollow" class="external">SIIN</a>! Ja m&auml;rgi end ka osalejaks&nbsp;<a href="https://fb.me/e/3aR2kkK9w" class="external" rel="nofollow">Facebooki &uuml;ritusel</a>!</p> <p>Mitmekesisuse p&auml;ev toimub&nbsp;<a href="https://ec.europa.eu/newsroom/just/item-detail.cfm?item_id=700254&amp;newsletter_id=883&amp;utm_source=just_newsletter&amp;utm_medium=email&amp;utm_campaign=Diversity%20Charters%20%20&amp;utm_content=European%20Diversity%20Month%20&amp;lang=en" target="_blank" rel="noopener nofollow" class="external">Euroopa mitmekesisuse kuu</a>&nbsp;raames. Mitmekesisuse kuud veab eest Euroopa Komisjon ning &uuml;hise t&auml;histamisega on liitunud k&uuml;mned Euroopa riigid.</p> <p>Allikas: <a href="https://humanrights.ee/2021/02/mitmekesisuse-paev-12-mail/">Inim&otilde;iguste keskus</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2940Ajakohastatud versioon: ELi suunised töökohtade ümberkorraldamise ja töötajate kaitse kohta COVID-19 ajal2021-02-16<p>Praegu pandeemiast r&auml;ngalt m&otilde;jutatud t&ouml;&ouml;maailmas peavad t&ouml;&ouml;andjad ja t&ouml;&ouml;tajad v&otilde;tma kasutusele uued menetlused ja tavad, et ennetada COVID-19 levikut t&ouml;&ouml;kohal. Kuigi vaktsineerimise tagaj&auml;rjel meetmed aja jooksul leevenevad, ei ole selge, mil m&auml;&auml;ral v&otilde;i millal tavap&auml;rased tegevused taastuvad.</p> <div class="field field-name-body field-type-text-with-summary field-label-hidden"> <div class="field-items"> <div class="field-item even"> <p>T&ouml;&ouml;ohutus ja t&ouml;&ouml;tervishoid pakuvad praktilist tuge t&ouml;&ouml; kohandamiseks uuele olukorrale ning aitavad t&otilde;kestada COVID-19 levikut. Et sellele protsessile kaasa aidata, andis EU-OSHA hiljuti v&auml;lja eelmisel aastal avaldatud t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu ELi suuniste l&auml;bivaadatud versiooni. Suunised h&otilde;lmavad n&auml;iteid meetmetest, mis aitavad t&ouml;&ouml;andjal luua tegevuse alustamisel v&otilde;i j&auml;tkamisel piisavalt ohutu ja tervisliku t&ouml;&ouml;keskkonna.&nbsp;</p> <p>Lugege ja jagage ajakohastatud ELi suuniseid (25&nbsp;keeles):</p> <p><a href="https://oshwiki.eu/wiki/COVID-19:_Back_to_the_workplace_-_Adapting_workplaces_and_protecting_workers" target="_blank">COVID-19: tagasi t&ouml;&ouml;le<strong>.&nbsp;</strong>T&ouml;&ouml;kohtade &uuml;mberkorraldamine ja t&ouml;&ouml;tajate kaitse<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;(<a href="https://osha.europa.eu/et/publications/covid-19-back-workplace-adapting-workplaces-and-protecting-workers/view">PDF-versioon</a>)&nbsp;</p> <p>Lisaks:&nbsp;</p> <ul> <li>OSHwiki&nbsp;<a href="https://oshwiki.eu/wiki/COVID-19:_guidance_for_the_workplace" target="_blank">COVID-19: suunised t&ouml;&ouml;kohtadele&nbsp;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></li> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/covid-19-resources-workplace">Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad peatavad pandeemia</a>&nbsp;&nbsp;</li> </ul> </div> <div class="field-item even"></div> <div class="field-item even">Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/update-eu-guidance-adapting-workplaces-and-protecting-workers-time-covid-19" target="_blank">EU-OSHA</a></div> </div> </div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2938Isikukaitsevahendist keeldumine2021-02-15<p><b>Lugeja k&uuml;sib:</b> T&ouml;&ouml;tan laot&ouml;&ouml;tajana ja pean kasutama k&auml;sikahvelk&auml;ru. K&auml;ru kasutan umbes pool t&ouml;&ouml;ajast, aga mitte j&auml;rjest. Meile tuli aasta alguses uus laojuhataja ja ta on juba mitu korda mulle teinud m&auml;rkuse, et mul ei ole turvajalan&otilde;usid jalas. Ma selgitan talle iga kord, et kasutan k&auml;ru 5-10 minutit ainult j&auml;rjest ja ma ei pea sellep&auml;rast turvajalan&otilde;usid kandma. Meile on k&uuml;ll turvajalan&otilde;ud v&auml;ljastatud, kuid tossudega on hulga mugavam k&otilde;ndida ja suvel palavaga k&auml;isime pl&auml;tudega t&ouml;&ouml;l. Uus laojuhataja seda ei luba ning &uuml;tles, et teeb mulle kirjaliku hoiatuse. Ja kui ma ei hakka turvajalan&otilde;usid kandma siis l&otilde;petatakse minuga t&ouml;&ouml;suhe. Aga t&ouml;&ouml;andja ei saa ju sundida mind turvajalan&otilde;usid kandma, kui need on ebamugavad ja ma ei t&ouml;&ouml;ta terve p&auml;eva k&auml;sikahvelk&auml;ruga.&nbsp;&nbsp;</p> <p><b>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant Piret Kaljula:</b> K&auml;sikahvelk&auml;ru kasutamisel on olemas t&otilde;sine jalavigastuse oht, eriti kui teisaldatakse raskeid koormaid. Kui k&auml;ru rattaga &uuml;le varba s&otilde;ita, siis v&otilde;ib tagaj&auml;rjeks olla varbaluu murd, mis on raske tervisekahjustus ning mille paranemine v&otilde;tab pikalt aega. Kui t&ouml;&ouml;andja on riskianal&uuml;&uuml;si tulemusel j&otilde;udnud j&auml;reldusele, et k&auml;sikahvelk&auml;ru kasutamisel esineb jalavigastuse oht ning on sellest tulenevalt kehtestanud korra, et k&auml;sikahvelk&auml;ru kasutamisel tuleb kanda turvajalan&otilde;usid, siis peab t&ouml;&ouml;taja neid ka kandma.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja k&auml;itumine teie poolt kirjeldatud olukorras on &otilde;ige &ndash; teile on selgitatud, et peate turvajalan&otilde;usid kandma. Turvajalan&otilde;ud on teile ka v&auml;ljastatud, st kandmiseks takistust ei ole. Uute reeglite kehtestamine v&otilde;ib tekitada vastuseisu, kuid ohutusreeglid on siiski m&otilde;eldud t&ouml;&ouml;tajate tervise s&auml;ilimise tagamiseks.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tajale on seaduse j&auml;rgi pandud kohustus osaleda ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel, j&auml;rgides t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;udeid. Kui t&ouml;&ouml;keskkonna ohuteguritest v&otilde;i t&ouml;&ouml; iseloomust tulenevalt kohustab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajat isikukaitsevahendeid kandma, siis peab t&ouml;&ouml;taja neid ka kandma. T&ouml;&ouml;taja peab&nbsp; kasutama etten&auml;htud isikukaitsevahendeid ohtliku t&ouml;&ouml; algusest kuni selle l&otilde;puni.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja ei saa n&auml;iteks tervislikul p&otilde;hjusel konkreetset isikukaitsevahendit kanda, peab ta sellest t&ouml;&ouml;andjat informeerima. Selleks, et t&ouml;&ouml;andja saaks probleemi lahendada, peab ta sellest teadlik olema. Kui t&ouml;&ouml;tajale konkreetsed turvajalan&otilde;ud ei sobi, siis t&ouml;&ouml;andja saab sellest teada ainult siis, kui t&ouml;&ouml;taja seda ise &uuml;tleb. Seega tuleb teil t&ouml;&ouml;andjale teada anda, mis teile v&auml;ljastatud turvajalan&otilde;ude juures ei sobi. Sellest on uute turvajalan&otilde;ude valimisel abi.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus t&ouml;&ouml;tajat hoiatada kui selgub, et vaatamata t&ouml;&ouml;andja m&auml;rkustele t&ouml;&ouml;taja ei kasuta etten&auml;htud isikukaitsevahendeid. Hoiatus on &uuml;ks v&otilde;imalusi, kuidas t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;d korraldab ning t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;alasele k&auml;itumisele ja t&ouml;&ouml;kohustuste rikkumisele reageerib. Rikkumise esinemisel tuleb t&ouml;&ouml;andjal sellele t&ouml;&ouml;taja t&auml;helepanu juhtida ning anda t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imalus k&auml;itumist parandada. Hoiatus v&otilde;ib olla nii suuline kui kirjalik.</p> <p>&Auml;&auml;rmusliku variandina, ja juhul kui hoiatamine ei aita ning t&ouml;&ouml;taja rikub endiselt oma kohustusi, on t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus t&ouml;&ouml;suhe erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda, sest t&ouml;&ouml;taja on hoiatusest hoolimata eiranud t&ouml;&ouml;andja m&otilde;istlikke korraldusi v&otilde;i rikkunud t&ouml;&ouml;kohustusi. &Uuml;ldjuhul peab t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemisel j&auml;rgima etteteatamist&auml;htaegasid. Etteteatamist&auml;htaja v&otilde;ib erandlikel juhtudel j&auml;tta j&auml;rgimata, kui t&ouml;&ouml;tajalt ei saa m&otilde;istlikult n&otilde;uda lepingu j&auml;tkamist etteteatamist&auml;htaja l&otilde;ppemiseni v&otilde;i kokkulepitud t&auml;htaja saabumiseni. Sel juhul v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;suhte &uuml;les &ouml;elda m&otilde;istliku aja jooksul. See, mis on m&otilde;istlik aeg, tuleb hinnata t&ouml;&ouml;andjal (n&ouml; p&auml;evap&auml;evalt, n&auml;dala p&auml;rast v&otilde;i muu aeg). T&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemiseks peab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajale esitama kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis &uuml;les&uuml;tlemisavalduse (nt kiri, e-kiri jms), kus tuleb t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemist p&otilde;hjendada.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2937Esmaspäevast algab haridustöötajate vaktsineerimine2021-02-12<p><span>Haridus- ja teadusministri Liina Kersna s&otilde;nul algab haridust&ouml;&ouml;tajate vaktsineerimne 15. veebruarist. H<span>aridust&ouml;&ouml;tajate vaktsineerimine ei puuduta vaid &otilde;petajaid, vaid k&otilde;iki, kes t&ouml;&ouml;tavad haridusasutustes, nagu n&auml;iteks ps&uuml;hholooge, eripedagooge ja &otilde;petajate abisid.</span></span></p> <p><span><span>Vaata 11. veebruaril toimunud Sotsiaalministeeriumi infotundi:</span></span></p> <p><span><span><br /></span></span></p> <p><iframe frameborder="0" height="315" src="https://www.youtube.com/embed/K3nhkLnK5UU" width="560"></iframe>&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2936Eesti suurim vaimse tervise uuring aitab luua arukat tervishoiupoliitikat2021-02-11<p>Vaimse tervise t&auml;htsusest saadakse &uuml;ha enam aru, aga kuidas seda riiklikul tasandil toetada, millist tuge inimesed vajavad? Kuidas ennetada vaimse tervise probleeme ja neid varakult &auml;ra tunda? Nendele k&uuml;simustele otsib vastust alanud vaimse tervise uuring, kirjutab Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Kenn Konstabel.</p> <p>Sageli arvatakse, et vaimse tervise probleemid puudutavad vaid v&auml;ikest osa inimestest. Paljud leiavad, et see loomulikult ei puuduta m&otilde;istlikke ja tublisid nagu tema ise v&otilde;i ta s&otilde;brad. Tegelikkus on vastupidine -&nbsp;&nbsp; Ameerika &Uuml;hendriikides ja Uus-Meremaal l&auml;bi viidud uuringud n&auml;idanud, et neid, keda elu jooksul ei puuduta &uuml;kski vaimse tervise probleem, on umbes veerand elanikkonnast. Kuidas on olukord Eestis, seda me veel ei tea. &Uuml;ldlevinud ettekujutused meid suurt ei aita v&otilde;i v&otilde;ivad olla lausa kahjulikud, n&auml;iteks arvamus, et teismeline peabki &uuml;hest maailmavalust teise siplema v&otilde;i vanainimesed ongi loomult pahurad.&nbsp;</p> <p>Vaimse tervise m&otilde;iste on laiem kui tavaliselt arvatakse.&nbsp; See ei t&auml;henda ainult ps&uuml;&uuml;hikah&auml;irete puudumist, vaid ka toimetulekut igap&auml;evaelu pingetega ning oma v&otilde;imete realiseerimist. Teema olulisust arvestades on vaimset tervist kaugelt liiga v&auml;he uuritud.</p> <p><strong>Valearusaamad vaimsest tervisest</strong></p> <p>M&otilde;nikord v&otilde;ib isegi kohata arvamust, et vaimse tervise probleemid ei t&auml;henda muud kui viletsat iseloomu ja tahtej&otilde;u puudumist, seega peaks neist &uuml;le saama v&auml;ikese pingutusega. Aga on m&otilde;eldud ka teistpidi &ndash; et vaimse tervise h&auml;dade vastu ei olegi mingit abi ja ainuke lahendus on &bdquo;ohtlikud haiged&rdquo; isoleerida.&nbsp; T&auml;nastele teadmistele tuginedes on tegu juba kahtlemata iganenud arusaamadega ja &otilde;nneks ei ole vaja karta, et tervishoiupoliitikat nende j&auml;rgi kujundataks.</p> <p>&Uuml;ks oluline p&otilde;hjus vaimset tervist uurida on majanduslik. Ps&uuml;&uuml;hikah&auml;ired (n&auml;iteks depressioon ja &auml;revush&auml;ired) on sagedased t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse p&otilde;hjused. Maailma Terviseorganisatsiooni &uuml;levaadete j&auml;rgi on tavaline, et ps&uuml;&uuml;hikah&auml;ire all kannatajad ei otsi abi, nad pigem lepivad vaikides ja elavad alla oma v&otilde;imete.</p> <p>On v&auml;lja arvutatud, et iga meeleoluh&auml;irete raviks, mis kaugeltki ei t&auml;henda ainult tablettide m&auml;&auml;ramist, kulutatud dollar tuleb rahvamajandusse tagasi neljakordselt. Vaimse tervise h&auml;iretel ei ole ainult otsesed tagaj&auml;rjed, vaid ka kaudsed, mida siin ei arvestata &ndash; n&auml;iteks m&otilde;ju f&uuml;&uuml;silisele tervisele stressi v&otilde;i tervisek&auml;itumise kaudu, samuti m&otilde;ju teistele inimestele.</p> <p><strong>Keda huvitab vaimse tervise uurimine ja miks?</strong></p> <p>Seega kindlasti ei ole rahvastiku vaimse tervise uurimine vaid teadlaste erahuvi. Vaimse tervise poliitika arukaks planeerimiseks on vaja teada, millised on ps&uuml;&uuml;hikaprobleemide riski- ja kaitsetegurid, millised on haavatavamad elanikkonnagrupid, kuidas ebatavalised s&uuml;ndmused ja kriisiolukorrad m&otilde;jutavad vaimset tervist, millistest vaimse tervise teenustest tuntakse puudust. Ainult sellised teadmised v&otilde;imaldavad teha p&otilde;hjendatud otsuseid.</p> <p>Teadmised rahvastiku vaimsest tervisest on vajalikud ka spetsialistidele, kes igap&auml;evat&ouml;&ouml;s selle teemaga kokku puutuvad ja inimesi aitavad: perearstid, ps&uuml;hholoogid, ps&uuml;hhiaatrid, sotsiaalt&ouml;&ouml;tajad jne. T&auml;pne ja usaldatav teave aitab neil vaimse tervise probleeme kiiremini &auml;ra tunda ning nende v&auml;ltimiseks v&otilde;i ennetamiseks anda paremat n&otilde;u.</p> <p><strong>Uuringusse kutsutakse 20&nbsp;000 elanikku</strong></p> <p>Sellise s&uuml;steemse teadmistebaasi loomise eesm&auml;rki t&auml;idabki Tervise Arengu Instituudi ja Tartu &Uuml;likooli koost&ouml;&ouml;s l&auml;bi viidav rahvastiku vaimse tervise uuring (<a href="http://www.tai.ee/rvtu" target="_blank" rel="noopener">www.tai.ee/rvtu</a>), kuhu on kutsutud osalema 20 000 inimest, kes annavad sellega oma panuse esimesse nii p&otilde;hjalikku &uuml;levaateuuringusse Eesti rahvastiku vaimse tervise olukorrast.</p> <p>Uuringus keskendutakse nii inimeste heaolule, ps&uuml;hholoogilistele probleemidele, stressile ja emotsioonidele, vaimse tervise teenuse kasutamisele, tervisek&auml;itumisele kui samuti toimetulekule koroonapandeemia ajal.</p> <p>K&uuml;sitlus toimub aasta jooksul kolm korda, sihtr&uuml;hmaks on v&auml;hemalt 15-aastased Eesti elanikud. Esimeses uuringulaines kutsutakse osalema v&auml;hemalt 18-aastaseid. Uuringukutsed saadetakse rahvastikuregistrist juhuslikult valitud inimestele e-postiaadressile v&otilde;i tavapostiga. K&uuml;simustikule vastamine v&otilde;tab aega kuni 30 minutit, vastata saab eesti, vene v&otilde;i inglise keeles.</p> <p>Uuringu esialgseid tulemusi tutvustatakse 2021. aasta jooksul. L&otilde;pptulemused valmivad 2022. aasta veebruariks ning aitavad kaasa riikliku vaimse tervise monitooringus&uuml;steemi loomisele.</p> <p><strong>Fakte rahvastiku vaimse tervise uuringu kohta</strong></p> <ul> <li>L&auml;biviijad:&nbsp; Tervise Arengu Instituut ja Tartu &Uuml;likool</li> <li>P&otilde;hjalikum info:&nbsp;<a href="http://www.tai.ee/rvtu">www.tai.ee/rvtu</a></li> <li>Osalema kutsutakse 20 000 juhuslikult valitud Eesti elanikku</li> <li>K&otilde;igi kutsuste vastused on v&auml;ga olulised &ndash; tulemused on seda v&auml;&auml;rtuslikumad, mida suurem portsent kutsututest k&uuml;simustikule vastab (olenemata sellest, kas vastajal on v&otilde;i ei ole vaimse tervisega muresid)</li> <li>Osalemine on vabatahtlik ja konfidentsiaalne, isikuandmeid ei jagata kellegagi</li> <li>Ankeedile vastamise j&auml;rel on soovitused juhuks, kui vastaja tunneb, et ta vajab vaimse tervisega seonduvalt abi v&otilde;i lisainfot</li> <li>Esimene ja k&otilde;ige olulisem k&uuml;sitluslaine: jaanuar-veebruar 2021</li> <li>Kokku toimub 3 k&uuml;sitluslainet: lisaks praegusele veel mais-juunis 2021 ja jaanuaris-veebruaris 2022</li> <li>Neile, kellel on rahavastikuregistris e-postiaadress, saadetakse uuringukutse e-postiga, teistele tavapostiga</li> <li>K&uuml;simustikule saab vastata internetis ja paberil nii eesti, vene kui ka inglise keeles</li> <li>Esimeses k&uuml;sitluslaines vastanute vahel loositakse v&auml;lja 50 kinkekaarti v&auml;&auml;rtuses 30&euro;</li> <li>Uuringu tulemusi tutvustatakse k&otilde;ige esimesena esimeses k&uuml;sitluslaines vastajatele m&otilde;eldud veebiseminaril</li> <li>Uuringukutsed ja meeldetuletused v&otilde;ivad e-postis sattuda r&auml;mpsposti kausta.&nbsp; Seet&otilde;ttu saadetakse &uuml;ks meeldetuletus ka SMS-iga.&nbsp;</li> </ul> <div></div> <div></div> <div>Allikas: <a href="https://tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/4998-eesti-suurim-vaimse-tervise-uuring-aitab-luua-arukat-tervishoiupoliitikat">Tervise Arengu Instituut</a></div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2934Isade erinev kohtlemine isapuhkuse andmisel enne lapse sündi2021-02-10<p><em>&Otilde;iguskantsler on p&ouml;&ouml;rdujale vastuses k&auml;sitlenud teemat: Isade erinev kohtlemine enne lapse s&uuml;ndi isa ning ajateenija &otilde;igused lapse s&uuml;nni korral. Avaldame isapuhkust puudutava vastuse osa ka T&ouml;&ouml;elu portaalis. T&auml;ismahus vastusega on v&otilde;imalik tutvuda <a href="https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Isade%20erinev%20kohtlemine%20enne%20lapse%20s%C3%BCndi%20isa%20ning%20ajateenija%20%C3%B5igused%20lapse%20s%C3%BCnni%20korral.pdf">&Otilde;iguskantsleri lehel</a>.&nbsp;</em></p> <p>Isapuhkus, mida on v&otilde;imalik kasutada ka 30 p&auml;eva enne arsti v&otilde;i &auml;mmaemanda m&auml;&auml;ratud eeldatavat lapse s&uuml;nnikuup&auml;eva, on ette n&auml;htud t&ouml;&ouml;lepingu alusel v&otilde;i avalikus teenistuses t&ouml;&ouml;tavatele isadele (<a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/109072020004?leiaKehtiv">t&ouml;&ouml;lepingu seaduse </a>(TLS) &sect; 60 lg 1, <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019037?leiaKehtiv">avaliku teenistuse seaduse</a> &sect; 43 lg 1). Teised isad, kelle t&ouml;&ouml;tamise vorm on paindlik v&otilde;i kes on ilma t&ouml;&ouml;ta, on oma ajakasutuses vabamad ja otsustavad ise, millal nad puhkavad.</p> <p>Seadus ei anna t&ouml;&ouml;andjale &otilde;igust keelata t&ouml;&ouml;tajal kasutamast isapuhkust enne lapse s&uuml;ndi selle t&otilde;ttu, et t&ouml;&ouml;andja kahtleb t&ouml;&ouml;taja isaks saamises. Seadus s&auml;testab, et t&ouml;&ouml;andja kohustus on anda t&ouml;&ouml;tajale etten&auml;htud puhkust (TLS &sect; 28 lg 2 p 3).</p> <p>Seega ei ole t&ouml;&ouml;tajal vaja enne lapse s&uuml;ndi isapuhkuse saamiseks oma v&otilde;imalikku isadust t&ouml;&ouml;andjale t&otilde;endada. Seaduse vastupidine t&otilde;lgendus v&otilde;iks kaasa tuua &uuml;lem&auml;&auml;rase sekkumise t&ouml;&ouml;taja eraellu, kuna t&ouml;&ouml;taja peaks jagama t&ouml;&ouml;andjaga tundlikke eraelulisi andmeid.</p> <p>Seadus r&otilde;hutab, et t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja t&auml;idavad oma kohustusi &uuml;ksteise suhtes lojaalselt (TLS &sect; 15 lg 1, &sect; 28 lg 1). Seega p&otilde;hineb t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja suhe usaldusel, mille kaotus on ka &uuml;ks t&ouml;&ouml;lepingu erakorralise l&otilde;petamise alustest (vt nt TLS &sect; 88 lg 1 p 5). Kui t&ouml;&ouml;andja keeldub t&ouml;&ouml;tajat isapuhkusele lubamast v&otilde;i l&otilde;petab tema loata isapuhkusele l&auml;inud t&ouml;&ouml;tajaga t&ouml;&ouml;suhte, v&otilde;ib see olla vastuolus kohustusega k&auml;ituda hea usu p&otilde;him&otilde;tte j&auml;rgi (<a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/104012021019?leiaKehtiv">v&otilde;la&otilde;igusseaduse</a> &sect; 6). Sellised vaidlused saab lahendada kohus. Kohus lahendab ka vaidlused, mis v&otilde;ivad tekkida isapuhkuse &otilde;iguse kuritarvitamise t&otilde;ttu, n&auml;iteks t&ouml;&ouml;andjale kahju tekitamisega seotud vaidlused.</p> <p>Kuna k&otilde;iki elulisi olukordi ei saa ette n&auml;ha, pole v&auml;listatud, et teatud erakorralistel asjaoludel on t&ouml;&ouml;andjal siiski &otilde;igus n&otilde;uda t&otilde;endeid t&ouml;&ouml;taja isaduse kohta, kui t&ouml;&ouml;taja soovib v&otilde;tta isapuhkust enne lapse s&uuml;ndi. &Otilde;iguskantsleri andmetel ei ole t&ouml;&ouml;andjad ega t&ouml;&ouml;tajad sellise k&uuml;simusega riigiasutuste poole p&ouml;&ouml;rdunud.</p> <p>Niisiis saab kokkuv&otilde;ttes asuda seisukohale, et k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tavad isad saavad &uuml;ldjuhul &uuml;htmoodi kasutada &otilde;igust isapuhkusele enne lapse s&uuml;ndi. Seega langeb &auml;ra k&uuml;simus, kas isasid koheldakse erinevalt, olenevalt sellest, mil viisil on isadus kindlaks tehtud.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2933Õiguskantsler sai kõrgeima rahvusvahelise staatuse2021-02-09<p>&Uuml;RO akrediteeris &otilde;iguskantsleri k&otilde;rgeima staatusega (A) riikliku inim&otilde;iguste asutusena. Sellest teavitas &otilde;iguskantsleri ametkonda &uuml;lemaailmse&nbsp;<a href="http://nhri.ohchr.org/EN/AboutUs/GANHRIAccreditation/Pages/default.aspx">inim&otilde;iguste asutuste akrediteerimise alakomitee</a>.</p> <p>&bdquo;Selle otsusega andsid rahvusvahelised eksperdid k&otilde;rgeima v&otilde;imaliku hinnangu Eesti Vabariigi &otilde;iguskantsleri institutsionaalsele s&otilde;ltumatusele, samuti inim&otilde;iguste kaitsel ja nende edendamisel tehtud t&ouml;&ouml; kvaliteedile,&ldquo; kommenteeris otsust &otilde;iguskantsler &Uuml;lle Madise.</p> <p>A-staatuse saamiseks tuli &otilde;iguskantsleril esitada akrediteerimiskomiteele mahukas raport oma tegevuse, institutsiooni &uuml;lesehituse ning p&otilde;hiseaduse ja seadustega tagatud &otilde;iguste, kohustuste ja s&otilde;ltumatuse kohta. Otsusele eelnes eelmise aasta detsembris ka kuulamine komitee istungil.&nbsp;</p> <p>A-staatusega asutus v&otilde;ib osaleda &Uuml;RO inim&otilde;iguste n&otilde;ukogu istungj&auml;rgul ja teha suulisi ettekandeid, osaleda plenaardiskussioonidel, esitada dokumente ja kirjalikke seisukohti ning organiseerida &uuml;ritusi inim&otilde;iguste n&otilde;ukogu tegevusvaldkondades. Samuti on A-staatusega asutusel &otilde;igus kommenteerida Eesti &uuml;ldise korralise &uuml;levaatuse (Universal Periodic Review, UPR) raportit ehk teisis&otilde;nu anda hinnang inim&otilde;iguste olukorrale Eestis. See t&auml;hendab, et valitsuse ja kodaniku&uuml;henduste seisukohtadele lisandub &otilde;iguskantsleri kui Eesti riikliku inim&otilde;iguste asutuse anal&uuml;&uuml;s.&nbsp;</p> <p>2018. aastal Riigikogus vastu v&otilde;etud ja 2019. aasta alguses j&otilde;ustunud &otilde;iguskantsleri seaduse t&auml;iendusega tunnistas Eesti &otilde;iguskantsleri riiklikuks inim&otilde;iguste asutuseks. T&auml;iendav roll tugevdab &otilde;iguskantsleri staatust inim&otilde;iguste igap&auml;evasel kaitsel ja edendamisel, lisades sellele ka t&auml;iendava rahvusvahelise m&otilde;&otilde;tme. Nende &uuml;lesannete veelgi t&otilde;husamaks ja kogu &uuml;hiskonda kaasavamaks t&auml;itmiseks asutas &otilde;iguskantsler 2019. aastal&nbsp;<a href="http://%28https//www.oiguskantsler.ee/et/inim%C3%B5iguste-n%C3%B5ukoda">inim&otilde;iguste n&otilde;ukoja</a>.</p> <p>Inim&otilde;iguste asutuste (National Human Rights Institution ehk NHRI) &uuml;lemaailmse v&otilde;rgustik sai ametlikult alguse 1993. aastal, mil &Uuml;RO Peaassamblee kiitis heaks nn Pariisi printsiibid. &Uuml;RO Peaassamblee resolutsiooniga s&auml;testatud nn&nbsp;<span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.ennhri.org/NHRIs-accreditation-process" target="_blank">Pariisi printsiibid</a></span>&nbsp;n&auml;evad ette, et liikmesriigid peavad looma riikliku inim&otilde;iguste asutuse, l&auml;htudes resolutsioonis s&otilde;nastatud tingimustest. Pariisi printsiipide kohaselt peab see olema iseseisev (mh peab autonoomia tagama piisav eelarve), valitsusest s&otilde;ltumatu ning seaduse ja p&otilde;hiseaduse alusel loodud asutus, millel on seadusega s&auml;testatud inim&otilde;iguste kaitse ja edendamise mandaat.&nbsp;</p> <p>Lisainfo:</p> <div>Liiri Oja</div> <div>&Otilde;iguskantsleri NHRI valdkonna juht</div> <div></div> <div>Allikas: <a href="https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-sai-k%C3%B5rgeima-rahvusvahelise-staatuse" target="_blank">&Otilde;iguskantsler.ee</a></div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2930Kuidas praegusel koroona-ajal viia läbi töökeskkonna volinike valimisi?2021-02-08<p><b><i>Lugeja k&uuml;sib: Meie t&ouml;&ouml;keskkonnavolinike volituste aeg on l&otilde;ppemas, mis t&auml;hendab, et meil oleks vaja l&auml;bi viia &uuml;ldkoosolek ja valida uued volinikud. Praegu ei saa me aga koroonaviiruse ulatusliku leviku t&otilde;ttu &uuml;ldkoosolekut korraldada, sest ei soovi tekitada lisakontakte inimeste vahel, kes igap&auml;evaselt t&ouml;&ouml;l kokku ei puutu.&nbsp; Mida me tegema peaksime?</i></b>&nbsp;</p> <p><b>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </b>&Uuml;heks v&otilde;imaluseks on korraldada t&ouml;&ouml;keskkonnavolinike valimised elektrooniliselt juhul, kui k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad elektrooniliselt osaleda saavad. Kui valmiste korraldamine elektrooniliselt ei sobi teie ettev&otilde;ttele, siis saab valimised korraldada ka nii, et t&ouml;&ouml;tajad panevad sedeli oma h&auml;&auml;lega valimiskasti.&nbsp;</p> <p>Vaatamata sellele, kuidas valimised on korraldatud tuleb&nbsp; j&auml;lgida, et k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad (kes seda soovivad) saavad oma h&auml;&auml;le anda. Kui valmistel osaleb alla 50% t&ouml;&ouml;tajatest, siis kahjuks valimised luhtuvad. Kui volinik valitakse osakonda v&otilde;i vahetusse, siis peavad osalema pooled selle osakonna v&otilde;i vahetuse t&ouml;&ouml;tajatest.&nbsp;</p> <p>Alates 01.03.2021 saab t&ouml;&ouml;keskkonnavoliniku volituste kehtivusaja otsustada t&ouml;&ouml;tajate koosolek. Kui siiani tuli maksimaalselt iga nelja aasta tagant korraldada t&ouml;&ouml;keskkonnavoliniku valimine, siis n&uuml;&uuml;d on koosolekul v&otilde;imalik otsustada, kui kaua voliniku volitused kehtivad. Otsustada v&otilde;ib ka nii, et volitused kehtivad t&auml;htajatult. Sellisel juhul tuleb uued valimised korraldada n&auml;iteks siis, kui volinik t&ouml;&ouml;lt lahkub v&otilde;i kui volinik ise loobub oma &uuml;lesannete t&auml;itmisest. Samuti juhul, kui t&ouml;&ouml;tajad ei ole volinikuga enam rahul ning kutsuvad ta tagasi.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2929Konverents "Kuidas oma vaimu hoida? Vaimne tervis tööl, kodus, puhkehetkel"2021-02-08<p><span>Lahenduskeskne veebikonverents pakub m&otilde;tlemisainet ja kasulikke v&otilde;tteid oma vaimse tervise hoidmiseks ning pingetega toimetulekuks.&nbsp;</span><span>Juttu tuleb sellest, mida iga&uuml;ks saab heas vaimses vormis p&uuml;simiseks ette v&otilde;tta, kuidas kiirel ajal aju puhata, miks on oluline sobitada liikumine oma t&ouml;&ouml;ellu ning kuidas seda nutikalt teha.&nbsp;</span><span>Samuti r&auml;&auml;gitakse&nbsp;kollegiaalsuse j&otilde;ust, m&otilde;nusa t&ouml;&ouml;&otilde;hkkonna loomise v&otilde;tetest ning paljust muust.</span></p> <p><iframe frameborder="0" height="315" src="https://www.uttv.ee/embed?id=31057" width="560"></iframe>&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="https://www.uttv.ee/naita?id=31057" target="_blank">Tartu &Uuml;likooli Televisioon</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2927Ahistamisjuhtudest teatriringides2021-02-05<p>Jagame kuulamiseks ja jagamiseks levila.ee <a href="https://levila.ee/raadio/kuidas-tehakse-naitlejat">lugusid ahistamise</a> teemal.</p> <p>Lisaks t&otilde;sielulistele jutustustele on sisse p&otilde;imitud m&otilde;tisklusi (koos viidetega uuringutele) ennetuse, abi k&auml;ttesaadavuse ning ka seadusandluse teemadel.</p> <ul> <li><strong><a href="https://levila.ee/raadio/kuidas-tehakse-naitlejat">Kuidas tehakse n&auml;itlejat</a></strong></li> </ul> <p>Heneliis Notton ja Paavo Piik kuulsid ahistamisjuhtumitest teatriringides ning otsustasid asja uurida.&nbsp;</p> <ul> <li><strong><a href="https://levila.ee/raadio/kuidas-tehakse-naitlejat/i-osa-musketarid">I osa. Musket&auml;rid.</a></strong></li> </ul> <p>Meile teadaolev s&uuml;ndmuste ahel hakkab lahti rulluma 90ndate l&otilde;pus toimunud suvelaagrist.&nbsp;</p> <p><i>I osas viidatud lastega t&ouml;&ouml;tavate spetsialistide taustakontrolli kohta saate lugeda lisaks <a href="https://www.rik.ee/et/karistusregister/lastega-tootamise-piirangu-kontrollimine">siit</a>. </i></p> <p><i>Treenerite kutsetunnistuse olemasolu kontrollida <a href="https://www.treenerikutse.ee/">siit</a>. </i></p> <ul> <li><strong><a href="https://levila.ee/raadio/kuidas-tehakse-naitlejat/ii-osa-samal-ajal-kuskil-mujal">II osa. Samal ajal kuskil mujal.</a></strong></li> </ul> <p>P&otilde;hjused, miks juhtumid korduvad. Kas &otilde;pilase-&otilde;petaja suhe peaks olema kuidagi reguleeritud?</p> <ul> <li><strong><a href="https://levila.ee/raadio/kuidas-tehakse-naitlejat/iii-osa-20-aastat-hiljem">III osa. 20 aastat hiljem</a></strong></li> </ul> <p>Ka aastak&uuml;mneid hiljem ei ole musket&auml;rid enda k&auml;itumusmustreid muutnud. Kellelt k&uuml;sida n&otilde;u ja abi?&nbsp;</p> <p><i>III osas viidatud uuringu ning asjakohaste soovituste-allikatega saate tutvuda <a href="https://www.just.ee/et/laste-ja-noorte-seksuaalse-vaarkohtlemise-uuring">siit</a>. </i></p> <p><i>Ahistamise korral on v&otilde;imalik p&ouml;&ouml;rduda volinik.ee poole. M&otilde;istagi ka politsei (112) ja lasteabi poole 116&nbsp;111. </i></p> <p><i>Lisaks: <a href="https://peaasi.ee/">peaasi.ee</a></i></p> <p><i>Ohvriabi kriisitelefon 116&nbsp;006. </i></p> <ul> <li><strong><a href="https://levila.ee/raadio/kuidas-tehakse-naitlejat/levila-jarelsona">Levila j&auml;rels&otilde;na</a></strong></li> </ul> <p>Levila helistab musket&auml;ridele ning veel &uuml;hele artiklis mainitud teatriringi juhile.</p> <ul> <li><strong><a href="https://levila.ee/raadio/kuidas-tehakse-naitlejat/lisa-kuidas-ahistamist-ara-tunda">Lisa &ndash; Kuidas ahistamist &auml;ra tunda?</a></strong></li> </ul> <p>Kuidas k&auml;ituda ebamugavas olukorras?&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> <p>Brit Tammiste<br />Justiitsministeerium<br /><a href="http://www.just.ee/">www.just.ee</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2931Maailma vähipäev 2021: vähktõveriski ennetamine töökohal2021-02-04<p>Iga aasta 4.&nbsp;veebruaril, maailma v&auml;hip&auml;eval, juhitakse kogu maailmas t&auml;helepanu v&auml;hkt&otilde;vele ning selle ennetamisele, diagnoosimisele ja ravile, tunnustades organisatsioonide, kogukondade ja &uuml;ksikisikute p&uuml;hendumust selle haiguse &uuml;lemaailmse m&otilde;ju v&auml;hendamisele.</p> <p>COVID-19 pandeemial on olnud suur m&otilde;ju v&auml;hipatsientidele, kuna nende l&auml;bivaatuseid on edasi l&uuml;katud, raviga on viivitatud ja seda on muudetud. Selles kontekstis kujutab ELi v&auml;hkt&otilde;vevastase v&otilde;itluse kava endast v&otilde;imalust leevendada pandeemia m&otilde;ju v&auml;hiravile ja v&auml;hi tugihooldusele, t&auml;histades j&auml;rjekordset sammu tugeva Euroopa tervishoiuliidu ning turvalisema, paremini ettevalmistatud ja vastupanuv&otilde;imelisema ELi poole.</p> <p>T&ouml;&ouml;ga seotud v&auml;hkt&otilde;bi on endiselt &uuml;ks suurimaid terviseprobleeme, millega t&ouml;&ouml;kohad kogu Euroopas silmitsi seisavad.&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/themes/dangerous-substances/roadmap-to-carcinogens" target="_self">Kantserogeenide tegevuskava</a>&nbsp;kohaselt on rohkem kui pooled t&ouml;&ouml;ga seotud surmad ELis seotud kokkupuutega v&auml;hkt&otilde;be p&otilde;hjustavate ainetega t&ouml;&ouml;kohal.</p> <p>Tegevuskava partnerid tutvustasid 2020.&nbsp;aasta novembris toimunud ELi eesistujariigi Saksamaa konverentsil &bdquo;STOP v&auml;hkt&otilde;vele t&ouml;&ouml;kohal&rdquo; uut&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/themes/dangerous-substances/roadmap-to-carcinogens" target="_self">strateegiat aastateks 2020&ndash;2024</a>. Strateegia eesm&auml;rkide hulka kuulub ettev&otilde;tetele ja t&ouml;&ouml;tajatele abi osutamine kantserogeenidega kokkupuute ennetamiseks t&ouml;&ouml;kohal ning nende m&otilde;ju minimeerimine t&ouml;&ouml;j&otilde;ule.</p> <ul> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/dangerous-substances/roadmap-to-carcinogens" target="_self">Kantserogeenide tegevuskava ja EU-OSHA tegevused t&ouml;&ouml;ga seotud v&auml;hkt&otilde;ve osas</a></li> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/facts-and-figures/workers-exposure-survey-cancer-risk-factors-europe" target="_self">Euroopa t&ouml;&ouml;tajate v&auml;hkt&otilde;ve riskiteguritega kokkupuute uuring</a>&nbsp;</li> </ul> <p>Vaata ka:</p> <ul> <li><a href="https://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Keemilised-ohutegurid/Kantserogeenid">Kantserogeenid t&ouml;&ouml;kohal</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tooonnetus-kutsehaigus-ja-haigestumine/Tooga-seotud-vahk">T&ouml;&ouml;ga seotud v&auml;hk</a></li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/world-cancer-day-2021-preventing-cancer-risks-work" target="_blank">EU-OSHA</a><br />Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2928Vaimse tervise raport töötajate heaolust2021-02-04<p>HeBa kliinik korraldas 2020. aastal tervisek&uuml;sitluse partnerettev&otilde;tete 2000 t&ouml;&ouml;taja seas. Ootamatuks lisafaktoriks, mis suurendas elustressi ligi 2x, oli kindlasti COVID-19 pandeemia, mis j&auml;tkuvalt on t&auml;htis m&otilde;jur, kuid millega on elama &otilde;pitud.</p> <p>Loe blogipostitust: <a href="https://heba.ee/heba-vaimse-tervise-raport-2020/" target="_blank">Head otsused ja teineteisest hoolimine liidavad ettev&otilde;tte tugevaks</a>&nbsp;</p> <p>Vaata tulemusi: <a href="https://heba.ee/vaimnetervis2020" target="_blank">Vaimse tervise raport t&ouml;&ouml;tajate heaolust</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2926Eesti Töötukassa alustas töötasu toetuste väljamaksmist2021-02-04<p>Esimesed v&auml;ljamaksed tehti <b>535 ettev&otilde;tjale. </b>Enamus neist (92%) on Harjumaa t&ouml;&ouml;andjad.<b> </b>Kokku oli esimeste toetuste summa enam <b>6,5 miljonit</b> eurot. Kompensatsiooni maksti 3672 Harjumaa ja Ida-Virumaa t&ouml;&ouml;taja eest. T&ouml;&ouml;tukassa alustas taotluste vastuv&otilde;tmist esmasp&auml;eval.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa juhatuse esimees Meelis Paavel &uuml;tles, et kiire v&auml;ljamaksmine aitab kindlasti neid t&ouml;&ouml;andjaid, kellel on&nbsp;jaanuari palk veel maksmata ja nad saavad seda teha t&ouml;&ouml;tasu toetusest. Teistele t&ouml;&ouml;andjatele kompenseerib toetus juba tehtud palgakulu.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa kompenseerib palgakulu nendele ettev&otilde;tjatele, kellel on t&ouml;&ouml;tajaid Harjumaal v&otilde;i Ida-Virumaal ja kelle tegevus oli Valitsuse otsusel erakorraliste asjaolude t&otilde;ttu <b>28. detsembrist 31. jaanuarini</b> m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt h&auml;iritud. Kompensatsiooni suurus on nende t&ouml;&ouml;tajate <b>novembri 1,5 kordne palgakulu</b>, kuid mitte rohkem kui 180 000 eurot ettev&otilde;tja kohta. <b>FIE</b> toetuse suurus on <b>876 eurot.</b></p> <p>Kolmap&auml;evase seisuga oli taotluse kokku esitanud enam kui <b>1300 t&ouml;&ouml;andjat ja FIEt.</b></p> <p>Toetuse taotlusi saab <b>e-t&ouml;&ouml;tukassas</b> esitada <b>kuni 28.02.2021.</b> Taotlusi menetletakse ja v&auml;ljamakseid tehakse taotluste saabumise j&auml;rjekorras.</p> <p>Enne avalduse esitamist tuleks tutvuda <a href="https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootasu-toetuse-korduma-kippuvad-kusimused">toetuse tingimustega</a>, n&auml;iteks ei tohi t&ouml;&ouml;tajat, kelle eest kompensatsiooni k&uuml;sitakse, kuu aja jooksul koondada. Samuti ei tohi ettev&otilde;ttel olla maksev&otilde;lga v&otilde;i peab see olema ajatatud.</p> <p>Lisainfot saab toetuse kohta <a href="https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootasu-toetus">SIIT</a> v&otilde;i telefonilt 15501.</p> <p><b>Toetust tutvustav video</b> asub <a href="https://www.youtube.com/watch?fbclid=IwAR1HmB8JCZ-3nDaWmJkcB28zfJ45-af7a6Y3JJxMWejlf0DdPMYx1QiUJ1s&amp;v=OziBakCnqR4&amp;feature=youtu.be">SIIN</a> ja FIEdele <a href="https://www.youtube.com/watch?fbclid=IwAR03d8VZJ3q3x2mHrMxyViYoD7giJP5ceCpiYemAFF8h0YpsG0skhLLw5-0&amp;v=9fRfP9K3I-g&amp;feature=youtu.be">SIIN</a>.&nbsp;</p> <p><b>Lauri Kool<br /></b>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2925Kohus mõistis süüdi inimkaubandusega tegelenud kaks isikut, kelle eesmärgiks oli saada varalist kasu2021-02-03<p>S&uuml;&uuml;distuse kohaselt l&otilde;i Gevork Ovsepian (36a), tegutsedes grupis koos Samira Dementieva (25a), Ilja Sirotkini (20a), Artjom Pu&scaron;kini (23a) ja A.A.-ga, hiljemalt 2019. aasta mai alguses inimkaubandusega tegeleva isikute grupi, mille eesm&auml;rgiks oli saada varalist kasu, kasutades &auml;ra inimkaubanduse ohvrite haavatavat seisundit.</p> <p>G. Ovsepian ja S. Dementieva meelitasid kannatanud Soome vabariiki t&ouml;&ouml;le, v&auml;ites, et tegemist on ametliku t&ouml;&ouml;ga, mille sisuks on kauba vastuv&otilde;tt ja pakendamine ning t&ouml;&ouml; laadijana. Kahe t&ouml;&ouml;n&auml;dala eest lubati t&ouml;&ouml;tasu 700 eurot, samuti pidi olema elamine ja toitlustamine kindlustatud t&ouml;&ouml;andja poolt. Tegelikult kasutati aga kannatanute suhtes v&auml;givalda ning sunniti neid Soome vabariigis erinevatest poodidest varguseid toime panema, kuni Soome politsei nad kinni pidas ja tagasi Eesti vabariiki saatis.</p> <p>Samuti sunniti kannatanuid t&auml;itma neile vastumeelseid &uuml;lesandeid, &auml;hvardati korduvalt j&otilde;hkra v&auml;givalla kasutamisega nii nende endi kui ka nende pereliikmete suhtes. Varastatud kauba Eesti vabariiki toimetamise ja siit Vene F&ouml;deratsiooni toimetamise organiseerisid varalise kasu saamise eesm&auml;rgil Samira Dementieva ja Gevork Ovsepian. Lisaks k&auml;sitleb s&uuml;&uuml;distus G. Ovsepiani poolt 2019. aasta suvel toime pandud v&auml;ljapressimist kannatanu suhtes ning temalt vara omastamist 2019. aasta augustis.</p> <p>Viru Maakohtu Narva kohtumaja t&auml;nase kohtuotsusega m&otilde;isteti Samira Dementieva s&uuml;&uuml;di inimkaubandusega tegelemise eest, mille eesm&auml;rgiks oli saada varalist kasu ning m&auml;&auml;rati talle karistuseks kuus aastat vangistust. Kohus tunnistas Dementieva s&uuml;&uuml;di veel suures ulatuses v&auml;ljapressimise eest ja m&otilde;isteti talle karistuseks neli aastat vangistust. Liitkaristusena m&otilde;istis kohus Dementievale seitse aastat vangistust, mille karistusaja alguseks loetakse 22.11.2019.</p> <p>Samuti m&otilde;isteti s&uuml;&uuml;di Gevork Ovsipeani inimkaubandusega tegemise eest, mille eesm&auml;rgiks oli saada varalist kasu ning m&auml;&auml;rati talle karistuseks kuus aastat vangistust. Kohus tunnistas Ovsipeani s&uuml;&uuml;di veel v&auml;ljapressimise eest ja m&otilde;isteti talle karistuseks kolm aastat vangistust. Liitkaristusena kohus m&otilde;istis Ovsipeanile seitse aastat vangistust, mille karistusaja algust loetakse 22.11.2019. Kohus leidis p&otilde;hjendatuks kohaldada tema suhtes ka lisakaristusena v&auml;ljasaatmist Eesti Vabariigist koos Eesti Vabariiki sisses&otilde;idukeeluga k&uuml;mneks aastaks, kuna &otilde;iguslik alus Eesti vabariigis viibimiseks puudub.</p> <p>Kohus m&otilde;istis Ilja Sirotkini &otilde;igeks inimkaubandusega tegelemise eest, kuid tunnistati Sirotkini s&uuml;&uuml;di v&auml;givalla toimepanemise eest &otilde;igusem&otilde;istmises osaleja vastu ning m&otilde;istis talle karistuseks kuus kuud vangistust, karistus j&auml;etakse t&auml;itmisele p&ouml;&ouml;ramata tingimusel, kui Ilja Sirotkin ei pane kahe aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.</p> <p>Kohus tunnistas Igor Toompere &otilde;igeks inimkaubandusega tegelemise eest, kuid tunnistas s&uuml;&uuml;di v&auml;ljapressimises ning m&otilde;istis talle karistuseks neli aastat vangistust, mis j&auml;etakse t&auml;itmisele p&ouml;&ouml;ramata tingimusel, kui Igor Toompere ei pane viie aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.</p> <p>Kohus m&otilde;istis A.A. &otilde;igeks inimkaubandusega tegelemise eest, kuid tunnistati s&uuml;&uuml;di v&auml;ljapressimise eest ja m&otilde;isteti talle karistuseks neli aastat vangistust, mis j&auml;&auml;b t&auml;itmisele p&ouml;&ouml;ramata, kui ta ei pane nelja aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja j&auml;rgib k&auml;itumiskontrolli ajaks pandud kontrolln&otilde;udeid.</p> <p>Kohus m&otilde;istis Sergey Dementievi ja Artjom Pu&scaron;kini &otilde;igeks inimkaubandusega tegelemise eest.</p> <p>Samuti rahuldas kohus &uuml;he kannatanu tsiviilhagi ning m&otilde;istis Gevork Ovsipeanilt kannatanu kasuks v&auml;lja varalise kahju summas 490 eurot ja mittevaralise kahju summas 2000 eurot. Teise kannatanu tsiviilhagi rahuldas kohus osaliselt ning m&otilde;istis Samira Dementievalt ja Gevork Ovsipeanilt kannatanu kasuks solidaarselt v&auml;lja varalise kahju summas 579,60 eurot ja mittevaralise kahju summas 2000.</p> <p>Kohus tuvastas, et s&uuml;&uuml;distus on p&otilde;hjendatud osaliselt, teistel s&uuml;&uuml;distatavatel inimkaubanduse kuriteotunnuseid ei esinenud. Inimkaubanduses s&uuml;&uuml;dim&otilde;istetute s&uuml;&uuml; on v&otilde;rdne, seega m&auml;&auml;rati neile ka v&otilde;rdsed karistused.</p> <p>Kohtuotsus pole j&otilde;ustunud. Kohtuotsust saab vaidlustada apellatsiooni korras.</p> <p>Allikas:<br />Kristi Ehrlich<br /><span>29. jaanuar 2021<br /></span><a href="https://www.kohus.ee/et/ajakirjanikule/uudised/kohus-moistis-suudi-inimkaubandusega-tegelenud-kaks-isikut-kelle-eesmargiks" target="_blank">Kohus.ee</a></p> <p>Foto: <a href="https://visualhunt.co/a6/2a0e8c50">Visual Content</a> on <a href="https://visualhunt.com/re8/773b42a8">VisualHunt</a> / <a href="http://creativecommons.org/licenses/by/2.0/"> CC BY</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2924Vereringeelundite haigused olid poolte surmade põhjuseks2021-02-02<p>Tervise Arengu Instituudi (TAI) surma p&otilde;hjuste registri (SPR) esialgsetel andmetel suri 2020. aastal Eestis 15 643 inimest, kellest 7406 olid mehed ja 8237 naised.&nbsp;</p> <p>Sarnaselt eelmistele aastatele olid peamiseks surma p&otilde;hjuseks vereringeelundite haigused (7687), teisel kohal olid pahaloomulised kasvajad (3636) ja kolmandal kohal &otilde;nnetusjuhtumid, m&uuml;rgistused ja traumad (955). J&auml;rgnesid seedeelundite haigused (759) ja hingamiselundite haigused (710).&nbsp;</p> <p>Uuest koroonaviirusest SARS-CoV-2 p&otilde;hjustatud haigus COVID-19 oli 201 inimese surma p&otilde;hjuseks, kellest 96 olid mehed ja 105 naised. COVID-19 p&otilde;hjustatud surmade arv oli suurim vanuser&uuml;hmas 75-aastased ja vanemad (152). Kuna vanemates vanuser&uuml;hmades on naisi rohkem kui mehi, seletab see suuremat COVID-19 surmade arvu naiste hulgas. Alla 65-aastaste vanuser&uuml;hmas oli surmasid 19 ning 65&ndash;74-aastaste hulgas 30. Kuude l&otilde;ikes esines k&otilde;ige rohkem COVID-19 surmasid (89) detsembris.&nbsp;</p> <p>TAI osaleb rahvusvahelisi suremusandmeid anal&uuml;&uuml;sivates teadusprojektides. Euro-MOMO raames v&auml;ljat&ouml;&ouml;tatud matemaatilise anal&uuml;&uuml;si meetodite abil saab hinnata suremuse muutust ilmastikutingimuste t&otilde;ttu (kuuma- ja k&uuml;lmalained) ja hooajaliste haiguspuhangute ajal ning seda on rakendatud nii gripi, kui ka COVID-19 seotud liigsuremuse ehk tavap&auml;rasest suurema suremuse (<i>excess mortality</i>) hindamiseks. Vastavalt <a href="https://www.euromomo.eu/graphs-and-maps#excess-mortality">Euro-MOMO</a> andmetele oli Eestis 2020. aasta l&otilde;pus suremus oodatust m&otilde;nev&otilde;rra suurem, kuid t&otilde;us ei olnud suur v&otilde;rreldes mitmete L&auml;&auml;ne-Euroopa riikidega nagu n&auml;iteks Belgia, Suurbritannia, Portugal ja Hispaania.</p> <p>2020. aasta surma p&otilde;hjuste andmed on esialgsed, neid t&auml;psustakse ning ja eelmise aasta l&otilde;plikud andmed avaldab TAI surma p&otilde;hjuste register 3. mail 2021.&nbsp;</p> <h2><span style="text-decoration: underline;">Kuidas kogutakse ja m&auml;&auml;ratakse surma p&otilde;hjuste andmed? </span></h2> <p>Surma p&otilde;hjuse teatise t&auml;idab arst. TAI surma p&otilde;hjuste register (SPR) p&auml;rib surma p&otilde;hjuste andmeid&nbsp;elektroonselt Tervise infos&uuml;steemist (TIS) igal t&ouml;&ouml;p&auml;eval.</p> <p>Surma algp&otilde;hjus valitakse surma p&otilde;hjuste teatisega kogutud info p&otilde;hjal SPR-is vastavalt WHO juhistele. Surma algp&otilde;hjus v&otilde;ib muutuda, kui arstil on t&auml;iendavaid andmeid, mis laekuvad hiljem (n&auml;iteks histoloogia, toksikoloogia, mikrobioloogia anal&uuml;&uuml;sid vm). Siis saadetakse TIS-i uus surma p&otilde;hjuse teatise dokument. Teatud juhtudel teeb TAI SPR ka tagasip&auml;ringuid arstidele, kui dokumendis puudub piisav info, et surma algp&otilde;hjust valida. P&auml;rast esialgsete andmete kogumist v&otilde;rdleb SPR andmeid ka teiste andmekogudega.&nbsp;</p> <p>COVID-19 valitakse surma algp&otilde;hjuseks siis, kui surma p&otilde;hjuse m&auml;&auml;ranud arst m&auml;rkis selle v&otilde;i sellest p&otilde;hjustatud kopsup&otilde;letiku surma tinginud seisundina. TAI surma p&otilde;hjuste registri COVID-19 surmade arv on v&auml;iksem Terviseametist p&auml;rinevast COVID-19 positiivsete surmade arvust, kuna Terviseamet avaldab COVID-19 positiivse testi andnud inimeste surmade arvud enne surma algp&otilde;hjuse m&auml;&auml;ramist.&nbsp;</p> <p>Surmade &uuml;ldarvu, milles kajastuvad ka eestlaste surmad v&auml;lismaal, avaldab ja anal&uuml;&uuml;sib <a href="https://www.stat.ee/et/uudised/esialgne-rahvaarv-1-jaanuar-2021">Statistikaamet</a>. Suremuse muutuste ja erisuste hindamiseks on kasutusel erinevad kordajad, mis v&otilde;tavad arvesse rahvastiku soolist ja vanuselist koostist ning rahvastiku &uuml;ldarvu.</p> <p>&nbsp;Surmade absoluutarv sobib k&uuml;ll kiirstatistikaks, kuid j&auml;reldusi saab teha vaid kordajate v&otilde;rdlemisel.</p> <p><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Rohkem teavet: </b></p> <p><a href="https://taiee-my.sharepoint.com/personal/pille_kalda_tai_ee/Documents/Documents/Pressiteated/Surmade%20esialgsed%20registreerimisandmed%20p&otilde;hjuse,%20soo%20ja%20kuu%20j&auml;rgi">Statistika TAI andmebaasis: surmade esialgsed registreerimisandmed p&otilde;hjuse, soo ja kuu j&auml;rgi</a></p> <p>Lisainfo:<br />Pille Kalda<br />avalike suhete juht<br />Tervise Arengu Instituut<br />506 4608<br /><a href="mailto:pille.kalda@tai.ee">pille.kalda@tai.ee<br /></a><a href="http://www.tai.ee">www.tai.ee</a></p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2922Kui pikk on mu puhkus, kui ma töötan osaajaga?2021-02-01<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Mulle on m&auml;&auml;ratud osaline t&ouml;&ouml;v&otilde;ime ja t&ouml;&ouml;tan 20 tundi n&auml;dalas. N&uuml;&uuml;d aga vaidleme t&ouml;&ouml;andjaga, kas minu puhkus on aasta jooksul 35 kalendrip&auml;eva v&otilde;i ainult pool sellest. Kui palju ma osalise t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tades p&otilde;hipuhkust teenin?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ennetusosakonna juhataja:</i></b> T&ouml;&ouml;taja teenib &uuml;ldjuhul 28 kalendrip&auml;eva p&otilde;hipuhkust aastas. Kui t&ouml;&ouml;tajale on m&auml;&auml;ratud osaline v&otilde;i puuduv t&ouml;&ouml;v&otilde;ime, siis teenib ta 35 kalendrip&auml;eva aastas. P&otilde;hipuhkuse teenimisel ei ole oluline, milline on t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;aeg n&auml;dalas v&otilde;i kuus.&nbsp;</p> <p>P&otilde;hipuhkust teenitakse proportsionaalselt t&ouml;&ouml;tatud ajale. N&auml;iteks kui t&ouml;&ouml;taja p&otilde;hipuhkuse kestus on 28 kalendrip&auml;eva ja ta t&ouml;&ouml;tab osalise t&ouml;&ouml;ajaga, siis teenib ta ikkagi aasta jooksul 28 kalendrip&auml;eva p&otilde;hipuhkust. Kui ta t&ouml;&ouml;tab pool aastat, siis teenib ta 14 kalendrip&auml;eva p&otilde;hipuhkust.&nbsp;</p> <p><i>N&Auml;IDE. T&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab 3 tundi n&auml;dalas, tema p&otilde;hipuhkuse kestus on 35 kalendrip&auml;eva, t&ouml;&ouml;suhe algab 1. jaanuaril ja l&otilde;peb 31. juulil. Ta teenib&nbsp; p&otilde;hipuhkust j&auml;rgmiselt: 35 / 365 (kalendrip&auml;evade arv aastas) &times; 212 (kalendrip&auml;evade arv 1. jaanuarist 31. juulini) = 20,33 kalendrip&auml;eva.</i></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2921Eesti Töötukassa alustab töötasu toetuste avalduste vastuvõtmist esmaspäeval, toetus on pikenenud piirangute tõttu suurem2021-01-29<p><b>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa alustab t&ouml;&ouml;tasu toetuste avalduste vastuv&otilde;tmist esmasp&auml;eval, toetus on pikenenud piirangute t&otilde;ttu suurem</b></p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa h&uuml;vitab t&ouml;&ouml;j&otilde;ukulud Harjumaa ja Ida-Virumaa t&ouml;&ouml;andjatele, kelle tegevus on olnud erakorraliste asjaolude t&otilde;ttu m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt h&auml;iritud. Kuna piiranguid on pikendatud, siis on ka kompensatsioon esialgu plaanitust suurem.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa kompenseerib palgakulu nendele ettev&otilde;tjatele, kellel on t&ouml;&ouml;tajaid Harjumaal v&otilde;i Ida-Virumaal ja kelle tegevus oli erakorraliste asjaolude t&otilde;ttu <b>28. detsembrist 31. jaanuarini</b> m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt h&auml;iritud. T&ouml;&ouml;tasu toetust makstakse &auml;ri&uuml;hingule, v&auml;lismaa &auml;ri&uuml;hingu filiaalile, mittetulundus&uuml;hingule, sihtasutusele v&otilde;i f&uuml;&uuml;silisest isikust ettev&otilde;tjale.</p> <p>Toetuse taotlusi saab <b>e-t&ouml;&ouml;tukassas</b> esitada alates <b>1.02.2021 kuni 28.02.2021.</b></p> <p>Kompensatsiooni makstakse nende t&ouml;&ouml;tajate eest, kelle t&ouml;&ouml;koha asukoht on 22. detsembri 2020. a seisuga t&ouml;&ouml;tamise registri kohaselt Harju v&otilde;i Ida-Viru maakonnas. Kompensatsiooni suurus on nende t&ouml;&ouml;tajate <b>novembri 1,5 kordne palgakulu</b>, kuid mitte rohkem kui 180 000 eurot ettev&otilde;tja kohta. <b>FIE</b> toetuse suurus on <b>876 eurot.</b></p> <p>Vabariigi Valitsus kinnitas toetuse ettev&otilde;tetele, kelle tegevus on otseselt m&otilde;jutatud kehtestatud piirangutest. Toetust saavad taotleda ettev&otilde;tted ja FIEd, kelle p&otilde;hitegevusala on EMTAK koodiga m&auml;&auml;ratletud j&auml;rgmiselt:</p> <ul> <li>&bdquo;Majutus ja toitlustus&ldquo; koodidega 55&ndash;56;</li> <li>&bdquo;Info ja side&ldquo; koodiga 5914 ja 59141;</li> <li>&bdquo;Haldus- ja abitegevused&ldquo; koodidega 7990, 79901,&nbsp; 8230 ja 82301;</li> <li>&bdquo;Haridus&ldquo; koodidega 8551, 85511, 85519, 8552, 85521, 85522, 85529,&nbsp; 8559, 85591, 85592 ja 85599;</li> <li>&bdquo;Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne&ldquo; koodiga 86905;</li> <li>&bdquo;Kunst, meelelahutus ja vaba aeg&ldquo; koodidega 9001, 90011, 90012, 9002, 90021, 9003, 90031, 9004, 90041, 9102, 91021, 9200, 92001, 9311, 93111, 9312, 93121, 9313, 93131, 93199, 9321, 93211, 9329, 93291 ja&nbsp; 93299&nbsp; v&otilde;i</li> <li>&bdquo;Muud teenindavad tegevused&ldquo; koodiga 96041.</li> </ul> <p>&nbsp;</p> <p>Toetusele sobival ettev&otilde;ttel on e-t&ouml;&ouml;tukassas alates esmasp&auml;evast olemas t&ouml;&ouml;tajate andmetega eelt&auml;idetud avaldus. T&ouml;&ouml;andja saab valida, kas ja milliste t&ouml;&ouml;tajate palgakulu kompenseerimist soovib. <b>Avalduse t&auml;itmiseks leiab abimaterjali </b><a href="https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/tootasu_toetuse_e-juhend_est.pdf">SIIT</a>.<b> </b></p> <p>Enne avalduse esitamist tuleks tutvuda <a href="https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootasu-toetuse-korduma-kippuvad-kusimused">toetuse tingimustega</a>, n&auml;iteks ei tohi t&ouml;&ouml;tajat, kelle eest kompensatsiooni k&uuml;sitakse, kuu aja jooksul koondada. Samuti ei tohi ettev&otilde;ttel olla maksev&otilde;lga v&otilde;i peab see olema ajatatud.</p> <p>Toetus kantakse ettev&otilde;tja kontole ja v&auml;ljamakseid alustatakse hiljemalt 14.02.2021.</p> <p>Lisainfot saab toetuse kohta <a href="https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootasu-toetus">SIIT</a> v&otilde;i telefonilt 15501.</p> <p><b>Toetust tutvustav video</b> asub <a href="https://www.youtube.com/watch?fbclid=IwAR1HmB8JCZ-3nDaWmJkcB28zfJ45-af7a6Y3JJxMWejlf0DdPMYx1QiUJ1s&amp;v=OziBakCnqR4&amp;feature=youtu.be">SIIN</a> ja FIEdele <a href="https://www.youtube.com/watch?fbclid=IwAR03d8VZJ3q3x2mHrMxyViYoD7giJP5ceCpiYemAFF8h0YpsG0skhLLw5-0&amp;v=9fRfP9K3I-g&amp;feature=youtu.be">SIIN</a>.&nbsp;</p> <p><b>Lauri Kool<br /></b>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2920Valitsus pikendas Harjumaa ja Ida-Virumaa ettevõtete töötasu toetust kahe nädala võrra2021-01-29<p><b>Eilsel istungil otsustas Vabariigi Valitsus T&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu ettepanekul maksta t&ouml;&ouml;tasu toetust Harjumaa ja Ida-Virumaa ettev&otilde;tetele ka 17.01-31.01 kehtivate piirangute eest ning toetuse summat vastavalt suurendada. T&ouml;&ouml;tasu toetust makstakse ettev&otilde;tetele, kelle tegevus on seoses COVID-19 t&otilde;rjeks kehtestatud piirangutega m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt h&auml;iritud. Toetust makstakse perioodil 28.12.2020 &ndash; 31.01.2021 kehtinud piirangute eest, selle suuruseks on ettev&otilde;tte pooleteise kuu palgakulu ning FIEde puhul 1,5 kordne alampalk. </b></p> <p>Tervise- ja t&ouml;&ouml;minister <b>Tanel Kiige</b> s&otilde;nul on piirangutega koos kehtestatud t&ouml;&ouml;tasu toetuse maksmine vajalik, kuna piirangud m&otilde;jutavad otseselt ettev&otilde;tjate tegutsemisv&otilde;imalusi. &bdquo;T&ouml;&ouml;tasu toetusega v&auml;ldime laiaulatuslikke koondamisi, s&auml;ilitame inimestele sotsiaalsed garantiid ning leibkondade majandusliku toimetuleku olukorras, kus piirangute t&otilde;ttu ei ole v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;tajatele osaliselt v&otilde;i t&auml;ielikult t&ouml;&ouml;d pakkuda. Seet&otilde;ttu oleme otsustanud pikendada t&ouml;&ouml;tasu toetuse maksmist veel kahe n&auml;dala v&otilde;rra.&ldquo;</p> <p>J&auml;tkuvalt saavad toetust taotleda ettev&otilde;tted ja FIE-d, kes tegutsevad n&auml;iteks majutuse, toidu ja joogi serveerimise, sanatooriumite ja ravitegevuse, hasartm&auml;ngude ja kihlvedude korraldamise, kultuuri ja sporditegevuse, koolituse ning l&otilde;bustuse ja vabaajategevuste valdkondades. Toetuse saajad peavad olema registreeritud majandustegevuse registris kindlate p&otilde;hitegevusala (EMTAK) koodidega. Toetust makstakse ettev&otilde;tjatele v&auml;hese t&auml;htsusega abina.</p> <p>Muudatused puudutavad Harju maakonnas hinnanguliselt 1100 ettev&otilde;tet, kus on v&auml;hemalt &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja, Ida-Viru maakonnas aga ligikaudu 400 ettev&otilde;tet. Samuti kuulub muudatuste sihtr&uuml;hma 1393 FIE-t, neist Harju maakonnas 1271 ja Ida-Viru maakonnas 122. Maksu- ja Tolliameti andmetel m&otilde;jutab muudatus ligikaudu 12 800 t&ouml;&ouml;tajat Harjumaal ning 1700 t&ouml;&ouml;tajat Ida-Virumaal.</p> <p>Muudatuse kulu on 8 miljonit eurot, sellest 7,6 kaetakse t&ouml;&ouml;tuskindlustuse vahenditest ning FIE-de toetusmeetme kulu 0,4 miljonit eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservist. Koos 2020. aasta detsembris kehtestatud t&ouml;&ouml;tasu toetusega on toetuse kogusumma 24 miljonit eurot.</p> <p><strong>Toetust saab taotleda 01.02-28.02 Eesti T&ouml;&ouml;tukassa iseteeninduses.&nbsp;</strong></p> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2919Milline on valvekaamera mõju tööstressile?2021-01-28<p>28. jaanuaril t&auml;histataval isikuandmete kaitse p&auml;eval p&ouml;&ouml;ratakse &uuml;lemaailmselt t&auml;helepanu privaatsuse &otilde;igusele, mis on igal inimesel tunnetuslik ning t&auml;hendab, et ka privaatsuse probleemid v&otilde;ivad olla v&auml;ga erinevad. &Uuml;ks mure, mis aga paljusid inimesi &uuml;hendab, on valvekaamera j&auml;lgimisest tekkiv t&ouml;&ouml;stress.</p> <p>Probleem, millele&nbsp;<strong>Andmekaitse Inspektsioon</strong>&nbsp;soovib koos&nbsp;<strong>Peaasi.ee</strong>&nbsp;ps&uuml;hholoogidega t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata, tuleb valvekaamerate arvu kiirest kasvust. Pidevalt j&auml;lgivad valvesilmad kasvatavad t&ouml;&ouml;kohtades inimeste t&ouml;&ouml;stressi taset ning see ei ole kaugeltki ainult t&ouml;&ouml;taja mure.&nbsp;</p> <p>Ps&uuml;hholoog&nbsp;<strong>Anna &ndash; Kaisa Oidermaa</strong>&nbsp;r&auml;&auml;gib &uuml;he minuti videos, mida v&otilde;ib inimene tunda pideva valvekaamera j&auml;lgimise all.</p> <p></p> <p><iframe frameborder="0" height="315" src="https://www.youtube.com/embed/Hc1DkxUhl8w" width="560"></iframe></p> <p><strong><br /></strong></p> <h2>T&ouml;&ouml;inspektsiooni soovitused:</h2> <p>T&ouml;&ouml;suhetes peab t&ouml;&ouml;andja alati austama t&ouml;&ouml;taja privaatsust ja kontrollima t&ouml;&ouml;kohustuste t&auml;itmist viisil, mis ei riku t&ouml;&ouml;taja p&otilde;hi&otilde;igusi. T&ouml;&ouml;tajat tuleb kaamerate olemasolust, nende asukohtadest, kasutamise eesm&auml;rgist ja andemete t&ouml;&ouml;tlejast kindlasti teavitada. Enne kaamera paigaldamist tuleb t&ouml;&ouml;andjal hinnata, kas sama eesm&auml;rki on v&otilde;imalik saavutada v&auml;hem privaatsust riivavama vahendiga. N&auml;iteks turvalisust on v&otilde;imalik tagada ka kui paigaldada sisenemiseks kiipkaartide s&uuml;steem, kassale, laole, seifile ja muule v&auml;&auml;rtuslikule varale ligip&auml;&auml;semiseks ainult koodi v&otilde;i kiipkaardiga sisenemise v&otilde;imalus.</p> <p>Alati tuleb hinnata proportsionaalsust ja isikute &otilde;iguste riivet. &Uuml;hest kohvikust on tuua hea n&auml;ide, kus kohvimasinal oli lisafunktsioon, mis luges, mitu kohti p&auml;eva jooksul valati. P&auml;eva l&otilde;pus on kohviaparaadi andmeid v&otilde;imalik v&otilde;rrelda m&uuml;&uuml;dud kohvide arvuga. See on oluliselt v&auml;hem riivavam ja efektiivsem meetod kui turvakaamera paigaldamine oma t&ouml;&ouml;tajate varguste ennetamiseks. Kaamera paigaldamise p&otilde;hjenduseks ei saa olla oma t&ouml;&ouml;taja kontrollimine, selleks on mitmeid muid viise, nt testkliendid, t&ouml;&ouml;taja mentor, juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe jms.</p> <p>T&ouml;&ouml;kohtades v&otilde;ib kaameraid &uuml;ldjuhul paigaldada isikute ja vara kaitseks, kui muud meetodid ei ole piisavad, kuid t&auml;hele tuleb panna, et t&ouml;&ouml;taja privaatsus ja turvatunne l&auml;bi selle ei kannataks.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2918Tervisesport: alusta ettevaatlikult ja endale sobivalt2021-01-27<p><b>Kui end k&auml;tte v&otilde;tad, liikuma hakkad ja n&auml;ed, et sul on edu, siis see motiveerib, aga liiga hoogu ei tasu sattuda. Tuleb l&auml;bi m&otilde;elda, mida tahad saavutada ― head enesetunnet, tervist, kaalulangust?</b></p> <p>&Auml;rgates tunned, et vaja oleks end k&auml;ima saada nagu vana mehhaanilist kella, mille hammasrattad on roostes. Kondid on kanged, liigesed j&auml;igad, selg valutab... Jah, osaliselt t&ouml;&ouml;st, seda kindlasti. Aga tead v&auml;ga h&auml;sti: mida ei liiguta v&otilde;i v&auml;ga v&auml;he, see muutub ajapikku liikumatuks. Sellev&otilde;rra t&ouml;&ouml;tegemine raskemaks, enesetunne halvemaks, istumislohk tugitoolis s&uuml;gavamaks. Kuni toolistki end p&uuml;sti vinnata on katsumus ja peab h&auml;das f&uuml;sioterapeudilt abi otsima. Kas maksab sinnamaani s&uuml;damerahu s&auml;ilitada? V&otilde;i hakkaks vaikselt pihta?</p> <p><b>Spordiarst Anu Kaasik:</b></p> <p>&rdquo;K&otilde;ige olulisem on igap&auml;evane liikumine, k&otilde;ndida iga p&auml;ev kasv&otilde;i pool tundi. Lisaks v&otilde;iks olla veidi aeroobset tegevust &ndash; n&auml;dala jooksul 2,5 tundi aeroobset, madala pulsisagedusega liikumist. See ei t&auml;henda, et alati ja kohe tuleks hakata jooksma. Alustada v&otilde;iks k&otilde;nnist. V&auml;ga hea on kepik&otilde;nd, mis inimest natuke ka toetab. Eriti hea on ujumine, sest seda harrastades pole inimesel peal oma keharaskust, mist&otilde;ttu sobib just erinevate liigeseprobleemide ja &uuml;lekaalu korral.</p> <p>Esialgu v&otilde;iks tempo olla h&auml;sti aeglane &ndash; selline, et saaks v&auml;ljas k&otilde;ndides teisega r&auml;&auml;kida. Isegi, kui &uuml;ksinda liigutakse. Ka k&otilde;ik need, kes kavatsevad jooksma hakata, v&otilde;iksid alustada tavalise k&otilde;nniga ja seej&auml;rel &uuml;le minna kiirk&otilde;nnile. Kui tunned, et see m&otilde;jub h&auml;sti, alustad kerget s&ouml;rki, aga ikka tempos, et saaksid r&auml;&auml;kida.</p> <p></p> <p><span style="font-family: PFSquareSansPro-Medium, Arial, Helvetica, sans-serif; font-size: 1.5em;">K&uuml;mne protsendi reegel</span></p> <p>Tihtilugu hakkavad alustajad jooksma alguses &uuml;lem&auml;&auml;ra intensiivselt ― liiga kiiresti ja liiga l&uuml;hikest maad, sest rohkem ei j&otilde;ua. Tegelikult peaks hoopis h&auml;sti rahulikult k&otilde;ndima, seej&auml;rel distantsi pikendama. L&auml;htuda v&otilde;iks k&uuml;mne protsendi reeglist ehk suurendama nii palju n&auml;dalas v&otilde;i kuus teekonna pikkust. Kui soovitakse koormust lisada, v&otilde;iks pigem pikendada trenni aega, mitte teha k&otilde;ike oluliselt suurema koormusega. Kes pole oma elus varem treeninud, neile m&otilde;jub pool tundi trenni juba p&auml;ris h&auml;sti. Oluline on minna v&auml;lja.</p> <p>Kui tundub, et k&otilde;ndides kiirtempo muutub aja jooksul &rdquo;lahjaks&rdquo;, siis v&otilde;ib kergelt s&ouml;rkida. Kui hakatakse hingeldama ja pulss on kiirenenud, siis tuleks vahepeal j&auml;lle k&otilde;ndida. Tehes seda &uuml;le p&auml;eva, on juba h&auml;sti, ent veel parem, kui lisatakse hiljem m&otilde;ni treeningkord juurde.</p> <p>Kes soovib ennast t&auml;psemalt j&auml;lgida, v&otilde;iks kasutada pulsikella. Vanusega s&uuml;dame maksimaalne l&ouml;&ouml;gisagedus langeb, kuid n&ouml; &bdquo;rusikareegli&ldquo; j&auml;rgi on see meestel 220 miinus inimese vanus ja naistel 226 miinus vanus. Treenida tuleb aga oluliselt madalama pulsiga. Koormustestidega saab m&auml;&auml;rata iga&uuml;hele individuaalselt sobivad treeningu pulsivahemikud. Kes testi teinud ei ole, v&otilde;iks l&auml;htuda lihtsast reeglist, et algajal on soovitav treenida pulsiga, mis on 50-70% tema maksimaalsest pulsist. Juba edasij&otilde;udnud tervisesportlastel on vastupidavuse arendamiseks soovitav pulsisagedus 60-80% maksimaalsest s&uuml;dame l&ouml;&ouml;gisagedusest. Enne t&otilde;sisemate treeningute alustamist tuleks n&otilde;u pidada kas oma perearsti v&otilde;i spordiarstiga, hea oleks teha koormustest.</p> <h2>Iga&uuml;hele sobilik valik</h2> <p>Kellel on probleeme jalav&otilde;lvidega, need v&otilde;iksid lasta teha ortopeedilised tugitallad, mida saab ka spordijalatsites kasutada. Kellel valutavad h&uuml;ppeliigesed, siis neil joosta ei maksa, vaid pigem k&auml;ia. Midagi ei tohi teha l&auml;bi valu v&otilde;i vaigistada vaevusi valuvaigistiga ning minna ikkagi n&auml;iteks jooksma.</p> <p>H&auml;sti sobib rattas&otilde;it. Liigesed k&uuml;ll kergelt liiguvad, aga keharaskust pole peal. Kui koju on ostetud trenaž&ouml;&ouml;rid, siis kipuvad need k&uuml;ll aja jooksul seisma j&auml;&auml;ma, aga neist oleks abi. Eriti, kui inimene ei saa v&otilde;i taha jalaprobleemide t&otilde;ttu k&otilde;ndida, aga ta saab istuvas asendis ratast v&auml;ndata. V&otilde;i stepperil telerit vaadates k&otilde;ndida.</p> <p>Paljud tahaksid k&auml;ia m&otilde;nes r&uuml;hmatrennis. Arvestama peab treeningu laadi ja intensiivsusega. N&auml;iteks aeroobika pole tegelikult aeroobne ehk vastupidavustegevus. Trennipulss muutub niiv&otilde;rd k&otilde;rgeks, et see pigem kurnab inimest. Seet&otilde;ttu peab vaatama, et r&uuml;hma tase sobiks ja treener oleks kogenud, kes n&auml;eb, kas ja mis kellelegi h&auml;sti m&otilde;jub.</p> <p>K&otilde;ige lihtsam ja odavam on siiski minna lihtsalt v&auml;lja. Meil on ka linnade parkides &uuml;ksjagu v&auml;lij&otilde;usaale, m&otilde;nel pool harjutuste soovitused, kuidas ja mida teha, pildiliselt v&auml;lja pandud, kuigi alati mitte. V&auml;lij&otilde;usaalis treenides tuleks samamoodi t&otilde;sta koormust aegamisi, v&auml;iksemate seeriatena. Seej&auml;rel puhkad ja teed natuke j&auml;lle, aja m&ouml;&ouml;dudes lisad harjutuste kordusi.</p> <h2>Mida tahad saavutada?</h2> <p>Liiga hoogu ei tasu sattuda, aga m&otilde;jub motiveerivalt, et kui end k&auml;tte v&otilde;tad, liikuma hakkad ja n&auml;ed, et sul on edu. N&auml;dala sees v&otilde;iks teha l&uuml;hemaid trenne, kuid n&auml;dalavahetusel pikema, milleks v&otilde;ib olla n&auml;iteks matk. Lemmikloomade omanikud saavad oma vajaliku tavakoormuse k&auml;tte juba iga p&auml;ev koera jalutades.</p> <p>Treening ise on oluliselt lihtsam, kui oled suutnud koduuksest v&auml;lja minna. Keskenduda v&otilde;iks p&auml;rast trenni saabuvale heaolutundele, sest kehas tekivad biokeemilised muutused, vabanevad &otilde;nnehormoonid. Igal juhul peab p&auml;rast treeningut hea olla olema. Kuskilt ei tohi pista v&otilde;i nigel enesetunne olla. Ka j&auml;rgmisel hommikul peaks m&otilde;nus enesetunne p&uuml;sima. Vahel kiputakse end &uuml;le pingutama, eriti just joostes, ega tunta end h&auml;sti. Kes pole varem v&auml;ga sportinud, peaks igal juhul alustama ettevaatlikult. Ja leida tuleks ala, mis enim sobib. Kui terve t&ouml;&ouml;p&auml;eva on tulnud seista jalgadel, siis h&auml;sti m&otilde;juks ujumine. Joosta v&otilde;iksid aga need, kes on pidanud p&auml;ev l&auml;bi istuma.</p> <p>K&otilde;ige lihtsam on alustada igap&auml;evastest v&auml;ikestest asjadest. Teed h&auml;sti v&auml;ikese muudatuse ja hakkad seda j&auml;rgima, olles &uuml;htlasi l&auml;bi m&otilde;elnud, mida tahad saavutada. Head enesetunnet, tervist, kaalulangust?</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto:&nbsp;<a href="https://visualhunt.com/re8/407423fe">Visualhunt</a>, Erakogu</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2916Kui sageli tohib tööandja ühepoolselt töötasu vähendada?2021-01-25<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meie ettev&otilde;te kasutas eelmisel aastal eriolukorra ajal t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamise v&otilde;imalust kuni t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rani. Kahjuks pole olukord &nbsp;meie jaoks paranenud ning peaksime taaskord t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendama. Oleme saanud vastandlikke signaale selle kohta, kas v&otilde;ime sel aastal ka nii teha v&otilde;i mitte. Kas on &otilde;ige, et igal aastal v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendada kuni t&ouml;&ouml;tasu alam&auml;&auml;rani kolme kuu jooksul?