Uudised https://www.tooelu.ee/et/uudised en-us Latest newshttps://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2952Töötukassa pikendab töötasu toetuste avalduste vastuvõtmist, nõukogu arutas ka Vabariigi Valitsuse uut ettepanekut2021-02-26<p><b>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa pikendab t&ouml;&ouml;tasu toetuste avalduste vastuv&otilde;tmist, toetuse saanud ettev&otilde;tetel on v&otilde;imalik toetus v&auml;hese t&auml;htsusega riigiabist vormistada riigiabiks</b>&nbsp;</p> <p>Toetuse taotlusi saab <b>e-t&ouml;&ouml;tukassas</b> esitada <b>kuni 14.03.2021.</b> T&ouml;&ouml;tukassa kompenseerib palgakulu nendele ettev&otilde;tjatele, kellel on t&ouml;&ouml;tajaid Harjumaal v&otilde;i Ida-Virumaal ja kelle tegevus oli Valitsuse otsusel erakorraliste asjaolude t&otilde;ttu 28. detsembrist 31. jaanuarini m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt h&auml;iritud. Kompensatsiooni suurus on nende t&ouml;&ouml;tajate novembri 1,5 kordne palgakulu, kuid mitte rohkem kui 180 000 eurot ettev&otilde;tja kohta. FIE toetuse suurus on 876 eurot.&nbsp;</p> <p>Taotluste vastuv&otilde;tmist pikendati, kuna Euroopa Komisjon kiitis heaks Eesti abikavad koroonaviiruse puhangust m&otilde;jutatud Ida-Viru ja Harju maakonna ettev&otilde;tete toetamiseks, mist&otilde;ttu on t&ouml;&ouml;tasu toetuse saajatel v&otilde;imalik toetus muuta v&auml;hese t&auml;htsusega riigiabi toetusest riigiabiks. Suurim erinevus kahe abiliigi puhul on, et v&auml;hese t&auml;htsusega riigiabi tohib ettev&otilde;te saada kolme majandusaasta jooksul mahus 200&nbsp;000 eurot.&nbsp;</p> <p>Kui toetuse saanud ettev&otilde;te leiab, et soovib v&auml;hese t&auml;htsusega abi muutmist riigiabiks, siis tuleb t&auml;ita k&uuml;simustik, mille leiab&nbsp;<a href="https://www.tootukassa.ee/taxonomy/term/16691?fbclid=IwAR38Q1hxwPyBnOCwFGmINuNu-5XYzd70gPdUj_FAyn4--nb5AySuIUt94iY">SIIT</a>. Kui ettev&otilde;tte soovib, et toetus j&auml;&auml;ks v&auml;hese t&auml;htsusega riigiabiks, siis ei pea ta midagi tegema. T&ouml;&ouml;tukassa saadab k&otilde;igile toetuse saanud ettev&otilde;tetele ka kirja juhistega.&nbsp;</p> <p>V&auml;hese t&auml;htsusega riigiabi kohta saab lugeda <a href="https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiabi/vahese-tahtsusega-abi">SIIT</a>.&nbsp; Riigiabi selgitus on <a href="https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiabi">SIIN</a>. Lisainfot saab toetuse kohta <a href="https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootasu-toetus">SIIT</a> v&otilde;i telefonilt 15501.</p> <p>V&auml;hem kui kuu ajaga on toetust makstud 19,4 miljonit eurot. Toetuse saajate nimed leiab <a href="https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/tootasu-toetus">t&ouml;&ouml;tukassa kodulehelt</a>.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu arutas t&auml;na ka Vabariigi Valitsuse ettepanekut toetada piirangute alla sattunud ettev&otilde;tjaid ja nende t&ouml;&ouml;tajaid. N&otilde;ukogu leidis, et piirangute alla sattunud ettev&otilde;tteid peab aitama.&nbsp; T&auml;psemateks arvutusteks ja toetusmeetme tingimuste kokkuleppimiseks koguneb n&otilde;ukogu j&auml;rgmisel n&auml;dalal.&nbsp;</p> <p><b>Lauri Kool<br /></b>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2951Kutse „VAIMSE TERVISE ESMAABI“ koolitusele ehk kuidas toetada lähedast ning iseennast?2021-02-23<p>Edastame enda lugejatele &uuml;leskutse osalema vaimse tervise koolitustel, mida korraldab MT&Uuml;&nbsp;<a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fpeaasi.ee%2F&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305126453%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=rkQMqiCsVN4RZTs0PJwtDdT2IvKNUTzBP13iGW72Eiw%3D&amp;reserved=0" target="_blank">Peaasjad</a>, mis on Eesti Vabariigi presidendi poolt&nbsp;<a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fwww.president.ee%2Fet%2Fmeediakajastus%2Fpressiteated%2F16031-presidendi-s%3D%2520otsiaaltoeoe-preemia-laureaat-aitab-peaasju-korras-hoida%2Findex.html&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305126453%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=fqVLT09Y%2B5A%2F1qWySbrQnmx%2FRjiCAeK7BhVpMVmfQiE%3D&amp;reserved=0" target="_blank">tunnustatud </a>vaimse tervise valdkonnas tegutsev organisatsioon.</p> <p><b>Aprilli koolitustele registreerimine on n&uuml;&uuml;d avatud ning m&otilde;ned kohad on vabad ka m&auml;rtsi koolitustel.</b><br /> Lisainfo: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fesmaabi.peaasi.ee%2F&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305136444%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=14K1rnKW7jvbdk6B5X9uSrIYGtAnM4iJxJIozztgqe4%3D&amp;reserved=0" target="_blank">https://esmaabi.peaasi.ee/</a></p> <p>Vene keelse esmaabi koolituse kohta leiate lisainfot siit:&nbsp;<a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fesmaabi.peaasi.ee%2Fru%2F&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305136444%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=K341OGRzT4XhDVVLq3qHSJ%2BjVtUqGr4xjB2IpF3pUTU%3D&amp;reserved=0">https://esmaabi.peaasi.ee/ru/&nbsp;</a></p> <h2>KUTSE &bdquo;VAIMSE TERVISE ESMAABI&ldquo; KOOLITUSELE ehk kuidas toetada l&auml;hedast ning iseennast?&nbsp;</h2> <ul> <li>Kas oskad m&auml;rgata oma s&otilde;bra, sugulase, tuttava v&otilde;i kolleegi vaimse tervise murele viitavaid k&auml;itumisviise?</li> <li>Kas Sa tead, mida ja kuidas &ouml;elda, kui m&auml;rkad kellegi vaimse tervise raskusi?</li> <li>Kuidas reageerida, kui keegi Sulle oma mure jagab?</li> <li>Kuidas ja kuhu v&otilde;iks vajadusel p&ouml;&ouml;rduda vaimse tervise teemadel?</li> <li>Ja selle k&otilde;ige keskel, kas sa tead, kuidas oma vaimse tervise eest hoolitseda?&nbsp;</li> </ul> <p>Puutume igap&auml;evaelus kokku inimestega ja paljud meist teavad p&otilde;him&otilde;tteid, mille alusel pakkuda f&uuml;&uuml;silist esmaabi. Kuid sama oluline on teada, milliste p&otilde;hisammude alusel pakkuda esmast toetust emotsionaalsete ja vaimsete raskuste korral ehk vaimse tervise esmaabi. Nii nagu f&uuml;&uuml;silise esmaabi puhul, ei saa me ka vaimse esmaabi puhul v&otilde;tta arsti rolli, k&uuml;ll aga v&otilde;ime sellegipoolest olla just see, kes toetab k&otilde;ige olulisemal hetkel ning pakub leevendust kriisiolukorras. Ning samav&otilde;rd oluline on teada, mida ma ise saan teha enda vaimse tervise heaks.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Vaimse tervise esmaabi&ldquo; koolitusel k&auml;sitletakse, kuidas seda teha ning millist olulist rolli selle juures m&auml;ngivad n&auml;iteks toetav kuulamine, professionaalse abi kasutamise julgustamine ning eneseabi v&otilde;imaluste kasutamine.&nbsp;</p> <p>MT&Uuml; Peaasjade ja Eesti Ps&uuml;hhosotsiaalse Rehabilitatsiooni &Uuml;hingu poolt ellu viidavatele koolitustele oodatakse:</p> <ul> <li>k&otilde;iki inimesi, kes v&auml;&auml;rtustavad vaimset tervist ning soovivad olla enda vaimse tervise eest hoolitsejad ning l&auml;hedaste toetamisel julgemad, kindlamad ja teadlikumad;</li> <li>kogukonnaliikmeid, kes vaimse tervise teemadega kokku puutuvad ja seet&otilde;ttu vaimse tervise esmaabi osutamise strateegiaid omandada soovivad;</li> <li>t&ouml;&ouml;andjaid erinevatest eluvaldkondadest;</li> <li>spetsialiste, kes t&ouml;&ouml;tavad kohalikes omavalitsustes;</li> <li>spetsialiste, kes t&ouml;&ouml;tavad haridusvaldkonnas;</li> <li>sotsiaalteenuste osutajaid</li> <li>ja k&otilde;iki teisi huvilisi, kes tahavad enda ja teiste vaimsesse tervisesse panustada.&nbsp;</li> </ul> <p>Koolituse tulemusel on osalejal teadmistel ja oskustel p&otilde;hinev valmisolek pakkuda vaimse tervise probleemiga abivajajale esmast tuge ja infot ning rakendada enda vaimse tervise toetamiseks p&otilde;hilisi eneseabiv&otilde;tteid.&nbsp;</p> <p>Koolituse l&auml;binu &hellip;</p> <ul> <li>m&otilde;istab h&auml;bim&auml;rgistamise m&otilde;ju vaimse tervise h&auml;irega inimesele.</li> <li>kasutab vaimse tervise mure korral inimese esmaseks toetamiseks vaimse tervise esmaabi tegevuskava p&otilde;hisamme;</li> <li>tunneb &auml;ra erinevatele vaimse tervise probleemidele viitava k&auml;itumise ja olulised riskifaktorid;</li> <li>kasutab m&otilde;nda vaimse tervise eneseabiv&otilde;tet.&nbsp;</li> </ul> <p>Varasemate &ldquo;Vaimse tervise esmaabi&rdquo; koolituste tulemusel on osalejad saanud selgeks esmaabi p&otilde;hisammud kui ka oluliselt julgemaks abi osutamisel.&nbsp;</p> <p>Koolituse kogumaht on 11 tundi, millest 1,5 on iseseisev t&ouml;&ouml;. Koolitus toimub Zoom keskkonnas ning eesti keeles. Ootame, et osaleja saab osa v&otilde;tta v&auml;hemalt 90% &otilde;ppet&ouml;&ouml;st.</p> <ul> <li>I koolitusp&auml;eval toimub &otilde;ppet&ouml;&ouml; 2x2h</li> <li>II koolitusp&auml;eval toimub &otilde;ppet&ouml;&ouml; 2x2h</li> <li>Vahepealsel perioodil toimub iseseisev &otilde;pitu praktiseerimine</li> <li>III koolitusp&auml;eval toimub &otilde;ppet&ouml;&ouml; 1,5h &ndash; praktika refleksioon</li> </ul> <p>&nbsp;</p> <p>Koolituse hind osalejale on 35 eurot + k&auml;ibemaks ehk kokku 42 eurot.</p> <p>Koolituse elluviimist toetab Sotsiaalministeerium.</p> <p>&nbsp;</p> <p>K&auml;esolevaga avame registreerimise allj&auml;rgnevatele koolitustele. Iga koolituse registreerimisvormis on n&auml;ha konkreetsete koolitusp&auml;evade kellaajad.</p> <p>&nbsp;</p> <p><b>M&auml;rtsis</b></p> <p>1-2.03+9.03.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2FN9KJ83jPxYW8xdcu7&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305156434%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=62wi1BZqhF1k0fv6q2TeoI2nkKoIeF8sSkASqxIrHlA%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/N9KJ83jPxYW8xdcu7</a></p> <p>3-4.03+9.03.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2Fw4htYPL5xTMtUUei9&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305156434%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=bytvSWE1Tnlx8ObtAOJVzaGywJUZo5Emznb1sq0UTgk%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/w4htYPL5xTMtUUei9</a></p> <p>5-6.03+12.03.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2FdRP3GuiQMFrkY1Xi7&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305166427%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=u9UaTrxXfAtbwQomNiv4sGC5PufF7TfKmpI1sQ8rKZc%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/dRP3GuiQMFrkY1Xi7</a></p> <p>8-9.03+15.03.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2FJAhLEgKtUFj9amTy8&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305166427%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=44WcDBYWLpL6LnmDWyBp3uMw7MI2f6UDpSZ9eLHn68o%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/JAhLEgKtUFj9amTy8</a></p> <p>9-10.03+16.03.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2Fe1vmnhRD6eUvoSEz9&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305176422%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=cu3uLTnn1YBNFasb9u4C84yRznqk3VQgmIXWMqmLV44%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/e1vmnhRD6eUvoSEz9</a></p> <p>10-11.03+16.03.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2FKVFTwdDPt8ATR1Uj7&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305176422%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=QmpMEd3aGr7PMru8y1Ed59R%2FwrktRqzNytYcwaHELzU%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/KVFTwdDPt8ATR1Uj7</a></p> <p>11-12.03+19.03.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2Fffjz2WVrgW6ZCuEu7&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305186420%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=LbSlWbX%2FJ1kqkVXJgcORKjtm3OI5h6kZ9edXsqtPgDM%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/ffjz2WVrgW6ZCuEu7</a></p> <p>16-17.03+24.03.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2F1YeeZNNMVTHRNVGb8&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305186420%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=Lh5e%2FsMZs7QAuaSpqk%2Bvu5eff2pUSHgcSokdWqHWu%2Bo%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/1YeeZNNMVTHRNVGb8</a></p> <p>17-18.03+24.03.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2FxXvoza8ADspuaTox9&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305196413%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=FIwxmDqjLCxZAxq5CBLsTXTZc2JnxWfvgiQ%2FnrJFBZg%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/xXvoza8ADspuaTox9</a></p> <p>22-23.03+30.03.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2FEgmSgkcaeNbBnnAG9&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305196413%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=nQsE0Lt7vjKotVSDnom8qX3cHRuaMarjeQ%2Bn2eg%2BeEM%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/EgmSgkcaeNbBnnAG9</a></p> <p>22-23.03+30.03.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2FddmCPajDc9jk4G249&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305196413%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=vZFJJy%2F4PphUp1j5JsX4mwXhPr6u%2BHTkGfOTswQYpig%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/ddmCPajDc9jk4G249</a></p> <p>26-27.03+5.04.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2F4waonToc87gq5t9b7&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305206405%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=gqai4gklfCA9ez6n9O1MMWwWSYeRsm3vkeDGZVDH8gI%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/4waonToc87gq5t9b7</a></p> <p><b>Aprillis</b></p> <p>1.-2.04.+9.04.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2FrUks3gVsgc7BtAq59&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305206405%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=VaWnywjigUbqgOWhzGSIKcn0C8VxYDMTiI4p77%2BSaYQ%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/rUks3gVsgc7BtAq59</a></p> <p>5.-6.04.+13.04.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2Fu4vQYyvgAkquPHDx6&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305216402%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=B1loFGtjx2PmlZbC%2F%2B4G2EzAbyQJj518GEYlBlhbmT8%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/u4vQYyvgAkquPHDx6</a></p> <p>7.-8.04.+14.04.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2Fk4R4kcbDWyHBfCbHA&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305216402%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=FrnWvEkJsxKpGds%2BoLPG3ImSj6kSUJrLr9c%2BblkCd6A%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/k4R4kcbDWyHBfCbHA</a></p> <p>8.-9.04.+15.04.21 &nbsp;&ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2FywYJCeJqyW1zZ6GUA&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305226393%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=j0Re4%2BJ8qJjjjfaXqtvG4ROPiflorf3H8Ekw%2Bo4eUeo%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/ywYJCeJqyW1zZ6GUA</a></p> <p>12.-13.04.+19.04.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2FTisWahCjEP9ZfLJGA&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305226393%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=Xx0IvT%2B2GoJT2cLCWcmQg8Jsj%2FLQhxjbNniojRTn6Fs%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/TisWahCjEP9ZfLJGA</a></p> <p>14.-15.04.+20.04.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2FewGUhqhNsoq9srza6&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305236387%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=IhJQD%2BrTLU6ceaPbmiNntX6f%2FQ2gYpBG0gyR2xqSxQA%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/ewGUhqhNsoq9srza6</a></p> <p>19.-20.04.+27.04.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2FCyRvoxBqP3WMKrbDA&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305236387%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=juEccW%2BLfXPVGku5ulFQElgJwOkoh1pOW2Mu%2BNxJCGM%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/CyRvoxBqP3WMKrbDA</a></p> <p>28.-29.04.+6.05.21 &ndash; registreerimine: <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fforms.gle%2FhD79WHg2qUjHjzDR8&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305236387%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=%2BFnfMI5Sh4l%2FeTO1jAcjY8MumLQgVjUjdOhm6Dko6k8%3D&amp;reserved=0">https://forms.gle/hD79WHg2qUjHjzDR8</a></p> <p>&nbsp;</p> <p>Lisainfo koolituste kohta: <a href="mailto:nele@peaasi.ee">nele@peaasi.ee</a></p> <p>&nbsp;</p> <p>Kohtumiseni!</p> <p>MT&Uuml; Peaasjad meeskond</p> <p>Nele Mets<br /> Koolituste koordinaator / juhtumikorraldaja<br />E-post: <a href="mailto:nele@peaasi.ee" target="_blank">nele@peaasi.ee<br /></a>Telefon: 5090596</p> <p><a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fpeaasi.ee%2F&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305246381%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=RITBsG5CfUaw9JRjjAresqVQYb8znhd3sGNC3sFSLDY%3D&amp;reserved=0" target="_blank">Peaasi.ee</a></p> <p><a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fesmaabi.peaasi.ee%2F&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305246381%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=KjORpyfBpVSuwBcGoX5EZ2A%2FUm5xbNss1igb8WisWuw%3D&amp;reserved=0" target="_blank">https://esmaabi.peaasi.ee/</a>&nbsp;<br /> <a href="https://eur01.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fwww.facebook.com%2FPeaasi.ee&amp;data=04%7C01%7Ckulli.luuk%40tai.ee%7Ced06e0dbdcde4d3f3d2008d8d735520a%7C06ec74b9048245ad82748fc6bb87e98b%7C0%7C0%7C637495971305256380%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C1000&amp;sdata=lYwh9QBnuIxRE5LiMmu93czswlFRYLCtxWGRs3ds1tM%3D&amp;reserved=0" target="_blank">facebook.com/Peaasi.ee</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2949Kas lühendatud tööpäev kehtib ka kaugtööl olijale?2021-02-22<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan IT ettev&otilde;ttes ja koroonapandeemia t&otilde;ttu teevad k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad kodust kaugt&ouml;&ouml;d. T&ouml;&ouml;aeg on meil j&auml;&auml;nud tavap&auml;raselt kella 8st kuni 17ni. &Uuml;lemus saatis meile koosolekukutse 23. veebruariks kell 15.30. Juhtisin tema t&auml;helepanu, et 23.02 on l&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;p&auml;ev ja peaksime&nbsp; koosoleku varem tegema. &Uuml;lemus vastas, et kuna k&otilde;ik on kaugt&ouml;&ouml;l, siis l&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;p&auml;eva meile kohaldama ei pea, sest me oleme ju nagunii kodus. Kas l&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;p&auml;ev kehtib ikkagi k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele, ka neile, kes on kaugt&ouml;&ouml;l?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Sandra Kuus, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist:</i></b> T&ouml;&ouml;p&auml;evi l&uuml;hendatakse uusaasta, Eesti Vabariigi aastap&auml;eva, v&otilde;idup&uuml;ha ja j&otilde;ululaup&auml;eva eel. Nii ongi selle n&auml;dala teisip&auml;ev ehk 23. veebruar l&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;p&auml;ev. Kui t&ouml;&ouml;taja on 23. veebruaril t&ouml;&ouml;l, tuleb t&ouml;&ouml;aega kolme tunni v&otilde;rra l&uuml;hendada.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;p&auml;eva tuleb l&uuml;hendada k&otilde;igil t&ouml;&ouml;tajatel, ka neil, kes on kaugt&ouml;&ouml;l. T&ouml;&ouml;p&auml;eva saab l&uuml;hendamata j&auml;tta ainult poolte kokkuleppel, st nii t&ouml;&ouml;taja kui ka t&ouml;&ouml;andja peavad olema sellega n&otilde;us. T&ouml;&ouml;andja peaks sellisel juhul h&uuml;vitama ka v&otilde;imaliku &uuml;letunnit&ouml;&ouml; kas tasustatud vaba ajaga v&otilde;i kokkuleppel rahas 1,5 kordselt. Soovitame Teil t&ouml;&ouml;andjale selgelt vastata, kas olete n&otilde;us, et t&ouml;&ouml;p&auml;eva ei l&uuml;hendata, sest &uuml;hepoolselt t&ouml;&ouml;andja seda otsustada ei saa.&nbsp;</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml;l kehtivad tavalised t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja piirangud, t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib kasutada t&ouml;&ouml;ajal puhkepause ning t&ouml;&ouml;andja peab pidama t&ouml;&ouml;aja arvestust.</p> <p>Foto: Pexels</p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2948Peresõbraliku tööandja programmi esimene järelhindamine esmavilistlastele on tehtud2021-02-19<p><b>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programmi raames l&auml;bisid j&auml;relhindamisprotsessi kokku 13 organisatsiooni, kellele 2018. aastal oli v&auml;ljastatud kas kuld-, h&otilde;be- v&otilde;i pronkstaseme m&auml;rgis. Komisjon otsustas senist taset t&otilde;sta Baltic Restaurants Estonia AS-il, kes p&auml;lvis h&otilde;bem&auml;rgise ja DPD Eesti AS-il t&otilde;sta m&auml;rgise kuldtasemele. Samaks j&auml;i tase 11-l organisatsioonil.&nbsp; </b>&nbsp;</p> <p>Programmi koordinaatori Marge Laansoo s&otilde;nul on k&otilde;ik organisatsioonid kenasti pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikke v&auml;&auml;rtusi ja meetmeid viimase kahe aasta jooksul elus hoidnud. &ldquo;Kui osad organisatsioonid l&auml;henesid pigem tunnetuslikult ja hoidsid teema olulisust justkui kuklas meeles, siis oli suur r&otilde;&otilde;m t&otilde;deda, et paljud organisatsioonid on v&auml;ga s&uuml;steemsed ja sihip&auml;rased ning t&ouml;&ouml;tajate ja nende perede heaolu leidis r&otilde;hutamist ka organisatsiooni strateegilistes plaanides. On selgelt n&auml;ha, et koroonaviirusest tingitud habras situatsioon on t&ouml;&ouml;andjaid v&auml;ga t&otilde;siselt m&otilde;jutanud ning seda enam v&auml;&auml;rib esile t&otilde;stmist n&auml;iteks ettev&otilde;te, kes t&ouml;&ouml;mahu v&auml;henedes on suutnud s&auml;ilitada oma t&ouml;&ouml;tajate palgad ning v&auml;ltida koondamisi ja suur organisatsioon, kes s&auml;ilitas oma riskigruppi kuuluvate t&ouml;&ouml;tajate palga ka siis, kui t&ouml;&ouml;tajatel ei olnud koroonareeglite t&otilde;ttu v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;le&nbsp; tulla.&rdquo;</p> <p>Kohtumistelt organisatsioonidega j&auml;i selgelt k&otilde;lama ka t&ouml;&ouml;tajate vaimse tervise teema. &ldquo;Pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikud t&ouml;&ouml;andjad on t&ouml;&ouml;tajate vaimset tervist fookuses hoidnud juba programmist v&auml;ljudes, kuid praegune situatsioon on neid veelgi enam parimaid lahendusi otsima pannud. T&ouml;&ouml;tajatele pakutakse vastavaid koolitusi, v&otilde;imaldatakse mentori, coachi, ps&uuml;hholoogi n&otilde;ustamist ja suunatakse juhte enam t&ouml;&ouml;tajatega &uuml;ks-&uuml;hele suhtlema,&rdquo; lisas Laansoo.&nbsp;</p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja l&otilde;ppm&auml;rgise omanikud kulla tasemel on j&auml;tkuvalt Swedbank, Eesti Maksu- ja Tolliamet, Scoro Software O&Uuml;, Incap Electronics Estonia O&Uuml;, Ragn Sells AS, ADM Interactive O&Uuml; ja Proekspert AS. H&otilde;betasemel j&auml;tkavad Tartu Vangla, BDO Eesti AS ja must maja O&Uuml; ning pronksil Tartu Terminal AS. Programm n&auml;eb ette, et iga kahe aasta tagant hinnatakse organisatsioone uuesti ning komisjonil on &otilde;igus ka senist taset t&otilde;sta v&otilde;i langetada. Programmi esmavilistlaste osas otsustas komisjon j&auml;tta taseme samaks 11 organisatsiooni puhul ning kaht organisatsiooni tunnustati taseme t&otilde;stmisega. Programm on ellu kutsutud eesm&auml;rgiga muuta erinevate organisatsioonide t&ouml;&ouml;keskkond pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikumaks.</p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja l&otilde;ppm&auml;rgised on praeguseks v&auml;ljastatud kokku 64-le organisatsioonile. K&otilde;igi alg- ja l&otilde;ppm&auml;rgise p&auml;lvinud organisatsioonidega saab tutvuda <a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tootamist-toetavad-tegevused/Peresobralik-tooandja/Peresobraliku-tooandja-margis/Tooandjad-kes-osalevad-margise-taotlemisel">siin</a>.</p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programm kestab 1,5-3 aastat, misj&auml;rel v&auml;ljastatakse organisatsioonile l&otilde;ppm&auml;rgis, kas pronks-, h&otilde;be- v&otilde;i kuldtasemel. Konsulteerimis- ja hindamisprotsess k&auml;tkeb endas t&ouml;&ouml;elu erinevaid aspekte, alates v&auml;rbamisest kuni t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamiseni, h&otilde;lmates muu hulgas t&ouml;&ouml;tajate tunnustamist ja professionaalse arengu toetamist ning organisatsiooni hea t&ouml;&ouml;keskkonna, suhtlemiskliima, organisatsioonikultuuri ja info liikumise tagamist.</p> <p>2021. aastal kahjuks programmi uusi organisatsioone vastu ei v&otilde;eta seoses Euroopa Sotsiaalfondi rahastusperioodi l&otilde;ppemisega. Kui organisatsioonil on huvi uue v&otilde;imaliku taotlusvooru vastu, siis kirjutage aadressil <a href="mailto:marge.laansoo@civitta.com">marge.laansoo@civitta.com</a>.</p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programmi on ellu kutsunud Sotsiaalministeerium koost&ouml;&ouml;s Civitta Eesti AS-iga. 2017. aastast v&auml;lja antavat m&auml;rgist saavad taotleda nii t&ouml;&ouml;andjad era- ja avalikus sektoris kui ka kodaniku&uuml;hendused.</p> <p>Rohkem infot:</p> <p>Marge Laansoo<br />Civitta Eesti AS<br />E-post: <a href="mailto:marge.laansoo@civitta.com">marge.laansoo@civitta.com</a></p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2947Töötajate nägemiskontrolli saatmise ning prillide hüvitamise kord lihtsustub2021-02-19<p><b>Valitsus kinnitas neljap&auml;eval m&auml;&auml;ruse muudatused, mille kohaselt on t&ouml;&ouml;andjal v&otilde;imalik korraldada t&ouml;&ouml;tajale tervisekontrolli vahepealsel ajal silmade ja n&auml;gemise kontrolli ka silmaarsti v&otilde;i optometristi juures. Samuti lihtsustub prillide h&uuml;vitamise kord t&ouml;&ouml;andja poolt.</b> <b>Muudatused j&otilde;ustuvad 1. m&auml;rtsist.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>&bdquo;Oluline on, et t&ouml;&ouml;tajale oleksid tagatud vajalikud abivahendid, hoolimata n&auml;gemish&auml;irete tekke p&otilde;hjustest ning sellest, kas tervisekontrollide vahepealsel ajal kontrollis n&auml;gemist t&ouml;&ouml;tervishoiuarst, silmaarst v&otilde;i optometrist,&ldquo; &uuml;les tervise- ja t&ouml;&ouml;minister <b>Tanel Kiik</b>. &bdquo;T&ouml;&ouml;tajate n&auml;gemiskontrolli saatmisel tuleks arvestada, et aluseks on n&auml;gemish&auml;ire esinemine, millest tulenevalt on t&ouml;&ouml;tajal t&ouml;&ouml;tamine kuvariga h&auml;iritud, mitte aga n&auml;gemish&auml;ire p&otilde;hjus.&ldquo;&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti, silmaarsti v&otilde;i optometristi tehtavas kontrollis selgub, et t&ouml;&ouml;taja vajab prille v&otilde;i muid n&auml;gemisteravust korrigeerivaid abivahendeid, h&uuml;vitab t&ouml;&ouml;andja kokkuleppel t&ouml;&ouml;tajaga nende maksumuse. H&uuml;vitise suurus ja maksmise sagedus s&otilde;ltub aga t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja vahelisest kokkuleppest ning sellest, kas t&ouml;&ouml;taja kasutab neid ka t&ouml;&ouml;v&auml;lisel ajal. T&ouml;&ouml;andja poolt m&auml;&auml;ratud h&uuml;vitise summa peab olema piisav, et selle eest oleks v&otilde;imalik need ka soetada. Olulise muudatusena saab t&ouml;&ouml;andja h&uuml;vitada prillid v&otilde;i muud n&auml;gemisteravust korrigeerivad abivahendid maksuvabalt ka silmaarsti v&otilde;i optometristi otsuse/t&otilde;endi alusel.&nbsp;</p> <p>Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis kokku 598 300 palgat&ouml;&ouml;tajat. Eesti t&ouml;&ouml;elu-uuringu (2015.a) andmetel puutub 46,5% t&ouml;&ouml;tajatest t&ouml;&ouml;tamisel v&auml;hemalt veerandi t&ouml;&ouml;ajast kokku kuvariga.<b>&nbsp;</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>TAUST:</b></p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus lubab h&uuml;vitada ka teiste l&auml;hit&ouml;&ouml;d/keskmisel kaugusel t&ouml;&ouml;d tegevate inimeste, n&auml;iteks &otilde;mblejate, prillide v&otilde;i muude n&auml;gemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse.</p> <p>Enne h&uuml;vitamist on aga oluline, et:</p> <ol> <li>t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sis oleksid hinnatud t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevaid riskid, nende m&otilde;ju t&ouml;&ouml;taja tervisele ja ohutusele ning samuti ka t&ouml;&ouml;kohtade ja t&ouml;&ouml;vahendite kasutamisega ja t&ouml;&ouml;korraldusega seotud riskid;</li> <li>t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si l&auml;biviimisel oleks selgunud koormus t&ouml;&ouml;taja silmadele;</li> <li>tegevuskavas n&auml;hakse ette t&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli raames silmade ja n&auml;gemise kontrolli vajadus;</li> <li>t&ouml;&ouml;tervishoiuarst on teinud otsuse vajaduse kohta prillide v&auml;ljastamiseks.</li> </ol> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2944Kümme aastat meetmeid tervena vananemise ja töötamise saavutamiseks2021-02-18<p>&Uuml;hinenud Rahvaste Organisatsioon kuulutas 2021.&ndash;2030.&nbsp;aasta&nbsp;<a href="https://www.who.int/initiatives/decade-of-healthy-ageing" target="_blank">tervena vananemise aastak&uuml;mneks<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>, et vahendada tungivat vajadust v&otilde;tta &uuml;lemaailmseid meetmeid vanemaealiste inimeste tervise parandamiseks.</p> <p>Euroopa suurim probleem on vananev ja v&auml;henev t&ouml;&ouml;j&otilde;ud: prognoositakse, et 2030.&nbsp;aastaks moodustavad 55&ndash;64aastased t&ouml;&ouml;tajad v&auml;hemalt 30% t&ouml;&ouml;j&otilde;ust. Samas lahkub palju t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;turult enne pensionikka j&otilde;udmist.</p> <p>Kestlikud lahendused, et tagada alates isiku t&ouml;&ouml;elu algusest ohutud, tervislikud ja &otilde;iglased tingimused, on keskse t&auml;htsusega selle ebasoodsa protsessi peatamisel ja tootlikkuse suurendamisel pikas perspektiivis.</p> <p>Et toetada poliitika arengut selles t&auml;htsas valdkonnas,&nbsp;tehti kogu Euroopa vananevatele t&ouml;&ouml;tajatele suunatud poliitikate ja algatuste rohkeid anal&uuml;&uuml;se&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/themes/osh-management-context-ageing-workforce/ep-osh-project">projektis</a>, mille&nbsp;EU-OSHA viis l&auml;bi m&otilde;ni aasta tagasi.</p> <p>Projekti&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/themes/osh-management-context-ageing-workforce/ep-osh-project">&bdquo;Ohutum ja tervislikum t&ouml;&ouml; s&otilde;ltumata east &ndash; t&ouml;&ouml;ohutus ja t&ouml;&ouml;tervishoid vananeva t&ouml;&ouml;j&otilde;u kontekstis&ldquo;</a>&nbsp;ja selle eri v&auml;ljaannete lisateave</p> <p>Vaadake, kuidas Euroopa riigid lahendavad t&ouml;&ouml;kohal esinevaid t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu probleeme, uurides meie&nbsp;<a href="https://visualisation.osha.europa.eu/ageing-and-osh#!/" target="_blank">vananemise ning t&ouml;&ouml;ohutuse ja tervishoiu andmete visualiseerimise vahendit<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>, mis avaldati 2017.&nbsp;aastal.</p> <p>Tutvuge&nbsp;<a href="https://eguides.osha.europa.eu/all-ages">e-juhendiga &bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad s&otilde;ltumata east&ldquo;</a>, milles antakse praktilist teavet t&ouml;&ouml;ohutuse ja -tervishoiu juhtimiseks vananeva t&ouml;&ouml;j&otilde;u kontekstis.</p> <p>Aidake meil edendada tervislikke t&ouml;&ouml;tavu k&otilde;igis vanuser&uuml;hmades &ndash; kasutage ja jagage praktilisi materjale, mis saadi&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/et/previous-campaigns/all-ages-2016-17" target="_blank">aastatel 2016&ndash;2017 toimunud kampaania &bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad s&otilde;ltumata east&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;kaudu</p> <p>Lugege ka meie hiljuti avaldatud&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/publications/analysis-case-studies-working-chronic-musculoskeletal-disorders/view" target="_self">krooniliste luu- ja lihaskonna vaevustega t&ouml;&ouml;tamise juhtumiuuringute anal&uuml;&uuml;si</a>&nbsp;</p> <p>Foto: Pexels</p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/health-and-safety-ageing-workers-priority-all">EU-OSHA</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2943Peaasi.ee, Tervise Arengu Instituut ja Tööandjate Keskliit kutsuvad märtsis läbi viima V-vitamiini kuuri ja mõõtma töötajate emotsionaalset enesetunnet2021-02-17<p>Oleme sel kevadel isegi rohkem vitamiinivaeguses kui tavaliselt. Pingelised ajad on nii ees kui selja taga ja vajame turgutust. Kevadine aeg on ka varasematel aastatel olnud suitsiidiriski poolest raskem periood. <a href="https://peaasi.ee/">Peaasi.ee</a> on v&otilde;tnud peale pikka s&uuml;gis-talvist perioodi fookusesse viis vaimse tervise vitamiini, mis aitavad inimestel tasakaalu hoida.&nbsp;</p> <p><b>Millised on viis vaimse tervise vitamiini?</b></p> <ul> <li>puhkus ja hea uni</li> <li>liikumine ja &uuml;hised tegevused</li> <li>tasakaalustatud toitumine</li> <li>head suhted</li> <li>positiivsete emotsioonide kogemine&nbsp;</li> </ul> <p><b>Vitamiinikuur kestab 01. m&auml;rtsist kuni 4. aprillini.</b></p> <p>Igal n&auml;dalal v&otilde;tame vaimse tervise vitamiini komponentidest fookusesse &uuml;he.</p> <p>Teadlikkuse ning teadvustamise t&otilde;stmiseks tutvustame vaimse tervise vitamiini viit komponenti artiklite, kogemuslugude ning veebiseminaride vahendusel. Lisaks anname inimestele v&otilde;imaluse enda vitamiinitaset veebis testida ning jagame soovitusi, kuidas vaimset heaolu kasvatada v&otilde;imendades s&otilde;numeid ka massimeedias.</p> <p><b>Emotsionaalse enesetunde m&otilde;&otilde;tmine ettev&otilde;tetes</b></p> <p><b>V-vitamiini kampaania keskendub vaimse tervise tugevdamisele, kuid oluline on olla teadlik ka vaimse tervise raskustest. See v&otilde;imaldab &otilde;igel ajal p&ouml;&ouml;rata t&auml;helepanu enesehoiule, kasutada l&auml;hedaste v&otilde;i kolleegide tuge ning vajadusel professionaalset abi otsida.</b></p> <p>Kaasame organisatsioone, kes osalevad Peaasi.ee keskkonnas oma t&ouml;&ouml;tajatega emotsionaalse enesetunde k&uuml;sitlusel.</p> <p>K&uuml;sitluse aluseks on <b>EEK-2</b> test:<a href="https://peaasi.ee/test/"> https://peaasi.ee/test/</a>. Testi saab t&auml;ita nii eesti, vene kui inglise keeles. Testi on v&otilde;imalik t&auml;ita elektrooniliselt. Test saab koosnema 23 k&uuml;simusest ning t&auml;itmine v&otilde;tab aega kuni 10 minutit.</p> <p>Iga inimene saab enda tulemuste kohta tagasiside koos soovitustega tervise tugevdamiseks.&nbsp;</p> <p>Iga ettev&otilde;te saab koondtulemuse oma ettev&otilde;tte kohta Peaasi.ee meeskonnalt.</p> <p>Tulemustes sisalduvad j&auml;rgmised n&auml;itajad:</p> <ol> <li>Testi t&auml;itjate arv</li> <li>Depressiooni tunnuste esinemine (% ja inimeste arv)</li> <li>Erinevate &auml;revush&auml;irete tunnuste esinemine (% ja inimeste arv)</li> <li>Uneprobleemide tunnuste esinemine (% ja inimeste arv)</li> <li>Sooline jaotus</li> <li>Vanusegrupi jaotus</li> </ol> <p>Koos organisatsiooni koondtulemustega on v&otilde;imalik saada ka esmaseid soovitusi, kuidas oma t&ouml;&ouml;tajaid toetada.</p> <p>K&uuml;sitluse koondtulemusi on plaanis tutvustada avalikult, kuid iga testit&auml;itja ja organisatsiooni tulemused j&auml;&auml;vad anon&uuml;&uuml;mseks.</p> <p><b>K&uuml;sitluse ajakava:</b></p> <ul> <li><b>Kuni 28.02.2021</b>. registreerumine k&uuml;sitlusele.</li> <li><b>01.03-05.03</b>:iga organisatsioon saab ainult ettev&otilde;ttesiseseks kasutamiseks m&otilde;eldud kutse ja osalemise lingi</li> <li><b>08.03.-21.03.</b> organisatsiooni t&ouml;&ouml;tajatel on v&otilde;imalik teste t&auml;ita. Iga t&auml;itja saab oma tulemuse ja soovitused koheselt.</li> <li><b>22.03.-26.03.</b> saabub k&uuml;sitluse tulemuste koondtulemuste kokkuv&otilde;te organisatsioonile.</li> </ul> <p>Soovi korral on v&otilde;imalik saada igal kampaania n&auml;dalal organisatsioonis jagamiseks V-vitamiinide soovitusi ja eri formaadis teabematerjale.</p> <p><b>Registreeri oma organisatsioon k&uuml;sitlusele siin</b>:<a href="https://forms.gle/w8WxjyG6r7SkpL9f9"> </a><a href="https://forms.gle/w8WxjyG6r7SkpL9f9">https://forms.gle/w8WxjyG6r7SkpL9f9</a></p> <p><b>Lisainfo k&uuml;sitluses osalemise kohta: </b></p> <p>Anna-Kaisa Oidermaa, <a href="mailto:anna-kaisa.oidermaa@peaasi.ee">anna-kaisa.oidermaa@peaasi.ee</a>, Peaasi.ee tegevjuht</p> <p><b><i>Kui soovite V-vitamiini teavituses oma organisatsiooniga aktiivsemalt kaasa l&uuml;&uuml;a, v&otilde;tke &uuml;hendust: <a href="mailto:sandra@peaasi.ee">sandra@peaasi.ee</a></i></b><b><i>&nbsp;</i></b></p> <p><b><i>Kampaania rahastajad, partnerid ja kaasam&otilde;tlejad on</i></b><b><i></i></b></p> <p><i>T&ouml;&ouml;andjate Keskliit, Eesti Haigekassa, Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, Rademar, Rahva Raamat, </i></p> <p><i>Eesti Energia, Terviserajad, Coop, T&Uuml; Eesti geenivaramu, T&Uuml;, TEDxTallinn, Tartu Linn, Valge &Otilde;hupall, Teeviit.</i></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2942Kallas: kolded on töökohtades ja kodudes, mitte restoranides2021-02-17<div class="lead"> <p>Peaminister Kaja Kallas (RE) &uuml;tles "Aktuaalse kaamera" stuudiointervjuus, et viiruse piiramisel annaks paremat tulemust inimeste kodusele t&ouml;&ouml;le saatmine, kui restoranide sulgemisaja varasemaks toomine.</p> </div> <div class="text flex-row"> <p>"Kui me teame, et p&otilde;hilised kolded on meil kodudes ja t&ouml;&ouml;kohtades, siis sellele ei aita ju piirangute tegemine n&auml;iteks meelelahutusasutustes. Seal peab olema p&otilde;hjuslik seos. Me peame suutma seda p&otilde;hjendada, miks &uuml;ks v&otilde;i teine asi tehtud on. Restoranides meil ei ole ju koldeid, meil on kolded t&ouml;&ouml;kohtades ja kodudes," &uuml;tles Kallas.</p> <p>"Minu jaoks t&ouml;&ouml;taks see k&otilde;ige paremini, kui t&ouml;&ouml;andjad m&otilde;istaksid ja &uuml;tleksid inimestele, et olge kenad, teie l&auml;hete n&uuml;&uuml;d kodut&ouml;&ouml;le, olete &uuml;ks-kaks n&auml;dalat kodukontoris ja sellest oleks palju suurem m&otilde;ju selle nakatumise allasaamisel kui sellel, et restoranid l&auml;hevad tund aega varem kinni," lisas peaminister.</p> <p>Keskerakonna esimees J&uuml;ri Ratas &uuml;tles teisip&auml;eval, et tema hinnangul on s&ouml;&ouml;gikohtade kella 21-ni lahti hoidmine t&auml;nases viiruse olukorras liiga pikk aeg ning see tuleks tuua ettepoole.</p> <p>Kallase s&otilde;nul on oluline suure eesm&auml;rgi p&uuml;stitamine. "Kui meie eesm&auml;rk on see, et meie meditsiinis&uuml;steem peaks vastu, siis sellest l&auml;htuvalt me peaksime ka vaatama, mis m&otilde;jutab neid numbreid. Kui meie eesm&auml;rk on midagi muud, siis piirangud peaksid sellest l&auml;htuma. Me ei saa v&otilde;tta eesm&auml;rgiks seda, et me paistaks mingis edetabelis lihtsalt hea v&auml;lja, kui selle tulemusena inimesed kaotavad t&ouml;&ouml;," r&auml;&auml;kis Kallas.</p> <p>Kallase s&otilde;nul on valitsuse laual ettepanekut piiranguteks &uuml;le Eesti, otsusteni j&otilde;uab valitsus neljap&auml;eval.</p> <p><span>Vaktsineerimise korraldusega ei saa rahul olla</span></p> <p>Kallas nentis, et praeguse vaktsineerimise korraldusega ei saa rahul olla ning valitsus t&ouml;&ouml;tab selle nimel, et see toimima saada. "Me peame saama selle korrektselt toimima, et inimesed saaksid vaktsineeritud, vaktsiinide logistika toimiks, oleks selged vastutajad ja see hakkas toimima libedalt," s&otilde;nas ta.</p> <p>"Vaktsineerimine aitab meid sellest kriisist v&auml;lja ja k&otilde;ik doosid, mis tulevad, peame me kasutusse andma. Jah, siiamaani on olnud probleem pigem selles, et tarneid ei tule, et neid vaktsiine pole piisavalt palju. N&uuml;&uuml;d, kus neid peaks hakkama vastavalt lepingutele rohkem tulema, ei peaks ka selliseid pudelikaelu ja t&otilde;rkeid enam olema," r&auml;&auml;kis Kallas.</p> <p>Kallase s&otilde;nul v&otilde;iks vaktsineerimine toimuda ka laup&auml;eviti ja p&uuml;hap&auml;eviti. "Jah, me peaksime vaktsineerima k&otilde;ikidel p&auml;evadel, kus me saame vaktsineerida, nendes kohtades, kus seda teha saab, kus oleks mugav inimestel k&auml;ia ja tervishoiut&ouml;&ouml;tajatel vaktsineerida. T&otilde;epoolest me peame seda igap&auml;evast vaktsineeritute numbrit t&otilde;stma," &uuml;tles Kallas.</p> </div> <p class="editor editor-design">Toimetaja:&nbsp;<span class="name">Aleksander Krjukov</span></p> <p class="editor editor-design"><span class="name">Allikas: <a href="https://www.err.ee/1608112504/kallas-kolded-on-tookohtades-ja-kodudes-mitte-restoranides">ERR.ee</a></span></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2941Mitmekesisuse päev tuleb 12. mail!2021-02-17<p>Maikuu on Euroopa mitmekesisuse kuu ja Eestis kulmineerub selle t&auml;histamine&nbsp;<span>12. mail</span>&nbsp;<a href="https://humanrights.ee/teemad/mitmekesisus-ja-kaasatus/mitmekesisuse-paev/">mitmekesisuse p&auml;evaga</a>. Mitmekesisuse p&auml;ev on v&otilde;imalus jagada &uuml;ksteisega mitmekesisusest tulenevat r&otilde;&otilde;mu, &otilde;ppida midagi uut ja jagada toredaid kogemusi.</p> <p>Mitmekesisuse p&auml;eva t&auml;histamine on Eestis alguse saanud mitmekesisuse kokkuleppe eestvedajate ja v&otilde;rgustiku organisatsioonide initsitatiivil. Juba seitsmendat aastat toimuv algatus kaasab iga korraga j&auml;rjest rohkem organisatsioone ja koost&ouml;&ouml;partnereid, kes peavad oluliseks mitmekesisuse ja k&otilde;igi v&otilde;rdse kohtlemise edendamist.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjate jaoks on mitmekesisuse p&auml;ev hea v&otilde;imalus t&otilde;statada teema t&ouml;&ouml;tajate seas ja tuletada meelde, miks erinevuste austamine nende organisatsioonile oluline on. Igal aastal t&auml;histatakse mitmekesisust mitmek&uuml;mnes suuremas ja v&auml;iksemas organisatsioonis &uuml;le Eesti, korraldatud on nii olulisi avalikke arutelusid kui t&ouml;&ouml;tubasid ja viktoriine oma kollektiivi sees. P&auml;eva t&auml;histamises saab kaasa l&uuml;&uuml;a iga&uuml;ks &ndash; lisaks t&ouml;&ouml;andjatele on l&auml;bi aastate meiega koos t&auml;histanud s&otilde;pruskonnad, kohvikud ja restoranid, kultuuriklubid, kinod, noortekeskused, koolid. Kui sul on &auml;ge m&otilde;te v&otilde;i sinu plaanitud &uuml;ritus haakub teemaga ja tahaksid siduda seda p&auml;evaga, anna teada.&nbsp;Me tahame sinu tegemistest kuulda &ndash; pane oma mitmekesisuse p&auml;eva ettev&otilde;tmine kirja&nbsp;<a href="https://docs.google.com/forms/d/1U3IVt7URNHBOWE41B-TzMZiaNt32iwg-lue1NZs2k70/edit" target="_blank" rel="noopener nofollow" class="external">SIIN</a>! Ja m&auml;rgi end ka osalejaks&nbsp;<a href="https://fb.me/e/3aR2kkK9w" class="external" rel="nofollow">Facebooki &uuml;ritusel</a>!</p> <p>Mitmekesisuse p&auml;ev toimub&nbsp;<a href="https://ec.europa.eu/newsroom/just/item-detail.cfm?item_id=700254&amp;newsletter_id=883&amp;utm_source=just_newsletter&amp;utm_medium=email&amp;utm_campaign=Diversity%20Charters%20%20&amp;utm_content=European%20Diversity%20Month%20&amp;lang=en" target="_blank" rel="noopener nofollow" class="external">Euroopa mitmekesisuse kuu</a>&nbsp;raames. Mitmekesisuse kuud veab eest Euroopa Komisjon ning &uuml;hise t&auml;histamisega on liitunud k&uuml;mned Euroopa riigid.</p> <p>Allikas: <a href="https://humanrights.ee/2021/02/mitmekesisuse-paev-12-mail/">Inim&otilde;iguste keskus</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2940Ajakohastatud versioon: ELi suunised töökohtade ümberkorraldamise ja töötajate kaitse kohta COVID-19 ajal2021-02-16<p>Praegu pandeemiast r&auml;ngalt m&otilde;jutatud t&ouml;&ouml;maailmas peavad t&ouml;&ouml;andjad ja t&ouml;&ouml;tajad v&otilde;tma kasutusele uued menetlused ja tavad, et ennetada COVID-19 levikut t&ouml;&ouml;kohal. Kuigi vaktsineerimise tagaj&auml;rjel meetmed aja jooksul leevenevad, ei ole selge, mil m&auml;&auml;ral v&otilde;i millal tavap&auml;rased tegevused taastuvad.</p> <div class="field field-name-body field-type-text-with-summary field-label-hidden"> <div class="field-items"> <div class="field-item even"> <p>T&ouml;&ouml;ohutus ja t&ouml;&ouml;tervishoid pakuvad praktilist tuge t&ouml;&ouml; kohandamiseks uuele olukorrale ning aitavad t&otilde;kestada COVID-19 levikut. Et sellele protsessile kaasa aidata, andis EU-OSHA hiljuti v&auml;lja eelmisel aastal avaldatud t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu ELi suuniste l&auml;bivaadatud versiooni. Suunised h&otilde;lmavad n&auml;iteid meetmetest, mis aitavad t&ouml;&ouml;andjal luua tegevuse alustamisel v&otilde;i j&auml;tkamisel piisavalt ohutu ja tervisliku t&ouml;&ouml;keskkonna.&nbsp;</p> <p>Lugege ja jagage ajakohastatud ELi suuniseid (25&nbsp;keeles):</p> <p><a href="https://oshwiki.eu/wiki/COVID-19:_Back_to_the_workplace_-_Adapting_workplaces_and_protecting_workers" target="_blank">COVID-19: tagasi t&ouml;&ouml;le<strong>.&nbsp;</strong>T&ouml;&ouml;kohtade &uuml;mberkorraldamine ja t&ouml;&ouml;tajate kaitse<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;(<a href="https://osha.europa.eu/et/publications/covid-19-back-workplace-adapting-workplaces-and-protecting-workers/view">PDF-versioon</a>)&nbsp;</p> <p>Lisaks:&nbsp;</p> <ul> <li>OSHwiki&nbsp;<a href="https://oshwiki.eu/wiki/COVID-19:_guidance_for_the_workplace" target="_blank">COVID-19: suunised t&ouml;&ouml;kohtadele&nbsp;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></li> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/covid-19-resources-workplace">Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad peatavad pandeemia</a>&nbsp;&nbsp;</li> </ul> </div> <div class="field-item even"></div> <div class="field-item even">Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/update-eu-guidance-adapting-workplaces-and-protecting-workers-time-covid-19" target="_blank">EU-OSHA</a></div> </div> </div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2938Isikukaitsevahendist keeldumine2021-02-15<p><b>Lugeja k&uuml;sib:</b> T&ouml;&ouml;tan laot&ouml;&ouml;tajana ja pean kasutama k&auml;sikahvelk&auml;ru. K&auml;ru kasutan umbes pool t&ouml;&ouml;ajast, aga mitte j&auml;rjest. Meile tuli aasta alguses uus laojuhataja ja ta on juba mitu korda mulle teinud m&auml;rkuse, et mul ei ole turvajalan&otilde;usid jalas. Ma selgitan talle iga kord, et kasutan k&auml;ru 5-10 minutit ainult j&auml;rjest ja ma ei pea sellep&auml;rast turvajalan&otilde;usid kandma. Meile on k&uuml;ll turvajalan&otilde;ud v&auml;ljastatud, kuid tossudega on hulga mugavam k&otilde;ndida ja suvel palavaga k&auml;isime pl&auml;tudega t&ouml;&ouml;l. Uus laojuhataja seda ei luba ning &uuml;tles, et teeb mulle kirjaliku hoiatuse. Ja kui ma ei hakka turvajalan&otilde;usid kandma siis l&otilde;petatakse minuga t&ouml;&ouml;suhe. Aga t&ouml;&ouml;andja ei saa ju sundida mind turvajalan&otilde;usid kandma, kui need on ebamugavad ja ma ei t&ouml;&ouml;ta terve p&auml;eva k&auml;sikahvelk&auml;ruga.&nbsp;&nbsp;</p> <p><b>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant Piret Kaljula:</b> K&auml;sikahvelk&auml;ru kasutamisel on olemas t&otilde;sine jalavigastuse oht, eriti kui teisaldatakse raskeid koormaid. Kui k&auml;ru rattaga &uuml;le varba s&otilde;ita, siis v&otilde;ib tagaj&auml;rjeks olla varbaluu murd, mis on raske tervisekahjustus ning mille paranemine v&otilde;tab pikalt aega. Kui t&ouml;&ouml;andja on riskianal&uuml;&uuml;si tulemusel j&otilde;udnud j&auml;reldusele, et k&auml;sikahvelk&auml;ru kasutamisel esineb jalavigastuse oht ning on sellest tulenevalt kehtestanud korra, et k&auml;sikahvelk&auml;ru kasutamisel tuleb kanda turvajalan&otilde;usid, siis peab t&ouml;&ouml;taja neid ka kandma.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja k&auml;itumine teie poolt kirjeldatud olukorras on &otilde;ige &ndash; teile on selgitatud, et peate turvajalan&otilde;usid kandma. Turvajalan&otilde;ud on teile ka v&auml;ljastatud, st kandmiseks takistust ei ole. Uute reeglite kehtestamine v&otilde;ib tekitada vastuseisu, kuid ohutusreeglid on siiski m&otilde;eldud t&ouml;&ouml;tajate tervise s&auml;ilimise tagamiseks.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tajale on seaduse j&auml;rgi pandud kohustus osaleda ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel, j&auml;rgides t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;udeid. Kui t&ouml;&ouml;keskkonna ohuteguritest v&otilde;i t&ouml;&ouml; iseloomust tulenevalt kohustab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajat isikukaitsevahendeid kandma, siis peab t&ouml;&ouml;taja neid ka kandma. T&ouml;&ouml;taja peab&nbsp; kasutama etten&auml;htud isikukaitsevahendeid ohtliku t&ouml;&ouml; algusest kuni selle l&otilde;puni.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja ei saa n&auml;iteks tervislikul p&otilde;hjusel konkreetset isikukaitsevahendit kanda, peab ta sellest t&ouml;&ouml;andjat informeerima. Selleks, et t&ouml;&ouml;andja saaks probleemi lahendada, peab ta sellest teadlik olema. Kui t&ouml;&ouml;tajale konkreetsed turvajalan&otilde;ud ei sobi, siis t&ouml;&ouml;andja saab sellest teada ainult siis, kui t&ouml;&ouml;taja seda ise &uuml;tleb. Seega tuleb teil t&ouml;&ouml;andjale teada anda, mis teile v&auml;ljastatud turvajalan&otilde;ude juures ei sobi. Sellest on uute turvajalan&otilde;ude valimisel abi.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus t&ouml;&ouml;tajat hoiatada kui selgub, et vaatamata t&ouml;&ouml;andja m&auml;rkustele t&ouml;&ouml;taja ei kasuta etten&auml;htud isikukaitsevahendeid. Hoiatus on &uuml;ks v&otilde;imalusi, kuidas t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;d korraldab ning t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;alasele k&auml;itumisele ja t&ouml;&ouml;kohustuste rikkumisele reageerib. Rikkumise esinemisel tuleb t&ouml;&ouml;andjal sellele t&ouml;&ouml;taja t&auml;helepanu juhtida ning anda t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imalus k&auml;itumist parandada. Hoiatus v&otilde;ib olla nii suuline kui kirjalik.</p> <p>&Auml;&auml;rmusliku variandina, ja juhul kui hoiatamine ei aita ning t&ouml;&ouml;taja rikub endiselt oma kohustusi, on t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus t&ouml;&ouml;suhe erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda, sest t&ouml;&ouml;taja on hoiatusest hoolimata eiranud t&ouml;&ouml;andja m&otilde;istlikke korraldusi v&otilde;i rikkunud t&ouml;&ouml;kohustusi. &Uuml;ldjuhul peab t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemisel j&auml;rgima etteteatamist&auml;htaegasid. Etteteatamist&auml;htaja v&otilde;ib erandlikel juhtudel j&auml;tta j&auml;rgimata, kui t&ouml;&ouml;tajalt ei saa m&otilde;istlikult n&otilde;uda lepingu j&auml;tkamist etteteatamist&auml;htaja l&otilde;ppemiseni v&otilde;i kokkulepitud t&auml;htaja saabumiseni. Sel juhul v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;suhte &uuml;les &ouml;elda m&otilde;istliku aja jooksul. See, mis on m&otilde;istlik aeg, tuleb hinnata t&ouml;&ouml;andjal (n&ouml; p&auml;evap&auml;evalt, n&auml;dala p&auml;rast v&otilde;i muu aeg). T&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemiseks peab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajale esitama kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis &uuml;les&uuml;tlemisavalduse (nt kiri, e-kiri jms), kus tuleb t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemist p&otilde;hjendada.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2937Esmaspäevast algab haridustöötajate vaktsineerimine2021-02-12<p><span>Haridus- ja teadusministri Liina Kersna s&otilde;nul algab haridust&ouml;&ouml;tajate vaktsineerimne 15. veebruarist. H<span>aridust&ouml;&ouml;tajate vaktsineerimine ei puuduta vaid &otilde;petajaid, vaid k&otilde;iki, kes t&ouml;&ouml;tavad haridusasutustes, nagu n&auml;iteks ps&uuml;hholooge, eripedagooge ja &otilde;petajate abisid.</span></span></p> <p><span><span>Vaata 11. veebruaril toimunud Sotsiaalministeeriumi infotundi:</span></span></p> <p><span><span><br /></span></span></p> <p><iframe frameborder="0" height="315" src="https://www.youtube.com/embed/K3nhkLnK5UU" width="560"></iframe>&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2936Eesti suurim vaimse tervise uuring aitab luua arukat tervishoiupoliitikat2021-02-11<p>Vaimse tervise t&auml;htsusest saadakse &uuml;ha enam aru, aga kuidas seda riiklikul tasandil toetada, millist tuge inimesed vajavad? Kuidas ennetada vaimse tervise probleeme ja neid varakult &auml;ra tunda? Nendele k&uuml;simustele otsib vastust alanud vaimse tervise uuring, kirjutab Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Kenn Konstabel.</p> <p>Sageli arvatakse, et vaimse tervise probleemid puudutavad vaid v&auml;ikest osa inimestest. Paljud leiavad, et see loomulikult ei puuduta m&otilde;istlikke ja tublisid nagu tema ise v&otilde;i ta s&otilde;brad. Tegelikkus on vastupidine -&nbsp;&nbsp; Ameerika &Uuml;hendriikides ja Uus-Meremaal l&auml;bi viidud uuringud n&auml;idanud, et neid, keda elu jooksul ei puuduta &uuml;kski vaimse tervise probleem, on umbes veerand elanikkonnast. Kuidas on olukord Eestis, seda me veel ei tea. &Uuml;ldlevinud ettekujutused meid suurt ei aita v&otilde;i v&otilde;ivad olla lausa kahjulikud, n&auml;iteks arvamus, et teismeline peabki &uuml;hest maailmavalust teise siplema v&otilde;i vanainimesed ongi loomult pahurad.&nbsp;</p> <p>Vaimse tervise m&otilde;iste on laiem kui tavaliselt arvatakse.&nbsp; See ei t&auml;henda ainult ps&uuml;&uuml;hikah&auml;irete puudumist, vaid ka toimetulekut igap&auml;evaelu pingetega ning oma v&otilde;imete realiseerimist. Teema olulisust arvestades on vaimset tervist kaugelt liiga v&auml;he uuritud.</p> <p><strong>Valearusaamad vaimsest tervisest</strong></p> <p>M&otilde;nikord v&otilde;ib isegi kohata arvamust, et vaimse tervise probleemid ei t&auml;henda muud kui viletsat iseloomu ja tahtej&otilde;u puudumist, seega peaks neist &uuml;le saama v&auml;ikese pingutusega. Aga on m&otilde;eldud ka teistpidi &ndash; et vaimse tervise h&auml;dade vastu ei olegi mingit abi ja ainuke lahendus on &bdquo;ohtlikud haiged&rdquo; isoleerida.&nbsp; T&auml;nastele teadmistele tuginedes on tegu juba kahtlemata iganenud arusaamadega ja &otilde;nneks ei ole vaja karta, et tervishoiupoliitikat nende j&auml;rgi kujundataks.</p> <p>&Uuml;ks oluline p&otilde;hjus vaimset tervist uurida on majanduslik. Ps&uuml;&uuml;hikah&auml;ired (n&auml;iteks depressioon ja &auml;revush&auml;ired) on sagedased t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse p&otilde;hjused. Maailma Terviseorganisatsiooni &uuml;levaadete j&auml;rgi on tavaline, et ps&uuml;&uuml;hikah&auml;ire all kannatajad ei otsi abi, nad pigem lepivad vaikides ja elavad alla oma v&otilde;imete.</p> <p>On v&auml;lja arvutatud, et iga meeleoluh&auml;irete raviks, mis kaugeltki ei t&auml;henda ainult tablettide m&auml;&auml;ramist, kulutatud dollar tuleb rahvamajandusse tagasi neljakordselt. Vaimse tervise h&auml;iretel ei ole ainult otsesed tagaj&auml;rjed, vaid ka kaudsed, mida siin ei arvestata &ndash; n&auml;iteks m&otilde;ju f&uuml;&uuml;silisele tervisele stressi v&otilde;i tervisek&auml;itumise kaudu, samuti m&otilde;ju teistele inimestele.</p> <p><strong>Keda huvitab vaimse tervise uurimine ja miks?</strong></p> <p>Seega kindlasti ei ole rahvastiku vaimse tervise uurimine vaid teadlaste erahuvi. Vaimse tervise poliitika arukaks planeerimiseks on vaja teada, millised on ps&uuml;&uuml;hikaprobleemide riski- ja kaitsetegurid, millised on haavatavamad elanikkonnagrupid, kuidas ebatavalised s&uuml;ndmused ja kriisiolukorrad m&otilde;jutavad vaimset tervist, millistest vaimse tervise teenustest tuntakse puudust. Ainult sellised teadmised v&otilde;imaldavad teha p&otilde;hjendatud otsuseid.</p> <p>Teadmised rahvastiku vaimsest tervisest on vajalikud ka spetsialistidele, kes igap&auml;evat&ouml;&ouml;s selle teemaga kokku puutuvad ja inimesi aitavad: perearstid, ps&uuml;hholoogid, ps&uuml;hhiaatrid, sotsiaalt&ouml;&ouml;tajad jne. T&auml;pne ja usaldatav teave aitab neil vaimse tervise probleeme kiiremini &auml;ra tunda ning nende v&auml;ltimiseks v&otilde;i ennetamiseks anda paremat n&otilde;u.</p> <p><strong>Uuringusse kutsutakse 20&nbsp;000 elanikku</strong></p> <p>Sellise s&uuml;steemse teadmistebaasi loomise eesm&auml;rki t&auml;idabki Tervise Arengu Instituudi ja Tartu &Uuml;likooli koost&ouml;&ouml;s l&auml;bi viidav rahvastiku vaimse tervise uuring (<a href="http://www.tai.ee/rvtu" target="_blank" rel="noopener">www.tai.ee/rvtu</a>), kuhu on kutsutud osalema 20 000 inimest, kes annavad sellega oma panuse esimesse nii p&otilde;hjalikku &uuml;levaateuuringusse Eesti rahvastiku vaimse tervise olukorrast.</p> <p>Uuringus keskendutakse nii inimeste heaolule, ps&uuml;hholoogilistele probleemidele, stressile ja emotsioonidele, vaimse tervise teenuse kasutamisele, tervisek&auml;itumisele kui samuti toimetulekule koroonapandeemia ajal.</p> <p>K&uuml;sitlus toimub aasta jooksul kolm korda, sihtr&uuml;hmaks on v&auml;hemalt 15-aastased Eesti elanikud. Esimeses uuringulaines kutsutakse osalema v&auml;hemalt 18-aastaseid. Uuringukutsed saadetakse rahvastikuregistrist juhuslikult valitud inimestele e-postiaadressile v&otilde;i tavapostiga. K&uuml;simustikule vastamine v&otilde;tab aega kuni 30 minutit, vastata saab eesti, vene v&otilde;i inglise keeles.</p> <p>Uuringu esialgseid tulemusi tutvustatakse 2021. aasta jooksul. L&otilde;pptulemused valmivad 2022. aasta veebruariks ning aitavad kaasa riikliku vaimse tervise monitooringus&uuml;steemi loomisele.</p> <p><strong>Fakte rahvastiku vaimse tervise uuringu kohta</strong></p> <ul> <li>L&auml;biviijad:&nbsp; Tervise Arengu Instituut ja Tartu &Uuml;likool</li> <li>P&otilde;hjalikum info:&nbsp;<a href="http://www.tai.ee/rvtu">www.tai.ee/rvtu</a></li> <li>Osalema kutsutakse 20 000 juhuslikult valitud Eesti elanikku</li> <li>K&otilde;igi kutsuste vastused on v&auml;ga olulised &ndash; tulemused on seda v&auml;&auml;rtuslikumad, mida suurem portsent kutsututest k&uuml;simustikule vastab (olenemata sellest, kas vastajal on v&otilde;i ei ole vaimse tervisega muresid)</li> <li>Osalemine on vabatahtlik ja konfidentsiaalne, isikuandmeid ei jagata kellegagi</li> <li>Ankeedile vastamise j&auml;rel on soovitused juhuks, kui vastaja tunneb, et ta vajab vaimse tervisega seonduvalt abi v&otilde;i lisainfot</li> <li>Esimene ja k&otilde;ige olulisem k&uuml;sitluslaine: jaanuar-veebruar 2021</li> <li>Kokku toimub 3 k&uuml;sitluslainet: lisaks praegusele veel mais-juunis 2021 ja jaanuaris-veebruaris 2022</li> <li>Neile, kellel on rahavastikuregistris e-postiaadress, saadetakse uuringukutse e-postiga, teistele tavapostiga</li> <li>K&uuml;simustikule saab vastata internetis ja paberil nii eesti, vene kui ka inglise keeles</li> <li>Esimeses k&uuml;sitluslaines vastanute vahel loositakse v&auml;lja 50 kinkekaarti v&auml;&auml;rtuses 30&euro;</li> <li>Uuringu tulemusi tutvustatakse k&otilde;ige esimesena esimeses k&uuml;sitluslaines vastajatele m&otilde;eldud veebiseminaril</li> <li>Uuringukutsed ja meeldetuletused v&otilde;ivad e-postis sattuda r&auml;mpsposti kausta.&nbsp; Seet&otilde;ttu saadetakse &uuml;ks meeldetuletus ka SMS-iga.&nbsp;</li> </ul> <div></div> <div></div> <div>Allikas: <a href="https://tai.ee/et/instituut/pressile/uudised/4998-eesti-suurim-vaimse-tervise-uuring-aitab-luua-arukat-tervishoiupoliitikat">Tervise Arengu Instituut</a></div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2934Isade erinev kohtlemine isapuhkuse andmisel enne lapse sündi2021-02-10<p><em>&Otilde;iguskantsler on p&ouml;&ouml;rdujale vastuses k&auml;sitlenud teemat: Isade erinev kohtlemine enne lapse s&uuml;ndi isa ning ajateenija &otilde;igused lapse s&uuml;nni korral. Avaldame isapuhkust puudutava vastuse osa ka T&ouml;&ouml;elu portaalis. T&auml;ismahus vastusega on v&otilde;imalik tutvuda <a href="https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Isade%20erinev%20kohtlemine%20enne%20lapse%20s%C3%BCndi%20isa%20ning%20ajateenija%20%C3%B5igused%20lapse%20s%C3%BCnni%20korral.pdf">&Otilde;iguskantsleri lehel</a>.&nbsp;</em></p> <p>Isapuhkus, mida on v&otilde;imalik kasutada ka 30 p&auml;eva enne arsti v&otilde;i &auml;mmaemanda m&auml;&auml;ratud eeldatavat lapse s&uuml;nnikuup&auml;eva, on ette n&auml;htud t&ouml;&ouml;lepingu alusel v&otilde;i avalikus teenistuses t&ouml;&ouml;tavatele isadele (<a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/109072020004?leiaKehtiv">t&ouml;&ouml;lepingu seaduse </a>(TLS) &sect; 60 lg 1, <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019037?leiaKehtiv">avaliku teenistuse seaduse</a> &sect; 43 lg 1). Teised isad, kelle t&ouml;&ouml;tamise vorm on paindlik v&otilde;i kes on ilma t&ouml;&ouml;ta, on oma ajakasutuses vabamad ja otsustavad ise, millal nad puhkavad.</p> <p>Seadus ei anna t&ouml;&ouml;andjale &otilde;igust keelata t&ouml;&ouml;tajal kasutamast isapuhkust enne lapse s&uuml;ndi selle t&otilde;ttu, et t&ouml;&ouml;andja kahtleb t&ouml;&ouml;taja isaks saamises. Seadus s&auml;testab, et t&ouml;&ouml;andja kohustus on anda t&ouml;&ouml;tajale etten&auml;htud puhkust (TLS &sect; 28 lg 2 p 3).</p> <p>Seega ei ole t&ouml;&ouml;tajal vaja enne lapse s&uuml;ndi isapuhkuse saamiseks oma v&otilde;imalikku isadust t&ouml;&ouml;andjale t&otilde;endada. Seaduse vastupidine t&otilde;lgendus v&otilde;iks kaasa tuua &uuml;lem&auml;&auml;rase sekkumise t&ouml;&ouml;taja eraellu, kuna t&ouml;&ouml;taja peaks jagama t&ouml;&ouml;andjaga tundlikke eraelulisi andmeid.</p> <p>Seadus r&otilde;hutab, et t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja t&auml;idavad oma kohustusi &uuml;ksteise suhtes lojaalselt (TLS &sect; 15 lg 1, &sect; 28 lg 1). Seega p&otilde;hineb t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja suhe usaldusel, mille kaotus on ka &uuml;ks t&ouml;&ouml;lepingu erakorralise l&otilde;petamise alustest (vt nt TLS &sect; 88 lg 1 p 5). Kui t&ouml;&ouml;andja keeldub t&ouml;&ouml;tajat isapuhkusele lubamast v&otilde;i l&otilde;petab tema loata isapuhkusele l&auml;inud t&ouml;&ouml;tajaga t&ouml;&ouml;suhte, v&otilde;ib see olla vastuolus kohustusega k&auml;ituda hea usu p&otilde;him&otilde;tte j&auml;rgi (<a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/104012021019?leiaKehtiv">v&otilde;la&otilde;igusseaduse</a> &sect; 6). Sellised vaidlused saab lahendada kohus. Kohus lahendab ka vaidlused, mis v&otilde;ivad tekkida isapuhkuse &otilde;iguse kuritarvitamise t&otilde;ttu, n&auml;iteks t&ouml;&ouml;andjale kahju tekitamisega seotud vaidlused.</p> <p>Kuna k&otilde;iki elulisi olukordi ei saa ette n&auml;ha, pole v&auml;listatud, et teatud erakorralistel asjaoludel on t&ouml;&ouml;andjal siiski &otilde;igus n&otilde;uda t&otilde;endeid t&ouml;&ouml;taja isaduse kohta, kui t&ouml;&ouml;taja soovib v&otilde;tta isapuhkust enne lapse s&uuml;ndi. &Otilde;iguskantsleri andmetel ei ole t&ouml;&ouml;andjad ega t&ouml;&ouml;tajad sellise k&uuml;simusega riigiasutuste poole p&ouml;&ouml;rdunud.</p> <p>Niisiis saab kokkuv&otilde;ttes asuda seisukohale, et k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tavad isad saavad &uuml;ldjuhul &uuml;htmoodi kasutada &otilde;igust isapuhkusele enne lapse s&uuml;ndi. Seega langeb &auml;ra k&uuml;simus, kas isasid koheldakse erinevalt, olenevalt sellest, mil viisil on isadus kindlaks tehtud.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2933Õiguskantsler sai kõrgeima rahvusvahelise staatuse2021-02-09<p>&Uuml;RO akrediteeris &otilde;iguskantsleri k&otilde;rgeima staatusega (A) riikliku inim&otilde;iguste asutusena. Sellest teavitas &otilde;iguskantsleri ametkonda &uuml;lemaailmse&nbsp;<a href="http://nhri.ohchr.org/EN/AboutUs/GANHRIAccreditation/Pages/default.aspx">inim&otilde;iguste asutuste akrediteerimise alakomitee</a>.</p> <p>&bdquo;Selle otsusega andsid rahvusvahelised eksperdid k&otilde;rgeima v&otilde;imaliku hinnangu Eesti Vabariigi &otilde;iguskantsleri institutsionaalsele s&otilde;ltumatusele, samuti inim&otilde;iguste kaitsel ja nende edendamisel tehtud t&ouml;&ouml; kvaliteedile,&ldquo; kommenteeris otsust &otilde;iguskantsler &Uuml;lle Madise.</p> <p>A-staatuse saamiseks tuli &otilde;iguskantsleril esitada akrediteerimiskomiteele mahukas raport oma tegevuse, institutsiooni &uuml;lesehituse ning p&otilde;hiseaduse ja seadustega tagatud &otilde;iguste, kohustuste ja s&otilde;ltumatuse kohta. Otsusele eelnes eelmise aasta detsembris ka kuulamine komitee istungil.&nbsp;</p> <p>A-staatusega asutus v&otilde;ib osaleda &Uuml;RO inim&otilde;iguste n&otilde;ukogu istungj&auml;rgul ja teha suulisi ettekandeid, osaleda plenaardiskussioonidel, esitada dokumente ja kirjalikke seisukohti ning organiseerida &uuml;ritusi inim&otilde;iguste n&otilde;ukogu tegevusvaldkondades. Samuti on A-staatusega asutusel &otilde;igus kommenteerida Eesti &uuml;ldise korralise &uuml;levaatuse (Universal Periodic Review, UPR) raportit ehk teisis&otilde;nu anda hinnang inim&otilde;iguste olukorrale Eestis. See t&auml;hendab, et valitsuse ja kodaniku&uuml;henduste seisukohtadele lisandub &otilde;iguskantsleri kui Eesti riikliku inim&otilde;iguste asutuse anal&uuml;&uuml;s.&nbsp;</p> <p>2018. aastal Riigikogus vastu v&otilde;etud ja 2019. aasta alguses j&otilde;ustunud &otilde;iguskantsleri seaduse t&auml;iendusega tunnistas Eesti &otilde;iguskantsleri riiklikuks inim&otilde;iguste asutuseks. T&auml;iendav roll tugevdab &otilde;iguskantsleri staatust inim&otilde;iguste igap&auml;evasel kaitsel ja edendamisel, lisades sellele ka t&auml;iendava rahvusvahelise m&otilde;&otilde;tme. Nende &uuml;lesannete veelgi t&otilde;husamaks ja kogu &uuml;hiskonda kaasavamaks t&auml;itmiseks asutas &otilde;iguskantsler 2019. aastal&nbsp;<a href="http://%28https//www.oiguskantsler.ee/et/inim%C3%B5iguste-n%C3%B5ukoda">inim&otilde;iguste n&otilde;ukoja</a>.</p> <p>Inim&otilde;iguste asutuste (National Human Rights Institution ehk NHRI) &uuml;lemaailmse v&otilde;rgustik sai ametlikult alguse 1993. aastal, mil &Uuml;RO Peaassamblee kiitis heaks nn Pariisi printsiibid. &Uuml;RO Peaassamblee resolutsiooniga s&auml;testatud nn&nbsp;<span style="text-decoration: underline;"><a href="http://www.ennhri.org/NHRIs-accreditation-process" target="_blank">Pariisi printsiibid</a></span>&nbsp;n&auml;evad ette, et liikmesriigid peavad looma riikliku inim&otilde;iguste asutuse, l&auml;htudes resolutsioonis s&otilde;nastatud tingimustest. Pariisi printsiipide kohaselt peab see olema iseseisev (mh peab autonoomia tagama piisav eelarve), valitsusest s&otilde;ltumatu ning seaduse ja p&otilde;hiseaduse alusel loodud asutus, millel on seadusega s&auml;testatud inim&otilde;iguste kaitse ja edendamise mandaat.&nbsp;</p> <p>Lisainfo:</p> <div>Liiri Oja</div> <div>&Otilde;iguskantsleri NHRI valdkonna juht</div> <div></div> <div>Allikas: <a href="https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-sai-k%C3%B5rgeima-rahvusvahelise-staatuse" target="_blank">&Otilde;iguskantsler.ee</a></div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2930Kuidas praegusel koroona-ajal viia läbi töökeskkonna volinike valimisi?2021-02-08<p><b><i>Lugeja k&uuml;sib: Meie t&ouml;&ouml;keskkonnavolinike volituste aeg on l&otilde;ppemas, mis t&auml;hendab, et meil oleks vaja l&auml;bi viia &uuml;ldkoosolek ja valida uued volinikud. Praegu ei saa me aga koroonaviiruse ulatusliku leviku t&otilde;ttu &uuml;ldkoosolekut korraldada, sest ei soovi tekitada lisakontakte inimeste vahel, kes igap&auml;evaselt t&ouml;&ouml;l kokku ei puutu.&nbsp; Mida me tegema peaksime?</i></b>&nbsp;</p> <p><b>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </b>&Uuml;heks v&otilde;imaluseks on korraldada t&ouml;&ouml;keskkonnavolinike valimised elektrooniliselt juhul, kui k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad elektrooniliselt osaleda saavad. Kui valmiste korraldamine elektrooniliselt ei sobi teie ettev&otilde;ttele, siis saab valimised korraldada ka nii, et t&ouml;&ouml;tajad panevad sedeli oma h&auml;&auml;lega valimiskasti.&nbsp;</p> <p>Vaatamata sellele, kuidas valimised on korraldatud tuleb&nbsp; j&auml;lgida, et k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad (kes seda soovivad) saavad oma h&auml;&auml;le anda. Kui valmistel osaleb alla 50% t&ouml;&ouml;tajatest, siis kahjuks valimised luhtuvad. Kui volinik valitakse osakonda v&otilde;i vahetusse, siis peavad osalema pooled selle osakonna v&otilde;i vahetuse t&ouml;&ouml;tajatest.&nbsp;</p> <p>Alates 01.03.2021 saab t&ouml;&ouml;keskkonnavoliniku volituste kehtivusaja otsustada t&ouml;&ouml;tajate koosolek. Kui siiani tuli maksimaalselt iga nelja aasta tagant korraldada t&ouml;&ouml;keskkonnavoliniku valimine, siis n&uuml;&uuml;d on koosolekul v&otilde;imalik otsustada, kui kaua voliniku volitused kehtivad. Otsustada v&otilde;ib ka nii, et volitused kehtivad t&auml;htajatult. Sellisel juhul tuleb uued valimised korraldada n&auml;iteks siis, kui volinik t&ouml;&ouml;lt lahkub v&otilde;i kui volinik ise loobub oma &uuml;lesannete t&auml;itmisest. Samuti juhul, kui t&ouml;&ouml;tajad ei ole volinikuga enam rahul ning kutsuvad ta tagasi.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2929Konverents "Kuidas oma vaimu hoida? Vaimne tervis tööl, kodus, puhkehetkel"2021-02-08<p><span>Lahenduskeskne veebikonverents pakub m&otilde;tlemisainet ja kasulikke v&otilde;tteid oma vaimse tervise hoidmiseks ning pingetega toimetulekuks.&nbsp;</span><span>Juttu tuleb sellest, mida iga&uuml;ks saab heas vaimses vormis p&uuml;simiseks ette v&otilde;tta, kuidas kiirel ajal aju puhata, miks on oluline sobitada liikumine oma t&ouml;&ouml;ellu ning kuidas seda nutikalt teha.&nbsp;</span><span>Samuti r&auml;&auml;gitakse&nbsp;kollegiaalsuse j&otilde;ust, m&otilde;nusa t&ouml;&ouml;&otilde;hkkonna loomise v&otilde;tetest ning paljust muust.</span></p> <p><iframe frameborder="0" height="315" src="https://www.uttv.ee/embed?id=31057" width="560"></iframe>&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="https://www.uttv.ee/naita?id=31057" target="_blank">Tartu &Uuml;likooli Televisioon</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2927Ahistamisjuhtudest teatriringides2021-02-05<p>Jagame kuulamiseks ja jagamiseks levila.ee <a href="https://levila.ee/raadio/kuidas-tehakse-naitlejat">lugusid ahistamise</a> teemal.</p> <p>Lisaks t&otilde;sielulistele jutustustele on sisse p&otilde;imitud m&otilde;tisklusi (koos viidetega uuringutele) ennetuse, abi k&auml;ttesaadavuse ning ka seadusandluse teemadel.</p> <ul> <li><strong><a href="https://levila.ee/raadio/kuidas-tehakse-naitlejat">Kuidas tehakse n&auml;itlejat</a></strong></li> </ul> <p>Heneliis Notton ja Paavo Piik kuulsid ahistamisjuhtumitest teatriringides ning otsustasid asja uurida.&nbsp;</p> <ul> <li><strong><a href="https://levila.ee/raadio/kuidas-tehakse-naitlejat/i-osa-musketarid">I osa. Musket&auml;rid.</a></strong></li> </ul> <p>Meile teadaolev s&uuml;ndmuste ahel hakkab lahti rulluma 90ndate l&otilde;pus toimunud suvelaagrist.&nbsp;</p> <p><i>I osas viidatud lastega t&ouml;&ouml;tavate spetsialistide taustakontrolli kohta saate lugeda lisaks <a href="https://www.rik.ee/et/karistusregister/lastega-tootamise-piirangu-kontrollimine">siit</a>. </i></p> <p><i>Treenerite kutsetunnistuse olemasolu kontrollida <a href="https://www.treenerikutse.ee/">siit</a>. </i></p> <ul> <li><strong><a href="https://levila.ee/raadio/kuidas-tehakse-naitlejat/ii-osa-samal-ajal-kuskil-mujal">II osa. Samal ajal kuskil mujal.</a></strong></li> </ul> <p>P&otilde;hjused, miks juhtumid korduvad. Kas &otilde;pilase-&otilde;petaja suhe peaks olema kuidagi reguleeritud?</p> <ul> <li><strong><a href="https://levila.ee/raadio/kuidas-tehakse-naitlejat/iii-osa-20-aastat-hiljem">III osa. 20 aastat hiljem</a></strong></li> </ul> <p>Ka aastak&uuml;mneid hiljem ei ole musket&auml;rid enda k&auml;itumusmustreid muutnud. Kellelt k&uuml;sida n&otilde;u ja abi?&nbsp;</p> <p><i>III osas viidatud uuringu ning asjakohaste soovituste-allikatega saate tutvuda <a href="https://www.just.ee/et/laste-ja-noorte-seksuaalse-vaarkohtlemise-uuring">siit</a>. </i></p> <p><i>Ahistamise korral on v&otilde;imalik p&ouml;&ouml;rduda volinik.ee poole. M&otilde;istagi ka politsei (112) ja lasteabi poole 116&nbsp;111. </i></p> <p><i>Lisaks: <a href="https://peaasi.ee/">peaasi.ee</a></i></p> <p><i>Ohvriabi kriisitelefon 116&nbsp;006. </i></p> <ul> <li><strong><a href="https://levila.ee/raadio/kuidas-tehakse-naitlejat/levila-jarelsona">Levila j&auml;rels&otilde;na</a></strong></li> </ul> <p>Levila helistab musket&auml;ridele ning veel &uuml;hele artiklis mainitud teatriringi juhile.</p> <ul> <li><strong><a href="https://levila.ee/raadio/kuidas-tehakse-naitlejat/lisa-kuidas-ahistamist-ara-tunda">Lisa &ndash; Kuidas ahistamist &auml;ra tunda?</a></strong></li> </ul> <p>Kuidas k&auml;ituda ebamugavas olukorras?&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> <p>Brit Tammiste<br />Justiitsministeerium<br /><a href="http://www.just.ee/">www.just.ee</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2931Maailma vähipäev 2021: vähktõveriski ennetamine töökohal2021-02-04<p>Iga aasta 4.&nbsp;veebruaril, maailma v&auml;hip&auml;eval, juhitakse kogu maailmas t&auml;helepanu v&auml;hkt&otilde;vele ning selle ennetamisele, diagnoosimisele ja ravile, tunnustades organisatsioonide, kogukondade ja &uuml;ksikisikute p&uuml;hendumust selle haiguse &uuml;lemaailmse m&otilde;ju v&auml;hendamisele.</p> <p>COVID-19 pandeemial on olnud suur m&otilde;ju v&auml;hipatsientidele, kuna nende l&auml;bivaatuseid on edasi l&uuml;katud, raviga on viivitatud ja seda on muudetud. Selles kontekstis kujutab ELi v&auml;hkt&otilde;vevastase v&otilde;itluse kava endast v&otilde;imalust leevendada pandeemia m&otilde;ju v&auml;hiravile ja v&auml;hi tugihooldusele, t&auml;histades j&auml;rjekordset sammu tugeva Euroopa tervishoiuliidu ning turvalisema, paremini ettevalmistatud ja vastupanuv&otilde;imelisema ELi poole.</p> <p>T&ouml;&ouml;ga seotud v&auml;hkt&otilde;bi on endiselt &uuml;ks suurimaid terviseprobleeme, millega t&ouml;&ouml;kohad kogu Euroopas silmitsi seisavad.&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/themes/dangerous-substances/roadmap-to-carcinogens" target="_self">Kantserogeenide tegevuskava</a>&nbsp;kohaselt on rohkem kui pooled t&ouml;&ouml;ga seotud surmad ELis seotud kokkupuutega v&auml;hkt&otilde;be p&otilde;hjustavate ainetega t&ouml;&ouml;kohal.</p> <p>Tegevuskava partnerid tutvustasid 2020.&nbsp;aasta novembris toimunud ELi eesistujariigi Saksamaa konverentsil &bdquo;STOP v&auml;hkt&otilde;vele t&ouml;&ouml;kohal&rdquo; uut&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/themes/dangerous-substances/roadmap-to-carcinogens" target="_self">strateegiat aastateks 2020&ndash;2024</a>. Strateegia eesm&auml;rkide hulka kuulub ettev&otilde;tetele ja t&ouml;&ouml;tajatele abi osutamine kantserogeenidega kokkupuute ennetamiseks t&ouml;&ouml;kohal ning nende m&otilde;ju minimeerimine t&ouml;&ouml;j&otilde;ule.</p> <ul> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/dangerous-substances/roadmap-to-carcinogens" target="_self">Kantserogeenide tegevuskava ja EU-OSHA tegevused t&ouml;&ouml;ga seotud v&auml;hkt&otilde;ve osas</a></li> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/facts-and-figures/workers-exposure-survey-cancer-risk-factors-europe" target="_self">Euroopa t&ouml;&ouml;tajate v&auml;hkt&otilde;ve riskiteguritega kokkupuute uuring</a>&nbsp;</li> </ul> <p>Vaata ka:</p> <ul> <li><a href="https://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Keemilised-ohutegurid/Kantserogeenid">Kantserogeenid t&ouml;&ouml;kohal</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tooonnetus-kutsehaigus-ja-haigestumine/Tooga-seotud-vahk">T&ouml;&ouml;ga seotud v&auml;hk</a></li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/world-cancer-day-2021-preventing-cancer-risks-work" target="_blank">EU-OSHA</a><br />Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2928Vaimse tervise raport töötajate heaolust2021-02-04<p>HeBa kliinik korraldas 2020. aastal tervisek&uuml;sitluse partnerettev&otilde;tete 2000 t&ouml;&ouml;taja seas. Ootamatuks lisafaktoriks, mis suurendas elustressi ligi 2x, oli kindlasti COVID-19 pandeemia, mis j&auml;tkuvalt on t&auml;htis m&otilde;jur, kuid millega on elama &otilde;pitud.