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ennetusosakonna juhataja: </i></b>T&ouml;&ouml;tasu saab v&auml;hendada kahel juhul. Esimesel juhul saab seda teha kokkuleppel t&ouml;&ouml;tajaga t&ouml;&ouml;lepingu seaduse (TLS) &sect; 12 alusel. Teiseks on v&otilde;imalus &uuml;hepoolselt TLS &sect; 37 alusel, kui esinevad erakorralised etten&auml;gematud majanduslikud asjaolud, millest tulenevalt ei saa anda kokkulepitud ulatuses t&ouml;&ouml;d. T&ouml;&ouml;tasu v&otilde;ib TLS &sect; 37 alusel v&auml;hendada kolmeks kuuks 12- kuulise ajavahemiku jooksul m&otilde;istliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra ning juhul, kui kokkulepitud t&ouml;&ouml;tasu maksmine oleks t&ouml;&ouml;andjale ebam&otilde;istlikult koormav.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisperiood ei ole seega kalendriaasta, vaid 12 kuud. Toome n&auml;ite: t&ouml;&ouml;andja alandas t&ouml;&ouml;tasu perioodil 15.04.- 15.07.2020.a. Seega algas 12-kuuline periood 15. aprillil 2020 ning t&ouml;&ouml;andja saab t&ouml;&ouml;tasu uuesti alandada alates 16. aprillist 2021.a.&nbsp;</p> <p>Oluline on lisada, et koos t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega v&auml;heneb proportsionaalselt ka t&ouml;&ouml;aeg ning t&ouml;&ouml;andja peab v&auml;hendamisest ette teatama v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva kirjalikus vormis. T&ouml;&ouml;tajal omakorda tekib &otilde;igus t&ouml;&ouml;suhe &uuml;les &ouml;elda TLS &sect; 37 lg 5 alusel teatades sellest v&auml;hemalt 5 t&ouml;&ouml;p&auml;eva ette enne v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu kehtima hakkamist.</p> <p>Foto:&nbsp;<a href="https://visualhunt.com/re8/447803d5">Visualhunt.com</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2915Päevapoliitikast, hoiakutest, väärtustest ja nende erinevustest tekkinud konfliktidest töökohal2021-01-22<p><b>Kui &uuml;hiskonnas m&auml;ngitakse palju inimeste emotsioonidel, muutub ka ettev&otilde;tete sisekliima keerulisemaks. P&otilde;rkuvad erinevad hoiakud ja arusaamad, mis kollektiivi l&otilde;hestavad ning lisapingeid tekitavad. Mida sel juhul ette v&otilde;tta?</b></p> <p><b>Arutleb Riina Telling, Meeletervis O&Uuml; t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog:</b></p> <p>&bdquo;&Uuml;hiskonnas p&auml;evakorral olevad teemad, mis tekitavad vastakaid emotsioone, j&otilde;uavad ka t&ouml;&ouml;keskkonda. Inimestena oleme me v&auml;ga erinevad nii oma taustalt, hariduselt kui elukogemuselt, millest on m&otilde;jutatud meie v&auml;&auml;rtused ja maailmavaated. Ent meid on &uuml;hte v&otilde;i teise organisatsiooni valitud seep&auml;rast, et iga&uuml;hel on oma roll ja omadused, millega korvame &uuml;ksteise n&otilde;rkusi ja tugevdame tugevusi.</p> <p>Kui erinevad hoiakud p&otilde;rkuvad ja kollektiivi l&otilde;hestama kipuvad, siis soovitan keskenduda ettev&otilde;tte &uuml;hisosale ja &uuml;histele eesm&auml;rkidele. &Uuml;hisosa ja "meie" tunde leidmine muudab &uuml;ksteise m&otilde;istmise lihtsamaks. Loob &uuml;hise konteksti, kus inimesed saavad ennast turvaliselt tunda. Me ei tule ju t&ouml;&ouml;le selleks, et ventileerida &uuml;ksteisele &uuml;hiskonnas tekkinud pingeid, vaid meil on &uuml;hine t&ouml;ine eesm&auml;rk. Kui fookus kaob, siis j&auml;&auml;vad organisatsiooni eesm&auml;rgid t&auml;itmata, mist&otilde;ttu pole varsti p&otilde;hjust enam t&ouml;&ouml;le tulla, sest pole t&ouml;&ouml;kohta.</p> <h2>Mida juht saaks sellises olukorras teha?</h2> <p>Juht saab inimesi suunata leidma &uuml;hisosa, seda hoida ja kasvatada, n&auml;idates eelk&otilde;ige igap&auml;evases t&ouml;&ouml;elus isiklikku eeskuju. See, kas ja kuidas ta lahendab probleeme, suhtleb t&ouml;&ouml;tajatega ja v&auml;&auml;rtustab neid, m&otilde;jutab &uuml;ldist t&ouml;&ouml;kultuuri.</p> <p>Kui konfliktid j&auml;&auml;vad lahenduseta ja muutuvad isiklikuks ning kahjustavaks, siis ei tekita see stressi mitte ainult osapooltele, vaid kogu kollektiivile, m&otilde;jutades negatiivselt t&ouml;&ouml;&otilde;hkkonda. Lahendamata konfliktid v&otilde;ivad soodustada ka t&ouml;&ouml;kiusamist, mist&otilde;ttu on oluline leida neile sisuline lahendus ja tagada abivajajatele abi.</p> <p>On hea, kui organisatsioonis on t&ouml;&ouml;tajatel v&otilde;imalus p&ouml;&ouml;rduda mure korral kindla inimese v&otilde;i spetsialisti poole, kellega saab vestelda ja lahendusi leida. Ka siis, kui t&ouml;&ouml;taja on konfliktis oma juhiga.</p> <h2>Ametioskused on olulised, v&auml;&auml;rtused olulisemadki</h2> <p>Kui inimene v&otilde;etakse organisatsiooni t&ouml;&ouml;le, siis valitakse ta teatud omaduste ja oskuste t&otilde;ttu. Sama t&auml;htis on, et t&ouml;&ouml;taja v&auml;&auml;rtused sobivad organisatsiooni v&auml;&auml;rtustega, kuna oskusi saab alati juurde &otilde;ppida.</p> <p>Oluline on, et ettev&otilde;ttes oleksid v&auml;&auml;rtused mitte ainult kirjeldatud, kirjutatud ja seinale riputatud, vaid t&ouml;&ouml;tajateni viidud. See t&auml;hendab, et v&auml;&auml;rtused on omaks v&otilde;etud ja teatakse, mida need praktikas t&auml;hendavad. N&auml;iteks: meie v&auml;&auml;rtusteks on s&otilde;bralikkus, avatus ja koost&ouml;&ouml;, mida organisatsioonis m&otilde;testatakse nii, et meil on kombeks teineteisega s&otilde;bralikult suhelda ja konfliktide lahendamisel meeles pidada, et teravik on suunatud probleemile ja teemale, mitte erinevatel seisukohtadel olevatele isikutele.</p> <p>Kas t&ouml;&ouml;taja tahab oma v&auml;&auml;rtusi (&uuml;mber) kujundada, tunnustada organisatsiooni omi v&otilde;i mitte? See oleneb inimese avatusest ja valmisolekust aktsepteerida teistsuguseid maailmavaateid. Sedagi, et kolleegid ei pruugi tahta t&ouml;&ouml;l r&auml;&auml;kida n&auml;iteks poliitikast. Fookus on t&ouml;&ouml;l, ettev&otilde;tte eesm&auml;rkidel, mitte p&auml;evapoliitikal, kus vaidlused v&otilde;ivad l&otilde;ppeda t&uuml;liga. J&auml;rgmisel hetkel pead sama kolleegiga tegema tihedat koost&ouml;&ouml;d, mis ei pruugi olla enam edukas.</p> <p>Keeruline on, kui t&ouml;&ouml;taja v&auml;&auml;rtused erinevad oluliselt ettev&otilde;tte juhi v&auml;&auml;rtustest. Kui juht eeldab, et t&ouml;&ouml;taja jagaks temaga sama maailmavaadet ja v&auml;&auml;rtusi, aga kumbki pole paindlik, siis v&otilde;ib juhtuda, et nende teed l&auml;hevad lahku. Mingit soovituslikku retsepti pole anda, sest k&otilde;ik s&otilde;ltub sellest, kuiv&otilde;rd tolerantsed ollakse ja teineteise erisusi aktsepteeritakse.</p> <p>Juhul, kui t&ouml;&ouml;taja on konfliktne ja surub kolleegidele peale oma maailmavaadet, siis tuleb temaga r&auml;&auml;kida. Selgitada, et n&auml;iteks p&auml;evapoliitikaga me t&ouml;&ouml;l ei tegele, ja keskendume organisatsiooni eesm&auml;rkidele. Inimestel v&otilde;ivad olla erinevad maailmavaated, aga t&ouml;&ouml;l p&uuml;hendutakse t&ouml;istele teemadele.</p> <p>Iga t&ouml;&ouml;taja saab kaasa aidata, et organisatsiooni eesm&auml;rgid t&auml;ituksid. N&auml;iteks: kui NASA koristajalt k&uuml;siti, mida tema teeb, siis ta vastas: &bdquo; Minu t&ouml;&ouml; on inimesi Kuule aidata.&ldquo; See t&auml;hendab, et k&otilde;ikidel t&ouml;&ouml;tajatel, s&otilde;ltumata ametipositsioonist, on &uuml;hised eesm&auml;rgid, mille nimel t&ouml;&ouml;tatakse.</p> <p>Inimestel v&otilde;ib olla keeruline m&otilde;ista oma osa t&auml;htsust, mis ettev&otilde;tte k&auml;ek&auml;iku m&otilde;jutab, sest tihti arvatakse: &bdquo;Mida mina nii v&auml;ga m&otilde;jutada v&otilde;i teha saan?&ldquo; Oluline on, et t&ouml;&ouml;taja tajuks oma panuse suurust. Juhil on v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;tajale m&otilde;ista anda, et ta on organisatsioonile oluline ja tema panus vajalik.</p> <p>&Uuml;hisosa leidmine ja hoidmine on pidev protsess. Kui pikaaegselt kujunenud positiivne organisatsioonikultuur ja jagatud v&auml;&auml;rtused on t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;elu loomulikuks osaks saanud, siis on ka kollektiivi lisandunud uuel t&ouml;&ouml;tajal lihtsam. Tema n&auml;eb teiste k&auml;itumisest, kuidas ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajad omavahel suhtlevad ja millised on kombed. Kergem on omaks v&otilde;tta organisatsioonikultuuri,&nbsp;<span>mida kolleegid evivad.&ldquo;</span></p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2914Tööõnnetus riietusruumist jope võtmisel2021-01-21<p><strong>Mis juhtus:</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;taja l&auml;ks riietusruumi enda jopet v&otilde;tma. Samal ajal paigaldas t&ouml;&ouml;v&otilde;tja seal riiulit. Kuna riiuli paigaldamine oli pooleli, siis nii t&ouml;&ouml;vahendid kui ka riiuli osad olid liikumisteel. T&ouml;&ouml;taja m&auml;rkas seda ning astus asjadest &uuml;le. Kuid mingil p&otilde;hjusel ta tegi tagurpidi sammu ja astus riiulile peale ning kukkus. T&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rdus arsti poole, kes tuvastas m&otilde;lema p&otilde;lve vigastuse. Tegemist oli kerge tervisekahjustusega: m&otilde;lema p&otilde;lve nikastus ja 29 p&auml;eva t&ouml;&ouml;v&otilde;imetust.</p> <p><strong>Miks juhtus:</strong></p> <p>&Otilde;nnetuse p&otilde;hjuseks oli t&ouml;&ouml;v&otilde;tja poolt materjalide k&auml;iguteele panemine. Kui on vajalik k&auml;iguteele asju paigutada siis tuleb k&auml;igutee sulgeda. Kui k&auml;iguteel liikumine on vajalik, siis tuleb valida t&ouml;&ouml; tegemiseks selline aeg, et t&ouml;&ouml;tajad samas piirkonnas ei liigu. Loota, et k&otilde;ik k&auml;iguteele pandud asju n&auml;evad ning neist &uuml;le saavad astuda, ei ole kindlasti piisav meede &otilde;nnetuste v&auml;ltimiseks.</p> <p>&Otilde;nnetuse &uuml;ldisemaks p&otilde;hjuseks on koost&ouml;&ouml; ja kommunikatsiooni puudumine kahe ettev&otilde;tte vahel. &Uuml;helt poolt t&ouml;&ouml;tajad, kes teevad t&ouml;&ouml;d oma tavap&auml;rases t&ouml;&ouml;kohas ja teisalt t&ouml;&ouml;v&otilde;tja t&ouml;&ouml;tajad, kes toimetavad nende jaoks v&otilde;&otilde;rastest tingimustes ja ruumides. Selleks, et kumbki pool saaks teise poolega arvestada tuleb enne t&ouml;&ouml;de alustamist jagada infot ja leppida kokku tegevused ohutuse tagamiseks.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2913Psühhosotsiaalsete riskide tasuta veebitest2021-01-20<p>Lugupeetud lugeja. Meie koot&ouml;&ouml;partner PE Konsult on avaldanud uue OPSTI (Organisatsiooni ps&uuml;hhosotsiaalsete tegurite indikaator) testi l&uuml;hiversiooni, mille abil on v&otilde;imalik hinnata erinevaid ps&uuml;hholoogilisi ohutegureid t&ouml;&ouml;kohal. Test koosneb 25 k&uuml;simusest, sellele vastamine v&otilde;tab ainult m&otilde;ne minuti. Testimine on t&auml;iesti tasuta ning ka anon&uuml;&uuml;mne.</p> <p>Testi leiad siit:&nbsp;<a href="https://www.pekonsult.ee/miniopsti/ " target="_blank">https://www.pekonsult.ee/miniopsti/&nbsp;</a></p> <p>Vaata ka T&ouml;&ouml;elu artikleid:</p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/psyhholoogilised-ohutegurid/Tootajale-psyhholoogilistest-ohuteguritest" target="_blank">Ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid t&ouml;&ouml;kohal (t&ouml;&ouml;tajatele)</a>&nbsp;</li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tooandjale/tookeskkond/tookeskkonna-ohutegurid/Psyhholoogilised-ohutegurid" target="_blank">Ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid t&ouml;&ouml;kohal (t&ouml;&ouml;andjatele)</a>&nbsp;</li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/Juhtunud-kuid-voinuks-juhtumata-jaada/2279" target="_blank">&Uuml;let&ouml;&ouml;tamine: &otilde;pi &uuml;tlema &otilde;igel hetkel &bdquo;ei&ldquo;</a>&nbsp;<br /><br /></li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2912Rutiinsuse võlu: kelle mida?2021-01-19<p><b>Oluline on leida oma natuurile kohane t&ouml;&ouml;. Siis ei pruugi ka pealtn&auml;ha tuim ja rutiinne tegevus olla n&uuml;ri ja t&uuml;&uuml;tu. Liiatigi, kui s&uuml;veneda n&uuml;anssidesse ja avastada endale meelep&auml;rased aspektid.</b></p> <p>Kui &uuml;hele v&otilde;ib tunduda t&ouml;&ouml; teatud ametis surmigava, &uuml;ksluise v&otilde;i f&uuml;&uuml;siliselt tapvana, siis teisele pakkuda kindlust ja rahulolu, et on vaja teha kindlaid liigutusi ega tule &uuml;learu pead vaevata. Nii otsib n&auml;iteks <b>Jaanika</b> sotsiaalmeedias t&ouml;&ouml;kohta, kus &ldquo;ei peaks ise midagi v&auml;lja m&otilde;tlema, vaid v&otilde;iks rutiinselt ja mehhaaniliselt mingit asja teha?&rdquo; Seejuures ei meeldi talle t&ouml;&ouml;tada koos kolleegidega. <b>Mart</b> seevastu on &otilde;nnelik, et saabki kaubapaigutajana pigem omaette askeldada ja samal ajal k&otilde;rvaklappidest muusikat kuulata.</p> <p>Samas v&otilde;ib esialgu lihtsana tunduv amet olla arvatust m&auml;rksa keerulisem, kui selle oskustesse s&uuml;veneda. Ilmselge on, et &uuml;he&uuml;lbalise laadiga ametitesse otsitakse t&ouml;&ouml;tajaid m&auml;rksa rohkem ja vahel &uuml;sna hapra lootusega sobilikke leida. T&auml;navakivide paigaldusega tegelev <b>Erki Tartu Maakujundus O&Uuml;-st </b>nendib, et seesugust f&uuml;&uuml;silist t&ouml;&ouml;d teha ei taheta. &bdquo;Inimesed pole harjunud t&otilde;stma &uuml;le viie kilo p&auml;evas ja vaatamata t&ouml;&ouml;puudusele pole t&ouml;&ouml;lisi kuskilt v&otilde;tta.&ldquo; Ta k&uuml;ll sooviks abilisi kaasata, kuid on leppinud, et teeb Tallinnas suuri objekte valdavalt &uuml;ksi.</p> <h2>Pole tuim ega lihtne</h2> <p>Tema s&otilde;nul toimetabki selles valdkonnas k&auml;put&auml;is firmasid, kuhu kuulub m&otilde;ni &uuml;ksik mees, kes teevad t&auml;navaruumis t&ouml;id, paigaldades n&auml;iteks &auml;&auml;rekive. &bdquo;Oluline on seejuures oskus ja tehniline taip, sest linnaruumis paikneb nii m&otilde;nigi saar, keeramised jms. &Uuml;kski tee ei ole ju 90kraadise nurgaga. &Auml;&auml;rekivi l&otilde;ikamisel on see &uuml;lioluline, mida tuleb osata teha. N&auml;iteks on vaja juba kivi &otilde;igesti k&auml;es hoida, et see ka &otilde;igesti maha saaks pandud. Niisama visates aluspind ei p&uuml;si, kivid hakkavad k&otilde;ikuma ja pind muutub ebatasaseks,&ldquo; selgitab Erki, kes iseendale t&ouml;&ouml;andjana tahaks t&ouml;&ouml;d pakkuda m&otilde;nelegi osavale ja oskuslikule mehele, kui neid leiduks. Seet&otilde;ttu teeb ta t&ouml;&ouml;d s&uuml;damerahus ise, olles kindel nii tulemuse usaldusv&auml;&auml;rsuses, kvaliteedis kui oma j&otilde;udluses. &Uuml;ksinda v&otilde;ib ta t&otilde;sta ka 140-kiloseid graniidist &auml;&auml;rekive, v&otilde;ttes appi spetsiaalsed tangid. K&otilde;rvaltvaatajale tundub t&ouml;&ouml; justkui lihtsana, aga tegelikult peitub selles v&auml;ga spetsiifilisi n&uuml;ansse: tuleb osata lugeda jooniseid, vaadata k&otilde;rguseid jms olulisi aspekte.</p> <p>&bdquo;T&auml;navakivide paigaldus ei ole samasugune lihtt&ouml;&ouml; nagu laudas s&otilde;nniku viskamine, kuigi pealtn&auml;ga tundub k&otilde;ik lihtsana,&ldquo; r&otilde;hutab Erki Tartu, kes v&otilde;ib p&auml;evas panna kive maha sada meetrit. &bdquo;Teised mehed vaatavad pealt ja &uuml;tlevad: &bdquo;Mis see siis &auml;ra ei ole! Sa paned maru lihtsalt,&ldquo; aga kui nad ise pihta hakkavad, siis saavad vaevu 20 meetrit tehtud, mis v&otilde;ib olla juba hea tulemus.&ldquo; Selle k&otilde;ige taga on eelk&otilde;ige oskuslik tehnika.</p> <p>Kivipaigaldus s&otilde;ltub paljuski aastaajast ja ilmaoludest, miinuskraadidega ja lausvihmas seda ei tehta. &bdquo;Inimv&otilde;imetel on piirid, f&uuml;&uuml;siliselt ei j&otilde;ua, see kurnab, ka +25-kraadises soojas. Seet&otilde;ttu eelistan ma pigem +10-kraadist vihmata ilma,&ldquo; kirjeldab Erki, kes ei pea t&ouml;&ouml;d vaimselt sugugi n&uuml;riks, sest kogu aeg on vaja silmas pidada kiviparketi mustrit, kivijoonte sirgust jms. &bdquo;Pole mingi tuim kivide ladumine. Mistahes t&ouml;&ouml;, kui sellesse<b> </b>natuke s&uuml;veneda, ei ole niisama lihtne,&ldquo; r&otilde;hutab ta korduvalt.</p> <h2>&Uuml;hele &otilde;udus, teisele toredus</h2> <p>Telemarketingi ettev&otilde;ttes v&auml;hem kui aasta vastu pidanud <b>Katrin</b> peab telefonim&uuml;&uuml;ja ametit n&uuml;rimaks kui t&ouml;&ouml;stuses liinit&ouml;&ouml;lise oma, kellena ta on ka t&ouml;&ouml;tanud, sest seal sai m&otilde;elda oma m&otilde;tteid ja n&auml;ha kohe t&ouml;&ouml; tulemust. Telefonim&uuml;&uuml;k kurnas teda nii vaimselt, ps&uuml;&uuml;hiliselt kui f&uuml;&uuml;siliselt. &bdquo;Istud arvuti taga, valid andmebaasist suvalise inimese numbri, helistad ja &uuml;ritad talle midagi p&auml;he m&auml;&auml;rida... Paljud k&otilde;ned kestsid m&otilde;ne sekundi,&ldquo; meenutab Katrin kogemusi, mis teda frustreerisid. Eelk&otilde;ige seet&otilde;ttu, et inimesed v&otilde;isid olla ka v&auml;ga ebaviisakad, vahel isegi s&otilde;imata, mist&otilde;ttu t&auml;hendas iga uus k&otilde;ne parajat enese&uuml;letust. &bdquo;T&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul tegin ma vahel isegi kuni sada k&otilde;net, olles sellest k&otilde;igest l&otilde;puks t&auml;iesti l&auml;bi.&ldquo; Ametist loobus naine hetkel, mil vastumeelsus t&ouml;&ouml; vastu oli sedav&otilde;rd suureks paisunud, et ta ei suutnud enam telefoninumbreid valida. &bdquo;Minu jaoks oli see t&ouml;&ouml; kohutavalt jube, &uuml;ksluine ja laastav. Ainu&uuml;ksi sellele tagasi m&otilde;tlemine tekitab stressi.&ldquo;</p> <p>Seevastu samas ametis olev <b>Malle</b> on t&ouml;&ouml;tanud telefonim&uuml;&uuml;jana enam kui 20 aastat, j&auml;tkates t&ouml;&ouml;d pension&auml;rina kodukontoris. Ta m&uuml;&uuml;b raamatuid ja ajakirjade tellimusi. Aastatega on tal tekkinud oma v&otilde;rgustik. Nii m&otilde;nigi inimene, kellega ta silmast silma k&uuml;ll kohtunud ei ole, on justkui omainimeseks saanud, kellega pajatatakse maast ja ilmast. Teda kutsutakse Eesti erinevatesse paikadesse koguni k&uuml;lla. Malle ei pea telefonim&uuml;&uuml;ja t&ouml;&ouml;d sugugi tuimaks ja &uuml;ksluiseks, sest talle meeldib inimestega lobiseda. Turtsakate vastajate teravusi ta hinge ei v&otilde;ta ja tellimusi suudab siiani edukalt m&uuml;&uuml;a, kuigi see on aina raskem, sest inimesed loevad pigem raha kui tr&uuml;kis&otilde;na. Kuna teenistus s&otilde;ltub m&uuml;&uuml;gist, siis &auml;rritab Mallet t&ouml;iselt k&otilde;ige enam see, kui keegi kolleegidest tema andmebaasi &bdquo;solgib&ldquo; v&otilde;i juhtumisi tema kliendile tellimuse maksmiseks meeldetuletuse saadab. See t&auml;hendab, et m&uuml;&uuml;git&ouml;&ouml; on teinud k&uuml;ll tema, kuid tasu saab keegi teine. Miski muu teda ei h&auml;iri, sest ta on aastate jooksul &otilde;ppinud sekundite jooksul aimama, kuidas oleks vaja kellegagi suhelda.</p> <h2>Vabal ajal t&ouml;&ouml;m&otilde;tetest vaba</h2> <p>Juustu- ja piimatooteid valmistava <b>Estover O&Uuml;</b> kaubakomplekteerija <b>Veiko </b>nimetab, et tema t&ouml;&ouml; eeldab keskendumisv&otilde;imet, rutiinitaluvust ja t&auml;helepanelikkust. On tulemustele orienteeritud, mist&otilde;ttu tuleb t&ouml;&ouml;aja jooksul olla v&otilde;imalikult efektiivne ja produktiivne. Vaja on klientide esitatud tellimus laos komplekteerida &ndash; igal komplekteerijal on digitaalne sk&auml;nner ja vastavalt nimekirjale tuleb tooted &uuml;kshaaval kastidesse panna. T&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;puks peavad k&otilde;ik tellimused t&auml;idetud olema.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/37estover (3).jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-37estover (3).jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/37estover (1).jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-37estover (1).jpg" /></a></p> <p>&bdquo;Palk s&otilde;ltub liigutamise kiirusest. Kiiremad komplekteerijad saavad raha natuke rohkem. T&ouml;&ouml; on f&uuml;&uuml;siline ja tuleb rutiini taluda. T&auml;helepanu ei tohi hajuda, sest muidu teed vigu &ndash; paned tellijale valed kaubad, mis omakorda m&otilde;jutab palka,&ldquo; selgitab Veiko, nentides, et selles ametis on iga&uuml;hel vaja oma s&uuml;steem v&auml;lja t&ouml;&ouml;tada. &bdquo;Kellel on lihasm&auml;lus mingid k&auml;igud ja liigutused, kes teeb iga teatud aja tagant pausi, et veidi puhata &ndash; k&otilde;ik s&otilde;ltub indiviidist.&ldquo;</p> <p>P&auml;eva jooksul on vaja t&otilde;sta erinevaid kaste, aga meeletult suuri raskusi mitte. Saab ise otsustada, kas v&otilde;tad korraga &uuml;he v&otilde;i mitu kasti. Olulisem on vastupidavus ja suutelisus terve t&ouml;&ouml;p&auml;eva jalgadel p&uuml;sida ning liikuda. Oma praeguse t&ouml;&ouml; plussideks peab Veiko v&auml;ga head t&ouml;&ouml;aega, mis on enamasti kella k&uuml;mnest hommikul &otilde;htul viieni, ja asjaolu, et oma m&otilde;tetes ta t&ouml;&ouml;d koju kaasa ei v&otilde;ta.</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Estover O&Uuml;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2910Kas suitsetajatele on tööl ette nähtud lisapausid?2021-01-18<p><b><i>Lugeja k&uuml;sib: Meile tuli t&ouml;&ouml;le uus t&ouml;&ouml;taja, kellega pean enamuse ajast koos t&ouml;&ouml;tama. Ta on suitsetaja ning k&auml;ib tihti suitsu tegemas, mina aga pean seet&otilde;ttu rohkem t&ouml;&ouml;d tegema ega saa minna pausile siis, kui soovin v&otilde;i vajan, sest korraga t&ouml;&ouml;postilt lahkuda ei tohi. Kas suitsetajatele on ette n&auml;htud nn suitsupausid lisaks puhkepausidele? Lisaks on tal tagasi tulles tugev suitsuhais juures ning mul on v&auml;ga ebameeldiv tema l&auml;heduses olla.</i></b><i>&nbsp;</i></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Pauside korraldamisel tuleb arvestada, et samasugust t&ouml;&ouml;d tegevad t&ouml;&ouml;tajad saaksid &uuml;hepalju puhata. Eraldi suitsupauside andmise kohustust ei ole ning pole ka &otilde;iglane, et suitsetajad saaksid igas tunnis suitsetamiseks lisapause oma tervise kahjustamiseks.&nbsp;</p> <p>Soovitame esmalt p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;andja (t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti) v&otilde;i ka t&ouml;&ouml;keskkonnavoliniku poole ning selgitada probleemi. Selgitage, et Teie t&ouml;&ouml;koormus on uue t&ouml;&ouml;taja tulekuga suurenenud, sest t&ouml;&ouml;kaaslane kasutab etten&auml;htust rohkem pause ning Teie ei saa pausile minna, kuna kaast&ouml;&ouml;tajat ei ole vajalikul ajal t&ouml;&ouml;postil. Kindlasti &uuml;telge ka, et suitsuhais Teid h&auml;irib.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja &uuml;lesanne on tagada, et t&ouml;&ouml;tajaid koheldakse v&otilde;rdselt ning k&otilde;ik saaksid kasutada etten&auml;htud puhkepause. Lisaks peab t&ouml;&ouml;andja lahendama h&auml;iriva suitsul&otilde;hna probleemi. &Uuml;heks lahenduseks on ettev&otilde;tte territooriumil suitsetamise keelamine, mis on t&ouml;&ouml;andja &otilde;igus. Samuti saab t&ouml;&ouml;andja j&auml;lgida t&ouml;&ouml;aja kasutust ning selgitada lisapause v&otilde;tvale t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;aja korraldust, sh puhkepauside kasutamise reegleid. Kui t&ouml;&ouml;taja neile m&auml;rkustele ei reageeri, saab t&ouml;&ouml;andja teda&nbsp; hoiatada, et t&ouml;&ouml;aja korralduse rikkumise j&auml;tkamisel v&otilde;ib t&ouml;&ouml;suhte &uuml;les &ouml;elda. Siis on t&ouml;&ouml;taja otsustada, kas ta muudab oma k&auml;itumist (nt loobub t&ouml;&ouml;ajal suitsetamisest) v&otilde;i lepib sellega, et t&ouml;&ouml;suhe l&otilde;ppeb.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja saab uut kolleegi ka toetada suitsetamisest loobumisel <a href="https://intra.tai.ee/images/prints/documents/148111080987_Tubakavaba_tookoht_2016_veebi.pdf">Tervise Arengu Instituudi abimaterjali abil</a>.</p> <p>Foto: Pixabay&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2909Tööõnnetus trukipressiga2021-01-15<div> <h2>Mis juhtus?</h2> </div> <p>36- aastane t&ouml;&ouml;taja, ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tanud aasta.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja pidi trukimasinaga paigaldama poolkombinesoonile truki. T&ouml;&ouml;taja asetas truki pooled pressile ja hoidis kombinesooni k&auml;es sest t&ouml;&ouml;laual ei olnud selle jaoks ruumi. Kuna riie oli suur siis see ulatus p&otilde;randale. P&otilde;randal, laua all, asus jalgpedaal, millel ei olnud katet peal. Kui t&ouml;&ouml;taja s&auml;ttis riiet pressi vahele astus ta juhuslikult riide varjus oleva jalgpedaali peale, mis k&auml;ivitas pressi. Press surus trukid kokku ning t&ouml;&ouml;taja s&otilde;rm j&auml;i pressi vahele. Tulemuseks t&ouml;&ouml;taja raske tervisekahjustus - luumurd, k&uuml;&uuml;nt haarav nahahaav, t&ouml;&ouml;v&otilde;imetus 120 p&auml;eva</p> <div> <h2>Miks juhtus?</h2> </div> <p>T&ouml;&ouml;andja uuris t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust ja leidis, et t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse p&otilde;hjuseks oli t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;uete rikkumine t&ouml;&ouml;taja poolt.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektor-uurija uuris ka seda t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, uurimise k&auml;igus selgus, et ettev&otilde;ttes ei olnud olemas ohutusjuhendit trukimasina kasutamiseks, samuti ei leidnud t&otilde;endamist t&ouml;&ouml;tajale v&auml;lja&otilde;ppe l&auml;biviimine st v&auml;lja&otilde;pet ei olnud registreeritud.</p> <p>Ettev&otilde;ttes puudus trukimasina kohta nii seadme valmistaja antud kasutusjuhend kui ka t&ouml;&ouml;andja poolt koostatud ohutusjuhend. Seadusandja on t&ouml;&ouml;andjale pannud kohustuse koostada ohutusjuhendid, t&ouml;&ouml;tajaid juhendada ja v&auml;lja&otilde;petada ning see registreerida taasesitataval kujul. Kuna antud juhtumi puhul t&ouml;&ouml;andja seda ei teinud siis ei ole m&otilde;istlik hinnata t&ouml;&ouml;taja tegevust v&otilde;i tegemata j&auml;tmist trukimasinal t&ouml;&ouml;tamisel.</p> <p>Lisaks ei vastanud kasutatav t&ouml;&ouml;vahend (trukimasin) ohutusn&otilde;uetele.</p> <p>Esiteks - jalgpedaalil puudus kaitsekate, mist&otilde;ttu ei olnud v&auml;listatud seadme tahtmatu k&auml;ivitamine samuti varjas t&ouml;&ouml;deldav ese jalgpedaali.</p> <p>Teiseks - ei olnud piiratud t&ouml;&ouml;taja ohtlik kokkupuud seadme liikuva osaga (trukipressiga). Oht esineb n&auml;iteks juhul, kui t&ouml;&ouml;taja hoiab riideeset kahe k&auml;ega pressi t&ouml;&ouml; piirkonnas, siis k&auml;ed on pressi t&ouml;&ouml;piirkonnale ohtlikult l&auml;hedal ning v&auml;ikese ettearvamatu vale liigutusega v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja k&auml;si sattuda ohualasse.</p> <p>Kolmandaks &ndash; t&ouml;&ouml;koht ei vastanud n&otilde;uetele. T&ouml;&ouml;tamiskohal ei olnud piisavalt ruumi, et t&ouml;&ouml;taja saaks panna riide lauale ja m&otilde;lema k&auml;ega sellele toetudes riide asukoha fikseerida.</p> <p>Ehk raske t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse juhtumise p&otilde;hjuseks oli see, et t&ouml;&ouml;vahend, millega t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tas ei olnud ohutu. T&ouml;&ouml;vahendi ohtlikkus seisnes selles, et t&ouml;&ouml;tajal ei olnud piiratud juurdep&auml;&auml;s t&ouml;&ouml;vahendi ohtlikule osale ning samuti ei olnud v&auml;lditud t&ouml;&ouml;vahendi juhuslik k&auml;ivitamine. Lisaks ei olnud t&ouml;&ouml;tajat juhendatud ega v&auml;lja&otilde;petatud.</p> <p>Selle juhtumi puhul on m&auml;rkimisv&auml;&auml;rne veel t&ouml;&ouml;andja poolt t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse uurimine ning t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse p&otilde;hjuseks t&ouml;&ouml;tajapoolne ohutusn&otilde;uete rikkumise m&auml;rkimine. Uurimise k&auml;igus t&ouml;&ouml;andja paraku ei kontrollinud, kas ohutusjuhend selle konkreetse seadme kohta on olemas, samuti puudusid andmed v&auml;lja&otilde;ppe korraldamise kohta. T&ouml;&ouml;andja uurimise k&auml;igus j&auml;i hindamata ka t&ouml;&ouml;vahendi ning t&ouml;&ouml;tamiskoha ohutus. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse p&otilde;hjalik uurimine on oluline sellep&auml;rast, et v&auml;ltida samalaadsete &otilde;nnetuste kordumist. Kuid, kui t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tegelikud p&otilde;hjused j&auml;&auml;vad v&auml;lja selgitama siis paraku ei ole v&otilde;imalik v&otilde;tta kasutusele meeteid, mis tegelikult j&auml;rgmise t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse toimumise &auml;ra hoiaksid.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2907Luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamine ehitussektoris2021-01-14<p>Raskuste teisaldamine, ebamugavad t&ouml;&ouml;asendid ja masinate vibratsioon kurnavad keha; seet&otilde;ttu ei ole &uuml;llatav, et ehitust&ouml;&ouml;listel on suurem luu- ja lihaskonna vaevuste tekkerisk.</p> <p>Uues aruteludokumendis uuritakse seda probleemi ja t&otilde;husa riskihindamise vajalikkust.</p> <p>See tutvustab ka edusamme Itaalias, kus riiklik t&ouml;&ouml;ohutusamet (<a href="https://www.inail.it/cs/internet/home.html" target="_blank">INAIL</a>) rakendab stiimulikava, mille eesm&auml;rk on mehhaniseerida k&auml;sitsitoiminguid ja uuendada seadmeid, et v&auml;hendada seel&auml;bi sektori luu- ja lihaskonna vaevuste riskitegureid.&nbsp;</p> <ul> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/publications/preventing-musculoskeletal-disorders-construction-sector-examples-inail-incentive/view">Aruteludokument</a></li> <li><a href="https://oshwiki.eu/wiki/Construction_safety_risks_and_prevention" target="_blank">Ehitussektori ohutusriskide ja nende ennetamise<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>lisateave OSHwikis</li> <li>Tutvuge kampaaniaga&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/en" target="_blank">&bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad v&auml;hendavad koormust&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>ja&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/themes/musculoskeletal-disorders" target="_self">luu- ja lihaskonna vaevuste teemalist veebijaotisega</a>&nbsp;</li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/preventing-musculoskeletal-disorders-construction-sector" target="_blank">EU-OSHA</a>&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2906Tuled toime või vajad tööpsühholoogi abi?2021-01-13<p><b>Kui inimene saab iseendaga hakkama, siis tuleb ta toime ka </b><b>t&ouml;&ouml;ga, usub enamik meist. Arvestamata, et </b><b>vaimse tervisega seotud probleemid aina kasvavad, m&otilde;jutades &uuml;htlasi t&ouml;ist panust. Ehk on m&otilde;istlik t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog n&otilde;uandjaks kaasata varem, kui olukord t&ouml;&ouml;l on rabedaks muutunud?</b></p> <p><b>&ldquo;</b>T&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi vastuv&otilde;tt on v&auml;ga vajalik osa t&ouml;&ouml;tervishoiuteenusest, luues koos t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti vastuv&otilde;tuga loogilise terviku, sest t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog keskendub t&ouml;&ouml;taja vaimsele, kuid t&ouml;&ouml;tervishoiuarst f&uuml;&uuml;silisele tervisele,&rdquo; sedastab <b>Eesti T&ouml;&ouml;- ja Organisatsioonips&uuml;hholoogide Liidu asutajaliige, t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog Pia Pedanik. </b>&ldquo;Osad t&ouml;&ouml;andjad pakuvadki t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imalust k&uuml;lastada t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi, mida ma pean t&ouml;&ouml;taja tervise hoidmisel v&auml;ga t&auml;nuv&auml;&auml;rseks panuseks. T&ouml;&ouml;tervishoiumeeskonda peaks minu arvates kuuluma lisaks t&ouml;&ouml;tervishoiuarstile veel t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog, t&ouml;&ouml;tervishoiu&otilde;de, t&ouml;&ouml;ergonoom ja t&ouml;&ouml;h&uuml;gieenik. Selline terviklik spetsialistide s&uuml;steem peab muutuma tavap&auml;raseks nii t&ouml;&ouml;andjate, t&ouml;&ouml;tajate kui seaduse silmis.&rdquo;</p> <p>Pia Pedanik selgitab, et t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi vastuv&otilde;tul n&otilde;ustatakse nii t&ouml;&ouml;tajat kui t&ouml;&ouml;andjat, kuidas hoida vaimset tervist ja ennetada sellega seoses tekkida v&otilde;ivaid probleeme, mis h&otilde;lmavad n&auml;iteks t&ouml;&ouml;stressi ja selle v&auml;hendamist, koondamisn&otilde;ustamist v&otilde;i muid k&uuml;simusi. &ldquo;T&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog aitab kaasa, et luua ohutut t&ouml;&ouml;keskkonda, hindab ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite m&otilde;ju t&ouml;&ouml;tajate tervisele, konsulteerib t&ouml;&ouml;andjaid ja t&ouml;&ouml;tajaid, kui on vaja probleeme lahendada. Koos t&ouml;&ouml;andjaga leitakse sobivamad v&otilde;imalused, mis parendavad ps&uuml;hhosotsiaalset t&ouml;&ouml;keskkonda.&rdquo;<b>&nbsp;</b></p> <h2>Milliseil seisukohal on ettev&otilde;tete juhid?</h2> <p><b>Kas lisaks t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti visiidile peaks olema t&ouml;&ouml;andjal kohustus pakkuda t&ouml;&ouml;tajatele t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi n&otilde;ustamist t&ouml;&ouml;kohal v&otilde;i n&otilde;ustaja juures?</b></p> <p>Linnuliha- ja kulinaariatooteid valmistava ettev&otilde;te <b>Kikas O&Uuml;, </b>kus t&ouml;&ouml;tab 30 inimest,<b> juhatuse esimees Eero Lass </b>s&otilde;nab, et tema pole sellele teemale m&otilde;elnud. Seet&otilde;ttu ei oska ta ka &ouml;elda, kas inimesi oleks vaja t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi juurde saata. Turvateenuseid pakkuva <b>ESA Security personalijuht ja asjaajaja Anu Kopti </b>avaldab, et neil on suhteliselt v&auml;ike ettev&otilde;te. Korraga on t&ouml;&ouml;l kuni 20 meest, enamik neist militaarse taustaga ehk veteranid, kellel pole keeruline toime tulla m&otilde;nel &uuml;ritusel korda rikkuvate (purjus) inimestega. &bdquo;Tegeleme peamiselt &uuml;ksik&uuml;ritustega. T&ouml;&ouml;tajad valivad, mida nad turvata soovivad. Meie pea kaheksa-aastase tegevuse jooksul pole kordagi ette tulnud traumeerivaid kogemusi,&ldquo; &uuml;tleb Anu, meenutades samas &uuml;hes teises ettev&otilde;ttes esinenud dramaatilist juhtumit, kus &uuml;ht meest noaga torgati. &bdquo;Sellisel juhul oleks kindlasti ps&uuml;hholoogi vaja. Ma n&auml;en ka, et turvat&ouml;&ouml; m&otilde;jutab inimese n&auml;rvikava, sest p&auml;eva- ja unerežiim on sassis. T&ouml;&ouml;d tehakse tihti hilis&otilde;htuti ja &ouml;&ouml;siti. Kui juhtub olema &auml;rritavaid intsidente, siis tahes v&otilde;i tahtmata on sel j&auml;relm&otilde;ju. Inimene talub neid rohkem, kui pingelisi olukordi esineb ehk korra kuus, aga kui pinevas keskkonnas on vaja t&ouml;&ouml;tada p&auml;evast p&auml;eva, siis selline t&ouml;&ouml; iseloom m&otilde;jutab kindlasti ps&uuml;&uuml;hikat.&ldquo;</p> <p>K&otilde;ige raskem oli ESA Security t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml; umbes viis aastat tagasi, mil turvati Tallinna kesklinnas &uuml;hte s&ouml;&ouml;gikohta, kuhu Anu Kopti s&otilde;nul kogunesid &bdquo;pidude j&auml;&auml;gid&ldquo; ehk k&otilde;ige hullemas seisus &uuml;lejoonud ja h&auml;sti agressiivsed inimesed, kes pidevalt kaklesid. &bdquo;N&uuml;&uuml;dseks oleme sellistest klientidest loobunud. J&auml;lgime v&auml;ga, keda ja milliseid &uuml;ritusi me turvame. Eelistame tsiviliseeritud ettev&otilde;tmisi nagu kontserdid, autoralli jms. &Ouml;&ouml;klubide v&otilde;i baaridega me enam ei tegelegi, p&uuml;&uuml;ame ennast ise hoida.&ldquo;</p> <p>Tema hinnangul tuleks t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi juurde saata, kui rusuvat t&ouml;&ouml;d on palju. V&otilde;i on juhtunud m&otilde;ni raskem intsident. Samuti v&otilde;iksid suures ettev&otilde;ttes, kus on ametis sada v&otilde;i enam inimest, t&ouml;&ouml;tajad aastas korra t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi juures k&auml;ia. &bdquo;V&otilde;iks v&auml;hemalt igale t&ouml;&ouml;tajale otsa vaadata ja k&uuml;sida, kuidas tal l&auml;heb,&ldquo; leiab Anu Kopti, kes koos abikaasast ettev&otilde;tte juhiga suhtleb oma t&ouml;&ouml;tajatega v&auml;ga palju ka t&ouml;&ouml;v&auml;lisel ajal. &bdquo;Me teame &uuml;ksteise eluolu ja emotsioone, mist&otilde;ttu on oluliselt lihtsam ka iga&uuml;hel silma peal hoida ja m&auml;rgata, kui kedagi oleks vaja aidata. Suuremas ettev&otilde;ttes iga&uuml;hega toimuvat ei n&auml;e.&ldquo; Nende meest&ouml;&ouml;tajatest pooled, kel on relvaload, peavad k&uuml;lastama ka iga viie aasta j&auml;rel ps&uuml;hhiaatrit, kui nad relvaluba uuendavad.</p> <h2>T&ouml;&ouml;d segavad eraelulised probleemid</h2> <p>T&otilde;ste- ja koormakinnitusvahendite tootmise ja m&uuml;&uuml;giga tegeleva ettev&otilde;tte<b> Mazam juhataja Marek Niit </b>nimetab, et nende v&auml;ikeses ettev&otilde;ttes pole t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi vajadus kunagi jutuks tulnud. Seevastu t&ouml;&ouml;stuslike seadmete tootmise ja paigaldamise ning mitteeluhoonete projekteerimisele keskendunud firma<b> Raudviu O&Uuml; juht Roland Luide </b>&uuml;tleb naljatledes, et<b> </b>t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi oleks vaja pigem talle endale kui nende k&uuml;mnekonnale mehele, kellele t&ouml;&ouml;d pakutakse, sest tema peab k&otilde;ige eest vastutama. &bdquo;Aga esialgu saan ka mina hakkama.&ldquo;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/34luguRaudviu1.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-34luguRaudviu1.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/34luguraudviu2.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-34luguraudviu2.jpg" /></a></p> <p><em>Foto: Raudviu O&Uuml;</em></p> <p><b>Ferresto Laser O&Uuml;-s </b>valmistatakse erinevaid<b> </b>metallkonstruktsioone, millest suur osa j&otilde;uab Skandinaaviasse ja L&auml;&auml;ne-Euroopa, kuid ka P&otilde;hja-Ameerika ehitus-, masinaehituse ja energeetikat&ouml;&ouml;stusesse. <b>Juhataja Egert Palmiste </b>s&otilde;nul on neil keskeltl&auml;bi ametis 23-24 inimest. Tema t&auml;helepanekuil m&otilde;tlevad need inimesed, kel on probleeme v&auml;hem, ise neid keerulisemaks, mist&otilde;ttu oleks vaja professionaalsemat abi. &bdquo;Mina ei usu, et lihtsam tootmist&ouml;&ouml;line, kes rakendab end f&uuml;&uuml;siliselt ehk elabki oma probleeme f&uuml;&uuml;silist t&ouml;&ouml;d tehes p&auml;ris palju v&auml;lja, t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi abi vajaks,&ldquo; nendib Palmiste, kelle meelest tootmisettev&otilde;ttesse t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi vaja ei ole, sest t&ouml;&ouml;l esineb v&auml;ga harva sellist laadi inimeste muresid, mida t&ouml;&ouml;andja peaks lahendama.</p> <p>&bdquo;Pigem esinevad eraisikulised probleemid, mis t&auml;na niigi segavad t&ouml;&ouml;lk&auml;imist. Inimesed peaksid iseendaga hakkama saama. Kui nad sellega toime tulevad, siis saavad ka t&ouml;&ouml;l hakkama. Rohkem tuleks buustida ettev&otilde;tete juhte ja tegevjuhte, et neil tegutsemise tahtmine alles j&auml;&auml;ks.&ldquo;<b> </b>Ta k&uuml;sib retooriliselt: &bdquo;Mida peaks sel juhul tegema ettev&otilde;tte omanik, kes m&otilde;tleb 24/7 erinevatele firmaga seotud asjadele? K&otilde;ik peaks olema proportsioonis. Mitte nii, et t&ouml;&ouml;andja vastutab k&otilde;ige eest ja meest&ouml;&ouml;taja on justkui m&otilde;ttetu lammas, kes midagi ei teegi, sest t&ouml;&ouml;andja muretseb tema eest t&ouml;&ouml;ajal ja kodus omakorda tema naine... Me suuname &uuml;hiskonda minu arvates vales suunas...&ldquo;<b></b></p> <p>Teistsugusel seisukohal on L&auml;&auml;nemaal t&ouml;&ouml;d pakkuva <b>Linnam&auml;e Lihat&ouml;&ouml;stuse AS-i juhataja Indrek Loorents</b>, kes<b> </b>leiab, et t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi k&uuml;lastamise v&otilde;imalus v&otilde;iks t&ouml;&ouml;tajatel olla. &bdquo;Kindlasti riiklikult finantseerituna, n&auml;iteks l&auml;bi haigekassa. Riiklik rahastamine on positiivne seet&otilde;ttu, et siis on kindel: inimesed, kes seesugust teenust t&otilde;siselt vajavad, selle ka saavad. Eestis on hulk ettev&otilde;tteid, kellel pole probleemi ise t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi teenuse eest tasuda, kuid sama suur hulk firmasid, kes hiiliksid sellest meeleldi m&ouml;&ouml;da, mist&otilde;ttu j&auml;&auml;b abi saamine abivajajale k&auml;ttesaamatuks.&ldquo;&nbsp;</p> <h2>Vaimne tervis m&otilde;jutab &auml;ritegevust&nbsp;</h2> <p>EU-OSHA ehk Euroopa Liidu T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Teabeagentuuri t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiualaste teadmiste ning teabe levitamiseks loodud <b>OSHwiki info</b> kohaselt kogeb 25% Euroopa kodanikest elu jooksul vaimse tervisega seotud probleeme. Ligi 10% pikaajalistest terviseprobleemidest ja puuetest on seotud vaimsete ja emotsionaalsete h&auml;iretega. Euroopa t&ouml;&ouml;tingimuste uuringu tulemustest selgus, et iga neljas t&ouml;&ouml;taja v&auml;itis: t&ouml;&ouml; m&otilde;jutab negatiivselt tema tervist.</p> <p>P&ouml;&ouml;rates t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;tajate vaimsele tervisele, ei soosi t&ouml;&ouml;andja &uuml;ksnes t&ouml;&ouml;taja vaimset ja f&uuml;&uuml;silist heaolu, vaid ka &auml;ritegevust. Vaimse tervisega seotud probleemid nagu depressioon, &auml;revush&auml;ired, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine m&otilde;jutavad rohkem kui &uuml;hte kuuest EL-i inimesest. Vaimse tervise halvenemine n&otilde;uab igal aastal hinnanguliselt &uuml;le 600 miljardi euro ehk &uuml;le 4% SKPst. T&ouml;&ouml;kohta peetakse &uuml;heks olulisemaks sotsiaalseks keskkonnaks, kus vaimse tervise probleeme lahendada, samuti vaimset tervist ja heaolu edendada.</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Raudviu O&Uuml;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2905Töötasu toetuse korduma kippuvad küsimused2021-01-12<ul> <li>&Uuml;levaade t&auml;htsamatest t&ouml;&ouml;tasu toetuse saamise tingimustest.</li> <li></li> <li><a href="#Tingimused ettev&otilde;tjale">Tingimused ettev&otilde;tjale</a></li> <li><a href="#T&ouml;&ouml;tasu toetuse suurus">T&ouml;&ouml;tasu toetuse suurus</a></li> <li><a href="#Toetuse taotlemine ja v&auml;lja maksmine">Toetuse taotlemine ja v&auml;lja maksmine&nbsp;</a></li> <li><a href="#Toetuse tagasi maksmine">Toetuse tagasi maksmine&nbsp;</a></li> </ul> <h2><a id="Tingimused ettev&otilde;tjale" name="Tingimused ettev&otilde;tjale"></a>Tingimused ettev&otilde;tjale</h2> <p><strong>Millised ettev&otilde;tjad saavad taotleda t&ouml;&ouml;tasu toetust?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tasu toetust makstakse&nbsp;<strong>&auml;ri&uuml;hingule</strong>,&nbsp;<strong>v&auml;lismaa &auml;ri&uuml;hingu filiaalile</strong>,&nbsp;<strong>mittetulundus&uuml;hingule</strong>,&nbsp;<strong>sihtasutusele</strong>&nbsp;v&otilde;i&nbsp;<strong>f&uuml;&uuml;silisest isikust ettev&otilde;tjale</strong></p> <ul> <li>kes on registreeritud&nbsp;<strong>Eestis</strong>&nbsp;&auml;riregistris v&otilde;i mittetulundus&uuml;hingute ja sihtasutuste registris</li> <li>kelle tegevus oli&nbsp;<strong>28.12.2020 kuni 17.01.2021&nbsp;</strong>m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt h&auml;iritud COVID-19 viiruse leviku t&otilde;kestamiseks kehtestatud piirangute t&otilde;ttu&nbsp;</li> <li>kelle t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;koha asukoht on t&ouml;&ouml;tamise registri andmetel 22.12.2020.a seisuga&nbsp;<strong>Harju maakonnas</strong>&nbsp;v&otilde;i&nbsp;<strong>Ida-Viru maakonnas</strong>.</li> </ul> <p><strong>NB! T&ouml;&ouml;tasu toetust ei maksta ettev&otilde;tjale</strong>, kes on perioodi eest 28.12.2020 kuni 17.01.2021 kehtivate piirangutega seoses saanud toetust COVID-19 haiguse t&otilde;kestamiseks seatud piirangute toetusmeetme raames Kultuuriministeeriumilt v&otilde;i Haridus- ja Teadusministeeriumilt.</p> <p><strong>Kas ettev&otilde;tjal on &otilde;igus t&ouml;&ouml;tasu toetusele s&otilde;ltumata tegevusalast?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tasu toetust makstakse ettev&otilde;tjatele, kelle&nbsp;<strong>p&otilde;hitegevusala</strong>&nbsp;on 22. detsembri 2020. a seisuga m&auml;&auml;ratletud vastavalt&nbsp;<em>Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorile</em>&nbsp;j&auml;rgmiselt:</p> <ul> <li>jaos I &bdquo;Majutus ja toitlustus&ldquo; koodidega 55&ndash;56;</li> <li>jaos J &bdquo;Info ja side&ldquo; koodiga 5914 ja 59141;</li> <li>jaos N &bdquo;Haldus- ja abitegevused&ldquo; koodidega 7990, 79901, 8230 ja 82301;</li> <li>jaos P &bdquo;Haridus&ldquo; koodidega 8551, 85511, 85519, 8552, 85521, 85522, 85529, 8559, 85591, 85592 ja 85599;</li> <li>jaos Q &bdquo;Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne&ldquo; koodiga 86905;</li> <li>jaos R &bdquo;Kunst, meelelahutus ja vaba aeg&ldquo; koodidega 90011, 90012, 9002, 90021, 9003, 90031, 9004, 90041, 9102, 91021, 9200, 92001, 9311, 93111, 9312, 93121, 9313, 93131, 93199, 9321, 93211, 9329, 93291 ja 93299 v&otilde;i</li> <li>jaos S &bdquo;Muud teenindavad tegevused&ldquo; koodiga 96041.</li> </ul> <p><strong>Kas toetust saavad taotleda ka v&auml;ikeettev&otilde;tted?</strong></p> <p>Toetuse &otilde;igus ei s&otilde;ltu ettev&otilde;tte suurusest. Toetust saavad taotleda ka v&auml;ikeettev&otilde;tted, kes vastavad t&ouml;&ouml;tasu toetuse saamise tingimustele.</p> <p><strong>Kas maksuv&otilde;lg takistab t&ouml;&ouml;tasu toetuse saamist?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tasu toetust makstakse ainult juhul, kui ettev&otilde;tjal ei ole&nbsp;<strong>1. augusti 2020. a&nbsp;</strong>seisuga riiklike maksude maksuv&otilde;lga v&otilde;i need on 22. detsembri 2020. a seisuga tasutud v&otilde;i ajatatud ning ettev&otilde;tja peab olema t&auml;itnud 22. detsembri 2020. a seisuga maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse. Samuti ei tohi olla ettev&otilde;tja suhtes algatatud sundl&otilde;petamis-, likvideerimis- ega pankrotimenetlust.</p> <p><strong>Kas t&ouml;&ouml;tasu toetust saab taotleda teises Euroopa Liidu riigis registreeritud ettev&otilde;te, mille tegevus toimub Eestis?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tasu toetust makstakse&nbsp;<strong>Eestis</strong>&nbsp;&auml;riregistris v&otilde;i mittetulundus&uuml;hingute ja sihtasutuste registris registreeritud &auml;ri&uuml;hingule, v&auml;lismaa &auml;ri&uuml;hingu filiaalile, mittetulundus&uuml;hingule, sihtasutusele v&otilde;i f&uuml;&uuml;silisest isikust ettev&otilde;tjale, kes vastab t&ouml;&ouml;tasu toetuse saamise tingimustele.</p> <p><strong>Milliste riigiabi reeglitega peab ettev&otilde;tja t&ouml;&ouml;tasu toetust taotledes arvestama?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tasu toetus on v&auml;hese t&auml;htsusega abi (VTA), mida v&otilde;ib ettev&otilde;tjale anda kuni 200&nbsp;000 eurot kolme majandusaasta jooksul (t&ouml;&ouml;tasu toetuse puhul arvestatakse aastaid 2019-2021).</p> <p>Juba varem saadud VTA kontrollimisel v&otilde;etakse arvesse mitte &uuml;ksnes taotlejale antud VTA, vaid kogu kontsernile antud VTA, samuti arvestatakse ettev&otilde;tjate &uuml;hinemise ja teatud tingimustel ka jagunemise eelselt antud VTA-d.</p> <p>Riigiabi kohta rohkem infot&nbsp;<a href="https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiabi" target="_blank">Rahandusministeeriumi kodulehel</a>&nbsp;</p> <h2><a id="T&ouml;&ouml;tasu toetuse suurus" name="T&ouml;&ouml;tasu toetuse suurus"></a>T&ouml;&ouml;tasu toetuse suurus</h2> <p><strong>Kui suur on t&ouml;&ouml;tasu toetus?</strong></p> <p>Ettev&otilde;tjale makstakse &uuml;hekordse toetusena tema t&ouml;&ouml;tajate 2020. aasta novembri palgakulu, kuid mitte rohkem kui&nbsp;<strong>180 000 eurot</strong>&nbsp;ettev&otilde;tja kohta. Toetuse suurus arvutatakse 22. detsembri 2020. a seisuga 2020. aasta novembri kohta Maksu- ja Tolliametile esitatud deklaratsiooni vormil TSD lisadel 1 ja 2 deklareeritud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud v&auml;ljamaksete alusel. Sellele lisanduvad samal deklaratsioonil deklareeritud sotsiaalmaks ja t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tuskindlustusmakse.</p> <p>NB! Deklaratsiooni parandusi, mille ettev&otilde;tja on teinud p&auml;rast&nbsp;<strong>22. detsembrit 2020</strong>. a, toetuse suuruse arvutamisel arvesse ei v&otilde;eta.&nbsp;</p> <h2><a href="https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootasu-toetuse-korduma-kippuvad-kusimused" id="Toetuse taotlemine ja v&auml;lja maksmine" name="Toetuse taotlemine ja v&auml;lja maksmine"></a>Toetuse taotlemine ja v&auml;lja maksmine</h2> <p><strong>Kuidas k&auml;ib t&ouml;&ouml;tasu toetuse taotlemine ja millal saab taotlusi esitada?</strong></p> <p>Taotlusi saab esitada&nbsp;<strong>1.02.2021 kuni 28.02.2020</strong>. T&ouml;&ouml;tasu toetuse avalduse&nbsp;saab&nbsp;esitada&nbsp;<strong>ainult</strong>&nbsp;<strong><a href="https://www.tootukassa.ee/tkauth/login" target="_blank">e-t&ouml;&ouml;tukassas</a>.&nbsp;</strong>Ettev&otilde;tte juhatuse liikmel on e-t&ouml;&ouml;tukassas v&otilde;imalus volitada avaldust esitama ka B-kaardile mitte kantud isikuid.</p> <p><strong>Millal ettev&otilde;tja raha k&auml;tte saab?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa k&auml;sitleb taotlusi v&otilde;imalikult kiiresti. V&auml;ljamakse tehakse kohe, kui ettev&otilde;tja esitatud n&otilde;uetekohane taotlus on l&auml;bi vaadatud ja otsus toetuse maksmise kohta tehtud. Alustame v&auml;ljamakseid&nbsp;<strong>hiljemalt 14.02.2021</strong>.</p> <p><strong>NB!&nbsp;</strong>Toetus makstakse ettev&otilde;tjale, mitte t&ouml;&ouml;tajatele.&nbsp;</p> <h2><a id="Toetuse tagasi maksmine" name="Toetuse tagasi maksmine"></a>Toetuse tagasi maksmine</h2> <p><strong>Millal peab ettev&otilde;tja toetuse tagasi maksma?</strong></p> <p>Ettev&otilde;tja tagastab t&ouml;&ouml;tasu toetuse t&auml;ies ulatuses selle t&ouml;&ouml;taja kohta, kelle t&ouml;&ouml;suhe l&otilde;petati perioodil 28. detsember 2020. a kuni 16. veebruar 2021. a koondamise t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 89 v&otilde;i &sect; 90 alusel.</p> <p>F&uuml;&uuml;silisest isikust ettev&otilde;tja peab t&ouml;&ouml;tasu toetuse t&auml;ies ulatuses tagasi maksma, kui ta peatas v&otilde;i l&otilde;petas oma tegevuse perioodil 28. detsember 2020. a kuni 16. veebruar 2021. a.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootasu-toetuse-korduma-kippuvad-kusimused" target="_blank">T&ouml;&ouml;tukassa</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2903Kas pidevalt makstud lisatasu muutub palga osaks?2021-01-11<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan ettev&otilde;ttes, kus igakuiselt on makstud lisatasu. Ma ei ole lisatasu maksmise juhendit n&auml;inud ja t&ouml;&ouml;lepingus pole samuti selle kohta midagi kirjas. Oleme seda juba mitu aastat saanud, kuid n&uuml;&uuml;d &uuml;tles t&ouml;&ouml;andja, et ettev&otilde;ttel ei l&auml;he enam nii h&auml;sti ja ta ei pea lisatasu maksma. Kas mul on &otilde;igus lisatasule?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ennetusosakonna juhataja:</i></b> T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja lepivad t&ouml;&ouml;lepingu kirjalikus dokumendis kokku t&ouml;&ouml;tasu suuruses. T&ouml;&ouml;lepingu seadus ei reguleeri, millistest komponentidest peab t&ouml;&ouml;tasu koosnema. T&ouml;&ouml;tasu v&otilde;ib koosneda tunnitasust, kindlast protsentuaalselt lisatasust l&auml;bim&uuml;&uuml;gilt, lisatasudest eesm&auml;rkide t&auml;itmise korral, t&auml;iendavate &uuml;lesannete t&auml;itmise eest vmt. T&ouml;&ouml;tasu kokkulepe peab olema l&auml;bipaistev ja arusaadav, et t&ouml;&ouml;taja saaks igakuiselt oma t&ouml;&ouml;tasu arvutada v&otilde;ttes arvesse t&auml;idetud t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid ja tulemusi.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus maksta ka &uuml;hekordseid preemiad, kuid alati tuleb eristada, kas tegemist on lisatasuga, mille saamiseks tuleb t&ouml;&ouml;tajal kindlad kriteeriumid t&auml;ita v&otilde;i &uuml;hekordse preemiaga, mida t&ouml;&ouml;andja maksab hea majandusaasta korral n&auml;iteks j&otilde;uludel,&nbsp; t&ouml;&ouml;taja lapse s&uuml;nni puhul vms.&nbsp;</p> <p>Lisatasu maksmine peab olema l&auml;bipaistev. Kui t&ouml;&ouml;taja on igakuiselt saanud lisatasu, kuid pole olnud selge, milliste t&auml;iendavate &uuml;lesannete v&otilde;i kriteeriumite t&auml;itmise eest, siis v&otilde;ib nimetatud tasu muutuda t&ouml;&ouml;tasu osaks. T&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus n&otilde;uda sellist lisatasu, mille saamiseks on tal kriteeriumid t&auml;idetud (nt t&auml;idetud m&uuml;&uuml;gieesm&auml;rk) v&otilde;i mis on muutunud t&ouml;&ouml;tasu osaks. Harju Maakohus on oma otsuses 2-18-7772 leidnud, et t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus lisaks p&otilde;hipalgale saada ka boonust vastavalt t&ouml;&ouml;lepingu lisale ning see on k&auml;sitatav t&ouml;&ouml;tasu &uuml;he komponendina, st boonused on t&ouml;&ouml;tasu.&nbsp;</p> <p>Seet&otilde;ttu on soovitav k&otilde;ik palga komponendid l&auml;bi r&auml;&auml;kida ja lisada t&ouml;&ouml;lepingusse. Kui t&ouml;&ouml;andja soovib maksta muid lisatasusid ja preemiad, siis m&otilde;istlik oleks needki kirjalikult s&auml;testada.&nbsp;</p> <p>Loe preemiate kohta veel artiklist <a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2899">Preemia - meeldiv &uuml;llatus v&otilde;i osa palgast</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2902Tööinspektsioon: eelmisel aastal juhtus üle 800 tööõnnetuse vähem2021-01-08<p><b>Esialgsetel andmetel juhtus m&ouml;&ouml;dunud aastal 3457 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. Enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi juhtus kaubandussektoris. T&ouml;&ouml;kohustusi t&auml;ites hukkus 8 inimest. </b></p> <p>Mullu registreeriti 3457 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest kergeid oli 2576 ja raskeid 873. Elu kaotas t&ouml;&ouml;l 8 inimest. M&ouml;&ouml;dunud aastal juhtus 2019. aastaga v&otilde;rreldes 819 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust v&auml;hem.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul aitas eelmine aasta m&otilde;ista hea t&ouml;&ouml;keskkonna olulisust: &bdquo;T&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi oli mullu v&auml;hem esmalt seet&otilde;ttu, et majandustegevus oli piiratud. Samas on kindlasti oluline roll ka koroonaviiruse leviku takistamisega kaasnenud arusaama kasvul, et tervist peab t&ouml;&ouml;l hoidma. Selline t&auml;helepanelikkuse kasv hoidis &auml;ra ilmselt nii m&otilde;negi t&otilde;sise &otilde;nnetuse,&ldquo; t&otilde;des ta. &bdquo;M&auml;rgiline muutus on see, et kui aastaid juhtus enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi metallit&ouml;&ouml;stuses, siis mullu haaras esikoha endale hoopis kaubandussektor. See ilmestab h&auml;sti toimunud muudatusi,&ldquo; lisas Maripuu.&nbsp;</p> <p>Surmaga l&otilde;ppes m&ouml;&ouml;dunud aastal kaheksa t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. Neist neli inimest t&ouml;&ouml;tas mikroettev&otilde;ttes (1-9 t&ouml;&ouml;tajaga), kolm v&auml;ike- ning &uuml;ks keskmise suurusega ettev&otilde;ttes. Suurettev&otilde;tetes mullu &uuml;htegi t&ouml;&ouml;surma ei olnud.&nbsp;</p> <p>Valdkonniti juhtus enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi kaubanduses ning ehituses, k&otilde;ige v&auml;hem kalanduses. Maakondlikult registreeriti enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi Tallinnas ja Harjumaal, k&otilde;ige v&auml;hem Hiiumaal.</p> <p>2019. aastal juhtus 4276 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest 3133 olid kerged, 1128 rasked ning 15 l&otilde;ppes t&ouml;&ouml;taja surmaga.&nbsp;</p> <p><i>Kristel Abel<br /></i><i>Meedian&otilde;unik</i></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2901Tööamps ― nii test kui teenistus2021-01-07<p><b>T&ouml;&ouml;ampsud pakuvad v&otilde;imalust l&uuml;hiajaliselt teenida ja otsida sobilikku uut t&ouml;&ouml;andjat, samas panna ennast proovile erinevates valdkondades. Ka siis, kui on soov teha julget t&ouml;&ouml;alast v&otilde;i erialast p&ouml;&ouml;ret.</b></p> <p>R&uuml;gada eluaeg samas valdkonnas v&otilde;i ametis, millest oled t&uuml;dinud, v&otilde;i otsida midagi muud? &Otilde;ppida, omandada uusi kogemusi, panna end proovile? See tundub m&otilde;neti hirmutavana. Eriti siis, kui kord &otilde;pitud amet tundub turvalise ja m&otilde;nusana, mida v&otilde;iks pensionini v&otilde;i ehk kauemgi teha. Siiski ei soovi ega valdavalt saagi k&otilde;ik oma t&ouml;ises elus kulgeda m&ouml;&ouml;da sama r&ouml;&ouml;pmepaari. P&ouml;&ouml;rangud v&otilde;ivad olla v&auml;ltimatud. Kui uute v&auml;ljakutsete ja otsinguteni j&otilde;uatakse omaalgatuslikult, uudishimust elu ja teistsuguste valdkondade vastu, siis p&uuml;sib hing optimistliku ja rahulolevana. Eriti, kui pole turjal laenukoormust, ega ole vaja enam lapsi majandada. T&otilde;si, k&otilde;rvaltvaatajad ei pruugi alati m&otilde;ista, miks peaks loobuma kindlast palgast ja toredast positsioonist.</p> <p>Just sellise valiku ― loobuda 21 aastat kestnud vaimselt pingelisest ja tempokast kontorit&ouml;&ouml;st tegi <b>Silja Joon</b>, kes oma kahekordset &uuml;likooliharidust r&otilde;hutada ei taha.</p> <p>Tema leiab, et t&ouml;&ouml;suhe on nagu igasugune muugi suhe. &bdquo;Aeg-ajalt tasub m&otilde;elda, millised on minu v&auml;&auml;rtushinnangud. On need muutunud? Millised on t&ouml;&ouml;andja tegelikud v&auml;&auml;rtushinnanagud? Sobivad need minu omadega? Kui v&auml;&auml;rtushinnangud on v&auml;ga erinevad, siis selline suhe pole j&auml;tkusuutlik,&ldquo; t&otilde;deb ta, leides, et m&otilde;istlik oleks teha karj&auml;&auml;riplaan j&auml;rgnevaks k&uuml;mneks aastaks. &bdquo;See ei kaota oma aktuaalsust vanusega. Hea on kuvada, mis rollis ma ennast n&auml;en. Kas kaaluda uut elukutset, teistsugust tegevustikku ja keskkonda v&otilde;i &uuml;hendada olemasolev millegi uuega?&ldquo; Tema hinnangul v&otilde;iks olla karj&auml;&auml;riplaan A k&otilde;rval ka plaan B.</p> <p>Selle k&otilde;ige eelduseks on enesev&auml;&auml;rtustamine. &bdquo;Pole loota, et keegi teine seda teeks. Integratsioonit&ouml;&ouml;s olen vaadelnud k&otilde;rvalt p&otilde;hjanaabreid soomlasi, kes peavad ennast v&auml;&auml;rtuslikuks ja see ei s&otilde;ltu t&ouml;&ouml;st, positsioonist, staatusest ega east. Pension&auml;r ei t&otilde;mba &otilde;lgu k&uuml;hmu, &ouml;eldes: &bdquo;Ah, mis &uuml;tleja mina siin olen.&ldquo;&nbsp;</p> <p>Silja ise on teistsuguse hoiakuga. Avatud ja uudishimulik. Ta pole kaotanud ka &otilde;pihimu, sest &uuml;likoolides &otilde;pitu on vananenud ja &uuml;hiskond muutunud, kuid end tuleb hoida &uuml;hiskonnaelu, uute vaatenurkade ja keskkondadega kursis. &bdquo;Kaasaegne &otilde;pikeskkond, -eesm&auml;rgid ja -stiil on teistsugune. Samas annab &otilde;ppimine julgust ja &otilde;petab ennast v&auml;&auml;rtustama. M&otilde;ni amet tagataskus ei tee kunagi paha,&ldquo; s&otilde;nab Silja, kes ise &otilde;pib hetkel &uuml;hes ametikoolis praktilist eriala. T&ouml;&ouml;tukassa on hea puhver, mis aitab elumuutusi teoks teha, niisamuti t&ouml;&ouml;ampsud.&nbsp;</p> <h2>Haarad parasjagu pakutavast&nbsp;</h2> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;ampse pakuvad mitmed t&ouml;&ouml;vahendajad ja samas t&ouml;&ouml;andjad ise Facebookis. Need on n&ouml; turuvarblaste t&ouml;&ouml;d. Veneaegset p&otilde;lvkonda hirmutas v&auml;ga, kui keegi l&auml;ks turuvarblaseks. Uue p&otilde;lvkonna inimesed ei kujuta ettegi, et peaks t&ouml;&ouml;tama 40 aastat &uuml;hes ettev&otilde;ttes. See on v&auml;listatud,&ldquo; nendib Silja, nimetades, et t&ouml;&ouml;ampsud projektip&otilde;hise t&ouml;&ouml;na on andnud talle endale v&auml;ga hea &uuml;levaate erinevatest organisatsioonidest. Ta saab kohe tagasisidet nii enda kohta kui samas seda ettev&otilde;ttele anda.</p> <p>&bdquo;Olen teinud mitmesuguseid t&ouml;&ouml;ampse alates arheoloogilistest v&auml;ljakaevamistest kuni pesumajat&ouml;&ouml;ni. Proovinud ameteid t&ouml;&ouml;stuses, teeninduses ja kaubanduses. Olen olnud kassaaparaadi taga ja uhke, et hakkama sain. T&uuml;kk aega m&otilde;tlesin, et k&uuml;ll on raske t&ouml;&ouml;. Olen olnud tr&uuml;kikojas abit&ouml;&ouml;line ja Omnivas k&otilde;ige tulisematel hetkedel ametis ettehelistajana. Sain tohutult keelepraktikat, r&auml;&auml;kides telefonitsi pakisaajatega k&uuml;mnes keeles. K&otilde;ik olid v&auml;ga r&otilde;&otilde;msad, et pakk l&otilde;puks saabus,&ldquo; kirjeldab Silja erinevaid t&ouml;&ouml;ampse, meenutades, kuidas ta &uuml;hes ettev&otilde;ttes pidi hommikul tegema aja peale 1200 v&otilde;ileiba, sest k&ouml;&ouml;git&ouml;&ouml;tajad olid haigeks j&auml;&auml;nud ja k&otilde;ik kontoriinimesed vuhkisid &uuml;heskoos s&uuml;&uuml;a teha. Ta on olnud suur&uuml;ritustel liikluskorraldaja ja veel nii m&otilde;neski rollis, haarates kinni parasjagu pakutavast, mis talle endale ajaliselt sobib. S&otilde;ites seejuures bussiga oma kodulinnast P&auml;rnust Tallinna, kus t&ouml;&ouml;ampse valdavalt pakutakse.</p> <p>&bdquo;Olen palju t&ouml;&ouml;tanud koos tudengitega, kes r&auml;&auml;givad oma lugusid ja kaalutlevad, mida on m&otilde;tet teha. Omavahel jagatakse soovitusi ja kogemusi, kuidas &uuml;he v&otilde;i teiste t&ouml;&ouml;andja juures meeldis. Osade t&ouml;&ouml;ampsude tegijad otsisidki meeldiva ja kena kohtlemise p&otilde;hjal p&uuml;sivat t&ouml;&ouml;kohta,&ldquo; avaldab Silja, kes suhtub erinevatesse t&ouml;&ouml;desse eelarvamuseta, kuid huviga n&auml;ha ja teada saada, kuidas toimib organisatsiooni sisemine elu. Tema peab t&ouml;&ouml;ampse t&ouml;&ouml;harjutuseks, mis on ajendanud teda teistmoodi m&otilde;tlema, kasv&otilde;i n&auml;iteks sellelegi, palju tunni eest tasu makstakse.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;ampsud ja paindlik elustiil</b></p> <p>&bdquo;Minu p&otilde;lvkonna inimesed on paljuski staatuses kinni. Kui ma olen olnud keskastme juht ja kontorit&ouml;&ouml;taja, siis on justkui h&auml;biv&auml;&auml;rne midagi lihtsamat teha,&ldquo; sedastab Silja, tunnistades, et tal kulus kaks aastat, et oma kahek&uuml;mne &uuml;hest t&ouml;&ouml;aastast &uuml;hes asutuses &uuml;le saada, kus ta oli muutunud juba masinav&auml;rgi osaks. &bdquo;Alles seej&auml;rel hakkasin uusi v&otilde;imalusi n&auml;gema. T&ouml;&ouml;ampsud aitasid, sest j&auml;rsku m&auml;rkasin, mismoodi k&auml;ib elu v&auml;ljaspool kontoreid ja kuidas &uuml;hiskond on muutunud, kuigi ma lugesin meediat ja olin justkui kursis.&ldquo;</p> <p>&Uuml;htlasi pani ta t&auml;hele sedagi, et inimesed t&ouml;&ouml;tasid ametikohtadel, kus nad polnud &uuml;ldse rahul, ent hoidsid sellegipoolest t&ouml;&ouml;st iga hinna eest kinni. &bdquo;Kuigi k&otilde;ik k&auml;is n&auml;rvidele ja inimene oli sellest haige. Leidsin tohutul hulgal ka endasuguseid, kes otsisid iseennast.&ldquo;</p> <p>Silja arvates on oluline v&auml;lja selgitada, missugust k&uuml;llust keegi vajab. Rahalist v&otilde;i ajalist? Kas saad ennast v&auml;lja puhata, v&auml;rskes &otilde;hus liikuda? Kontoris k&uuml;&uuml;rutamine pole tema meelest j&auml;tkusuutlik, peab otsima liikuvamaid tegevusi. K&uuml;simus on ka elamise standardites. Millest r&otilde;&otilde;mu tuntakse? &bdquo;V&auml;iksemad paikkonnad on t&ouml;ises m&otilde;ttes k&otilde;hnemad, aga elutempo on seal vaiksem. Tuleb otsida endale sobilik ni&scaron;&scaron; ja osata erinevates s&uuml;steemides liikuda,&ldquo; soovitab Silja, kes oli endale kogunud vajaliku rahalise varu, et v&otilde;iks aastaks end vabaks v&otilde;tta. Osaliselt p&otilde;hjusel, et olla abiks t&ouml;iselt koormatud t&uuml;trele ja p&uuml;henduda lapselapsele. &Uuml;htlasi soovis ta oma ellu paindlikkust ja rohkem r&otilde;&otilde;mu.</p> <h2>K&uuml;mme ametit ja elukestev &otilde;pe</h2> <p>Silja t&auml;heldab, et turvaline t&ouml;&ouml;koht, millest inimene kinni hoiab, kuigi peaks edasi liikuma, m&otilde;jutab tervist. Seet&otilde;ttu peab mugavustsoonist v&auml;lja tulema, kuigi see on v&auml;ga raske. &bdquo;Justkui t&otilde;mbaks stepsli seinast v&auml;lja, aga siis tekibki kohe vajadus &otilde;ppida ja endale &uuml;hiskonnas oma koht otsida, ent see v&otilde;tab aega.&ldquo; Eriti tuleb end koolitada &auml;&auml;remaadel elavatel inimestel, kes peavad oskama k&uuml;mmet ametit.</p> <p>&bdquo;Elukestev haridus on tervitatav, eriti vananenud haridusega inimeste puhul, et oleks oskust n&auml;ha erinevaid s&uuml;steeme, teistsuguseid organisatsioone jms. Saad otsida, millega &uuml;hiskonda panustada ja kust hankida kogemusi,&ldquo; r&otilde;hutab Silja, soovitades m&otilde;elda, kuidas paindlikumalt elada, sest kaalukausil on tervis.</p> <p>&bdquo;Eesti inimesed identifitseerivad ennast t&ouml;&ouml; kaudu. Inimese v&auml;&auml;rtushinnangud ja arusaamine iseendast on seotud t&ouml;&ouml;ga. Ta ei ole justkui midagi v&auml;&auml;rt, kui ei k&auml;i t&ouml;&ouml;l, vaid &otilde;pib.&ldquo; Silja on m&auml;rganud, et osad inimesed m&otilde;tlevad: &bdquo;J&otilde;uaks kindlas kohas t&ouml;&ouml;tada pensionieani.&ldquo; M&otilde;ni teine seevastu adub: &bdquo;Kuidas ma saaksin pensionieas midagi teha ja mul oleks mingisugune huvi? V&otilde;iksin midagi toredat veel &otilde;ppida ja panustada, aga tasuks pensionieast edasi m&otilde;elda, et olla ka siis tegevuses. &bdquo;Pead olema ise aktiivne ja otsima endale v&auml;ljundeid.&ldquo;</p> <h2>T&ouml;&ouml;ampsud &otilde;petavad lisaoskuseid</h2> <p><b>&Uuml;li&otilde;pilane Rebecca Kiibus</b> on teinud t&ouml;&ouml;ampse kooli k&otilde;rvalt pea neli aastat, t&ouml;&ouml;tades hetkel t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepinguga &uuml;hes rendikelneriteenust pakkuvas firmas. Tema arvates on t&ouml;&ouml;ampsuna tehtava t&ouml;&ouml; tasu suhteliselt hea, mist&otilde;ttu on inimesed sellest ka huvitatud. Kuna praegune firma on keskendunud toitlustusele, siis on see andnud talle v&otilde;imaluse lisaoskuseid &otilde;ppida.</p> <p>&bdquo;Minu praeguses firmas saab iga uus tulija oma mentori ja pidevalt &otilde;petatakse midagi juurde. Saab teha l&uuml;hemaid ja pikemaid t&ouml;&ouml;p&auml;evi, arvestatakse isiklike vajadustega, kui on vaja n&auml;iteks varem &auml;ra minna vms,&ldquo; nimetab ta iseendale olulisi aspekte, olles ettekandjaks erinevatel &uuml;ritustel, kus toitlustust vajatakse. Olgu selleks konverentsid, pulmad, peod vms ettev&otilde;tmised. &bdquo;T&ouml;&ouml;ampsud on v&auml;ga m&otilde;istlik v&otilde;imalus. Tudengina saan ma ise teha endale t&ouml;&ouml;graafiku l&auml;htudes sellest, kellena, kus ja millal ma t&ouml;&ouml;tada saan. Lisaks pakub see koolile vaheldust ja teenistust.&ldquo;</p> <h2>Kommenteerib t&ouml;&ouml;vahendusb&uuml;roo CV Pluss juht Marek Sauber:&nbsp;</h2> <p><b>Kuidas on suhtumine t&ouml;&ouml;ampsudesse ja inimeste valmisolek neid teha ajaga muutunud?</b></p> <p>Meile saadaoleva statistilise info p&otilde;hjal on t&ouml;&ouml;ampsude vajadus ajas v&auml;henenud. Seda on tinginud ka riikliku j&auml;relvalve tugevdamine, et ei maksta &uuml;mbrikupalka, teisalt on statistiliselt &uuml;ldine palgatase kasvanud, mis kaotab t&ouml;&ouml;ampsude vajaduse.&nbsp;</p> <p><b>Millises valdkonnas enim ajutist t&ouml;&ouml;j&otilde;udu vajatakse?</b></p> <p>Ehitusvaldkond on olnud l&auml;bi aegade &uuml;ks p&otilde;hilisemaid, kus ajutist t&ouml;&ouml;j&otilde;udu kaasatakse, ent samuti p&otilde;llumajandus ning erinevad abistava loomuga t&ouml;&ouml;valdkonnad nagu lapsehoid, era&otilde;petajad jm.&nbsp;</p> <p><b>Kui aktiivselt inimesed l&uuml;hikesi t&ouml;&ouml;v&otilde;imalusi kasutavad?</b></p> <p>Arvestades viimaste aastate trendi, siis valdavalt otsitakse p&uuml;sivat t&ouml;&ouml;d, kuid ka l&uuml;hiajalise t&ouml;&ouml; otsimise osakaal on viimasel ajal kasvanud. Ollakse rohkem valmis vastu v&otilde;tma ka l&uuml;hikese loomuga ja ajutisi t&ouml;id. See trend on t&otilde;en&auml;oliselt tingitud sellest, et konkurents kvaliteetse t&ouml;&ouml;j&otilde;u turul on kasvanud, kuna majandusolukord on muutunud niisamuti nagu t&ouml;&ouml;d vajavate inimeste hulk.&nbsp;</p> <h2>Teadmiseks:</h2> <p>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa lubab alates 1. septembrist t&ouml;&ouml;tuna registreeritud inimestel p&otilde;hit&ouml;&ouml; otsimise k&otilde;rvalt teha ajutist t&ouml;&ouml;d ilma, et t&ouml;&ouml;tuna arvelolek l&otilde;ppeks. See v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;otsijatel olla erialaselt aktiivne. 1. septembrist j&otilde;ustunud t&ouml;&ouml;turuteenuste ja -toetuste seaduse muudatus teeb v&auml;ikeste t&ouml;&ouml;otste tegemise lihtsamaks ja riskivabamaks eeldusel, et inimene r&auml;&auml;gib t&ouml;&ouml;tukassaga oma t&ouml;&ouml; kestuse ja mahu eelnevalt l&auml;bi. <a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2765">Loe pikemalt T&ouml;&ouml;tukassa pressiteatest</a>.</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Pexels</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2900Töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus on sellest aastast suuremad2021-01-06<p>Alanud aastal kehtib uus t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise ja t&ouml;&ouml;tutoetuse m&auml;&auml;r. <b>T&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise</b> <b>maksimumsuuruseks</b> on esimesel sajal p&auml;eval 67,30 eurot kalendrip&auml;evas ehk 2086,30 eurot 31 kalendrip&auml;eva eest ning alates 101. p&auml;evast 44,87 eurot kalendrip&auml;evas ehk 1390,97 eurot 31 kalendrip&auml;eva eest (brutosummad).</p> <p>Kindlustatule on alati tagatud <b>t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitis miinimumsuuruses</b>. H&uuml;vitise minimaalne p&auml;evam&auml;&auml;r on sel aastal 9,73 eurot. Minimaalne h&uuml;vitis 31 kalendrip&auml;eva eest on 301,63 eurot.</p> <p>Oluliselt suurenes t&ouml;&ouml;tutoetus. <b>T&ouml;&ouml;tutoetus</b> on alanud aastal senise 35 protsendi asemel 50 protsenti eelmise aasta t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rast. T&ouml;&ouml;tutoetuse p&auml;evam&auml;&auml;r on n&uuml;&uuml;d 9,42 eurot p&auml;evas. 31-kordne toetuse p&auml;evam&auml;&auml;r on alanud aastal <b>292,02 eurot</b>, eelmisel aastal oli see pisut &uuml;le 189 euro.</p> <p>K&otilde;igile inimestele, kellele on juba t&ouml;&ouml;tutoetus m&auml;&auml;ratud, muutus t&ouml;&ouml;tutoetuse p&auml;evam&auml;&auml;r 1. jaanuarist automaatselt.</p> <p>Sellest aastast on suurem ka t&ouml;&ouml;tukassa <b>ettev&otilde;tlusega alustamise toetus</b>, mis on n&uuml;&uuml;d maksimaalselt <b>6000 eurot</b>. Lisaks t&otilde;usis ka t&ouml;&ouml;tukassa <b>taseme&otilde;ppes osalemise toetus</b>, nii t&ouml;&ouml;tavad inimesed kui t&ouml;&ouml;d otsivad inimesed saavad t&ouml;&ouml;turul vajalikel erialadel &otilde;ppimise eest kuus <b>292 eurot</b>. T&ouml;&ouml;andjatel on aga sellest aastast alates v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;tukassa kaudu saada toetust oma t&ouml;&ouml;tajate IKT oskuste parandamiseks.</p> <p><b>Lauri Kool<br /></b>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2899Preemia – meeldiv üllatus või osa palgast?2021-01-05<p><b>J&otilde;ulude v&otilde;i jaanip&auml;eva l&auml;henedes terendab avalikus sektoris t&ouml;&ouml;tades enamasti preemia, kuid erasektoris v&otilde;ib sellest unistada vaid edu harjal. Kas preemia v&otilde;i lisatasu peaks kajastuma t&ouml;&ouml;lepingus ja seda tuleks t&ouml;&ouml;tajate motiveerimiseks igal v&otilde;imalusel maksta?</b></p> <p>&bdquo;Kauss kaugemale, kett l&uuml;hemaks!&ldquo; Nii kirjeldab &uuml;he ettev&otilde;tte strateegiat pettunud t&ouml;&ouml;taja, kel pingutustele vaatamata ei &otilde;nnestunud kvartalieelarveid &uuml;letada ega preemiaid saada. Talle tundus, et eesm&auml;rgid ja eelarve olid liiga k&otilde;rgeks seatud, firma ei v&auml;&auml;rtustanud piisavalt tema t&ouml;&ouml;d. Otsestest majandustulemustest tal aimu polnud. M&otilde;ne aja m&ouml;&ouml;dudes leidis mees, et tal pole enam himu rabeleda. Ta vahetas nii eriala kui t&ouml;&ouml;kohta.</p> <p>Juhul, kui t&ouml;&ouml;taja on kindel, et ettev&otilde;ttel l&auml;heb v&auml;ga h&auml;sti, siis kas ta v&otilde;iks ka preemiat eeldada? V&otilde;i peaks seda maksma eripuhkudel, isikliku t&auml;htp&auml;eva v&otilde;i s&uuml;ndmuse nagu lapse s&uuml;nd korral? Ehk v&otilde;iks preemiast kujuneda hoopis p&uuml;siv t&ouml;&ouml;tasu osa? Mida arvavad erinevate ettev&otilde;tete juhid?&nbsp;</p> <p><b>Valdavalt Eestisse, ent samuti l&auml;hiriikidesse puitkarkass- ja passiivmaju ehitava Raplamaa ettev&otilde;tte Eesti Puitmaja Ehitus O&Uuml; tegevjuht Reevo &Otilde;uemees s&otilde;nab:</b> &bdquo;Meie l&auml;htume t&ouml;&ouml;tajaid premeerides tulemustest. Kui preemia oleks igakuine palga osa, siis see polekski enam preemia, vaid tavaline palk, mis t&ouml;&ouml;lisi ei motiveeri. Teatud punktides peab siiski pingutama. N&auml;iteks on meil nii, et kui m&otilde;ni tellimus saab varem valmis v&otilde;i on midagi v&auml;ga head tehtud, siis maksame ka preemiat. Seda me t&ouml;&ouml;lepingus ekstra ei s&auml;testa. Meil on v&auml;ike kollektiiv, omavahel hea l&auml;bisaamine ja k&otilde;ik toimib selletagi. Kellelgi pole ka hoiakut, et kui preemiat ei saa, siis t&ouml;&ouml;d ei tee.&ldquo;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/33.lugu2.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-33.lugu2.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/33.lugu3.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-33.lugu3.jpg" /></a></p> <p><b>Lehtmetallist tooteid, peamiselt alumiiniumist k&uuml;mblust&uuml;nnide ahjusid tootva Aluweld O&Uuml; juht Rait Raudm&auml;e avaldab: &bdquo;</b>Meie ettev&otilde;ttes puudub kord, et preemiat makstakse. T&ouml;&ouml;taja ei peaks seda eeldama. Maksame vastavalt inimese panusele t&ouml;&ouml;tasu. Fakt on see, et m&otilde;ni t&ouml;&ouml;taja panustab ettev&otilde;ttesse rohkem kui teine. Ta v&otilde;ib teha k&uuml;ll samasugust t&ouml;&ouml;d, aga kui on n&auml;ha, et teeb rohkem, siis on ka tema palk k&otilde;rgem.</p> <p>Mina ei arva, et preemiat tuleks &uuml;ldse maksta. T&ouml;&ouml;taja peakski ettev&otilde;ttesse maksimaalselt panustama &ndash; see ei t&auml;henda, et on vaja ennast lausa katkestada, aga lulli l&uuml;&uuml;a ka ei tohiks. Inimeste suhtumine on erinev. N&auml;iteks teatab t&ouml;&ouml;taja: &bdquo;Ma ei saa t&auml;na t&ouml;&ouml;le tulla, mul l&auml;ks auto katki.&ldquo; Aga bussid ju k&auml;ivad. Soovitasin tal &uuml;histransporti kasutada. Lisaks pakkusin, et v&otilde;in ta ise &otilde;htul koju s&otilde;idutada. Selline inimene ei m&otilde;ista, et ta on tootmisettev&otilde;ttes oluline l&uuml;li. Kui teda ei ole, siis peab keegi teine tema t&ouml;&ouml; &auml;ra tegema. Niisugune k&auml;itumine peegeldab osade inimeste hoiakut. Samas on meil olnud t&ouml;&ouml;l noormees, kes s&otilde;itis iga p&auml;ev 35 kilomeetri kauguselt t&ouml;&ouml;le. Mitte kunagi ta ei hilinenud ega l&auml;inud tal auto katki. Vahel tuli ta t&ouml;&ouml;le bussiga, leidis alati lahenduse. M&otilde;ni t&ouml;&ouml;taja saab aru, et kui ettev&otilde;ttel l&auml;heb h&auml;sti, siis l&auml;heb ka temal endal. Paljud palgalised ei m&otilde;ista, milline on ettev&otilde;tja t&ouml;&ouml;j&otilde;ukulu. See ei piirdu &uuml;ksnes rahaga, mida neile palgaks makstakse, vaid lisanduvad erinevad maksud, mida ettev&otilde;te nende eest maksab. Seda t&ouml;&ouml;taja ei n&auml;e.</p> <p>Meie ettev&otilde;ttes pole keegi &ouml;elnud: &bdquo;Ma selle palga eest ei viitsi t&ouml;&ouml;d teha.&ldquo; Talvekuudel on t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;koormus v&auml;iksem, kuid me pole kunagi teatanud: &bdquo;T&ouml;&ouml;d on v&auml;hem, n&uuml;&uuml;d saate ka palka v&auml;hem!&ldquo; K&otilde;igest hoolimata on t&ouml;&ouml;tasu olnud alati stabiilne. See loob t&ouml;&ouml;tajale kindlustunde, et ta t&ouml;&ouml;tasus ei kaota. Kui k&otilde;rghooajal on vaja teha &uuml;letunde, siis nende eest maksame lisatasu.&ldquo;<b></b></p> <p><b>Kuusalu vallas joogivee, kanalisatsiooni ja soojusvarustuse eest vastutava </b><b>Kuusalu Soojus O&Uuml; juhataja Kalle K&uuml;ngas leiab: &bdquo;</b>Kui preemiat oskuslikult<b> </b>kasutada, siis see soodustab tulemust. V&otilde;iks olla selgus, millise tegevuse eest, mis otseselt igap&auml;evaste t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete hulka ei kuulu, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja eeldada kas lisatasu v&otilde;i preemiat. Kui inimene teeb p&auml;rast ametliku t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;ppu t&ouml;&ouml;d edasi, et konkreetne tegevus &auml;ra l&otilde;petada ja mitte minna j&auml;rgmisel p&auml;eval pooleks tunniks objektile tagasi, siis selle eest on meil ette n&auml;htud lisatasu. K&otilde;ik teavad seda, oskavad arvestada ja saavad. Niisugust olukorda ei tohi olla, kus &uuml;hele t&ouml;&ouml;tajale sel juhul lisatasu makstakse ja teisele mitte.</p> <p>Kui on silmaga n&auml;ha, et ettev&otilde;ttel l&auml;heb halvasti, siis selgi juhul p&uuml;sib t&ouml;&ouml;tajatel preemia ootus ja lootus. Kui k&otilde;ik kulgeb h&auml;sti ja juhtkond n&auml;itab seda ka t&ouml;&ouml;tajatele v&auml;lja, siis on ootus kindlasti suurem ja valdab k&otilde;iki t&ouml;&ouml;tajaid.</p> <p>&Uuml;ldiselt tavat&ouml;&ouml;taja oma pead ettev&otilde;tte poole v&otilde;i aastase tuleviku p&auml;rast ei vaeva. Olulisem on antud hetk ja olukord. Aasta l&otilde;pus n&auml;iteks j&otilde;ulud, mitte firma poole aasta p&auml;rast hakkamasaamine, sest see pole enam t&ouml;&ouml;taja mure. Ettev&otilde;ttel on olnud v&auml;ga keerulisi aegu, kuid viimastel aastatel oleme j&auml;rjepidevalt maksnud j&otilde;ulupreemiat. Meie juurest pole ka viimase viie aasta jooksul keegi &auml;ra l&auml;inud. Juhul, kui pole v&otilde;imalik j&otilde;ulupreemiat maksta, siis selle p&auml;rast t&ouml;&ouml;kohta ei vahetata. P&otilde;hjused v&otilde;ivad olla mujal ja see v&otilde;ib olla ajend, aga kindlasti mitte p&otilde;hjus. Suuremate &uuml;mmarguste t&auml;htp&auml;evade puhul nagu esimene juubel jms oleme samuti t&ouml;&ouml;tajat premeerinud. Lisatasusid pole me t&ouml;&ouml;lepingusse kirjutanud, nende arvestamise kord on k&otilde;igile teada. Selle &uuml;le pole midagi vaielda ega nuputada.</p> <p>Premeerimist ei ole vaja t&ouml;&ouml;lepingutesse m&auml;rkida. P&otilde;hipalk peab olema kindel, millega inimene peab ja saab arvestada. Kui ta saab raha rohkem, siis see v&otilde;ib tema &otilde;nnelikkust suurendada. Samas ei tohiks preemia mittesaamine t&ouml;&ouml;tajat ka v&auml;ga kurvastada, on minu l&auml;htepunkt.&ldquo;</p> <p><b>L&auml;&auml;nemaal pea viisteist aastat tegutsenud &otilde;una- ja pirnikasvatuse aiandi Jalukse Agro O&Uuml; juhatuse liige Toomas Tarang nendib: &bdquo;</b>Mina isiklikult ei ole preemia maksmise vastu, aga k&uuml;simus on hindamiskriteeriumides. Loomulikult on t&ouml;&ouml;taja ettev&otilde;ttes p&otilde;hikuld, kuigi juhid seda tihti v&auml;lja ei &uuml;tle. Kui kogemustega inimesed jalutavad firmast minema, siis edu ei tule iseenesest. Seet&otilde;ttu on motiveerimine ja premeerimine oluline.</p> <p>Kui ettev&otilde;ttel l&auml;heb h&auml;sti, siis selle taga on k&otilde;igi &uuml;hine panus, mis n&auml;itab, et juht suhtub oma inimestesse kui tiimi. Pole hoiakuga, et &uuml;ks on suurte t&auml;htedega boss ning teised r&uuml;gagu ja tehku, mida ta k&auml;sib. Mina ise seda t&uuml;&uuml;pi juht ei ole. Arvan, et t&ouml;&ouml;tama peaks meeskonnana ja k&otilde;ik v&otilde;iksid olla v&otilde;rdv&auml;&auml;rsed.&ldquo;</p> <h2>Kas t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igust preemiat eeldada?</h2> <p>Kas lisatasu v&otilde;ib olla p&uuml;siv t&ouml;&ouml;tasu osa? Millisel juhul?</p> <p><b>Kommenteerib Katrin Martis, HUGO.legal &otilde;igusabiplatvormi jurist:</b></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;leping on s&otilde;lmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe k&otilde;igis neile olulistes tingimustes, st t&ouml;&ouml;tasus, t&ouml;&ouml;ajas, tehtavates t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetes, t&ouml;&ouml; tegemise kohas. Peale palga peavad kirjalikus dokumendis sisalduma k&otilde;ik tasud, mida t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml; tegemise eest saab (n&auml;iteks majandustulemustelt v&otilde;i tehingutelt makstav tasu jne), nende arvutamise viis ning maksmise kord ja aeg. Kui selles on kirjalikult kokku lepitud ja tingimused t&auml;idetud, siis t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib eeldada, et saab lisatasu. Ei ole v&auml;listatud, et lisatasu v&otilde;ib muutuda t&ouml;&ouml;tasu p&uuml;sivaks osaks.</p> <p>Samas seadus ei keela t&ouml;&ouml;andjal maksta ka &uuml;hekordset lisatasu (n&auml;iteks juubeliks, sporditegemise eest, lapse s&uuml;nni puhul jne). M&otilde;istlik oleks sellised v&otilde;imalused s&auml;testada t&ouml;&ouml;korraldusreeglites.&ldquo;</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Eesti Puitmaja Ehitus O&Uuml;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2897Töövõimetuslehe muudatused2021-01-04<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Kas vastab t&otilde;ele, et sellel aastal peab t&ouml;&ouml;andja maksma t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehe eest juba alates teisest haigusp&auml;evast?</b></p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</i></b> Jah, kuid seda vaid ajutiselt ehk kuni 30. aprillini sel aastal. T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse muudatus (&sect; 12 &uuml;lam&auml;rkega 2) j&otilde;ustus 1. jaanuarist ja kehib neli kuud. Sel perioodil peab t&ouml;&ouml;andja t&otilde;esti maksma t&ouml;&ouml;tajale haigush&uuml;vitist haigestumise v&otilde;i vigastuse teise kuni viienda kalendrip&auml;eva eest 70% t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 29 l&otilde;ikes 8 s&auml;testatud korras arvutatud t&ouml;&ouml;taja keskmisest t&ouml;&ouml;tasust. Kui t&ouml;&ouml;v&otilde;imetusleht kestab kauem, siis alates kuuendast p&auml;evast makstakse haigush&uuml;vitist ravikindlustuse seaduse alusel haigekassa vahenditest.</p> <p>Uus kord ei kehti nende t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehte kohta, mis on v&auml;lja kirjutatud enne 2021. aasta 1. jaanuari. Nende t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehtede osas kehtib senine kord, mis s&auml;testas, et t&ouml;&ouml;andja maksab haigush&uuml;vitist neljanda kuni kaheksanda kalendrip&auml;eva eest.</p> <p>Pikemalt sel teemal <a href="https://www.haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/haigushuvitis-010121-300421">Eesti Haigekassa kodulehelt</a>.</p> <p>Juhul, kui t&ouml;&ouml;andja j&auml;tab t&ouml;&ouml;tajale seadusega etten&auml;htud haigush&uuml;vitise v&auml;lja maksmata, tekib t&ouml;&ouml;tajal n&otilde;ude&otilde;igus, millega v&otilde;ib p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse nelja kuu jooksul arvates n&otilde;ude tekkimisest.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2896Valitsus otsustas maksta toetust piirangutest enim mõjutatud Harjumaa ja Ida-Virumaa ettevõtjatele ja FIE-dele2020-12-31<p><b>Sotsiaalministri ettepanekul otsustas valitsus toetada t&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu ettepanekut maksta t&ouml;&ouml;tasu toetust neile ettev&otilde;tjatele, kelle t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;koht asub Harjumaal v&otilde;i Ida-Virumaal ning kelle t&ouml;&ouml; tegemine on h&auml;iritud valitsuse kehtestatud COVID-19 viiruse leviku t&otilde;kestamiseks kehtestatud piirangutest. Lisaks otsustas valitsus toetada valitsuse reservist samas olukorras olevaid FIE-sid.</b></p> <p>&bdquo;Pean oluliseks maksta toetust neile t&ouml;&ouml;andjatele, kes on valitsuse kehtestatud piirangute t&otilde;ttu pidanud oma tavap&auml;rast majandustegevust oluliselt kokku t&otilde;mbama v&otilde;i &uuml;ldse ajutiselt tegevuse peatama. Loodan, et t&ouml;&ouml;tukassa toetus aitab ettev&otilde;tjatel ja t&ouml;&ouml;tajatel selles kriisis toime tulla ning saame peagi &uuml;hiselt pingutades j&auml;tkata oma tavap&auml;rast elu,&ldquo; s&otilde;nas sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b>.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajate toetuse suuruse arvutamise aluseks on novembri eest deklareeritud palgakulu, toetuse suuruse arvutab maksuameti andmete p&otilde;hjal t&ouml;&ouml;tukassa. See v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;andjal maksta sellest t&ouml;&ouml;tajatele palga ja kaasnevad kulud. FIE-de puhul makstakse &uuml;hekordset toetust summas 584 eurot.</p> <p>Toetuse maksimaalne suurus t&ouml;&ouml;andja kohta on 180&nbsp;000 eurot ning toetuse maksmiseks kulub &uuml;le 16 miljoni euro. Toetuse saamiseks peab t&ouml;&ouml;andja esitama taotluse, kus ta m&auml;rgib t&ouml;&ouml;tajad, kelle kohta ta toetust k&uuml;sib. Toetuse suurus on t&ouml;&ouml;taja kohta &uuml;hekordne novembri kuu palgakulu ning toetust makstakse &uuml;hekordselt. T&ouml;&ouml;andjale kaasneb toetuse saamisega ka lisatingimus &ndash; ta ei tohi t&ouml;&ouml;tajat koondada 30 p&auml;eva jooksul p&auml;rast piirangute l&otilde;ppemist. FIE ei tohi olla peatanud oma tegevust 22. detsembri 2020.a seisuga.</p> <p>Harjumaal ja Ida-Virumaal tegutsevatele FIE-dele makstakse &uuml;hekordselt toetust suuruses 584 eurot. Toetuse saajaid on kokku 1393 ning toetuse summa kokku on 813&nbsp;000 eurot.<b> </b>Toetust makstakse neile FIE-dele, kelle majandustegevus on Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangute t&otilde;ttu oluliselt h&auml;iritud.</p> <p>Lisaks on plaanis kehtestada piirang mitme toetuse korraga saamise v&auml;ltimiseks, mis t&auml;hendab, et kui ettev&otilde;tja otsustab sama perioodi eest taotleda toetust haridus- ja teadusministeeriumi v&otilde;i kultuuriministeeriumi meetmest, siis ta t&ouml;&ouml;tukassa kaudu t&ouml;&ouml;tasu toetust enam ei saa.</p> <p>Toetatakse ettev&otilde;tteid ja FIE-sid, kes tegutsevad n&auml;iteks majutuse, toidu ja joogi serveerimise, sanatooriumite ja ravitegevuse, hasartm&auml;ngude ja kihlvedude korraldamise, kultuuri ja sporditegevuse, koolituse ning l&otilde;bustuse ja vabaajategevuste valdkondades. Toetuse saajad peavad olema registreeritud majandustegevuse registris kindlate p&otilde;hitegevusala (EMTAK) koodidega.</p> <p>Toetuse v&auml;ljamaksmine toimub t&ouml;&ouml;tukassa kaudu, kes hakkab kava kohaselt ettev&otilde;tjate taotlusi vastu v&otilde;tma hiljemalt 1. veebruarist.</p> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2894Praktilised vahendid kaasavamate ja tervislikumate töökohtade loomiseks2020-12-30<p>EU-OSHA toetab ELi algatust&nbsp;<a href="http://chrodis.eu/about-us/" target="_blank">CHRODIS PLUS<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>, mille eesm&auml;rk on suurendada t&ouml;&ouml;kohtade kaasavust ja krooniliste haigustega t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;v&otilde;imet. Projekti raames on avaldatud t&ouml;&ouml;pakett t&ouml;&ouml;h&otilde;ive ja krooniliste haiguste kohta, mis koosneb kahest osast: koolitusvahend juhtidele ja t&ouml;&ouml;vahend t&ouml;&ouml;kohtadele.</p> <div class="field field-name-body field-type-text-with-summary field-label-hidden"> <div class="field-items"> <div class="field-item even"> <p>Juhtidele suunatud koolitusvahendi eesm&auml;rk on suurendada teadlikkust kaasamise ja krooniliste haiguste v&otilde;i nende riskiga t&ouml;&ouml;tajate hea juhtimise kasulikkusest t&ouml;&ouml;kohal.</p> <p>T&ouml;&ouml;kohtadele suunatud t&ouml;&ouml;vahendit kasutatakse nii kontroll-loendina kui ideede generaatorina ning see v&otilde;imaldab v&otilde;tta konkreetseid ja teostatavaid meetmeid tervist toetava t&ouml;&ouml;koha kujundamisel. T&ouml;&ouml;vahend h&otilde;lmab n&auml;iteks ergonoomikan&otilde;uandeid, soovitust v&auml;ltida pikaajalist istumist ja juhtumiuuringut alaselja valu kohta.</p> <p>Chrodis Plusi t&ouml;&ouml;paketi krooniliste haiguste ja t&ouml;&ouml;h&otilde;ive kohta arendasid 18 partnerit 11 ELi riigist ning seda kaasrahastas Euroopa Komisjon.</p> <p><a href="https://healthy-workplaces.eu/et/tools-and-publications/practical-tools/chrodis-plus-chronic-diseases-and-employment-workbox" target="_blank">Tutvuge CHRODIS PLUSi krooniliste haiguste ja t&ouml;&ouml;h&otilde;ive t&ouml;&ouml;paketiga<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/practical-tools-more-inclusive-and-healthier-workplaces" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <p></p> </div> </div> </div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2893Erivajadustega inimesed tööl2020-12-29<p><b>Palgates puudega inimese, pead &uuml;htlasi olema talle tugiisikuks ja valmis tavap&auml;rasest rohkem vastutama, sest juhtuda v&otilde;ib mida iganes. Teisalt on ta t&ouml;&ouml;tajana lojaalne, tubli ja hoolas, kes oskab talle pakutud v&otilde;imalust hinnata.</b></p> <p>Keraamikust ettev&otilde;tja <b>Helina Tilk</b>, kes on erineva puudega inimesi palganud &uuml;le paarik&uuml;mne aasta juba oma ettev&otilde;tte algusajast, nendib, et iga&uuml;hel neist on oma erip&auml;ra, iseloom, erivajadused ja n&otilde;udmised. &bdquo;See t&auml;hendab t&ouml;&ouml;andjale v&auml;ga k&otilde;va p&auml;hklit, mille ta peaks alla neelama,&ldquo; &uuml;tleb Helina, kelle kogemusil peab t&ouml;&ouml;andja puudega inimesega isiklikult suhestuma. &bdquo;Kui tahad teda n&auml;ha tavalise t&ouml;&ouml;tajana, siis l&auml;heb ta &uuml;hel hetkel &auml;ra. Pead temasse suhtuma v&auml;ga isiklikult. Ta pole lihtsalt t&ouml;&ouml;taja, vaid kaaslane. Tavat&ouml;&ouml;taja erikohtlemist ei vaja, aga puudega inimene soovib sotsiaalses m&otilde;ttes head l&auml;bik&auml;imist.&ldquo;</p> <p>Helina t&auml;helepanekuil tahavad erivajadusega inimesed paljuski t&ouml;&ouml;le tulla mitte raha, vaid lisanduva suhtlusv&otilde;imaluse p&auml;rast. Olles aga palganud &uuml;he kurdi, siis oleks hea, kui saaksid luua t&ouml;&ouml;kohti veel m&otilde;nele kurdile, sest siis on neil huvitavam t&ouml;&ouml;l k&auml;ia. &bdquo;T&ouml;&ouml;kohas peavad nad oma s&uuml;nnip&auml;evi, kuhu lisanduvad inimesed v&auml;ljastpoolt. Seda tuleb m&otilde;ista, sest t&auml;hendab j&auml;llegi v&otilde;imalust omavahel suhelda,&ldquo; nendib keraamik, lisades, et suures kollektiivis ei tuleks k&otilde;ne allagi, et juht j&otilde;uaks k&otilde;igi t&ouml;&ouml;tajatega suhelda ja uurida, kuidas n&auml;iteks nende lastel l&auml;heb.</p> <p><b>K&otilde;rvale on vaja tugiisikut</b></p> <p>&bdquo;Erivajadustega inimestele v&otilde;iksid olla loodud sotsiaalsed t&ouml;&ouml;kohad, kus antakse riigiabi, sest nende t&ouml;&ouml;l hoidmine n&otilde;uab rohkem t&auml;helepanu ja energiat. Sellega kaasnevad oma ohud,&ldquo; leiab kunstnikust ettev&otilde;tja. Enam ei tohi k&uuml;sida, mis haigust inimene p&otilde;eb. Nii ongi tal ametis olnud skisofreenik. Kui tema aga j&auml;tab rohud v&otilde;tmata ja &auml;gestub, siis v&otilde;ib juhtuda mida tahes, ka igasugu &otilde;nnetusi. &bdquo;Sellised olukorrad tekivad, kuid kogu vastutus lasub t&ouml;&ouml;andjal. Lisaks ei pruugi &uuml;lej&auml;&auml;nud kollektiiv puudega kolleege tolereerida. Niisuguseid ektsesse on mul olnud.&ldquo;</p> <p>Helina leiab, et dialoog riigi ja t&ouml;&ouml;tukassaga puudub. &bdquo;K&uuml;sitakse, kas oled n&otilde;us erivajadusega inimesi t&ouml;&ouml;le v&otilde;tma, aga see t&auml;hendab, et tuleb ise kogu aeg nende k&otilde;rval olla. Seda on raske korraldada,&ldquo; t&otilde;deb ettev&otilde;tja, kelle arvates vajab puudega t&ouml;&ouml;taja tugiisikut. &bdquo;Ma olen p&uuml;&uuml;dnud igal pool kitsaskohtadest r&auml;&auml;kida, et ettev&otilde;tjad saaksid erivajadusega inimesi palgata, aga see kedagi peale puuetega inimeste endi pole huvitanud.&ldquo;</p> <p>Ettev&otilde;tjana on Helina puudega t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;ga v&auml;ga rahule j&auml;&auml;nud. Kui inimene on heas tujus, seltskond meeldib ja k&otilde;ik klapib, siis on ta tohutult lojaalne. &bdquo;Justkui pereliige. See on &uuml;litore ja sobib mulle v&auml;ga h&auml;sti. Mulle meeldib nendega suhelda. Kel pole vaimupuuet, v&otilde;ib v&auml;ga intelligentne olla,&ldquo; nendib Helina, r&otilde;hutades, et kui luua erivajadusega t&ouml;&ouml;tajatele m&otilde;nus ja &otilde;dus t&ouml;&ouml;keskkond, siis on nad h&auml;sti tublid, m&otilde;istlikud ja t&ouml;&ouml;alaselt v&auml;ga head.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/30 Helina Tilk.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-30 Helina Tilk.jpg" /></a></p> <p><em>Helina Tilk O&Uuml;-s on kuulmispuudega &otilde;mbleja Heli P&uuml;ss t&ouml;&ouml;tanud 25 aastat. "Ta on &uuml;litore&nbsp;ja armas inimene!", &uuml;tleb talle t&ouml;&ouml;d pakkuv Helina Tilk kommentaariks.</em></p> <p><b>Leia v&otilde;imalusi ja innusta</b></p> <p>Muidugi peab arvestama, et n&auml;iteks bipolaarse h&auml;irega inimene ei pruugi tulla t&ouml;&ouml;le ja temaga ei saa ka &uuml;hendust. &bdquo;Selliseid probleeme on olnud, aga ma vaatan neile juhtumitele l&auml;bi s&otilde;rmede...,&ldquo; s&otilde;nab Helina, kes on p&uuml;&uuml;dnud t&ouml;&ouml;d kiiresti &uuml;mber korraldada. Rohkem teeb talle muret probleem, et kui ta ise parasjagu ei saa olla erivajadusega inimesele tugiisikuks, siis peab ta paluma m&otilde;nda kolleegi. &bdquo;Lisatasuta seda keegi ei tee, sest puudega inimest tuleks aidata oma t&ouml;&ouml;aja arvelt. Kui keegi kollektiivist oleks n-&ouml; tasustatud tugiisik, siis ilmselt m&otilde;tleksid rohkemad t&ouml;&ouml;andjad erivajadusega inimeste palkamisele.&ldquo;</p> <p>T&otilde;si, Helina n&auml;eb seda v&otilde;imalust alles p&auml;rast pandeemia m&ouml;&ouml;dumist, sest praegusajal, mil t&ouml;&ouml;turule lisandub ohtralt t&ouml;&ouml;tuid, erivajadustega inimeste t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmine ei toimi. &bdquo;K&uuml;simus on, kas &uuml;hiskond on valmis neid n&auml;gema ja nendega suhtlema, sest inimestena on nad enamasti h&auml;sti toredad,&ldquo; r&otilde;hutab Helina, kelle arvates pole puuetega inimestele t&ouml;&ouml;v&otilde;imaluste leidmises esmaoluline nende maksumaksja roll, vaid sotsiaalne ja inimlik aspekt. &bdquo;Nad ei ole enam heitunud. Need inimesed on vaja kodudest v&auml;lja tuua, see on p&otilde;hiline. K&otilde;ikidele tuleks anda signaal &ndash; sa oled v&otilde;imeline, leiad kindlasti sobiva t&ouml;&ouml;koha, saad hakkama, sind aidatakse...,&ldquo; leiab keraamikust ettev&otilde;tja, kelle arvates tuleb neid inimesi innustada, et nad oma eluga edasi l&auml;heksid. &bdquo;See on erivajadusega inimeste t&ouml;&ouml;le aitamise m&otilde;te. Isegi, kui nad panustavad poole v&otilde;i veerand kohaga, siis tuleks sellega n&otilde;ustuda. Nad oleksid &uuml;hiskonna liikmed, mitte heitunud heidikud. See on minu meelest asja eesm&auml;rk, aga ma ei tea, kas see on seda ka ametnike meelest. Nende vaateid ma ei tea.&ldquo;</p> <h2>Oluline on tugi ja n&otilde;ustamine</h2> <p>&ldquo;Autistid ja aspergerid on inimesed nagu k&otilde;ik teisedki, oma erip&auml;rade ja iseloomuga, aga neid kardetakse t&ouml;&ouml;le v&otilde;tta,&ldquo; &uuml;tleb MT&Uuml; Autismiliidu juhatuse esimees <b>Marianne Kuzemt&scaron;enko</b>. &bdquo;See on inimlik, sest me kardame tundmatut. Kui t&ouml;&ouml;andjale ei selgitata, kellega on tegu, mida ta oskab v&otilde;i suudab, siis saab ta kohe eitava vastuse ilma proovit&ouml;&ouml;le kutsumata. See t&ouml;&ouml;andja, kes on erivajadustega inimestega veidi kokku puutunud, julgeb natuke rohkem proovida. Neil on mingi kogemus ja nad on &otilde;ppinud, et t&ouml;&ouml;suhe on kahepoolne.&ldquo;</p> <p>Marianne arvates v&otilde;ib kujuneda t&ouml;&ouml;suhe normaalseks, kui toetust pakutakse ja antakse &otilde;igel moel. &bdquo;Autistidele ja aspergeritele meeldib valdavalt iseseisev t&ouml;&ouml;, sest nad ei ole enamasti v&auml;ga suhtlemisaltid. Ei taheta suurt l&auml;rmi. Eelistatakse vaiksemat keskkonda, kus saab mingisuguseid t&ouml;&ouml;operatsioone iseseisvalt teha.&ldquo;</p> <p>T&ouml;&ouml; ei pruugi piirduda ainult lihtt&ouml;&ouml;ga. Kui inimesel on v&otilde;imekust &otilde;ppida, siis vajab ta ka toetust, kuidas keskkond talle sobilikuks kohandada ― eraldatakse talle oma nurgake vms, mis aitab tal t&ouml;&ouml;ga toime tulla.</p> <p>&bdquo;Inimlik tugi ja n&otilde;ustamine on h&auml;sti olulised. Ta teab oma &uuml;lesandeid ja seda, kellelt midagi k&uuml;sida. Olemas peaks olema lihtne ja selge tugis&uuml;steem,&ldquo; leiab Marianne, nentides, et enamik erivajadusega inimesi pole v&otilde;imelised t&auml;iskohaga t&ouml;&ouml;tama. Pinge- ja stressitaluvus on v&auml;ike. &bdquo;Nad v&otilde;ivad olla suutelised kolm p&auml;eva j&auml;rjest t&ouml;&ouml;tama, aga neljandal p&auml;eval on stress sedav&otilde;rd kallal, et ta ei saa kodustki v&auml;lja. K&uuml;simus on, kas v&auml;ikefirma saab endale sedav&otilde;rd k&otilde;ikuva t&ouml;&ouml;v&otilde;imekusega t&ouml;&ouml;tajat lubada? Suurfirmades on lihtsam, t&ouml;&ouml;&uuml;lesannet saab ehk keegi asendada. M&otilde;ne t&ouml;&ouml;tajaga v&auml;ikefirmas on iga&uuml;hel oma kindel t&ouml;&ouml; ja t&auml;htaeg. Kes saaks t&ouml;&ouml;lt puuduva erivajadusega inimese t&ouml;&ouml; veel &auml;ra teha? Ebakindlus ja ebastabiilsus takistavad samuti nende inimeste t&ouml;ist toimetulekut.&ldquo;</p> <p><b>Tublid, lojaalsed ja t&ouml;&ouml;kad</b></p> <p>Autismispektrih&auml;irega inimeste t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmisel peab olema paindlik. Arvestama iga inimese ja tema v&otilde;imekusega, mis kohandatakse t&ouml;&ouml;operatsiooni, t&ouml;&ouml;aja vms vajadustega. M&otilde;lemad pooled peavad v&auml;ga pingutama, leiab Marianne.</p> <p>Seevastu <b>Sven</b>, kes on paark&uuml;mmend aastat t&ouml;&ouml;tanud &uuml;hes v&auml;ikeses tootmisettev&otilde;ttes koos erivajadustega inimestega, kellest enamik on olnud kuulmispuudega, peab neid v&auml;ga t&ouml;&ouml;kateks, t&auml;pseteks ja hoolivateks inimesteks. &bdquo;Kui anda neile t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imalus, siis nad ei kasuta seda kurjasti &auml;ra. Tavat&ouml;&ouml;tajad otsivad kogu aeg paremaid t&ouml;&ouml;kohti. Vaieldakse, et see pole minu t&ouml;&ouml;&uuml;lesanne, v&otilde;i mind ei huvita jne, aga puudega inimesed sellise suhtumisega ei ole. Minul on nende kohta ainult head &ouml;elda.&ldquo;</p> <p>Sven nendib, et kurdi t&ouml;&ouml;tajaga on v&auml;ga raske suhelda. V&otilde;ib juhtuda, et kui kaks inimest t&ouml;&ouml;ruumis naeravad, siis ta esmajoones arvab, et naerdakse tema &uuml;le. &bdquo;Samas j&auml;ttes k&otilde;rvale kurtuse, siis t&ouml;&ouml;d tehes on ta v&auml;ga t&auml;pne, m&auml;rkab detaile palju paremini kui mina ise.&ldquo; Sveni arvates tekitavad erivajadustega inimesed kohkumust. &bdquo;Mina saan nendega r&auml;&auml;gitud, sest olen kokku puutunud, aga paljud vaatavad neid kui ilmaimet ja tunnevad end kohmetuna. See on kurvastav.&ldquo;</p> <h2>T&ouml;&ouml;d jagub vaid pooltele</h2> <p><b>Sotsiaalkindlustusameti andmetel elab Eestis eelmise aasta l&otilde;puseisuga 154 531 puudega inimest, </b>kellest s&uuml;gava puudega inimesi on 17 020 (11% puuetega inimestest), raske puudega 80 481 (52% puuetega inimestest) ja keskmise puudega 57 030 (37% puuetega inimestest)</p> <p>Puuetega inimeste osakaal kogu Eesti rahvastikust on ligi 12%.</p> <p><strong>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa</strong> andmetel on m&auml;&auml;ratud osaline t&ouml;&ouml;v&otilde;ime 56 980 ja puuduv t&ouml;&ouml;v&otilde;ime 31 925 inimesele. V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesi on 88 905.</p> <p><strong>Statistikaameti</strong> andmeil oli meil 18. eluaastast kuni vanaduspensionieani 2016. aastal puudega inimestest 3 400 t&ouml;&ouml;tut ja t&ouml;&ouml;turul mitteaktiivseid 30 500. J&auml;rjepidevalt on need numbrid kasvanud ja eelmisel aastal oli meil 3 600 t&ouml;&ouml;tut ja 35 300 mitteaktiivset puudega inimest.</p> <p><strong>Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi</strong> eesm&auml;rgiks oli saavutada t&ouml;&ouml;h&otilde;ive m&auml;&auml;raks 75%, ent puuetega inimestest t&ouml;&ouml;tab EL-i riikides vaid 50,8%. Seejuures puuetega naisi ja noori ning suurt t&auml;iendavat tuge vajavaid inimesi diskrimineeritakse t&ouml;&ouml;turul ja t&otilde;rjutakse sealt senisest veelgi enam. Samas on sajale miljonile Euroopa puudega inimesele &uuml;lioluline v&otilde;imalus (oma kutsealal) t&ouml;&ouml;d teha, olla majanduslikult ja sotsiaalselt kaasatud, sest t&ouml;&ouml;tus p&otilde;hjustab sotsiaalset t&otilde;rjutust ja vaesust. Samas t&otilde;kestavad erivajadustega inimeste t&ouml;&ouml;turule p&auml;&auml;su paljuski v&auml;&auml;rarusaamad ja vale hinnang, millised on nende v&otilde;imed ja oskused. Seet&otilde;ttu t&ouml;&ouml;tab Euroopa Puuetega Inimeste Foorum v&auml;lja &otilde;igusakte ja tegevuskava, et edaspidi oleksid erivajadustega inimesed t&ouml;iselt rohkem h&otilde;ivatud.</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Erakogu</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2891Kas saaksime oma töötajatele korraldada koroona vastu vaktsineerimise? 2020-12-28<p><b>Lugeja k&uuml;sib: P&uuml;hap&auml;eval algas vaktsineerimine ning arutasime oma ettev&otilde;ttes, et tahaksime pakkuda k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imalust see vaktsiin saada. Oleme alati gripi vastu vaktsineerimise v&otilde;imalust pakkunud ning pea k&otilde;ik meie t&ouml;&ouml;tajad on ka vaktsineerimas k&auml;inud. Kas saaksime oma t&ouml;&ouml;tajatele korraldada ka koroona vastu vaktsineerimise? Ettev&otilde;te tasuks selle eest ise.</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</i></b> Vaktsiinid hakkavad Eestisse saabuma j&auml;rk-j&auml;rgult ning hetkel pole neid veel nii palju, et k&otilde;ik saaksid vaktsineeritud. Seet&otilde;ttu on koostatud <a href="https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/covid-19_vaktsineerimise_plaan_14.12.2020.pdf" target="_blank">vaktsineerimise plaan ja riskir&uuml;hmade m&auml;&auml;ratlus</a>, kes esimesena vaktsineeritakse.&nbsp; COVID-19 vaktsineerimine on vabatahtlik ja 2021. aastal k&otilde;igile inimestele tasuta. Esmaj&auml;rjekorras v&otilde;imaldatakse vaktsineerimist tervishoiut&ouml;&ouml;tajatele ning tervishoiuasutuste t&ouml;&ouml;tajatele, hooldekodude t&ouml;&ouml;tajatele ja elanikele ning &uuml;le 70-aastatele ja teatud diagnoosidega inimestele, kellel v&otilde;ib tervise t&otilde;ttu olla COVID-19 haiguse kulg raskem. Niipea kui Eestisse j&otilde;uab piisavas koguses COVID-19 vaktsiine v&otilde;imaldatakse vaktsineerimist ka teistele sihtr&uuml;hmadele ja kogu elanikkonnale.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;suhte ja t&ouml;&ouml;keskkonna vaates kehtib aga t&ouml;&ouml;keskkonna bioloogilise ohuteguri m&auml;&auml;ruse n&otilde;ue, et t&ouml;&ouml;andja peab konsulteerima t&ouml;&ouml;tervishoiuarstiga t&ouml;&ouml;tajate vaktsineerimise vajalikkuse ja sobivuse &uuml;le ning t&ouml;&ouml;tajate vaktsineerimine toimub t&ouml;&ouml;andja kulul.&nbsp;Hetkel aga koroonavaktsiini t&ouml;&ouml;andjad turult soetada ei saa ning samuti pole teada, mis ajast on see v&otilde;imalik.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Vaktsineerimise plaani kohaselt on COVID-19 haiguse vastane vaktsineerimine Eestis k&otilde;igile tasuta 2021. aastal. Vaktsineerimine on vabatahtlik, kuid iga vaktsineerimine annab panuse viiruse leviku v&auml;hendamisse ja olukorra normaliseerumisse ning v&otilde;imaldab kaitsta ka neid, kes erinevatel p&otilde;hjustel end vaktsineerida ei saa.&nbsp;Seega soovitame t&ouml;&ouml;kollektiivis l&auml;bi arutada, et kui inimesi kutsutakse vaktsineerima, nad kindlasti kasutaksid seda v&otilde;imalust.&nbsp;</p> <p>COVID-19 vaktsiini ja t&ouml;&ouml;suhete kohta saab lugeda <a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552/kogu-info-siit-koroonaviirus-ja-tooelu" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali vastavalt alamlehelt</a>&nbsp;ning <a href="https://www.vaktsineeri.ee/covid19" target="_blank">Vaktsineeri.ee lehelt</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2890Tööandja saab õiguse saata edaspidi töötaja nägemiskontrolli ka silmaarsti ja optometristi juurde2020-12-22<p><b>Sotsiaalministeerium saatis koosk&otilde;lastusringile m&auml;&auml;ruse muudatused, millega t&ouml;&ouml;andja saab &otilde;iguse saata t&ouml;&ouml;taja tervisekontrollide vahepealsel ajal ilma t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti kinnituseta silmaarsti v&otilde;i optometristi tehtavasse silmade ja n&auml;gemise kontrolli. Juhul, kui n&auml;gemish&auml;ire on tuvastanud silmaarst v&otilde;i optometrist,&nbsp; on t&ouml;&ouml;andjal samuti kohustus h&uuml;vitada prillide v&otilde;i muude n&auml;gemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumus.</b></p> <p>T&ouml;&ouml;taja tervisekontrollid toimuvad v&auml;hemalt iga kolme aasta tagant. Silman&auml;gemine v&otilde;ib aga kuvariga t&ouml;&ouml;tamise t&otilde;ttu muutuda ka kahe tervisekontrolli vahel nii ulatuslikul m&auml;&auml;ral, et t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib vajada kas uusi prille v&otilde;i muid n&auml;gemisteravust korrigeerivaid abivahendeid. &bdquo;Kui varem h&uuml;vitati prillide maksumus vaid n&auml;gemisteravuse v&auml;henemise korral, siis eeln&otilde;u kohaselt saaksid edaspidi h&uuml;vitist t&ouml;&ouml;tajad s&otilde;ltumata sellest, milline n&auml;gemish&auml;ire t&ouml;&ouml;tajal esineb ning sellest, milline tervishoiuteenuse osutaja, kas t&ouml;&ouml;tervishoiuarst, silmaarst v&otilde;i optometrist, on t&ouml;&ouml;taja n&auml;gemisteravust kontrollinud ja vastava otsuse v&auml;ljastanud,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;- ja pensionipoliitika osakonna n&otilde;unik <b>Eneken Sepa.</b></p> <p>Seega on m&auml;&auml;ruse eeln&otilde;us on pandud t&ouml;&ouml;andjale kohustus aktsepteerida lisaks t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti poolt v&auml;ljastatud tervisekontrolli otsusele ka optometristi ja silmaarsti poolt v&auml;lja antud n&auml;gemisteravust t&otilde;endavat dokumenti selle kohta, et t&ouml;&ouml;taja vajab kuvariga t&ouml;&ouml;ks prille v&otilde;i muid n&auml;gemisteravust korrigeerivaid abivahendeid.</p> <p>Eeln&otilde;u kohaselt on edaspidi prille v&otilde;i muude n&auml;gemisteravust korrigeerivate abivahendite h&uuml;vitamine t&ouml;&ouml;andjale ka tulu- ja sotsiaalmaksu vaba juhul, kui n&auml;gemisteravuse muutuse on&nbsp; kinnitanud t&ouml;&ouml;tervishoiu arsti asemel ka silmaarst v&otilde;i optometrist. Lisaks muutub t&ouml;&ouml;tajatele prillide v&otilde;i muud n&auml;gemist korrigeerivate abivahendite soetamise v&otilde;imalus paindlikumaks, kuna edaspidi&nbsp; saab t&ouml;&ouml;andja saata t&ouml;&ouml;taja, kes on teavitanud t&ouml;&ouml;andjat n&auml;gemisteravuse muutumisest, kohe silmaarsti v&otilde;i optometristi juurde silmade ja n&auml;gemise kontrolli. Sellega paraneb t&ouml;&ouml;tervishoid t&ouml;&ouml;kohtadel ning&nbsp; t&ouml;&ouml;andja hoiab kokku t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti kontrolliga seotud kulusid, kuna ei pea enam ainult silmade ja n&auml;gemise kontrolli p&auml;rast t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde saatma, et saada maksusoodustust.</p> <p>Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis kokku 598 300 palgat&ouml;&ouml;tajat. Eesti t&ouml;&ouml;elu-uuringu (2015.a) andmetel puutub 46,5% t&ouml;&ouml;tajatest t&ouml;&ouml;tamisel v&auml;hemalt veerandi t&ouml;&ouml;ajast kokku kuvariga.</p> <p><a href="https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ea9eeb82-c647-4ff6-9d55-7c4170b676a8">Vabariigi Valitsuse m&auml;&auml;ruste muutmise eeln&otilde;u seoses t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse muutmisega on saadetud koosk&otilde;lastamisele eeln&otilde;ude infos&uuml;steemi EIS, kus sellele saab anda tagasisidet kuni 21. jaanuarini 2021.</a></p> <p>Riina Soobik<br />Meediasuhete n&otilde;unik</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2888Mis saab, kui töötaja ei soovi vaktsineerimist?2020-12-21<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Varsti algab vaktsineerimine. Meie poes on koroonaviirusesse nakatumise oht riskianal&uuml;&uuml;sis kirjas ning k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad peaksid saama vaktsineeritud. Samas on m&otilde;ned inimesed v&auml;ga mures vaktsiinide p&auml;rast. Mis saab, kui m&otilde;ni t&ouml;&ouml;taja ei soovi vaktsineerimist?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </i></b>Tuleb arvestada, et vaktsiine ei saabu esialgselt Eestisse nii palju, et k&otilde;ik saaksid vaktsineeritud, mist&otilde;ttu on riigil koostatud <a href="https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/covid-19_vaktsineerimise_plaan_14.12.2020.pdf" target="_blank">vaktsineerimise plaan ja riskir&uuml;hmade m&auml;&auml;ratlus</a>, kes esimesena vaktsineeritakse&nbsp;</p> <p>Seega saab iga t&ouml;&ouml;andja koroonaviiruse leviku t&otilde;kestamiseks esmalt &uuml;le vaadata oma t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, vajadusel seda t&auml;iendada ning tegelikkusele vastava riskianal&uuml;&uuml;si alusel koostada asjakohase tegevuskava. Vaktsineerimise v&otilde;imaldamine on &uuml;ks meetmetest t&ouml;&ouml;keskkonna ohutuse ja t&ouml;&ouml;taja tervise s&auml;ilimise tagamiseks. T&ouml;&ouml;tajate vaktsineerimine v&otilde;iks olla n&auml;iteks 2021.a t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si tegevuskava &uuml;ks osa.&nbsp;</p> <p>Kui riskianal&uuml;&uuml;si tulemustest n&auml;htub, et vaktsineerimine on eriliselt oluline ning teised meetmed ei ole piisavalt t&otilde;husad t&ouml;&ouml;tajate v&otilde;i klientide/patsientide tervise kaitseks, v&otilde;ib olla p&otilde;hjendatud vaktsineerimine. Vaktsiin pole ainus v&otilde;imalus bioloogiliste ohuteguritega nakatumise v&auml;ltimiseks ning kasutada tuleb ka teisi meetmeid, n&auml;iteks t&auml;iendavate isikukaitsevahendite v&auml;ljastamine v&otilde;i t&ouml;&ouml; &uuml;mberkorraldamine.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja ei saa t&ouml;&ouml;tajat kohustada minema vaktsineerima, ehk t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus vaktsineerimisest keelduda. V&auml;gisi t&ouml;&ouml;tajaid vaktsineerima sundida ei saa ega tohi, sest see on vastuolus inimese kehalise puutumatuse p&otilde;him&otilde;ttega ning oleks selgelt inim&otilde;igusi riivav.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab selgitama t&ouml;&ouml;tajatele, miks on vaktsineerimine oluline ning mis on j&auml;rgnevad tegevused, kui t&ouml;&ouml;taja ei soovi vaktsineerimist. Sellisel juhul peab t&ouml;&ouml;andja tema t&ouml;&ouml; &uuml;mber korraldama, tagama t&auml;iendavaid isiku- v&otilde;i &uuml;ldkaitsevahendeid. Kui aga t&ouml;&ouml;andjal ei ole m&otilde;istlikult v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;d &uuml;mber korraldada v&otilde;i v&otilde;tta kasutusele teisi meetmeid riskide t&otilde;husaks maandamiseks ning risk viiruse edasikandmiseks on suur, v&otilde;ib see p&auml;&auml;dida p&otilde;hjendatud juhtudel t&ouml;&ouml;lepingu erakorralise &uuml;les&uuml;tlemisega.&nbsp;</p> <p>Korduma kippuvad k&uuml;simused vaktsineerimise kohta leiad vastavast <a href="https://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19-vaktsiin-ja-toosuhted">T&ouml;&ouml;elu alamteemast</a>.</p> <p>Ajakohast infot COVID-19 vaktsiini kohta leiad <a href="https://www.vaktsineeri.ee/covid19" target="_blank">Vaktsineeri.ee</a> lehelt.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2887Taastumise ja puhkamise vajalikkusest2020-12-18<p>Kui me m&otilde;tleme puhkamise teemadel &uuml;ldiselt, siis k&otilde;igepealt tuleks enda jaoks lahti m&otilde;testada, mida me puhkamise all m&otilde;tleme? Kas see on aeg t&ouml;&ouml;st eemal? Millisest t&ouml;&ouml;st sellisel juhul, kas palgat&ouml;&ouml;st v&otilde;i ka kodut&ouml;&ouml;dest? Mida puhkuseaeg meile peaks pakkuma, kas v&otilde;imalust tegeleda muude kohustustega v&otilde;i tegelikku taastumist?</p> <p>&Uuml;ks reegel, mida v&otilde;iks j&auml;lgida on see, et kui me soovime puhkust ja puhkepause kasutada taastumiseks, siis need peaks sisaldama l&otilde;&otilde;gastavaid ja taastavaid tegevusi ning ei tohiks olla ka muul moel tervist kahjustavad. N&auml;iteks ei ole t&ouml;&ouml;l taastumiseks &otilde;iged suitsupausid v&otilde;i istumine nutiseadmes v&otilde;i konfliktsed olukorrad mingi teise osapoolega kas t&ouml;&ouml;l v&otilde;i kodus (nt. pausi ajal koduste konfliktide v&otilde;i laste kooliprobleemide lahendamine telefoni teel).</p> <p>Teiseks reegliks v&otilde;ib v&otilde;tta teadmise, et taastav tegevus peaks olema v&otilde;imalikult erinev t&ouml;&ouml;st v&otilde;i pinget tekitavast tegevusest. Sundasendite puhul tuleks teha n&auml;iteks venitus- ja l&otilde;dvestusharjutusi. Peale rasket f&uuml;&uuml;silist t&ouml;&ouml;d aitab puhata organismile rahu andmine, n&auml;iteks v&otilde;ib lugeda raamatut, teha k&auml;sit&ouml;&ouml;d, joonistada vms. Peale rasket vaimset pingutust on aga sageli puhkuseks just keskmise raskusega f&uuml;&uuml;siline koormus nagu aiat&ouml;&ouml;d, sportimine vms.</p> <h2>Puhkama peab iga p&auml;ev</h2> <p>Puhkama peab iga p&auml;ev, mitte ainult n&auml;dalavahetusel v&otilde;i puhkuse ajal! Meie k&otilde;igi &ouml;&ouml;p&auml;evas on 24h ja see v&otilde;iks jaguneda umbkaudu selliselt, et 8-9 tundi tehakse t&ouml;&ouml;d, 7-8 tundi magatakse ning 8 tundi j&auml;etakse nendeks tegevusteks, miks me &uuml;ldse t&ouml;&ouml;le oleme l&auml;inud ehk siis see, mille nimel me vaeva n&auml;eme ning millesse oma teenitud palga investeerime. Selle 8 tunni sisse peavad lisaks nagunii mahtuma igap&auml;evatoimingud (t&ouml;&ouml;le-koju s&otilde;it, toidu valmistamine, poes k&auml;imine jms) aga kindlasti ja igap&auml;evaselt tuleks sinna planeerida ka meeldivad tegevused nagu pere ja s&otilde;pradega aja veetmine, hobidega tegelemine, enesearendamine v&otilde;i uute oskuste omandamine aga vahel ka n&auml;iteks laisklemine ja mitte millegi tegemine.</p> <h2>Puhkepausid t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul</h2> <p>L&otilde;&otilde;gastav paus t&ouml;&ouml; juures ei pruugi alati olla t&ouml;&ouml;vaba! F&uuml;&uuml;siline taastumine v&otilde;ib tulla hoopis ka sellest kui oskame erinevaid liigutusi vaheldada ning v&otilde;imalusel ka nutikalt v&auml;hendada. Vaimsele t&ouml;&ouml;le annavad aga vaheldust v&auml;ikesed f&uuml;&uuml;silised tegevused, v&otilde;ib ju kontoris n&auml;iteks lilled &auml;ra kasta, korrastada oma t&ouml;&ouml;laud v&otilde;i s&auml;ttida k&ouml;&ouml;ginurk korda. Alati on vajadus mingeid dokumente v&otilde;i kaustu korrastada, sellise tegevuse v&otilde;ikski v&auml;ikeste osadena pikkida arvuti ja m&otilde;tte t&ouml;&ouml; vahele, et saada piisavalt vaheldust. Arvutiga t&ouml;&ouml;taja peab meeles pidama, et tema t&ouml;&ouml;ajast 10% peab olema arvutit&ouml;&ouml;st vaba ning v&otilde;imaldama pausi ajal silmi puhata ja lihaseid sirutada/venitada.</p> <h2>Planeerima peab</h2> <p>Kes on natuke s&auml;&auml;stmise kohta uurinud need teavad, et k&otilde;igepealt tuleb s&auml;&auml;sta ja siis &uuml;lej&auml;&auml;nuga n-&ouml; toime tulla ehk oma palgast tuleks k&otilde;igepealt k&otilde;rvale panna s&auml;&auml;stmisele minev osa ning alles siis jaotada &uuml;lej&auml;&auml;nud raha laiali vajalikeks kulutusteks. Kui me teeme vastupidi ning lubame, et s&auml;&auml;stukontole v&otilde;i sukas&auml;&auml;rde j&otilde;uab see summa, mis enne j&auml;rgmist palgap&auml;eva veel kontole on j&auml;&auml;nud siis enamasti ei j&auml;&auml;gi s&auml;&auml;stmiseks midagi v&otilde;i kui j&auml;&auml;b siis on see naeruv&auml;&auml;rselt v&auml;ikene summa. Sama juhtub meiega ka t&ouml;&ouml; ja puhkamise situatsioonis, ikka m&otilde;tleme, et teeme veel selle t&ouml;&ouml;, projekti v&otilde;i &uuml;lesande &auml;ra ja siis puhkame. Mis aga juhtub on see, et peale tuleb uus t&ouml;&ouml;, projekt v&otilde;i &uuml;lesanne ning l&otilde;&otilde;gastav puhkus v&otilde;i isegi v&auml;iksem t&ouml;&ouml;vaheline paus nihkub taas teadmatusse. Nii liigume sujuvalt otse orav rattas ts&uuml;klisse, mis peagi hakkab oma l&otilde;ivu k&uuml;sima v&auml;simuse, kurnatuse ja frustratsiooni n&auml;ol. Need kolm omakorda aga r&ouml;&ouml;vivad produktiivsuse ja pikendavad t&ouml;&ouml;le kuluvat aega veelgi. Seep&auml;rast tuleks esmalt panna paika pauside ja puhkuste aeg ning alles siis mahutada t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded pauside vahelisele t&ouml;&ouml;ajale.</p> <h2>M&otilde;ned p&otilde;hjused, miks tasub t&ouml;&ouml;andjal soosida puhkuste ja puhkusep&auml;evade andmist ning t&ouml;&ouml;tajal puhkamise ajal t&ouml;&ouml;st p&auml;riselt eemale j&auml;&auml;da.</h2> <ul> <ul> <li>T&ouml;&ouml;st puhkamine suurendab immuunsust - krooniline stress p&auml;rsib immuuns&uuml;steemi ning muudab organismis viirustele ja haigustele vastuv&otilde;tlikuks. On oluline, et loome enda jaoks ka stressivabasid perioode, kas siis puhkuse, vabade p&auml;evade v&otilde;i pauside v&otilde;tmisega t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul.</li> <li>Vabal ajal on lihtsam harjutada h&auml;id uinumis ja magamisharjumusi - n&auml;iteks ei ole vaja enne magamaminekut nutiseadet kontrollida, et n&auml;ha, kas seal on uusi t&ouml;&ouml;alaseis s&otilde;numeid v&otilde;i kirju. M&otilde;istlik on peale t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;ppu vaigistada t&ouml;&ouml;ga seotud m&auml;rguanded v&otilde;i v&otilde;imalusel mitte kasutada isiklikus nutiseadmes t&ouml;&ouml;ga seotud &auml;ppe ja programme.</li> <li>Aktiivne vaba aeg lisab teie elule aastaid - uuringute tulemused viitavad sellele, et suurem p&auml;evane istuv aeg on seotud mitmete surmap&otilde;hjustega, eriti passiivsete t&auml;iskasvanute seas. Puhkus v&otilde;i vaba p&auml;ev annab v&otilde;imaluse rohkem liikuda ja looduses viibida, k&uuml;lastada l&auml;hedasi v&otilde;i tegeleda kodu- ja aiat&ouml;&ouml;dega.</li> <li>Regulaarne t&ouml;&ouml;lt eemalolek aitab taastada vaimset energiat - inimesed, kes ei oska vabal ajal (peale t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;ppu) t&ouml;&ouml;st lahti lasta, kogevad sageli suuremat kurnatust ja on hiljem stressirohketes t&ouml;&ouml;tingimustes v&auml;hem vastupidavad. Oluline on m&otilde;ista, et v&otilde;imaldades endale v&auml;ikseid pause t&ouml;&ouml;tamise ajal ennetame me vajadust &uuml;hel hetkel v&otilde;tta t&ouml;&ouml;st pikem paus kas haiguslehe, l&auml;bip&otilde;lemise v&otilde;i suisa t&ouml;&ouml;lt lahkumise t&otilde;ttu.</li> <li>Mitte lasta t&ouml;&ouml;l muutuda koormavaks ja t&uuml;&uuml;tuks &ndash; siis v&otilde;ib isegi juhtuda, et t&ouml;&ouml; hakkab teile hoopis rohkem meeldima, meeldivat t&ouml;&ouml;d on aga alati lihtsam teha ning ka energiat kulub sellele v&auml;hem. On ju hea tunne kui puhkuse teisel n&auml;dalal m&otilde;istate, et igatsete kolleege ja &uuml;hiseid saavutusi ning tegemisi. See omakorda aga tagab motiveerituse ja head tulemused.</li> </ul> </ul> <p>Autor: Ave-Gail Kaskla-Kuprys, t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog ja kriisin&otilde;ustaja<br />Allikas: <a href="https://www.terviseinfo.ee/et/blogi/5402-taastumise-ja-puhkamise-vajalikkusest" target="_blank">Terviseinfo.ee<br /></a>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2886Koroona-aja mõju: tööohutusele hakkasid mõtlema ka need, kes sellele varem vilistasid2020-12-17<div class="col article__content"> <div class="article__body"> <p><em>COVID-19&nbsp;pandeemia on pannud varem t&ouml;&ouml;ohutusse v&auml;ga leigelt suhtunud Eesti ettev&otilde;tted t&ouml;&ouml;keskkonna riskide vastu huvi tundma, kirjutab t&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor&nbsp;Maret Maripuu.</em></p> <p>L&otilde;pule on j&otilde;udmas aasta, mis l&otilde;i sassi kogu maailma tavap&auml;rase toimimise. Riigid l&auml;ksid lukku, lennukid ei lennanud, tavap&auml;rane suhtlus asendus virtuaalsega. Teame palju rohkem viirustest, peseme k&auml;si rohkem kui iial varem ja kanname maske nagu Aasia turistid, keda me varem muigega vaatasime. Sellele aastale v&otilde;iks panna tiitliks 't&ouml;&ouml;tervishoiu aasta', sest 't&auml;nu' koroonaviirusele on t&ouml;&ouml;tajate tervise hoidmine t&ouml;&ouml;kohal saanud niipalju t&auml;helepanu.</p> <p>Oleks ilmselt meelevaldne &uuml;telda, et aastaga on meie t&ouml;&ouml;keskkond teinud suure arenguh&uuml;ppe ning ohutu ja tervisthoidev t&ouml;&ouml;keskkond on saanud igap&auml;evase elu osaks nagu k&auml;tepesu. M&otilde;ju avaldab siin esmalt see, et eriolukorra ajal piirati paljude ettev&otilde;tete tegevust, suur osa inimesi saadeti kodukontoritesse. Samas v&auml;henes enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi metalltoodete tootmisel, veonduses ja laonduses ning ehitusel, kus t&ouml;&ouml; j&auml;tkus t&ouml;&ouml;kohal ka eriolukorra ajal - k&uuml;ll v&auml;hendatud mahus. Teisalt hakkas eriolukorra algusest kasvama t&ouml;&ouml;tute arv, mis t&auml;hendas, et osades sektorites tuli t&ouml;&ouml; &auml;ra teha v&auml;hemate inimestega - mis tegelikult v&otilde;iks justkui suurendada t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arvu, sest inimesed t&ouml;&ouml;tavad suurema pingega ja kiirustades, mis on &otilde;nnetuse juhtumise eelduseks. Tundub, et &uuml;ks p&otilde;hjus, miks &otilde;nnetusi on v&auml;hem, v&otilde;ib olla &uuml;ldises t&auml;helepanelikkuse t&otilde;usus - t&ouml;&ouml;d tuleb teha targalt, ennast ja teisi hoides. Koroonaviiruse levik on meid &otilde;petanud, et ohutusreeglid pole ainult t&uuml;hi s&otilde;nak&otilde;lks v&otilde;i t&ouml;&ouml;inspektorite t&uuml;&uuml;tu erahuvi. Maskide kandmine, k&auml;tepesu, distantsi hoidmine tegelikult ka hoiavad inimesi tervena. Iga&uuml;ks on saanud veenduda, et isikukaitsevahend t&otilde;esti kaitseb, n&auml;iteks mask. Kevadel helistas meile t&ouml;&ouml;mees, kes uuris, kas peaks maski ikka kandma - tema teeb juba 20 aastat puut&ouml;&ouml;d, kus palju tolmu, aga pole kunagi maski ette pannud, kuid kas n&uuml;&uuml;d peaks? Loodetavasti saab ta n&uuml;&uuml;d t&auml;nu koroonaviirusele aru, et mask aitab ning kasutab ta maski ka puidutolmu vastu, millega ta juba 20 aastat oma kopse kahjustanud on.</p> <p>2020. aasta t&otilde;stis hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomise olulisuse meie ettev&otilde;tete agendasse. Ka k&otilde;ige kangekaelsem t&ouml;&ouml;andja peab n&uuml;&uuml;d n&otilde;ustuma t&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamise ja nende maandamise vajadusega, sest kui ei v&otilde;eta kasutusele meetmeid, kuidas ennetada COVID-19 viiruse levikut t&ouml;&ouml;kohal, l&auml;heb ettev&otilde;te lihtsalt kinni, ning mitte lihtsalt ettev&otilde;te, vaid hullemal juhul, kui kangekaelseid on rohkem kui &uuml;ks, lausa kogu majandus. Ehk et klassikuid parafraseerides: &bdquo;Hea t&ouml;&ouml;keskkond on elementaarne, Watson!". T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis nii kevadel kui kontrollib ka n&uuml;&uuml;d nakatumiste hoogustumise ajal koroonaviiruse leviku t&otilde;kestamise meetmeid t&ouml;&ouml;kohtadel. Kui alguses oli suhtumine &uuml;sna pealiskaudne, siis juba mitu n&auml;dalat n&auml;eme, et t&ouml;&ouml;andjad suhtuvad probleemi t&auml;ie t&otilde;sidusega, suuniseid j&auml;rgitakse hoolega ning leitud on kohati v&auml;ga nutikaid lahendusi.</p> </div> </div> <div class="col article__content"> <div class="article__body"> <h2><span>V&auml;hem t&ouml;&ouml;d, v&auml;hem t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi?</span></h2> <p>Vaatame aga koroona-aja t&ouml;&ouml;turu n&auml;itajaid teise nurga alt, nimelt kuidas selle aasta s&uuml;ndmused on m&otilde;jutanud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi. Selle aasta 11 kuuga on registreeritud 3382 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. Eelmisel aastal sama ajaga oli juhtunud 4006 &otilde;nnetust. N&auml;eme, et sel aastal on 15,6% v&auml;hem t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, mis t&auml;hendab, et v&auml;hemalt 594 inimest eelmise aastaga v&otilde;rreldes p&auml;&auml;sesid tervisevigastusest.</p> <p>Kriisidest saadud &otilde;ppetunnid on alati arengule kaasa aidanud, nii saame loota, et ka t&ouml;&ouml;tervishoidu ja t&ouml;&ouml;ohutust v&otilde;tavad nii Eesti t&ouml;&ouml;tajad kui t&ouml;&ouml;andjad eluliselt olulise k&uuml;simusena ka&nbsp;<em>post-koroona</em>&nbsp;&uuml;hiskonnas. 2020, see keeruline aasta t&otilde;estas, et vastasel korral majandust j&auml;tkusuutlikuna hoida on pea v&otilde;imatu.</p> <p>Juba kolmandat korda viidi Euroopas l&auml;bi uuring (ESENER), mille k&auml;igus k&uuml;sitleti v&auml;hemalt viie t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;tteid, kuidas neil on korraldatud t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutusega tegelemine - kas ja kuidas hinnatakse riske, kas tegeletakse ps&uuml;hhotsiaalsete ohuteguritega t&ouml;&ouml;keskkonnas jmt. K&uuml;sitlus viidi l&auml;bi 33 riigis ning k&uuml;sitleti 45 420 t&ouml;&ouml;keskkonna spetsialisti. Eestist vastas 758 inimest.</p> <p>Varasemal kahel korral on Eesti j&auml;&auml;nud oma tulemustelt riikide sekka, kus t&ouml;&ouml;ohutusega tegeletakse vaid t&ouml;&ouml;inspektorilt trahvi saamise hirmus. P&otilde;hjusena, miks ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiuga piisavalt ei tegeleta, t&otilde;id 25% uuringus vastanuid v&auml;lja selle, et pole inimest, kelle p&otilde;hit&ouml;&ouml;ks oleks t&ouml;&ouml;keskkonnaga tegelemine ja muu t&ouml;&ouml; k&otilde;rvalt ei j&auml;&auml; selleks piisavalt aega. T&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamine on l&auml;inud &otilde;ige pisut paremaks - Eestist uuringus osalenud ettev&otilde;tted on nn traditsioonilisi riske (masinad, m&uuml;ra, vibratsioon jmt) hakanud paremini hindama. Uuringu keskmes oli ps&uuml;hhosotsiaalsetele ohutegurite hindamine, mis on j&auml;tkuvalt paljude t&ouml;&ouml;andjate arvates uudne ja keeruline. Eesti vastanud m&auml;rkisid sarnaselt teistele riikidele, et suurim ps&uuml;hhosotsiaalne risk on ettev&otilde;tete kliendid, teisel kohal on ajaline surve. Samas on nende riskide maandamine tihti ka keeruline. V&auml;hesed m&auml;rgid paranemisest eelmisel aastal (riskide hindamise k&otilde;rval ka sportimise toetamine ja liikumise edendamine, s&otilde;ltuvusravi toetamine) j&auml;tavad siiski ohtralt arenemisruumi.</p> <p>Tekst: <a href="https://arileht.delfi.ee/news/uudised/koroona-aja-moju-tooohutusele-hakkasid-motlema-ka-need-kes-sellele-varem-vilistasid?id=91977431" target="_blank">&Auml;rileht</a></p> <p><span>Foto: Tiit Blaat</span></p> </div> </div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2884Töötamine pühade ajal 2020-12-16<p class="bodytext"><strong>24., 25., 26. detsember ning 1. jaanuar on riigip&uuml;had, mis on reeglina t&ouml;&ouml;tajate jaoks vabad p&auml;evad. P&uuml;hade ajal t&ouml;&ouml;tavatele inimestele tuleb maksta t&ouml;&ouml;tatud aja eest kahekordset t&ouml;&ouml;tasu. Riigip&uuml;hade eel (23. ja 31. detsembril) tuleb k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendada kolme tunni v&otilde;rra.</strong>&nbsp;</p> <p class="bodytext">Riigip&uuml;hade eel t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamine on t&ouml;&ouml;andja kohustus. L&uuml;hendada tuleb t&ouml;&ouml;p&auml;eva p&uuml;hadele eelnevatel t&ouml;&ouml;p&auml;evadel ehk 23. ja 31. detsembril. T&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamine ei s&otilde;ltu t&ouml;&ouml;p&auml;eva kestusest. N&auml;iteks kui inimene t&ouml;&ouml;tab osaajaga ainult kolm tundi p&auml;evas ei pea riigip&uuml;ha eelsel p&auml;eval t&ouml;&ouml;le tulema.</p> <p class="bodytext">Kui t&ouml;&ouml;andja majandustegevus ei v&otilde;imalda t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendada, tuleb saavutada t&ouml;&ouml;tajaga kokkulepe t&ouml;&ouml;tamiseks p&uuml;hade-eelsel p&auml;eval nagu tavalisel t&ouml;&ouml;p&auml;eval. Kui t&ouml;&ouml;taja on sellega n&otilde;us, loetakse p&uuml;hade-eelsel t&ouml;&ouml;p&auml;eval l&uuml;hendamata j&auml;etud kolm tundi &uuml;letundideks ning h&uuml;vitatakse vastavalt seadusele kas tasulise vaba aja andmisega v&otilde;i kokkuleppel rahas 1,5 kordselt. Summeeritud t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tajate &uuml;letunnid selguvad arvestusperioodi l&otilde;puks ning need h&uuml;vitatakse samamoodi &ndash; tasulise vaba ajaga v&otilde;i kokkuleppel rahas. Kui t&ouml;&ouml;taja ei n&otilde;ustu p&uuml;hade-eelsel p&auml;eval t&ouml;&ouml;tama t&auml;ist&ouml;&ouml;p&auml;eva, ei tohi t&ouml;&ouml;andja teda selleks sundida.</p> <p class="bodytext">Riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tatud tundide eest tuleb t&ouml;&ouml;tajale maksta kahekordset t&ouml;&ouml;tasu s&otilde;ltumata sellest, kas talle makstakse t&ouml;&ouml;tasu kuutasuna v&otilde;i tunnitasuna, ta t&ouml;&ouml;tab tavap&auml;rase v&otilde;i summeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestuse alusel. Kui t&ouml;&ouml;taja vahetus algab tavalisel t&ouml;&ouml;p&auml;eval ja l&otilde;peb riigip&uuml;hal, tuleb h&uuml;vitada riigip&uuml;hal tehtavad tunnid. &Uuml;lej&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tunnid tasustatakse aga tavalises korras. Lisatasu ei pea maksma sama vahetuse t&ouml;&ouml;tundide eest, mis langevad riigip&uuml;hale eelnevale v&otilde;i j&auml;rgnevale p&auml;evale.</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;p&auml;eviti saab n&otilde;u k&uuml;sida T&ouml;&ouml;inspektsiooni infotelefonil 640 6000. K&uuml;simuse v&otilde;ib saata ka e-postiga&nbsp;<a href="mailto:jurist@ti.ee">jurist@ti.ee</a>. Infotelefon t&ouml;&ouml;tab 23. ja 31. detsembril kuni kella 13ni. 24., 25. ja 26. detsembril ning 1. jaanuaril n&otilde;ustamist ei toimu.&nbsp;</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;inspektsioon soovib k&otilde;igile turvalisi ja rahulikke p&uuml;hi!&nbsp;</p> <p><i>Kristel Abel</i></p> <p><i>Meedian&otilde;unik</i></p> <p><i>Foto: Pixabay</i></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2882Kuidas saan jääda distantsõppel lapsega koju?2020-12-14<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Mul on kaks kooliealist last. Esmasp&auml;evast alates on nad saadetud kaug&otilde;ppele. Noorem l&auml;ks sel aastal 1. klassi, pean j&auml;&auml;ma koju ning teda &otilde;ppet&ouml;&ouml;s aitama. T&ouml;&ouml;tan kaupluses, seega ei ole mul v&otilde;imalik kaugt&ouml;&ouml;d teha. Kas mul on mingi v&otilde;imalus koju j&auml;&auml;da?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist:</i></b><b>&nbsp; </b>Kui kaugt&ouml;&ouml; tegemise v&otilde;imalust t&ouml;&ouml;tajal ei ole, tuleb t&ouml;&ouml;andjal ja t&ouml;&ouml;tajal kokku leppida, kuidas edasine t&ouml;&ouml;tamine v&auml;lja n&auml;gema hakkab.&nbsp;</p> <p>Esmalt v&otilde;iksid pooled kaaluda t&ouml;&ouml;aja muutmist. T&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja saavad muuta t&ouml;&ouml;aega hilisemaks v&otilde;i varasemaks nii, et t&ouml;&ouml;taja saab lapse koolit&ouml;&ouml; tegemise ajal viibida kodus. Kui graafik on juba koostatud, saab t&ouml;&ouml;andja seda t&ouml;&ouml;tajaga kokkuleppel muuta. Teiseks saavad pooled leppida kokku t&ouml;&ouml;koormuse muutmises. N&auml;iteks selliselt, et t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab kuni lapse distants&otilde;ppe perioodi l&otilde;puni v&auml;iksema koormusega ning t&ouml;&ouml;aeg on jaotatud nii, et koolit&ouml;&ouml; ajal saab t&ouml;&ouml;taja olla kodus. T&ouml;&ouml;lepingu tingimusi saab muuta &uuml;ksnes poolte kokkuleppel ehk et nii t&ouml;&ouml;taja kui t&ouml;&ouml;andja peavad muutustega n&otilde;us olema.&nbsp;</p> <p>Kui ka neil tingimustel pole v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;d korraldada, saab kasutada puhkust. T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ivad kokku leppida, et t&ouml;&ouml;taja kasutab lapse distants&otilde;ppe perioodil p&otilde;hipuhkust. Kui p&otilde;hipuhkus on sel kalendriaastal kasutatud, j&auml;&auml;b &uuml;le tasustamata puhkus v&otilde;i lapsepuhkus. Tasustamata puhkust antakse poolte kokkuleppel, st et m&otilde;lemad pooled peavad tasustamata puhkuse kasutamisega olema n&otilde;us. Lisaks on t&ouml;&ouml;tajal v&otilde;imalik esitada avaldus lapsepuhkuse (vastavalt 3 v&otilde;i 6 t&ouml;&ouml;p&auml;eva) v&otilde;i tasustamata lapsepuhkuse (10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva) kasutamiseks, kui t&ouml;&ouml;taja ei ole sel kalendriaastal neid puhkusi &auml;ra kasutanud. Lapsepuhkuse (ka tasustamata lapsepuhkuse) kasutamiseks tuleb esitada t&ouml;&ouml;andjale puhkuseavaldus ning puhkuse kasutamisest ette teatada v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva (kokkuleppel t&ouml;&ouml;andjaga v&otilde;ib see periood ka l&uuml;hem olla)..&nbsp;</p> <p>Kui p&otilde;hipuhkuse ajad on puhkuse ajakavasse m&auml;rgitud, siis aja muutmiseks peab n&otilde;usoleku andma ka t&ouml;&ouml;andja. Kui p&otilde;hipuhkuse ajakava koostatud ei ole, saab t&ouml;&ouml;taja k&uuml;ll esitada puhkuse avalduse, ent puhkuse kasutamisest tuleb ette teatada v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva (kokkuleppel t&ouml;&ouml;andjaga v&otilde;ib see periood ka l&uuml;hem olla). Ka tasustamata puhkust antakse &uuml;ksnes poolte kokkuleppel. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib puhkuse andmisest keelduda (nt kui paljud t&ouml;&ouml;tajad on korraga puhkusel). T&ouml;&ouml;andja saab puhkuse t&otilde;ttu eemalviibiva t&ouml;&ouml;taja asendamiseks t&ouml;&ouml;le v&otilde;tta t&auml;htajalise t&ouml;&ouml;lepinguga asendaja. Uue t&ouml;&ouml;taja koolitamine ja sisseelamine v&otilde;tab aega, seega v&otilde;ib senise t&ouml;&ouml;aja korralduse muutmine v&otilde;i osalise koormusega t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imaldamine olla parem ja ka ettev&otilde;tte vaates odavam valik kui t&ouml;&ouml;taja puhkusele saatmine ja asendaja leidmine.