</p> <p>Loe blogipostitust: <a href="https://heba.ee/heba-vaimse-tervise-raport-2020/" target="_blank">Head otsused ja teineteisest hoolimine liidavad ettev&otilde;tte tugevaks</a>&nbsp;</p> <p>Vaata tulemusi: <a href="https://heba.ee/vaimnetervis2020" target="_blank">Vaimse tervise raport t&ouml;&ouml;tajate heaolust</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2926Eesti Töötukassa alustas töötasu toetuste väljamaksmist2021-02-04<p>Esimesed v&auml;ljamaksed tehti <b>535 ettev&otilde;tjale. </b>Enamus neist (92%) on Harjumaa t&ouml;&ouml;andjad.<b> </b>Kokku oli esimeste toetuste summa enam <b>6,5 miljonit</b> eurot. Kompensatsiooni maksti 3672 Harjumaa ja Ida-Virumaa t&ouml;&ouml;taja eest. T&ouml;&ouml;tukassa alustas taotluste vastuv&otilde;tmist esmasp&auml;eval.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa juhatuse esimees Meelis Paavel &uuml;tles, et kiire v&auml;ljamaksmine aitab kindlasti neid t&ouml;&ouml;andjaid, kellel on&nbsp;jaanuari palk veel maksmata ja nad saavad seda teha t&ouml;&ouml;tasu toetusest. Teistele t&ouml;&ouml;andjatele kompenseerib toetus juba tehtud palgakulu.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa kompenseerib palgakulu nendele ettev&otilde;tjatele, kellel on t&ouml;&ouml;tajaid Harjumaal v&otilde;i Ida-Virumaal ja kelle tegevus oli Valitsuse otsusel erakorraliste asjaolude t&otilde;ttu <b>28. detsembrist 31. jaanuarini</b> m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt h&auml;iritud. Kompensatsiooni suurus on nende t&ouml;&ouml;tajate <b>novembri 1,5 kordne palgakulu</b>, kuid mitte rohkem kui 180 000 eurot ettev&otilde;tja kohta. <b>FIE</b> toetuse suurus on <b>876 eurot.</b></p> <p>Kolmap&auml;evase seisuga oli taotluse kokku esitanud enam kui <b>1300 t&ouml;&ouml;andjat ja FIEt.</b></p> <p>Toetuse taotlusi saab <b>e-t&ouml;&ouml;tukassas</b> esitada <b>kuni 28.02.2021.</b> Taotlusi menetletakse ja v&auml;ljamakseid tehakse taotluste saabumise j&auml;rjekorras.</p> <p>Enne avalduse esitamist tuleks tutvuda <a href="https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootasu-toetuse-korduma-kippuvad-kusimused">toetuse tingimustega</a>, n&auml;iteks ei tohi t&ouml;&ouml;tajat, kelle eest kompensatsiooni k&uuml;sitakse, kuu aja jooksul koondada. Samuti ei tohi ettev&otilde;ttel olla maksev&otilde;lga v&otilde;i peab see olema ajatatud.</p> <p>Lisainfot saab toetuse kohta <a href="https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootasu-toetus">SIIT</a> v&otilde;i telefonilt 15501.</p> <p><b>Toetust tutvustav video</b> asub <a href="https://www.youtube.com/watch?fbclid=IwAR1HmB8JCZ-3nDaWmJkcB28zfJ45-af7a6Y3JJxMWejlf0DdPMYx1QiUJ1s&amp;v=OziBakCnqR4&amp;feature=youtu.be">SIIN</a> ja FIEdele <a href="https://www.youtube.com/watch?fbclid=IwAR03d8VZJ3q3x2mHrMxyViYoD7giJP5ceCpiYemAFF8h0YpsG0skhLLw5-0&amp;v=9fRfP9K3I-g&amp;feature=youtu.be">SIIN</a>.&nbsp;</p> <p><b>Lauri Kool<br /></b>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2925Kohus mõistis süüdi inimkaubandusega tegelenud kaks isikut, kelle eesmärgiks oli saada varalist kasu2021-02-03<p>S&uuml;&uuml;distuse kohaselt l&otilde;i Gevork Ovsepian (36a), tegutsedes grupis koos Samira Dementieva (25a), Ilja Sirotkini (20a), Artjom Pu&scaron;kini (23a) ja A.A.-ga, hiljemalt 2019. aasta mai alguses inimkaubandusega tegeleva isikute grupi, mille eesm&auml;rgiks oli saada varalist kasu, kasutades &auml;ra inimkaubanduse ohvrite haavatavat seisundit.</p> <p>G. Ovsepian ja S. Dementieva meelitasid kannatanud Soome vabariiki t&ouml;&ouml;le, v&auml;ites, et tegemist on ametliku t&ouml;&ouml;ga, mille sisuks on kauba vastuv&otilde;tt ja pakendamine ning t&ouml;&ouml; laadijana. Kahe t&ouml;&ouml;n&auml;dala eest lubati t&ouml;&ouml;tasu 700 eurot, samuti pidi olema elamine ja toitlustamine kindlustatud t&ouml;&ouml;andja poolt. Tegelikult kasutati aga kannatanute suhtes v&auml;givalda ning sunniti neid Soome vabariigis erinevatest poodidest varguseid toime panema, kuni Soome politsei nad kinni pidas ja tagasi Eesti vabariiki saatis.</p> <p>Samuti sunniti kannatanuid t&auml;itma neile vastumeelseid &uuml;lesandeid, &auml;hvardati korduvalt j&otilde;hkra v&auml;givalla kasutamisega nii nende endi kui ka nende pereliikmete suhtes. Varastatud kauba Eesti vabariiki toimetamise ja siit Vene F&ouml;deratsiooni toimetamise organiseerisid varalise kasu saamise eesm&auml;rgil Samira Dementieva ja Gevork Ovsepian. Lisaks k&auml;sitleb s&uuml;&uuml;distus G. Ovsepiani poolt 2019. aasta suvel toime pandud v&auml;ljapressimist kannatanu suhtes ning temalt vara omastamist 2019. aasta augustis.</p> <p>Viru Maakohtu Narva kohtumaja t&auml;nase kohtuotsusega m&otilde;isteti Samira Dementieva s&uuml;&uuml;di inimkaubandusega tegelemise eest, mille eesm&auml;rgiks oli saada varalist kasu ning m&auml;&auml;rati talle karistuseks kuus aastat vangistust. Kohus tunnistas Dementieva s&uuml;&uuml;di veel suures ulatuses v&auml;ljapressimise eest ja m&otilde;isteti talle karistuseks neli aastat vangistust. Liitkaristusena m&otilde;istis kohus Dementievale seitse aastat vangistust, mille karistusaja alguseks loetakse 22.11.2019.</p> <p>Samuti m&otilde;isteti s&uuml;&uuml;di Gevork Ovsipeani inimkaubandusega tegemise eest, mille eesm&auml;rgiks oli saada varalist kasu ning m&auml;&auml;rati talle karistuseks kuus aastat vangistust. Kohus tunnistas Ovsipeani s&uuml;&uuml;di veel v&auml;ljapressimise eest ja m&otilde;isteti talle karistuseks kolm aastat vangistust. Liitkaristusena kohus m&otilde;istis Ovsipeanile seitse aastat vangistust, mille karistusaja algust loetakse 22.11.2019. Kohus leidis p&otilde;hjendatuks kohaldada tema suhtes ka lisakaristusena v&auml;ljasaatmist Eesti Vabariigist koos Eesti Vabariiki sisses&otilde;idukeeluga k&uuml;mneks aastaks, kuna &otilde;iguslik alus Eesti vabariigis viibimiseks puudub.</p> <p>Kohus m&otilde;istis Ilja Sirotkini &otilde;igeks inimkaubandusega tegelemise eest, kuid tunnistati Sirotkini s&uuml;&uuml;di v&auml;givalla toimepanemise eest &otilde;igusem&otilde;istmises osaleja vastu ning m&otilde;istis talle karistuseks kuus kuud vangistust, karistus j&auml;etakse t&auml;itmisele p&ouml;&ouml;ramata tingimusel, kui Ilja Sirotkin ei pane kahe aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.</p> <p>Kohus tunnistas Igor Toompere &otilde;igeks inimkaubandusega tegelemise eest, kuid tunnistas s&uuml;&uuml;di v&auml;ljapressimises ning m&otilde;istis talle karistuseks neli aastat vangistust, mis j&auml;etakse t&auml;itmisele p&ouml;&ouml;ramata tingimusel, kui Igor Toompere ei pane viie aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.</p> <p>Kohus m&otilde;istis A.A. &otilde;igeks inimkaubandusega tegelemise eest, kuid tunnistati s&uuml;&uuml;di v&auml;ljapressimise eest ja m&otilde;isteti talle karistuseks neli aastat vangistust, mis j&auml;&auml;b t&auml;itmisele p&ouml;&ouml;ramata, kui ta ei pane nelja aasta ja kuue kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja j&auml;rgib k&auml;itumiskontrolli ajaks pandud kontrolln&otilde;udeid.</p> <p>Kohus m&otilde;istis Sergey Dementievi ja Artjom Pu&scaron;kini &otilde;igeks inimkaubandusega tegelemise eest.</p> <p>Samuti rahuldas kohus &uuml;he kannatanu tsiviilhagi ning m&otilde;istis Gevork Ovsipeanilt kannatanu kasuks v&auml;lja varalise kahju summas 490 eurot ja mittevaralise kahju summas 2000 eurot. Teise kannatanu tsiviilhagi rahuldas kohus osaliselt ning m&otilde;istis Samira Dementievalt ja Gevork Ovsipeanilt kannatanu kasuks solidaarselt v&auml;lja varalise kahju summas 579,60 eurot ja mittevaralise kahju summas 2000.</p> <p>Kohus tuvastas, et s&uuml;&uuml;distus on p&otilde;hjendatud osaliselt, teistel s&uuml;&uuml;distatavatel inimkaubanduse kuriteotunnuseid ei esinenud. Inimkaubanduses s&uuml;&uuml;dim&otilde;istetute s&uuml;&uuml; on v&otilde;rdne, seega m&auml;&auml;rati neile ka v&otilde;rdsed karistused.</p> <p>Kohtuotsus pole j&otilde;ustunud. Kohtuotsust saab vaidlustada apellatsiooni korras.</p> <p>Allikas:<br />Kristi Ehrlich<br /><span>29. jaanuar 2021<br /></span><a href="https://www.kohus.ee/et/ajakirjanikule/uudised/kohus-moistis-suudi-inimkaubandusega-tegelenud-kaks-isikut-kelle-eesmargiks" target="_blank">Kohus.ee</a></p> <p>Foto: <a href="https://visualhunt.co/a6/2a0e8c50">Visual Content</a> on <a href="https://visualhunt.com/re8/773b42a8">VisualHunt</a> / <a href="http://creativecommons.org/licenses/by/2.0/"> CC BY</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2924Vereringeelundite haigused olid poolte surmade põhjuseks2021-02-02<p>Tervise Arengu Instituudi (TAI) surma p&otilde;hjuste registri (SPR) esialgsetel andmetel suri 2020. aastal Eestis 15 643 inimest, kellest 7406 olid mehed ja 8237 naised.&nbsp;</p> <p>Sarnaselt eelmistele aastatele olid peamiseks surma p&otilde;hjuseks vereringeelundite haigused (7687), teisel kohal olid pahaloomulised kasvajad (3636) ja kolmandal kohal &otilde;nnetusjuhtumid, m&uuml;rgistused ja traumad (955). J&auml;rgnesid seedeelundite haigused (759) ja hingamiselundite haigused (710).&nbsp;</p> <p>Uuest koroonaviirusest SARS-CoV-2 p&otilde;hjustatud haigus COVID-19 oli 201 inimese surma p&otilde;hjuseks, kellest 96 olid mehed ja 105 naised. COVID-19 p&otilde;hjustatud surmade arv oli suurim vanuser&uuml;hmas 75-aastased ja vanemad (152). Kuna vanemates vanuser&uuml;hmades on naisi rohkem kui mehi, seletab see suuremat COVID-19 surmade arvu naiste hulgas. Alla 65-aastaste vanuser&uuml;hmas oli surmasid 19 ning 65&ndash;74-aastaste hulgas 30. Kuude l&otilde;ikes esines k&otilde;ige rohkem COVID-19 surmasid (89) detsembris.&nbsp;</p> <p>TAI osaleb rahvusvahelisi suremusandmeid anal&uuml;&uuml;sivates teadusprojektides. Euro-MOMO raames v&auml;ljat&ouml;&ouml;tatud matemaatilise anal&uuml;&uuml;si meetodite abil saab hinnata suremuse muutust ilmastikutingimuste t&otilde;ttu (kuuma- ja k&uuml;lmalained) ja hooajaliste haiguspuhangute ajal ning seda on rakendatud nii gripi, kui ka COVID-19 seotud liigsuremuse ehk tavap&auml;rasest suurema suremuse (<i>excess mortality</i>) hindamiseks. Vastavalt <a href="https://www.euromomo.eu/graphs-and-maps#excess-mortality">Euro-MOMO</a> andmetele oli Eestis 2020. aasta l&otilde;pus suremus oodatust m&otilde;nev&otilde;rra suurem, kuid t&otilde;us ei olnud suur v&otilde;rreldes mitmete L&auml;&auml;ne-Euroopa riikidega nagu n&auml;iteks Belgia, Suurbritannia, Portugal ja Hispaania.</p> <p>2020. aasta surma p&otilde;hjuste andmed on esialgsed, neid t&auml;psustakse ning ja eelmise aasta l&otilde;plikud andmed avaldab TAI surma p&otilde;hjuste register 3. mail 2021.&nbsp;</p> <h2><span style="text-decoration: underline;">Kuidas kogutakse ja m&auml;&auml;ratakse surma p&otilde;hjuste andmed? </span></h2> <p>Surma p&otilde;hjuse teatise t&auml;idab arst. TAI surma p&otilde;hjuste register (SPR) p&auml;rib surma p&otilde;hjuste andmeid&nbsp;elektroonselt Tervise infos&uuml;steemist (TIS) igal t&ouml;&ouml;p&auml;eval.</p> <p>Surma algp&otilde;hjus valitakse surma p&otilde;hjuste teatisega kogutud info p&otilde;hjal SPR-is vastavalt WHO juhistele. Surma algp&otilde;hjus v&otilde;ib muutuda, kui arstil on t&auml;iendavaid andmeid, mis laekuvad hiljem (n&auml;iteks histoloogia, toksikoloogia, mikrobioloogia anal&uuml;&uuml;sid vm). Siis saadetakse TIS-i uus surma p&otilde;hjuse teatise dokument. Teatud juhtudel teeb TAI SPR ka tagasip&auml;ringuid arstidele, kui dokumendis puudub piisav info, et surma algp&otilde;hjust valida. P&auml;rast esialgsete andmete kogumist v&otilde;rdleb SPR andmeid ka teiste andmekogudega.&nbsp;</p> <p>COVID-19 valitakse surma algp&otilde;hjuseks siis, kui surma p&otilde;hjuse m&auml;&auml;ranud arst m&auml;rkis selle v&otilde;i sellest p&otilde;hjustatud kopsup&otilde;letiku surma tinginud seisundina. TAI surma p&otilde;hjuste registri COVID-19 surmade arv on v&auml;iksem Terviseametist p&auml;rinevast COVID-19 positiivsete surmade arvust, kuna Terviseamet avaldab COVID-19 positiivse testi andnud inimeste surmade arvud enne surma algp&otilde;hjuse m&auml;&auml;ramist.&nbsp;</p> <p>Surmade &uuml;ldarvu, milles kajastuvad ka eestlaste surmad v&auml;lismaal, avaldab ja anal&uuml;&uuml;sib <a href="https://www.stat.ee/et/uudised/esialgne-rahvaarv-1-jaanuar-2021">Statistikaamet</a>. Suremuse muutuste ja erisuste hindamiseks on kasutusel erinevad kordajad, mis v&otilde;tavad arvesse rahvastiku soolist ja vanuselist koostist ning rahvastiku &uuml;ldarvu.</p> <p>&nbsp;Surmade absoluutarv sobib k&uuml;ll kiirstatistikaks, kuid j&auml;reldusi saab teha vaid kordajate v&otilde;rdlemisel.</p> <p><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Rohkem teavet: </b></p> <p><a href="https://taiee-my.sharepoint.com/personal/pille_kalda_tai_ee/Documents/Documents/Pressiteated/Surmade%20esialgsed%20registreerimisandmed%20p&otilde;hjuse,%20soo%20ja%20kuu%20j&auml;rgi">Statistika TAI andmebaasis: surmade esialgsed registreerimisandmed p&otilde;hjuse, soo ja kuu j&auml;rgi</a></p> <p>Lisainfo:<br />Pille Kalda<br />avalike suhete juht<br />Tervise Arengu Instituut<br />506 4608<br /><a href="mailto:pille.kalda@tai.ee">pille.kalda@tai.ee<br /></a><a href="http://www.tai.ee">www.tai.ee</a></p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2922Kui pikk on mu puhkus, kui ma töötan osaajaga?2021-02-01<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Mulle on m&auml;&auml;ratud osaline t&ouml;&ouml;v&otilde;ime ja t&ouml;&ouml;tan 20 tundi n&auml;dalas. N&uuml;&uuml;d aga vaidleme t&ouml;&ouml;andjaga, kas minu puhkus on aasta jooksul 35 kalendrip&auml;eva v&otilde;i ainult pool sellest. Kui palju ma osalise t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tades p&otilde;hipuhkust teenin?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ennetusosakonna juhataja:</i></b> T&ouml;&ouml;taja teenib &uuml;ldjuhul 28 kalendrip&auml;eva p&otilde;hipuhkust aastas. Kui t&ouml;&ouml;tajale on m&auml;&auml;ratud osaline v&otilde;i puuduv t&ouml;&ouml;v&otilde;ime, siis teenib ta 35 kalendrip&auml;eva aastas. P&otilde;hipuhkuse teenimisel ei ole oluline, milline on t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;aeg n&auml;dalas v&otilde;i kuus.&nbsp;</p> <p>P&otilde;hipuhkust teenitakse proportsionaalselt t&ouml;&ouml;tatud ajale. N&auml;iteks kui t&ouml;&ouml;taja p&otilde;hipuhkuse kestus on 28 kalendrip&auml;eva ja ta t&ouml;&ouml;tab osalise t&ouml;&ouml;ajaga, siis teenib ta ikkagi aasta jooksul 28 kalendrip&auml;eva p&otilde;hipuhkust. Kui ta t&ouml;&ouml;tab pool aastat, siis teenib ta 14 kalendrip&auml;eva p&otilde;hipuhkust.&nbsp;</p> <p><i>N&Auml;IDE. T&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab 3 tundi n&auml;dalas, tema p&otilde;hipuhkuse kestus on 35 kalendrip&auml;eva, t&ouml;&ouml;suhe algab 1. jaanuaril ja l&otilde;peb 31. juulil. Ta teenib&nbsp; p&otilde;hipuhkust j&auml;rgmiselt: 35 / 365 (kalendrip&auml;evade arv aastas) &times; 212 (kalendrip&auml;evade arv 1. jaanuarist 31. juulini) = 20,33 kalendrip&auml;eva.</i></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2921Eesti Töötukassa alustab töötasu toetuste avalduste vastuvõtmist esmaspäeval, toetus on pikenenud piirangute tõttu suurem2021-01-29<p><b>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa alustab t&ouml;&ouml;tasu toetuste avalduste vastuv&otilde;tmist esmasp&auml;eval, toetus on pikenenud piirangute t&otilde;ttu suurem</b></p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa h&uuml;vitab t&ouml;&ouml;j&otilde;ukulud Harjumaa ja Ida-Virumaa t&ouml;&ouml;andjatele, kelle tegevus on olnud erakorraliste asjaolude t&otilde;ttu m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt h&auml;iritud. Kuna piiranguid on pikendatud, siis on ka kompensatsioon esialgu plaanitust suurem.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa kompenseerib palgakulu nendele ettev&otilde;tjatele, kellel on t&ouml;&ouml;tajaid Harjumaal v&otilde;i Ida-Virumaal ja kelle tegevus oli erakorraliste asjaolude t&otilde;ttu <b>28. detsembrist 31. jaanuarini</b> m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt h&auml;iritud. T&ouml;&ouml;tasu toetust makstakse &auml;ri&uuml;hingule, v&auml;lismaa &auml;ri&uuml;hingu filiaalile, mittetulundus&uuml;hingule, sihtasutusele v&otilde;i f&uuml;&uuml;silisest isikust ettev&otilde;tjale.</p> <p>Toetuse taotlusi saab <b>e-t&ouml;&ouml;tukassas</b> esitada alates <b>1.02.2021 kuni 28.02.2021.</b></p> <p>Kompensatsiooni makstakse nende t&ouml;&ouml;tajate eest, kelle t&ouml;&ouml;koha asukoht on 22. detsembri 2020. a seisuga t&ouml;&ouml;tamise registri kohaselt Harju v&otilde;i Ida-Viru maakonnas. Kompensatsiooni suurus on nende t&ouml;&ouml;tajate <b>novembri 1,5 kordne palgakulu</b>, kuid mitte rohkem kui 180 000 eurot ettev&otilde;tja kohta. <b>FIE</b> toetuse suurus on <b>876 eurot.</b></p> <p>Vabariigi Valitsus kinnitas toetuse ettev&otilde;tetele, kelle tegevus on otseselt m&otilde;jutatud kehtestatud piirangutest. Toetust saavad taotleda ettev&otilde;tted ja FIEd, kelle p&otilde;hitegevusala on EMTAK koodiga m&auml;&auml;ratletud j&auml;rgmiselt:</p> <ul> <li>&bdquo;Majutus ja toitlustus&ldquo; koodidega 55&ndash;56;</li> <li>&bdquo;Info ja side&ldquo; koodiga 5914 ja 59141;</li> <li>&bdquo;Haldus- ja abitegevused&ldquo; koodidega 7990, 79901,&nbsp; 8230 ja 82301;</li> <li>&bdquo;Haridus&ldquo; koodidega 8551, 85511, 85519, 8552, 85521, 85522, 85529,&nbsp; 8559, 85591, 85592 ja 85599;</li> <li>&bdquo;Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne&ldquo; koodiga 86905;</li> <li>&bdquo;Kunst, meelelahutus ja vaba aeg&ldquo; koodidega 9001, 90011, 90012, 9002, 90021, 9003, 90031, 9004, 90041, 9102, 91021, 9200, 92001, 9311, 93111, 9312, 93121, 9313, 93131, 93199, 9321, 93211, 9329, 93291 ja&nbsp; 93299&nbsp; v&otilde;i</li> <li>&bdquo;Muud teenindavad tegevused&ldquo; koodiga 96041.</li> </ul> <p>&nbsp;</p> <p>Toetusele sobival ettev&otilde;ttel on e-t&ouml;&ouml;tukassas alates esmasp&auml;evast olemas t&ouml;&ouml;tajate andmetega eelt&auml;idetud avaldus. T&ouml;&ouml;andja saab valida, kas ja milliste t&ouml;&ouml;tajate palgakulu kompenseerimist soovib. <b>Avalduse t&auml;itmiseks leiab abimaterjali </b><a href="https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/tootasu_toetuse_e-juhend_est.pdf">SIIT</a>.<b> </b></p> <p>Enne avalduse esitamist tuleks tutvuda <a href="https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootasu-toetuse-korduma-kippuvad-kusimused">toetuse tingimustega</a>, n&auml;iteks ei tohi t&ouml;&ouml;tajat, kelle eest kompensatsiooni k&uuml;sitakse, kuu aja jooksul koondada. Samuti ei tohi ettev&otilde;ttel olla maksev&otilde;lga v&otilde;i peab see olema ajatatud.</p> <p>Toetus kantakse ettev&otilde;tja kontole ja v&auml;ljamakseid alustatakse hiljemalt 14.02.2021.</p> <p>Lisainfot saab toetuse kohta <a href="https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootasu-toetus">SIIT</a> v&otilde;i telefonilt 15501.</p> <p><b>Toetust tutvustav video</b> asub <a href="https://www.youtube.com/watch?fbclid=IwAR1HmB8JCZ-3nDaWmJkcB28zfJ45-af7a6Y3JJxMWejlf0DdPMYx1QiUJ1s&amp;v=OziBakCnqR4&amp;feature=youtu.be">SIIN</a> ja FIEdele <a href="https://www.youtube.com/watch?fbclid=IwAR03d8VZJ3q3x2mHrMxyViYoD7giJP5ceCpiYemAFF8h0YpsG0skhLLw5-0&amp;v=9fRfP9K3I-g&amp;feature=youtu.be">SIIN</a>.&nbsp;</p> <p><b>Lauri Kool<br /></b>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2920Valitsus pikendas Harjumaa ja Ida-Virumaa ettevõtete töötasu toetust kahe nädala võrra2021-01-29<p><b>Eilsel istungil otsustas Vabariigi Valitsus T&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu ettepanekul maksta t&ouml;&ouml;tasu toetust Harjumaa ja Ida-Virumaa ettev&otilde;tetele ka 17.01-31.01 kehtivate piirangute eest ning toetuse summat vastavalt suurendada. T&ouml;&ouml;tasu toetust makstakse ettev&otilde;tetele, kelle tegevus on seoses COVID-19 t&otilde;rjeks kehtestatud piirangutega m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt h&auml;iritud. Toetust makstakse perioodil 28.12.2020 &ndash; 31.01.2021 kehtinud piirangute eest, selle suuruseks on ettev&otilde;tte pooleteise kuu palgakulu ning FIEde puhul 1,5 kordne alampalk. </b></p> <p>Tervise- ja t&ouml;&ouml;minister <b>Tanel Kiige</b> s&otilde;nul on piirangutega koos kehtestatud t&ouml;&ouml;tasu toetuse maksmine vajalik, kuna piirangud m&otilde;jutavad otseselt ettev&otilde;tjate tegutsemisv&otilde;imalusi. &bdquo;T&ouml;&ouml;tasu toetusega v&auml;ldime laiaulatuslikke koondamisi, s&auml;ilitame inimestele sotsiaalsed garantiid ning leibkondade majandusliku toimetuleku olukorras, kus piirangute t&otilde;ttu ei ole v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;tajatele osaliselt v&otilde;i t&auml;ielikult t&ouml;&ouml;d pakkuda. Seet&otilde;ttu oleme otsustanud pikendada t&ouml;&ouml;tasu toetuse maksmist veel kahe n&auml;dala v&otilde;rra.&ldquo;</p> <p>J&auml;tkuvalt saavad toetust taotleda ettev&otilde;tted ja FIE-d, kes tegutsevad n&auml;iteks majutuse, toidu ja joogi serveerimise, sanatooriumite ja ravitegevuse, hasartm&auml;ngude ja kihlvedude korraldamise, kultuuri ja sporditegevuse, koolituse ning l&otilde;bustuse ja vabaajategevuste valdkondades. Toetuse saajad peavad olema registreeritud majandustegevuse registris kindlate p&otilde;hitegevusala (EMTAK) koodidega. Toetust makstakse ettev&otilde;tjatele v&auml;hese t&auml;htsusega abina.</p> <p>Muudatused puudutavad Harju maakonnas hinnanguliselt 1100 ettev&otilde;tet, kus on v&auml;hemalt &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja, Ida-Viru maakonnas aga ligikaudu 400 ettev&otilde;tet. Samuti kuulub muudatuste sihtr&uuml;hma 1393 FIE-t, neist Harju maakonnas 1271 ja Ida-Viru maakonnas 122. Maksu- ja Tolliameti andmetel m&otilde;jutab muudatus ligikaudu 12 800 t&ouml;&ouml;tajat Harjumaal ning 1700 t&ouml;&ouml;tajat Ida-Virumaal.</p> <p>Muudatuse kulu on 8 miljonit eurot, sellest 7,6 kaetakse t&ouml;&ouml;tuskindlustuse vahenditest ning FIE-de toetusmeetme kulu 0,4 miljonit eraldatakse Vabariigi Valitsuse reservist. Koos 2020. aasta detsembris kehtestatud t&ouml;&ouml;tasu toetusega on toetuse kogusumma 24 miljonit eurot.</p> <p><strong>Toetust saab taotleda 01.02-28.02 Eesti T&ouml;&ouml;tukassa iseteeninduses.&nbsp;</strong></p> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2919Milline on valvekaamera mõju tööstressile?2021-01-28<p>28. jaanuaril t&auml;histataval isikuandmete kaitse p&auml;eval p&ouml;&ouml;ratakse &uuml;lemaailmselt t&auml;helepanu privaatsuse &otilde;igusele, mis on igal inimesel tunnetuslik ning t&auml;hendab, et ka privaatsuse probleemid v&otilde;ivad olla v&auml;ga erinevad. &Uuml;ks mure, mis aga paljusid inimesi &uuml;hendab, on valvekaamera j&auml;lgimisest tekkiv t&ouml;&ouml;stress.</p> <p>Probleem, millele&nbsp;<strong>Andmekaitse Inspektsioon</strong>&nbsp;soovib koos&nbsp;<strong>Peaasi.ee</strong>&nbsp;ps&uuml;hholoogidega t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata, tuleb valvekaamerate arvu kiirest kasvust. Pidevalt j&auml;lgivad valvesilmad kasvatavad t&ouml;&ouml;kohtades inimeste t&ouml;&ouml;stressi taset ning see ei ole kaugeltki ainult t&ouml;&ouml;taja mure.&nbsp;</p> <p>Ps&uuml;hholoog&nbsp;<strong>Anna &ndash; Kaisa Oidermaa</strong>&nbsp;r&auml;&auml;gib &uuml;he minuti videos, mida v&otilde;ib inimene tunda pideva valvekaamera j&auml;lgimise all.</p> <p></p> <p><iframe frameborder="0" height="315" src="https://www.youtube.com/embed/Hc1DkxUhl8w" width="560"></iframe></p> <p><strong><br /></strong></p> <h2>T&ouml;&ouml;inspektsiooni soovitused:</h2> <p>T&ouml;&ouml;suhetes peab t&ouml;&ouml;andja alati austama t&ouml;&ouml;taja privaatsust ja kontrollima t&ouml;&ouml;kohustuste t&auml;itmist viisil, mis ei riku t&ouml;&ouml;taja p&otilde;hi&otilde;igusi. T&ouml;&ouml;tajat tuleb kaamerate olemasolust, nende asukohtadest, kasutamise eesm&auml;rgist ja andemete t&ouml;&ouml;tlejast kindlasti teavitada. Enne kaamera paigaldamist tuleb t&ouml;&ouml;andjal hinnata, kas sama eesm&auml;rki on v&otilde;imalik saavutada v&auml;hem privaatsust riivavama vahendiga. N&auml;iteks turvalisust on v&otilde;imalik tagada ka kui paigaldada sisenemiseks kiipkaartide s&uuml;steem, kassale, laole, seifile ja muule v&auml;&auml;rtuslikule varale ligip&auml;&auml;semiseks ainult koodi v&otilde;i kiipkaardiga sisenemise v&otilde;imalus.</p> <p>Alati tuleb hinnata proportsionaalsust ja isikute &otilde;iguste riivet. &Uuml;hest kohvikust on tuua hea n&auml;ide, kus kohvimasinal oli lisafunktsioon, mis luges, mitu kohti p&auml;eva jooksul valati. P&auml;eva l&otilde;pus on kohviaparaadi andmeid v&otilde;imalik v&otilde;rrelda m&uuml;&uuml;dud kohvide arvuga. See on oluliselt v&auml;hem riivavam ja efektiivsem meetod kui turvakaamera paigaldamine oma t&ouml;&ouml;tajate varguste ennetamiseks. Kaamera paigaldamise p&otilde;hjenduseks ei saa olla oma t&ouml;&ouml;taja kontrollimine, selleks on mitmeid muid viise, nt testkliendid, t&ouml;&ouml;taja mentor, juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe jms.</p> <p>T&ouml;&ouml;kohtades v&otilde;ib kaameraid &uuml;ldjuhul paigaldada isikute ja vara kaitseks, kui muud meetodid ei ole piisavad, kuid t&auml;hele tuleb panna, et t&ouml;&ouml;taja privaatsus ja turvatunne l&auml;bi selle ei kannataks.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2918Tervisesport: alusta ettevaatlikult ja endale sobivalt2021-01-27<p><b>Kui end k&auml;tte v&otilde;tad, liikuma hakkad ja n&auml;ed, et sul on edu, siis see motiveerib, aga liiga hoogu ei tasu sattuda. Tuleb l&auml;bi m&otilde;elda, mida tahad saavutada ― head enesetunnet, tervist, kaalulangust?</b></p> <p>&Auml;rgates tunned, et vaja oleks end k&auml;ima saada nagu vana mehhaanilist kella, mille hammasrattad on roostes. Kondid on kanged, liigesed j&auml;igad, selg valutab... Jah, osaliselt t&ouml;&ouml;st, seda kindlasti. Aga tead v&auml;ga h&auml;sti: mida ei liiguta v&otilde;i v&auml;ga v&auml;he, see muutub ajapikku liikumatuks. Sellev&otilde;rra t&ouml;&ouml;tegemine raskemaks, enesetunne halvemaks, istumislohk tugitoolis s&uuml;gavamaks. Kuni toolistki end p&uuml;sti vinnata on katsumus ja peab h&auml;das f&uuml;sioterapeudilt abi otsima. Kas maksab sinnamaani s&uuml;damerahu s&auml;ilitada? V&otilde;i hakkaks vaikselt pihta?</p> <p><b>Spordiarst Anu Kaasik:</b></p> <p>&rdquo;K&otilde;ige olulisem on igap&auml;evane liikumine, k&otilde;ndida iga p&auml;ev kasv&otilde;i pool tundi. Lisaks v&otilde;iks olla veidi aeroobset tegevust &ndash; n&auml;dala jooksul 2,5 tundi aeroobset, madala pulsisagedusega liikumist. See ei t&auml;henda, et alati ja kohe tuleks hakata jooksma. Alustada v&otilde;iks k&otilde;nnist. V&auml;ga hea on kepik&otilde;nd, mis inimest natuke ka toetab. Eriti hea on ujumine, sest seda harrastades pole inimesel peal oma keharaskust, mist&otilde;ttu sobib just erinevate liigeseprobleemide ja &uuml;lekaalu korral.</p> <p>Esialgu v&otilde;iks tempo olla h&auml;sti aeglane &ndash; selline, et saaks v&auml;ljas k&otilde;ndides teisega r&auml;&auml;kida. Isegi, kui &uuml;ksinda liigutakse. Ka k&otilde;ik need, kes kavatsevad jooksma hakata, v&otilde;iksid alustada tavalise k&otilde;nniga ja seej&auml;rel &uuml;le minna kiirk&otilde;nnile. Kui tunned, et see m&otilde;jub h&auml;sti, alustad kerget s&ouml;rki, aga ikka tempos, et saaksid r&auml;&auml;kida.</p> <p></p> <p><span style="font-family: PFSquareSansPro-Medium, Arial, Helvetica, sans-serif; font-size: 1.5em;">K&uuml;mne protsendi reegel</span></p> <p>Tihtilugu hakkavad alustajad jooksma alguses &uuml;lem&auml;&auml;ra intensiivselt ― liiga kiiresti ja liiga l&uuml;hikest maad, sest rohkem ei j&otilde;ua. Tegelikult peaks hoopis h&auml;sti rahulikult k&otilde;ndima, seej&auml;rel distantsi pikendama. L&auml;htuda v&otilde;iks k&uuml;mne protsendi reeglist ehk suurendama nii palju n&auml;dalas v&otilde;i kuus teekonna pikkust. Kui soovitakse koormust lisada, v&otilde;iks pigem pikendada trenni aega, mitte teha k&otilde;ike oluliselt suurema koormusega. Kes pole oma elus varem treeninud, neile m&otilde;jub pool tundi trenni juba p&auml;ris h&auml;sti. Oluline on minna v&auml;lja.</p> <p>Kui tundub, et k&otilde;ndides kiirtempo muutub aja jooksul &rdquo;lahjaks&rdquo;, siis v&otilde;ib kergelt s&ouml;rkida. Kui hakatakse hingeldama ja pulss on kiirenenud, siis tuleks vahepeal j&auml;lle k&otilde;ndida. Tehes seda &uuml;le p&auml;eva, on juba h&auml;sti, ent veel parem, kui lisatakse hiljem m&otilde;ni treeningkord juurde.</p> <p>Kes soovib ennast t&auml;psemalt j&auml;lgida, v&otilde;iks kasutada pulsikella. Vanusega s&uuml;dame maksimaalne l&ouml;&ouml;gisagedus langeb, kuid n&ouml; &bdquo;rusikareegli&ldquo; j&auml;rgi on see meestel 220 miinus inimese vanus ja naistel 226 miinus vanus. Treenida tuleb aga oluliselt madalama pulsiga. Koormustestidega saab m&auml;&auml;rata iga&uuml;hele individuaalselt sobivad treeningu pulsivahemikud. Kes testi teinud ei ole, v&otilde;iks l&auml;htuda lihtsast reeglist, et algajal on soovitav treenida pulsiga, mis on 50-70% tema maksimaalsest pulsist. Juba edasij&otilde;udnud tervisesportlastel on vastupidavuse arendamiseks soovitav pulsisagedus 60-80% maksimaalsest s&uuml;dame l&ouml;&ouml;gisagedusest. Enne t&otilde;sisemate treeningute alustamist tuleks n&otilde;u pidada kas oma perearsti v&otilde;i spordiarstiga, hea oleks teha koormustest.</p> <h2>Iga&uuml;hele sobilik valik</h2> <p>Kellel on probleeme jalav&otilde;lvidega, need v&otilde;iksid lasta teha ortopeedilised tugitallad, mida saab ka spordijalatsites kasutada. Kellel valutavad h&uuml;ppeliigesed, siis neil joosta ei maksa, vaid pigem k&auml;ia. Midagi ei tohi teha l&auml;bi valu v&otilde;i vaigistada vaevusi valuvaigistiga ning minna ikkagi n&auml;iteks jooksma.</p> <p>H&auml;sti sobib rattas&otilde;it. Liigesed k&uuml;ll kergelt liiguvad, aga keharaskust pole peal. Kui koju on ostetud trenaž&ouml;&ouml;rid, siis kipuvad need k&uuml;ll aja jooksul seisma j&auml;&auml;ma, aga neist oleks abi. Eriti, kui inimene ei saa v&otilde;i taha jalaprobleemide t&otilde;ttu k&otilde;ndida, aga ta saab istuvas asendis ratast v&auml;ndata. V&otilde;i stepperil telerit vaadates k&otilde;ndida.</p> <p>Paljud tahaksid k&auml;ia m&otilde;nes r&uuml;hmatrennis. Arvestama peab treeningu laadi ja intensiivsusega. N&auml;iteks aeroobika pole tegelikult aeroobne ehk vastupidavustegevus. Trennipulss muutub niiv&otilde;rd k&otilde;rgeks, et see pigem kurnab inimest. Seet&otilde;ttu peab vaatama, et r&uuml;hma tase sobiks ja treener oleks kogenud, kes n&auml;eb, kas ja mis kellelegi h&auml;sti m&otilde;jub.</p> <p>K&otilde;ige lihtsam ja odavam on siiski minna lihtsalt v&auml;lja. Meil on ka linnade parkides &uuml;ksjagu v&auml;lij&otilde;usaale, m&otilde;nel pool harjutuste soovitused, kuidas ja mida teha, pildiliselt v&auml;lja pandud, kuigi alati mitte. V&auml;lij&otilde;usaalis treenides tuleks samamoodi t&otilde;sta koormust aegamisi, v&auml;iksemate seeriatena. Seej&auml;rel puhkad ja teed natuke j&auml;lle, aja m&ouml;&ouml;dudes lisad harjutuste kordusi.</p> <h2>Mida tahad saavutada?</h2> <p>Liiga hoogu ei tasu sattuda, aga m&otilde;jub motiveerivalt, et kui end k&auml;tte v&otilde;tad, liikuma hakkad ja n&auml;ed, et sul on edu. N&auml;dala sees v&otilde;iks teha l&uuml;hemaid trenne, kuid n&auml;dalavahetusel pikema, milleks v&otilde;ib olla n&auml;iteks matk. Lemmikloomade omanikud saavad oma vajaliku tavakoormuse k&auml;tte juba iga p&auml;ev koera jalutades.</p> <p>Treening ise on oluliselt lihtsam, kui oled suutnud koduuksest v&auml;lja minna. Keskenduda v&otilde;iks p&auml;rast trenni saabuvale heaolutundele, sest kehas tekivad biokeemilised muutused, vabanevad &otilde;nnehormoonid. Igal juhul peab p&auml;rast treeningut hea olla olema. Kuskilt ei tohi pista v&otilde;i nigel enesetunne olla. Ka j&auml;rgmisel hommikul peaks m&otilde;nus enesetunne p&uuml;sima. Vahel kiputakse end &uuml;le pingutama, eriti just joostes, ega tunta end h&auml;sti. Kes pole varem v&auml;ga sportinud, peaks igal juhul alustama ettevaatlikult. Ja leida tuleks ala, mis enim sobib. Kui terve t&ouml;&ouml;p&auml;eva on tulnud seista jalgadel, siis h&auml;sti m&otilde;juks ujumine. Joosta v&otilde;iksid aga need, kes on pidanud p&auml;ev l&auml;bi istuma.</p> <p>K&otilde;ige lihtsam on alustada igap&auml;evastest v&auml;ikestest asjadest. Teed h&auml;sti v&auml;ikese muudatuse ja hakkad seda j&auml;rgima, olles &uuml;htlasi l&auml;bi m&otilde;elnud, mida tahad saavutada. Head enesetunnet, tervist, kaalulangust?</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto:&nbsp;<a href="https://visualhunt.com/re8/407423fe">Visualhunt</a>, Erakogu</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2916Kui sageli tohib tööandja ühepoolselt töötasu vähendada?2021-01-25<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meie ettev&otilde;te kasutas eelmisel aastal eriolukorra ajal t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamise v&otilde;imalust kuni t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rani. Kahjuks pole olukord &nbsp;meie jaoks paranenud ning peaksime taaskord t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendama. Oleme saanud vastandlikke signaale selle kohta, kas v&otilde;ime sel aastal ka nii teha v&otilde;i mitte. Kas on &otilde;ige, et igal aastal v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendada kuni t&ouml;&ouml;tasu alam&auml;&auml;rani kolme kuu jooksul?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ennetusosakonna juhataja: </i></b>T&ouml;&ouml;tasu saab v&auml;hendada kahel juhul. Esimesel juhul saab seda teha kokkuleppel t&ouml;&ouml;tajaga t&ouml;&ouml;lepingu seaduse (TLS) &sect; 12 alusel. Teiseks on v&otilde;imalus &uuml;hepoolselt TLS &sect; 37 alusel, kui esinevad erakorralised etten&auml;gematud majanduslikud asjaolud, millest tulenevalt ei saa anda kokkulepitud ulatuses t&ouml;&ouml;d. T&ouml;&ouml;tasu v&otilde;ib TLS &sect; 37 alusel v&auml;hendada kolmeks kuuks 12- kuulise ajavahemiku jooksul m&otilde;istliku ulatuseni, kuid mitte alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra ning juhul, kui kokkulepitud t&ouml;&ouml;tasu maksmine oleks t&ouml;&ouml;andjale ebam&otilde;istlikult koormav.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisperiood ei ole seega kalendriaasta, vaid 12 kuud. Toome n&auml;ite: t&ouml;&ouml;andja alandas t&ouml;&ouml;tasu perioodil 15.04.- 15.07.2020.a. Seega algas 12-kuuline periood 15. aprillil 2020 ning t&ouml;&ouml;andja saab t&ouml;&ouml;tasu uuesti alandada alates 16. aprillist 2021.a.&nbsp;</p> <p>Oluline on lisada, et koos t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega v&auml;heneb proportsionaalselt ka t&ouml;&ouml;aeg ning t&ouml;&ouml;andja peab v&auml;hendamisest ette teatama v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva kirjalikus vormis. T&ouml;&ouml;tajal omakorda tekib &otilde;igus t&ouml;&ouml;suhe &uuml;les &ouml;elda TLS &sect; 37 lg 5 alusel teatades sellest v&auml;hemalt 5 t&ouml;&ouml;p&auml;eva ette enne v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu kehtima hakkamist.</p> <p>Foto:&nbsp;<a href="https://visualhunt.com/re8/447803d5">Visualhunt.com</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2915Päevapoliitikast, hoiakutest, väärtustest ja nende erinevustest tekkinud konfliktidest töökohal2021-01-22<p><b>Kui &uuml;hiskonnas m&auml;ngitakse palju inimeste emotsioonidel, muutub ka ettev&otilde;tete sisekliima keerulisemaks. P&otilde;rkuvad erinevad hoiakud ja arusaamad, mis kollektiivi l&otilde;hestavad ning lisapingeid tekitavad. Mida sel juhul ette v&otilde;tta?</b></p> <p><b>Arutleb Riina Telling, Meeletervis O&Uuml; t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog:</b></p> <p>&bdquo;&Uuml;hiskonnas p&auml;evakorral olevad teemad, mis tekitavad vastakaid emotsioone, j&otilde;uavad ka t&ouml;&ouml;keskkonda. Inimestena oleme me v&auml;ga erinevad nii oma taustalt, hariduselt kui elukogemuselt, millest on m&otilde;jutatud meie v&auml;&auml;rtused ja maailmavaated. Ent meid on &uuml;hte v&otilde;i teise organisatsiooni valitud seep&auml;rast, et iga&uuml;hel on oma roll ja omadused, millega korvame &uuml;ksteise n&otilde;rkusi ja tugevdame tugevusi.</p> <p>Kui erinevad hoiakud p&otilde;rkuvad ja kollektiivi l&otilde;hestama kipuvad, siis soovitan keskenduda ettev&otilde;tte &uuml;hisosale ja &uuml;histele eesm&auml;rkidele. &Uuml;hisosa ja "meie" tunde leidmine muudab &uuml;ksteise m&otilde;istmise lihtsamaks. Loob &uuml;hise konteksti, kus inimesed saavad ennast turvaliselt tunda. Me ei tule ju t&ouml;&ouml;le selleks, et ventileerida &uuml;ksteisele &uuml;hiskonnas tekkinud pingeid, vaid meil on &uuml;hine t&ouml;ine eesm&auml;rk. Kui fookus kaob, siis j&auml;&auml;vad organisatsiooni eesm&auml;rgid t&auml;itmata, mist&otilde;ttu pole varsti p&otilde;hjust enam t&ouml;&ouml;le tulla, sest pole t&ouml;&ouml;kohta.</p> <h2>Mida juht saaks sellises olukorras teha?</h2> <p>Juht saab inimesi suunata leidma &uuml;hisosa, seda hoida ja kasvatada, n&auml;idates eelk&otilde;ige igap&auml;evases t&ouml;&ouml;elus isiklikku eeskuju. See, kas ja kuidas ta lahendab probleeme, suhtleb t&ouml;&ouml;tajatega ja v&auml;&auml;rtustab neid, m&otilde;jutab &uuml;ldist t&ouml;&ouml;kultuuri.</p> <p>Kui konfliktid j&auml;&auml;vad lahenduseta ja muutuvad isiklikuks ning kahjustavaks, siis ei tekita see stressi mitte ainult osapooltele, vaid kogu kollektiivile, m&otilde;jutades negatiivselt t&ouml;&ouml;&otilde;hkkonda. Lahendamata konfliktid v&otilde;ivad soodustada ka t&ouml;&ouml;kiusamist, mist&otilde;ttu on oluline leida neile sisuline lahendus ja tagada abivajajatele abi.</p> <p>On hea, kui organisatsioonis on t&ouml;&ouml;tajatel v&otilde;imalus p&ouml;&ouml;rduda mure korral kindla inimese v&otilde;i spetsialisti poole, kellega saab vestelda ja lahendusi leida. Ka siis, kui t&ouml;&ouml;taja on konfliktis oma juhiga.</p> <h2>Ametioskused on olulised, v&auml;&auml;rtused olulisemadki</h2> <p>Kui inimene v&otilde;etakse organisatsiooni t&ouml;&ouml;le, siis valitakse ta teatud omaduste ja oskuste t&otilde;ttu. Sama t&auml;htis on, et t&ouml;&ouml;taja v&auml;&auml;rtused sobivad organisatsiooni v&auml;&auml;rtustega, kuna oskusi saab alati juurde &otilde;ppida.</p> <p>Oluline on, et ettev&otilde;ttes oleksid v&auml;&auml;rtused mitte ainult kirjeldatud, kirjutatud ja seinale riputatud, vaid t&ouml;&ouml;tajateni viidud. See t&auml;hendab, et v&auml;&auml;rtused on omaks v&otilde;etud ja teatakse, mida need praktikas t&auml;hendavad. N&auml;iteks: meie v&auml;&auml;rtusteks on s&otilde;bralikkus, avatus ja koost&ouml;&ouml;, mida organisatsioonis m&otilde;testatakse nii, et meil on kombeks teineteisega s&otilde;bralikult suhelda ja konfliktide lahendamisel meeles pidada, et teravik on suunatud probleemile ja teemale, mitte erinevatel seisukohtadel olevatele isikutele.</p> <p>Kas t&ouml;&ouml;taja tahab oma v&auml;&auml;rtusi (&uuml;mber) kujundada, tunnustada organisatsiooni omi v&otilde;i mitte? See oleneb inimese avatusest ja valmisolekust aktsepteerida teistsuguseid maailmavaateid. Sedagi, et kolleegid ei pruugi tahta t&ouml;&ouml;l r&auml;&auml;kida n&auml;iteks poliitikast. Fookus on t&ouml;&ouml;l, ettev&otilde;tte eesm&auml;rkidel, mitte p&auml;evapoliitikal, kus vaidlused v&otilde;ivad l&otilde;ppeda t&uuml;liga. J&auml;rgmisel hetkel pead sama kolleegiga tegema tihedat koost&ouml;&ouml;d, mis ei pruugi olla enam edukas.</p> <p>Keeruline on, kui t&ouml;&ouml;taja v&auml;&auml;rtused erinevad oluliselt ettev&otilde;tte juhi v&auml;&auml;rtustest. Kui juht eeldab, et t&ouml;&ouml;taja jagaks temaga sama maailmavaadet ja v&auml;&auml;rtusi, aga kumbki pole paindlik, siis v&otilde;ib juhtuda, et nende teed l&auml;hevad lahku. Mingit soovituslikku retsepti pole anda, sest k&otilde;ik s&otilde;ltub sellest, kuiv&otilde;rd tolerantsed ollakse ja teineteise erisusi aktsepteeritakse.</p> <p>Juhul, kui t&ouml;&ouml;taja on konfliktne ja surub kolleegidele peale oma maailmavaadet, siis tuleb temaga r&auml;&auml;kida. Selgitada, et n&auml;iteks p&auml;evapoliitikaga me t&ouml;&ouml;l ei tegele, ja keskendume organisatsiooni eesm&auml;rkidele. Inimestel v&otilde;ivad olla erinevad maailmavaated, aga t&ouml;&ouml;l p&uuml;hendutakse t&ouml;istele teemadele.</p> <p>Iga t&ouml;&ouml;taja saab kaasa aidata, et organisatsiooni eesm&auml;rgid t&auml;ituksid. N&auml;iteks: kui NASA koristajalt k&uuml;siti, mida tema teeb, siis ta vastas: &bdquo; Minu t&ouml;&ouml; on inimesi Kuule aidata.&ldquo; See t&auml;hendab, et k&otilde;ikidel t&ouml;&ouml;tajatel, s&otilde;ltumata ametipositsioonist, on &uuml;hised eesm&auml;rgid, mille nimel t&ouml;&ouml;tatakse.</p> <p>Inimestel v&otilde;ib olla keeruline m&otilde;ista oma osa t&auml;htsust, mis ettev&otilde;tte k&auml;ek&auml;iku m&otilde;jutab, sest tihti arvatakse: &bdquo;Mida mina nii v&auml;ga m&otilde;jutada v&otilde;i teha saan?&ldquo; Oluline on, et t&ouml;&ouml;taja tajuks oma panuse suurust. Juhil on v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;tajale m&otilde;ista anda, et ta on organisatsioonile oluline ja tema panus vajalik.</p> <p>&Uuml;hisosa leidmine ja hoidmine on pidev protsess. Kui pikaaegselt kujunenud positiivne organisatsioonikultuur ja jagatud v&auml;&auml;rtused on t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;elu loomulikuks osaks saanud, siis on ka kollektiivi lisandunud uuel t&ouml;&ouml;tajal lihtsam. Tema n&auml;eb teiste k&auml;itumisest, kuidas ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajad omavahel suhtlevad ja millised on kombed. Kergem on omaks v&otilde;tta organisatsioonikultuuri,&nbsp;<span>mida kolleegid evivad.&ldquo;</span></p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2914Tööõnnetus riietusruumist jope võtmisel2021-01-21<p><strong>Mis juhtus:</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;taja l&auml;ks riietusruumi enda jopet v&otilde;tma. Samal ajal paigaldas t&ouml;&ouml;v&otilde;tja seal riiulit. Kuna riiuli paigaldamine oli pooleli, siis nii t&ouml;&ouml;vahendid kui ka riiuli osad olid liikumisteel. T&ouml;&ouml;taja m&auml;rkas seda ning astus asjadest &uuml;le. Kuid mingil p&otilde;hjusel ta tegi tagurpidi sammu ja astus riiulile peale ning kukkus. T&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rdus arsti poole, kes tuvastas m&otilde;lema p&otilde;lve vigastuse. Tegemist oli kerge tervisekahjustusega: m&otilde;lema p&otilde;lve nikastus ja 29 p&auml;eva t&ouml;&ouml;v&otilde;imetust.</p> <p><strong>Miks juhtus:</strong></p> <p>&Otilde;nnetuse p&otilde;hjuseks oli t&ouml;&ouml;v&otilde;tja poolt materjalide k&auml;iguteele panemine. Kui on vajalik k&auml;iguteele asju paigutada siis tuleb k&auml;igutee sulgeda. Kui k&auml;iguteel liikumine on vajalik, siis tuleb valida t&ouml;&ouml; tegemiseks selline aeg, et t&ouml;&ouml;tajad samas piirkonnas ei liigu. Loota, et k&otilde;ik k&auml;iguteele pandud asju n&auml;evad ning neist &uuml;le saavad astuda, ei ole kindlasti piisav meede &otilde;nnetuste v&auml;ltimiseks.</p> <p>&Otilde;nnetuse &uuml;ldisemaks p&otilde;hjuseks on koost&ouml;&ouml; ja kommunikatsiooni puudumine kahe ettev&otilde;tte vahel. &Uuml;helt poolt t&ouml;&ouml;tajad, kes teevad t&ouml;&ouml;d oma tavap&auml;rases t&ouml;&ouml;kohas ja teisalt t&ouml;&ouml;v&otilde;tja t&ouml;&ouml;tajad, kes toimetavad nende jaoks v&otilde;&otilde;rastest tingimustes ja ruumides. Selleks, et kumbki pool saaks teise poolega arvestada tuleb enne t&ouml;&ouml;de alustamist jagada infot ja leppida kokku tegevused ohutuse tagamiseks.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2913Psühhosotsiaalsete riskide tasuta veebitest2021-01-20<p>Lugupeetud lugeja. Meie koot&ouml;&ouml;partner PE Konsult on avaldanud uue OPSTI (Organisatsiooni ps&uuml;hhosotsiaalsete tegurite indikaator) testi l&uuml;hiversiooni, mille abil on v&otilde;imalik hinnata erinevaid ps&uuml;hholoogilisi ohutegureid t&ouml;&ouml;kohal. Test koosneb 25 k&uuml;simusest, sellele vastamine v&otilde;tab ainult m&otilde;ne minuti. Testimine on t&auml;iesti tasuta ning ka anon&uuml;&uuml;mne.</p> <p>Testi leiad siit:&nbsp;<a href="https://www.pekonsult.ee/miniopsti/ " target="_blank">https://www.pekonsult.ee/miniopsti/&nbsp;</a></p> <p>Vaata ka T&ouml;&ouml;elu artikleid:</p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/psyhholoogilised-ohutegurid/Tootajale-psyhholoogilistest-ohuteguritest" target="_blank">Ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid t&ouml;&ouml;kohal (t&ouml;&ouml;tajatele)</a>&nbsp;</li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tooandjale/tookeskkond/tookeskkonna-ohutegurid/Psyhholoogilised-ohutegurid" target="_blank">Ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid t&ouml;&ouml;kohal (t&ouml;&ouml;andjatele)</a>&nbsp;</li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/Juhtunud-kuid-voinuks-juhtumata-jaada/2279" target="_blank">&Uuml;let&ouml;&ouml;tamine: &otilde;pi &uuml;tlema &otilde;igel hetkel &bdquo;ei&ldquo;</a>&nbsp;<br /><br /></li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2912Rutiinsuse võlu: kelle mida?2021-01-19<p><b>Oluline on leida oma natuurile kohane t&ouml;&ouml;. Siis ei pruugi ka pealtn&auml;ha tuim ja rutiinne tegevus olla n&uuml;ri ja t&uuml;&uuml;tu. Liiatigi, kui s&uuml;veneda n&uuml;anssidesse ja avastada endale meelep&auml;rased aspektid.</b></p> <p>Kui &uuml;hele v&otilde;ib tunduda t&ouml;&ouml; teatud ametis surmigava, &uuml;ksluise v&otilde;i f&uuml;&uuml;siliselt tapvana, siis teisele pakkuda kindlust ja rahulolu, et on vaja teha kindlaid liigutusi ega tule &uuml;learu pead vaevata. Nii otsib n&auml;iteks <b>Jaanika</b> sotsiaalmeedias t&ouml;&ouml;kohta, kus &ldquo;ei peaks ise midagi v&auml;lja m&otilde;tlema, vaid v&otilde;iks rutiinselt ja mehhaaniliselt mingit asja teha?&rdquo; Seejuures ei meeldi talle t&ouml;&ouml;tada koos kolleegidega. <b>Mart</b> seevastu on &otilde;nnelik, et saabki kaubapaigutajana pigem omaette askeldada ja samal ajal k&otilde;rvaklappidest muusikat kuulata.</p> <p>Samas v&otilde;ib esialgu lihtsana tunduv amet olla arvatust m&auml;rksa keerulisem, kui selle oskustesse s&uuml;veneda. Ilmselge on, et &uuml;he&uuml;lbalise laadiga ametitesse otsitakse t&ouml;&ouml;tajaid m&auml;rksa rohkem ja vahel &uuml;sna hapra lootusega sobilikke leida. T&auml;navakivide paigaldusega tegelev <b>Erki Tartu Maakujundus O&Uuml;-st </b>nendib, et seesugust f&uuml;&uuml;silist t&ouml;&ouml;d teha ei taheta. &bdquo;Inimesed pole harjunud t&otilde;stma &uuml;le viie kilo p&auml;evas ja vaatamata t&ouml;&ouml;puudusele pole t&ouml;&ouml;lisi kuskilt v&otilde;tta.&ldquo; Ta k&uuml;ll sooviks abilisi kaasata, kuid on leppinud, et teeb Tallinnas suuri objekte valdavalt &uuml;ksi.</p> <h2>Pole tuim ega lihtne</h2> <p>Tema s&otilde;nul toimetabki selles valdkonnas k&auml;put&auml;is firmasid, kuhu kuulub m&otilde;ni &uuml;ksik mees, kes teevad t&auml;navaruumis t&ouml;id, paigaldades n&auml;iteks &auml;&auml;rekive. &bdquo;Oluline on seejuures oskus ja tehniline taip, sest linnaruumis paikneb nii m&otilde;nigi saar, keeramised jms. &Uuml;kski tee ei ole ju 90kraadise nurgaga. &Auml;&auml;rekivi l&otilde;ikamisel on see &uuml;lioluline, mida tuleb osata teha. N&auml;iteks on vaja juba kivi &otilde;igesti k&auml;es hoida, et see ka &otilde;igesti maha saaks pandud. Niisama visates aluspind ei p&uuml;si, kivid hakkavad k&otilde;ikuma ja pind muutub ebatasaseks,&ldquo; selgitab Erki, kes iseendale t&ouml;&ouml;andjana tahaks t&ouml;&ouml;d pakkuda m&otilde;nelegi osavale ja oskuslikule mehele, kui neid leiduks. Seet&otilde;ttu teeb ta t&ouml;&ouml;d s&uuml;damerahus ise, olles kindel nii tulemuse usaldusv&auml;&auml;rsuses, kvaliteedis kui oma j&otilde;udluses. &Uuml;ksinda v&otilde;ib ta t&otilde;sta ka 140-kiloseid graniidist &auml;&auml;rekive, v&otilde;ttes appi spetsiaalsed tangid. K&otilde;rvaltvaatajale tundub t&ouml;&ouml; justkui lihtsana, aga tegelikult peitub selles v&auml;ga spetsiifilisi n&uuml;ansse: tuleb osata lugeda jooniseid, vaadata k&otilde;rguseid jms olulisi aspekte.</p> <p>&bdquo;T&auml;navakivide paigaldus ei ole samasugune lihtt&ouml;&ouml; nagu laudas s&otilde;nniku viskamine, kuigi pealtn&auml;ga tundub k&otilde;ik lihtsana,&ldquo; r&otilde;hutab Erki Tartu, kes v&otilde;ib p&auml;evas panna kive maha sada meetrit. &bdquo;Teised mehed vaatavad pealt ja &uuml;tlevad: &bdquo;Mis see siis &auml;ra ei ole! Sa paned maru lihtsalt,&ldquo; aga kui nad ise pihta hakkavad, siis saavad vaevu 20 meetrit tehtud, mis v&otilde;ib olla juba hea tulemus.&ldquo; Selle k&otilde;ige taga on eelk&otilde;ige oskuslik tehnika.</p> <p>Kivipaigaldus s&otilde;ltub paljuski aastaajast ja ilmaoludest, miinuskraadidega ja lausvihmas seda ei tehta. &bdquo;Inimv&otilde;imetel on piirid, f&uuml;&uuml;siliselt ei j&otilde;ua, see kurnab, ka +25-kraadises soojas. Seet&otilde;ttu eelistan ma pigem +10-kraadist vihmata ilma,&ldquo; kirjeldab Erki, kes ei pea t&ouml;&ouml;d vaimselt sugugi n&uuml;riks, sest kogu aeg on vaja silmas pidada kiviparketi mustrit, kivijoonte sirgust jms. &bdquo;Pole mingi tuim kivide ladumine. Mistahes t&ouml;&ouml;, kui sellesse<b> </b>natuke s&uuml;veneda, ei ole niisama lihtne,&ldquo; r&otilde;hutab ta korduvalt.</p> <h2>&Uuml;hele &otilde;udus, teisele toredus</h2> <p>Telemarketingi ettev&otilde;ttes v&auml;hem kui aasta vastu pidanud <b>Katrin</b> peab telefonim&uuml;&uuml;ja ametit n&uuml;rimaks kui t&ouml;&ouml;stuses liinit&ouml;&ouml;lise oma, kellena ta on ka t&ouml;&ouml;tanud, sest seal sai m&otilde;elda oma m&otilde;tteid ja n&auml;ha kohe t&ouml;&ouml; tulemust. Telefonim&uuml;&uuml;k kurnas teda nii vaimselt, ps&uuml;&uuml;hiliselt kui f&uuml;&uuml;siliselt. &bdquo;Istud arvuti taga, valid andmebaasist suvalise inimese numbri, helistad ja &uuml;ritad talle midagi p&auml;he m&auml;&auml;rida... Paljud k&otilde;ned kestsid m&otilde;ne sekundi,&ldquo; meenutab Katrin kogemusi, mis teda frustreerisid. Eelk&otilde;ige seet&otilde;ttu, et inimesed v&otilde;isid olla ka v&auml;ga ebaviisakad, vahel isegi s&otilde;imata, mist&otilde;ttu t&auml;hendas iga uus k&otilde;ne parajat enese&uuml;letust. &bdquo;T&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul tegin ma vahel isegi kuni sada k&otilde;net, olles sellest k&otilde;igest l&otilde;puks t&auml;iesti l&auml;bi.&ldquo; Ametist loobus naine hetkel, mil vastumeelsus t&ouml;&ouml; vastu oli sedav&otilde;rd suureks paisunud, et ta ei suutnud enam telefoninumbreid valida. &bdquo;Minu jaoks oli see t&ouml;&ouml; kohutavalt jube, &uuml;ksluine ja laastav. Ainu&uuml;ksi sellele tagasi m&otilde;tlemine tekitab stressi.&ldquo;</p> <p>Seevastu samas ametis olev <b>Malle</b> on t&ouml;&ouml;tanud telefonim&uuml;&uuml;jana enam kui 20 aastat, j&auml;tkates t&ouml;&ouml;d pension&auml;rina kodukontoris. Ta m&uuml;&uuml;b raamatuid ja ajakirjade tellimusi. Aastatega on tal tekkinud oma v&otilde;rgustik. Nii m&otilde;nigi inimene, kellega ta silmast silma k&uuml;ll kohtunud ei ole, on justkui omainimeseks saanud, kellega pajatatakse maast ja ilmast. Teda kutsutakse Eesti erinevatesse paikadesse koguni k&uuml;lla. Malle ei pea telefonim&uuml;&uuml;ja t&ouml;&ouml;d sugugi tuimaks ja &uuml;ksluiseks, sest talle meeldib inimestega lobiseda. Turtsakate vastajate teravusi ta hinge ei v&otilde;ta ja tellimusi suudab siiani edukalt m&uuml;&uuml;a, kuigi see on aina raskem, sest inimesed loevad pigem raha kui tr&uuml;kis&otilde;na. Kuna teenistus s&otilde;ltub m&uuml;&uuml;gist, siis &auml;rritab Mallet t&ouml;iselt k&otilde;ige enam see, kui keegi kolleegidest tema andmebaasi &bdquo;solgib&ldquo; v&otilde;i juhtumisi tema kliendile tellimuse maksmiseks meeldetuletuse saadab. See t&auml;hendab, et m&uuml;&uuml;git&ouml;&ouml; on teinud k&uuml;ll tema, kuid tasu saab keegi teine. Miski muu teda ei h&auml;iri, sest ta on aastate jooksul &otilde;ppinud sekundite jooksul aimama, kuidas oleks vaja kellegagi suhelda.</p> <h2>Vabal ajal t&ouml;&ouml;m&otilde;tetest vaba</h2> <p>Juustu- ja piimatooteid valmistava <b>Estover O&Uuml;</b> kaubakomplekteerija <b>Veiko </b>nimetab, et tema t&ouml;&ouml; eeldab keskendumisv&otilde;imet, rutiinitaluvust ja t&auml;helepanelikkust. On tulemustele orienteeritud, mist&otilde;ttu tuleb t&ouml;&ouml;aja jooksul olla v&otilde;imalikult efektiivne ja produktiivne. Vaja on klientide esitatud tellimus laos komplekteerida &ndash; igal komplekteerijal on digitaalne sk&auml;nner ja vastavalt nimekirjale tuleb tooted &uuml;kshaaval kastidesse panna. T&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;puks peavad k&otilde;ik tellimused t&auml;idetud olema.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/37estover (3).jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-37estover (3).jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/37estover (1).jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-37estover (1).jpg" /></a></p> <p>&bdquo;Palk s&otilde;ltub liigutamise kiirusest. Kiiremad komplekteerijad saavad raha natuke rohkem. T&ouml;&ouml; on f&uuml;&uuml;siline ja tuleb rutiini taluda. T&auml;helepanu ei tohi hajuda, sest muidu teed vigu &ndash; paned tellijale valed kaubad, mis omakorda m&otilde;jutab palka,&ldquo; selgitab Veiko, nentides, et selles ametis on iga&uuml;hel vaja oma s&uuml;steem v&auml;lja t&ouml;&ouml;tada. &bdquo;Kellel on lihasm&auml;lus mingid k&auml;igud ja liigutused, kes teeb iga teatud aja tagant pausi, et veidi puhata &ndash; k&otilde;ik s&otilde;ltub indiviidist.&ldquo;</p> <p>P&auml;eva jooksul on vaja t&otilde;sta erinevaid kaste, aga meeletult suuri raskusi mitte. Saab ise otsustada, kas v&otilde;tad korraga &uuml;he v&otilde;i mitu kasti. Olulisem on vastupidavus ja suutelisus terve t&ouml;&ouml;p&auml;eva jalgadel p&uuml;sida ning liikuda. Oma praeguse t&ouml;&ouml; plussideks peab Veiko v&auml;ga head t&ouml;&ouml;aega, mis on enamasti kella k&uuml;mnest hommikul &otilde;htul viieni, ja asjaolu, et oma m&otilde;tetes ta t&ouml;&ouml;d koju kaasa ei v&otilde;ta.</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Estover O&Uuml;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2910Kas suitsetajatele on tööl ette nähtud lisapausid?2021-01-18<p><b><i>Lugeja k&uuml;sib: Meile tuli t&ouml;&ouml;le uus t&ouml;&ouml;taja, kellega pean enamuse ajast koos t&ouml;&ouml;tama. Ta on suitsetaja ning k&auml;ib tihti suitsu tegemas, mina aga pean seet&otilde;ttu rohkem t&ouml;&ouml;d tegema ega saa minna pausile siis, kui soovin v&otilde;i vajan, sest korraga t&ouml;&ouml;postilt lahkuda ei tohi. Kas suitsetajatele on ette n&auml;htud nn suitsupausid lisaks puhkepausidele? Lisaks on tal tagasi tulles tugev suitsuhais juures ning mul on v&auml;ga ebameeldiv tema l&auml;heduses olla.</i></b><i>&nbsp;</i></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Pauside korraldamisel tuleb arvestada, et samasugust t&ouml;&ouml;d tegevad t&ouml;&ouml;tajad saaksid &uuml;hepalju puhata. Eraldi suitsupauside andmise kohustust ei ole ning pole ka &otilde;iglane, et suitsetajad saaksid igas tunnis suitsetamiseks lisapause oma tervise kahjustamiseks.&nbsp;</p> <p>Soovitame esmalt p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;andja (t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti) v&otilde;i ka t&ouml;&ouml;keskkonnavoliniku poole ning selgitada probleemi. Selgitage, et Teie t&ouml;&ouml;koormus on uue t&ouml;&ouml;taja tulekuga suurenenud, sest t&ouml;&ouml;kaaslane kasutab etten&auml;htust rohkem pause ning Teie ei saa pausile minna, kuna kaast&ouml;&ouml;tajat ei ole vajalikul ajal t&ouml;&ouml;postil. Kindlasti &uuml;telge ka, et suitsuhais Teid h&auml;irib.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja &uuml;lesanne on tagada, et t&ouml;&ouml;tajaid koheldakse v&otilde;rdselt ning k&otilde;ik saaksid kasutada etten&auml;htud puhkepause. Lisaks peab t&ouml;&ouml;andja lahendama h&auml;iriva suitsul&otilde;hna probleemi. &Uuml;heks lahenduseks on ettev&otilde;tte territooriumil suitsetamise keelamine, mis on t&ouml;&ouml;andja &otilde;igus. Samuti saab t&ouml;&ouml;andja j&auml;lgida t&ouml;&ouml;aja kasutust ning selgitada lisapause v&otilde;tvale t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;aja korraldust, sh puhkepauside kasutamise reegleid. Kui t&ouml;&ouml;taja neile m&auml;rkustele ei reageeri, saab t&ouml;&ouml;andja teda&nbsp; hoiatada, et t&ouml;&ouml;aja korralduse rikkumise j&auml;tkamisel v&otilde;ib t&ouml;&ouml;suhte &uuml;les &ouml;elda. Siis on t&ouml;&ouml;taja otsustada, kas ta muudab oma k&auml;itumist (nt loobub t&ouml;&ouml;ajal suitsetamisest) v&otilde;i lepib sellega, et t&ouml;&ouml;suhe l&otilde;ppeb.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja saab uut kolleegi ka toetada suitsetamisest loobumisel <a href="https://intra.tai.ee/images/prints/documents/148111080987_Tubakavaba_tookoht_2016_veebi.pdf">Tervise Arengu Instituudi abimaterjali abil</a>.</p> <p>Foto: Pixabay&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2909Tööõnnetus trukipressiga2021-01-15<div> <h2>Mis juhtus?</h2> </div> <p>36- aastane t&ouml;&ouml;taja, ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tanud aasta.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja pidi trukimasinaga paigaldama poolkombinesoonile truki. T&ouml;&ouml;taja asetas truki pooled pressile ja hoidis kombinesooni k&auml;es sest t&ouml;&ouml;laual ei olnud selle jaoks ruumi. Kuna riie oli suur siis see ulatus p&otilde;randale. P&otilde;randal, laua all, asus jalgpedaal, millel ei olnud katet peal. Kui t&ouml;&ouml;taja s&auml;ttis riiet pressi vahele astus ta juhuslikult riide varjus oleva jalgpedaali peale, mis k&auml;ivitas pressi. Press surus trukid kokku ning t&ouml;&ouml;taja s&otilde;rm j&auml;i pressi vahele. Tulemuseks t&ouml;&ouml;taja raske tervisekahjustus - luumurd, k&uuml;&uuml;nt haarav nahahaav, t&ouml;&ouml;v&otilde;imetus 120 p&auml;eva</p> <div> <h2>Miks juhtus?</h2> </div> <p>T&ouml;&ouml;andja uuris t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust ja leidis, et t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse p&otilde;hjuseks oli t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;uete rikkumine t&ouml;&ouml;taja poolt.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektor-uurija uuris ka seda t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, uurimise k&auml;igus selgus, et ettev&otilde;ttes ei olnud olemas ohutusjuhendit trukimasina kasutamiseks, samuti ei leidnud t&otilde;endamist t&ouml;&ouml;tajale v&auml;lja&otilde;ppe l&auml;biviimine st v&auml;lja&otilde;pet ei olnud registreeritud.</p> <p>Ettev&otilde;ttes puudus trukimasina kohta nii seadme valmistaja antud kasutusjuhend kui ka t&ouml;&ouml;andja poolt koostatud ohutusjuhend. Seadusandja on t&ouml;&ouml;andjale pannud kohustuse koostada ohutusjuhendid, t&ouml;&ouml;tajaid juhendada ja v&auml;lja&otilde;petada ning see registreerida taasesitataval kujul. Kuna antud juhtumi puhul t&ouml;&ouml;andja seda ei teinud siis ei ole m&otilde;istlik hinnata t&ouml;&ouml;taja tegevust v&otilde;i tegemata j&auml;tmist trukimasinal t&ouml;&ouml;tamisel.</p> <p>Lisaks ei vastanud kasutatav t&ouml;&ouml;vahend (trukimasin) ohutusn&otilde;uetele.</p> <p>Esiteks - jalgpedaalil puudus kaitsekate, mist&otilde;ttu ei olnud v&auml;listatud seadme tahtmatu k&auml;ivitamine samuti varjas t&ouml;&ouml;deldav ese jalgpedaali.</p> <p>Teiseks - ei olnud piiratud t&ouml;&ouml;taja ohtlik kokkupuud seadme liikuva osaga (trukipressiga). Oht esineb n&auml;iteks juhul, kui t&ouml;&ouml;taja hoiab riideeset kahe k&auml;ega pressi t&ouml;&ouml; piirkonnas, siis k&auml;ed on pressi t&ouml;&ouml;piirkonnale ohtlikult l&auml;hedal ning v&auml;ikese ettearvamatu vale liigutusega v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja k&auml;si sattuda ohualasse.</p> <p>Kolmandaks &ndash; t&ouml;&ouml;koht ei vastanud n&otilde;uetele. T&ouml;&ouml;tamiskohal ei olnud piisavalt ruumi, et t&ouml;&ouml;taja saaks panna riide lauale ja m&otilde;lema k&auml;ega sellele toetudes riide asukoha fikseerida.</p> <p>Ehk raske t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse juhtumise p&otilde;hjuseks oli see, et t&ouml;&ouml;vahend, millega t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tas ei olnud ohutu. T&ouml;&ouml;vahendi ohtlikkus seisnes selles, et t&ouml;&ouml;tajal ei olnud piiratud juurdep&auml;&auml;s t&ouml;&ouml;vahendi ohtlikule osale ning samuti ei olnud v&auml;lditud t&ouml;&ouml;vahendi juhuslik k&auml;ivitamine. Lisaks ei olnud t&ouml;&ouml;tajat juhendatud ega v&auml;lja&otilde;petatud.</p> <p>Selle juhtumi puhul on m&auml;rkimisv&auml;&auml;rne veel t&ouml;&ouml;andja poolt t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse uurimine ning t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse p&otilde;hjuseks t&ouml;&ouml;tajapoolne ohutusn&otilde;uete rikkumise m&auml;rkimine. Uurimise k&auml;igus t&ouml;&ouml;andja paraku ei kontrollinud, kas ohutusjuhend selle konkreetse seadme kohta on olemas, samuti puudusid andmed v&auml;lja&otilde;ppe korraldamise kohta. T&ouml;&ouml;andja uurimise k&auml;igus j&auml;i hindamata ka t&ouml;&ouml;vahendi ning t&ouml;&ouml;tamiskoha ohutus. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse p&otilde;hjalik uurimine on oluline sellep&auml;rast, et v&auml;ltida samalaadsete &otilde;nnetuste kordumist. Kuid, kui t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tegelikud p&otilde;hjused j&auml;&auml;vad v&auml;lja selgitama siis paraku ei ole v&otilde;imalik v&otilde;tta kasutusele meeteid, mis tegelikult j&auml;rgmise t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse toimumise &auml;ra hoiaksid.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2552Kogu info siit: koroonaviirus ja tööelu2021-01-15<p>Lugupeetud lugeja</p> <p>kogume edaspidi siia artiklisse kokku k&otilde;ik t&auml;htsama info, mis puudutab koroonaviirust, t&ouml;&ouml;keskkonda ning t&ouml;&ouml;suhteid. Uue info laekumisel t&auml;iendame artiklit jooksvalt.</p> <p>Hetkel ei ole Vabariigi Valitsus t&ouml;&ouml;suhetes erimeetmeid kehtestatud. Seega l&auml;htume selgituste andmisel kehtivast t&ouml;&ouml;lepingu seaduse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse regulatsioonist.</p> <ul> <ul> <li><a href="https://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19-vaktsiin-ja-toosuhted" target="_blank"><strong>COVID-19 vaktsiin ja t&ouml;&ouml;suhted</strong></a></li> <li><strong><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2778">COVID-19 ABC t&ouml;&ouml;kohal: mida teha kokkupuute ning nakkuskahtluse korral</a></strong></li> <li><strong><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Peamised Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine, koondamine, palgata puhkus, kaugt&ouml;&ouml;).</strong></li> <li><strong><span>T&ouml;&ouml;inspektsiooni videoloeng&nbsp;</span><a href="https://youtu.be/Xk6gbKS1jzw" target="_blank">Kroonviirus kui t&ouml;&ouml;keskkonna bioloogiline ohutegur ja vaktsineerimine 2021.a.</a></strong></li> <li><strong><a href="https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis" target="_blank">T&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitis (<strong>T&ouml;&ouml;tukassa</strong>)</a></strong></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2857/kuidas-valida-naomaski-loe-tapsemalt-ttja-juhisest">Kuidas valida n&auml;omaski? Loe t&auml;psemalt TTJA juhisest</a></li> </ul> </ul> <p></p> <h3><b style="font-size: 1.17em;">T&ouml;&ouml;inspektsiooni artiklid COVID-19 teemal:</b></h3> <div> <p><b><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/COVID-19-ja-tooelu">COVID-19 uudiste alamrubriik</a></b></p> <ul> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2891/kas-saaksime-oma-tootajatele-korraldada-koroona-vastu-vaktsineerimise">Kas saaksime oma t&ouml;&ouml;tajatele korraldada koroona vastu vaktsineerimise?</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/koik-uudised/2888/mis-saab-kui-tootaja-ei-soovi-vaktsineerimist">Mis saab, kui t&ouml;&ouml;taja ei soovi vaktsineerimist?</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2882/kuidas-saan-jaada-distantsoppel-lapsega-koju">Kuidas saan j&auml;&auml;da distants&otilde;ppel lapsega koju?</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2880/ihaldatud-kodukontori-aeg-on-kaes">Ihaldatud kodukontori aeg on k&auml;es</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2875/kes-peab-kandma-kodukontorisse-soetatava-vara-kulud">Kes peab kandma kodukontorisse soetatava vara kulud?</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2868/kas-kaugtoo-kokkulepet-saab-lopetada">Kas kaugt&ouml;&ouml; kokkulepet saab l&otilde;petada?</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/koik-uudised/2865/millal-voib-tootaja-koroona-podemise-jarel-toole-minna">Millal v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja koroona p&otilde;demise j&auml;rel t&ouml;&ouml;le minna?</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/koik-uudised/2864/kodukontorisse-siirdumise-abc-tooandjale">Kodukontorisse siirdumise ABC t&ouml;&ouml;andjale</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2860/mida-teha-kui-ma-kodukontoris-tood-teha-ei-saa">Mida teha, kui ma kodukontoris t&ouml;&ouml;d teha ei saa?</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2853/mida-teha-kui-korvalkabineti-kolleeg-kahtlaselt-kohib">Mida teha, kui k&otilde;rvalkabineti kolleeg kahtlaselt k&ouml;hib?</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2839/tooaja-ja-tootasu-arvestamine-ootamatu-juhtumi-korral">T&ouml;&ouml;aja ja t&ouml;&ouml;tasu arvestamine ootamatu juhtumi korral</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/COVID-19-ja-tooelu/2771/kas-tootajad-peavad-kasutama-naomaske-ja-kindaid-kui-tooandja-on-seda-kaskinud">Kas t&ouml;&ouml;tajad peavad kasutama n&auml;omaske ja kindaid, kui t&ouml;&ouml;andja on seda k&auml;skinud?</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/COVID-19-ja-tooelu/2779/kas-tooandja-voib-kusida-allkirja-terve-olemise-kohta">Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib k&uuml;sida allkirja terve olemise kohta?</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2630" target="_blank">Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tajalt k&uuml;sida, kas tal on COVID-19 tuvastatud.</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2766">Eneseisolatsiooni juhend</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2637">COVID-19 vastased meetmed ning t&ouml;&ouml;kohtade kohandamine&nbsp;(EU-OSHA infomaterjal)</a>&nbsp;<strong><a href="https://osha.europa.eu/sites/default/files/publications/documents/EU_guidance_COVID_19_ET.pdf" target="_blank">(PDF)</a></strong></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2663/kas-tootajatele-isiklike-desovahendite-jagamine-liigitub-tookeskkonnaga-seotud-kuluks-voi-erisoodustuseks">Kas t&ouml;&ouml;tajatele isiklike desovahendite jagamine liigitub t&ouml;&ouml;keskkonnaga seotud kuluks v&otilde;i erisoodustuseks?</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2628/" target="_blank">Kuidas l&otilde;petada t&auml;htajalist t&ouml;&ouml;lepingut?</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2615" target="_blank">Mida teha, kui riskigrupis t&ouml;&ouml;taja ei soovi t&ouml;&ouml;le tulla?</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/Koroonaviirus-kui-bioloogiline-ohutegur" target="_blank">Koroonaviirus kui bioloogiline ohutegur</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2562" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni soovitused t&ouml;&ouml;andjale ja t&ouml;&ouml;tajale</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2592" target="_blank">Kas t&ouml;&ouml;andja saab desinfitseerimist kohustada?</a>&nbsp;</li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2560" target="_blank">Kas koroonaviiruse oht on piisav p&otilde;hjus t&ouml;&ouml;st keeldumiseks?</a></li> </ul> <div></div> <div> <h3><b>T&ouml;&ouml;tasu ja t&ouml;&ouml;koormuse v&auml;hendamine TLS &sect; 37 alusel:</b></h3> <div> <ul> <li><b><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2567" target="_blank">T&ouml;&ouml;mahu v&auml;henemine ja koondamine</a></b></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2575" target="_blank">Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tasu j&auml;rgmisest p&auml;evast v&auml;hendada?</a>&nbsp;&nbsp;</li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2610" target="_blank">T&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine ja selle ajakava</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2608" target="_blank">Kuidas teavitada t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;tasu alandamisest?</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2621" target="_blank">T&ouml;&ouml;tukassa h&uuml;vitis ning puhkuserahade arvutamine&nbsp;</a></li> </ul> </div> </div> <ul> <li></li> </ul> </div> <h3><strong>Valdkonnap&otilde;hised juhised:</strong></h3> <div> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/ehitus" target="_blank">Ehitus</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/toostus" target="_blank">T&ouml;&ouml;stus</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/Kullerteenus">Kullerteenused</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/Komplekteerimislaod" target="_blank">Komplekteerimislaod</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/kauplused" target="_blank">Kauplused</a></li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/juhis_kauplustele_kaubanduskeskustele_ja_toitlustusettevotetele_31032020_.pdf" title="juhis_kauplustele_kaubanduskeskustele_ja_toitlustusettevotetele_31032020_.pdf (327 KiB)" target="_blank">Kaubanduskeskused ja toitlustus</a></li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/juhised_hooldustootajatele_ja_hoolekandeasutustele_est.pdf" title="juhised_hooldustootajatele_ja_hoolekandeasutustele_est.pdf (526 KiB)" target="_blank">Hooldust&ouml;&ouml;tajad ja hoolekandeasutused</a></li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/juhis_ilu-_ja_isikuteenuste_osutajatele_covid-19_levikuperioodil.pdf" title="juhis_ilu-_ja_isikuteenuste_osutajatele_covid-19_levikuperioodil.pdf (537 KiB)" target="_blank">Ilu- ja isikuteenused</a></li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/juhend_lasteaedadele_ja_lapsehoidudele_04.04.20.pdf" title="juhend_lasteaedadele_ja_lapsehoidudele_04.04.20.pdf (455 KiB)" target="_blank">Lasteaiad ja lastehoiud</a></li> </ul> </div> <ul></ul> <ul> <li></li> </ul> <ul></ul> <div></div> <h3><strong>Teated:</strong></h3> <div> <ul> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2858/valitsuse-kinnitatud-toohoiveprogramm-leevendab-covid-19-negatiivseid-mojusid">Valitsuse kinnitatud t&ouml;&ouml;h&otilde;iveprogramm leevendab COVID-19 negatiivseid m&otilde;jusid</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2561" target="_blank">Alates 16.03 saab haiguslehte ajutiselt veebis vormistada</a></li> </ul> <a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2558" target="_blank"></a></div> <div></div> <div> <h3><strong>Ametlik info:</strong></h3> <ul> <li><strong><a href="https://www.112.ee/et/juhend/abi-ja-infotelefonid" target="_blank"></a></strong></li> <li><a href="https://www.kriis.ee">Koroonakriisi veebilehelt leiad usaldusv&auml;&auml;rse info viiruspuhangu kohta:&nbsp;<strong>www.kriis.ee</strong></a>&nbsp;</li> <li><strong><a href="https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis" target="_blank">T&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitis (<strong>T&ouml;&ouml;tukassa</strong>)</a></strong></li> <li><a href="https://blogi.fin.ee/2020/03/3-lihtsat-sammu-mida-teha-rahaliste-raskuste-uletamiseks-ja-valtimiseks/" target="_blank">3 lihtsat sammu rahaliste raskuste &uuml;letamiseks ja v&auml;ltimiseks (Rahandusministeerium)</a></li> <li><a href="https://www.kriis.ee/et/vaimne-tervis-eriolukorra-ajal" target="_blank">Vaimne tervis eriolukorra ajal (Tervise Arengu Instituut)</a></li> <li><a href="https://www.just.ee/et/lepinguoiguslikud-reeglid-ja-vaaramatu-joud" target="_blank">Lepingu&otilde;iguslikud reeglid ja v&auml;&auml;ramatu j&otilde;ud (Justiitsministeerium)</a></li> <li><a href="https://vet.agri.ee/et/kodanikule/ennetustoo/juhised-toidukaitlejatele-seoses-koroonaviirusega" target="_blank">Juhised toiduk&auml;itlejatele seoses koroonaviirusega (Veterinaar- ja Toiduamet)</a></li> <li><a href="https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus" target="_blank">Terviseamet koroonaviirusest</a></li> <li><a href="https://vm.ee/et/koroonaviirus-2019-ncov" target="_blank">V&auml;lisministeeriumi reisiinfo ning riskipiirkonnad</a>&nbsp;</li> </ul> </div> <div><b><br /></b> <h3 style="display: inline !important;"><strong>Abiks:</strong></h3> <div style="display: inline !important;"><strong><br /></strong></div> <div style="display: inline !important;"> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2590" target="_blank">Soovitusi kodukontoris t&ouml;&ouml;tajatele</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2618/" target="_blank">J&auml;&auml; terveks: maski ja kinnaste &otilde;ige kasutamine</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2605/hea-tookeskkond-ja-toosuhted-koroonaviiruse-leviku-ajal">Hea t&ouml;&ouml;keskkond ja t&ouml;&ouml;suhted koroonaviiruse leviku ajal</a></li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/K&uuml;simused_TI.xlsx" title="K&uuml;simused_TI.xlsx (11 KiB)" target="_blank">Haigekassa vastused korduma kippuvatele k&uuml;simustele&nbsp;</a></li> <li> <div style="display: inline !important;"><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2576" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon annab n&otilde;u, kuidas t&ouml;&ouml;d ohutumalt korraldada</a></div> </li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2547" target="_blank">Mida saan ettev&otilde;ttena oma t&ouml;&ouml;tajate ja klientide kaitsmiseks viiruste perioodil teha?</a></li> <li> <div style="display: inline !important;"><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/koik-uudised/2538" target="_blank">Perearstide liidu k&uuml;mme k&auml;sku uue koroonaviiruse kohta</a></div> </li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/COVID stress.pdf" title="COVID stress.pdf (266 KiB)" target="_blank">Stressiga toimetulek (pdf)</a></li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/COVID lapsed.pdf" title="COVID lapsed.pdf (53 KiB)" target="_blank">Kuidas olla lastele toeks (pdf)</a></li> </ul> </div> </div> <ul></ul> <h3><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon meedias:</strong></h3> <ul> <li><a href="https://kanal2.postimees.ee/pluss/video/?id=218777" target="_blank">Esinemine saates "&Otilde;htu!" Meeli Miidla-Vanatalu&nbsp;</a></li> <li><a href="https://www.err.ee/1083681/tooinspektsioon-naeb-palgavaidluste-kasvu-mais-ja-juunis" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon n&auml;eb palgavaidluste kasvu mais ja juunis</a></li> <li><a href="https://etv.err.ee/1075049/suud-puhtaks" target="_blank">Suud puhtaks: Kuidas kaitsta t&ouml;&ouml;turgu. Osaleb Meeli Miidla-Vanatalu.</a></li> <li><a href="https://www.youtube.com/watch?v=2XRSz7206Cs" target="_blank">Tallinna Linnavalitsuse pressikonverents (08.04.) Meeli Miidla-Vanatalu: "T&ouml;&ouml;inspektsiooni tegevused ja meieni j&otilde;udvad probleemid"</a></li> <li><a href="https://www.youtube.com/watch?v=TUi4qM4FiOg" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja Meeli Miidla-Vanatalu kriisiaegsest t&ouml;&ouml;turust</a></li> <li><a href="http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/intervjuu-piret-kaljula-tooelu-portaal-koondab-info-eriolukorra-ajal-tootamise-kohta-arataja-ervjuu" target="_blank">Intervjuu Kuku Raadios: t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant r&auml;&auml;gib kaugt&ouml;&ouml; korraldusest</a></li> <li><a href="https://www.err.ee/1068820/inspektsioon-tootasu-saab-uhepoolselt-karpida-kui-tingimused-on-taidetud" target="_blank">Intervjuu ETV saates "Terevisioon": T&ouml;&ouml;tasu &uuml;hepoolne k&auml;rpimine</a>&nbsp;</li> <li><a href="https://zoom.us/rec/play/uMZ5fuv-rz83GdDG4QSDBPEoW9W0L6OshHBI-6IIyxq0ASVRMVbzZ7oRY-WOVfos8NW4_AXseKDjnt2C" target="_blank">N&otilde;ustamisjurist Jaana Vaus vastas t&ouml;&ouml;andjate k&uuml;simustele Delov&otilde;e Vedomosti korraldatud videoseminaril.&nbsp; Video on vene keeles.</a>&nbsp;</li> <li><a href="https://etvpluss.err.ee/1068496/mozhet-li-rabotodatel-cnizit-zarplatu-v-odnostoronnem-porjadke" target="_blank">Kas t&ouml;&ouml;andja tohib &uuml;hepoolselt t&ouml;&ouml;tasu alandada? (ETV+, vene keeles)</a></li> <li><a href="https://r4.err.ee/1070598/trudovaja-inspekcija-zavalena-voprosami-i-zhalobami" target="_blank">Peadirektori aset&auml;itja Meeli Miidla-Vanatalu intervjuu (Raadio 4, vene keeles)</a></li> </ul> <div>&nbsp;</div> <div> <h3><strong>Lisalugemist:</strong></h3> <ul> <li><a href="https://www.itl.ee/uudised/itl-soovitab-ettevotetel-kaugtoo-korraldus-labi-moelda/" target="_blank">ITL soovitab ettev&otilde;tetel kaugt&ouml;&ouml; korraldus l&auml;bi m&otilde;elda</a></li> <li><a href="https://arileht.delfi.ee/news/juhtimine/oluline-teada-kas-kolmeks-kuuks-palga-karpimine-vahendab-voimalikku-hilisemat-koondamisraha-ja-tootukassa-huvitist?id=89303077" target="_blank">Delfi &Auml;rileht:&nbsp;Kas kolmeks kuuks palga k&auml;rpimine v&auml;hendab v&otilde;imalikku hilisemat koondamisraha ja t&ouml;&ouml;tukassa h&uuml;vitist?</a></li> <li><a href="https://www.terviseinfo.ee/et/blogi/5325-mida-saab-toeoekohal-koroonaviiruse-leviku-vahendamiseks-teha" target="_blank">Terviseinfo.ee: mida saab t&ouml;&ouml;kohal koroonaviiruse leviku v&auml;hendamiseks teha?</a></li> </ul> </div> <div>&nbsp;</div> <h3><strong>Vanemad artiklid COVID-19 teemal:</strong></h3> <div> <ul></ul> <ul> <li><a href="https://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/Tagasitoole" target="_blank"><strong>Tagasi t&ouml;&ouml;le - Sotsiaalministeeriumi soovitused</strong></a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2591" target="_blank">Soomes t&ouml;&ouml;tavad t&ouml;&ouml;tajad</a></li> <li></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2587/" target="_blank">Kas t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus v&auml;lisl&auml;hetusest keelduda?</a></li> <li></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2581" target="_blank">Kaitseliit ja t&ouml;&ouml;suhted eriolukorra ajal</a></li> <li></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2559" target="_blank">Kui koolid suletakse, siis kas vanemad v&otilde;ivad lastega koju j&auml;&auml;da?</a></li> </ul> <div> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2563" target="_blank">Sularaha kui v&otilde;imalik nakkusallikas</a></li> </ul> </div> </div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2907Luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamine ehitussektoris2021-01-14<p>Raskuste teisaldamine, ebamugavad t&ouml;&ouml;asendid ja masinate vibratsioon kurnavad keha; seet&otilde;ttu ei ole &uuml;llatav, et ehitust&ouml;&ouml;listel on suurem luu- ja lihaskonna vaevuste tekkerisk.</p> <p>Uues aruteludokumendis uuritakse seda probleemi ja t&otilde;husa riskihindamise vajalikkust.</p> <p>See tutvustab ka edusamme Itaalias, kus riiklik t&ouml;&ouml;ohutusamet (<a href="https://www.inail.it/cs/internet/home.html" target="_blank">INAIL</a>) rakendab stiimulikava, mille eesm&auml;rk on mehhaniseerida k&auml;sitsitoiminguid ja uuendada seadmeid, et v&auml;hendada seel&auml;bi sektori luu- ja lihaskonna vaevuste riskitegureid.&nbsp;</p> <ul> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/publications/preventing-musculoskeletal-disorders-construction-sector-examples-inail-incentive/view">Aruteludokument</a></li> <li><a href="https://oshwiki.eu/wiki/Construction_safety_risks_and_prevention" target="_blank">Ehitussektori ohutusriskide ja nende ennetamise<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>lisateave OSHwikis</li> <li>Tutvuge kampaaniaga&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/en" target="_blank">&bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad v&auml;hendavad koormust&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>ja&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/themes/musculoskeletal-disorders" target="_self">luu- ja lihaskonna vaevuste teemalist veebijaotisega</a>&nbsp;</li> </ul> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/preventing-musculoskeletal-disorders-construction-sector" target="_blank">EU-OSHA</a>&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2906Tuled toime või vajad tööpsühholoogi abi?2021-01-13<p><b>Kui inimene saab iseendaga hakkama, siis tuleb ta toime ka </b><b>t&ouml;&ouml;ga, usub enamik meist. Arvestamata, et </b><b>vaimse tervisega seotud probleemid aina kasvavad, m&otilde;jutades &uuml;htlasi t&ouml;ist panust. Ehk on m&otilde;istlik t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog n&otilde;uandjaks kaasata varem, kui olukord t&ouml;&ouml;l on rabedaks muutunud?</b></p> <p><b>&ldquo;</b>T&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi vastuv&otilde;tt on v&auml;ga vajalik osa t&ouml;&ouml;tervishoiuteenusest, luues koos t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti vastuv&otilde;tuga loogilise terviku, sest t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog keskendub t&ouml;&ouml;taja vaimsele, kuid t&ouml;&ouml;tervishoiuarst f&uuml;&uuml;silisele tervisele,&rdquo; sedastab <b>Eesti T&ouml;&ouml;- ja Organisatsioonips&uuml;hholoogide Liidu asutajaliige, t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog Pia Pedanik. </b>&ldquo;Osad t&ouml;&ouml;andjad pakuvadki t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imalust k&uuml;lastada t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi, mida ma pean t&ouml;&ouml;taja tervise hoidmisel v&auml;ga t&auml;nuv&auml;&auml;rseks panuseks. T&ouml;&ouml;tervishoiumeeskonda peaks minu arvates kuuluma lisaks t&ouml;&ouml;tervishoiuarstile veel t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog, t&ouml;&ouml;tervishoiu&otilde;de, t&ouml;&ouml;ergonoom ja t&ouml;&ouml;h&uuml;gieenik. Selline terviklik spetsialistide s&uuml;steem peab muutuma tavap&auml;raseks nii t&ouml;&ouml;andjate, t&ouml;&ouml;tajate kui seaduse silmis.&rdquo;</p> <p>Pia Pedanik selgitab, et t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi vastuv&otilde;tul n&otilde;ustatakse nii t&ouml;&ouml;tajat kui t&ouml;&ouml;andjat, kuidas hoida vaimset tervist ja ennetada sellega seoses tekkida v&otilde;ivaid probleeme, mis h&otilde;lmavad n&auml;iteks t&ouml;&ouml;stressi ja selle v&auml;hendamist, koondamisn&otilde;ustamist v&otilde;i muid k&uuml;simusi. &ldquo;T&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog aitab kaasa, et luua ohutut t&ouml;&ouml;keskkonda, hindab ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite m&otilde;ju t&ouml;&ouml;tajate tervisele, konsulteerib t&ouml;&ouml;andjaid ja t&ouml;&ouml;tajaid, kui on vaja probleeme lahendada. Koos t&ouml;&ouml;andjaga leitakse sobivamad v&otilde;imalused, mis parendavad ps&uuml;hhosotsiaalset t&ouml;&ouml;keskkonda.&rdquo;<b>&nbsp;</b></p> <h2>Milliseil seisukohal on ettev&otilde;tete juhid?</h2> <p><b>Kas lisaks t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti visiidile peaks olema t&ouml;&ouml;andjal kohustus pakkuda t&ouml;&ouml;tajatele t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi n&otilde;ustamist t&ouml;&ouml;kohal v&otilde;i n&otilde;ustaja juures?</b></p> <p>Linnuliha- ja kulinaariatooteid valmistava ettev&otilde;te <b>Kikas O&Uuml;, </b>kus t&ouml;&ouml;tab 30 inimest,<b> juhatuse esimees Eero Lass </b>s&otilde;nab, et tema pole sellele teemale m&otilde;elnud. Seet&otilde;ttu ei oska ta ka &ouml;elda, kas inimesi oleks vaja t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi juurde saata. Turvateenuseid pakkuva <b>ESA Security personalijuht ja asjaajaja Anu Kopti </b>avaldab, et neil on suhteliselt v&auml;ike ettev&otilde;te. Korraga on t&ouml;&ouml;l kuni 20 meest, enamik neist militaarse taustaga ehk veteranid, kellel pole keeruline toime tulla m&otilde;nel &uuml;ritusel korda rikkuvate (purjus) inimestega. &bdquo;Tegeleme peamiselt &uuml;ksik&uuml;ritustega. T&ouml;&ouml;tajad valivad, mida nad turvata soovivad. Meie pea kaheksa-aastase tegevuse jooksul pole kordagi ette tulnud traumeerivaid kogemusi,&ldquo; &uuml;tleb Anu, meenutades samas &uuml;hes teises ettev&otilde;ttes esinenud dramaatilist juhtumit, kus &uuml;ht meest noaga torgati. &bdquo;Sellisel juhul oleks kindlasti ps&uuml;hholoogi vaja. Ma n&auml;en ka, et turvat&ouml;&ouml; m&otilde;jutab inimese n&auml;rvikava, sest p&auml;eva- ja unerežiim on sassis. T&ouml;&ouml;d tehakse tihti hilis&otilde;htuti ja &ouml;&ouml;siti. Kui juhtub olema &auml;rritavaid intsidente, siis tahes v&otilde;i tahtmata on sel j&auml;relm&otilde;ju. Inimene talub neid rohkem, kui pingelisi olukordi esineb ehk korra kuus, aga kui pinevas keskkonnas on vaja t&ouml;&ouml;tada p&auml;evast p&auml;eva, siis selline t&ouml;&ouml; iseloom m&otilde;jutab kindlasti ps&uuml;&uuml;hikat.&ldquo;</p> <p>K&otilde;ige raskem oli ESA Security t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml; umbes viis aastat tagasi, mil turvati Tallinna kesklinnas &uuml;hte s&ouml;&ouml;gikohta, kuhu Anu Kopti s&otilde;nul kogunesid &bdquo;pidude j&auml;&auml;gid&ldquo; ehk k&otilde;ige hullemas seisus &uuml;lejoonud ja h&auml;sti agressiivsed inimesed, kes pidevalt kaklesid. &bdquo;N&uuml;&uuml;dseks oleme sellistest klientidest loobunud. J&auml;lgime v&auml;ga, keda ja milliseid &uuml;ritusi me turvame. Eelistame tsiviliseeritud ettev&otilde;tmisi nagu kontserdid, autoralli jms. &Ouml;&ouml;klubide v&otilde;i baaridega me enam ei tegelegi, p&uuml;&uuml;ame ennast ise hoida.&ldquo;</p> <p>Tema hinnangul tuleks t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi juurde saata, kui rusuvat t&ouml;&ouml;d on palju. V&otilde;i on juhtunud m&otilde;ni raskem intsident. Samuti v&otilde;iksid suures ettev&otilde;ttes, kus on ametis sada v&otilde;i enam inimest, t&ouml;&ouml;tajad aastas korra t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi juures k&auml;ia. &bdquo;V&otilde;iks v&auml;hemalt igale t&ouml;&ouml;tajale otsa vaadata ja k&uuml;sida, kuidas tal l&auml;heb,&ldquo; leiab Anu Kopti, kes koos abikaasast ettev&otilde;tte juhiga suhtleb oma t&ouml;&ouml;tajatega v&auml;ga palju ka t&ouml;&ouml;v&auml;lisel ajal. &bdquo;Me teame &uuml;ksteise eluolu ja emotsioone, mist&otilde;ttu on oluliselt lihtsam ka iga&uuml;hel silma peal hoida ja m&auml;rgata, kui kedagi oleks vaja aidata. Suuremas ettev&otilde;ttes iga&uuml;hega toimuvat ei n&auml;e.&ldquo; Nende meest&ouml;&ouml;tajatest pooled, kel on relvaload, peavad k&uuml;lastama ka iga viie aasta j&auml;rel ps&uuml;hhiaatrit, kui nad relvaluba uuendavad.</p> <h2>T&ouml;&ouml;d segavad eraelulised probleemid</h2> <p>T&otilde;ste- ja koormakinnitusvahendite tootmise ja m&uuml;&uuml;giga tegeleva ettev&otilde;tte<b> Mazam juhataja Marek Niit </b>nimetab, et nende v&auml;ikeses ettev&otilde;ttes pole t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi vajadus kunagi jutuks tulnud. Seevastu t&ouml;&ouml;stuslike seadmete tootmise ja paigaldamise ning mitteeluhoonete projekteerimisele keskendunud firma<b> Raudviu O&Uuml; juht Roland Luide </b>&uuml;tleb naljatledes, et<b> </b>t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi oleks vaja pigem talle endale kui nende k&uuml;mnekonnale mehele, kellele t&ouml;&ouml;d pakutakse, sest tema peab k&otilde;ige eest vastutama. &bdquo;Aga esialgu saan ka mina hakkama.&ldquo;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/34luguRaudviu1.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-34luguRaudviu1.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/34luguraudviu2.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-34luguraudviu2.jpg" /></a></p> <p><em>Foto: Raudviu O&Uuml;</em></p> <p><b>Ferresto Laser O&Uuml;-s </b>valmistatakse erinevaid<b> </b>metallkonstruktsioone, millest suur osa j&otilde;uab Skandinaaviasse ja L&auml;&auml;ne-Euroopa, kuid ka P&otilde;hja-Ameerika ehitus-, masinaehituse ja energeetikat&ouml;&ouml;stusesse. <b>Juhataja Egert Palmiste </b>s&otilde;nul on neil keskeltl&auml;bi ametis 23-24 inimest. Tema t&auml;helepanekuil m&otilde;tlevad need inimesed, kel on probleeme v&auml;hem, ise neid keerulisemaks, mist&otilde;ttu oleks vaja professionaalsemat abi. &bdquo;Mina ei usu, et lihtsam tootmist&ouml;&ouml;line, kes rakendab end f&uuml;&uuml;siliselt ehk elabki oma probleeme f&uuml;&uuml;silist t&ouml;&ouml;d tehes p&auml;ris palju v&auml;lja, t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi abi vajaks,&ldquo; nendib Palmiste, kelle meelest tootmisettev&otilde;ttesse t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi vaja ei ole, sest t&ouml;&ouml;l esineb v&auml;ga harva sellist laadi inimeste muresid, mida t&ouml;&ouml;andja peaks lahendama.</p> <p>&bdquo;Pigem esinevad eraisikulised probleemid, mis t&auml;na niigi segavad t&ouml;&ouml;lk&auml;imist. Inimesed peaksid iseendaga hakkama saama. Kui nad sellega toime tulevad, siis saavad ka t&ouml;&ouml;l hakkama. Rohkem tuleks buustida ettev&otilde;tete juhte ja tegevjuhte, et neil tegutsemise tahtmine alles j&auml;&auml;ks.&ldquo;<b> </b>Ta k&uuml;sib retooriliselt: &bdquo;Mida peaks sel juhul tegema ettev&otilde;tte omanik, kes m&otilde;tleb 24/7 erinevatele firmaga seotud asjadele? K&otilde;ik peaks olema proportsioonis. Mitte nii, et t&ouml;&ouml;andja vastutab k&otilde;ige eest ja meest&ouml;&ouml;taja on justkui m&otilde;ttetu lammas, kes midagi ei teegi, sest t&ouml;&ouml;andja muretseb tema eest t&ouml;&ouml;ajal ja kodus omakorda tema naine... Me suuname &uuml;hiskonda minu arvates vales suunas...&ldquo;<b></b></p> <p>Teistsugusel seisukohal on L&auml;&auml;nemaal t&ouml;&ouml;d pakkuva <b>Linnam&auml;e Lihat&ouml;&ouml;stuse AS-i juhataja Indrek Loorents</b>, kes<b> </b>leiab, et t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi k&uuml;lastamise v&otilde;imalus v&otilde;iks t&ouml;&ouml;tajatel olla. &bdquo;Kindlasti riiklikult finantseerituna, n&auml;iteks l&auml;bi haigekassa. Riiklik rahastamine on positiivne seet&otilde;ttu, et siis on kindel: inimesed, kes seesugust teenust t&otilde;siselt vajavad, selle ka saavad. Eestis on hulk ettev&otilde;tteid, kellel pole probleemi ise t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi teenuse eest tasuda, kuid sama suur hulk firmasid, kes hiiliksid sellest meeleldi m&ouml;&ouml;da, mist&otilde;ttu j&auml;&auml;b abi saamine abivajajale k&auml;ttesaamatuks.&ldquo;&nbsp;</p> <h2>Vaimne tervis m&otilde;jutab &auml;ritegevust&nbsp;</h2> <p>EU-OSHA ehk Euroopa Liidu T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Teabeagentuuri t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiualaste teadmiste ning teabe levitamiseks loodud <b>OSHwiki info</b> kohaselt kogeb 25% Euroopa kodanikest elu jooksul vaimse tervisega seotud probleeme. Ligi 10% pikaajalistest terviseprobleemidest ja puuetest on seotud vaimsete ja emotsionaalsete h&auml;iretega. Euroopa t&ouml;&ouml;tingimuste uuringu tulemustest selgus, et iga neljas t&ouml;&ouml;taja v&auml;itis: t&ouml;&ouml; m&otilde;jutab negatiivselt tema tervist.</p> <p>P&ouml;&ouml;rates t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;tajate vaimsele tervisele, ei soosi t&ouml;&ouml;andja &uuml;ksnes t&ouml;&ouml;taja vaimset ja f&uuml;&uuml;silist heaolu, vaid ka &auml;ritegevust. Vaimse tervisega seotud probleemid nagu depressioon, &auml;revush&auml;ired, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine m&otilde;jutavad rohkem kui &uuml;hte kuuest EL-i inimesest. Vaimse tervise halvenemine n&otilde;uab igal aastal hinnanguliselt &uuml;le 600 miljardi euro ehk &uuml;le 4% SKPst. T&ouml;&ouml;kohta peetakse &uuml;heks olulisemaks sotsiaalseks keskkonnaks, kus vaimse tervise probleeme lahendada, samuti vaimset tervist ja heaolu edendada.</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Raudviu O&Uuml;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2905Töötasu toetuse korduma kippuvad küsimused2021-01-12<ul> <li>&Uuml;levaade t&auml;htsamatest t&ouml;&ouml;tasu toetuse saamise tingimustest.</li> <li></li> <li><a href="#Tingimused ettev&otilde;tjale">Tingimused ettev&otilde;tjale</a></li> <li><a href="#T&ouml;&ouml;tasu toetuse suurus">T&ouml;&ouml;tasu toetuse suurus</a></li> <li><a href="#Toetuse taotlemine ja v&auml;lja maksmine">Toetuse taotlemine ja v&auml;lja maksmine&nbsp;</a></li> <li><a href="#Toetuse tagasi maksmine">Toetuse tagasi maksmine&nbsp;</a></li> </ul> <h2><a id="Tingimused ettev&otilde;tjale" name="Tingimused ettev&otilde;tjale"></a>Tingimused ettev&otilde;tjale</h2> <p><strong>Millised ettev&otilde;tjad saavad taotleda t&ouml;&ouml;tasu toetust?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tasu toetust makstakse&nbsp;<strong>&auml;ri&uuml;hingule</strong>,&nbsp;<strong>v&auml;lismaa &auml;ri&uuml;hingu filiaalile</strong>,&nbsp;<strong>mittetulundus&uuml;hingule</strong>,&nbsp;<strong>sihtasutusele</strong>&nbsp;v&otilde;i&nbsp;<strong>f&uuml;&uuml;silisest isikust ettev&otilde;tjale</strong></p> <ul> <li>kes on registreeritud&nbsp;<strong>Eestis</strong>&nbsp;&auml;riregistris v&otilde;i mittetulundus&uuml;hingute ja sihtasutuste registris</li> <li>kelle tegevus oli&nbsp;<strong>28.12.2020 kuni 17.01.2021&nbsp;</strong>m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt h&auml;iritud COVID-19 viiruse leviku t&otilde;kestamiseks kehtestatud piirangute t&otilde;ttu&nbsp;</li> <li>kelle t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;koha asukoht on t&ouml;&ouml;tamise registri andmetel 22.12.2020.a seisuga&nbsp;<strong>Harju maakonnas</strong>&nbsp;v&otilde;i&nbsp;<strong>Ida-Viru maakonnas</strong>.</li> </ul> <p><strong>NB! T&ouml;&ouml;tasu toetust ei maksta ettev&otilde;tjale</strong>, kes on perioodi eest 28.12.2020 kuni 17.01.2021 kehtivate piirangutega seoses saanud toetust COVID-19 haiguse t&otilde;kestamiseks seatud piirangute toetusmeetme raames Kultuuriministeeriumilt v&otilde;i Haridus- ja Teadusministeeriumilt.</p> <p><strong>Kas ettev&otilde;tjal on &otilde;igus t&ouml;&ouml;tasu toetusele s&otilde;ltumata tegevusalast?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tasu toetust makstakse ettev&otilde;tjatele, kelle&nbsp;<strong>p&otilde;hitegevusala</strong>&nbsp;on 22. detsembri 2020. a seisuga m&auml;&auml;ratletud vastavalt&nbsp;<em>Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorile</em>&nbsp;j&auml;rgmiselt:</p> <ul> <li>jaos I &bdquo;Majutus ja toitlustus&ldquo; koodidega 55&ndash;56;</li> <li>jaos J &bdquo;Info ja side&ldquo; koodiga 5914 ja 59141;</li> <li>jaos N &bdquo;Haldus- ja abitegevused&ldquo; koodidega 7990, 79901, 8230 ja 82301;</li> <li>jaos P &bdquo;Haridus&ldquo; koodidega 8551, 85511, 85519, 8552, 85521, 85522, 85529, 8559, 85591, 85592 ja 85599;</li> <li>jaos Q &bdquo;Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne&ldquo; koodiga 86905;</li> <li>jaos R &bdquo;Kunst, meelelahutus ja vaba aeg&ldquo; koodidega 90011, 90012, 9002, 90021, 9003, 90031, 9004, 90041, 9102, 91021, 9200, 92001, 9311, 93111, 9312, 93121, 9313, 93131, 93199, 9321, 93211, 9329, 93291 ja 93299 v&otilde;i</li> <li>jaos S &bdquo;Muud teenindavad tegevused&ldquo; koodiga 96041.</li> </ul> <p><strong>Kas toetust saavad taotleda ka v&auml;ikeettev&otilde;tted?</strong></p> <p>Toetuse &otilde;igus ei s&otilde;ltu ettev&otilde;tte suurusest. Toetust saavad taotleda ka v&auml;ikeettev&otilde;tted, kes vastavad t&ouml;&ouml;tasu toetuse saamise tingimustele.</p> <p><strong>Kas maksuv&otilde;lg takistab t&ouml;&ouml;tasu toetuse saamist?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tasu toetust makstakse ainult juhul, kui ettev&otilde;tjal ei ole&nbsp;<strong>1. augusti 2020. a&nbsp;</strong>seisuga riiklike maksude maksuv&otilde;lga v&otilde;i need on 22. detsembri 2020. a seisuga tasutud v&otilde;i ajatatud ning ettev&otilde;tja peab olema t&auml;itnud 22. detsembri 2020. a seisuga maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse. Samuti ei tohi olla ettev&otilde;tja suhtes algatatud sundl&otilde;petamis-, likvideerimis- ega pankrotimenetlust.</p> <p><strong>Kas t&ouml;&ouml;tasu toetust saab taotleda teises Euroopa Liidu riigis registreeritud ettev&otilde;te, mille tegevus toimub Eestis?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tasu toetust makstakse&nbsp;<strong>Eestis</strong>&nbsp;&auml;riregistris v&otilde;i mittetulundus&uuml;hingute ja sihtasutuste registris registreeritud &auml;ri&uuml;hingule, v&auml;lismaa &auml;ri&uuml;hingu filiaalile, mittetulundus&uuml;hingule, sihtasutusele v&otilde;i f&uuml;&uuml;silisest isikust ettev&otilde;tjale, kes vastab t&ouml;&ouml;tasu toetuse saamise tingimustele.</p> <p><strong>Milliste riigiabi reeglitega peab ettev&otilde;tja t&ouml;&ouml;tasu toetust taotledes arvestama?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tasu toetus on v&auml;hese t&auml;htsusega abi (VTA), mida v&otilde;ib ettev&otilde;tjale anda kuni 200&nbsp;000 eurot kolme majandusaasta jooksul (t&ouml;&ouml;tasu toetuse puhul arvestatakse aastaid 2019-2021).</p> <p>Juba varem saadud VTA kontrollimisel v&otilde;etakse arvesse mitte &uuml;ksnes taotlejale antud VTA, vaid kogu kontsernile antud VTA, samuti arvestatakse ettev&otilde;tjate &uuml;hinemise ja teatud tingimustel ka jagunemise eelselt antud VTA-d.</p> <p>Riigiabi kohta rohkem infot&nbsp;<a href="https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigiabi" target="_blank">Rahandusministeeriumi kodulehel</a>&nbsp;</p> <h2><a id="T&ouml;&ouml;tasu toetuse suurus" name="T&ouml;&ouml;tasu toetuse suurus"></a>T&ouml;&ouml;tasu toetuse suurus</h2> <p><strong>Kui suur on t&ouml;&ouml;tasu toetus?</strong></p> <p>Ettev&otilde;tjale makstakse &uuml;hekordse toetusena tema t&ouml;&ouml;tajate 2020. aasta novembri palgakulu, kuid mitte rohkem kui&nbsp;<strong>180 000 eurot</strong>&nbsp;ettev&otilde;tja kohta. Toetuse suurus arvutatakse 22. detsembri 2020. a seisuga 2020. aasta novembri kohta Maksu- ja Tolliametile esitatud deklaratsiooni vormil TSD lisadel 1 ja 2 deklareeritud isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud v&auml;ljamaksete alusel. Sellele lisanduvad samal deklaratsioonil deklareeritud sotsiaalmaks ja t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tuskindlustusmakse.</p> <p>NB! Deklaratsiooni parandusi, mille ettev&otilde;tja on teinud p&auml;rast&nbsp;<strong>22. detsembrit 2020</strong>. a, toetuse suuruse arvutamisel arvesse ei v&otilde;eta.&nbsp;</p> <h2><a href="https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootasu-toetuse-korduma-kippuvad-kusimused" id="Toetuse taotlemine ja v&auml;lja maksmine" name="Toetuse taotlemine ja v&auml;lja maksmine"></a>Toetuse taotlemine ja v&auml;lja maksmine</h2> <p><strong>Kuidas k&auml;ib t&ouml;&ouml;tasu toetuse taotlemine ja millal saab taotlusi esitada?</strong></p> <p>Taotlusi saab esitada&nbsp;<strong>1.02.2021 kuni 28.02.2020</strong>. T&ouml;&ouml;tasu toetuse avalduse&nbsp;saab&nbsp;esitada&nbsp;<strong>ainult</strong>&nbsp;<strong><a href="https://www.tootukassa.ee/tkauth/login" target="_blank">e-t&ouml;&ouml;tukassas</a>.&nbsp;</strong>Ettev&otilde;tte juhatuse liikmel on e-t&ouml;&ouml;tukassas v&otilde;imalus volitada avaldust esitama ka B-kaardile mitte kantud isikuid.</p> <p><strong>Millal ettev&otilde;tja raha k&auml;tte saab?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa k&auml;sitleb taotlusi v&otilde;imalikult kiiresti. V&auml;ljamakse tehakse kohe, kui ettev&otilde;tja esitatud n&otilde;uetekohane taotlus on l&auml;bi vaadatud ja otsus toetuse maksmise kohta tehtud. Alustame v&auml;ljamakseid&nbsp;<strong>hiljemalt 14.02.2021</strong>.</p> <p><strong>NB!&nbsp;</strong>Toetus makstakse ettev&otilde;tjale, mitte t&ouml;&ouml;tajatele.&nbsp;</p> <h2><a id="Toetuse tagasi maksmine" name="Toetuse tagasi maksmine"></a>Toetuse tagasi maksmine</h2> <p><strong>Millal peab ettev&otilde;tja toetuse tagasi maksma?</strong></p> <p>Ettev&otilde;tja tagastab t&ouml;&ouml;tasu toetuse t&auml;ies ulatuses selle t&ouml;&ouml;taja kohta, kelle t&ouml;&ouml;suhe l&otilde;petati perioodil 28. detsember 2020. a kuni 16. veebruar 2021. a koondamise t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 89 v&otilde;i &sect; 90 alusel.</p> <p>F&uuml;&uuml;silisest isikust ettev&otilde;tja peab t&ouml;&ouml;tasu toetuse t&auml;ies ulatuses tagasi maksma, kui ta peatas v&otilde;i l&otilde;petas oma tegevuse perioodil 28. detsember 2020. a kuni 16. veebruar 2021. a.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/tootasu-toetuse-korduma-kippuvad-kusimused" target="_blank">T&ouml;&ouml;tukassa</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2903Kas pidevalt makstud lisatasu muutub palga osaks?2021-01-11<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan ettev&otilde;ttes, kus igakuiselt on makstud lisatasu. Ma ei ole lisatasu maksmise juhendit n&auml;inud ja t&ouml;&ouml;lepingus pole samuti selle kohta midagi kirjas. Oleme seda juba mitu aastat saanud, kuid n&uuml;&uuml;d &uuml;tles t&ouml;&ouml;andja, et ettev&otilde;ttel ei l&auml;he enam nii h&auml;sti ja ta ei pea lisatasu maksma. Kas mul on &otilde;igus lisatasule?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ennetusosakonna juhataja:</i></b> T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja lepivad t&ouml;&ouml;lepingu kirjalikus dokumendis kokku t&ouml;&ouml;tasu suuruses. T&ouml;&ouml;lepingu seadus ei reguleeri, millistest komponentidest peab t&ouml;&ouml;tasu koosnema. T&ouml;&ouml;tasu v&otilde;ib koosneda tunnitasust, kindlast protsentuaalselt lisatasust l&auml;bim&uuml;&uuml;gilt, lisatasudest eesm&auml;rkide t&auml;itmise korral, t&auml;iendavate &uuml;lesannete t&auml;itmise eest vmt. T&ouml;&ouml;tasu kokkulepe peab olema l&auml;bipaistev ja arusaadav, et t&ouml;&ouml;taja saaks igakuiselt oma t&ouml;&ouml;tasu arvutada v&otilde;ttes arvesse t&auml;idetud t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid ja tulemusi.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus maksta ka &uuml;hekordseid preemiad, kuid alati tuleb eristada, kas tegemist on lisatasuga, mille saamiseks tuleb t&ouml;&ouml;tajal kindlad kriteeriumid t&auml;ita v&otilde;i &uuml;hekordse preemiaga, mida t&ouml;&ouml;andja maksab hea majandusaasta korral n&auml;iteks j&otilde;uludel,&nbsp; t&ouml;&ouml;taja lapse s&uuml;nni puhul vms.&nbsp;</p> <p>Lisatasu maksmine peab olema l&auml;bipaistev. Kui t&ouml;&ouml;taja on igakuiselt saanud lisatasu, kuid pole olnud selge, milliste t&auml;iendavate &uuml;lesannete v&otilde;i kriteeriumite t&auml;itmise eest, siis v&otilde;ib nimetatud tasu muutuda t&ouml;&ouml;tasu osaks. T&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus n&otilde;uda sellist lisatasu, mille saamiseks on tal kriteeriumid t&auml;idetud (nt t&auml;idetud m&uuml;&uuml;gieesm&auml;rk) v&otilde;i mis on muutunud t&ouml;&ouml;tasu osaks. Harju Maakohus on oma otsuses 2-18-7772 leidnud, et t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus lisaks p&otilde;hipalgale saada ka boonust vastavalt t&ouml;&ouml;lepingu lisale ning see on k&auml;sitatav t&ouml;&ouml;tasu &uuml;he komponendina, st boonused on t&ouml;&ouml;tasu.&nbsp;</p> <p>Seet&otilde;ttu on soovitav k&otilde;ik palga komponendid l&auml;bi r&auml;&auml;kida ja lisada t&ouml;&ouml;lepingusse. Kui t&ouml;&ouml;andja soovib maksta muid lisatasusid ja preemiad, siis m&otilde;istlik oleks needki kirjalikult s&auml;testada.&nbsp;</p> <p>Loe preemiate kohta veel artiklist <a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2899">Preemia - meeldiv &uuml;llatus v&otilde;i osa palgast</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2902Tööinspektsioon: eelmisel aastal juhtus üle 800 tööõnnetuse vähem2021-01-08<p><b>Esialgsetel andmetel juhtus m&ouml;&ouml;dunud aastal 3457 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. Enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi juhtus kaubandussektoris. T&ouml;&ouml;kohustusi t&auml;ites hukkus 8 inimest. </b></p> <p>Mullu registreeriti 3457 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest kergeid oli 2576 ja raskeid 873. Elu kaotas t&ouml;&ouml;l 8 inimest. M&ouml;&ouml;dunud aastal juhtus 2019. aastaga v&otilde;rreldes 819 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust v&auml;hem.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul aitas eelmine aasta m&otilde;ista hea t&ouml;&ouml;keskkonna olulisust: &bdquo;T&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi oli mullu v&auml;hem esmalt seet&otilde;ttu, et majandustegevus oli piiratud. Samas on kindlasti oluline roll ka koroonaviiruse leviku takistamisega kaasnenud arusaama kasvul, et tervist peab t&ouml;&ouml;l hoidma. Selline t&auml;helepanelikkuse kasv hoidis &auml;ra ilmselt nii m&otilde;negi t&otilde;sise &otilde;nnetuse,&ldquo; t&otilde;des ta. &bdquo;M&auml;rgiline muutus on see, et kui aastaid juhtus enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi metallit&ouml;&ouml;stuses, siis mullu haaras esikoha endale hoopis kaubandussektor. See ilmestab h&auml;sti toimunud muudatusi,&ldquo; lisas Maripuu.&nbsp;</p> <p>Surmaga l&otilde;ppes m&ouml;&ouml;dunud aastal kaheksa t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. Neist neli inimest t&ouml;&ouml;tas mikroettev&otilde;ttes (1-9 t&ouml;&ouml;tajaga), kolm v&auml;ike- ning &uuml;ks keskmise suurusega ettev&otilde;ttes. Suurettev&otilde;tetes mullu &uuml;htegi t&ouml;&ouml;surma ei olnud.&nbsp;</p> <p>Valdkonniti juhtus enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi kaubanduses ning ehituses, k&otilde;ige v&auml;hem kalanduses. Maakondlikult registreeriti enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi Tallinnas ja Harjumaal, k&otilde;ige v&auml;hem Hiiumaal.</p> <p>2019. aastal juhtus 4276 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest 3133 olid kerged, 1128 rasked ning 15 l&otilde;ppes t&ouml;&ouml;taja surmaga.&nbsp;</p> <p><i>Kristel Abel<br /></i><i>Meedian&otilde;unik</i></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2901Tööamps ― nii test kui teenistus2021-01-07<p><b>T&ouml;&ouml;ampsud pakuvad v&otilde;imalust l&uuml;hiajaliselt teenida ja otsida sobilikku uut t&ouml;&ouml;andjat, samas panna ennast proovile erinevates valdkondades. Ka siis, kui on soov teha julget t&ouml;&ouml;alast v&otilde;i erialast p&ouml;&ouml;ret.</b></p> <p>R&uuml;gada eluaeg samas valdkonnas v&otilde;i ametis, millest oled t&uuml;dinud, v&otilde;i otsida midagi muud? &Otilde;ppida, omandada uusi kogemusi, panna end proovile? See tundub m&otilde;neti hirmutavana. Eriti siis, kui kord &otilde;pitud amet tundub turvalise ja m&otilde;nusana, mida v&otilde;iks pensionini v&otilde;i ehk kauemgi teha. Siiski ei soovi ega valdavalt saagi k&otilde;ik oma t&ouml;ises elus kulgeda m&ouml;&ouml;da sama r&ouml;&ouml;pmepaari. P&ouml;&ouml;rangud v&otilde;ivad olla v&auml;ltimatud. Kui uute v&auml;ljakutsete ja otsinguteni j&otilde;uatakse omaalgatuslikult, uudishimust elu ja teistsuguste valdkondade vastu, siis p&uuml;sib hing optimistliku ja rahulolevana. Eriti, kui pole turjal laenukoormust, ega ole vaja enam lapsi majandada. T&otilde;si, k&otilde;rvaltvaatajad ei pruugi alati m&otilde;ista, miks peaks loobuma kindlast palgast ja toredast positsioonist.</p> <p>Just sellise valiku ― loobuda 21 aastat kestnud vaimselt pingelisest ja tempokast kontorit&ouml;&ouml;st tegi <b>Silja Joon</b>, kes oma kahekordset &uuml;likooliharidust r&otilde;hutada ei taha.</p> <p>Tema leiab, et t&ouml;&ouml;suhe on nagu igasugune muugi suhe. &bdquo;Aeg-ajalt tasub m&otilde;elda, millised on minu v&auml;&auml;rtushinnangud. On need muutunud? Millised on t&ouml;&ouml;andja tegelikud v&auml;&auml;rtushinnanagud? Sobivad need minu omadega? Kui v&auml;&auml;rtushinnangud on v&auml;ga erinevad, siis selline suhe pole j&auml;tkusuutlik,&ldquo; t&otilde;deb ta, leides, et m&otilde;istlik oleks teha karj&auml;&auml;riplaan j&auml;rgnevaks k&uuml;mneks aastaks. &bdquo;See ei kaota oma aktuaalsust vanusega. Hea on kuvada, mis rollis ma ennast n&auml;en. Kas kaaluda uut elukutset, teistsugust tegevustikku ja keskkonda v&otilde;i &uuml;hendada olemasolev millegi uuega?&ldquo; Tema hinnangul v&otilde;iks olla karj&auml;&auml;riplaan A k&otilde;rval ka plaan B.</p> <p>Selle k&otilde;ige eelduseks on enesev&auml;&auml;rtustamine. &bdquo;Pole loota, et keegi teine seda teeks. Integratsioonit&ouml;&ouml;s olen vaadelnud k&otilde;rvalt p&otilde;hjanaabreid soomlasi, kes peavad ennast v&auml;&auml;rtuslikuks ja see ei s&otilde;ltu t&ouml;&ouml;st, positsioonist, staatusest ega east. Pension&auml;r ei t&otilde;mba &otilde;lgu k&uuml;hmu, &ouml;eldes: &bdquo;Ah, mis &uuml;tleja mina siin olen.&ldquo;&nbsp;</p> <p>Silja ise on teistsuguse hoiakuga. Avatud ja uudishimulik. Ta pole kaotanud ka &otilde;pihimu, sest &uuml;likoolides &otilde;pitu on vananenud ja &uuml;hiskond muutunud, kuid end tuleb hoida &uuml;hiskonnaelu, uute vaatenurkade ja keskkondadega kursis. &bdquo;Kaasaegne &otilde;pikeskkond, -eesm&auml;rgid ja -stiil on teistsugune. Samas annab &otilde;ppimine julgust ja &otilde;petab ennast v&auml;&auml;rtustama. M&otilde;ni amet tagataskus ei tee kunagi paha,&ldquo; s&otilde;nab Silja, kes ise &otilde;pib hetkel &uuml;hes ametikoolis praktilist eriala. T&ouml;&ouml;tukassa on hea puhver, mis aitab elumuutusi teoks teha, niisamuti t&ouml;&ouml;ampsud.&nbsp;</p> <h2>Haarad parasjagu pakutavast&nbsp;</h2> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;ampse pakuvad mitmed t&ouml;&ouml;vahendajad ja samas t&ouml;&ouml;andjad ise Facebookis. Need on n&ouml; turuvarblaste t&ouml;&ouml;d. Veneaegset p&otilde;lvkonda hirmutas v&auml;ga, kui keegi l&auml;ks turuvarblaseks. Uue p&otilde;lvkonna inimesed ei kujuta ettegi, et peaks t&ouml;&ouml;tama 40 aastat &uuml;hes ettev&otilde;ttes. See on v&auml;listatud,&ldquo; nendib Silja, nimetades, et t&ouml;&ouml;ampsud projektip&otilde;hise t&ouml;&ouml;na on andnud talle endale v&auml;ga hea &uuml;levaate erinevatest organisatsioonidest. Ta saab kohe tagasisidet nii enda kohta kui samas seda ettev&otilde;ttele anda.</p> <p>&bdquo;Olen teinud mitmesuguseid t&ouml;&ouml;ampse alates arheoloogilistest v&auml;ljakaevamistest kuni pesumajat&ouml;&ouml;ni. Proovinud ameteid t&ouml;&ouml;stuses, teeninduses ja kaubanduses. Olen olnud kassaaparaadi taga ja uhke, et hakkama sain. T&uuml;kk aega m&otilde;tlesin, et k&uuml;ll on raske t&ouml;&ouml;. Olen olnud tr&uuml;kikojas abit&ouml;&ouml;line ja Omnivas k&otilde;ige tulisematel hetkedel ametis ettehelistajana. Sain tohutult keelepraktikat, r&auml;&auml;kides telefonitsi pakisaajatega k&uuml;mnes keeles. K&otilde;ik olid v&auml;ga r&otilde;&otilde;msad, et pakk l&otilde;puks saabus,&ldquo; kirjeldab Silja erinevaid t&ouml;&ouml;ampse, meenutades, kuidas ta &uuml;hes ettev&otilde;ttes pidi hommikul tegema aja peale 1200 v&otilde;ileiba, sest k&ouml;&ouml;git&ouml;&ouml;tajad olid haigeks j&auml;&auml;nud ja k&otilde;ik kontoriinimesed vuhkisid &uuml;heskoos s&uuml;&uuml;a teha. Ta on olnud suur&uuml;ritustel liikluskorraldaja ja veel nii m&otilde;neski rollis, haarates kinni parasjagu pakutavast, mis talle endale ajaliselt sobib. S&otilde;ites seejuures bussiga oma kodulinnast P&auml;rnust Tallinna, kus t&ouml;&ouml;ampse valdavalt pakutakse.</p> <p>&bdquo;Olen palju t&ouml;&ouml;tanud koos tudengitega, kes r&auml;&auml;givad oma lugusid ja kaalutlevad, mida on m&otilde;tet teha. Omavahel jagatakse soovitusi ja kogemusi, kuidas &uuml;he v&otilde;i teiste t&ouml;&ouml;andja juures meeldis. Osade t&ouml;&ouml;ampsude tegijad otsisidki meeldiva ja kena kohtlemise p&otilde;hjal p&uuml;sivat t&ouml;&ouml;kohta,&ldquo; avaldab Silja, kes suhtub erinevatesse t&ouml;&ouml;desse eelarvamuseta, kuid huviga n&auml;ha ja teada saada, kuidas toimib organisatsiooni sisemine elu. Tema peab t&ouml;&ouml;ampse t&ouml;&ouml;harjutuseks, mis on ajendanud teda teistmoodi m&otilde;tlema, kasv&otilde;i n&auml;iteks sellelegi, palju tunni eest tasu makstakse.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;ampsud ja paindlik elustiil</b></p> <p>&bdquo;Minu p&otilde;lvkonna inimesed on paljuski staatuses kinni. Kui ma olen olnud keskastme juht ja kontorit&ouml;&ouml;taja, siis on justkui h&auml;biv&auml;&auml;rne midagi lihtsamat teha,&ldquo; sedastab Silja, tunnistades, et tal kulus kaks aastat, et oma kahek&uuml;mne &uuml;hest t&ouml;&ouml;aastast &uuml;hes asutuses &uuml;le saada, kus ta oli muutunud juba masinav&auml;rgi osaks. &bdquo;Alles seej&auml;rel hakkasin uusi v&otilde;imalusi n&auml;gema. T&ouml;&ouml;ampsud aitasid, sest j&auml;rsku m&auml;rkasin, mismoodi k&auml;ib elu v&auml;ljaspool kontoreid ja kuidas &uuml;hiskond on muutunud, kuigi ma lugesin meediat ja olin justkui kursis.&ldquo;</p> <p>&Uuml;htlasi pani ta t&auml;hele sedagi, et inimesed t&ouml;&ouml;tasid ametikohtadel, kus nad polnud &uuml;ldse rahul, ent hoidsid sellegipoolest t&ouml;&ouml;st iga hinna eest kinni. &bdquo;Kuigi k&otilde;ik k&auml;is n&auml;rvidele ja inimene oli sellest haige. Leidsin tohutul hulgal ka endasuguseid, kes otsisid iseennast.&ldquo;</p> <p>Silja arvates on oluline v&auml;lja selgitada, missugust k&uuml;llust keegi vajab. Rahalist v&otilde;i ajalist? Kas saad ennast v&auml;lja puhata, v&auml;rskes &otilde;hus liikuda? Kontoris k&uuml;&uuml;rutamine pole tema meelest j&auml;tkusuutlik, peab otsima liikuvamaid tegevusi. K&uuml;simus on ka elamise standardites. Millest r&otilde;&otilde;mu tuntakse? &bdquo;V&auml;iksemad paikkonnad on t&ouml;ises m&otilde;ttes k&otilde;hnemad, aga elutempo on seal vaiksem. Tuleb otsida endale sobilik ni&scaron;&scaron; ja osata erinevates s&uuml;steemides liikuda,&ldquo; soovitab Silja, kes oli endale kogunud vajaliku rahalise varu, et v&otilde;iks aastaks end vabaks v&otilde;tta. Osaliselt p&otilde;hjusel, et olla abiks t&ouml;iselt koormatud t&uuml;trele ja p&uuml;henduda lapselapsele. &Uuml;htlasi soovis ta oma ellu paindlikkust ja rohkem r&otilde;&otilde;mu.</p> <h2>K&uuml;mme ametit ja elukestev &otilde;pe</h2> <p>Silja t&auml;heldab, et turvaline t&ouml;&ouml;koht, millest inimene kinni hoiab, kuigi peaks edasi liikuma, m&otilde;jutab tervist. Seet&otilde;ttu peab mugavustsoonist v&auml;lja tulema, kuigi see on v&auml;ga raske. &bdquo;Justkui t&otilde;mbaks stepsli seinast v&auml;lja, aga siis tekibki kohe vajadus &otilde;ppida ja endale &uuml;hiskonnas oma koht otsida, ent see v&otilde;tab aega.&ldquo; Eriti tuleb end koolitada &auml;&auml;remaadel elavatel inimestel, kes peavad oskama k&uuml;mmet ametit.</p> <p>&bdquo;Elukestev haridus on tervitatav, eriti vananenud haridusega inimeste puhul, et oleks oskust n&auml;ha erinevaid s&uuml;steeme, teistsuguseid organisatsioone jms. Saad otsida, millega &uuml;hiskonda panustada ja kust hankida kogemusi,&ldquo; r&otilde;hutab Silja, soovitades m&otilde;elda, kuidas paindlikumalt elada, sest kaalukausil on tervis.</p> <p>&bdquo;Eesti inimesed identifitseerivad ennast t&ouml;&ouml; kaudu. Inimese v&auml;&auml;rtushinnangud ja arusaamine iseendast on seotud t&ouml;&ouml;ga. Ta ei ole justkui midagi v&auml;&auml;rt, kui ei k&auml;i t&ouml;&ouml;l, vaid &otilde;pib.&ldquo; Silja on m&auml;rganud, et osad inimesed m&otilde;tlevad: &bdquo;J&otilde;uaks kindlas kohas t&ouml;&ouml;tada pensionieani.&ldquo; M&otilde;ni teine seevastu adub: &bdquo;Kuidas ma saaksin pensionieas midagi teha ja mul oleks mingisugune huvi? V&otilde;iksin midagi toredat veel &otilde;ppida ja panustada, aga tasuks pensionieast edasi m&otilde;elda, et olla ka siis tegevuses. &bdquo;Pead olema ise aktiivne ja otsima endale v&auml;ljundeid.&ldquo;</p> <h2>T&ouml;&ouml;ampsud &otilde;petavad lisaoskuseid</h2> <p><b>&Uuml;li&otilde;pilane Rebecca Kiibus</b> on teinud t&ouml;&ouml;ampse kooli k&otilde;rvalt pea neli aastat, t&ouml;&ouml;tades hetkel t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepinguga &uuml;hes rendikelneriteenust pakkuvas firmas. Tema arvates on t&ouml;&ouml;ampsuna tehtava t&ouml;&ouml; tasu suhteliselt hea, mist&otilde;ttu on inimesed sellest ka huvitatud. Kuna praegune firma on keskendunud toitlustusele, siis on see andnud talle v&otilde;imaluse lisaoskuseid &otilde;ppida.</p> <p>&bdquo;Minu praeguses firmas saab iga uus tulija oma mentori ja pidevalt &otilde;petatakse midagi juurde. Saab teha l&uuml;hemaid ja pikemaid t&ouml;&ouml;p&auml;evi, arvestatakse isiklike vajadustega, kui on vaja n&auml;iteks varem &auml;ra minna vms,&ldquo; nimetab ta iseendale olulisi aspekte, olles ettekandjaks erinevatel &uuml;ritustel, kus toitlustust vajatakse. Olgu selleks konverentsid, pulmad, peod vms ettev&otilde;tmised. &bdquo;T&ouml;&ouml;ampsud on v&auml;ga m&otilde;istlik v&otilde;imalus. Tudengina saan ma ise teha endale t&ouml;&ouml;graafiku l&auml;htudes sellest, kellena, kus ja millal ma t&ouml;&ouml;tada saan. Lisaks pakub see koolile vaheldust ja teenistust.&ldquo;</p> <h2>Kommenteerib t&ouml;&ouml;vahendusb&uuml;roo CV Pluss juht Marek Sauber:&nbsp;</h2> <p><b>Kuidas on suhtumine t&ouml;&ouml;ampsudesse ja inimeste valmisolek neid teha ajaga muutunud?</b></p> <p>Meile saadaoleva statistilise info p&otilde;hjal on t&ouml;&ouml;ampsude vajadus ajas v&auml;henenud. Seda on tinginud ka riikliku j&auml;relvalve tugevdamine, et ei maksta &uuml;mbrikupalka, teisalt on statistiliselt &uuml;ldine palgatase kasvanud, mis kaotab t&ouml;&ouml;ampsude vajaduse.&nbsp;</p> <p><b>Millises valdkonnas enim ajutist t&ouml;&ouml;j&otilde;udu vajatakse?</b></p> <p>Ehitusvaldkond on olnud l&auml;bi aegade &uuml;ks p&otilde;hilisemaid, kus ajutist t&ouml;&ouml;j&otilde;udu kaasatakse, ent samuti p&otilde;llumajandus ning erinevad abistava loomuga t&ouml;&ouml;valdkonnad nagu lapsehoid, era&otilde;petajad jm.&nbsp;</p> <p><b>Kui aktiivselt inimesed l&uuml;hikesi t&ouml;&ouml;v&otilde;imalusi kasutavad?</b></p> <p>Arvestades viimaste aastate trendi, siis valdavalt otsitakse p&uuml;sivat t&ouml;&ouml;d, kuid ka l&uuml;hiajalise t&ouml;&ouml; otsimise osakaal on viimasel ajal kasvanud. Ollakse rohkem valmis vastu v&otilde;tma ka l&uuml;hikese loomuga ja ajutisi t&ouml;id. See trend on t&otilde;en&auml;oliselt tingitud sellest, et konkurents kvaliteetse t&ouml;&ouml;j&otilde;u turul on kasvanud, kuna majandusolukord on muutunud niisamuti nagu t&ouml;&ouml;d vajavate inimeste hulk.&nbsp;</p> <h2>Teadmiseks:</h2> <p>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa lubab alates 1. septembrist t&ouml;&ouml;tuna registreeritud inimestel p&otilde;hit&ouml;&ouml; otsimise k&otilde;rvalt teha ajutist t&ouml;&ouml;d ilma, et t&ouml;&ouml;tuna arvelolek l&otilde;ppeks. See v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;otsijatel olla erialaselt aktiivne. 1. septembrist j&otilde;ustunud t&ouml;&ouml;turuteenuste ja -toetuste seaduse muudatus teeb v&auml;ikeste t&ouml;&ouml;otste tegemise lihtsamaks ja riskivabamaks eeldusel, et inimene r&auml;&auml;gib t&ouml;&ouml;tukassaga oma t&ouml;&ouml; kestuse ja mahu eelnevalt l&auml;bi. <a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2765">Loe pikemalt T&ouml;&ouml;tukassa pressiteatest</a>.</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Pexels</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2900Töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus on sellest aastast suuremad2021-01-06<p>Alanud aastal kehtib uus t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise ja t&ouml;&ouml;tutoetuse m&auml;&auml;r. <b>T&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise</b> <b>maksimumsuuruseks</b> on esimesel sajal p&auml;eval 67,30 eurot kalendrip&auml;evas ehk 2086,30 eurot 31 kalendrip&auml;eva eest ning alates 101. p&auml;evast 44,87 eurot kalendrip&auml;evas ehk 1390,97 eurot 31 kalendrip&auml;eva eest (brutosummad).</p> <p>Kindlustatule on alati tagatud <b>t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitis miinimumsuuruses</b>. H&uuml;vitise minimaalne p&auml;evam&auml;&auml;r on sel aastal 9,73 eurot. Minimaalne h&uuml;vitis 31 kalendrip&auml;eva eest on 301,63 eurot.</p> <p>Oluliselt suurenes t&ouml;&ouml;tutoetus. <b>T&ouml;&ouml;tutoetus</b> on alanud aastal senise 35 protsendi asemel 50 protsenti eelmise aasta t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rast. T&ouml;&ouml;tutoetuse p&auml;evam&auml;&auml;r on n&uuml;&uuml;d 9,42 eurot p&auml;evas. 31-kordne toetuse p&auml;evam&auml;&auml;r on alanud aastal <b>292,02 eurot</b>, eelmisel aastal oli see pisut &uuml;le 189 euro.</p> <p>K&otilde;igile inimestele, kellele on juba t&ouml;&ouml;tutoetus m&auml;&auml;ratud, muutus t&ouml;&ouml;tutoetuse p&auml;evam&auml;&auml;r 1. jaanuarist automaatselt.</p> <p>Sellest aastast on suurem ka t&ouml;&ouml;tukassa <b>ettev&otilde;tlusega alustamise toetus</b>, mis on n&uuml;&uuml;d maksimaalselt <b>6000 eurot</b>. Lisaks t&otilde;usis ka t&ouml;&ouml;tukassa <b>taseme&otilde;ppes osalemise toetus</b>, nii t&ouml;&ouml;tavad inimesed kui t&ouml;&ouml;d otsivad inimesed saavad t&ouml;&ouml;turul vajalikel erialadel &otilde;ppimise eest kuus <b>292 eurot</b>. T&ouml;&ouml;andjatel on aga sellest aastast alates v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;tukassa kaudu saada toetust oma t&ouml;&ouml;tajate IKT oskuste parandamiseks.</p> <p><b>Lauri Kool<br /></b>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2899Preemia – meeldiv üllatus või osa palgast?2021-01-05<p><b>J&otilde;ulude v&otilde;i jaanip&auml;eva l&auml;henedes terendab avalikus sektoris t&ouml;&ouml;tades enamasti preemia, kuid erasektoris v&otilde;ib sellest unistada vaid edu harjal. Kas preemia v&otilde;i lisatasu peaks kajastuma t&ouml;&ouml;lepingus ja seda tuleks t&ouml;&ouml;tajate motiveerimiseks igal v&otilde;imalusel maksta?</b></p> <p>&bdquo;Kauss kaugemale, kett l&uuml;hemaks!&ldquo; Nii kirjeldab &uuml;he ettev&otilde;tte strateegiat pettunud t&ouml;&ouml;taja, kel pingutustele vaatamata ei &otilde;nnestunud kvartalieelarveid &uuml;letada ega preemiaid saada. Talle tundus, et eesm&auml;rgid ja eelarve olid liiga k&otilde;rgeks seatud, firma ei v&auml;&auml;rtustanud piisavalt tema t&ouml;&ouml;d. Otsestest majandustulemustest tal aimu polnud. M&otilde;ne aja m&ouml;&ouml;dudes leidis mees, et tal pole enam himu rabeleda. Ta vahetas nii eriala kui t&ouml;&ouml;kohta.</p> <p>Juhul, kui t&ouml;&ouml;taja on kindel, et ettev&otilde;ttel l&auml;heb v&auml;ga h&auml;sti, siis kas ta v&otilde;iks ka preemiat eeldada? V&otilde;i peaks seda maksma eripuhkudel, isikliku t&auml;htp&auml;eva v&otilde;i s&uuml;ndmuse nagu lapse s&uuml;nd korral? Ehk v&otilde;iks preemiast kujuneda hoopis p&uuml;siv t&ouml;&ouml;tasu osa? Mida arvavad erinevate ettev&otilde;tete juhid?&nbsp;</p> <p><b>Valdavalt Eestisse, ent samuti l&auml;hiriikidesse puitkarkass- ja passiivmaju ehitava Raplamaa ettev&otilde;tte Eesti Puitmaja Ehitus O&Uuml; tegevjuht Reevo &Otilde;uemees s&otilde;nab:</b> &bdquo;Meie l&auml;htume t&ouml;&ouml;tajaid premeerides tulemustest. Kui preemia oleks igakuine palga osa, siis see polekski enam preemia, vaid tavaline palk, mis t&ouml;&ouml;lisi ei motiveeri. Teatud punktides peab siiski pingutama. N&auml;iteks on meil nii, et kui m&otilde;ni tellimus saab varem valmis v&otilde;i on midagi v&auml;ga head tehtud, siis maksame ka preemiat. Seda me t&ouml;&ouml;lepingus ekstra ei s&auml;testa. Meil on v&auml;ike kollektiiv, omavahel hea l&auml;bisaamine ja k&otilde;ik toimib selletagi. Kellelgi pole ka hoiakut, et kui preemiat ei saa, siis t&ouml;&ouml;d ei tee.&ldquo;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/33.lugu2.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-33.lugu2.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/33.lugu3.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-33.lugu3.jpg" /></a></p> <p><b>Lehtmetallist tooteid, peamiselt alumiiniumist k&uuml;mblust&uuml;nnide ahjusid tootva Aluweld O&Uuml; juht Rait Raudm&auml;e avaldab: &bdquo;</b>Meie ettev&otilde;ttes puudub kord, et preemiat makstakse. T&ouml;&ouml;taja ei peaks seda eeldama. Maksame vastavalt inimese panusele t&ouml;&ouml;tasu. Fakt on see, et m&otilde;ni t&ouml;&ouml;taja panustab ettev&otilde;ttesse rohkem kui teine. Ta v&otilde;ib teha k&uuml;ll samasugust t&ouml;&ouml;d, aga kui on n&auml;ha, et teeb rohkem, siis on ka tema palk k&otilde;rgem.</p> <p>Mina ei arva, et preemiat tuleks &uuml;ldse maksta. T&ouml;&ouml;taja peakski ettev&otilde;ttesse maksimaalselt panustama &ndash; see ei t&auml;henda, et on vaja ennast lausa katkestada, aga lulli l&uuml;&uuml;a ka ei tohiks. Inimeste suhtumine on erinev. N&auml;iteks teatab t&ouml;&ouml;taja: &bdquo;Ma ei saa t&auml;na t&ouml;&ouml;le tulla, mul l&auml;ks auto katki.&ldquo; Aga bussid ju k&auml;ivad. Soovitasin tal &uuml;histransporti kasutada. Lisaks pakkusin, et v&otilde;in ta ise &otilde;htul koju s&otilde;idutada. Selline inimene ei m&otilde;ista, et ta on tootmisettev&otilde;ttes oluline l&uuml;li. Kui teda ei ole, siis peab keegi teine tema t&ouml;&ouml; &auml;ra tegema. Niisugune k&auml;itumine peegeldab osade inimeste hoiakut. Samas on meil olnud t&ouml;&ouml;l noormees, kes s&otilde;itis iga p&auml;ev 35 kilomeetri kauguselt t&ouml;&ouml;le. Mitte kunagi ta ei hilinenud ega l&auml;inud tal auto katki. Vahel tuli ta t&ouml;&ouml;le bussiga, leidis alati lahenduse. M&otilde;ni t&ouml;&ouml;taja saab aru, et kui ettev&otilde;ttel l&auml;heb h&auml;sti, siis l&auml;heb ka temal endal. Paljud palgalised ei m&otilde;ista, milline on ettev&otilde;tja t&ouml;&ouml;j&otilde;ukulu. See ei piirdu &uuml;ksnes rahaga, mida neile palgaks makstakse, vaid lisanduvad erinevad maksud, mida ettev&otilde;te nende eest maksab. Seda t&ouml;&ouml;taja ei n&auml;e.</p> <p>Meie ettev&otilde;ttes pole keegi &ouml;elnud: &bdquo;Ma selle palga eest ei viitsi t&ouml;&ouml;d teha.&ldquo; Talvekuudel on t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;koormus v&auml;iksem, kuid me pole kunagi teatanud: &bdquo;T&ouml;&ouml;d on v&auml;hem, n&uuml;&uuml;d saate ka palka v&auml;hem!&ldquo; K&otilde;igest hoolimata on t&ouml;&ouml;tasu olnud alati stabiilne. See loob t&ouml;&ouml;tajale kindlustunde, et ta t&ouml;&ouml;tasus ei kaota. Kui k&otilde;rghooajal on vaja teha &uuml;letunde, siis nende eest maksame lisatasu.&ldquo;<b></b></p> <p><b>Kuusalu vallas joogivee, kanalisatsiooni ja soojusvarustuse eest vastutava </b><b>Kuusalu Soojus O&Uuml; juhataja Kalle K&uuml;ngas leiab: &bdquo;</b>Kui preemiat oskuslikult<b> </b>kasutada, siis see soodustab tulemust. V&otilde;iks olla selgus, millise tegevuse eest, mis otseselt igap&auml;evaste t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete hulka ei kuulu, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja eeldada kas lisatasu v&otilde;i preemiat. Kui inimene teeb p&auml;rast ametliku t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;ppu t&ouml;&ouml;d edasi, et konkreetne tegevus &auml;ra l&otilde;petada ja mitte minna j&auml;rgmisel p&auml;eval pooleks tunniks objektile tagasi, siis selle eest on meil ette n&auml;htud lisatasu. K&otilde;ik teavad seda, oskavad arvestada ja saavad. Niisugust olukorda ei tohi olla, kus &uuml;hele t&ouml;&ouml;tajale sel juhul lisatasu makstakse ja teisele mitte.</p> <p>Kui on silmaga n&auml;ha, et ettev&otilde;ttel l&auml;heb halvasti, siis selgi juhul p&uuml;sib t&ouml;&ouml;tajatel preemia ootus ja lootus. Kui k&otilde;ik kulgeb h&auml;sti ja juhtkond n&auml;itab seda ka t&ouml;&ouml;tajatele v&auml;lja, siis on ootus kindlasti suurem ja valdab k&otilde;iki t&ouml;&ouml;tajaid.</p> <p>&Uuml;ldiselt tavat&ouml;&ouml;taja oma pead ettev&otilde;tte poole v&otilde;i aastase tuleviku p&auml;rast ei vaeva. Olulisem on antud hetk ja olukord. Aasta l&otilde;pus n&auml;iteks j&otilde;ulud, mitte firma poole aasta p&auml;rast hakkamasaamine, sest see pole enam t&ouml;&ouml;taja mure. Ettev&otilde;ttel on olnud v&auml;ga keerulisi aegu, kuid viimastel aastatel oleme j&auml;rjepidevalt maksnud j&otilde;ulupreemiat. Meie juurest pole ka viimase viie aasta jooksul keegi &auml;ra l&auml;inud. Juhul, kui pole v&otilde;imalik j&otilde;ulupreemiat maksta, siis selle p&auml;rast t&ouml;&ouml;kohta ei vahetata. P&otilde;hjused v&otilde;ivad olla mujal ja see v&otilde;ib olla ajend, aga kindlasti mitte p&otilde;hjus. Suuremate &uuml;mmarguste t&auml;htp&auml;evade puhul nagu esimene juubel jms oleme samuti t&ouml;&ouml;tajat premeerinud. Lisatasusid pole me t&ouml;&ouml;lepingusse kirjutanud, nende arvestamise kord on k&otilde;igile teada. Selle &uuml;le pole midagi vaielda ega nuputada.</p> <p>Premeerimist ei ole vaja t&ouml;&ouml;lepingutesse m&auml;rkida. P&otilde;hipalk peab olema kindel, millega inimene peab ja saab arvestada. Kui ta saab raha rohkem, siis see v&otilde;ib tema &otilde;nnelikkust suurendada. Samas ei tohiks preemia mittesaamine t&ouml;&ouml;tajat ka v&auml;ga kurvastada, on minu l&auml;htepunkt.&ldquo;</p> <p><b>L&auml;&auml;nemaal pea viisteist aastat tegutsenud &otilde;una- ja pirnikasvatuse aiandi Jalukse Agro O&Uuml; juhatuse liige Toomas Tarang nendib: &bdquo;</b>Mina isiklikult ei ole preemia maksmise vastu, aga k&uuml;simus on hindamiskriteeriumides. Loomulikult on t&ouml;&ouml;taja ettev&otilde;ttes p&otilde;hikuld, kuigi juhid seda tihti v&auml;lja ei &uuml;tle. Kui kogemustega inimesed jalutavad firmast minema, siis edu ei tule iseenesest. Seet&otilde;ttu on motiveerimine ja premeerimine oluline.</p> <p>Kui ettev&otilde;ttel l&auml;heb h&auml;sti, siis selle taga on k&otilde;igi &uuml;hine panus, mis n&auml;itab, et juht suhtub oma inimestesse kui tiimi. Pole hoiakuga, et &uuml;ks on suurte t&auml;htedega boss ning teised r&uuml;gagu ja tehku, mida ta k&auml;sib. Mina ise seda t&uuml;&uuml;pi juht ei ole. Arvan, et t&ouml;&ouml;tama peaks meeskonnana ja k&otilde;ik v&otilde;iksid olla v&otilde;rdv&auml;&auml;rsed.&ldquo;</p> <h2>Kas t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igust preemiat eeldada?</h2> <p>Kas lisatasu v&otilde;ib olla p&uuml;siv t&ouml;&ouml;tasu osa? Millisel juhul?</p> <p><b>Kommenteerib Katrin Martis, HUGO.legal &otilde;igusabiplatvormi jurist:</b></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;leping on s&otilde;lmitud, kui pooled on saavutanud kokkuleppe k&otilde;igis neile olulistes tingimustes, st t&ouml;&ouml;tasus, t&ouml;&ouml;ajas, tehtavates t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetes, t&ouml;&ouml; tegemise kohas. Peale palga peavad kirjalikus dokumendis sisalduma k&otilde;ik tasud, mida t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml; tegemise eest saab (n&auml;iteks majandustulemustelt v&otilde;i tehingutelt makstav tasu jne), nende arvutamise viis ning maksmise kord ja aeg. Kui selles on kirjalikult kokku lepitud ja tingimused t&auml;idetud, siis t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib eeldada, et saab lisatasu. Ei ole v&auml;listatud, et lisatasu v&otilde;ib muutuda t&ouml;&ouml;tasu p&uuml;sivaks osaks.</p> <p>Samas seadus ei keela t&ouml;&ouml;andjal maksta ka &uuml;hekordset lisatasu (n&auml;iteks juubeliks, sporditegemise eest, lapse s&uuml;nni puhul jne). M&otilde;istlik oleks sellised v&otilde;imalused s&auml;testada t&ouml;&ouml;korraldusreeglites.&ldquo;</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Eesti Puitmaja Ehitus O&Uuml;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2897Töövõimetuslehe muudatused2021-01-04<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Kas vastab t&otilde;ele, et sellel aastal peab t&ouml;&ouml;andja maksma t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehe eest juba alates teisest haigusp&auml;evast?</b></p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</i></b> Jah, kuid seda vaid ajutiselt ehk kuni 30. aprillini sel aastal. T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse muudatus (&sect; 12 &uuml;lam&auml;rkega 2) j&otilde;ustus 1. jaanuarist ja kehib neli kuud. Sel perioodil peab t&ouml;&ouml;andja t&otilde;esti maksma t&ouml;&ouml;tajale haigush&uuml;vitist haigestumise v&otilde;i vigastuse teise kuni viienda kalendrip&auml;eva eest 70% t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 29 l&otilde;ikes 8 s&auml;testatud korras arvutatud t&ouml;&ouml;taja keskmisest t&ouml;&ouml;tasust. Kui t&ouml;&ouml;v&otilde;imetusleht kestab kauem, siis alates kuuendast p&auml;evast makstakse haigush&uuml;vitist ravikindlustuse seaduse alusel haigekassa vahenditest.</p> <p>Uus kord ei kehti nende t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehte kohta, mis on v&auml;lja kirjutatud enne 2021. aasta 1. jaanuari. Nende t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehtede osas kehtib senine kord, mis s&auml;testas, et t&ouml;&ouml;andja maksab haigush&uuml;vitist neljanda kuni kaheksanda kalendrip&auml;eva eest.</p> <p>Pikemalt sel teemal <a href="https://www.haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/haigushuvitis-010121-300421">Eesti Haigekassa kodulehelt</a>.</p> <p>Juhul, kui t&ouml;&ouml;andja j&auml;tab t&ouml;&ouml;tajale seadusega etten&auml;htud haigush&uuml;vitise v&auml;lja maksmata, tekib t&ouml;&ouml;tajal n&otilde;ude&otilde;igus, millega v&otilde;ib p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse nelja kuu jooksul arvates n&otilde;ude tekkimisest.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2896Valitsus otsustas maksta toetust piirangutest enim mõjutatud Harjumaa ja Ida-Virumaa ettevõtjatele ja FIE-dele2020-12-31<p><b>Sotsiaalministri ettepanekul otsustas valitsus toetada t&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu ettepanekut maksta t&ouml;&ouml;tasu toetust neile ettev&otilde;tjatele, kelle t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;koht asub Harjumaal v&otilde;i Ida-Virumaal ning kelle t&ouml;&ouml; tegemine on h&auml;iritud valitsuse kehtestatud COVID-19 viiruse leviku t&otilde;kestamiseks kehtestatud piirangutest. Lisaks otsustas valitsus toetada valitsuse reservist samas olukorras olevaid FIE-sid.</b></p> <p>&bdquo;Pean oluliseks maksta toetust neile t&ouml;&ouml;andjatele, kes on valitsuse kehtestatud piirangute t&otilde;ttu pidanud oma tavap&auml;rast majandustegevust oluliselt kokku t&otilde;mbama v&otilde;i &uuml;ldse ajutiselt tegevuse peatama. Loodan, et t&ouml;&ouml;tukassa toetus aitab ettev&otilde;tjatel ja t&ouml;&ouml;tajatel selles kriisis toime tulla ning saame peagi &uuml;hiselt pingutades j&auml;tkata oma tavap&auml;rast elu,&ldquo; s&otilde;nas sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b>.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajate toetuse suuruse arvutamise aluseks on novembri eest deklareeritud palgakulu, toetuse suuruse arvutab maksuameti andmete p&otilde;hjal t&ouml;&ouml;tukassa. See v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;andjal maksta sellest t&ouml;&ouml;tajatele palga ja kaasnevad kulud. FIE-de puhul makstakse &uuml;hekordset toetust summas 584 eurot.</p> <p>Toetuse maksimaalne suurus t&ouml;&ouml;andja kohta on 180&nbsp;000 eurot ning toetuse maksmiseks kulub &uuml;le 16 miljoni euro. Toetuse saamiseks peab t&ouml;&ouml;andja esitama taotluse, kus ta m&auml;rgib t&ouml;&ouml;tajad, kelle kohta ta toetust k&uuml;sib. Toetuse suurus on t&ouml;&ouml;taja kohta &uuml;hekordne novembri kuu palgakulu ning toetust makstakse &uuml;hekordselt. T&ouml;&ouml;andjale kaasneb toetuse saamisega ka lisatingimus &ndash; ta ei tohi t&ouml;&ouml;tajat koondada 30 p&auml;eva jooksul p&auml;rast piirangute l&otilde;ppemist. FIE ei tohi olla peatanud oma tegevust 22. detsembri 2020.a seisuga.</p> <p>Harjumaal ja Ida-Virumaal tegutsevatele FIE-dele makstakse &uuml;hekordselt toetust suuruses 584 eurot. Toetuse saajaid on kokku 1393 ning toetuse summa kokku on 813&nbsp;000 eurot.<b> </b>Toetust makstakse neile FIE-dele, kelle majandustegevus on Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangute t&otilde;ttu oluliselt h&auml;iritud.</p> <p>Lisaks on plaanis kehtestada piirang mitme toetuse korraga saamise v&auml;ltimiseks, mis t&auml;hendab, et kui ettev&otilde;tja otsustab sama perioodi eest taotleda toetust haridus- ja teadusministeeriumi v&otilde;i kultuuriministeeriumi meetmest, siis ta t&ouml;&ouml;tukassa kaudu t&ouml;&ouml;tasu toetust enam ei saa.</p> <p>Toetatakse ettev&otilde;tteid ja FIE-sid, kes tegutsevad n&auml;iteks majutuse, toidu ja joogi serveerimise, sanatooriumite ja ravitegevuse, hasartm&auml;ngude ja kihlvedude korraldamise, kultuuri ja sporditegevuse, koolituse ning l&otilde;bustuse ja vabaajategevuste valdkondades. Toetuse saajad peavad olema registreeritud majandustegevuse registris kindlate p&otilde;hitegevusala (EMTAK) koodidega.</p> <p>Toetuse v&auml;ljamaksmine toimub t&ouml;&ouml;tukassa kaudu, kes hakkab kava kohaselt ettev&otilde;tjate taotlusi vastu v&otilde;tma hiljemalt 1. veebruarist.</p> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2894Praktilised vahendid kaasavamate ja tervislikumate töökohtade loomiseks2020-12-30<p>EU-OSHA toetab ELi algatust&nbsp;<a href="http://chrodis.eu/about-us/" target="_blank">CHRODIS PLUS<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>, mille eesm&auml;rk on suurendada t&ouml;&ouml;kohtade kaasavust ja krooniliste haigustega t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;v&otilde;imet. Projekti raames on avaldatud t&ouml;&ouml;pakett t&ouml;&ouml;h&otilde;ive ja krooniliste haiguste kohta, mis koosneb kahest osast: koolitusvahend juhtidele ja t&ouml;&ouml;vahend t&ouml;&ouml;kohtadele.</p> <div class="field field-name-body field-type-text-with-summary field-label-hidden"> <div class="field-items"> <div class="field-item even"> <p>Juhtidele suunatud koolitusvahendi eesm&auml;rk on suurendada teadlikkust kaasamise ja krooniliste haiguste v&otilde;i nende riskiga t&ouml;&ouml;tajate hea juhtimise kasulikkusest t&ouml;&ouml;kohal.</p> <p>T&ouml;&ouml;kohtadele suunatud t&ouml;&ouml;vahendit kasutatakse nii kontroll-loendina kui ideede generaatorina ning see v&otilde;imaldab v&otilde;tta konkreetseid ja teostatavaid meetmeid tervist toetava t&ouml;&ouml;koha kujundamisel. T&ouml;&ouml;vahend h&otilde;lmab n&auml;iteks ergonoomikan&otilde;uandeid, soovitust v&auml;ltida pikaajalist istumist ja juhtumiuuringut alaselja valu kohta.</p> <p>Chrodis Plusi t&ouml;&ouml;paketi krooniliste haiguste ja t&ouml;&ouml;h&otilde;ive kohta arendasid 18 partnerit 11 ELi riigist ning seda kaasrahastas Euroopa Komisjon.</p> <p><a href="https://healthy-workplaces.eu/et/tools-and-publications/practical-tools/chrodis-plus-chronic-diseases-and-employment-workbox" target="_blank">Tutvuge CHRODIS PLUSi krooniliste haiguste ja t&ouml;&ouml;h&otilde;ive t&ouml;&ouml;paketiga<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/practical-tools-more-inclusive-and-healthier-workplaces" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <p></p> </div> </div> </div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2893Erivajadustega inimesed tööl2020-12-29<p><b>Palgates puudega inimese, pead &uuml;htlasi olema talle tugiisikuks ja valmis tavap&auml;rasest rohkem vastutama, sest juhtuda v&otilde;ib mida iganes. Teisalt on ta t&ouml;&ouml;tajana lojaalne, tubli ja hoolas, kes oskab talle pakutud v&otilde;imalust hinnata.</b></p> <p>Keraamikust ettev&otilde;tja <b>Helina Tilk</b>, kes on erineva puudega inimesi palganud &uuml;le paarik&uuml;mne aasta juba oma ettev&otilde;tte algusajast, nendib, et iga&uuml;hel neist on oma erip&auml;ra, iseloom, erivajadused ja n&otilde;udmised. &bdquo;See t&auml;hendab t&ouml;&ouml;andjale v&auml;ga k&otilde;va p&auml;hklit, mille ta peaks alla neelama,&ldquo; &uuml;tleb Helina, kelle kogemusil peab t&ouml;&ouml;andja puudega inimesega isiklikult suhestuma. &bdquo;Kui tahad teda n&auml;ha tavalise t&ouml;&ouml;tajana, siis l&auml;heb ta &uuml;hel hetkel &auml;ra. Pead temasse suhtuma v&auml;ga isiklikult. Ta pole lihtsalt t&ouml;&ouml;taja, vaid kaaslane. Tavat&ouml;&ouml;taja erikohtlemist ei vaja, aga puudega inimene soovib sotsiaalses m&otilde;ttes head l&auml;bik&auml;imist.&ldquo;</p> <p>Helina t&auml;helepanekuil tahavad erivajadusega inimesed paljuski t&ouml;&ouml;le tulla mitte raha, vaid lisanduva suhtlusv&otilde;imaluse p&auml;rast. Olles aga palganud &uuml;he kurdi, siis oleks hea, kui saaksid luua t&ouml;&ouml;kohti veel m&otilde;nele kurdile, sest siis on neil huvitavam t&ouml;&ouml;l k&auml;ia. &bdquo;T&ouml;&ouml;kohas peavad nad oma s&uuml;nnip&auml;evi, kuhu lisanduvad inimesed v&auml;ljastpoolt. Seda tuleb m&otilde;ista, sest t&auml;hendab j&auml;llegi v&otilde;imalust omavahel suhelda,&ldquo; nendib keraamik, lisades, et suures kollektiivis ei tuleks k&otilde;ne allagi, et juht j&otilde;uaks k&otilde;igi t&ouml;&ouml;tajatega suhelda ja uurida, kuidas n&auml;iteks nende lastel l&auml;heb.</p> <p><b>K&otilde;rvale on vaja tugiisikut</b></p> <p>&bdquo;Erivajadustega inimestele v&otilde;iksid olla loodud sotsiaalsed t&ouml;&ouml;kohad, kus antakse riigiabi, sest nende t&ouml;&ouml;l hoidmine n&otilde;uab rohkem t&auml;helepanu ja energiat. Sellega kaasnevad oma ohud,&ldquo; leiab kunstnikust ettev&otilde;tja. Enam ei tohi k&uuml;sida, mis haigust inimene p&otilde;eb. Nii ongi tal ametis olnud skisofreenik. Kui tema aga j&auml;tab rohud v&otilde;tmata ja &auml;gestub, siis v&otilde;ib juhtuda mida tahes, ka igasugu &otilde;nnetusi. &bdquo;Sellised olukorrad tekivad, kuid kogu vastutus lasub t&ouml;&ouml;andjal. Lisaks ei pruugi &uuml;lej&auml;&auml;nud kollektiiv puudega kolleege tolereerida. Niisuguseid ektsesse on mul olnud.&ldquo;</p> <p>Helina leiab, et dialoog riigi ja t&ouml;&ouml;tukassaga puudub. &bdquo;K&uuml;sitakse, kas oled n&otilde;us erivajadusega inimesi t&ouml;&ouml;le v&otilde;tma, aga see t&auml;hendab, et tuleb ise kogu aeg nende k&otilde;rval olla. Seda on raske korraldada,&ldquo; t&otilde;deb ettev&otilde;tja, kelle arvates vajab puudega t&ouml;&ouml;taja tugiisikut. &bdquo;Ma olen p&uuml;&uuml;dnud igal pool kitsaskohtadest r&auml;&auml;kida, et ettev&otilde;tjad saaksid erivajadusega inimesi palgata, aga see kedagi peale puuetega inimeste endi pole huvitanud.&ldquo;</p> <p>Ettev&otilde;tjana on Helina puudega t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;ga v&auml;ga rahule j&auml;&auml;nud. Kui inimene on heas tujus, seltskond meeldib ja k&otilde;ik klapib, siis on ta tohutult lojaalne. &bdquo;Justkui pereliige. See on &uuml;litore ja sobib mulle v&auml;ga h&auml;sti. Mulle meeldib nendega suhelda. Kel pole vaimupuuet, v&otilde;ib v&auml;ga intelligentne olla,&ldquo; nendib Helina, r&otilde;hutades, et kui luua erivajadusega t&ouml;&ouml;tajatele m&otilde;nus ja &otilde;dus t&ouml;&ouml;keskkond, siis on nad h&auml;sti tublid, m&otilde;istlikud ja t&ouml;&ouml;alaselt v&auml;ga head.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/30 Helina Tilk.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-30 Helina Tilk.jpg" /></a></p> <p><em>Helina Tilk O&Uuml;-s on kuulmispuudega &otilde;mbleja Heli P&uuml;ss t&ouml;&ouml;tanud 25 aastat. "Ta on &uuml;litore&nbsp;ja armas inimene!", &uuml;tleb talle t&ouml;&ouml;d pakkuv Helina Tilk kommentaariks.</em></p> <p><b>Leia v&otilde;imalusi ja innusta</b></p> <p>Muidugi peab arvestama, et n&auml;iteks bipolaarse h&auml;irega inimene ei pruugi tulla t&ouml;&ouml;le ja temaga ei saa ka &uuml;hendust. &bdquo;Selliseid probleeme on olnud, aga ma vaatan neile juhtumitele l&auml;bi s&otilde;rmede...,&ldquo; s&otilde;nab Helina, kes on p&uuml;&uuml;dnud t&ouml;&ouml;d kiiresti &uuml;mber korraldada. Rohkem teeb talle muret probleem, et kui ta ise parasjagu ei saa olla erivajadusega inimesele tugiisikuks, siis peab ta paluma m&otilde;nda kolleegi. &bdquo;Lisatasuta seda keegi ei tee, sest puudega inimest tuleks aidata oma t&ouml;&ouml;aja arvelt. Kui keegi kollektiivist oleks n-&ouml; tasustatud tugiisik, siis ilmselt m&otilde;tleksid rohkemad t&ouml;&ouml;andjad erivajadusega inimeste palkamisele.&ldquo;</p> <p>T&otilde;si, Helina n&auml;eb seda v&otilde;imalust alles p&auml;rast pandeemia m&ouml;&ouml;dumist, sest praegusajal, mil t&ouml;&ouml;turule lisandub ohtralt t&ouml;&ouml;tuid, erivajadustega inimeste t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmine ei toimi. &bdquo;K&uuml;simus on, kas &uuml;hiskond on valmis neid n&auml;gema ja nendega suhtlema, sest inimestena on nad enamasti h&auml;sti toredad,&ldquo; r&otilde;hutab Helina, kelle arvates pole puuetega inimestele t&ouml;&ouml;v&otilde;imaluste leidmises esmaoluline nende maksumaksja roll, vaid sotsiaalne ja inimlik aspekt. &bdquo;Nad ei ole enam heitunud. Need inimesed on vaja kodudest v&auml;lja tuua, see on p&otilde;hiline. K&otilde;ikidele tuleks anda signaal &ndash; sa oled v&otilde;imeline, leiad kindlasti sobiva t&ouml;&ouml;koha, saad hakkama, sind aidatakse...,&ldquo; leiab keraamikust ettev&otilde;tja, kelle arvates tuleb neid inimesi innustada, et nad oma eluga edasi l&auml;heksid. &bdquo;See on erivajadusega inimeste t&ouml;&ouml;le aitamise m&otilde;te. Isegi, kui nad panustavad poole v&otilde;i veerand kohaga, siis tuleks sellega n&otilde;ustuda. Nad oleksid &uuml;hiskonna liikmed, mitte heitunud heidikud. See on minu meelest asja eesm&auml;rk, aga ma ei tea, kas see on seda ka ametnike meelest. Nende vaateid ma ei tea.&ldquo;</p> <h2>Oluline on tugi ja n&otilde;ustamine</h2> <p>&ldquo;Autistid ja aspergerid on inimesed nagu k&otilde;ik teisedki, oma erip&auml;rade ja iseloomuga, aga neid kardetakse t&ouml;&ouml;le v&otilde;tta,&ldquo; &uuml;tleb MT&Uuml; Autismiliidu juhatuse esimees <b>Marianne Kuzemt&scaron;enko</b>. &bdquo;See on inimlik, sest me kardame tundmatut. Kui t&ouml;&ouml;andjale ei selgitata, kellega on tegu, mida ta oskab v&otilde;i suudab, siis saab ta kohe eitava vastuse ilma proovit&ouml;&ouml;le kutsumata. See t&ouml;&ouml;andja, kes on erivajadustega inimestega veidi kokku puutunud, julgeb natuke rohkem proovida. Neil on mingi kogemus ja nad on &otilde;ppinud, et t&ouml;&ouml;suhe on kahepoolne.&ldquo;</p> <p>Marianne arvates v&otilde;ib kujuneda t&ouml;&ouml;suhe normaalseks, kui toetust pakutakse ja antakse &otilde;igel moel. &bdquo;Autistidele ja aspergeritele meeldib valdavalt iseseisev t&ouml;&ouml;, sest nad ei ole enamasti v&auml;ga suhtlemisaltid. Ei taheta suurt l&auml;rmi. Eelistatakse vaiksemat keskkonda, kus saab mingisuguseid t&ouml;&ouml;operatsioone iseseisvalt teha.&ldquo;</p> <p>T&ouml;&ouml; ei pruugi piirduda ainult lihtt&ouml;&ouml;ga. Kui inimesel on v&otilde;imekust &otilde;ppida, siis vajab ta ka toetust, kuidas keskkond talle sobilikuks kohandada ― eraldatakse talle oma nurgake vms, mis aitab tal t&ouml;&ouml;ga toime tulla.</p> <p>&bdquo;Inimlik tugi ja n&otilde;ustamine on h&auml;sti olulised. Ta teab oma &uuml;lesandeid ja seda, kellelt midagi k&uuml;sida. Olemas peaks olema lihtne ja selge tugis&uuml;steem,&ldquo; leiab Marianne, nentides, et enamik erivajadusega inimesi pole v&otilde;imelised t&auml;iskohaga t&ouml;&ouml;tama. Pinge- ja stressitaluvus on v&auml;ike. &bdquo;Nad v&otilde;ivad olla suutelised kolm p&auml;eva j&auml;rjest t&ouml;&ouml;tama, aga neljandal p&auml;eval on stress sedav&otilde;rd kallal, et ta ei saa kodustki v&auml;lja. K&uuml;simus on, kas v&auml;ikefirma saab endale sedav&otilde;rd k&otilde;ikuva t&ouml;&ouml;v&otilde;imekusega t&ouml;&ouml;tajat lubada? Suurfirmades on lihtsam, t&ouml;&ouml;&uuml;lesannet saab ehk keegi asendada. M&otilde;ne t&ouml;&ouml;tajaga v&auml;ikefirmas on iga&uuml;hel oma kindel t&ouml;&ouml; ja t&auml;htaeg. Kes saaks t&ouml;&ouml;lt puuduva erivajadusega inimese t&ouml;&ouml; veel &auml;ra teha? Ebakindlus ja ebastabiilsus takistavad samuti nende inimeste t&ouml;ist toimetulekut.&ldquo;</p> <p><b>Tublid, lojaalsed ja t&ouml;&ouml;kad</b></p> <p>Autismispektrih&auml;irega inimeste t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmisel peab olema paindlik. Arvestama iga inimese ja tema v&otilde;imekusega, mis kohandatakse t&ouml;&ouml;operatsiooni, t&ouml;&ouml;aja vms vajadustega. M&otilde;lemad pooled peavad v&auml;ga pingutama, leiab Marianne.</p> <p>Seevastu <b>Sven</b>, kes on paark&uuml;mmend aastat t&ouml;&ouml;tanud &uuml;hes v&auml;ikeses tootmisettev&otilde;ttes koos erivajadustega inimestega, kellest enamik on olnud kuulmispuudega, peab neid v&auml;ga t&ouml;&ouml;kateks, t&auml;pseteks ja hoolivateks inimesteks. &bdquo;Kui anda neile t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imalus, siis nad ei kasuta seda kurjasti &auml;ra. Tavat&ouml;&ouml;tajad otsivad kogu aeg paremaid t&ouml;&ouml;kohti. Vaieldakse, et see pole minu t&ouml;&ouml;&uuml;lesanne, v&otilde;i mind ei huvita jne, aga puudega inimesed sellise suhtumisega ei ole. Minul on nende kohta ainult head &ouml;elda.&ldquo;</p> <p>Sven nendib, et kurdi t&ouml;&ouml;tajaga on v&auml;ga raske suhelda. V&otilde;ib juhtuda, et kui kaks inimest t&ouml;&ouml;ruumis naeravad, siis ta esmajoones arvab, et naerdakse tema &uuml;le. &bdquo;Samas j&auml;ttes k&otilde;rvale kurtuse, siis t&ouml;&ouml;d tehes on ta v&auml;ga t&auml;pne, m&auml;rkab detaile palju paremini kui mina ise.&ldquo; Sveni arvates tekitavad erivajadustega inimesed kohkumust. &bdquo;Mina saan nendega r&auml;&auml;gitud, sest olen kokku puutunud, aga paljud vaatavad neid kui ilmaimet ja tunnevad end kohmetuna. See on kurvastav.&ldquo;</p> <h2>T&ouml;&ouml;d jagub vaid pooltele</h2> <p><b>Sotsiaalkindlustusameti andmetel elab Eestis eelmise aasta l&otilde;puseisuga 154 531 puudega inimest, </b>kellest s&uuml;gava puudega inimesi on 17 020 (11% puuetega inimestest), raske puudega 80 481 (52% puuetega inimestest) ja keskmise puudega 57 030 (37% puuetega inimestest)</p> <p>Puuetega inimeste osakaal kogu Eesti rahvastikust on ligi 12%.</p> <p><strong>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa</strong> andmetel on m&auml;&auml;ratud osaline t&ouml;&ouml;v&otilde;ime 56 980 ja puuduv t&ouml;&ouml;v&otilde;ime 31 925 inimesele. V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesi on 88 905.