&nbsp;</p> <p>Juba koolitatud spetsialistist ei soovi &uuml;kski t&ouml;&ouml;andja kergek&auml;eliselt loobuda. Aga kui siiski juhtub, et pooled t&ouml;&ouml;aja, t&ouml;&ouml;koormuse muutmise v&otilde;i puhkuse kasutamise kokkulepet ei saavuta ning t&ouml;&ouml;taja ei saa lapse distants&otilde;ppe p&auml;rast t&ouml;&ouml;tamist seni kehtinud tingimustel j&auml;tkata, on tal &otilde;igus t&ouml;&ouml;leping erakorraliselt perekondlike kohustuste t&auml;itmise t&otilde;ttu &uuml;les &ouml;elda (t&ouml;&ouml;lepingu seadus &sect; 91 lg 3: t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda t&ouml;&ouml;taja isikust tuleneval p&otilde;hjusel, eelk&otilde;ige kui t&ouml;&ouml;taja terviseseisund v&otilde;i perekondlikud kohustused ei v&otilde;imalda tal kokkulepitud t&ouml;&ouml;d teha ja t&ouml;&ouml;andja ei v&otilde;imalda talle sobivat t&ouml;&ouml;d). Kuiv&otilde;rd antud juhul on tegemist erakorralise asjaoluga, mida t&ouml;&ouml;taja ei saanud ette n&auml;ha, ning t&ouml;&ouml;andjaga on arutatud erinevaid v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;suhte j&auml;tkamiseks, siis saab t&ouml;&ouml;taja esitada t&ouml;&ouml;andjale &uuml;les&uuml;tlemisavalduse. Kuid arvestada tuleb sellega, et tegemist on t&ouml;&ouml;taja omal soovil lahkumisega ning sel juhul t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;misel &otilde;igust t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise taotlemiseks ei ole.&nbsp;</p> <p>Nagu t&ouml;&ouml;suhete puhul ikka, on ka sel juhtumil oluline roll l&auml;bir&auml;&auml;kimistel. T&ouml;&ouml;tajal tuleb t&ouml;&ouml;andjale t&ouml;&ouml; tegemise takistusest v&otilde;imalikult kiiresti teada anda, et m&otilde;lemad j&otilde;uaksid olukorraga kohaneda ja k&otilde;iki v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;suhte j&auml;tkamiseks kaaluda. Tuleb aga meeles pidada, et t&ouml;&ouml;andja kohustus on oma ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;d korraldada ning tal on &otilde;igus keelduda kokkulepete s&otilde;lmimisest. Paneme t&ouml;&ouml;andjatele ja t&ouml;&ouml;tajatele s&uuml;damele, et arvestades hetkeolukorda tuleks pooltel arutleda k&otilde;iki tekkinud k&uuml;simusi ning j&otilde;uda m&otilde;istliku ja m&otilde;lemat poolt rahuldava kokkuleppeni.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2881Mehed ja naised ebatraditsioonilistes ametites2020-12-11<p><b>Harjunud n&auml;gema teatud ametites tavap&auml;raselt ainult &uuml;he soo esindajaid, m&otilde;juvad teisest soost traditsioonimurdjad &uuml;llatuslikuna. &bdquo;Huvitav, miks keegi neist on naiste v&otilde;i meeste t&ouml;&ouml;maile l&auml;inud?&ldquo; Isegi siis, kui neid antud valdkonda v&auml;ga vajatakse v&otilde;i oodatakse.</b>&nbsp;</p> <p>Siiski, selline naiste- ja meestealadeks jaotus koos kummastavate m&uuml;&uuml;tide ning sildistustega painab pigem kindlates mustrites p&uuml;sivate p&otilde;lvkondade esindajaid. Kui n&auml;iteks Perekooli foorumis t&otilde;stati teema, kas mees v&otilde;iks meilgi olla lasteaia&otilde;petaja nagu Soomes, Rootsis v&otilde;i Norras, siis esmajoones seostati teda v&otilde;imaliku pedofiiliakalduvusega. Soovitati: kuna &uuml;hiskond on v&auml;ga rikutud, siis ausatel meestel oleks parem teatud ametitest eemale hoida. End &ldquo;liiga paranoiliseks lapsevanemaks&rdquo; pidajad viiksid oma lapse meeskasvataja t&ouml;&ouml;le ilmudes teise lasteaeda p&otilde;hjendusel, et v&auml;ikesed lapsed ja v&otilde;&otilde;rad mehed nende ettekujutuses kokku ei kuulu. Siiski leidsid paljud arutelus osalejad, et meessoost lasteaia&otilde;petajat oleks v&auml;ga vaja, kuna aina rohkematel lastel puudub isaeeskuju. Pedofiiliahirmu pole vaja tunda p&otilde;hjusel, et lasteaia&otilde;petajad on enamasti t&ouml;&ouml;l mitmekesi. K&otilde;ik on k&otilde;igi silme all, naiste kollektiivis j&auml;lgitakse &uuml;ksteist kullipilguga. Mehe iga v&auml;hegi kahtlasem liigutus j&auml;&auml;ks kindlasti kellelegi silma. Samas jagasid oma kogemusi v&auml;lismaal elavad eestlased. N&auml;iteks Saksamaa pere laps k&auml;is lasteaias, kus pea iga viies kasvataja oli mees. Tekkis k&uuml;simus: kuna pooled inimesed &uuml;hiskonnas on mehed, siis miks peaksid lapsed elama kunstlikus keskkonnas, kus neid &uuml;mbritsevad ainult naised?<b>&nbsp;</b></p> <h2>Kuidas hirmu murda?&nbsp;</h2> <p>Sellele vaatamata on Eestis vaid m&otilde;ni &uuml;ksik meessoost lasteaiakasvataja. &Uuml;ks neist on <b>Raido Parve</b>, kes on viimased aastad t&ouml;&ouml;tanud Rakvere Triinu Lasteaia juhatajana. Ta teab nii lapsevanemate hirme kui ka kiiret sildistamishimu.</p> <p>&ldquo;Mind on &uuml;he artikli kommentaariumis ahistajaks peetud,&ldquo; avaldab Raido, &bdquo;aga inimesed, kes mind tundsid, kinnitasid sealsamas teistpidist. Saan sellest hirmust aru. &Uuml;hte lasteaednikust r&auml;&auml;kivat Taani filmi &bdquo;Jaht&ldquo; pidin ma vaatama mitmes osas, sest see kujutas k&otilde;iki mu k&otilde;ige suuremaid hirme elus &uuml;ldse. Lasteaednik on pervert ― selline m&otilde;tteviis on olemas. Mina ei tea, mis nende, kes minu poole lahkete silmadega vaatavad, taga toimub.&ldquo;</p> <p>Raido tunnistab, et keeruline on eelarvamust muuta. V&otilde;ib olla tuhat head n&auml;idet toredatest meessoost lasteaia&otilde;petajatest, ent siis rikub &uuml;ks mees k&otilde;ik &auml;ra. &bdquo;K&otilde;ik teised on taas stardipakkudel tagasi ja peavad otsast peale alustama. K&otilde;ige enam aitaks hirmudest vabaneda, kui meil t&ouml;&ouml;taks lihtsalt rohkem mehi lasteaias,&ldquo; arvab ta.</p> <p>Lasteaednikuks &otilde;ppima minnes Raido ise sellele hirmule ei m&otilde;elnud. Pedofiilide olemasolu teadvustas ta &otilde;pingute k&auml;igus. &bdquo;Ega ma t&auml;na selle &uuml;le otseselt ei muretse, sest mina tean ennast, kuid ma ei tea, milliste silmade taga peitub kahtlus ja soov mind n-&ouml; paljastada.&ldquo;</p> <p>Temast sai lasteaia&otilde;petaja juhuslikult, teadliku tagam&otilde;tteta, sest ta otsustas &otilde;ppida &otilde;petajaks. Siiski teab ta veel &uuml;hte lasteaia&otilde;petaja diplomiga meest. &bdquo;Tema annab muuhulgas osakoormusega lasteaias liikumistunde, kuid t&ouml;&ouml;tab spordihoone direktorina. Temalt eriala kohta k&uuml;sides vastab ta, et on spordiinimene, aga mis seal varjata: ta on lasteaednik. Selles ametis t&ouml;&ouml;tades kahtlustatakse, et &auml;kki oled homo,&ldquo; toob Raido v&auml;lja veel &uuml;he aspekti, mis mehi lasteaiat&ouml;&ouml;st eemal hoiab.</p> <h3>Milline on meeste hoiak?</h3> <p>Palk m&auml;ngib ametivalikul rolli. Kui lasteaedniku t&ouml;&ouml;tasu k&uuml;&uuml;ndiks &uuml;le keskmise, siis oleks mehi lasteaedades rohkem, usub Raido Parve. Kas just naistega v&otilde;rdselt, aga &uuml;llatust inimeste n&auml;os ehk enam ei oleks. &bdquo;Lasteaednik v&otilde;iks saada &otilde;petajaga samav&auml;&auml;rset tasu, sest praegu valitakse pigem kool, kuigi alustava lasteaia&otilde;petaja palk pole enam k&otilde;ige madalam.&ldquo;</p> <p>Samuti on selles valdkonnas v&otilde;imalik karj&auml;&auml;ri teha. Ehk aitaks seegi teadmine mehi lasteaeda t&ouml;&ouml;le tulla? Pealegi ei ole magistrikraadiga lasteaedniku palk enam sugugi halb.</p> <p>&bdquo;Eks mehed m&otilde;tlevad sellelegi, kas nad saavad hakkama? Alustades polnud ma ise veel isa. Oleksin olnud, siis olnuksin ma enesekindlam, kuigi meestel on teatud asjadega lihtsam hakkama saada. Distsipliiniga n&auml;iteks, sest mehe h&auml;&auml;l on tugevam, kasv ja kehaehitus v&otilde;imsam,&ldquo; loetleb Parve parameetreid, mis r&uuml;blikuid iseenesest ohjavad. Ent on veel &uuml;ks oluline aspekt, mis mehi lasteaeda t&ouml;&ouml;le ei meelita. Mehed ise ei suhtu meeslasteaednikusse h&auml;sti. &bdquo;Otseselt ei &ouml;elda, aga teatud k&auml;itumisn&uuml;anssidest v&otilde;ib j&auml;reldada, et m&otilde;ni mees sind eriala t&otilde;ttu ei aktsepteeri. Praktikal olles k&uuml;sis &uuml;ks isa minult: &bdquo;Kas &otilde;petajat ei olegi?&ldquo; Mina ei olnud tema peas mingil juhul &otilde;petaja. Samas on mehed ka toredat vastukaja jaganud, &ouml;eldes: &bdquo;Mina k&uuml;ll elu sees ei julgeks sellist t&ouml;&ouml;d teha,&ldquo; r&auml;&auml;gib Raido Parve, olles kindel, et mehed saavad t&ouml;&ouml;ga lasteaias h&auml;sti hakkama. Nad teevad nii m&otilde;ndagi naistega v&otilde;rreldes lihtsalt teisiti. Raido m&auml;ngis n&auml;iteks lastega &otilde;ues jalgpalli v&otilde;i lumes&otilde;da, kuniks nahk m&auml;rg. See meeldis nii lastele kui nende vanematele. Naiskasvatajad &otilde;ues sel moel ei m&ouml;lla. &bdquo;Loodus on meid loonud erinevaks. Meil on erinevad huvid, tunded jms. Mehed ei tee asju halvemini ega paremini, vaid teistmoodi,&ldquo; r&otilde;hutab Parve, nentides, kuna me oleme naistega lasteaias sedav&otilde;rd harjunud, siis meeste tulek sinna tunduks v&auml;rske &otilde;huna.</p> <p>Samas vajavad meeskasvatajaid ka lapsed. Raido Parve kirjeldab, kuis tema r&uuml;hmas &uuml;hel poisil polnudki isa, mist&otilde;ttu p&uuml;&uuml;dis ta igak&uuml;lgselt v&otilde;ita tema t&auml;helepanu. Osade laste isad t&ouml;&ouml;tavad aga v&auml;lismaal. &bdquo;V&otilde;isin t&auml;pselt &ouml;elda, mis hetkest oli isa kodust eemal olnud, sest lapse k&auml;itumine muutus. Sel ajal t&auml;itsin mina asendusisa rolli, kuigi ma ei osanud v&otilde;tta seisukohta, oli see hea v&otilde;i halb. Samas m&otilde;istsin lapse muret ja igatsust,&ldquo; kirjeldab Raido, lisades, et kui m&otilde;ni laps vajas lohutamist, siis naised oskasid seda kordades paremini teha. &bdquo;Neis on emalikku hoolt, ka rohkem kannatust ja graatsilisust.&ldquo;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/32Rakveretriinulasteaed.PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-32Rakveretriinulasteaed.PNG" /></a></p> <h2>Naisena kaitsev&auml;elase mundris</h2> <p>Seesugust pehmet emalikkust ja nunnutamist nagu lasteaias ei oodata naistelt kaitsev&auml;es, kuigi mitmek&uuml;mne mehe keskel eristab silm selgelt, kes neist on need &uuml;ksikud eevat&uuml;tred. &bdquo;K&otilde;igil on patsid. V&auml;ga v&auml;hesed tulevad nii nagu ma ise ehk p&ouml;etud peaga, sest juuksed muudavad elu t&uuml;&uuml;tumaks. Neid tuleb ka korras hoida,&ldquo; r&otilde;hutab <b>Kaitsev&auml;e Vahipataljoni &uuml;lem, kolonelleitnant Margot K&uuml;nnapuu</b>, kes on tegutsenud kaitsev&auml;es 1993. aastast. Ta t&otilde;deb, et 18-19-aastaselt v&otilde;ivad valikud olla juhuslikud. Tema ise sattus kaitsev&auml;kke ja seal talle meeldis. &bdquo;Kaks head asja l&auml;ksid kokku, tulemus meeldib mulle siiani v&auml;ga.&ldquo;</p> <p>Kaitsev&auml;kke tulijail on teatud seiklushimu, seal saab teha asju teistmoodi. Enamasti liituvad f&uuml;&uuml;siliselt aktiivsemad inimesed, kellel on teatud korraarmastus ja struktuurisoov. &bdquo;Need faktorid on naistel ja meestel &uuml;hesugused. Lihtsalt t&uuml;drukuid, kellele sellised asjad meeldivad, on poistega v&otilde;rreldes v&auml;hem,&ldquo; m&auml;rgib kolonelleitnant K&uuml;nnapuu, kelle s&otilde;nul peavad m&otilde;lemad soost s&otilde;ltumata m&otilde;tlema, kas nad on n&otilde;us suurt osa endast &auml;ra andma s&uuml;steemile, mis toimib ainult siis, kui iga jupp sellest s&uuml;steemi usub ja t&auml;ielikult panustab. &bdquo;Olles selleks valmis, siis on nad meie ridadesse oodatud,&ldquo; &uuml;tleb Margot K&uuml;nnapuu, toonitades, et oluline on inimese suhtumine ja soov midagi teha, mitte sugu. &bdquo;Natuurist on kasu, aga teatavasti on enesekasvatus samuti &uuml;ks kasvatuse liike. Mina olen oma natuurilt suhteliselt kergesti &auml;rrituv ja plahvatusohtlik, aga olen saanud ennast taltsutada.&ldquo;</p> <p>L&auml;htuvalt oma 27-aastase teenistuse kogemusest, siis suhtumine naiss&otilde;jav&auml;elatesse pole tema meelest kunagi halb olnud, kuigi on suhteliselt n&otilde;udlik. Ent sugugi mitte v&auml;hem n&otilde;udlik meeste suhtes.</p> <h3>V&otilde;rdv&auml;&auml;rsust tuleb t&otilde;estada</h3> <p>T&otilde;si, v&auml;ljaspool kaitsev&auml;ge v&otilde;idakse suhtuda naiskaitsev&auml;elasse nii ja naa: on neid, kes teevad suured silmad, ent &uuml;ksjagu inimesi kehitab lihtsalt &otilde;lgu, pidades seda normaalsuseks. &bdquo;Eriti noorem p&otilde;lvkond. Vanemale generatsioonile oli see varem ja on praegugi uudsus,&ldquo; nendib kolonelleitnant, kelle t&auml;helepanekuil ei ole t&auml;nane p&otilde;lvkond varasemast f&uuml;&uuml;sliliselt v&otilde;i vaimselt oluliselt n&otilde;rgem. &bdquo;Tingimused on lihtsalt teised. V&otilde;imalusi end halvast olukorrast s&auml;&auml;sta ja p&auml;&auml;sta on m&auml;rksa rohkem. Harjumus raskusi &uuml;letada on muutunud teistsuguseks. Inimene otsib esimese hooga pigem v&auml;ljap&auml;&auml;su, kui asub raskuste kallale.&ldquo;</p> <p>K&uuml;ll t&otilde;deb vahipataljoni &uuml;lem, et t&uuml;drukute olukord v&otilde;ib olla kaitsev&auml;es esialgu noormeestega v&otilde;rreldes raskem, sest nad peavad v&otilde;rdv&auml;&auml;rsust t&otilde;estama. &bdquo;Aga ma ei ole s&otilde;durite enda seas veel n&auml;inud suhtumist: &bdquo;T&uuml;tarlaps, su koht ei ole siin!&ldquo; See kommentaar tuleb, kui neiu s&otilde;durina ei suuda mingite asjadega hakkama saada, kuid kohe alguses eelarvamuslikult ei suhtuta. Sama kehtib noormeeste puhul.&ldquo;</p> <p>Muidugi on k&otilde;ige tugevam naine alati n&otilde;rgem kui k&otilde;ige tugevam mees, aga kuna palju tegevusi toimub massis, siis seal n&otilde;rgemaks olemine kaob. K&otilde;ike tehakse koos, individuaalset saavutust enamasti pole. Probleeme tekib naistel siis, kui kunstk&uuml;&uuml;ned j&auml;&auml;vad kuskile vahele v&otilde;i &ouml;eldakse kaaslastele, et naiseks olemise t&otilde;ttu ei saa ta millegagi hakkama. &bdquo;See tekitab v&otilde;&otilde;ristust,&ldquo; nendib kolonelleitnant K&uuml;nnapuu, hajutades illusiooni, justkui naiskaitsev&auml;elased meigivahenditest ja ilusalongidest hoiduksid.</p> <p>&bdquo;Kunstk&uuml;&uuml;ned ja -ripsmed ning meikimine v&otilde;ivad neidudele ka probleeme tekitada, sest vormi kandmisel on oma selged jooned, kuhu v&auml;ljakutsuv meik ei sobi.&ldquo; Ta toob n&auml;ite, kuis &uuml;hel naiss&otilde;duril tekkis metsas probleeme kunstripsmetega. N&auml;kku k&auml;ib maskeerimisv&auml;rv. Kui seda kombineerida liivaga, siis v&otilde;ivad kunstripsmed terviseh&auml;dasid tekitada. &bdquo;T&uuml;tarlaps v&auml;itis, et kunstrispmed on tema n&auml;o osa ja need peavad olema. Minul v&auml;eosa &uuml;lemana on hoiak, et kui tegemist pole v&auml;ljakutsuva asjaga, siis las need olla. Kui aga kunstripsmed tekitavad teatud olukordades silmap&otilde;letikke, siis mitte.&ldquo;</p> <h3>Eraelust ei tule loobuda</h3> <p>Elukutselise kaitsev&auml;elasena ei oska Margot K&uuml;nnapuu &ouml;elda, et teenistusega kaitsev&auml;es kaasneks tavap&auml;ratu m&auml;rgatavalt suurem stress. &bdquo;Igal ametikohal on erinev stress. V&otilde;rreldes teenistust viimase aasta jooksul v&auml;eosa &uuml;lemana oma eelmise ametikohaga, kus mul oli peamiselt kontorit&ouml;&ouml;, siis seal polnud stressi v&auml;hem. Erinevad on t&ouml;&ouml;tunnid ja -ajad. Praegu pean ma olema 24 tundi k&auml;ttesaadav, olema valmis tulema v&auml;eossa ka n&auml;dalavahetusel v&otilde;i olema &otilde;htul t&ouml;&ouml;l, sest meil on siin s&otilde;durid. Br&uuml;sselis Euroopa Liidu alalise esinduse juures s&otilde;jalise esindaja aset&auml;itjana seda kohustust ei tekkinud, sest p&auml;rast t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;ppu polnud enam n&auml;htamatut taaka: mis toimub? Kas midagi juhtub? Pean ma reageerima? See on minu tasemel, kes ma olen olnud kaitsev&auml;es algusest peale.&ldquo;</p> <p>R&uuml;hma&uuml;lemate ja -vanemate teenistuse erip&auml;ra on p&uuml;sinud viimased 20 aastat suhteliselt muutumatuna, kuigi relvad ja varustus on muutunud, siis tegevus ja v&auml;lja&otilde;pe on needsamad. Kas kaitsev&auml;elase amet on stressirohkem kui m&otilde;nes muus valdkonnas, seda kolonelleitnant K&uuml;nnapuu &ouml;elda ei oska, sest ta pole mujal t&ouml;&ouml;tanud. Tema arvates on see lihtsalt teistsugune.</p> <p>&bdquo;On rahuaegne kaitsev&auml;gi ja see, mis valmistub olukorraks, miks ta tegelikult on loodud. See eeldab oma tegevustes suhteliselt suurt agressiivsust, v&auml;ga head ja kiiret otsustamisv&otilde;imet. Me &otilde;petame s&otilde;dureid v&auml;lja s&otilde;jaolukorraks. Kui teadmatusest ja oskuste puudusest tekib paanika, siis sugu ei loe. Kui, siis &otilde;ige v&auml;he, &auml;&auml;rmuslikult reageerib ehk 58% naistest ja 48% meestest,&ldquo; selgitab vahipataljoni &uuml;lem, nentides, et paanika tekib enamasti halvast v&auml;lja&otilde;ppest.</p> <p>Ettekujutus, et naiskaitsev&auml;elasena peaks loobuma eraelust, kolonelleitnant K&uuml;nnapuu kummutab. Kaitsev&auml;e karj&auml;&auml;ri jooksul on ta ise s&uuml;nnitanud neli last, kellest noorim on 16- ja vanim 21-aastane. &bdquo;T&otilde;si, nad on kindlasti v&auml;ga paljust ilma j&auml;&auml;nud, sest ema on t&ouml;&ouml;l. On ametikohti, kus saab eraelule v&auml;hem t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata, ja hetki, mil olen pidanud &uuml;tlema, et j&auml;rgmised neli-viis n&auml;dalat mind nende jaoks olemas ei ole. See on tegevteenistujatel, eriti sellisel ametikohal, suurim probleem.&ldquo;</p> <p>Kas naisi peaks kaitsev&auml;es rohkem olema? Margot K&uuml;nnapuu leiab, et inimesed toimivad k&otilde;ige paremini juhul, kui nad saavad teha seda, mida k&otilde;ige enam teha tahavad. &bdquo;Vaadates, palju t&uuml;drukuid ajateenistusse tuleb, siis neid v&otilde;iks rohkem olla, aga minu arvates on neid piisavalt. Pole vahet, mis soost on s&otilde;dur.&ldquo;</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Fotod: Rakvere Triinu Lasteaed</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2880Ihaldatud kodukontori aeg on käes2020-12-09<p>&bdquo;T&ouml;&ouml;tan kodukontoris&ldquo; k&otilde;las enne 2020. aasta algust v&auml;ga eksklusiivselt, mida said endale lubada vaid v&auml;hesed. &nbsp;T&auml;naseks on see riiklikul tasandil soovitus.&nbsp;</p> <p>Valitsus soovitab, et kui v&auml;hegi t&ouml;&ouml; iseloom seda lubab, tuleks <strong>firmadel</strong> v&otilde;imaldada oma kollektiivil t&ouml;&ouml;tada <strong>kodus</strong>, ehk <strong>kodukontoris</strong>. Need on kaks vastandlikku s&otilde;na, <strong>kodu&nbsp;</strong>ei ole <strong>kontor</strong>. Kodu on loodud l&auml;htudes teistest vajadustest. Kui vahetada &auml;ra s&otilde;nade j&auml;rjekord <strong>kontorkodu</strong>, siis kuvandub meile ette v&auml;ga teise varjundiga t&ouml;&ouml; ja puhke keskkond. Ometi tundub, et paljude jaoks sai kodust kontor koos kodu&otilde;ppel olevate laste ja teiste pereliikmetega.&nbsp;</p> <p>Kevadel ja n&uuml;&uuml;d s&uuml;gisel taas tundsime, mida t&auml;hendab personaalse ruumi v&auml;henemine. Mis siin inimestest r&auml;&auml;kida, isegi lemmikloomad olid stressis sellest, et k&otilde;ik olid kodus kogu aeg.&nbsp;</p> <p>Kodus oleme pidevalt koos, samas v&auml;ljaspool kodu hoiame ise (ja ka valitsuse soovitusel) alalhoidlikult distantsi.&nbsp;</p> <p>K&otilde;ige selle taustal eeldatakse, et inimesed on produktiivsed nagu varem ja panustavad t&ouml;&ouml;sse samal tasandil vaatamata muutunud t&ouml;&ouml;keskkonnale.&nbsp;</p> <p>Paljud seda ka suudavad. Kiropraktikuna aga n&auml;en uut probleemi, milleks on kodukontori &bdquo;s&uuml;ndroom&ldquo;.&nbsp;</p> <p><b>Hiljutine n&auml;ide</b></p> <p>"Mul on nn Hiire k&auml;si ja p&auml;ts seljas," &uuml;tleb 30ndates naine. K&auml;ed surevad &ouml;&ouml;sel &auml;ra, vahel p&auml;eval valutavad. Peavalude kohta &uuml;tleb et see tuleb kangest kaelast ning ta on sellega harjunud. Ta on &uuml;ks neist tublidest kontorit&ouml;&ouml;tajatest, kes n&uuml;&uuml;d saab kodus t&ouml;&ouml;tada. Ta on kohusetundlik trennitegija, aga n&uuml;&uuml;d kevadest saati on trennid sageli t&uuml;histatud v&otilde;i pole seda &otilde;iget trennir&uuml;tmi tagasi saanud. Proovis paari trenni&auml;ppi, aga kahtles et ehk tegi endale sootuks liiga. M&otilde;tleb et kas on &uuml;le t&ouml;&ouml;tanud&nbsp;v&otilde;i on vale madrats, teda hirmutab m&otilde;te et kui l&auml;heb hullemaks, siis keegi &uuml;tles et peab opile minema. Mis opile, ta t&auml;pselt ei tea. Uni on pinnapealne ja tunneb taas &auml;revust. &Auml;revus on talle tuttav, see oli probleemiks aastaid tagasi. Samas nendib, et vaatamata 2020 &uuml;llatusterohkele aastale on tal k&otilde;ik korras.&nbsp;</p> <p>Tema olukord on v&auml;ga levinud. Suhtluse ja arutelu jooksul ilmneb, et ta teeb t&ouml;&ouml;d s&uuml;learvutiga ja peamiselt diivanil v&otilde;i p&otilde;randal. Nendib, et sageli unustab &nbsp;ja avastab et v&auml;ljas on juba pime ja ta polegi p&auml;eva jooksul liigutanud end. Lemmik magamis asend on k&otilde;huli, sest muud moodi lihtsalt ei tulegi uni. Koduses kontoris unustab ta sageli vett juua. Justkui terve, aga samas on mitmed mured, mis teda igap&auml;evaselt segavad.&nbsp;</p> <h2>Kodukontori t&ouml;&ouml;keskkond&nbsp;</h2> <p>Vaatame, mis on need p&otilde;hilised probleemid, mis kodukontori t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevad ning mida teha, et ka kodukontoris terveks j&auml;&auml;da.&nbsp;</p> <p><b>Istumine</b></p> <p>V&auml;ga v&auml;hestel on v&otilde;imalik luua endale eraldi tuba, kasv&otilde;i eraldi laud t&ouml;&ouml;tamiseks. Julgen arvata, et valdaval enamusel sel aastal kodukontoris t&ouml;&ouml;tavatel inimestel puudub optimaalne laud ja tool. Istutakse seal, mis kodus olemas on. S&uuml;learvutiga tehakse t&ouml;&ouml;d kas diivanil, voodis, kohvilaua taga v&otilde;i p&otilde;randal istudes.</p> <p>Istumine iseenesest pole halb. Luu- ja lihaskonnale on koormav istuda <strong>pikalt</strong> &uuml;hes ja samas asendis. Kergelt tekivad harjumuslikud asendid. Kodus s&ouml;&ouml;gilaua &auml;&auml;res toolil istudes pole k&otilde;rgused optimaalsed ning siit v&otilde;ivad alguse saada t&otilde;sised luu- ja lihaskonna vaevused.&nbsp;</p> <p><b>Segavad faktorid</b></p> <p>Sageli on &bdquo;kodukontoris&ldquo; ka teisi pereliikmeid ja kodu&otilde;ppel lapsed. &Uuml;ksi kodus t&ouml;&ouml;tades puudub sotsiaalne tugi, kodused kohustused ajavad segi tavalise p&auml;evaplaani ning sageli tehakse t&ouml;&ouml;d hilja &otilde;htul (mis ajab sassi une- ja t&ouml;&ouml;režiimi). T&ouml;&ouml;- ja pereelu on senisest palju tihedamini &uuml;hendatud, &otilde;igemini lausa segunenud, ja &uuml;ks v&otilde;ib hakata teist segama. Kodukontor paneb proovile suhted kaasaga ning lastega, kellest paljud v&otilde;ivad n&uuml;&uuml;dseks juba kodu&otilde;ppel olla.</p> <p><b>Valgustus</b></p> <p>Kodukontoris p&otilde;levad need lambid, mis kodusse sobivad, need pole ekstra muretsetud t&ouml;&ouml;lauda h&auml;sti valgustama.&nbsp;</p> <p><b>Pausid</b></p> <p>&Uuml;ks suur probleem kodukontoris on see, et liikumist j&auml;&auml;b veelgi v&auml;hemaks, sest isegi t&ouml;&ouml;le ei pea minema, k&otilde;ik on k&auml;e-jala juures. Minu k&auml;est sageli k&uuml;sitakse, et mis on see miinimum, mis ma <strong>peaksin</strong> liigutama, v&otilde;i mis on see &uuml;ks harjutus, mis lahendab mu probleemid, ning mitu korda ma pean seda harjutust tegema.&nbsp;</p> <p>Minimaalne on p&auml;evas 30 min p&auml;evas liikuda. See on t&otilde;esti miinimum, et ellu j&auml;&auml;da... aga me soovime ju ikka rohkem kui ellu j&auml;&auml;da. Soovime elu elada ilma tervise probleemidest p&otilde;hjustatud piirangutest. Siin me r&auml;&auml;gime ikka nendest probleemidest, mis on ise enda elustiiliga tingitud terviseprobleemid.</p> <p>Meie f&uuml;&uuml;siline keha on m&otilde;eldud liikuma, siis p&uuml;sib ka vaimne tervis rohkem tasakaalus. Kui me teeme vaid miinimumi, siis saame ka vastu miinimumi.</p> <p>&nbsp;</p> <p><b>Viis soovitust, kuidas kodukontoris ellu j&auml;&auml;da:</b></p> <ol> <li>Leia v&otilde;imalikult ergonoomiline t&ouml;&ouml;asend!</li> <li>Tee pause ja liigu p&auml;evas minimaalselt 30 minutit &ndash; iga minut sealt edasi parandab Su elukvaliteeti!</li> <li>Toitu tervislikult, pea meeles, et alkohol pole abimees, vaid s&uuml;vendab probleeme</li> <li>Plaani oma aega &ndash; see aitab s&auml;ilitada h&auml;id suhteid koduste &rsquo;kontorikaaslastega&rsquo; &ndash; vaadake koos kom&ouml;&ouml;diaid, naerge s&uuml;damest, kallistage ja toetage &uuml;ksteist</li> <li>&Auml;ra lase valeinfol oma elu m&uuml;rgitada &ndash; kontrolli, kust terviseinfo p&auml;rit on, &auml;ra usu ega jaga k&otilde;ike, mis silma j&auml;&auml;b</li> </ol> <p>&nbsp;</p> <p>Sobimatu t&ouml;&ouml;keskkond ning stress v&otilde;ib saada p&otilde;hjuseks, miks meid asuvad kimbutama luu-ja lihaskonna vaevused &ndash; mis on enimlevinud valu tekitajad Eesti elanike seas. Statistika n&auml;itab, et umbes 20 aastat oma elust elavad eestlased haigena, sageli just valudes. See on v&auml;ga pikk aeg. T&ouml;&ouml;ealistena saame ise palju &auml;ra teha, et tervena elatud aastaid oleks rohkem. Tervis on esmalt ikka meie endi k&auml;tes, nii ka &nbsp;kodukontoris ja epideemia ajal. Kui j&auml;&auml;b teadmisi napiks, k&uuml;sige julgelt n&otilde;u &ndash; t&ouml;&ouml;keskkonna asjus t&ouml;&ouml;andjalt, tervise osas oma perearstilt v&otilde;i m&otilde;nelt muult eriala asjatundjalt. Hoiame end ja oma l&auml;hedasi tervena!</p> <p>Tekst:&nbsp;kiropraktik Gerly Truuv&auml;&auml;rt</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2878Luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamine nais-, võõr- ja LGBTI-töötajate seas2020-12-08<p>T&ouml;&ouml;ga seotud luu- ja lihaskonna vaevused v&otilde;ivad tekkida iga&uuml;hel, kuid uuringute kohaselt ohustavad need eelk&otilde;ige diskrimineerimisohus t&ouml;&ouml;tajar&uuml;hmi, nt naist&ouml;&ouml;tajaid, v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;tajaid ja LGBTI-t&ouml;&ouml;tajaid.</p> <p>Uues p&otilde;hjalikus aruandes selgitatakse, miks nende r&uuml;hmade t&ouml;&ouml;ohutus- ja tervishoiutingimused on enamasti halvemad ning kuidas ettev&otilde;tted ja avalikud asutused saavad seda probleemi lahendada.</p> <p>Ekspertide ja t&ouml;&ouml;tajate teemar&uuml;hmadega tehtud intervjuude ning juhtumiuuringute anal&uuml;&uuml;side p&otilde;hjal koostatakse uued poliitikasoovitused luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamiseks &uuml;ha mitmekesisema Euroopa t&ouml;&ouml;j&otilde;u seas.</p> <p>Lugege aruannet ja kokkuv&otilde;tet:&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/publications/preventing-musculoskeletal-disorders-diverse-workforce-risk-factors-women-migrants-and/view">T&ouml;&ouml;j&otilde;u mitmekesisus ning luu- ja lihaskonna vaevused: arvandmed ja juhtumiuuringud</a></p> <p>Kampaania&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/" target="_blank">&bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad v&auml;hendavad koormust&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;veebileht</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2875Kes peab kandma kodukontorisse soetatava vara kulud?2020-12-07<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Paljud meie ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajad on juba kolmveerand aastat kaugt&ouml;&ouml;l kodukontoris. See pole nende vaba valik, sest kevadel ja ka n&uuml;&uuml;d ei saa kontorisse viiruse nakkuse v&auml;ltimise p&auml;rast, seda soovitab riik samuti. T&ouml;&ouml;tajad soovivad koju t&ouml;&ouml;ks sobivaid laudu ja toole. Meil on kontoris selline m&ouml;&ouml;bel, mida koju viia ei saa, nii et nad peaksid need endale ise soetama. Kuidas aga jaotuvad t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja kulud selles olukorras?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</i></b> Kui t&ouml;&ouml;taja on kodukontoris ning tal pole vajalikke t&ouml;&ouml;vahendeid, peaks ta sellest t&ouml;&ouml;andjale teada andma. Probleemidele lahendusi otsida tuleb &uuml;hiselt, ent l&otilde;plik otsus t&ouml;&ouml;andja kulul t&ouml;&ouml;vahendite hankimisel j&auml;&auml;b siiski t&ouml;&ouml;andjale.</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml;ga seotud kulud on olemuslikult t&ouml;&ouml;andja ettev&otilde;tluskulud, mida peab esmaj&auml;rjekorras kandma t&ouml;&ouml;andja. Ka t&ouml;&ouml;lepingu seadus (&sect; 40 l&otilde;ige 1) s&auml;testab, et t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib n&otilde;uda t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisel kantud kulude h&uuml;vitamist vastavalt v&otilde;la&otilde;igusseadusele (&sect; 628 l&otilde;iked 2-4). Kokkulepe kulude h&uuml;vitamise kohta t&ouml;&ouml;tasu arvelt on t&uuml;hine.&nbsp;</p> <p>Siiski ei saa t&ouml;&ouml;taja eeldada, et t&ouml;&ouml;andja h&uuml;vitab talle eelneva koosk&otilde;lastuseta soetatud vara. &nbsp;Pooled peavad l&auml;bi r&auml;&auml;kima ning &uuml;hiselt otsustama, milliseid kulusid saab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andja arvelt teha, et koju ergonoomilist lauda ja tooli soetada. T&ouml;&ouml;taja ei saa &uuml;hepoolselt otsustada, sest v&otilde;ibolla saab t&ouml;&ouml;andja pakkuda hoopis soodsamaid v&otilde;imalusi. V&otilde;ib ka kokku leppida, et t&ouml;&ouml;taja ostab endale koju sellise tooli ja laua, mis tema vajadustega k&otilde;ige paremini sobib, kuid need peavad vastama ergonoomilise t&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;uetele ning t&ouml;&ouml;andja h&uuml;vitab vara soetamisega seotud kulud vaid teatud piirini. Ehk sarnane lahendus prillide kompenseerimisega. Siin tuleb t&auml;hele panna, et erinevus on kulude maksustamises.&nbsp;</p> <p>Kodus t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;i kaugt&ouml;&ouml; tegemise tingimused laiemalt v&otilde;ivad olla v&auml;ga erinevad. M&otilde;nel t&ouml;&ouml;tajal on kodus juba endal t&ouml;&ouml;koht sisuliselt olemas ning ta ei vaja ega soovi t&ouml;&ouml;andjalt t&auml;iendavaid vahendeid. Teiste jaoks on kogu olukord j&auml;tkuvalt uus ning nad arvavad, et piisab ka sellest, kui kodus saab olla vaheldumisi k&ouml;&ouml;gi s&ouml;&ouml;gilaua taga, diivanil ning seej&auml;rel pikutada s&uuml;learvutiga. L&uuml;hiajaliselt v&otilde;ib see isegi toimida, kuid pikemas vaates pole see hea lahendus ja t&ouml;&ouml;taja vajab t&ouml;&ouml;tamiseks siiski tervist s&auml;&auml;stvat keskkonda.&nbsp;</p> <p>Pikem selgitus sel teemal: <a href="https://arileht.delfi.ee/news/uudised/asjatundja-soovitused-kuidas-jagada-kodukontori-kulusid-tooandja-ja-tootaja-vahel?id=89675941">&Auml;rileht.ee</a>&nbsp;&nbsp;</p> <p><a href="https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/erisoodustused/kodukontori-kulude-maksustamisest">Maksu- ja Tolliameti selgitus kodukontori maksustamisest&nbsp;</a>&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2873Kuni liigud, seni elad!2020-12-04<p><b>Piisab v&auml;ga lihtsatest v&otilde;tetest, et keha t&ouml;istest sundasenditest ja kauasest istumisest tingitud pingetest vabastada. Selleks pole vaja muud, kui vaid m&otilde;nda vaba hetke ja pealehakkamist, sest: kuni liigud, seni elad!</b>&nbsp;</p> <p>Mida rohkem aastaid oma elust istuvas ametis t&ouml;&ouml;tada, seda enam meenutab puusajoon laiaks vajunud l&otilde;&otilde;tsa juhul, kui end &uuml;ldse ei liiguta. Ka liigesed on sama j&auml;igad nagu puunukul ja selg h&otilde;&otilde;gub &uuml;htlaselt valust justkui tulitav &auml;&auml;s. Paratamatu olukord, mis kedagi ei &uuml;llata. Sedasama r&otilde;hutab ka Viljandi tantsupedagoog ja tervisev&otilde;imlemise treener <b>Eve Noormets.</b> K&otilde;ik, mis ei liigu, j&auml;&auml;b kangeks. Puusaliiges ja alaselg j&auml;ikuvad. &Otilde;lav&ouml;&ouml;tmesse ja k&auml;tesse tekivad pinged. Sarnased vaevused kiusavad oma ametis j&auml;rjepanu istudes v&otilde;i seistes t&ouml;&ouml;tades neidki, kes peavad pidevalt &uuml;hesuguseid liigutusi tegema. &ldquo;N&auml;iteks neil kaubandust&ouml;&ouml;tajatel, kel tuleb palju kaupa t&otilde;sta, tekivad tohutud &otilde;lapinged. K&auml;ed valutavad, alailma on vaja olla jalgadel. &Uuml;ks koht kehas on &uuml;lekoormatud, &uuml;ldine olek pole tasakaalus,&rdquo; kirjeldab Eve, nimetades, et inimene v&otilde;ib tunda: jalad on tugevad, saab seista k&uuml;ll, aga verevahetuseks tuleks jalad vahepeal &uuml;les t&otilde;sta ja neid liigutada. &ldquo;K&otilde;ik, mis on tasakaalust v&auml;ljas, hakkab alla andma ja endasse pingeid koguma. S&otilde;ltub, kas konkreetse inimese keha seda kannatab v&otilde;i mitte. See omakorda johtub tema f&uuml;&uuml;sisest ja skeletilihastest.&rdquo;</p> <p>Ent sundasenditest tingitud vaevused ei kiusa mitte ainult poe saalit&ouml;&ouml;tajaid, juuksureid jms sarnaste valdkondade inimesi, vaid ka muusikuid ja sportlasi.</p> <p>&ldquo;Enne, kui midagi tegema hakata, tuleb endale selgeks teha, milliseid lihaseid ja millist keha on antud t&ouml;&ouml; tegemiseks vaja,&rdquo; leiab treener, pidades oluliseks oskust v&auml;sinud keha l&otilde;dvestada. Kui seda ei tehta, siis j&auml;rgmine pingutus koormab v&auml;sinud keha veelgi. &ldquo;Enamik, kel terviseprobleemid tekivad, teavad ju, millest need on p&otilde;hjustatud, aga v&auml;ga keeruline on varasemast elustiilist ja t&ouml;&ouml;st loobuda. Leida vajadusel uut ametit ja t&ouml;&ouml;d,&rdquo; s&otilde;nab Eve Noormets, toonitades: &ldquo;T&auml;htis on, et kogu keha liiguks. Ei piisa ainult jooksmisest, vaja on tasakaalustatud f&uuml;&uuml;silist tegevust. Hea on, kui kaks korda n&auml;dalas tunnike v&otilde;imled. Kes on aastaid trennis k&auml;inud, tunneb oma keha ja selle vajadusi paremini, kuid kehalise olemise tarkus hakkab v&auml;ljenduma ka mujal.&rdquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Ei eelda ekstra kulutusi</b></p> <p>Selleks, et kehas ilmnevaid pingeid ennetada, pole vaja midagi kulukat v&otilde;i keerulist ette v&otilde;tta. Piisab, kui t&ouml;&ouml;kohas on v&otilde;imalus (v&otilde;i lausa kohustus) korraks p&otilde;randale pikali heita, sest istumine v&auml;sitab iga&uuml;ht k&otilde;ige rohkem. &ldquo;Istudes inimene ei puhka. Visates end puhtas ruumis korraks siruli ehk laotades ennast hetkeks maha ja pannes ka jalad m&otilde;neks minutiks seinale, on keha vabastatud asendis. Sel juhul t&ouml;&ouml;tab doktor meie sees kogu aeg, andes &otilde;igeid m&otilde;tteid ja suuniseid,&rdquo; sedastab Eve Noormets, toonitades, et keha peab korraks pingetest vabastama, kasv&otilde;i viieks minutiks. &Uuml;lih&auml;sti m&otilde;jub, kui olla pikali 15 minutit ja teha lisaks hingamisharjutusi.</p> <p>&ldquo;Sundasendid on v&auml;ga kompleksne probleem, millega kaasuvad paanika, depressioon ja &auml;revus, ent on samuti kehaliselt v&auml;ga h&auml;sti lahendatavad. Inimesed peavad olema valmis neile pakutud v&otilde;imalusi ja soovitusi vastu v&otilde;tma.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <h2>Proovi j&auml;rele!</h2> <p><b>Treenerina soovitab Eve Noormets v&auml;ga lihtsaid v&otilde;tteid, kuidas sundasenditest tingitud pingetest vabaneda.</b></p> <ul> <li>Heida selili. L&otilde;dvesta jalad, p&otilde;lved, puus, k&otilde;ht, k&auml;ed, peaopesad ― kogu keha.</li> <li>Hinga sisse. V&auml;lja hingates viid kehast v&auml;lja k&otilde;ik selle, mida sa ei vaja. Sisse hingates tood juurde seda, mida on vaja. P&uuml;sti t&otilde;ustes on pinged v&auml;lja hingatud ja sisse hingatud on uut j&otilde;udu, r&otilde;&otilde;mu vms.</li> <li>V&auml;ga paljud probleemid, ka kehaga seotud, on tegelikult peas. Seet&otilde;ttu v&otilde;iks panna korraks muusika valjuks ja raputada ennast nii k&otilde;vasti, kui annab. K&otilde;ik kohad l&auml;bi, et energia sees liikuma hakkaks.</li> <li>Kohvipausi ajal tee puusaringe, millest saab osa kogu keha.</li> <li>Klopi ennast, k&auml;ed pehmelt rusikas, korralikult l&auml;bi. Eriti rindkere, kuhu koonduvad &auml;revus, paanika ja n&auml;rvipinged. Piisab, kui igal tunnil korraks p&uuml;sti t&otilde;used ja end minut aega klopid. Tunned, et elu on juba hoopis teise kvaliteediga.</li> <li>Mine korraks v&auml;lja k&otilde;ndima, et kopsud liiguksid. Kontrolli &otilde;hku, mida sisse hingad. Liiguta kopsusid. Energia kehas ei tohi seista, see tuleb lahti raputada. Teha s&uuml;gavaid hingamisi.</li> <li>Otsi &uuml;les elur&otilde;&otilde;m. Kui oled r&otilde;&otilde;mus ja sul on j&otilde;udu, siis teed k&otilde;iki &otilde;igeid asju ja h&auml;sti. Kui miski on valesti, siis tuleb olla aus, olukorrale otsa vaadata ja lahendada. Kui sa ise lahendust ei n&auml;e, siis see ei t&auml;henda, et seda ei ole. Tuleb r&auml;&auml;kida. Alati on lahendus olemas.&nbsp;</li> </ul> <h2>Vaevused kulgevad ringiratast</h2> <p>&ldquo;Sundasendid ja nendest tingitud vaevused kasvavad aina kiiremini ja hoogsamalt, kuid pole tingitud vaid istuvast t&ouml;&ouml;st. Vahel tundub, et inimesed ei oskagi enam otseasendites istuda ― nii m&otilde;nus on end kerra t&otilde;mmata t&ouml;&ouml;laua taga, diivanil, tugitoolis&hellip;,&rdquo; nendib ka <b>F&uuml;sioteraapiakeskuse terapeut Kaia Otti. </b>&ldquo;Muidugi on tore, kui elu on mugav, aga see ei tohiks kujuneda peamiseks. Mina v&otilde;rdlen sundasendeid tihti bonsai vormimisega ― inimesed sunnivad end ise k&otilde;veraks ja seda juba maast madalast!&rdquo; Enamasti ei m&otilde;elda, et sundasenditest tingitud vaevustest hakkavad eelk&otilde;ige kimbutama:<b></b></p> <ul> <li>alaseljavalud</li> <li>kaelavalud</li> <li>peavalud</li> <li>puusavalud</li> </ul> <p>Kui valu on muutunud &ldquo;n&auml;rivaks&rdquo;, teravaks-&auml;kiliseks nagu &ldquo;keegi pussitaks selga&rdquo;, pidevaks (2-3 n&auml;dalat), ei lase magada, p&uuml;sti t&otilde;usta, k&uuml;kitada (ei saa sokke jalga), siis tuleb abi otsida f&uuml;sioterapeudilt.</p> <p>&ldquo;Eks mugav ja laisk saab olla senikaua, kuni valu laseb seda olla. M&otilde;ni j&otilde;uab vastuv&otilde;tule olukorras, kus peab seinast tuge otsima ja on valmis tegema erinevaid harjutusi, peaasi, et valu kaoks. Kui k&otilde;ige suuremad vaevused on kadunud, siis h&auml;dasid enam ei m&auml;letata,&rdquo; t&otilde;deb f&uuml;sioterapeut, kelle kogemusist l&auml;htuvalt ei meenu abivajanule siis enam &uuml;kski harjutus. Vanad kombed ja harjumused hiilivad argiellu tagasi. Ring hakkab otsast peale.</p> <p>Siiski on aina rohkem neidki, kes m&otilde;tlevad terviseprobleeme ennetada, ent k&auml;ivitavaks j&otilde;uks on enamasti ikka isiklik valu. Selleks, et seesuguseid paineid edasi l&uuml;kata, soovitab Kaia Otti kontoris panna n&auml;iteks printer istumiskohast v&otilde;imalikult kaugele, kuskile koridori l&otilde;ppu v&otilde;i teisele korrusele, et oleks igal juhul vaja toolilt p&uuml;sti t&otilde;usta.</p> <p>&ldquo;Soodustage liikumist, aga &auml;rge sundige t&ouml;&ouml;tajaid kollektiivselt maratonil osalema,&rdquo; leiab f&uuml;sioterapeut, kes peab oluliseks, et tehakse s&uuml;venenult t&ouml;&ouml;d, kuid osatakse v&otilde;tta ka l&uuml;hikesi pause, mil on v&otilde;imalus istuda pallil, tasakaalupadjal v&otilde;i <i>bean bag</i>&rsquo;il. &ldquo;Elu on lihtne: kuni liigud, seni elad!&rdquo; r&otilde;hutab f&uuml;sioterapeut.<b></b></p> <p>&nbsp;</p> <p><strong>Eurofoundi 2019. aasta Euroopa Liidu riikide uuringus &ldquo;T&ouml;&ouml;tingimused ja t&ouml;&ouml;tajate tervis&rdquo;</strong> toodi v&auml;lja &uuml;heksa peamist terviseprobleemi nagu kuulmislangus, lihasvalud, v&auml;simus jms. Keskmiselt kaks t&ouml;&ouml;tajat teatas, et nad on uuringule eelnenud aasta jooksul paari terviseprobleemi kogenud. Seejuures ilmnes naistel rohkem tervisemuresid kui meestel. Enim oli terviseprobleeme Balti riikides ja P&otilde;hjamaades. Samas 83% t&ouml;&ouml;tajatest v&auml;itis, et neil ei ole kroonilisi tervisemuresid. 17% krooniliste haiguste p&otilde;dejatest tunnistas, et haigus neid igap&auml;evaselt ei takista, ent 1,5% on t&ouml;&ouml;tamine piiratud.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajatel paluti hinnata oma tervist skaalal 0-4 (&ldquo;&uuml;ldiselt v&auml;ga halb&rdquo; kuni &ldquo;&uuml;ldiselt v&auml;ga hea&rdquo;), siis keskmiselt hinnati see numbrile 3. Vaid Balti riikide t&ouml;&ouml;tajad pidasid oma tervist v&otilde;rreldes teiste EL-i riikide k&uuml;sitletutega keskmisest halvemaks. Samas selgus, et &Uuml;hendkuningriigi ja Iirimaa t&ouml;&ouml;tajad pidasid oma tervist k&otilde;ige paremaks.</p> <p>&Uuml;ldiselt hindavad EL- i riikide mehed v&otilde;rreldes naistega oma tervist paremaks kui see tegelikult v&otilde;ib olla. Naised nimetavad, et neil on rohkem kroonilisi haigusi.</p> <p><b>Tabel:</b>&nbsp;Krooniliste terviseprobleemide t&otilde;ttu osaliselt piiratud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tajad, l&auml;htuvalt soost ja riikide grupist.</p> <p>Krooniliste terviseprobleemide hulka on arvestatud k&otilde;ik k&uuml;sitletud, kelle haigus v&otilde;i terviseprobleem oli v&auml;ldanud rohkem kui kuus kuud.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/29 tabel.PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-29 tabel.PNG" /></a></p> <p><b>Uuring jagas EL-i riigid j&auml;rgmisteks gruppideks:</b></p> <p><b>Anglophone</b>: Iirimaa, &Uuml;hendkuningriigid</p> <p><b>Baltimaad (Baltic):</b> Eesti, L&auml;ti, Leedu</p> <p><b>Kesk-ja Ida-Euroopa (Central-Easten):</b> Bulgaaria, Horvaatia, T&scaron;ehhi, Ungari, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia</p> <p><b>Mandri-Euroopa (Continental): </b>Austria, Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Luxemburg, Holland</p> <p><b>P&otilde;hjamaad (Northern):</b> Taani, Soome, Rootsi</p> <p><b>L&otilde;una-Euroopa (Southern)</b>: K&uuml;pros, Kreeka, Itaalia, Malta, Portugal, Hispaania</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: Pexels</b></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2874Luu- ja lihaskonna vaevused ning töötervishoid ja tööohutus põllumajanduses: biomehaanilise riski hindamise probleemid2020-12-03<p>&Uuml;le kolmandiku kogu maailma t&ouml;&ouml;j&otilde;ust t&ouml;&ouml;tab p&otilde;llumajanduses &ndash; valdkonnas, kus on suur luu- ja lihaskonna vaevuste risk. T&ouml;&ouml; mitmekesisus teeb riskihindamise keeruliseks.</p> <div class="field field-name-body field-type-text-with-summary field-label-hidden"> <div class="field-item even"> <p>Uues dokumendis kirjeldatakse, kuidas Itaalia t&ouml;&ouml;ohutusamet INAIL on aidanud standardida biomehaanilise riski hindamist korduvate t&ouml;&ouml;tegevuste kontroll-lehe kaudu.</p> <p>Dokumendis uuritakse ka hiljuti v&auml;ljat&ouml;&ouml;tatud veebivahendi kasutamist, mis suurendab t&ouml;&ouml;tajate teadlikkust sellistest riskidest nagu &uuml;laj&auml;seme korduvliigutused puuviljasaagi koristusel.</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/publications/risk-assessment-upper-limb-musculoskeletal-disorders-agriculture-compared-experiences/view">Aruteludokument</a></p> <p>Lisateave:&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/publications/msds-agriculture-sector-identifying-risks-adopting-preventive-measures/view">luu- ja lihaskonna vaevuste riskide tuvastamine p&otilde;llumajandust&ouml;&ouml;s</a></p> <p><a href="https://healthy-workplaces.eu/en" target="_blank">Ametlik kampaania veebileht<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;</p> <p>Foto:&nbsp;<span>Pixabay</span></p> </div> <div class="field-item even"> <p></p> </div> </div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2871Uus video, kuidas ennetada luu- ja lihaskonna vaevusi töökohal2020-12-02<p>T&ouml;&ouml;ga seotud luu- ja lihaskonna vaevusi saab ennetada lihtsate meetmetega &ndash; kampaania &bdquo;<em>Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad v&auml;hendavad koormust</em>&ldquo; uus video selgitab, kuidas.</p> <p>Seda kokkuv&otilde;tlikku ja kergesti j&auml;lgitavat&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/et/media-centre/videos" target="_blank">videol&otilde;iku<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;peab n&auml;gema iga&uuml;ks, kes osaleb nende puuet, kroonilisi haigusseisundeid ja enneaegset pensionile j&auml;&auml;mist p&otilde;hjustada v&otilde;ivate valulike vaevuste t&otilde;kestamisel.</p> <p>Lisateave luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamise kohta t&ouml;&ouml;l: vt meie animategelane&nbsp;<a href="https://www.napofilm.net/en/napos-films/napo-lighten-load" target="_blank">Napo filmis&hellip; &bdquo;Kergenda kandamit&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>.</p> <p><a href="https://healthy-workplaces.eu/et/media-centre/videos" target="_blank">Kampaania video<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></p> <p><a href="https://healthy-workplaces.eu/en" target="_blank">Kampaania veebileht<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/watch-new-video-how-prevent-musculoskeletal-disorders-workplace">Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu amet</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2870Raskuste teisaldamise video2020-12-02<p>T&ouml;&ouml;inspektsioonil on valminud uus video raskuste k&auml;sitsi teisaldamise kohta. Video on nii info- kui &otilde;ppematerjaliks t&ouml;&ouml;tajatele ja t&ouml;&ouml;andjatele, selleks et juhtida t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;v&otilde;ime s&auml;ilitamise toetamisele, tervise s&auml;&auml;stmisele ning ohutule t&ouml;&ouml;keskkonnale. Vaata, kuidas Eesti jalgpallilegendid n&auml;itavad, kuidas t&otilde;sta raskusi nii, et j&auml;&auml;ks terveks.<br />Video on saadaval nii eesti kui vene keeles.</p> <p><iframe frameborder="0" height="315" src="https://www.youtube.com/embed/h62jYJhBDPg" width="560"></iframe></p> <p>T&auml;name video valmistajat Boom Productions O&Uuml;-d ja k&otilde;iki, kes aitasid kaasa video valmimisele - T&ouml;&ouml;f&uuml;sioteraapia, Veho Baltics, Tamec Profiriided, A.Le Coq, EJL ja muidugi Andres Oper, Mihkel Aksalu ja Liina P&auml;&auml;bo</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2868Kas kaugtöö kokkulepet saab lõpetada?2020-11-30<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Oleme juba kuid vahelduvalt teinud kaugt&ouml;&ouml;d. Oleme t&ouml;&ouml;tajatega s&otilde;lminud kaugt&ouml;&ouml; kokkuleppe, soetanud t&ouml;&ouml;vahendid ja b&uuml;room&ouml;&ouml;bli nii kontorisse kui ka inimestele koju. N&uuml;&uuml;d aga teatas &uuml;ks t&ouml;&ouml;tajatest, et ta ei saa naaberkrundil alanud ehituse t&otilde;ttu kodus t&ouml;&ouml;d teha, sest m&uuml;ra segab teda liialt. Kas t&ouml;&ouml;taja saab juba s&otilde;lmitud kaugt&ouml;&ouml; kokkuleppe &uuml;les &ouml;elda ja n&otilde;uda t&ouml;&ouml;tamist kontoris?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja: </i></b>Kaugt&ouml;&ouml; on t&ouml;&ouml;lepingu tingimus. Kui selles on korra kokku lepitud, siis saab seda muuta uue kokkuleppega, mitte niisama &uuml;les &ouml;elda. Kirjeldatud olukorras on t&ouml;&ouml;taja sisuliselt t&auml;itnud t&ouml;&ouml;andja ees oma kohustuse, mis tuleneb t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 15 lg 2 punktist 7 - t&ouml;&ouml;taja teatab viivitamata t&ouml;&ouml;andjale t&ouml;&ouml;takistusest v&otilde;i selle tekkimise ohust ning v&otilde;imaluse korral k&otilde;rvaldab tekkinud v&otilde;i tekkiva takistuse erikorralduseta.&nbsp;</p> <p>Kirjeldatud juhul ei saa t&ouml;&ouml;taja takistust ise k&otilde;rvaldada. J&auml;relikult tuleb koost&ouml;&ouml;s t&ouml;&ouml;andjaga leida lahendused, kuidas t&ouml;&ouml;tamist siiski j&auml;tkata saaks - kas t&ouml;&ouml;andja saaks ehituse ajaks siiski v&otilde;imaldada t&ouml;&ouml;tamist kontoris; ta on valmis otsima t&ouml;&ouml;tajale muu rendipinna, kus t&ouml;&ouml;taja saaks tavap&auml;rasel t&ouml;&ouml;ajal t&ouml;&ouml;d teha v&otilde;i muudetakse n&auml;iteks t&ouml;&ouml;aega selliselt, et t&ouml;&ouml;tamine toimuks enne ja p&auml;rast naabri aktiivseid ehitust&ouml;id. K&otilde;ik sellised kokkulepped on t&ouml;&ouml;suhetes v&otilde;imalikud ja lubatud, kuid eeldavad l&auml;bir&auml;&auml;kimisi ning kindlasti ka m&otilde;lemalt poolelt lahendustele orienteeritust.&nbsp;</p> <p>Analoogia on siin olukorraga, kui t&ouml;&ouml;taja on t&ouml;&ouml;andja kontoris, aga seal algavad ehitust&ouml;&ouml;d ning m&uuml;ra t&otilde;ttu ei saa kontoris t&ouml;&ouml;tamist j&auml;tkata, sest see kahjustaks t&ouml;&ouml;taja tervist. Tavaliselt kasutatakse sel juhul lahendusena teise t&ouml;&ouml;tamiskoha leidmist, ajutist kolimist v&otilde;i suunatakse t&ouml;&ouml;taja tema n&otilde;usolekul kaugt&ouml;&ouml;le. N&uuml;&uuml;d on aga t&ouml;&ouml;tajal kodus tekkinud t&ouml;&ouml;keskkonna uued riskid, mille maandamiseks tuleb koost&ouml;&ouml;s t&ouml;&ouml;andjaga lahendused leida.</p> <p><a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/Kaugtoo">Vaata ka kaugt&ouml;&ouml; juhist, milles k&auml;sitletakse peamisi kaugt&ouml;&ouml;ga seotud teemasid</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2865Millal võib töötaja koroona põdemise järel tööle minna?2020-11-27<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meie t&ouml;&ouml;taja oli haiguslehel koroonaviirusega juba kolm n&auml;dalat. Enam s&uuml;mptomeid tal pole, aga test on ikka positiivne. Perearst &uuml;tleb, et ta v&otilde;ib t&ouml;&ouml;le minna, sest test v&otilde;ib n&auml;idata positiivset tulemust veel kuni 90 p&auml;eva. Kas t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;le asuda?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Silja Soon, T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve osakonna juhataja: </i></b>Perearst on meditsiinivaldkonna ekspert, kelle arvamust ja otsust saab ja peab t&ouml;&ouml;andja aktsepteerima. Praegusel juhul tuleb t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le lubada, kuigi testi tulemus on j&auml;tkuvalt positiivne.&nbsp;</p> <p>T&auml;psemalt on kirjas <a href="https://www.perearstiselts.ee/covid-19/perearst/terviseamati-juhised/perearsti-tegevusjuhised">Eesti Perearstide Seltsi suunistest perearstidele</a>. Juhises on selgelt &ouml;eldud, et kuigi patsient ei ole enam nakkusohtlik, v&otilde;ib tema SARS-CoV-2 PCR anal&uuml;&uuml;si tulemus olla positiivne veel mitmeid n&auml;dalaid. Seet&otilde;ttu ei suuna perearstid ka inimest enam korduvale testimisele enne t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehe l&otilde;ppemist.&nbsp;</p> <p>Viiruse leviku v&auml;ltimiseks t&ouml;&ouml;keskkonnas hinnake bioloogilise ohuteguri esinemise t&otilde;en&auml;osust ning v&otilde;tke vajadusel tarvitusele meetmed, mis aitaksid ohtu ennetada. Vaata ka: "<a href="https://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/Koroonaviirus-kui-bioloogiline-ohutegur" target="_blank">Koroonaviirus kui bioloogiline ohutegur</a>"</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2864Kodukontorisse siirdumise ABC tööandjale2020-11-26<p>Peate saatma oma t&ouml;&ouml;tajad kiirelt kaugt&ouml;&ouml;le? Kaugt&ouml;&ouml; tegemiseks tuleb s&otilde;lmida kokkulepe, mida eeldab seadus,<a href="file:///C:/Users/Riho.Valk/AppData/Local/Microsoft/Windows/INetCache/Content.Outlook/LPIRVIS5/Peate%20saatma%20oma%20t%C3%B6%C3%B6tajad%20kiirelt%20kaugt%C3%B6%C3%B6le%20(002).docx#_ftn1" title="">[1]</a> ent on m&otilde;istetav, et kiirete otsuste langetamisel ei pruugi k&otilde;ik eeltoodud seaduse n&otilde;uded kohe t&auml;idetud olla. &Uuml;hest k&uuml;ljest tuleb tagada, et t&ouml;&ouml; saaks tehtud, ent samas tuleb veenduda selles, et inimestel oleksid t&ouml;&ouml;tamiseks ka m&otilde;istlikud tingimused. Alustada tuleks teavitamisest, milles tehakse ettepanek siirduda kaugt&ouml;&ouml;le.</p> <h2>Soovitame tegutseda sellises j&auml;rjekorras:</h2> <p><b>1.&nbsp;</b><b>T&ouml;&ouml;andja saadab t&ouml;&ouml;tajatele e-kirjaga&nbsp;teavituse/selgituse</b>, kus peaks olema kirjas:</p> <ul> <li><b>Selgitus</b>, miks tuleb j&auml;&auml;da kaugt&ouml;&ouml;le; miks, mis ajast ning kui kauaks eelduslikult;</li> <li><b>Kas ja millised t&ouml;&ouml;vahendid v&otilde;ib kaasa v&otilde;tta</b>?&nbsp;Millised t&ouml;&ouml;vahendid on lubatud koju viia (nt s&uuml;learvuti, tahvel, kuvar, t&ouml;&ouml;tool, klaviatuur, hiir jms) ning millal tuleb need kontorisse tagastada; Keda ja kuidas tuleb teavitada ajutiselt koju viidud t&ouml;&ouml;andja varast;</li> <li><b>T&ouml;&ouml;aeg</b>&nbsp;- kas s&auml;ilib senine t&ouml;&ouml;aja korraldus v&otilde;i on v&otilde;imalikud erikokkulepped, kellega kokkulepe tuleb s&otilde;lmida?</li> <li>Kuidas toimub&nbsp;<b>t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja arvestus kaugt&ouml;&ouml;l</b>, kas see erineb tavap&auml;rasest arvestusest?</li> <li><b>Milliste e-lahenduste/kanalite vahendusel</b> toimub suhtlus t&ouml;&ouml;andja esindaja, kolleegide, &otilde;pilaste, klientide, partneritega?</li> <li>Kuidas&nbsp;tagatakse&nbsp;<b>isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemise turvalisus</b>, soovitused t&ouml;&ouml;tajale, mida ta j&auml;lgima peab.</li> <li><b>Kuidas t&ouml;&ouml;taja saab ise j&auml;lgida</b>, et tema&nbsp;kodukontori t&ouml;&ouml;koht oleks sobiv&nbsp;ja ei kahjustaks tervist, millele t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata? Kellega saab &uuml;hendust v&otilde;tta, kui soovitakse abi t&ouml;&ouml;koha ergonoomiliseks kujundamiseks (nt t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist, t&ouml;&ouml;keskkonnavolinik, t&ouml;&ouml;tajate usaldusisik, personalispetsialist jne.). Kas t&ouml;&ouml;tajatele viiakse mingi aja jooksul l&auml;bi t&auml;iendav juhendamine nt video teel? Viidata v&otilde;ib ka soovitustele t&ouml;&ouml;koha kujundamiseks, nt siin&nbsp;<a href="https://xn--tfsioteraapia-imba1h.ee/blogi/kui-tervislik-on-sinu-kodukontor">https://xn--tfsioteraapia-imba1h.ee/blogi/kui-tervislik-on-sinu-kodukontor</a></li> <li>Kas, kes ja mis tingimustel v&otilde;ib&nbsp;k&auml;ia <b>ajutiselt kontoris</b>?</li> <li><b>Kas ja milliseid kulusid t&ouml;&ouml;andja h&uuml;vitab</b>&nbsp;seoses kodus t&ouml;&ouml;tamisega ning kui suures m&auml;&auml;ras? Nt internetikasutus, elektritarbimine vms. &nbsp;Keda ja millal teavitada eelduslikult tekkida v&otilde;ivatest kuludest?</li> </ul> <p>T&ouml;&ouml;tajale tuleb meelde tuletada, et ta ei saa eeldada, et t&ouml;&ouml;andja h&uuml;vitab t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 40 l&otilde;ikest 1 tulenevalt eelneva koosk&otilde;lastuseta soetatud vara v&otilde;i tehtud kulud.</p> <p><b>2.&nbsp;</b>Kindlasti tuleb kirja panna,&nbsp;<b>mis saab juhul, kui t&ouml;&ouml;tajal esinevad takistused kaugt&ouml;&ouml; tegemiseks</b>&nbsp;(nt vajadus laste eest hoolitseda vms). Keda ja mis aja jooksul tuleb ilmnenud probleemist teavitada?Paluge t&ouml;&ouml;tajatel kohe teha ettepanekuid, kuidas ta saaks t&ouml;&ouml;d takistusteta teha. Kui t&ouml;&ouml;taja j&auml;&auml;b lahenduste v&auml;ljapakkumisest h&auml;tta, tuleb koost&ouml;&ouml;s t&ouml;&ouml;andjaga leida lahendused, kuidas siiski t&ouml;&ouml;d teha saaks - kas oleks v&otilde;imalik teatud tingimustel t&ouml;&ouml;tada kontoris; t&ouml;&ouml;andja otsib muu rendipinna, kus t&ouml;&ouml;taja saaks tavap&auml;rasel t&ouml;&ouml;ajal t&ouml;&ouml;d teha; muudetakse t&ouml;&ouml;aega nii, et t&ouml;&ouml;tamine toimuks enne ja p&auml;rast takistuse esinemist. K&otilde;ik sellised kokkulepped on t&ouml;&ouml;suhetes v&otilde;imalikud ja lubatud, kuid eeldavad l&auml;bir&auml;&auml;kimisi ning kindlasti ka m&otilde;lemalt poolelt lahendustele orienteeritust.&nbsp;</p> <p>3. Kui teavitus on v&auml;lja saadetud, siis tuleks koost&ouml;&ouml;s t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti ja t&ouml;&ouml;keskkonnavolinike v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajate usaldusisikuga l&auml;bi arutada,&nbsp;<b>kuidas oleks v&otilde;imalik kaugt&ouml;&ouml; t&ouml;&ouml;kohti hinnata</b>.&nbsp;</p> <p>Kas saaks kasutada l&uuml;hikest k&uuml;simustikku, laadida piltide/videoid t&ouml;&ouml;kohast keskkonda, et anda kiire hinnang t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tingimustele kodus. Kuidas toimida siis, kui tingimused ei vasta &uuml;ldse ergonoomilise t&ouml;&ouml;koha n&otilde;uetele ja on selge, et sellise t&ouml;&ouml;tamisega t&ouml;&ouml;taja tervis v&otilde;ib halveneda?&nbsp;</p> <ul> <li>Kevadine kogemus n&auml;itab, et&nbsp;&uuml;ksi t&ouml;&ouml;tamine on keeruline paljudele t&ouml;&ouml;tajatele, sest suhtlus kolleegidega t&ouml;&ouml;keskkonnas on arvatust olulisem. Nii tuleks l&auml;bi m&otilde;telda, millise aja jooksul ja kuidas hinnatakse kaugt&ouml;&ouml;ga kaasnevat ps&uuml;hhosotsiaalset pinget ning kuidas inimesi toetada.&nbsp;</li> </ul> <p>Oluline on arvestada ka v&otilde;imalustega, et m&otilde;ni t&ouml;&ouml;taja keeldub kategooriliselt kaugt&ouml;&ouml; tegemisest, kuigi talle on pakutud erinevaid v&otilde;imalusi. Olukord v&otilde;ib p&auml;&auml;dida sellega, et kui kokkulepet ei saavutata ning t&ouml;&ouml;andja ei saa tagada t&ouml;&ouml;tamist senistel tingimustel, &uuml;tleb t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 91 l&otilde;ike 2 alusel ehk t&ouml;&ouml;andjapoolse rikkumise t&otilde;ttu, mis seisneb t&ouml;&ouml;ks sobiva t&ouml;&ouml;keskkonna v&otilde;imaldamata j&auml;tmises ehk t&ouml;&ouml;andja kohustuste t&auml;itmata j&auml;tmises.&nbsp;</p> <ul> <li><a href="https://tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/Kaugtoo">T&auml;iendava abimaterjali kaugt&ouml;&ouml; kohta koos juhistega leiate vastavast alamteemast</a></li> <li><a href="https://arileht.delfi.ee/news/uudised/asjatundja-soovitused-kuidas-jagada-kodukontori-kulusid-tooandja-ja-tootaja-vahel?id=89675941">Kaugt&ouml;&ouml;ga seotud kulude maksustamise teemal pikemalt&nbsp;</a></li> <li><a href="https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/erisoodustused/kodukontori-kulude-maksustamisest ">Lisaks Maksu- ja Tolliameti selgitus kodukontori maksustamisest&nbsp;</a></li> </ul> <div><br clear="all" /><hr width="33%" size="1" /> <div> <p><a href="file:///C:/Users/Riho.Valk/AppData/Local/Microsoft/Windows/INetCache/Content.Outlook/LPIRVIS5/Peate%20saatma%20oma%20t%C3%B6%C3%B6tajad%20kiirelt%20kaugt%C3%B6%C3%B6le%20(002).docx#_ftnref1" title="">[1]</a> T&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 6 l&otilde;ige 4 koosm&otilde;jus l&otilde;ikega 9 eeldab kaugt&ouml;&ouml; tegemiseks kindlasti kirjalikku kokkuleppe s&otilde;lmimist. Lisaks kohustab t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse &sect; 12 l&otilde;ige 1 t&ouml;&ouml;andjat tagama t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmise igas t&ouml;&ouml;ga seotud olukorras. Sellele vastab TTOS &sect; 14 l&otilde;ike 1 punktis 1 nimetatud t&ouml;&ouml;taja kohustus osaleda ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel, j&auml;rgides t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;udeid.</p> </div> </div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=286362 peresõbralikku ettevõtet said ministritelt tunnustused2020-11-25<p><b>Sotsiaalminister Tanel Kiik ja rahvastikuminister Riina Solman andsid t&auml;na videosilla vahendusel toimunud tunnustus&uuml;ritusel 62 t&ouml;&ouml;andjale &uuml;le peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgised. Nende seast&nbsp;p&auml;lvis t&auml;navu l&otilde;ppm&auml;rgise 34 t&ouml;&ouml;andjat, kes on l&auml;binud keskmiselt kahe ja poole aasta pikkuse p&otilde;hjaliku programmi, eesm&auml;rgiga muuta oma t&ouml;&ouml;keskkond pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikumaks.&nbsp;</b>&nbsp;</p> <p>Sotsiaalminister <b>Tanel Kiige</b> s&otilde;nul k&auml;tkeb t&ouml;&ouml;taja- ja peres&otilde;bralikkus endas ka paindlikkust t&ouml;&ouml; tegemise ajas ja kohas. &ldquo;Koroonaviiruse leviku t&otilde;kestamine on esitanud t&ouml;&ouml;andjatele t&otilde;sise v&auml;ljakutse organisatsiooni t&ouml;&ouml; korraldamisel ja ka t&auml;navune tunnustus&uuml;ritus on ohutuse tagamiseks &uuml;le viidud veebi. Praeguses situatsioonis, kus inimeste tervise hoidmiseks tuleb hoida distantsi ja korraldada t&ouml;&ouml; v&otilde;imalusel kodukontorist, on kindlasti olnud eelis t&ouml;&ouml;taja- ja peres&otilde;bralikel t&ouml;&ouml;andjatel, kes on juba varasemalt juurutanud paindlikke t&ouml;&ouml; tegemise vorme. Tulevikut&ouml;&ouml; h&otilde;lmab endas ka muutusi t&ouml;&ouml; tegemise kohas ja viisides ning t&auml;navune v&auml;ljakutsete rohke aasta on selle meile l&auml;hemale toonud,&ldquo; lausus Kiik.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Rahvastikuminister <b>Riina Solman</b> s&otilde;nas, et mitme aasta pikkuses arenguprogrammis osalevad ettev&otilde;tted on k&otilde;ik teinud suure t&ouml;&ouml; ja v&auml;&auml;rivad tunnustust. &ldquo;T&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamise v&otilde;imalused on muutunud inimestele t&ouml;&ouml;koha valikul j&auml;rjest olulisemaks ja ka t&ouml;&ouml;andjad on seda &uuml;ha enam m&otilde;istma hakanud. R&otilde;&otilde;m on t&otilde;deda, et aasta-aastalt on kasvanud programmis osalevate t&ouml;&ouml;andjate peres&otilde;bralikkuse tase ja inimesed ei pea tegema valikuid t&ouml;&ouml; v&otilde;i pere vahel, vaid saavad neid rolle edukalt &uuml;hendada,&rdquo; r&auml;&auml;kis Solman.&nbsp;&nbsp;</p> <p>L&otilde;ppm&auml;rgise kuldtaseme p&auml;lvisid t&auml;navu ACNielsen Eesti O&Uuml;, Admiral Markets AS, Agapics AS,&nbsp;AS Estiko-Plastar, AS Helmes, AS SEB Pank, Bondora Group AS, Fortumo O&Uuml;, Keskkonnaministeerium,&nbsp;Lennuliiklusteeninduse AS, Mandatum Life Insurance Company Ltd Eesti Filiaal, P&auml;&auml;steamet, Wunder Estonia O&Uuml; ja Omniva (Eesti Post AS). H&otilde;betaseme p&auml;lvisid PZU Kindlustus, ABB AS, Astro Baltics O&Uuml;, Brightspark O&Uuml;, Estanc AS, H&auml;irekeskus, Keskkonnaagentuur, K&auml;o Tugikeskus, Morek IT O&Uuml;, P&otilde;ltsamaa Vallavalitsus, Ridango AS, SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor, SA Elva Laste- ja Perekeskus, SA Eesti Meremuuseum, S&uuml;dameapteek ja Tartu Kutsehariduskeskus. Pronkstaseme p&auml;lvisid AS Go Group,&nbsp;SA Harju Ettev&otilde;tlus- ja Arenduskeskus, Innopolis Insenerid O&Uuml; ja AS Valdek.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja algm&auml;rgisega tunnustati 28 t&ouml;&ouml;andjat, kes on l&auml;binud eelhindamise ja koostanud j&auml;rgnevateks aastateks tegevuskava organisatsiooni t&ouml;&ouml;kultuuri arendamiseks. Algm&auml;rgise saanud t&ouml;&ouml;andjatega saab tutvuda <a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tootamist-toetavad-tegevused/Peresobralik-tooandja/Peresobraliku-tooandja-margis/Tooandjad-kes-osalevad-margise-taotlemisel">siin</a>.&nbsp;</p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programm kestab 1,5-3 aastat, misj&auml;rel v&auml;ljastatakse organisatsioonile l&otilde;ppm&auml;rgis, kas pronks-, h&otilde;be- v&otilde;i kuldtasemel. Konsulteerimis- ja hindamisprotsess k&auml;tkeb endas t&ouml;&ouml;elu erinevaid aspekte, alates v&auml;rbamisest kuni t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamiseni, h&otilde;lmates muu hulgas t&ouml;&ouml;tajate tunnustamist ja professionaalse arengu toetamist ning organisatsiooni hea t&ouml;&ouml;keskkonna, suhtlemiskliima, organisatsioonikultuuri ja info liikumise tagamist.</p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programmi on ellu kutsunud Sotsiaalministeerium koost&ouml;&ouml;s Civitta Eesti AS-iga. 2017. aastast v&auml;lja antavat m&auml;rgist saavad taotleda nii t&ouml;&ouml;andjad era- ja avalikus sektoris kui ka kodaniku&uuml;hendused.</p> <p>Fotod virtuaalsest tunnustus&uuml;ritusest: <a href="https://bit.ly/33el4Ky">https://bit.ly/33el4Ky</a></p> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2861„Hea töökeskkond 2020“ tunnustuse pälvis Ericsson Eesti2020-11-25<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon tunnustab igal aastal ettev&otilde;tteid hea t&ouml;&ouml;keskkonna arendamise eest. Sel aastal hinnati auhinna v&auml;&auml;riliseks Ericsson Eesti.</b></p> <p><b>&nbsp;</b></p> <p>Auhinna andis &uuml;le T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor Maret Maripuu. &bdquo;T&auml;navune aasta on t&otilde;stnud hea ja t&ouml;&ouml;tajatest hooliva t&ouml;&ouml;keskkonna j&otilde;uliselt esiplaanile. Seekordne v&otilde;itja Ericsson Eesti on hea n&auml;ide sellest, kuidas t&ouml;&ouml;tajaid kaasates on v&otilde;imalik &uuml;les ehitada h&auml;stitoimiv t&ouml;&ouml;ohutuss&uuml;steem,&ldquo; &uuml;tles ta. Maripuu s&otilde;nul paluti sel aastal konkursil osalejatel kirjeldada v&auml;hemalt &uuml;ht head koroonaviiruse leviku t&otilde;kestamise praktikat t&ouml;&ouml;keskkonnas. &bdquo;On ilmne, et Ericsson Eesti on v&otilde;tnud t&otilde;siselt vajadust t&otilde;kestada viiruse levikut. Nad on t&ouml;&ouml; &uuml;mber korraldanud nii, et t&ouml;&ouml;tajad puutuksid v&otilde;imalikult v&auml;he kokku nii t&ouml;&ouml;tades kui puhkepauside ajal, saadaval on isikukaitsevahendid,&ldquo; tunnustas Maripuu.&nbsp;</p> <p>Ericsson Eesti v&auml;&auml;rtustab ohutut ja tervist hoidvat t&ouml;&ouml;keskkonda. Edu v&otilde;tmeks on t&ouml;&ouml;tajate kaasamine hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomisse ja hoidmisse, nende ettepanekuid hinnatakse ja v&otilde;etakse t&otilde;siselt. Ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonna meeskond on motiveeritud ja huvitatud hea t&ouml;&ouml;keskkonna pidevasse arengusse panustamisest. Probleemid arutatakse l&auml;bi ning otsitakse k&otilde;igile sobivaid lahendusi.&nbsp;</p> <p>Koroonaviiruse leviku t&otilde;kestamiseks p&uuml;&uuml;takse v&auml;hendada kontakte - t&ouml;&ouml; on korraldatud selliselt, et erinevad vahetused kokku ei puutu. Kontoris on inimesed jagatud kolme vahetusse, et oleks v&otilde;imalik distantsi hoida. M&otilde;eldud on kontaktide v&auml;hendamisele ka &uuml;ldkasutatavates ruumides.&nbsp;</p> <p>Ericsson Eesti personalijuhi Katri J&uuml;rine s&otilde;nul on turvaline, ohutu ning professionaalne t&ouml;&ouml;koht oluline osa igap&auml;eva t&ouml;&ouml;elust. &bdquo;Meie jaoks on t&ouml;&ouml;tajate heaolu ja hea t&ouml;&ouml;keskkond v&auml;ga olulised, juhtkond teadvustab vajadust tagada ohutut t&ouml;&ouml;keskkonda ja t&ouml;&ouml;tingimusi, ning see on strateegiline valdkond inimeste juhtimises,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;See auhind on tunnustuseks k&otilde;igile meie t&ouml;&ouml;tajatele, kellega koos oleme loonud hea t&ouml;&ouml;keskkonna meie ettev&otilde;ttes,&ldquo; lisas ta.</p> <p>&bdquo;Hea T&ouml;&ouml;keskkond&ldquo; tunnustusega soovib T&ouml;&ouml;inspektsioon t&otilde;sta esile ettev&otilde;tteid, kus v&auml;&auml;rtustatakse t&ouml;&ouml;tajate tervist s&auml;&auml;stvat t&ouml;&ouml;keskkonda ja ohutut t&ouml;&ouml;tamist. Auhinda antakse v&auml;lja kuuendat korda. Varasemalt on hea t&ouml;&ouml;keskkonna auhinna saanud Crystalsol ja Tallinna Vesi (2015), Saku Metall, Harju Elekter Teletehnika (2016), Baltic Oil Service ja Derivco Estonia (2017), Bonava ja Saaremaa Piimat&ouml;&ouml;stus (2018), Insly O&Uuml; ja Elisa Eesti (2019). Auhinna kohta saab rohkem lugeda siit&nbsp;<a href="https://protect2.fireeye.com/v1/url?k=acc13446-f35a0d0b-acc174dd-86b568293eb5-a16c9a6b37fe5a09&amp;q=1&amp;e=9a854ed5-22ed-4608-84d7-5bf760d23702&amp;u=https%3A%2F%2Fwww.ti.ee%2Fet%2Fteavitustegevus-infomaterjalid%2Fhea-tookeskkond-auhind" target="_blank">https://www.ti.ee/et/teavitustegevus-infomaterjalid/hea-tookeskkond-auhind</a>&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/HT20.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-HT20.jpg" /></a></p> <p><b>Fotol</b> T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor Maret Maripuu, Ericsson Eesti personalijuht Katri J&uuml;rine ning Ericsson Eesti t&ouml;&ouml;ohutusjuht Semjon Galajev.