</p> <p><strong>Statistikaameti</strong> andmeil oli meil 18. eluaastast kuni vanaduspensionieani 2016. aastal puudega inimestest 3 400 t&ouml;&ouml;tut ja t&ouml;&ouml;turul mitteaktiivseid 30 500. J&auml;rjepidevalt on need numbrid kasvanud ja eelmisel aastal oli meil 3 600 t&ouml;&ouml;tut ja 35 300 mitteaktiivset puudega inimest.</p> <p><strong>Euroopa Puuetega Inimeste Foorumi</strong> eesm&auml;rgiks oli saavutada t&ouml;&ouml;h&otilde;ive m&auml;&auml;raks 75%, ent puuetega inimestest t&ouml;&ouml;tab EL-i riikides vaid 50,8%. Seejuures puuetega naisi ja noori ning suurt t&auml;iendavat tuge vajavaid inimesi diskrimineeritakse t&ouml;&ouml;turul ja t&otilde;rjutakse sealt senisest veelgi enam. Samas on sajale miljonile Euroopa puudega inimesele &uuml;lioluline v&otilde;imalus (oma kutsealal) t&ouml;&ouml;d teha, olla majanduslikult ja sotsiaalselt kaasatud, sest t&ouml;&ouml;tus p&otilde;hjustab sotsiaalset t&otilde;rjutust ja vaesust. Samas t&otilde;kestavad erivajadustega inimeste t&ouml;&ouml;turule p&auml;&auml;su paljuski v&auml;&auml;rarusaamad ja vale hinnang, millised on nende v&otilde;imed ja oskused. Seet&otilde;ttu t&ouml;&ouml;tab Euroopa Puuetega Inimeste Foorum v&auml;lja &otilde;igusakte ja tegevuskava, et edaspidi oleksid erivajadustega inimesed t&ouml;iselt rohkem h&otilde;ivatud.</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Erakogu</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2891Kas saaksime oma töötajatele korraldada koroona vastu vaktsineerimise? 2020-12-28<p><b>Lugeja k&uuml;sib: P&uuml;hap&auml;eval algas vaktsineerimine ning arutasime oma ettev&otilde;ttes, et tahaksime pakkuda k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imalust see vaktsiin saada. Oleme alati gripi vastu vaktsineerimise v&otilde;imalust pakkunud ning pea k&otilde;ik meie t&ouml;&ouml;tajad on ka vaktsineerimas k&auml;inud. Kas saaksime oma t&ouml;&ouml;tajatele korraldada ka koroona vastu vaktsineerimise? Ettev&otilde;te tasuks selle eest ise.</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</i></b> Vaktsiinid hakkavad Eestisse saabuma j&auml;rk-j&auml;rgult ning hetkel pole neid veel nii palju, et k&otilde;ik saaksid vaktsineeritud. Seet&otilde;ttu on koostatud <a href="https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/covid-19_vaktsineerimise_plaan_14.12.2020.pdf" target="_blank">vaktsineerimise plaan ja riskir&uuml;hmade m&auml;&auml;ratlus</a>, kes esimesena vaktsineeritakse.&nbsp; COVID-19 vaktsineerimine on vabatahtlik ja 2021. aastal k&otilde;igile inimestele tasuta. Esmaj&auml;rjekorras v&otilde;imaldatakse vaktsineerimist tervishoiut&ouml;&ouml;tajatele ning tervishoiuasutuste t&ouml;&ouml;tajatele, hooldekodude t&ouml;&ouml;tajatele ja elanikele ning &uuml;le 70-aastatele ja teatud diagnoosidega inimestele, kellel v&otilde;ib tervise t&otilde;ttu olla COVID-19 haiguse kulg raskem. Niipea kui Eestisse j&otilde;uab piisavas koguses COVID-19 vaktsiine v&otilde;imaldatakse vaktsineerimist ka teistele sihtr&uuml;hmadele ja kogu elanikkonnale.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;suhte ja t&ouml;&ouml;keskkonna vaates kehtib aga t&ouml;&ouml;keskkonna bioloogilise ohuteguri m&auml;&auml;ruse n&otilde;ue, et t&ouml;&ouml;andja peab konsulteerima t&ouml;&ouml;tervishoiuarstiga t&ouml;&ouml;tajate vaktsineerimise vajalikkuse ja sobivuse &uuml;le ning t&ouml;&ouml;tajate vaktsineerimine toimub t&ouml;&ouml;andja kulul.&nbsp;Hetkel aga koroonavaktsiini t&ouml;&ouml;andjad turult soetada ei saa ning samuti pole teada, mis ajast on see v&otilde;imalik.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Vaktsineerimise plaani kohaselt on COVID-19 haiguse vastane vaktsineerimine Eestis k&otilde;igile tasuta 2021. aastal. Vaktsineerimine on vabatahtlik, kuid iga vaktsineerimine annab panuse viiruse leviku v&auml;hendamisse ja olukorra normaliseerumisse ning v&otilde;imaldab kaitsta ka neid, kes erinevatel p&otilde;hjustel end vaktsineerida ei saa.&nbsp;Seega soovitame t&ouml;&ouml;kollektiivis l&auml;bi arutada, et kui inimesi kutsutakse vaktsineerima, nad kindlasti kasutaksid seda v&otilde;imalust.&nbsp;</p> <p>COVID-19 vaktsiini ja t&ouml;&ouml;suhete kohta saab lugeda <a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552/kogu-info-siit-koroonaviirus-ja-tooelu" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali vastavalt alamlehelt</a>&nbsp;ning <a href="https://www.vaktsineeri.ee/covid19" target="_blank">Vaktsineeri.ee lehelt</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2890Tööandja saab õiguse saata edaspidi töötaja nägemiskontrolli ka silmaarsti ja optometristi juurde2020-12-22<p><b>Sotsiaalministeerium saatis koosk&otilde;lastusringile m&auml;&auml;ruse muudatused, millega t&ouml;&ouml;andja saab &otilde;iguse saata t&ouml;&ouml;taja tervisekontrollide vahepealsel ajal ilma t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti kinnituseta silmaarsti v&otilde;i optometristi tehtavasse silmade ja n&auml;gemise kontrolli. Juhul, kui n&auml;gemish&auml;ire on tuvastanud silmaarst v&otilde;i optometrist,&nbsp; on t&ouml;&ouml;andjal samuti kohustus h&uuml;vitada prillide v&otilde;i muude n&auml;gemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumus.</b></p> <p>T&ouml;&ouml;taja tervisekontrollid toimuvad v&auml;hemalt iga kolme aasta tagant. Silman&auml;gemine v&otilde;ib aga kuvariga t&ouml;&ouml;tamise t&otilde;ttu muutuda ka kahe tervisekontrolli vahel nii ulatuslikul m&auml;&auml;ral, et t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib vajada kas uusi prille v&otilde;i muid n&auml;gemisteravust korrigeerivaid abivahendeid. &bdquo;Kui varem h&uuml;vitati prillide maksumus vaid n&auml;gemisteravuse v&auml;henemise korral, siis eeln&otilde;u kohaselt saaksid edaspidi h&uuml;vitist t&ouml;&ouml;tajad s&otilde;ltumata sellest, milline n&auml;gemish&auml;ire t&ouml;&ouml;tajal esineb ning sellest, milline tervishoiuteenuse osutaja, kas t&ouml;&ouml;tervishoiuarst, silmaarst v&otilde;i optometrist, on t&ouml;&ouml;taja n&auml;gemisteravust kontrollinud ja vastava otsuse v&auml;ljastanud,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;- ja pensionipoliitika osakonna n&otilde;unik <b>Eneken Sepa.</b></p> <p>Seega on m&auml;&auml;ruse eeln&otilde;us on pandud t&ouml;&ouml;andjale kohustus aktsepteerida lisaks t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti poolt v&auml;ljastatud tervisekontrolli otsusele ka optometristi ja silmaarsti poolt v&auml;lja antud n&auml;gemisteravust t&otilde;endavat dokumenti selle kohta, et t&ouml;&ouml;taja vajab kuvariga t&ouml;&ouml;ks prille v&otilde;i muid n&auml;gemisteravust korrigeerivaid abivahendeid.</p> <p>Eeln&otilde;u kohaselt on edaspidi prille v&otilde;i muude n&auml;gemisteravust korrigeerivate abivahendite h&uuml;vitamine t&ouml;&ouml;andjale ka tulu- ja sotsiaalmaksu vaba juhul, kui n&auml;gemisteravuse muutuse on&nbsp; kinnitanud t&ouml;&ouml;tervishoiu arsti asemel ka silmaarst v&otilde;i optometrist. Lisaks muutub t&ouml;&ouml;tajatele prillide v&otilde;i muud n&auml;gemist korrigeerivate abivahendite soetamise v&otilde;imalus paindlikumaks, kuna edaspidi&nbsp; saab t&ouml;&ouml;andja saata t&ouml;&ouml;taja, kes on teavitanud t&ouml;&ouml;andjat n&auml;gemisteravuse muutumisest, kohe silmaarsti v&otilde;i optometristi juurde silmade ja n&auml;gemise kontrolli. Sellega paraneb t&ouml;&ouml;tervishoid t&ouml;&ouml;kohtadel ning&nbsp; t&ouml;&ouml;andja hoiab kokku t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti kontrolliga seotud kulusid, kuna ei pea enam ainult silmade ja n&auml;gemise kontrolli p&auml;rast t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde saatma, et saada maksusoodustust.</p> <p>Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis kokku 598 300 palgat&ouml;&ouml;tajat. Eesti t&ouml;&ouml;elu-uuringu (2015.a) andmetel puutub 46,5% t&ouml;&ouml;tajatest t&ouml;&ouml;tamisel v&auml;hemalt veerandi t&ouml;&ouml;ajast kokku kuvariga.</p> <p><a href="https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ea9eeb82-c647-4ff6-9d55-7c4170b676a8">Vabariigi Valitsuse m&auml;&auml;ruste muutmise eeln&otilde;u seoses t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse muutmisega on saadetud koosk&otilde;lastamisele eeln&otilde;ude infos&uuml;steemi EIS, kus sellele saab anda tagasisidet kuni 21. jaanuarini 2021.</a></p> <p>Riina Soobik<br />Meediasuhete n&otilde;unik</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2888Mis saab, kui töötaja ei soovi vaktsineerimist?2020-12-21<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Varsti algab vaktsineerimine. Meie poes on koroonaviirusesse nakatumise oht riskianal&uuml;&uuml;sis kirjas ning k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad peaksid saama vaktsineeritud. Samas on m&otilde;ned inimesed v&auml;ga mures vaktsiinide p&auml;rast. Mis saab, kui m&otilde;ni t&ouml;&ouml;taja ei soovi vaktsineerimist?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </i></b>Tuleb arvestada, et vaktsiine ei saabu esialgselt Eestisse nii palju, et k&otilde;ik saaksid vaktsineeritud, mist&otilde;ttu on riigil koostatud <a href="https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/covid-19_vaktsineerimise_plaan_14.12.2020.pdf" target="_blank">vaktsineerimise plaan ja riskir&uuml;hmade m&auml;&auml;ratlus</a>, kes esimesena vaktsineeritakse&nbsp;</p> <p>Seega saab iga t&ouml;&ouml;andja koroonaviiruse leviku t&otilde;kestamiseks esmalt &uuml;le vaadata oma t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, vajadusel seda t&auml;iendada ning tegelikkusele vastava riskianal&uuml;&uuml;si alusel koostada asjakohase tegevuskava. Vaktsineerimise v&otilde;imaldamine on &uuml;ks meetmetest t&ouml;&ouml;keskkonna ohutuse ja t&ouml;&ouml;taja tervise s&auml;ilimise tagamiseks. T&ouml;&ouml;tajate vaktsineerimine v&otilde;iks olla n&auml;iteks 2021.a t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si tegevuskava &uuml;ks osa.&nbsp;</p> <p>Kui riskianal&uuml;&uuml;si tulemustest n&auml;htub, et vaktsineerimine on eriliselt oluline ning teised meetmed ei ole piisavalt t&otilde;husad t&ouml;&ouml;tajate v&otilde;i klientide/patsientide tervise kaitseks, v&otilde;ib olla p&otilde;hjendatud vaktsineerimine. Vaktsiin pole ainus v&otilde;imalus bioloogiliste ohuteguritega nakatumise v&auml;ltimiseks ning kasutada tuleb ka teisi meetmeid, n&auml;iteks t&auml;iendavate isikukaitsevahendite v&auml;ljastamine v&otilde;i t&ouml;&ouml; &uuml;mberkorraldamine.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja ei saa t&ouml;&ouml;tajat kohustada minema vaktsineerima, ehk t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus vaktsineerimisest keelduda. V&auml;gisi t&ouml;&ouml;tajaid vaktsineerima sundida ei saa ega tohi, sest see on vastuolus inimese kehalise puutumatuse p&otilde;him&otilde;ttega ning oleks selgelt inim&otilde;igusi riivav.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab selgitama t&ouml;&ouml;tajatele, miks on vaktsineerimine oluline ning mis on j&auml;rgnevad tegevused, kui t&ouml;&ouml;taja ei soovi vaktsineerimist. Sellisel juhul peab t&ouml;&ouml;andja tema t&ouml;&ouml; &uuml;mber korraldama, tagama t&auml;iendavaid isiku- v&otilde;i &uuml;ldkaitsevahendeid. Kui aga t&ouml;&ouml;andjal ei ole m&otilde;istlikult v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;d &uuml;mber korraldada v&otilde;i v&otilde;tta kasutusele teisi meetmeid riskide t&otilde;husaks maandamiseks ning risk viiruse edasikandmiseks on suur, v&otilde;ib see p&auml;&auml;dida p&otilde;hjendatud juhtudel t&ouml;&ouml;lepingu erakorralise &uuml;les&uuml;tlemisega.&nbsp;</p> <p>Korduma kippuvad k&uuml;simused vaktsineerimise kohta leiad vastavast <a href="https://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19-vaktsiin-ja-toosuhted">T&ouml;&ouml;elu alamteemast</a>.</p> <p>Ajakohast infot COVID-19 vaktsiini kohta leiad <a href="https://www.vaktsineeri.ee/covid19" target="_blank">Vaktsineeri.ee</a> lehelt.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2887Taastumise ja puhkamise vajalikkusest2020-12-18<p>Kui me m&otilde;tleme puhkamise teemadel &uuml;ldiselt, siis k&otilde;igepealt tuleks enda jaoks lahti m&otilde;testada, mida me puhkamise all m&otilde;tleme? Kas see on aeg t&ouml;&ouml;st eemal? Millisest t&ouml;&ouml;st sellisel juhul, kas palgat&ouml;&ouml;st v&otilde;i ka kodut&ouml;&ouml;dest? Mida puhkuseaeg meile peaks pakkuma, kas v&otilde;imalust tegeleda muude kohustustega v&otilde;i tegelikku taastumist?</p> <p>&Uuml;ks reegel, mida v&otilde;iks j&auml;lgida on see, et kui me soovime puhkust ja puhkepause kasutada taastumiseks, siis need peaks sisaldama l&otilde;&otilde;gastavaid ja taastavaid tegevusi ning ei tohiks olla ka muul moel tervist kahjustavad. N&auml;iteks ei ole t&ouml;&ouml;l taastumiseks &otilde;iged suitsupausid v&otilde;i istumine nutiseadmes v&otilde;i konfliktsed olukorrad mingi teise osapoolega kas t&ouml;&ouml;l v&otilde;i kodus (nt. pausi ajal koduste konfliktide v&otilde;i laste kooliprobleemide lahendamine telefoni teel).</p> <p>Teiseks reegliks v&otilde;ib v&otilde;tta teadmise, et taastav tegevus peaks olema v&otilde;imalikult erinev t&ouml;&ouml;st v&otilde;i pinget tekitavast tegevusest. Sundasendite puhul tuleks teha n&auml;iteks venitus- ja l&otilde;dvestusharjutusi. Peale rasket f&uuml;&uuml;silist t&ouml;&ouml;d aitab puhata organismile rahu andmine, n&auml;iteks v&otilde;ib lugeda raamatut, teha k&auml;sit&ouml;&ouml;d, joonistada vms. Peale rasket vaimset pingutust on aga sageli puhkuseks just keskmise raskusega f&uuml;&uuml;siline koormus nagu aiat&ouml;&ouml;d, sportimine vms.</p> <h2>Puhkama peab iga p&auml;ev</h2> <p>Puhkama peab iga p&auml;ev, mitte ainult n&auml;dalavahetusel v&otilde;i puhkuse ajal! Meie k&otilde;igi &ouml;&ouml;p&auml;evas on 24h ja see v&otilde;iks jaguneda umbkaudu selliselt, et 8-9 tundi tehakse t&ouml;&ouml;d, 7-8 tundi magatakse ning 8 tundi j&auml;etakse nendeks tegevusteks, miks me &uuml;ldse t&ouml;&ouml;le oleme l&auml;inud ehk siis see, mille nimel me vaeva n&auml;eme ning millesse oma teenitud palga investeerime. Selle 8 tunni sisse peavad lisaks nagunii mahtuma igap&auml;evatoimingud (t&ouml;&ouml;le-koju s&otilde;it, toidu valmistamine, poes k&auml;imine jms) aga kindlasti ja igap&auml;evaselt tuleks sinna planeerida ka meeldivad tegevused nagu pere ja s&otilde;pradega aja veetmine, hobidega tegelemine, enesearendamine v&otilde;i uute oskuste omandamine aga vahel ka n&auml;iteks laisklemine ja mitte millegi tegemine.</p> <h2>Puhkepausid t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul</h2> <p>L&otilde;&otilde;gastav paus t&ouml;&ouml; juures ei pruugi alati olla t&ouml;&ouml;vaba! F&uuml;&uuml;siline taastumine v&otilde;ib tulla hoopis ka sellest kui oskame erinevaid liigutusi vaheldada ning v&otilde;imalusel ka nutikalt v&auml;hendada. Vaimsele t&ouml;&ouml;le annavad aga vaheldust v&auml;ikesed f&uuml;&uuml;silised tegevused, v&otilde;ib ju kontoris n&auml;iteks lilled &auml;ra kasta, korrastada oma t&ouml;&ouml;laud v&otilde;i s&auml;ttida k&ouml;&ouml;ginurk korda. Alati on vajadus mingeid dokumente v&otilde;i kaustu korrastada, sellise tegevuse v&otilde;ikski v&auml;ikeste osadena pikkida arvuti ja m&otilde;tte t&ouml;&ouml; vahele, et saada piisavalt vaheldust. Arvutiga t&ouml;&ouml;taja peab meeles pidama, et tema t&ouml;&ouml;ajast 10% peab olema arvutit&ouml;&ouml;st vaba ning v&otilde;imaldama pausi ajal silmi puhata ja lihaseid sirutada/venitada.</p> <h2>Planeerima peab</h2> <p>Kes on natuke s&auml;&auml;stmise kohta uurinud need teavad, et k&otilde;igepealt tuleb s&auml;&auml;sta ja siis &uuml;lej&auml;&auml;nuga n-&ouml; toime tulla ehk oma palgast tuleks k&otilde;igepealt k&otilde;rvale panna s&auml;&auml;stmisele minev osa ning alles siis jaotada &uuml;lej&auml;&auml;nud raha laiali vajalikeks kulutusteks. Kui me teeme vastupidi ning lubame, et s&auml;&auml;stukontole v&otilde;i sukas&auml;&auml;rde j&otilde;uab see summa, mis enne j&auml;rgmist palgap&auml;eva veel kontole on j&auml;&auml;nud siis enamasti ei j&auml;&auml;gi s&auml;&auml;stmiseks midagi v&otilde;i kui j&auml;&auml;b siis on see naeruv&auml;&auml;rselt v&auml;ikene summa. Sama juhtub meiega ka t&ouml;&ouml; ja puhkamise situatsioonis, ikka m&otilde;tleme, et teeme veel selle t&ouml;&ouml;, projekti v&otilde;i &uuml;lesande &auml;ra ja siis puhkame. Mis aga juhtub on see, et peale tuleb uus t&ouml;&ouml;, projekt v&otilde;i &uuml;lesanne ning l&otilde;&otilde;gastav puhkus v&otilde;i isegi v&auml;iksem t&ouml;&ouml;vaheline paus nihkub taas teadmatusse. Nii liigume sujuvalt otse orav rattas ts&uuml;klisse, mis peagi hakkab oma l&otilde;ivu k&uuml;sima v&auml;simuse, kurnatuse ja frustratsiooni n&auml;ol. Need kolm omakorda aga r&ouml;&ouml;vivad produktiivsuse ja pikendavad t&ouml;&ouml;le kuluvat aega veelgi. Seep&auml;rast tuleks esmalt panna paika pauside ja puhkuste aeg ning alles siis mahutada t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded pauside vahelisele t&ouml;&ouml;ajale.</p> <h2>M&otilde;ned p&otilde;hjused, miks tasub t&ouml;&ouml;andjal soosida puhkuste ja puhkusep&auml;evade andmist ning t&ouml;&ouml;tajal puhkamise ajal t&ouml;&ouml;st p&auml;riselt eemale j&auml;&auml;da.</h2> <ul> <ul> <li>T&ouml;&ouml;st puhkamine suurendab immuunsust - krooniline stress p&auml;rsib immuuns&uuml;steemi ning muudab organismis viirustele ja haigustele vastuv&otilde;tlikuks. On oluline, et loome enda jaoks ka stressivabasid perioode, kas siis puhkuse, vabade p&auml;evade v&otilde;i pauside v&otilde;tmisega t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul.</li> <li>Vabal ajal on lihtsam harjutada h&auml;id uinumis ja magamisharjumusi - n&auml;iteks ei ole vaja enne magamaminekut nutiseadet kontrollida, et n&auml;ha, kas seal on uusi t&ouml;&ouml;alaseis s&otilde;numeid v&otilde;i kirju. M&otilde;istlik on peale t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;ppu vaigistada t&ouml;&ouml;ga seotud m&auml;rguanded v&otilde;i v&otilde;imalusel mitte kasutada isiklikus nutiseadmes t&ouml;&ouml;ga seotud &auml;ppe ja programme.</li> <li>Aktiivne vaba aeg lisab teie elule aastaid - uuringute tulemused viitavad sellele, et suurem p&auml;evane istuv aeg on seotud mitmete surmap&otilde;hjustega, eriti passiivsete t&auml;iskasvanute seas. Puhkus v&otilde;i vaba p&auml;ev annab v&otilde;imaluse rohkem liikuda ja looduses viibida, k&uuml;lastada l&auml;hedasi v&otilde;i tegeleda kodu- ja aiat&ouml;&ouml;dega.</li> <li>Regulaarne t&ouml;&ouml;lt eemalolek aitab taastada vaimset energiat - inimesed, kes ei oska vabal ajal (peale t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;ppu) t&ouml;&ouml;st lahti lasta, kogevad sageli suuremat kurnatust ja on hiljem stressirohketes t&ouml;&ouml;tingimustes v&auml;hem vastupidavad. Oluline on m&otilde;ista, et v&otilde;imaldades endale v&auml;ikseid pause t&ouml;&ouml;tamise ajal ennetame me vajadust &uuml;hel hetkel v&otilde;tta t&ouml;&ouml;st pikem paus kas haiguslehe, l&auml;bip&otilde;lemise v&otilde;i suisa t&ouml;&ouml;lt lahkumise t&otilde;ttu.</li> <li>Mitte lasta t&ouml;&ouml;l muutuda koormavaks ja t&uuml;&uuml;tuks &ndash; siis v&otilde;ib isegi juhtuda, et t&ouml;&ouml; hakkab teile hoopis rohkem meeldima, meeldivat t&ouml;&ouml;d on aga alati lihtsam teha ning ka energiat kulub sellele v&auml;hem. On ju hea tunne kui puhkuse teisel n&auml;dalal m&otilde;istate, et igatsete kolleege ja &uuml;hiseid saavutusi ning tegemisi. See omakorda aga tagab motiveerituse ja head tulemused.</li> </ul> </ul> <p>Autor: Ave-Gail Kaskla-Kuprys, t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog ja kriisin&otilde;ustaja<br />Allikas: <a href="https://www.terviseinfo.ee/et/blogi/5402-taastumise-ja-puhkamise-vajalikkusest" target="_blank">Terviseinfo.ee<br /></a>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2886Koroona-aja mõju: tööohutusele hakkasid mõtlema ka need, kes sellele varem vilistasid2020-12-17<div class="col article__content"> <div class="article__body"> <p><em>COVID-19&nbsp;pandeemia on pannud varem t&ouml;&ouml;ohutusse v&auml;ga leigelt suhtunud Eesti ettev&otilde;tted t&ouml;&ouml;keskkonna riskide vastu huvi tundma, kirjutab t&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor&nbsp;Maret Maripuu.</em></p> <p>L&otilde;pule on j&otilde;udmas aasta, mis l&otilde;i sassi kogu maailma tavap&auml;rase toimimise. Riigid l&auml;ksid lukku, lennukid ei lennanud, tavap&auml;rane suhtlus asendus virtuaalsega. Teame palju rohkem viirustest, peseme k&auml;si rohkem kui iial varem ja kanname maske nagu Aasia turistid, keda me varem muigega vaatasime. Sellele aastale v&otilde;iks panna tiitliks 't&ouml;&ouml;tervishoiu aasta', sest 't&auml;nu' koroonaviirusele on t&ouml;&ouml;tajate tervise hoidmine t&ouml;&ouml;kohal saanud niipalju t&auml;helepanu.</p> <p>Oleks ilmselt meelevaldne &uuml;telda, et aastaga on meie t&ouml;&ouml;keskkond teinud suure arenguh&uuml;ppe ning ohutu ja tervisthoidev t&ouml;&ouml;keskkond on saanud igap&auml;evase elu osaks nagu k&auml;tepesu. M&otilde;ju avaldab siin esmalt see, et eriolukorra ajal piirati paljude ettev&otilde;tete tegevust, suur osa inimesi saadeti kodukontoritesse. Samas v&auml;henes enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi metalltoodete tootmisel, veonduses ja laonduses ning ehitusel, kus t&ouml;&ouml; j&auml;tkus t&ouml;&ouml;kohal ka eriolukorra ajal - k&uuml;ll v&auml;hendatud mahus. Teisalt hakkas eriolukorra algusest kasvama t&ouml;&ouml;tute arv, mis t&auml;hendas, et osades sektorites tuli t&ouml;&ouml; &auml;ra teha v&auml;hemate inimestega - mis tegelikult v&otilde;iks justkui suurendada t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arvu, sest inimesed t&ouml;&ouml;tavad suurema pingega ja kiirustades, mis on &otilde;nnetuse juhtumise eelduseks. Tundub, et &uuml;ks p&otilde;hjus, miks &otilde;nnetusi on v&auml;hem, v&otilde;ib olla &uuml;ldises t&auml;helepanelikkuse t&otilde;usus - t&ouml;&ouml;d tuleb teha targalt, ennast ja teisi hoides. Koroonaviiruse levik on meid &otilde;petanud, et ohutusreeglid pole ainult t&uuml;hi s&otilde;nak&otilde;lks v&otilde;i t&ouml;&ouml;inspektorite t&uuml;&uuml;tu erahuvi. Maskide kandmine, k&auml;tepesu, distantsi hoidmine tegelikult ka hoiavad inimesi tervena. Iga&uuml;ks on saanud veenduda, et isikukaitsevahend t&otilde;esti kaitseb, n&auml;iteks mask. Kevadel helistas meile t&ouml;&ouml;mees, kes uuris, kas peaks maski ikka kandma - tema teeb juba 20 aastat puut&ouml;&ouml;d, kus palju tolmu, aga pole kunagi maski ette pannud, kuid kas n&uuml;&uuml;d peaks? Loodetavasti saab ta n&uuml;&uuml;d t&auml;nu koroonaviirusele aru, et mask aitab ning kasutab ta maski ka puidutolmu vastu, millega ta juba 20 aastat oma kopse kahjustanud on.</p> <p>2020. aasta t&otilde;stis hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomise olulisuse meie ettev&otilde;tete agendasse. Ka k&otilde;ige kangekaelsem t&ouml;&ouml;andja peab n&uuml;&uuml;d n&otilde;ustuma t&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamise ja nende maandamise vajadusega, sest kui ei v&otilde;eta kasutusele meetmeid, kuidas ennetada COVID-19 viiruse levikut t&ouml;&ouml;kohal, l&auml;heb ettev&otilde;te lihtsalt kinni, ning mitte lihtsalt ettev&otilde;te, vaid hullemal juhul, kui kangekaelseid on rohkem kui &uuml;ks, lausa kogu majandus. Ehk et klassikuid parafraseerides: &bdquo;Hea t&ouml;&ouml;keskkond on elementaarne, Watson!". T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis nii kevadel kui kontrollib ka n&uuml;&uuml;d nakatumiste hoogustumise ajal koroonaviiruse leviku t&otilde;kestamise meetmeid t&ouml;&ouml;kohtadel. Kui alguses oli suhtumine &uuml;sna pealiskaudne, siis juba mitu n&auml;dalat n&auml;eme, et t&ouml;&ouml;andjad suhtuvad probleemi t&auml;ie t&otilde;sidusega, suuniseid j&auml;rgitakse hoolega ning leitud on kohati v&auml;ga nutikaid lahendusi.</p> </div> </div> <div class="col article__content"> <div class="article__body"> <h2><span>V&auml;hem t&ouml;&ouml;d, v&auml;hem t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi?</span></h2> <p>Vaatame aga koroona-aja t&ouml;&ouml;turu n&auml;itajaid teise nurga alt, nimelt kuidas selle aasta s&uuml;ndmused on m&otilde;jutanud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi. Selle aasta 11 kuuga on registreeritud 3382 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. Eelmisel aastal sama ajaga oli juhtunud 4006 &otilde;nnetust. N&auml;eme, et sel aastal on 15,6% v&auml;hem t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, mis t&auml;hendab, et v&auml;hemalt 594 inimest eelmise aastaga v&otilde;rreldes p&auml;&auml;sesid tervisevigastusest.</p> <p>Kriisidest saadud &otilde;ppetunnid on alati arengule kaasa aidanud, nii saame loota, et ka t&ouml;&ouml;tervishoidu ja t&ouml;&ouml;ohutust v&otilde;tavad nii Eesti t&ouml;&ouml;tajad kui t&ouml;&ouml;andjad eluliselt olulise k&uuml;simusena ka&nbsp;<em>post-koroona</em>&nbsp;&uuml;hiskonnas. 2020, see keeruline aasta t&otilde;estas, et vastasel korral majandust j&auml;tkusuutlikuna hoida on pea v&otilde;imatu.</p> <p>Juba kolmandat korda viidi Euroopas l&auml;bi uuring (ESENER), mille k&auml;igus k&uuml;sitleti v&auml;hemalt viie t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;tteid, kuidas neil on korraldatud t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutusega tegelemine - kas ja kuidas hinnatakse riske, kas tegeletakse ps&uuml;hhotsiaalsete ohuteguritega t&ouml;&ouml;keskkonnas jmt. K&uuml;sitlus viidi l&auml;bi 33 riigis ning k&uuml;sitleti 45 420 t&ouml;&ouml;keskkonna spetsialisti. Eestist vastas 758 inimest.</p> <p>Varasemal kahel korral on Eesti j&auml;&auml;nud oma tulemustelt riikide sekka, kus t&ouml;&ouml;ohutusega tegeletakse vaid t&ouml;&ouml;inspektorilt trahvi saamise hirmus. P&otilde;hjusena, miks ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiuga piisavalt ei tegeleta, t&otilde;id 25% uuringus vastanuid v&auml;lja selle, et pole inimest, kelle p&otilde;hit&ouml;&ouml;ks oleks t&ouml;&ouml;keskkonnaga tegelemine ja muu t&ouml;&ouml; k&otilde;rvalt ei j&auml;&auml; selleks piisavalt aega. T&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamine on l&auml;inud &otilde;ige pisut paremaks - Eestist uuringus osalenud ettev&otilde;tted on nn traditsioonilisi riske (masinad, m&uuml;ra, vibratsioon jmt) hakanud paremini hindama. Uuringu keskmes oli ps&uuml;hhosotsiaalsetele ohutegurite hindamine, mis on j&auml;tkuvalt paljude t&ouml;&ouml;andjate arvates uudne ja keeruline. Eesti vastanud m&auml;rkisid sarnaselt teistele riikidele, et suurim ps&uuml;hhosotsiaalne risk on ettev&otilde;tete kliendid, teisel kohal on ajaline surve. Samas on nende riskide maandamine tihti ka keeruline. V&auml;hesed m&auml;rgid paranemisest eelmisel aastal (riskide hindamise k&otilde;rval ka sportimise toetamine ja liikumise edendamine, s&otilde;ltuvusravi toetamine) j&auml;tavad siiski ohtralt arenemisruumi.</p> <p>Tekst: <a href="https://arileht.delfi.ee/news/uudised/koroona-aja-moju-tooohutusele-hakkasid-motlema-ka-need-kes-sellele-varem-vilistasid?id=91977431" target="_blank">&Auml;rileht</a></p> <p><span>Foto: Tiit Blaat</span></p> </div> </div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2884Töötamine pühade ajal 2020-12-16<p class="bodytext"><strong>24., 25., 26. detsember ning 1. jaanuar on riigip&uuml;had, mis on reeglina t&ouml;&ouml;tajate jaoks vabad p&auml;evad. P&uuml;hade ajal t&ouml;&ouml;tavatele inimestele tuleb maksta t&ouml;&ouml;tatud aja eest kahekordset t&ouml;&ouml;tasu. Riigip&uuml;hade eel (23. ja 31. detsembril) tuleb k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendada kolme tunni v&otilde;rra.</strong>&nbsp;</p> <p class="bodytext">Riigip&uuml;hade eel t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamine on t&ouml;&ouml;andja kohustus. L&uuml;hendada tuleb t&ouml;&ouml;p&auml;eva p&uuml;hadele eelnevatel t&ouml;&ouml;p&auml;evadel ehk 23. ja 31. detsembril. T&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamine ei s&otilde;ltu t&ouml;&ouml;p&auml;eva kestusest. N&auml;iteks kui inimene t&ouml;&ouml;tab osaajaga ainult kolm tundi p&auml;evas ei pea riigip&uuml;ha eelsel p&auml;eval t&ouml;&ouml;le tulema.</p> <p class="bodytext">Kui t&ouml;&ouml;andja majandustegevus ei v&otilde;imalda t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendada, tuleb saavutada t&ouml;&ouml;tajaga kokkulepe t&ouml;&ouml;tamiseks p&uuml;hade-eelsel p&auml;eval nagu tavalisel t&ouml;&ouml;p&auml;eval. Kui t&ouml;&ouml;taja on sellega n&otilde;us, loetakse p&uuml;hade-eelsel t&ouml;&ouml;p&auml;eval l&uuml;hendamata j&auml;etud kolm tundi &uuml;letundideks ning h&uuml;vitatakse vastavalt seadusele kas tasulise vaba aja andmisega v&otilde;i kokkuleppel rahas 1,5 kordselt. Summeeritud t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tajate &uuml;letunnid selguvad arvestusperioodi l&otilde;puks ning need h&uuml;vitatakse samamoodi &ndash; tasulise vaba ajaga v&otilde;i kokkuleppel rahas. Kui t&ouml;&ouml;taja ei n&otilde;ustu p&uuml;hade-eelsel p&auml;eval t&ouml;&ouml;tama t&auml;ist&ouml;&ouml;p&auml;eva, ei tohi t&ouml;&ouml;andja teda selleks sundida.</p> <p class="bodytext">Riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tatud tundide eest tuleb t&ouml;&ouml;tajale maksta kahekordset t&ouml;&ouml;tasu s&otilde;ltumata sellest, kas talle makstakse t&ouml;&ouml;tasu kuutasuna v&otilde;i tunnitasuna, ta t&ouml;&ouml;tab tavap&auml;rase v&otilde;i summeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestuse alusel. Kui t&ouml;&ouml;taja vahetus algab tavalisel t&ouml;&ouml;p&auml;eval ja l&otilde;peb riigip&uuml;hal, tuleb h&uuml;vitada riigip&uuml;hal tehtavad tunnid. &Uuml;lej&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tunnid tasustatakse aga tavalises korras. Lisatasu ei pea maksma sama vahetuse t&ouml;&ouml;tundide eest, mis langevad riigip&uuml;hale eelnevale v&otilde;i j&auml;rgnevale p&auml;evale.</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;p&auml;eviti saab n&otilde;u k&uuml;sida T&ouml;&ouml;inspektsiooni infotelefonil 640 6000. K&uuml;simuse v&otilde;ib saata ka e-postiga&nbsp;<a href="mailto:jurist@ti.ee">jurist@ti.ee</a>. Infotelefon t&ouml;&ouml;tab 23. ja 31. detsembril kuni kella 13ni. 24., 25. ja 26. detsembril ning 1. jaanuaril n&otilde;ustamist ei toimu.&nbsp;</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;inspektsioon soovib k&otilde;igile turvalisi ja rahulikke p&uuml;hi!&nbsp;</p> <p><i>Kristel Abel</i></p> <p><i>Meedian&otilde;unik</i></p> <p><i>Foto: Pixabay</i></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2882Kuidas saan jääda distantsõppel lapsega koju?2020-12-14<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Mul on kaks kooliealist last. Esmasp&auml;evast alates on nad saadetud kaug&otilde;ppele. Noorem l&auml;ks sel aastal 1. klassi, pean j&auml;&auml;ma koju ning teda &otilde;ppet&ouml;&ouml;s aitama. T&ouml;&ouml;tan kaupluses, seega ei ole mul v&otilde;imalik kaugt&ouml;&ouml;d teha. Kas mul on mingi v&otilde;imalus koju j&auml;&auml;da?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist:</i></b><b>&nbsp; </b>Kui kaugt&ouml;&ouml; tegemise v&otilde;imalust t&ouml;&ouml;tajal ei ole, tuleb t&ouml;&ouml;andjal ja t&ouml;&ouml;tajal kokku leppida, kuidas edasine t&ouml;&ouml;tamine v&auml;lja n&auml;gema hakkab.&nbsp;</p> <p>Esmalt v&otilde;iksid pooled kaaluda t&ouml;&ouml;aja muutmist. T&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja saavad muuta t&ouml;&ouml;aega hilisemaks v&otilde;i varasemaks nii, et t&ouml;&ouml;taja saab lapse koolit&ouml;&ouml; tegemise ajal viibida kodus. Kui graafik on juba koostatud, saab t&ouml;&ouml;andja seda t&ouml;&ouml;tajaga kokkuleppel muuta. Teiseks saavad pooled leppida kokku t&ouml;&ouml;koormuse muutmises. N&auml;iteks selliselt, et t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab kuni lapse distants&otilde;ppe perioodi l&otilde;puni v&auml;iksema koormusega ning t&ouml;&ouml;aeg on jaotatud nii, et koolit&ouml;&ouml; ajal saab t&ouml;&ouml;taja olla kodus. T&ouml;&ouml;lepingu tingimusi saab muuta &uuml;ksnes poolte kokkuleppel ehk et nii t&ouml;&ouml;taja kui t&ouml;&ouml;andja peavad muutustega n&otilde;us olema.&nbsp;</p> <p>Kui ka neil tingimustel pole v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;d korraldada, saab kasutada puhkust. T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ivad kokku leppida, et t&ouml;&ouml;taja kasutab lapse distants&otilde;ppe perioodil p&otilde;hipuhkust. Kui p&otilde;hipuhkus on sel kalendriaastal kasutatud, j&auml;&auml;b &uuml;le tasustamata puhkus v&otilde;i lapsepuhkus. Tasustamata puhkust antakse poolte kokkuleppel, st et m&otilde;lemad pooled peavad tasustamata puhkuse kasutamisega olema n&otilde;us. Lisaks on t&ouml;&ouml;tajal v&otilde;imalik esitada avaldus lapsepuhkuse (vastavalt 3 v&otilde;i 6 t&ouml;&ouml;p&auml;eva) v&otilde;i tasustamata lapsepuhkuse (10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva) kasutamiseks, kui t&ouml;&ouml;taja ei ole sel kalendriaastal neid puhkusi &auml;ra kasutanud. Lapsepuhkuse (ka tasustamata lapsepuhkuse) kasutamiseks tuleb esitada t&ouml;&ouml;andjale puhkuseavaldus ning puhkuse kasutamisest ette teatada v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva (kokkuleppel t&ouml;&ouml;andjaga v&otilde;ib see periood ka l&uuml;hem olla)..&nbsp;</p> <p>Kui p&otilde;hipuhkuse ajad on puhkuse ajakavasse m&auml;rgitud, siis aja muutmiseks peab n&otilde;usoleku andma ka t&ouml;&ouml;andja. Kui p&otilde;hipuhkuse ajakava koostatud ei ole, saab t&ouml;&ouml;taja k&uuml;ll esitada puhkuse avalduse, ent puhkuse kasutamisest tuleb ette teatada v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva (kokkuleppel t&ouml;&ouml;andjaga v&otilde;ib see periood ka l&uuml;hem olla). Ka tasustamata puhkust antakse &uuml;ksnes poolte kokkuleppel. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib puhkuse andmisest keelduda (nt kui paljud t&ouml;&ouml;tajad on korraga puhkusel). T&ouml;&ouml;andja saab puhkuse t&otilde;ttu eemalviibiva t&ouml;&ouml;taja asendamiseks t&ouml;&ouml;le v&otilde;tta t&auml;htajalise t&ouml;&ouml;lepinguga asendaja. Uue t&ouml;&ouml;taja koolitamine ja sisseelamine v&otilde;tab aega, seega v&otilde;ib senise t&ouml;&ouml;aja korralduse muutmine v&otilde;i osalise koormusega t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imaldamine olla parem ja ka ettev&otilde;tte vaates odavam valik kui t&ouml;&ouml;taja puhkusele saatmine ja asendaja leidmine.&nbsp;</p> <p>Juba koolitatud spetsialistist ei soovi &uuml;kski t&ouml;&ouml;andja kergek&auml;eliselt loobuda. Aga kui siiski juhtub, et pooled t&ouml;&ouml;aja, t&ouml;&ouml;koormuse muutmise v&otilde;i puhkuse kasutamise kokkulepet ei saavuta ning t&ouml;&ouml;taja ei saa lapse distants&otilde;ppe p&auml;rast t&ouml;&ouml;tamist seni kehtinud tingimustel j&auml;tkata, on tal &otilde;igus t&ouml;&ouml;leping erakorraliselt perekondlike kohustuste t&auml;itmise t&otilde;ttu &uuml;les &ouml;elda (t&ouml;&ouml;lepingu seadus &sect; 91 lg 3: t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda t&ouml;&ouml;taja isikust tuleneval p&otilde;hjusel, eelk&otilde;ige kui t&ouml;&ouml;taja terviseseisund v&otilde;i perekondlikud kohustused ei v&otilde;imalda tal kokkulepitud t&ouml;&ouml;d teha ja t&ouml;&ouml;andja ei v&otilde;imalda talle sobivat t&ouml;&ouml;d). Kuiv&otilde;rd antud juhul on tegemist erakorralise asjaoluga, mida t&ouml;&ouml;taja ei saanud ette n&auml;ha, ning t&ouml;&ouml;andjaga on arutatud erinevaid v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;suhte j&auml;tkamiseks, siis saab t&ouml;&ouml;taja esitada t&ouml;&ouml;andjale &uuml;les&uuml;tlemisavalduse. Kuid arvestada tuleb sellega, et tegemist on t&ouml;&ouml;taja omal soovil lahkumisega ning sel juhul t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;misel &otilde;igust t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise taotlemiseks ei ole.&nbsp;</p> <p>Nagu t&ouml;&ouml;suhete puhul ikka, on ka sel juhtumil oluline roll l&auml;bir&auml;&auml;kimistel. T&ouml;&ouml;tajal tuleb t&ouml;&ouml;andjale t&ouml;&ouml; tegemise takistusest v&otilde;imalikult kiiresti teada anda, et m&otilde;lemad j&otilde;uaksid olukorraga kohaneda ja k&otilde;iki v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;suhte j&auml;tkamiseks kaaluda. Tuleb aga meeles pidada, et t&ouml;&ouml;andja kohustus on oma ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;d korraldada ning tal on &otilde;igus keelduda kokkulepete s&otilde;lmimisest. Paneme t&ouml;&ouml;andjatele ja t&ouml;&ouml;tajatele s&uuml;damele, et arvestades hetkeolukorda tuleks pooltel arutleda k&otilde;iki tekkinud k&uuml;simusi ning j&otilde;uda m&otilde;istliku ja m&otilde;lemat poolt rahuldava kokkuleppeni.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2881Mehed ja naised ebatraditsioonilistes ametites2020-12-11<p><b>Harjunud n&auml;gema teatud ametites tavap&auml;raselt ainult &uuml;he soo esindajaid, m&otilde;juvad teisest soost traditsioonimurdjad &uuml;llatuslikuna. &bdquo;Huvitav, miks keegi neist on naiste v&otilde;i meeste t&ouml;&ouml;maile l&auml;inud?&ldquo; Isegi siis, kui neid antud valdkonda v&auml;ga vajatakse v&otilde;i oodatakse.</b>&nbsp;</p> <p>Siiski, selline naiste- ja meestealadeks jaotus koos kummastavate m&uuml;&uuml;tide ning sildistustega painab pigem kindlates mustrites p&uuml;sivate p&otilde;lvkondade esindajaid. Kui n&auml;iteks Perekooli foorumis t&otilde;stati teema, kas mees v&otilde;iks meilgi olla lasteaia&otilde;petaja nagu Soomes, Rootsis v&otilde;i Norras, siis esmajoones seostati teda v&otilde;imaliku pedofiiliakalduvusega. Soovitati: kuna &uuml;hiskond on v&auml;ga rikutud, siis ausatel meestel oleks parem teatud ametitest eemale hoida. End &ldquo;liiga paranoiliseks lapsevanemaks&rdquo; pidajad viiksid oma lapse meeskasvataja t&ouml;&ouml;le ilmudes teise lasteaeda p&otilde;hjendusel, et v&auml;ikesed lapsed ja v&otilde;&otilde;rad mehed nende ettekujutuses kokku ei kuulu. Siiski leidsid paljud arutelus osalejad, et meessoost lasteaia&otilde;petajat oleks v&auml;ga vaja, kuna aina rohkematel lastel puudub isaeeskuju. Pedofiiliahirmu pole vaja tunda p&otilde;hjusel, et lasteaia&otilde;petajad on enamasti t&ouml;&ouml;l mitmekesi. K&otilde;ik on k&otilde;igi silme all, naiste kollektiivis j&auml;lgitakse &uuml;ksteist kullipilguga. Mehe iga v&auml;hegi kahtlasem liigutus j&auml;&auml;ks kindlasti kellelegi silma. Samas jagasid oma kogemusi v&auml;lismaal elavad eestlased. N&auml;iteks Saksamaa pere laps k&auml;is lasteaias, kus pea iga viies kasvataja oli mees. Tekkis k&uuml;simus: kuna pooled inimesed &uuml;hiskonnas on mehed, siis miks peaksid lapsed elama kunstlikus keskkonnas, kus neid &uuml;mbritsevad ainult naised?<b>&nbsp;</b></p> <h2>Kuidas hirmu murda?&nbsp;</h2> <p>Sellele vaatamata on Eestis vaid m&otilde;ni &uuml;ksik meessoost lasteaiakasvataja. &Uuml;ks neist on <b>Raido Parve</b>, kes on viimased aastad t&ouml;&ouml;tanud Rakvere Triinu Lasteaia juhatajana. Ta teab nii lapsevanemate hirme kui ka kiiret sildistamishimu.</p> <p>&ldquo;Mind on &uuml;he artikli kommentaariumis ahistajaks peetud,&ldquo; avaldab Raido, &bdquo;aga inimesed, kes mind tundsid, kinnitasid sealsamas teistpidist. Saan sellest hirmust aru. &Uuml;hte lasteaednikust r&auml;&auml;kivat Taani filmi &bdquo;Jaht&ldquo; pidin ma vaatama mitmes osas, sest see kujutas k&otilde;iki mu k&otilde;ige suuremaid hirme elus &uuml;ldse. Lasteaednik on pervert ― selline m&otilde;tteviis on olemas. Mina ei tea, mis nende, kes minu poole lahkete silmadega vaatavad, taga toimub.&ldquo;</p> <p>Raido tunnistab, et keeruline on eelarvamust muuta. V&otilde;ib olla tuhat head n&auml;idet toredatest meessoost lasteaia&otilde;petajatest, ent siis rikub &uuml;ks mees k&otilde;ik &auml;ra. &bdquo;K&otilde;ik teised on taas stardipakkudel tagasi ja peavad otsast peale alustama. K&otilde;ige enam aitaks hirmudest vabaneda, kui meil t&ouml;&ouml;taks lihtsalt rohkem mehi lasteaias,&ldquo; arvab ta.</p> <p>Lasteaednikuks &otilde;ppima minnes Raido ise sellele hirmule ei m&otilde;elnud. Pedofiilide olemasolu teadvustas ta &otilde;pingute k&auml;igus. &bdquo;Ega ma t&auml;na selle &uuml;le otseselt ei muretse, sest mina tean ennast, kuid ma ei tea, milliste silmade taga peitub kahtlus ja soov mind n-&ouml; paljastada.&ldquo;</p> <p>Temast sai lasteaia&otilde;petaja juhuslikult, teadliku tagam&otilde;tteta, sest ta otsustas &otilde;ppida &otilde;petajaks. Siiski teab ta veel &uuml;hte lasteaia&otilde;petaja diplomiga meest. &bdquo;Tema annab muuhulgas osakoormusega lasteaias liikumistunde, kuid t&ouml;&ouml;tab spordihoone direktorina. Temalt eriala kohta k&uuml;sides vastab ta, et on spordiinimene, aga mis seal varjata: ta on lasteaednik. Selles ametis t&ouml;&ouml;tades kahtlustatakse, et &auml;kki oled homo,&ldquo; toob Raido v&auml;lja veel &uuml;he aspekti, mis mehi lasteaiat&ouml;&ouml;st eemal hoiab.</p> <h3>Milline on meeste hoiak?</h3> <p>Palk m&auml;ngib ametivalikul rolli. Kui lasteaedniku t&ouml;&ouml;tasu k&uuml;&uuml;ndiks &uuml;le keskmise, siis oleks mehi lasteaedades rohkem, usub Raido Parve. Kas just naistega v&otilde;rdselt, aga &uuml;llatust inimeste n&auml;os ehk enam ei oleks. &bdquo;Lasteaednik v&otilde;iks saada &otilde;petajaga samav&auml;&auml;rset tasu, sest praegu valitakse pigem kool, kuigi alustava lasteaia&otilde;petaja palk pole enam k&otilde;ige madalam.&ldquo;</p> <p>Samuti on selles valdkonnas v&otilde;imalik karj&auml;&auml;ri teha. Ehk aitaks seegi teadmine mehi lasteaeda t&ouml;&ouml;le tulla? Pealegi ei ole magistrikraadiga lasteaedniku palk enam sugugi halb.</p> <p>&bdquo;Eks mehed m&otilde;tlevad sellelegi, kas nad saavad hakkama? Alustades polnud ma ise veel isa. Oleksin olnud, siis olnuksin ma enesekindlam, kuigi meestel on teatud asjadega lihtsam hakkama saada. Distsipliiniga n&auml;iteks, sest mehe h&auml;&auml;l on tugevam, kasv ja kehaehitus v&otilde;imsam,&ldquo; loetleb Parve parameetreid, mis r&uuml;blikuid iseenesest ohjavad. Ent on veel &uuml;ks oluline aspekt, mis mehi lasteaeda t&ouml;&ouml;le ei meelita. Mehed ise ei suhtu meeslasteaednikusse h&auml;sti. &bdquo;Otseselt ei &ouml;elda, aga teatud k&auml;itumisn&uuml;anssidest v&otilde;ib j&auml;reldada, et m&otilde;ni mees sind eriala t&otilde;ttu ei aktsepteeri. Praktikal olles k&uuml;sis &uuml;ks isa minult: &bdquo;Kas &otilde;petajat ei olegi?&ldquo; Mina ei olnud tema peas mingil juhul &otilde;petaja. Samas on mehed ka toredat vastukaja jaganud, &ouml;eldes: &bdquo;Mina k&uuml;ll elu sees ei julgeks sellist t&ouml;&ouml;d teha,&ldquo; r&auml;&auml;gib Raido Parve, olles kindel, et mehed saavad t&ouml;&ouml;ga lasteaias h&auml;sti hakkama. Nad teevad nii m&otilde;ndagi naistega v&otilde;rreldes lihtsalt teisiti. Raido m&auml;ngis n&auml;iteks lastega &otilde;ues jalgpalli v&otilde;i lumes&otilde;da, kuniks nahk m&auml;rg. See meeldis nii lastele kui nende vanematele. Naiskasvatajad &otilde;ues sel moel ei m&ouml;lla. &bdquo;Loodus on meid loonud erinevaks. Meil on erinevad huvid, tunded jms. Mehed ei tee asju halvemini ega paremini, vaid teistmoodi,&ldquo; r&otilde;hutab Parve, nentides, kuna me oleme naistega lasteaias sedav&otilde;rd harjunud, siis meeste tulek sinna tunduks v&auml;rske &otilde;huna.</p> <p>Samas vajavad meeskasvatajaid ka lapsed. Raido Parve kirjeldab, kuis tema r&uuml;hmas &uuml;hel poisil polnudki isa, mist&otilde;ttu p&uuml;&uuml;dis ta igak&uuml;lgselt v&otilde;ita tema t&auml;helepanu. Osade laste isad t&ouml;&ouml;tavad aga v&auml;lismaal. &bdquo;V&otilde;isin t&auml;pselt &ouml;elda, mis hetkest oli isa kodust eemal olnud, sest lapse k&auml;itumine muutus. Sel ajal t&auml;itsin mina asendusisa rolli, kuigi ma ei osanud v&otilde;tta seisukohta, oli see hea v&otilde;i halb. Samas m&otilde;istsin lapse muret ja igatsust,&ldquo; kirjeldab Raido, lisades, et kui m&otilde;ni laps vajas lohutamist, siis naised oskasid seda kordades paremini teha. &bdquo;Neis on emalikku hoolt, ka rohkem kannatust ja graatsilisust.&ldquo;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/32Rakveretriinulasteaed.PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-32Rakveretriinulasteaed.PNG" /></a></p> <h2>Naisena kaitsev&auml;elase mundris</h2> <p>Seesugust pehmet emalikkust ja nunnutamist nagu lasteaias ei oodata naistelt kaitsev&auml;es, kuigi mitmek&uuml;mne mehe keskel eristab silm selgelt, kes neist on need &uuml;ksikud eevat&uuml;tred. &bdquo;K&otilde;igil on patsid. V&auml;ga v&auml;hesed tulevad nii nagu ma ise ehk p&ouml;etud peaga, sest juuksed muudavad elu t&uuml;&uuml;tumaks. Neid tuleb ka korras hoida,&ldquo; r&otilde;hutab <b>Kaitsev&auml;e Vahipataljoni &uuml;lem, kolonelleitnant Margot K&uuml;nnapuu</b>, kes on tegutsenud kaitsev&auml;es 1993. aastast. Ta t&otilde;deb, et 18-19-aastaselt v&otilde;ivad valikud olla juhuslikud. Tema ise sattus kaitsev&auml;kke ja seal talle meeldis. &bdquo;Kaks head asja l&auml;ksid kokku, tulemus meeldib mulle siiani v&auml;ga.&ldquo;</p> <p>Kaitsev&auml;kke tulijail on teatud seiklushimu, seal saab teha asju teistmoodi. Enamasti liituvad f&uuml;&uuml;siliselt aktiivsemad inimesed, kellel on teatud korraarmastus ja struktuurisoov. &bdquo;Need faktorid on naistel ja meestel &uuml;hesugused. Lihtsalt t&uuml;drukuid, kellele sellised asjad meeldivad, on poistega v&otilde;rreldes v&auml;hem,&ldquo; m&auml;rgib kolonelleitnant K&uuml;nnapuu, kelle s&otilde;nul peavad m&otilde;lemad soost s&otilde;ltumata m&otilde;tlema, kas nad on n&otilde;us suurt osa endast &auml;ra andma s&uuml;steemile, mis toimib ainult siis, kui iga jupp sellest s&uuml;steemi usub ja t&auml;ielikult panustab. &bdquo;Olles selleks valmis, siis on nad meie ridadesse oodatud,&ldquo; &uuml;tleb Margot K&uuml;nnapuu, toonitades, et oluline on inimese suhtumine ja soov midagi teha, mitte sugu. &bdquo;Natuurist on kasu, aga teatavasti on enesekasvatus samuti &uuml;ks kasvatuse liike. Mina olen oma natuurilt suhteliselt kergesti &auml;rrituv ja plahvatusohtlik, aga olen saanud ennast taltsutada.&ldquo;</p> <p>L&auml;htuvalt oma 27-aastase teenistuse kogemusest, siis suhtumine naiss&otilde;jav&auml;elatesse pole tema meelest kunagi halb olnud, kuigi on suhteliselt n&otilde;udlik. Ent sugugi mitte v&auml;hem n&otilde;udlik meeste suhtes.</p> <h3>V&otilde;rdv&auml;&auml;rsust tuleb t&otilde;estada</h3> <p>T&otilde;si, v&auml;ljaspool kaitsev&auml;ge v&otilde;idakse suhtuda naiskaitsev&auml;elasse nii ja naa: on neid, kes teevad suured silmad, ent &uuml;ksjagu inimesi kehitab lihtsalt &otilde;lgu, pidades seda normaalsuseks. &bdquo;Eriti noorem p&otilde;lvkond. Vanemale generatsioonile oli see varem ja on praegugi uudsus,&ldquo; nendib kolonelleitnant, kelle t&auml;helepanekuil ei ole t&auml;nane p&otilde;lvkond varasemast f&uuml;&uuml;sliliselt v&otilde;i vaimselt oluliselt n&otilde;rgem. &bdquo;Tingimused on lihtsalt teised. V&otilde;imalusi end halvast olukorrast s&auml;&auml;sta ja p&auml;&auml;sta on m&auml;rksa rohkem. Harjumus raskusi &uuml;letada on muutunud teistsuguseks. Inimene otsib esimese hooga pigem v&auml;ljap&auml;&auml;su, kui asub raskuste kallale.&ldquo;</p> <p>K&uuml;ll t&otilde;deb vahipataljoni &uuml;lem, et t&uuml;drukute olukord v&otilde;ib olla kaitsev&auml;es esialgu noormeestega v&otilde;rreldes raskem, sest nad peavad v&otilde;rdv&auml;&auml;rsust t&otilde;estama. &bdquo;Aga ma ei ole s&otilde;durite enda seas veel n&auml;inud suhtumist: &bdquo;T&uuml;tarlaps, su koht ei ole siin!&ldquo; See kommentaar tuleb, kui neiu s&otilde;durina ei suuda mingite asjadega hakkama saada, kuid kohe alguses eelarvamuslikult ei suhtuta. Sama kehtib noormeeste puhul.&ldquo;</p> <p>Muidugi on k&otilde;ige tugevam naine alati n&otilde;rgem kui k&otilde;ige tugevam mees, aga kuna palju tegevusi toimub massis, siis seal n&otilde;rgemaks olemine kaob. K&otilde;ike tehakse koos, individuaalset saavutust enamasti pole. Probleeme tekib naistel siis, kui kunstk&uuml;&uuml;ned j&auml;&auml;vad kuskile vahele v&otilde;i &ouml;eldakse kaaslastele, et naiseks olemise t&otilde;ttu ei saa ta millegagi hakkama. &bdquo;See tekitab v&otilde;&otilde;ristust,&ldquo; nendib kolonelleitnant K&uuml;nnapuu, hajutades illusiooni, justkui naiskaitsev&auml;elased meigivahenditest ja ilusalongidest hoiduksid.</p> <p>&bdquo;Kunstk&uuml;&uuml;ned ja -ripsmed ning meikimine v&otilde;ivad neidudele ka probleeme tekitada, sest vormi kandmisel on oma selged jooned, kuhu v&auml;ljakutsuv meik ei sobi.&ldquo; Ta toob n&auml;ite, kuis &uuml;hel naiss&otilde;duril tekkis metsas probleeme kunstripsmetega. N&auml;kku k&auml;ib maskeerimisv&auml;rv. Kui seda kombineerida liivaga, siis v&otilde;ivad kunstripsmed terviseh&auml;dasid tekitada. &bdquo;T&uuml;tarlaps v&auml;itis, et kunstrispmed on tema n&auml;o osa ja need peavad olema. Minul v&auml;eosa &uuml;lemana on hoiak, et kui tegemist pole v&auml;ljakutsuva asjaga, siis las need olla. Kui aga kunstripsmed tekitavad teatud olukordades silmap&otilde;letikke, siis mitte.&ldquo;</p> <h3>Eraelust ei tule loobuda</h3> <p>Elukutselise kaitsev&auml;elasena ei oska Margot K&uuml;nnapuu &ouml;elda, et teenistusega kaitsev&auml;es kaasneks tavap&auml;ratu m&auml;rgatavalt suurem stress. &bdquo;Igal ametikohal on erinev stress. V&otilde;rreldes teenistust viimase aasta jooksul v&auml;eosa &uuml;lemana oma eelmise ametikohaga, kus mul oli peamiselt kontorit&ouml;&ouml;, siis seal polnud stressi v&auml;hem. Erinevad on t&ouml;&ouml;tunnid ja -ajad. Praegu pean ma olema 24 tundi k&auml;ttesaadav, olema valmis tulema v&auml;eossa ka n&auml;dalavahetusel v&otilde;i olema &otilde;htul t&ouml;&ouml;l, sest meil on siin s&otilde;durid. Br&uuml;sselis Euroopa Liidu alalise esinduse juures s&otilde;jalise esindaja aset&auml;itjana seda kohustust ei tekkinud, sest p&auml;rast t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;ppu polnud enam n&auml;htamatut taaka: mis toimub? Kas midagi juhtub? Pean ma reageerima? See on minu tasemel, kes ma olen olnud kaitsev&auml;es algusest peale.&ldquo;</p> <p>R&uuml;hma&uuml;lemate ja -vanemate teenistuse erip&auml;ra on p&uuml;sinud viimased 20 aastat suhteliselt muutumatuna, kuigi relvad ja varustus on muutunud, siis tegevus ja v&auml;lja&otilde;pe on needsamad. Kas kaitsev&auml;elase amet on stressirohkem kui m&otilde;nes muus valdkonnas, seda kolonelleitnant K&uuml;nnapuu &ouml;elda ei oska, sest ta pole mujal t&ouml;&ouml;tanud. Tema arvates on see lihtsalt teistsugune.</p> <p>&bdquo;On rahuaegne kaitsev&auml;gi ja see, mis valmistub olukorraks, miks ta tegelikult on loodud. See eeldab oma tegevustes suhteliselt suurt agressiivsust, v&auml;ga head ja kiiret otsustamisv&otilde;imet. Me &otilde;petame s&otilde;dureid v&auml;lja s&otilde;jaolukorraks. Kui teadmatusest ja oskuste puudusest tekib paanika, siis sugu ei loe. Kui, siis &otilde;ige v&auml;he, &auml;&auml;rmuslikult reageerib ehk 58% naistest ja 48% meestest,&ldquo; selgitab vahipataljoni &uuml;lem, nentides, et paanika tekib enamasti halvast v&auml;lja&otilde;ppest.</p> <p>Ettekujutus, et naiskaitsev&auml;elasena peaks loobuma eraelust, kolonelleitnant K&uuml;nnapuu kummutab. Kaitsev&auml;e karj&auml;&auml;ri jooksul on ta ise s&uuml;nnitanud neli last, kellest noorim on 16- ja vanim 21-aastane. &bdquo;T&otilde;si, nad on kindlasti v&auml;ga paljust ilma j&auml;&auml;nud, sest ema on t&ouml;&ouml;l. On ametikohti, kus saab eraelule v&auml;hem t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata, ja hetki, mil olen pidanud &uuml;tlema, et j&auml;rgmised neli-viis n&auml;dalat mind nende jaoks olemas ei ole. See on tegevteenistujatel, eriti sellisel ametikohal, suurim probleem.&ldquo;</p> <p>Kas naisi peaks kaitsev&auml;es rohkem olema? Margot K&uuml;nnapuu leiab, et inimesed toimivad k&otilde;ige paremini juhul, kui nad saavad teha seda, mida k&otilde;ige enam teha tahavad. &bdquo;Vaadates, palju t&uuml;drukuid ajateenistusse tuleb, siis neid v&otilde;iks rohkem olla, aga minu arvates on neid piisavalt. Pole vahet, mis soost on s&otilde;dur.&ldquo;</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Fotod: Rakvere Triinu Lasteaed</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2880Ihaldatud kodukontori aeg on käes2020-12-09<p>&bdquo;T&ouml;&ouml;tan kodukontoris&ldquo; k&otilde;las enne 2020. aasta algust v&auml;ga eksklusiivselt, mida said endale lubada vaid v&auml;hesed. &nbsp;T&auml;naseks on see riiklikul tasandil soovitus.&nbsp;</p> <p>Valitsus soovitab, et kui v&auml;hegi t&ouml;&ouml; iseloom seda lubab, tuleks <strong>firmadel</strong> v&otilde;imaldada oma kollektiivil t&ouml;&ouml;tada <strong>kodus</strong>, ehk <strong>kodukontoris</strong>. Need on kaks vastandlikku s&otilde;na, <strong>kodu&nbsp;</strong>ei ole <strong>kontor</strong>. Kodu on loodud l&auml;htudes teistest vajadustest. Kui vahetada &auml;ra s&otilde;nade j&auml;rjekord <strong>kontorkodu</strong>, siis kuvandub meile ette v&auml;ga teise varjundiga t&ouml;&ouml; ja puhke keskkond. Ometi tundub, et paljude jaoks sai kodust kontor koos kodu&otilde;ppel olevate laste ja teiste pereliikmetega.&nbsp;</p> <p>Kevadel ja n&uuml;&uuml;d s&uuml;gisel taas tundsime, mida t&auml;hendab personaalse ruumi v&auml;henemine. Mis siin inimestest r&auml;&auml;kida, isegi lemmikloomad olid stressis sellest, et k&otilde;ik olid kodus kogu aeg.&nbsp;</p> <p>Kodus oleme pidevalt koos, samas v&auml;ljaspool kodu hoiame ise (ja ka valitsuse soovitusel) alalhoidlikult distantsi.&nbsp;</p> <p>K&otilde;ige selle taustal eeldatakse, et inimesed on produktiivsed nagu varem ja panustavad t&ouml;&ouml;sse samal tasandil vaatamata muutunud t&ouml;&ouml;keskkonnale.&nbsp;</p> <p>Paljud seda ka suudavad. Kiropraktikuna aga n&auml;en uut probleemi, milleks on kodukontori &bdquo;s&uuml;ndroom&ldquo;.&nbsp;</p> <p><b>Hiljutine n&auml;ide</b></p> <p>"Mul on nn Hiire k&auml;si ja p&auml;ts seljas," &uuml;tleb 30ndates naine. K&auml;ed surevad &ouml;&ouml;sel &auml;ra, vahel p&auml;eval valutavad. Peavalude kohta &uuml;tleb et see tuleb kangest kaelast ning ta on sellega harjunud. Ta on &uuml;ks neist tublidest kontorit&ouml;&ouml;tajatest, kes n&uuml;&uuml;d saab kodus t&ouml;&ouml;tada. Ta on kohusetundlik trennitegija, aga n&uuml;&uuml;d kevadest saati on trennid sageli t&uuml;histatud v&otilde;i pole seda &otilde;iget trennir&uuml;tmi tagasi saanud. Proovis paari trenni&auml;ppi, aga kahtles et ehk tegi endale sootuks liiga. M&otilde;tleb et kas on &uuml;le t&ouml;&ouml;tanud&nbsp;v&otilde;i on vale madrats, teda hirmutab m&otilde;te et kui l&auml;heb hullemaks, siis keegi &uuml;tles et peab opile minema. Mis opile, ta t&auml;pselt ei tea. Uni on pinnapealne ja tunneb taas &auml;revust. &Auml;revus on talle tuttav, see oli probleemiks aastaid tagasi. Samas nendib, et vaatamata 2020 &uuml;llatusterohkele aastale on tal k&otilde;ik korras.&nbsp;</p> <p>Tema olukord on v&auml;ga levinud. Suhtluse ja arutelu jooksul ilmneb, et ta teeb t&ouml;&ouml;d s&uuml;learvutiga ja peamiselt diivanil v&otilde;i p&otilde;randal. Nendib, et sageli unustab &nbsp;ja avastab et v&auml;ljas on juba pime ja ta polegi p&auml;eva jooksul liigutanud end. Lemmik magamis asend on k&otilde;huli, sest muud moodi lihtsalt ei tulegi uni. Koduses kontoris unustab ta sageli vett juua. Justkui terve, aga samas on mitmed mured, mis teda igap&auml;evaselt segavad.&nbsp;</p> <h2>Kodukontori t&ouml;&ouml;keskkond&nbsp;</h2> <p>Vaatame, mis on need p&otilde;hilised probleemid, mis kodukontori t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevad ning mida teha, et ka kodukontoris terveks j&auml;&auml;da.&nbsp;</p> <p><b>Istumine</b></p> <p>V&auml;ga v&auml;hestel on v&otilde;imalik luua endale eraldi tuba, kasv&otilde;i eraldi laud t&ouml;&ouml;tamiseks. Julgen arvata, et valdaval enamusel sel aastal kodukontoris t&ouml;&ouml;tavatel inimestel puudub optimaalne laud ja tool. Istutakse seal, mis kodus olemas on. S&uuml;learvutiga tehakse t&ouml;&ouml;d kas diivanil, voodis, kohvilaua taga v&otilde;i p&otilde;randal istudes.</p> <p>Istumine iseenesest pole halb. Luu- ja lihaskonnale on koormav istuda <strong>pikalt</strong> &uuml;hes ja samas asendis. Kergelt tekivad harjumuslikud asendid. Kodus s&ouml;&ouml;gilaua &auml;&auml;res toolil istudes pole k&otilde;rgused optimaalsed ning siit v&otilde;ivad alguse saada t&otilde;sised luu- ja lihaskonna vaevused.&nbsp;</p> <p><b>Segavad faktorid</b></p> <p>Sageli on &bdquo;kodukontoris&ldquo; ka teisi pereliikmeid ja kodu&otilde;ppel lapsed. &Uuml;ksi kodus t&ouml;&ouml;tades puudub sotsiaalne tugi, kodused kohustused ajavad segi tavalise p&auml;evaplaani ning sageli tehakse t&ouml;&ouml;d hilja &otilde;htul (mis ajab sassi une- ja t&ouml;&ouml;režiimi). T&ouml;&ouml;- ja pereelu on senisest palju tihedamini &uuml;hendatud, &otilde;igemini lausa segunenud, ja &uuml;ks v&otilde;ib hakata teist segama. Kodukontor paneb proovile suhted kaasaga ning lastega, kellest paljud v&otilde;ivad n&uuml;&uuml;dseks juba kodu&otilde;ppel olla.</p> <p><b>Valgustus</b></p> <p>Kodukontoris p&otilde;levad need lambid, mis kodusse sobivad, need pole ekstra muretsetud t&ouml;&ouml;lauda h&auml;sti valgustama.&nbsp;</p> <p><b>Pausid</b></p> <p>&Uuml;ks suur probleem kodukontoris on see, et liikumist j&auml;&auml;b veelgi v&auml;hemaks, sest isegi t&ouml;&ouml;le ei pea minema, k&otilde;ik on k&auml;e-jala juures. Minu k&auml;est sageli k&uuml;sitakse, et mis on see miinimum, mis ma <strong>peaksin</strong> liigutama, v&otilde;i mis on see &uuml;ks harjutus, mis lahendab mu probleemid, ning mitu korda ma pean seda harjutust tegema.&nbsp;</p> <p>Minimaalne on p&auml;evas 30 min p&auml;evas liikuda. See on t&otilde;esti miinimum, et ellu j&auml;&auml;da... aga me soovime ju ikka rohkem kui ellu j&auml;&auml;da. Soovime elu elada ilma tervise probleemidest p&otilde;hjustatud piirangutest. Siin me r&auml;&auml;gime ikka nendest probleemidest, mis on ise enda elustiiliga tingitud terviseprobleemid.</p> <p>Meie f&uuml;&uuml;siline keha on m&otilde;eldud liikuma, siis p&uuml;sib ka vaimne tervis rohkem tasakaalus. Kui me teeme vaid miinimumi, siis saame ka vastu miinimumi.</p> <p>&nbsp;</p> <p><b>Viis soovitust, kuidas kodukontoris ellu j&auml;&auml;da:</b></p> <ol> <li>Leia v&otilde;imalikult ergonoomiline t&ouml;&ouml;asend!</li> <li>Tee pause ja liigu p&auml;evas minimaalselt 30 minutit &ndash; iga minut sealt edasi parandab Su elukvaliteeti!</li> <li>Toitu tervislikult, pea meeles, et alkohol pole abimees, vaid s&uuml;vendab probleeme</li> <li>Plaani oma aega &ndash; see aitab s&auml;ilitada h&auml;id suhteid koduste &rsquo;kontorikaaslastega&rsquo; &ndash; vaadake koos kom&ouml;&ouml;diaid, naerge s&uuml;damest, kallistage ja toetage &uuml;ksteist</li> <li>&Auml;ra lase valeinfol oma elu m&uuml;rgitada &ndash; kontrolli, kust terviseinfo p&auml;rit on, &auml;ra usu ega jaga k&otilde;ike, mis silma j&auml;&auml;b</li> </ol> <p>&nbsp;</p> <p>Sobimatu t&ouml;&ouml;keskkond ning stress v&otilde;ib saada p&otilde;hjuseks, miks meid asuvad kimbutama luu-ja lihaskonna vaevused &ndash; mis on enimlevinud valu tekitajad Eesti elanike seas. Statistika n&auml;itab, et umbes 20 aastat oma elust elavad eestlased haigena, sageli just valudes. See on v&auml;ga pikk aeg. T&ouml;&ouml;ealistena saame ise palju &auml;ra teha, et tervena elatud aastaid oleks rohkem. Tervis on esmalt ikka meie endi k&auml;tes, nii ka &nbsp;kodukontoris ja epideemia ajal. Kui j&auml;&auml;b teadmisi napiks, k&uuml;sige julgelt n&otilde;u &ndash; t&ouml;&ouml;keskkonna asjus t&ouml;&ouml;andjalt, tervise osas oma perearstilt v&otilde;i m&otilde;nelt muult eriala asjatundjalt. Hoiame end ja oma l&auml;hedasi tervena!</p> <p>Tekst:&nbsp;kiropraktik Gerly Truuv&auml;&auml;rt</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2878Luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamine nais-, võõr- ja LGBTI-töötajate seas2020-12-08<p>T&ouml;&ouml;ga seotud luu- ja lihaskonna vaevused v&otilde;ivad tekkida iga&uuml;hel, kuid uuringute kohaselt ohustavad need eelk&otilde;ige diskrimineerimisohus t&ouml;&ouml;tajar&uuml;hmi, nt naist&ouml;&ouml;tajaid, v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;tajaid ja LGBTI-t&ouml;&ouml;tajaid.</p> <p>Uues p&otilde;hjalikus aruandes selgitatakse, miks nende r&uuml;hmade t&ouml;&ouml;ohutus- ja tervishoiutingimused on enamasti halvemad ning kuidas ettev&otilde;tted ja avalikud asutused saavad seda probleemi lahendada.</p> <p>Ekspertide ja t&ouml;&ouml;tajate teemar&uuml;hmadega tehtud intervjuude ning juhtumiuuringute anal&uuml;&uuml;side p&otilde;hjal koostatakse uued poliitikasoovitused luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamiseks &uuml;ha mitmekesisema Euroopa t&ouml;&ouml;j&otilde;u seas.</p> <p>Lugege aruannet ja kokkuv&otilde;tet:&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/publications/preventing-musculoskeletal-disorders-diverse-workforce-risk-factors-women-migrants-and/view">T&ouml;&ouml;j&otilde;u mitmekesisus ning luu- ja lihaskonna vaevused: arvandmed ja juhtumiuuringud</a></p> <p>Kampaania&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/" target="_blank">&bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad v&auml;hendavad koormust&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;veebileht</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2875Kes peab kandma kodukontorisse soetatava vara kulud?2020-12-07<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Paljud meie ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajad on juba kolmveerand aastat kaugt&ouml;&ouml;l kodukontoris. See pole nende vaba valik, sest kevadel ja ka n&uuml;&uuml;d ei saa kontorisse viiruse nakkuse v&auml;ltimise p&auml;rast, seda soovitab riik samuti. T&ouml;&ouml;tajad soovivad koju t&ouml;&ouml;ks sobivaid laudu ja toole. Meil on kontoris selline m&ouml;&ouml;bel, mida koju viia ei saa, nii et nad peaksid need endale ise soetama. Kuidas aga jaotuvad t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja kulud selles olukorras?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</i></b> Kui t&ouml;&ouml;taja on kodukontoris ning tal pole vajalikke t&ouml;&ouml;vahendeid, peaks ta sellest t&ouml;&ouml;andjale teada andma. Probleemidele lahendusi otsida tuleb &uuml;hiselt, ent l&otilde;plik otsus t&ouml;&ouml;andja kulul t&ouml;&ouml;vahendite hankimisel j&auml;&auml;b siiski t&ouml;&ouml;andjale.</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml;ga seotud kulud on olemuslikult t&ouml;&ouml;andja ettev&otilde;tluskulud, mida peab esmaj&auml;rjekorras kandma t&ouml;&ouml;andja. Ka t&ouml;&ouml;lepingu seadus (&sect; 40 l&otilde;ige 1) s&auml;testab, et t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib n&otilde;uda t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisel kantud kulude h&uuml;vitamist vastavalt v&otilde;la&otilde;igusseadusele (&sect; 628 l&otilde;iked 2-4). Kokkulepe kulude h&uuml;vitamise kohta t&ouml;&ouml;tasu arvelt on t&uuml;hine.&nbsp;</p> <p>Siiski ei saa t&ouml;&ouml;taja eeldada, et t&ouml;&ouml;andja h&uuml;vitab talle eelneva koosk&otilde;lastuseta soetatud vara. &nbsp;Pooled peavad l&auml;bi r&auml;&auml;kima ning &uuml;hiselt otsustama, milliseid kulusid saab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andja arvelt teha, et koju ergonoomilist lauda ja tooli soetada. T&ouml;&ouml;taja ei saa &uuml;hepoolselt otsustada, sest v&otilde;ibolla saab t&ouml;&ouml;andja pakkuda hoopis soodsamaid v&otilde;imalusi. V&otilde;ib ka kokku leppida, et t&ouml;&ouml;taja ostab endale koju sellise tooli ja laua, mis tema vajadustega k&otilde;ige paremini sobib, kuid need peavad vastama ergonoomilise t&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;uetele ning t&ouml;&ouml;andja h&uuml;vitab vara soetamisega seotud kulud vaid teatud piirini. Ehk sarnane lahendus prillide kompenseerimisega. Siin tuleb t&auml;hele panna, et erinevus on kulude maksustamises.&nbsp;</p> <p>Kodus t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;i kaugt&ouml;&ouml; tegemise tingimused laiemalt v&otilde;ivad olla v&auml;ga erinevad. M&otilde;nel t&ouml;&ouml;tajal on kodus juba endal t&ouml;&ouml;koht sisuliselt olemas ning ta ei vaja ega soovi t&ouml;&ouml;andjalt t&auml;iendavaid vahendeid. Teiste jaoks on kogu olukord j&auml;tkuvalt uus ning nad arvavad, et piisab ka sellest, kui kodus saab olla vaheldumisi k&ouml;&ouml;gi s&ouml;&ouml;gilaua taga, diivanil ning seej&auml;rel pikutada s&uuml;learvutiga. L&uuml;hiajaliselt v&otilde;ib see isegi toimida, kuid pikemas vaates pole see hea lahendus ja t&ouml;&ouml;taja vajab t&ouml;&ouml;tamiseks siiski tervist s&auml;&auml;stvat keskkonda.&nbsp;</p> <p>Pikem selgitus sel teemal: <a href="https://arileht.delfi.ee/news/uudised/asjatundja-soovitused-kuidas-jagada-kodukontori-kulusid-tooandja-ja-tootaja-vahel?id=89675941">&Auml;rileht.ee</a>&nbsp;&nbsp;</p> <p><a href="https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/erisoodustused/kodukontori-kulude-maksustamisest">Maksu- ja Tolliameti selgitus kodukontori maksustamisest&nbsp;</a>&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2873Kuni liigud, seni elad!2020-12-04<p><b>Piisab v&auml;ga lihtsatest v&otilde;tetest, et keha t&ouml;istest sundasenditest ja kauasest istumisest tingitud pingetest vabastada. Selleks pole vaja muud, kui vaid m&otilde;nda vaba hetke ja pealehakkamist, sest: kuni liigud, seni elad!</b>&nbsp;</p> <p>Mida rohkem aastaid oma elust istuvas ametis t&ouml;&ouml;tada, seda enam meenutab puusajoon laiaks vajunud l&otilde;&otilde;tsa juhul, kui end &uuml;ldse ei liiguta. Ka liigesed on sama j&auml;igad nagu puunukul ja selg h&otilde;&otilde;gub &uuml;htlaselt valust justkui tulitav &auml;&auml;s. Paratamatu olukord, mis kedagi ei &uuml;llata. Sedasama r&otilde;hutab ka Viljandi tantsupedagoog ja tervisev&otilde;imlemise treener <b>Eve Noormets.</b> K&otilde;ik, mis ei liigu, j&auml;&auml;b kangeks. Puusaliiges ja alaselg j&auml;ikuvad. &Otilde;lav&ouml;&ouml;tmesse ja k&auml;tesse tekivad pinged. Sarnased vaevused kiusavad oma ametis j&auml;rjepanu istudes v&otilde;i seistes t&ouml;&ouml;tades neidki, kes peavad pidevalt &uuml;hesuguseid liigutusi tegema. &ldquo;N&auml;iteks neil kaubandust&ouml;&ouml;tajatel, kel tuleb palju kaupa t&otilde;sta, tekivad tohutud &otilde;lapinged. K&auml;ed valutavad, alailma on vaja olla jalgadel. &Uuml;ks koht kehas on &uuml;lekoormatud, &uuml;ldine olek pole tasakaalus,&rdquo; kirjeldab Eve, nimetades, et inimene v&otilde;ib tunda: jalad on tugevad, saab seista k&uuml;ll, aga verevahetuseks tuleks jalad vahepeal &uuml;les t&otilde;sta ja neid liigutada. &ldquo;K&otilde;ik, mis on tasakaalust v&auml;ljas, hakkab alla andma ja endasse pingeid koguma. S&otilde;ltub, kas konkreetse inimese keha seda kannatab v&otilde;i mitte. See omakorda johtub tema f&uuml;&uuml;sisest ja skeletilihastest.&rdquo;</p> <p>Ent sundasenditest tingitud vaevused ei kiusa mitte ainult poe saalit&ouml;&ouml;tajaid, juuksureid jms sarnaste valdkondade inimesi, vaid ka muusikuid ja sportlasi.</p> <p>&ldquo;Enne, kui midagi tegema hakata, tuleb endale selgeks teha, milliseid lihaseid ja millist keha on antud t&ouml;&ouml; tegemiseks vaja,&rdquo; leiab treener, pidades oluliseks oskust v&auml;sinud keha l&otilde;dvestada. Kui seda ei tehta, siis j&auml;rgmine pingutus koormab v&auml;sinud keha veelgi. &ldquo;Enamik, kel terviseprobleemid tekivad, teavad ju, millest need on p&otilde;hjustatud, aga v&auml;ga keeruline on varasemast elustiilist ja t&ouml;&ouml;st loobuda. Leida vajadusel uut ametit ja t&ouml;&ouml;d,&rdquo; s&otilde;nab Eve Noormets, toonitades: &ldquo;T&auml;htis on, et kogu keha liiguks. Ei piisa ainult jooksmisest, vaja on tasakaalustatud f&uuml;&uuml;silist tegevust. Hea on, kui kaks korda n&auml;dalas tunnike v&otilde;imled. Kes on aastaid trennis k&auml;inud, tunneb oma keha ja selle vajadusi paremini, kuid kehalise olemise tarkus hakkab v&auml;ljenduma ka mujal.&rdquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Ei eelda ekstra kulutusi</b></p> <p>Selleks, et kehas ilmnevaid pingeid ennetada, pole vaja midagi kulukat v&otilde;i keerulist ette v&otilde;tta. Piisab, kui t&ouml;&ouml;kohas on v&otilde;imalus (v&otilde;i lausa kohustus) korraks p&otilde;randale pikali heita, sest istumine v&auml;sitab iga&uuml;ht k&otilde;ige rohkem. &ldquo;Istudes inimene ei puhka. Visates end puhtas ruumis korraks siruli ehk laotades ennast hetkeks maha ja pannes ka jalad m&otilde;neks minutiks seinale, on keha vabastatud asendis. Sel juhul t&ouml;&ouml;tab doktor meie sees kogu aeg, andes &otilde;igeid m&otilde;tteid ja suuniseid,&rdquo; sedastab Eve Noormets, toonitades, et keha peab korraks pingetest vabastama, kasv&otilde;i viieks minutiks. &Uuml;lih&auml;sti m&otilde;jub, kui olla pikali 15 minutit ja teha lisaks hingamisharjutusi.</p> <p>&ldquo;Sundasendid on v&auml;ga kompleksne probleem, millega kaasuvad paanika, depressioon ja &auml;revus, ent on samuti kehaliselt v&auml;ga h&auml;sti lahendatavad. Inimesed peavad olema valmis neile pakutud v&otilde;imalusi ja soovitusi vastu v&otilde;tma.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <h2>Proovi j&auml;rele!</h2> <p><b>Treenerina soovitab Eve Noormets v&auml;ga lihtsaid v&otilde;tteid, kuidas sundasenditest tingitud pingetest vabaneda.</b></p> <ul> <li>Heida selili. L&otilde;dvesta jalad, p&otilde;lved, puus, k&otilde;ht, k&auml;ed, peaopesad ― kogu keha.</li> <li>Hinga sisse. V&auml;lja hingates viid kehast v&auml;lja k&otilde;ik selle, mida sa ei vaja. Sisse hingates tood juurde seda, mida on vaja. P&uuml;sti t&otilde;ustes on pinged v&auml;lja hingatud ja sisse hingatud on uut j&otilde;udu, r&otilde;&otilde;mu vms.</li> <li>V&auml;ga paljud probleemid, ka kehaga seotud, on tegelikult peas. Seet&otilde;ttu v&otilde;iks panna korraks muusika valjuks ja raputada ennast nii k&otilde;vasti, kui annab. K&otilde;ik kohad l&auml;bi, et energia sees liikuma hakkaks.</li> <li>Kohvipausi ajal tee puusaringe, millest saab osa kogu keha.</li> <li>Klopi ennast, k&auml;ed pehmelt rusikas, korralikult l&auml;bi. Eriti rindkere, kuhu koonduvad &auml;revus, paanika ja n&auml;rvipinged. Piisab, kui igal tunnil korraks p&uuml;sti t&otilde;used ja end minut aega klopid. Tunned, et elu on juba hoopis teise kvaliteediga.</li> <li>Mine korraks v&auml;lja k&otilde;ndima, et kopsud liiguksid. Kontrolli &otilde;hku, mida sisse hingad. Liiguta kopsusid. Energia kehas ei tohi seista, see tuleb lahti raputada. Teha s&uuml;gavaid hingamisi.</li> <li>Otsi &uuml;les elur&otilde;&otilde;m. Kui oled r&otilde;&otilde;mus ja sul on j&otilde;udu, siis teed k&otilde;iki &otilde;igeid asju ja h&auml;sti. Kui miski on valesti, siis tuleb olla aus, olukorrale otsa vaadata ja lahendada. Kui sa ise lahendust ei n&auml;e, siis see ei t&auml;henda, et seda ei ole. Tuleb r&auml;&auml;kida. Alati on lahendus olemas.&nbsp;</li> </ul> <h2>Vaevused kulgevad ringiratast</h2> <p>&ldquo;Sundasendid ja nendest tingitud vaevused kasvavad aina kiiremini ja hoogsamalt, kuid pole tingitud vaid istuvast t&ouml;&ouml;st. Vahel tundub, et inimesed ei oskagi enam otseasendites istuda ― nii m&otilde;nus on end kerra t&otilde;mmata t&ouml;&ouml;laua taga, diivanil, tugitoolis&hellip;,&rdquo; nendib ka <b>F&uuml;sioteraapiakeskuse terapeut Kaia Otti. </b>&ldquo;Muidugi on tore, kui elu on mugav, aga see ei tohiks kujuneda peamiseks. Mina v&otilde;rdlen sundasendeid tihti bonsai vormimisega ― inimesed sunnivad end ise k&otilde;veraks ja seda juba maast madalast!&rdquo; Enamasti ei m&otilde;elda, et sundasenditest tingitud vaevustest hakkavad eelk&otilde;ige kimbutama:<b></b></p> <ul> <li>alaseljavalud</li> <li>kaelavalud</li> <li>peavalud</li> <li>puusavalud</li> </ul> <p>Kui valu on muutunud &ldquo;n&auml;rivaks&rdquo;, teravaks-&auml;kiliseks nagu &ldquo;keegi pussitaks selga&rdquo;, pidevaks (2-3 n&auml;dalat), ei lase magada, p&uuml;sti t&otilde;usta, k&uuml;kitada (ei saa sokke jalga), siis tuleb abi otsida f&uuml;sioterapeudilt.</p> <p>&ldquo;Eks mugav ja laisk saab olla senikaua, kuni valu laseb seda olla. M&otilde;ni j&otilde;uab vastuv&otilde;tule olukorras, kus peab seinast tuge otsima ja on valmis tegema erinevaid harjutusi, peaasi, et valu kaoks. Kui k&otilde;ige suuremad vaevused on kadunud, siis h&auml;dasid enam ei m&auml;letata,&rdquo; t&otilde;deb f&uuml;sioterapeut, kelle kogemusist l&auml;htuvalt ei meenu abivajanule siis enam &uuml;kski harjutus. Vanad kombed ja harjumused hiilivad argiellu tagasi. Ring hakkab otsast peale.</p> <p>Siiski on aina rohkem neidki, kes m&otilde;tlevad terviseprobleeme ennetada, ent k&auml;ivitavaks j&otilde;uks on enamasti ikka isiklik valu. Selleks, et seesuguseid paineid edasi l&uuml;kata, soovitab Kaia Otti kontoris panna n&auml;iteks printer istumiskohast v&otilde;imalikult kaugele, kuskile koridori l&otilde;ppu v&otilde;i teisele korrusele, et oleks igal juhul vaja toolilt p&uuml;sti t&otilde;usta.</p> <p>&ldquo;Soodustage liikumist, aga &auml;rge sundige t&ouml;&ouml;tajaid kollektiivselt maratonil osalema,&rdquo; leiab f&uuml;sioterapeut, kes peab oluliseks, et tehakse s&uuml;venenult t&ouml;&ouml;d, kuid osatakse v&otilde;tta ka l&uuml;hikesi pause, mil on v&otilde;imalus istuda pallil, tasakaalupadjal v&otilde;i <i>bean bag</i>&rsquo;il. &ldquo;Elu on lihtne: kuni liigud, seni elad!&rdquo; r&otilde;hutab f&uuml;sioterapeut.<b></b></p> <p>&nbsp;</p> <p><strong>Eurofoundi 2019. aasta Euroopa Liidu riikide uuringus &ldquo;T&ouml;&ouml;tingimused ja t&ouml;&ouml;tajate tervis&rdquo;</strong> toodi v&auml;lja &uuml;heksa peamist terviseprobleemi nagu kuulmislangus, lihasvalud, v&auml;simus jms. Keskmiselt kaks t&ouml;&ouml;tajat teatas, et nad on uuringule eelnenud aasta jooksul paari terviseprobleemi kogenud. Seejuures ilmnes naistel rohkem tervisemuresid kui meestel. Enim oli terviseprobleeme Balti riikides ja P&otilde;hjamaades. Samas 83% t&ouml;&ouml;tajatest v&auml;itis, et neil ei ole kroonilisi tervisemuresid. 17% krooniliste haiguste p&otilde;dejatest tunnistas, et haigus neid igap&auml;evaselt ei takista, ent 1,5% on t&ouml;&ouml;tamine piiratud.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajatel paluti hinnata oma tervist skaalal 0-4 (&ldquo;&uuml;ldiselt v&auml;ga halb&rdquo; kuni &ldquo;&uuml;ldiselt v&auml;ga hea&rdquo;), siis keskmiselt hinnati see numbrile 3. Vaid Balti riikide t&ouml;&ouml;tajad pidasid oma tervist v&otilde;rreldes teiste EL-i riikide k&uuml;sitletutega keskmisest halvemaks. Samas selgus, et &Uuml;hendkuningriigi ja Iirimaa t&ouml;&ouml;tajad pidasid oma tervist k&otilde;ige paremaks.</p> <p>&Uuml;ldiselt hindavad EL- i riikide mehed v&otilde;rreldes naistega oma tervist paremaks kui see tegelikult v&otilde;ib olla. Naised nimetavad, et neil on rohkem kroonilisi haigusi.</p> <p><b>Tabel:</b>&nbsp;Krooniliste terviseprobleemide t&otilde;ttu osaliselt piiratud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tajad, l&auml;htuvalt soost ja riikide grupist.</p> <p>Krooniliste terviseprobleemide hulka on arvestatud k&otilde;ik k&uuml;sitletud, kelle haigus v&otilde;i terviseprobleem oli v&auml;ldanud rohkem kui kuus kuud.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/29 tabel.PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-29 tabel.PNG" /></a></p> <p><b>Uuring jagas EL-i riigid j&auml;rgmisteks gruppideks:</b></p> <p><b>Anglophone</b>: Iirimaa, &Uuml;hendkuningriigid</p> <p><b>Baltimaad (Baltic):</b> Eesti, L&auml;ti, Leedu</p> <p><b>Kesk-ja Ida-Euroopa (Central-Easten):</b> Bulgaaria, Horvaatia, T&scaron;ehhi, Ungari, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia</p> <p><b>Mandri-Euroopa (Continental): </b>Austria, Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Luxemburg, Holland</p> <p><b>P&otilde;hjamaad (Northern):</b> Taani, Soome, Rootsi</p> <p><b>L&otilde;una-Euroopa (Southern)</b>: K&uuml;pros, Kreeka, Itaalia, Malta, Portugal, Hispaania</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: Pexels</b></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2874Luu- ja lihaskonna vaevused ning töötervishoid ja tööohutus põllumajanduses: biomehaanilise riski hindamise probleemid2020-12-03<p>&Uuml;le kolmandiku kogu maailma t&ouml;&ouml;j&otilde;ust t&ouml;&ouml;tab p&otilde;llumajanduses &ndash; valdkonnas, kus on suur luu- ja lihaskonna vaevuste risk. T&ouml;&ouml; mitmekesisus teeb riskihindamise keeruliseks.</p> <div class="field field-name-body field-type-text-with-summary field-label-hidden"> <div class="field-item even"> <p>Uues dokumendis kirjeldatakse, kuidas Itaalia t&ouml;&ouml;ohutusamet INAIL on aidanud standardida biomehaanilise riski hindamist korduvate t&ouml;&ouml;tegevuste kontroll-lehe kaudu.</p> <p>Dokumendis uuritakse ka hiljuti v&auml;ljat&ouml;&ouml;tatud veebivahendi kasutamist, mis suurendab t&ouml;&ouml;tajate teadlikkust sellistest riskidest nagu &uuml;laj&auml;seme korduvliigutused puuviljasaagi koristusel.</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/publications/risk-assessment-upper-limb-musculoskeletal-disorders-agriculture-compared-experiences/view">Aruteludokument</a></p> <p>Lisateave:&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/publications/msds-agriculture-sector-identifying-risks-adopting-preventive-measures/view">luu- ja lihaskonna vaevuste riskide tuvastamine p&otilde;llumajandust&ouml;&ouml;s</a></p> <p><a href="https://healthy-workplaces.eu/en" target="_blank">Ametlik kampaania veebileht<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;</p> <p>Foto:&nbsp;<span>Pixabay</span></p> </div> <div class="field-item even"> <p></p> </div> </div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2871Uus video, kuidas ennetada luu- ja lihaskonna vaevusi töökohal2020-12-02<p>T&ouml;&ouml;ga seotud luu- ja lihaskonna vaevusi saab ennetada lihtsate meetmetega &ndash; kampaania &bdquo;<em>Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad v&auml;hendavad koormust</em>&ldquo; uus video selgitab, kuidas.</p> <p>Seda kokkuv&otilde;tlikku ja kergesti j&auml;lgitavat&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/et/media-centre/videos" target="_blank">videol&otilde;iku<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;peab n&auml;gema iga&uuml;ks, kes osaleb nende puuet, kroonilisi haigusseisundeid ja enneaegset pensionile j&auml;&auml;mist p&otilde;hjustada v&otilde;ivate valulike vaevuste t&otilde;kestamisel.</p> <p>Lisateave luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamise kohta t&ouml;&ouml;l: vt meie animategelane&nbsp;<a href="https://www.napofilm.net/en/napos-films/napo-lighten-load" target="_blank">Napo filmis&hellip; &bdquo;Kergenda kandamit&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>.</p> <p><a href="https://healthy-workplaces.eu/et/media-centre/videos" target="_blank">Kampaania video<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></p> <p><a href="https://healthy-workplaces.eu/en" target="_blank">Kampaania veebileht<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/watch-new-video-how-prevent-musculoskeletal-disorders-workplace">Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu amet</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2870Raskuste teisaldamise video2020-12-02<p>T&ouml;&ouml;inspektsioonil on valminud uus video raskuste k&auml;sitsi teisaldamise kohta. Video on nii info- kui &otilde;ppematerjaliks t&ouml;&ouml;tajatele ja t&ouml;&ouml;andjatele, selleks et juhtida t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;v&otilde;ime s&auml;ilitamise toetamisele, tervise s&auml;&auml;stmisele ning ohutule t&ouml;&ouml;keskkonnale. Vaata, kuidas Eesti jalgpallilegendid n&auml;itavad, kuidas t&otilde;sta raskusi nii, et j&auml;&auml;ks terveks.<br />Video on saadaval nii eesti kui vene keeles.</p> <p><iframe frameborder="0" height="315" src="https://www.youtube.com/embed/h62jYJhBDPg" width="560"></iframe></p> <p>T&auml;name video valmistajat Boom Productions O&Uuml;-d ja k&otilde;iki, kes aitasid kaasa video valmimisele - T&ouml;&ouml;f&uuml;sioteraapia, Veho Baltics, Tamec Profiriided, A.Le Coq, EJL ja muidugi Andres Oper, Mihkel Aksalu ja Liina P&auml;&auml;bo</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2868Kas kaugtöö kokkulepet saab lõpetada?2020-11-30<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Oleme juba kuid vahelduvalt teinud kaugt&ouml;&ouml;d. Oleme t&ouml;&ouml;tajatega s&otilde;lminud kaugt&ouml;&ouml; kokkuleppe, soetanud t&ouml;&ouml;vahendid ja b&uuml;room&ouml;&ouml;bli nii kontorisse kui ka inimestele koju. N&uuml;&uuml;d aga teatas &uuml;ks t&ouml;&ouml;tajatest, et ta ei saa naaberkrundil alanud ehituse t&otilde;ttu kodus t&ouml;&ouml;d teha, sest m&uuml;ra segab teda liialt. Kas t&ouml;&ouml;taja saab juba s&otilde;lmitud kaugt&ouml;&ouml; kokkuleppe &uuml;les &ouml;elda ja n&otilde;uda t&ouml;&ouml;tamist kontoris?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja: </i></b>Kaugt&ouml;&ouml; on t&ouml;&ouml;lepingu tingimus. Kui selles on korra kokku lepitud, siis saab seda muuta uue kokkuleppega, mitte niisama &uuml;les &ouml;elda. Kirjeldatud olukorras on t&ouml;&ouml;taja sisuliselt t&auml;itnud t&ouml;&ouml;andja ees oma kohustuse, mis tuleneb t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 15 lg 2 punktist 7 - t&ouml;&ouml;taja teatab viivitamata t&ouml;&ouml;andjale t&ouml;&ouml;takistusest v&otilde;i selle tekkimise ohust ning v&otilde;imaluse korral k&otilde;rvaldab tekkinud v&otilde;i tekkiva takistuse erikorralduseta.&nbsp;</p> <p>Kirjeldatud juhul ei saa t&ouml;&ouml;taja takistust ise k&otilde;rvaldada. J&auml;relikult tuleb koost&ouml;&ouml;s t&ouml;&ouml;andjaga leida lahendused, kuidas t&ouml;&ouml;tamist siiski j&auml;tkata saaks - kas t&ouml;&ouml;andja saaks ehituse ajaks siiski v&otilde;imaldada t&ouml;&ouml;tamist kontoris; ta on valmis otsima t&ouml;&ouml;tajale muu rendipinna, kus t&ouml;&ouml;taja saaks tavap&auml;rasel t&ouml;&ouml;ajal t&ouml;&ouml;d teha v&otilde;i muudetakse n&auml;iteks t&ouml;&ouml;aega selliselt, et t&ouml;&ouml;tamine toimuks enne ja p&auml;rast naabri aktiivseid ehitust&ouml;id. K&otilde;ik sellised kokkulepped on t&ouml;&ouml;suhetes v&otilde;imalikud ja lubatud, kuid eeldavad l&auml;bir&auml;&auml;kimisi ning kindlasti ka m&otilde;lemalt poolelt lahendustele orienteeritust.&nbsp;</p> <p>Analoogia on siin olukorraga, kui t&ouml;&ouml;taja on t&ouml;&ouml;andja kontoris, aga seal algavad ehitust&ouml;&ouml;d ning m&uuml;ra t&otilde;ttu ei saa kontoris t&ouml;&ouml;tamist j&auml;tkata, sest see kahjustaks t&ouml;&ouml;taja tervist. Tavaliselt kasutatakse sel juhul lahendusena teise t&ouml;&ouml;tamiskoha leidmist, ajutist kolimist v&otilde;i suunatakse t&ouml;&ouml;taja tema n&otilde;usolekul kaugt&ouml;&ouml;le. N&uuml;&uuml;d on aga t&ouml;&ouml;tajal kodus tekkinud t&ouml;&ouml;keskkonna uued riskid, mille maandamiseks tuleb koost&ouml;&ouml;s t&ouml;&ouml;andjaga lahendused leida.</p> <p><a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/Kaugtoo">Vaata ka kaugt&ouml;&ouml; juhist, milles k&auml;sitletakse peamisi kaugt&ouml;&ouml;ga seotud teemasid</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2865Millal võib töötaja koroona põdemise järel tööle minna?2020-11-27<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meie t&ouml;&ouml;taja oli haiguslehel koroonaviirusega juba kolm n&auml;dalat. Enam s&uuml;mptomeid tal pole, aga test on ikka positiivne. Perearst &uuml;tleb, et ta v&otilde;ib t&ouml;&ouml;le minna, sest test v&otilde;ib n&auml;idata positiivset tulemust veel kuni 90 p&auml;eva. Kas t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;le asuda?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Silja Soon, T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve osakonna juhataja: </i></b>Perearst on meditsiinivaldkonna ekspert, kelle arvamust ja otsust saab ja peab t&ouml;&ouml;andja aktsepteerima. Praegusel juhul tuleb t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le lubada, kuigi testi tulemus on j&auml;tkuvalt positiivne.&nbsp;</p> <p>T&auml;psemalt on kirjas <a href="https://www.perearstiselts.ee/covid-19/perearst/terviseamati-juhised/perearsti-tegevusjuhised">Eesti Perearstide Seltsi suunistest perearstidele</a>. Juhises on selgelt &ouml;eldud, et kuigi patsient ei ole enam nakkusohtlik, v&otilde;ib tema SARS-CoV-2 PCR anal&uuml;&uuml;si tulemus olla positiivne veel mitmeid n&auml;dalaid. Seet&otilde;ttu ei suuna perearstid ka inimest enam korduvale testimisele enne t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehe l&otilde;ppemist.&nbsp;</p> <p>Viiruse leviku v&auml;ltimiseks t&ouml;&ouml;keskkonnas hinnake bioloogilise ohuteguri esinemise t&otilde;en&auml;osust ning v&otilde;tke vajadusel tarvitusele meetmed, mis aitaksid ohtu ennetada. Vaata ka: "<a href="https://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/Koroonaviirus-kui-bioloogiline-ohutegur" target="_blank">Koroonaviirus kui bioloogiline ohutegur</a>"</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2864Kodukontorisse siirdumise ABC tööandjale2020-11-26<p>Peate saatma oma t&ouml;&ouml;tajad kiirelt kaugt&ouml;&ouml;le? Kaugt&ouml;&ouml; tegemiseks tuleb s&otilde;lmida kokkulepe, mida eeldab seadus,<a href="file:///C:/Users/Riho.Valk/AppData/Local/Microsoft/Windows/INetCache/Content.Outlook/LPIRVIS5/Peate%20saatma%20oma%20t%C3%B6%C3%B6tajad%20kiirelt%20kaugt%C3%B6%C3%B6le%20(002).docx#_ftn1" title="">[1]</a> ent on m&otilde;istetav, et kiirete otsuste langetamisel ei pruugi k&otilde;ik eeltoodud seaduse n&otilde;uded kohe t&auml;idetud olla. &Uuml;hest k&uuml;ljest tuleb tagada, et t&ouml;&ouml; saaks tehtud, ent samas tuleb veenduda selles, et inimestel oleksid t&ouml;&ouml;tamiseks ka m&otilde;istlikud tingimused. Alustada tuleks teavitamisest, milles tehakse ettepanek siirduda kaugt&ouml;&ouml;le.</p> <h2>Soovitame tegutseda sellises j&auml;rjekorras:</h2> <p><b>1.&nbsp;</b><b>T&ouml;&ouml;andja saadab t&ouml;&ouml;tajatele e-kirjaga&nbsp;teavituse/selgituse</b>, kus peaks olema kirjas:</p> <ul> <li><b>Selgitus</b>, miks tuleb j&auml;&auml;da kaugt&ouml;&ouml;le; miks, mis ajast ning kui kauaks eelduslikult;</li> <li><b>Kas ja millised t&ouml;&ouml;vahendid v&otilde;ib kaasa v&otilde;tta</b>?&nbsp;Millised t&ouml;&ouml;vahendid on lubatud koju viia (nt s&uuml;learvuti, tahvel, kuvar, t&ouml;&ouml;tool, klaviatuur, hiir jms) ning millal tuleb need kontorisse tagastada; Keda ja kuidas tuleb teavitada ajutiselt koju viidud t&ouml;&ouml;andja varast;</li> <li><b>T&ouml;&ouml;aeg</b>&nbsp;- kas s&auml;ilib senine t&ouml;&ouml;aja korraldus v&otilde;i on v&otilde;imalikud erikokkulepped, kellega kokkulepe tuleb s&otilde;lmida?</li> <li>Kuidas toimub&nbsp;<b>t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja arvestus kaugt&ouml;&ouml;l</b>, kas see erineb tavap&auml;rasest arvestusest?</li> <li><b>Milliste e-lahenduste/kanalite vahendusel</b> toimub suhtlus t&ouml;&ouml;andja esindaja, kolleegide, &otilde;pilaste, klientide, partneritega?</li> <li>Kuidas&nbsp;tagatakse&nbsp;<b>isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemise turvalisus</b>, soovitused t&ouml;&ouml;tajale, mida ta j&auml;lgima peab.</li> <li><b>Kuidas t&ouml;&ouml;taja saab ise j&auml;lgida</b>, et tema&nbsp;kodukontori t&ouml;&ouml;koht oleks sobiv&nbsp;ja ei kahjustaks tervist, millele t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata? Kellega saab &uuml;hendust v&otilde;tta, kui soovitakse abi t&ouml;&ouml;koha ergonoomiliseks kujundamiseks (nt t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist, t&ouml;&ouml;keskkonnavolinik, t&ouml;&ouml;tajate usaldusisik, personalispetsialist jne.). Kas t&ouml;&ouml;tajatele viiakse mingi aja jooksul l&auml;bi t&auml;iendav juhendamine nt video teel? Viidata v&otilde;ib ka soovitustele t&ouml;&ouml;koha kujundamiseks, nt siin&nbsp;<a href="https://xn--tfsioteraapia-imba1h.ee/blogi/kui-tervislik-on-sinu-kodukontor">https://xn--tfsioteraapia-imba1h.ee/blogi/kui-tervislik-on-sinu-kodukontor</a></li> <li>Kas, kes ja mis tingimustel v&otilde;ib&nbsp;k&auml;ia <b>ajutiselt kontoris</b>?</li> <li><b>Kas ja milliseid kulusid t&ouml;&ouml;andja h&uuml;vitab</b>&nbsp;seoses kodus t&ouml;&ouml;tamisega ning kui suures m&auml;&auml;ras? Nt internetikasutus, elektritarbimine vms. &nbsp;Keda ja millal teavitada eelduslikult tekkida v&otilde;ivatest kuludest?</li> </ul> <p>T&ouml;&ouml;tajale tuleb meelde tuletada, et ta ei saa eeldada, et t&ouml;&ouml;andja h&uuml;vitab t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 40 l&otilde;ikest 1 tulenevalt eelneva koosk&otilde;lastuseta soetatud vara v&otilde;i tehtud kulud.</p> <p><b>2.&nbsp;</b>Kindlasti tuleb kirja panna,&nbsp;<b>mis saab juhul, kui t&ouml;&ouml;tajal esinevad takistused kaugt&ouml;&ouml; tegemiseks</b>&nbsp;(nt vajadus laste eest hoolitseda vms). Keda ja mis aja jooksul tuleb ilmnenud probleemist teavitada?Paluge t&ouml;&ouml;tajatel kohe teha ettepanekuid, kuidas ta saaks t&ouml;&ouml;d takistusteta teha. Kui t&ouml;&ouml;taja j&auml;&auml;b lahenduste v&auml;ljapakkumisest h&auml;tta, tuleb koost&ouml;&ouml;s t&ouml;&ouml;andjaga leida lahendused, kuidas siiski t&ouml;&ouml;d teha saaks - kas oleks v&otilde;imalik teatud tingimustel t&ouml;&ouml;tada kontoris; t&ouml;&ouml;andja otsib muu rendipinna, kus t&ouml;&ouml;taja saaks tavap&auml;rasel t&ouml;&ouml;ajal t&ouml;&ouml;d teha; muudetakse t&ouml;&ouml;aega nii, et t&ouml;&ouml;tamine toimuks enne ja p&auml;rast takistuse esinemist. K&otilde;ik sellised kokkulepped on t&ouml;&ouml;suhetes v&otilde;imalikud ja lubatud, kuid eeldavad l&auml;bir&auml;&auml;kimisi ning kindlasti ka m&otilde;lemalt poolelt lahendustele orienteeritust.&nbsp;</p> <p>3. Kui teavitus on v&auml;lja saadetud, siis tuleks koost&ouml;&ouml;s t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti ja t&ouml;&ouml;keskkonnavolinike v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajate usaldusisikuga l&auml;bi arutada,&nbsp;<b>kuidas oleks v&otilde;imalik kaugt&ouml;&ouml; t&ouml;&ouml;kohti hinnata</b>.&nbsp;</p> <p>Kas saaks kasutada l&uuml;hikest k&uuml;simustikku, laadida piltide/videoid t&ouml;&ouml;kohast keskkonda, et anda kiire hinnang t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tingimustele kodus. Kuidas toimida siis, kui tingimused ei vasta &uuml;ldse ergonoomilise t&ouml;&ouml;koha n&otilde;uetele ja on selge, et sellise t&ouml;&ouml;tamisega t&ouml;&ouml;taja tervis v&otilde;ib halveneda?&nbsp;</p> <ul> <li>Kevadine kogemus n&auml;itab, et&nbsp;&uuml;ksi t&ouml;&ouml;tamine on keeruline paljudele t&ouml;&ouml;tajatele, sest suhtlus kolleegidega t&ouml;&ouml;keskkonnas on arvatust olulisem. Nii tuleks l&auml;bi m&otilde;telda, millise aja jooksul ja kuidas hinnatakse kaugt&ouml;&ouml;ga kaasnevat ps&uuml;hhosotsiaalset pinget ning kuidas inimesi toetada.&nbsp;</li> </ul> <p>Oluline on arvestada ka v&otilde;imalustega, et m&otilde;ni t&ouml;&ouml;taja keeldub kategooriliselt kaugt&ouml;&ouml; tegemisest, kuigi talle on pakutud erinevaid v&otilde;imalusi. Olukord v&otilde;ib p&auml;&auml;dida sellega, et kui kokkulepet ei saavutata ning t&ouml;&ouml;andja ei saa tagada t&ouml;&ouml;tamist senistel tingimustel, &uuml;tleb t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 91 l&otilde;ike 2 alusel ehk t&ouml;&ouml;andjapoolse rikkumise t&otilde;ttu, mis seisneb t&ouml;&ouml;ks sobiva t&ouml;&ouml;keskkonna v&otilde;imaldamata j&auml;tmises ehk t&ouml;&ouml;andja kohustuste t&auml;itmata j&auml;tmises.&nbsp;</p> <ul> <li><a href="https://tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/Kaugtoo">T&auml;iendava abimaterjali kaugt&ouml;&ouml; kohta koos juhistega leiate vastavast alamteemast</a></li> <li><a href="https://arileht.delfi.ee/news/uudised/asjatundja-soovitused-kuidas-jagada-kodukontori-kulusid-tooandja-ja-tootaja-vahel?id=89675941">Kaugt&ouml;&ouml;ga seotud kulude maksustamise teemal pikemalt&nbsp;</a></li> <li><a href="https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/erisoodustused/kodukontori-kulude-maksustamisest ">Lisaks Maksu- ja Tolliameti selgitus kodukontori maksustamisest&nbsp;</a></li> </ul> <div><br clear="all" /><hr width="33%" size="1" /> <div> <p><a href="file:///C:/Users/Riho.Valk/AppData/Local/Microsoft/Windows/INetCache/Content.Outlook/LPIRVIS5/Peate%20saatma%20oma%20t%C3%B6%C3%B6tajad%20kiirelt%20kaugt%C3%B6%C3%B6le%20(002).docx#_ftnref1" title="">[1]</a> T&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 6 l&otilde;ige 4 koosm&otilde;jus l&otilde;ikega 9 eeldab kaugt&ouml;&ouml; tegemiseks kindlasti kirjalikku kokkuleppe s&otilde;lmimist. Lisaks kohustab t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse &sect; 12 l&otilde;ige 1 t&ouml;&ouml;andjat tagama t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmise igas t&ouml;&ouml;ga seotud olukorras. Sellele vastab TTOS &sect; 14 l&otilde;ike 1 punktis 1 nimetatud t&ouml;&ouml;taja kohustus osaleda ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel, j&auml;rgides t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;udeid.</p> </div> </div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=286362 peresõbralikku ettevõtet said ministritelt tunnustused2020-11-25<p><b>Sotsiaalminister Tanel Kiik ja rahvastikuminister Riina Solman andsid t&auml;na videosilla vahendusel toimunud tunnustus&uuml;ritusel 62 t&ouml;&ouml;andjale &uuml;le peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgised. Nende seast&nbsp;p&auml;lvis t&auml;navu l&otilde;ppm&auml;rgise 34 t&ouml;&ouml;andjat, kes on l&auml;binud keskmiselt kahe ja poole aasta pikkuse p&otilde;hjaliku programmi, eesm&auml;rgiga muuta oma t&ouml;&ouml;keskkond pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikumaks.&nbsp;</b>&nbsp;</p> <p>Sotsiaalminister <b>Tanel Kiige</b> s&otilde;nul k&auml;tkeb t&ouml;&ouml;taja- ja peres&otilde;bralikkus endas ka paindlikkust t&ouml;&ouml; tegemise ajas ja kohas. &ldquo;Koroonaviiruse leviku t&otilde;kestamine on esitanud t&ouml;&ouml;andjatele t&otilde;sise v&auml;ljakutse organisatsiooni t&ouml;&ouml; korraldamisel ja ka t&auml;navune tunnustus&uuml;ritus on ohutuse tagamiseks &uuml;le viidud veebi. Praeguses situatsioonis, kus inimeste tervise hoidmiseks tuleb hoida distantsi ja korraldada t&ouml;&ouml; v&otilde;imalusel kodukontorist, on kindlasti olnud eelis t&ouml;&ouml;taja- ja peres&otilde;bralikel t&ouml;&ouml;andjatel, kes on juba varasemalt juurutanud paindlikke t&ouml;&ouml; tegemise vorme. Tulevikut&ouml;&ouml; h&otilde;lmab endas ka muutusi t&ouml;&ouml; tegemise kohas ja viisides ning t&auml;navune v&auml;ljakutsete rohke aasta on selle meile l&auml;hemale toonud,&ldquo; lausus Kiik.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Rahvastikuminister <b>Riina Solman</b> s&otilde;nas, et mitme aasta pikkuses arenguprogrammis osalevad ettev&otilde;tted on k&otilde;ik teinud suure t&ouml;&ouml; ja v&auml;&auml;rivad tunnustust. &ldquo;T&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamise v&otilde;imalused on muutunud inimestele t&ouml;&ouml;koha valikul j&auml;rjest olulisemaks ja ka t&ouml;&ouml;andjad on seda &uuml;ha enam m&otilde;istma hakanud. R&otilde;&otilde;m on t&otilde;deda, et aasta-aastalt on kasvanud programmis osalevate t&ouml;&ouml;andjate peres&otilde;bralikkuse tase ja inimesed ei pea tegema valikuid t&ouml;&ouml; v&otilde;i pere vahel, vaid saavad neid rolle edukalt &uuml;hendada,&rdquo; r&auml;&auml;kis Solman.&nbsp;&nbsp;</p> <p>L&otilde;ppm&auml;rgise kuldtaseme p&auml;lvisid t&auml;navu ACNielsen Eesti O&Uuml;, Admiral Markets AS, Agapics AS,&nbsp;AS Estiko-Plastar, AS Helmes, AS SEB Pank, Bondora Group AS, Fortumo O&Uuml;, Keskkonnaministeerium,&nbsp;Lennuliiklusteeninduse AS, Mandatum Life Insurance Company Ltd Eesti Filiaal, P&auml;&auml;steamet, Wunder Estonia O&Uuml; ja Omniva (Eesti Post AS). H&otilde;betaseme p&auml;lvisid PZU Kindlustus, ABB AS, Astro Baltics O&Uuml;, Brightspark O&Uuml;, Estanc AS, H&auml;irekeskus, Keskkonnaagentuur, K&auml;o Tugikeskus, Morek IT O&Uuml;, P&otilde;ltsamaa Vallavalitsus, Ridango AS, SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor, SA Elva Laste- ja Perekeskus, SA Eesti Meremuuseum, S&uuml;dameapteek ja Tartu Kutsehariduskeskus. Pronkstaseme p&auml;lvisid AS Go Group,&nbsp;SA Harju Ettev&otilde;tlus- ja Arenduskeskus, Innopolis Insenerid O&Uuml; ja AS Valdek.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja algm&auml;rgisega tunnustati 28 t&ouml;&ouml;andjat, kes on l&auml;binud eelhindamise ja koostanud j&auml;rgnevateks aastateks tegevuskava organisatsiooni t&ouml;&ouml;kultuuri arendamiseks. Algm&auml;rgise saanud t&ouml;&ouml;andjatega saab tutvuda <a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tootamist-toetavad-tegevused/Peresobralik-tooandja/Peresobraliku-tooandja-margis/Tooandjad-kes-osalevad-margise-taotlemisel">siin</a>.&nbsp;</p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programm kestab 1,5-3 aastat, misj&auml;rel v&auml;ljastatakse organisatsioonile l&otilde;ppm&auml;rgis, kas pronks-, h&otilde;be- v&otilde;i kuldtasemel. Konsulteerimis- ja hindamisprotsess k&auml;tkeb endas t&ouml;&ouml;elu erinevaid aspekte, alates v&auml;rbamisest kuni t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamiseni, h&otilde;lmates muu hulgas t&ouml;&ouml;tajate tunnustamist ja professionaalse arengu toetamist ning organisatsiooni hea t&ouml;&ouml;keskkonna, suhtlemiskliima, organisatsioonikultuuri ja info liikumise tagamist.</p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programmi on ellu kutsunud Sotsiaalministeerium koost&ouml;&ouml;s Civitta Eesti AS-iga. 2017. aastast v&auml;lja antavat m&auml;rgist saavad taotleda nii t&ouml;&ouml;andjad era- ja avalikus sektoris kui ka kodaniku&uuml;hendused.</p> <p>Fotod virtuaalsest tunnustus&uuml;ritusest: <a href="https://bit.ly/33el4Ky">https://bit.ly/33el4Ky</a></p> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2861„Hea töökeskkond 2020“ tunnustuse pälvis Ericsson Eesti2020-11-25<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon tunnustab igal aastal ettev&otilde;tteid hea t&ouml;&ouml;keskkonna arendamise eest. Sel aastal hinnati auhinna v&auml;&auml;riliseks Ericsson Eesti.</b></p> <p><b>&nbsp;</b></p> <p>Auhinna andis &uuml;le T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor Maret Maripuu. &bdquo;T&auml;navune aasta on t&otilde;stnud hea ja t&ouml;&ouml;tajatest hooliva t&ouml;&ouml;keskkonna j&otilde;uliselt esiplaanile. Seekordne v&otilde;itja Ericsson Eesti on hea n&auml;ide sellest, kuidas t&ouml;&ouml;tajaid kaasates on v&otilde;imalik &uuml;les ehitada h&auml;stitoimiv t&ouml;&ouml;ohutuss&uuml;steem,&ldquo; &uuml;tles ta. Maripuu s&otilde;nul paluti sel aastal konkursil osalejatel kirjeldada v&auml;hemalt &uuml;ht head koroonaviiruse leviku t&otilde;kestamise praktikat t&ouml;&ouml;keskkonnas. &bdquo;On ilmne, et Ericsson Eesti on v&otilde;tnud t&otilde;siselt vajadust t&otilde;kestada viiruse levikut. Nad on t&ouml;&ouml; &uuml;mber korraldanud nii, et t&ouml;&ouml;tajad puutuksid v&otilde;imalikult v&auml;he kokku nii t&ouml;&ouml;tades kui puhkepauside ajal, saadaval on isikukaitsevahendid,&ldquo; tunnustas Maripuu.&nbsp;</p> <p>Ericsson Eesti v&auml;&auml;rtustab ohutut ja tervist hoidvat t&ouml;&ouml;keskkonda. Edu v&otilde;tmeks on t&ouml;&ouml;tajate kaasamine hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomisse ja hoidmisse, nende ettepanekuid hinnatakse ja v&otilde;etakse t&otilde;siselt. Ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonna meeskond on motiveeritud ja huvitatud hea t&ouml;&ouml;keskkonna pidevasse arengusse panustamisest. Probleemid arutatakse l&auml;bi ning otsitakse k&otilde;igile sobivaid lahendusi.&nbsp;</p> <p>Koroonaviiruse leviku t&otilde;kestamiseks p&uuml;&uuml;takse v&auml;hendada kontakte - t&ouml;&ouml; on korraldatud selliselt, et erinevad vahetused kokku ei puutu. Kontoris on inimesed jagatud kolme vahetusse, et oleks v&otilde;imalik distantsi hoida. M&otilde;eldud on kontaktide v&auml;hendamisele ka &uuml;ldkasutatavates ruumides.&nbsp;</p> <p>Ericsson Eesti personalijuhi Katri J&uuml;rine s&otilde;nul on turvaline, ohutu ning professionaalne t&ouml;&ouml;koht oluline osa igap&auml;eva t&ouml;&ouml;elust. &bdquo;Meie jaoks on t&ouml;&ouml;tajate heaolu ja hea t&ouml;&ouml;keskkond v&auml;ga olulised, juhtkond teadvustab vajadust tagada ohutut t&ouml;&ouml;keskkonda ja t&ouml;&ouml;tingimusi, ning see on strateegiline valdkond inimeste juhtimises,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;See auhind on tunnustuseks k&otilde;igile meie t&ouml;&ouml;tajatele, kellega koos oleme loonud hea t&ouml;&ouml;keskkonna meie ettev&otilde;ttes,&ldquo; lisas ta.</p> <p>&bdquo;Hea T&ouml;&ouml;keskkond&ldquo; tunnustusega soovib T&ouml;&ouml;inspektsioon t&otilde;sta esile ettev&otilde;tteid, kus v&auml;&auml;rtustatakse t&ouml;&ouml;tajate tervist s&auml;&auml;stvat t&ouml;&ouml;keskkonda ja ohutut t&ouml;&ouml;tamist. Auhinda antakse v&auml;lja kuuendat korda. Varasemalt on hea t&ouml;&ouml;keskkonna auhinna saanud Crystalsol ja Tallinna Vesi (2015), Saku Metall, Harju Elekter Teletehnika (2016), Baltic Oil Service ja Derivco Estonia (2017), Bonava ja Saaremaa Piimat&ouml;&ouml;stus (2018), Insly O&Uuml; ja Elisa Eesti (2019). Auhinna kohta saab rohkem lugeda siit&nbsp;<a href="https://protect2.fireeye.com/v1/url?k=acc13446-f35a0d0b-acc174dd-86b568293eb5-a16c9a6b37fe5a09&amp;q=1&amp;e=9a854ed5-22ed-4608-84d7-5bf760d23702&amp;u=https%3A%2F%2Fwww.ti.ee%2Fet%2Fteavitustegevus-infomaterjalid%2Fhea-tookeskkond-auhind" target="_blank">https://www.ti.ee/et/teavitustegevus-infomaterjalid/hea-tookeskkond-auhind</a>&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/HT20.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-HT20.jpg" /></a></p> <p><b>Fotol</b> T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor Maret Maripuu, Ericsson Eesti personalijuht Katri J&uuml;rine ning Ericsson Eesti t&ouml;&ouml;ohutusjuht Semjon Galajev.<i>&nbsp;</i></p> <p><i>Kristel Abel<br /></i><i>Meedian&otilde;unik</i></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2860Mida teha, kui ma kodukontoris tööd teha ei saa?2020-11-25<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Kuidas ma peaksin edasi k&auml;ituma, kui t&ouml;&ouml;andja sulges koroonaviiruse leviku t&otilde;kestamiseks kogu kontori ja k&auml;skis sellest n&auml;dalast k&otilde;igil kaugt&ouml;&ouml;d teha? Kaasa anti k&uuml;ll arvuti, kuvar ja tool, aga ma ei saa siiski kodus tegelikult t&ouml;&ouml;d teha, sest peres on hooldamist vajav vanainimene ning kaks alla kolmeaastast last.</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</i></b> Eestis kehtiva &otilde;iguskorra kohaselt saab kaugt&ouml;&ouml; toimuda &uuml;ksnes poolte kokkuleppel. T&ouml;&ouml;andja ei saa &uuml;hepoolselt sundida kaugt&ouml;&ouml; tegemist ja t&ouml;&ouml;taja teiselt poolt ei saa seda n&otilde;uda. Kaugt&ouml;&ouml; kokkulepe on v&otilde;imalik s&otilde;lmida nii kirjalikult kui suuliselt, kuid t&ouml;&ouml;lepingu seadus eeldab siiski kirjalikus vormis kokkuleppe s&otilde;lmimist.&nbsp;</p> <p>K&uuml;simuses kirjeldatud olukorras tuleks t&ouml;&ouml;andjale esimesel v&otilde;imalusel v&auml;hemalt e-kirjaga teada anda, et t&ouml;&ouml; tegemine kaugt&ouml;&ouml;na ei ole v&otilde;imalik ning pakkuda enda poolt v&otilde;imalikud lahendused, millistel tingimustel t&ouml;&ouml;suhe siiski j&auml;tkuda saaks. N&auml;iteks oleks v&otilde;imalus pakkuda, et kuna suurem osa t&ouml;&ouml;tajaid teevad meelsasti kaugt&ouml;&ouml;d, siis t&ouml;&ouml;andja korraldaks nii, et konkreetne t&ouml;&ouml;taja saaks j&auml;tkata t&ouml;&ouml;tamist kontoris ehk t&ouml;&ouml;andja avaks kontori osaliselt.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja leiab, et kontori osaline avamine on probleemne ehk kaasnevad kulud, mis &uuml;he t&ouml;&ouml;taja puhul on ebaproportsionaalselt suured, siis v&otilde;iks t&ouml;&ouml;andja kaaluda t&ouml;&ouml;taja jaoks &uuml;ksiku t&ouml;&ouml;ruumi &uuml;&uuml;rimist ehk t&ouml;&ouml;andja kaaluks, millised kulud on tema jaoks optimaalsemad.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;tajale sobib, siis v&otilde;ib lahenduseks olla ka t&ouml;&ouml;aja muutmine, mis v&otilde;imaldaks kodus t&ouml;&ouml;tamist n&auml;iteks aegadel, kui segavaid faktoreid on v&auml;hem ja keskendumine v&otilde;imalik. &Uuml;hiselt arutades v&otilde;ib leida veel v&otilde;imalusi, mis toetaksid t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml; j&auml;tkamist kodus, nt summutavate vaheseinte muretsemine t&ouml;&ouml;andja poolt vms, mis eeldab juba ka kodu kui t&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamist tervikuna.</p> <p>Kui kokkuleppele siiski ei j&otilde;uta ning t&ouml;&ouml;andja ei saa tagada t&ouml;&ouml;tamist senistel tingimustel, siis v&otilde;ib olukord p&auml;&auml;dida t&ouml;&ouml;tajapoolse t&ouml;&ouml;lepingu erakorralise &uuml;les&uuml;tlemisega t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 91 l&otilde;ike 2 alusel ehk t&ouml;&ouml;andjapoolse rikkumise t&otilde;ttu, mis seisneb t&ouml;&ouml;ks sobiva t&ouml;&ouml;keskkonna v&otilde;imaldamata j&auml;tmises ehk t&ouml;&ouml;andja kohustuste t&auml;itmata j&auml;tmises.</p> <p>Loe ka: <a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19">Korduma Kippuvad K&uuml;simused&nbsp;COVID-19 teemal</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2859XXII Töötervishoiupäev keskendub luu- ja lihaskonna vaevuste ennetusele2020-11-24<p><b>Teisip&auml;eval, 24. novembril toimub XXII T&ouml;&ouml;tervishoiup&auml;eva aastakonverents, sedakorda virtuaalselt. Konverentsil kuulutatakse v&auml;lja &bdquo;Hea t&ouml;&ouml;keskkond 2020&ldquo; auhinnasaaja.</b>&nbsp;</p> <p>Seekordne t&ouml;&ouml;tervishoiu aasta tipps&uuml;ndmus keskendub luu- ja lihaskonna vaevustele. T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori <b>Maret Maripuu </b>s&otilde;nul on luu- ja lihaskonna vaevused &uuml;ks k&otilde;ige tavalisemaid t&ouml;&ouml;ga seotud terviseprobleeme meil ja Euroopas, m&otilde;jutades miljoneid t&ouml;&ouml;tajaid ning minnes t&ouml;&ouml;andjatele maksma miljardeid eurosid aastas.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Sel aastal on t&ouml;&ouml;tervishoid olnud COVID-19 leviku t&otilde;ttu enneolematu t&auml;helepanu all. Samas ei tohi &auml;ra unustada n-&ouml; teada-tuntud probleeme t&ouml;&ouml;keskkonnas. &Uuml;ks suurimaid neist on luu- ja lihaskonna vaevused, mis sageli tulenevad t&ouml;&ouml;v&otilde;tetest ja t&ouml;&ouml;keskkonnast. Erilist t&auml;helepanu tuleb p&ouml;&ouml;rata &otilde;igetele t&ouml;&ouml;v&otilde;tetele haigestumiste t&otilde;usu ajal, et suurenenud t&ouml;&ouml;koormusega paremini toime tulla,&ldquo; r&otilde;hutas ta. &bdquo;Praegu on paljud t&ouml;&ouml;tajad siirdunud kodukontoritesse., ent sealsed tingimused ei pruugi olla ergonoomilised. Seet&otilde;ttu tuleb j&auml;lgida oma t&ouml;&ouml;asendit ning teha korrap&auml;raselt puhke- ja sirutuspause,&ldquo; lisas Maripuu.&nbsp;</p> <p>Konverentsip&auml;eva on koondatud k&otilde;ik oma valdkonna uudised.&nbsp; T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve osakonna juhataja&nbsp;Silja Soon annab &uuml;levaate f&uuml;sioloogilisest ohutegurist Eesti t&ouml;&ouml;keskkonnas. Eesti Taastusarstide Seltsi ja Ida-Tallinna keskhaigla taastusarst&nbsp;dr Eve Sooba jagab soovitusi tugi- ja liikumiselundkonna vaevuste ennetamiseks. Kiropraktik&nbsp;Gerly Truuv&auml;&auml;rt k&otilde;neleb kroonilistest vs.&nbsp;akuutsetest luu- ja lihaskonna probleemidest t&ouml;&ouml;keskkonnas. T&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;v&otilde;ime hindamise metoodik&nbsp;Hille Maas r&auml;&auml;gib luu- ja lihaskonna vaevustest seoses t&ouml;&ouml;v&otilde;imega. Ericsson Eesti t&ouml;&ouml;ohutusjuht&nbsp;Semjon Galajev jagab ettev&otilde;tte h&auml;id praktikad luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamisel.&nbsp;</p> <p>Esmaesitlusele tuleb <a href="https://youtu.be/h62jYJhBDPg ">T&ouml;&ouml;inspektsiooni v&auml;rske video&nbsp;raskuste k&auml;sitsi teisaldamisest</a></p> <p><a href="https://worksup.com/app#id=TOOTERVIS">Konverentsi on v&otilde;imalik j&auml;lgida veebi vahendusel&nbsp;</a></p> <p>Konverentsip&auml;ev kulmineerub &bdquo;<b>Hea T&ouml;&ouml;keskkond 2020&ldquo;</b> auhinnasaaja v&auml;ljakuulutamisega. Auhind antakse ettev&otilde;ttele, kes p&ouml;&ouml;rab seaduses etten&auml;htust suuremat t&auml;helepanu oma t&ouml;&ouml;tajate tervise hoidmisele ning ohutuse tagamisele t&ouml;&ouml;keskkonnas. Sel aastal tuli kandideerijatel tutvustada v&auml;hemalt &uuml;ht head praktikat COVID-19 ennetamisel.&nbsp;</p> <p>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Ameti kampaania &bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad v&auml;hendavad koormust&ldquo; p&ouml;&ouml;rab k&otilde;ikides Euroopa riikides samaaegselt t&auml;helepanu luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamisele - mida saab &auml;ra teha t&ouml;&ouml;taja ise, mida t&ouml;&ouml;andja, et neid vaevusi oleks v&auml;hem ja inimesed t&ouml;&ouml;taksid tervist s&auml;&auml;stvalt k&otilde;rge vanuseni. Eestis veab kampaaniat T&ouml;&ouml;inspektsioon.&nbsp;&nbsp;</p> <p><i>Kristel Abel<br /></i><i>Meedian&otilde;unik</i></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2858Valitsuse kinnitatud tööhõiveprogramm leevendab COVID-19 negatiivseid mõjusid2020-11-20<p><b>19. novembril toimunud istungil kinnitas valitsus uue t&ouml;&ouml;h&otilde;iveprogrammi, mis aitab leevendada COVID-19 levikuga seotud negatiivseid t&ouml;&ouml;turum&otilde;jusid. T&ouml;&ouml;h&otilde;iveprogramm v&otilde;imaldab Eesti T&ouml;&ouml;tukassal j&auml;tkata ka paindlikult t&ouml;&ouml;turuteenuste ja -toetuste pakkumist.</b></p> <p>T&ouml;&ouml;h&otilde;iveprogramm aastateks 2021-2023 v&otilde;imaldab lisaks senistele teenustele pakkuda n&auml;iteks j&auml;tkutuge inimestele, kelle t&ouml;&ouml;l p&uuml;simine on raskendatud. Soodsamaks muutub t&ouml;&ouml;andja koolitustoetuse, ettev&otilde;tluse alustamise toetuse, n&otilde;ustamisteenuste ja t&ouml;&ouml;d otsivate inimeste t&ouml;&ouml;turukoolituse tingimused.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;turuteenuseid ja -toetusi planeerides peame arvestama kiiresti muutunud olukorraga t&ouml;&ouml;turul,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b>. &bdquo;Kahtlemata avaldab COVID-19 kriis m&otilde;ju t&ouml;&ouml;turule nii Eestis kui &uuml;lemaailmselt, mis tingib vajaduse reageerida tekkinud situatsioonile paindlikult ka vastavate teenuste pakkumisel. N&auml;iteks t&ouml;&ouml;andja koolitustoetust oma t&ouml;&ouml;tajate t&auml;iendamiseks v&otilde;imaldatakse edaspidi ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaste koolituste eest. M&auml;rkimist v&auml;&auml;rib &uuml;htlasi j&auml;tkutoe laialdasem pakkumine, t&ouml;&ouml; kaotanud juhtidele m&otilde;eldud arengutreeningu v&otilde;imaldamine ja n&otilde;ustamisteenuste lihtsamini k&auml;ttesaadavaks tegemine ning ettev&otilde;tluse alustamise toetuse t&otilde;stmine 6000 euroni.&ldquo;</p> <p>J&auml;tkutuge hakkavad pakkuma t&ouml;&ouml;tukassa spetsialistid inimestele, kelle t&ouml;&ouml;l p&uuml;simine on raskendatud, et nad ei j&auml;&auml;ks korduvalt t&ouml;&ouml;ta. J&auml;tkutoe raames n&otilde;ustatakse nii t&ouml;&ouml;le asunud inimest kui t&ouml;&ouml;andjat, vajadusel kaasatakse inimese t&ouml;&ouml;l p&uuml;simise toetamiseks teisi spetsialiste ja l&auml;hiv&otilde;rgustikku.</p> <p>Ettev&otilde;tluse alustamise toetust suurendatakse kuni 6000 euroni, et soodustada t&ouml;&ouml;tute ettev&otilde;tlikkust ja iseendale t&ouml;&ouml;koha loomist.</p> <p>Arengutreeningu<b> </b>ehk <i>coachingu </i>pakkumine<i> </i>on uus juulist k&auml;ivituv t&auml;iendav v&otilde;imalus t&ouml;&ouml; kaotanud ettev&otilde;tete v&otilde;i asutuste juhtidele, et&nbsp; toetada nende ametialast arengut ja toimetulekut muutustega ning aidata teha karj&auml;&auml;rivalikuid. Seda teenust hakkab t&ouml;&ouml;tukassa pakkuma vastavalt kvalifitseeritud teenusepakkujate abiga.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja koolitustoetust v&otilde;imaldatakse edaspidi lisaks v&auml;rbamise ja muutuste olukorrale ning eesti keele koolitustele ka t&ouml;&ouml;tajate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alaste oskuste arendamiseks. Samuti on plaanis &uuml;htlustada toetuse m&auml;&auml;ra kuni 80 protsendile toetatavatest koolituskuludest ja suurendada maksimumm&auml;&auml;ra 2500 eurole. Erandina on lubatud katta kuni 100 protsenti ja kuni 2500 eurot toetatavatest koolituskuludest siis, kui v&otilde;etakse t&ouml;&ouml;le arvel olev t&ouml;&ouml;tu. Toetuse saamiseks n&otilde;utavat minimaalset koolitusmahtu v&auml;hendatakse 80 tunnilt 50 tunnile.</p> <p>N&otilde;ustamisteenuseid (ps&uuml;hholoogiline, s&otilde;ltuvus- ja v&otilde;lan&otilde;ustamine) saab edaspidi osutada paindlikumalt ehk lisaks hankega tellimisele lisandub teenusel osalejale v&otilde;imalus valida sobiv n&otilde;ustaja t&ouml;&ouml;tukassa kvalifitseeritud teenuseosutaja juures.</p> <p>T&ouml;&ouml;h&otilde;iveprogrammi rahastatakse t&ouml;&ouml;turuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist. 2021. aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini on t&ouml;&ouml;h&otilde;iveprogrammi rahaline maht kuni 56,7 miljonit eurot, 2022. aastal kuni 58,8 miljonit eurot, 2023. aastal kuni 55,8 miljonit eurot. Rahaline maht h&otilde;lmab nii t&ouml;&ouml;turuteenuste osutamiseks kui ka stipendiumi ning s&otilde;idu- ja majutustoetuse maksmiseks kavandatud rahasummat.</p> <p>1. novembri seisuga oli t&ouml;&ouml;tuna arvel 50 487 inimest ning registreeritud t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r 7,8%. V&otilde;rreldes eriolukorra algusega on 2020. aasta novembri alguseks registreeritud t&ouml;&ouml;tute arv kasvanud ligikaudu 37%.</p> <p></p> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2856Ohtu ehitusel tuleb osata ära tunda2020-11-19<p><em>K&auml;esoleval s&uuml;gisel kontrollis&nbsp;T&ouml;&ouml;inspektsioon t&ouml;&ouml;ohutust 70 ehitusplatsil, kus tuvastati 200 rikkumist. Vaid kahel&nbsp; ehitusplatsil t&auml;ideti k&otilde;iki t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;udeid. &Uuml;hel juhul ohtlik t&ouml;&ouml; peatati. <a href="https://www.ti.ee/et/uudised/tooinspektsioon-kontrollitud-ehitusplatsidest-vaid-kahel-taideti-koik-ohutusnoudeid" target="_blank">Loe edasi</a>.</em></p> <p><b>Ehitusobjektidel juhtub traumasid ja &otilde;nnetusi v&otilde;rreldes teiste valdkondadega oluliselt rohkem. Kas t&ouml;&ouml;tajate ohutaju on kadunud? V&otilde;i ei osata ohte ette n&auml;ha ega &otilde;igesti hinnata, kui ka vajalikku turvavarustust kasutatakse?</b></p> <p>&bdquo;Minu ehitajast isa kukkus tellingutelt alla ja hukkus. M&otilde;ned kuud varem oli mu ema surnud v&auml;hki. 13aastaselt sain &uuml;le&ouml;&ouml; t&auml;iskasvanuks, kes hakkas vastutama ka oma 10aastase venna eest,&ldquo; meenutab 30 aasta eest vanemad kaotanud <b>Annika</b>, kes arvab, et ju oli lisaks kipakatele tellingutele ja turvavarustuse puudumisele isa t&auml;helepanu leina t&otilde;ttu hajunud. Rahvusvahelise <b>T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Teabeagentuuri (OSHA)</b> andmeil p&otilde;hjustab just ehitusel k&otilde;rgelt kukkumine, tellingute kokkuvarisemine, varingud kaevet&ouml;&ouml;de ajal, elektril&ouml;&ouml;gid, objektide vahele j&auml;&auml;mised jms sarnased olukorrad nii eluohtlikke kui surmaga l&otilde;ppevaid vigastusi. Seejuures juhtub ehitussektoris v&otilde;rreldes muude valdkondadega keskmisest enam t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, milles kaotatakse elu.</p> <p>Erinevatest &otilde;nnetus- ja vigastusohtudest on v&auml;gagi h&auml;sti teadlik ehitusettev&otilde;tja <b>Joosep Loopere</b>, kes ise ronib objektil olles m&ouml;&ouml;da tellinguid ja redeleid. Ta on endale teadvustanud: ehitusel v&otilde;ib k&otilde;ike juhtuda, kui oled hooletu v&otilde;i t&auml;helepanematu. &bdquo;&Otilde;nnetus ei h&uuml;&uuml;a tulles,&ldquo; meenutab ta tuntud vanas&otilde;na, sest tal endalgi on nii m&otilde;ndagi juhtunud, n&auml;iteks murdis ta varbaluu. &bdquo;F&uuml;&uuml;silist t&ouml;&ouml;d tehes on f&uuml;&uuml;siliste traumade oht alati olemas. S&otilde;ltub, kui t&otilde;siselt ja entusiastlikult k&otilde;ike teed. V&otilde;ib olla nihestusi, p&otilde;rutusi, l&otilde;iketraumasid noa v&otilde;i saega...&ldquo;</p> <p>K&otilde;iki oma traumasid, mida on &uuml;ksjagu juhtunud nii ehitusel t&ouml;&ouml;d tehes kui sportides, Joosep loetlema ei hakka. Pigem r&otilde;hutab ta: &bdquo;Alati on hea, kui inimesel on teadlikkus, kuidas sellisel juhul k&auml;ituda ja mida teha.&ldquo; Seet&otilde;ttu &otilde;ppis ta parameedikuks, et olla ise teadlikum, enesekindlam ja kaitstum. Oma meditsiinialaseid oskusi lihvib ta Kaitseliidu parameedikuna, sest sealgi v&otilde;ib &otilde;ppuste ajal liigsest entusiasmist v&otilde;i v&auml;simusest tingitud t&auml;helepanu hajumise t&otilde;ttu &otilde;nnetusi esineda.</p> <p>Ehitus- ja kinnisvarakontsernis Merko Ehitus, mis tegutseb lisaks Balti riikidele ka Norras ja annab Eestis t&ouml;&ouml;d ligi viiesajale t&ouml;&ouml;tajale, juhtunud suuremad &otilde;nnetused &uuml;letavad ka uudisk&uuml;nnise. Nii n&auml;iteks sai eelmisel aastal &uuml;hel juulikuu t&ouml;&ouml;p&auml;eva hommikul raskelt vigastada 44-aastane mees, kui kortermaja ehitusel paigaldati seina betoontahvlit. Sein hakkas liikuma ja kukkus talle peale. Mees viidi kriitilises seisundis haiglasse.</p> <p><b>Merko Ehitus Eesti </b><b>kommunikatsiooni- ja turundusjuht K&auml;tlin Kaasik</b> s&otilde;nab, et t&ouml;&ouml;ohutust ehituses kui &uuml;he suurema t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuseriskiga valdkonnas peetakse nende ettev&otilde;ttes v&auml;ga t&auml;htsaks.</p> <p>&bdquo;Teeme omalt poolt k&otilde;ik, et nii meie enda t&ouml;&ouml;tajad kui ka allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjate inimesed j&otilde;uaksid iga t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;pus turvaliselt koju. Rakendame oma ehitusplatsidel k&otilde;ike seadusega n&otilde;utut, meie t&ouml;&ouml;protsessid on kujundatud rahvusvahelise t&ouml;&ouml;ohutusstandardi n&otilde;uetest l&auml;htuvalt.&ldquo; Samas on lisatud t&auml;iendavaid meetmeid. N&auml;iteks hoiame lisaks tegelikele &otilde;nnetusjuhtumitele silma peal &otilde;nnetusjuhtumitel olukordades, kus &otilde;nnetust ei juhtunud, ent ohtlik kogemus aitab luua turvalisemaid lahendusi.&ldquo;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/28ehitus ylemiste (3).jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-28ehitus ylemiste (3).jpg" /></a></p> <h2>V&auml;hene kogemus v&otilde;i liigne enesekindlus?&nbsp;</h2> <p><b>Kuigi &otilde;nnetus ei h&uuml;&uuml;a tulles, siis mis vigu teevad ehitusobjektidel t&ouml;&ouml;tajad ise?</b>&nbsp;</p> <p>Selgitab <b>Merko Ehitus Eesti t&ouml;&ouml;ohutuse spetsialist Indrek Link.</b>&nbsp;</p> <p>&bdquo;Enamasti ongi &otilde;nnetused seotud t&ouml;&ouml;taja eksimustega &ndash; kas ei j&auml;rgita ohutus- ja kasutusjuhendite n&otilde;udeid v&otilde;i otsitakse lihtsamat viisi, kuidas t&ouml;&ouml; &auml;ra teha, kasutades n&auml;iteks konkreetseks t&ouml;&ouml;ks mittesobivat t&ouml;&ouml;riista. Samuti on k&uuml;simus, kas t&ouml;&ouml;taja oskab ohtu &otilde;igesti hinnata v&otilde;i &auml;ra tunda.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja koostab enne ehitust&ouml;&ouml;de algust t&ouml;&ouml;ohutuse plaani, millega peavad k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad tutvuma. Juhul, kui sellega ja tehtavate t&ouml;&ouml;de riski maandamiseks kirja pandud meetmetega v&otilde;i ohtliku t&ouml;&ouml; tegemise ohutusabin&otilde;udega p&otilde;hjalikult ei tutvuta, tekivad kiiresti ka &otilde;nnetused.</p> <p>Praktiline kogemus &uuml;tleb, et k&otilde;ige sagedamini satuvad &otilde;nnetusse kas algajad t&ouml;&ouml;lised, kel pole veel suurt vilumust, v&otilde;i juba v&auml;ga pika kogemusega t&ouml;&ouml;tajad, kes hakkavad oma v&otilde;imeid &uuml;le hindama. Suurimaks &otilde;nnetuse p&otilde;hjuseks on t&auml;helepanematus &ndash; kas &uuml;mbruskonnas toimuva, masinate v&otilde;i teiste t&ouml;&ouml;tajate suhtes.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Missugust laadi &otilde;nnetusi, mis inimesed haiguslehele viib, k&otilde;ige enam tekib?</b></p> <p>&bdquo;&Otilde;nnetusjuhtumeid on seinast seina, aga ilmselt suurimaks &uuml;hiseks nimetajaks on kukkumine. Kas k&otilde;rgustest, millega kaasnevad &uuml;ldiselt raskemad vigastused, v&otilde;i komistamine ja kukkumine, mis tekitavad kergemaid vigastusi. Samas tuleb ette ka l&otilde;ikevigastusi, kas noaga, terava materjaliga v&otilde;i m&otilde;ne muu l&otilde;ikeseadmega.</p> <p>N&auml;iliselt kergest vigastusest taastumine v&otilde;ib teinekord v&otilde;tta raskemaga v&otilde;rreldes pea sama kaua aega. N&auml;iteks on meil kogemus, kus kergeks t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuseks kvalifitseerunud s&uuml;ndmus, mil t&ouml;&ouml;taja lihvis seina, l&otilde;i k&auml;e &auml;ra ja vigastas s&otilde;rmek&otilde;&otilde;lust, tuli tal taastuda ja t&ouml;&ouml;lt eemal olla ligi kaks kuud.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Milline on ehitusmeeste kaitsevarustus? Kas seda kasutatakse? V&otilde;i pigem peetakse t&uuml;likaks?</b><b></b></p> <p>&bdquo;Ehitust&ouml;&ouml;liste kaitsevarustus s&otilde;ltub t&ouml;&ouml;liigist, mida parasjagu tehakse. Standardne varustus on eredav&auml;rviline (Hi-Vis) t&ouml;&ouml;riietus nii suvel kui talvel, turvajalatsid, kiiver. Vastavalt t&ouml;&ouml; iseloomule kaitseprillid, k&otilde;rvaklapid v&otilde;i -tropid, mask, p&otilde;lvekaitsmed jms.</p> <p>Kaitsevarustuse kasutamise olulisust m&otilde;istetakse meil ettev&otilde;ttes h&auml;sti &ndash; saadakse aru ja teadvustatakse, et see on t&ouml;&ouml;taja enda kaitseks. Olles ettev&otilde;ttena juba 30 aastat ehitusturul tegutsenud, on sellest tulenevalt praktika ja kogemused kinnistanud t&ouml;&ouml;tajate arusaama, et kaitsevarustuse n&otilde;ue on vajalik.</p> <p>T&otilde;si, vahel on platsidel keerulisem tagada, et seda m&otilde;istaksid ka allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjad. Eriti, kui nende t&ouml;&ouml;lised on p&auml;rit riikidest, kus j&auml;rgitakse Eestiga v&otilde;rreldes leebemaid v&otilde;i lihtsalt teistsuguseid ohutusstandardeid. Neil juhtudel tuleb investeerida aega ja j&otilde;udu lisaselgitustesse, et Eestis on ohutusn&otilde;uete tingimused p&otilde;hjusega karmimad ja neid tuleb j&auml;rgida enda kaitsmiseks.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Kas &otilde;nnetusjuhtumeid ja neid tekitavaid ebasoodsaid tegureid &uuml;ldse &otilde;nnestub t&auml;ielikult minimeerida? Milliste turvariskidega peab tegelema ettev&otilde;te?</b><b></b></p> <p>&bdquo;T&auml;ielikult ei ole v&otilde;imalik &otilde;nnetusjuhtumite p&otilde;hjustegureid &auml;ra hoida. Potentsiaalselt &otilde;nnetusele kaasa aitavaid ohutegureid ja eriti veel siis, kui toimib mitme faktori koosm&otilde;ju, on lihtsalt nii palju, et k&otilde;iki ei ole v&otilde;imalik ette n&auml;ha.</p> <p>K&uuml;ll aga suudab ohutegureid minimeerida ohuteadlik, t&ouml;&ouml;ohutusalaselt korralikult koolitatud ja korrektset kaitsevarustust kasutav inimene, kel on pikaajalisest praktikast tulenevalt etten&auml;gelikkust ja oskust t&ouml;id planeerida.</p> <p>Probleemsemateks turvariskideks on t&ouml;&ouml;tajate sattumine ohutsoonidesse, milles nad konkreetsel hetkel ei peaks viibima. Samuti k&otilde;rvaliste isikute &bdquo;sattumine&ldquo; ehitusplatsile ja ohutusplaanist mitte kinnipidamine. K&otilde;igi nende tegurite minimeerimise vastu aitab p&otilde;hjalik koolitamine, ohtudele t&auml;helepanu juhtimine ja j&auml;relevalve ehitusplatsil toimuva &uuml;le. T&auml;htsat rolli kannab kindlasti platsil t&ouml;&ouml;de juhtimisega seotud objektimeeskond, aga ohutuse t&otilde;husaks j&auml;tkusuutlikuks arenguks tuleb ise t&ouml;&ouml;d tehes ka oma kolleegil silma peal hoida.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>&Otilde;nnetusjuhtumid ehitusvaldkonnas</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Eurostati </b>2017. aasta andmeil juhtus Euroopa Liidu riikide<b> </b>ehituse, transpordi, ladustamise, t&ouml;&ouml;tleva t&ouml;&ouml;stuse, p&otilde;llumajanduse, metsanduse ja kalanduse sektoris kokku umbes kaks kolmandikku (65,2%) k&otilde;igist surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest. Neist viiendik (20,6%) traagilistest juhtumitest oli ehitussektoris.</p> <p>Laialt levinud on kahte t&uuml;&uuml;pi vigastused: haavad ja pindmised vigastused (29,1%), samuti nihestused ja venitused (27,4%). Sageli tekib p&otilde;rutusi ja sisemisi vigastusi (17,7%) ning luumurde (11,3%).</p> <p>2017. aasta andmeil toimus Eestis 6279 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, neist surmaga l&otilde;ppes 8. Taanis juhtus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi kokku 48 842 (hukkus 8), L&auml;tis vastavalt 1895 (21), Leedus 3977 (33), Rootsis 36 761 (44), Austrias 63 993 (96), Soomes 42 025 (23).<b></b></p> <p>Registreeritud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustes kannatanuid oli meil <b>Statistikaameti </b>andmeil ehitussektoris 2013. aastal 360, aasta hiljem 365. 2018. aastal 440 ja eelmisel aastal 436. Kannatanute hulka, mis on aasta aastalt suurenenud, on arvestatud ka t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuses hukkunud. Neid oli eelmisel aastal 8, &uuml;le-eelmisel aastal 3.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/28kannatanudehituses1.PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-28kannatanudehituses1.PNG" /></a><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/28kannatanudehituses2.PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-28kannatanudehituses2.PNG" /></a></p> <p><a href="https://tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/48%20artiklit/28kannatanudehituses3.PNG" target="_blank" class="thickbox" rel="_contentGallery" style="text-decoration-line: underline;"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-28kannatanudehituses3.PNG" style="display: block;" /></a></p> <p>Vaata ka T&ouml;&ouml;inspektsiooni bro&scaron;&uuml;&uuml;ri "<a href="https://www.ti.ee/sites/default/files/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Truekised/tooohutus_ehitusplatsil.pdf">T&ouml;&ouml;ohutus ehitusplatsil</a>"&nbsp;</p> <p><span>Tekst: Tiina Lang<br /></span></p> <p>Fotod: Merko, Tiit Veerm&auml;e</p> <p><span><br /></span></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2857Kuidas valida näomaski? Loe täpsemalt TTJA juhisest2020-11-18<p><strong>Eesti turul levivad v&auml;ga erineva v&auml;limuse ja kvaliteediomadustega korduvkasutatavad n&auml;omaskid ja selleks, et maskikandja saaks teha teadlikuma valiku, on Tarbijakaitse ja Tehnilise J&auml;relevalve Amet (TTJA) koostanud juhised miinimumn&otilde;uetest Eestis turustatavatele laiatarbe n&auml;okatetele. Juhend on leitav&nbsp;<a href="https://www.ttja.ee/sites/default/files/content-editors/juhend_isikukaitsevahendite_ja_laiatarbe_naokatete_turustamisele_1.pdf" class=" icon-internal icon-PDF">SIIT</a><span class="file-enrichments">&nbsp;(PDF)</span>.</strong></p> <p>TTJA tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa s&otilde;nul on v&auml;ga oluline endale aru anda juba maski valides, et kas mask on piisavalt turvaline nii enda kui teiste l&auml;hedal toimetavate inimeste jaoks. Igal m&uuml;&uuml;daval maskil peab juures asuma detailne juhend, kus n&auml;iteks on v&auml;lja toodud, et&nbsp;kas tegu on &uuml;hekordse v&otilde;i korduvkasutatava maskiga; ning kas korduvkasutatav mask on v&auml;hemasti 60 kraadise kuumuse juures pestav v&otilde;i et kas see on tehtud piisavalt &otilde;hus levivaid osakesi kinni hoidvast materjalist. &bdquo;M&uuml;&uuml;gikohas endale korduvkasutatavat maski valides j&auml;lgi kindlasti tootega kaasasolevat infot ja m&auml;rgistust. Samuti tuleb maski kindlasti kanda ja hooldada vastavalt tootja juhistele,&ldquo; pani ta ostjatele s&uuml;damele.</p> <p>Korduvkasutatava maski pakendil v&otilde;i kaasasoleval infolehel peab kirjas olema allj&auml;rgnev info:</p> <ul> <li>filtreerimist&otilde;husus ja osakeste suurus, millega seda on katsetatud;</li> <li>viide, kas tegu on korduvkasutatava v&otilde;i &uuml;hekordse n&auml;omaskiga;</li> <li>korduvkasutatava maski puhul lisaks teave, et &bdquo;maski tuleb puhastada vastavalt tootja juhistele p&auml;rast iga kasutamist&ldquo; ning lisatud peavad olema juhised toote puhastamiseks/pesemiseks.&nbsp;PS! Viirusosakesed h&auml;vinevad alates 60-kraadise pesu puhul. N&auml;iteks, kui juhisel on viidatud 40-kraadisele pesule ja puuduvad viited teistele puhastusjuhistele, mis tagaks viirusosakeste h&auml;vinemise, ei saa sellist toodet pidada korduval kasutamisel kasutajale ohutuks;</li> <li>kasutusjuhised (kuidas n&auml;okate/mask peab olema paigaldatud jms - v&otilde;ib olla piktogrammidena);</li> <li>lisatud peab olema muu hulgas j&auml;rgmine teave: &bdquo;Kontrollige alati, et n&auml;okate oleks &otilde;igesti s&auml;titud ja kataks teie nina, suu ja l&otilde;ua; habe v&otilde;ib v&auml;hendada filtreerimist&otilde;husust.&ldquo; Samuti peab olema lisatud j&auml;rgmine info: &bdquo;N&auml;okatte kasutamine ei asenda teisi kaitsemeetmeid nagu regulaarne k&auml;tepesu, vajalik distantsihoidmine jms.&ldquo;;</li> <li>lisatud peab olema hoiatus: &bdquo;Hoiatus/t&auml;helepanu! Tegu ei ole meditsiinilise maski ega isikukaitsevahendiga. N&auml;okate/mask piirab kasutaja hingamisteedest piisakeste lendumist keskkonda.&ldquo; (vastav hoiatus peab olema kergesti m&auml;rgatav);</li> <li>tootja ja/v&otilde;i importija nimi ja kontaktandmed;</li> <li>toote identifitseerimisvahend (mudeli-, partiinumber vms).</li> </ul> <p>Sama m&auml;rgistus peab olema ka e-poes toote kirjelduse juures.</p> <p>&bdquo;Selline mask, millel ei ole &uuml;ldse mingisugust infot kaasas v&otilde;i e-poes ei ole vastavat kirjeldust toote juures, j&auml;tkem pigem ostmata,&ldquo; soovitas Teinemaa. Ta lisas, et n&auml;omask v&auml;hendab viiruse levikut vaid siis, kui samal ajal t&auml;ita ka teisi ennetavaid meetmeid &ndash; p&uuml;sida haigena kodus, hoia teiste inimestega distantsi ja t&auml;ita h&uuml;gieenin&otilde;udeid.</p> <p>NB, arvestatavate kaitseomadustega maski isiklikuks otstarbeks saab inimene ka ise teha. Vaata TTJA juhendeid, kuidas ise valmistada korduvkasutatavat maski:</p> <ul> <li><a href="https://www.ttja.ee/sites/default/files/failid/dokumendid/kuidas_valmistada_kodus_kaitsemaska_210x297_est.pdf" class=" icon-internal icon-PDF">&nbsp;&bdquo;Kuidas valmistada kodus mask 5 minutiga?&ldquo;</a><span class="file-enrichments">&nbsp;(PDF)</span>&nbsp;&nbsp;</li> <li>&nbsp;<a href="https://www.ttja.ee/sites/default/files/failid/dokumendid/ttja_juhend_ikv_tootmine_1.04.2020.pdf" class=" icon-internal icon-PDF">&bdquo;Isetehtud maski valmistamise soovitused eraisikutele ja Meditsiinilise maski valmistamise juhised ettev&otilde;tjatele&ldquo;</a><span class="file-enrichments">&nbsp;(PDF)</span>&nbsp;.</li> </ul> <p>TTJA juhib t&auml;helepanu, et toote ohutuse ja n&otilde;uetele vastavuse eest vastutab alati tootja/maaletooja/levitaja.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.ttja.ee/et/uudised/kuidas-valida-naomaski-loe-tapsemalt-ttja-juhisest" target="_blank">TTJA</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2854Kohtulugu: tööõnnetuse dokumenteerimine ja kindlakstegemine2020-11-17<p><b>Kohtulik arutelu, et tuvastada juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus ja </b><b>taotleda t&ouml;&ouml;andja vahendusel haigekassalt ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse h&uuml;vitist, tipnes kolmandas kohtuastmes ehk Riigikohtu Kolleegiumis otsusega, mis vaidluse osapooli ― nii t&ouml;&ouml;v&otilde;tjat kui t&ouml;&ouml;andjat ― v&otilde;isid juriidiliselt v&auml;gagi &uuml;llatada.</b></p> <p>Jaan t&ouml;&ouml;tas kojamees-santehnikuna. &Uuml;heks tema t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeks oli lumetraktoriga lund koristada. 30. jaanuaril 2017 oligi ta parasjagu seda tegemas, kui &auml;kki tuli traktorirattal kett maha. Seda tagasi pannes ta kukkus. Raske oli end p&uuml;sti ajada, sest ta tundis seljas tugevat valu. Mees teatas juhtunust kohe majandusabi-t&ouml;&ouml;keskkonnavolinikule ja valvelaua administraatorile. J&auml;rgmisel hommikul helistas ta t&ouml;&ouml;andjale ja teavitas, et pole v&otilde;imeline t&ouml;&ouml;le tulema. Samal p&auml;eval teatas ta t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest ka perearstile. Mehel diagnoositi l&uuml;lisamba rinnaosa murd. Jaan p&ouml;&ouml;rdus 8. augustil 2017 Harju Maakohtusse sooviga tuvastada, et tegemist oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega, ja ta saaks taotleda ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse h&uuml;vitist, mis aeguks kolme aasta m&ouml;&ouml;dudes.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja ei tunnistanud, et Jaaniga juhtus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. 7. aprillil 2017 oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse uurimise kohta koostatud akt, milles tuvastati, et t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust ei olnud. Ka leidis t&ouml;&ouml;andja, et n&otilde;ue oli aegunud. V&auml;idetav &otilde;nnetus juhtus 30. jaanuaril 2017, kuid Jaan p&ouml;&ouml;rdus kohtusse alles augustis. Pealegi ei t&otilde;endanud mees t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse toimumist, tema v&auml;idete kohaselt polnud see eluliselt usutav. Samuti ei teatanud ta t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest t&ouml;&ouml;andjale ega perearstile, kelle poole p&ouml;&ouml;rdus mees alles 6. veebruaril, v&auml;itmata, et &otilde;nnetus juhtus t&ouml;&ouml;l. Isegi kui see juhtus, v&otilde;ttis Jaan ise &otilde;nnetuse riski, sest tema t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeks polnud traktorile ketti tagasi panna.</p> <p><b>Mida leidis Harju Maakohus?</b></p> <p>Harju Maakohus tuvastas, et &otilde;nnetusjuhtum oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus ja m&otilde;istis t&ouml;&ouml;andjalt mehe menetluskuludeks v&auml;lja 3226,40 eurot koos viivistega. Maakohus leidis, et n&otilde;ue polnud aegunud, sest tuvastusn&otilde;ue ei aegu.</p> <p>Jaan soovis taotleda Eesti Haigekassalt t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse eest ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse h&uuml;vitist. Mees oli t&otilde;endanud, et sai tervisekahjustuse t&ouml;&ouml;tades. Traktorirattalt maha tulnud kett takistas lund l&uuml;kates s&otilde;itmist, mist&otilde;ttu suundus mees traktoriga garaaži, t&otilde;stis selle &uuml;les ja asetas traktori alla kanistri. Kui kett oli tagasi pandud, t&otilde;stis ta traktori &uuml;les, v&otilde;ttis kanistri &auml;ra ja kukkus. Traktorirattale oli ta ketti varemgi tagasi pannud. Tunnistaja &uuml;tlustest ja seletuskirjast j&auml;reldus, et traktori parandust&ouml;id telliti kolmandalt isikult alles p&auml;rast Jaaniga juhtunud &otilde;nnetust.</p> <p>Mees teatvitas &otilde;nnetusest t&ouml;&ouml;andjat, samuti r&auml;&auml;kis t&ouml;&ouml;tajatele, et tegi lumesaha rattaketti parandades seljale haiget. Samuti teatas ta t&ouml;&ouml;andjale esimesel v&otilde;imalusel oma ajutisest t&ouml;&ouml;v&otilde;imetusest, helistas j&auml;rgmisel p&auml;eval perearstikeskusesse ja k&auml;is 6. veebruaril perearsti vastuv&otilde;tul. Talle koostati 5. aprillil t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse teatis. T&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehe j&auml;rgi oli t&ouml;&ouml;lt vabastamise p&otilde;hjuseks t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. Medicum AS-i saatekirja kohaselt saadeti mees eriarsti vastuv&otilde;tule, kus tuvastati roiete, rinnaku ja l&uuml;lisamba rinnaosa murd.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja<b> </b>palus maakohtu otsuse t&uuml;histada v&otilde;i saata uueks l&auml;bivaatamiseks maakohtule. T&ouml;&ouml;taja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.</p> <p><b>Milline oli Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht?</b></p> <p>Tallinna Ringkonnakohus j&auml;ttis maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid t&auml;iendas osaliselt otsuse p&otilde;hjendusi. Leides, et t&ouml;&ouml;taja palus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tuvastada seet&otilde;ttu, et t&ouml;&ouml;andja ei tuvastanud uurimise akti koostades t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse kohta koostatud aktiga otsustab t&ouml;&ouml;andja l&otilde;plikult, kas t&ouml;&ouml;tajaga toimus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, millest omakorda s&otilde;ltub, kas talle makstakse seaduses s&auml;testatud h&uuml;vitist.</p> <p>Ringkonnakohus n&otilde;ustus Harju Maakohtu j&auml;reldusega, et Jaaniga juhtus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja<b> </b>palus kassatsioonkaebuses t&uuml;histada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse ning teha uue otsuse. P&otilde;hjendusel, et kohtud j&auml;tsid hindamata olulise t&otilde;endi, mille kohaselt kinnitas esimene arst, kelle vastuv&otilde;tul Jaan p&auml;rast v&auml;idetavat &otilde;nnetust k&auml;is, et mees ei &ouml;elnud ― &otilde;nnetus juhtus t&ouml;&ouml;l. Samuti ei hinnanud ringkonnakohus, kuidas on eluliselt v&otilde;imalik ligi 200 kg kaaluvat traktorit &uuml;les t&otilde;sta ja panna traktori alla kanister. T&ouml;&ouml;taja oli menetluse v&auml;ltel juhtumi kirjeldust muutnud, mis seadis tema v&auml;ited kahtluse alla, ent kohtud sellega ei arvestanud.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja<b> </b>vaidles kassatsioonkaebusele vastu.</p> <p><b>Millise j&auml;relduseni j&otilde;udis Riigikohtu Kolleegium?</b></p> <p>Kolleegium leidis, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel menetlus&otilde;iguse normi olulise rikkumise t&otilde;ttu t&uuml;histada ja hagi l&auml;bi vaatamata j&auml;tta. Kassatsioonkaebus rahuldati osaliselt. T&ouml;&ouml;taja oli palunud tuvastada, et temaga juhtunu oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. Seega palus ta tuvastada faktilised asjaolud, mille tuvastamist ei saa kohtus n&otilde;uda. See ei kuulu kohtu p&auml;devusse, mist&otilde;ttu tuleb t&uuml;histada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus. Oma avalduses kohtule oli Jaan m&auml;rkinud, et tema eesm&auml;rgiks oli saada haigekassalt t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega seotud t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse h&uuml;vitist.</p> <p>T&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse h&uuml;vitise, sh t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest p&otilde;hjustatud t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse h&uuml;vitise maksab haigekassa kindlustatud isikule t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tagaj&auml;rjel tekkinud haigestumise v&otilde;i vigastuse korral. Ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse h&uuml;vitist &uuml;he kalendrip&auml;eva eest 100% &uuml;he kalendrip&auml;eva keskmisest tulust. Ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse h&uuml;vitist makstakse t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehe alusel. Kindlustatud isiku t&ouml;&ouml;andja teeb t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehele oma kanded seitsme kalendrip&auml;eva jooksul alates kindlustatud isikult t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehe l&otilde;petamisest teada saamisest. Seega s&otilde;ltub h&uuml;vitise maksmine t&ouml;&ouml;andja tehtud kandest t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehel.</p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud selgitab ja p&otilde;hjuste uurimise korraldab t&ouml;&ouml;andja. &Otilde;nnetuse toimumise ajal kehtinud korra j&auml;rgi pidi t&ouml;&ouml;inspektor uurima k&otilde;iki surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, vajadusel kutsehaigusjuhtumeid ja teisi t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, uurimise vajaduse otsustab T&ouml;&ouml;inspektsiooni kohaliku asutuse juhataja. Praegu kehtiva korra kohaselt uurib T&ouml;&ouml;inspektsioon t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ja kutsehaigestumisi.</p> <p>Kuna t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja vaidlesid, kas t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus toimus v&otilde;i mitte, siis peab T&ouml;&ouml;inspektsioon juhtumi asjaolusid uurima ega saa muuhulgas l&auml;htuda sellest, et tegu oli kerge t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega.</p> <p>Kuna kohtud tegid otsuse n&otilde;ude kohta, mille lahendamine pole kohtu p&auml;devuses, siis t&auml;hendas see olulist menetlus&otilde;iguse normi rikkumist, mist&otilde;ttu t&uuml;histas kolleegium maa- ja ringkonnakohtu otsused s&otilde;ltumata kaebusest, j&auml;ttes avalduse l&auml;bi vaatamata.<b></b></p> <p><b>Riigikohtu Kolleegium m&auml;rkis:</b></p> <p>O Olukorras, kus t&ouml;&ouml;tajaga juhtub &otilde;nnetus ja t&ouml;&ouml;andja leiab uurimise tulemusel, et tegu ei olnud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega, kuid t&ouml;&ouml;taja sellega ei n&otilde;ustu, pole iseenesest v&auml;listatud t&ouml;&ouml;taja &otilde;igus esitada t&ouml;&ouml;andja vastu kohustamishagi. P&otilde;hjendusel, et kohustada t&ouml;&ouml;andjat tegema t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega seotud t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse h&uuml;vitise saamiseks vajalikke toiminguid, paludes &uuml;htlasi asendada t&ouml;&ouml;andja vastavad tahteavaldused kohtulahendiga.</p> <p>O Kuna hagi j&auml;i otsuse alusel l&auml;bi vaatamata, siis tulid nii maa- kui ka ringkonnakohtus kindlaks m&auml;&auml;ratud menetluskulud Jaanil h&uuml;vitada. T&ouml;&ouml;andja menetluskulude rahalist suurust polnud menetluses kindlaks m&auml;&auml;ratud, mist&otilde;ttu h&uuml;vitatavad menetluskulud k&otilde;igis kohtuastmetes m&auml;&auml;rab kindlaks maakohus.</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: ABCBuilding</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2853Mida teha, kui kõrvalkabineti kolleeg kahtlaselt köhib?2020-11-16<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Olen t&auml;na mitmel korral kuulnud, et k&otilde;rval kabinetis t&ouml;&ouml;tav kolleeg k&ouml;hib. L&otilde;una ajal k&ouml;&ouml;ginurgas ta ka nuuskas pidevalt. Ise ta probleemi ei n&auml;e ning koju minna ei kavatse. Kas ma v&otilde;in ise koju minna, sest ma ei julge enam t&ouml;&ouml;l olla?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </i></b>Esimese asjana soovitame sellises olukorras ise maski kanda, v&auml;ltida vahetut kontakti haigustunnustega kolleegiga, k&auml;si pesta ja vajadusel desinfitseerimisaineid kasutada. Kindlasti tuleks p&ouml;&ouml;rduda oma murega t&ouml;&ouml;andja esindaja poole. Niisama t&ouml;&ouml;lt &auml;ra minna ei tohi.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;kohal on t&ouml;&ouml;andja see, kes peab tagama t&ouml;&ouml;tajatele ohutu ja tervist hoidva keskkonna. Praegusel viiruste leviku hooajal ning eriti koroonaviiruse t&otilde;ttu tuleb rakendada v&auml;ga t&otilde;siseid meetmeid, sest t&ouml;&ouml;kohtadest on alguse saanud mitmed kolded. Kui t&ouml;&ouml;taja m&auml;rkab t&ouml;&ouml;keskkonnas &uuml;ksk&otilde;ik millist probleemi, tuleb alati esmalt informeerida t&ouml;&ouml;andjat, kes saab asuda probleemi lahendama. Teavitage olukorrast oma vahetut juhti v&otilde;i t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti, hea oleks saata info n&auml;iteks e-kirja teel, et teil oleks hilisemalt vajadusel v&otilde;imalik info edastamist t&otilde;endada. T&ouml;&ouml;andja peab saadud infole reageerima, antud juhul siis &nbsp;haigustunnustega t&ouml;&ouml;taja koju saatma, et v&auml;ltida teiste t&ouml;&ouml;tajate v&otilde;imalikku haigestumist.&nbsp;</p> <p>Lisame siia juurde, et t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus keelduda t&ouml;&ouml;st v&otilde;i peatada t&ouml;&ouml;, mille t&auml;itmine seab ohtu tema v&otilde;i teiste isikute tervise. Sellisest olukorrast tuleb viivitamatult t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;i tema esindajale ja t&ouml;&ouml;keskkonnavolinikule teada anda (esimesel v&otilde;imalusel suuliselt, kuid v&otilde;ib veel lisaks e-kirjaga info saata). Kui t&ouml;&ouml;taja soovib t&ouml;&ouml;st keelduda, tuleb see hoolikalt l&auml;bi kaaluda ja arvestada v&otilde;imalusega, et hilisema vaidluse korral tuleb t&ouml;&ouml;tajal endal t&otilde;endada, et tema tervis oli ohtu seatud ja seet&otilde;ttu tuli t&ouml;&ouml;lt &auml;ra minna. Enne t&ouml;&ouml;st keeldumist ja t&ouml;&ouml;kohalt lahkumist tuleb l&auml;bi m&otilde;elda, kas on muid v&otilde;imalusi ohu v&auml;ltimiseks - n&auml;iteks v&auml;ltida kolleegiga k&otilde;iki kontakte, &uuml;hiskasutuses olevates ruumides kanda maski ja v&otilde;imalusel kasutada teist tualetti. Samuti desinfitseerida pindu tavap&auml;rasest tihedamini.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2851Tööinspektsioon: kontrollitud ehitusplatsidest vaid kahel täideti kõik ohutusnõudeid2020-11-13<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis t&ouml;&ouml;ohutust 70 ehitusplatsil, kus tuvastati 200 rikkumist. Vaid kahel&nbsp; ehitusplatsil t&auml;ideti k&otilde;iki t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;udeid. &Uuml;hel juhul ohtlik t&ouml;&ouml; peatati.</b>&nbsp;</p> <p>S&uuml;gisene ehitusplatside kontroll oli j&auml;tkuks kevadel toimunud sarnasele kontrollile. Ehitussektoris toimunud peamiseks t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste p&otilde;hjustajaks on k&otilde;rgustest kukkumine. Pea k&otilde;iki neid &otilde;nnetusi oleks olnud v&otilde;imalik olnud &auml;ra hoida, kui t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja oleks suurema t&otilde;sidusega suhtunud t&ouml;&ouml;ohutuse tagamisse.&nbsp;</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti ehitusplatse Harju, Ida-Viru, L&auml;&auml;ne, L&auml;&auml;ne-Viru, P&auml;rnu, P&otilde;lva, Rapla, Saare, Tartu, Valga, Viljandi ja V&otilde;ru maakonnas. Kontrolliti t&ouml;&ouml;kohtade ergonoomiat, t&ouml;&ouml;vahendite, redelite ja tellingute korrasolu, isikukaitsevahendeid, t&ouml;&ouml;d katustel ning dokumentatsiooni.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul on kevadise kontrolliga v&otilde;rreldes ehitajad muutud hoopis hooletumaks. &bdquo;Ehitusplatsidel on j&auml;tkuvalt tellingud korrast &auml;ra, puuduvad kaitsepiirded, m&auml;rgistamata on ohualad. J&auml;tkuvalt tehakse katustel t&ouml;id turvavarustuseta, ignoreerides maa k&uuml;lget&otilde;mbej&otilde;udu, mis hoolimata ehitusmeeste pingutustest kehtib j&auml;tkuvalt ka Eesti ehitusplatsidel,&ldquo; nentis ta. &bdquo;Aastatepikkuse selgitust&ouml;&ouml; tulemusena on oluliselt paranenud kiivri kasutamine. K&uuml;ll tekitab probleeme see, et t&ouml;&ouml;listele on ostetud k&otilde;ige soodsamad kaitsekiivrid, mida l&otilde;ua alt kinni panna ei saa. Nendega aga ehituses t&ouml;&ouml;tamine on pea v&otilde;imatu, sest piisab vaid korra kummardamisest ning kiiver ongi l&auml;inud,&ldquo; lisas Maripuu s&otilde;nades, et T&ouml;&ouml;inspektsioon j&auml;tkab ehitusplatsidel k&otilde;rgustes t&ouml;&ouml;tamise korrap&auml;rast kontrolli.&nbsp;</p> <p>Kui j&auml;tkuvalt on probleeme tellingutel t&ouml;&ouml;tamise ohutusega, siis redelite korrasoleku ja kasutamisega seotud rikkumiste arv on v&auml;henenud. Probleeme esineb isikukaitsevahendite kasutamisega. Viiel ehitusplatsil polnud isikukaitsevahendeid t&ouml;&ouml;tajatele isegi v&auml;ljastatud. Kontrollitud objektidest 19-l teostati katuset&ouml;id, kus avastati 11 rikkumist. &Uuml;ks ohtlik lammutust&ouml;&ouml; ka peatati.&nbsp;</p> <p>Valdavalt olid ehitusobjektide t&ouml;&ouml;ohutusplaanid koostatud ja ajakohastatud ning seda oli t&ouml;&ouml;tajatele ka tutvustatud.&nbsp;</p> <p>Ilma &uuml;hegi rikkumiseta avastasime kaks ehitusobjekti, neist &uuml;ks Harjumaal&nbsp; (Fidele ) ja teine P&otilde;lvamaal (Balti Vara Ehitus O&Uuml;).&nbsp;</p> <p>Selle aasta &uuml;heksa kuuga on ehitussektoris juhtunud 227 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest &uuml;ks l&otilde;ppes t&ouml;&ouml;taja surmaga.&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/TI brozhyyrid/Tooohutus_ehitusplatsil.pdf" title="Tooohutus_ehitusplatsil.pdf (2.4 MiB)">Vaata ka T&ouml;&ouml;inspektsiooni bro&scaron;&uuml;&uuml;ri "T&ouml;&ouml;ohutus ehitusplasil"</a></p> <p><i>Kristel Abel<br /></i><i>T&ouml;&ouml;inspektsioon</i></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2850Ohutus põllumajandusettevõttes: põllumajandustöötajate luu- ja lihaskonna vaevuste riski vähendamine2020-11-12<p>P&otilde;llumajandussektoris on luu- ja lihaskonna vaevuste m&auml;&auml;r &uuml;ks suurimaid, kuna see h&otilde;lmab tavaliselt suuri koormusi, korduvaid liigutusi ja staatilisi asendeid. Uus aruteludokument anal&uuml;&uuml;sib Itaalia Marche maakonna n&auml;idet, et uurida, kuidas mehhaniseerimine aitab v&auml;hendada luu- ja lihaskonna vaevuste riskitegureid.</p> <p>Aruteludokument ja aasta l&otilde;pus avaldatav teine dokument, milles keskendutakse &uuml;laj&auml;semete luu- ja lihaskonna vaevuste riskihindamisele p&otilde;llumajanduses, koostati EU-OSHA ja Itaalia riikliku t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustuse instituudi&nbsp;<a href="https://www.inail.it/cs/internet/home.html" target="_blank">INAIL<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;uuringukokkuleppe alusel.</p> <p>Laadi alla&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/publications/msds-agriculture-sector-identifying-risks-adopting-preventive-measures/view" target="_self">aruteludokument luu- ja lihaskonna vaevuste kohta p&otilde;llumajanduses: riskide tuvastamisest ennetusmeetmete v&otilde;tmiseni</a>&nbsp;<a name="_msoanchor_1" href="https://osha.europa.eu/et/publications/msds-agriculture-sector-identifying-risks-adopting-preventive-measures/view" id="_msoanchor_1"></a></p> <p>Lisateave&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/themes//musculoskeletal-disorders/research-work-related-msds" target="_self">EU-OSHA teadusuuringute kohta luu- ja lihaskonna vaevuste valdkonnas</a>&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/staying-safe-down-farm-reducing-risk-musculoskeletal-disorders-among-agricultural-workers" target="_blank">EU-OSHA</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2849Millest sõltub pagulaste tööhõive?2020-11-11<p><b>&Uuml;hele ametikohale kandideerib mituk&uuml;mmend, sageli mitusada huvilist. Millised v&otilde;imalused t&ouml;&ouml;turul terendavad pagulastele? Inimestele, kes riigikeelt piisavalt ei oska ja on varjupaiga taotlejana pidanud juba pool aastat ootama, et tekiks &uuml;ldse luba t&ouml;&ouml;d otsida?