<i>&nbsp;</i></p> <p><i>Kristel Abel<br /></i><i>Meedian&otilde;unik</i></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2860Mida teha, kui ma kodukontoris tööd teha ei saa?2020-11-25<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Kuidas ma peaksin edasi k&auml;ituma, kui t&ouml;&ouml;andja sulges koroonaviiruse leviku t&otilde;kestamiseks kogu kontori ja k&auml;skis sellest n&auml;dalast k&otilde;igil kaugt&ouml;&ouml;d teha? Kaasa anti k&uuml;ll arvuti, kuvar ja tool, aga ma ei saa siiski kodus tegelikult t&ouml;&ouml;d teha, sest peres on hooldamist vajav vanainimene ning kaks alla kolmeaastast last.</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</i></b> Eestis kehtiva &otilde;iguskorra kohaselt saab kaugt&ouml;&ouml; toimuda &uuml;ksnes poolte kokkuleppel. T&ouml;&ouml;andja ei saa &uuml;hepoolselt sundida kaugt&ouml;&ouml; tegemist ja t&ouml;&ouml;taja teiselt poolt ei saa seda n&otilde;uda. Kaugt&ouml;&ouml; kokkulepe on v&otilde;imalik s&otilde;lmida nii kirjalikult kui suuliselt, kuid t&ouml;&ouml;lepingu seadus eeldab siiski kirjalikus vormis kokkuleppe s&otilde;lmimist.&nbsp;</p> <p>K&uuml;simuses kirjeldatud olukorras tuleks t&ouml;&ouml;andjale esimesel v&otilde;imalusel v&auml;hemalt e-kirjaga teada anda, et t&ouml;&ouml; tegemine kaugt&ouml;&ouml;na ei ole v&otilde;imalik ning pakkuda enda poolt v&otilde;imalikud lahendused, millistel tingimustel t&ouml;&ouml;suhe siiski j&auml;tkuda saaks. N&auml;iteks oleks v&otilde;imalus pakkuda, et kuna suurem osa t&ouml;&ouml;tajaid teevad meelsasti kaugt&ouml;&ouml;d, siis t&ouml;&ouml;andja korraldaks nii, et konkreetne t&ouml;&ouml;taja saaks j&auml;tkata t&ouml;&ouml;tamist kontoris ehk t&ouml;&ouml;andja avaks kontori osaliselt.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja leiab, et kontori osaline avamine on probleemne ehk kaasnevad kulud, mis &uuml;he t&ouml;&ouml;taja puhul on ebaproportsionaalselt suured, siis v&otilde;iks t&ouml;&ouml;andja kaaluda t&ouml;&ouml;taja jaoks &uuml;ksiku t&ouml;&ouml;ruumi &uuml;&uuml;rimist ehk t&ouml;&ouml;andja kaaluks, millised kulud on tema jaoks optimaalsemad.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;tajale sobib, siis v&otilde;ib lahenduseks olla ka t&ouml;&ouml;aja muutmine, mis v&otilde;imaldaks kodus t&ouml;&ouml;tamist n&auml;iteks aegadel, kui segavaid faktoreid on v&auml;hem ja keskendumine v&otilde;imalik. &Uuml;hiselt arutades v&otilde;ib leida veel v&otilde;imalusi, mis toetaksid t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml; j&auml;tkamist kodus, nt summutavate vaheseinte muretsemine t&ouml;&ouml;andja poolt vms, mis eeldab juba ka kodu kui t&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamist tervikuna.</p> <p>Kui kokkuleppele siiski ei j&otilde;uta ning t&ouml;&ouml;andja ei saa tagada t&ouml;&ouml;tamist senistel tingimustel, siis v&otilde;ib olukord p&auml;&auml;dida t&ouml;&ouml;tajapoolse t&ouml;&ouml;lepingu erakorralise &uuml;les&uuml;tlemisega t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 91 l&otilde;ike 2 alusel ehk t&ouml;&ouml;andjapoolse rikkumise t&otilde;ttu, mis seisneb t&ouml;&ouml;ks sobiva t&ouml;&ouml;keskkonna v&otilde;imaldamata j&auml;tmises ehk t&ouml;&ouml;andja kohustuste t&auml;itmata j&auml;tmises.</p> <p>Loe ka: <a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19">Korduma Kippuvad K&uuml;simused&nbsp;COVID-19 teemal</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2859XXII Töötervishoiupäev keskendub luu- ja lihaskonna vaevuste ennetusele2020-11-24<p><b>Teisip&auml;eval, 24. novembril toimub XXII T&ouml;&ouml;tervishoiup&auml;eva aastakonverents, sedakorda virtuaalselt. Konverentsil kuulutatakse v&auml;lja &bdquo;Hea t&ouml;&ouml;keskkond 2020&ldquo; auhinnasaaja.</b>&nbsp;</p> <p>Seekordne t&ouml;&ouml;tervishoiu aasta tipps&uuml;ndmus keskendub luu- ja lihaskonna vaevustele. T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori <b>Maret Maripuu </b>s&otilde;nul on luu- ja lihaskonna vaevused &uuml;ks k&otilde;ige tavalisemaid t&ouml;&ouml;ga seotud terviseprobleeme meil ja Euroopas, m&otilde;jutades miljoneid t&ouml;&ouml;tajaid ning minnes t&ouml;&ouml;andjatele maksma miljardeid eurosid aastas.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Sel aastal on t&ouml;&ouml;tervishoid olnud COVID-19 leviku t&otilde;ttu enneolematu t&auml;helepanu all. Samas ei tohi &auml;ra unustada n-&ouml; teada-tuntud probleeme t&ouml;&ouml;keskkonnas. &Uuml;ks suurimaid neist on luu- ja lihaskonna vaevused, mis sageli tulenevad t&ouml;&ouml;v&otilde;tetest ja t&ouml;&ouml;keskkonnast. Erilist t&auml;helepanu tuleb p&ouml;&ouml;rata &otilde;igetele t&ouml;&ouml;v&otilde;tetele haigestumiste t&otilde;usu ajal, et suurenenud t&ouml;&ouml;koormusega paremini toime tulla,&ldquo; r&otilde;hutas ta. &bdquo;Praegu on paljud t&ouml;&ouml;tajad siirdunud kodukontoritesse., ent sealsed tingimused ei pruugi olla ergonoomilised. Seet&otilde;ttu tuleb j&auml;lgida oma t&ouml;&ouml;asendit ning teha korrap&auml;raselt puhke- ja sirutuspause,&ldquo; lisas Maripuu.&nbsp;</p> <p>Konverentsip&auml;eva on koondatud k&otilde;ik oma valdkonna uudised.&nbsp; T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve osakonna juhataja&nbsp;Silja Soon annab &uuml;levaate f&uuml;sioloogilisest ohutegurist Eesti t&ouml;&ouml;keskkonnas. Eesti Taastusarstide Seltsi ja Ida-Tallinna keskhaigla taastusarst&nbsp;dr Eve Sooba jagab soovitusi tugi- ja liikumiselundkonna vaevuste ennetamiseks. Kiropraktik&nbsp;Gerly Truuv&auml;&auml;rt k&otilde;neleb kroonilistest vs.&nbsp;akuutsetest luu- ja lihaskonna probleemidest t&ouml;&ouml;keskkonnas. T&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;v&otilde;ime hindamise metoodik&nbsp;Hille Maas r&auml;&auml;gib luu- ja lihaskonna vaevustest seoses t&ouml;&ouml;v&otilde;imega. Ericsson Eesti t&ouml;&ouml;ohutusjuht&nbsp;Semjon Galajev jagab ettev&otilde;tte h&auml;id praktikad luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamisel.&nbsp;</p> <p>Esmaesitlusele tuleb <a href="https://youtu.be/h62jYJhBDPg ">T&ouml;&ouml;inspektsiooni v&auml;rske video&nbsp;raskuste k&auml;sitsi teisaldamisest</a></p> <p><a href="https://worksup.com/app#id=TOOTERVIS">Konverentsi on v&otilde;imalik j&auml;lgida veebi vahendusel&nbsp;</a></p> <p>Konverentsip&auml;ev kulmineerub &bdquo;<b>Hea T&ouml;&ouml;keskkond 2020&ldquo;</b> auhinnasaaja v&auml;ljakuulutamisega. Auhind antakse ettev&otilde;ttele, kes p&ouml;&ouml;rab seaduses etten&auml;htust suuremat t&auml;helepanu oma t&ouml;&ouml;tajate tervise hoidmisele ning ohutuse tagamisele t&ouml;&ouml;keskkonnas. Sel aastal tuli kandideerijatel tutvustada v&auml;hemalt &uuml;ht head praktikat COVID-19 ennetamisel.&nbsp;</p> <p>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Ameti kampaania &bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad v&auml;hendavad koormust&ldquo; p&ouml;&ouml;rab k&otilde;ikides Euroopa riikides samaaegselt t&auml;helepanu luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamisele - mida saab &auml;ra teha t&ouml;&ouml;taja ise, mida t&ouml;&ouml;andja, et neid vaevusi oleks v&auml;hem ja inimesed t&ouml;&ouml;taksid tervist s&auml;&auml;stvalt k&otilde;rge vanuseni. Eestis veab kampaaniat T&ouml;&ouml;inspektsioon.&nbsp;&nbsp;</p> <p><i>Kristel Abel<br /></i><i>Meedian&otilde;unik</i></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2858Valitsuse kinnitatud tööhõiveprogramm leevendab COVID-19 negatiivseid mõjusid2020-11-20<p><b>19. novembril toimunud istungil kinnitas valitsus uue t&ouml;&ouml;h&otilde;iveprogrammi, mis aitab leevendada COVID-19 levikuga seotud negatiivseid t&ouml;&ouml;turum&otilde;jusid. T&ouml;&ouml;h&otilde;iveprogramm v&otilde;imaldab Eesti T&ouml;&ouml;tukassal j&auml;tkata ka paindlikult t&ouml;&ouml;turuteenuste ja -toetuste pakkumist.</b></p> <p>T&ouml;&ouml;h&otilde;iveprogramm aastateks 2021-2023 v&otilde;imaldab lisaks senistele teenustele pakkuda n&auml;iteks j&auml;tkutuge inimestele, kelle t&ouml;&ouml;l p&uuml;simine on raskendatud. Soodsamaks muutub t&ouml;&ouml;andja koolitustoetuse, ettev&otilde;tluse alustamise toetuse, n&otilde;ustamisteenuste ja t&ouml;&ouml;d otsivate inimeste t&ouml;&ouml;turukoolituse tingimused.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;turuteenuseid ja -toetusi planeerides peame arvestama kiiresti muutunud olukorraga t&ouml;&ouml;turul,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b>. &bdquo;Kahtlemata avaldab COVID-19 kriis m&otilde;ju t&ouml;&ouml;turule nii Eestis kui &uuml;lemaailmselt, mis tingib vajaduse reageerida tekkinud situatsioonile paindlikult ka vastavate teenuste pakkumisel. N&auml;iteks t&ouml;&ouml;andja koolitustoetust oma t&ouml;&ouml;tajate t&auml;iendamiseks v&otilde;imaldatakse edaspidi ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaste koolituste eest. M&auml;rkimist v&auml;&auml;rib &uuml;htlasi j&auml;tkutoe laialdasem pakkumine, t&ouml;&ouml; kaotanud juhtidele m&otilde;eldud arengutreeningu v&otilde;imaldamine ja n&otilde;ustamisteenuste lihtsamini k&auml;ttesaadavaks tegemine ning ettev&otilde;tluse alustamise toetuse t&otilde;stmine 6000 euroni.&ldquo;</p> <p>J&auml;tkutuge hakkavad pakkuma t&ouml;&ouml;tukassa spetsialistid inimestele, kelle t&ouml;&ouml;l p&uuml;simine on raskendatud, et nad ei j&auml;&auml;ks korduvalt t&ouml;&ouml;ta. J&auml;tkutoe raames n&otilde;ustatakse nii t&ouml;&ouml;le asunud inimest kui t&ouml;&ouml;andjat, vajadusel kaasatakse inimese t&ouml;&ouml;l p&uuml;simise toetamiseks teisi spetsialiste ja l&auml;hiv&otilde;rgustikku.</p> <p>Ettev&otilde;tluse alustamise toetust suurendatakse kuni 6000 euroni, et soodustada t&ouml;&ouml;tute ettev&otilde;tlikkust ja iseendale t&ouml;&ouml;koha loomist.</p> <p>Arengutreeningu<b> </b>ehk <i>coachingu </i>pakkumine<i> </i>on uus juulist k&auml;ivituv t&auml;iendav v&otilde;imalus t&ouml;&ouml; kaotanud ettev&otilde;tete v&otilde;i asutuste juhtidele, et&nbsp; toetada nende ametialast arengut ja toimetulekut muutustega ning aidata teha karj&auml;&auml;rivalikuid. Seda teenust hakkab t&ouml;&ouml;tukassa pakkuma vastavalt kvalifitseeritud teenusepakkujate abiga.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja koolitustoetust v&otilde;imaldatakse edaspidi lisaks v&auml;rbamise ja muutuste olukorrale ning eesti keele koolitustele ka t&ouml;&ouml;tajate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alaste oskuste arendamiseks. Samuti on plaanis &uuml;htlustada toetuse m&auml;&auml;ra kuni 80 protsendile toetatavatest koolituskuludest ja suurendada maksimumm&auml;&auml;ra 2500 eurole. Erandina on lubatud katta kuni 100 protsenti ja kuni 2500 eurot toetatavatest koolituskuludest siis, kui v&otilde;etakse t&ouml;&ouml;le arvel olev t&ouml;&ouml;tu. Toetuse saamiseks n&otilde;utavat minimaalset koolitusmahtu v&auml;hendatakse 80 tunnilt 50 tunnile.</p> <p>N&otilde;ustamisteenuseid (ps&uuml;hholoogiline, s&otilde;ltuvus- ja v&otilde;lan&otilde;ustamine) saab edaspidi osutada paindlikumalt ehk lisaks hankega tellimisele lisandub teenusel osalejale v&otilde;imalus valida sobiv n&otilde;ustaja t&ouml;&ouml;tukassa kvalifitseeritud teenuseosutaja juures.</p> <p>T&ouml;&ouml;h&otilde;iveprogrammi rahastatakse t&ouml;&ouml;turuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist. 2021. aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini on t&ouml;&ouml;h&otilde;iveprogrammi rahaline maht kuni 56,7 miljonit eurot, 2022. aastal kuni 58,8 miljonit eurot, 2023. aastal kuni 55,8 miljonit eurot. Rahaline maht h&otilde;lmab nii t&ouml;&ouml;turuteenuste osutamiseks kui ka stipendiumi ning s&otilde;idu- ja majutustoetuse maksmiseks kavandatud rahasummat.</p> <p>1. novembri seisuga oli t&ouml;&ouml;tuna arvel 50 487 inimest ning registreeritud t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r 7,8%. V&otilde;rreldes eriolukorra algusega on 2020. aasta novembri alguseks registreeritud t&ouml;&ouml;tute arv kasvanud ligikaudu 37%.</p> <p></p> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2856Ohtu ehitusel tuleb osata ära tunda2020-11-19<p><em>K&auml;esoleval s&uuml;gisel kontrollis&nbsp;T&ouml;&ouml;inspektsioon t&ouml;&ouml;ohutust 70 ehitusplatsil, kus tuvastati 200 rikkumist. Vaid kahel&nbsp; ehitusplatsil t&auml;ideti k&otilde;iki t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;udeid. &Uuml;hel juhul ohtlik t&ouml;&ouml; peatati. <a href="https://www.ti.ee/et/uudised/tooinspektsioon-kontrollitud-ehitusplatsidest-vaid-kahel-taideti-koik-ohutusnoudeid" target="_blank">Loe edasi</a>.</em></p> <p><b>Ehitusobjektidel juhtub traumasid ja &otilde;nnetusi v&otilde;rreldes teiste valdkondadega oluliselt rohkem. Kas t&ouml;&ouml;tajate ohutaju on kadunud? V&otilde;i ei osata ohte ette n&auml;ha ega &otilde;igesti hinnata, kui ka vajalikku turvavarustust kasutatakse?</b></p> <p>&bdquo;Minu ehitajast isa kukkus tellingutelt alla ja hukkus. M&otilde;ned kuud varem oli mu ema surnud v&auml;hki. 13aastaselt sain &uuml;le&ouml;&ouml; t&auml;iskasvanuks, kes hakkas vastutama ka oma 10aastase venna eest,&ldquo; meenutab 30 aasta eest vanemad kaotanud <b>Annika</b>, kes arvab, et ju oli lisaks kipakatele tellingutele ja turvavarustuse puudumisele isa t&auml;helepanu leina t&otilde;ttu hajunud. Rahvusvahelise <b>T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Teabeagentuuri (OSHA)</b> andmeil p&otilde;hjustab just ehitusel k&otilde;rgelt kukkumine, tellingute kokkuvarisemine, varingud kaevet&ouml;&ouml;de ajal, elektril&ouml;&ouml;gid, objektide vahele j&auml;&auml;mised jms sarnased olukorrad nii eluohtlikke kui surmaga l&otilde;ppevaid vigastusi. Seejuures juhtub ehitussektoris v&otilde;rreldes muude valdkondadega keskmisest enam t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, milles kaotatakse elu.</p> <p>Erinevatest &otilde;nnetus- ja vigastusohtudest on v&auml;gagi h&auml;sti teadlik ehitusettev&otilde;tja <b>Joosep Loopere</b>, kes ise ronib objektil olles m&ouml;&ouml;da tellinguid ja redeleid. Ta on endale teadvustanud: ehitusel v&otilde;ib k&otilde;ike juhtuda, kui oled hooletu v&otilde;i t&auml;helepanematu. &bdquo;&Otilde;nnetus ei h&uuml;&uuml;a tulles,&ldquo; meenutab ta tuntud vanas&otilde;na, sest tal endalgi on nii m&otilde;ndagi juhtunud, n&auml;iteks murdis ta varbaluu. &bdquo;F&uuml;&uuml;silist t&ouml;&ouml;d tehes on f&uuml;&uuml;siliste traumade oht alati olemas. S&otilde;ltub, kui t&otilde;siselt ja entusiastlikult k&otilde;ike teed. V&otilde;ib olla nihestusi, p&otilde;rutusi, l&otilde;iketraumasid noa v&otilde;i saega...&ldquo;</p> <p>K&otilde;iki oma traumasid, mida on &uuml;ksjagu juhtunud nii ehitusel t&ouml;&ouml;d tehes kui sportides, Joosep loetlema ei hakka. Pigem r&otilde;hutab ta: &bdquo;Alati on hea, kui inimesel on teadlikkus, kuidas sellisel juhul k&auml;ituda ja mida teha.&ldquo; Seet&otilde;ttu &otilde;ppis ta parameedikuks, et olla ise teadlikum, enesekindlam ja kaitstum. Oma meditsiinialaseid oskusi lihvib ta Kaitseliidu parameedikuna, sest sealgi v&otilde;ib &otilde;ppuste ajal liigsest entusiasmist v&otilde;i v&auml;simusest tingitud t&auml;helepanu hajumise t&otilde;ttu &otilde;nnetusi esineda.</p> <p>Ehitus- ja kinnisvarakontsernis Merko Ehitus, mis tegutseb lisaks Balti riikidele ka Norras ja annab Eestis t&ouml;&ouml;d ligi viiesajale t&ouml;&ouml;tajale, juhtunud suuremad &otilde;nnetused &uuml;letavad ka uudisk&uuml;nnise. Nii n&auml;iteks sai eelmisel aastal &uuml;hel juulikuu t&ouml;&ouml;p&auml;eva hommikul raskelt vigastada 44-aastane mees, kui kortermaja ehitusel paigaldati seina betoontahvlit. Sein hakkas liikuma ja kukkus talle peale. Mees viidi kriitilises seisundis haiglasse.</p> <p><b>Merko Ehitus Eesti </b><b>kommunikatsiooni- ja turundusjuht K&auml;tlin Kaasik</b> s&otilde;nab, et t&ouml;&ouml;ohutust ehituses kui &uuml;he suurema t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuseriskiga valdkonnas peetakse nende ettev&otilde;ttes v&auml;ga t&auml;htsaks.</p> <p>&bdquo;Teeme omalt poolt k&otilde;ik, et nii meie enda t&ouml;&ouml;tajad kui ka allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjate inimesed j&otilde;uaksid iga t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;pus turvaliselt koju. Rakendame oma ehitusplatsidel k&otilde;ike seadusega n&otilde;utut, meie t&ouml;&ouml;protsessid on kujundatud rahvusvahelise t&ouml;&ouml;ohutusstandardi n&otilde;uetest l&auml;htuvalt.&ldquo; Samas on lisatud t&auml;iendavaid meetmeid. N&auml;iteks hoiame lisaks tegelikele &otilde;nnetusjuhtumitele silma peal &otilde;nnetusjuhtumitel olukordades, kus &otilde;nnetust ei juhtunud, ent ohtlik kogemus aitab luua turvalisemaid lahendusi.&ldquo;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/28ehitus ylemiste (3).jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-28ehitus ylemiste (3).jpg" /></a></p> <h2>V&auml;hene kogemus v&otilde;i liigne enesekindlus?&nbsp;</h2> <p><b>Kuigi &otilde;nnetus ei h&uuml;&uuml;a tulles, siis mis vigu teevad ehitusobjektidel t&ouml;&ouml;tajad ise?</b>&nbsp;</p> <p>Selgitab <b>Merko Ehitus Eesti t&ouml;&ouml;ohutuse spetsialist Indrek Link.</b>&nbsp;</p> <p>&bdquo;Enamasti ongi &otilde;nnetused seotud t&ouml;&ouml;taja eksimustega &ndash; kas ei j&auml;rgita ohutus- ja kasutusjuhendite n&otilde;udeid v&otilde;i otsitakse lihtsamat viisi, kuidas t&ouml;&ouml; &auml;ra teha, kasutades n&auml;iteks konkreetseks t&ouml;&ouml;ks mittesobivat t&ouml;&ouml;riista. Samuti on k&uuml;simus, kas t&ouml;&ouml;taja oskab ohtu &otilde;igesti hinnata v&otilde;i &auml;ra tunda.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja koostab enne ehitust&ouml;&ouml;de algust t&ouml;&ouml;ohutuse plaani, millega peavad k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad tutvuma. Juhul, kui sellega ja tehtavate t&ouml;&ouml;de riski maandamiseks kirja pandud meetmetega v&otilde;i ohtliku t&ouml;&ouml; tegemise ohutusabin&otilde;udega p&otilde;hjalikult ei tutvuta, tekivad kiiresti ka &otilde;nnetused.</p> <p>Praktiline kogemus &uuml;tleb, et k&otilde;ige sagedamini satuvad &otilde;nnetusse kas algajad t&ouml;&ouml;lised, kel pole veel suurt vilumust, v&otilde;i juba v&auml;ga pika kogemusega t&ouml;&ouml;tajad, kes hakkavad oma v&otilde;imeid &uuml;le hindama. Suurimaks &otilde;nnetuse p&otilde;hjuseks on t&auml;helepanematus &ndash; kas &uuml;mbruskonnas toimuva, masinate v&otilde;i teiste t&ouml;&ouml;tajate suhtes.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Missugust laadi &otilde;nnetusi, mis inimesed haiguslehele viib, k&otilde;ige enam tekib?</b></p> <p>&bdquo;&Otilde;nnetusjuhtumeid on seinast seina, aga ilmselt suurimaks &uuml;hiseks nimetajaks on kukkumine. Kas k&otilde;rgustest, millega kaasnevad &uuml;ldiselt raskemad vigastused, v&otilde;i komistamine ja kukkumine, mis tekitavad kergemaid vigastusi. Samas tuleb ette ka l&otilde;ikevigastusi, kas noaga, terava materjaliga v&otilde;i m&otilde;ne muu l&otilde;ikeseadmega.</p> <p>N&auml;iliselt kergest vigastusest taastumine v&otilde;ib teinekord v&otilde;tta raskemaga v&otilde;rreldes pea sama kaua aega. N&auml;iteks on meil kogemus, kus kergeks t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuseks kvalifitseerunud s&uuml;ndmus, mil t&ouml;&ouml;taja lihvis seina, l&otilde;i k&auml;e &auml;ra ja vigastas s&otilde;rmek&otilde;&otilde;lust, tuli tal taastuda ja t&ouml;&ouml;lt eemal olla ligi kaks kuud.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Milline on ehitusmeeste kaitsevarustus? Kas seda kasutatakse? V&otilde;i pigem peetakse t&uuml;likaks?</b><b></b></p> <p>&bdquo;Ehitust&ouml;&ouml;liste kaitsevarustus s&otilde;ltub t&ouml;&ouml;liigist, mida parasjagu tehakse. Standardne varustus on eredav&auml;rviline (Hi-Vis) t&ouml;&ouml;riietus nii suvel kui talvel, turvajalatsid, kiiver. Vastavalt t&ouml;&ouml; iseloomule kaitseprillid, k&otilde;rvaklapid v&otilde;i -tropid, mask, p&otilde;lvekaitsmed jms.</p> <p>Kaitsevarustuse kasutamise olulisust m&otilde;istetakse meil ettev&otilde;ttes h&auml;sti &ndash; saadakse aru ja teadvustatakse, et see on t&ouml;&ouml;taja enda kaitseks. Olles ettev&otilde;ttena juba 30 aastat ehitusturul tegutsenud, on sellest tulenevalt praktika ja kogemused kinnistanud t&ouml;&ouml;tajate arusaama, et kaitsevarustuse n&otilde;ue on vajalik.</p> <p>T&otilde;si, vahel on platsidel keerulisem tagada, et seda m&otilde;istaksid ka allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjad. Eriti, kui nende t&ouml;&ouml;lised on p&auml;rit riikidest, kus j&auml;rgitakse Eestiga v&otilde;rreldes leebemaid v&otilde;i lihtsalt teistsuguseid ohutusstandardeid. Neil juhtudel tuleb investeerida aega ja j&otilde;udu lisaselgitustesse, et Eestis on ohutusn&otilde;uete tingimused p&otilde;hjusega karmimad ja neid tuleb j&auml;rgida enda kaitsmiseks.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Kas &otilde;nnetusjuhtumeid ja neid tekitavaid ebasoodsaid tegureid &uuml;ldse &otilde;nnestub t&auml;ielikult minimeerida? Milliste turvariskidega peab tegelema ettev&otilde;te?</b><b></b></p> <p>&bdquo;T&auml;ielikult ei ole v&otilde;imalik &otilde;nnetusjuhtumite p&otilde;hjustegureid &auml;ra hoida. Potentsiaalselt &otilde;nnetusele kaasa aitavaid ohutegureid ja eriti veel siis, kui toimib mitme faktori koosm&otilde;ju, on lihtsalt nii palju, et k&otilde;iki ei ole v&otilde;imalik ette n&auml;ha.</p> <p>K&uuml;ll aga suudab ohutegureid minimeerida ohuteadlik, t&ouml;&ouml;ohutusalaselt korralikult koolitatud ja korrektset kaitsevarustust kasutav inimene, kel on pikaajalisest praktikast tulenevalt etten&auml;gelikkust ja oskust t&ouml;id planeerida.</p> <p>Probleemsemateks turvariskideks on t&ouml;&ouml;tajate sattumine ohutsoonidesse, milles nad konkreetsel hetkel ei peaks viibima. Samuti k&otilde;rvaliste isikute &bdquo;sattumine&ldquo; ehitusplatsile ja ohutusplaanist mitte kinnipidamine. K&otilde;igi nende tegurite minimeerimise vastu aitab p&otilde;hjalik koolitamine, ohtudele t&auml;helepanu juhtimine ja j&auml;relevalve ehitusplatsil toimuva &uuml;le. T&auml;htsat rolli kannab kindlasti platsil t&ouml;&ouml;de juhtimisega seotud objektimeeskond, aga ohutuse t&otilde;husaks j&auml;tkusuutlikuks arenguks tuleb ise t&ouml;&ouml;d tehes ka oma kolleegil silma peal hoida.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>&Otilde;nnetusjuhtumid ehitusvaldkonnas</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Eurostati </b>2017. aasta andmeil juhtus Euroopa Liidu riikide<b> </b>ehituse, transpordi, ladustamise, t&ouml;&ouml;tleva t&ouml;&ouml;stuse, p&otilde;llumajanduse, metsanduse ja kalanduse sektoris kokku umbes kaks kolmandikku (65,2%) k&otilde;igist surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest. Neist viiendik (20,6%) traagilistest juhtumitest oli ehitussektoris.</p> <p>Laialt levinud on kahte t&uuml;&uuml;pi vigastused: haavad ja pindmised vigastused (29,1%), samuti nihestused ja venitused (27,4%). Sageli tekib p&otilde;rutusi ja sisemisi vigastusi (17,7%) ning luumurde (11,3%).</p> <p>2017. aasta andmeil toimus Eestis 6279 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, neist surmaga l&otilde;ppes 8. Taanis juhtus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi kokku 48 842 (hukkus 8), L&auml;tis vastavalt 1895 (21), Leedus 3977 (33), Rootsis 36 761 (44), Austrias 63 993 (96), Soomes 42 025 (23).<b></b></p> <p>Registreeritud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustes kannatanuid oli meil <b>Statistikaameti </b>andmeil ehitussektoris 2013. aastal 360, aasta hiljem 365. 2018. aastal 440 ja eelmisel aastal 436. Kannatanute hulka, mis on aasta aastalt suurenenud, on arvestatud ka t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuses hukkunud. Neid oli eelmisel aastal 8, &uuml;le-eelmisel aastal 3.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/28kannatanudehituses1.PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-28kannatanudehituses1.PNG" /></a><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/28kannatanudehituses2.PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-28kannatanudehituses2.PNG" /></a></p> <p><a href="https://tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/48%20artiklit/28kannatanudehituses3.PNG" target="_blank" class="thickbox" rel="_contentGallery" style="text-decoration-line: underline;"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-28kannatanudehituses3.PNG" style="display: block;" /></a></p> <p>Vaata ka T&ouml;&ouml;inspektsiooni bro&scaron;&uuml;&uuml;ri "<a href="https://www.ti.ee/sites/default/files/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Truekised/tooohutus_ehitusplatsil.pdf">T&ouml;&ouml;ohutus ehitusplatsil</a>"&nbsp;</p> <p><span>Tekst: Tiina Lang<br /></span></p> <p>Fotod: Merko, Tiit Veerm&auml;e</p> <p><span><br /></span></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2857Kuidas valida näomaski? Loe täpsemalt TTJA juhisest2020-11-18<p><strong>Eesti turul levivad v&auml;ga erineva v&auml;limuse ja kvaliteediomadustega korduvkasutatavad n&auml;omaskid ja selleks, et maskikandja saaks teha teadlikuma valiku, on Tarbijakaitse ja Tehnilise J&auml;relevalve Amet (TTJA) koostanud juhised miinimumn&otilde;uetest Eestis turustatavatele laiatarbe n&auml;okatetele. Juhend on leitav&nbsp;<a href="https://www.ttja.ee/sites/default/files/content-editors/juhend_isikukaitsevahendite_ja_laiatarbe_naokatete_turustamisele_1.pdf" class=" icon-internal icon-PDF">SIIT</a><span class="file-enrichments">&nbsp;(PDF)</span>.</strong></p> <p>TTJA tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa s&otilde;nul on v&auml;ga oluline endale aru anda juba maski valides, et kas mask on piisavalt turvaline nii enda kui teiste l&auml;hedal toimetavate inimeste jaoks. Igal m&uuml;&uuml;daval maskil peab juures asuma detailne juhend, kus n&auml;iteks on v&auml;lja toodud, et&nbsp;kas tegu on &uuml;hekordse v&otilde;i korduvkasutatava maskiga; ning kas korduvkasutatav mask on v&auml;hemasti 60 kraadise kuumuse juures pestav v&otilde;i et kas see on tehtud piisavalt &otilde;hus levivaid osakesi kinni hoidvast materjalist. &bdquo;M&uuml;&uuml;gikohas endale korduvkasutatavat maski valides j&auml;lgi kindlasti tootega kaasasolevat infot ja m&auml;rgistust. Samuti tuleb maski kindlasti kanda ja hooldada vastavalt tootja juhistele,&ldquo; pani ta ostjatele s&uuml;damele.</p> <p>Korduvkasutatava maski pakendil v&otilde;i kaasasoleval infolehel peab kirjas olema allj&auml;rgnev info:</p> <ul> <li>filtreerimist&otilde;husus ja osakeste suurus, millega seda on katsetatud;</li> <li>viide, kas tegu on korduvkasutatava v&otilde;i &uuml;hekordse n&auml;omaskiga;</li> <li>korduvkasutatava maski puhul lisaks teave, et &bdquo;maski tuleb puhastada vastavalt tootja juhistele p&auml;rast iga kasutamist&ldquo; ning lisatud peavad olema juhised toote puhastamiseks/pesemiseks.&nbsp;PS! Viirusosakesed h&auml;vinevad alates 60-kraadise pesu puhul. N&auml;iteks, kui juhisel on viidatud 40-kraadisele pesule ja puuduvad viited teistele puhastusjuhistele, mis tagaks viirusosakeste h&auml;vinemise, ei saa sellist toodet pidada korduval kasutamisel kasutajale ohutuks;</li> <li>kasutusjuhised (kuidas n&auml;okate/mask peab olema paigaldatud jms - v&otilde;ib olla piktogrammidena);</li> <li>lisatud peab olema muu hulgas j&auml;rgmine teave: &bdquo;Kontrollige alati, et n&auml;okate oleks &otilde;igesti s&auml;titud ja kataks teie nina, suu ja l&otilde;ua; habe v&otilde;ib v&auml;hendada filtreerimist&otilde;husust.&ldquo; Samuti peab olema lisatud j&auml;rgmine info: &bdquo;N&auml;okatte kasutamine ei asenda teisi kaitsemeetmeid nagu regulaarne k&auml;tepesu, vajalik distantsihoidmine jms.&ldquo;;</li> <li>lisatud peab olema hoiatus: &bdquo;Hoiatus/t&auml;helepanu! Tegu ei ole meditsiinilise maski ega isikukaitsevahendiga. N&auml;okate/mask piirab kasutaja hingamisteedest piisakeste lendumist keskkonda.&ldquo; (vastav hoiatus peab olema kergesti m&auml;rgatav);</li> <li>tootja ja/v&otilde;i importija nimi ja kontaktandmed;</li> <li>toote identifitseerimisvahend (mudeli-, partiinumber vms).</li> </ul> <p>Sama m&auml;rgistus peab olema ka e-poes toote kirjelduse juures.</p> <p>&bdquo;Selline mask, millel ei ole &uuml;ldse mingisugust infot kaasas v&otilde;i e-poes ei ole vastavat kirjeldust toote juures, j&auml;tkem pigem ostmata,&ldquo; soovitas Teinemaa. Ta lisas, et n&auml;omask v&auml;hendab viiruse levikut vaid siis, kui samal ajal t&auml;ita ka teisi ennetavaid meetmeid &ndash; p&uuml;sida haigena kodus, hoia teiste inimestega distantsi ja t&auml;ita h&uuml;gieenin&otilde;udeid.</p> <p>NB, arvestatavate kaitseomadustega maski isiklikuks otstarbeks saab inimene ka ise teha. Vaata TTJA juhendeid, kuidas ise valmistada korduvkasutatavat maski:</p> <ul> <li><a href="https://www.ttja.ee/sites/default/files/failid/dokumendid/kuidas_valmistada_kodus_kaitsemaska_210x297_est.pdf" class=" icon-internal icon-PDF">&nbsp;&bdquo;Kuidas valmistada kodus mask 5 minutiga?&ldquo;</a><span class="file-enrichments">&nbsp;(PDF)</span>&nbsp;&nbsp;</li> <li>&nbsp;<a href="https://www.ttja.ee/sites/default/files/failid/dokumendid/ttja_juhend_ikv_tootmine_1.04.2020.pdf" class=" icon-internal icon-PDF">&bdquo;Isetehtud maski valmistamise soovitused eraisikutele ja Meditsiinilise maski valmistamise juhised ettev&otilde;tjatele&ldquo;</a><span class="file-enrichments">&nbsp;(PDF)</span>&nbsp;.</li> </ul> <p>TTJA juhib t&auml;helepanu, et toote ohutuse ja n&otilde;uetele vastavuse eest vastutab alati tootja/maaletooja/levitaja.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.ttja.ee/et/uudised/kuidas-valida-naomaski-loe-tapsemalt-ttja-juhisest" target="_blank">TTJA</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2854Kohtulugu: tööõnnetuse dokumenteerimine ja kindlakstegemine2020-11-17<p><b>Kohtulik arutelu, et tuvastada juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus ja </b><b>taotleda t&ouml;&ouml;andja vahendusel haigekassalt ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse h&uuml;vitist, tipnes kolmandas kohtuastmes ehk Riigikohtu Kolleegiumis otsusega, mis vaidluse osapooli ― nii t&ouml;&ouml;v&otilde;tjat kui t&ouml;&ouml;andjat ― v&otilde;isid juriidiliselt v&auml;gagi &uuml;llatada.</b></p> <p>Jaan t&ouml;&ouml;tas kojamees-santehnikuna. &Uuml;heks tema t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeks oli lumetraktoriga lund koristada. 30. jaanuaril 2017 oligi ta parasjagu seda tegemas, kui &auml;kki tuli traktorirattal kett maha. Seda tagasi pannes ta kukkus. Raske oli end p&uuml;sti ajada, sest ta tundis seljas tugevat valu. Mees teatas juhtunust kohe majandusabi-t&ouml;&ouml;keskkonnavolinikule ja valvelaua administraatorile. J&auml;rgmisel hommikul helistas ta t&ouml;&ouml;andjale ja teavitas, et pole v&otilde;imeline t&ouml;&ouml;le tulema. Samal p&auml;eval teatas ta t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest ka perearstile. Mehel diagnoositi l&uuml;lisamba rinnaosa murd. Jaan p&ouml;&ouml;rdus 8. augustil 2017 Harju Maakohtusse sooviga tuvastada, et tegemist oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega, ja ta saaks taotleda ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse h&uuml;vitist, mis aeguks kolme aasta m&ouml;&ouml;dudes.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja ei tunnistanud, et Jaaniga juhtus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. 7. aprillil 2017 oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse uurimise kohta koostatud akt, milles tuvastati, et t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust ei olnud. Ka leidis t&ouml;&ouml;andja, et n&otilde;ue oli aegunud. V&auml;idetav &otilde;nnetus juhtus 30. jaanuaril 2017, kuid Jaan p&ouml;&ouml;rdus kohtusse alles augustis. Pealegi ei t&otilde;endanud mees t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse toimumist, tema v&auml;idete kohaselt polnud see eluliselt usutav. Samuti ei teatanud ta t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest t&ouml;&ouml;andjale ega perearstile, kelle poole p&ouml;&ouml;rdus mees alles 6. veebruaril, v&auml;itmata, et &otilde;nnetus juhtus t&ouml;&ouml;l. Isegi kui see juhtus, v&otilde;ttis Jaan ise &otilde;nnetuse riski, sest tema t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeks polnud traktorile ketti tagasi panna.</p> <p><b>Mida leidis Harju Maakohus?</b></p> <p>Harju Maakohus tuvastas, et &otilde;nnetusjuhtum oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus ja m&otilde;istis t&ouml;&ouml;andjalt mehe menetluskuludeks v&auml;lja 3226,40 eurot koos viivistega. Maakohus leidis, et n&otilde;ue polnud aegunud, sest tuvastusn&otilde;ue ei aegu.</p> <p>Jaan soovis taotleda Eesti Haigekassalt t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse eest ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse h&uuml;vitist. Mees oli t&otilde;endanud, et sai tervisekahjustuse t&ouml;&ouml;tades. Traktorirattalt maha tulnud kett takistas lund l&uuml;kates s&otilde;itmist, mist&otilde;ttu suundus mees traktoriga garaaži, t&otilde;stis selle &uuml;les ja asetas traktori alla kanistri. Kui kett oli tagasi pandud, t&otilde;stis ta traktori &uuml;les, v&otilde;ttis kanistri &auml;ra ja kukkus. Traktorirattale oli ta ketti varemgi tagasi pannud. Tunnistaja &uuml;tlustest ja seletuskirjast j&auml;reldus, et traktori parandust&ouml;id telliti kolmandalt isikult alles p&auml;rast Jaaniga juhtunud &otilde;nnetust.</p> <p>Mees teatvitas &otilde;nnetusest t&ouml;&ouml;andjat, samuti r&auml;&auml;kis t&ouml;&ouml;tajatele, et tegi lumesaha rattaketti parandades seljale haiget. Samuti teatas ta t&ouml;&ouml;andjale esimesel v&otilde;imalusel oma ajutisest t&ouml;&ouml;v&otilde;imetusest, helistas j&auml;rgmisel p&auml;eval perearstikeskusesse ja k&auml;is 6. veebruaril perearsti vastuv&otilde;tul. Talle koostati 5. aprillil t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse teatis. T&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehe j&auml;rgi oli t&ouml;&ouml;lt vabastamise p&otilde;hjuseks t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. Medicum AS-i saatekirja kohaselt saadeti mees eriarsti vastuv&otilde;tule, kus tuvastati roiete, rinnaku ja l&uuml;lisamba rinnaosa murd.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja<b> </b>palus maakohtu otsuse t&uuml;histada v&otilde;i saata uueks l&auml;bivaatamiseks maakohtule. T&ouml;&ouml;taja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.</p> <p><b>Milline oli Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht?</b></p> <p>Tallinna Ringkonnakohus j&auml;ttis maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid t&auml;iendas osaliselt otsuse p&otilde;hjendusi. Leides, et t&ouml;&ouml;taja palus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tuvastada seet&otilde;ttu, et t&ouml;&ouml;andja ei tuvastanud uurimise akti koostades t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse kohta koostatud aktiga otsustab t&ouml;&ouml;andja l&otilde;plikult, kas t&ouml;&ouml;tajaga toimus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, millest omakorda s&otilde;ltub, kas talle makstakse seaduses s&auml;testatud h&uuml;vitist.</p> <p>Ringkonnakohus n&otilde;ustus Harju Maakohtu j&auml;reldusega, et Jaaniga juhtus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja<b> </b>palus kassatsioonkaebuses t&uuml;histada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse ning teha uue otsuse. P&otilde;hjendusel, et kohtud j&auml;tsid hindamata olulise t&otilde;endi, mille kohaselt kinnitas esimene arst, kelle vastuv&otilde;tul Jaan p&auml;rast v&auml;idetavat &otilde;nnetust k&auml;is, et mees ei &ouml;elnud ― &otilde;nnetus juhtus t&ouml;&ouml;l. Samuti ei hinnanud ringkonnakohus, kuidas on eluliselt v&otilde;imalik ligi 200 kg kaaluvat traktorit &uuml;les t&otilde;sta ja panna traktori alla kanister. T&ouml;&ouml;taja oli menetluse v&auml;ltel juhtumi kirjeldust muutnud, mis seadis tema v&auml;ited kahtluse alla, ent kohtud sellega ei arvestanud.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja<b> </b>vaidles kassatsioonkaebusele vastu.</p> <p><b>Millise j&auml;relduseni j&otilde;udis Riigikohtu Kolleegium?</b></p> <p>Kolleegium leidis, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel menetlus&otilde;iguse normi olulise rikkumise t&otilde;ttu t&uuml;histada ja hagi l&auml;bi vaatamata j&auml;tta. Kassatsioonkaebus rahuldati osaliselt. T&ouml;&ouml;taja oli palunud tuvastada, et temaga juhtunu oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. Seega palus ta tuvastada faktilised asjaolud, mille tuvastamist ei saa kohtus n&otilde;uda. See ei kuulu kohtu p&auml;devusse, mist&otilde;ttu tuleb t&uuml;histada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus. Oma avalduses kohtule oli Jaan m&auml;rkinud, et tema eesm&auml;rgiks oli saada haigekassalt t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega seotud t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse h&uuml;vitist.</p> <p>T&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse h&uuml;vitise, sh t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest p&otilde;hjustatud t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse h&uuml;vitise maksab haigekassa kindlustatud isikule t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tagaj&auml;rjel tekkinud haigestumise v&otilde;i vigastuse korral. Ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse h&uuml;vitist &uuml;he kalendrip&auml;eva eest 100% &uuml;he kalendrip&auml;eva keskmisest tulust. Ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse h&uuml;vitist makstakse t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehe alusel. Kindlustatud isiku t&ouml;&ouml;andja teeb t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehele oma kanded seitsme kalendrip&auml;eva jooksul alates kindlustatud isikult t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehe l&otilde;petamisest teada saamisest. Seega s&otilde;ltub h&uuml;vitise maksmine t&ouml;&ouml;andja tehtud kandest t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehel.</p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud selgitab ja p&otilde;hjuste uurimise korraldab t&ouml;&ouml;andja. &Otilde;nnetuse toimumise ajal kehtinud korra j&auml;rgi pidi t&ouml;&ouml;inspektor uurima k&otilde;iki surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, vajadusel kutsehaigusjuhtumeid ja teisi t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, uurimise vajaduse otsustab T&ouml;&ouml;inspektsiooni kohaliku asutuse juhataja. Praegu kehtiva korra kohaselt uurib T&ouml;&ouml;inspektsioon t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ja kutsehaigestumisi.</p> <p>Kuna t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja vaidlesid, kas t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus toimus v&otilde;i mitte, siis peab T&ouml;&ouml;inspektsioon juhtumi asjaolusid uurima ega saa muuhulgas l&auml;htuda sellest, et tegu oli kerge t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega.</p> <p>Kuna kohtud tegid otsuse n&otilde;ude kohta, mille lahendamine pole kohtu p&auml;devuses, siis t&auml;hendas see olulist menetlus&otilde;iguse normi rikkumist, mist&otilde;ttu t&uuml;histas kolleegium maa- ja ringkonnakohtu otsused s&otilde;ltumata kaebusest, j&auml;ttes avalduse l&auml;bi vaatamata.<b></b></p> <p><b>Riigikohtu Kolleegium m&auml;rkis:</b></p> <p>O Olukorras, kus t&ouml;&ouml;tajaga juhtub &otilde;nnetus ja t&ouml;&ouml;andja leiab uurimise tulemusel, et tegu ei olnud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega, kuid t&ouml;&ouml;taja sellega ei n&otilde;ustu, pole iseenesest v&auml;listatud t&ouml;&ouml;taja &otilde;igus esitada t&ouml;&ouml;andja vastu kohustamishagi. P&otilde;hjendusel, et kohustada t&ouml;&ouml;andjat tegema t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega seotud t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse h&uuml;vitise saamiseks vajalikke toiminguid, paludes &uuml;htlasi asendada t&ouml;&ouml;andja vastavad tahteavaldused kohtulahendiga.</p> <p>O Kuna hagi j&auml;i otsuse alusel l&auml;bi vaatamata, siis tulid nii maa- kui ka ringkonnakohtus kindlaks m&auml;&auml;ratud menetluskulud Jaanil h&uuml;vitada. T&ouml;&ouml;andja menetluskulude rahalist suurust polnud menetluses kindlaks m&auml;&auml;ratud, mist&otilde;ttu h&uuml;vitatavad menetluskulud k&otilde;igis kohtuastmetes m&auml;&auml;rab kindlaks maakohus.</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: ABCBuilding</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2853Mida teha, kui kõrvalkabineti kolleeg kahtlaselt köhib?2020-11-16<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Olen t&auml;na mitmel korral kuulnud, et k&otilde;rval kabinetis t&ouml;&ouml;tav kolleeg k&ouml;hib. L&otilde;una ajal k&ouml;&ouml;ginurgas ta ka nuuskas pidevalt. Ise ta probleemi ei n&auml;e ning koju minna ei kavatse. Kas ma v&otilde;in ise koju minna, sest ma ei julge enam t&ouml;&ouml;l olla?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </i></b>Esimese asjana soovitame sellises olukorras ise maski kanda, v&auml;ltida vahetut kontakti haigustunnustega kolleegiga, k&auml;si pesta ja vajadusel desinfitseerimisaineid kasutada. Kindlasti tuleks p&ouml;&ouml;rduda oma murega t&ouml;&ouml;andja esindaja poole. Niisama t&ouml;&ouml;lt &auml;ra minna ei tohi.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;kohal on t&ouml;&ouml;andja see, kes peab tagama t&ouml;&ouml;tajatele ohutu ja tervist hoidva keskkonna. Praegusel viiruste leviku hooajal ning eriti koroonaviiruse t&otilde;ttu tuleb rakendada v&auml;ga t&otilde;siseid meetmeid, sest t&ouml;&ouml;kohtadest on alguse saanud mitmed kolded. Kui t&ouml;&ouml;taja m&auml;rkab t&ouml;&ouml;keskkonnas &uuml;ksk&otilde;ik millist probleemi, tuleb alati esmalt informeerida t&ouml;&ouml;andjat, kes saab asuda probleemi lahendama. Teavitage olukorrast oma vahetut juhti v&otilde;i t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti, hea oleks saata info n&auml;iteks e-kirja teel, et teil oleks hilisemalt vajadusel v&otilde;imalik info edastamist t&otilde;endada. T&ouml;&ouml;andja peab saadud infole reageerima, antud juhul siis &nbsp;haigustunnustega t&ouml;&ouml;taja koju saatma, et v&auml;ltida teiste t&ouml;&ouml;tajate v&otilde;imalikku haigestumist.&nbsp;</p> <p>Lisame siia juurde, et t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus keelduda t&ouml;&ouml;st v&otilde;i peatada t&ouml;&ouml;, mille t&auml;itmine seab ohtu tema v&otilde;i teiste isikute tervise. Sellisest olukorrast tuleb viivitamatult t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;i tema esindajale ja t&ouml;&ouml;keskkonnavolinikule teada anda (esimesel v&otilde;imalusel suuliselt, kuid v&otilde;ib veel lisaks e-kirjaga info saata). Kui t&ouml;&ouml;taja soovib t&ouml;&ouml;st keelduda, tuleb see hoolikalt l&auml;bi kaaluda ja arvestada v&otilde;imalusega, et hilisema vaidluse korral tuleb t&ouml;&ouml;tajal endal t&otilde;endada, et tema tervis oli ohtu seatud ja seet&otilde;ttu tuli t&ouml;&ouml;lt &auml;ra minna. Enne t&ouml;&ouml;st keeldumist ja t&ouml;&ouml;kohalt lahkumist tuleb l&auml;bi m&otilde;elda, kas on muid v&otilde;imalusi ohu v&auml;ltimiseks - n&auml;iteks v&auml;ltida kolleegiga k&otilde;iki kontakte, &uuml;hiskasutuses olevates ruumides kanda maski ja v&otilde;imalusel kasutada teist tualetti. Samuti desinfitseerida pindu tavap&auml;rasest tihedamini.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2851Tööinspektsioon: kontrollitud ehitusplatsidest vaid kahel täideti kõik ohutusnõudeid2020-11-13<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis t&ouml;&ouml;ohutust 70 ehitusplatsil, kus tuvastati 200 rikkumist. Vaid kahel&nbsp; ehitusplatsil t&auml;ideti k&otilde;iki t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;udeid. &Uuml;hel juhul ohtlik t&ouml;&ouml; peatati.</b>&nbsp;</p> <p>S&uuml;gisene ehitusplatside kontroll oli j&auml;tkuks kevadel toimunud sarnasele kontrollile. Ehitussektoris toimunud peamiseks t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste p&otilde;hjustajaks on k&otilde;rgustest kukkumine. Pea k&otilde;iki neid &otilde;nnetusi oleks olnud v&otilde;imalik olnud &auml;ra hoida, kui t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja oleks suurema t&otilde;sidusega suhtunud t&ouml;&ouml;ohutuse tagamisse.&nbsp;</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti ehitusplatse Harju, Ida-Viru, L&auml;&auml;ne, L&auml;&auml;ne-Viru, P&auml;rnu, P&otilde;lva, Rapla, Saare, Tartu, Valga, Viljandi ja V&otilde;ru maakonnas. Kontrolliti t&ouml;&ouml;kohtade ergonoomiat, t&ouml;&ouml;vahendite, redelite ja tellingute korrasolu, isikukaitsevahendeid, t&ouml;&ouml;d katustel ning dokumentatsiooni.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul on kevadise kontrolliga v&otilde;rreldes ehitajad muutud hoopis hooletumaks. &bdquo;Ehitusplatsidel on j&auml;tkuvalt tellingud korrast &auml;ra, puuduvad kaitsepiirded, m&auml;rgistamata on ohualad. J&auml;tkuvalt tehakse katustel t&ouml;id turvavarustuseta, ignoreerides maa k&uuml;lget&otilde;mbej&otilde;udu, mis hoolimata ehitusmeeste pingutustest kehtib j&auml;tkuvalt ka Eesti ehitusplatsidel,&ldquo; nentis ta. &bdquo;Aastatepikkuse selgitust&ouml;&ouml; tulemusena on oluliselt paranenud kiivri kasutamine. K&uuml;ll tekitab probleeme see, et t&ouml;&ouml;listele on ostetud k&otilde;ige soodsamad kaitsekiivrid, mida l&otilde;ua alt kinni panna ei saa. Nendega aga ehituses t&ouml;&ouml;tamine on pea v&otilde;imatu, sest piisab vaid korra kummardamisest ning kiiver ongi l&auml;inud,&ldquo; lisas Maripuu s&otilde;nades, et T&ouml;&ouml;inspektsioon j&auml;tkab ehitusplatsidel k&otilde;rgustes t&ouml;&ouml;tamise korrap&auml;rast kontrolli.&nbsp;</p> <p>Kui j&auml;tkuvalt on probleeme tellingutel t&ouml;&ouml;tamise ohutusega, siis redelite korrasoleku ja kasutamisega seotud rikkumiste arv on v&auml;henenud. Probleeme esineb isikukaitsevahendite kasutamisega. Viiel ehitusplatsil polnud isikukaitsevahendeid t&ouml;&ouml;tajatele isegi v&auml;ljastatud. Kontrollitud objektidest 19-l teostati katuset&ouml;id, kus avastati 11 rikkumist. &Uuml;ks ohtlik lammutust&ouml;&ouml; ka peatati.&nbsp;</p> <p>Valdavalt olid ehitusobjektide t&ouml;&ouml;ohutusplaanid koostatud ja ajakohastatud ning seda oli t&ouml;&ouml;tajatele ka tutvustatud.&nbsp;</p> <p>Ilma &uuml;hegi rikkumiseta avastasime kaks ehitusobjekti, neist &uuml;ks Harjumaal&nbsp; (Fidele ) ja teine P&otilde;lvamaal (Balti Vara Ehitus O&Uuml;).&nbsp;</p> <p>Selle aasta &uuml;heksa kuuga on ehitussektoris juhtunud 227 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest &uuml;ks l&otilde;ppes t&ouml;&ouml;taja surmaga.&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/TI brozhyyrid/Tooohutus_ehitusplatsil.pdf" title="Tooohutus_ehitusplatsil.pdf (2.4 MiB)">Vaata ka T&ouml;&ouml;inspektsiooni bro&scaron;&uuml;&uuml;ri "T&ouml;&ouml;ohutus ehitusplasil"</a></p> <p><i>Kristel Abel<br /></i><i>T&ouml;&ouml;inspektsioon</i></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2850Ohutus põllumajandusettevõttes: põllumajandustöötajate luu- ja lihaskonna vaevuste riski vähendamine2020-11-12<p>P&otilde;llumajandussektoris on luu- ja lihaskonna vaevuste m&auml;&auml;r &uuml;ks suurimaid, kuna see h&otilde;lmab tavaliselt suuri koormusi, korduvaid liigutusi ja staatilisi asendeid. Uus aruteludokument anal&uuml;&uuml;sib Itaalia Marche maakonna n&auml;idet, et uurida, kuidas mehhaniseerimine aitab v&auml;hendada luu- ja lihaskonna vaevuste riskitegureid.</p> <p>Aruteludokument ja aasta l&otilde;pus avaldatav teine dokument, milles keskendutakse &uuml;laj&auml;semete luu- ja lihaskonna vaevuste riskihindamisele p&otilde;llumajanduses, koostati EU-OSHA ja Itaalia riikliku t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustuse instituudi&nbsp;<a href="https://www.inail.it/cs/internet/home.html" target="_blank">INAIL<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;uuringukokkuleppe alusel.</p> <p>Laadi alla&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/publications/msds-agriculture-sector-identifying-risks-adopting-preventive-measures/view" target="_self">aruteludokument luu- ja lihaskonna vaevuste kohta p&otilde;llumajanduses: riskide tuvastamisest ennetusmeetmete v&otilde;tmiseni</a>&nbsp;<a name="_msoanchor_1" href="https://osha.europa.eu/et/publications/msds-agriculture-sector-identifying-risks-adopting-preventive-measures/view" id="_msoanchor_1"></a></p> <p>Lisateave&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/themes//musculoskeletal-disorders/research-work-related-msds" target="_self">EU-OSHA teadusuuringute kohta luu- ja lihaskonna vaevuste valdkonnas</a>&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/staying-safe-down-farm-reducing-risk-musculoskeletal-disorders-among-agricultural-workers" target="_blank">EU-OSHA</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2849Millest sõltub pagulaste tööhõive?2020-11-11<p><b>&Uuml;hele ametikohale kandideerib mituk&uuml;mmend, sageli mitusada huvilist. Millised v&otilde;imalused t&ouml;&ouml;turul terendavad pagulastele? Inimestele, kes riigikeelt piisavalt ei oska ja on varjupaiga taotlejana pidanud juba pool aastat ootama, et tekiks &uuml;ldse luba t&ouml;&ouml;d otsida?</b></p> <p>Arvestades paljude eesti inimeste v&otilde;&otilde;rapelgu ja -hirmu, kui nad kohtavad traatjalt kr&auml;ssus tintmustade juuste ja luikvalgest nahast jumekamat inimest, siis v&otilde;ib CV-pildilt vastu vaatav v&auml;limus ja harjumusp&auml;ratu nimi kujuneda lisatakistusteks, mil tema avaldus sobimatuna kohe k&otilde;rvale t&otilde;stetakse. On see pelk ettekujutus?</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;lesaamine s&otilde;ltub inimesest, teinekord ka keeleoskusest. Kes oskavad eesti ja vene keelt, neil on lihtsam,&ldquo; &uuml;tleb <b>V&auml;geva &uuml;ksuse juhendaja Vaido K&uuml;tt</b>, selgitades, et nende keskuses toimuvad kolm korda n&auml;dalas eesti keele tunnid, kus m&otilde;ne kuuga omandatakse selline riigikeele tase, et saab juba lihtsamaid t&ouml;id tegema minna. &bdquo;Olgu nad p&auml;rit Aafrika mandrilt, Ukrainast, Venemaalt v&otilde;i mujalt. Seejuures ei saa &ouml;elda, et vene keele oskusega inimestel on lihtsam t&ouml;&ouml;d saada kui koloniaalriikidest p&auml;rit pagulastel, kes r&auml;&auml;givad inglise v&otilde;i prantsuse keelt, sest t&auml;nap&auml;eva noored t&ouml;&ouml;andjad valdavad inglise keelt vene keelest paremini. K&uuml;ll saavad venekeelsed inimesed hakkama Tallinna t&ouml;&ouml;turul.&ldquo;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja on tolerantne ja &bdquo;kahe jalaga maa peal&ldquo;, nagu r&otilde;hutab Vaido K&uuml;tt, siis tema t&auml;helepanekuil nahav&auml;rv v&otilde;i rahvus ei loe. &bdquo;Peaasi, et inimesel on oskused, mida t&ouml;&ouml;andja vajab, ja ta oma t&ouml;&ouml; &auml;ra teeb. Ja p&otilde;hiliselt aitab neil sobiliku t&ouml;&ouml; leida t&ouml;&ouml;tukassa.&ldquo; Palju on pagulastest t&ouml;&ouml;otsijaid, neid numbreid ei pea K&uuml;tt vajalikuks avalikustada, kuigi igakuist statistikat ta edastab.</p> <p>L&auml;&auml;ne-Virumaal Vao k&uuml;las asuva <b>Vao Keskuse juht Jana Selesneva</b> nimetab, et nende sisser&auml;ndajad p&auml;rinevad peamiselt Venemaalt. &bdquo;Aitame neil koostada CV-d, t&ouml;&ouml;tukassas end arvele v&otilde;tta ja uurida sealseid pakkumisi. Inimesed on ise v&otilde;rdlemisi aktiivsed, sest keegi niisama toetuste peal istuda ei taha. &Uuml;ritatakse ikkagi t&ouml;&ouml;le saada.&ldquo; Keelebarj&auml;&auml;ri t&otilde;ttu terendavad eelk&otilde;ige lihtsamad t&ouml;&ouml;d. Jana nendib, et on t&ouml;&ouml;andjaid, kes suhtuvad varjupaigataotlejaisse v&auml;ikese eelarvamuse v&otilde;i isegi hirmuga, aga valdav on hoiak: kui on t&ouml;&ouml;tajat vaja, siis ta t&ouml;&ouml;le v&otilde;etakse. &bdquo;Ma ei tea kedagi, kes p&auml;rast katseaja l&otilde;ppu oleks &auml;ra saadetud p&otilde;hjusel, et ta ei tule t&ouml;&ouml;ga toime. Ja venekeelsetel on v&auml;ga lihtne t&ouml;&ouml;turul toime tulla. Kes aga eesti keelt &otilde;ppida tahavad, siis meie keskuses on huvilised t&auml;nu v&auml;ga heale &otilde;petajale suhtluskeele kolme-nelja kuuga selgeks saanud. Meilt minnakse t&ouml;&ouml;le peamiselt L&auml;&auml;ne-Virumaa farmidesse, puiduettev&otilde;tetesse, kauplusesse jms. Ja t&otilde;esti proovitakse ja p&uuml;&uuml;takse t&ouml;&ouml;l ka eesti keeles suhelda. Mujalt tulnu n&auml;itab sellega, et ta on huvitatud meie riigist, siin toimetulemisest ja riigikeelest. See juba t&auml;hendab austust,&ldquo; r&otilde;hutab Jana, tuues n&auml;ite, kuis sisser&auml;ndajast keele&otilde;ppijat, kes kassiirina t&ouml;&ouml;tab, ka eestlastest kliendid omakorda innustavad.</p> <h2>Kui keeruline on pagulastel t&ouml;&ouml;d leida?</h2> <p><b>Vastab Eesti Pagulasklubi tugiteenuste juht Anu Viltrop:</b></p> <p>&bdquo;See s&otilde;ltub paljudest erinevatest asjaoludest: m&otilde;nel juhul on takistuseks keeleoskus ehk inimene ei oska neid keeli, mida Eestis tavap&auml;raselt r&auml;&auml;gitakse. V&otilde;i on tal m&otilde;ni spetsiifiline ametioskus, mis n&otilde;uab k&otilde;igepealt tunnustamist ja juurde&otilde;ppimist, nagu n&auml;iteks &auml;mmaemanda v&otilde;i elektriku oma, et saaks sellel alal t&ouml;&ouml;tada.</p> <p>Meil ei osata alati kombineerida keele&otilde;pet ja t&ouml;&ouml;elu. Graafikute alusel t&ouml;&ouml;tades pole v&otilde;imalused paindlikud, mist&otilde;ttu v&otilde;ib inimese keeletundides osalemine muutuda h&uuml;plikuks v&otilde;i ta peab valima, kas &otilde;ppida riigikeelt v&otilde;i loobuda t&ouml;&ouml;st. V&otilde;&otilde;rasse riiki tulles, kui ise pole k&otilde;ige parema hariduse ja keeleoskusega, peab alustama ka madalamalt tasemelt kui oma koduriigis, mist&otilde;ttu on m&otilde;nel olnud raske oludega kohaneda ja minna alguses lihtt&ouml;&ouml;le, samuti n&auml;ha edasisi aja jooksul avanevaid v&otilde;imalusi. Ka esimesed palganumbrid ei pruugi olla v&auml;ga motiveerivad.</p> <p>On neidki n&auml;iteid, kus saadakse kohe t&ouml;&ouml;le. Esialgu tehakse lihtsamat t&ouml;&ouml;d, kuid n&auml;hakse edasisi v&otilde;imalusi, et viie aasta p&auml;rast kogenenuma ja harjunumana liikuda &uuml;lespoole. Inimene on sellel teel v&auml;ga hea enesejuhtija, oskuslik enesemotiveerija v&otilde;i k&auml;igushoidja. Me pole statistikat t&ouml;&ouml;h&otilde;ive kohta k&uuml;ll kogunud, aga julgen arvata, et pooled Eestis elavad pagulased k&auml;ivad t&ouml;&ouml;l. M&otilde;ni teeb ka oma ettev&otilde;tte, p&otilde;hiliselt toitlustusalase. S&ouml;&ouml;k on tore &uuml;hendaja ja eestlased proovivad huviga igasuguseid eksootilisi toite.&ldquo;</p> <p><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/31vaovarjupaik.jpg" /></p> <p><b>M&otilde;jutab pagulase p&auml;ritoluriik tema t&ouml;&ouml;lesaamist?</b></p> <p>&bdquo;Eks ikka. Ukrainlane v&otilde;i venemaalane on rohkem &bdquo;oma&ldquo;, sest nende kogukonda on meil &uuml;ksjagu ees ja vene nimi ei tekita palju kummastust, pealegi vene keelt Eestis veel r&auml;&auml;gitakse ja info on k&auml;ttesaadav, mist&otilde;ttu on nende inimeste olukord natukene lihtsam.&ldquo;</p> <p><b>Milline on t&ouml;&ouml;andjate suhtumine? Mida olete kohanud v&otilde;i kogenud?</b></p> <p>&bdquo;Kui inimene n&auml;eb v&otilde;&otilde;rap&auml;rane v&auml;lja, siis arvatakse, et ta on kindlasti pagulane, aga tegelikult pole meil neid v&auml;ga palju, kuskil viiesaja ringis, kellest umbes pooled on lapsed.</p> <p>M&otilde;nikord t&ouml;&ouml;andjad kardavad: t&ouml;&ouml;otsijal on harjumatult v&otilde;&otilde;rap&auml;rane nimi, ta r&auml;&auml;gib v&otilde;&otilde;rast keelt, &auml;kki osutub v&auml;ga erinevaks v&otilde;i eriliseks. Kultuuritaust v&otilde;ib olla v&auml;ga teistsugune, mist&otilde;ttu on neil raske hakkama saada jne. Ent on ka v&auml;ga toetavaid t&ouml;&ouml;andjaid. Kui koroonaajal on tulnud valida, keda koondada, siis pagulane on olnud viimases j&auml;rjekorras, sest temal on uut t&ouml;&ouml;d raskem leida. M&otilde;ni t&ouml;&ouml;andja on toetanud ka sel moel, et kui pagulase peres on keerulised ajad, siis on antud talle t&ouml;&ouml;lt vabu p&auml;evi. K&otilde;ik s&otilde;ltub t&ouml;&ouml;andjast.</p> <p>M&otilde;nel juhul oleme kohanud, just toitlustusasutustes, et pagulast p&uuml;&uuml;takse &auml;ra kasutada. Ta ei ole piisavalt kursis meie seadusandlusega, palgataseme, t&ouml;&ouml;lepingu v&otilde;i puhkusev&otilde;imalustega. Selliseid olukordi pole k&uuml;ll v&auml;ga tihti juhtunud, aga me p&uuml;&uuml;ame neid v&auml;ltida. Samas on meil v&auml;ga positiivseid ja toetavaid t&ouml;&ouml;andjaid.&ldquo;</p> <p><b>Millises suunas kulgeb pagulaste t&ouml;&ouml;h&otilde;ive, arvestades, et nad ju ise ka soovivad saavutada paremat eluj&auml;rge?</b></p> <p>&bdquo;Pagulane on samasugune inimene nagu meist iga&uuml;ks. Saades v&auml;ga pikalt eitavaid t&ouml;&ouml;vastuseid, siis v&otilde;ib ka eestlane mingil hetkel heituda ega olegi valmis mingil enam t&ouml;&ouml;d otsima. Selliseid n&auml;iteid pagulastest on meil ka. Omalt poolt selgitame me neile, milline on meie t&ouml;&ouml;elu, pakume vajadusel koolitust, mida t&ouml;&ouml;tamine Eestis t&auml;hendab. Milline on t&ouml;&ouml;seadusandlus, normid, palgatase, t&ouml;&ouml;lepingu ja v&otilde;la&otilde;igusliku lepingu vahe jms. Oleme oma teenuse &uuml;les ehitanud nii, et inimene ise on oma elu ekspert ja ta peab saama hakkama. Peab ta vajalikuks uues olukorras n&otilde;u k&uuml;sida v&otilde;i mitte, see s&otilde;ltub inimesest, kes toimetab nii nagu ta parasjagu oskab. Loodetavasti h&auml;sti.</p> <p>Meie oleme k&auml;ima l&uuml;kkamas oma sotsiaalset ettev&otilde;tet Siin ja seal, mille eesm&auml;rgiks on pakkuda pagulastele nii p&uuml;sivat t&ouml;&ouml;d kui t&ouml;&ouml;ampse. Arendame kolme valdkonda: teeme erinevaid t&ouml;&ouml;tube, n&auml;iteks t&uuml;rgi ja araabia keele &otilde;pet, kultuuri- ja tantsu&otilde;htuid, oleme v&auml;lja t&ouml;&ouml;tamas omaenda e-poodi, kus inimesed saaksid m&uuml;&uuml;a oma k&uuml;psetisi ja k&auml;sit&ouml;&ouml;d. Samuti on meil kavatsus avada Tallinna kesklinnas oma kohvik. Tahame pakkuda pagulastele t&ouml;&ouml;d, kuid tutvustada neid ka ekspertidena, mida nad k&otilde;ike oskavad ja saavad pakkuda.&ldquo;</p> <p><b>V&otilde;rdluseks: migrantide t&ouml;&ouml;h&otilde;ive</b></p> <p><b>Eurostati</b> andmeil oli 2019. aastal Euroopa Liidu riikides p&otilde;liselanikena s&uuml;ndinud t&ouml;&ouml;ealise elanikkonna t&ouml;&ouml;h&otilde;ive 73,9%, seevastu v&auml;lismaal s&uuml;ndinud elanike oma 64,4% (9,5% v&auml;iksem). Kusjuures v&auml;ljaspool EL-i s&uuml;ndinud meeste t&ouml;&ouml;h&otilde;ive oli v&otilde;rreldes naistega 19, 7% k&otilde;rgem.</p> <p>V&auml;ljaspool Euroopa Liitu s&uuml;ndinud 20-64aastastest meestest Eestis t&ouml;&ouml;tas 79,7% ja naistest 72,5%. Soomes meestest 71,3% ja naistest 53,9%, Rootsis meestest 73,3% ja naistest 59,3%, L&auml;tis vastavalt 76,9% ja 68,6% ning Leedus 75,5% ja 71,8%.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/31tabeltoohoive.PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-31tabeltoohoive.PNG" /></a>&nbsp;</p> <p>Tekst: Tiina Lang</p> <p>Foto: Vao Keskus, V&auml;geva &uuml;ksus</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2848Registreeritud töötute arv oktoobris kasvas 2020-11-10<p>Oktoobri l&otilde;pus oli t&ouml;&ouml;tuna registreeritud 50 160 inimest, mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest t&ouml;&ouml;j&otilde;ust 7,7%. V&otilde;rreldes septembriga on registreeritud t&ouml;&ouml;tuid 2,9% rohkem (septembri l&otilde;pus oli t&ouml;&ouml;tuna arvel 48 749 inimest). Registreeritud t&ouml;&ouml;tute arvu kasv oli v&otilde;rreldav eelmise aasta oktoobriga.</p> <p>Registreeritud t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r oli oktoobri l&otilde;pus k&otilde;rgeim Ida-Virumaal (12,5%) ning madalaim J&otilde;gevamaal (4,8%).</p> <p>Uusi t&ouml;&ouml;tuid registreeriti oktoobris 8 153, mida on v&auml;hem kui septembris. Kuigi uusi t&ouml;&ouml;tuid lisandus oktoobris v&auml;hem, siis registreeritud t&ouml;&ouml;tute arv kasvas, sest ka arvelt maha l&auml;ks v&otilde;rreldes septembriga v&auml;hem inimesi. Oktoobris asus t&ouml;&ouml;le v&otilde;i alustas ettev&otilde;tlusega 4 160 inimest, mida on v&auml;hem kui eelnevatel kuudel.</p> <p>Oktoobris oli t&ouml;&ouml;tukassal vahendada 8 455 t&ouml;&ouml;kohta, mida on v&otilde;rreldes eelnevate kuudega m&otilde;nev&otilde;rra v&auml;hem. Uusi t&ouml;&ouml;pakkumisi lisandus oktoobris 4 277. Uute t&ouml;&ouml;pakkumiste arv on ka varasematel aastatel s&uuml;gisel v&auml;henenud.</p> <p>T&auml;psem statistika on leitav Eesti T&ouml;&ouml;tukassa <a href="https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/peamised-statistilised-naitajad">kodulehel</a>.</p> <p><i>Registreeritud t&ouml;&ouml;tuse statistika kajastab nende t&ouml;&ouml;tute arvu, kes on ennast t&ouml;&ouml;tukassas t&ouml;&ouml;tuks registreerinud.</i></p> <p><b>Lauri Kool<br /></b>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2846Kas vanemahüvitise järel peab alati vana töökoha tagasi saama?2020-11-09<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Olen hetkel alla kaheaastase lapsega kodus, aga vanemah&uuml;vitis l&otilde;peb kohe ja soovin oma t&ouml;&ouml;kohale naasta. Kirjutasin &uuml;lemusele oma soovist. Ta vastas, et ootab mind t&ouml;&ouml;le, kuid sama t&ouml;&ouml;d ta tagasi andma ei pea, sest mu laps on &uuml;le 1,5 aasta vana ja ta pakub mulle t&auml;iesti teist t&ouml;&ouml;d. K&uuml;singi n&uuml;&uuml;d teilt, et kas nii ongi seaduses kirjas ning t&ouml;&ouml;andja ei pea t&otilde;esti mulle minu lepinguj&auml;rgset t&ouml;&ouml;d tagasi andma? Kas pean lahkuma t&ouml;&ouml;lt omal soovil, kui ma t&ouml;&ouml;andja poolt pakutud t&ouml;&ouml;d ei taha vastu v&otilde;tta?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Helena Ilves, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist:</i></b> T&ouml;&ouml;andja pole Teile &otilde;iget infot andnud. T&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 12 &uuml;tleb, et t&ouml;&ouml;lepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Seega ei muutu t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingu tingimused kehtetuks siis, kui laps saab 1,5 aastaseks. T&ouml;&ouml;leping on kehtiv seni, kui t&ouml;&ouml;lepingu pooled seda ei muuda.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja soovib muuta t&ouml;&ouml;lepinguga kokku lepitud t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid v&otilde;i muuta t&ouml;&ouml; tegemise asukohta, t&ouml;&ouml;tasu vms, tuleb selleks saavutada t&ouml;&ouml;tajaga kokkulepe. Kui t&ouml;&ouml;taja pole n&otilde;us t&ouml;&ouml;lepingut muutma, j&auml;&auml;b kehtima varem kokkulepitu.&nbsp;</p> <p>Lapsehoolduspuhkuselt naasva t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;leping on s&auml;ilinud muutmatuna, see t&auml;hendab, et tal on &otilde;igus j&auml;tkata samal t&ouml;&ouml;l samade tingimustega (t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded, koormus, t&ouml;&ouml;tasu jne) mis enne puhkusele minekut. T&ouml;&ouml;andja ei saa keelduda t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;le tagasi v&otilde;tmast v&otilde;i n&otilde;uda temalt uute t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmist. Kui t&ouml;&ouml;andjal pole kuidagi v&otilde;imalik kokkulepitud tingimustel t&ouml;&ouml;d edasi anda (samu t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid samas mahus, sama t&ouml;&ouml;tasu eest vms), siis tekib koondamissituatsioon.&nbsp;</p> <p>Koondamisel tuleb arvesse v&otilde;tta koondamise erisust &ndash; vastavalt t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 89 lg 5 on koondamise korral eelis&otilde;igus t&ouml;&ouml;le j&auml;&auml;da t&ouml;&ouml;tajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Nimetatud eelis&otilde;igus kehtib v&otilde;rreldavatel ametikohtadel. Koondatavate ringi kindlakstegemisel v&otilde;etakse ennek&otilde;ike aluseks ettev&otilde;tte asjakohane &uuml;ksus, sarnaste t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete ring ja/v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajate kategooria.&nbsp;</p> <p>Enne t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemist koondamise t&otilde;ttu peab t&ouml;&ouml;andja pakkuma t&ouml;&ouml;tajale teist vaba t&ouml;&ouml;kohta, kui seda on. Kui t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;d pakkuda ei ole v&otilde;i kui t&ouml;&ouml;taja keeldub talle pakutavast teisest t&ouml;&ouml;st, ei pea t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lt lahkuma n-&ouml; omal soovil, vaid ta tuleb koondada. Kui aga t&ouml;&ouml;taja v&otilde;tab pakutava teise t&ouml;&ouml; vastu, tuleb t&ouml;&ouml;lepingus teha vastavad muudatused ehk koostada t&ouml;&ouml;lepingu lisa ja t&ouml;&ouml;suhe j&auml;tkub.&nbsp;</p> <p>Seega saate oma t&ouml;&ouml;andjale teatada (soovitatavalt kirjalikult), et Te pole pakutava teise t&ouml;&ouml;kohaga n&otilde;us ning soovite omal t&ouml;&ouml;kohal j&auml;tkata. Lapsehooldusuhkuselt t&ouml;&ouml;le naastes ei pea t&ouml;&ouml;taja leppima &uuml;ksk&otilde;ik millise t&ouml;&ouml;ga v&otilde;i omal soovil lahkuma. T&ouml;&ouml;andjal tuleb pakkuda t&ouml;&ouml;lepingus kokkulepitud t&ouml;&ouml;d ning kui see pole v&otilde;imalik, peab ta alustama koondamisprotseduuriga &ndash; esmalt pakkuma teist t&ouml;&ouml;d, millest t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus keelduda, seej&auml;rel esitama t&ouml;&ouml;tajale &uuml;les&uuml;tlemisavalduse ehk koondamisteate etteteatamist&auml;htaegu j&auml;rgides ning t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppedes maksma koondamish&uuml;vitist.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p></p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2845Koroonaviirus SARS-CoV-2 lisati töökeskkonna bioloogiliste ohutegurite nimekirja 2020-11-06<p>&bdquo;Bioloogilised ohutegurid v&otilde;ivad p&otilde;hjustada t&ouml;&ouml;tajatel erinevaid haigusi &ndash; allergiaid, m&uuml;rgistusi ja nakkuseid. Seega tuleb t&ouml;&ouml;keskkonnas viia t&ouml;&ouml;tajate kokkupuude bioloogiliste ohuteguritega miinimumini. Praegusel viiruste leviku k&otilde;rgajal tuleb igal t&ouml;&ouml;andjal hinnata riske oma t&ouml;&ouml;keskkonnas ja v&otilde;tta kasutusele m&otilde;istlikud meetmed nende leviku ennetamiseks. Olgu see siis h&uuml;gieenireeglitest kinnipidamine, piisava ohutu distantsi hoidmine, t&ouml;&ouml;tajatele vajalike kaitsevahendite tagamine ning kindlasti ka haigena koju j&auml;&auml;mise soodustamine,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b>.</p> <p>Muudatused on valdavas osas seotud bioloogiliste ohutegurite m&auml;&auml;ruse lisade 1-3 muutmisega, mille raames t&auml;iendatakse t&ouml;&ouml;keskkonnas esineda v&otilde;ivate bioloogiliste ohutegurite loendit uute ohuteguritega, ohur&uuml;hmade ja m&auml;rkustega ning uuendatakse ohutustasemete ja eriabin&otilde;ude rakendamise loetelusid. M&auml;&auml;ruse muudatustest tulenevalt tekib t&ouml;&ouml;andjatel kohustus uuendada vajaduse korral t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, mille raames hinnatakse t&ouml;&ouml;taja nakatumisohu laadi, suurust ja kestust, kui t&ouml;&ouml;tajad on v&otilde;i v&otilde;ivad olla ohustatud <a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/Koroonaviirus-kui-bioloogiline-ohutegur">uutest bioloogilistest ohuteguritest</a>, ning vajaduse korral v&otilde;tta kasutusele meetmed riskide maandamiseks, kohandada t&ouml;&ouml;kohta ja teha muid tegevusi vastavalt bioloogiliste ohutegurite m&auml;&auml;ruse s&auml;tetele.</p> <p>Bioloogiliste ohutegurite m&auml;&auml;rust ning m&auml;&auml;ruse lisasid muudetakse, et v&otilde;tta Eesti &otilde;igusesse &uuml;le Euroopa Komisjoni direktiivid (EL) 2019/1833 ja (EL) 2020/739, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja n&otilde;ukogu direktiivi 2000/54/E&Uuml;, mis k&auml;sitleb t&ouml;&ouml;tajate kaitset bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest t&ouml;&ouml;l. M&auml;&auml;ruse muudatused j&otilde;ustuvad 24. novembril 2020.</p> <p>Bioloogiliste ohutegurite t&auml;iendatud nimekirjaga on v&otilde;imalik tutvuda <a href="https://www.sm.ee/sites/default/files/bioloogiliste_ot_maaruse_lisad_1-3.pdf">siin</a>.</p> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2843Kas kahelda katseaja tulemustes?2020-11-05<p><b>Kuidas oma t&ouml;&ouml;tulemust ja sellele seatavaid ootusi katseajal objektiivselt hinnata? Eriti valdkonnas, kus hinnang v&otilde;ib olla paljuski subjektiivne ning l&auml;htub t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;v&otilde;tja erinevatest arusaamadest?</b></p> <p>Kas silmad on sinised v&otilde;i hallid? Rohelised v&otilde;i meresinised? Selle &uuml;le v&otilde;ib vaielda, niisamuti nagu teemal puhtus. M&otilde;nele t&auml;hendab tolmukord riiulil r&auml;pakust, teisele h&auml;irimatut elu osa. Korra ja puhtuse taju v&otilde;ib olla kontrastselt erinev nagu vastandv&auml;rvid, ent samas valitseb ka &uuml;ldine hinnanguline kriteerium, mida t&auml;hendab &uuml;ks v&otilde;i teine. See omakorda s&otilde;ltub paljudest erinevatest aspektidest, kuid eelk&otilde;ige tuleks iga&uuml;hel endal v&auml;lja selgitada, kuiv&otilde;rd tema hoiak &uuml;ldlevinud t&otilde;ekspidamistega sobitub. Sel juhul on lihtsam k&otilde;rvutada ootusi tegelikkusega ning v&auml;ltida kulukaid vaidlusi, mis lisaks t&ouml;&ouml;kaotusele v&otilde;ivad tekitada rahakotti liigse augu.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;tulemus ei vasta ootustele</b></p> <p>Puhastusteenindajana t&ouml;&ouml;tav Nele pidi koristama k&uuml;laliskortereid, mida tema t&ouml;&ouml;andja ja &auml;ripartnerid &uuml;&uuml;risid turistidele. T&ouml;&ouml;andja oli teinud temaga t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepingu, ent kolm kuud hiljem, 2016. aasta veebruari l&otilde;pus, otsustas t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;lepingu katseajal &uuml;les &ouml;elda. P&otilde;hjusel, et Nele oli oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid lohakalt t&auml;itnud ja lisaks vajadusel t&ouml;&ouml;le minemisest keeldunud. T&ouml;&ouml;andja leidis, et naise ebakvaliteetne t&ouml;&ouml; v&otilde;ib kaasa tuua klientide v&auml;henemise.</p> <p>Nele t&ouml;&ouml;andja otsusega ei soostunud. Ta otsis abi T&ouml;&ouml;inspektsiooni T&ouml;&ouml;vaidluskomisjonist, et tuvastada t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise t&uuml;hisus. &Uuml;htlasi palus ta t&ouml;&ouml;andjalt v&auml;lja m&otilde;ista kolme kuu keskmise t&ouml;&ouml;tasu ulatuses h&uuml;vitist summas 1392 eurot. Kuna t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon naise avaldust ei rahuldanud, p&ouml;&ouml;rdus ta sama n&otilde;udega Harju Maakohtusse.</p> <p>Tema arvates polnud t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise avaldus seadusega koosk&otilde;las. Talle j&auml;i arusaamatuks: milles katseaja eesm&auml;rgi t&auml;itmata j&auml;tmine seisnes? Miks ta t&ouml;&ouml;andja n&otilde;utavale tasemele ei vastanud? Enda meelest t&auml;itis ta nii t&ouml;&ouml;lepingut kui katseaja eesm&auml;rke. T&ouml;&ouml; kohta talle etteheiteid ei tehtud ja nurinat ei olnud.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;tajat ei saa usaldada?</b></p> <p>Seevastu t&ouml;&ouml;andja arvates oli t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemine &otilde;igusp&auml;rane, sest katseaja jooksul selgus: Nelel polnud puhastusteenindajale vajalikke oskusi ega teadmisi. Kontrollimisel selgus korduvalt, et t&ouml;&ouml; polnud kvaliteetne ehk Nele j&auml;ttis k&uuml;laliskorteris k&ouml;&ouml;gitarvikud jm asjad puhastamata, ei eemaldanud akendelt s&otilde;rmej&auml;lgi ja koristusvahendidki olid lohakile j&auml;etud. Samuti rikkus ta kohustust mitte osutada t&ouml;&ouml;andjale konkurentsi ― Nele oli teise ettev&otilde;tte juhatuse liige ja tegi selle firma nimel oma t&ouml;&ouml;andja kliendile hinnapakkumise. Ka ei tulnud ta 26. veebruaril t&ouml;&ouml;le, kuigi t&ouml;&ouml;andja seda n&otilde;udis. Seejuures oli naine jaanuaris juba kahel korral t&ouml;&ouml;lt puudunud. T&ouml;&ouml;andja leidis, et ta ei saa Nelet usaldada, pidades mittekorrektset t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmist v&auml;ga raskeks eksimuseks, mis v&otilde;ib tekitada kahju nii t&ouml;&ouml;andjale kui ka tema kliendile.</p> <p><b>Kutsetunnistused kinnitavad t&ouml;&ouml;oskusi</b></p> <p>Harju Maakohus rahuldas Nele kui t&ouml;&ouml;taja avalduse osaliselt ehk tuvastas t&ouml;&ouml;lepingu katseajal &uuml;les&uuml;tlemise t&uuml;hisuse ja m&otilde;istis t&ouml;&ouml;andjalt v&auml;lja h&uuml;vitise 696 eurot. T&ouml;&ouml;taja algatusel t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamist keeldus maakohus menetlusse v&otilde;tmast.</p> <p>Kohus leidis: t&ouml;&ouml;andja ei t&otilde;endanud, et ta oleks t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;kvaliteedi puudustest teavitanud, v&auml;lja arvatud kahel juhul, mil r&ouml;ster ja fonolukk j&auml;id puhastamata. Ka ei hoiatatud teda v&otilde;imalike t&ouml;&ouml;kohustuste rikkumise eest.</p> <p>Nele esitas oma t&ouml;&ouml;oskuste kinnituseks t&otilde;endid ― kutsetunnistuse ja tunnistused puhastusteenindajate kursustel osalemisest, samuti soovituskirja. Nende olemasolust v&otilde;is j&auml;reldada, et naisel olid puhastusteenindajana t&ouml;&ouml;tamiseks vajalikud teadmised, oskused ja v&otilde;imed olemas. Samas ei t&otilde;endanud t&ouml;&ouml;andja, et Nele t&ouml;&ouml;tajana ei sobinud kokkulepitud t&ouml;&ouml;d tegema. Ta oli t&ouml;&ouml;andjaga kompromissi korral n&otilde;us h&uuml;vitise suurust v&auml;hendama poolele kolme kuu keskmisest t&ouml;&ouml;tasust, mis oli 696 eurot.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja esitas apellatsioonkaebuse, paludes Harju Maakohtu otsuse t&uuml;histada osas, milles maakohus t&ouml;&ouml;taja avalduse rahuldas, ja saata asi vaidlustatud osas maakohtule uuesti l&auml;bivaatamiseks.</p> <p><b>Kas t&ouml;&ouml;taja oma ametisse sobib?</b></p> <p>Tallinna Ringkonnakohus t&uuml;histas maakohtu otsuse ja j&auml;ttis k&otilde;ik menetluskulud t&ouml;&ouml;andja kanda. Kohus leidis, et asjaoludega, mis ei n&auml;ita Nele t&ouml;&ouml;ga hakkamasaamist, ei saa katseaja ebarahuldavaid tulemusi p&otilde;hjendada. Samuti katseaja eesm&auml;rgi t&auml;itmata j&auml;tmise t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;lepingut &uuml;les &ouml;elda p&otilde;hjusel, et Nele rikkus t&ouml;&ouml;tajana lepingut. Kuna t&ouml;&ouml;lt puudumise ja v&auml;idetava konkurentsikeelu rikkumise t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;lepingut &uuml;les ei &ouml;eldud, siis pole p&otilde;hjust ka hinnata, kas seda rikuti v&otilde;i mitte.</p> <p>K&uuml;ll leidis Ringkonnakohus, et maakohtu t&otilde;endid ei t&otilde;endanud, kas Nele sobib t&ouml;&ouml;tama puhastusteenindajana, mist&otilde;ttu peeti maakohtu hinnangut ekslikuks. T&ouml;&ouml;andja &uuml;tles t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les p&otilde;hjuendusel, et t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded olid lohakalt t&auml;idetud ehk ei vastanud n&otilde;utud tasemele. V&auml;lja toodi konkreetsed puudused ja sellekohased t&otilde;endid, millega maakohus ei arvestanud. Nele ise kinnitas, et j&auml;ttis puhastamata r&ouml;steri ja fonoluku, kuid t&ouml;&ouml;andja tunnistajana esinenud t&ouml;&ouml;taja kirjeldas t&auml;psemalt naise t&ouml;&ouml;s esinenud puudusi.</p> <p>Nele palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse t&uuml;histada ja j&auml;tta maakohtu otsuse muutmata. T&ouml;&ouml;andja vaidles sellele vastu ja palus j&auml;tta rahuldamata.</p> <p><b>Mida leidis Riigikohtu Tsiviilkolleegium?</b></p> <p>Ringkonnakohtu otsus tuleb j&auml;tta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.<b> </b>T&ouml;&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus t&auml;htajaline ja t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;leping neljakuulise katseaja jooksul &uuml;les &ouml;elda. Katseaja eesm&auml;rgiks on hinnata, kas t&ouml;&ouml;taja tervis, teadmised, oskused, v&otilde;imed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida t&ouml;&ouml; tegemisel n&otilde;utakse. T&ouml;&ouml;andja peab &uuml;les&uuml;tlemist p&otilde;hjendama kirjalikult.</p> <p>Ringkonnakohus tuvastas, et t&ouml;&ouml;lepingu katseajal &uuml;les&uuml;tlemise p&otilde;hjuseks oli t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete lohakas t&auml;itmine ja vajaduse korral t&ouml;&ouml;le asumisest keeldumine. Kolleegium n&otilde;ustus, et eeltoodut arvestades v&otilde;is t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les &ouml;elda. Ringkonnakohus tuvastas: t&ouml;&ouml;andja t&otilde;endas, et t&ouml;&ouml;taja ei sobi kokkulepitud t&ouml;&ouml;d tegema. Oli lohakas ega suutnud tagada t&ouml;&ouml;tulemuste vastamist t&ouml;&ouml;andja n&otilde;utud tasemele. Seet&otilde;ttu l&otilde;petati ka t&ouml;&ouml;leping katseajal, kuna tulemused olid ebarahuldavad.</p> <p>Katseaeg annab t&ouml;&ouml;andjale kaalutlus&otilde;iguse hinnata, kas katseajal oleva t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imekus ja suutlikkus vastavad t&ouml;&ouml;andja huvile, st ta sobib kokkulepitud tingimustel t&ouml;&ouml;d tegema. Juhul, kui t&ouml;&ouml;taja tervis, teadmised, oskused, v&otilde;imed ja isikuomadused vastavad t&ouml;&ouml; tegemiseks n&otilde;utavale tasemele, siis loetakse, et katseaja eesm&auml;rkidele on vastatud.</p> <p>Kolleegium n&otilde;ustus ringkonnakohtuga, et t&ouml;&ouml;andja nii p&otilde;hjendas kui t&otilde;endas piisavalt, et t&ouml;&ouml;taja tulemused ei vastanud ootustele, Seet&otilde;ttu polnud Nelel p&otilde;hjust n&otilde;uda t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise t&uuml;hisust ega h&uuml;vitist. K&otilde;ik menetluskulud j&auml;id Nele kanda.</p> <p>Tekst: Tiina Lang</p> <p>Foto: Pexels</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2842Eestis hindab mitmekesisust kõrgelt üle 130 tööandja2020-11-04<p>T&auml;na, 4. novembril allkirjastavad 12 Eesti organisatsiooni <a href="https://humanrights.ee/teemad/mitmekesisus-ja-kaasatus/charter/">mitmekesisuse kokkuleppe</a>. Suure v&auml;&auml;rtusp&otilde;hise sammu teevad <b>ABB, birkle IT, CyberCube, Eesti Noorsoot&ouml;&ouml;tajate Kogu, Ettev&otilde;tluse Arendamise Sihtasutus (EAS)</b>,<b> Hollandi suursaatkond, Keskkonnaagentuur, Korruptsioonivaba Eesti, Luidja Tsirkusetalu</b>,<b> LVLup! videom&auml;ngude muuseum</b>,<b> Odeon Bar </b>ja <b>Patendiamet</b>. T&auml;na &otilde;htuks on Eestis kokkuleppega liitunud 136 organisatsiooni.</p> <p>Mitmekesisuse kokkulepe on vabatahtlik lepe, mida allkirjastades kinnitab ettev&otilde;te, vaba&uuml;hendus v&otilde;i avaliku sektori organisatsioon, et austab inimeste mitmekesisust ja v&auml;&auml;rtustab v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tet nii oma t&ouml;&ouml;tajate, klientide kui ka koost&ouml;&ouml;partnerite seas.&nbsp;&nbsp;</p> <p>EAS on &uuml;ks neist organisatsioonidest, kes t&auml;na mitmekesisuse kokkueleppega liitub. Nende personalijuhi <b>H&auml;li Siimaste</b> s&otilde;nul hindab EAS k&otilde;rgelt t&ouml;&ouml;tajate mitmekesisust ja l&auml;htub igap&auml;evaselt v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tetest. &ldquo;See on meie jaoks niiv&otilde;rd loogiline, sest meie kollektiiv on igas m&otilde;ttes rahvusvaheline &ndash; EASi v&auml;lisesindused tegutsevad 16 riigis ja meil on v&auml;lisriikides &uuml;le 20 t&ouml;&ouml;taja. Ka Tallinnas t&ouml;&ouml;tab inimesi, kes on siia kolinud maailma eri paigust. See ei t&auml;henda ainult kakskeelset t&ouml;&ouml;keskkonda, see t&auml;hendab erineva taustaga inimeste, nende t&otilde;ekspidamiste ja v&auml;&auml;rtushinnangute austamist ning t&ouml;&ouml;andjana k&otilde;igi v&otilde;rdset kohtlemist,&rdquo; selgitas Siimaste.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Huvi mitmekesisuse kokkuleppega liitumise vastu on pidevalt kasvanud. &ldquo;Praeguste &uuml;hiskondlike ja poliitiliste arengute taustal on j&auml;rjest enam neid organisatsioone, kes soovivad oma avatust ja v&auml;&auml;rtusi teistele n&auml;idata. Mitmekesisuse kokkulepe on &uuml;ks selline v&otilde;imalus,&rdquo; &uuml;tles inim&otilde;iguste keskuse mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juht <b>Liina Rajaveer</b>. Kokkuleppega liitunud organisatsioonid moodustavad v&otilde;rgustiku, et &uuml;hiselt mitmekesisuse juhtimise kogemusi jagada ja teemat &uuml;hiskonnas edendada.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Mitmekesisuse kokkulepe sai Eestis alguse 2012. aastal. Sarnased mitmekesisuse v&otilde;rgustikud toimivad 24 Euroopa riigis, Eestis koordineerib kokkuleppega seotud tegevusi Eesti Inim&otilde;iguste Keskus.&nbsp;</p> <p><b>Lisainfo:</b> Liina Rajaveer<br />Inim&otilde;iguste keskuse mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juht<br /><a href="mailto:liina.rajaveer@humanrights.ee">liina.rajaveer@humanrights.ee</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2840Töölepingut ei saa ühepoolselt muuta2020-11-03<p><b>&Uuml;hepoolselt pole v&otilde;imalik t&auml;htajatut t&ouml;&ouml;lepingut t&auml;htajaliseks muuta. Kui t&ouml;&ouml;andja seda teeb, siis ei pea t&ouml;&ouml;taja olukorraga leppima, vaid oma &otilde;iguste eest seisma. Ka siis, kui ta kardab v&otilde;imalikku konflikti t&ouml;&ouml;andjaga.</b></p> <p>Suvepuhkuse l&otilde;ppedes taas t&ouml;&ouml;le minnes avastas klassi&otilde;petaja <b>Anet</b> &uuml;llatuslikult, et direktor oli tema t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepingu tagaselja, teda ennast eelnevalt teavitamata, omaalgatuslikult t&auml;htajaliseks muutnud. Seda enam, et paari kuu eest oli koolijuht kinnitanud, et tema t&ouml;&ouml;leping j&auml;tkub t&auml;htajatuna.</p> <p>Noor naine oli n&ouml;rdinud. Just p&otilde;hjusel, et tal on t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;leping, oli ta oma praeguse t&ouml;&ouml;andja juurde ametisse j&auml;&auml;nud ja loobunud teisest, hoopis meelep&auml;rasemas linnas avanenud v&otilde;imalusest, kus pakuti t&auml;htajalist lepingut. N&uuml;&uuml;d leiab ta, et teda on alt veetud. Ta teab v&auml;gagi h&auml;sti, et t&ouml;&ouml;lepingut saab muuta vaid kahepoolsel kokkuleppel. M&otilde;istes sedagi, et varasem juht, kes teda kahe aasta eest t&ouml;&ouml;le kutsus, ignoreeris &uuml;hte seadusen&otilde;uet ― Anetil pole pedagoogilist k&otilde;rgharidust, ehkki ta seda magistrandina omandab. Tal on bakalaureusekraad ja l&otilde;petatud kaheaastane &bdquo;Noored kooli&ldquo; programm.</p> <p>Koolidirektori otsust vaidlustada ta ei julge. &Auml;kki tekib sellest konflikt, mist&otilde;ttu j&auml;&auml;b ta t&ouml;&ouml;kohast hoopis ilma? Samas julges ta end igakuise laenuga siduda justnimelt t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepingu t&otilde;ttu. Uut t&ouml;&ouml;kohta uue &otilde;ppeaasta algues on keeruline leida, sest &otilde;petajaametisse kandideeritakse kevadel. Pealegi peaks teises elupaigas uue t&ouml;&ouml;koha leidma ka Aneti abikaasa.</p> <p>P&uuml;&uuml;des j&auml;tkuvalt olla oma t&ouml;&ouml;le p&uuml;hendunud, n&auml;rib naist teatav kibedus. Miks ei &ouml;elnud t&ouml;&ouml;andja talle kevadel, kui tema t&ouml;&ouml;alasest tulevikust ja v&otilde;imalustest vesteldi, et tegelikult kavatseb ta t&auml;htajatu lepingu t&uuml;histada? Ta on sisimas otsustanud, et samas koolis ta &otilde;petajana p&auml;rast t&auml;htajalise t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppemist ei j&auml;tka. Ei hakka ka t&ouml;&ouml;andjaga protsessima, vaid keskendub &otilde;petamisele ja &otilde;ppimisele.</p> <h2>Mida sellises olukorras teha?</h2> <p><b>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist Greete Kaar.</b></p> <p><b>Kui tavaline on olukord, et t&ouml;&ouml;andja muudab t&ouml;&ouml;lepingut ― selle sisu v&otilde;i kehtivust omavoliliselt, t&ouml;&ouml;taja n&otilde;usolekuta ja teda sellest eelnevalt teavitamata?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni poole p&ouml;&ouml;rdutakse &uuml;sna tihti t&ouml;&ouml;lepingu tingimuste muutmise k&uuml;simuses, sh k&uuml;sitakse, kas t&ouml;&ouml;andja saab t&ouml;&ouml;lepingu tingimusi muuta &uuml;hepoolselt. &Uuml;ldjuhul t&ouml;&ouml;tajad tunnevad oma &otilde;igusi, sh seda, et t&ouml;&ouml;lepingu muutmine saab toimuda &uuml;ksnes poolte omavahelisel kokkuleppel. Siiski esineb ka olukordi, kus t&ouml;&ouml;tajale ei anta valikuv&otilde;imalust, vaid t&ouml;&ouml;andja &uuml;ksnes teavitab teda muutustest.</p> <p><b>Mida sellisel juhul teha? Tihti lepitakse, sest kardetakse: &auml;kki j&auml;&auml;b t&ouml;&ouml;st hoopis ilma?</b></p> <p>Oluline on meeles pidada, et kui poolte vahel s&otilde;lmitakse t&auml;htajaline t&ouml;&ouml;leping, peab t&ouml;&ouml;andja <b>kirjalikult</b> teavitama t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;lepingu kestusest ja t&auml;htajalise t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimise p&otilde;hjusest. Kui t&ouml;&ouml;tajat kirjalikult teavitatud ei ole, eeldatakse, et sellist kokkulepet pole s&otilde;lmitud. Seega eeldab seadus, et t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja peavad t&auml;htajalises t&ouml;&ouml;lepingus kirjalikult kokku leppima.</p> <p>Kirjalik vorm n&otilde;uab m&otilde;lema poole allkirja. Kui t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja kokkuleppele ei saa, siis on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepingu alusel n&otilde;uda kokkulepitud tingimustel t&ouml;&ouml;d.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja annab t&ouml;&ouml;tajale teada, et varasem kokkulepe ei kehti ja t&ouml;&ouml;lepingu tingimused muutuvad, tuleks t&ouml;&ouml;tajal kohe sellele reageerida ning t&ouml;&ouml;andjale teatada, kui ta antud muudatusega ei n&otilde;ustu. M&otilde;istlik oleks seda teha kirjalikult &ndash; n&auml;iteks saata t&ouml;&ouml;andjale e-kiri, milles tuleb kindlasti selgitada, et t&ouml;&ouml;taja ei n&otilde;ustu t&ouml;&ouml;andja esitatud tingimusega. Kui t&ouml;&ouml;lepingu tingimuste muutmiseks kokkulepet ei ole, siis kehtivad varasemalt kokku lepitud t&ouml;&ouml;lepingu tingimused. Kirjalikud vestlused on &uuml;heks t&otilde;endiks, kui tekib hilisem v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;vaidlus.</p> <p>Juhul, kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjale ei vasta, siis v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tajal olla hiljem v&auml;ga raske enda eest seista. Juriidiliselt on v&otilde;imalik s&otilde;lmida ka vaikiv kokkulepe, mis v&otilde;ib v&auml;ljenduda n&auml;iteks selles, et t&ouml;&ouml;andja annab t&ouml;&ouml;tajale korralduse, milles nad ei ole varasemalt kokku leppinud (teine t&ouml;&ouml;&uuml;lesanne, mida pole kirjas t&ouml;&ouml;lepingus ega ametijuhendis ning mida t&ouml;&ouml;taja pole varem teinud) ja t&ouml;&ouml;taja hakkab seda &uuml;lesannet t&auml;itma. Selliselt annab t&ouml;&ouml;taja oma k&auml;itumisega m&otilde;ista, et ta on uue t&ouml;&ouml;&uuml;lesandega n&otilde;us.</p> <p>Oluline on t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja omavaheline suhtlus. Kui t&ouml;&ouml;taja ei ole millegagi n&otilde;us, peaks ta sellest kohe t&ouml;&ouml;andjale teada andma, soovitavalt kirjalikult. Muidu v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tajal olla hiljem keerulisem enda eest seista.</p> <p><b>Kas peaks v&otilde;imalikust keerulisest asjaajamisest t&ouml;&ouml;andjaga loobuma ja olukorraga leppima?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;tajal on antud juhul &otilde;igus n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt t&ouml;&ouml;d t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepingu alusel. Ehk kui saabub kuup&auml;ev, mis pidi olema t&ouml;&ouml;andja v&auml;itel t&ouml;&ouml;taja t&auml;htajalise t&ouml;&ouml;lepingu t&auml;htajaks, siis t&ouml;&ouml;taja sellest ei l&auml;htu ning n&otilde;uab t&ouml;&ouml;andjalt t&ouml;&ouml;d edasi.</p> <p>Kui pooled omavahel kokkuleppele ei saa, ei t&auml;henda see, et t&ouml;&ouml;tajal on kohustus olukorraga leppida. T&ouml;&ouml;tajal on samuti v&otilde;imalus oma &otilde;iguste eest seista. Kui t&ouml;&ouml;andja ei luba t&ouml;&ouml;tajat nt t&ouml;&ouml;le, on t&ouml;&ouml;tajal v&otilde;imalik oma &otilde;iguste kaitseks p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidlusorganisse (s.o kohus v&otilde;i t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon) ning tuvastada t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;leping.</p> <p>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni p&ouml;&ouml;rdumine on riigil&otilde;ivuvaba, vaidlus lahendatakse seaduse j&auml;rgi reeglina 45 kalendrip&auml;eva jooksul ning avalduse rahuldamata j&auml;tmisega ei kaasne teise poole menetluskulude v&auml;lja m&otilde;istmist. Tegemist on v&otilde;rreldes kohtumenetlusega oluliselt lihtsama ja kiirema ning poolte jaoks ka v&auml;hem kuluka menetlusega.</p> <p><b>Juhul, kui eelnev juht on teadlikult eiranud m&otilde;nd seaduseklauslit, mida teatud ametitesse t&ouml;&ouml;le asudes eeldatakse, aga samas ei pruugi sobilikku kandidaati omakandist leida, siis kuiv&otilde;rd on &otilde;igust juba varem ja teise juhi poolt allkirjastatud t&ouml;&ouml;lepingut muuta v&otilde;i t&uuml;histada?</b></p> <p>Antud juhul on t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjaks kool, keda esindab direktor. Seega on t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;ks pool kool ja teine pool t&ouml;&ouml;taja. Direktori vahetumisel j&auml;&auml;b t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjaks endiselt seesama kool ehk t&ouml;&ouml;lepingu vaates ei muutu midagi, &uuml;ksnes t&ouml;&ouml;andjat esindav isik. Seega j&auml;tkub direktori vahetumisel juba varasemalt s&otilde;lmitud leping selles sisalduvate tingimustega. Kui &uuml;ks pool soovib t&ouml;&ouml;lepingu tingimusi muuta, on selleks vaja teise poole n&otilde;usolekut.</p> <p><b>Millega peaksid t&ouml;&ouml;v&otilde;tjad ise arvestama v&otilde;i millest teadlikud olema, kui nad t&ouml;&ouml;andjaga t&ouml;&ouml;lepingu teevad?</b></p> <p>Enne t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimist peaksid pooled pidama l&auml;bir&auml;&auml;kimisi ja arutama t&ouml;&ouml;tingimusi. Lepingueelsed l&auml;bir&auml;&auml;kimised on v&auml;ga olulised. M&otilde;istlik on fikseerida l&auml;bir&auml;&auml;kimised kirjalikult (n&auml;iteks esitada lepinguprojekt ja muudatusettepanekud e&ndash;kirja teel), et v&auml;ltida v&otilde;imalikke kokkulepete sisuvaidlusi. T&ouml;&ouml;lesoovijal on &otilde;igus tutvuda t&ouml;&ouml;lepingu projektiga ja teha sinna omapoolseid ettepanekuid.</p> <p>Kui &uuml;hele poolele mingi tingimus v&otilde;i ettepanek ei sobi, siis tuleks sellest teist poolt teavitada. Seda ka juhul, kui mingi tingimus tekitab k&uuml;simusi v&otilde;i kui k&otilde;ik pole &uuml;heselt arusaadav, tuleb k&uuml;sida t&auml;iendavaid selgitusi. Peab arvestama, et kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingu allkirjastab, siis on ta t&ouml;&ouml;lepingus sisalduvatele tingimustega n&otilde;ustunud.</p> <h2>&Uuml;lekohtutunne niisama ei kao.&nbsp;Kuidas &uuml;letada konfliktihirmu ja v&auml;ltida argust?</h2> <p><b>Selgitab ps&uuml;hholoog ja superviisor Ingrid Tiido.</b></p> <p>&bdquo;Mina soovitan esmalt minna supervisiooni. Teatud olukorras v&otilde;ivad emotsioonid olla nii suured, et iseennast on raske aidata. Superviirorid on t&ouml;&ouml;n&otilde;ustajad (vt <a href="http://supervisioon.ee/" target="_blank">supervisioon.ee</a>), kes aitavad inimesel ennast ise anal&uuml;&uuml;sida ja m&otilde;elda, mida ette v&otilde;tta, et ta ei j&auml;&auml;ks &uuml;ksi. Kui p&uuml;sib tunne, et talle on liiga v&otilde;i &uuml;lekohut tehtud, siis see niisama inimesest &auml;ra ei kao, kui ta ka j&auml;rgmisesse t&ouml;&ouml;kohta l&auml;heb. See tunne v&otilde;ib kuhjuda ja &uuml;hel hetkel kulmineeruda tundega, et maailm ongi tema vastu.</p> <p>Me oleme lojaalsed oma t&ouml;&ouml;andjale, aga k&uuml;simus on, kuidas olla lojaalne iseendale? Tuleb leida tagasi tasakaal. Kes mina olen? Mis on minu tugevused? Mida ma tegelikult tahan?</p> <p>Kriisi ajal hoiame me kinni t&ouml;&ouml;dest, mis meile n&auml;iteks ei meeldi, aga me ikkagi teeme neid edasi. Supervisioonist saaks inimene esmast professionaalset abi, et n&auml;ha ennast k&otilde;rvalt ja m&otilde;elda, mida ta tahab. Anal&uuml;&uuml;sida, miks need tunded teda m&otilde;jutavad ja kuidas neist lahti saada.&ldquo;</p> <p><b>Kuidas vabaneda argusest ja v&otilde;imaliku konflikti tekkehirmust?</b></p> <p>&bdquo;Kui hammas valutab, siis me l&auml;heme hambaarsti juurde. Kui me ei saa oma tunnetega toime, siis v&otilde;iks p&ouml;&ouml;rduda ps&uuml;hholoogi poole. Konflikt iseenesest pole midagi halba. Peab lihtsalt &otilde;ppima leidma erinevaid konfliktide lahendusviise, milleks on erinevaid strateegiaid: kas v&otilde;itlen, leian kompromissi, teen koost&ouml;&ouml;d, kohanen, v&auml;ldin. Neid k&otilde;iki &otilde;pitakse v&otilde;rdselt kasutama. Kui v&auml;ljas sajab, siis ma panen selga vihmakeebi. Kui paistab p&auml;ike, v&otilde;tan kampsuni &auml;ra, mitte ei ole sellega kogu aeg... L&auml;bi n&otilde;ustaja saab &otilde;ppida rohkem kasutama erinevaid tehnikaid.</p> <p>Konfliktihirmu taga on mingi hirm: kas ma ei ole piisav, pole midagi v&auml;&auml;rt, maailm ongi eba&otilde;iglane jne. Igas uues sarnases olukorras see uskumus kinnistub.</p> <p>Kui aga konflikte v&auml;ltida v&otilde;i nendega kohaneda ja oma eesm&auml;rkide p&auml;rast ei seista, siis koos ps&uuml;hholoogi v&otilde;i superviisoriga saab arutada, milline on inimese tuumuskumus. Mida ma kardan? Olla rohkem teadlik t&auml;iskasvanu k&auml;itumisest, sest t&auml;iskasvanu ei v&auml;ldi konflikte.</p> <p>Tasub vaadata oma elu suuremat pilti: kas ja kui tihti sellised olukorrad korduvad? Heita pilk iseendasse. Mida ma saan ise teisiti teha? Kui ka t&ouml;&ouml;andja k&auml;itub eba&otilde;iglaselt, siis miks see minus sellise tunde tekitab? Takistab see mul edaspidi mingeid otsuseid tegemast? Minuga juhtumised elamast &otilde;nnelikku elu? Me peame iseendasse vaatama.&ldquo;</p> <p><b><span>Tekst: Tiina Lang<br /></span></b><b>Foto: Pexels</b></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2839Tööaja ja töötasu arvestamine ootamatu juhtumi korral2020-11-02<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Reedel helistati mulle kella 15 ajal t&ouml;&ouml;le, et pean kohe oma lapse lasteaiast koju viima, sest &uuml;he &otilde;petaja koroonatest osutus positiivseks. Kuna &uuml;lemust sel ajal kontoris ei olnud, saatsin talle e-kirja ja lahkusin t&ouml;&ouml;lt. Minu t&ouml;&ouml;p&auml;ev oleks pidanud l&otilde;ppema kell 17, aga l&otilde;petasin t&ouml;&ouml; kaks tundi varem, et lapsele lasteaeda j&auml;rgi minna. Kas ma pean need kaks tundi j&auml;rgi tegema? Mis saab &uuml;lej&auml;&auml;nud ajast, kui mul ei ole v&otilde;imalik last lasteaeda viia?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist:</i></b><b> </b>&nbsp;Kuigi t&ouml;&ouml;suhtes on t&ouml;&ouml;taja kohustus t&auml;ita t&ouml;&ouml;ajal kokkulepitud t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, siis teatud juhtudel peab t&ouml;&ouml;andja andma t&ouml;&ouml;tajale m&otilde;istlikus ulatuses tasustatud vaba aega. T&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja maksma t&ouml;&ouml;tajale keskmist t&ouml;&ouml;tasu m&otilde;istliku aja eest, mil t&ouml;&ouml;taja ei saa t&ouml;&ouml;d teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult v&otilde;i raske hooletuse t&otilde;ttu tekkinud p&otilde;hjusel v&otilde;i kui t&ouml;&ouml;tajalt ei saa t&ouml;&ouml; tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval p&otilde;hjusel. Sel ajal t&ouml;&ouml;lt eemal viibitud aega t&ouml;&ouml;taja &uuml;ldjuhul j&auml;rgi tegema ei pea.&nbsp;</p> <p>Antud juhul on tegemist t&ouml;&ouml;taja isikust tuleneva olukorraga, mida t&ouml;&ouml;taja pole ise tahtlikult v&otilde;i raske hooletuse t&otilde;ttu tekitanud. Lisaks on tegemist etten&auml;gematu olukorraga ning nimetatud kahte tundi, mil t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lt eemal oli, v&otilde;ib pidada m&otilde;istlikus ulatuses ajaks. Seega, kuiv&otilde;rd t&ouml;&ouml;taja puudus t&ouml;&ouml;lt kaks tundi, mida sellises olukorras v&otilde;ib pidada m&otilde;istlikuks, siis on t&ouml;&ouml;andjal kohustus maksta selle kahe tunni eest keskmist t&ouml;&ouml;tasu. T&ouml;&ouml;taja kahte t&ouml;&ouml;tundi hiljem j&auml;rgi tegema ei pea.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Kui laps on olnud l&auml;hikontaktne ja t&ouml;&ouml;taja peab seet&otilde;ttu olema lapsega kodus, on t&ouml;&ouml;tajal vajadusel &otilde;igus hoolduslehele. <a href="https://www.haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/toovoimetushuvitised">T&auml;psem info Haigekassa kodulehelt</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2838Laieneb Euroopa Liidu tugi mitteõppivatele või -töötavatele noortele 2020-11-02<p><b>Reedel vastu v&otilde;etud Euroopa Komisjoni soovitus noortegarantii tugevdamise kohta v&otilde;imaldab edaspidi pakkuda Euroopa Sotsiaalfondi abil t&ouml;&ouml;turuteenuseid alla 30-aastastele mitte&otilde;ppivatele ja mittet&ouml;&ouml;tavatele noortele. Noored peavad saama kvaliteetse t&ouml;&ouml;-, praktika-, t&auml;iendkoolituse v&otilde;i &otilde;pipoisi&otilde;ppe pakkumise nelja kuu jooksul p&auml;rast t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;mist v&otilde;i haridustee katkemist. Samuti on v&otilde;imalik pakkuda noortele j&auml;tkutuge t&ouml;&ouml;turul p&uuml;simiseks.</b></p> <p>&bdquo;Praeguses keerulises t&ouml;&ouml;turu olukorras on oluline toetada noori, kes on sageli leidnud rakendust neis sektorites, mis on koroonaviiruse leviku piiramiseks seatud meetmete t&otilde;ttu enam kannatada saanud. Noortegarantii tugevdamine annab kindlasti selleks lisav&otilde;imalusi. Eriti oluline on, et saame senisest enam pakkuda j&auml;tkutuge tagasi kooli v&otilde;i t&ouml;&ouml;le j&otilde;udnud noorele. J&auml;tkutugi aitab noorel paremini raskusi &uuml;letada n&auml;iteks juhtumikorraldaja abiga, ning oma valitud teed kindlamini j&auml;tkata,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b>.</p> <p>Eestis viiakse noortegarantii tegevusi ellu sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi koost&ouml;&ouml;s. N&auml;iteks on ellu kutsutud programmid Noorte Tugila ja Hoog Sisse, mille abil on j&otilde;utud enam kui 10&nbsp;000 &otilde;ppest ja t&ouml;&ouml;turult eemale j&auml;&auml;nud nooreni ning toetatud noori nende potentsiaali avamisel noorsoot&ouml;&ouml; abil. K&auml;ivitatud on t&ouml;&ouml;tukassa meede &bdquo;Minu esimene t&ouml;&ouml;koht&ldquo;, t&ouml;&ouml;turgu tutvustavad t&ouml;&ouml;toad ning t&ouml;&ouml;turule sisenemiseks ettevalmistavad koolitused erialase ettevalmistuseta noortele. &Uuml;heks noortegarantii tegevuskava osaks on olnud ka kohalike omavalitsuste ja riigi koost&ouml;&ouml;s toimiv tugis&uuml;steem. Omavalitsuste p&ouml;&ouml;rdumistega noorte poole on t&ouml;&ouml;turule v&otilde;i &otilde;ppesse aidatud kolme aasta jooksul &uuml;le 1000 noore.</p> <p>Noortegarantii on osa tegevustest, millega Euroopa Komisjon soovib toetada noorte haridust, koolitust ja t&ouml;&ouml;h&otilde;ivet. Noortegarantii soovituse rakendamiseks t&ouml;&ouml;tavad liikmesriigid v&auml;lja tegevuskava, mis arvestab noorte vajaduste ja riigi v&otilde;imalustega. Noorte olukorra parandamiseks on&nbsp; v&otilde;imalik kasutada Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid. Eesti on kasutanud noortegarantii v&otilde;imalusi alates 2014. aastast.</p> <p>2019. aastal oli Eestis 15-24-aastaste t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r 11,1%, mis on alla EL keskmise (15,1%). 25-29-aastaste t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r oli 4,7%, mis on ligi poole v&auml;iksem EL keskmisest (9,1%). Kuigi muu Euroopaga v&otilde;rreldes on Eesti n&auml;itajad head, v&otilde;ib kestev majanduskriis taas suurendada m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt noorte t&ouml;&ouml;tust.</p> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p> <p></p> <p>Vaata ka: <a href="https://tooelu.ee/ngts">tooelu.ee/ngts</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2837Nutiajastu töökoormus: üksinda kolme eest!2020-10-30<p><b>Milline on m&otilde;istlik t&ouml;&ouml;koormus ametialadel, kus t&ouml;&ouml;tulemus pole otseselt silmaga n&auml;htav, t&ouml;&ouml; sisu ja &uuml;lesannete mahtu on keeruline aimata? V&otilde;ib juhtuda, et &uuml;he inimese t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete hulk h&otilde;lmab mitme t&ouml;&ouml;taja oma, sest t&ouml;&ouml;andja eeldab: IT-ajastul saab sellega kiirelt ja h&otilde;lpsalt hakkama! Kui kaua ja mille arvelt?</b></p> <p>&Uuml;hte valdkonda, sellega kaasnevaid &uuml;lesandeid ja t&ouml;&ouml;mahtu sisuliselt tundmata v&otilde;ib olla keeruline hinnata ka t&ouml;&ouml;ks kuluvat aega. &bdquo;Mis see siis &auml;ra ei ole,&ldquo; m&otilde;tleb ettev&otilde;tte v&otilde;i asutuse juht, kel puudub oskus arvestada, mida t&ouml;&ouml; m&otilde;nel alal t&auml;hendab. Eriti juhul, kui tulemust vahetult nii nagu t&uuml;ki- v&otilde;i f&uuml;&uuml;silise t&ouml;&ouml; puhul ei kaasne. Sestap ei pruugi aimata ka t&ouml;&ouml;ga seonduvaid n&uuml;ansse ja v&otilde;ib tunduda, et k&otilde;ik ongi k&auml;kitegu, ehkkki t&ouml;&ouml;tja v&auml;idab vastupidist. &bdquo;Laisk ja saamatu,&ldquo; leiab &uuml;lemus, kes r&uuml;gab ka ise ja eeldab sedasama t&ouml;&ouml;tajateltki.</p> <p>Ent kas peab p&auml;evat&ouml;&ouml;d j&auml;tkama argi&otilde;htutel ja n&auml;dalavahetustel, nii et oma aega peaaegu ei olegi? Varem v&otilde;i hiljem j&otilde;uab k&auml;tte hetk, kus polegi jaksu midagi teha. &Ouml;&ouml;d on unetud, tulvil t&ouml;iseid m&otilde;tteid ja kurnavat stressi, kuidas k&otilde;igega j&otilde;uda ja toime tulla. Keskmisest veidi k&otilde;rgem palk pole tihtilugu t&ouml;&ouml;lepingut alla kirjutades motivaatoriks, vaid pigem t&ouml;&ouml;ga seotud eneseteostus ja soov end ametialaselt proovile panna, ent seegi h&auml;&auml;bub &uuml;sna ruttu.</p> <p>Kes oskaks hinnata erinevate valdkondade t&ouml;&ouml;tajate tegelikku t&ouml;&ouml;koormust ja selgitaks seda t&ouml;&ouml;andjale, ennetades liigsest t&ouml;&ouml;pingest tingitud stressi ja l&auml;bip&otilde;lemist? Ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid on m&otilde;nele t&ouml;&ouml;andjale t&auml;iesti v&otilde;&otilde;rad m&auml;rks&otilde;nad, mille sisu ei m&otilde;isteta v&otilde;i t&otilde;siselt ei v&otilde;eta. Mis ajendaks t&ouml;&ouml;andjat n&auml;gema ja ennetama &uuml;lekoormusest tingitud terviseprobleeme? Seda enam, et paljud t&ouml;&ouml;andjad kuuluvad samasse riskigruppi.</p> <p><b>Sotsiaalministeeriumi </b>eelmisel aastal tehtud<b> &bdquo;T&ouml;&ouml;keskkonna vaimse tervise anal&uuml;&uuml;sist&ldquo;</b> selgub, et Eestis on vaimse tervise h&auml;ired pingereas juba teiseks t&ouml;&ouml;v&otilde;ime v&auml;henemise p&otilde;hjuseks. Seejuures moodustavad vaimse tervise otsesed ja kaudsed kulud Eestis 2,8% SKPst ehk 572 miljonit eurot (Euroopa Liidu keskmine on veelgi suurem ― 4%).</p> <p>Vaimse tervise probleemide ilmnemisel, mida m&otilde;jutavad mitmed tegurid, sh t&ouml;&ouml;keskkond, langeb nii t&ouml;&ouml;taja motiveeritus, produktiivsus, kui suureneb t&ouml;&ouml;lt puudumine ja haigena t&ouml;&ouml;tamine. Juhul, kui t&ouml;&ouml; on liiga intensiivne ja pingeline, suhted kolleegide vahel t&auml;barad, siis suureneb ka t&ouml;&ouml;j&otilde;u voolavus jms probleemid.</p> <h2>Miks kipub liigne t&ouml;&ouml;koormus kujunema t&ouml;&ouml;elu osaks?</h2> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/23 I. Nakurt-Murumaa_Tondihobu.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-23 I. Nakurt-Murumaa_Tondihobu.jpg" /></a><b>Kommenteerib O&Uuml; Tondihobu jurist-t&ouml;&ouml;ohutuse konsultant, EVEA asepresident Ille Nakurt-Murumaa:</b></p> <p><b>&bdquo;</b>Ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite tase on &uuml;ldiselt k&otilde;rge, seda on v&otilde;imendanud koroonast tingitud majandussurutis, t&ouml;&ouml;kaotushirm, viirusepaanika ning t&ouml;&ouml; ja eraelu p&otilde;imumine. Eeldatakse, s&otilde;ltuvalt ettev&otilde;ttest ja t&ouml;&ouml;taja positsioonist, et t&auml;nu infotehnoloogilistele lahendustele on t&ouml;&ouml;tegemine lihtne. &Uuml;hele inimesele saabki t&auml;na panna koormuse, mida varem tegid kolm t&ouml;&ouml;tajat. Paljudes ametites on seet&otilde;ttu l&auml;inud t&ouml;&ouml;koormus v&auml;ga suureks. Eeldatakse, et &uuml;ks inimene j&otilde;uab teha l&otilde;putult. Arvuti ja tarkvaralahendused teevad justkui k&otilde;ik meie eest &auml;ra. Majanduslikult keerulistel aegadel ei julge t&ouml;&ouml;tajad &uuml;le j&otilde;u k&auml;ivatest &uuml;lesannetest ka keelduda. On hirm &ndash; kui mina ei j&otilde;ua, siis keegi teine j&otilde;uab.</p> <p>T&auml;nu veebip&otilde;histele lahendustele ollakse k&auml;ttesaadavad 24/7. Telefon on alati taskus, lisaks t&ouml;&ouml;meilide lugemisele saab sisse logida andmebaasidesse v&otilde;i s&uuml;steemidesse. T&ouml;&ouml;- ja eraelu on t&auml;ielikult p&otilde;imunud. Enam ei l&otilde;pe t&ouml;&ouml; kell viis &otilde;htul. Kodus j&auml;lgitakse t&ouml;&ouml;meile, vastatakse kirjadele, suheldakse t&ouml;&ouml;andjaga nii hilis&otilde;htul kui varahommikul. Loetakse ka &ouml;&ouml;sel t&ouml;&ouml;meile, kui telefon piiksub... See k&otilde;ik t&auml;hendab v&auml;ga suurt vaimset survet. Oleme kogu aeg k&auml;ttesaadavad. Inimesed ei suuda enam juhet seinast v&auml;lja t&otilde;mmata ja t&ouml;&ouml;andja ei lase t&ouml;&ouml;tajaid lahti. H&auml;sti lihtne on t&ouml;&ouml;tajale saata teadet: &bdquo;Kuule, on v&auml;ga kiire, palun vasta k&auml;hku &uuml;hele kirjale jms...&ldquo; Teedki selle v&auml;ikese asja &auml;ra, mis siis ikka!</p> <p>V&auml;ga oluliselt suurendas t&ouml;&ouml; ja eraelu p&otilde;imumist kodukontoris t&ouml;&ouml;tamine. Tekkis tunne, et oled kogu aeg t&ouml;&ouml;l, t&ouml;&ouml;p&auml;ev ei l&otilde;pe kunagi. Teed vahepeal perele s&uuml;&uuml;a, heal juhul &otilde;htustad ka ise ja istud taas arvuti taha, sest vaja on veel paar asja &auml;ra teha. Infotehnoloogiline areng on tinginud t&ouml;&ouml; ja isikliku aja sulandumise, mis on t&ouml;&ouml;koormuse k&otilde;rval teine vaimne ohutegur.</p> <p>Inimesed ei oska ka piiri pidada. Keegi ei taha t&ouml;&ouml;andjale &ouml;elda, et ma p&auml;rast viite &otilde;htul v&otilde;i hommikul enne kaheksat &uuml;htegi t&ouml;&ouml;meili ei loe. Puhkusel olleski saadad ikka paar t&ouml;&ouml;kirja v&otilde;i kirjutad m&otilde;nda aruannet...</p> <p>Virtuaalmaailmas tehtut n&auml;ha ei ole. T&otilde;stes &auml;ra &uuml;he aluset&auml;ie telliseid, v&otilde;ib seda silmaga hinnata, aga virtuaalmaailma t&ouml;&ouml;d pole v&otilde;imalik hoomata. Kui ise ei ole proovinud, siis ei saagi teada. T&ouml;&ouml;tajad ei julge &uuml;lemusele &ouml;elda: t&ouml;&ouml;d on liiga palju, ma ei j&otilde;ua seda &auml;ra teha. Teiseks n&auml;rib kahtlus: kas &uuml;lemus kurtmist m&otilde;istab?</p> <p>Tegeledes riskianal&uuml;&uuml;siga, k&uuml;sitlen ma anon&uuml;&uuml;mselt t&ouml;&ouml;tajaid. Tihti v&auml;idavad nad, et pole kunagi oma &uuml;lemusele &ouml;elnud: &bdquo;Ma ei tule t&ouml;&ouml;ga t&ouml;&ouml;ajal toime ja pean tegema &uuml;letunde.&ldquo; Ta ei julge seda nimetada, sest ei tea, mis sellele j&auml;rgneb. On selge, et t&ouml;&ouml;d on liiga palju, aga sisimas tunnen, et olen saamatu. Pean olema usinam ega hakka seet&otilde;ttu kellelegi midagi kurtma, sest mulle tundub: k&otilde;ik teised saavad hakkama, kuigi ei saa. Keegi ei julge &ouml;elda, sest kollektiivis valitseb enese alalhoiuinstinkt: igaks juhuks hoian suu kinni ja teen &otilde;htul vaikselt oma t&ouml;&ouml; &auml;ra. &Uuml;letundide eest nagunii kellelegi ei maksta ja pole ka kombeks kurta, et ma ei tule t&ouml;&ouml;ga toime.</p> <p><b>Mis v&otilde;iks olla lahendus?</b></p> <p>V&otilde;ib tunduda arhailisena, aga t&ouml;&ouml; ja eraelu peaksid olema eristatavad. Heroliline 24/7 k&auml;ttesaadavus ei tohi olla norm. Teatud k&auml;itumismustreid on vaja muuta, et v&auml;hendada t&ouml;&ouml;stressi ja sellest tingitud l&auml;bip&otilde;lemist.</p> <p>Suurtes ettev&otilde;tetes v&otilde;idakse teha t&ouml;&ouml;tajate rahulolu-uuringuid. Iseasi, mis selle tulemusena muutub. V&auml;ikeettev&otilde;tetes, mis on Eestis valdavad, enamasti seda ei korraldata &ndash; pole aega, teadmisi ega vahendeid. Ent t&ouml;&ouml;mahtu pole v&otilde;imalik teisiti hinnata, kui t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja omavahel tagasisidet ei anna. T&ouml;&ouml;andjale v&otilde;ibki tunduda: tuleb lihtsalt &auml;ra teha! V&auml;ikeettev&otilde;tja t&ouml;&ouml;tab ju ka ise &ouml;&ouml;p&auml;evaringselt. Ta ei pruugigi seet&otilde;ttu osata t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;mahtu objektiivselt hinnata. Kui tal oleks adekvaatne tagasiside, siis ehk oleks v&otilde;imalik midagi muuta. IT-ajastul on vaimse t&ouml;&ouml; tegijad &uuml;ha enam l&auml;bip&otilde;lemise riskis &ndash; alati on tunne, et nad ei panusta piisavalt v&otilde;i peavad veel rohkem pingutama, et j&otilde;uda &auml;ra teha k&otilde;ike, mida neilt oodatakse.</p> <p>Nii avalikus kui erasektoris peaks olema normiks, et t&ouml;&ouml;d ei tehta isikliku aja arvelt ega t&ouml;&ouml;v&auml;lisel ajal. Suhtumise muutus on &auml;&auml;rmiselt oluline. Kui me seda ei muuda, siis pole v&otilde;imalik eeldada, et olukord l&auml;heb paremaks. See on vaimse stressi ja l&auml;bip&otilde;lemise ennetamise v&otilde;tmetegur. T&ouml;&ouml;koormus peab vastama t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imetele ehk t&ouml;&ouml; saama tehtud m&otilde;istliku pingutusega etten&auml;htud aja jooksul. Peab saama normiks, et t&ouml;&ouml;d tehakse t&ouml;&ouml; ajal ja igal t&ouml;&ouml;tajal on ka vaba aeg.&ldquo;</p> <h2>K&otilde;nekad numbrid</h2> <p><b>Uute ja tekkivate riskide alase Euroopa ettev&otilde;tete uuringu j&auml;rgi</b> tehakse riskianal&uuml;&uuml;si 76&ndash;86% Eesti ettev&otilde;tteis, Euroopa riikide ettev&otilde;tetest 86&ndash;88%. Samuti on Eestis (31&ndash;41%) v&otilde;rreldes teiste uuringus osalenud riikidega (48-51%) v&auml;hem ettev&otilde;tteid, kes anal&uuml;&uuml;sivad terviseprobleemidest tuleneva t&ouml;&ouml;katkestuse p&otilde;hjuseid, sh t&ouml;&ouml;tingimusi, mis v&otilde;isid soodustada haiguse v&otilde;i t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse teket.</p> <p><b>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri </b>poolt l&auml;bi viidud <b>Euroopa ettev&otilde;tete uuringu</b> andmetel puudub ettev&otilde;tetel sageli riskide t&otilde;husaks ohjamiseks teave v&otilde;i kohased vahendid. T&ouml;&ouml;stressi ennetamise tegevuskava on EL-s olemas 33,8% ettev&otilde;tetes, kuid Eestis vaid 8,7% ettev&otilde;tetes.</p> <p>Ps&uuml;hhosotsiaalsete riskide ennetamiseks levitatakse peamiselt teavet (EL-s 56,4% ja Eestis 50,9%), t&ouml;&ouml; &uuml;mberkorraldamist, et v&auml;hendada t&ouml;&ouml;survet (EL-s 38,5% ja Eestis 44,3%), t&ouml;&ouml;tajate konfidentsiaalset n&otilde;ustamist (EL-s 36,7% ja Eestis 39,0%) ja konfliktide lahendamise protseduuride kehtestamist (EL-s 29,7% ja Eestis 16,7%).</p> <p>Peamiseks raskuseks, mis takistavad ps&uuml;hhosotsiaalsete riskidega tegelemist, on soovimatus neist probleemidest avameelselt r&auml;&auml;kida (EL-s 30,3% ja Eestis 20,4%). Samuti personali v&auml;hene teadlikkus (EL-s 26,2% ja Eestis 22,7%), oskusteabe ja spetsialistide toe puudumine (EL-s 22,5% ja Eestis 19,9%), kuid ka juhtkonna v&auml;hene teadlikkus (EL-s 17,5% ja Eestis 17,4%).</p> <p><b>KASTI:</b></p> <p><b>Hea teada:</b></p> <p><b>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Ameti</b> andmeil on ps&uuml;hhosotsiaalsed riskid ja t&ouml;&ouml;stress &uuml;heks t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu keerukaimateks probleemideks, mis halvendavad oluliselt inimtervist, organisatsioonide ja riikide majandustulemusi. Ligikaudu pooled Euroopa Liidu ja Eesti t&ouml;&ouml;tajad arvavad, et stress on nende t&ouml;&ouml;kohas tavaline, p&otilde;hjustades ligikaudu poole puudutud t&ouml;&ouml;p&auml;evadest.</p> <p><b>Ps&uuml;hhosotsiaalseid riske v&otilde;ivad p&otilde;hjustada</b>:</p> <ul> <li>liigne t&ouml;&ouml;koormus;</li> <li>t&ouml;&ouml;koha vastuolulised n&otilde;uded ja rollide ebaselgus;</li> <li>v&auml;hene kaasatus otsustada t&ouml;&ouml;korralduse &uuml;le ja v&auml;he v&otilde;imalusi m&otilde;jutada t&ouml;&ouml; tegemise viisi;</li> <li>halvasti korraldatud organisatsioonimuutus, t&ouml;&ouml;koha ebakindlus;</li> <li>puudulik suhtlemine, juhtkonna v&otilde;i kolleegide v&auml;hene toetus;</li> <li>ps&uuml;hholoogiline ja seksuaalne ahistamine, kolmandate isikute v&auml;givald.</li> </ul> <p><b>T&ouml;&ouml;stressi tekitavad:</b></p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;koormus ja t&ouml;&ouml;tempo.</li> <li>Ebaselged &uuml;lesanded ja pidevad muutused.</li> <li>T&ouml;&ouml; iseloom. Kas t&ouml;&ouml; on mitmek&uuml;lgne v&otilde;i monotoonne?</li> <li>T&ouml;&ouml;keskkond.</li> <li>Suhted kolleegidega.</li> <li>Suhted juhtidega.&nbsp;</li> </ul> <div></div> <div>Tekst: Tiina Lang</div> <div>Foto: Pexels</div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2836Selgusid Eesti parimad praktikandid 2020-10-29<p><b>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu konkursi Praktik Cum Laude v&otilde;itjad selgusid 57 kandidaadi hulgast. Auhinnatud praktikandid tulevad Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest, Ericsson Eestist, Eesti Energiast ja Maarja K&uuml;last.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;andjate jaoks on heade praktikiste oskustega t&ouml;&ouml;tajad kulda v&auml;&auml;rt. Teeme Praktik Cum Laude konkurssi just seet&otilde;ttu, et neid tublisid inimesi esile t&otilde;sta,&ldquo; &uuml;tles Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu tegevjuht <b>Arto Aas</b>. &bdquo;T&ouml;&ouml;andjate s&otilde;nul oli praktikantidest reaalselt kasu &ndash; nad t&otilde;id kaasa uusi teadmisi ja elavdasid meeskondi, &otilde;petasid kolleege ning tegid &auml;ra hulga vajalikku t&ouml;&ouml;d. Tulu on m&otilde;lemapoolne - paljud neist said juba t&ouml;&ouml;pakkumise v&otilde;i kutse naasta praktikale ka tuleval aastal,&ldquo; s&otilde;nas Aas.&nbsp;&nbsp;</p> <p><b>Parim praktikant k&otilde;rghariduses</b>&nbsp;on AS Ericsson Eesti praktikant&nbsp;<b>Taavi Salum,&nbsp;</b>kes &otilde;pib Tallinna Tehnikak&otilde;rgkoolis elektritehnika erialal.&nbsp;Taavi paistab silma oma j&auml;rjekindlusega ning oli samas ettev&otilde;ttes praktikal juba viiendat korda. Iga kord k&uuml;ll erinevas inseneri rollis ja m&otilde;testades, mida tuleb endas veel arendada.&nbsp;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Parim praktikant v&auml;listudengite&nbsp;kategoorias</b>&nbsp;on AS Eesti Energia praktikant<b>&nbsp;</b><b>Antonio Lustrissimi,&nbsp;</b>kes &otilde;pib Tallinna Tehnika&uuml;likoolis keskkonnatehnikat ja juhtimist. Ta anal&uuml;&uuml;sis k&uuml;ttesektoris toimuvat ning otsis v&otilde;imalusi lisandv&auml;&auml;rtuse loomiseks. Ettev&otilde;tte s&otilde;nul oli ta vastutustundlik ja kasutas &auml;ra iga v&otilde;imaluse v&otilde;tta praktikast maksimumi ning luua oma t&ouml;&ouml;ga ettev&otilde;ttele v&auml;&auml;rtust.&nbsp;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Parim praktikant kutsehariduses</b>&nbsp;on&nbsp;Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse praktikant<b>&nbsp;</b><b>Andreas Tigasing,&nbsp;</b>kes<b>&nbsp;</b>&otilde;pib Tartu Kutsehariduskeskuses IT-s&uuml;steemide nooremspetsialistiks. Tema t&ouml;&ouml; siseturvalisuse vallas oli eriti vastutusrikas, kuna praktika langes ajale, mil riigis kuulutati v&auml;lja eriolukord ja k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad l&auml;ksid kodukontoritesse.&nbsp;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Parim praktikant t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hises &otilde;ppes&nbsp;</b>on&nbsp;SA Maarja K&uuml;la praktikant&nbsp;<b>Katrin Reidla,</b>&nbsp;kes &otilde;pib Tartu Tervishoiu K&otilde;rgkoolis tegevusjuhendajaks. Katrini &uuml;lesanne praktikal oli toetada intellektipuuetega noori t&auml;iskasvanuid nende igap&auml;evastes tegevustes. T&ouml;&ouml;andja s&otilde;nul oskas ta leida &uuml;les&nbsp;inimese soovid, arvestada tema harjumustega ning kuulata tugiv&otilde;rgustiku ootusi ning k&otilde;ik selle ka ellu viia.<b>&nbsp;</b></p> <p>Internetih&auml;&auml;letusega&nbsp;valiti&nbsp;<a href="https://www.facebook.com/PraktikCumLaude">sotsiaalmeedias</a>&nbsp;publiku lemmikuks&nbsp;<b>Sigrid Sikk</b>, kes oli praktikal Swedbank Eesti AS-is. Tallinna Tehnika&uuml;likooli avaliku halduse ja riigiteaduste tudeng panustas praktikal panga sotsiaalmeedia ja toetustegevustesse.<b>&nbsp;</b>&nbsp;</p> <p>&bdquo;Kui &otilde;ppeasutused ja ettev&otilde;tjad panevad oma j&otilde;ud kokku &uuml;heskoos praktikat korraldades, v&otilde;idavad sellest k&otilde;ik osapooled, kogu &uuml;hiskond.&nbsp;Praktikandid saavad hindamatu kogemuse, mis annab julgust t&ouml;&ouml;maailma sisenemiseks.&nbsp;Ettev&otilde;tted saavad t&ouml;&ouml;tajad, kelle koolitamises nad ise on osalenud. Koolidel aga on v&otilde;imalus &otilde;ppe korraldamisel veelgi enam arvestada ettev&otilde;tete vajadustega,&ldquo;&nbsp;s&otilde;nas Haridus- ja Teadusminister&nbsp;<b>Mailis Reps</b>.&nbsp;</p> <p>Viiendat korda toimuval Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu konkursil &bdquo;Praktik Cum Laude&ldquo; osales rekordarv inimesi, kes saavutasid eelmisel &otilde;ppeaastal&nbsp;praktika jooksul silmapaistvaid tulemusi. Kandidaate esitasid t&ouml;&ouml;andjad &uuml;le kogu Eesti.&nbsp;</p> <p>Konkursil panid omapoolsed auhinnad praktika juhendajatele v&auml;lja Eesti Ettev&otilde;tlusk&otilde;rgkool Mainor koos &Uuml;lemiste City-ga. Rektor&nbsp;<b>Mait Rungi</b>&nbsp;s&otilde;nul on nende kool rakendusk&otilde;rgkool, mis t&auml;hendab, et praktilised kogemused ja &otilde;pitu rakendamine on nende jaoks olulised. &bdquo;Rakendame &uuml;he esimese k&otilde;rgkoolina Eestis t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hist &otilde;pipoisi&otilde;pet ja praktikat laialdaselt ning seet&otilde;ttu on meil heameel panustada ka konkurssi, mis v&auml;&auml;rtustab koost&ouml;&ouml;d ettev&otilde;tete ja koolide vahel,&ldquo; &uuml;tles Eesti Ettev&otilde;tlusk&otilde;rgkooli Mainor rektor.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Praktik&nbsp;Cum&nbsp;Laude&ldquo; konkurssi korraldab Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit koost&ouml;&ouml;s Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteametiga. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond, Eesti riik ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit.&nbsp;</p> <p>Pidulikku s&uuml;ndmust saab j&auml;relvaadata&nbsp;<a href="https://www.youtube.com/watch?v=_y8W2xixtuI&amp;feature=emb_logo">SIIT</a>. <br /> Raigo Pajula fotod s&uuml;ndmusest <a href="https://www.employers.ee/uudised/selgusid-eesti-parimad-praktikandid/">SIIN</a>.</p> <p>&nbsp;</p> <p>Elina Kink<br /> Kommunikatsioonijuht <br /> Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit<br /> GSM:&nbsp;+372 511 0033&nbsp; &nbsp; &nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2835Kulukas vaidlus: varaline vastutus ja hooletusõnnetuse kahjunõue2020-10-28<p><b>Varaline vastutus ei t&auml;henda vaid s&otilde;napaari t&ouml;&ouml;lepingus. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andja vara hoolimatult v&otilde;i lohakalt kasutab, v&otilde;ib see kaasa tuua keeruliste juriidiliste n&uuml;anssidega pika kohtuvaidluse.</b></p> <p>Kuhupoole keerata? Hoida vasakule, paremale v&otilde;i s&otilde;ita hoopis otse? Suure veoautoga valele kitsukesele teel&otilde;igule sattudes v&otilde;ib juhtuda, et autonina &otilde;igesse suunda p&ouml;&ouml;ramine v&otilde;ib olla sama t&uuml;likaks nagu raudr&uuml;&uuml;s hobuse selga h&uuml;ppamine. Eriti, kui oled veel algaja ja vajaliku vilumuseta. Teevalikul on heaks abimeheks ja suunat&auml;psustajaks nutitelefoni kaardirakendus. Paar klikki ja juba see k&auml;ivitubki.</p> <p>Kristian uurib s&otilde;itu j&auml;tkates telefoni... &Auml;kki on tee rataste alt kadunud. Veok kaldub massiivse metallikamakana paremale ja paiskub hoogsalt k&uuml;lili, sellega koos ka veetav toidukaup...</p> <p>Vaid paar kuud varem on Kristian t&ouml;&ouml;lepingule alla kirjutanud, temast on saanud veokijuht-ekspediitor. Sellealast t&ouml;&ouml;kogemust tal k&uuml;ll palju pole, aga kust seda muidu hankida, kui mitte t&ouml;&ouml;d tehes? Kuid n&uuml;&uuml;d kohe esimestel kuudel selline &otilde;nnetus... Veel t&auml;psustamata suuruses kahjun&otilde;ue h&otilde;ljub pea kohal &auml;hvardavalt nagu tume pilvemassiiv enne raevukat sadu.</p> <p>Mis saab edasi? Mees oli t&ouml;&ouml;lepingut alla kirjutades teinud t&ouml;&ouml;andjaga varalise vastutuse kokkuleppe. Kui suur kahjun&otilde;ue teda ootab? Selgub, et see on 8866,87 eurot ehk 60% kogu 14 840,24 eurosest kahjusummast, mille t&ouml;&ouml;andja palub tal h&uuml;vitada.</p> <p><b>Mis vabastaks kahjun&otilde;udest?</b></p> <p>Kristian otsustab abi otsida t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonist, paludes t&uuml;histada ettev&otilde;tte kahju h&uuml;vitamise n&otilde;ude v&otilde;i lugeda t&uuml;hiseks 27. veebruaril 2015 tehtud varalise vastutuse kokkulepe v&otilde;i v&auml;hendada kahjuh&uuml;vitist. &Uuml;htlasi soovib ta saada t&ouml;&ouml;andjalt veel saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu 1896,30 eurot. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon otsustab rahuldada tema avalduse osaliselt.</p> <p>Ettev&otilde;te esitab Harju Maakohtule taotluse vaadata mehe avaldus rahuldatud ulatuses l&auml;bi ja m&otilde;ista temalt v&auml;lja kahjuh&uuml;vitis 8866,87 eurot. T&ouml;&ouml;andja leiab, et Kristian on veokiga liiklus&otilde;nnetuse tekitamises ise s&uuml;&uuml;di, sest kasutas s&otilde;idu ajal mobiiltelefoni, kuigi navigeerimisseadme kasutamiseks puudus vajadus.</p> <p>Kristian esitas vastuhagi, sest tema arvates saanuks &otilde;nnetust v&auml;ltida, kui t&ouml;&ouml;andja t&auml;itnuks tema koolitamise ja stažeerimise n&otilde;udeid. Ka tekkinud kahju olnuks v&auml;iksem, kui veok ja veos oleksid olnud kindlustatud. Tal ei olnud autojuhi ametikoolituse tunnistust, milleta ta poleks v&otilde;inud t&ouml;&ouml;kohustusi t&auml;ita. Ettev&otilde;te on kahju tekkimises ise s&uuml;&uuml;di, sest ei kontrollinud, kas tal on autojuhi ametikoolituse tunnistus.</p> <p>Algas kahepoolne ja keeruliste juriidiliste n&uuml;anssidega kohtuprotsess, mis on kulgenud &uuml;hest kohtuastmest teise ja tagasi nagu osaleks kumbki osapool pingelisel lauatennise turniiril.</p> <p><b>Varalise vastutuse kokkulepe on t&uuml;hine?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja varalise vastutuse kokkuleppes oli selgelt piiritletud, millise vara eest t&ouml;&ouml;taja vastutab. Vastutuse &uuml;lempiiriks oli 6391,16 eurot, veoki v&auml;&auml;rtusest kordades v&auml;iksem summa. Kristianile maksti varalise vastutuse eest h&uuml;vitist 31,96 eurot kuus. T&ouml;&ouml;andja ei leidnud, et kahjuh&uuml;vitise suurust tuleks v&auml;hendada.</p> <p>Harju Maakohus j&auml;ttis septembris 2016 m&otilde;lema osapoole kaebuse rahuldamata p&otilde;hjendusel, et varalise vastutuse kokkulepe vastab t&ouml;&ouml;lepingu seaduses s&auml;testatule. Kokkulepe oli tehtud kirjalikult ja m&otilde;istlikult. Arvestades ettev&otilde;tte tegevuse profiili ja t&ouml;&ouml;taja ametikohta, on see tavap&auml;rane. Ka varalise vastutuse piirm&auml;&auml;r polnud &uuml;lem&auml;&auml;ra suur.</p> <p>Kumbki osapool esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, vaieldi teineteise apellatsioonkaebusele vastu. Vaidlus j&otilde;udis 2017. aasta alguses Tallinna Ringkonnakohtusse.</p> <p>Seal leiti, et t&ouml;&ouml;andja ei t&otilde;endanud ega teinud eluliselt usutavaks, et t&ouml;&ouml;tajale varalise vastutuse kokkuleppe eest makstud h&uuml;vitis oli t&ouml;&ouml;taja vastutuse &uuml;lempiiri arvestades m&otilde;istlik. Summa ei h&uuml;vitanud piisavalt riske, mille t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjaga kokku leppides v&otilde;tab ehk ta vastutab talle t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmiseks antud vara s&auml;ilimise eest s&otilde;ltumata tema s&uuml;&uuml;st. Varalise vastutuse kokkulepe t&uuml;histati.</p> <p>Arvestati, et Kristian ei soovinud oma t&ouml;&ouml;andjale kahju tekitada, kuid p&otilde;hjustas seda raske hooletuse t&otilde;ttu, sest tegeles s&otilde;idukiroolis toimingutega, mis juhtimist ja liiklusolude tajumist segasid. Seet&otilde;ttu p&otilde;hjustas ta liiklus&otilde;nnetuse, kuid vastutab kahju eest vaid piiratud ulatuses. T&ouml;&ouml;andja saanuks t&ouml;&ouml;taja tekitatud kahju kandmist kogu ulatuses v&auml;ltida, kui s&otilde;iduk oleks olnud vastavalt kindlustatud. Kahju tulnuks h&uuml;vitada vaid omavastutuse ulatuses. Otsustati, et m&otilde;istlik t&ouml;&ouml;taja kahjuh&uuml;vitise suurus on 1000 eurot.</p> <p><b>Oma riski v&otilde;inuks ise kindlustada?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja otsusega ei n&otilde;ustunud. Kassatsioonkaebuses palus ta t&uuml;histada ringkonnakohtu ja maakohtu otsused ning saata asi uueks l&auml;bivaatamiseks ringkonnakohtule. Tema arvates oli varalise vastutuse kokkulepe kehtiv ega koormanud t&ouml;&ouml;tajat &uuml;lem&auml;&auml;ra. T&ouml;&ouml;tajale oli kokkuleppe alusel makstud h&uuml;vitist, mis oli piisav ja m&otilde;istlik selleks, et ta saanuks v&otilde;etud riskid oma vastutuse &uuml;lemm&auml;&auml;ra ulatuses edasi kindlustada. Kaskokindlustuse maksed olid v&auml;iksemad kui t&ouml;&ouml;tajale varalise vastutuse kokkuleppe alusel tasutud summad.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja j&auml;ttis t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imaluse valida, kas hoida vara heaperemehelikult ja rakendada k&otilde;rgendatud hoolsuse m&auml;&auml;ra v&otilde;i kindlustada oma riskid, s&otilde;lmides veoki kindlustuslepingu. Igakuisest h&uuml;vitisest piisanuks nii kaskokindlustuse makseks kui ka omavastutuse jaoks raha kogumiseks.</p> <p>Kristian palus omakorda j&auml;tta t&ouml;&ouml;andja kassatsioonkaebus rahuldamata.</p> <p><b>Mida leidis Riigikohtu kolleegium?</b></p> <p>Kolleegium j&auml;ttis ringkonnakohtu otsuse varalise vastutuse kokkulepe t&uuml;hisusest muutmata. Seega vastutaks t&ouml;&ouml;taja veoki hooletu kahjustamise eest vaid piiratud ulatuses. Ka ei saa t&ouml;&ouml;andja oma vara s&auml;ilimisest tingitud riske maandada, tehes t&ouml;&ouml;tajaga varalise vastutuse kokkuleppe. Selle keskne m&otilde;te peaks olema t&ouml;&ouml;andja t&otilde;endamiskoormise lihtsustamine juhul, kui t&ouml;&ouml;tajale on usaldatud raha v&otilde;i muutuva seisuga asjade kogum, n&auml;iteks laoseis, mitte aga hinnalise t&ouml;&ouml;vahendi h&auml;vimise ja kahjustamise riskide panek t&ouml;&ouml;tajale.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja oleks pidanud oma tegevusvaldkonda arvestades tegema veokile kaskokindlustuslepingu. Suure v&auml;&auml;rtusega veokite puhul, millel on suur risk ka t&ouml;&ouml;tajast s&otilde;ltumata sattuda &otilde;nnetusse, saada varastatud v&otilde;i kahjustatud, on kindlustamine m&otilde;istlik. T&ouml;&ouml;taja ei peaks vastutama veoki varguse, tulekahju v&otilde;i vandalismi eest, kui ta ei ole oma kohustusi s&uuml;&uuml;liselt rikkunud. S&otilde;ltumata t&ouml;&ouml;tajale makstava h&uuml;vitise suurusest ei saa t&ouml;&ouml;andja eeldada, et t&ouml;&ouml;taja suudaks h&uuml;vitada kallihinnalise veoki v&auml;&auml;rtuse. Varalise vastutuse kokkulepe on sel juhul seda eba&otilde;iglasem, et selle allkirjastamine v&otilde;ib olla ka t&ouml;&ouml;leasumise tingimuseks.</p> <p>Kolleegiumi arvates v&otilde;iks t&ouml;&ouml;tajale usaldatud v&auml;&auml;rtuslike veokite puhul s&otilde;lmida varalise vastutuse kokkulepe kindlustuslepinguj&auml;rgse t&ouml;&ouml;andja omavastutuse katmiseks, kuid see peaks kajastuma ka vastutuse &uuml;lempiiris.</p> <p>Kolleegium leidis: t&uuml;histada tuleb ringkonnakohtu otsus, mis j&auml;ttis rahuldamata t&ouml;&ouml;andja vastuhagi, et m&otilde;ista t&ouml;&ouml;tajalt v&auml;lja tekitatud kahju h&uuml;vitis. Samuti tuleb uuesti hinnata selle suurust. Kuna varalise vastutuse kokkulepe on t&uuml;hine, tuleb n&otilde;ue lahendada seaduse alusel. T&ouml;&ouml;taja rikkus t&ouml;&ouml;lepingust tulenevat kohustust raske hooletuse t&otilde;ttu. Kui t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeks on veoki juhtimine, siis peab t&ouml;&ouml;taja j&auml;rgima t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;ites ka liiklusseaduses s&auml;testatud n&otilde;udeid. Raske hooletuse korral tuleks t&ouml;&ouml;taja tekitatud kahju eest makstavat h&uuml;vitist piirata v&auml;hem kui tavalise hooletuse korral. Ainu&uuml;ksi t&ouml;&ouml;taja v&auml;hene t&ouml;&ouml;kogemus ega v&otilde;imalik madal t&ouml;&ouml;tasu ei &otilde;igusta liiklusreeglite rasket eiramist ja seet&otilde;ttu t&ouml;&ouml;andja vara kahjustamist. Raskelt hooletu k&auml;itumise puhul on ka raskesti p&otilde;hjendatav, kuidas kutsetunnistuse olemasolu ja t&auml;iendav v&auml;lja&otilde;pe v&otilde;inuksid &auml;ra hoida t&ouml;&ouml;taja elementaarsete liiklusreeglite rikkumist.</p> <p><b>Mis oleks m&otilde;istlik, kuidas edasi?</b></p> <p>Vaidlusk&uuml;simuseks on j&auml;tkuvalt, kui palju peaks Kristian maksma endisele t&ouml;&ouml;andjale kahjuh&uuml;vitist. Asi tuleb ringkonnakohtus uuesti l&auml;bi vaadata.</p> <p>Ilmne on ka, et ping-pongina kulgenud protsess oleks v&otilde;inud &auml;ra j&auml;&auml;da, kui t&ouml;&ouml;taja oleks teekaardi telefonist uurimiseks hetkeks auto peatanud ja t&ouml;&ouml;andja omakorda veokile kaskokindlustuse teinud. Eeldamata, et varalise vastutuse h&uuml;vitist makstes peaks seda tegema 60% ulatuses t&ouml;&ouml;v&otilde;tja. Kaskokindlustuse olemasolul olnuks p&otilde;hjust n&otilde;uda v&auml;heste kogemustega t&ouml;&ouml;tajalt vaid kaskokindlustuse omavastutuse osa ja m&otilde;lemapoolne majanduslik kahju olnuks praegusega v&otilde;rreldes v&otilde;rratult v&auml;iksem.</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: Pexels</b></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2833Tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamine – kuidas aidata keha ja ohtude kaardistamisega2020-10-27<p>Keha kaardistamine on meetod, millega tuvastatakse, kuidas t&ouml;&ouml; v&otilde;ib inimkeha kahjustada. Ohtude kaardistamine v&otilde;imaldab m&auml;&auml;rata t&ouml;&ouml;koha terviseriskid.</p> <p>Need koosolekul v&otilde;i t&ouml;&ouml;r&uuml;hmas lihtsate vahenditega teostatavad interaktiivsed tehnikad l&auml;htuvad t&ouml;&ouml;tajate teadmistest ja kogemusest ning loovad tunde, et nad osalevad lahenduse leidmisel.</p> <p>Need tehnikad aitavad riskitegurite tuvastamise abil ennetada luu- ja lihaskonna vaevusi ning on kasulikud eelk&otilde;ige olukordades, kus lugemisoskus v&otilde;i keelebarj&auml;&auml;r tekitavad raskusi.</p> <p>Meie uus teabeleht h&otilde;lmab &uuml;ksikasjalikku juhendit keha ja ohtude kaardistamise seansside l&auml;biviimise kohta.</p> <p>Laadi alla&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/publications/body-and-hazard-mapping-prevention-musculoskeletal-disorders-msds/view">teabeleht</a></p> <p>Tutvuge OSHwikis l&auml;hemalt&nbsp;<a href="https://oshwiki.eu/wiki/Hazard_mapping_and_MSDs" target="_blank">ohtude kaardistamise ning luu- ja lihaskonna vaevustega<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://oshwiki.eu/wiki/Body_mapping_for_MSDs_-_using_individual_body_maps" target="_blank">keha kaardistamisega luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamiseks<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></p> <p><a href="http://healthy-workplaces.eu/et/about-topic/priority-area/prevention" target="_blank">&bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad v&auml;hendavad koormust&ldquo; &ndash; luu- ja lihaskonna vaevuste veebisait<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/preventing-work-related-msds-how-body-and-hazard-mapping-can-help" target="_blank">Allikas: EU-OSHA</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2832Kollektiivlepingute laiendamine saab uued reeglid2020-10-27<p><b>Sotsiaalministeerium saatis koosk&otilde;lastusringile eeln&otilde;u, millega muudetakse kollektiivlepingute laiendamise tingimusi. Eesm&auml;rk on, et palga ja t&ouml;&ouml;aja tingimusi saaks kogu sektorile laiendada vaid juhul, kui selles on kokku leppinud t&ouml;&ouml;andjad, kes pakuvad t&ouml;&ouml;d v&auml;hemalt viiendikule sektori t&ouml;&ouml;tajatest. </b></p> <p>Eeln&otilde;u j&auml;rgi saavad palga ja t&ouml;&ouml;aja tingimuste laiendamises edaspidi kokku leppida ameti&uuml;hingud ja t&ouml;&ouml;andjate &uuml;hing v&otilde;i liit, kelle liikmed pakuvad t&ouml;&ouml;d v&auml;hemalt 20 protsendile valdkonna t&ouml;&ouml;tajatest. Enne kokkuleppe s&otilde;lmimist on kohustus avalikult informeerida ning kaasata k&otilde;iki t&ouml;&ouml;tajaid ja t&ouml;&ouml;andjaid, kelle suhtes tingimusi laiendada soovitakse. Seaduse muutmise p&otilde;hjuseks on <a href="https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-kollektiivleping-ei-laiene-tooandjale-ilma-tema-nousolekuta">Riigikohtu 15. juuni otsus</a>, mis andis t&otilde;lgenduse, et kollektiivlepingut ei saa laiendada ilma k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;andjate n&otilde;usolekuta. Eeln&otilde;u eesm&auml;rk on leevendada Riigikohtu v&auml;lja toodud kitsaskohti ning taas v&otilde;imaldada kollektiivlepinguid laiendada.</p> <p>&bdquo;Loomulikult tuleb tagada t&ouml;&ouml;tajate kaitse, milles kollektiivlepingutel on kasvav roll.