</b></p> <p>Arvestades paljude eesti inimeste v&otilde;&otilde;rapelgu ja -hirmu, kui nad kohtavad traatjalt kr&auml;ssus tintmustade juuste ja luikvalgest nahast jumekamat inimest, siis v&otilde;ib CV-pildilt vastu vaatav v&auml;limus ja harjumusp&auml;ratu nimi kujuneda lisatakistusteks, mil tema avaldus sobimatuna kohe k&otilde;rvale t&otilde;stetakse. On see pelk ettekujutus?</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;lesaamine s&otilde;ltub inimesest, teinekord ka keeleoskusest. Kes oskavad eesti ja vene keelt, neil on lihtsam,&ldquo; &uuml;tleb <b>V&auml;geva &uuml;ksuse juhendaja Vaido K&uuml;tt</b>, selgitades, et nende keskuses toimuvad kolm korda n&auml;dalas eesti keele tunnid, kus m&otilde;ne kuuga omandatakse selline riigikeele tase, et saab juba lihtsamaid t&ouml;id tegema minna. &bdquo;Olgu nad p&auml;rit Aafrika mandrilt, Ukrainast, Venemaalt v&otilde;i mujalt. Seejuures ei saa &ouml;elda, et vene keele oskusega inimestel on lihtsam t&ouml;&ouml;d saada kui koloniaalriikidest p&auml;rit pagulastel, kes r&auml;&auml;givad inglise v&otilde;i prantsuse keelt, sest t&auml;nap&auml;eva noored t&ouml;&ouml;andjad valdavad inglise keelt vene keelest paremini. K&uuml;ll saavad venekeelsed inimesed hakkama Tallinna t&ouml;&ouml;turul.&ldquo;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja on tolerantne ja &bdquo;kahe jalaga maa peal&ldquo;, nagu r&otilde;hutab Vaido K&uuml;tt, siis tema t&auml;helepanekuil nahav&auml;rv v&otilde;i rahvus ei loe. &bdquo;Peaasi, et inimesel on oskused, mida t&ouml;&ouml;andja vajab, ja ta oma t&ouml;&ouml; &auml;ra teeb. Ja p&otilde;hiliselt aitab neil sobiliku t&ouml;&ouml; leida t&ouml;&ouml;tukassa.&ldquo; Palju on pagulastest t&ouml;&ouml;otsijaid, neid numbreid ei pea K&uuml;tt vajalikuks avalikustada, kuigi igakuist statistikat ta edastab.</p> <p>L&auml;&auml;ne-Virumaal Vao k&uuml;las asuva <b>Vao Keskuse juht Jana Selesneva</b> nimetab, et nende sisser&auml;ndajad p&auml;rinevad peamiselt Venemaalt. &bdquo;Aitame neil koostada CV-d, t&ouml;&ouml;tukassas end arvele v&otilde;tta ja uurida sealseid pakkumisi. Inimesed on ise v&otilde;rdlemisi aktiivsed, sest keegi niisama toetuste peal istuda ei taha. &Uuml;ritatakse ikkagi t&ouml;&ouml;le saada.&ldquo; Keelebarj&auml;&auml;ri t&otilde;ttu terendavad eelk&otilde;ige lihtsamad t&ouml;&ouml;d. Jana nendib, et on t&ouml;&ouml;andjaid, kes suhtuvad varjupaigataotlejaisse v&auml;ikese eelarvamuse v&otilde;i isegi hirmuga, aga valdav on hoiak: kui on t&ouml;&ouml;tajat vaja, siis ta t&ouml;&ouml;le v&otilde;etakse. &bdquo;Ma ei tea kedagi, kes p&auml;rast katseaja l&otilde;ppu oleks &auml;ra saadetud p&otilde;hjusel, et ta ei tule t&ouml;&ouml;ga toime. Ja venekeelsetel on v&auml;ga lihtne t&ouml;&ouml;turul toime tulla. Kes aga eesti keelt &otilde;ppida tahavad, siis meie keskuses on huvilised t&auml;nu v&auml;ga heale &otilde;petajale suhtluskeele kolme-nelja kuuga selgeks saanud. Meilt minnakse t&ouml;&ouml;le peamiselt L&auml;&auml;ne-Virumaa farmidesse, puiduettev&otilde;tetesse, kauplusesse jms. Ja t&otilde;esti proovitakse ja p&uuml;&uuml;takse t&ouml;&ouml;l ka eesti keeles suhelda. Mujalt tulnu n&auml;itab sellega, et ta on huvitatud meie riigist, siin toimetulemisest ja riigikeelest. See juba t&auml;hendab austust,&ldquo; r&otilde;hutab Jana, tuues n&auml;ite, kuis sisser&auml;ndajast keele&otilde;ppijat, kes kassiirina t&ouml;&ouml;tab, ka eestlastest kliendid omakorda innustavad.</p> <h2>Kui keeruline on pagulastel t&ouml;&ouml;d leida?</h2> <p><b>Vastab Eesti Pagulasklubi tugiteenuste juht Anu Viltrop:</b></p> <p>&bdquo;See s&otilde;ltub paljudest erinevatest asjaoludest: m&otilde;nel juhul on takistuseks keeleoskus ehk inimene ei oska neid keeli, mida Eestis tavap&auml;raselt r&auml;&auml;gitakse. V&otilde;i on tal m&otilde;ni spetsiifiline ametioskus, mis n&otilde;uab k&otilde;igepealt tunnustamist ja juurde&otilde;ppimist, nagu n&auml;iteks &auml;mmaemanda v&otilde;i elektriku oma, et saaks sellel alal t&ouml;&ouml;tada.</p> <p>Meil ei osata alati kombineerida keele&otilde;pet ja t&ouml;&ouml;elu. Graafikute alusel t&ouml;&ouml;tades pole v&otilde;imalused paindlikud, mist&otilde;ttu v&otilde;ib inimese keeletundides osalemine muutuda h&uuml;plikuks v&otilde;i ta peab valima, kas &otilde;ppida riigikeelt v&otilde;i loobuda t&ouml;&ouml;st. V&otilde;&otilde;rasse riiki tulles, kui ise pole k&otilde;ige parema hariduse ja keeleoskusega, peab alustama ka madalamalt tasemelt kui oma koduriigis, mist&otilde;ttu on m&otilde;nel olnud raske oludega kohaneda ja minna alguses lihtt&ouml;&ouml;le, samuti n&auml;ha edasisi aja jooksul avanevaid v&otilde;imalusi. Ka esimesed palganumbrid ei pruugi olla v&auml;ga motiveerivad.</p> <p>On neidki n&auml;iteid, kus saadakse kohe t&ouml;&ouml;le. Esialgu tehakse lihtsamat t&ouml;&ouml;d, kuid n&auml;hakse edasisi v&otilde;imalusi, et viie aasta p&auml;rast kogenenuma ja harjunumana liikuda &uuml;lespoole. Inimene on sellel teel v&auml;ga hea enesejuhtija, oskuslik enesemotiveerija v&otilde;i k&auml;igushoidja. Me pole statistikat t&ouml;&ouml;h&otilde;ive kohta k&uuml;ll kogunud, aga julgen arvata, et pooled Eestis elavad pagulased k&auml;ivad t&ouml;&ouml;l. M&otilde;ni teeb ka oma ettev&otilde;tte, p&otilde;hiliselt toitlustusalase. S&ouml;&ouml;k on tore &uuml;hendaja ja eestlased proovivad huviga igasuguseid eksootilisi toite.&ldquo;</p> <p><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/31vaovarjupaik.jpg" /></p> <p><b>M&otilde;jutab pagulase p&auml;ritoluriik tema t&ouml;&ouml;lesaamist?</b></p> <p>&bdquo;Eks ikka. Ukrainlane v&otilde;i venemaalane on rohkem &bdquo;oma&ldquo;, sest nende kogukonda on meil &uuml;ksjagu ees ja vene nimi ei tekita palju kummastust, pealegi vene keelt Eestis veel r&auml;&auml;gitakse ja info on k&auml;ttesaadav, mist&otilde;ttu on nende inimeste olukord natukene lihtsam.&ldquo;</p> <p><b>Milline on t&ouml;&ouml;andjate suhtumine? Mida olete kohanud v&otilde;i kogenud?</b></p> <p>&bdquo;Kui inimene n&auml;eb v&otilde;&otilde;rap&auml;rane v&auml;lja, siis arvatakse, et ta on kindlasti pagulane, aga tegelikult pole meil neid v&auml;ga palju, kuskil viiesaja ringis, kellest umbes pooled on lapsed.</p> <p>M&otilde;nikord t&ouml;&ouml;andjad kardavad: t&ouml;&ouml;otsijal on harjumatult v&otilde;&otilde;rap&auml;rane nimi, ta r&auml;&auml;gib v&otilde;&otilde;rast keelt, &auml;kki osutub v&auml;ga erinevaks v&otilde;i eriliseks. Kultuuritaust v&otilde;ib olla v&auml;ga teistsugune, mist&otilde;ttu on neil raske hakkama saada jne. Ent on ka v&auml;ga toetavaid t&ouml;&ouml;andjaid. Kui koroonaajal on tulnud valida, keda koondada, siis pagulane on olnud viimases j&auml;rjekorras, sest temal on uut t&ouml;&ouml;d raskem leida. M&otilde;ni t&ouml;&ouml;andja on toetanud ka sel moel, et kui pagulase peres on keerulised ajad, siis on antud talle t&ouml;&ouml;lt vabu p&auml;evi. K&otilde;ik s&otilde;ltub t&ouml;&ouml;andjast.</p> <p>M&otilde;nel juhul oleme kohanud, just toitlustusasutustes, et pagulast p&uuml;&uuml;takse &auml;ra kasutada. Ta ei ole piisavalt kursis meie seadusandlusega, palgataseme, t&ouml;&ouml;lepingu v&otilde;i puhkusev&otilde;imalustega. Selliseid olukordi pole k&uuml;ll v&auml;ga tihti juhtunud, aga me p&uuml;&uuml;ame neid v&auml;ltida. Samas on meil v&auml;ga positiivseid ja toetavaid t&ouml;&ouml;andjaid.&ldquo;</p> <p><b>Millises suunas kulgeb pagulaste t&ouml;&ouml;h&otilde;ive, arvestades, et nad ju ise ka soovivad saavutada paremat eluj&auml;rge?</b></p> <p>&bdquo;Pagulane on samasugune inimene nagu meist iga&uuml;ks. Saades v&auml;ga pikalt eitavaid t&ouml;&ouml;vastuseid, siis v&otilde;ib ka eestlane mingil hetkel heituda ega olegi valmis mingil enam t&ouml;&ouml;d otsima. Selliseid n&auml;iteid pagulastest on meil ka. Omalt poolt selgitame me neile, milline on meie t&ouml;&ouml;elu, pakume vajadusel koolitust, mida t&ouml;&ouml;tamine Eestis t&auml;hendab. Milline on t&ouml;&ouml;seadusandlus, normid, palgatase, t&ouml;&ouml;lepingu ja v&otilde;la&otilde;igusliku lepingu vahe jms. Oleme oma teenuse &uuml;les ehitanud nii, et inimene ise on oma elu ekspert ja ta peab saama hakkama. Peab ta vajalikuks uues olukorras n&otilde;u k&uuml;sida v&otilde;i mitte, see s&otilde;ltub inimesest, kes toimetab nii nagu ta parasjagu oskab. Loodetavasti h&auml;sti.</p> <p>Meie oleme k&auml;ima l&uuml;kkamas oma sotsiaalset ettev&otilde;tet Siin ja seal, mille eesm&auml;rgiks on pakkuda pagulastele nii p&uuml;sivat t&ouml;&ouml;d kui t&ouml;&ouml;ampse. Arendame kolme valdkonda: teeme erinevaid t&ouml;&ouml;tube, n&auml;iteks t&uuml;rgi ja araabia keele &otilde;pet, kultuuri- ja tantsu&otilde;htuid, oleme v&auml;lja t&ouml;&ouml;tamas omaenda e-poodi, kus inimesed saaksid m&uuml;&uuml;a oma k&uuml;psetisi ja k&auml;sit&ouml;&ouml;d. Samuti on meil kavatsus avada Tallinna kesklinnas oma kohvik. Tahame pakkuda pagulastele t&ouml;&ouml;d, kuid tutvustada neid ka ekspertidena, mida nad k&otilde;ike oskavad ja saavad pakkuda.&ldquo;</p> <p><b>V&otilde;rdluseks: migrantide t&ouml;&ouml;h&otilde;ive</b></p> <p><b>Eurostati</b> andmeil oli 2019. aastal Euroopa Liidu riikides p&otilde;liselanikena s&uuml;ndinud t&ouml;&ouml;ealise elanikkonna t&ouml;&ouml;h&otilde;ive 73,9%, seevastu v&auml;lismaal s&uuml;ndinud elanike oma 64,4% (9,5% v&auml;iksem). Kusjuures v&auml;ljaspool EL-i s&uuml;ndinud meeste t&ouml;&ouml;h&otilde;ive oli v&otilde;rreldes naistega 19, 7% k&otilde;rgem.</p> <p>V&auml;ljaspool Euroopa Liitu s&uuml;ndinud 20-64aastastest meestest Eestis t&ouml;&ouml;tas 79,7% ja naistest 72,5%. Soomes meestest 71,3% ja naistest 53,9%, Rootsis meestest 73,3% ja naistest 59,3%, L&auml;tis vastavalt 76,9% ja 68,6% ning Leedus 75,5% ja 71,8%.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/31tabeltoohoive.PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-31tabeltoohoive.PNG" /></a>&nbsp;</p> <p>Tekst: Tiina Lang</p> <p>Foto: Vao Keskus, V&auml;geva &uuml;ksus</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2848Registreeritud töötute arv oktoobris kasvas 2020-11-10<p>Oktoobri l&otilde;pus oli t&ouml;&ouml;tuna registreeritud 50 160 inimest, mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest t&ouml;&ouml;j&otilde;ust 7,7%. V&otilde;rreldes septembriga on registreeritud t&ouml;&ouml;tuid 2,9% rohkem (septembri l&otilde;pus oli t&ouml;&ouml;tuna arvel 48 749 inimest). Registreeritud t&ouml;&ouml;tute arvu kasv oli v&otilde;rreldav eelmise aasta oktoobriga.</p> <p>Registreeritud t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r oli oktoobri l&otilde;pus k&otilde;rgeim Ida-Virumaal (12,5%) ning madalaim J&otilde;gevamaal (4,8%).</p> <p>Uusi t&ouml;&ouml;tuid registreeriti oktoobris 8 153, mida on v&auml;hem kui septembris. Kuigi uusi t&ouml;&ouml;tuid lisandus oktoobris v&auml;hem, siis registreeritud t&ouml;&ouml;tute arv kasvas, sest ka arvelt maha l&auml;ks v&otilde;rreldes septembriga v&auml;hem inimesi. Oktoobris asus t&ouml;&ouml;le v&otilde;i alustas ettev&otilde;tlusega 4 160 inimest, mida on v&auml;hem kui eelnevatel kuudel.</p> <p>Oktoobris oli t&ouml;&ouml;tukassal vahendada 8 455 t&ouml;&ouml;kohta, mida on v&otilde;rreldes eelnevate kuudega m&otilde;nev&otilde;rra v&auml;hem. Uusi t&ouml;&ouml;pakkumisi lisandus oktoobris 4 277. Uute t&ouml;&ouml;pakkumiste arv on ka varasematel aastatel s&uuml;gisel v&auml;henenud.</p> <p>T&auml;psem statistika on leitav Eesti T&ouml;&ouml;tukassa <a href="https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/peamised-statistilised-naitajad">kodulehel</a>.</p> <p><i>Registreeritud t&ouml;&ouml;tuse statistika kajastab nende t&ouml;&ouml;tute arvu, kes on ennast t&ouml;&ouml;tukassas t&ouml;&ouml;tuks registreerinud.</i></p> <p><b>Lauri Kool<br /></b>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2846Kas vanemahüvitise järel peab alati vana töökoha tagasi saama?2020-11-09<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Olen hetkel alla kaheaastase lapsega kodus, aga vanemah&uuml;vitis l&otilde;peb kohe ja soovin oma t&ouml;&ouml;kohale naasta. Kirjutasin &uuml;lemusele oma soovist. Ta vastas, et ootab mind t&ouml;&ouml;le, kuid sama t&ouml;&ouml;d ta tagasi andma ei pea, sest mu laps on &uuml;le 1,5 aasta vana ja ta pakub mulle t&auml;iesti teist t&ouml;&ouml;d. K&uuml;singi n&uuml;&uuml;d teilt, et kas nii ongi seaduses kirjas ning t&ouml;&ouml;andja ei pea t&otilde;esti mulle minu lepinguj&auml;rgset t&ouml;&ouml;d tagasi andma? Kas pean lahkuma t&ouml;&ouml;lt omal soovil, kui ma t&ouml;&ouml;andja poolt pakutud t&ouml;&ouml;d ei taha vastu v&otilde;tta?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Helena Ilves, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist:</i></b> T&ouml;&ouml;andja pole Teile &otilde;iget infot andnud. T&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 12 &uuml;tleb, et t&ouml;&ouml;lepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Seega ei muutu t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingu tingimused kehtetuks siis, kui laps saab 1,5 aastaseks. T&ouml;&ouml;leping on kehtiv seni, kui t&ouml;&ouml;lepingu pooled seda ei muuda.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja soovib muuta t&ouml;&ouml;lepinguga kokku lepitud t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid v&otilde;i muuta t&ouml;&ouml; tegemise asukohta, t&ouml;&ouml;tasu vms, tuleb selleks saavutada t&ouml;&ouml;tajaga kokkulepe. Kui t&ouml;&ouml;taja pole n&otilde;us t&ouml;&ouml;lepingut muutma, j&auml;&auml;b kehtima varem kokkulepitu.&nbsp;</p> <p>Lapsehoolduspuhkuselt naasva t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;leping on s&auml;ilinud muutmatuna, see t&auml;hendab, et tal on &otilde;igus j&auml;tkata samal t&ouml;&ouml;l samade tingimustega (t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded, koormus, t&ouml;&ouml;tasu jne) mis enne puhkusele minekut. T&ouml;&ouml;andja ei saa keelduda t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;le tagasi v&otilde;tmast v&otilde;i n&otilde;uda temalt uute t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmist. Kui t&ouml;&ouml;andjal pole kuidagi v&otilde;imalik kokkulepitud tingimustel t&ouml;&ouml;d edasi anda (samu t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid samas mahus, sama t&ouml;&ouml;tasu eest vms), siis tekib koondamissituatsioon.&nbsp;</p> <p>Koondamisel tuleb arvesse v&otilde;tta koondamise erisust &ndash; vastavalt t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 89 lg 5 on koondamise korral eelis&otilde;igus t&ouml;&ouml;le j&auml;&auml;da t&ouml;&ouml;tajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Nimetatud eelis&otilde;igus kehtib v&otilde;rreldavatel ametikohtadel. Koondatavate ringi kindlakstegemisel v&otilde;etakse ennek&otilde;ike aluseks ettev&otilde;tte asjakohane &uuml;ksus, sarnaste t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete ring ja/v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajate kategooria.&nbsp;</p> <p>Enne t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemist koondamise t&otilde;ttu peab t&ouml;&ouml;andja pakkuma t&ouml;&ouml;tajale teist vaba t&ouml;&ouml;kohta, kui seda on. Kui t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;d pakkuda ei ole v&otilde;i kui t&ouml;&ouml;taja keeldub talle pakutavast teisest t&ouml;&ouml;st, ei pea t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lt lahkuma n-&ouml; omal soovil, vaid ta tuleb koondada. Kui aga t&ouml;&ouml;taja v&otilde;tab pakutava teise t&ouml;&ouml; vastu, tuleb t&ouml;&ouml;lepingus teha vastavad muudatused ehk koostada t&ouml;&ouml;lepingu lisa ja t&ouml;&ouml;suhe j&auml;tkub.&nbsp;</p> <p>Seega saate oma t&ouml;&ouml;andjale teatada (soovitatavalt kirjalikult), et Te pole pakutava teise t&ouml;&ouml;kohaga n&otilde;us ning soovite omal t&ouml;&ouml;kohal j&auml;tkata. Lapsehooldusuhkuselt t&ouml;&ouml;le naastes ei pea t&ouml;&ouml;taja leppima &uuml;ksk&otilde;ik millise t&ouml;&ouml;ga v&otilde;i omal soovil lahkuma. T&ouml;&ouml;andjal tuleb pakkuda t&ouml;&ouml;lepingus kokkulepitud t&ouml;&ouml;d ning kui see pole v&otilde;imalik, peab ta alustama koondamisprotseduuriga &ndash; esmalt pakkuma teist t&ouml;&ouml;d, millest t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus keelduda, seej&auml;rel esitama t&ouml;&ouml;tajale &uuml;les&uuml;tlemisavalduse ehk koondamisteate etteteatamist&auml;htaegu j&auml;rgides ning t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppedes maksma koondamish&uuml;vitist.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p></p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2845Koroonaviirus SARS-CoV-2 lisati töökeskkonna bioloogiliste ohutegurite nimekirja 2020-11-06<p>&bdquo;Bioloogilised ohutegurid v&otilde;ivad p&otilde;hjustada t&ouml;&ouml;tajatel erinevaid haigusi &ndash; allergiaid, m&uuml;rgistusi ja nakkuseid. Seega tuleb t&ouml;&ouml;keskkonnas viia t&ouml;&ouml;tajate kokkupuude bioloogiliste ohuteguritega miinimumini. Praegusel viiruste leviku k&otilde;rgajal tuleb igal t&ouml;&ouml;andjal hinnata riske oma t&ouml;&ouml;keskkonnas ja v&otilde;tta kasutusele m&otilde;istlikud meetmed nende leviku ennetamiseks. Olgu see siis h&uuml;gieenireeglitest kinnipidamine, piisava ohutu distantsi hoidmine, t&ouml;&ouml;tajatele vajalike kaitsevahendite tagamine ning kindlasti ka haigena koju j&auml;&auml;mise soodustamine,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b>.</p> <p>Muudatused on valdavas osas seotud bioloogiliste ohutegurite m&auml;&auml;ruse lisade 1-3 muutmisega, mille raames t&auml;iendatakse t&ouml;&ouml;keskkonnas esineda v&otilde;ivate bioloogiliste ohutegurite loendit uute ohuteguritega, ohur&uuml;hmade ja m&auml;rkustega ning uuendatakse ohutustasemete ja eriabin&otilde;ude rakendamise loetelusid. M&auml;&auml;ruse muudatustest tulenevalt tekib t&ouml;&ouml;andjatel kohustus uuendada vajaduse korral t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, mille raames hinnatakse t&ouml;&ouml;taja nakatumisohu laadi, suurust ja kestust, kui t&ouml;&ouml;tajad on v&otilde;i v&otilde;ivad olla ohustatud <a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/Koroonaviirus-kui-bioloogiline-ohutegur">uutest bioloogilistest ohuteguritest</a>, ning vajaduse korral v&otilde;tta kasutusele meetmed riskide maandamiseks, kohandada t&ouml;&ouml;kohta ja teha muid tegevusi vastavalt bioloogiliste ohutegurite m&auml;&auml;ruse s&auml;tetele.</p> <p>Bioloogiliste ohutegurite m&auml;&auml;rust ning m&auml;&auml;ruse lisasid muudetakse, et v&otilde;tta Eesti &otilde;igusesse &uuml;le Euroopa Komisjoni direktiivid (EL) 2019/1833 ja (EL) 2020/739, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja n&otilde;ukogu direktiivi 2000/54/E&Uuml;, mis k&auml;sitleb t&ouml;&ouml;tajate kaitset bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest t&ouml;&ouml;l. M&auml;&auml;ruse muudatused j&otilde;ustuvad 24. novembril 2020.</p> <p>Bioloogiliste ohutegurite t&auml;iendatud nimekirjaga on v&otilde;imalik tutvuda <a href="https://www.sm.ee/sites/default/files/bioloogiliste_ot_maaruse_lisad_1-3.pdf">siin</a>.</p> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2843Kas kahelda katseaja tulemustes?2020-11-05<p><b>Kuidas oma t&ouml;&ouml;tulemust ja sellele seatavaid ootusi katseajal objektiivselt hinnata? Eriti valdkonnas, kus hinnang v&otilde;ib olla paljuski subjektiivne ning l&auml;htub t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;v&otilde;tja erinevatest arusaamadest?</b></p> <p>Kas silmad on sinised v&otilde;i hallid? Rohelised v&otilde;i meresinised? Selle &uuml;le v&otilde;ib vaielda, niisamuti nagu teemal puhtus. M&otilde;nele t&auml;hendab tolmukord riiulil r&auml;pakust, teisele h&auml;irimatut elu osa. Korra ja puhtuse taju v&otilde;ib olla kontrastselt erinev nagu vastandv&auml;rvid, ent samas valitseb ka &uuml;ldine hinnanguline kriteerium, mida t&auml;hendab &uuml;ks v&otilde;i teine. See omakorda s&otilde;ltub paljudest erinevatest aspektidest, kuid eelk&otilde;ige tuleks iga&uuml;hel endal v&auml;lja selgitada, kuiv&otilde;rd tema hoiak &uuml;ldlevinud t&otilde;ekspidamistega sobitub. Sel juhul on lihtsam k&otilde;rvutada ootusi tegelikkusega ning v&auml;ltida kulukaid vaidlusi, mis lisaks t&ouml;&ouml;kaotusele v&otilde;ivad tekitada rahakotti liigse augu.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;tulemus ei vasta ootustele</b></p> <p>Puhastusteenindajana t&ouml;&ouml;tav Nele pidi koristama k&uuml;laliskortereid, mida tema t&ouml;&ouml;andja ja &auml;ripartnerid &uuml;&uuml;risid turistidele. T&ouml;&ouml;andja oli teinud temaga t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepingu, ent kolm kuud hiljem, 2016. aasta veebruari l&otilde;pus, otsustas t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;lepingu katseajal &uuml;les &ouml;elda. P&otilde;hjusel, et Nele oli oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid lohakalt t&auml;itnud ja lisaks vajadusel t&ouml;&ouml;le minemisest keeldunud. T&ouml;&ouml;andja leidis, et naise ebakvaliteetne t&ouml;&ouml; v&otilde;ib kaasa tuua klientide v&auml;henemise.</p> <p>Nele t&ouml;&ouml;andja otsusega ei soostunud. Ta otsis abi T&ouml;&ouml;inspektsiooni T&ouml;&ouml;vaidluskomisjonist, et tuvastada t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise t&uuml;hisus. &Uuml;htlasi palus ta t&ouml;&ouml;andjalt v&auml;lja m&otilde;ista kolme kuu keskmise t&ouml;&ouml;tasu ulatuses h&uuml;vitist summas 1392 eurot. Kuna t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon naise avaldust ei rahuldanud, p&ouml;&ouml;rdus ta sama n&otilde;udega Harju Maakohtusse.</p> <p>Tema arvates polnud t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise avaldus seadusega koosk&otilde;las. Talle j&auml;i arusaamatuks: milles katseaja eesm&auml;rgi t&auml;itmata j&auml;tmine seisnes? Miks ta t&ouml;&ouml;andja n&otilde;utavale tasemele ei vastanud? Enda meelest t&auml;itis ta nii t&ouml;&ouml;lepingut kui katseaja eesm&auml;rke. T&ouml;&ouml; kohta talle etteheiteid ei tehtud ja nurinat ei olnud.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;tajat ei saa usaldada?</b></p> <p>Seevastu t&ouml;&ouml;andja arvates oli t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemine &otilde;igusp&auml;rane, sest katseaja jooksul selgus: Nelel polnud puhastusteenindajale vajalikke oskusi ega teadmisi. Kontrollimisel selgus korduvalt, et t&ouml;&ouml; polnud kvaliteetne ehk Nele j&auml;ttis k&uuml;laliskorteris k&ouml;&ouml;gitarvikud jm asjad puhastamata, ei eemaldanud akendelt s&otilde;rmej&auml;lgi ja koristusvahendidki olid lohakile j&auml;etud. Samuti rikkus ta kohustust mitte osutada t&ouml;&ouml;andjale konkurentsi ― Nele oli teise ettev&otilde;tte juhatuse liige ja tegi selle firma nimel oma t&ouml;&ouml;andja kliendile hinnapakkumise. Ka ei tulnud ta 26. veebruaril t&ouml;&ouml;le, kuigi t&ouml;&ouml;andja seda n&otilde;udis. Seejuures oli naine jaanuaris juba kahel korral t&ouml;&ouml;lt puudunud. T&ouml;&ouml;andja leidis, et ta ei saa Nelet usaldada, pidades mittekorrektset t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmist v&auml;ga raskeks eksimuseks, mis v&otilde;ib tekitada kahju nii t&ouml;&ouml;andjale kui ka tema kliendile.</p> <p><b>Kutsetunnistused kinnitavad t&ouml;&ouml;oskusi</b></p> <p>Harju Maakohus rahuldas Nele kui t&ouml;&ouml;taja avalduse osaliselt ehk tuvastas t&ouml;&ouml;lepingu katseajal &uuml;les&uuml;tlemise t&uuml;hisuse ja m&otilde;istis t&ouml;&ouml;andjalt v&auml;lja h&uuml;vitise 696 eurot. T&ouml;&ouml;taja algatusel t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamist keeldus maakohus menetlusse v&otilde;tmast.</p> <p>Kohus leidis: t&ouml;&ouml;andja ei t&otilde;endanud, et ta oleks t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;kvaliteedi puudustest teavitanud, v&auml;lja arvatud kahel juhul, mil r&ouml;ster ja fonolukk j&auml;id puhastamata. Ka ei hoiatatud teda v&otilde;imalike t&ouml;&ouml;kohustuste rikkumise eest.</p> <p>Nele esitas oma t&ouml;&ouml;oskuste kinnituseks t&otilde;endid ― kutsetunnistuse ja tunnistused puhastusteenindajate kursustel osalemisest, samuti soovituskirja. Nende olemasolust v&otilde;is j&auml;reldada, et naisel olid puhastusteenindajana t&ouml;&ouml;tamiseks vajalikud teadmised, oskused ja v&otilde;imed olemas. Samas ei t&otilde;endanud t&ouml;&ouml;andja, et Nele t&ouml;&ouml;tajana ei sobinud kokkulepitud t&ouml;&ouml;d tegema. Ta oli t&ouml;&ouml;andjaga kompromissi korral n&otilde;us h&uuml;vitise suurust v&auml;hendama poolele kolme kuu keskmisest t&ouml;&ouml;tasust, mis oli 696 eurot.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja esitas apellatsioonkaebuse, paludes Harju Maakohtu otsuse t&uuml;histada osas, milles maakohus t&ouml;&ouml;taja avalduse rahuldas, ja saata asi vaidlustatud osas maakohtule uuesti l&auml;bivaatamiseks.</p> <p><b>Kas t&ouml;&ouml;taja oma ametisse sobib?</b></p> <p>Tallinna Ringkonnakohus t&uuml;histas maakohtu otsuse ja j&auml;ttis k&otilde;ik menetluskulud t&ouml;&ouml;andja kanda. Kohus leidis, et asjaoludega, mis ei n&auml;ita Nele t&ouml;&ouml;ga hakkamasaamist, ei saa katseaja ebarahuldavaid tulemusi p&otilde;hjendada. Samuti katseaja eesm&auml;rgi t&auml;itmata j&auml;tmise t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;lepingut &uuml;les &ouml;elda p&otilde;hjusel, et Nele rikkus t&ouml;&ouml;tajana lepingut. Kuna t&ouml;&ouml;lt puudumise ja v&auml;idetava konkurentsikeelu rikkumise t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;lepingut &uuml;les ei &ouml;eldud, siis pole p&otilde;hjust ka hinnata, kas seda rikuti v&otilde;i mitte.</p> <p>K&uuml;ll leidis Ringkonnakohus, et maakohtu t&otilde;endid ei t&otilde;endanud, kas Nele sobib t&ouml;&ouml;tama puhastusteenindajana, mist&otilde;ttu peeti maakohtu hinnangut ekslikuks. T&ouml;&ouml;andja &uuml;tles t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les p&otilde;hjuendusel, et t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded olid lohakalt t&auml;idetud ehk ei vastanud n&otilde;utud tasemele. V&auml;lja toodi konkreetsed puudused ja sellekohased t&otilde;endid, millega maakohus ei arvestanud. Nele ise kinnitas, et j&auml;ttis puhastamata r&ouml;steri ja fonoluku, kuid t&ouml;&ouml;andja tunnistajana esinenud t&ouml;&ouml;taja kirjeldas t&auml;psemalt naise t&ouml;&ouml;s esinenud puudusi.</p> <p>Nele palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse t&uuml;histada ja j&auml;tta maakohtu otsuse muutmata. T&ouml;&ouml;andja vaidles sellele vastu ja palus j&auml;tta rahuldamata.</p> <p><b>Mida leidis Riigikohtu Tsiviilkolleegium?</b></p> <p>Ringkonnakohtu otsus tuleb j&auml;tta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.<b> </b>T&ouml;&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus t&auml;htajaline ja t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;leping neljakuulise katseaja jooksul &uuml;les &ouml;elda. Katseaja eesm&auml;rgiks on hinnata, kas t&ouml;&ouml;taja tervis, teadmised, oskused, v&otilde;imed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida t&ouml;&ouml; tegemisel n&otilde;utakse. T&ouml;&ouml;andja peab &uuml;les&uuml;tlemist p&otilde;hjendama kirjalikult.</p> <p>Ringkonnakohus tuvastas, et t&ouml;&ouml;lepingu katseajal &uuml;les&uuml;tlemise p&otilde;hjuseks oli t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete lohakas t&auml;itmine ja vajaduse korral t&ouml;&ouml;le asumisest keeldumine. Kolleegium n&otilde;ustus, et eeltoodut arvestades v&otilde;is t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les &ouml;elda. Ringkonnakohus tuvastas: t&ouml;&ouml;andja t&otilde;endas, et t&ouml;&ouml;taja ei sobi kokkulepitud t&ouml;&ouml;d tegema. Oli lohakas ega suutnud tagada t&ouml;&ouml;tulemuste vastamist t&ouml;&ouml;andja n&otilde;utud tasemele. Seet&otilde;ttu l&otilde;petati ka t&ouml;&ouml;leping katseajal, kuna tulemused olid ebarahuldavad.</p> <p>Katseaeg annab t&ouml;&ouml;andjale kaalutlus&otilde;iguse hinnata, kas katseajal oleva t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imekus ja suutlikkus vastavad t&ouml;&ouml;andja huvile, st ta sobib kokkulepitud tingimustel t&ouml;&ouml;d tegema. Juhul, kui t&ouml;&ouml;taja tervis, teadmised, oskused, v&otilde;imed ja isikuomadused vastavad t&ouml;&ouml; tegemiseks n&otilde;utavale tasemele, siis loetakse, et katseaja eesm&auml;rkidele on vastatud.</p> <p>Kolleegium n&otilde;ustus ringkonnakohtuga, et t&ouml;&ouml;andja nii p&otilde;hjendas kui t&otilde;endas piisavalt, et t&ouml;&ouml;taja tulemused ei vastanud ootustele, Seet&otilde;ttu polnud Nelel p&otilde;hjust n&otilde;uda t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise t&uuml;hisust ega h&uuml;vitist. K&otilde;ik menetluskulud j&auml;id Nele kanda.</p> <p>Tekst: Tiina Lang</p> <p>Foto: Pexels</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2842Eestis hindab mitmekesisust kõrgelt üle 130 tööandja2020-11-04<p>T&auml;na, 4. novembril allkirjastavad 12 Eesti organisatsiooni <a href="https://humanrights.ee/teemad/mitmekesisus-ja-kaasatus/charter/">mitmekesisuse kokkuleppe</a>. Suure v&auml;&auml;rtusp&otilde;hise sammu teevad <b>ABB, birkle IT, CyberCube, Eesti Noorsoot&ouml;&ouml;tajate Kogu, Ettev&otilde;tluse Arendamise Sihtasutus (EAS)</b>,<b> Hollandi suursaatkond, Keskkonnaagentuur, Korruptsioonivaba Eesti, Luidja Tsirkusetalu</b>,<b> LVLup! videom&auml;ngude muuseum</b>,<b> Odeon Bar </b>ja <b>Patendiamet</b>. T&auml;na &otilde;htuks on Eestis kokkuleppega liitunud 136 organisatsiooni.</p> <p>Mitmekesisuse kokkulepe on vabatahtlik lepe, mida allkirjastades kinnitab ettev&otilde;te, vaba&uuml;hendus v&otilde;i avaliku sektori organisatsioon, et austab inimeste mitmekesisust ja v&auml;&auml;rtustab v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tet nii oma t&ouml;&ouml;tajate, klientide kui ka koost&ouml;&ouml;partnerite seas.&nbsp;&nbsp;</p> <p>EAS on &uuml;ks neist organisatsioonidest, kes t&auml;na mitmekesisuse kokkueleppega liitub. Nende personalijuhi <b>H&auml;li Siimaste</b> s&otilde;nul hindab EAS k&otilde;rgelt t&ouml;&ouml;tajate mitmekesisust ja l&auml;htub igap&auml;evaselt v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tetest. &ldquo;See on meie jaoks niiv&otilde;rd loogiline, sest meie kollektiiv on igas m&otilde;ttes rahvusvaheline &ndash; EASi v&auml;lisesindused tegutsevad 16 riigis ja meil on v&auml;lisriikides &uuml;le 20 t&ouml;&ouml;taja. Ka Tallinnas t&ouml;&ouml;tab inimesi, kes on siia kolinud maailma eri paigust. See ei t&auml;henda ainult kakskeelset t&ouml;&ouml;keskkonda, see t&auml;hendab erineva taustaga inimeste, nende t&otilde;ekspidamiste ja v&auml;&auml;rtushinnangute austamist ning t&ouml;&ouml;andjana k&otilde;igi v&otilde;rdset kohtlemist,&rdquo; selgitas Siimaste.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Huvi mitmekesisuse kokkuleppega liitumise vastu on pidevalt kasvanud. &ldquo;Praeguste &uuml;hiskondlike ja poliitiliste arengute taustal on j&auml;rjest enam neid organisatsioone, kes soovivad oma avatust ja v&auml;&auml;rtusi teistele n&auml;idata. Mitmekesisuse kokkulepe on &uuml;ks selline v&otilde;imalus,&rdquo; &uuml;tles inim&otilde;iguste keskuse mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juht <b>Liina Rajaveer</b>. Kokkuleppega liitunud organisatsioonid moodustavad v&otilde;rgustiku, et &uuml;hiselt mitmekesisuse juhtimise kogemusi jagada ja teemat &uuml;hiskonnas edendada.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Mitmekesisuse kokkulepe sai Eestis alguse 2012. aastal. Sarnased mitmekesisuse v&otilde;rgustikud toimivad 24 Euroopa riigis, Eestis koordineerib kokkuleppega seotud tegevusi Eesti Inim&otilde;iguste Keskus.&nbsp;</p> <p><b>Lisainfo:</b> Liina Rajaveer<br />Inim&otilde;iguste keskuse mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juht<br /><a href="mailto:liina.rajaveer@humanrights.ee">liina.rajaveer@humanrights.ee</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2840Töölepingut ei saa ühepoolselt muuta2020-11-03<p><b>&Uuml;hepoolselt pole v&otilde;imalik t&auml;htajatut t&ouml;&ouml;lepingut t&auml;htajaliseks muuta. Kui t&ouml;&ouml;andja seda teeb, siis ei pea t&ouml;&ouml;taja olukorraga leppima, vaid oma &otilde;iguste eest seisma. Ka siis, kui ta kardab v&otilde;imalikku konflikti t&ouml;&ouml;andjaga.</b></p> <p>Suvepuhkuse l&otilde;ppedes taas t&ouml;&ouml;le minnes avastas klassi&otilde;petaja <b>Anet</b> &uuml;llatuslikult, et direktor oli tema t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepingu tagaselja, teda ennast eelnevalt teavitamata, omaalgatuslikult t&auml;htajaliseks muutnud. Seda enam, et paari kuu eest oli koolijuht kinnitanud, et tema t&ouml;&ouml;leping j&auml;tkub t&auml;htajatuna.</p> <p>Noor naine oli n&ouml;rdinud. Just p&otilde;hjusel, et tal on t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;leping, oli ta oma praeguse t&ouml;&ouml;andja juurde ametisse j&auml;&auml;nud ja loobunud teisest, hoopis meelep&auml;rasemas linnas avanenud v&otilde;imalusest, kus pakuti t&auml;htajalist lepingut. N&uuml;&uuml;d leiab ta, et teda on alt veetud. Ta teab v&auml;gagi h&auml;sti, et t&ouml;&ouml;lepingut saab muuta vaid kahepoolsel kokkuleppel. M&otilde;istes sedagi, et varasem juht, kes teda kahe aasta eest t&ouml;&ouml;le kutsus, ignoreeris &uuml;hte seadusen&otilde;uet ― Anetil pole pedagoogilist k&otilde;rgharidust, ehkki ta seda magistrandina omandab. Tal on bakalaureusekraad ja l&otilde;petatud kaheaastane &bdquo;Noored kooli&ldquo; programm.</p> <p>Koolidirektori otsust vaidlustada ta ei julge. &Auml;kki tekib sellest konflikt, mist&otilde;ttu j&auml;&auml;b ta t&ouml;&ouml;kohast hoopis ilma? Samas julges ta end igakuise laenuga siduda justnimelt t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepingu t&otilde;ttu. Uut t&ouml;&ouml;kohta uue &otilde;ppeaasta algues on keeruline leida, sest &otilde;petajaametisse kandideeritakse kevadel. Pealegi peaks teises elupaigas uue t&ouml;&ouml;koha leidma ka Aneti abikaasa.</p> <p>P&uuml;&uuml;des j&auml;tkuvalt olla oma t&ouml;&ouml;le p&uuml;hendunud, n&auml;rib naist teatav kibedus. Miks ei &ouml;elnud t&ouml;&ouml;andja talle kevadel, kui tema t&ouml;&ouml;alasest tulevikust ja v&otilde;imalustest vesteldi, et tegelikult kavatseb ta t&auml;htajatu lepingu t&uuml;histada? Ta on sisimas otsustanud, et samas koolis ta &otilde;petajana p&auml;rast t&auml;htajalise t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppemist ei j&auml;tka. Ei hakka ka t&ouml;&ouml;andjaga protsessima, vaid keskendub &otilde;petamisele ja &otilde;ppimisele.</p> <h2>Mida sellises olukorras teha?</h2> <p><b>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist Greete Kaar.</b></p> <p><b>Kui tavaline on olukord, et t&ouml;&ouml;andja muudab t&ouml;&ouml;lepingut ― selle sisu v&otilde;i kehtivust omavoliliselt, t&ouml;&ouml;taja n&otilde;usolekuta ja teda sellest eelnevalt teavitamata?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni poole p&ouml;&ouml;rdutakse &uuml;sna tihti t&ouml;&ouml;lepingu tingimuste muutmise k&uuml;simuses, sh k&uuml;sitakse, kas t&ouml;&ouml;andja saab t&ouml;&ouml;lepingu tingimusi muuta &uuml;hepoolselt. &Uuml;ldjuhul t&ouml;&ouml;tajad tunnevad oma &otilde;igusi, sh seda, et t&ouml;&ouml;lepingu muutmine saab toimuda &uuml;ksnes poolte omavahelisel kokkuleppel. Siiski esineb ka olukordi, kus t&ouml;&ouml;tajale ei anta valikuv&otilde;imalust, vaid t&ouml;&ouml;andja &uuml;ksnes teavitab teda muutustest.</p> <p><b>Mida sellisel juhul teha? Tihti lepitakse, sest kardetakse: &auml;kki j&auml;&auml;b t&ouml;&ouml;st hoopis ilma?</b></p> <p>Oluline on meeles pidada, et kui poolte vahel s&otilde;lmitakse t&auml;htajaline t&ouml;&ouml;leping, peab t&ouml;&ouml;andja <b>kirjalikult</b> teavitama t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;lepingu kestusest ja t&auml;htajalise t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimise p&otilde;hjusest. Kui t&ouml;&ouml;tajat kirjalikult teavitatud ei ole, eeldatakse, et sellist kokkulepet pole s&otilde;lmitud. Seega eeldab seadus, et t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja peavad t&auml;htajalises t&ouml;&ouml;lepingus kirjalikult kokku leppima.</p> <p>Kirjalik vorm n&otilde;uab m&otilde;lema poole allkirja. Kui t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja kokkuleppele ei saa, siis on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepingu alusel n&otilde;uda kokkulepitud tingimustel t&ouml;&ouml;d.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja annab t&ouml;&ouml;tajale teada, et varasem kokkulepe ei kehti ja t&ouml;&ouml;lepingu tingimused muutuvad, tuleks t&ouml;&ouml;tajal kohe sellele reageerida ning t&ouml;&ouml;andjale teatada, kui ta antud muudatusega ei n&otilde;ustu. M&otilde;istlik oleks seda teha kirjalikult &ndash; n&auml;iteks saata t&ouml;&ouml;andjale e-kiri, milles tuleb kindlasti selgitada, et t&ouml;&ouml;taja ei n&otilde;ustu t&ouml;&ouml;andja esitatud tingimusega. Kui t&ouml;&ouml;lepingu tingimuste muutmiseks kokkulepet ei ole, siis kehtivad varasemalt kokku lepitud t&ouml;&ouml;lepingu tingimused. Kirjalikud vestlused on &uuml;heks t&otilde;endiks, kui tekib hilisem v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;vaidlus.</p> <p>Juhul, kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjale ei vasta, siis v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tajal olla hiljem v&auml;ga raske enda eest seista. Juriidiliselt on v&otilde;imalik s&otilde;lmida ka vaikiv kokkulepe, mis v&otilde;ib v&auml;ljenduda n&auml;iteks selles, et t&ouml;&ouml;andja annab t&ouml;&ouml;tajale korralduse, milles nad ei ole varasemalt kokku leppinud (teine t&ouml;&ouml;&uuml;lesanne, mida pole kirjas t&ouml;&ouml;lepingus ega ametijuhendis ning mida t&ouml;&ouml;taja pole varem teinud) ja t&ouml;&ouml;taja hakkab seda &uuml;lesannet t&auml;itma. Selliselt annab t&ouml;&ouml;taja oma k&auml;itumisega m&otilde;ista, et ta on uue t&ouml;&ouml;&uuml;lesandega n&otilde;us.</p> <p>Oluline on t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja omavaheline suhtlus. Kui t&ouml;&ouml;taja ei ole millegagi n&otilde;us, peaks ta sellest kohe t&ouml;&ouml;andjale teada andma, soovitavalt kirjalikult. Muidu v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tajal olla hiljem keerulisem enda eest seista.</p> <p><b>Kas peaks v&otilde;imalikust keerulisest asjaajamisest t&ouml;&ouml;andjaga loobuma ja olukorraga leppima?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;tajal on antud juhul &otilde;igus n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt t&ouml;&ouml;d t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepingu alusel. Ehk kui saabub kuup&auml;ev, mis pidi olema t&ouml;&ouml;andja v&auml;itel t&ouml;&ouml;taja t&auml;htajalise t&ouml;&ouml;lepingu t&auml;htajaks, siis t&ouml;&ouml;taja sellest ei l&auml;htu ning n&otilde;uab t&ouml;&ouml;andjalt t&ouml;&ouml;d edasi.</p> <p>Kui pooled omavahel kokkuleppele ei saa, ei t&auml;henda see, et t&ouml;&ouml;tajal on kohustus olukorraga leppida. T&ouml;&ouml;tajal on samuti v&otilde;imalus oma &otilde;iguste eest seista. Kui t&ouml;&ouml;andja ei luba t&ouml;&ouml;tajat nt t&ouml;&ouml;le, on t&ouml;&ouml;tajal v&otilde;imalik oma &otilde;iguste kaitseks p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidlusorganisse (s.o kohus v&otilde;i t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon) ning tuvastada t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;leping.</p> <p>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni p&ouml;&ouml;rdumine on riigil&otilde;ivuvaba, vaidlus lahendatakse seaduse j&auml;rgi reeglina 45 kalendrip&auml;eva jooksul ning avalduse rahuldamata j&auml;tmisega ei kaasne teise poole menetluskulude v&auml;lja m&otilde;istmist. Tegemist on v&otilde;rreldes kohtumenetlusega oluliselt lihtsama ja kiirema ning poolte jaoks ka v&auml;hem kuluka menetlusega.</p> <p><b>Juhul, kui eelnev juht on teadlikult eiranud m&otilde;nd seaduseklauslit, mida teatud ametitesse t&ouml;&ouml;le asudes eeldatakse, aga samas ei pruugi sobilikku kandidaati omakandist leida, siis kuiv&otilde;rd on &otilde;igust juba varem ja teise juhi poolt allkirjastatud t&ouml;&ouml;lepingut muuta v&otilde;i t&uuml;histada?</b></p> <p>Antud juhul on t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjaks kool, keda esindab direktor. Seega on t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;ks pool kool ja teine pool t&ouml;&ouml;taja. Direktori vahetumisel j&auml;&auml;b t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjaks endiselt seesama kool ehk t&ouml;&ouml;lepingu vaates ei muutu midagi, &uuml;ksnes t&ouml;&ouml;andjat esindav isik. Seega j&auml;tkub direktori vahetumisel juba varasemalt s&otilde;lmitud leping selles sisalduvate tingimustega. Kui &uuml;ks pool soovib t&ouml;&ouml;lepingu tingimusi muuta, on selleks vaja teise poole n&otilde;usolekut.</p> <p><b>Millega peaksid t&ouml;&ouml;v&otilde;tjad ise arvestama v&otilde;i millest teadlikud olema, kui nad t&ouml;&ouml;andjaga t&ouml;&ouml;lepingu teevad?</b></p> <p>Enne t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimist peaksid pooled pidama l&auml;bir&auml;&auml;kimisi ja arutama t&ouml;&ouml;tingimusi. Lepingueelsed l&auml;bir&auml;&auml;kimised on v&auml;ga olulised. M&otilde;istlik on fikseerida l&auml;bir&auml;&auml;kimised kirjalikult (n&auml;iteks esitada lepinguprojekt ja muudatusettepanekud e&ndash;kirja teel), et v&auml;ltida v&otilde;imalikke kokkulepete sisuvaidlusi. T&ouml;&ouml;lesoovijal on &otilde;igus tutvuda t&ouml;&ouml;lepingu projektiga ja teha sinna omapoolseid ettepanekuid.</p> <p>Kui &uuml;hele poolele mingi tingimus v&otilde;i ettepanek ei sobi, siis tuleks sellest teist poolt teavitada. Seda ka juhul, kui mingi tingimus tekitab k&uuml;simusi v&otilde;i kui k&otilde;ik pole &uuml;heselt arusaadav, tuleb k&uuml;sida t&auml;iendavaid selgitusi. Peab arvestama, et kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingu allkirjastab, siis on ta t&ouml;&ouml;lepingus sisalduvatele tingimustega n&otilde;ustunud.</p> <h2>&Uuml;lekohtutunne niisama ei kao.&nbsp;Kuidas &uuml;letada konfliktihirmu ja v&auml;ltida argust?</h2> <p><b>Selgitab ps&uuml;hholoog ja superviisor Ingrid Tiido.</b></p> <p>&bdquo;Mina soovitan esmalt minna supervisiooni. Teatud olukorras v&otilde;ivad emotsioonid olla nii suured, et iseennast on raske aidata. Superviirorid on t&ouml;&ouml;n&otilde;ustajad (vt <a href="http://supervisioon.ee/" target="_blank">supervisioon.ee</a>), kes aitavad inimesel ennast ise anal&uuml;&uuml;sida ja m&otilde;elda, mida ette v&otilde;tta, et ta ei j&auml;&auml;ks &uuml;ksi. Kui p&uuml;sib tunne, et talle on liiga v&otilde;i &uuml;lekohut tehtud, siis see niisama inimesest &auml;ra ei kao, kui ta ka j&auml;rgmisesse t&ouml;&ouml;kohta l&auml;heb. See tunne v&otilde;ib kuhjuda ja &uuml;hel hetkel kulmineeruda tundega, et maailm ongi tema vastu.</p> <p>Me oleme lojaalsed oma t&ouml;&ouml;andjale, aga k&uuml;simus on, kuidas olla lojaalne iseendale? Tuleb leida tagasi tasakaal. Kes mina olen? Mis on minu tugevused? Mida ma tegelikult tahan?</p> <p>Kriisi ajal hoiame me kinni t&ouml;&ouml;dest, mis meile n&auml;iteks ei meeldi, aga me ikkagi teeme neid edasi. Supervisioonist saaks inimene esmast professionaalset abi, et n&auml;ha ennast k&otilde;rvalt ja m&otilde;elda, mida ta tahab. Anal&uuml;&uuml;sida, miks need tunded teda m&otilde;jutavad ja kuidas neist lahti saada.&ldquo;</p> <p><b>Kuidas vabaneda argusest ja v&otilde;imaliku konflikti tekkehirmust?</b></p> <p>&bdquo;Kui hammas valutab, siis me l&auml;heme hambaarsti juurde. Kui me ei saa oma tunnetega toime, siis v&otilde;iks p&ouml;&ouml;rduda ps&uuml;hholoogi poole. Konflikt iseenesest pole midagi halba. Peab lihtsalt &otilde;ppima leidma erinevaid konfliktide lahendusviise, milleks on erinevaid strateegiaid: kas v&otilde;itlen, leian kompromissi, teen koost&ouml;&ouml;d, kohanen, v&auml;ldin. Neid k&otilde;iki &otilde;pitakse v&otilde;rdselt kasutama. Kui v&auml;ljas sajab, siis ma panen selga vihmakeebi. Kui paistab p&auml;ike, v&otilde;tan kampsuni &auml;ra, mitte ei ole sellega kogu aeg... L&auml;bi n&otilde;ustaja saab &otilde;ppida rohkem kasutama erinevaid tehnikaid.</p> <p>Konfliktihirmu taga on mingi hirm: kas ma ei ole piisav, pole midagi v&auml;&auml;rt, maailm ongi eba&otilde;iglane jne. Igas uues sarnases olukorras see uskumus kinnistub.</p> <p>Kui aga konflikte v&auml;ltida v&otilde;i nendega kohaneda ja oma eesm&auml;rkide p&auml;rast ei seista, siis koos ps&uuml;hholoogi v&otilde;i superviisoriga saab arutada, milline on inimese tuumuskumus. Mida ma kardan? Olla rohkem teadlik t&auml;iskasvanu k&auml;itumisest, sest t&auml;iskasvanu ei v&auml;ldi konflikte.</p> <p>Tasub vaadata oma elu suuremat pilti: kas ja kui tihti sellised olukorrad korduvad? Heita pilk iseendasse. Mida ma saan ise teisiti teha? Kui ka t&ouml;&ouml;andja k&auml;itub eba&otilde;iglaselt, siis miks see minus sellise tunde tekitab? Takistab see mul edaspidi mingeid otsuseid tegemast? Minuga juhtumised elamast &otilde;nnelikku elu? Me peame iseendasse vaatama.&ldquo;</p> <p><b><span>Tekst: Tiina Lang<br /></span></b><b>Foto: Pexels</b></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2839Tööaja ja töötasu arvestamine ootamatu juhtumi korral2020-11-02<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Reedel helistati mulle kella 15 ajal t&ouml;&ouml;le, et pean kohe oma lapse lasteaiast koju viima, sest &uuml;he &otilde;petaja koroonatest osutus positiivseks. Kuna &uuml;lemust sel ajal kontoris ei olnud, saatsin talle e-kirja ja lahkusin t&ouml;&ouml;lt. Minu t&ouml;&ouml;p&auml;ev oleks pidanud l&otilde;ppema kell 17, aga l&otilde;petasin t&ouml;&ouml; kaks tundi varem, et lapsele lasteaeda j&auml;rgi minna. Kas ma pean need kaks tundi j&auml;rgi tegema? Mis saab &uuml;lej&auml;&auml;nud ajast, kui mul ei ole v&otilde;imalik last lasteaeda viia?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist:</i></b><b> </b>&nbsp;Kuigi t&ouml;&ouml;suhtes on t&ouml;&ouml;taja kohustus t&auml;ita t&ouml;&ouml;ajal kokkulepitud t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, siis teatud juhtudel peab t&ouml;&ouml;andja andma t&ouml;&ouml;tajale m&otilde;istlikus ulatuses tasustatud vaba aega. T&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja maksma t&ouml;&ouml;tajale keskmist t&ouml;&ouml;tasu m&otilde;istliku aja eest, mil t&ouml;&ouml;taja ei saa t&ouml;&ouml;d teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult v&otilde;i raske hooletuse t&otilde;ttu tekkinud p&otilde;hjusel v&otilde;i kui t&ouml;&ouml;tajalt ei saa t&ouml;&ouml; tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval p&otilde;hjusel. Sel ajal t&ouml;&ouml;lt eemal viibitud aega t&ouml;&ouml;taja &uuml;ldjuhul j&auml;rgi tegema ei pea.&nbsp;</p> <p>Antud juhul on tegemist t&ouml;&ouml;taja isikust tuleneva olukorraga, mida t&ouml;&ouml;taja pole ise tahtlikult v&otilde;i raske hooletuse t&otilde;ttu tekitanud. Lisaks on tegemist etten&auml;gematu olukorraga ning nimetatud kahte tundi, mil t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lt eemal oli, v&otilde;ib pidada m&otilde;istlikus ulatuses ajaks. Seega, kuiv&otilde;rd t&ouml;&ouml;taja puudus t&ouml;&ouml;lt kaks tundi, mida sellises olukorras v&otilde;ib pidada m&otilde;istlikuks, siis on t&ouml;&ouml;andjal kohustus maksta selle kahe tunni eest keskmist t&ouml;&ouml;tasu. T&ouml;&ouml;taja kahte t&ouml;&ouml;tundi hiljem j&auml;rgi tegema ei pea.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Kui laps on olnud l&auml;hikontaktne ja t&ouml;&ouml;taja peab seet&otilde;ttu olema lapsega kodus, on t&ouml;&ouml;tajal vajadusel &otilde;igus hoolduslehele. <a href="https://www.haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/toovoimetushuvitised">T&auml;psem info Haigekassa kodulehelt</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2838Laieneb Euroopa Liidu tugi mitteõppivatele või -töötavatele noortele 2020-11-02<p><b>Reedel vastu v&otilde;etud Euroopa Komisjoni soovitus noortegarantii tugevdamise kohta v&otilde;imaldab edaspidi pakkuda Euroopa Sotsiaalfondi abil t&ouml;&ouml;turuteenuseid alla 30-aastastele mitte&otilde;ppivatele ja mittet&ouml;&ouml;tavatele noortele. Noored peavad saama kvaliteetse t&ouml;&ouml;-, praktika-, t&auml;iendkoolituse v&otilde;i &otilde;pipoisi&otilde;ppe pakkumise nelja kuu jooksul p&auml;rast t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;mist v&otilde;i haridustee katkemist. Samuti on v&otilde;imalik pakkuda noortele j&auml;tkutuge t&ouml;&ouml;turul p&uuml;simiseks.</b></p> <p>&bdquo;Praeguses keerulises t&ouml;&ouml;turu olukorras on oluline toetada noori, kes on sageli leidnud rakendust neis sektorites, mis on koroonaviiruse leviku piiramiseks seatud meetmete t&otilde;ttu enam kannatada saanud. Noortegarantii tugevdamine annab kindlasti selleks lisav&otilde;imalusi. Eriti oluline on, et saame senisest enam pakkuda j&auml;tkutuge tagasi kooli v&otilde;i t&ouml;&ouml;le j&otilde;udnud noorele. J&auml;tkutugi aitab noorel paremini raskusi &uuml;letada n&auml;iteks juhtumikorraldaja abiga, ning oma valitud teed kindlamini j&auml;tkata,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b>.</p> <p>Eestis viiakse noortegarantii tegevusi ellu sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi koost&ouml;&ouml;s. N&auml;iteks on ellu kutsutud programmid Noorte Tugila ja Hoog Sisse, mille abil on j&otilde;utud enam kui 10&nbsp;000 &otilde;ppest ja t&ouml;&ouml;turult eemale j&auml;&auml;nud nooreni ning toetatud noori nende potentsiaali avamisel noorsoot&ouml;&ouml; abil. K&auml;ivitatud on t&ouml;&ouml;tukassa meede &bdquo;Minu esimene t&ouml;&ouml;koht&ldquo;, t&ouml;&ouml;turgu tutvustavad t&ouml;&ouml;toad ning t&ouml;&ouml;turule sisenemiseks ettevalmistavad koolitused erialase ettevalmistuseta noortele. &Uuml;heks noortegarantii tegevuskava osaks on olnud ka kohalike omavalitsuste ja riigi koost&ouml;&ouml;s toimiv tugis&uuml;steem. Omavalitsuste p&ouml;&ouml;rdumistega noorte poole on t&ouml;&ouml;turule v&otilde;i &otilde;ppesse aidatud kolme aasta jooksul &uuml;le 1000 noore.</p> <p>Noortegarantii on osa tegevustest, millega Euroopa Komisjon soovib toetada noorte haridust, koolitust ja t&ouml;&ouml;h&otilde;ivet. Noortegarantii soovituse rakendamiseks t&ouml;&ouml;tavad liikmesriigid v&auml;lja tegevuskava, mis arvestab noorte vajaduste ja riigi v&otilde;imalustega. Noorte olukorra parandamiseks on&nbsp; v&otilde;imalik kasutada Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid. Eesti on kasutanud noortegarantii v&otilde;imalusi alates 2014. aastast.</p> <p>2019. aastal oli Eestis 15-24-aastaste t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r 11,1%, mis on alla EL keskmise (15,1%). 25-29-aastaste t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r oli 4,7%, mis on ligi poole v&auml;iksem EL keskmisest (9,1%). Kuigi muu Euroopaga v&otilde;rreldes on Eesti n&auml;itajad head, v&otilde;ib kestev majanduskriis taas suurendada m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt noorte t&ouml;&ouml;tust.</p> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p> <p></p> <p>Vaata ka: <a href="https://tooelu.ee/ngts">tooelu.ee/ngts</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2837Nutiajastu töökoormus: üksinda kolme eest!2020-10-30<p><b>Milline on m&otilde;istlik t&ouml;&ouml;koormus ametialadel, kus t&ouml;&ouml;tulemus pole otseselt silmaga n&auml;htav, t&ouml;&ouml; sisu ja &uuml;lesannete mahtu on keeruline aimata? V&otilde;ib juhtuda, et &uuml;he inimese t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete hulk h&otilde;lmab mitme t&ouml;&ouml;taja oma, sest t&ouml;&ouml;andja eeldab: IT-ajastul saab sellega kiirelt ja h&otilde;lpsalt hakkama! Kui kaua ja mille arvelt?</b></p> <p>&Uuml;hte valdkonda, sellega kaasnevaid &uuml;lesandeid ja t&ouml;&ouml;mahtu sisuliselt tundmata v&otilde;ib olla keeruline hinnata ka t&ouml;&ouml;ks kuluvat aega. &bdquo;Mis see siis &auml;ra ei ole,&ldquo; m&otilde;tleb ettev&otilde;tte v&otilde;i asutuse juht, kel puudub oskus arvestada, mida t&ouml;&ouml; m&otilde;nel alal t&auml;hendab. Eriti juhul, kui tulemust vahetult nii nagu t&uuml;ki- v&otilde;i f&uuml;&uuml;silise t&ouml;&ouml; puhul ei kaasne. Sestap ei pruugi aimata ka t&ouml;&ouml;ga seonduvaid n&uuml;ansse ja v&otilde;ib tunduda, et k&otilde;ik ongi k&auml;kitegu, ehkkki t&ouml;&ouml;tja v&auml;idab vastupidist. &bdquo;Laisk ja saamatu,&ldquo; leiab &uuml;lemus, kes r&uuml;gab ka ise ja eeldab sedasama t&ouml;&ouml;tajateltki.</p> <p>Ent kas peab p&auml;evat&ouml;&ouml;d j&auml;tkama argi&otilde;htutel ja n&auml;dalavahetustel, nii et oma aega peaaegu ei olegi? Varem v&otilde;i hiljem j&otilde;uab k&auml;tte hetk, kus polegi jaksu midagi teha. &Ouml;&ouml;d on unetud, tulvil t&ouml;iseid m&otilde;tteid ja kurnavat stressi, kuidas k&otilde;igega j&otilde;uda ja toime tulla. Keskmisest veidi k&otilde;rgem palk pole tihtilugu t&ouml;&ouml;lepingut alla kirjutades motivaatoriks, vaid pigem t&ouml;&ouml;ga seotud eneseteostus ja soov end ametialaselt proovile panna, ent seegi h&auml;&auml;bub &uuml;sna ruttu.</p> <p>Kes oskaks hinnata erinevate valdkondade t&ouml;&ouml;tajate tegelikku t&ouml;&ouml;koormust ja selgitaks seda t&ouml;&ouml;andjale, ennetades liigsest t&ouml;&ouml;pingest tingitud stressi ja l&auml;bip&otilde;lemist? Ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid on m&otilde;nele t&ouml;&ouml;andjale t&auml;iesti v&otilde;&otilde;rad m&auml;rks&otilde;nad, mille sisu ei m&otilde;isteta v&otilde;i t&otilde;siselt ei v&otilde;eta. Mis ajendaks t&ouml;&ouml;andjat n&auml;gema ja ennetama &uuml;lekoormusest tingitud terviseprobleeme? Seda enam, et paljud t&ouml;&ouml;andjad kuuluvad samasse riskigruppi.</p> <p><b>Sotsiaalministeeriumi </b>eelmisel aastal tehtud<b> &bdquo;T&ouml;&ouml;keskkonna vaimse tervise anal&uuml;&uuml;sist&ldquo;</b> selgub, et Eestis on vaimse tervise h&auml;ired pingereas juba teiseks t&ouml;&ouml;v&otilde;ime v&auml;henemise p&otilde;hjuseks. Seejuures moodustavad vaimse tervise otsesed ja kaudsed kulud Eestis 2,8% SKPst ehk 572 miljonit eurot (Euroopa Liidu keskmine on veelgi suurem ― 4%).</p> <p>Vaimse tervise probleemide ilmnemisel, mida m&otilde;jutavad mitmed tegurid, sh t&ouml;&ouml;keskkond, langeb nii t&ouml;&ouml;taja motiveeritus, produktiivsus, kui suureneb t&ouml;&ouml;lt puudumine ja haigena t&ouml;&ouml;tamine. Juhul, kui t&ouml;&ouml; on liiga intensiivne ja pingeline, suhted kolleegide vahel t&auml;barad, siis suureneb ka t&ouml;&ouml;j&otilde;u voolavus jms probleemid.</p> <h2>Miks kipub liigne t&ouml;&ouml;koormus kujunema t&ouml;&ouml;elu osaks?</h2> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/23 I. Nakurt-Murumaa_Tondihobu.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-23 I. Nakurt-Murumaa_Tondihobu.jpg" /></a><b>Kommenteerib O&Uuml; Tondihobu jurist-t&ouml;&ouml;ohutuse konsultant, EVEA asepresident Ille Nakurt-Murumaa:</b></p> <p><b>&bdquo;</b>Ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite tase on &uuml;ldiselt k&otilde;rge, seda on v&otilde;imendanud koroonast tingitud majandussurutis, t&ouml;&ouml;kaotushirm, viirusepaanika ning t&ouml;&ouml; ja eraelu p&otilde;imumine. Eeldatakse, s&otilde;ltuvalt ettev&otilde;ttest ja t&ouml;&ouml;taja positsioonist, et t&auml;nu infotehnoloogilistele lahendustele on t&ouml;&ouml;tegemine lihtne. &Uuml;hele inimesele saabki t&auml;na panna koormuse, mida varem tegid kolm t&ouml;&ouml;tajat. Paljudes ametites on seet&otilde;ttu l&auml;inud t&ouml;&ouml;koormus v&auml;ga suureks. Eeldatakse, et &uuml;ks inimene j&otilde;uab teha l&otilde;putult. Arvuti ja tarkvaralahendused teevad justkui k&otilde;ik meie eest &auml;ra. Majanduslikult keerulistel aegadel ei julge t&ouml;&ouml;tajad &uuml;le j&otilde;u k&auml;ivatest &uuml;lesannetest ka keelduda. On hirm &ndash; kui mina ei j&otilde;ua, siis keegi teine j&otilde;uab.</p> <p>T&auml;nu veebip&otilde;histele lahendustele ollakse k&auml;ttesaadavad 24/7. Telefon on alati taskus, lisaks t&ouml;&ouml;meilide lugemisele saab sisse logida andmebaasidesse v&otilde;i s&uuml;steemidesse. T&ouml;&ouml;- ja eraelu on t&auml;ielikult p&otilde;imunud. Enam ei l&otilde;pe t&ouml;&ouml; kell viis &otilde;htul. Kodus j&auml;lgitakse t&ouml;&ouml;meile, vastatakse kirjadele, suheldakse t&ouml;&ouml;andjaga nii hilis&otilde;htul kui varahommikul. Loetakse ka &ouml;&ouml;sel t&ouml;&ouml;meile, kui telefon piiksub... See k&otilde;ik t&auml;hendab v&auml;ga suurt vaimset survet. Oleme kogu aeg k&auml;ttesaadavad. Inimesed ei suuda enam juhet seinast v&auml;lja t&otilde;mmata ja t&ouml;&ouml;andja ei lase t&ouml;&ouml;tajaid lahti. H&auml;sti lihtne on t&ouml;&ouml;tajale saata teadet: &bdquo;Kuule, on v&auml;ga kiire, palun vasta k&auml;hku &uuml;hele kirjale jms...&ldquo; Teedki selle v&auml;ikese asja &auml;ra, mis siis ikka!</p> <p>V&auml;ga oluliselt suurendas t&ouml;&ouml; ja eraelu p&otilde;imumist kodukontoris t&ouml;&ouml;tamine. Tekkis tunne, et oled kogu aeg t&ouml;&ouml;l, t&ouml;&ouml;p&auml;ev ei l&otilde;pe kunagi. Teed vahepeal perele s&uuml;&uuml;a, heal juhul &otilde;htustad ka ise ja istud taas arvuti taha, sest vaja on veel paar asja &auml;ra teha. Infotehnoloogiline areng on tinginud t&ouml;&ouml; ja isikliku aja sulandumise, mis on t&ouml;&ouml;koormuse k&otilde;rval teine vaimne ohutegur.</p> <p>Inimesed ei oska ka piiri pidada. Keegi ei taha t&ouml;&ouml;andjale &ouml;elda, et ma p&auml;rast viite &otilde;htul v&otilde;i hommikul enne kaheksat &uuml;htegi t&ouml;&ouml;meili ei loe. Puhkusel olleski saadad ikka paar t&ouml;&ouml;kirja v&otilde;i kirjutad m&otilde;nda aruannet...</p> <p>Virtuaalmaailmas tehtut n&auml;ha ei ole. T&otilde;stes &auml;ra &uuml;he aluset&auml;ie telliseid, v&otilde;ib seda silmaga hinnata, aga virtuaalmaailma t&ouml;&ouml;d pole v&otilde;imalik hoomata. Kui ise ei ole proovinud, siis ei saagi teada. T&ouml;&ouml;tajad ei julge &uuml;lemusele &ouml;elda: t&ouml;&ouml;d on liiga palju, ma ei j&otilde;ua seda &auml;ra teha. Teiseks n&auml;rib kahtlus: kas &uuml;lemus kurtmist m&otilde;istab?</p> <p>Tegeledes riskianal&uuml;&uuml;siga, k&uuml;sitlen ma anon&uuml;&uuml;mselt t&ouml;&ouml;tajaid. Tihti v&auml;idavad nad, et pole kunagi oma &uuml;lemusele &ouml;elnud: &bdquo;Ma ei tule t&ouml;&ouml;ga t&ouml;&ouml;ajal toime ja pean tegema &uuml;letunde.&ldquo; Ta ei julge seda nimetada, sest ei tea, mis sellele j&auml;rgneb. On selge, et t&ouml;&ouml;d on liiga palju, aga sisimas tunnen, et olen saamatu. Pean olema usinam ega hakka seet&otilde;ttu kellelegi midagi kurtma, sest mulle tundub: k&otilde;ik teised saavad hakkama, kuigi ei saa. Keegi ei julge &ouml;elda, sest kollektiivis valitseb enese alalhoiuinstinkt: igaks juhuks hoian suu kinni ja teen &otilde;htul vaikselt oma t&ouml;&ouml; &auml;ra. &Uuml;letundide eest nagunii kellelegi ei maksta ja pole ka kombeks kurta, et ma ei tule t&ouml;&ouml;ga toime.</p> <p><b>Mis v&otilde;iks olla lahendus?</b></p> <p>V&otilde;ib tunduda arhailisena, aga t&ouml;&ouml; ja eraelu peaksid olema eristatavad. Heroliline 24/7 k&auml;ttesaadavus ei tohi olla norm. Teatud k&auml;itumismustreid on vaja muuta, et v&auml;hendada t&ouml;&ouml;stressi ja sellest tingitud l&auml;bip&otilde;lemist.</p> <p>Suurtes ettev&otilde;tetes v&otilde;idakse teha t&ouml;&ouml;tajate rahulolu-uuringuid. Iseasi, mis selle tulemusena muutub. V&auml;ikeettev&otilde;tetes, mis on Eestis valdavad, enamasti seda ei korraldata &ndash; pole aega, teadmisi ega vahendeid. Ent t&ouml;&ouml;mahtu pole v&otilde;imalik teisiti hinnata, kui t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja omavahel tagasisidet ei anna. T&ouml;&ouml;andjale v&otilde;ibki tunduda: tuleb lihtsalt &auml;ra teha! V&auml;ikeettev&otilde;tja t&ouml;&ouml;tab ju ka ise &ouml;&ouml;p&auml;evaringselt. Ta ei pruugigi seet&otilde;ttu osata t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;mahtu objektiivselt hinnata. Kui tal oleks adekvaatne tagasiside, siis ehk oleks v&otilde;imalik midagi muuta. IT-ajastul on vaimse t&ouml;&ouml; tegijad &uuml;ha enam l&auml;bip&otilde;lemise riskis &ndash; alati on tunne, et nad ei panusta piisavalt v&otilde;i peavad veel rohkem pingutama, et j&otilde;uda &auml;ra teha k&otilde;ike, mida neilt oodatakse.</p> <p>Nii avalikus kui erasektoris peaks olema normiks, et t&ouml;&ouml;d ei tehta isikliku aja arvelt ega t&ouml;&ouml;v&auml;lisel ajal. Suhtumise muutus on &auml;&auml;rmiselt oluline. Kui me seda ei muuda, siis pole v&otilde;imalik eeldada, et olukord l&auml;heb paremaks. See on vaimse stressi ja l&auml;bip&otilde;lemise ennetamise v&otilde;tmetegur. T&ouml;&ouml;koormus peab vastama t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imetele ehk t&ouml;&ouml; saama tehtud m&otilde;istliku pingutusega etten&auml;htud aja jooksul. Peab saama normiks, et t&ouml;&ouml;d tehakse t&ouml;&ouml; ajal ja igal t&ouml;&ouml;tajal on ka vaba aeg.&ldquo;</p> <h2>K&otilde;nekad numbrid</h2> <p><b>Uute ja tekkivate riskide alase Euroopa ettev&otilde;tete uuringu j&auml;rgi</b> tehakse riskianal&uuml;&uuml;si 76&ndash;86% Eesti ettev&otilde;tteis, Euroopa riikide ettev&otilde;tetest 86&ndash;88%. Samuti on Eestis (31&ndash;41%) v&otilde;rreldes teiste uuringus osalenud riikidega (48-51%) v&auml;hem ettev&otilde;tteid, kes anal&uuml;&uuml;sivad terviseprobleemidest tuleneva t&ouml;&ouml;katkestuse p&otilde;hjuseid, sh t&ouml;&ouml;tingimusi, mis v&otilde;isid soodustada haiguse v&otilde;i t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse teket.</p> <p><b>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri </b>poolt l&auml;bi viidud <b>Euroopa ettev&otilde;tete uuringu</b> andmetel puudub ettev&otilde;tetel sageli riskide t&otilde;husaks ohjamiseks teave v&otilde;i kohased vahendid. T&ouml;&ouml;stressi ennetamise tegevuskava on EL-s olemas 33,8% ettev&otilde;tetes, kuid Eestis vaid 8,7% ettev&otilde;tetes.</p> <p>Ps&uuml;hhosotsiaalsete riskide ennetamiseks levitatakse peamiselt teavet (EL-s 56,4% ja Eestis 50,9%), t&ouml;&ouml; &uuml;mberkorraldamist, et v&auml;hendada t&ouml;&ouml;survet (EL-s 38,5% ja Eestis 44,3%), t&ouml;&ouml;tajate konfidentsiaalset n&otilde;ustamist (EL-s 36,7% ja Eestis 39,0%) ja konfliktide lahendamise protseduuride kehtestamist (EL-s 29,7% ja Eestis 16,7%).</p> <p>Peamiseks raskuseks, mis takistavad ps&uuml;hhosotsiaalsete riskidega tegelemist, on soovimatus neist probleemidest avameelselt r&auml;&auml;kida (EL-s 30,3% ja Eestis 20,4%). Samuti personali v&auml;hene teadlikkus (EL-s 26,2% ja Eestis 22,7%), oskusteabe ja spetsialistide toe puudumine (EL-s 22,5% ja Eestis 19,9%), kuid ka juhtkonna v&auml;hene teadlikkus (EL-s 17,5% ja Eestis 17,4%).</p> <p><b>KASTI:</b></p> <p><b>Hea teada:</b></p> <p><b>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Ameti</b> andmeil on ps&uuml;hhosotsiaalsed riskid ja t&ouml;&ouml;stress &uuml;heks t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu keerukaimateks probleemideks, mis halvendavad oluliselt inimtervist, organisatsioonide ja riikide majandustulemusi. Ligikaudu pooled Euroopa Liidu ja Eesti t&ouml;&ouml;tajad arvavad, et stress on nende t&ouml;&ouml;kohas tavaline, p&otilde;hjustades ligikaudu poole puudutud t&ouml;&ouml;p&auml;evadest.</p> <p><b>Ps&uuml;hhosotsiaalseid riske v&otilde;ivad p&otilde;hjustada</b>:</p> <ul> <li>liigne t&ouml;&ouml;koormus;</li> <li>t&ouml;&ouml;koha vastuolulised n&otilde;uded ja rollide ebaselgus;</li> <li>v&auml;hene kaasatus otsustada t&ouml;&ouml;korralduse &uuml;le ja v&auml;he v&otilde;imalusi m&otilde;jutada t&ouml;&ouml; tegemise viisi;</li> <li>halvasti korraldatud organisatsioonimuutus, t&ouml;&ouml;koha ebakindlus;</li> <li>puudulik suhtlemine, juhtkonna v&otilde;i kolleegide v&auml;hene toetus;</li> <li>ps&uuml;hholoogiline ja seksuaalne ahistamine, kolmandate isikute v&auml;givald.</li> </ul> <p><b>T&ouml;&ouml;stressi tekitavad:</b></p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;koormus ja t&ouml;&ouml;tempo.</li> <li>Ebaselged &uuml;lesanded ja pidevad muutused.</li> <li>T&ouml;&ouml; iseloom. Kas t&ouml;&ouml; on mitmek&uuml;lgne v&otilde;i monotoonne?</li> <li>T&ouml;&ouml;keskkond.</li> <li>Suhted kolleegidega.</li> <li>Suhted juhtidega.&nbsp;</li> </ul> <div></div> <div>Tekst: Tiina Lang</div> <div>Foto: Pexels</div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2836Selgusid Eesti parimad praktikandid 2020-10-29<p><b>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu konkursi Praktik Cum Laude v&otilde;itjad selgusid 57 kandidaadi hulgast. Auhinnatud praktikandid tulevad Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest, Ericsson Eestist, Eesti Energiast ja Maarja K&uuml;last.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;andjate jaoks on heade praktikiste oskustega t&ouml;&ouml;tajad kulda v&auml;&auml;rt. Teeme Praktik Cum Laude konkurssi just seet&otilde;ttu, et neid tublisid inimesi esile t&otilde;sta,&ldquo; &uuml;tles Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu tegevjuht <b>Arto Aas</b>. &bdquo;T&ouml;&ouml;andjate s&otilde;nul oli praktikantidest reaalselt kasu &ndash; nad t&otilde;id kaasa uusi teadmisi ja elavdasid meeskondi, &otilde;petasid kolleege ning tegid &auml;ra hulga vajalikku t&ouml;&ouml;d. Tulu on m&otilde;lemapoolne - paljud neist said juba t&ouml;&ouml;pakkumise v&otilde;i kutse naasta praktikale ka tuleval aastal,&ldquo; s&otilde;nas Aas.&nbsp;&nbsp;</p> <p><b>Parim praktikant k&otilde;rghariduses</b>&nbsp;on AS Ericsson Eesti praktikant&nbsp;<b>Taavi Salum,&nbsp;</b>kes &otilde;pib Tallinna Tehnikak&otilde;rgkoolis elektritehnika erialal.&nbsp;Taavi paistab silma oma j&auml;rjekindlusega ning oli samas ettev&otilde;ttes praktikal juba viiendat korda. Iga kord k&uuml;ll erinevas inseneri rollis ja m&otilde;testades, mida tuleb endas veel arendada.&nbsp;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Parim praktikant v&auml;listudengite&nbsp;kategoorias</b>&nbsp;on AS Eesti Energia praktikant<b>&nbsp;</b><b>Antonio Lustrissimi,&nbsp;</b>kes &otilde;pib Tallinna Tehnika&uuml;likoolis keskkonnatehnikat ja juhtimist. Ta anal&uuml;&uuml;sis k&uuml;ttesektoris toimuvat ning otsis v&otilde;imalusi lisandv&auml;&auml;rtuse loomiseks. Ettev&otilde;tte s&otilde;nul oli ta vastutustundlik ja kasutas &auml;ra iga v&otilde;imaluse v&otilde;tta praktikast maksimumi ning luua oma t&ouml;&ouml;ga ettev&otilde;ttele v&auml;&auml;rtust.&nbsp;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Parim praktikant kutsehariduses</b>&nbsp;on&nbsp;Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse praktikant<b>&nbsp;</b><b>Andreas Tigasing,&nbsp;</b>kes<b>&nbsp;</b>&otilde;pib Tartu Kutsehariduskeskuses IT-s&uuml;steemide nooremspetsialistiks. Tema t&ouml;&ouml; siseturvalisuse vallas oli eriti vastutusrikas, kuna praktika langes ajale, mil riigis kuulutati v&auml;lja eriolukord ja k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad l&auml;ksid kodukontoritesse.&nbsp;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Parim praktikant t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hises &otilde;ppes&nbsp;</b>on&nbsp;SA Maarja K&uuml;la praktikant&nbsp;<b>Katrin Reidla,</b>&nbsp;kes &otilde;pib Tartu Tervishoiu K&otilde;rgkoolis tegevusjuhendajaks. Katrini &uuml;lesanne praktikal oli toetada intellektipuuetega noori t&auml;iskasvanuid nende igap&auml;evastes tegevustes. T&ouml;&ouml;andja s&otilde;nul oskas ta leida &uuml;les&nbsp;inimese soovid, arvestada tema harjumustega ning kuulata tugiv&otilde;rgustiku ootusi ning k&otilde;ik selle ka ellu viia.<b>&nbsp;</b></p> <p>Internetih&auml;&auml;letusega&nbsp;valiti&nbsp;<a href="https://www.facebook.com/PraktikCumLaude">sotsiaalmeedias</a>&nbsp;publiku lemmikuks&nbsp;<b>Sigrid Sikk</b>, kes oli praktikal Swedbank Eesti AS-is. Tallinna Tehnika&uuml;likooli avaliku halduse ja riigiteaduste tudeng panustas praktikal panga sotsiaalmeedia ja toetustegevustesse.<b>&nbsp;</b>&nbsp;</p> <p>&bdquo;Kui &otilde;ppeasutused ja ettev&otilde;tjad panevad oma j&otilde;ud kokku &uuml;heskoos praktikat korraldades, v&otilde;idavad sellest k&otilde;ik osapooled, kogu &uuml;hiskond.&nbsp;Praktikandid saavad hindamatu kogemuse, mis annab julgust t&ouml;&ouml;maailma sisenemiseks.&nbsp;Ettev&otilde;tted saavad t&ouml;&ouml;tajad, kelle koolitamises nad ise on osalenud. Koolidel aga on v&otilde;imalus &otilde;ppe korraldamisel veelgi enam arvestada ettev&otilde;tete vajadustega,&ldquo;&nbsp;s&otilde;nas Haridus- ja Teadusminister&nbsp;<b>Mailis Reps</b>.&nbsp;</p> <p>Viiendat korda toimuval Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu konkursil &bdquo;Praktik Cum Laude&ldquo; osales rekordarv inimesi, kes saavutasid eelmisel &otilde;ppeaastal&nbsp;praktika jooksul silmapaistvaid tulemusi. Kandidaate esitasid t&ouml;&ouml;andjad &uuml;le kogu Eesti.&nbsp;</p> <p>Konkursil panid omapoolsed auhinnad praktika juhendajatele v&auml;lja Eesti Ettev&otilde;tlusk&otilde;rgkool Mainor koos &Uuml;lemiste City-ga. Rektor&nbsp;<b>Mait Rungi</b>&nbsp;s&otilde;nul on nende kool rakendusk&otilde;rgkool, mis t&auml;hendab, et praktilised kogemused ja &otilde;pitu rakendamine on nende jaoks olulised. &bdquo;Rakendame &uuml;he esimese k&otilde;rgkoolina Eestis t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hist &otilde;pipoisi&otilde;pet ja praktikat laialdaselt ning seet&otilde;ttu on meil heameel panustada ka konkurssi, mis v&auml;&auml;rtustab koost&ouml;&ouml;d ettev&otilde;tete ja koolide vahel,&ldquo; &uuml;tles Eesti Ettev&otilde;tlusk&otilde;rgkooli Mainor rektor.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Praktik&nbsp;Cum&nbsp;Laude&ldquo; konkurssi korraldab Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit koost&ouml;&ouml;s Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteametiga. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond, Eesti riik ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit.&nbsp;</p> <p>Pidulikku s&uuml;ndmust saab j&auml;relvaadata&nbsp;<a href="https://www.youtube.com/watch?v=_y8W2xixtuI&amp;feature=emb_logo">SIIT</a>. <br /> Raigo Pajula fotod s&uuml;ndmusest <a href="https://www.employers.ee/uudised/selgusid-eesti-parimad-praktikandid/">SIIN</a>.</p> <p>&nbsp;</p> <p>Elina Kink<br /> Kommunikatsioonijuht <br /> Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit<br /> GSM:&nbsp;+372 511 0033&nbsp; &nbsp; &nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2835Kulukas vaidlus: varaline vastutus ja hooletusõnnetuse kahjunõue2020-10-28<p><b>Varaline vastutus ei t&auml;henda vaid s&otilde;napaari t&ouml;&ouml;lepingus. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andja vara hoolimatult v&otilde;i lohakalt kasutab, v&otilde;ib see kaasa tuua keeruliste juriidiliste n&uuml;anssidega pika kohtuvaidluse.</b></p> <p>Kuhupoole keerata? Hoida vasakule, paremale v&otilde;i s&otilde;ita hoopis otse? Suure veoautoga valele kitsukesele teel&otilde;igule sattudes v&otilde;ib juhtuda, et autonina &otilde;igesse suunda p&ouml;&ouml;ramine v&otilde;ib olla sama t&uuml;likaks nagu raudr&uuml;&uuml;s hobuse selga h&uuml;ppamine. Eriti, kui oled veel algaja ja vajaliku vilumuseta. Teevalikul on heaks abimeheks ja suunat&auml;psustajaks nutitelefoni kaardirakendus. Paar klikki ja juba see k&auml;ivitubki.</p> <p>Kristian uurib s&otilde;itu j&auml;tkates telefoni... &Auml;kki on tee rataste alt kadunud. Veok kaldub massiivse metallikamakana paremale ja paiskub hoogsalt k&uuml;lili, sellega koos ka veetav toidukaup...</p> <p>Vaid paar kuud varem on Kristian t&ouml;&ouml;lepingule alla kirjutanud, temast on saanud veokijuht-ekspediitor. Sellealast t&ouml;&ouml;kogemust tal k&uuml;ll palju pole, aga kust seda muidu hankida, kui mitte t&ouml;&ouml;d tehes? Kuid n&uuml;&uuml;d kohe esimestel kuudel selline &otilde;nnetus... Veel t&auml;psustamata suuruses kahjun&otilde;ue h&otilde;ljub pea kohal &auml;hvardavalt nagu tume pilvemassiiv enne raevukat sadu.</p> <p>Mis saab edasi? Mees oli t&ouml;&ouml;lepingut alla kirjutades teinud t&ouml;&ouml;andjaga varalise vastutuse kokkuleppe. Kui suur kahjun&otilde;ue teda ootab? Selgub, et see on 8866,87 eurot ehk 60% kogu 14 840,24 eurosest kahjusummast, mille t&ouml;&ouml;andja palub tal h&uuml;vitada.</p> <p><b>Mis vabastaks kahjun&otilde;udest?</b></p> <p>Kristian otsustab abi otsida t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonist, paludes t&uuml;histada ettev&otilde;tte kahju h&uuml;vitamise n&otilde;ude v&otilde;i lugeda t&uuml;hiseks 27. veebruaril 2015 tehtud varalise vastutuse kokkulepe v&otilde;i v&auml;hendada kahjuh&uuml;vitist. &Uuml;htlasi soovib ta saada t&ouml;&ouml;andjalt veel saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu 1896,30 eurot. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon otsustab rahuldada tema avalduse osaliselt.</p> <p>Ettev&otilde;te esitab Harju Maakohtule taotluse vaadata mehe avaldus rahuldatud ulatuses l&auml;bi ja m&otilde;ista temalt v&auml;lja kahjuh&uuml;vitis 8866,87 eurot. T&ouml;&ouml;andja leiab, et Kristian on veokiga liiklus&otilde;nnetuse tekitamises ise s&uuml;&uuml;di, sest kasutas s&otilde;idu ajal mobiiltelefoni, kuigi navigeerimisseadme kasutamiseks puudus vajadus.</p> <p>Kristian esitas vastuhagi, sest tema arvates saanuks &otilde;nnetust v&auml;ltida, kui t&ouml;&ouml;andja t&auml;itnuks tema koolitamise ja stažeerimise n&otilde;udeid. Ka tekkinud kahju olnuks v&auml;iksem, kui veok ja veos oleksid olnud kindlustatud. Tal ei olnud autojuhi ametikoolituse tunnistust, milleta ta poleks v&otilde;inud t&ouml;&ouml;kohustusi t&auml;ita. Ettev&otilde;te on kahju tekkimises ise s&uuml;&uuml;di, sest ei kontrollinud, kas tal on autojuhi ametikoolituse tunnistus.</p> <p>Algas kahepoolne ja keeruliste juriidiliste n&uuml;anssidega kohtuprotsess, mis on kulgenud &uuml;hest kohtuastmest teise ja tagasi nagu osaleks kumbki osapool pingelisel lauatennise turniiril.</p> <p><b>Varalise vastutuse kokkulepe on t&uuml;hine?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja varalise vastutuse kokkuleppes oli selgelt piiritletud, millise vara eest t&ouml;&ouml;taja vastutab. Vastutuse &uuml;lempiiriks oli 6391,16 eurot, veoki v&auml;&auml;rtusest kordades v&auml;iksem summa. Kristianile maksti varalise vastutuse eest h&uuml;vitist 31,96 eurot kuus. T&ouml;&ouml;andja ei leidnud, et kahjuh&uuml;vitise suurust tuleks v&auml;hendada.</p> <p>Harju Maakohus j&auml;ttis septembris 2016 m&otilde;lema osapoole kaebuse rahuldamata p&otilde;hjendusel, et varalise vastutuse kokkulepe vastab t&ouml;&ouml;lepingu seaduses s&auml;testatule. Kokkulepe oli tehtud kirjalikult ja m&otilde;istlikult. Arvestades ettev&otilde;tte tegevuse profiili ja t&ouml;&ouml;taja ametikohta, on see tavap&auml;rane. Ka varalise vastutuse piirm&auml;&auml;r polnud &uuml;lem&auml;&auml;ra suur.</p> <p>Kumbki osapool esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, vaieldi teineteise apellatsioonkaebusele vastu. Vaidlus j&otilde;udis 2017. aasta alguses Tallinna Ringkonnakohtusse.