&nbsp;Samal ajal on oluline, et kokkulepe laiendada lepingut oleks s&otilde;lmitud t&ouml;&ouml;andjatega, kes annavad t&ouml;&ouml;d kaalukale osale sektorist. T&auml;htis on, et kollektiivlepingu laiendamise kavatsusest ning l&auml;bir&auml;&auml;kimistest teavitataks avalikult k&otilde;iki t&ouml;&ouml;tajaid ja t&ouml;&ouml;andjaid, keda muudatus v&otilde;ib m&otilde;jutada,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalminister <b>Tanel Kiik.</b></p> <p>Kehtiva seaduse alusel saavad t&ouml;&ouml;andjate ja t&ouml;&ouml;tajate esindusorganisatsioonid omavahel s&otilde;lmitud palga ja t&ouml;&ouml;aja tingimusi laiendada ka k&otilde;igile teistele t&ouml;&ouml;andjatele ja t&ouml;&ouml;tajatele, kes muidu kollektiivlepingu pooled ei ole. Praktikas aga tekitab see probleeme, sest v&otilde;imalik on, et v&auml;ike osa t&ouml;&ouml;tajaid ja t&ouml;&ouml;andjaid lepivad omavahel kokku reeglites, mis hakkaksid kehtima ka k&otilde;igile teistele. See ei ole &Otilde;iguskantsleri ja Riigikohtu hinnangul koosk&otilde;las ettev&otilde;tlusvabaduse p&otilde;him&otilde;ttega, kuiv&otilde;rd ettev&otilde;ttetel tuleb t&auml;ita tingimusi, mida nad ei ole ise kokku leppinud.&nbsp;</p> <p>Eestis on kollektiivlepingu laiendamine kasutusel meditsiini- ja transpordisektoris. Samuti lepivad Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit ja Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliit iga-aastaselt kokku t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra, mida laiendatakse k&otilde;igile Eesti t&ouml;&ouml;tajatele.</p> <p>Eeln&otilde;u suurendab ka t&ouml;&ouml;tajate esindajate kaitset ja suurendab ebaseadusliku &uuml;les&uuml;tlemise h&uuml;vitist juhtudel, kui t&ouml;&ouml;leping l&otilde;petatakse kas raseda, rasedus- v&otilde;i s&uuml;nnituspuhkuse &otilde;igusega v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajate esindajast t&ouml;&ouml;tajaga.</p> <p>Eeln&otilde;u muudab ameti&uuml;hingute seadust ja t&ouml;&ouml;tajate usaldusisiku seadust ning kohustab t&ouml;&ouml;andjat, kelle ettev&otilde;ttes on mitu usaldusisikut, anda vaba aega k&otilde;igile usaldusisikutele. Lisaks muudetakse t&ouml;&ouml;lepingu seadust ja t&otilde;stetakse h&uuml;vitise m&auml;&auml;ra, mida makstakse juhul, kui tuvastatakse, et raseda, rasedus- v&otilde;i s&uuml;nnituspuhkuse &otilde;igusega v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajate esindajast t&ouml;&ouml;tajaga t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemine oli seadusevastane. H&uuml;vitis t&otilde;stetakse kuuelt kuult 12 kuule.</p> <p>Eeln&otilde;uga on v&otilde;imalik tutvuda <a href="http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ee1151a8-04c2-4cef-aacd-f42335ffa4e9#HJS6RKIe">Eeln&otilde;ude Infos&uuml;steemis (EIS)</a> (avaneb Internet Exploreriga) ning anda tagasisidet kuni <b>2. novembrini</b>.</p> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2831Kes vastutab töö- ja puhkeaja korrektse arvestamise eest?2020-10-26<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Olen suures ettev&otilde;ttes vahetuse vanem. Pean koostama igaks kuuks oma vahetuse t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;graafiku (t&ouml;&ouml;ajakava), korraldama &uuml;mber t&ouml;&ouml;aja, kui keegi puudub t&ouml;&ouml;lt ning kuu viimasel p&auml;eval saatma raamatupidamisele vahetuse t&ouml;&ouml;tajate tegeliku t&ouml;&ouml;aja arvestuse. Kas vastab t&otilde;ele, et ma vastutan isiklikult selle eest, et t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;aeg vastaks seadusega ette n&auml;htud t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja n&otilde;uetele v&otilde;i kes selle eest tegelikult vastutab?</b></p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</i></b> T&ouml;&ouml;lepingu seadus &uuml;tleb ( &sect; 28 lg 2 p 4), et t&ouml;&ouml;andja peab tagama t&ouml;&ouml;tajale kokkulepitud t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja ning pidada t&ouml;&ouml;aja arvestuse.</p> <p>Ettev&otilde;tte puhul saab t&ouml;&ouml;andjast r&auml;&auml;kida kui abstraktsioonist. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andja tegutseb alati konkreetsete inimeste kaudu, on see siis juhatuse liige, tegevjuht v&otilde;i muu t&ouml;&ouml;taja, kellele t&ouml;&ouml;andjale seadusega etten&auml;htud kohustused on n&ouml; &uuml;le antud kas t&ouml;&ouml;lepingu, ametijuhendi v&otilde;i m&otilde;ne muu t&ouml;&ouml;korraldusliku dokumendiga, mis reguleerib konkreetse t&ouml;&ouml;taja &otilde;igusi, kohustusi ja vastutust.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja on t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja korraldamise kohustuse pannud vahetuse vanemale, siis t&otilde;esti tema ka vastutab oma t&ouml;&ouml;l&otilde;igus t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja seadusp&auml;rase korralduse eest.</p> <p>Kuid selleks, et Teie t&ouml;&ouml;tajana saaksite sellist vastutust kanda, peavad kindlasti olema t&auml;idetud kolm eeldust:</p> <ol> <li>Teie vahetuse t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;- ja puhekaja korraldamise kohustus peab olema selget kirjas kas t&ouml;&ouml;lepingus, ametijuhendis v&otilde;i muus dokumendis, mis reguleerib just Teie t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid;</li> <li>T&ouml;&ouml;andja on Teile andnud ka tegelikult v&otilde;imaluse seda kohustust t&auml;ita: Te teate t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja korraldamise p&otilde;him&otilde;tteid (Teil on vastav haridus; olete osalenud&nbsp; t&auml;iendkoolitusel; t&ouml;&ouml;andja on kehtestanud ja Teile selgelt teatavaks teinud t&ouml;&ouml;korralduse p&otilde;him&otilde;tted) ja Teil on piisavalt inimesi, et neid reegleid t&auml;ita;</li> <li>Teil on tegelik v&otilde;im protsessi korraldada ehk keegi teine ei kontrolli vahetuse t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja planeerimist v&otilde;i muutmist.&nbsp;</li> </ol> <p>Kui ettev&otilde;ttes on aga t&ouml;&ouml; korraldatud nii, et Teie k&uuml;ll panete kokku algse graafiku, aga siis vaatab keegi selle veel &uuml;le (nt personaliosakond v&otilde;i osakonna juhataja) ja kontrollib selle seadustele vastavust, siis ei ole Teil tegelikku v&otilde;imalust protsessi korraldada ning seega ei saa r&auml;&auml;kida ka Teie vastutusest.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;- ja puhkeaeg on korraldatud seadusega vastuolus (nt liiga pikad vahetused, ei ole t&auml;idetud igap&auml;evase ja igan&auml;dalase puhkeaja n&otilde;uded, &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimused ei ole tagatud vms), siis iga t&ouml;&ouml;taja ees vastutab ikkagi tema t&ouml;&ouml;andja ehk temal on n&otilde;ude&otilde;igus ettev&otilde;tte kui oma t&ouml;&ouml;andja vastu. Probleemide korral peaks ta alustama lahenduste otsimist oma vahetust juhist ning liikuma seej&auml;rel edasi k&otilde;rgema tasandi juhtideni kuni juhatuse liikmeteni v&auml;lja.</p> <p>Kui T&ouml;&ouml;inspektsioon peaks alustama ettev&otilde;tte suhtes (nt laekunud kaebuse alusel) j&auml;relevalve menetlust ja avastama olulisi, paljusid t&ouml;&ouml;tajaid puudutavaid ning pidevalt toimuvaid t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja rikkumisi, mida ei saa enam k&otilde;rvaldada, saab t&ouml;&ouml;inspektor alustada t&ouml;&ouml;andja poolse tegevuse v&otilde;i ka tegevusetuse p&auml;rast t&ouml;&ouml;lepingu seaduse (&sect; 122 &ndash; 127) alusel v&auml;&auml;rteomenetlust. Menetluse all on nii konkreetne inimene ehk f&uuml;&uuml;siline isik, kes tegelikult t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja korralduse eest vastutas kui ka t&ouml;&ouml;andja kui juriidiline isik ehk karistada saab nt ka vahetuse vanemat, kellel tegelik vastutus t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja korraldamise kohustus oli.</p> <p>Oluline on aga r&otilde;hutada, et karistamine ei ole T&ouml;&ouml;inspektsiooni tegevuse eesm&auml;rk. J&auml;relevalveasutuse ja iga j&auml;relevalveametniku esmane eesm&auml;rk on selgitada olukorda ning leida koost&ouml;&ouml;s t&ouml;&ouml;andja esindajatega lahendused, et rikkumine l&otilde;ppeks ja avastatud puudused t&ouml;&ouml; korraldamisel saaksid v&otilde;imalikult kiiresti k&otilde;rvaldatud. Soovime koost&ouml;&ouml;s t&ouml;&ouml;andjaga teha k&otilde;ik selle nimel, et t&ouml;&ouml;tajate tervis ja elu ei oleks ohustatud.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;inspektor otsustab j&auml;relevalve tulemusel teha ettekirjutuse, siis see tehakse &uuml;ldreeglina t&ouml;&ouml;andjale ehk ettev&otilde;ttele, mitte konkreetsele inimesele. Ettekirjutus ei ole karistus, vaid haldusakt, millega viidatakse avastatud puudustele ning antakse t&auml;htaeg, mis ajaks tuleb puudus k&otilde;rvaldada ehk asjad korda teha. Isegi kui ettekirjutuses tehakse sunniraha hoiatus, pole tegemist karistusega. Sunniraha hoiatus tehakse selleks, et motiveerida t&ouml;&ouml;andjat tegutsema. Kui t&ouml;&ouml;andja t&auml;idab t&ouml;&ouml;inspektori ettekirjutuse n&otilde;utud t&auml;htjaks, siis sunniraha hoiatust t&auml;itmisele ei p&ouml;&ouml;rata ehk mingit raha sisse n&otilde;udma ettev&otilde;ttelt ei hakata.</p> <p>Vastavad teemalehed T&ouml;&ouml;elu portaalis:</p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tooandjale/toosuhted/too--ja-puhkeaeg/tooaeg" target="_blank">T&ouml;&ouml;aeg</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/jarelevalve/jarelevalve-aluseks-olevad-oigusaktid" target="_blank">J&auml;relevalve aluseks olevad &otilde;igusaktid</a></li> </ul> <p>Foto: Pixabay&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2830Tööõnnetus: trepil kukkumine2020-10-23<p><strong>Mis juhtus?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;p&auml;evasisene puhkepausi ajal liikus t&ouml;&ouml;taja teisel korrusel asuvasse puhkeruumi. Olles j&otilde;udnud neljandale trepiastmele, t&ouml;&ouml;taja komistas ja kaotas tasakaalu. Ta p&uuml;&uuml;dis kinni haarata trepi k&auml;sipuust, kuid k&auml;sipuu poolses k&auml;es olnud t&ouml;&ouml;kindad seda ei v&otilde;imaldanud ning t&ouml;&ouml;taja kukkus trepile. Esmalt keha &uuml;hele poolele, kuid siis veel hooga teisele ja l&otilde;i &auml;ra ka pea. Tulemuseks luumurd ja p&otilde;rutused.</p> <p><strong>Miks juhtus?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse uurimisel ilmnes, et t&ouml;&ouml;taja p&uuml;&uuml;dis puhkeruumi liikudes juba trepil otsida nutitelefonist s&otilde;numeid. Nutitelefonis toimetamine ei vii t&auml;helepanu oluliselt eemale mitte ainult liikluses vaid ka trepil liikudes. Kuna trepil k&otilde;ndides toimub liikumine nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas, on oht tasakaalu kaotada suurem kui tasasel pinnal. Trepil kukkumised on tavaliselt ka tunduvalt raskemate tagaj&auml;rgedega kui tasasele pinnale kukkudes.</p> <p><strong>Kuidas selliseid &otilde;nnetusi &auml;ra hoida?</strong></p> <p>Trepil liikudes oluline, et t&auml;helepanu on trepiastmetel ja trepi k&auml;sipuu poolne k&auml;si on vaba, et vajadusel k&auml;sipuust kinni hoida. Segajaks v&otilde;ivad olla lisaks nutitelefonile, &uuml;ksk&otilde;ik kas siis k&otilde;neldes v&otilde;i s&otilde;numeid vaadates, ka s&uuml;learvutid, paberid v&otilde;i ajalehed, mida p&uuml;&uuml;takse lugeda. Samuti on ohtlik trepil liikuda &uuml;hes k&auml;es n&auml;iteks kohvitass ja teises salatitaldrik. Samuti tasub olla &uuml;limalt ettevaatlik suurte esemete teisaldamisel, mis varjavad k&auml;es hoidmisel trepiastmeid - astmest m&ouml;&ouml;da astumine v&otilde;ib l&otilde;ppeda h&uuml;ppeliigese v&auml;ljav&auml;&auml;namise v&otilde;i iseigi luumurruga.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2829Järjepidev abi pakkumine aitab noored tagasi kooli või tööle2020-10-22<p>&bdquo;Tere, mina olen Kelli ja helistan Sulle vallast, kas ma r&auml;&auml;gin Mariga ja kas on hetk aega?&ldquo;</p> <p>&bdquo;R&auml;&auml;gite. Millest?&ldquo;</p> <p>&bdquo;Minu roll on noortega &uuml;hendust v&otilde;tta ja pakkuda neile abi juhul kui nad ei t&ouml;&ouml;ta ja ei &otilde;pi ja nad seda vajavad&hellip; kas Sina hetkel t&ouml;&ouml;tad v&otilde;i &otilde;pid?&ldquo;</p> <p>&bdquo;Ei&ldquo;</p> <p>&bdquo;Kas Sa sooviksid?</p> <p>&bdquo;V&otilde;ib-olla&ldquo;</p> <p><em>Vestlus j&auml;tkub&hellip;</em></p> <p>Eelnev oli vaid v&auml;ga p&otilde;gus sissejuhatus v&otilde;imalikku diskussiooni noore ja kohaliku omavalitsuse t&ouml;&ouml;taja vahel kui pakutakse proaktiivselt abi noortele, kes riiklike registrite andmetel ei &otilde;pi ega t&ouml;&ouml;ta. See k&otilde;ne v&otilde;ib edasi areneda mitut moodi. Parimal juhul saavad juhtumikorraldaja ja noor kokku, tekib koost&ouml;&ouml; &uuml;hise &ndash; noore &ndash; eesm&auml;rgi nimel. Halvimal juhul ei soovi noor koost&ouml;&ouml;d teha, kuid saab juhtumikorraldajalt infot tema v&otilde;imaluste kohta ja teadmise, et uks j&auml;&auml;b lahti ja juhtumikorraldaja poole v&otilde;ib alati uuesti p&ouml;&ouml;rduda. K&otilde;ik on noore enda k&auml;tes. M&otilde;lemale poolele soodne tundub see olukord igal juhul.</p> <p>Paljudel inimestel tekib ilmselt kohe skeptism. Miks riik topib enda nina noorte eludesse? Miks sunnitakse t&ouml;&ouml;le v&otilde;i kooli?</p> <p>Ei, keegi ei sunni. Inimesel s&auml;ilib siiski vaba tahe ja &bdquo;ei&ldquo; t&auml;hendab &bdquo;ei&ldquo;-d. Igal inimesel on v&otilde;imalik abist loobuda. S&uuml;gavam k&uuml;simus on aga, et mis on selle taga kui inimene vajab abi, aga ta seda vastu ei v&otilde;ta.</p> <p>Vastus k&uuml;simusele, et miks riik topib enda nina noorte eludesse on aga m&auml;rksa keerulisem. Noored on &uuml;ks esimesi sihtgruppe, kes v&auml;hese t&ouml;&ouml;kogemuse ja madalama hariduse t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;turult v&auml;lja langevad. N&auml;iteks kirjutas Statistikaamet juunikuus&nbsp;<a href="https://www.stat.ee/et/uudised/2020/06/16/too-kaotavad-sagedamini-noored-ja-lihttoolised" target="_blank" rel="noreferrer noopener">blogis</a>, et k&otilde;ige valusama l&ouml;&ouml;gi on sarnaselt eelmisele kriisile saanud taas noored. Seda kinnitab ka praktika &ndash; n&auml;eme, et v&otilde;rreldes eelnevate aastatega on sellel kevadel ja suvel olnud rohkem noori, kes soovivad tuge t&ouml;&ouml;le v&otilde;i &otilde;ppima asumisel.</p> <p>Soovime, et iga noor, kel haridustee katkenud, saaks seda j&auml;tkata, leiaks kodukohas v&otilde;i &nbsp;omale mugavas kohas sobiva eriala ja t&ouml;&ouml;, mis toetab nende iseseisvat arengut, hakkamasaamist ja omakorda panustamist Eesti &uuml;hiskonda. On ju ka ilmselge, et endaga toimetulev inimene on ka kokkuv&otilde;ttes m&auml;rksa &otilde;nnelikum ja vabam. Need on vaid m&otilde;ned p&otilde;hjused, miks t&auml;na noortega proaktiivselt &uuml;hendust v&otilde;etakse &ndash; et pakkuda abi ja toetada noorte iseseisvat toimetulekut, kuid l&otilde;pliku otsuse abi vastuv&otilde;tmise ja koost&ouml;&ouml; alustamise kohta langetab siiski noor ise.</p> <p>Juba t&ouml;&ouml;turult eemale j&auml;&auml;nud ja haridustee katkestanud noored inimesed seisavad tihtipeale ristteel, kus on erinevad valikud, millega v&otilde;ib sageli kaasas k&auml;ia kartus &uuml;hiskonnast k&otilde;rvalej&auml;&auml;mise ja j&auml;rjekordse proovimise ning p&otilde;rumise ees. K&otilde;ik need valikud, mis t&auml;na noorte ees seisavad ei ole enam nii lihtsakoelised. T&auml;na peavad noored palju enam kaaluma ja olema valmis l&auml;bikukkumiseks, mis omakorda nullib &auml;ra taasproovimise motivatsiooni. Nendel ristmikel on tihtipeale lihtsam oma tee valida kui kaasas on teadlikud ja toetavad neutraalsed kaaslased.</p> <p>Oktoobri l&otilde;pun&auml;dalatest alates hakkavad kohalikud omavalitsused taas &uuml;hendust v&otilde;tma noortega, kes ei t&ouml;&ouml;ta ega &otilde;pi, et anda neile v&otilde;imalus abi saamiseks ja oma tee leidmiseks. Noortegarantii tugis&uuml;steem on t&auml;na kohalike omavalitsuste kasutuses olnud &uuml;le kahe aasta. Selle aja jooksul on juhtumikorraldajate eestv&otilde;ttel s&otilde;braks saanud aina rohkem kohalikke omavalitsusi ja noori. N&auml;eme, et noortele abipakkumine toimib, seda eriti juhul kui abi pakutakse v&otilde;imalikult kiiresti, aktiivselt ja j&auml;rjepidevalt. N&auml;iteks 15 kohaliku omavalitsuse seas, kes on noortegarantii tugis&uuml;steemi j&auml;rjepidevalt rakendanud on NEET-noorte m&auml;&auml;r langenud &uuml;le kolme protsendipunkti. L&auml;hemalt vaadates on edukamad need kohalikud omavalitused, kes noortega aktiivselt kontakteeruvad ja neile abi pakuvad.</p> <p>T&auml;na on tugis&uuml;seemi kaudu abi saanud &uuml;le 1000 noore. 15. oktoobril &nbsp;algas uus ehk kuues seire, mille raames hakatakse taas noortega &uuml;hendust v&otilde;tma. Seekordses seires osaleb 46 kohalikku omavalitsust &uuml;le Eesti, kes hoolivad ja toetavad oma piirkonna noori.</p> <p><span>NGTS VI seires osalevad kohalikud omavalitsused koos kontaktidega on v&otilde;imalik leida&nbsp;</span><a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooturule-sisenejale/Noortegarantii-tugisysteem/Kohalikule-omavalitsusele/Mis-on-noortegarantii-tugisysteem/Noortegarantii-tugisysteemi-kasutamiseks-taotluse-esitanud-KOV-id-" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><span>SIIT</span></a><span>.&nbsp;&nbsp;</span></p> <p><a href="https://somblogi.wordpress.com/2020/10/22/kelli-ilisson-jarjepidev-abi-pakkumine-aitab-noored-tagasi-kooli-voi-toole/" target="_blank">Artikkel ilmus Sotsiaalministeeriumi ajaveebis</a></p> <p>Autor: Kelli Ilisson</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2828Töövaldkond peletab? Suhtumise küsimus2020-10-21<p><b>&Uuml;ks eriala v&otilde;i t&ouml;&ouml; tundub kordades ahvatlevam kui teine, ent t&ouml;&ouml;k&auml;si on vaja ka ametitesse, milleta &uuml;hiskond ei toimiks. Selleks, et iga tegevusala oleks v&auml;&auml;rtustatud, on vaja h&auml;id t&ouml;&ouml;tingimusi ja oskust hinnata ka lihtsamaid ameteid.</b></p> <p>K&otilde;ik t&ouml;&ouml;d ja erialad pole &uuml;htviisi n&otilde;utud, m&otilde;ni neist v&otilde;ib n&auml;ida glamuursem kui see tegelikult on, teine aga peletada &uuml;ksnes sellele m&otilde;eldes. L&otilde;hnapoes kauneid flakoone riiulile s&auml;ttides pihustad testerist endalegi peale peent Prantsuse parf&uuml;&uuml;mi ja imetled klientide ootel oma lakitud k&uuml;&uuml;si, kuid kaunilt manik&uuml;&uuml;ritud k&auml;tega v&otilde;ib samah&auml;sti t&ouml;&ouml;tada ka koristajana.</p> <p>&bdquo;K&uuml;&uuml;ned peavadki lakitud olema,&ldquo; &uuml;tleb Helsingis suurehitiste &uuml;ldkoristajana t&ouml;&ouml;tav <b>Hanna</b>, sest muidu ei peaks need t&ouml;&ouml;le vastu. Tema ei leia sugugi, et koristajaamet tema enesehinnangut riivaks v&otilde;i alav&auml;&auml;rsena tunduks. Kuigi t&ouml;&ouml; on f&uuml;&uuml;siliselt raske, sest &auml;sja valminud ehitusobjekt tuleb puhastada esmalt materjalij&auml;&auml;tmetest ja seej&auml;rel kuni klaaspindadeni l&auml;ikima l&uuml;&uuml;a, siis on ta ise rahul: t&ouml;&ouml;tajana teda hinnatakse ja teenistus lubab soovi korral jalad m&otilde;neks kuuks aastas lihtsalt seinale visata. Ta ei ole m&auml;rganud, et tema ametisse v&otilde;i temassee endasse seet&otilde;ttu keegi p&otilde;lglikult suhtuks, kuigi t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;puks v&otilde;ib ta ise olla pahtli- ja koristustolmust hall nagu sama tooni sein. Ent ta on rahul: t&ouml;&ouml; tulemus on p&auml;eva l&otilde;puks n&auml;ha, lisaks ei pea ta istuma p&auml;ev otsa &uuml;he koha peal nagu &otilde;mblustsehhis t&ouml;&ouml;tades, samuti vaevama &otilde;htuti pead t&ouml;&ouml;m&otilde;tetega.</p> <p><b>Tuleks m&otilde;ista: iga t&ouml;&ouml; on v&auml;&auml;rtuslik</b></p> <p>M&auml;rks&otilde;na &bdquo;pr&uuml;gila&ldquo; peletab? &bdquo;See v&otilde;ib m&otilde;juda paljudele isegi eemalet&otilde;ukavalt, aga suhtumine muutub, kui on silmaga n&auml;ha, et vaatamata tegevusvaldkonnale ettev&otilde;te toimib ilusasti ja organiseeritult,&ldquo; s&otilde;nab <b>AS V&auml;&auml;tsa Pr&uuml;gila juhatuse liige Alvar Jullinen, </b>kelle arvates tuleb iga&uuml;hel endale aru anda, et &uuml;hiskond saabki toimida vaid juhul, kui k&otilde;ik t&ouml;&ouml;d ja tegevused on kenasti kaetud. &bdquo;Ei saa &ouml;elda, et pakendiliinil pakendite sorteerimine pole eesm&auml;rgistatud v&otilde;i on v&auml;&auml;rtusetu t&ouml;&ouml;. Me k&auml;itleme ju materjale. &Uuml;ks t&ouml;&ouml; pole teisest v&auml;hem v&auml;&auml;rtuslikum, kuigi meis p&uuml;sib veel hoiak, et koristaja, m&uuml;&uuml;ja v&otilde;i klienditeenindaja t&ouml;&ouml;d on v&auml;het&auml;htsad. Ei ole,&ldquo; nendib Jullinen, tuletades meelde, et meie k&otilde;igi panus on v&otilde;rdselt vajalik. &bdquo;V&otilde;lts eneseupitamine v&otilde;i enese t&auml;htsaks tegemine ei vii meid edasi. Igal t&ouml;&ouml;l on oma kaal ja see on v&auml;ga oluline.&ldquo;</p> <p>Jullinen m&otilde;istab v&auml;ga h&auml;sti, et emotsionaalselt on natuke keeruline &ouml;elda: &bdquo;T&ouml;&ouml;tan pr&uuml;gilas.&ldquo; &bdquo;Kuigi nime v&otilde;ib ilustada, nimetada j&auml;&auml;tmete &uuml;mbert&ouml;&ouml;tlemise ettev&otilde;tteks vms, siis tuleb endale aru anda: tegemist on t&ouml;&ouml;ga. Ja eluolu on meil nii palju muutunud, et enamik j&auml;&auml;tmetest ongi pakendid, mida sorteerida pole jube,&ldquo; sedastab Alvar<b>. </b>Seda enam, et k&auml;sitsi segaolmej&auml;&auml;det ei sorteerita.</p> <p>Suhtumine, eelarvamused, skeptilisus ja k&otilde;ik muu on iga&uuml;he hoiakute ja h&auml;&auml;lestamise k&uuml;simus. &bdquo;Igal t&ouml;&ouml;l on omad n&uuml;ansid, plussid ja miinused, aga loomulikult on pr&uuml;gilas raske.&ldquo; Samas on ta seda meelt, et mida raskem on t&ouml;&ouml;, seda rohkem on vaja p&ouml;&ouml;rata t&ouml;&ouml;tajatele t&auml;helepanu ja neid motiveerida, mist&otilde;ttu on neil V&auml;&auml;tsa pr&uuml;gilas p&uuml;sinud<b> </b>v&auml;ga pikaajaline kollektiiv, kus inimeste liikumine praktiliselt puudub. &bdquo;See oleneb suuresti ettev&otilde;tte v&auml;&auml;rtustest ja kultuurist, mismoodi t&ouml;&ouml;tajaid v&auml;&auml;rtustatakse,&ldquo; leiab Alvar.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/24vaatsaprygila.JPG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-24vaatsaprygila.JPG" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/24vaatsaprygila1.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-24vaatsaprygila1.jpg" /></a></p> <p><b>Palk on oluline, samuti t&ouml;&ouml;keskkond</b></p> <p>V&auml;&auml;tsa pr&uuml;gila Roovere k&uuml;las J&auml;rvamaal on v&auml;ike. Peamiselt tegeletakse elanikelt kogutud j&auml;&auml;tmeveoga. Ettekujutus sealsest t&ouml;&ouml;st ei pruugi sugugi vastata inimeste eelarvamustele v&otilde;i kujutelmadele. &bdquo;Inimese k&auml;si meil enam m&auml;ngus ei ole. Auto pealt laetakse pr&uuml;gi maha ja pr&uuml;gikompaktoriga tihendatakse,&ldquo; selgitab Jullinen, kirjeldades, et pr&uuml;gikompaktorid on v&auml;ga kaasaegsed t&ouml;&ouml;vahendid, millel on konditsioneerid ja &otilde;hupuhastid. &bdquo;Teed t&ouml;&ouml;d justkui traktoriga.&ldquo;</p> <p>Tema arvates tuleb vahet teha t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetel ja t&ouml;&ouml;keskkonnal, mis peab toetama t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmist. &bdquo;Olulised on seejuures k&otilde;ik mitterahalised h&uuml;ved alates suhtumisest kuni t&ouml;&ouml;aja ja -&uuml;lesehituseni, mismoodi v&otilde;imaldatakse inimestel t&ouml;&ouml;d teha,&ldquo; r&otilde;hutab ta, sest tervikpilt koosneb paljudest v&auml;ikestest t&uuml;kikestest, mis omakorda m&otilde;jutavad tervikut. &bdquo;Palk on muidugi v&auml;ga oluline, aga sellest ei piisa, kui muud tingimused ei vasta ootustele. See teeb t&ouml;&ouml;tajate leidmise keeruliseks. Meil pole aga probleeme olnud.&ldquo;</p> <p>P&auml;rnumaal tegutseva <b>Paikre J&auml;&auml;tmek&auml;itluskeskuse juhataja</b> <b>Toomas Liidemaa </b>s&otilde;nul on neil k&uuml;ll teatud raskusi t&ouml;&ouml;tajaid leida, ent mitte niiv&otilde;rd tegevusala p&auml;rast, vaid pigem palga ja asukoha t&otilde;ttu. &bdquo;Asume asustusest suhteliselt eemal, kus &uuml;histransport puudub. Kompenseerime seda oma transpordikorraldusega, pakume sooja l&otilde;unat, korralikke t&ouml;&ouml;vahendeid ja -riideid, mitmesuguseid palgaboonuseid,&ldquo; t&auml;psustab ta.</p> <p><b>Kuidas motiveerida ja hoiakuid kujundada?</b></p> <p>Ettev&otilde;tte juhina t&auml;heldab Jullinen, et t&auml;nap&auml;eval valib inimene t&ouml;&ouml;d ka selle j&auml;rgi, kus tal on hea olla. &bdquo;T&auml;htis on m&otilde;istlik suhtumine, t&ouml;&ouml; ja vaba aeg peavad olema tasakaalus. Mentaliteet, mis valitses meil veel 10-15 aastat tagasi, pole enam v&otilde;imalik. K&otilde;igi roll on t&auml;htis. Kui seda ei osata hinnata, siis t&ouml;&ouml;j&otilde;u voolavus ongi suur. Pigem peaks ettev&otilde;tte juhtkond sel juhul ise peeglisse vaatama ja k&uuml;sima: &bdquo;Mis on meil halvasti? Miks inimesed ei taha ettev&otilde;ttes olla?&ldquo;.&ldquo;</p> <p>Kui v&auml;ikestes kohtades elades v&otilde;ivad inimesed olla sundseisus, et pole teistsugust t&ouml;&ouml;d v&otilde;i asub ettev&otilde;te l&auml;hedal, siis Jullineni arvates ei t&auml;henda see, et ei peaks oma t&ouml;&ouml;tajatest hoolima ja protsesse ettev&otilde;ttes paremaks tegema. P&otilde;hjusel, et ka vaimse tervisega on meil lood kehvad. &bdquo;Inimene veedab &uuml;le 70% &auml;rkveloleku ajast t&ouml;&ouml;l. Kui keskkond teda ei toeta, vaid pigem &otilde;&otilde;nestab, siis mida me ettev&otilde;ttest kui tervikust ootame? Juhtide igap&auml;evane t&ouml;&ouml; ja vaev on aru saada, kuidas on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;tajaid motiveerida ja panna neid aru saama, et ka lihtsad t&ouml;&ouml;d on v&auml;ga-v&auml;ga vajalikud.&ldquo; Ta meenutab n&auml;idet kooli&otilde;pikust: kaks meest kaevavad kraavi. &Uuml;ks k&uuml;sib teiselt: &bdquo;Mida sa teed?&ldquo; &bdquo;Kraavi kaevan.&ldquo; Teine aga vastab: &bdquo;Katedraali ehitan&ldquo;.</p> <p>&bdquo;Peame andma konteksti, et j&auml;&auml;tmek&auml;itlus on &auml;&auml;retult t&auml;htis. Kui see veel praegu ei ole au sees, siis l&auml;hitulevikus kindlasti on j&auml;&auml;tmek&auml;itlussektoris t&ouml;&ouml;tamine prestiižne. Me &uuml;ritame materjale ringlusse v&otilde;tta ja loodust puhtana hoida,&ldquo; tuletab Jullinen meelde k&otilde;ikidele, kes ehk j&auml;&auml;tmek&auml;itluse v&otilde;i m&otilde;ne muu eluliselt olulise tegevusvaldkonna ja t&ouml;&ouml; peale nina kirtsutavad.</p> <p><b>Panustus taastuvenergiasse ja keskkonda</b><b></b></p> <p>Veoautokastide kaupa loomakorjuseid, ka lemmikloomade omi, mida erinevatest varjupaikadest on p&auml;rast hukkamist L&auml;&auml;ne-Virumaale Ebavere k&uuml;lla saadetud. Vaatepilt v&otilde;ib olla &uuml;snagi &otilde;&otilde;vastav, v&auml;hemalt loomaarmastajaile ja emotsionaalselt &uuml;litundlikele. Ent Eestis ainsa ettev&otilde;ttena loomseid j&auml;&auml;tmeid k&auml;itleva <b>AS Vireeni</b> b&uuml;roojuht <b>Annika Lipp </b>s&otilde;nab, et tegelikult on neil n&auml;ha liikumas vaid autosid. &bdquo;Mind ennast ettev&otilde;tte tegevusala siia t&ouml;&ouml;le tulemast ei takistanud ja t&ouml;&ouml;tajate leidmisel meil probleeme pole olnud, t&ouml;&ouml;j&otilde;uliikuvus on v&auml;ike. Kes tehases t&ouml;&ouml;tavad, need t&ouml;&ouml;tavad.&ldquo; Veidi aru pidades lisab ta, et v&otilde;ib-olla oleks m&otilde;nel juhul rohkem t&ouml;&ouml;le kandideerijaid, aga seda ei tea. &bdquo;Ega nad ju ei &uuml;tle, mida ettev&otilde;tmisest tegelikult m&otilde;tlevad v&otilde;i arvavad.&ldquo;</p> <p>Samas ettev&otilde;ttes logistikuna t&ouml;&ouml;tav <b>Mait Jalask </b>selgitab, et AS-is Vireen<b> </b>v&otilde;etakse<b> </b>vastu tapaj&auml;&auml;tmeid lihak&auml;itlejatelt, samuti lehmade, lammaste ja teiste loomade, sh varjupaikadest toodud lemmikute korjuseid. &bdquo;Need t&uuml;keldatakse, siis kuumutatakse. L&otilde;puks saadakse neist kondijahu ja rasva, mis omakorda saadetakse edasi v&auml;lismaale. Loomset rasva kasutatakse biok&uuml;tustes ja osa kondijahust p&otilde;letatakse omakorda kateldes, mis energiat annavad.&ldquo;</p> <p><span>Loomalaibad k&uuml;ll vahel haisevad, kui on kaua seisnud v&otilde;i ilmad juhtuvad olema kuumad. &bdquo;Vaatepilt ei pruugi olla k&otilde;ige kenam, aga see on &uuml;ks elu osa,&ldquo; s&otilde;nab Mait Jalask, nimetades, et siiski n&auml;eb loomakorjuseid tehases v&auml;ga v&auml;he &ndash; kallurauto s&otilde;idab augu &auml;&auml;rde, kallab koorma t&uuml;hjaks, korjused l&auml;hevad kohe purustisse ja sealt juba edasi. &bdquo;Oma silmaga n&auml;eb k&otilde;ike v&auml;he, pigem kaamerast, aga tegelikult see t&ouml;&ouml; siin v&auml;ga hull ei ole,&ldquo; rahustab ta k&otilde;iki neid, keda juba ettev&otilde;tmise l&uuml;hikirjeldus hirmutab. Pigem tuleks keskenduda keskkondlikule kasule: loomakorjused ja loomsed k&otilde;rvalsaadused kahjutustatakse, lisaks panustatakse taastuvenergiasse.</span></p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto:&nbsp;AS V&auml;&auml;tsa Pr&uuml;gila AS</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2826Kelle poole peaksid pöörduma välismaised töötajad, kelle õigusi on rikutud?2020-10-19<p><b>Lugeja k&uuml;sib:</b> T&ouml;&ouml;tan &uuml;hes ehitusfirmas juba poolteist aastat. Kolm kuud tagasi saadeti meid L&otilde;una-Eesti ehitusobjektile &uuml;ldehitust&ouml;id tegema. T&ouml;&ouml;andja &uuml;tles, et kuna ehitusobjekt on suur ja t&auml;htajad l&uuml;hikesed, siis v&otilde;tab t&ouml;&ouml;le ka m&otilde;ned ukrainlased. T&auml;na l&auml;ksid ukrainlased t&ouml;&ouml;andjaga t&uuml;lli &ndash; esiteks jagavad nad mitme peale v&auml;ikest hotellituba, s&otilde;idavad iga p&auml;ev 20+ km t&ouml;&ouml;le ja tagasi ning t&ouml;&ouml;andja on ka nende passid enda k&auml;tte hoiule v&otilde;tnud. Murdepunktiks olevat olnud, et v&auml;idetavalt ei ole neile n&uuml;&uuml;dseks kolm kuud palka makstud. Kuhu peaksid nad abi saamiseks p&ouml;&ouml;rduma?&nbsp;</p> <p><b>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve osakonna peajurist Kristel K&auml;ngsepp: </b>Kui Eesti ettev&otilde;te on palganud t&ouml;&ouml;le v&auml;lismaalase ehk kolmandatest riikidest p&auml;rit t&ouml;&ouml;taja, tuleb t&ouml;&ouml;andjal arvestada, et kolmandate riikide t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tasu maksmist reguleerib v&auml;lismaalaste seadus, mille kohaselt tuleb t&ouml;&ouml;tajale maksta tasu, mille suurus on v&auml;hemalt v&otilde;rdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga. Andmeid aasta keskmise Eesti brutokuupalga kohta leiab Statistikaameti veebilehelt. Samuti peab t&ouml;&ouml;andja arvestama, et v&auml;lismaalasel peab olema Eestis viibimiseks ja t&ouml;&ouml;tamiseks seaduslik alus, see aga omakorda t&auml;hendab suhtlemist Politsei- ja Piirivalveametiga, kes v&auml;ljastab vastavad load v&auml;lismaalasele.&nbsp;</p> <p>Alati on v&auml;lismaalasest t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus p&ouml;&ouml;rduda k&otilde;igepealt Politsei- ja Piirivalveametisse (PPA), t&auml;psemalt migratsioonin&otilde;ustajate poole kas telefonitsi, e-posti v&otilde;i Skype teel. Rohkem infot <a href="https://www.politsei.ee/et/migratsiooninoustajad">https://www.politsei.ee/et/migratsiooninoustajad</a>. PPA on oma kodulehel selgitanud, kas ja kuidas tohivad v&auml;lismaalased Eestis t&ouml;&ouml;tada ning mida peaksid oskust&ouml;&ouml;lised silmas pidama. Soovitame rohkema info saamiseks k&uuml;lastada PPA kodulehte &nbsp;<a href="https://www2.politsei.ee/et/teenused/eestis-tootamine/">https://www2.politsei.ee/et/teenused/eestis-tootamine/</a> ning <a href="https://www.politsei.ee/et/juhend/oskustoeoelisena-toeoele-asumine">https://www.politsei.ee/et/juhend/oskustoeoelisena-toeoele-asumine</a>&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;suhetes on m&otilde;lemal osapoolel omad kohustused ja &otilde;igused. V&auml;lismaale t&ouml;&ouml;le asudes on t&ouml;&ouml;tajad m&auml;rksa ohustatumas olukorras ning t&ouml;&ouml;andjast palju rohkem s&otilde;ltuvad kui kodumaal t&ouml;&ouml;tades. Kuid t&ouml;&ouml;andjast s&otilde;ltumine ei t&auml;henda seda, et t&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus &nbsp;oma suva j&auml;rgi otsustada, millal ja kui palju ta maksab t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;tasu v&otilde;i et tal oleks &otilde;igus enese k&auml;es hoida t&ouml;&ouml;taja isikut t&otilde;endavaid dokumente. T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja peavad kokku leppima t&ouml;&ouml;tingimustes, sh millal on palgap&auml;ev, kui suur on kuutasu v&otilde;i tunnitasu, puhkuse kestvuse, t&ouml;&ouml;tegemise koha, millised on t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded jne. Ehk t&ouml;&ouml;andja kohustus on t&ouml;&ouml;tajale teha teatavaks t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 5 punktid. T&ouml;&ouml;suhtesse astumine t&auml;hendab, et nii t&ouml;&ouml;taja kui t&ouml;&ouml;andja on v&auml;ljendanud oma vaba tahet ning j&otilde;udnud l&auml;bir&auml;&auml;kimiste tulemusel &uuml;hisele arusaamisele, millistel kokkulepitud tingimustel t&ouml;&ouml;d alustatakse. T&ouml;&ouml;taja dokumentide enese k&auml;es hoidmine, kokkulepitust halvemad majutustingimused, t&ouml;&ouml;tasu maksmine osade kaupa v&otilde;i kordades v&auml;iksemas summas (nt 50 &ndash; 100 eurot kuus), muudavad t&ouml;&ouml;taja haavatavaks ja t&ouml;&ouml;andjast aina rohkem s&otilde;ltuvaks. Siin v&otilde;ib tekkida kahtlus, et tegemist on t&ouml;&ouml;taja asetamisega tema tahte vastaselt ning sunniviisiliselt olukorda, kus t&ouml;&ouml;andja majandusliku kasu eesm&auml;rgil t&ouml;&ouml;tajat &auml;ra kasutab. Kui t&ouml;&ouml;andja annab teadlikult valeinformatsiooni t&ouml;&ouml;tingimuste kohta v&otilde;i toimub juba ka &auml;hvardamine/hirmutamine t&ouml;&ouml;tasu maksmata j&auml;tmisega v&otilde;i illegaalsete v&auml;lismaise t&ouml;&ouml;tajate v&otilde;imudele v&auml;ljaandmisega, ebaseaduslikult t&ouml;&ouml;tasust kinnipidamistest v&otilde;i ebainimlikest t&ouml;&ouml;- ja elamistingimustest, v&otilde;ib tegemist olla t&ouml;&ouml;tajate ekspluateerimisega, halvimal juhul v&otilde;ime r&auml;&auml;kida isegi t&ouml;&ouml;alasest ekspluatatsioonist inimkaubanduse v&otilde;tmes.&nbsp;&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon saab sekkuda t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimuste parendamiseks &uuml;ksnes seaduses s&auml;testatud p&auml;devuse piirides ja n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt (vajadusel ettekirjutusega ja sunniraha kohaldades) t&ouml;&ouml;suhteid ja t&ouml;&ouml;ohutust ning tervishoiu n&otilde;udeid reguleerivate &otilde;igusaktide n&otilde;uete t&auml;itmist. Kui T&ouml;&ouml;inspektsioonile on teada info (v&auml;lismaalaste seaduse rikkumised v&otilde;i maksuseaduste rikkumised), edastab T&ouml;&ouml;inspektsioon informatsiooni (PPA-le) &nbsp;v&otilde;i Maksu- ja Tolliametile (MTA). T&ouml;&ouml;inspektsioon, PPA ning MTA teevad koost&ouml;&ouml; raames &uuml;hiseid kontrollreide, et avastada ebaseaduslikult riigis viibivaid/t&ouml;&ouml;tavaid v&auml;lismaalasi, varjatud t&ouml;&ouml;suhteid, maksupettusi ning seel&auml;bi tuvastada v&otilde;imalikke inimkaubanduse (t&ouml;&ouml;orjuse) juhtumeid. Kui T&ouml;&ouml;inspektsioonile on teada informatsioon, mille p&otilde;hjal tekib kahtlus, et t&ouml;&ouml;taja&nbsp; on langenud kelmuse v&otilde;i inimkaubanduse ohvriks, teavitab T&ouml;&ouml;inspektsioon sellest PPA-le.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja j&auml;tab &otilde;igeaegselt t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;tasu maksmata, on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus p&ouml;&ouml;rduda saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu n&otilde;udega ise v&otilde;i siis oma esindaja kaudu t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni. Kui t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja ei ole ka s&otilde;lminud t&ouml;&ouml;lepingut, halvimal juhul ei ole t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tamine kajastatud ka t&ouml;&ouml;tamise registris, tuleb t&auml;iendavalt paluda ka t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonil t&ouml;&ouml;suhe tuvastada. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni p&ouml;&ouml;rdumine on isikutele tasuta, v.a kui isik v&otilde;tab endale advokaadi.</p> <p>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni p&ouml;&ouml;rdumise kohta leiate rohkem infot <a href="https://www.ti.ee/et/tookeskkond-toosuhted/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine-toovaidluse-lahendamise-seaduse" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni vastavalt alamlehelt</a>.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon on oma kodulehele eraldi loonud rubriigi V&auml;lismaine t&ouml;&ouml;taja, kust isik, kes soovib Eestisse &nbsp;t&ouml;&ouml;le tulla v&otilde;i juba t&ouml;&ouml;tab Eestis, saab rohkemat teavet nii t&ouml;&ouml;keskkonna kui ka&nbsp; t&ouml;&ouml;suhete teemadel. Samuti saab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjuristidelt eesti, vene ja inglise keeles telefonitsi v&otilde;i e-posti teel n&otilde;u k&uuml;sida ning nad annavad ka soovitusi ja jagavad infot, kelle poole ja kuidas p&ouml;&ouml;rduda.&nbsp;</p> <p>Rohkem siit: <a href="https://www.ti.ee/et">https://www.ti.ee/et</a> ning <a href="https://www.ti.ee/et/valismaine-tootaja/lahetatud-tootajad-ja-renditoo/toolahetus-vs-lahetatud-tootaja">https://www.ti.ee/et/valismaine-tootaja/lahetatud-tootajad-ja-renditoo/toolahetus-vs-lahetatud-tootaja</a></p> <p>Sotsiaalkindlustusamet on v&auml;lja t&ouml;&ouml;tanud inimkaubanduse ohvrite abistamiseks teenused, mille kohta infot leiab siit: &nbsp;<a href="https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi-huvitis/ohvriabi-ja-lepitusteenus#Ohvriabi">https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi-huvitis/ohvriabi-ja-lepitusteenus#Ohvriabi</a>&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2824Selgusid aasta kõige õppijasõbralikumad tööandjad2020-10-16<p><b>T&auml;iskasvanud &otilde;ppija n&auml;dala raames tunnustavad Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit, ETKA Andras ja Haridus- ja Teadusministeerium aasta k&otilde;ige &otilde;ppijas&otilde;bralikumaid t&ouml;&ouml;andjaid. Selleaastase konkursi v&otilde;itis O&Uuml; Puidukoda, eriauhinnad said Baltic Workboats AS ja P&auml;ts O&Uuml;.&nbsp;</b></p> <p>Haridus- ja teadusminister&nbsp;<b>Mailis Reps</b>&nbsp;&uuml;tles s&uuml;ndmuse avas&otilde;nades: &ldquo;&Otilde;ppimine hoiab vaimu erksa. Kui inimene saab oma v&otilde;imeid t&ouml;&ouml;kohal arendada,&nbsp; saab sellest kasu ka ettev&otilde;te. Kevad n&auml;itas, kuiv&otilde;rd oluline on kohanemisv&otilde;ime ja oskus tulla toime m&auml;&auml;ramatusega. Tulevikku vaatavad ja oma t&ouml;&ouml;tajaid j&auml;rjepidevalt arendavad organisatsioonid v&auml;&auml;rivad tunnustust,&ldquo; &uuml;tles minister.</p> <p>Hindamiskomisjoni juhi, Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu haridusn&otilde;uniku&nbsp;<b>Anneli Entsoni</b>&nbsp;s&otilde;nul eristus 2020. aastal peav&otilde;idu p&auml;lvinud Viljandimaa ettev&otilde;te&nbsp;<a href="http://www.puidukoda.eu/avaleht">Puidukoda O&Uuml;</a>&nbsp;teistest kandidaatidest just seet&otilde;ttu, et kogu organisatsiooni areng toimub l&auml;bi t&ouml;&ouml;tajate &otilde;ppimise. &bdquo;Uute tehnoloogiate rakendamine, inimeste enda initsiatiivi soosimine koolituste valikul ning v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestele t&ouml;&ouml;v&otilde;imaluste loomine on k&otilde;ik olulised aspektid, mida v&otilde;itja valikul arvestati,&ldquo; &uuml;tles Entson.</p> <p>Aasta &otilde;ppijas&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja eripreemia saab&nbsp;<a href="https://xn--pts-qla.ee/">P&auml;ts O&Uuml;</a>. L&auml;&auml;ne-Virumaal tegutsev pagarikoda on kaasanud tootearendusse kogu oma personali. Ettev&otilde;te v&auml;&auml;rtustab &otilde;ppimist ja tegeleb aktiivselt t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hise &otilde;ppe l&auml;biviimisega, pakub praktika ning t&ouml;&ouml;varjuks olemise v&otilde;imalusi. Lisaks on ettev&otilde;te kogukonnas aktiivne kaasar&auml;&auml;kija.&nbsp;</p> <p><a href="https://bwb.ee/">Baltic Workboats AS</a>-i tunnustati samuti eripreemiaga. Ettev&otilde;te panustab innovaatiliste lahenduste v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisse, toetab inimeste ettev&otilde;ttesisest arengut ja karj&auml;&auml;ri, loob praktikakohti ning pakub stipendiume ka v&auml;ljastpoolt Eestit tulijatele. Ettev&otilde;tte sisekoolitused on h&auml;sti l&auml;bim&otilde;eldud ning neid viivad l&auml;bi eelk&otilde;ige ettev&otilde;tte enda juhid.&nbsp;</p> <p>&Uuml;ritus on j&auml;relvaadatav&nbsp;<a href="https://www.facebook.com/watch/?v=396127318050560">T&ouml;&ouml;andjate Facebookis</a>. K&otilde;ik maakondlikud laureaadid leiab&nbsp;<a href="https://andras.ee/et/aasta-oppijasobralik-tooandja-2020-maakonna-laureaadid">SIIT</a>.</p> <p>&Otilde;ppijas&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja tunnustamise eesm&auml;rk on v&auml;&auml;rtustada &otilde;ppimist ja &otilde;petamist nii avalikus-, era- kui ka kolmandas sektoris. T&auml;navu septembris toimunud konkursile esitati 39 kandidaati. &Otilde;ppijas&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja konkurssi korraldavad Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit,&nbsp;<a href="https://www.andras.ee/et">ETKA Andras</a>&nbsp;ning Haridus- ja Teadusministeerium. Konkurssi toetab Euroopa Sotsiaalfond.</p> <p><a href="https://www.employers.ee/wp-admin/post.php?post=38073&amp;action=edit&amp;lang=et">Fotod t&auml;nu&uuml;ritusest</a> (autor Aron Urb).</p> <p>Lisainfo:</p> <p>Kertu Eensaar, ETKA ANDRAS kommunikatsioonispetsialist,&nbsp;<a href="mailto:kertu@andras.ee">kertu@andras.ee</a>&nbsp;529 9576.</p> <p>Elina Kink, Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu kommunikatsioonijuht,&nbsp;<span style="text-decoration: underline;"><a href="mailto:elina@employers.ee">elina@employers.ee</a></span>&nbsp;511 0033.</p> <p>Margit Kapak, Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant,&nbsp;<span style="text-decoration: underline;"><a href="mailto:margit.kapak@hm.ee">margit.kapak@hm.ee</a></span>&nbsp;5680 2264.</p> <p>Allikas: Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2821Ohutus põllumajandusettevõttes: põllumajandustöötajate luu- ja lihaskonna vaevuste riski vähendamine2020-10-15<p>P&otilde;llumajandussektoris on luu- ja lihaskonna vaevuste m&auml;&auml;r &uuml;ks suurimaid, kuna see h&otilde;lmab tavaliselt suuri koormusi, korduvaid liigutusi ja staatilisi asendeid. Uus aruteludokument anal&uuml;&uuml;sib Itaalia Marche maakonna n&auml;idet, et uurida, kuidas mehhaniseerimine aitab v&auml;hendada luu- ja lihaskonna vaevuste riskitegureid.</p> <p>Aruteludokument ja aasta l&otilde;pus avaldatav teine dokument, milles keskendutakse &uuml;laj&auml;semete luu- ja lihaskonna vaevuste riskihindamisele p&otilde;llumajanduses, koostati EU-OSHA ja Itaalia riikliku t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustuse instituudi&nbsp;<a href="https://www.inail.it/cs/internet/home.html" target="_blank">INAIL<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;uuringukokkuleppe alusel.</p> <p>Laadi alla&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/publications/msds-agriculture-sector-identifying-risks-adopting-preventive-measures/view" target="_self">aruteludokument luu- ja lihaskonna vaevuste kohta p&otilde;llumajanduses: riskide tuvastamisest ennetusmeetmete v&otilde;tmiseni</a>&nbsp;<a name="_msoanchor_1" href="https://osha.europa.eu/et/publications/msds-agriculture-sector-identifying-risks-adopting-preventive-measures/view" id="_msoanchor_1"></a></p> <p>Lisateave&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/themes//musculoskeletal-disorders/research-work-related-msds" target="_self">EU-OSHA teadusuuringute kohta luu- ja lihaskonna vaevuste valdkonnas</a></p> <p>Allikas: EU-OSHA</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2820Kui kaugtööd ei ole võimalik teha, kas siis peab eneseisolatsiooni aja eest maksma keskmist palka?2020-10-15<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Minu t&ouml;&ouml;taja andis teada, et ta l&auml;heb koos lapsega koolivaheaega veetma riiki, kust tagasi tulles peab j&auml;&auml;ma eneseisolatsiooni. T&ouml;&ouml;tajal ei ole v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;d teha kaugt&ouml;&ouml;na. Kas pean talle eneseisolatsiooni aja eest maksma keskmist palka?</b></p> <p><b>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:<i> </i></b>Kuna tegemist ei ole t&ouml;&ouml;andjast p&otilde;hjustatud t&ouml;&ouml;tamise takistusega, vaid t&ouml;&ouml;taja enda teadliku otsusega, siis selle aja eest t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tasu t&ouml;&ouml;lepingu seadusest tulenevalt maksma ei pea.</p> <p>T&ouml;&ouml;suhetes kehtiva hea usu ning &uuml;ksteise huvidega arvestamise p&otilde;him&otilde;tet j&auml;rgides saab t&ouml;&ouml;andja:</p> <ol start="1"> <li>Informeerida k&otilde;iki t&ouml;&ouml;tajaid juba ette, et juhul, kui nad koolivaheaja puhkuse ajal on otsustanud reisida v&auml;lisriiki, siis kontrolliksid ka ise &uuml;le, mis n&otilde;uded Eestisse naastes kehtivad. K&otilde;ige v&auml;rskema info saab alati <a href="https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-liikumispiirangute-kohta-eestisse-saabujatele" target="_blank">V&auml;lisministeeriumi kodulehelt</a>&nbsp;</li> <li>K&uuml;sida t&ouml;&ouml;tajalt &uuml;le, kas ta l&auml;heb puhkuse ajal v&auml;lismaale. Sest t&ouml;&ouml;andjal on ka teiste t&ouml;&ouml;tajate tervise kaitsmiseks ja viiruse leviku t&otilde;kestamiseks &otilde;igus saada t&ouml;&ouml;tajalt infot, et ta on puhkuse ajal viibinud v&auml;lisriigis ehk t&ouml;&ouml;andjal on praeguses olukorras selle info suhtes t&ouml;&ouml;lepingu seaduse m&otilde;istes &otilde;igustatud huvi.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajatele tuleks kindlasti ka selgitada, et kuna Terviseamet on andnud soovituse v&otilde;imalusel v&auml;ltida v&auml;lisriiki reisimist, kuid t&ouml;&ouml;taja ise on otsustanud siiski minna, siis peab ta arvestada nii eneseisolatsiooni kohustuse kui ka sellega, et kodus viibitud aja eest t&ouml;&ouml;andja talle t&ouml;&ouml;tasu &uuml;ldjuhul ei maksa.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja saab alati kaaluda t&auml;iendavaid v&otilde;imalusi ja pidada t&ouml;&ouml;tajaga l&auml;bir&auml;&auml;kimisi, et t&ouml;&ouml;taja kasutaks eneseisolatsiooni ajal n&auml;iteks veel kasutamata p&otilde;hipuhkuse p&auml;evi (aga &uuml;ks v&otilde;i teine poole ei saa seda n&otilde;uda, vaid see saab toimuda ainult poolte kokkuleppel v&otilde;i siis kinnitatud puhkuste ajakava alusel). Summeeritud t&ouml;&ouml;aja korral on ka n&auml;iteks v&otilde;imalus, et t&ouml;&ouml;andja ei pane t&ouml;&ouml;tajat eneseisolatsiooni ajaks graafikusse, vaid jaotab nende n&auml;dalate t&ouml;&ouml;tunnid j&auml;rgnevasse perioodi (seejuures ikka seadusega etten&auml;htud puhkeaja n&otilde;udeid j&auml;rgides).</li> <li>Kui t&ouml;&ouml;taja naaseb v&auml;lismaalt haigusn&auml;htudega, siis tuleb viivitamata v&otilde;tta &uuml;hendust oma perearstiga ning j&auml;&auml;da t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehele. Meeles tasub ka pidada, et t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehele on &otilde;igus j&auml;&auml;da ka nendel inimestel, kellele on teatatud, et ta on covid-19 nakatunu l&auml;hikontaktne ja tal ei ole v&otilde;imalus teha kaugt&ouml;&ouml;d. T&auml;psem info sel teemal <a href="https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/lahikontaktse-juhis" target="_blank">Terviseameti kodulehel</a>&nbsp;</li> </ol> <p>Vaata rohkem infot ka <a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552/kogu-info-siit-koroonaviirus-ja-tooelu" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaalist&nbsp;</a></p> <p><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552/kogu-info-siit-koroonaviirus-ja-tooelu" target="_blank"></a>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2816Kiik: koroonaviiruse mõjudega toimetulekul on oluline toetada vanemaealisi ning kaasata töötajaid 2020-10-14<p><b>Eilsel Euroopa Liidu t&ouml;&ouml;- ja sotsiaalministrite videokohtumisel oli arutluse all t&ouml;&ouml;tajate toetamine ettev&otilde;tete &uuml;mberkorraldamisel ning naiste ja meeste v&otilde;rdne osalemine t&ouml;&ouml;turul. Lisaks v&otilde;eti kohtumise eel vastu j&auml;reldused: vanemaealiste kohanemise kohta digimaailmas ja miinimumsissetulekute toetamiseks.</b></p> <p>Sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b> pidas oluliseks vanemaealiste kohanemise toetamist digimaailmaga. &bdquo;Ka vanemas eas on oluline j&auml;tkata uute oskuste omandamist, et s&auml;ilitada konkurentsiv&otilde;imet t&ouml;&ouml;turul. Sellele aitavad kaasa ka digioskused, mis v&otilde;imaldavad paindlikult &otilde;ppida. Samuti on oluline, et vanemaealised, kes on pidanud koroonaviiruse riskir&uuml;hma kuuluvana end isoleerima, saaksid v&otilde;imaluse digikanalite kaudu oma l&auml;hedastega igap&auml;evases kontaktis olla,&ldquo; r&otilde;hutas minister.</p> <p>Et aidata t&ouml;&ouml;tajatel paremini kohaneda t&ouml;&ouml;maailma muutustega, pakub Eesti T&ouml;&ouml;tukassa erinevaid t&ouml;&ouml;turumeetmeid, nagu t&ouml;&ouml;otsingute abistamine, n&otilde;ustamine, ettev&otilde;tluse koolituste ja sellega alustamise toetuste pakkumine, individuaalsed toetused jm. &bdquo;Peame oluliseks investeerida inimeste oskustesse, et tagada &uuml;hiskonna sidusus ja konkurentsiv&otilde;ime. Uute t&ouml;&ouml;h&otilde;ivev&otilde;imaluste realiseerimiseks on oluline pakkuda inimestele &uuml;mber- ja t&auml;iend&otilde;pet, et viia nende teadmised, oskused ja p&auml;devused vastavusse muutuva t&ouml;&ouml;turu vajadustega. Seda plaanime j&auml;tkata ka j&auml;rgmisel aastal, mil oleme planeerinud t&ouml;&ouml;h&otilde;ive programmi 56,7 miljonit eurot,&ldquo; lisas minister Kiik.</p> <p>Naiste ja meeste v&otilde;rdsele osalemisele t&ouml;&ouml;turul ja stereot&uuml;&uuml;psete hoiakute ning segregatsiooni v&auml;hendamisele aitavad kaasa teavitustegevused, mis on suunatud karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajatele, noortele, &otilde;petajatele, t&ouml;&ouml;andjatele ja t&ouml;&ouml;tajatele. Aga samuti vanemah&uuml;vitiste s&uuml;steemi muudatused, mis loovad peredele paindlikkust laste eest hoolitsemisel,&nbsp;v&otilde;imaldades isadel jagada emadega v&otilde;rdsemalt hoolduskoormust ning lapsevanematel &uuml;hitada senisest paremini t&ouml;&ouml;- ja pereelu. Samuti on oluline pikaajalise hoolduse s&uuml;steemi arendamine, mis aitab v&auml;hendada hoolduskoormust.</p> <p>J&auml;reldustes toimetulekutoetuste tugevdamise kohta toodi v&auml;lja, et riiklikud miinimumsissetulekud peavad olema iga&uuml;hele ligip&auml;&auml;setavad ning puuduses inimestele peavad olema h&uuml;vitised k&auml;ttesaadavad. Samuti peaks miinimumsissetulekust piisama v&auml;&auml;rikaks &auml;raelamiseks ning selle saajad peaksid saama osa koolitustest ja teistest aktiivsetest t&ouml;&ouml;turumeetmetest, mis aitaksid neil p&auml;&auml;seda vaesusest.</p> <p>Euroopa Liidu t&ouml;&ouml;- ja sotsiaalministrite fookuses on Saksamaa eesistumise ajal toimetulekutoetuste standardid, naiste ja meeste v&otilde;rdne kohtlemine t&ouml;&ouml;turul ning t&ouml;&ouml;tajate toetamine koroonaviirusest p&otilde;hjustatud majandusm&otilde;judes.</p> <p>Allikas: Sotsiaalministeerium</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2818Selge sõnumi võistlus kestab veel kümme päeva2020-10-13<p>T&auml;na on <b>rahvusvaheline selge keele p&auml;ev</b>. Juba seitsmendat aastat toimuv <b>selge s&otilde;numi v&otilde;istlus</b> on t&auml;ies hoos. V&otilde;istlust&ouml;id oodatakse sel aastal kuni <b>23. oktoobrini</b>.</p> <p>Selge s&otilde;numi auhinna kandidaate saab esitada aadressil <a href="https://selgesonum.ee/auhind-2020/esita-voistlustoo/"><b>selgesonum.ee</b></a>. Auhinnaga tunnustatakse neid Eesti ettev&otilde;tteid ja organisatsioone, kelle avalik info on selge ja arusaadav ning l&auml;htub eelk&otilde;ige kasutaja vajadustest.</p> <p>V&otilde;istlusega kutsutakse m&auml;rkama kodulehti, videoid, k&auml;siraamatuid, artikleid, saateid, plakateid ja muid infos&otilde;numeid, mis on sisult ja vormilt selged ning mida on kerge kasutada.</p> <p>Tulemused tehakse teatavaks <b>17. novembril</b>. Auhinnad annab &uuml;le <b>selge keele patroon &Uuml;lle Madise</b>.</p> <p>Kuue aasta jooksul (2014&ndash;2019) on v&otilde;istlusele esitatud <b>&uuml;le 500 t&ouml;&ouml;</b>.</p> <p>T&ouml;id hinnatakse neljas kategoorias: tarbetekst, tarbepilt, tarbetekst koos tarbepildiga ja selge s&otilde;numi edendaja.</p> <p><b>Selge s&otilde;numi edendajaks</b> on aastate jooksul valitud Tervise Arengu Instituut, Riigimetsa Majandamise Keskus, Maksu- ja Tolliamet, P&auml;&auml;steamet, Riigikontroll ning Politsei- ja Piirivalveamet.</p> <p>V&otilde;istlust korraldab Eesti Keele Instituudi, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Tartu &Uuml;likooli, Eesti Keeletoimetajate Liidu, Riigikontrolli, Eesti Kujundusgraafikute Liidu, E-riigi Akadeemia ja O&Uuml; Spurt esindajatest koosnev t&ouml;&ouml;r&uuml;hm.</p> <p><a href="https://selgesonum.ee/">selge s&otilde;numi veebileht</a>&nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;&nbsp;</p> <p><a href="https://www.facebook.com/selgesonum" target="_blank">selge s&otilde;numi Facebook&nbsp;</a>&nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;</p> <p>Lisainfo: Katrin Hallik,&nbsp;<a href="mailto:Katrin.Hallik@eki.ee">Katrin.Hallik@eki.ee</a>, tel 5347 2327</p> <p>&nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;Katre Kasemets,&nbsp;<a href="mailto:Katre.Kasemets@eki.ee">Katre.Kasemets@eki.ee</a>, tel 5562 9051</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2817Parimaks praktikandiks pürib 57 noort2020-10-13<p><b>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu parima praktikandi konkursil &bdquo;</b><a href="https://www.employers.ee/uudised/praktik-cum-laude-parima-praktikandi-konkurss/"><b>Praktik Cum Laude</b></a><b>&ldquo; v&otilde;istleb 57 kandidaati, kes j&auml;id praktikapakkujatele silma oma silmapaistvate tulemustega. Alates t&auml;nasest saab kandidaatidega tutvuda ning valida n&auml;dala jooksul konkursi </b><a href="https://www.facebook.com/PraktikCumLaude/" target="_blank"><b>Facebooki lehel</b></a><b> oma lemmik</b><b>u</b><b>.</b></p> <p>&bdquo;Praktika v&auml;&auml;rtustamine on aasta-aastalt t&otilde;usnud ja vaatamata koroonaajale, mis pani nii &otilde;ppurid kui t&ouml;&ouml;andjad keerulisse olukorda, esitati sel aastal konkursile rekordarv kandidaate,&ldquo; &uuml;tles Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu haridusn&otilde;unik <b>Anneli Entson.</b></p> <p>&bdquo;Sel aastal on m&auml;rgata trendi, et noored l&auml;bivad oma oskuste t&otilde;stmiseks lisaks &otilde;ppekavas etten&auml;htule omal initsiatiivil ka t&auml;iendava praktika. Noored m&otilde;istavad, et t&ouml;&ouml;turul edukas olemiseks on ise vaja n&auml;idata initsiatiivi. T&ouml;&ouml;andjate jaoks on selline areng tervitatav, nii leitakse &uuml;les k&otilde;ige motiveeritumad tulevased t&ouml;&ouml;tajad,&ldquo; s&otilde;nas Entson.</p> <p>Publikulemmiku h&auml;&auml;letus kestab kuni 20. oktoobrini ning v&otilde;itja saab samuti premeeritud auhinnatseremoonial.&nbsp;</p> <p>Parimaid praktikante tunnustatakse neljas kategoorias &ndash; parim praktikant kutsehariduses, parim praktikant k&otilde;rghariduses, parim praktikant t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hises &otilde;ppes ja parim v&auml;listudengist praktikant. Konkursi v&otilde;itjad selgitab v&auml;lja hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Praktik Cum Laude&ldquo; konkurssi korraldab Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond, Eesti riik ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit.</p> <p>Lisainfo kampaania kohta <a href="https://www.employers.ee/uudised/praktik-cum-laude-parima-praktikandi-konkurss/">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu kodulehel</a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://www.facebook.com/media/set/?set=a.2565850517043169&amp;type=3&amp;uploaded=49" target="_blank">&bdquo;Praktik Cum Laude&ldquo; Facebooki&nbsp;</a>lehel.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.employers.ee/" target="_blank">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2814Kas tööõnnetuse uurimiseks on vajalik arsti teatis?2020-10-13<p><strong>Lugeja k&uuml;sib: &Uuml;ks meie t&ouml;&ouml;taja kukkus t&ouml;&ouml;l. Kuna tal hakkas seepeale jalg valutama, siis viisime ta arsti juurde. N&uuml;&uuml;d ootame juba terve kuu arsti teatist &otilde;nnetuse juhtumise kohta, aga seda ikka veel pole. Probleem on selles, et t&ouml;&ouml;taja pole saanud haigush&uuml;vitist, sest t&ouml;&ouml;andja ei ole esitanud t&ouml;&ouml;inspektsioonile t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse raportit. Aga kuidas me saame ilma arsti teatiseta raportit koostada, kas t&ouml;&ouml;andja peab ise arsti k&auml;est seda k&uuml;sima?</strong></p> <p><strong>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant</strong>: T&ouml;&ouml;andja kohustus on uurida k&otilde;iki t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi kohe, kui ta juhtunust teada saab. Kui t&ouml;&ouml;tajaga juhtub t&ouml;&ouml;l &otilde;nnetus, peab ta sellest kohe t&ouml;&ouml;andjale teada andma, samuti sellest, kui ta j&auml;i &otilde;nnetuse t&otilde;ttu haiguslehele.&nbsp; Ka &otilde;nnetuse pealtn&auml;gijatel on kohustus t&ouml;&ouml;andjale juhtunust teada anda.&nbsp;</p> <p>&nbsp;Arst peab raskest ja surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest ning t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tagaj&auml;rjel ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse m&auml;&auml;ramisest T&ouml;&ouml;inspektsiooni koheselt teavitama. T&ouml;&ouml;inspektsioon informeerib teatise saamisest t&ouml;&ouml;andjat viivitamata.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja ei pea j&auml;&auml;ma ootama arsti teavitust, vaid tegutseda tuleb kohe. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse uurimise eesm&auml;rk on v&auml;lja selgitada t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse asjaolud ja p&otilde;hjused, et teha vajalikud &uuml;mberkorraldused t&ouml;&ouml;l v&auml;ltimaks sarnaste juhtumite kordumist. Uurimise peab t&ouml;&ouml;andja l&auml;bi viima k&uuml;mme t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul. Seej&auml;rel koostab t&ouml;&ouml;andja vormikohase t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse raporti, mille esitab kolme t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul t&ouml;&ouml;inspektsioonile ja kannatanule v&otilde;i tema huvide kaitsjale.</p> <p>Kui raporti koostamise ajaks ei ole t&ouml;&ouml;andja saanud t&ouml;&ouml;inspektsioonist arsti teatise saabumise kohta teavitust, ei takista see kuidagi raporti t&auml;itmist ega esitamist. Sellisel juhul v&otilde;ib t&auml;itmata j&auml;tta 3. jaos lahter&nbsp; &bdquo;t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse raskusaste&ldquo;. Muud andmed, sh info vigastatud kehaosa kohta saab t&ouml;&ouml;andja raportile m&auml;rkida, sest uurimise k&auml;igus (n&auml;iteks kannatanuga suheldes) selgub, milline t&ouml;&ouml;taja vigastus oli.</p> <p>Uurimise k&auml;igus v&otilde;ib selguda, et tegemist ei olnud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega. Sellisel juhul l&otilde;petab t&ouml;&ouml;andja uurimise ja koostab akti, milles kirjeldab vabas vormis &otilde;nnetusjuhtumi asjaolusid ja esitab uurimise l&otilde;petamise p&otilde;hjuse. Akti allkirjastavad t&ouml;&ouml;andja esindaja ja t&ouml;&ouml;keskkonnavolinik, tema puudumisel t&ouml;&ouml;tajate usaldusisik. T&ouml;&ouml;andja esitab akti t&ouml;&ouml;inspektsioonile ja kannatanule v&otilde;i tema huvide kaitsjale kolme t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul p&auml;rast &otilde;nnetusjuhtumi uurimise l&otilde;petamist.</p> <p>L&uuml;hidalt &ndash; kui t&ouml;&ouml;andja saab teada, et juhtus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, hakkab ta juhtunut kohe uurima.&nbsp; Kui uurimine on l&auml;bi, tuleb igal juhul koostada raport v&otilde;i akt hoolimata sellest, kas arsti teatis on saabunud v&otilde;i mitte.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2819Registreeritud töötus kasvas kuuga pool protsenti, tehti esimesed tööampsud2020-10-12<p>Septembri l&otilde;pus oli t&ouml;&ouml;tuna registreeritud 49&nbsp;093 inimest, mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest t&ouml;&ouml;j&otilde;ust 7,6%. V&otilde;rreldes augustiga on registreeritud t&ouml;&ouml;tuid 0,5% rohkem (augusti l&otilde;pus oli t&ouml;&ouml;tuna arvel 48&nbsp;859 inimest). Registreeritud t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r oli septembri l&otilde;pus k&otilde;rgeim Ida-Virumaal (12,2%) ning madalaim J&otilde;gevamaal (4,7%).</p> <p>Uusi t&ouml;&ouml;tuid registreeriti septembris 8&nbsp;352, mida on rohkem kui eelnevatel kuudel. T&ouml;&ouml;tukassa abiga asus septembris t&ouml;&ouml;le v&otilde;i alustas ettev&otilde;tlusega 4 770 inimest, mida on v&auml;hem kui eelnevatel kuudel.</p> <p>Septembris oli t&ouml;&ouml;tukassal vahendada 8&nbsp;718 t&ouml;&ouml;kohta. Uusi t&ouml;&ouml;pakkumisi lisandus 4&nbsp;757 ehk veidi enam kui augustis. T&auml;psem statistika on leitav T&ouml;&ouml;tukassa <a href="https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/peamised-statistilised-naitajad">kodulehel</a>.</p> <p>Alates k&auml;esoleva aasta 1. septembrist on registreeritud t&ouml;&ouml;tutel v&otilde;imalik arveloleku ajal l&uuml;hiajaliselt t&ouml;&ouml;tada ehk teha t&ouml;&ouml;ampse. Esimesel kuul kasutas seda v&otilde;imalust 739 inimest. Usinamalt kasutasid&nbsp; seda&nbsp; v&otilde;imalust naised, peamine valdkond, kus l&uuml;hiajalise t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalust kasutati, olid kaubandus ja klienditeenindus. K&otilde;ige enam t&ouml;&ouml;ampse tehti Tallinnas ja Harjumaal, uut v&otilde;imalust kasutati esimesel kuul k&otilde;ikides maakondades.</p> <p>T&ouml;&ouml;ampsude kohta saab rohkem infot <a href="https://www.youtube.com/watch?v=viHJ8uskJtw&amp;t=4s">SIIT</a>.</p> <p><i>Registreeritud t&ouml;&ouml;tuse statistika kajastab nende t&ouml;&ouml;tute arvu, kes on ennast t&ouml;&ouml;tukassas t&ouml;&ouml;tuks registreerinud. </i></p> <p>&nbsp;Allikas: T&ouml;&ouml;tukassa</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2813Töötegemise varjukülg - töötajate tööalane ekspluateerimine2020-10-09<p>10. detsembril 1948. aastal v&otilde;ttis &Uuml;RO Peaassamblee vastu inim&otilde;iguste &uuml;lddeklaratsiooni, millel on oluline roll ka t&auml;nases t&ouml;&ouml;suhete ning t&ouml;&ouml;keskkonna ja -ohutuse maastikul. &Uuml;lddeklaratsioon &uuml;tleb, et k&otilde;ik&nbsp;inimesed s&uuml;nnivad vabade ja v&otilde;rdsetena oma v&auml;&auml;rikuselt ja &otilde;igustelt. Iga&uuml;hel on &otilde;igus t&ouml;&ouml;tada ja vabalt valida elukutset, &otilde;igus &otilde;iglastele ja rahuldavatele t&ouml;&ouml;tingimustele ning kaitsele t&ouml;&ouml;puuduse vastu. Iga&uuml;hel on &otilde;igus igasuguse diskrimineerimiseta saada v&otilde;rdset tasu v&otilde;rdse t&ouml;&ouml; eest. Igal inimesel, kes t&ouml;&ouml;tab, on &otilde;igus saada &otilde;iglast ja rahuldavat tasu, mis tagab inimv&auml;&auml;rilise elatuse temale endale ja ta perekonnale ning mida vajaduse korral t&auml;iendatakse muude sotsiaalsete tagatistega. Kedagi ei v&otilde;i pidada orjuses ega sunduses; orjus ja orjakaubandus &uuml;ksk&otilde;ik millisel kujul on keelatud. K&otilde;ik need p&otilde;him&otilde;tted sisalduvad nii Eesti Vabariigi p&otilde;hiseaduses kui ka nt t&ouml;&ouml;lepingu seaduses ning t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduses. Neist l&auml;htuvad ka T&ouml;&ouml;inspektsiooni p&otilde;hieesm&auml;rgid - t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;andjate teadlikkuse t&otilde;stmine ja riiklikku j&auml;relevalve kaudu ohutu, turvalise ja tervisliku t&ouml;&ouml;keskkonna ning &otilde;igusaktide n&otilde;uetele vastavate t&ouml;&ouml;suhete tagamine ja t&ouml;&ouml;tajate v&otilde;rdne kohtlemine Eesti t&ouml;&ouml;turul. Kui 1948. a vastu v&otilde;etud inim&otilde;iguste &uuml;lddeklaratsiooni p&otilde;him&otilde;tted on au sees ka j&auml;tkuvalt t&auml;na, siis miks aina rohkem ja rohkem r&auml;&auml;gime sellistest juhtumitest nagu teadlikult vale informatsiooni andmine t&ouml;&ouml;tingimuste kohta, &auml;hvardamine/hirmutamine t&ouml;&ouml;tasu maksmata j&auml;tmisega v&otilde;i illegaalsete v&auml;lismaise t&ouml;&ouml;tajate v&otilde;imudele v&auml;ljaandmisega, ebaseaduslikult t&ouml;&ouml;tasust kinnipidamistest v&otilde;i ebainimlikest t&ouml;&ouml;- ja elamistingimustest? K&otilde;ige raskemate juhtumite puhul r&auml;&auml;gime t&ouml;&ouml;alasest ekspluatatsioonist inimkaubanduse v&otilde;tmes.</p> <p><b>Inimkaubandus</b> (v&otilde;i ka n&uuml;&uuml;disaegne orjus) kui peitekuritegu on raske isikuvastane kuritegu ja rahvusvahelise &otilde;iguse kohaselt inim&otilde;iguste rikkumine. Tegemist on teise isiku tema tahte vastaselt sunniviisiliselt olukorda seadmine v&otilde;i selles hoidmine, kus teda saab pikaajalise ekspluateeriva suhte kaudu majandusliku kasu eesm&auml;rgil &auml;ra kasutada. Inimkaubanduse ohvriks v&otilde;ivad sattuda nii alaealised, noored, mehed kui naised, t&ouml;&ouml;tud ja t&ouml;&ouml;tajad, erinevatest rahvusest isikuid jne. Inimkaubandus toimub erinevates vormides - t&ouml;&ouml;alane &auml;rakasutamine, sunniviisiline t&ouml;&ouml;tamine, lapst&ouml;&ouml;j&otilde;u kasutamine, seksuaalne &auml;rakasutamine, elundite eemaldamine jmt. Seda esineb erinevates valdkondades, nii p&otilde;llumajanduses, t&ouml;&ouml;stuses, ehituses, toitlustuses, teeninduses kui ka mujal. Peaaegu k&otilde;ik orjastamise viisid sisaldavad sunniviisilise t&ouml;&ouml; elementi. Teisis&otilde;nu, k&otilde;ik inimkaubandusest haavatavad isikud ja m&otilde;jutatavad tegevusvaldkonnad kuuluvad T&ouml;&ouml;inspektsiooni sihtgruppi ning j&auml;relevalve alla. <span style="text-decoration: line-through;"></span></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon kui riikliku j&auml;relevalve teostaja seisab selle eest, et k&otilde;igil Eestis t&ouml;&ouml;tavatel isikutel (nii kohalikel, v&auml;lismaistel kui ka Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajatel) oleksid tagatud v&auml;hemalt seadusega ette n&auml;htud minimaalsed inimv&auml;&auml;rsed t&ouml;&ouml;tingimused. See t&auml;hendab, et T&ouml;&ouml;inspektsioon p&ouml;&ouml;rab t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;keskkonnas toimuvale, t&ouml;&ouml;suhtele ja lepingute s&otilde;lmimisele ning seel&auml;bi puutub kokku v&auml;ga erinevate teemadega nagu deklareerimata t&ouml;&ouml;j&otilde;ud (sh &uuml;mbrikupalga maksmine), Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tingimused, illegaalne t&ouml;&ouml;tamine Eestis, alaealiste t&ouml;&ouml;tamine ehk lapst&ouml;&ouml;j&otilde;u kasutamine. Deklareerimata ja/v&otilde;i illegaalsel t&ouml;&ouml;tajal on oluliselt suurem oht sattuda t&ouml;&ouml;alase &auml;rakasutamise v&otilde;i inimkaubanduse ohvriks. Illegaalse t&ouml;&ouml;tamisega kaasnevad ka erinevad maksurikkumised, tekib ettev&otilde;tjate ebav&otilde;rdne konkurents, t&ouml;&ouml;tajate &auml;rakasutamise v&otilde;imalus ehk nendele inimestele ei tagata sisuliselt Eestis t&ouml;&ouml;tamise ajal sotsiaalseid garantiisid, mis k&otilde;igil Euroopa Liidus t&ouml;&ouml;d tegevatel t&ouml;&ouml;tajatel olema peavad.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni juristid n&otilde;ustavad t&ouml;&ouml;tajaid nii kontorites, e-kirja teel kui telefonitsi. T&ouml;&ouml;tajate mured varieeruvad lihtsatest k&uuml;simustest v&auml;ga keeruliste juhtumiteni. Meieni j&otilde;uavad saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu, s&otilde;lmimata t&ouml;&ouml;lepingute, lubatust pikemate vahetuste, t&ouml;&ouml;kiusu v&otilde;i diskrimineerimise kahtlusega kaasused, t&ouml;&ouml;tamised tavap&auml;ratutel tingimustel, t&ouml;&ouml;suhete ebaseaduslikud l&otilde;petamised, t&ouml;&ouml;le sundimised pikemateks vahetusteks v&otilde;i isegi j&auml;rjestikku kauemaks kui seitsmeks p&auml;evaks. Harvad ei ole ka juhud, kus t&ouml;&ouml;vahendeid t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;tegemiseks ei v&otilde;imaldata v&otilde;i kui v&otilde;imaldatakse, peetakse t&ouml;&ouml;tasust kinni nende maksumus. Selgitame, mida t&auml;hendavad proovip&auml;evad v&otilde;i vabatahtlik t&ouml;&ouml;, kas t&ouml;&ouml;tasu makstakse v&otilde;i mitte, sest nende kattevarjus v&otilde;ib olla tegemist varjatud t&ouml;&ouml;suhtega. J&auml;relevalve teostamisel ja ettev&otilde;tete konsulteerimistel n&auml;eme t&ouml;&ouml;tajale v&auml;ga ohutuid ja h&auml;sti l&auml;bim&otilde;eldud t&ouml;&ouml;kohti, teisal on t&ouml;&ouml;keskkonnad lausa ohtlikud ning tervisevaenulikud. T&ouml;&ouml;suhete kontrollimisel vaatame l&auml;bi ja anal&uuml;&uuml;sime tohutul hulgal t&ouml;&ouml;lepinguid ja vestleme t&ouml;&ouml;tajatega. Sageli avastame, et tegelikkus ja paberil kirjutatu ei ole vastavuses (t&ouml;&ouml;taja teeb reaalselt muud t&ouml;&ouml;d kui kokku lepitud, ta saab madalamat t&ouml;&ouml;tasu v&otilde;i t&ouml;&ouml;tasust tehakse lubamatuid kinnipidamisi). Meil on ehitusplatse, tootmist&scaron;ehhe v&otilde;i teenindusettev&otilde;tteid kontrollides v&otilde;i &uuml;hisreidide k&auml;igus ette tulnud olukordi, kus saame teada, et v&auml;lismaiselt t&ouml;&ouml;tajalt on v&otilde;etud dokumendid, nad on k&uuml;mnekesi majutatud ca 20 km kaugusele linna servas asuvasse motelli/ hosteli &uuml;hte tuppa ning t&ouml;&ouml;andja &auml;hvardab neid, mist&otilde;ttu nad on sunnitud ebainimlike t&ouml;&ouml;tingimustega leppima. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis tavalise saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu n&otilde;ude lahendamisel v&otilde;ivad pooled avaldada informatsiooni, mis v&otilde;ib tekitada kahtlust maksupettuses v&otilde;i selles, et ettev&otilde;te kasutab rohkelt deklareerimata t&ouml;&ouml;j&otilde;udu. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste v&otilde;i kutsehaigestumiste uurimisel v&otilde;ib selguda, et &otilde;nnetusse sattunu viibib ja t&ouml;&ouml;tab Eestis ebaseaduslikult.</p> <p>K&otilde;rvaltvaatajale v&otilde;ib j&auml;&auml;da mulje, et T&ouml;&ouml;inspektsioon ei tegele inimkaubanduse t&otilde;kestamisega, ent nii see pole. Meie n&otilde;ustamise, j&auml;relevalve vm kontakti l&auml;bi saadud info v&otilde;ib olla just see puuduv infokild Politsei- ja Piirivalveameti uurimise jaoks, mis viib inimkaubanduse juhtumi avastamise ja efektiivse lahendamiseni. Inimkaubanduse kuritegu on varjatud kuritegu ning seda on raske avastada. Seet&otilde;ttu eeldab see riigisiseselt erinevate asutuste&uuml;lest t&otilde;husamat koost&ouml;&ouml;d. Siinjuures saabki T&ouml;&ouml;inspektsioon panustada, olles avatud m&auml;rkama ebaharilikku, s&uuml;venedes kontrolli tehes t&ouml;&ouml;andja &ouml;eldusse, kuulates h&auml;tta sattunud t&ouml;&ouml;tajat ning julgedes kahtluse korral anda informatsiooni edasi meie koost&ouml;&ouml;partneritele.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon saab sekkuda t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimuste parendamiseks &uuml;ksnes seaduses s&auml;testatud p&auml;devuse piirides ja n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt (vajadusel ettekirjutusega ja sunniraha kohaldades) t&ouml;&ouml;suhteid ja t&ouml;&ouml;ohutust ning tervishoiu n&otilde;udeid reguleerivate &otilde;igusaktide n&otilde;uete t&auml;itmist. Kui inspektor m&auml;rkab kontrolli k&auml;igus rikkumisi, mille menetlemine pole meie p&auml;devuses (n&auml;iteks v&auml;lismaalaste seaduse v&otilde;i maksuseaduste rikkumised), siis edastatakse informatsiooni PPA-e v&otilde;i EMTAle. T&ouml;&ouml;inspektsioon, PPA ning MTA teevad ka &uuml;hiseid kontrollreide, et avastada ebaseaduslikult riigis viibivaid/t&ouml;&ouml;tavaid v&auml;lismaalasi ja seel&auml;bi tuvastada v&otilde;imalikke inimkaubanduse (t&ouml;&ouml;orjuse) juhtumeid.</p> <p>Inimese vabadus valida enesele meeldiv elukutse, t&ouml;&ouml;tamiseks sobilik riik ning otsustusvabadus, kas astuda t&ouml;&ouml;suhetesse v&otilde;i mitte, t&auml;hendab t&ouml;&ouml;j&otilde;u suuremat liikumist mitte ainult riigisiseselt vaid ka riigipiiride &uuml;leselt. H&auml;sti oluline on m&otilde;ista, et t&ouml;&ouml;d tuleb teha ausalt, koosk&otilde;las riiklike ja rahvusvaheliste n&otilde;uetega.&nbsp;</p> <h2>Arve ja fakte&nbsp;</h2> <ul> <li>2019. aastal sai inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise n&otilde;uandeliini 6607320 l&auml;bi abi <b>679 klienti</b></li> <li>90% klientidest oli p&auml;rit Ukrainast (sh Moldova, Venemaa, Gruusia, Tadžikistani, Valgevene, Usbekistani, Tadžikistani kodanikud)</li> <li>79% abivajajatest olid mehed</li> <li><b>111 klienti abistati lisaks n&otilde;ustamisele esitada 69 t&ouml;&ouml;andja vastu avaldus </b>t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile avaldus v&auml;lja maksmata t&ouml;&ouml;tasude ja h&uuml;vitiste osas. N&otilde;udeid esitati <b>Kokku 532 915,29 EUR eest.</b></li> </ul> <p>&nbsp;</p> <p>P&otilde;hilised probleemid:&nbsp;</p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;tunde kuus 220-300h</li> <li>6 p&auml;eva n&auml;dalas (10-12 tunnised t&ouml;&ouml;p&auml;evad)</li> <li>ei saa etten&auml;htud t&ouml;&ouml;tasu</li> <li>palk viibib 1,5 kuni 2 kuud</li> <li>...v&otilde;i palka ei makstagi v&auml;lja</li> <li>...enamasti makstakse palk sularahas v&auml;ikeste osade kaupa</li> <li>...t&ouml;&ouml;andja ei maksa makse</li> <li>...aegunud toiduained</li> <li>...taskus vaid 7 eur-i, mis ei v&otilde;imalda isikul isegi tagasi kodumaale p&ouml;&ouml;rduda</li> <li>...t&ouml;&ouml;andja s&otilde;imab, &auml;hvardab, keelitab ja meelitab l&auml;bisegi</li> </ul> <p><strong>Autor: Kristel K&auml;ngsepp</strong></p> <p><strong><span> </span><span><a class="oajrlxb2 g5ia77u1 qu0x051f esr5mh6w e9989ue4 r7d6kgcz rq0escxv nhd2j8a9 nc684nl6 p7hjln8o kvgmc6g5 cxmmr5t8 oygrvhab hcukyx3x jb3vyjys rz4wbd8a qt6c0cv9 a8nywdso i1ao9s8h esuyzwwr f1sip0of lzcic4wl q66pz984 gpro0wi8 b1v8xokw" href="https://www.facebook.com/hashtag/eu4fairwork?__eep__=6&amp;__cft__[0]=AZUzHvLF1-V8tiy92t4yN32OtubhHrAZdDivv77Op3gqX28Hur73xkcfM9BUYUuRQXe319u2yusdiJWTcoNX9NWUzrEBITPwlzLdz2cB-ssKMOXTEpkCEsmUhDpL5PaA6TKU83iz8KKDdEDic1WgoWaamGwGaDve4mTVoewQbmpAFzQWrFG6HVQ8ObuZBMYhLL0&amp;__tn__=*NK-R" role="link" tabindex="0">#EU4FairWork</a></span></strong></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2812Ülemaailmne vaimse tervise päev – ohutud ja tervislikud töökohad kaitsevad töötajate heaolu2020-10-09<p>10. oktoobril t&auml;histatakse&nbsp;<em>&uuml;lemaailmset vaimse tervise p&auml;eva</em>. Selle aasta teema&nbsp;<a href="http://www.wmhd2020.com/" target="_blank">&bdquo;Vaimne tervis k&otilde;igi jaoks: suurem investeering &ndash; parem juurdep&auml;&auml;s&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;kehtestas &Uuml;lemaailmne Vaimse Tervise F&ouml;deratsioon. P&auml;eva eesm&auml;rk on teadvustada kogu maailmas vaimse tervise probleeme ja vajadust investeerida rohkem sellesse valdkonda, eelk&otilde;ige COVID-19 pandeemia ajal ja j&auml;rel.</p> <p>Koroonaviirus on muutnud meie t&ouml;&ouml;maailma. Kuna ps&uuml;hhosotsiaalsed riskid ja t&ouml;&ouml;stress on niigi suured t&ouml;&ouml;ohutuse ja -tervishoiu probleemid, on pandeemia oluliselt m&otilde;jutanud &uuml;ksikisikute tervist ning ettev&otilde;tteid ja riikide majandust.</p> <p>Et seda probleemi lahendada, peame tegema koost&ouml;&ouml;d vaimse tervise edendamiseks ELi t&ouml;&ouml;kohtadel, et kaitsta t&ouml;&ouml;tajate vaimset (ja f&uuml;&uuml;silist) tervist ja heaolu ning &uuml;htlasi hoogustada majandust.</p> <p>OSHwiki artiklid&nbsp;<a href="https://oshwiki.eu/wiki/Mental_health_at_work" target="_blank">&bdquo;Vaimne tervis t&ouml;&ouml;kohal&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://oshwiki.eu/wiki/COVID-19:_guidance_for_the_workplace#Resources" target="_blank">&bdquo;COVID-19: juhend t&ouml;&ouml;kohtadele&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></p> <p>ELi suunised:&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/publications/covid-19-back-workplace-adapting-workplaces-and-protecting-workers/view">COVID-19: TAGASI T&Ouml;&Ouml;LE. T&ouml;&ouml;kohtade &uuml;mberkorraldamine ja t&ouml;&ouml;tajate kaitse</a></p> <p>Lisateave teemal&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/themes/psychosocial-risks-and-stress">ps&uuml;hhosotsiaalsed riskid ja stress t&ouml;&ouml;kohal</a></p> <p>J&auml;lgige sotsiaalmeedias teemaviidet&nbsp;<em>#WorldMentalHealthDay</em></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/world-mental-health-day-safe-and-healthy-workplaces-protect-workers-wellbeing" target="_blank">Allikas: EU-OSHA</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2811Tööõnnetus: leeliseline pesuaine2020-10-09<p><strong>Mis juhtus:</strong></p> <p>Toiduainetet&ouml;&ouml;stuse seadme pesuks oli vaja kasutada leeliselist pesuainet. T&ouml;&ouml;taja l&auml;ks seda kemikaalide hoiuruumist m&otilde;&otilde;dukannuga tooma. 20-liitrisest kanistrit pesuainet kannu kallates tekkisid kemikaali pritsmed, mis silma sattudes p&otilde;hjustasid silma s&ouml;&ouml;vituse.</p> <p><strong>Miks juhtus:</strong></p> <p>Silma vigastuse p&otilde;hjustas mitme ohutusn&otilde;ude eiramine. Suhteliselt suurest, 20 liitrit mahutavast kanistrist ohtliku kemikaali v&auml;ljavalamiseks oli hoiuruumis olemas hoidik, millega saaks kanistrit kallutada ja kraanist kemikaali kannu lasta. Ajanappuse t&otilde;ttu ei eemaldanud t&ouml;&ouml;taja t&uuml;hjaks saanud kanistrit hoidikult ja ei pannud sinna uut, vaid hakkas s&ouml;&ouml;vitavat kemikaali valama suhteliselt rasket kanistrit k&auml;es hoides. Kuid sel viisil valades on pritsmete tekkimine v&auml;ga t&otilde;en&auml;oline ja valamise ajal kanistrit k&auml;es hoides pole t&ouml;&ouml;taja n&auml;gu kanistrist kuigi kaugel. Seet&otilde;ttu sattusidki valamisel tekkinud pritsmed silma.</p> <p>Teine kiirustamise tagaj&auml;rg oli see, et t&ouml;&ouml;taja ei kasutanud silmade kaitseks isikukaitsevahendeid. Hoiuruumis olid olemas nii kaitseprillid kui visiir, kuid kemikaali &uuml;mbervalamisel neid ei kasutatud.</p> <p>Juhtunu on veel &uuml;ks n&auml;ide olukorrast, kus ajav&otilde;itu peeti olulisemaks ohutusest. T&ouml;&ouml;andja peaks selliste t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste uurimisel j&otilde;udma selguseni, miks kiirustati. Kas oli t&ouml;&ouml;tajal t&ouml;&ouml;kohustusi nii palju, et nende k&otilde;igiga toimetulemiseks polnud tal aega uue kanistri hoidikusse panemiseks ja prillide ettepanekuks, v&otilde;i oli tegemist t&ouml;&ouml;taja hooletusega.</p> <p><a href="https://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/tookeskkonna-ohutegurid/Keemilised-ohutegurid">Loe pikemalt keemilistest ohuteguritest ja m&auml;rgistusest.</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2810Uus infosüsteem aitab tööandjatel luua ohutut töökeskkonda 2020-10-08<p><b>Valitsus kiitis heaks seaduseeln&otilde;u, millega lihtsustatakse t&ouml;&ouml;andjatel t&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;uete t&auml;itmist. Tervise ja Heaolu Infos&uuml;steemide Keskuse poolt arendatav T&ouml;&ouml;inspektsiooni e-teenuseid koondav infos&uuml;steem (TEIS) lubab tulevikus ettev&otilde;tjatel t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;se T&ouml;&ouml;inspektsiooni iseteeninduse kaudu kiiremini ja mugavamalt koostada. Riskianal&uuml;&uuml;s tuleb esitada hiljemalt 1. septembriks 2021.</b></p> <p>Tervise hoidmine t&ouml;&ouml;keskkonnas on kaalukas meede ka koroonaviiruse leviku t&otilde;kestamiseks. &bdquo;Pean oluliseks, et t&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamine ja nende maandamiseks abin&otilde;ude kasutuselev&otilde;tt oleks sama mugav kui tulude deklareerimine. Kindlasti aitab sellele kaasa digitaalse teenuse kasutuselev&otilde;tt, mis v&auml;hendab tunduvalt t&ouml;&ouml;andja halduskoormust. Eelk&otilde;ige peaks see r&otilde;&otilde;mustama v&auml;ikeettev&otilde;tjaid,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b>.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori <b>Maret Maripuu</b> s&otilde;nul t&auml;htsustatakse Eesti ettev&otilde;tetes head t&ouml;&ouml;keskkonda varasemast enam, ent arenemisruumi on k&uuml;llaga. &bdquo;T&ouml;&ouml;keskkonnas veedavad inimesed m&auml;rkimisv&auml;&auml;rse osa oma ajast. Seet&otilde;ttu on oluline, et t&ouml;&ouml;tamine oleks ohutu ega kahjustaks inimese tervist,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Eriti n&auml;eme, et h&auml;tta j&auml;&auml;vad v&auml;iksemad ettev&otilde;tted, kel napib aega, aga sageli ka teadmisi. Soovime olla t&ouml;&ouml;andjatele toeks hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel ning uus iseteenindus pakub selleks h&auml;id v&otilde;imalusi,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>TEIS on uus t&auml;ielikult pilvetehnoloogial ja mikroteenustel &uuml;les ehitatud e-teenus, mis t&auml;hendab, et kui kuskil juhtub tehniline rike v&otilde;i katkestus, siis see ei katkesta terve s&uuml;steemi t&ouml;&ouml;d. &bdquo;T&auml;nu TEIS-ile on v&otilde;imalik loobuda mitmetest aegunud protsessidest nagu n&auml;iteks serverite paigaldamine v&otilde;i ketaste vahetamine ning keskenduda olulistele teenusega seotud arendustele,&ldquo; selgitas TEHIKu direktor <b>Katrin Reinhold,</b> et t&auml;nu sellele aitab uus infos&uuml;steem riigil ka kulusid kokku hoida.</p> <p>Juba t&auml;na kasutatavasse T&ouml;&ouml;inspektsiooni <a href="https://iseteenindus.ti.ee/login">iseteenindusse</a> luuakse 2021. aastal uus riskianal&uuml;&uuml;si t&ouml;&ouml;vahend, mis lihtsustab t&ouml;&ouml;andjatel t&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamist. T&ouml;&ouml;andjale kuvatakse s&uuml;steemis tema ettev&otilde;tte tegevusalale asjakohased&nbsp; ohud ja antakse ka t&uuml;&uuml;pilised abin&otilde;ud nende ohtude maandamiseks. T&ouml;&ouml;vahend aitab t&ouml;&ouml;andjal hinnata, kas pakutud abin&otilde;ud on juba ettev&otilde;ttes kasutusel v&otilde;i veel mitte &ndash; sel juhul on t&ouml;&ouml;andjal v&otilde;imalik need tegevuskavasse lisada ja t&ouml;&ouml;sse v&otilde;tta. Konkreetsed juhised toetavad ja lihtsustavad oluliselt t&ouml;&ouml;tervishoiu ja &ndash;ohutusn&otilde;uete t&auml;itmist ettev&otilde;ttes. T&ouml;&ouml;keskkonna riskide maandamine on oluline, kuna see v&auml;hendab t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ja tervise kahjustumist t&ouml;&ouml;l. Alates m&auml;rtsist 2021. avaneb ettev&otilde;tjatel v&otilde;imalus oma olemasolev t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s iseteeninduse kaudu &uuml;les laadida v&otilde;i see iseteeninduses oleva t&ouml;&ouml;vahendi abil koostada. Riskianal&uuml;&uuml;s tuleb hiljemalt 1. septembriks 2021. Tulevikus on k&otilde;ik t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sid koostatud v&otilde;i k&auml;ttesaadavad TEIS-is.</p> <p>Infos&uuml;steem on abiks t&ouml;&ouml;inspektoritele j&auml;relevalve teostamisel, kuna suure osa t&ouml;&ouml;st saab inspektor &auml;ra teha juba t&ouml;&ouml;andjaga iseteeninduse vahendusel suheldes. Infos&uuml;steem aitab t&otilde;hustada sihitatud t&ouml;&ouml;keskkonna ja t&ouml;&ouml;suhete j&auml;relevalvet, parandada andmekvaliteeti, tagada andmete turvalisus ja muuta andmevahetust kiiremaks. Sellega muutub t&ouml;&ouml;andjate ja inspektsiooni suhtlus kiiremaks ja mugavamaks m&otilde;lemale poolele.</p> <p>Eeln&otilde;uga on planeeritud ka muudatused, mis tagavad ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna olukorras, kus t&ouml;&ouml;tavad &uuml;heaegselt nii t&ouml;&ouml;lepinguga t&ouml;&ouml;tajad kui ka teenuse osutajad (n&auml;iteks t&ouml;&ouml;v&otilde;tu- ja k&auml;sunduslepinguga t&ouml;&ouml;tavad isikud) v&otilde;i &uuml;ksnes teenuse osutajad. Nii peab n&auml;iteks t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu alusel keevitust&ouml;id teostav f&uuml;&uuml;siline isik teavitama t&ouml;id korraldavat isikut v&otilde;i tema puudumisel t&ouml;&ouml;andjat oma tegevusega seotud ohtudest ja tagama, et tema tegevus ei ohusta samas t&ouml;&ouml;keskkonnas t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;itvaid t&ouml;&ouml;tajaid. Samuti peab t&ouml;&ouml;andja vajaduse korral teavitama t&ouml;&ouml;kohal esinevatest ohtudest ka teenuseosutajat, kes t&ouml;&ouml;tab koos tema t&ouml;&ouml;tajatega. Lisaks tekib t&ouml;&ouml;andjal samas olukorras kohustus uurida t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, mis on juhtunud teenuseosutajatega. Uuenduslikult kohustab eeln&otilde;u omavahel infot vahetama ka kahte teenuseosutajat, kes peavad &uuml;ksteist oma tegevusega seotud ohtudest teavitama ja tagama, et nende tegevus ei ohusta t&ouml;&ouml;tegijaid.</p> <p>T&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steemi arendust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste "T&ouml;&ouml;v&otilde;imet hoidva ja s&auml;&auml;stva t&ouml;&ouml;keskkonna arendamine" vahenditest. Selle esimese etapi ehk s&uuml;steemi ja j&auml;relevalvemooduli maksumus oli ca 1 miljon eurot, &nbsp;teine etapp ehk t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si moodul, uus t&ouml;&ouml;elu portaal ja j&auml;relevalvefunktsionaalsuse t&auml;iendused maksavad ca 800&nbsp;000 eurot.&nbsp;&nbsp;</p> <p><b>TAUST</b></p> <p><b>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steem </b></p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steemi esimesed teenused v&otilde;eti kasutusele 2020. aasta aprillis. Infos&uuml;steem jaguneb kaheks osaks &ndash; iseteenindus ettev&otilde;tjale ja ametnikurakendus T&ouml;&ouml;inspektsiooni teenistujatele.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja saab kasutada iseteenindust ja talle on loodud oma t&ouml;&ouml;laud, kuhu on kuvatud t&ouml;&ouml;andjale vajalik teave ja &uuml;lesanded. Esmaj&auml;rgus on iseteeninduses t&ouml;&ouml;andjale loodud t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse rollide (t&ouml;&ouml;keskkonna esindajad) m&auml;&auml;ramise v&otilde;imalus ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalvega seotud tegevused, n&auml;iteks teave puuduse parandamise, ettekirjutuse t&auml;itmise v&otilde;i sunniraha tasumise kohta.&nbsp;</li> <li>T&ouml;&ouml;inspektorid teevad j&auml;relevalvet infos&uuml;steemi ametnikurakenduse abil, sh saavad t&ouml;&ouml;keskkonnas tuvastatud puudusi ka tahvelarvuti abil &uuml;les m&auml;rkida. T&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;inspektor saavad omavahel suhelda ja menetluseks vajalikku teavet vahetada iseteeninduses oleva vestlusakna kaudu.</li> <li>T&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steemi funktsionaalsuse ja iseteeninduse arendamine j&auml;tkub ka edaspidi. Nii on teises etapis arendamisel t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si l&auml;biviimise t&ouml;&ouml;vahend, kus suunavad k&uuml;simused aitavad t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s kiirelt l&auml;bi viia. Infos&uuml;steemi iga arendusetapi valmimisega v&auml;heneb ettev&otilde;tjate ja riigi halduskoormus, tagatakse info k&auml;ttesaadavus, h&otilde;lbustatakse ettev&otilde;tete suhtlust riigiga ning luuakse uued teenused ettev&otilde;tetele, v&otilde;imaldades senisest t&otilde;husamalt t&ouml;&ouml;ohutuskultuuriga tegelemist.</li> <li>Tulevikus on plaanis k&otilde;ik T&ouml;&ouml;inspektsiooni teenused t&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steemi &uuml;le viia.<b>&nbsp;</b></li> </ul> <p><b>Riskianal&uuml;&uuml;si t&ouml;&ouml;vahend T&ouml;&ouml;inspektsiooni iseteeninduses</b></p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;inspektsiooni iga-aastastest t&ouml;&ouml;keskkonna &uuml;levaadetest ja j&auml;relevalve tulemustest selgub, et t&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamisele ja &auml;rahoidmisele ei p&ouml;&ouml;rata t&ouml;&ouml;keskkonnas piisavalt t&auml;helepanu. K&otilde;igist ettev&otilde;tetest peavad just mikro- ja v&auml;ikeettev&otilde;tted t&ouml;&ouml;keskkonna reeglite j&auml;rgmist aegan&otilde;udvaks, kulukaks ja vajavad abi n&otilde;uete t&auml;itmisel, mist&otilde;ttu on loodav teenus abiks eelk&otilde;ige just neile.</li> <li>Eesti ettev&otilde;tetest ligikaudu 94% on mikro- (alla 10 t&ouml;&ouml;taja) ja 5% v&auml;ikeettev&otilde;tted (10-49 t&ouml;&ouml;tajat), kus t&ouml;&ouml;tab 54% k&otilde;ikidest t&ouml;&ouml;tajatest.</li> <li>Kehtiva &otilde;iguse kohaselt peavad k&otilde;ik t&ouml;&ouml;andjad koostama t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, mida on T&ouml;&ouml;inspektsioonil &otilde;igus j&auml;relevalve k&auml;igus neilt k&uuml;sida. TeIS riskianal&uuml;&uuml;si t&ouml;&ouml;vahendi kasutuselev&otilde;tuga muutuvad T&ouml;&ouml;inspektsioonile k&auml;ttesaadavaks k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;andjate riskianal&uuml;&uuml;sid ja samuti on s&uuml;steemist n&auml;ha, kui riskianal&uuml;&uuml;s puudub. Kuigi infos&uuml;steemis riskianal&uuml;&uuml;si koostamine saab olema mugav ja aega s&auml;&auml;stev, j&auml;&auml;b t&ouml;&ouml;andjale endiselt v&otilde;imalus &uuml;les laadida oma olemasolev riskianal&uuml;&uuml;s v&otilde;i see soovi korral e-kirja teel esitada, mis t&auml;hendab, et s&uuml;steemi laeb riskianal&uuml;&uuml;si &uuml;les T&ouml;&ouml;inspektsioon.</li> <li>Riskianal&uuml;&uuml;si t&ouml;&ouml;vahendi arendamisel on Eesti eeskujuks v&otilde;tnud Iirimaa t&ouml;&ouml;inspektsiooni loodud <i>BeSmart</i> t&ouml;&ouml;vahendi, mille tehnilist lahendust on edasi arendatud ja Eestile oludele kohandanud. Arendust&ouml;id teostavad TripleDev ja Trinidad Wiseman.</li> </ul> <p><b>V&Otilde;S lepingud</b></p> <ul> <li>Kehtivate &otilde;iguse j&auml;rgi ei pea t&auml;na t&ouml;&ouml;v&otilde;tu- ja k&auml;sunduslepinguga t&ouml;&ouml;tavad isikud j&auml;rgima t&ouml;&ouml;ohutuse reegleid. Samuti ei pea t&ouml;&ouml;andjad, kelle t&ouml;&ouml;keskkonnas teenuse osutajad t&ouml;&ouml;tavad koos tema t&ouml;&ouml;tajatega, nende ohutust tagama. Eeln&otilde;u teeb esimesed sammud selles suunas, et ka teenuse osutajate ohutusele p&ouml;&ouml;rataks t&auml;helepanu.</li> <li>Eelk&otilde;ige toob eeln&otilde;u kaasa teabe edastamise kohustuse, nt t&ouml;&ouml;andja kohustuse teavitada teenuseosutajat kui t&ouml;&ouml;keskkonnas v&otilde;ib midagi tema tervist ohustada ja vastupidi, teenuse osutaja kohustusest teavitada tema t&ouml;&ouml;ga seotud ohtudest t&ouml;&ouml;andjat.</li> <li>Uuenduslikult kohustab eeln&otilde;u omavahel infot vahetama ka kahte teenuseosutajat, kes peavad &uuml;ksteist oma tegevusega seotud ohtudest teavitama ja tagama, et nende tegevus ei ohusta t&ouml;&ouml;tegijaid.</li> <li>Lisaks tekib t&ouml;&ouml;andjal samas olukorras kohustus uurida t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, mis on juhtunud teenuseosutajatega.</li> <li>Eeln&otilde;uga kohaldatakse teenuse osutajate suhtes vaid v&auml;ikest osa t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadusest, st nad ei saa v&otilde;rdv&auml;&auml;rseid &otilde;igusi t&ouml;&ouml;tajatega, kuna teevad oma t&ouml;&ouml;d iseseisvalt allumata t&ouml;&ouml;andja juhtimisele ja korrale. Samas on oluline hakata tulevikus ka nende ohutusele senisest enam t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama.</li> </ul> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2809Kohtulugu: eksimus firma kütusekaardiga2020-10-08<p><b>T&ouml;&ouml;tajale t&uuml;hisena tunduv eksimus v&otilde;ib p&otilde;rmustada t&ouml;&ouml;andja usalduse ja l&otilde;petada t&ouml;&ouml;suhte. Kas viga tunnistada ja leppida? V&otilde;i alustada keerukat juriidilist v&otilde;itlust, kus mitmetes kohtuastmetes pole selge lahenduseni j&otilde;utud?</b></p> <p>Viimased kuus aastat on Viktor visalt oma &otilde;igust taga ajanud. Ta on erinevate kohtuastmete otsuseid vaidlustanud, kuid l&otilde;plikku selgust veel ei ole. Protsesside keerukatest vaidlustest kumab tuline oma t&otilde;e ja &otilde;iguse tuvastamise soov, kuigi n&auml;iliselt algas k&otilde;ik lihtsalt ja oleks &uuml;ldse olemata olnud, kui Viktor ise oleks teisiti toiminud. P&uuml;&uuml;dnud anal&uuml;&uuml;sida oma k&auml;itumist ja m&otilde;ista t&ouml;&ouml;andja seisukohta. &Auml;kki ilmnesid tema tegevuses p&otilde;hjused, mis tekitasid usaldamatust? Teisalt v&otilde;inuks t&ouml;&ouml;andja mustvalgel Viktori eksimused kirja panna ja need talle selgeks teha, et tal endal oleks olnud v&otilde;imalust neid varasemalt kaaluda ja j&auml;reldusi teha.</p> <p><b>Laenatud k&uuml;tusekaart, kaotatud t&ouml;&ouml;</b></p> <p>Arendus- ja ekspordijuhina t&ouml;&ouml;tanud Viktorilt oli t&ouml;&ouml;andja tema k&auml;sutusse andnud firma k&uuml;tusekaardi selle &uuml;lem&auml;&auml;rase kulu t&otilde;ttu &auml;ra v&otilde;tnud, kuid mees otsustas laenata firma k&uuml;tusekaardi oma kaast&ouml;&ouml;tajalt, et tankida oma s&otilde;iduautot 60 euro eest. Selle summa ta k&uuml;ll ettev&otilde;ttele h&uuml;vitas, ent t&ouml;&ouml;andja otsustas mehe t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt usalduse kaotuse t&otilde;ttu l&otilde;petada.</p> <p>Mees p&ouml;&ouml;rdus t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni, vaidlustades t&ouml;&ouml;lepingu erakorralise &uuml;les&uuml;tlemise ja n&otilde;udes t&ouml;&ouml;andjalt h&uuml;vitiseks kolme kuu keskmise t&ouml;&ouml;tasuna 4975 eurot. Kuna t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon rahuldas n&otilde;ude osaliselt, siis otsis mees abi Harju Maakohtust. Viktor leidis, et tal oli &otilde;igus teise t&ouml;&ouml;taja k&uuml;tusekaarti kasutada, sest h&uuml;vitas firmale k&uuml;tusekulu. Samas polnud t&ouml;&ouml;andja teda teavitanud, et teiste isikute k&uuml;tusekaarte ei tohi kasutada.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja leidis, et teise isiku k&auml;sutusse antud k&uuml;tusekaardi kasutamise t&otilde;ttu oli tal &otilde;igus Viktoriga t&ouml;&ouml;leping l&otilde;petada. Temalt endalt oli varem k&uuml;tusekaart &auml;ra v&otilde;etud p&otilde;hjendusel, et ta &uuml;letas 256 eurost kokkulepitud kuulimiiti. Enne t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemist oli meest seet&otilde;ttu suuliselt hoiatatud.</p> <p>Harju Maakohus rahuldas veebruaris 2015 Viktori n&otilde;ude osaliselt. T&uuml;histas t&ouml;&ouml;lepingu erakorralise &uuml;les&uuml;tlemise ja m&otilde;istis t&ouml;&ouml;andjalt tema kasuks v&auml;lja &uuml;he kuu keskmise t&ouml;&ouml;tasu suuruse h&uuml;vitise 1781,80 eurot. Teise t&ouml;&ouml;taja k&uuml;tusekaardi kasutamine polnud k&uuml;tuse v&otilde;tmise asjaolusid ja poolte k&uuml;tusekulu h&uuml;vitamise kokkulepet arvestades kohtu arvates sedav&otilde;rd oluline rikkumine, et t&ouml;&ouml;lepingut usalduse kaotuse t&otilde;ttu &uuml;les &ouml;elda. Ka oleks tulnud t&ouml;&ouml;tajat eelnevalt kirjalikult hoiatada.</p> <p>Ettev&otilde;tte vaidlustas maakohtu otsuse. Viktor vaidles apellatsioonkaebusele vastu.</p> <p><b>Vaidlus j&otilde;udis ringkonnakohtusse</b></p> <p>Tallinna Ringkonnakohus t&uuml;histas septembris 2015 maakohtu otsuse osas, milles Viktori n&otilde;ue rahuldati, ning tegi uue otsuse, j&auml;ttes mehe hagi rahuldamata ja menetluskulud tema kanda. Ringkonnakohtus leidis, et m&otilde;istliku isikuna oleks pidanud Viktor aru saama: t&ouml;&ouml;andja ei soovinud, et ta k&uuml;tusekaarti ettev&otilde;tte n&otilde;usolekuta kasutaks, ent sellele vaatamata mees seda tegi. Ta rikkus lojaalsuskohustust, mis andis t&ouml;&ouml;andjale m&otilde;juva p&otilde;hjuse t&ouml;&ouml;leping erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda. Usalduse kaotanud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;kohustuste rikkumise korral ei saa t&ouml;&ouml;andjalt oodata, et t&ouml;&ouml;suhe j&auml;tkukus, mist&otilde;ttu ei pea t&ouml;&ouml;andja ka t&ouml;&ouml;tajat hoiatama.</p> <p>Viktor palus ringkonnakohtu otsuse t&uuml;histada ja tema n&otilde;uded rahuldada v&otilde;i j&auml;tta j&otilde;usse maakohtu otsus. &Uuml;htlasi soovis ta, et tema asi saadetakse uuesti lahendamiseks ringkonnakohtule v&otilde;i maakohtule. Kassatsioonkaebuse kohaselt oli t&auml;itmata t&ouml;&ouml;lepingu erakorralise &uuml;les&uuml;tlemise materiaalne eeldus ehk Viktorile tuli &uuml;llatusena, et t&ouml;&ouml;andja kaotas usalduse seet&otilde;ttu, et ta tankis s&otilde;idukit kaast&ouml;&ouml;taja k&uuml;tusekaardiga. Selline tankimine oli nii temale kui ka teistele t&ouml;&ouml;tajatele lubatud. Oluline polnud, kas tankida kaast&ouml;&ouml;taja k&uuml;tusekaardiga v&otilde;i oma raha eest, sest Viktor h&uuml;vitas firmale k&uuml;tusekulu. Seega polnud Viktori arvates kahju selline, mis tekitaks usaldamatuse, pealegi sai see h&uuml;vitatud. T&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmise ja k&uuml;tuse tankimise kohta ei oldud talle varem &uuml;htegi etteheidet tehtud. T&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamine sellise rikkumise eest pole eelneva hoiatuseta lubatud, lojaalsuskohustuse rikkumine ei anna selleks ka automaatselt alust.</p> <p><b>Miks kohtuotsused vaidlustati?</b></p> <p>Maakohus menetles asja lihtmenetluses ega andnud luba edasikaebamiseks, ringkonnakohus aga ei p&otilde;hjendanud, miks ta pidas v&otilde;imalikuks asja menetleda. Leiti, et samas ei taganud kohus Viktori p&otilde;hi&otilde;iguste ja -vabaduste ning oluliste menetlus&otilde;iguste j&auml;rgimist. Menetlusosalisi tuleks &auml;ra kuulata igas kohtuastmes, rikuti ka selgitamiskohustust. Ringkonnakohtu otsus oli olulises ulatuses p&otilde;hjendamata, ei oldud v&otilde;etud seisukohta poolte v&auml;idete ja vastuv&auml;idete kohta ega viidatud t&otilde;enditele. Maakohtu lahendi t&uuml;histamisel peab ringkonnakohus hindama k&otilde;iki t&ouml;&ouml;taja v&auml;iteid ja t&ouml;&ouml;andja vastuv&auml;iteid. Seda ei tehtud, t&otilde;endid olid hindamata.</p> <p>Viktori esitas 2015. aasta detsembris kassatsioonkaebuse t&auml;ienduse koos s&otilde;idup&auml;evikute koopiate, tehniliste passide koopiate ja t&ouml;&ouml;l&auml;hetuse aruandega.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja palus j&auml;tta ringkonnakohtu otsuse muutmata, kassatsioonkaebuse rahuldamata ja p&auml;rast kassatsioonit&auml;htaega esitatud t&auml;iendava kaebuse v&auml;ited ja lisad t&auml;helepanuta. Samuti menetluskulud Viktori kanda.</p> <p><b>Mis seisukoha v&otilde;ttis kolleegium?</b></p> <p>Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuli menetlus&otilde;iguse normi olulise rikkumise t&otilde;ttu<i> </i>t&uuml;histada ja asi saata uuesti ringkonnakohtusse ning kassatsioonkaebus osaliselt rahuldada.</p> <p>Pooled vaidlesid selle &uuml;le, kas teise t&ouml;&ouml;taja k&uuml;tusekaardi kasutamine andis t&ouml;&ouml;andjale &otilde;iguse t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;leping &uuml;les &ouml;elda usalduse kaotuse t&otilde;ttu. T&ouml;&ouml;taja leidis, et tal ei olnud teisele t&ouml;&ouml;tajale antud k&uuml;tusekaardi kasutamise keeldu ja ta ei ole seda kasutades t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid ega lojaalsuskohustust rikkunud. T&ouml;&ouml;andja aga v&auml;itis, et teise t&ouml;&ouml;taja k&uuml;tusekaardi kasutamine oli keelatud ja ta pidi seda m&otilde;istma, sest temalt oli k&uuml;tusekaart limiidi &uuml;letamise t&otilde;ttu juba varem &auml;ra v&otilde;etud.</p> <p>Ringkonnakohus leidis erinevalt maakohtust, et t&ouml;&ouml;andja ei pidanud t&ouml;&ouml;tajat enne t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemist hoiatama, sest kui t&ouml;&ouml;taja on t&ouml;&ouml;kohustusi rikkudes usalduse kaotanud, siis ei ei saa t&ouml;&ouml;andjalt oodata t&ouml;&ouml;suhte j&auml;tkamist. Ent ka a seda seisukohta ringkonnakohus piisavalt ei p&otilde;hjendanud.</p> <p>Kolleegium leidis, et t&ouml;&ouml;lepingut ei saa &uuml;ldjuhul erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda t&ouml;&ouml;tajast tuleneval m&otilde;juval p&otilde;hjusel, kui teda pole eelnevalt hoiatatud. T&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemisest tuleks hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui t&ouml;&ouml;suhte j&auml;tkamine pole enam v&otilde;imalik.</p> <p>Asja uuesti l&auml;bi vaadates peab ringkonnakohus v&otilde;tma faktilistel asjaoludel p&otilde;hineva p&otilde;hjendatud seisukoha, kas t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;lepingu erakorraline &uuml;les&uuml;tlemine kehtib. Selleks peab ringkonnakohus tegema kindlaks, kas t&ouml;&ouml;taja pani toime teo, mis andis t&ouml;&ouml;andjale aluse t&ouml;&ouml;leping l&otilde;petada usalduse kaotuse t&otilde;ttu. Kui ringkonnakohus sellise teo tuvastab, tuleb v&otilde;tta ka seisukoht, kas ettev&otilde;te pidi t&ouml;&ouml;tajat enne t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemist hoiatama v&otilde;i mitte. Juhul kui, siis kas seda tehti. Kolleegium r&otilde;hutas, et maakohtu otsuse t&uuml;histamise ja uue otsuse tegemise korral peab ringkonnakohus hindama k&otilde;iki poolte maakohtu menetluses esitatud v&auml;iteid ja vastuv&auml;iteid, samuti p&otilde;hjendama t&otilde;endite &uuml;mberhindamist.</p> <p>Arvestades kassatsioonkaebuse n&otilde;udeid, selgitab kolleegium hagi lahendamise piire. Pooltel oli v&otilde;imalik kohtutes vaielda &uuml;ksnes t&ouml;&ouml;lepingu erakorralise &uuml;les&uuml;tlemise kehtivuse ja t&ouml;&ouml;andjalt t&ouml;&ouml;tajale &uuml;he kuu keskmise t&ouml;&ouml;tasu suuruse h&uuml;vitise v&auml;ljam&otilde;istmise &uuml;le. Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi kohtuotsus t&uuml;histas Tallinna Ringkonnakohtu septembris 2015 tehtud otsuse ja saatis asja uueks l&auml;bivaatamiseks samale ringkonnakohtule.</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto: Skitterphoto</b></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2808Tööstress ja pinged lahenevad iseenesest?2020-10-07<p><b>Piisab, kui t&ouml;&ouml;tajatega vesteldakse v&otilde;i on vaja midagi enamat? Misp&auml;rast peaksid ettev&otilde;tjad ja juhid ennetama ohutegureid, mis nende t&ouml;&ouml;tajate vaimset ja ps&uuml;&uuml;hilist tervist m&otilde;jutavad?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>&ldquo;Avara silmaringiga, intelligentne mees, aga juhina&hellip; Lihtsamaidki asju k&auml;skis ta kordi ringi teha, kuid ikka polnud nii nagu tema tahtis v&otilde;i ette kujutas,&rdquo; meenutab juhiabina t&ouml;&ouml;tanud <b>Teele</b>, kes juba p&auml;rast l&uuml;hikest t&ouml;&ouml;kogemust kaotas eneseusu, hakates kahtlema nii oma oskustes kui v&otilde;imetes. Lisaks oma &uuml;lemust pelgama, sest tal oli komme t&ouml;&ouml;tajate peale karjuda. &ldquo;Minu puhul ta seda ei teinud, aga sellises &otilde;hk- ja keskkonnas ei jaksanud ma t&ouml;&ouml;tada.&rdquo;</p> <p>Teele t&auml;heldab, et nii m&otilde;nedki t&ouml;&ouml;tajad l&auml;ksid konkureerivasse firmasse ja nende kodulehel otsitakse pidevalt t&ouml;&ouml;tajaid ka praegu.</p> <p>T&ouml;&ouml;kollektiivi halvavat ja enesekontrollita juhtimise stiili on Teele kogenud ka praeguse t&ouml;&ouml;andja juures. Aastak&uuml;mneid juhipositsioonis tegutsenud omanikust &uuml;lemus teab ise alati k&otilde;ige paremini, mida ja kuidas ette v&otilde;tta. &ldquo;Seab ebarealistlikke eesm&auml;rke, on pettunud ja n&auml;rviline, kui neid pole v&otilde;imalik t&auml;ita. Pahvatab n&auml;kku solvanguid ja elab teiste peal v&auml;lja oma tujukust,&rdquo; kirjeldab Teele, kes p&auml;rast &uuml;lemuse s&uuml;&uuml;distusi ja haavavat s&otilde;imuvalingut on emotsionaalselt t&auml;iesti l&auml;bi. Paaril korral on ta esitanud lahkumisavalduse, kuid selle tagasi v&otilde;tnud. &ldquo;&Uuml;lemus teatab mulle, et tal on mind t&ouml;&ouml;tajana v&auml;ga vaja ja mul ei tasu olla &uuml;litundlik. Teeb n&auml;o, et midagi pole juhtunudki,&rdquo; nimetab Teele, kelle arvates ei oska juht lisaks suhtlemisoskuse puudumisele oma t&ouml;&ouml;tajaid v&auml;&auml;rtustada, liiatigi &uuml;ldist ettev&otilde;tte sisekliimat anal&uuml;&uuml;sida v&otilde;i hinnata. Oma ametis on Teele endiselt vaid p&otilde;hjusel, et pole sobilikku uut t&ouml;&ouml;kohta leidnud, kuigi on kandideerinud.<b>&nbsp;</b></p> <h2>Selgita, millest on pinged tingitud</h2> <p>&bdquo;Oma isiklikke probleeme v&otilde;i pingeid ei tohi alluvate peal v&auml;lja elada, tuleb otsida teistsuguseid v&otilde;imalusi,&ldquo; m&ouml;&ouml;nab <b>Balti Veski ASi tegevjuht</b> <b>Lauri Politanov</b>, kes koos k&uuml;mne kolleegiga toodab Rae vallas Veski Mati kaubam&auml;rgi all erinevaid kuivainetooteid nagu jahud, pudruhelbed, pastad jms. Tema v&auml;itel tal endal juhina seesuguseid probleeme pole olnud. &bdquo;Alati tuleb kolleegidega r&auml;&auml;kida. Kui on pingeid, siis peab v&auml;lja selgitama, millest need on tingitud ja vajadusel otsida lahendusi,&ldquo; r&otilde;hutab ta. Vaatamata heitlikele aegadele nagu praegu, mil paljudes valdkondades on keeruline v&otilde;i lausa v&otilde;imatu seatud eesm&auml;rke ja majandustulemusi saavutada.</p> <p>Erinevatel p&otilde;hjustel v&otilde;ib muutuda aga ettev&otilde;tte sisekliima v&auml;gagi elektriliseks ja rabedaks. See omakorda v&otilde;imendab inimeste ebakindlust, lisab stressi ja tekitab rohkem kolleegidevahelisi konflikte ning ebatervet &otilde;hkkonda, milles enamikul on v&auml;ga raske t&ouml;&ouml;tada.</p> <p>Kuiv&otilde;rd ettev&otilde;tte omanikud ja juhid ps&uuml;hhosotsiaalsetele ohuteguritele &uuml;ldse t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ravad ja neid kaardistavad? <b>O&Uuml; Linnu Talu juhataja Astre Jaagant </b>peab k&uuml;simust m&otilde;istetamatuks. &bdquo;Inimene tuleb t&ouml;&ouml;le, teeb oma &uuml;lesanded &auml;ra. L&auml;heb koju. Ma ei saa aru, mis ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid? Meie ei tee t&ouml;&ouml;anal&uuml;&uuml;si. Mina anal&uuml;&uuml;sin olukorda iga p&auml;ev. Kui on vaja mingit konflikti lahendada, siis me r&auml;&auml;gime. Ma ei saa aru, mida teie anal&uuml;&uuml;site? Kui on mingi k&uuml;simus, siis inimesed k&uuml;sivad. Koos arutame ja lahendame. K&otilde;ik teevad ju nii,&ldquo; selgitab ta hoogsalt, olles olnud t&ouml;&ouml;andja juba 1993. aastast. Hetkel on Valgamaal kanamunade tootmisele keskendunud firmas ametis 15 t&ouml;&ouml;tajat.</p> <p><b>Probleemid on ise tekitatud!</b></p> <p>Astre Jaagant nimetab, et nemad saavad ilma ohutegureid kaardistamata hakkama. &bdquo;Kui t&ouml;&ouml;koormus on suurem, siis t&ouml;&ouml;tajad on rohkem pinges, kuid see on normaalne. Seda on aeg-ajalt juhtunud. Arvestama peab, et inimesed on erinevad,&ldquo; m&auml;rgib ta, r&otilde;hutades, et t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded ja t&ouml;&ouml;aeg on iga&uuml;hel teada. Kui kellelgi on vaja kuskile &auml;ra minna v&otilde;i soovitakse t&auml;iendavat vaba p&auml;eva, siis seda ta lubab. &bdquo;K&otilde;ik on r&auml;&auml;gitav. Aga kui kuskil kaugel on vaja mingeid anal&uuml;&uuml;se ja aruandeid, siis tegelikus elus seda minul vaja ei l&auml;he. Kui vaja, siis pean palkama inimese, kes pabereid kirjutab,&ldquo; nendib Jaagant, r&otilde;hutades, et ta r&auml;&auml;gib oma t&ouml;&ouml;listega iga p&auml;ev, teeb nendega koos erinevaid asju ega anna lisa&uuml;lesandeid. &bdquo;Meil ei teki stressiolukordi.&ldquo;</p> <p>Kui ettev&otilde;ttes juhtub olema konfliktne inimene, olgu ta &uuml;lemus v&otilde;i alluv, siis tema suudab Astre Jaaganti arvates &otilde;hkkonna &auml;ra rikkuda. &bdquo;Meil on ses suhtes h&auml;sti. Aastaid t&ouml;&ouml;tab sama seltskond, pole isegi kaadrivoolavust. Kellel on probleemid, need on need ise tekitanud. Ei ole nii, et n&uuml;&uuml;d anal&uuml;&uuml;sime, lahendame.&ldquo;</p> <p>Astre s&otilde;nab, et selliseid hetki, kus keegi kellegi peale kaebab, ikka juhtub, aga see on hetkeolukord. Enamasti lahendavad inimesed ise oma konflikti. &bdquo;See on juhi otsus, kas on p&otilde;hjust minna seda klaarima. Tavaliselt klaarub ise &auml;ra, aga meil ei tekitata t&ouml;&ouml; juures sellist &otilde;hkkonda,&ldquo; on ta kindel.</p> <h2>Oluline on t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete ja eesm&auml;rkide selgus</h2> <p><b>Kuidas v&otilde;iks ennetada olukorda ja ohutegureid, mis t&ouml;&ouml;tajate vaimset ja ps&uuml;&uuml;hilist tervist v&otilde;iksid m&otilde;jutada?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><b>Vastab t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog Riina Telling, Meeletervis O&Uuml; ning Eesti T&ouml;&ouml;- ja Organisatsioonips&uuml;hholoogide Liidu juhatuse liige.</b></b></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/18Riina Telling.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-18Riina Telling.png" /></a></p> <p>&ldquo;Tervisliku t&ouml;&ouml;keskkonna loomine algab t&ouml;&ouml;anal&uuml;&uuml;sist, kus prognoositakse t&ouml;&ouml;maht ja -koormus. Kas t&ouml;&ouml;tajate arv vastab t&ouml;&ouml;mahule ja -koormusele? M&auml;&auml;ratletakse v&otilde;i uuendatakse ametikoha eesm&auml;rgid ja p&otilde;hilised t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded. Millised on t&ouml;&ouml;taja eeldused, oskused ja teadmised, et t&ouml;&ouml;tulemusi saavutada? Millist keskkonda t&ouml;&ouml; n&otilde;uab? Oluline on, et &otilde;iged inimesed teeksid &otilde;igeid asju. N&auml;iteks tuleb intensiivset suhtlemist n&otilde;udvale ametikohale leida isik, kellel on eeldusi sellega toime tulla. Kui t&ouml;&ouml; n&otilde;uab t&auml;psust ja keskendumist, siis t&ouml;&ouml;keskkond peab seda toetama.</p> <p>T&ouml;&ouml;stress tekib, kui inimene tajub vastuolu oma toimetulekuv&otilde;imaluste ja t&ouml;&ouml;keskkonna poolt esitatud n&otilde;udmiste vahel. Seega on oluline nii t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete kui eesm&auml;rkide selgus, samuti t&ouml;&ouml;keskkonna ja t&ouml;&ouml;taja eelduste-oskuste vastavus, et antud ametikohal t&ouml;&ouml;tada. Lisaks v&auml;hendavad stressorite m&otilde;ju v&otilde;imalused t&ouml;&ouml;kohal oma oskusi kaasajastada ja arendada, juhi ja kolleegide toetus, tunnustamine, kontroll oma t&ouml;&ouml;aja kasutuse &uuml;le jne.&rdquo;</p> <p><b>Kuidas ps&uuml;hhosotsiaalseid ohutegureid t&auml;pselt m&auml;&auml;ratleda, hinnata ja lahendada?</b></p> <p>&ldquo;Oluline on need esmalt kaardistada, riske hinnata ja vajalikke muutusi ellu viia. Riske hindavad t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogid vastavate m&otilde;&otilde;dikute abil, n&auml;iteks kasutatakse rahvusvaheliselt Kopenhaageni ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite k&uuml;simustiku (The Copenhagen Psychosocial Questionnaire, COPSOQ) II ja III versiooni, mis on loodud nii teaduslike uuringute l&auml;biviimiseks kui ka ps&uuml;hhosotsiaalse t&ouml;&ouml;keskkonna kaardistamiseks.</p> <p>Riskide hindamise tulemusena saab t&ouml;&ouml;andja teada, kuidas t&ouml;&ouml;tajad ennast ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonnas tunnevad. Kus on vajakaj&auml;&auml;misi, mis on h&auml;sti. Teadvustades ettev&otilde;tte valukohti, on t&ouml;&ouml;andjal v&otilde;imalik oma t&auml;helepanu ja ressursse &otilde;igesse kohta suunata nii, et t&ouml;&ouml;keskkond paraneks. Ohuteguritest ja riskidest &uuml;levaate saamine v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;andjal riske ennetada, suuremaid probleeme ja kahjusid &auml;ra hoida. Enamasti n&auml;eb t&ouml;&ouml;andja tagaj&auml;rge ― &otilde;hkkond on halb ja t&ouml;&ouml;tajad stressis ―, aga ta ei pruugi m&otilde;ista, mille t&otilde;ttu on olukord selliseks kujunenud.</p> <p>Kaardistuse ja hindamise tulemusel saab pilt selgemaks, tegevuse sihid paika. Tihti aitavad t&ouml;&ouml;korralduse ja juhtimisega seotud tegevused, n&auml;iteks korrastatakse infoliikumist, kaasatakse t&ouml;&ouml;tajaid senisest enam, pakutakse arenguv&otilde;imalusi, vaadatakse &uuml;le motivatsiooni- ja tunnustamiss&uuml;steem jms. See k&otilde;ik n&otilde;uab t&ouml;&ouml;andjalt aega ja p&uuml;hendumist, mitte niiv&otilde;rd rahalist panust. Samuti on oluline t&ouml;&ouml;tajaid juhendada ja koolitada, et stressoriga toime tulla ― t&otilde;sta t&ouml;&ouml;tajate teadlikkust t&ouml;&ouml;stressist ja t&ouml;&ouml;kiusamisest, ning aidata stressorist kahjustada saanud t&ouml;&ouml;tajaid, pakkudes neile n&auml;iteks ps&uuml;hholoogilist n&otilde;ustamist.</p> <p>P&auml;rast ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite hindamist peab kindlasti t&ouml;&ouml;tajaid tulemustest teavitama ja keskenduma j&auml;reltegevustele. Nii tunnetavad t&ouml;&ouml;tajad, et nende panus on olnud vajalik, nad on kaasatud ja t&auml;idavad k&uuml;simustiku j&auml;rgmiselgi korral.</p> <p>Ps&uuml;hhosotsiaalsete riskide korrap&auml;rane hindamine on t&ouml;&ouml;andjale oluline juhtimisinstrument, mis v&otilde;imaldab ettev&otilde;tte ps&uuml;hhosotsiaalsel t&ouml;&ouml;keskkonnal silma peal hoida, otsuseid teha ja ressursse suunata.</p> <p><b>Mis juhtub, kui ps&uuml;hhosotsiaalsetest ohuteguritest tulenevaid riske eiratakse?</b></p> <p>&ldquo;Tulemuseks on pikaajaline t&ouml;&ouml;stress, mis v&otilde;ib l&otilde;ppeda t&ouml;&ouml;tajate l&auml;bip&otilde;lemisega. Ettev&otilde;ttele v&otilde;ib see t&auml;hendada t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehti, t&ouml;&ouml;j&otilde;uvoolavust ja t&ouml;&ouml;tajate madalat motivatsiooni. Stressis ja v&auml;sinud inimestel v&otilde;ivad tekkida keskendumisraskused, sellest tulenevalt kasvab t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste oht, kvaliteediprobleemid, v&auml;heneb tootlikkus.&rdquo;</p> <h2>Statistika</h2> <p>Ligi pooled Euroopa Liidu ja Eesti t&ouml;&ouml;tajad peavad t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud stressi oma t&ouml;&ouml;kohal sagedaseks, selgub sotsiaalministeeriumi uuringust &ldquo;T&ouml;&ouml;keskkonna vaimse tervise anal&uuml;&uuml;s 2019&rdquo;.</p> <p>Peamiste stressoritena on v&auml;lja toodud:</p> <ul> <li> <p>probleemsed kliendid;</p> </li> <li>pikad t&ouml;&ouml;p&auml;evad v&otilde;i ebaregulaarne t&ouml;&ouml;aeg;</li> <li>hirm kaotada t&ouml;&ouml;;</li> <li>kolleegide ja juhi toetuse puudumine.</li> </ul> <p><b>Uuri p&otilde;hjalikumalt:</b></p> <p><a href="https://www.sm.ee/sites/default/files/tookeskkonna_vaimse_tervise_analuus_2019.pdf">https://www.sm.ee/sites/default/files/tookeskkonna_vaimse_tervise_analuus_2019.pdf</a></p> <p><b>CAPITA 2019. aastal avaldatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;koha heaolu anal&uuml;&uuml;sist selgus, et:</b></p> <p>&bull; 79% t&ouml;&ouml;tajatest on viimase 12 kuu jooksul kogenud t&ouml;&ouml;stressi;</p> <p>&bull; 22% on stressis sageli, kui mitte alaliselt;</p> <p>&bull; 47% peab t&ouml;ist stressi ja &auml;revust normaalseks;</p> <p>&bull; 45% on kaalunud, et loobub stressi t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;st;</p> <p>&bull; 53% on teadlikud, et kolleegid on stressi p&auml;rast t&ouml;&ouml;lt lahkunud;</p> <p>&bull; 49% ei arva, et nende juhtivt&ouml;&ouml;taja teaks, mida teha, kui nad neile oma vaimse tervise probleemist r&auml;&auml;giksid.</p> <p><b><span>Tekst: Tiina Lang<br /></span></b><b>Foto:Pexels</b></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2806Koroonaviirus SARS-CoV-2 lisatakse töökeskkonna bioloogiliste ohutegurite nimekirja2020-10-06<p><b>Sotsiaalministeerium saatis ministeeriumitele ja partneritele koosk&otilde;lastamiseks bioloogiliste ohutegurite m&auml;&auml;ruse muutmise eeln&otilde;u. Muudatustega uuendatakse t&ouml;&ouml;keskkonna bioloogiliste ohutegurite ohur&uuml;hmade loetelu, kuhu lisanduvad uued bioloogilised ohutegurid, n&auml;iteks koroonaviirus SARS-CoV-2. Muudatused v&otilde;imaldavad n&otilde;uetekohaselt kaitsta t&ouml;&ouml;kohtadel t&ouml;&ouml;tajate tervist ja tagada ohutust viiruse leviku ajal.</b></p> <p>&bdquo;Bioloogilised ohutegurid v&otilde;ivad p&otilde;hjustada t&ouml;&ouml;tajatel erinevaid haigusi &ndash; allergiaid, m&uuml;rgistusi ja nakkuseid. Seega tuleb t&ouml;&ouml;keskkonnas viia t&ouml;&ouml;tajate kokkupuude bioloogiliste ohuteguritega miinimumini. Praegusel viiruste leviku k&otilde;rgajal tuleb igal t&ouml;&ouml;andjal hinnata riske oma t&ouml;&ouml;keskkonnas ja v&otilde;tta kasutusele m&otilde;istlikud meetmed nende leviku ennetamiseks. Olgu see siis h&uuml;gieenireeglitest kinnipidamine, piisava ohutu distantsi hoidmine, t&ouml;&ouml;tajatele vajalike kaitsevahendite tagamine ning kindlasti ka haigena koju j&auml;&auml;mise soodustamine,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b>.</p> <p>Eeln&otilde;uga tehtavad muudatused on valdavas osas seotud bioloogiliste ohutegurite m&auml;&auml;ruse lisade 1&ndash;3 muutmisega, mille raames t&auml;iendatakse t&ouml;&ouml;keskkonnas esineda v&otilde;ivate bioloogiliste ohutegurite loendit uute ohuteguritega, ohur&uuml;hmade ja m&auml;rkustega ning uuendatakse ohutustasemete ja eriabin&otilde;ude rakendamise loetelusid. Lisaks liigitub eeln&otilde;uga koroonaviirus SARS-CoV-2 bioloogiliste ohutegurite 3. ohur&uuml;hma. Bioloogiliste ohutegurite m&auml;&auml;ruse kohaselt t&auml;hendab 3. ohur&uuml;hm seda, et ohutegur v&otilde;ib p&otilde;hjustada inimese rasket haigestumist, ohustada t&ouml;&ouml;taja tervist ning p&otilde;hjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid olemas on t&otilde;husad ennetus- ja ravivahendid. SARS-CoV-2 puhul ei ole t&auml;nase seisuga olemas t&otilde;husat ravivahendit, kuid teadus- ja arendust&ouml;&ouml; on sellel suunal k&auml;imas ning l&auml;hikuudel v&otilde;ib eeldada, et selleni j&otilde;utakse.</p> <p>Eeln&otilde;uga tehtavate muudatuste raames tekib t&ouml;&ouml;andjatel kohustus uuendada vajaduse korral t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, mille raames hinnatakse t&ouml;&ouml;taja nakatumisohu laadi, suurust ja kestust, kui t&ouml;&ouml;tajad on v&otilde;i v&otilde;ivad olla ohustatud <a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/Koroonaviirus-kui-bioloogiline-ohutegur">uutest bioloogilistest ohuteguritest</a>, ning vajaduse korral v&otilde;tta <a href="https://somblogi.wordpress.com/2020/09/16/seitse-asja-millega-arvestada-tookeskkonnas-seoses-covid-19-ga/">kasutusele meetmed riskide maandamiseks</a>, kohandada t&ouml;&ouml;kohta ja teha muid tegevusi vastavalt bioloogiliste ohutegurite m&auml;&auml;ruse s&auml;tetele.</p> <p>Bioloogiliste ohutegurite m&auml;&auml;rust ning m&auml;&auml;ruse lisasid on vaja muuta, et v&otilde;tta Eesti &otilde;igusesse &uuml;le Euroopa Komisjoni direktiivid (EL) 2019/1833 ja (EL) 2020/739, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja n&otilde;ukogu direktiivi 2000/54/E&Uuml;, mis k&auml;sitleb t&ouml;&ouml;tajate kaitset bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest t&ouml;&ouml;l. Eeln&otilde;uga tehtavad muudatused j&otilde;ustuvad 24. novembril 2020.</p> <p>Eeln&otilde;uga on v&otilde;imalik tutvuda valitsuse <a href="http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/75cdf060-a273-45c8-985f-d650493160b5">eeln&otilde;ude infos&uuml;steemis</a> ning avaldada arvamust 26. oktoobrini.</p> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2805Mida teha, kui tööandja on kadunud?2020-10-05<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan v&auml;ikses ettev&otilde;ttes, kus oli viis t&ouml;&ouml;tajat. Augustis &uuml;tles t&ouml;&ouml;andja, et tal pole hetkel t&ouml;&ouml;d pakkuda ja et me ootaksime kodus kuni uute tellimuste laekumiseni. T&ouml;&ouml;andja pole meid aga siiamaani t&ouml;&ouml;le kutsunud ega t&ouml;&ouml;tasu maksnud. N&uuml;&uuml;dseks on ka t&ouml;&ouml;andja telefon v&auml;lja l&uuml;litatud, ta ei vasta kirjadele ega s&otilde;numitele, ettev&otilde;tte ruumid on suletud ja asjadest t&uuml;hjaks kolitud. Mida ma peaksin tegema, et t&ouml;&ouml;suhe l&otilde;petada ja l&otilde;pparve t&ouml;&ouml;andjalt k&auml;tte saada?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Sandra Kuus, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist: </i></b>T&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja kindlustama t&ouml;&ouml;taja kokkulepitud t&ouml;&ouml;ga ning andma selgeid ja &otilde;igeaegseid korraldusi. Kui t&ouml;&ouml;andja kokkulepitud t&ouml;&ouml;d ei anna, kuid t&ouml;&ouml;taja on t&ouml;&ouml; tegemiseks valmis, peab t&ouml;&ouml;andja TLS &sect; 35 j&auml;rgi maksma t&ouml;&ouml;tajale selle aja eest keskmist t&ouml;&ouml;tasu.&nbsp;</p> <p>K&otilde;igepealt tuleks alustada t&ouml;&ouml;andjale <b>kirjaliku </b><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/Toosuhted/tooleping/toolepingu-loppemine/Hoiatus"><b>hoiatuse</b></a> saatmisest, kus toote v&auml;lja t&ouml;&ouml;andja rikkumised ja annate t&auml;htaja (m&otilde;istliku aja) rikkumiste k&otilde;rvaldamiseks. Oluline on viidata, et kui t&auml;htajaks rikkumisi ei k&otilde;rvaldata, ehk antud juhul t&ouml;&ouml;d ja t&ouml;&ouml;tasu ei tagata ning t&ouml;&ouml;andja hoiatusele ei reageeri, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja <a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/Toosuhted/tooleping/toolepingu-loppemine/toolepingu-ylesytlemine-tootaja-algatusel">t&ouml;&ouml;suhte erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda</a>. Nii hoiatus kui &uuml;les&uuml;tlemisavaldus tuleks kindlasti esitada kirjalikult, et hiljem saaks nende esitamist vajadusel t&otilde;endada (nt v&auml;ljav&otilde;ttena e-kirjast, t&auml;hitud kirja v&auml;ljastamist v&otilde;i v&auml;&auml;rkirja saatmist t&otilde;endavate dokumentidega). T&ouml;&ouml;andja ametlikud kontaktandmed on leitavad <a href="https://ariregister.rik.ee/">&auml;riregistrist</a>.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;suhe on t&ouml;&ouml;taja avalduse alusel l&otilde;ppenud, kuid t&ouml;&ouml;andja l&otilde;pparvet &auml;ra ei maksa, saab t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rduda <b>rahalise n&otilde;udega t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtu poole</b>. J&otilde;ustunud t&ouml;&ouml;vaidlusorgani otsusega saab p&ouml;&ouml;rduda kohtut&auml;ituri poole, kes alustab t&auml;itemenetlust. Paraku ei pruugi ka see anda soovitud tulemust, kui ettev&otilde;ttel enam raha ei ole.&nbsp;</p> <p>&Auml;ri&uuml;hingu juhatuse kohustus on esitada maksej&otilde;uetuse ilmnemisel kohtule <b>pankrotiavaldus</b>. Pankrotiavalduse t&ouml;&ouml;andja suhtes saavad esitada ka t&ouml;&ouml;tajad. Kui t&ouml;&ouml;andja on maksej&otilde;uetu, ehk ta ei suuda rahuldada v&otilde;lausaldaja n&otilde;udeid ja see pole t&ouml;&ouml;andja majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, saab kohus alustada pankrotimenetlust.&nbsp;</p> <p><b>Esiteks</b> tasub uurida, kas m&otilde;ni teine v&otilde;lausaldaja ei ole juba t&ouml;&ouml;andja vastu pankrotimenetlust alustanud, sest siis saaksid ka t&ouml;&ouml;tajad oma n&otilde;uded otse pankrotihaldurile esitada. Vastav teave avaldatakse Ametlike Teadaannete v&auml;ljaande veebilehele (<a href="https://www.ametlikudteadaanded.ee/">https://www.ametlikudteadaanded.ee/</a>).</p> <p>V&otilde;lausaldaja peab pankrotiavalduses p&otilde;histama v&otilde;lgniku maksej&otilde;uetuse, samuti t&otilde;endama n&otilde;ude olemasolu (pankrotiseaduse &sect; 10 lg 1). T&ouml;&ouml;taja v&otilde;i mitu t&ouml;&ouml;tajat &uuml;hiselt peavad kohtule esitatavas avalduses selgelt v&auml;lja tooma ja p&otilde;hjendama, et esineb v&auml;hemalt &uuml;ks allj&auml;rgnevatest asjaoludest:&nbsp;</p> <ul> <li><b>T&ouml;&ouml;andja ei ole tasunud</b> t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;tasu ja/v&otilde;i l&otilde;pparvet 30 p&auml;eva jooksul p&auml;rast selle sissen&otilde;utavaks muutumist ning t&ouml;&ouml;taja on ettev&otilde;tet kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus, kuid ettev&otilde;te ei ole ka p&auml;rast seda 10 p&auml;eva jooksul oma v&otilde;lgnevusi tasunud;</li> <li>Ettev&otilde;tte suhtes k&auml;ib juba <b>t&auml;itemenetlus</b>, kuid selle k&auml;igus ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise t&otilde;ttu suudetud n&otilde;uet rahuldada v&otilde;i kui t&auml;itemenetluses ilmneb, et ettev&otilde;ttel ei j&auml;tku vara k&otilde;igi kohustuste t&auml;itmiseks;</li> <li><b>Ettev&otilde;te h&auml;vitab, peidab v&otilde;i kulutab</b> (sealhulgas n-&ouml; kandib teise ettev&otilde;ttesse) teadlikult oma vara v&otilde;i ettev&otilde;tte juht teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagaj&auml;rjel on ettev&otilde;te muutunud maksej&otilde;uetuks;</li> <li><b>T&ouml;&ouml;andja on ise teatanud</b> (v&auml;hemalt e-kirjaga) t&ouml;&ouml;tajale, kohtule v&otilde;i avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi t&auml;ita;</li> <li><b>T&ouml;&ouml;andja</b> ettev&otilde;tte juhatuse liige (v&otilde;i liikmed) <b>on lahkunud Eestist</b> eesm&auml;rgiga hoiduda oma kohustuste t&auml;itmisest <b>v&otilde;i varjab</b> end samal eesm&auml;rgil.&nbsp;</li> </ul> <p>Kui aga peaks selguma, et pankrotiavalduse esitanud t&ouml;&ouml;taja teadis v&otilde;i pidi teadma, et pankrotiavalduse esitamiseks puudub alus, peab ta h&uuml;vitama ettev&otilde;ttele sellega tekitatud kahju.</p> <p>Arvestada tuleb ka <b>pankrotimenetluse kuludega</b>. Riigil&otilde;ivuseaduse kohaselt tuleb t&ouml;&ouml;taja poolt t&ouml;&ouml;andja vastu pankrotiavalduse esitamisel tasuda riigil&otilde;ivu 10 eurot. Lisaks v&otilde;ib kohus m&auml;&auml;rusega kohustada pankrotiavalduse esitanud v&otilde;lausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks etten&auml;htud kontole kohtu m&auml;&auml;ratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei j&auml;tku.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;tajatest v&otilde;lausaldajatel ei ole v&otilde;imalik deposiiti tasuda, siis saab kohus j&auml;tta ajutise pankrotihalduri nimetamata, mis annab ka &otilde;iguse <b>taotleda pankrotih&uuml;vitist t&ouml;&ouml;tukassast</b>. Selleks peab t&ouml;&ouml;taja olema kohtule esitanud piisavalt p&otilde;histatud pankrotiavalduse ja oma n&otilde;ude olemasolu t&otilde;endanud. N&otilde;uet saab t&otilde;endada n&auml;iteks vastava j&otilde;ustunud t&ouml;&ouml;vaidlusorgani otsusega.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja maksej&otilde;uetuks tunnistamine ehk pankroti v&auml;ljakuulutamine v&otilde;i ka pankroti raugemine annab t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imaluse saada oma t&ouml;&ouml;suhtest tulenevate n&otilde;uete osas h&uuml;vitist v&auml;hemalt osaliselt Eesti T&ouml;&ouml;tukassa vahenditest. T&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus pankrotih&uuml;vitist taotleda, kui tal puuduvad vahendid ajutise halduri tasu maksmiseks ja kohus on j&auml;tnud ajutise halduri nimetamata v&otilde;i pankrotiavalduse l&auml;bi vaatamata.</p> <p>H&uuml;vitise suurust arvestatakse saamata j&auml;&auml;nud tasude liikide kaupa ja h&uuml;vitise summadel on j&auml;rgnevad &uuml;lempiirid:&nbsp;</p> <ul> <li><b>Saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu</b>&nbsp;(enne t&ouml;&ouml;andja maksej&otilde;uetuks tunnistamist) h&uuml;vitatakse kuni t&ouml;&ouml;taja kolme viimase t&ouml;&ouml;tatud kuu brutot&ouml;&ouml;tasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka t&ouml;&ouml;andja maksej&otilde;uetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis;</li> <li><b>saamata j&auml;&auml;nud puhkusetasu</b>&nbsp;(enne t&ouml;&ouml;andja maksej&otilde;uetuks tunnistamist) h&uuml;vitatakse kuni t&ouml;&ouml;taja &uuml;he kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui &uuml;ks Eesti keskmine brutokuupalk t&ouml;&ouml;andja maksej&otilde;uetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis;</li> <li><b>t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemisel saamata j&auml;&auml;nud h&uuml;vitised</b>&nbsp;(enne v&otilde;i p&auml;rast t&ouml;&ouml;andja maksej&otilde;uetuks tunnistamist) h&uuml;vitatakse kuni t&ouml;&ouml;taja kahe kuu brutot&ouml;&ouml;tasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui &uuml;ks Eesti keskmine brutokuupalk t&ouml;&ouml;andja maksej&otilde;uetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis.&nbsp;</li> </ul> <p>Juhul, kui t&ouml;&ouml;tukassa poolt makstud h&uuml;vitis ei kata kogu t&ouml;&ouml;taja n&otilde;uet, s&auml;ilib t&ouml;&ouml;tajal &uuml;lej&auml;&auml;nud osas &otilde;igus n&otilde;uda selle rahuldamist pankrotimenetluse kaudu.&nbsp;</p> <p><b>Kokkuv&otilde;tteks</b>: kui t&ouml;&ouml;tajatel ei &otilde;nnestu t&ouml;&ouml;andja k&auml;est l&otilde;pparvet sisse n&otilde;uda, on t&ouml;&ouml;tajatel v&otilde;imalik peale t&ouml;&ouml;andja maksej&otilde;uetuks tunnistamist t&ouml;&ouml;tukassast h&uuml;vitist taotleda. Avalduse vormi ja lisainfo leiate siit: <a href="https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/pankrotihuvitis">https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/pankrotihuvitis</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2803Tule osale: "Vaimse tervise esmaabi" koolitus2020-10-02<p>Kas oskad m&auml;rgata oma s&otilde;bra, sugulase, tuttava v&otilde;i kolleegi vaimse tervise murele viitavaid k&auml;itumisviise? Kas Sa tead, mida ja kuidas &ouml;elda, kui m&auml;rkad kellegi vaimse tervise raskusi? Kuidas reageerida, kui keegi Sulle oma mure jagab? Kuidas ja kuhu v&otilde;iks vajadusel p&ouml;&ouml;rduda vaimse tervise teemadel?<br /> <br /> Puutume igap&auml;evaelus kokku inimestega ja paljud meist teavad p&otilde;him&otilde;tteid, mille alusel pakkuda f&uuml;&uuml;silist esmaabi. Kuid sama oluline on teada, milliste p&otilde;hisammude alusel pakkuda esmast toetust emotsionaalsete ja vaimsete raskuste korral ehk vaimse tervise esmaabi. Nii nagu f&uuml;&uuml;silise esmaabi puhul, ei saa me ka vaimse esmaabi puhul v&otilde;tta arsti rolli, k&uuml;ll aga v&otilde;ime sellegipoolest olla just see, kes toetab k&otilde;ige olulisemal hetkel ning pakub leevendust kriisiolukorras.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Vaimse tervise esmaabi&ldquo; koolitusel k&auml;sitletakse, kuidas seda teha ning millist olulist rolli selle juures m&auml;ngivad n&auml;iteks toetav kuulamine, professionaalse abi kasutamise julgustamine ning eneseabi v&otilde;imaluste tutvustamine.&nbsp;</p> <p>MT&Uuml; Peaasjade ja Eesti Ps&uuml;hhosotsiaalse Rehabilitatsiooni &Uuml;hingu poolt ellu viidavatele koolitustele oodatakse:</p> <ul> <li>k&otilde;iki inimesi, kes v&auml;&auml;rtustavad vaimset tervist ning soovivad olla l&auml;hedaste toetamisel julgemad, kindlamad ja teadlikumad;</li> <li>kogukonnaliikmeid, kes vaimse tervise teemadega kokku puutuvad ja seet&otilde;ttu vaimse tervise esmaabi osutamise strateegiaid omandada soovivad;</li> <li>t&ouml;&ouml;andjaid erinevatest eluvaldkondadest;</li> <li>spetsialiste, kes t&ouml;&ouml;tavad kohalikes omavalitsustes;</li> <li>spetsialiste, kes t&ouml;&ouml;tavad haridusvaldkonnas;</li> <li>sotsiaalteenuste osutajaid.</li> </ul> <p>Koolituse tulemusel on osalejal teadmistel ja oskustel p&otilde;hinev valmisolek pakkuda vaimse tervise probleemiga abivajajale esmast tuge ja infot.</p> <p><strong>Koolituse l&auml;binu &hellip;</strong></p> <ul> <li>kasutab vaimse tervise mure korral inimese esmaseks toetamiseks vaimse tervise esmaabi tegevuskava p&otilde;hisamme;</li> <li>tunneb &auml;ra erinevatele vaimse tervise probleemidele viitava k&auml;itumise ja olulised riskifaktorid;</li> <li>m&otilde;istab h&auml;bim&auml;rgistamise m&otilde;ju vaimse tervise h&auml;irega inimesele.&nbsp;</li> </ul> <p>Varasemate &ldquo;Vaimse tervise esmaabi&rdquo; koolituste tulemusel on osalejad saanud selgeks esmaabi p&otilde;hisammud kui ka oluliselt julgemaks abi osutamisel.&nbsp;</p> <p>Koolituse kogumaht on 11 tundi, millest 1,5 on iseseisev t&ouml;&ouml;. Koolitus toimub Zoom keskkonnas ning eesti keeles. Ootame, et osaleja saab osa v&otilde;tta v&auml;hemalt 90% &otilde;ppet&ouml;&ouml;st.</p> <ul> <li>I koolitusp&auml;eval toimub &otilde;ppet&ouml;&ouml; 2x2h</li> <li>II koolitusp&auml;eval toimub &otilde;ppet&ouml;&ouml; 2x2h</li> <li>Vahepealsel perioodil toimub iseseisev &otilde;pitu praktiseerimine</li> <li>III koolitusp&auml;eval toimub &otilde;ppet&ouml;&ouml; 1,5h &ndash; praktika refleksioon&nbsp;</li> </ul> <p>Koolituse hind osalejale on 35 eurot + k&auml;ibemaks.</p> <p>Koolituse elluviimist toetab Sotsiaalministeerium.&nbsp;</p> <p><strong>K&auml;esolevaga avame registreerimise allj&auml;rgnevatele koolitustele. Iga koolituse registreerimisvormis on n&auml;ha konkreetsete koolitusp&auml;evade kellaajad.</strong></p> <p>&nbsp;</p> <p>7.-8.10 + 16.10 registreerimine: <a href="https://forms.gle/pGv5KVGXmf5xoQPB7">https://forms.gle/pGv5KVGXmf5xoQPB7</a></p> <p>12.-13.10 + 20.10 registreerimine: <a href="https://forms.gle/CZ16FLdzn8i6acxd7">https://forms.gle/CZ16FLdzn8i6acxd7</a></p> <p>13.-14.10 + 20.10 registreerimine: <a href="https://forms.gle/UCEHo6bY1iACuURa9">https://forms.gle/UCEHo6bY1iACuURa9</a></p> <p>&Otilde;petajatele: 19.-20.10 + 26.10 registreerimine: <br /><a href="https://forms.gle/nuvqLbHXkRopLswJ7">https://forms.gle/nuvqLbHXkRopLswJ7</a></p> <p>&Otilde;petajatele: 20.-21.10 + 27.10 registreerimine: <br /><a href="https://forms.gle/iczxXXC4WdHofp9D9">https://forms.gle/iczxXXC4WdHofp9D9</a></p> <p>&Otilde;petajatele: 21.-22.10 + 29.10 registreerimine: <br /><a href="https://forms.gle/57w9HwhbKCZb3Aah9">https://forms.gle/57w9HwhbKCZb3Aah9</a></p> <p>26.-27.10 + 2.11 registreerimine: <a href="https://forms.gle/oaezmxwzACZFwwAHA">https://forms.gle/oaezmxwzACZFwwAHA</a></p> <p>27.-28.10 + 4.11 registreerimine: <a href="https://forms.gle/Q1B2yk4Cw1RNys59A">https://forms.gle/Q1B2yk4Cw1RNys59A</a></p> &l