</p> <p>Seal leiti, et t&ouml;&ouml;andja ei t&otilde;endanud ega teinud eluliselt usutavaks, et t&ouml;&ouml;tajale varalise vastutuse kokkuleppe eest makstud h&uuml;vitis oli t&ouml;&ouml;taja vastutuse &uuml;lempiiri arvestades m&otilde;istlik. Summa ei h&uuml;vitanud piisavalt riske, mille t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjaga kokku leppides v&otilde;tab ehk ta vastutab talle t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmiseks antud vara s&auml;ilimise eest s&otilde;ltumata tema s&uuml;&uuml;st. Varalise vastutuse kokkulepe t&uuml;histati.</p> <p>Arvestati, et Kristian ei soovinud oma t&ouml;&ouml;andjale kahju tekitada, kuid p&otilde;hjustas seda raske hooletuse t&otilde;ttu, sest tegeles s&otilde;idukiroolis toimingutega, mis juhtimist ja liiklusolude tajumist segasid. Seet&otilde;ttu p&otilde;hjustas ta liiklus&otilde;nnetuse, kuid vastutab kahju eest vaid piiratud ulatuses. T&ouml;&ouml;andja saanuks t&ouml;&ouml;taja tekitatud kahju kandmist kogu ulatuses v&auml;ltida, kui s&otilde;iduk oleks olnud vastavalt kindlustatud. Kahju tulnuks h&uuml;vitada vaid omavastutuse ulatuses. Otsustati, et m&otilde;istlik t&ouml;&ouml;taja kahjuh&uuml;vitise suurus on 1000 eurot.</p> <p><b>Oma riski v&otilde;inuks ise kindlustada?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja otsusega ei n&otilde;ustunud. Kassatsioonkaebuses palus ta t&uuml;histada ringkonnakohtu ja maakohtu otsused ning saata asi uueks l&auml;bivaatamiseks ringkonnakohtule. Tema arvates oli varalise vastutuse kokkulepe kehtiv ega koormanud t&ouml;&ouml;tajat &uuml;lem&auml;&auml;ra. T&ouml;&ouml;tajale oli kokkuleppe alusel makstud h&uuml;vitist, mis oli piisav ja m&otilde;istlik selleks, et ta saanuks v&otilde;etud riskid oma vastutuse &uuml;lemm&auml;&auml;ra ulatuses edasi kindlustada. Kaskokindlustuse maksed olid v&auml;iksemad kui t&ouml;&ouml;tajale varalise vastutuse kokkuleppe alusel tasutud summad.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja j&auml;ttis t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imaluse valida, kas hoida vara heaperemehelikult ja rakendada k&otilde;rgendatud hoolsuse m&auml;&auml;ra v&otilde;i kindlustada oma riskid, s&otilde;lmides veoki kindlustuslepingu. Igakuisest h&uuml;vitisest piisanuks nii kaskokindlustuse makseks kui ka omavastutuse jaoks raha kogumiseks.</p> <p>Kristian palus omakorda j&auml;tta t&ouml;&ouml;andja kassatsioonkaebus rahuldamata.</p> <p><b>Mida leidis Riigikohtu kolleegium?</b></p> <p>Kolleegium j&auml;ttis ringkonnakohtu otsuse varalise vastutuse kokkulepe t&uuml;hisusest muutmata. Seega vastutaks t&ouml;&ouml;taja veoki hooletu kahjustamise eest vaid piiratud ulatuses. Ka ei saa t&ouml;&ouml;andja oma vara s&auml;ilimisest tingitud riske maandada, tehes t&ouml;&ouml;tajaga varalise vastutuse kokkuleppe. Selle keskne m&otilde;te peaks olema t&ouml;&ouml;andja t&otilde;endamiskoormise lihtsustamine juhul, kui t&ouml;&ouml;tajale on usaldatud raha v&otilde;i muutuva seisuga asjade kogum, n&auml;iteks laoseis, mitte aga hinnalise t&ouml;&ouml;vahendi h&auml;vimise ja kahjustamise riskide panek t&ouml;&ouml;tajale.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja oleks pidanud oma tegevusvaldkonda arvestades tegema veokile kaskokindlustuslepingu. Suure v&auml;&auml;rtusega veokite puhul, millel on suur risk ka t&ouml;&ouml;tajast s&otilde;ltumata sattuda &otilde;nnetusse, saada varastatud v&otilde;i kahjustatud, on kindlustamine m&otilde;istlik. T&ouml;&ouml;taja ei peaks vastutama veoki varguse, tulekahju v&otilde;i vandalismi eest, kui ta ei ole oma kohustusi s&uuml;&uuml;liselt rikkunud. S&otilde;ltumata t&ouml;&ouml;tajale makstava h&uuml;vitise suurusest ei saa t&ouml;&ouml;andja eeldada, et t&ouml;&ouml;taja suudaks h&uuml;vitada kallihinnalise veoki v&auml;&auml;rtuse. Varalise vastutuse kokkulepe on sel juhul seda eba&otilde;iglasem, et selle allkirjastamine v&otilde;ib olla ka t&ouml;&ouml;leasumise tingimuseks.</p> <p>Kolleegiumi arvates v&otilde;iks t&ouml;&ouml;tajale usaldatud v&auml;&auml;rtuslike veokite puhul s&otilde;lmida varalise vastutuse kokkulepe kindlustuslepinguj&auml;rgse t&ouml;&ouml;andja omavastutuse katmiseks, kuid see peaks kajastuma ka vastutuse &uuml;lempiiris.</p> <p>Kolleegium leidis: t&uuml;histada tuleb ringkonnakohtu otsus, mis j&auml;ttis rahuldamata t&ouml;&ouml;andja vastuhagi, et m&otilde;ista t&ouml;&ouml;tajalt v&auml;lja tekitatud kahju h&uuml;vitis. Samuti tuleb uuesti hinnata selle suurust. Kuna varalise vastutuse kokkulepe on t&uuml;hine, tuleb n&otilde;ue lahendada seaduse alusel. T&ouml;&ouml;taja rikkus t&ouml;&ouml;lepingust tulenevat kohustust raske hooletuse t&otilde;ttu. Kui t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeks on veoki juhtimine, siis peab t&ouml;&ouml;taja j&auml;rgima t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;ites ka liiklusseaduses s&auml;testatud n&otilde;udeid. Raske hooletuse korral tuleks t&ouml;&ouml;taja tekitatud kahju eest makstavat h&uuml;vitist piirata v&auml;hem kui tavalise hooletuse korral. Ainu&uuml;ksi t&ouml;&ouml;taja v&auml;hene t&ouml;&ouml;kogemus ega v&otilde;imalik madal t&ouml;&ouml;tasu ei &otilde;igusta liiklusreeglite rasket eiramist ja seet&otilde;ttu t&ouml;&ouml;andja vara kahjustamist. Raskelt hooletu k&auml;itumise puhul on ka raskesti p&otilde;hjendatav, kuidas kutsetunnistuse olemasolu ja t&auml;iendav v&auml;lja&otilde;pe v&otilde;inuksid &auml;ra hoida t&ouml;&ouml;taja elementaarsete liiklusreeglite rikkumist.</p> <p><b>Mis oleks m&otilde;istlik, kuidas edasi?</b></p> <p>Vaidlusk&uuml;simuseks on j&auml;tkuvalt, kui palju peaks Kristian maksma endisele t&ouml;&ouml;andjale kahjuh&uuml;vitist. Asi tuleb ringkonnakohtus uuesti l&auml;bi vaadata.</p> <p>Ilmne on ka, et ping-pongina kulgenud protsess oleks v&otilde;inud &auml;ra j&auml;&auml;da, kui t&ouml;&ouml;taja oleks teekaardi telefonist uurimiseks hetkeks auto peatanud ja t&ouml;&ouml;andja omakorda veokile kaskokindlustuse teinud. Eeldamata, et varalise vastutuse h&uuml;vitist makstes peaks seda tegema 60% ulatuses t&ouml;&ouml;v&otilde;tja. Kaskokindlustuse olemasolul olnuks p&otilde;hjust n&otilde;uda v&auml;heste kogemustega t&ouml;&ouml;tajalt vaid kaskokindlustuse omavastutuse osa ja m&otilde;lemapoolne majanduslik kahju olnuks praegusega v&otilde;rreldes v&otilde;rratult v&auml;iksem.</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: Pexels</b></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2833Tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamine – kuidas aidata keha ja ohtude kaardistamisega2020-10-27<p>Keha kaardistamine on meetod, millega tuvastatakse, kuidas t&ouml;&ouml; v&otilde;ib inimkeha kahjustada. Ohtude kaardistamine v&otilde;imaldab m&auml;&auml;rata t&ouml;&ouml;koha terviseriskid.</p> <p>Need koosolekul v&otilde;i t&ouml;&ouml;r&uuml;hmas lihtsate vahenditega teostatavad interaktiivsed tehnikad l&auml;htuvad t&ouml;&ouml;tajate teadmistest ja kogemusest ning loovad tunde, et nad osalevad lahenduse leidmisel.</p> <p>Need tehnikad aitavad riskitegurite tuvastamise abil ennetada luu- ja lihaskonna vaevusi ning on kasulikud eelk&otilde;ige olukordades, kus lugemisoskus v&otilde;i keelebarj&auml;&auml;r tekitavad raskusi.</p> <p>Meie uus teabeleht h&otilde;lmab &uuml;ksikasjalikku juhendit keha ja ohtude kaardistamise seansside l&auml;biviimise kohta.</p> <p>Laadi alla&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/publications/body-and-hazard-mapping-prevention-musculoskeletal-disorders-msds/view">teabeleht</a></p> <p>Tutvuge OSHwikis l&auml;hemalt&nbsp;<a href="https://oshwiki.eu/wiki/Hazard_mapping_and_MSDs" target="_blank">ohtude kaardistamise ning luu- ja lihaskonna vaevustega<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://oshwiki.eu/wiki/Body_mapping_for_MSDs_-_using_individual_body_maps" target="_blank">keha kaardistamisega luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamiseks<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></p> <p><a href="http://healthy-workplaces.eu/et/about-topic/priority-area/prevention" target="_blank">&bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad v&auml;hendavad koormust&ldquo; &ndash; luu- ja lihaskonna vaevuste veebisait<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/preventing-work-related-msds-how-body-and-hazard-mapping-can-help" target="_blank">Allikas: EU-OSHA</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2832Kollektiivlepingute laiendamine saab uued reeglid2020-10-27<p><b>Sotsiaalministeerium saatis koosk&otilde;lastusringile eeln&otilde;u, millega muudetakse kollektiivlepingute laiendamise tingimusi. Eesm&auml;rk on, et palga ja t&ouml;&ouml;aja tingimusi saaks kogu sektorile laiendada vaid juhul, kui selles on kokku leppinud t&ouml;&ouml;andjad, kes pakuvad t&ouml;&ouml;d v&auml;hemalt viiendikule sektori t&ouml;&ouml;tajatest. </b></p> <p>Eeln&otilde;u j&auml;rgi saavad palga ja t&ouml;&ouml;aja tingimuste laiendamises edaspidi kokku leppida ameti&uuml;hingud ja t&ouml;&ouml;andjate &uuml;hing v&otilde;i liit, kelle liikmed pakuvad t&ouml;&ouml;d v&auml;hemalt 20 protsendile valdkonna t&ouml;&ouml;tajatest. Enne kokkuleppe s&otilde;lmimist on kohustus avalikult informeerida ning kaasata k&otilde;iki t&ouml;&ouml;tajaid ja t&ouml;&ouml;andjaid, kelle suhtes tingimusi laiendada soovitakse. Seaduse muutmise p&otilde;hjuseks on <a href="https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-kollektiivleping-ei-laiene-tooandjale-ilma-tema-nousolekuta">Riigikohtu 15. juuni otsus</a>, mis andis t&otilde;lgenduse, et kollektiivlepingut ei saa laiendada ilma k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;andjate n&otilde;usolekuta. Eeln&otilde;u eesm&auml;rk on leevendada Riigikohtu v&auml;lja toodud kitsaskohti ning taas v&otilde;imaldada kollektiivlepinguid laiendada.</p> <p>&bdquo;Loomulikult tuleb tagada t&ouml;&ouml;tajate kaitse, milles kollektiivlepingutel on kasvav roll.&nbsp;Samal ajal on oluline, et kokkulepe laiendada lepingut oleks s&otilde;lmitud t&ouml;&ouml;andjatega, kes annavad t&ouml;&ouml;d kaalukale osale sektorist. T&auml;htis on, et kollektiivlepingu laiendamise kavatsusest ning l&auml;bir&auml;&auml;kimistest teavitataks avalikult k&otilde;iki t&ouml;&ouml;tajaid ja t&ouml;&ouml;andjaid, keda muudatus v&otilde;ib m&otilde;jutada,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalminister <b>Tanel Kiik.</b></p> <p>Kehtiva seaduse alusel saavad t&ouml;&ouml;andjate ja t&ouml;&ouml;tajate esindusorganisatsioonid omavahel s&otilde;lmitud palga ja t&ouml;&ouml;aja tingimusi laiendada ka k&otilde;igile teistele t&ouml;&ouml;andjatele ja t&ouml;&ouml;tajatele, kes muidu kollektiivlepingu pooled ei ole. Praktikas aga tekitab see probleeme, sest v&otilde;imalik on, et v&auml;ike osa t&ouml;&ouml;tajaid ja t&ouml;&ouml;andjaid lepivad omavahel kokku reeglites, mis hakkaksid kehtima ka k&otilde;igile teistele. See ei ole &Otilde;iguskantsleri ja Riigikohtu hinnangul koosk&otilde;las ettev&otilde;tlusvabaduse p&otilde;him&otilde;ttega, kuiv&otilde;rd ettev&otilde;ttetel tuleb t&auml;ita tingimusi, mida nad ei ole ise kokku leppinud.&nbsp;</p> <p>Eestis on kollektiivlepingu laiendamine kasutusel meditsiini- ja transpordisektoris. Samuti lepivad Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit ja Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliit iga-aastaselt kokku t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra, mida laiendatakse k&otilde;igile Eesti t&ouml;&ouml;tajatele.</p> <p>Eeln&otilde;u suurendab ka t&ouml;&ouml;tajate esindajate kaitset ja suurendab ebaseadusliku &uuml;les&uuml;tlemise h&uuml;vitist juhtudel, kui t&ouml;&ouml;leping l&otilde;petatakse kas raseda, rasedus- v&otilde;i s&uuml;nnituspuhkuse &otilde;igusega v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajate esindajast t&ouml;&ouml;tajaga.</p> <p>Eeln&otilde;u muudab ameti&uuml;hingute seadust ja t&ouml;&ouml;tajate usaldusisiku seadust ning kohustab t&ouml;&ouml;andjat, kelle ettev&otilde;ttes on mitu usaldusisikut, anda vaba aega k&otilde;igile usaldusisikutele. Lisaks muudetakse t&ouml;&ouml;lepingu seadust ja t&otilde;stetakse h&uuml;vitise m&auml;&auml;ra, mida makstakse juhul, kui tuvastatakse, et raseda, rasedus- v&otilde;i s&uuml;nnituspuhkuse &otilde;igusega v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajate esindajast t&ouml;&ouml;tajaga t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemine oli seadusevastane. H&uuml;vitis t&otilde;stetakse kuuelt kuult 12 kuule.</p> <p>Eeln&otilde;uga on v&otilde;imalik tutvuda <a href="http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ee1151a8-04c2-4cef-aacd-f42335ffa4e9#HJS6RKIe">Eeln&otilde;ude Infos&uuml;steemis (EIS)</a> (avaneb Internet Exploreriga) ning anda tagasisidet kuni <b>2. novembrini</b>.</p> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2831Kes vastutab töö- ja puhkeaja korrektse arvestamise eest?2020-10-26<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Olen suures ettev&otilde;ttes vahetuse vanem. Pean koostama igaks kuuks oma vahetuse t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;graafiku (t&ouml;&ouml;ajakava), korraldama &uuml;mber t&ouml;&ouml;aja, kui keegi puudub t&ouml;&ouml;lt ning kuu viimasel p&auml;eval saatma raamatupidamisele vahetuse t&ouml;&ouml;tajate tegeliku t&ouml;&ouml;aja arvestuse. Kas vastab t&otilde;ele, et ma vastutan isiklikult selle eest, et t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;aeg vastaks seadusega ette n&auml;htud t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja n&otilde;uetele v&otilde;i kes selle eest tegelikult vastutab?</b></p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</i></b> T&ouml;&ouml;lepingu seadus &uuml;tleb ( &sect; 28 lg 2 p 4), et t&ouml;&ouml;andja peab tagama t&ouml;&ouml;tajale kokkulepitud t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja ning pidada t&ouml;&ouml;aja arvestuse.</p> <p>Ettev&otilde;tte puhul saab t&ouml;&ouml;andjast r&auml;&auml;kida kui abstraktsioonist. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andja tegutseb alati konkreetsete inimeste kaudu, on see siis juhatuse liige, tegevjuht v&otilde;i muu t&ouml;&ouml;taja, kellele t&ouml;&ouml;andjale seadusega etten&auml;htud kohustused on n&ouml; &uuml;le antud kas t&ouml;&ouml;lepingu, ametijuhendi v&otilde;i m&otilde;ne muu t&ouml;&ouml;korraldusliku dokumendiga, mis reguleerib konkreetse t&ouml;&ouml;taja &otilde;igusi, kohustusi ja vastutust.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja on t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja korraldamise kohustuse pannud vahetuse vanemale, siis t&otilde;esti tema ka vastutab oma t&ouml;&ouml;l&otilde;igus t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja seadusp&auml;rase korralduse eest.</p> <p>Kuid selleks, et Teie t&ouml;&ouml;tajana saaksite sellist vastutust kanda, peavad kindlasti olema t&auml;idetud kolm eeldust:</p> <ol> <li>Teie vahetuse t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;- ja puhekaja korraldamise kohustus peab olema selget kirjas kas t&ouml;&ouml;lepingus, ametijuhendis v&otilde;i muus dokumendis, mis reguleerib just Teie t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid;</li> <li>T&ouml;&ouml;andja on Teile andnud ka tegelikult v&otilde;imaluse seda kohustust t&auml;ita: Te teate t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja korraldamise p&otilde;him&otilde;tteid (Teil on vastav haridus; olete osalenud&nbsp; t&auml;iendkoolitusel; t&ouml;&ouml;andja on kehtestanud ja Teile selgelt teatavaks teinud t&ouml;&ouml;korralduse p&otilde;him&otilde;tted) ja Teil on piisavalt inimesi, et neid reegleid t&auml;ita;</li> <li>Teil on tegelik v&otilde;im protsessi korraldada ehk keegi teine ei kontrolli vahetuse t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja planeerimist v&otilde;i muutmist.&nbsp;</li> </ol> <p>Kui ettev&otilde;ttes on aga t&ouml;&ouml; korraldatud nii, et Teie k&uuml;ll panete kokku algse graafiku, aga siis vaatab keegi selle veel &uuml;le (nt personaliosakond v&otilde;i osakonna juhataja) ja kontrollib selle seadustele vastavust, siis ei ole Teil tegelikku v&otilde;imalust protsessi korraldada ning seega ei saa r&auml;&auml;kida ka Teie vastutusest.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;- ja puhkeaeg on korraldatud seadusega vastuolus (nt liiga pikad vahetused, ei ole t&auml;idetud igap&auml;evase ja igan&auml;dalase puhkeaja n&otilde;uded, &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimused ei ole tagatud vms), siis iga t&ouml;&ouml;taja ees vastutab ikkagi tema t&ouml;&ouml;andja ehk temal on n&otilde;ude&otilde;igus ettev&otilde;tte kui oma t&ouml;&ouml;andja vastu. Probleemide korral peaks ta alustama lahenduste otsimist oma vahetust juhist ning liikuma seej&auml;rel edasi k&otilde;rgema tasandi juhtideni kuni juhatuse liikmeteni v&auml;lja.</p> <p>Kui T&ouml;&ouml;inspektsioon peaks alustama ettev&otilde;tte suhtes (nt laekunud kaebuse alusel) j&auml;relevalve menetlust ja avastama olulisi, paljusid t&ouml;&ouml;tajaid puudutavaid ning pidevalt toimuvaid t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja rikkumisi, mida ei saa enam k&otilde;rvaldada, saab t&ouml;&ouml;inspektor alustada t&ouml;&ouml;andja poolse tegevuse v&otilde;i ka tegevusetuse p&auml;rast t&ouml;&ouml;lepingu seaduse (&sect; 122 &ndash; 127) alusel v&auml;&auml;rteomenetlust. Menetluse all on nii konkreetne inimene ehk f&uuml;&uuml;siline isik, kes tegelikult t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja korralduse eest vastutas kui ka t&ouml;&ouml;andja kui juriidiline isik ehk karistada saab nt ka vahetuse vanemat, kellel tegelik vastutus t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja korraldamise kohustus oli.</p> <p>Oluline on aga r&otilde;hutada, et karistamine ei ole T&ouml;&ouml;inspektsiooni tegevuse eesm&auml;rk. J&auml;relevalveasutuse ja iga j&auml;relevalveametniku esmane eesm&auml;rk on selgitada olukorda ning leida koost&ouml;&ouml;s t&ouml;&ouml;andja esindajatega lahendused, et rikkumine l&otilde;ppeks ja avastatud puudused t&ouml;&ouml; korraldamisel saaksid v&otilde;imalikult kiiresti k&otilde;rvaldatud. Soovime koost&ouml;&ouml;s t&ouml;&ouml;andjaga teha k&otilde;ik selle nimel, et t&ouml;&ouml;tajate tervis ja elu ei oleks ohustatud.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;inspektor otsustab j&auml;relevalve tulemusel teha ettekirjutuse, siis see tehakse &uuml;ldreeglina t&ouml;&ouml;andjale ehk ettev&otilde;ttele, mitte konkreetsele inimesele. Ettekirjutus ei ole karistus, vaid haldusakt, millega viidatakse avastatud puudustele ning antakse t&auml;htaeg, mis ajaks tuleb puudus k&otilde;rvaldada ehk asjad korda teha. Isegi kui ettekirjutuses tehakse sunniraha hoiatus, pole tegemist karistusega. Sunniraha hoiatus tehakse selleks, et motiveerida t&ouml;&ouml;andjat tegutsema. Kui t&ouml;&ouml;andja t&auml;idab t&ouml;&ouml;inspektori ettekirjutuse n&otilde;utud t&auml;htjaks, siis sunniraha hoiatust t&auml;itmisele ei p&ouml;&ouml;rata ehk mingit raha sisse n&otilde;udma ettev&otilde;ttelt ei hakata.</p> <p>Vastavad teemalehed T&ouml;&ouml;elu portaalis:</p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tooandjale/toosuhted/too--ja-puhkeaeg/tooaeg" target="_blank">T&ouml;&ouml;aeg</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/jarelevalve/jarelevalve-aluseks-olevad-oigusaktid" target="_blank">J&auml;relevalve aluseks olevad &otilde;igusaktid</a></li> </ul> <p>Foto: Pixabay&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2830Tööõnnetus: trepil kukkumine2020-10-23<p><strong>Mis juhtus?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;p&auml;evasisene puhkepausi ajal liikus t&ouml;&ouml;taja teisel korrusel asuvasse puhkeruumi. Olles j&otilde;udnud neljandale trepiastmele, t&ouml;&ouml;taja komistas ja kaotas tasakaalu. Ta p&uuml;&uuml;dis kinni haarata trepi k&auml;sipuust, kuid k&auml;sipuu poolses k&auml;es olnud t&ouml;&ouml;kindad seda ei v&otilde;imaldanud ning t&ouml;&ouml;taja kukkus trepile. Esmalt keha &uuml;hele poolele, kuid siis veel hooga teisele ja l&otilde;i &auml;ra ka pea. Tulemuseks luumurd ja p&otilde;rutused.</p> <p><strong>Miks juhtus?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse uurimisel ilmnes, et t&ouml;&ouml;taja p&uuml;&uuml;dis puhkeruumi liikudes juba trepil otsida nutitelefonist s&otilde;numeid. Nutitelefonis toimetamine ei vii t&auml;helepanu oluliselt eemale mitte ainult liikluses vaid ka trepil liikudes. Kuna trepil k&otilde;ndides toimub liikumine nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas, on oht tasakaalu kaotada suurem kui tasasel pinnal. Trepil kukkumised on tavaliselt ka tunduvalt raskemate tagaj&auml;rgedega kui tasasele pinnale kukkudes.</p> <p><strong>Kuidas selliseid &otilde;nnetusi &auml;ra hoida?</strong></p> <p>Trepil liikudes oluline, et t&auml;helepanu on trepiastmetel ja trepi k&auml;sipuu poolne k&auml;si on vaba, et vajadusel k&auml;sipuust kinni hoida. Segajaks v&otilde;ivad olla lisaks nutitelefonile, &uuml;ksk&otilde;ik kas siis k&otilde;neldes v&otilde;i s&otilde;numeid vaadates, ka s&uuml;learvutid, paberid v&otilde;i ajalehed, mida p&uuml;&uuml;takse lugeda. Samuti on ohtlik trepil liikuda &uuml;hes k&auml;es n&auml;iteks kohvitass ja teises salatitaldrik. Samuti tasub olla &uuml;limalt ettevaatlik suurte esemete teisaldamisel, mis varjavad k&auml;es hoidmisel trepiastmeid - astmest m&ouml;&ouml;da astumine v&otilde;ib l&otilde;ppeda h&uuml;ppeliigese v&auml;ljav&auml;&auml;namise v&otilde;i iseigi luumurruga.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2829Järjepidev abi pakkumine aitab noored tagasi kooli või tööle2020-10-22<p>&bdquo;Tere, mina olen Kelli ja helistan Sulle vallast, kas ma r&auml;&auml;gin Mariga ja kas on hetk aega?&ldquo;</p> <p>&bdquo;R&auml;&auml;gite. Millest?&ldquo;</p> <p>&bdquo;Minu roll on noortega &uuml;hendust v&otilde;tta ja pakkuda neile abi juhul kui nad ei t&ouml;&ouml;ta ja ei &otilde;pi ja nad seda vajavad&hellip; kas Sina hetkel t&ouml;&ouml;tad v&otilde;i &otilde;pid?&ldquo;</p> <p>&bdquo;Ei&ldquo;</p> <p>&bdquo;Kas Sa sooviksid?</p> <p>&bdquo;V&otilde;ib-olla&ldquo;</p> <p><em>Vestlus j&auml;tkub&hellip;</em></p> <p>Eelnev oli vaid v&auml;ga p&otilde;gus sissejuhatus v&otilde;imalikku diskussiooni noore ja kohaliku omavalitsuse t&ouml;&ouml;taja vahel kui pakutakse proaktiivselt abi noortele, kes riiklike registrite andmetel ei &otilde;pi ega t&ouml;&ouml;ta. See k&otilde;ne v&otilde;ib edasi areneda mitut moodi. Parimal juhul saavad juhtumikorraldaja ja noor kokku, tekib koost&ouml;&ouml; &uuml;hise &ndash; noore &ndash; eesm&auml;rgi nimel. Halvimal juhul ei soovi noor koost&ouml;&ouml;d teha, kuid saab juhtumikorraldajalt infot tema v&otilde;imaluste kohta ja teadmise, et uks j&auml;&auml;b lahti ja juhtumikorraldaja poole v&otilde;ib alati uuesti p&ouml;&ouml;rduda. K&otilde;ik on noore enda k&auml;tes. M&otilde;lemale poolele soodne tundub see olukord igal juhul.</p> <p>Paljudel inimestel tekib ilmselt kohe skeptism. Miks riik topib enda nina noorte eludesse? Miks sunnitakse t&ouml;&ouml;le v&otilde;i kooli?</p> <p>Ei, keegi ei sunni. Inimesel s&auml;ilib siiski vaba tahe ja &bdquo;ei&ldquo; t&auml;hendab &bdquo;ei&ldquo;-d. Igal inimesel on v&otilde;imalik abist loobuda. S&uuml;gavam k&uuml;simus on aga, et mis on selle taga kui inimene vajab abi, aga ta seda vastu ei v&otilde;ta.</p> <p>Vastus k&uuml;simusele, et miks riik topib enda nina noorte eludesse on aga m&auml;rksa keerulisem. Noored on &uuml;ks esimesi sihtgruppe, kes v&auml;hese t&ouml;&ouml;kogemuse ja madalama hariduse t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;turult v&auml;lja langevad. N&auml;iteks kirjutas Statistikaamet juunikuus&nbsp;<a href="https://www.stat.ee/et/uudised/2020/06/16/too-kaotavad-sagedamini-noored-ja-lihttoolised" target="_blank" rel="noreferrer noopener">blogis</a>, et k&otilde;ige valusama l&ouml;&ouml;gi on sarnaselt eelmisele kriisile saanud taas noored. Seda kinnitab ka praktika &ndash; n&auml;eme, et v&otilde;rreldes eelnevate aastatega on sellel kevadel ja suvel olnud rohkem noori, kes soovivad tuge t&ouml;&ouml;le v&otilde;i &otilde;ppima asumisel.</p> <p>Soovime, et iga noor, kel haridustee katkenud, saaks seda j&auml;tkata, leiaks kodukohas v&otilde;i &nbsp;omale mugavas kohas sobiva eriala ja t&ouml;&ouml;, mis toetab nende iseseisvat arengut, hakkamasaamist ja omakorda panustamist Eesti &uuml;hiskonda. On ju ka ilmselge, et endaga toimetulev inimene on ka kokkuv&otilde;ttes m&auml;rksa &otilde;nnelikum ja vabam. Need on vaid m&otilde;ned p&otilde;hjused, miks t&auml;na noortega proaktiivselt &uuml;hendust v&otilde;etakse &ndash; et pakkuda abi ja toetada noorte iseseisvat toimetulekut, kuid l&otilde;pliku otsuse abi vastuv&otilde;tmise ja koost&ouml;&ouml; alustamise kohta langetab siiski noor ise.</p> <p>Juba t&ouml;&ouml;turult eemale j&auml;&auml;nud ja haridustee katkestanud noored inimesed seisavad tihtipeale ristteel, kus on erinevad valikud, millega v&otilde;ib sageli kaasas k&auml;ia kartus &uuml;hiskonnast k&otilde;rvalej&auml;&auml;mise ja j&auml;rjekordse proovimise ning p&otilde;rumise ees. K&otilde;ik need valikud, mis t&auml;na noorte ees seisavad ei ole enam nii lihtsakoelised. T&auml;na peavad noored palju enam kaaluma ja olema valmis l&auml;bikukkumiseks, mis omakorda nullib &auml;ra taasproovimise motivatsiooni. Nendel ristmikel on tihtipeale lihtsam oma tee valida kui kaasas on teadlikud ja toetavad neutraalsed kaaslased.</p> <p>Oktoobri l&otilde;pun&auml;dalatest alates hakkavad kohalikud omavalitsused taas &uuml;hendust v&otilde;tma noortega, kes ei t&ouml;&ouml;ta ega &otilde;pi, et anda neile v&otilde;imalus abi saamiseks ja oma tee leidmiseks. Noortegarantii tugis&uuml;steem on t&auml;na kohalike omavalitsuste kasutuses olnud &uuml;le kahe aasta. Selle aja jooksul on juhtumikorraldajate eestv&otilde;ttel s&otilde;braks saanud aina rohkem kohalikke omavalitsusi ja noori. N&auml;eme, et noortele abipakkumine toimib, seda eriti juhul kui abi pakutakse v&otilde;imalikult kiiresti, aktiivselt ja j&auml;rjepidevalt. N&auml;iteks 15 kohaliku omavalitsuse seas, kes on noortegarantii tugis&uuml;steemi j&auml;rjepidevalt rakendanud on NEET-noorte m&auml;&auml;r langenud &uuml;le kolme protsendipunkti. L&auml;hemalt vaadates on edukamad need kohalikud omavalitused, kes noortega aktiivselt kontakteeruvad ja neile abi pakuvad.</p> <p>T&auml;na on tugis&uuml;seemi kaudu abi saanud &uuml;le 1000 noore. 15. oktoobril &nbsp;algas uus ehk kuues seire, mille raames hakatakse taas noortega &uuml;hendust v&otilde;tma. Seekordses seires osaleb 46 kohalikku omavalitsust &uuml;le Eesti, kes hoolivad ja toetavad oma piirkonna noori.</p> <p><span>NGTS VI seires osalevad kohalikud omavalitsused koos kontaktidega on v&otilde;imalik leida&nbsp;</span><a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooturule-sisenejale/Noortegarantii-tugisysteem/Kohalikule-omavalitsusele/Mis-on-noortegarantii-tugisysteem/Noortegarantii-tugisysteemi-kasutamiseks-taotluse-esitanud-KOV-id-" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><span>SIIT</span></a><span>.&nbsp;&nbsp;</span></p> <p><a href="https://somblogi.wordpress.com/2020/10/22/kelli-ilisson-jarjepidev-abi-pakkumine-aitab-noored-tagasi-kooli-voi-toole/" target="_blank">Artikkel ilmus Sotsiaalministeeriumi ajaveebis</a></p> <p>Autor: Kelli Ilisson</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2828Töövaldkond peletab? Suhtumise küsimus2020-10-21<p><b>&Uuml;ks eriala v&otilde;i t&ouml;&ouml; tundub kordades ahvatlevam kui teine, ent t&ouml;&ouml;k&auml;si on vaja ka ametitesse, milleta &uuml;hiskond ei toimiks. Selleks, et iga tegevusala oleks v&auml;&auml;rtustatud, on vaja h&auml;id t&ouml;&ouml;tingimusi ja oskust hinnata ka lihtsamaid ameteid.</b></p> <p>K&otilde;ik t&ouml;&ouml;d ja erialad pole &uuml;htviisi n&otilde;utud, m&otilde;ni neist v&otilde;ib n&auml;ida glamuursem kui see tegelikult on, teine aga peletada &uuml;ksnes sellele m&otilde;eldes. L&otilde;hnapoes kauneid flakoone riiulile s&auml;ttides pihustad testerist endalegi peale peent Prantsuse parf&uuml;&uuml;mi ja imetled klientide ootel oma lakitud k&uuml;&uuml;si, kuid kaunilt manik&uuml;&uuml;ritud k&auml;tega v&otilde;ib samah&auml;sti t&ouml;&ouml;tada ka koristajana.</p> <p>&bdquo;K&uuml;&uuml;ned peavadki lakitud olema,&ldquo; &uuml;tleb Helsingis suurehitiste &uuml;ldkoristajana t&ouml;&ouml;tav <b>Hanna</b>, sest muidu ei peaks need t&ouml;&ouml;le vastu. Tema ei leia sugugi, et koristajaamet tema enesehinnangut riivaks v&otilde;i alav&auml;&auml;rsena tunduks. Kuigi t&ouml;&ouml; on f&uuml;&uuml;siliselt raske, sest &auml;sja valminud ehitusobjekt tuleb puhastada esmalt materjalij&auml;&auml;tmetest ja seej&auml;rel kuni klaaspindadeni l&auml;ikima l&uuml;&uuml;a, siis on ta ise rahul: t&ouml;&ouml;tajana teda hinnatakse ja teenistus lubab soovi korral jalad m&otilde;neks kuuks aastas lihtsalt seinale visata. Ta ei ole m&auml;rganud, et tema ametisse v&otilde;i temassee endasse seet&otilde;ttu keegi p&otilde;lglikult suhtuks, kuigi t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;puks v&otilde;ib ta ise olla pahtli- ja koristustolmust hall nagu sama tooni sein. Ent ta on rahul: t&ouml;&ouml; tulemus on p&auml;eva l&otilde;puks n&auml;ha, lisaks ei pea ta istuma p&auml;ev otsa &uuml;he koha peal nagu &otilde;mblustsehhis t&ouml;&ouml;tades, samuti vaevama &otilde;htuti pead t&ouml;&ouml;m&otilde;tetega.</p> <p><b>Tuleks m&otilde;ista: iga t&ouml;&ouml; on v&auml;&auml;rtuslik</b></p> <p>M&auml;rks&otilde;na &bdquo;pr&uuml;gila&ldquo; peletab? &bdquo;See v&otilde;ib m&otilde;juda paljudele isegi eemalet&otilde;ukavalt, aga suhtumine muutub, kui on silmaga n&auml;ha, et vaatamata tegevusvaldkonnale ettev&otilde;te toimib ilusasti ja organiseeritult,&ldquo; s&otilde;nab <b>AS V&auml;&auml;tsa Pr&uuml;gila juhatuse liige Alvar Jullinen, </b>kelle arvates tuleb iga&uuml;hel endale aru anda, et &uuml;hiskond saabki toimida vaid juhul, kui k&otilde;ik t&ouml;&ouml;d ja tegevused on kenasti kaetud. &bdquo;Ei saa &ouml;elda, et pakendiliinil pakendite sorteerimine pole eesm&auml;rgistatud v&otilde;i on v&auml;&auml;rtusetu t&ouml;&ouml;. Me k&auml;itleme ju materjale. &Uuml;ks t&ouml;&ouml; pole teisest v&auml;hem v&auml;&auml;rtuslikum, kuigi meis p&uuml;sib veel hoiak, et koristaja, m&uuml;&uuml;ja v&otilde;i klienditeenindaja t&ouml;&ouml;d on v&auml;het&auml;htsad. Ei ole,&ldquo; nendib Jullinen, tuletades meelde, et meie k&otilde;igi panus on v&otilde;rdselt vajalik. &bdquo;V&otilde;lts eneseupitamine v&otilde;i enese t&auml;htsaks tegemine ei vii meid edasi. Igal t&ouml;&ouml;l on oma kaal ja see on v&auml;ga oluline.&ldquo;</p> <p>Jullinen m&otilde;istab v&auml;ga h&auml;sti, et emotsionaalselt on natuke keeruline &ouml;elda: &bdquo;T&ouml;&ouml;tan pr&uuml;gilas.&ldquo; &bdquo;Kuigi nime v&otilde;ib ilustada, nimetada j&auml;&auml;tmete &uuml;mbert&ouml;&ouml;tlemise ettev&otilde;tteks vms, siis tuleb endale aru anda: tegemist on t&ouml;&ouml;ga. Ja eluolu on meil nii palju muutunud, et enamik j&auml;&auml;tmetest ongi pakendid, mida sorteerida pole jube,&ldquo; sedastab Alvar<b>. </b>Seda enam, et k&auml;sitsi segaolmej&auml;&auml;det ei sorteerita.</p> <p>Suhtumine, eelarvamused, skeptilisus ja k&otilde;ik muu on iga&uuml;he hoiakute ja h&auml;&auml;lestamise k&uuml;simus. &bdquo;Igal t&ouml;&ouml;l on omad n&uuml;ansid, plussid ja miinused, aga loomulikult on pr&uuml;gilas raske.&ldquo; Samas on ta seda meelt, et mida raskem on t&ouml;&ouml;, seda rohkem on vaja p&ouml;&ouml;rata t&ouml;&ouml;tajatele t&auml;helepanu ja neid motiveerida, mist&otilde;ttu on neil V&auml;&auml;tsa pr&uuml;gilas p&uuml;sinud<b> </b>v&auml;ga pikaajaline kollektiiv, kus inimeste liikumine praktiliselt puudub. &bdquo;See oleneb suuresti ettev&otilde;tte v&auml;&auml;rtustest ja kultuurist, mismoodi t&ouml;&ouml;tajaid v&auml;&auml;rtustatakse,&ldquo; leiab Alvar.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/24vaatsaprygila.JPG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-24vaatsaprygila.JPG" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/24vaatsaprygila1.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-24vaatsaprygila1.jpg" /></a></p> <p><b>Palk on oluline, samuti t&ouml;&ouml;keskkond</b></p> <p>V&auml;&auml;tsa pr&uuml;gila Roovere k&uuml;las J&auml;rvamaal on v&auml;ike. Peamiselt tegeletakse elanikelt kogutud j&auml;&auml;tmeveoga. Ettekujutus sealsest t&ouml;&ouml;st ei pruugi sugugi vastata inimeste eelarvamustele v&otilde;i kujutelmadele. &bdquo;Inimese k&auml;si meil enam m&auml;ngus ei ole. Auto pealt laetakse pr&uuml;gi maha ja pr&uuml;gikompaktoriga tihendatakse,&ldquo; selgitab Jullinen, kirjeldades, et pr&uuml;gikompaktorid on v&auml;ga kaasaegsed t&ouml;&ouml;vahendid, millel on konditsioneerid ja &otilde;hupuhastid. &bdquo;Teed t&ouml;&ouml;d justkui traktoriga.&ldquo;</p> <p>Tema arvates tuleb vahet teha t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetel ja t&ouml;&ouml;keskkonnal, mis peab toetama t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmist. &bdquo;Olulised on seejuures k&otilde;ik mitterahalised h&uuml;ved alates suhtumisest kuni t&ouml;&ouml;aja ja -&uuml;lesehituseni, mismoodi v&otilde;imaldatakse inimestel t&ouml;&ouml;d teha,&ldquo; r&otilde;hutab ta, sest tervikpilt koosneb paljudest v&auml;ikestest t&uuml;kikestest, mis omakorda m&otilde;jutavad tervikut. &bdquo;Palk on muidugi v&auml;ga oluline, aga sellest ei piisa, kui muud tingimused ei vasta ootustele. See teeb t&ouml;&ouml;tajate leidmise keeruliseks. Meil pole aga probleeme olnud.&ldquo;</p> <p>P&auml;rnumaal tegutseva <b>Paikre J&auml;&auml;tmek&auml;itluskeskuse juhataja</b> <b>Toomas Liidemaa </b>s&otilde;nul on neil k&uuml;ll teatud raskusi t&ouml;&ouml;tajaid leida, ent mitte niiv&otilde;rd tegevusala p&auml;rast, vaid pigem palga ja asukoha t&otilde;ttu. &bdquo;Asume asustusest suhteliselt eemal, kus &uuml;histransport puudub. Kompenseerime seda oma transpordikorraldusega, pakume sooja l&otilde;unat, korralikke t&ouml;&ouml;vahendeid ja -riideid, mitmesuguseid palgaboonuseid,&ldquo; t&auml;psustab ta.</p> <p><b>Kuidas motiveerida ja hoiakuid kujundada?</b></p> <p>Ettev&otilde;tte juhina t&auml;heldab Jullinen, et t&auml;nap&auml;eval valib inimene t&ouml;&ouml;d ka selle j&auml;rgi, kus tal on hea olla. &bdquo;T&auml;htis on m&otilde;istlik suhtumine, t&ouml;&ouml; ja vaba aeg peavad olema tasakaalus. Mentaliteet, mis valitses meil veel 10-15 aastat tagasi, pole enam v&otilde;imalik. K&otilde;igi roll on t&auml;htis. Kui seda ei osata hinnata, siis t&ouml;&ouml;j&otilde;u voolavus ongi suur. Pigem peaks ettev&otilde;tte juhtkond sel juhul ise peeglisse vaatama ja k&uuml;sima: &bdquo;Mis on meil halvasti? Miks inimesed ei taha ettev&otilde;ttes olla?&ldquo;.&ldquo;</p> <p>Kui v&auml;ikestes kohtades elades v&otilde;ivad inimesed olla sundseisus, et pole teistsugust t&ouml;&ouml;d v&otilde;i asub ettev&otilde;te l&auml;hedal, siis Jullineni arvates ei t&auml;henda see, et ei peaks oma t&ouml;&ouml;tajatest hoolima ja protsesse ettev&otilde;ttes paremaks tegema. P&otilde;hjusel, et ka vaimse tervisega on meil lood kehvad. &bdquo;Inimene veedab &uuml;le 70% &auml;rkveloleku ajast t&ouml;&ouml;l. Kui keskkond teda ei toeta, vaid pigem &otilde;&otilde;nestab, siis mida me ettev&otilde;ttest kui tervikust ootame? Juhtide igap&auml;evane t&ouml;&ouml; ja vaev on aru saada, kuidas on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;tajaid motiveerida ja panna neid aru saama, et ka lihtsad t&ouml;&ouml;d on v&auml;ga-v&auml;ga vajalikud.&ldquo; Ta meenutab n&auml;idet kooli&otilde;pikust: kaks meest kaevavad kraavi. &Uuml;ks k&uuml;sib teiselt: &bdquo;Mida sa teed?&ldquo; &bdquo;Kraavi kaevan.&ldquo; Teine aga vastab: &bdquo;Katedraali ehitan&ldquo;.</p> <p>&bdquo;Peame andma konteksti, et j&auml;&auml;tmek&auml;itlus on &auml;&auml;retult t&auml;htis. Kui see veel praegu ei ole au sees, siis l&auml;hitulevikus kindlasti on j&auml;&auml;tmek&auml;itlussektoris t&ouml;&ouml;tamine prestiižne. Me &uuml;ritame materjale ringlusse v&otilde;tta ja loodust puhtana hoida,&ldquo; tuletab Jullinen meelde k&otilde;ikidele, kes ehk j&auml;&auml;tmek&auml;itluse v&otilde;i m&otilde;ne muu eluliselt olulise tegevusvaldkonna ja t&ouml;&ouml; peale nina kirtsutavad.</p> <p><b>Panustus taastuvenergiasse ja keskkonda</b><b></b></p> <p>Veoautokastide kaupa loomakorjuseid, ka lemmikloomade omi, mida erinevatest varjupaikadest on p&auml;rast hukkamist L&auml;&auml;ne-Virumaale Ebavere k&uuml;lla saadetud. Vaatepilt v&otilde;ib olla &uuml;snagi &otilde;&otilde;vastav, v&auml;hemalt loomaarmastajaile ja emotsionaalselt &uuml;litundlikele. Ent Eestis ainsa ettev&otilde;ttena loomseid j&auml;&auml;tmeid k&auml;itleva <b>AS Vireeni</b> b&uuml;roojuht <b>Annika Lipp </b>s&otilde;nab, et tegelikult on neil n&auml;ha liikumas vaid autosid. &bdquo;Mind ennast ettev&otilde;tte tegevusala siia t&ouml;&ouml;le tulemast ei takistanud ja t&ouml;&ouml;tajate leidmisel meil probleeme pole olnud, t&ouml;&ouml;j&otilde;uliikuvus on v&auml;ike. Kes tehases t&ouml;&ouml;tavad, need t&ouml;&ouml;tavad.&ldquo; Veidi aru pidades lisab ta, et v&otilde;ib-olla oleks m&otilde;nel juhul rohkem t&ouml;&ouml;le kandideerijaid, aga seda ei tea. &bdquo;Ega nad ju ei &uuml;tle, mida ettev&otilde;tmisest tegelikult m&otilde;tlevad v&otilde;i arvavad.&ldquo;</p> <p>Samas ettev&otilde;ttes logistikuna t&ouml;&ouml;tav <b>Mait Jalask </b>selgitab, et AS-is Vireen<b> </b>v&otilde;etakse<b> </b>vastu tapaj&auml;&auml;tmeid lihak&auml;itlejatelt, samuti lehmade, lammaste ja teiste loomade, sh varjupaikadest toodud lemmikute korjuseid. &bdquo;Need t&uuml;keldatakse, siis kuumutatakse. L&otilde;puks saadakse neist kondijahu ja rasva, mis omakorda saadetakse edasi v&auml;lismaale. Loomset rasva kasutatakse biok&uuml;tustes ja osa kondijahust p&otilde;letatakse omakorda kateldes, mis energiat annavad.&ldquo;</p> <p><span>Loomalaibad k&uuml;ll vahel haisevad, kui on kaua seisnud v&otilde;i ilmad juhtuvad olema kuumad. &bdquo;Vaatepilt ei pruugi olla k&otilde;ige kenam, aga see on &uuml;ks elu osa,&ldquo; s&otilde;nab Mait Jalask, nimetades, et siiski n&auml;eb loomakorjuseid tehases v&auml;ga v&auml;he &ndash; kallurauto s&otilde;idab augu &auml;&auml;rde, kallab koorma t&uuml;hjaks, korjused l&auml;hevad kohe purustisse ja sealt juba edasi. &bdquo;Oma silmaga n&auml;eb k&otilde;ike v&auml;he, pigem kaamerast, aga tegelikult see t&ouml;&ouml; siin v&auml;ga hull ei ole,&ldquo; rahustab ta k&otilde;iki neid, keda juba ettev&otilde;tmise l&uuml;hikirjeldus hirmutab. Pigem tuleks keskenduda keskkondlikule kasule: loomakorjused ja loomsed k&otilde;rvalsaadused kahjutustatakse, lisaks panustatakse taastuvenergiasse.</span></p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto:&nbsp;AS V&auml;&auml;tsa Pr&uuml;gila AS</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2826Kelle poole peaksid pöörduma välismaised töötajad, kelle õigusi on rikutud?2020-10-19<p><b>Lugeja k&uuml;sib:</b> T&ouml;&ouml;tan &uuml;hes ehitusfirmas juba poolteist aastat. Kolm kuud tagasi saadeti meid L&otilde;una-Eesti ehitusobjektile &uuml;ldehitust&ouml;id tegema. T&ouml;&ouml;andja &uuml;tles, et kuna ehitusobjekt on suur ja t&auml;htajad l&uuml;hikesed, siis v&otilde;tab t&ouml;&ouml;le ka m&otilde;ned ukrainlased. T&auml;na l&auml;ksid ukrainlased t&ouml;&ouml;andjaga t&uuml;lli &ndash; esiteks jagavad nad mitme peale v&auml;ikest hotellituba, s&otilde;idavad iga p&auml;ev 20+ km t&ouml;&ouml;le ja tagasi ning t&ouml;&ouml;andja on ka nende passid enda k&auml;tte hoiule v&otilde;tnud. Murdepunktiks olevat olnud, et v&auml;idetavalt ei ole neile n&uuml;&uuml;dseks kolm kuud palka makstud. Kuhu peaksid nad abi saamiseks p&ouml;&ouml;rduma?&nbsp;</p> <p><b>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve osakonna peajurist Kristel K&auml;ngsepp: </b>Kui Eesti ettev&otilde;te on palganud t&ouml;&ouml;le v&auml;lismaalase ehk kolmandatest riikidest p&auml;rit t&ouml;&ouml;taja, tuleb t&ouml;&ouml;andjal arvestada, et kolmandate riikide t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tasu maksmist reguleerib v&auml;lismaalaste seadus, mille kohaselt tuleb t&ouml;&ouml;tajale maksta tasu, mille suurus on v&auml;hemalt v&otilde;rdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga. Andmeid aasta keskmise Eesti brutokuupalga kohta leiab Statistikaameti veebilehelt. Samuti peab t&ouml;&ouml;andja arvestama, et v&auml;lismaalasel peab olema Eestis viibimiseks ja t&ouml;&ouml;tamiseks seaduslik alus, see aga omakorda t&auml;hendab suhtlemist Politsei- ja Piirivalveametiga, kes v&auml;ljastab vastavad load v&auml;lismaalasele.&nbsp;</p> <p>Alati on v&auml;lismaalasest t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus p&ouml;&ouml;rduda k&otilde;igepealt Politsei- ja Piirivalveametisse (PPA), t&auml;psemalt migratsioonin&otilde;ustajate poole kas telefonitsi, e-posti v&otilde;i Skype teel. Rohkem infot <a href="https://www.politsei.ee/et/migratsiooninoustajad">https://www.politsei.ee/et/migratsiooninoustajad</a>. PPA on oma kodulehel selgitanud, kas ja kuidas tohivad v&auml;lismaalased Eestis t&ouml;&ouml;tada ning mida peaksid oskust&ouml;&ouml;lised silmas pidama. Soovitame rohkema info saamiseks k&uuml;lastada PPA kodulehte &nbsp;<a href="https://www2.politsei.ee/et/teenused/eestis-tootamine/">https://www2.politsei.ee/et/teenused/eestis-tootamine/</a> ning <a href="https://www.politsei.ee/et/juhend/oskustoeoelisena-toeoele-asumine">https://www.politsei.ee/et/juhend/oskustoeoelisena-toeoele-asumine</a>&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;suhetes on m&otilde;lemal osapoolel omad kohustused ja &otilde;igused. V&auml;lismaale t&ouml;&ouml;le asudes on t&ouml;&ouml;tajad m&auml;rksa ohustatumas olukorras ning t&ouml;&ouml;andjast palju rohkem s&otilde;ltuvad kui kodumaal t&ouml;&ouml;tades. Kuid t&ouml;&ouml;andjast s&otilde;ltumine ei t&auml;henda seda, et t&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus &nbsp;oma suva j&auml;rgi otsustada, millal ja kui palju ta maksab t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;tasu v&otilde;i et tal oleks &otilde;igus enese k&auml;es hoida t&ouml;&ouml;taja isikut t&otilde;endavaid dokumente. T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja peavad kokku leppima t&ouml;&ouml;tingimustes, sh millal on palgap&auml;ev, kui suur on kuutasu v&otilde;i tunnitasu, puhkuse kestvuse, t&ouml;&ouml;tegemise koha, millised on t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded jne. Ehk t&ouml;&ouml;andja kohustus on t&ouml;&ouml;tajale teha teatavaks t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 5 punktid. T&ouml;&ouml;suhtesse astumine t&auml;hendab, et nii t&ouml;&ouml;taja kui t&ouml;&ouml;andja on v&auml;ljendanud oma vaba tahet ning j&otilde;udnud l&auml;bir&auml;&auml;kimiste tulemusel &uuml;hisele arusaamisele, millistel kokkulepitud tingimustel t&ouml;&ouml;d alustatakse. T&ouml;&ouml;taja dokumentide enese k&auml;es hoidmine, kokkulepitust halvemad majutustingimused, t&ouml;&ouml;tasu maksmine osade kaupa v&otilde;i kordades v&auml;iksemas summas (nt 50 &ndash; 100 eurot kuus), muudavad t&ouml;&ouml;taja haavatavaks ja t&ouml;&ouml;andjast aina rohkem s&otilde;ltuvaks. Siin v&otilde;ib tekkida kahtlus, et tegemist on t&ouml;&ouml;taja asetamisega tema tahte vastaselt ning sunniviisiliselt olukorda, kus t&ouml;&ouml;andja majandusliku kasu eesm&auml;rgil t&ouml;&ouml;tajat &auml;ra kasutab. Kui t&ouml;&ouml;andja annab teadlikult valeinformatsiooni t&ouml;&ouml;tingimuste kohta v&otilde;i toimub juba ka &auml;hvardamine/hirmutamine t&ouml;&ouml;tasu maksmata j&auml;tmisega v&otilde;i illegaalsete v&auml;lismaise t&ouml;&ouml;tajate v&otilde;imudele v&auml;ljaandmisega, ebaseaduslikult t&ouml;&ouml;tasust kinnipidamistest v&otilde;i ebainimlikest t&ouml;&ouml;- ja elamistingimustest, v&otilde;ib tegemist olla t&ouml;&ouml;tajate ekspluateerimisega, halvimal juhul v&otilde;ime r&auml;&auml;kida isegi t&ouml;&ouml;alasest ekspluatatsioonist inimkaubanduse v&otilde;tmes.&nbsp;&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon saab sekkuda t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimuste parendamiseks &uuml;ksnes seaduses s&auml;testatud p&auml;devuse piirides ja n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt (vajadusel ettekirjutusega ja sunniraha kohaldades) t&ouml;&ouml;suhteid ja t&ouml;&ouml;ohutust ning tervishoiu n&otilde;udeid reguleerivate &otilde;igusaktide n&otilde;uete t&auml;itmist. Kui T&ouml;&ouml;inspektsioonile on teada info (v&auml;lismaalaste seaduse rikkumised v&otilde;i maksuseaduste rikkumised), edastab T&ouml;&ouml;inspektsioon informatsiooni (PPA-le) &nbsp;v&otilde;i Maksu- ja Tolliametile (MTA). T&ouml;&ouml;inspektsioon, PPA ning MTA teevad koost&ouml;&ouml; raames &uuml;hiseid kontrollreide, et avastada ebaseaduslikult riigis viibivaid/t&ouml;&ouml;tavaid v&auml;lismaalasi, varjatud t&ouml;&ouml;suhteid, maksupettusi ning seel&auml;bi tuvastada v&otilde;imalikke inimkaubanduse (t&ouml;&ouml;orjuse) juhtumeid. Kui T&ouml;&ouml;inspektsioonile on teada informatsioon, mille p&otilde;hjal tekib kahtlus, et t&ouml;&ouml;taja&nbsp; on langenud kelmuse v&otilde;i inimkaubanduse ohvriks, teavitab T&ouml;&ouml;inspektsioon sellest PPA-le.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja j&auml;tab &otilde;igeaegselt t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;tasu maksmata, on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus p&ouml;&ouml;rduda saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu n&otilde;udega ise v&otilde;i siis oma esindaja kaudu t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni. Kui t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja ei ole ka s&otilde;lminud t&ouml;&ouml;lepingut, halvimal juhul ei ole t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tamine kajastatud ka t&ouml;&ouml;tamise registris, tuleb t&auml;iendavalt paluda ka t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonil t&ouml;&ouml;suhe tuvastada. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni p&ouml;&ouml;rdumine on isikutele tasuta, v.a kui isik v&otilde;tab endale advokaadi.</p> <p>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni p&ouml;&ouml;rdumise kohta leiate rohkem infot <a href="https://www.ti.ee/et/tookeskkond-toosuhted/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine-toovaidluse-lahendamise-seaduse" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni vastavalt alamlehelt</a>.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon on oma kodulehele eraldi loonud rubriigi V&auml;lismaine t&ouml;&ouml;taja, kust isik, kes soovib Eestisse &nbsp;t&ouml;&ouml;le tulla v&otilde;i juba t&ouml;&ouml;tab Eestis, saab rohkemat teavet nii t&ouml;&ouml;keskkonna kui ka&nbsp; t&ouml;&ouml;suhete teemadel. Samuti saab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjuristidelt eesti, vene ja inglise keeles telefonitsi v&otilde;i e-posti teel n&otilde;u k&uuml;sida ning nad annavad ka soovitusi ja jagavad infot, kelle poole ja kuidas p&ouml;&ouml;rduda.&nbsp;</p> <p>Rohkem siit: <a href="https://www.ti.ee/et">https://www.ti.ee/et</a> ning <a href="https://www.ti.ee/et/valismaine-tootaja/lahetatud-tootajad-ja-renditoo/toolahetus-vs-lahetatud-tootaja">https://www.ti.ee/et/valismaine-tootaja/lahetatud-tootajad-ja-renditoo/toolahetus-vs-lahetatud-tootaja</a></p> <p>Sotsiaalkindlustusamet on v&auml;lja t&ouml;&ouml;tanud inimkaubanduse ohvrite abistamiseks teenused, mille kohta infot leiab siit: &nbsp;<a href="https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi-huvitis/ohvriabi-ja-lepitusteenus#Ohvriabi">https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi-huvitis/ohvriabi-ja-lepitusteenus#Ohvriabi</a>&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2824Selgusid aasta kõige õppijasõbralikumad tööandjad2020-10-16<p><b>T&auml;iskasvanud &otilde;ppija n&auml;dala raames tunnustavad Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit, ETKA Andras ja Haridus- ja Teadusministeerium aasta k&otilde;ige &otilde;ppijas&otilde;bralikumaid t&ouml;&ouml;andjaid. Selleaastase konkursi v&otilde;itis O&Uuml; Puidukoda, eriauhinnad said Baltic Workboats AS ja P&auml;ts O&Uuml;.&nbsp;</b></p> <p>Haridus- ja teadusminister&nbsp;<b>Mailis Reps</b>&nbsp;&uuml;tles s&uuml;ndmuse avas&otilde;nades: &ldquo;&Otilde;ppimine hoiab vaimu erksa. Kui inimene saab oma v&otilde;imeid t&ouml;&ouml;kohal arendada,&nbsp; saab sellest kasu ka ettev&otilde;te. Kevad n&auml;itas, kuiv&otilde;rd oluline on kohanemisv&otilde;ime ja oskus tulla toime m&auml;&auml;ramatusega. Tulevikku vaatavad ja oma t&ouml;&ouml;tajaid j&auml;rjepidevalt arendavad organisatsioonid v&auml;&auml;rivad tunnustust,&ldquo; &uuml;tles minister.</p> <p>Hindamiskomisjoni juhi, Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu haridusn&otilde;uniku&nbsp;<b>Anneli Entsoni</b>&nbsp;s&otilde;nul eristus 2020. aastal peav&otilde;idu p&auml;lvinud Viljandimaa ettev&otilde;te&nbsp;<a href="http://www.puidukoda.eu/avaleht">Puidukoda O&Uuml;</a>&nbsp;teistest kandidaatidest just seet&otilde;ttu, et kogu organisatsiooni areng toimub l&auml;bi t&ouml;&ouml;tajate &otilde;ppimise. &bdquo;Uute tehnoloogiate rakendamine, inimeste enda initsiatiivi soosimine koolituste valikul ning v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestele t&ouml;&ouml;v&otilde;imaluste loomine on k&otilde;ik olulised aspektid, mida v&otilde;itja valikul arvestati,&ldquo; &uuml;tles Entson.</p> <p>Aasta &otilde;ppijas&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja eripreemia saab&nbsp;<a href="https://xn--pts-qla.ee/">P&auml;ts O&Uuml;</a>. L&auml;&auml;ne-Virumaal tegutsev pagarikoda on kaasanud tootearendusse kogu oma personali. Ettev&otilde;te v&auml;&auml;rtustab &otilde;ppimist ja tegeleb aktiivselt t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hise &otilde;ppe l&auml;biviimisega, pakub praktika ning t&ouml;&ouml;varjuks olemise v&otilde;imalusi. Lisaks on ettev&otilde;te kogukonnas aktiivne kaasar&auml;&auml;kija.&nbsp;</p> <p><a href="https://bwb.ee/">Baltic Workboats AS</a>-i tunnustati samuti eripreemiaga. Ettev&otilde;te panustab innovaatiliste lahenduste v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisse, toetab inimeste ettev&otilde;ttesisest arengut ja karj&auml;&auml;ri, loob praktikakohti ning pakub stipendiume ka v&auml;ljastpoolt Eestit tulijatele. Ettev&otilde;tte sisekoolitused on h&auml;sti l&auml;bim&otilde;eldud ning neid viivad l&auml;bi eelk&otilde;ige ettev&otilde;tte enda juhid.&nbsp;</p> <p>&Uuml;ritus on j&auml;relvaadatav&nbsp;<a href="https://www.facebook.com/watch/?v=396127318050560">T&ouml;&ouml;andjate Facebookis</a>. K&otilde;ik maakondlikud laureaadid leiab&nbsp;<a href="https://andras.ee/et/aasta-oppijasobralik-tooandja-2020-maakonna-laureaadid">SIIT</a>.</p> <p>&Otilde;ppijas&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja tunnustamise eesm&auml;rk on v&auml;&auml;rtustada &otilde;ppimist ja &otilde;petamist nii avalikus-, era- kui ka kolmandas sektoris. T&auml;navu septembris toimunud konkursile esitati 39 kandidaati. &Otilde;ppijas&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja konkurssi korraldavad Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit,&nbsp;<a href="https://www.andras.ee/et">ETKA Andras</a>&nbsp;ning Haridus- ja Teadusministeerium. Konkurssi toetab Euroopa Sotsiaalfond.</p> <p><a href="https://www.employers.ee/wp-admin/post.php?post=38073&amp;action=edit&amp;lang=et">Fotod t&auml;nu&uuml;ritusest</a> (autor Aron Urb).</p> <p>Lisainfo:</p> <p>Kertu Eensaar, ETKA ANDRAS kommunikatsioonispetsialist,&nbsp;<a href="mailto:kertu@andras.ee">kertu@andras.ee</a>&nbsp;529 9576.</p> <p>Elina Kink, Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu kommunikatsioonijuht,&nbsp;<span style="text-decoration: underline;"><a href="mailto:elina@employers.ee">elina@employers.ee</a></span>&nbsp;511 0033.</p> <p>Margit Kapak, Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant,&nbsp;<span style="text-decoration: underline;"><a href="mailto:margit.kapak@hm.ee">margit.kapak@hm.ee</a></span>&nbsp;5680 2264.</p> <p>Allikas: Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2821Ohutus põllumajandusettevõttes: põllumajandustöötajate luu- ja lihaskonna vaevuste riski vähendamine2020-10-15<p>P&otilde;llumajandussektoris on luu- ja lihaskonna vaevuste m&auml;&auml;r &uuml;ks suurimaid, kuna see h&otilde;lmab tavaliselt suuri koormusi, korduvaid liigutusi ja staatilisi asendeid. Uus aruteludokument anal&uuml;&uuml;sib Itaalia Marche maakonna n&auml;idet, et uurida, kuidas mehhaniseerimine aitab v&auml;hendada luu- ja lihaskonna vaevuste riskitegureid.</p> <p>Aruteludokument ja aasta l&otilde;pus avaldatav teine dokument, milles keskendutakse &uuml;laj&auml;semete luu- ja lihaskonna vaevuste riskihindamisele p&otilde;llumajanduses, koostati EU-OSHA ja Itaalia riikliku t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustuse instituudi&nbsp;<a href="https://www.inail.it/cs/internet/home.html" target="_blank">INAIL<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;uuringukokkuleppe alusel.</p> <p>Laadi alla&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/publications/msds-agriculture-sector-identifying-risks-adopting-preventive-measures/view" target="_self">aruteludokument luu- ja lihaskonna vaevuste kohta p&otilde;llumajanduses: riskide tuvastamisest ennetusmeetmete v&otilde;tmiseni</a>&nbsp;<a name="_msoanchor_1" href="https://osha.europa.eu/et/publications/msds-agriculture-sector-identifying-risks-adopting-preventive-measures/view" id="_msoanchor_1"></a></p> <p>Lisateave&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/themes//musculoskeletal-disorders/research-work-related-msds" target="_self">EU-OSHA teadusuuringute kohta luu- ja lihaskonna vaevuste valdkonnas</a></p> <p>Allikas: EU-OSHA</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2820Kui kaugtööd ei ole võimalik teha, kas siis peab eneseisolatsiooni aja eest maksma keskmist palka?2020-10-15<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Minu t&ouml;&ouml;taja andis teada, et ta l&auml;heb koos lapsega koolivaheaega veetma riiki, kust tagasi tulles peab j&auml;&auml;ma eneseisolatsiooni. T&ouml;&ouml;tajal ei ole v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;d teha kaugt&ouml;&ouml;na. Kas pean talle eneseisolatsiooni aja eest maksma keskmist palka?</b></p> <p><b>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:<i> </i></b>Kuna tegemist ei ole t&ouml;&ouml;andjast p&otilde;hjustatud t&ouml;&ouml;tamise takistusega, vaid t&ouml;&ouml;taja enda teadliku otsusega, siis selle aja eest t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tasu t&ouml;&ouml;lepingu seadusest tulenevalt maksma ei pea.</p> <p>T&ouml;&ouml;suhetes kehtiva hea usu ning &uuml;ksteise huvidega arvestamise p&otilde;him&otilde;tet j&auml;rgides saab t&ouml;&ouml;andja:</p> <ol start="1"> <li>Informeerida k&otilde;iki t&ouml;&ouml;tajaid juba ette, et juhul, kui nad koolivaheaja puhkuse ajal on otsustanud reisida v&auml;lisriiki, siis kontrolliksid ka ise &uuml;le, mis n&otilde;uded Eestisse naastes kehtivad. K&otilde;ige v&auml;rskema info saab alati <a href="https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-liikumispiirangute-kohta-eestisse-saabujatele" target="_blank">V&auml;lisministeeriumi kodulehelt</a>&nbsp;</li> <li>K&uuml;sida t&ouml;&ouml;tajalt &uuml;le, kas ta l&auml;heb puhkuse ajal v&auml;lismaale. Sest t&ouml;&ouml;andjal on ka teiste t&ouml;&ouml;tajate tervise kaitsmiseks ja viiruse leviku t&otilde;kestamiseks &otilde;igus saada t&ouml;&ouml;tajalt infot, et ta on puhkuse ajal viibinud v&auml;lisriigis ehk t&ouml;&ouml;andjal on praeguses olukorras selle info suhtes t&ouml;&ouml;lepingu seaduse m&otilde;istes &otilde;igustatud huvi.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajatele tuleks kindlasti ka selgitada, et kuna Terviseamet on andnud soovituse v&otilde;imalusel v&auml;ltida v&auml;lisriiki reisimist, kuid t&ouml;&ouml;taja ise on otsustanud siiski minna, siis peab ta arvestada nii eneseisolatsiooni kohustuse kui ka sellega, et kodus viibitud aja eest t&ouml;&ouml;andja talle t&ouml;&ouml;tasu &uuml;ldjuhul ei maksa.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja saab alati kaaluda t&auml;iendavaid v&otilde;imalusi ja pidada t&ouml;&ouml;tajaga l&auml;bir&auml;&auml;kimisi, et t&ouml;&ouml;taja kasutaks eneseisolatsiooni ajal n&auml;iteks veel kasutamata p&otilde;hipuhkuse p&auml;evi (aga &uuml;ks v&otilde;i teine poole ei saa seda n&otilde;uda, vaid see saab toimuda ainult poolte kokkuleppel v&otilde;i siis kinnitatud puhkuste ajakava alusel). Summeeritud t&ouml;&ouml;aja korral on ka n&auml;iteks v&otilde;imalus, et t&ouml;&ouml;andja ei pane t&ouml;&ouml;tajat eneseisolatsiooni ajaks graafikusse, vaid jaotab nende n&auml;dalate t&ouml;&ouml;tunnid j&auml;rgnevasse perioodi (seejuures ikka seadusega etten&auml;htud puhkeaja n&otilde;udeid j&auml;rgides).</li> <li>Kui t&ouml;&ouml;taja naaseb v&auml;lismaalt haigusn&auml;htudega, siis tuleb viivitamata v&otilde;tta &uuml;hendust oma perearstiga ning j&auml;&auml;da t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehele. Meeles tasub ka pidada, et t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehele on &otilde;igus j&auml;&auml;da ka nendel inimestel, kellele on teatatud, et ta on covid-19 nakatunu l&auml;hikontaktne ja tal ei ole v&otilde;imalus teha kaugt&ouml;&ouml;d. T&auml;psem info sel teemal <a href="https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/lahikontaktse-juhis" target="_blank">Terviseameti kodulehel</a>&nbsp;</li> </ol> <p>Vaata rohkem infot ka <a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552/kogu-info-siit-koroonaviirus-ja-tooelu" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaalist&nbsp;</a></p> <p><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552/kogu-info-siit-koroonaviirus-ja-tooelu" target="_blank"></a>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2816Kiik: koroonaviiruse mõjudega toimetulekul on oluline toetada vanemaealisi ning kaasata töötajaid 2020-10-14<p><b>Eilsel Euroopa Liidu t&ouml;&ouml;- ja sotsiaalministrite videokohtumisel oli arutluse all t&ouml;&ouml;tajate toetamine ettev&otilde;tete &uuml;mberkorraldamisel ning naiste ja meeste v&otilde;rdne osalemine t&ouml;&ouml;turul. Lisaks v&otilde;eti kohtumise eel vastu j&auml;reldused: vanemaealiste kohanemise kohta digimaailmas ja miinimumsissetulekute toetamiseks.</b></p> <p>Sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b> pidas oluliseks vanemaealiste kohanemise toetamist digimaailmaga. &bdquo;Ka vanemas eas on oluline j&auml;tkata uute oskuste omandamist, et s&auml;ilitada konkurentsiv&otilde;imet t&ouml;&ouml;turul. Sellele aitavad kaasa ka digioskused, mis v&otilde;imaldavad paindlikult &otilde;ppida. Samuti on oluline, et vanemaealised, kes on pidanud koroonaviiruse riskir&uuml;hma kuuluvana end isoleerima, saaksid v&otilde;imaluse digikanalite kaudu oma l&auml;hedastega igap&auml;evases kontaktis olla,&ldquo; r&otilde;hutas minister.</p> <p>Et aidata t&ouml;&ouml;tajatel paremini kohaneda t&ouml;&ouml;maailma muutustega, pakub Eesti T&ouml;&ouml;tukassa erinevaid t&ouml;&ouml;turumeetmeid, nagu t&ouml;&ouml;otsingute abistamine, n&otilde;ustamine, ettev&otilde;tluse koolituste ja sellega alustamise toetuste pakkumine, individuaalsed toetused jm. &bdquo;Peame oluliseks investeerida inimeste oskustesse, et tagada &uuml;hiskonna sidusus ja konkurentsiv&otilde;ime. Uute t&ouml;&ouml;h&otilde;ivev&otilde;imaluste realiseerimiseks on oluline pakkuda inimestele &uuml;mber- ja t&auml;iend&otilde;pet, et viia nende teadmised, oskused ja p&auml;devused vastavusse muutuva t&ouml;&ouml;turu vajadustega. Seda plaanime j&auml;tkata ka j&auml;rgmisel aastal, mil oleme planeerinud t&ouml;&ouml;h&otilde;ive programmi 56,7 miljonit eurot,&ldquo; lisas minister Kiik.</p> <p>Naiste ja meeste v&otilde;rdsele osalemisele t&ouml;&ouml;turul ja stereot&uuml;&uuml;psete hoiakute ning segregatsiooni v&auml;hendamisele aitavad kaasa teavitustegevused, mis on suunatud karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajatele, noortele, &otilde;petajatele, t&ouml;&ouml;andjatele ja t&ouml;&ouml;tajatele. Aga samuti vanemah&uuml;vitiste s&uuml;steemi muudatused, mis loovad peredele paindlikkust laste eest hoolitsemisel,&nbsp;v&otilde;imaldades isadel jagada emadega v&otilde;rdsemalt hoolduskoormust ning lapsevanematel &uuml;hitada senisest paremini t&ouml;&ouml;- ja pereelu. Samuti on oluline pikaajalise hoolduse s&uuml;steemi arendamine, mis aitab v&auml;hendada hoolduskoormust.</p> <p>J&auml;reldustes toimetulekutoetuste tugevdamise kohta toodi v&auml;lja, et riiklikud miinimumsissetulekud peavad olema iga&uuml;hele ligip&auml;&auml;setavad ning puuduses inimestele peavad olema h&uuml;vitised k&auml;ttesaadavad. Samuti peaks miinimumsissetulekust piisama v&auml;&auml;rikaks &auml;raelamiseks ning selle saajad peaksid saama osa koolitustest ja teistest aktiivsetest t&ouml;&ouml;turumeetmetest, mis aitaksid neil p&auml;&auml;seda vaesusest.</p> <p>Euroopa Liidu t&ouml;&ouml;- ja sotsiaalministrite fookuses on Saksamaa eesistumise ajal toimetulekutoetuste standardid, naiste ja meeste v&otilde;rdne kohtlemine t&ouml;&ouml;turul ning t&ouml;&ouml;tajate toetamine koroonaviirusest p&otilde;hjustatud majandusm&otilde;judes.</p> <p>Allikas: Sotsiaalministeerium</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2818Selge sõnumi võistlus kestab veel kümme päeva2020-10-13<p>T&auml;na on <b>rahvusvaheline selge keele p&auml;ev</b>. Juba seitsmendat aastat toimuv <b>selge s&otilde;numi v&otilde;istlus</b> on t&auml;ies hoos. V&otilde;istlust&ouml;id oodatakse sel aastal kuni <b>23. oktoobrini</b>.</p> <p>Selge s&otilde;numi auhinna kandidaate saab esitada aadressil <a href="https://selgesonum.ee/auhind-2020/esita-voistlustoo/"><b>selgesonum.ee</b></a>. Auhinnaga tunnustatakse neid Eesti ettev&otilde;tteid ja organisatsioone, kelle avalik info on selge ja arusaadav ning l&auml;htub eelk&otilde;ige kasutaja vajadustest.</p> <p>V&otilde;istlusega kutsutakse m&auml;rkama kodulehti, videoid, k&auml;siraamatuid, artikleid, saateid, plakateid ja muid infos&otilde;numeid, mis on sisult ja vormilt selged ning mida on kerge kasutada.</p> <p>Tulemused tehakse teatavaks <b>17. novembril</b>. Auhinnad annab &uuml;le <b>selge keele patroon &Uuml;lle Madise</b>.</p> <p>Kuue aasta jooksul (2014&ndash;2019) on v&otilde;istlusele esitatud <b>&uuml;le 500 t&ouml;&ouml;</b>.</p> <p>T&ouml;id hinnatakse neljas kategoorias: tarbetekst, tarbepilt, tarbetekst koos tarbepildiga ja selge s&otilde;numi edendaja.</p> <p><b>Selge s&otilde;numi edendajaks</b> on aastate jooksul valitud Tervise Arengu Instituut, Riigimetsa Majandamise Keskus, Maksu- ja Tolliamet, P&auml;&auml;steamet, Riigikontroll ning Politsei- ja Piirivalveamet.</p> <p>V&otilde;istlust korraldab Eesti Keele Instituudi, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Tartu &Uuml;likooli, Eesti Keeletoimetajate Liidu, Riigikontrolli, Eesti Kujundusgraafikute Liidu, E-riigi Akadeemia ja O&Uuml; Spurt esindajatest koosnev t&ouml;&ouml;r&uuml;hm.</p> <p><a href="https://selgesonum.ee/">selge s&otilde;numi veebileht</a>&nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;&nbsp;</p> <p><a href="https://www.facebook.com/selgesonum" target="_blank">selge s&otilde;numi Facebook&nbsp;</a>&nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;</p> <p>Lisainfo: Katrin Hallik,&nbsp;<a href="mailto:Katrin.Hallik@eki.ee">Katrin.Hallik@eki.ee</a>, tel 5347 2327</p> <p>&nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;Katre Kasemets,&nbsp;<a href="mailto:Katre.Kasemets@eki.ee">Katre.Kasemets@eki.ee</a>, tel 5562 9051</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2817Parimaks praktikandiks pürib 57 noort2020-10-13<p><b>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu parima praktikandi konkursil &bdquo;</b><a href="https://www.employers.ee/uudised/praktik-cum-laude-parima-praktikandi-konkurss/"><b>Praktik Cum Laude</b></a><b>&ldquo; v&otilde;istleb 57 kandidaati, kes j&auml;id praktikapakkujatele silma oma silmapaistvate tulemustega. Alates t&auml;nasest saab kandidaatidega tutvuda ning valida n&auml;dala jooksul konkursi </b><a href="https://www.facebook.com/PraktikCumLaude/" target="_blank"><b>Facebooki lehel</b></a><b> oma lemmik</b><b>u</b><b>.</b></p> <p>&bdquo;Praktika v&auml;&auml;rtustamine on aasta-aastalt t&otilde;usnud ja vaatamata koroonaajale, mis pani nii &otilde;ppurid kui t&ouml;&ouml;andjad keerulisse olukorda, esitati sel aastal konkursile rekordarv kandidaate,&ldquo; &uuml;tles Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu haridusn&otilde;unik <b>Anneli Entson.</b></p> <p>&bdquo;Sel aastal on m&auml;rgata trendi, et noored l&auml;bivad oma oskuste t&otilde;stmiseks lisaks &otilde;ppekavas etten&auml;htule omal initsiatiivil ka t&auml;iendava praktika. Noored m&otilde;istavad, et t&ouml;&ouml;turul edukas olemiseks on ise vaja n&auml;idata initsiatiivi. T&ouml;&ouml;andjate jaoks on selline areng tervitatav, nii leitakse &uuml;les k&otilde;ige motiveeritumad tulevased t&ouml;&ouml;tajad,&ldquo; s&otilde;nas Entson.</p> <p>Publikulemmiku h&auml;&auml;letus kestab kuni 20. oktoobrini ning v&otilde;itja saab samuti premeeritud auhinnatseremoonial.&nbsp;</p> <p>Parimaid praktikante tunnustatakse neljas kategoorias &ndash; parim praktikant kutsehariduses, parim praktikant k&otilde;rghariduses, parim praktikant t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hises &otilde;ppes ja parim v&auml;listudengist praktikant. Konkursi v&otilde;itjad selgitab v&auml;lja hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Praktik Cum Laude&ldquo; konkurssi korraldab Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond, Eesti riik ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit.</p> <p>Lisainfo kampaania kohta <a href="https://www.employers.ee/uudised/praktik-cum-laude-parima-praktikandi-konkurss/">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu kodulehel</a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://www.facebook.com/media/set/?set=a.2565850517043169&amp;type=3&amp;uploaded=49" target="_blank">&bdquo;Praktik Cum Laude&ldquo; Facebooki&nbsp;</a>lehel.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.employers.ee/" target="_blank">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2814Kas tööõnnetuse uurimiseks on vajalik arsti teatis?2020-10-13<p><strong>Lugeja k&uuml;sib: &Uuml;ks meie t&ouml;&ouml;taja kukkus t&ouml;&ouml;l. Kuna tal hakkas seepeale jalg valutama, siis viisime ta arsti juurde. N&uuml;&uuml;d ootame juba terve kuu arsti teatist &otilde;nnetuse juhtumise kohta, aga seda ikka veel pole. Probleem on selles, et t&ouml;&ouml;taja pole saanud haigush&uuml;vitist, sest t&ouml;&ouml;andja ei ole esitanud t&ouml;&ouml;inspektsioonile t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse raportit. Aga kuidas me saame ilma arsti teatiseta raportit koostada, kas t&ouml;&ouml;andja peab ise arsti k&auml;est seda k&uuml;sima?</strong></p> <p><strong>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant</strong>: T&ouml;&ouml;andja kohustus on uurida k&otilde;iki t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi kohe, kui ta juhtunust teada saab. Kui t&ouml;&ouml;tajaga juhtub t&ouml;&ouml;l &otilde;nnetus, peab ta sellest kohe t&ouml;&ouml;andjale teada andma, samuti sellest, kui ta j&auml;i &otilde;nnetuse t&otilde;ttu haiguslehele.&nbsp; Ka &otilde;nnetuse pealtn&auml;gijatel on kohustus t&ouml;&ouml;andjale juhtunust teada anda.&nbsp;</p> <p>&nbsp;Arst peab raskest ja surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest ning t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tagaj&auml;rjel ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse m&auml;&auml;ramisest T&ouml;&ouml;inspektsiooni koheselt teavitama. T&ouml;&ouml;inspektsioon informeerib teatise saamisest t&ouml;&ouml;andjat viivitamata.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja ei pea j&auml;&auml;ma ootama arsti teavitust, vaid tegutseda tuleb kohe. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse uurimise eesm&auml;rk on v&auml;lja selgitada t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse asjaolud ja p&otilde;hjused, et teha vajalikud &uuml;mberkorraldused t&ouml;&ouml;l v&auml;ltimaks sarnaste juhtumite kordumist. Uurimise peab t&ouml;&ouml;andja l&auml;bi viima k&uuml;mme t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul. Seej&auml;rel koostab t&ouml;&ouml;andja vormikohase t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse raporti, mille esitab kolme t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul t&ouml;&ouml;inspektsioonile ja kannatanule v&otilde;i tema huvide kaitsjale.</p> <p>Kui raporti koostamise ajaks ei ole t&ouml;&ouml;andja saanud t&ouml;&ouml;inspektsioonist arsti teatise saabumise kohta teavitust, ei takista see kuidagi raporti t&auml;itmist ega esitamist. Sellisel juhul v&otilde;ib t&auml;itmata j&auml;tta 3. jaos lahter&nbsp; &bdquo;t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse raskusaste&ldquo;. Muud andmed, sh info vigastatud kehaosa kohta saab t&ouml;&ouml;andja raportile m&auml;rkida, sest uurimise k&auml;igus (n&auml;iteks kannatanuga suheldes) selgub, milline t&ouml;&ouml;taja vigastus oli.</p> <p>Uurimise k&auml;igus v&otilde;ib selguda, et tegemist ei olnud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega. Sellisel juhul l&otilde;petab t&ouml;&ouml;andja uurimise ja koostab akti, milles kirjeldab vabas vormis &otilde;nnetusjuhtumi asjaolusid ja esitab uurimise l&otilde;petamise p&otilde;hjuse. Akti allkirjastavad t&ouml;&ouml;andja esindaja ja t&ouml;&ouml;keskkonnavolinik, tema puudumisel t&ouml;&ouml;tajate usaldusisik. T&ouml;&ouml;andja esitab akti t&ouml;&ouml;inspektsioonile ja kannatanule v&otilde;i tema huvide kaitsjale kolme t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul p&auml;rast &otilde;nnetusjuhtumi uurimise l&otilde;petamist.</p> <p>L&uuml;hidalt &ndash; kui t&ouml;&ouml;andja saab teada, et juhtus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, hakkab ta juhtunut kohe uurima.&nbsp; Kui uurimine on l&auml;bi, tuleb igal juhul koostada raport v&otilde;i akt hoolimata sellest, kas arsti teatis on saabunud v&otilde;i mitte.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2819Registreeritud töötus kasvas kuuga pool protsenti, tehti esimesed tööampsud2020-10-12<p>Septembri l&otilde;pus oli t&ouml;&ouml;tuna registreeritud 49&nbsp;093 inimest, mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest t&ouml;&ouml;j&otilde;ust 7,6%. V&otilde;rreldes augustiga on registreeritud t&ouml;&ouml;tuid 0,5% rohkem (augusti l&otilde;pus oli t&ouml;&ouml;tuna arvel 48&nbsp;859 inimest). Registreeritud t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r oli septembri l&otilde;pus k&otilde;rgeim Ida-Virumaal (12,2%) ning madalaim J&otilde;gevamaal (4,7%).</p> <p>Uusi t&ouml;&ouml;tuid registreeriti septembris 8&nbsp;352, mida on rohkem kui eelnevatel kuudel. T&ouml;&ouml;tukassa abiga asus septembris t&ouml;&ouml;le v&otilde;i alustas ettev&otilde;tlusega 4 770 inimest, mida on v&auml;hem kui eelnevatel kuudel.</p> <p>Septembris oli t&ouml;&ouml;tukassal vahendada 8&nbsp;718 t&ouml;&ouml;kohta. Uusi t&ouml;&ouml;pakkumisi lisandus 4&nbsp;757 ehk veidi enam kui augustis. T&auml;psem statistika on leitav T&ouml;&ouml;tukassa <a href="https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/peamised-statistilised-naitajad">kodulehel</a>.</p> <p>Alates k&auml;esoleva aasta 1. septembrist on registreeritud t&ouml;&ouml;tutel v&otilde;imalik arveloleku ajal l&uuml;hiajaliselt t&ouml;&ouml;tada ehk teha t&ouml;&ouml;ampse. Esimesel kuul kasutas seda v&otilde;imalust 739 inimest. Usinamalt kasutasid&nbsp; seda&nbsp; v&otilde;imalust naised, peamine valdkond, kus l&uuml;hiajalise t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalust kasutati, olid kaubandus ja klienditeenindus. K&otilde;ige enam t&ouml;&ouml;ampse tehti Tallinnas ja Harjumaal, uut v&otilde;imalust kasutati esimesel kuul k&otilde;ikides maakondades.</p> <p>T&ouml;&ouml;ampsude kohta saab rohkem infot <a href="https://www.youtube.com/watch?v=viHJ8uskJtw&amp;t=4s">SIIT</a>.</p> <p><i>Registreeritud t&ouml;&ouml;tuse statistika kajastab nende t&ouml;&ouml;tute arvu, kes on ennast t&ouml;&ouml;tukassas t&ouml;&ouml;tuks registreerinud. </i></p> <p>&nbsp;Allikas: T&ouml;&ouml;tukassa</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2813Töötegemise varjukülg - töötajate tööalane ekspluateerimine2020-10-09<p>10. detsembril 1948. aastal v&otilde;ttis &Uuml;RO Peaassamblee vastu inim&otilde;iguste &uuml;lddeklaratsiooni, millel on oluline roll ka t&auml;nases t&ouml;&ouml;suhete ning t&ouml;&ouml;keskkonna ja -ohutuse maastikul. &Uuml;lddeklaratsioon &uuml;tleb, et k&otilde;ik&nbsp;inimesed s&uuml;nnivad vabade ja v&otilde;rdsetena oma v&auml;&auml;rikuselt ja &otilde;igustelt. Iga&uuml;hel on &otilde;igus t&ouml;&ouml;tada ja vabalt valida elukutset, &otilde;igus &otilde;iglastele ja rahuldavatele t&ouml;&ouml;tingimustele ning kaitsele t&ouml;&ouml;puuduse vastu. Iga&uuml;hel on &otilde;igus igasuguse diskrimineerimiseta saada v&otilde;rdset tasu v&otilde;rdse t&ouml;&ouml; eest. Igal inimesel, kes t&ouml;&ouml;tab, on &otilde;igus saada &otilde;iglast ja rahuldavat tasu, mis tagab inimv&auml;&auml;rilise elatuse temale endale ja ta perekonnale ning mida vajaduse korral t&auml;iendatakse muude sotsiaalsete tagatistega. Kedagi ei v&otilde;i pidada orjuses ega sunduses; orjus ja orjakaubandus &uuml;ksk&otilde;ik millisel kujul on keelatud. K&otilde;ik need p&otilde;him&otilde;tted sisalduvad nii Eesti Vabariigi p&otilde;hiseaduses kui ka nt t&ouml;&ouml;lepingu seaduses ning t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduses. Neist l&auml;htuvad ka T&ouml;&ouml;inspektsiooni p&otilde;hieesm&auml;rgid - t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;andjate teadlikkuse t&otilde;stmine ja riiklikku j&auml;relevalve kaudu ohutu, turvalise ja tervisliku t&ouml;&ouml;keskkonna ning &otilde;igusaktide n&otilde;uetele vastavate t&ouml;&ouml;suhete tagamine ja t&ouml;&ouml;tajate v&otilde;rdne kohtlemine Eesti t&ouml;&ouml;turul. Kui 1948. a vastu v&otilde;etud inim&otilde;iguste &uuml;lddeklaratsiooni p&otilde;him&otilde;tted on au sees ka j&auml;tkuvalt t&auml;na, siis miks aina rohkem ja rohkem r&auml;&auml;gime sellistest juhtumitest nagu teadlikult vale informatsiooni andmine t&ouml;&ouml;tingimuste kohta, &auml;hvardamine/hirmutamine t&ouml;&ouml;tasu maksmata j&auml;tmisega v&otilde;i illegaalsete v&auml;lismaise t&ouml;&ouml;tajate v&otilde;imudele v&auml;ljaandmisega, ebaseaduslikult t&ouml;&ouml;tasust kinnipidamistest v&otilde;i ebainimlikest t&ouml;&ouml;- ja elamistingimustest? K&otilde;ige raskemate juhtumite puhul r&auml;&auml;gime t&ouml;&ouml;alasest ekspluatatsioonist inimkaubanduse v&otilde;tmes.</p> <p><b>Inimkaubandus</b> (v&otilde;i ka n&uuml;&uuml;disaegne orjus) kui peitekuritegu on raske isikuvastane kuritegu ja rahvusvahelise &otilde;iguse kohaselt inim&otilde;iguste rikkumine. Tegemist on teise isiku tema tahte vastaselt sunniviisiliselt olukorda seadmine v&otilde;i selles hoidmine, kus teda saab pikaajalise ekspluateeriva suhte kaudu majandusliku kasu eesm&auml;rgil &auml;ra kasutada. Inimkaubanduse ohvriks v&otilde;ivad sattuda nii alaealised, noored, mehed kui naised, t&ouml;&ouml;tud ja t&ouml;&ouml;tajad, erinevatest rahvusest isikuid jne. Inimkaubandus toimub erinevates vormides - t&ouml;&ouml;alane &auml;rakasutamine, sunniviisiline t&ouml;&ouml;tamine, lapst&ouml;&ouml;j&otilde;u kasutamine, seksuaalne &auml;rakasutamine, elundite eemaldamine jmt. Seda esineb erinevates valdkondades, nii p&otilde;llumajanduses, t&ouml;&ouml;stuses, ehituses, toitlustuses, teeninduses kui ka mujal. Peaaegu k&otilde;ik orjastamise viisid sisaldavad sunniviisilise t&ouml;&ouml; elementi. Teisis&otilde;nu, k&otilde;ik inimkaubandusest haavatavad isikud ja m&otilde;jutatavad tegevusvaldkonnad kuuluvad T&ouml;&ouml;inspektsiooni sihtgruppi ning j&auml;relevalve alla. <span style="text-decoration: line-through;"></span></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon kui riikliku j&auml;relevalve teostaja seisab selle eest, et k&otilde;igil Eestis t&ouml;&ouml;tavatel isikutel (nii kohalikel, v&auml;lismaistel kui ka Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajatel) oleksid tagatud v&auml;hemalt seadusega ette n&auml;htud minimaalsed inimv&auml;&auml;rsed t&ouml;&ouml;tingimused. See t&auml;hendab, et T&ouml;&ouml;inspektsioon p&ouml;&ouml;rab t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;keskkonnas toimuvale, t&ouml;&ouml;suhtele ja lepingute s&otilde;lmimisele ning seel&auml;bi puutub kokku v&auml;ga erinevate teemadega nagu deklareerimata t&ouml;&ouml;j&otilde;ud (sh &uuml;mbrikupalga maksmine), Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tingimused, illegaalne t&ouml;&ouml;tamine Eestis, alaealiste t&ouml;&ouml;tamine ehk lapst&ouml;&ouml;j&otilde;u kasutamine. Deklareerimata ja/v&otilde;i illegaalsel t&ouml;&ouml;tajal on oluliselt suurem oht sattuda t&ouml;&ouml;alase &auml;rakasutamise v&otilde;i inimkaubanduse ohvriks. Illegaalse t&ouml;&ouml;tamisega kaasnevad ka erinevad maksurikkumised, tekib ettev&otilde;tjate ebav&otilde;rdne konkurents, t&ouml;&ouml;tajate &auml;rakasutamise v&otilde;imalus ehk nendele inimestele ei tagata sisuliselt Eestis t&ouml;&ouml;tamise ajal sotsiaalseid garantiisid, mis k&otilde;igil Euroopa Liidus t&ouml;&ouml;d tegevatel t&ouml;&ouml;tajatel olema peavad.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni juristid n&otilde;ustavad t&ouml;&ouml;tajaid nii kontorites, e-kirja teel kui telefonitsi. T&ouml;&ouml;tajate mured varieeruvad lihtsatest k&uuml;simustest v&auml;ga keeruliste juhtumiteni. Meieni j&otilde;uavad saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu, s&otilde;lmimata t&ouml;&ouml;lepingute, lubatust pikemate vahetuste, t&ouml;&ouml;kiusu v&otilde;i diskrimineerimise kahtlusega kaasused, t&ouml;&ouml;tamised tavap&auml;ratutel tingimustel, t&ouml;&ouml;suhete ebaseaduslikud l&otilde;petamised, t&ouml;&ouml;le sundimised pikemateks vahetusteks v&otilde;i isegi j&auml;rjestikku kauemaks kui seitsmeks p&auml;evaks. Harvad ei ole ka juhud, kus t&ouml;&ouml;vahendeid t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;tegemiseks ei v&otilde;imaldata v&otilde;i kui v&otilde;imaldatakse, peetakse t&ouml;&ouml;tasust kinni nende maksumus. Selgitame, mida t&auml;hendavad proovip&auml;evad v&otilde;i vabatahtlik t&ouml;&ouml;, kas t&ouml;&ouml;tasu makstakse v&otilde;i mitte, sest nende kattevarjus v&otilde;ib olla tegemist varjatud t&ouml;&ouml;suhtega. J&auml;relevalve teostamisel ja ettev&otilde;tete konsulteerimistel n&auml;eme t&ouml;&ouml;tajale v&auml;ga ohutuid ja h&auml;sti l&auml;bim&otilde;eldud t&ouml;&ouml;kohti, teisal on t&ouml;&ouml;keskkonnad lausa ohtlikud ning tervisevaenulikud. T&ouml;&ouml;suhete kontrollimisel vaatame l&auml;bi ja anal&uuml;&uuml;sime tohutul hulgal t&ouml;&ouml;lepinguid ja vestleme t&ouml;&ouml;tajatega. Sageli avastame, et tegelikkus ja paberil kirjutatu ei ole vastavuses (t&ouml;&ouml;taja teeb reaalselt muud t&ouml;&ouml;d kui kokku lepitud, ta saab madalamat t&ouml;&ouml;tasu v&otilde;i t&ouml;&ouml;tasust tehakse lubamatuid kinnipidamisi). Meil on ehitusplatse, tootmist&scaron;ehhe v&otilde;i teenindusettev&otilde;tteid kontrollides v&otilde;i &uuml;hisreidide k&auml;igus ette tulnud olukordi, kus saame teada, et v&auml;lismaiselt t&ouml;&ouml;tajalt on v&otilde;etud dokumendid, nad on k&uuml;mnekesi majutatud ca 20 km kaugusele linna servas asuvasse motelli/ hosteli &uuml;hte tuppa ning t&ouml;&ouml;andja &auml;hvardab neid, mist&otilde;ttu nad on sunnitud ebainimlike t&ouml;&ouml;tingimustega leppima. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis tavalise saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu n&otilde;ude lahendamisel v&otilde;ivad pooled avaldada informatsiooni, mis v&otilde;ib tekitada kahtlust maksupettuses v&otilde;i selles, et ettev&otilde;te kasutab rohkelt deklareerimata t&ouml;&ouml;j&otilde;udu. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste v&otilde;i kutsehaigestumiste uurimisel v&otilde;ib selguda, et &otilde;nnetusse sattunu viibib ja t&ouml;&ouml;tab Eestis ebaseaduslikult.</p> <p>K&otilde;rvaltvaatajale v&otilde;ib j&auml;&auml;da mulje, et T&ouml;&ouml;inspektsioon ei tegele inimkaubanduse t&otilde;kestamisega, ent nii see pole. Meie n&otilde;ustamise, j&auml;relevalve vm kontakti l&auml;bi saadud info v&otilde;ib olla just see puuduv infokild Politsei- ja Piirivalveameti uurimise jaoks, mis viib inimkaubanduse juhtumi avastamise ja efektiivse lahendamiseni. Inimkaubanduse kuritegu on varjatud kuritegu ning seda on raske avastada. Seet&otilde;ttu eeldab see riigisiseselt erinevate asutuste&uuml;lest t&otilde;husamat koost&ouml;&ouml;d. Siinjuures saabki T&ouml;&ouml;inspektsioon panustada, olles avatud m&auml;rkama ebaharilikku, s&uuml;venedes kontrolli tehes t&ouml;&ouml;andja &ouml;eldusse, kuulates h&auml;tta sattunud t&ouml;&ouml;tajat ning julgedes kahtluse korral anda informatsiooni edasi meie koost&ouml;&ouml;partneritele.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon saab sekkuda t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimuste parendamiseks &uuml;ksnes seaduses s&auml;testatud p&auml;devuse piirides ja n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt (vajadusel ettekirjutusega ja sunniraha kohaldades) t&ouml;&ouml;suhteid ja t&ouml;&ouml;ohutust ning tervishoiu n&otilde;udeid reguleerivate &otilde;igusaktide n&otilde;uete t&auml;itmist. Kui inspektor m&auml;rkab kontrolli k&auml;igus rikkumisi, mille menetlemine pole meie p&auml;devuses (n&auml;iteks v&auml;lismaalaste seaduse v&otilde;i maksuseaduste rikkumised), siis edastatakse informatsiooni PPA-e v&otilde;i EMTAle. T&ouml;&ouml;inspektsioon, PPA ning MTA teevad ka &uuml;hiseid kontrollreide, et avastada ebaseaduslikult riigis viibivaid/t&ouml;&ouml;tavaid v&auml;lismaalasi ja seel&auml;bi tuvastada v&otilde;imalikke inimkaubanduse (t&ouml;&ouml;orjuse) juhtumeid.</p> <p>Inimese vabadus valida enesele meeldiv elukutse, t&ouml;&ouml;tamiseks sobilik riik ning otsustusvabadus, kas astuda t&ouml;&ouml;suhetesse v&otilde;i mitte, t&auml;hendab t&ouml;&ouml;j&otilde;u suuremat liikumist mitte ainult riigisiseselt vaid ka riigipiiride &uuml;leselt. H&auml;sti oluline on m&otilde;ista, et t&ouml;&ouml;d tuleb teha ausalt, koosk&otilde;las riiklike ja rahvusvaheliste n&otilde;uetega.&nbsp;</p> <h2>Arve ja fakte&nbsp;</h2> <ul> <li>2019. aastal sai inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise n&otilde;uandeliini 6607320 l&auml;bi abi <b>679 klienti</b></li> <li>90% klientidest oli p&auml;rit Ukrainast (sh Moldova, Venemaa, Gruusia, Tadžikistani, Valgevene, Usbekistani, Tadžikistani kodanikud)</li> <li>79% abivajajatest olid mehed</li> <li><b>111 klienti abistati lisaks n&otilde;ustamisele esitada 69 t&ouml;&ouml;andja vastu avaldus </b>t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile avaldus v&auml;lja maksmata t&ouml;&ouml;tasude ja h&uuml;vitiste osas. N&otilde;udeid esitati <b>Kokku 532 915,29 EUR eest.</b></li> </ul> <p>&nbsp;</p> <p>P&otilde;hilised probleemid:&nbsp;</p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;tunde kuus 220-300h</li> <li>6 p&auml;eva n&auml;dalas (10-12 tunnised t&ouml;&ouml;p&auml;evad)</li> <li>ei saa etten&auml;htud t&ouml;&ouml;tasu</li> <li>palk viibib 1,5 kuni 2 kuud</li> <li>...v&otilde;i palka ei makstagi v&auml;lja</li> <li>...enamasti makstakse palk sularahas v&auml;ikeste osade kaupa</li> <li>...t&ouml;&ouml;andja ei maksa makse</li> <li>...aegunud toiduained</li> <li>...taskus vaid 7 eur-i, mis ei v&otilde;imalda isikul isegi tagasi kodumaale p&ouml;&ouml;rduda</li> <li>...t&ouml;&ouml;andja s&otilde;imab, &auml;hvardab, keelitab ja meelitab l&auml;bisegi</li> </ul> <p><strong>Autor: Kristel K&auml;ngsepp</strong></p> <p><strong><span> </span><span><a class="oajrlxb2 g5ia77u1 qu0x051f esr5mh6w e9989ue4 r7d6kgcz rq0escxv nhd2j8a9 nc684nl6 p7hjln8o kvgmc6g5 cxmmr5t8 oygrvhab hcukyx3x jb3vyjys rz4wbd8a qt6c0cv9 a8nywdso i1ao9s8h esuyzwwr f1sip0of lzcic4wl q66pz984 gpro0wi8 b1v8xokw" href="https://www.facebook.com/hashtag/eu4fairwork?__eep__=6&amp;__cft__[0]=AZUzHvLF1-V8tiy92t4yN32OtubhHrAZdDivv77Op3gqX28Hur73xkcfM9BUYUuRQXe319u2yusdiJWTcoNX9NWUzrEBITPwlzLdz2cB-ssKMOXTEpkCEsmUhDpL5PaA6TKU83iz8KKDdEDic1WgoWaamGwGaDve4mTVoewQbmpAFzQWrFG6HVQ8ObuZBMYhLL0&amp;__tn__=*NK-R" role="link" tabindex="0">#EU4FairWork</a></span></strong></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2812Ülemaailmne vaimse tervise päev – ohutud ja tervislikud töökohad kaitsevad töötajate heaolu2020-10-09<p>10. oktoobril t&auml;histatakse&nbsp;<em>&uuml;lemaailmset vaimse tervise p&auml;eva</em>. Selle aasta teema&nbsp;<a href="http://www.wmhd2020.com/" target="_blank">&bdquo;Vaimne tervis k&otilde;igi jaoks: suurem investeering &ndash; parem juurdep&auml;&auml;s&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;kehtestas &Uuml;lemaailmne Vaimse Tervise F&ouml;deratsioon. P&auml;eva eesm&auml;rk on teadvustada kogu maailmas vaimse tervise probleeme ja vajadust investeerida rohkem sellesse valdkonda, eelk&otilde;ige COVID-19 pandeemia ajal ja j&auml;rel.</p> <p>Koroonaviirus on muutnud meie t&ouml;&ouml;maailma. Kuna ps&uuml;hhosotsiaalsed riskid ja t&ouml;&ouml;stress on niigi suured t&ouml;&ouml;ohutuse ja -tervishoiu probleemid, on pandeemia oluliselt m&otilde;jutanud &uuml;ksikisikute tervist ning ettev&otilde;tteid ja riikide majandust.</p> <p>Et seda probleemi lahendada, peame tegema koost&ouml;&ouml;d vaimse tervise edendamiseks ELi t&ouml;&ouml;kohtadel, et kaitsta t&ouml;&ouml;tajate vaimset (ja f&uuml;&uuml;silist) tervist ja heaolu ning &uuml;htlasi hoogustada majandust.</p> <p>OSHwiki artiklid&nbsp;<a href="https://oshwiki.eu/wiki/Mental_health_at_work" target="_blank">&bdquo;Vaimne tervis t&ouml;&ouml;kohal&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://oshwiki.eu/wiki/COVID-19:_guidance_for_the_workplace#Resources" target="_blank">&bdquo;COVID-19: juhend t&ouml;&ouml;kohtadele&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></p> <p>ELi suunised:&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/publications/covid-19-back-workplace-adapting-workplaces-and-protecting-workers/view">COVID-19: TAGASI T&Ouml;&Ouml;LE. T&ouml;&ouml;kohtade &uuml;mberkorraldamine ja t&ouml;&ouml;tajate kaitse</a></p> <p>Lisateave teemal&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/themes/psychosocial-risks-and-stress">ps&uuml;hhosotsiaalsed riskid ja stress t&ouml;&ouml;kohal</a></p> <p>J&auml;lgige sotsiaalmeedias teemaviidet&nbsp;<em>#WorldMentalHealthDay</em></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/world-mental-health-day-safe-and-healthy-workplaces-protect-workers-wellbeing" target="_blank">Allikas: EU-OSHA</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2811Tööõnnetus: leeliseline pesuaine2020-10-09<p><strong>Mis juhtus:</strong></p> <p>Toiduainetet&ouml;&ouml;stuse seadme pesuks oli vaja kasutada leeliselist pesuainet. T&ouml;&ouml;taja l&auml;ks seda kemikaalide hoiuruumist m&otilde;&otilde;dukannuga tooma. 20-liitrisest kanistrit pesuainet kannu kallates tekkisid kemikaali pritsmed, mis silma sattudes p&otilde;hjustasid silma s&ouml;&ouml;vituse.</p> <p><strong>Miks juhtus:</strong></p> <p>Silma vigastuse p&otilde;hjustas mitme ohutusn&otilde;ude eiramine. Suhteliselt suurest, 20 liitrit mahutavast kanistrist ohtliku kemikaali v&auml;ljavalamiseks oli hoiuruumis olemas hoidik, millega saaks kanistrit kallutada ja kraanist kemikaali kannu lasta. Ajanappuse t&otilde;ttu ei eemaldanud t&ouml;&ouml;taja t&uuml;hjaks saanud kanistrit hoidikult ja ei pannud sinna uut, vaid hakkas s&ouml;&ouml;vitavat kemikaali valama suhteliselt rasket kanistrit k&auml;es hoides. Kuid sel viisil valades on pritsmete tekkimine v&auml;ga t&otilde;en&auml;oline ja valamise ajal kanistrit k&auml;es hoides pole t&ouml;&ouml;taja n&auml;gu kanistrist kuigi kaugel. Seet&otilde;ttu sattusidki valamisel tekkinud pritsmed silma.</p> <p>Teine kiirustamise tagaj&auml;rg oli see, et t&ouml;&ouml;taja ei kasutanud silmade kaitseks isikukaitsevahendeid. Hoiuruumis olid olemas nii kaitseprillid kui visiir, kuid kemikaali &uuml;mbervalamisel neid ei kasutatud.</p> <p>Juhtunu on veel &uuml;ks n&auml;ide olukorrast, kus ajav&otilde;itu peeti olulisemaks ohutusest. T&ouml;&ouml;andja peaks selliste t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste uurimisel j&otilde;udma selguseni, miks kiirustati. Kas oli t&ouml;&ouml;tajal t&ouml;&ouml;kohustusi nii palju, et nende k&otilde;igiga toimetulemiseks polnud tal aega uue kanistri hoidikusse panemiseks ja prillide ettepanekuks, v&otilde;i oli tegemist t&ouml;&ouml;taja hooletusega.</p> <p><a href="https://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/tookeskkonna-ohutegurid/Keemilised-ohutegurid">Loe pikemalt keemilistest ohuteguritest ja m&auml;rgistusest.</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2810Uus infosüsteem aitab tööandjatel luua ohutut töökeskkonda 2020-10-08<p><b>Valitsus kiitis heaks seaduseeln&otilde;u, millega lihtsustatakse t&ouml;&ouml;andjatel t&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;uete t&auml;itmist. Tervise ja Heaolu Infos&uuml;steemide Keskuse poolt arendatav T&ouml;&ouml;inspektsiooni e-teenuseid koondav infos&uuml;steem (TEIS) lubab tulevikus ettev&otilde;tjatel t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;se T&ouml;&ouml;inspektsiooni iseteeninduse kaudu kiiremini ja mugavamalt koostada. Riskianal&uuml;&uuml;s tuleb esitada hiljemalt 1. septembriks 2021.</b></p> <p>Tervise hoidmine t&ouml;&ouml;keskkonnas on kaalukas meede ka koroonaviiruse leviku t&otilde;kestamiseks. &bdquo;Pean oluliseks, et t&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamine ja nende maandamiseks abin&otilde;ude kasutuselev&otilde;tt oleks sama mugav kui tulude deklareerimine. Kindlasti aitab sellele kaasa digitaalse teenuse kasutuselev&otilde;tt, mis v&auml;hendab tunduvalt t&ouml;&ouml;andja halduskoormust. Eelk&otilde;ige peaks see r&otilde;&otilde;mustama v&auml;ikeettev&otilde;tjaid,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b>.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori <b>Maret Maripuu</b> s&otilde;nul t&auml;htsustatakse Eesti ettev&otilde;tetes head t&ouml;&ouml;keskkonda varasemast enam, ent arenemisruumi on k&uuml;llaga. &bdquo;T&ouml;&ouml;keskkonnas veedavad inimesed m&auml;rkimisv&auml;&auml;rse osa oma ajast. Seet&otilde;ttu on oluline, et t&ouml;&ouml;tamine oleks ohutu ega kahjustaks inimese tervist,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Eriti n&auml;eme, et h&auml;tta j&auml;&auml;vad v&auml;iksemad ettev&otilde;tted, kel napib aega, aga sageli ka teadmisi. Soovime olla t&ouml;&ouml;andjatele toeks hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel ning uus iseteenindus pakub selleks h&auml;id v&otilde;imalusi,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>TEIS on uus t&auml;ielikult pilvetehnoloogial ja mikroteenustel &uuml;les ehitatud e-teenus, mis t&auml;hendab, et kui kuskil juhtub tehniline rike v&otilde;i katkestus, siis see ei katkesta terve s&uuml;steemi t&ouml;&ouml;d. &bdquo;T&auml;nu TEIS-ile on v&otilde;imalik loobuda mitmetest aegunud protsessidest nagu n&auml;iteks serverite paigaldamine v&otilde;i ketaste vahetamine ning keskenduda olulistele teenusega seotud arendustele,&ldquo; selgitas TEHIKu direktor <b>Katrin Reinhold,</b> et t&auml;nu sellele aitab uus infos&uuml;steem riigil ka kulusid kokku hoida.</p> <p>Juba t&auml;na kasutatavasse T&ouml;&ouml;inspektsiooni <a href="https://iseteenindus.ti.ee/login">iseteenindusse</a> luuakse 2021. aastal uus riskianal&uuml;&uuml;si t&ouml;&ouml;vahend, mis lihtsustab t&ouml;&ouml;andjatel t&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamist. T&ouml;&ouml;andjale kuvatakse s&uuml;steemis tema ettev&otilde;tte tegevusalale asjakohased&nbsp; ohud ja antakse ka t&uuml;&uuml;pilised abin&otilde;ud nende ohtude maandamiseks. T&ouml;&ouml;vahend aitab t&ouml;&ouml;andjal hinnata, kas pakutud abin&otilde;ud on juba ettev&otilde;ttes kasutusel v&otilde;i veel mitte &ndash; sel juhul on t&ouml;&ouml;andjal v&otilde;imalik need tegevuskavasse lisada ja t&ouml;&ouml;sse v&otilde;tta. Konkreetsed juhised toetavad ja lihtsustavad oluliselt t&ouml;&ouml;tervishoiu ja &ndash;ohutusn&otilde;uete t&auml;itmist ettev&otilde;ttes. T&ouml;&ouml;keskkonna riskide maandamine on oluline, kuna see v&auml;hendab t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ja tervise kahjustumist t&ouml;&ouml;l. Alates m&auml;rtsist 2021. avaneb ettev&otilde;tjatel v&otilde;imalus oma olemasolev t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s iseteeninduse kaudu &uuml;les laadida v&otilde;i see iseteeninduses oleva t&ouml;&ouml;vahendi abil koostada. Riskianal&uuml;&uuml;s tuleb hiljemalt 1. septembriks 2021. Tulevikus on k&otilde;ik t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sid koostatud v&otilde;i k&auml;ttesaadavad TEIS-is.</p> <p>Infos&uuml;steem on abiks t&ouml;&ouml;inspektoritele j&auml;relevalve teostamisel, kuna suure osa t&ouml;&ouml;st saab inspektor &auml;ra teha juba t&ouml;&ouml;andjaga iseteeninduse vahendusel suheldes. Infos&uuml;steem aitab t&otilde;hustada sihitatud t&ouml;&ouml;keskkonna ja t&ouml;&ouml;suhete j&auml;relevalvet, parandada andmekvaliteeti, tagada andmete turvalisus ja muuta andmevahetust kiiremaks. Sellega muutub t&ouml;&ouml;andjate ja inspektsiooni suhtlus kiiremaks ja mugavamaks m&otilde;lemale poolele.</p> <p>Eeln&otilde;uga on planeeritud ka muudatused, mis tagavad ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna olukorras, kus t&ouml;&ouml;tavad &uuml;heaegselt nii t&ouml;&ouml;lepinguga t&ouml;&ouml;tajad kui ka teenuse osutajad (n&auml;iteks t&ouml;&ouml;v&otilde;tu- ja k&auml;sunduslepinguga t&ouml;&ouml;tavad isikud) v&otilde;i &uuml;ksnes teenuse osutajad. Nii peab n&auml;iteks t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu alusel keevitust&ouml;id teostav f&uuml;&uuml;siline isik teavitama t&ouml;id korraldavat isikut v&otilde;i tema puudumisel t&ouml;&ouml;andjat oma tegevusega seotud ohtudest ja tagama, et tema tegevus ei ohusta samas t&ouml;&ouml;keskkonnas t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;itvaid t&ouml;&ouml;tajaid. Samuti peab t&ouml;&ouml;andja vajaduse korral teavitama t&ouml;&ouml;kohal esinevatest ohtudest ka teenuseosutajat, kes t&ouml;&ouml;tab koos tema t&ouml;&ouml;tajatega. Lisaks tekib t&ouml;&ouml;andjal samas olukorras kohustus uurida t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, mis on juhtunud teenuseosutajatega. Uuenduslikult kohustab eeln&otilde;u omavahel infot vahetama ka kahte teenuseosutajat, kes peavad &uuml;ksteist oma tegevusega seotud ohtudest teavitama ja tagama, et nende tegevus ei ohusta t&ouml;&ouml;tegijaid.</p> <p>T&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steemi arendust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste "T&ouml;&ouml;v&otilde;imet hoidva ja s&auml;&auml;stva t&ouml;&ouml;keskkonna arendamine" vahenditest. Selle esimese etapi ehk s&uuml;steemi ja j&auml;relevalvemooduli maksumus oli ca 1 miljon eurot, &nbsp;teine etapp ehk t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si moodul, uus t&ouml;&ouml;elu portaal ja j&auml;relevalvefunktsionaalsuse t&auml;iendused maksavad ca 800&nbsp;000 eurot.&nbsp;&nbsp;</p> <p><b>TAUST</b></p> <p><b>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steem </b></p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steemi esimesed teenused v&otilde;eti kasutusele 2020. aasta aprillis. Infos&uuml;steem jaguneb kaheks osaks &ndash; iseteenindus ettev&otilde;tjale ja ametnikurakendus T&ouml;&ouml;inspektsiooni teenistujatele.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja saab kasutada iseteenindust ja talle on loodud oma t&ouml;&ouml;laud, kuhu on kuvatud t&ouml;&ouml;andjale vajalik teave ja &uuml;lesanded. Esmaj&auml;rgus on iseteeninduses t&ouml;&ouml;andjale loodud t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse rollide (t&ouml;&ouml;keskkonna esindajad) m&auml;&auml;ramise v&otilde;imalus ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalvega seotud tegevused, n&auml;iteks teave puuduse parandamise, ettekirjutuse t&auml;itmise v&otilde;i sunniraha tasumise kohta.&nbsp;</li> <li>T&ouml;&ouml;inspektorid teevad j&auml;relevalvet infos&uuml;steemi ametnikurakenduse abil, sh saavad t&ouml;&ouml;keskkonnas tuvastatud puudusi ka tahvelarvuti abil &uuml;les m&auml;rkida. T&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;inspektor saavad omavahel suhelda ja menetluseks vajalikku teavet vahetada iseteeninduses oleva vestlusakna kaudu.</li> <li>T&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steemi funktsionaalsuse ja iseteeninduse arendamine j&auml;tkub ka edaspidi. Nii on teises etapis arendamisel t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si l&auml;biviimise t&ouml;&ouml;vahend, kus suunavad k&uuml;simused aitavad t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s kiirelt l&auml;bi viia. Infos&uuml;steemi iga arendusetapi valmimisega v&auml;heneb ettev&otilde;tjate ja riigi halduskoormus, tagatakse info k&auml;ttesaadavus, h&otilde;lbustatakse ettev&otilde;tete suhtlust riigiga ning luuakse uued teenused ettev&otilde;tetele, v&otilde;imaldades senisest t&otilde;husamalt t&ouml;&ouml;ohutuskultuuriga tegelemist.</li> <li>Tulevikus on plaanis k&otilde;ik T&ouml;&ouml;inspektsiooni teenused t&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steemi &uuml;le viia.<b>&nbsp;</b></li> </ul> <p><b>Riskianal&uuml;&uuml;si t&ouml;&ouml;vahend T&ouml;&ouml;inspektsiooni iseteeninduses</b></p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;inspektsiooni iga-aastastest t&ouml;&ouml;keskkonna &uuml;levaadetest ja j&auml;relevalve tulemustest selgub, et t&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamisele ja &auml;rahoidmisele ei p&ouml;&ouml;rata t&ouml;&ouml;keskkonnas piisavalt t&auml;helepanu. K&otilde;igist ettev&otilde;tetest peavad just mikro- ja v&auml;ikeettev&otilde;tted t&ouml;&ouml;keskkonna reeglite j&auml;rgmist aegan&otilde;udvaks, kulukaks ja vajavad abi n&otilde;uete t&auml;itmisel, mist&otilde;ttu on loodav teenus abiks eelk&otilde;ige just neile.</li> <li>Eesti ettev&otilde;tetest ligikaudu 94% on mikro- (alla 10 t&ouml;&ouml;taja) ja 5% v&auml;ikeettev&otilde;tted (10-49 t&ouml;&ouml;tajat), kus t&ouml;&ouml;tab 54% k&otilde;ikidest t&ouml;&ouml;tajatest.</li> <li>Kehtiva &otilde;iguse kohaselt peavad k&otilde;ik t&ouml;&ouml;andjad koostama t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, mida on T&ouml;&ouml;inspektsioonil &otilde;igus j&auml;relevalve k&auml;igus neilt k&uuml;sida. TeIS riskianal&uuml;&uuml;si t&ouml;&ouml;vahendi kasutuselev&otilde;tuga muutuvad T&ouml;&ouml;inspektsioonile k&auml;ttesaadavaks k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;andjate riskianal&uuml;&uuml;sid ja samuti on s&uuml;steemist n&auml;ha, kui riskianal&uuml;&uuml;s puudub. Kuigi infos&uuml;steemis riskianal&uuml;&uuml;si koostamine saab olema mugav ja aega s&auml;&auml;stev, j&auml;&auml;b t&ouml;&ouml;andjale endiselt v&otilde;imalus &uuml;les laadida oma olemasolev riskianal&uuml;&uuml;s v&otilde;i see soovi korral e-kirja teel esitada, mis t&auml;hendab, et s&uuml;steemi laeb riskianal&uuml;&uuml;si &uuml;les T&ouml;&ouml;inspektsioon.</li> <li>Riskianal&uuml;&uuml;si t&ouml;&ouml;vahendi arendamisel on Eesti eeskujuks v&otilde;tnud Iirimaa t&ouml;&ouml;inspektsiooni loodud <i>BeSmart</i> t&ouml;&ouml;vahendi, mille tehnilist lahendust on edasi arendatud ja Eestile oludele kohandanud. Arendust&ouml;id teostavad TripleDev ja Trinidad Wiseman.</li> </ul> <p><b>V&Otilde;S lepingud</b></p> <ul> <li>Kehtivate &otilde;iguse j&auml;rgi ei pea t&auml;na t&ouml;&ouml;v&otilde;tu- ja k&auml;sunduslepinguga t&ouml;&ouml;tavad isikud j&auml;rgima t&ouml;&ouml;ohutuse reegleid. Samuti ei pea t&ouml;&ouml;andjad, kelle t&ouml;&ouml;keskkonnas teenuse osutajad t&ouml;&ouml;tavad koos tema t&ouml;&ouml;tajatega, nende ohutust tagama. Eeln&otilde;u teeb esimesed sammud selles suunas, et ka teenuse osutajate ohutusele p&ouml;&ouml;rataks t&auml;helepanu.</li> <li>Eelk&otilde;ige toob eeln&otilde;u kaasa teabe edastamise kohustuse, nt t&ouml;&ouml;andja kohustuse teavitada teenuseosutajat kui t&ouml;&ouml;keskkonnas v&otilde;ib midagi tema tervist ohustada ja vastupidi, teenuse osutaja kohustusest teavitada tema t&ouml;&ouml;ga seotud ohtudest t&ouml;&ouml;andjat.</li> <li>Uuenduslikult kohustab eeln&otilde;u omavahel infot vahetama ka kahte teenuseosutajat, kes peavad &uuml;ksteist oma tegevusega seotud ohtudest teavitama ja tagama, et nende tegevus ei ohusta t&ouml;&ouml;tegijaid.</li> <li>Lisaks tekib t&ouml;&ouml;andjal samas olukorras kohustus uurida t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, mis on juhtunud teenuseosutajatega.</li> <li>Eeln&otilde;uga kohaldatakse teenuse osutajate suhtes vaid v&auml;ikest osa t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadusest, st nad ei saa v&otilde;rdv&auml;&auml;rseid &otilde;igusi t&ouml;&ouml;tajatega, kuna teevad oma t&ouml;&ouml;d iseseisvalt allumata t&ouml;&ouml;andja juhtimisele ja korrale. Samas on oluline hakata tulevikus ka nende ohutusele senisest enam t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama.</li> </ul> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2809Kohtulugu: eksimus firma kütusekaardiga2020-10-08<p><b>T&ouml;&ouml;tajale t&uuml;hisena tunduv eksimus v&otilde;ib p&otilde;rmustada t&ouml;&ouml;andja usalduse ja l&otilde;petada t&ouml;&ouml;suhte. Kas viga tunnistada ja leppida? V&otilde;i alustada keerukat juriidilist v&otilde;itlust, kus mitmetes kohtuastmetes pole selge lahenduseni j&otilde;utud?</b></p> <p>Viimased kuus aastat on Viktor visalt oma &otilde;igust taga ajanud. Ta on erinevate kohtuastmete otsuseid vaidlustanud, kuid l&otilde;plikku selgust veel ei ole. Protsesside keerukatest vaidlustest kumab tuline oma t&otilde;e ja &otilde;iguse tuvastamise soov, kuigi n&auml;iliselt algas k&otilde;ik lihtsalt ja oleks &uuml;ldse olemata olnud, kui Viktor ise oleks teisiti toiminud. P&uuml;&uuml;dnud anal&uuml;&uuml;sida oma k&auml;itumist ja m&otilde;ista t&ouml;&ouml;andja seisukohta. &Auml;kki ilmnesid tema tegevuses p&otilde;hjused, mis tekitasid usaldamatust? Teisalt v&otilde;inuks t&ouml;&ouml;andja mustvalgel Viktori eksimused kirja panna ja need talle selgeks teha, et tal endal oleks olnud v&otilde;imalust neid varasemalt kaaluda ja j&auml;reldusi teha.</p> <p><b>Laenatud k&uuml;tusekaart, kaotatud t&ouml;&ouml;</b></p> <p>Arendus- ja ekspordijuhina t&ouml;&ouml;tanud Viktorilt oli t&ouml;&ouml;andja tema k&auml;sutusse andnud firma k&uuml;tusekaardi selle &uuml;lem&auml;&auml;rase kulu t&otilde;ttu &auml;ra v&otilde;tnud, kuid mees otsustas laenata firma k&uuml;tusekaardi oma kaast&ouml;&ouml;tajalt, et tankida oma s&otilde;iduautot 60 euro eest. Selle summa ta k&uuml;ll ettev&otilde;ttele h&uuml;vitas, ent t&ouml;&ouml;andja otsustas mehe t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt usalduse kaotuse t&otilde;ttu l&otilde;petada.</p> <p>Mees p&ouml;&ouml;rdus t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni, vaidlustades t&ouml;&ouml;lepingu erakorralise &uuml;les&uuml;tlemise ja n&otilde;udes t&ouml;&ouml;andjalt h&uuml;vitiseks kolme kuu keskmise t&ouml;&ouml;tasuna 4975 eurot. Kuna t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon rahuldas n&otilde;ude osaliselt, siis otsis mees abi Harju Maakohtust. Viktor leidis, et tal oli &otilde;igus teise t&ouml;&ouml;taja k&uuml;tusekaarti kasutada, sest h&uuml;vitas firmale k&uuml;tusekulu. Samas polnud t&ouml;&ouml;andja teda teavitanud, et teiste isikute k&uuml;tusekaarte ei tohi kasutada.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja leidis, et teise isiku k&auml;sutusse antud k&uuml;tusekaardi kasutamise t&otilde;ttu oli tal &otilde;igus Viktoriga t&ouml;&ouml;leping l&otilde;petada. Temalt endalt oli varem k&uuml;tusekaart &auml;ra v&otilde;etud p&otilde;hjendusel, et ta &uuml;letas 256 eurost kokkulepitud kuulimiiti. Enne t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemist oli meest seet&otilde;ttu suuliselt hoiatatud.</p> <p>Harju Maakohus rahuldas veebruaris 2015 Viktori n&otilde;ude osaliselt. T&uuml;histas t&ouml;&ouml;lepingu erakorralise &uuml;les&uuml;tlemise ja m&otilde;istis t&ouml;&ouml;andjalt tema kasuks v&auml;lja &uuml;he kuu keskmise t&ouml;&ouml;tasu suuruse h&uuml;vitise 1781,80 eurot. Teise t&ouml;&ouml;taja k&uuml;tusekaardi kasutamine polnud k&uuml;tuse v&otilde;tmise asjaolusid ja poolte k&uuml;tusekulu h&uuml;vitamise kokkulepet arvestades kohtu arvates sedav&otilde;rd oluline rikkumine, et t&ouml;&ouml;lepingut usalduse kaotuse t&otilde;ttu &uuml;les &ouml;elda. Ka oleks tulnud t&ouml;&ouml;tajat eelnevalt kirjalikult hoiatada.</p> <p>Ettev&otilde;tte vaidlustas maakohtu otsuse. Viktor vaidles apellatsioonkaebusele vastu.</p> <p><b>Vaidlus j&otilde;udis ringkonnakohtusse</b></p> <p>Tallinna Ringkonnakohus t&uuml;histas septembris 2015 maakohtu otsuse osas, milles Viktori n&otilde;ue rahuldati, ning tegi uue otsuse, j&auml;ttes mehe hagi rahuldamata ja menetluskulud tema kanda. Ringkonnakohtus leidis, et m&otilde;istliku isikuna oleks pidanud Viktor aru saama: t&ouml;&ouml;andja ei soovinud, et ta k&uuml;tusekaarti ettev&otilde;tte n&otilde;usolekuta kasutaks, ent sellele vaatamata mees seda tegi. Ta rikkus lojaalsuskohustust, mis andis t&ouml;&ouml;andjale m&otilde;juva p&otilde;hjuse t&ouml;&ouml;leping erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda. Usalduse kaotanud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;kohustuste rikkumise korral ei saa t&ouml;&ouml;andjalt oodata, et t&ouml;&ouml;suhe j&auml;tkukus, mist&otilde;ttu ei pea t&ouml;&ouml;andja ka t&ouml;&ouml;tajat hoiatama.</p> <p>Viktor palus ringkonnakohtu otsuse t&uuml;histada ja tema n&otilde;uded rahuldada v&otilde;i j&auml;tta j&otilde;usse maakohtu otsus. &Uuml;htlasi soovis ta, et tema asi saadetakse uuesti lahendamiseks ringkonnakohtule v&otilde;i maakohtule. Kassatsioonkaebuse kohaselt oli t&auml;itmata t&ouml;&ouml;lepingu erakorralise &uuml;les&uuml;tlemise materiaalne eeldus ehk Viktorile tuli &uuml;llatusena, et t&ouml;&ouml;andja kaotas usalduse seet&otilde;ttu, et ta tankis s&otilde;idukit kaast&ouml;&ouml;taja k&uuml;tusekaardiga. Selline tankimine oli nii temale kui ka teistele t&ouml;&ouml;tajatele lubatud. Oluline polnud, kas tankida kaast&ouml;&ouml;taja k&uuml;tusekaardiga v&otilde;i oma raha eest, sest Viktor h&uuml;vitas firmale k&uuml;tusekulu. Seega polnud Viktori arvates kahju selline, mis tekitaks usaldamatuse, pealegi sai see h&uuml;vitatud. T&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmise ja k&uuml;tuse tankimise kohta ei oldud talle varem &uuml;htegi etteheidet tehtud. T&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamine sellise rikkumise eest pole eelneva hoiatuseta lubatud, lojaalsuskohustuse rikkumine ei anna selleks ka automaatselt alust.</p> <p><b>Miks kohtuotsused vaidlustati?</b></p> <p>Maakohus menetles asja lihtmenetluses ega andnud luba edasikaebamiseks, ringkonnakohus aga ei p&otilde;hjendanud, miks ta pidas v&otilde;imalikuks asja menetleda. Leiti, et samas ei taganud kohus Viktori p&otilde;hi&otilde;iguste ja -vabaduste ning oluliste menetlus&otilde;iguste j&auml;rgimist. Menetlusosalisi tuleks &auml;ra kuulata igas kohtuastmes, rikuti ka selgitamiskohustust. Ringkonnakohtu otsus oli olulises ulatuses p&otilde;hjendamata, ei oldud v&otilde;etud seisukohta poolte v&auml;idete ja vastuv&auml;idete kohta ega viidatud t&otilde;enditele. Maakohtu lahendi t&uuml;histamisel peab ringkonnakohus hindama k&otilde;iki t&ouml;&ouml;taja v&auml;iteid ja t&ouml;&ouml;andja vastuv&auml;iteid. Seda ei tehtud, t&otilde;endid olid hindamata.</p> <p>Viktori esitas 2015. aasta detsembris kassatsioonkaebuse t&auml;ienduse koos s&otilde;idup&auml;evikute koopiate, tehniliste passide koopiate ja t&ouml;&ouml;l&auml;hetuse aruandega.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja palus j&auml;tta ringkonnakohtu otsuse muutmata, kassatsioonkaebuse rahuldamata ja p&auml;rast kassatsioonit&auml;htaega esitatud t&auml;iendava kaebuse v&auml;ited ja lisad t&auml;helepanuta. Samuti menetluskulud Viktori kanda.</p> <p><b>Mis seisukoha v&otilde;ttis kolleegium?</b></p> <p>Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuli menetlus&otilde;iguse normi olulise rikkumise t&otilde;ttu<i> </i>t&uuml;histada ja asi saata uuesti ringkonnakohtusse ning kassatsioonkaebus osaliselt rahuldada.</p> <p>Pooled vaidlesid selle &uuml;le, kas teise t&ouml;&ouml;taja k&uuml;tusekaardi kasutamine andis t&ouml;&ouml;andjale &otilde;iguse t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;leping &uuml;les &ouml;elda usalduse kaotuse t&otilde;ttu. T&ouml;&ouml;taja leidis, et tal ei olnud teisele t&ouml;&ouml;tajale antud k&uuml;tusekaardi kasutamise keeldu ja ta ei ole seda kasutades t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid ega lojaalsuskohustust rikkunud. T&ouml;&ouml;andja aga v&auml;itis, et teise t&ouml;&ouml;taja k&uuml;tusekaardi kasutamine oli keelatud ja ta pidi seda m&otilde;istma, sest temalt oli k&uuml;tusekaart limiidi &uuml;letamise t&otilde;ttu juba varem &auml;ra v&otilde;etud.</p> <p>Ringkonnakohus leidis erinevalt maakohtust, et t&ouml;&ouml;andja ei pidanud t&ouml;&ouml;tajat enne t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemist hoiatama, sest kui t&ouml;&ouml;taja on t&ouml;&ouml;kohustusi rikkudes usalduse kaotanud, siis ei ei saa t&ouml;&ouml;andjalt oodata t&ouml;&ouml;suhte j&auml;tkamist. Ent ka a seda seisukohta ringkonnakohus piisavalt ei p&otilde;hjendanud.</p> <p>Kolleegium leidis, et t&ouml;&ouml;lepingut ei saa &uuml;ldjuhul erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda t&ouml;&ouml;tajast tuleneval m&otilde;juval p&otilde;hjusel, kui teda pole eelnevalt hoiatatud. T&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemisest tuleks hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui t&ouml;&ouml;suhte j&auml;tkamine pole enam v&otilde;imalik.</p> <p>Asja uuesti l&auml;bi vaadates peab ringkonnakohus v&otilde;tma faktilistel asjaoludel p&otilde;hineva p&otilde;hjendatud seisukoha, kas t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;lepingu erakorraline &uuml;les&uuml;tlemine kehtib. Selleks peab ringkonnakohus tegema kindlaks, kas t&ouml;&ouml;taja pani toime teo, mis andis t&ouml;&ouml;andjale aluse t&ouml;&ouml;leping l&otilde;petada usalduse kaotuse t&otilde;ttu. Kui ringkonnakohus sellise teo tuvastab, tuleb v&otilde;tta ka seisukoht, kas ettev&otilde;te pidi t&ouml;&ouml;tajat enne t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemist hoiatama v&otilde;i mitte. Juhul kui, siis kas seda tehti. Kolleegium r&otilde;hutas, et maakohtu otsuse t&uuml;histamise ja uue otsuse tegemise korral peab ringkonnakohus hindama k&otilde;iki poolte maakohtu menetluses esitatud v&auml;iteid ja vastuv&auml;iteid, samuti p&otilde;hjendama t&otilde;endite &uuml;mberhindamist.</p> <p>Arvestades kassatsioonkaebuse n&otilde;udeid, selgitab kolleegium hagi lahendamise piire. Pooltel oli v&otilde;imalik kohtutes vaielda &uuml;ksnes t&ouml;&ouml;lepingu erakorralise &uuml;les&uuml;tlemise kehtivuse ja t&ouml;&ouml;andjalt t&ouml;&ouml;tajale &uuml;he kuu keskmise t&ouml;&ouml;tasu suuruse h&uuml;vitise v&auml;ljam&otilde;istmise &uuml;le. Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi kohtuotsus t&uuml;histas Tallinna Ringkonnakohtu septembris 2015 tehtud otsuse ja saatis asja uueks l&auml;bivaatamiseks samale ringkonnakohtule.</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto: Skitterphoto</b></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2808Tööstress ja pinged lahenevad iseenesest?2020-10-07<p><b>Piisab, kui t&ouml;&ouml;tajatega vesteldakse v&otilde;i on vaja midagi enamat? Misp&auml;rast peaksid ettev&otilde;tjad ja juhid ennetama ohutegureid, mis nende t&ouml;&ouml;tajate vaimset ja ps&uuml;&uuml;hilist tervist m&otilde;jutavad?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>&ldquo;Avara silmaringiga, intelligentne mees, aga juhina&hellip; Lihtsamaidki asju k&auml;skis ta kordi ringi teha, kuid ikka polnud nii nagu tema tahtis v&otilde;i ette kujutas,&rdquo; meenutab juhiabina t&ouml;&ouml;tanud <b>Teele</b>, kes juba p&auml;rast l&uuml;hikest t&ouml;&ouml;kogemust kaotas eneseusu, hakates kahtlema nii oma oskustes kui v&otilde;imetes. Lisaks oma &uuml;lemust pelgama, sest tal oli komme t&ouml;&ouml;tajate peale karjuda. &ldquo;Minu puhul ta seda ei teinud, aga sellises &otilde;hk- ja keskkonnas ei jaksanud ma t&ouml;&ouml;tada.&rdquo;</p> <p>Teele t&auml;heldab, et nii m&otilde;nedki t&ouml;&ouml;tajad l&auml;ksid konkureerivasse firmasse ja nende kodulehel otsitakse pidevalt t&ouml;&ouml;tajaid ka praegu.</p> <p>T&ouml;&ouml;kollektiivi halvavat ja enesekontrollita juhtimise stiili on Teele kogenud ka praeguse t&ouml;&ouml;andja juures. Aastak&uuml;mneid juhipositsioonis tegutsenud omanikust &uuml;lemus teab ise alati k&otilde;ige paremini, mida ja kuidas ette v&otilde;tta. &ldquo;Seab ebarealistlikke eesm&auml;rke, on pettunud ja n&auml;rviline, kui neid pole v&otilde;imalik t&auml;ita. Pahvatab n&auml;kku solvanguid ja elab teiste peal v&auml;lja oma tujukust,&rdquo; kirjeldab Teele, kes p&auml;rast &uuml;lemuse s&uuml;&uuml;distusi ja haavavat s&otilde;imuvalingut on emotsionaalselt t&auml;iesti l&auml;bi. Paaril korral on ta esitanud lahkumisavalduse, kuid selle tagasi v&otilde;tnud. &ldquo;&Uuml;lemus teatab mulle, et tal on mind t&ouml;&ouml;tajana v&auml;ga vaja ja mul ei tasu olla &uuml;litundlik. Teeb n&auml;o, et midagi pole juhtunudki,&rdquo; nimetab Teele, kelle arvates ei oska juht lisaks suhtlemisoskuse puudumisele oma t&ouml;&ouml;tajaid v&auml;&auml;rtustada, liiatigi &uuml;ldist ettev&otilde;tte sisekliimat anal&uuml;&uuml;sida v&otilde;i hinnata. Oma ametis on Teele endiselt vaid p&otilde;hjusel, et pole sobilikku uut t&ouml;&ouml;kohta leidnud, kuigi on kandideerinud.<b>&nbsp;</b></p> <h2>Selgita, millest on pinged tingitud</h2> <p>&bdquo;Oma isiklikke probleeme v&otilde;i pingeid ei tohi alluvate peal v&auml;lja elada, tuleb otsida teistsuguseid v&otilde;imalusi,&ldquo; m&ouml;&ouml;nab <b>Balti Veski ASi tegevjuht</b> <b>Lauri Politanov</b>, kes koos k&uuml;mne kolleegiga toodab Rae vallas Veski Mati kaubam&auml;rgi all erinevaid kuivainetooteid nagu jahud, pudruhelbed, pastad jms. Tema v&auml;itel tal endal juhina seesuguseid probleeme pole olnud. &bdquo;Alati tuleb kolleegidega r&auml;&auml;kida. Kui on pingeid, siis peab v&auml;lja selgitama, millest need on tingitud ja vajadusel otsida lahendusi,&ldquo; r&otilde;hutab ta. Vaatamata heitlikele aegadele nagu praegu, mil paljudes valdkondades on keeruline v&otilde;i lausa v&otilde;imatu seatud eesm&auml;rke ja majandustulemusi saavutada.</p> <p>Erinevatel p&otilde;hjustel v&otilde;ib muutuda aga ettev&otilde;tte sisekliima v&auml;gagi elektriliseks ja rabedaks. See omakorda v&otilde;imendab inimeste ebakindlust, lisab stressi ja tekitab rohkem kolleegidevahelisi konflikte ning ebatervet &otilde;hkkonda, milles enamikul on v&auml;ga raske t&ouml;&ouml;tada.</p> <p>Kuiv&otilde;rd ettev&otilde;tte omanikud ja juhid ps&uuml;hhosotsiaalsetele ohuteguritele &uuml;ldse t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ravad ja neid kaardistavad? <b>O&Uuml; Linnu Talu juhataja Astre Jaagant </b>peab k&uuml;simust m&otilde;istetamatuks. &bdquo;Inimene tuleb t&ouml;&ouml;le, teeb oma &uuml;lesanded &auml;ra. L&auml;heb koju. Ma ei saa aru, mis ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid? Meie ei tee t&ouml;&ouml;anal&uuml;&uuml;si. Mina anal&uuml;&uuml;sin olukorda iga p&auml;ev. Kui on vaja mingit konflikti lahendada, siis me r&auml;&auml;gime. Ma ei saa aru, mida teie anal&uuml;&uuml;site? Kui on mingi k&uuml;simus, siis inimesed k&uuml;sivad. Koos arutame ja lahendame. K&otilde;ik teevad ju nii,&ldquo; selgitab ta hoogsalt, olles olnud t&ouml;&ouml;andja juba 1993. aastast. Hetkel on Valgamaal kanamunade tootmisele keskendunud firmas ametis 15 t&ouml;&ouml;tajat.</p> <p><b>Probleemid on ise tekitatud!</b></p> <p>Astre Jaagant nimetab, et nemad saavad ilma ohutegureid kaardistamata hakkama. &bdquo;Kui t&ouml;&ouml;koormus on suurem, siis t&ouml;&ouml;tajad on rohkem pinges, kuid see on normaalne. Seda on aeg-ajalt juhtunud. Arvestama peab, et inimesed on erinevad,&ldquo; m&auml;rgib ta, r&otilde;hutades, et t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded ja t&ouml;&ouml;aeg on iga&uuml;hel teada. Kui kellelgi on vaja kuskile &auml;ra minna v&otilde;i soovitakse t&auml;iendavat vaba p&auml;eva, siis seda ta lubab. &bdquo;K&otilde;ik on r&auml;&auml;gitav. Aga kui kuskil kaugel on vaja mingeid anal&uuml;&uuml;se ja aruandeid, siis tegelikus elus seda minul vaja ei l&auml;he. Kui vaja, siis pean palkama inimese, kes pabereid kirjutab,&ldquo; nendib Jaagant, r&otilde;hutades, et ta r&auml;&auml;gib oma t&ouml;&ouml;listega iga p&auml;ev, teeb nendega koos erinevaid asju ega anna lisa&uuml;lesandeid. &bdquo;Meil ei teki stressiolukordi.&ldquo;</p> <p>Kui ettev&otilde;ttes juhtub olema konfliktne inimene, olgu ta &uuml;lemus v&otilde;i alluv, siis tema suudab Astre Jaaganti arvates &otilde;hkkonna &auml;ra rikkuda. &bdquo;Meil on ses suhtes h&auml;sti. Aastaid t&ouml;&ouml;tab sama seltskond, pole isegi kaadrivoolavust. Kellel on probleemid, need on need ise tekitanud. Ei ole nii, et n&uuml;&uuml;d anal&uuml;&uuml;sime, lahendame.&ldquo;</p> <p>Astre s&otilde;nab, et selliseid hetki, kus keegi kellegi peale kaebab, ikka juhtub, aga see on hetkeolukord. Enamasti lahendavad inimesed ise oma konflikti. &bdquo;See on juhi otsus, kas on p&otilde;hjust minna seda klaarima. Tavaliselt klaarub ise &auml;ra, aga meil ei tekitata t&ouml;&ouml; juures sellist &otilde;hkkonda,&ldquo; on ta kindel.</p> <h2>Oluline on t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete ja eesm&auml;rkide selgus</h2> <p><b>Kuidas v&otilde;iks ennetada olukorda ja ohutegureid, mis t&ouml;&ouml;tajate vaimset ja ps&uuml;&uuml;hilist tervist v&otilde;iksid m&otilde;jutada?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><b>Vastab t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog Riina Telling, Meeletervis O&Uuml; ning Eesti T&ouml;&ouml;- ja Organisatsioonips&uuml;hholoogide Liidu juhatuse liige.</b></b></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/18Riina Telling.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-18Riina Telling.png" /></a></p> <p>&ldquo;Tervisliku t&ouml;&ouml;keskkonna loomine algab t&ouml;&ouml;anal&uuml;&uuml;sist, kus prognoositakse t&ouml;&ouml;maht ja -koormus. Kas t&ouml;&ouml;tajate arv vastab t&ouml;&ouml;mahule ja -koormusele? M&auml;&auml;ratletakse v&otilde;i uuendatakse ametikoha eesm&auml;rgid ja p&otilde;hilised t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded. Millised on t&ouml;&ouml;taja eeldused, oskused ja teadmised, et t&ouml;&ouml;tulemusi saavutada? Millist keskkonda t&ouml;&ouml; n&otilde;uab? Oluline on, et &otilde;iged inimesed teeksid &otilde;igeid asju. N&auml;iteks tuleb intensiivset suhtlemist n&otilde;udvale ametikohale leida isik, kellel on eeldusi sellega toime tulla. Kui t&ouml;&ouml; n&otilde;uab t&auml;psust ja keskendumist, siis t&ouml;&ouml;keskkond peab seda toetama.</p> <p>T&ouml;&ouml;stress tekib, kui inimene tajub vastuolu oma toimetulekuv&otilde;imaluste ja t&ouml;&ouml;keskkonna poolt esitatud n&otilde;udmiste vahel. Seega on oluline nii t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete kui eesm&auml;rkide selgus, samuti t&ouml;&ouml;keskkonna ja t&ouml;&ouml;taja eelduste-oskuste vastavus, et antud ametikohal t&ouml;&ouml;tada. Lisaks v&auml;hendavad stressorite m&otilde;ju v&otilde;imalused t&ouml;&ouml;kohal oma oskusi kaasajastada ja arendada, juhi ja kolleegide toetus, tunnustamine, kontroll oma t&ouml;&ouml;aja kasutuse &uuml;le jne.&rdquo;</p> <p><b>Kuidas ps&uuml;hhosotsiaalseid ohutegureid t&auml;pselt m&auml;&auml;ratleda, hinnata ja lahendada?</b></p> <p>&ldquo;Oluline on need esmalt kaardistada, riske hinnata ja vajalikke muutusi ellu viia. Riske hindavad t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogid vastavate m&otilde;&otilde;dikute abil, n&auml;iteks kasutatakse rahvusvaheliselt Kopenhaageni ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite k&uuml;simustiku (The Copenhagen Psychosocial Questionnaire, COPSOQ) II ja III versiooni, mis on loodud nii teaduslike uuringute l&auml;biviimiseks kui ka ps&uuml;hhosotsiaalse t&ouml;&ouml;keskkonna kaardistamiseks.</p> <p>Riskide hindamise tulemusena saab t&ouml;&ouml;andja teada, kuidas t&ouml;&ouml;tajad ennast ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonnas tunnevad. Kus on vajakaj&auml;&auml;misi, mis on h&auml;sti. Teadvustades ettev&otilde;tte valukohti, on t&ouml;&ouml;andjal v&otilde;imalik oma t&auml;helepanu ja ressursse &otilde;igesse kohta suunata nii, et t&ouml;&ouml;keskkond paraneks. Ohuteguritest ja riskidest &uuml;levaate saamine v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;andjal riske ennetada, suuremaid probleeme ja kahjusid &auml;ra hoida. Enamasti n&auml;eb t&ouml;&ouml;andja tagaj&auml;rge ― &otilde;hkkond on halb ja t&ouml;&ouml;tajad stressis ―, aga ta ei pruugi m&otilde;ista, mille t&otilde;ttu on olukord selliseks kujunenud.</p> <p>Kaardistuse ja hindamise tulemusel saab pilt selgemaks, tegevuse sihid paika. Tihti aitavad t&ouml;&ouml;korralduse ja juhtimisega seotud tegevused, n&auml;iteks korrastatakse infoliikumist, kaasatakse t&ouml;&ouml;tajaid senisest enam, pakutakse arenguv&otilde;imalusi, vaadatakse &uuml;le motivatsiooni- ja tunnustamiss&uuml;steem jms. See k&otilde;ik n&otilde;uab t&ouml;&ouml;andjalt aega ja p&uuml;hendumist, mitte niiv&otilde;rd rahalist panust. Samuti on oluline t&ouml;&ouml;tajaid juhendada ja koolitada, et stressoriga toime tulla ― t&otilde;sta t&ouml;&ouml;tajate teadlikkust t&ouml;&ouml;stressist ja t&ouml;&ouml;kiusamisest, ning aidata stressorist kahjustada saanud t&ouml;&ouml;tajaid, pakkudes neile n&auml;iteks ps&uuml;hholoogilist n&otilde;ustamist.</p> <p>P&auml;rast ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite hindamist peab kindlasti t&ouml;&ouml;tajaid tulemustest teavitama ja keskenduma j&auml;reltegevustele. Nii tunnetavad t&ouml;&ouml;tajad, et nende panus on olnud vajalik, nad on kaasatud ja t&auml;idavad k&uuml;simustiku j&auml;rgmiselgi korral.</p> <p>Ps&uuml;hhosotsiaalsete riskide korrap&auml;rane hindamine on t&ouml;&ouml;andjale oluline juhtimisinstrument, mis v&otilde;imaldab ettev&otilde;tte ps&uuml;hhosotsiaalsel t&ouml;&ouml;keskkonnal silma peal hoida, otsuseid teha ja ressursse suunata.</p> <p><b>Mis juhtub, kui ps&uuml;hhosotsiaalsetest ohuteguritest tulenevaid riske eiratakse?</b></p> <p>&ldquo;Tulemuseks on pikaajaline t&ouml;&ouml;stress, mis v&otilde;ib l&otilde;ppeda t&ouml;&ouml;tajate l&auml;bip&otilde;lemisega. Ettev&otilde;ttele v&otilde;ib see t&auml;hendada t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehti, t&ouml;&ouml;j&otilde;uvoolavust ja t&ouml;&ouml;tajate madalat motivatsiooni. Stressis ja v&auml;sinud inimestel v&otilde;ivad tekkida keskendumisraskused, sellest tulenevalt kasvab t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste oht, kvaliteediprobleemid, v&auml;heneb tootlikkus.&rdquo;</p> <h2>Statistika</h2> <p>Ligi pooled Euroopa Liidu ja Eesti t&ouml;&ouml;tajad peavad t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud stressi oma t&ouml;&ouml;kohal sagedaseks, selgub sotsiaalministeeriumi uuringust &ldquo;T&ouml;&ouml;keskkonna vaimse tervise anal&uuml;&uuml;s 2019&rdquo;.</p> <p>Peamiste stressoritena on v&auml;lja toodud:</p> <ul> <li> <p>probleemsed kliendid;</p> </li> <li>pikad t&ouml;&ouml;p&auml;evad v&otilde;i ebaregulaarne t&ouml;&ouml;aeg;</li> <li>hirm kaotada t&ouml;&ouml;;</li> <li>kolleegide ja juhi toetuse puudumine.</li> </ul> <p><b>Uuri p&otilde;hjalikumalt:</b></p> <p><a href="https://www.sm.ee/sites/default/files/tookeskkonna_vaimse_tervise_analuus_2019.pdf">https://www.sm.ee/sites/default/files/tookeskkonna_vaimse_tervise_analuus_2019.pdf</a></p> <p><b>CAPITA 2019. aastal avaldatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;koha heaolu anal&uuml;&uuml;sist selgus, et:</b></p> <p>&bull; 79% t&ouml;&ouml;tajatest on viimase 12 kuu jooksul kogenud t&ouml;&ouml;stressi;</p> <p>&bull; 22% on stressis sageli, kui mitte alaliselt;</p> <p>&bull; 47% peab t&ouml;ist stressi ja &auml;revust normaalseks;</p> <p>&bull; 45% on kaalunud, et loobub stressi t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;st;</p> <p>&bull; 53% on teadlikud, et kolleegid on stressi p&auml;rast t&ouml;&ouml;lt lahkunud;</p> <p>&bull; 49% ei arva, et nende juhtivt&ouml;&ouml;taja teaks, mida teha, kui nad neile oma vaimse tervise probleemist r&auml;&auml;giksid.</p> <p><b><span>Tekst: Tiina Lang<br /></span></b><b>Foto:Pexels</b></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2806Koroonaviirus SARS-CoV-2 lisatakse töökeskkonna bioloogiliste ohutegurite nimekirja2020-10-06<p><b>Sotsiaalministeerium saatis ministeeriumitele ja partneritele koosk&otilde;lastamiseks bioloogiliste ohutegurite m&auml;&auml;ruse muutmise eeln&otilde;u. Muudatustega uuendatakse t&ouml;&ouml;keskkonna bioloogiliste ohutegurite ohur&uuml;hmade loetelu, kuhu lisanduvad uued bioloogilised ohutegurid, n&auml;iteks koroonaviirus SARS-CoV-2. Muudatused v&otilde;imaldavad n&otilde;uetekohaselt kaitsta t&ouml;&ouml;kohtadel t&ouml;&ouml;tajate tervist ja tagada ohutust viiruse leviku ajal.</b></p> <p>&bdquo;Bioloogilised ohutegurid v&otilde;ivad p&otilde;hjustada t&ouml;&ouml;tajatel erinevaid haigusi &ndash; allergiaid, m&uuml;rgistusi ja nakkuseid. Seega tuleb t&ouml;&ouml;keskkonnas viia t&ouml;&ouml;tajate kokkupuude bioloogiliste ohuteguritega miinimumini. Praegusel viiruste leviku k&otilde;rgajal tuleb igal t&ouml;&ouml;andjal hinnata riske oma t&ouml;&ouml;keskkonnas ja v&otilde;tta kasutusele m&otilde;istlikud meetmed nende leviku ennetamiseks. Olgu see siis h&uuml;gieenireeglitest kinnipidamine, piisava ohutu distantsi hoidmine, t&ouml;&ouml;tajatele vajalike kaitsevahendite tagamine ning kindlasti ka haigena koju j&auml;&auml;mise soodustamine,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b>.</p> <p>Eeln&otilde;uga tehtavad muudatused on valdavas osas seotud bioloogiliste ohutegurite m&auml;&auml;ruse lisade 1&ndash;3 muutmisega, mille raames t&auml;iendatakse t&ouml;&ouml;keskkonnas esineda v&otilde;ivate bioloogiliste ohutegurite loendit uute ohuteguritega, ohur&uuml;hmade ja m&auml;rkustega ning uuendatakse ohutustasemete ja eriabin&otilde;ude rakendamise loetelusid. Lisaks liigitub eeln&otilde;uga koroonaviirus SARS-CoV-2 bioloogiliste ohutegurite 3. ohur&uuml;hma. Bioloogiliste ohutegurite m&auml;&auml;ruse kohaselt t&auml;hendab 3. ohur&uuml;hm seda, et ohutegur v&otilde;ib p&otilde;hjustada inimese rasket haigestumist, ohustada t&ouml;&ouml;taja tervist ning p&otilde;hjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid olemas on t&otilde;husad ennetus- ja ravivahendid. SARS-CoV-2 puhul ei ole t&auml;nase seisuga olemas t&otilde;husat ravivahendit, kuid teadus- ja arendust&ouml;&ouml; on sellel suunal k&auml;imas ning l&auml;hikuudel v&otilde;ib eeldada, et selleni j&otilde;utakse.</p> <p>Eeln&otilde;uga tehtavate muudatuste raames tekib t&ouml;&ouml;andjatel kohustus uuendada vajaduse korral t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, mille raames hinnatakse t&ouml;&ouml;taja nakatumisohu laadi, suurust ja kestust, kui t&ouml;&ouml;tajad on v&otilde;i v&otilde;ivad olla ohustatud <a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/Koroonaviirus-kui-bioloogiline-ohutegur">uutest bioloogilistest ohuteguritest</a>, ning vajaduse korral v&otilde;tta <a href="https://somblogi.wordpress.com/2020/09/16/seitse-asja-millega-arvestada-tookeskkonnas-seoses-covid-19-ga/">kasutusele meetmed riskide maandamiseks</a>, kohandada t&ouml;&ouml;kohta ja teha muid tegevusi vastavalt bioloogiliste ohutegurite m&auml;&auml;ruse s&auml;tetele.</p> <p>Bioloogiliste ohutegurite m&auml;&auml;rust ning m&auml;&auml;ruse lisasid on vaja muuta, et v&otilde;tta Eesti &otilde;igusesse &uuml;le Euroopa Komisjoni direktiivid (EL) 2019/1833 ja (EL) 2020/739, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja n&otilde;ukogu direktiivi 2000/54/E&Uuml;, mis k&auml;sitleb t&ouml;&ouml;tajate kaitset bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest t&ouml;&ouml;l. Eeln&otilde;uga tehtavad muudatused j&otilde;ustuvad 24. novembril 2020.</p> <p>Eeln&otilde;uga on v&otilde;imalik tutvuda valitsuse <a href="http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/75cdf060-a273-45c8-985f-d650493160b5">eeln&otilde;ude infos&uuml;steemis</a> ning avaldada arvamust 26. oktoobrini.</p> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2805Mida teha, kui tööandja on kadunud?2020-10-05<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan v&auml;ikses ettev&otilde;ttes, kus oli viis t&ouml;&ouml;tajat. Augustis &uuml;tles t&ouml;&ouml;andja, et tal pole hetkel t&ouml;&ouml;d pakkuda ja et me ootaksime kodus kuni uute tellimuste laekumiseni. T&ouml;&ouml;andja pole meid aga siiamaani t&ouml;&ouml;le kutsunud ega t&ouml;&ouml;tasu maksnud. N&uuml;&uuml;dseks on ka t&ouml;&ouml;andja telefon v&auml;lja l&uuml;litatud, ta ei vasta kirjadele ega s&otilde;numitele, ettev&otilde;tte ruumid on suletud ja asjadest t&uuml;hjaks kolitud. Mida ma peaksin tegema, et t&ouml;&ouml;suhe l&otilde;petada ja l&otilde;pparve t&ouml;&ouml;andjalt k&auml;tte saada?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Sandra Kuus, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist: </i></b>T&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja kindlustama t&ouml;&ouml;taja kokkulepitud t&ouml;&ouml;ga ning andma selgeid ja &otilde;igeaegseid korraldusi. Kui t&ouml;&ouml;andja kokkulepitud t&ouml;&ouml;d ei anna, kuid t&ouml;&ouml;taja on t&ouml;&ouml; tegemiseks valmis, peab t&ouml;&ouml;andja TLS &sect; 35 j&auml;rgi maksma t&ouml;&ouml;tajale selle aja eest keskmist t&ouml;&ouml;tasu.&nbsp;</p> <p>K&otilde;igepealt tuleks alustada t&ouml;&ouml;andjale <b>kirjaliku </b><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/Toosuhted/tooleping/toolepingu-loppemine/Hoiatus"><b>hoiatuse</b></a> saatmisest, kus toote v&auml;lja t&ouml;&ouml;andja rikkumised ja annate t&auml;htaja (m&otilde;istliku aja) rikkumiste k&otilde;rvaldamiseks. Oluline on viidata, et kui t&auml;htajaks rikkumisi ei k&otilde;rvaldata, ehk antud juhul t&ouml;&ouml;d ja t&ouml;&ouml;tasu ei tagata ning t&ouml;&ouml;andja hoiatusele ei reageeri, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja <a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/Toosuhted/tooleping/toolepingu-loppemine/toolepingu-ylesytlemine-tootaja-algatusel">t&ouml;&ouml;suhte erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda</a>. Nii hoiatus kui &uuml;les&uuml;tlemisavaldus tuleks kindlasti esitada kirjalikult, et hiljem saaks nende esitamist vajadusel t&otilde;endada (nt v&auml;ljav&otilde;ttena e-kirjast, t&auml;hitud kirja v&auml;ljastamist v&otilde;i v&auml;&auml;rkirja saatmist t&otilde;endavate dokumentidega). T&ouml;&ouml;andja ametlikud kontaktandmed on leitavad <a href="https://ariregister.rik.ee/">&auml;riregistrist</a>.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;suhe on t&ouml;&ouml;taja avalduse alusel l&otilde;ppenud, kuid t&ouml;&ouml;andja l&otilde;pparvet &auml;ra ei maksa, saab t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rduda <b>rahalise n&otilde;udega t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtu poole</b>. J&otilde;ustunud t&ouml;&ouml;vaidlusorgani otsusega saab p&ouml;&ouml;rduda kohtut&auml;ituri poole, kes alustab t&auml;itemenetlust. Paraku ei pruugi ka see anda soovitud tulemust, kui ettev&otilde;ttel enam raha ei ole.&nbsp;</p> <p>&Auml;ri&uuml;hingu juhatuse kohustus on esitada maksej&otilde;uetuse ilmnemisel kohtule <b>pankrotiavaldus</b>. Pankrotiavalduse t&ouml;&ouml;andja suhtes saavad esitada ka t&ouml;&ouml;tajad. Kui t&ouml;&ouml;andja on maksej&otilde;uetu, ehk ta ei suuda rahuldada v&otilde;lausaldaja n&otilde;udeid ja see pole t&ouml;&ouml;andja majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, saab kohus alustada pankrotimenetlust.&nbsp;</p> <p><b>Esiteks</b> tasub uurida, kas m&otilde;ni teine v&otilde;lausaldaja ei ole juba t&ouml;&ouml;andja vastu pankrotimenetlust alustanud, sest siis saaksid ka t&ouml;&ouml;tajad oma n&otilde;uded otse pankrotihaldurile esitada. Vastav teave avaldatakse Ametlike Teadaannete v&auml;ljaande veebilehele (<a href="https://www.ametlikudteadaanded.ee/">https://www.ametlikudteadaanded.ee/</a>).</p> <p>V&otilde;lausaldaja peab pankrotiavalduses p&otilde;histama v&otilde;lgniku maksej&otilde;uetuse, samuti t&otilde;endama n&otilde;ude olemasolu (pankrotiseaduse &sect; 10 lg 1). T&ouml;&ouml;taja v&otilde;i mitu t&ouml;&ouml;tajat &uuml;hiselt peavad kohtule esitatavas avalduses selgelt v&auml;lja tooma ja p&otilde;hjendama, et esineb v&auml;hemalt &uuml;ks allj&auml;rgnevatest asjaoludest:&nbsp;</p> <ul> <li><b>T&ouml;&ouml;andja ei ole tasunud</b> t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;tasu ja/v&otilde;i l&otilde;pparvet 30 p&auml;eva jooksul p&auml;rast selle sissen&otilde;utavaks muutumist ning t&ouml;&ouml;taja on ettev&otilde;tet kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus, kuid ettev&otilde;te ei ole ka p&auml;rast seda 10 p&auml;eva jooksul oma v&otilde;lgnevusi tasunud;</li> <li>Ettev&otilde;tte suhtes k&auml;ib juba <b>t&auml;itemenetlus</b>, kuid selle k&auml;igus ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise t&otilde;ttu suudetud n&otilde;uet rahuldada v&otilde;i kui t&auml;itemenetluses ilmneb, et ettev&otilde;ttel ei j&auml;tku vara k&otilde;igi kohustuste t&auml;itmiseks;</li> <li><b>Ettev&otilde;te h&auml;vitab, peidab v&otilde;i kulutab</b> (sealhulgas n-&ouml; kandib teise ettev&otilde;ttesse) teadlikult oma vara v&otilde;i ettev&otilde;tte juht teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagaj&auml;rjel on ettev&otilde;te muutunud maksej&otilde;uetuks;</li> <li><b>T&ouml;&ouml;andja on ise teatanud</b> (v&auml;hemalt e-kirjaga) t&ouml;&ouml;tajale, kohtule v&otilde;i avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi t&auml;ita;</li> <li><b>T&ouml;&ouml;andja</b> ettev&otilde;tte juhatuse liige (v&otilde;i liikmed) <b>on lahkunud Eestist</b> eesm&auml;rgiga hoiduda oma kohustuste t&auml;itmisest <b>v&otilde;i varjab</b> end samal eesm&auml;rgil.&nbsp;</li> </ul> <p>Kui aga peaks selguma, et pankrotiavalduse esitanud t&ouml;&ouml;taja teadis v&otilde;i pidi teadma, et pankrotiavalduse esitamiseks puudub alus, peab ta h&uuml;vitama ettev&otilde;ttele sellega tekitatud kahju.</p> <p>Arvestada tuleb ka <b>pankrotimenetluse kuludega</b>. Riigil&otilde;ivuseaduse kohaselt tuleb t&ouml;&ouml;taja poolt t&ouml;&ouml;andja vastu pankrotiavalduse esitamisel tasuda riigil&otilde;ivu 10 eurot. Lisaks v&otilde;ib kohus m&auml;&auml;rusega kohustada pankrotiavalduse esitanud v&otilde;lausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks etten&auml;htud kontole kohtu m&auml;&auml;ratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei j&auml;tku.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;tajatest v&otilde;lausaldajatel ei ole v&otilde;imalik deposiiti tasuda, siis saab kohus j&auml;tta ajutise pankrotihalduri nimetamata, mis annab ka &otilde;iguse <b>taotleda pankrotih&uuml;vitist t&ouml;&ouml;tukassast</b>. Selleks peab t&ouml;&ouml;taja olema kohtule esitanud piisavalt p&otilde;histatud pankrotiavalduse ja oma n&otilde;ude olemasolu t&otilde;endanud. N&otilde;uet saab t&otilde;endada n&auml;iteks vastava j&otilde;ustunud t&ouml;&ouml;vaidlusorgani otsusega.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja maksej&otilde;uetuks tunnistamine ehk pankroti v&auml;ljakuulutamine v&otilde;i ka pankroti raugemine annab t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imaluse saada oma t&ouml;&ouml;suhtest tulenevate n&otilde;uete osas h&uuml;vitist v&auml;hemalt osaliselt Eesti T&ouml;&ouml;tukassa vahenditest. T&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus pankrotih&uuml;vitist taotleda, kui tal puuduvad vahendid ajutise halduri tasu maksmiseks ja kohus on j&auml;tnud ajutise halduri nimetamata v&otilde;i pankrotiavalduse l&auml;bi vaatamata.</p> <p>H&uuml;vitise suurust arvestatakse saamata j&auml;&auml;nud tasude liikide kaupa ja h&uuml;vitise summadel on j&auml;rgnevad &uuml;lempiirid:&nbsp;</p> <ul> <li><b>Saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu</b>&nbsp;(enne t&ouml;&ouml;andja maksej&otilde;uetuks tunnistamist) h&uuml;vitatakse kuni t&ouml;&ouml;taja kolme viimase t&ouml;&ouml;tatud kuu brutot&ouml;&ouml;tasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka t&ouml;&ouml;andja maksej&otilde;uetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis;</li> <li><b>saamata j&auml;&auml;nud puhkusetasu</b>&nbsp;(enne t&ouml;&ouml;andja maksej&otilde;uetuks tunnistamist) h&uuml;vitatakse kuni t&ouml;&ouml;taja &uuml;he kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui &uuml;ks Eesti keskmine brutokuupalk t&ouml;&ouml;andja maksej&otilde;uetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis;</li> <li><b>t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemisel saamata j&auml;&auml;nud h&uuml;vitised</b>&nbsp;(enne v&otilde;i p&auml;rast t&ouml;&ouml;andja maksej&otilde;uetuks tunnistamist) h&uuml;vitatakse kuni t&ouml;&ouml;taja kahe kuu brutot&ouml;&ouml;tasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui &uuml;ks Eesti keskmine brutokuupalk t&ouml;&ouml;andja maksej&otilde;uetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis.&nbsp;</li> </ul> <p>Juhul, kui t&ouml;&ouml;tukassa poolt makstud h&uuml;vitis ei kata kogu t&ouml;&ouml;taja n&otilde;uet, s&auml;ilib t&ouml;&ouml;tajal &uuml;lej&auml;&auml;nud osas &otilde;igus n&otilde;uda selle rahuldamist pankrotimenetluse kaudu.&nbsp;</p> <p><b>Kokkuv&otilde;tteks</b>: kui t&ouml;&ouml;tajatel ei &otilde;nnestu t&ouml;&ouml;andja k&auml;est l&otilde;pparvet sisse n&otilde;uda, on t&ouml;&ouml;tajatel v&otilde;imalik peale t&ouml;&ouml;andja maksej&otilde;uetuks tunnistamist t&ouml;&ouml;tukassast h&uuml;vitist taotleda. Avalduse vormi ja lisainfo leiate siit: <a href="https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/pankrotihuvitis">https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/pankrotihuvitis</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2803Tule osale: "Vaimse tervise esmaabi" koolitus2020-10-02<p>Kas oskad m&auml;rgata oma s&otilde;bra, sugulase, tuttava v&otilde;i kolleegi vaimse tervise murele viitavaid k&auml;itumisviise? Kas Sa tead, mida ja kuidas &ouml;elda, kui m&auml;rkad kellegi vaimse tervise raskusi? Kuidas reageerida, kui keegi Sulle oma mure jagab? Kuidas ja kuhu v&otilde;iks vajadusel p&ouml;&ouml;rduda vaimse tervise teemadel?<br /> <br /> Puutume igap&auml;evaelus kokku inimestega ja paljud meist teavad p&otilde;him&otilde;tteid, mille alusel pakkuda f&uuml;&uuml;silist esmaabi. Kuid sama oluline on teada, milliste p&otilde;hisammude alusel pakkuda esmast toetust emotsionaalsete ja vaimsete raskuste korral ehk vaimse tervise esmaabi. Nii nagu f&uuml;&uuml;silise esmaabi puhul, ei saa me ka vaimse esmaabi puhul v&otilde;tta arsti rolli, k&uuml;ll aga v&otilde;ime sellegipoolest olla just see, kes toetab k&otilde;ige olulisemal hetkel ning pakub leevendust kriisiolukorras.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Vaimse tervise esmaabi&ldquo; koolitusel k&auml;sitletakse, kuidas seda teha ning millist olulist rolli selle juures m&auml;ngivad n&auml;iteks toetav kuulamine, professionaalse abi kasutamise julgustamine ning eneseabi v&otilde;imaluste tutvustamine.&nbsp;</p> <p>MT&Uuml; Peaasjade ja Eesti Ps&uuml;hhosotsiaalse Rehabilitatsiooni &Uuml;hingu poolt ellu viidavatele koolitustele oodatakse:</p> <ul> <li>k&otilde;iki inimesi, kes v&auml;&auml;rtustavad vaimset tervist ning soovivad olla l&auml;hedaste toetamisel julgemad, kindlamad ja teadlikumad;</li> <li>kogukonnaliikmeid, kes vaimse tervise teemadega kokku puutuvad ja seet&otilde;ttu vaimse tervise esmaabi osutamise strateegiaid omandada soovivad;</li> <li>t&ouml;&ouml;andjaid erinevatest eluvaldkondadest;</li> <li>spetsialiste, kes t&ouml;&ouml;tavad kohalikes omavalitsustes;</li> <li>spetsialiste, kes t&ouml;&ouml;tavad haridusvaldkonnas;</li> <li>sotsiaalteenuste osutajaid.</li> </ul> <p>Koolituse tulemusel on osalejal teadmistel ja oskustel p&otilde;hinev valmisolek pakkuda vaimse tervise probleemiga abivajajale esmast tuge ja infot.</p> <p><strong>Koolituse l&auml;binu &hellip;</strong></p> <ul> <li>kasutab vaimse tervise mure korral inimese esmaseks toetamiseks vaimse tervise esmaabi tegevuskava p&otilde;hisamme;</li> <li>tunneb &auml;ra erinevatele vaimse tervise probleemidele viitava k&auml;itumise ja olulised riskifaktorid;</li> <li>m&otilde;istab h&auml;bim&auml;rgistamise m&otilde;ju vaimse tervise h&auml;irega inimesele.&nbsp;</li> </ul> <p>Varasemate &ldquo;Vaimse tervise esmaabi&rdquo; koolituste tulemusel on osalejad saanud selgeks esmaabi p&otilde;hisammud kui ka oluliselt julgemaks abi osutamisel.&nbsp;</p> <p>Koolituse kogumaht on 11 tundi, millest 1,5 on iseseisev t&ouml;&ouml;. Koolitus toimub Zoom keskkonnas ning eesti keeles. Ootame, et osaleja saab osa v&otilde;tta v&auml;hemalt 90% &otilde;ppet&ouml;&ouml;st.</p> <ul> <li>I koolitusp&auml;eval toimub &otilde;ppet&ouml;&ouml; 2x2h</li> <li>II koolitusp&auml;eval toimub &otilde;ppet&ouml;&ouml; 2x2h</li> <li>Vahepealsel perioodil toimub iseseisev &otilde;pitu praktiseerimine</li> <li>III koolitusp&auml;eval toimub &otilde;ppet&ouml;&ouml; 1,5h &ndash; praktika refleksioon&nbsp;</li> </ul> <p>Koolituse hind osalejale on 35 eurot + k&auml;ibemaks.</p> <p>Koolituse elluviimist toetab Sotsiaalministeerium.&nbsp;</p> <p><strong>K&auml;esolevaga avame registreerimise allj&auml;rgnevatele koolitustele. Iga koolituse registreerimisvormis on n&auml;ha konkreetsete koolitusp&auml;evade kellaajad.</strong></p> <p>&nbsp;</p> <p>7.-8.10 + 16.10 registreerimine: <a href="https://forms.gle/pGv5KVGXmf5xoQPB7">https://forms.gle/pGv5KVGXmf5xoQPB7</a></p> <p>12.-13.10 + 20.10 registreerimine: <a href="https://forms.gle/CZ16FLdzn8i6acxd7">https://forms.gle/CZ16FLdzn8i6acxd7</a></p> <p>13.-14.10 + 20.10 registreerimine: <a href="https://forms.gle/UCEHo6bY1iACuURa9">https://forms.gle/UCEHo6bY1iACuURa9</a></p> <p>&Otilde;petajatele: 19.-20.10 + 26.10 registreerimine: <br /><a href="https://forms.gle/nuvqLbHXkRopLswJ7">https://forms.gle/nuvqLbHXkRopLswJ7</a></p> <p>&Otilde;petajatele: 20.-21.10 + 27.10 registreerimine: <br /><a href="https://forms.gle/iczxXXC4WdHofp9D9">https://forms.gle/iczxXXC4WdHofp9D9</a></p> <p>&Otilde;petajatele: 21.-22.10 + 29.10 registreerimine: <br /><a href="https://forms.gle/57w9HwhbKCZb3Aah9">https://forms.gle/57w9HwhbKCZb3Aah9</a></p> <p>26.-27.10 + 2.11 registreerimine: <a href="https://forms.gle/oaezmxwzACZFwwAHA">https://forms.gle/oaezmxwzACZFwwAHA</a></p> <p>27.-28.10 + 4.11 registreerimine: <a href="https://forms.gle/Q1B2yk4Cw1RNys59A">https://forms.gle/Q1B2yk4Cw1RNys59A</a></p> <p>2.-3.11 + 9.11 registreerimine: <a href="https://forms.gle/LCpzhbSEavXgaZcr6">https://forms.gle/LCpzhbSEavXgaZcr6</a></p> <p>4.-5.11 + 16.11 registreerimine: <a href="https://forms.gle/hRdTkzLAXgMMFs4NA">https://forms.gle/hRdTkzLAXgMMFs4NA</a></p> <p>12.-13.11 + 19.11 registreerimine: <a href="https://forms.gle/52XyDQ3nHEX1aVzMA">https://forms.gle/52XyDQ3nHEX1aVzMA</a></p> <p>17.-18.11 + 25.11 registreerimine: <a href="https://forms.gle/k9Q39pbYMAv2ZJZv9">https://forms.gle/k9Q39pbYMAv2ZJZv9</a></p> <p>&nbsp;</p> <p>Lisainfo koolituste kohta: <a href="mailto:nele@peaasi.ee">nele@peaasi.ee</a></p> <p>&nbsp;</p> <p>Kohtumiseni!</p> <p>MT&Uuml; Peaasjad meeskond</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2802Uus tööhõiveprogramm aitab leevendada COVID-19 levikuga seotud negatiivseid tööturumõjusid2020-10-02<p><b>Sotsiaalministeerium saatis koosk&otilde;lastusringile uue t&ouml;&ouml;h&otilde;iveprogrammi eeln&otilde;u, millega j&auml;tkatakse paindlikult t&ouml;&ouml;turuteenuste ja -toetuste pakkumist ning reageeritakse COVID-19 levikuga seotud t&ouml;&ouml;turu m&otilde;judele.&nbsp; </b></p> <p>T&ouml;&ouml;h&otilde;iveprogramm v&otilde;imaldab Eesti T&ouml;&ouml;tukassal pakkuda mitmeid t&auml;iendavaid t&ouml;&ouml;turuteenuseid&nbsp; ning uuel perioodil lisanduvad senistele n&auml;iteks j&auml;tkutoe pakkumine inimestele, kelle t&ouml;&ouml;l p&uuml;simine on raskendatud. Soodsamaks on plaanis muuta t&ouml;&ouml;andja koolitustoetuse, ettev&otilde;tluse alustamise toetuse, n&otilde;ustamisteenuste ja t&ouml;&ouml;d otsivate inimeste t&ouml;&ouml;turukoolituse tingimusi.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;turuteenuseid ja -toetusi planeerides peame arvestama kiiresti muutunud olukorraga t&ouml;&ouml;turul,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b>. &bdquo;Kahtlemata avaldab COVID-19 kriis m&otilde;ju t&ouml;&ouml;turule nii Eestis kui &uuml;lemaailmselt, mis tingib vajaduse reageerida tekkinud situatsioonile paindlikult ka vastavate teenuste pakkumisel. N&auml;iteks t&ouml;&ouml;andja koolitustoetust oma t&ouml;&ouml;tajate t&auml;iendamiseks v&otilde;imaldatakse edaspidi ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaste koolituste eest. M&auml;rkimist v&auml;&auml;rib &uuml;htlasi j&auml;tkutoe laialdasem pakkumine ja n&otilde;ustamisteenuste lihtsamini k&auml;ttesaadavaks tegemine ning ettev&otilde;tluse alustamise toetuse t&otilde;stmine 6000 euroni.&ldquo;</p> <p>J&auml;tkutuge pakutakse inimestele, kelle t&ouml;&ouml;l p&uuml;simine on raskendatud, et nad ei j&auml;&auml;ks korduvalt t&ouml;&ouml;ta. J&auml;tkutoe raames n&otilde;ustatakse nii t&ouml;&ouml;le asunud inimest kui t&ouml;&ouml;andjat, vajadusel kaasatakse inimese t&ouml;&ouml;l p&uuml;simise toetamiseks teisi spetsialiste ja l&auml;hiv&otilde;rgustikku.</p> <p>Ettev&otilde;tluse alustamise toetust suurendatakse kuni 6000 euroni, et soodustada t&ouml;&ouml;tute ettev&otilde;tlikkust ja iseendale t&ouml;&ouml;koha loomist.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja koolitustoetust v&otilde;imaldatakse edaspidi lisaks v&auml;rbamise ja muutuste olukorrale ning eesti keele koolitustele ka t&ouml;&ouml;tajate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alaste oskuste arendamiseks. Samuti n&auml;eb eeln&otilde;u ette toetuse m&auml;&auml;ra &uuml;htlustamise kuni 80 protsendile toetatavatest koolituskuludest ja maksimumm&auml;&auml;ra suurendamist 2500 eurole. Erandina on lubatud katta kuni 100 protsenti ja kuni 2500 eurot toetatavatest koolituskuludest siis, kui v&otilde;etakse t&ouml;&ouml;le arvel olev t&ouml;&ouml;tu. Toetuse saamiseks n&otilde;utavat minimaalset koolitusmahtu v&auml;hendatakse 80 tunnilt 50 tunnile.</p> <p>N&otilde;ustamisteenuseid (ps&uuml;hholoogiline, s&otilde;ltuvus- ja v&otilde;lan&otilde;ustamine) saab edaspidi osutada paindlikumalt ehk lisaks hankega tellimisele lisandub teenusel osalejale v&otilde;imalus valida sobiv n&otilde;ustaja t&ouml;&ouml;tukassa kvalifitseeritud teenuseosutaja juures.</p> <p>T&ouml;&ouml;h&otilde;iveprogrammi rahastatakse t&ouml;&ouml;turuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist. 2021. aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini on t&ouml;&ouml;h&otilde;iveprogrammi rahaline maht kuni 56,7 miljonit eurot, 2022. aastal kuni 58,8 miljonit eurot, 2023. aastal kuni 55,8 miljonit eurot. Rahaline maht h&otilde;lmab nii t&ouml;&ouml;turuteenuste osutamiseks kui ka stipendiumi ning s&otilde;idu- ja majutustoetuse maksmiseks kavandatud rahasummat.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;h&otilde;ive programm 2021-2023&ldquo; eeln&otilde;uga on v&otilde;imalik tutvuda <a href="http:/eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/821f5f8f-aa2f-42f1-adf8-4572477dc3a6#yPzBOVT6">eeln&otilde;ude infos&uuml;steemis</a> ning anda tagasisidet kuni 16. oktoobrini 2020.</p> <p>&nbsp;</p> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2801Parima kaitse tagab korrektselt vormistatud töösuhe2020-10-01<p><i>&Uuml;levaade #EU4FairWork kampaaniast Eestis</i>&nbsp;</p> <p>Hea t&ouml;&ouml;suhe algab lepingu l&auml;bi r&auml;&auml;kimisest ning lepingu s&otilde;lmimisest. Eestis tuleb t&ouml;&ouml;andjal teha kanne ka t&ouml;&ouml;tamise registrisse. K&otilde;ik need tegevused on olulised selleks, et m&otilde;lema poole &otilde;igused oleksid kaitstud &ndash; t&ouml;&ouml;andja teaks, et tal on olemas inimene, kes vajalikud &uuml;lesanded t&auml;idab. T&ouml;&ouml;taja teab, et ta saab t&ouml;&ouml; eest tasu ja vajadusel avaneb sotsiaalne turvav&otilde;rk &ndash; olgu selleks siis vanemah&uuml;vitis, tulevane pension v&otilde;i tugi ajaks, kui ta peaks t&ouml;&ouml; kaotama.</p> <p>Sellest hoolimata on t&ouml;&ouml; deklareerimata j&auml;tmine ja &uuml;mbrikupalga saamine j&auml;tkuvalt arvestatav probleem. Sama probleem on aktuaalne kogu Euroopas. See k&auml;ivitaski &uuml;le-euroopalise kampaania <a href="https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1496&amp;langId=en" target="_blank">#EU4FairWork</a>, mille k&auml;igus v&otilde;eti Euroopa riikides k&otilde;rgendatud t&auml;helepanu alla ebaseadusliku t&ouml;&ouml;tamise problemaatika. Septembri keskel &uuml;he n&auml;dala jooksul tehti kogu Euroopas samaaegselt erinevaid tegevusi, et t&otilde;mmata t&auml;helepanu korrektse t&ouml;&ouml;suhte vormistamise vajadusele ning kontrollida t&ouml;&ouml;kohtades toimuvat, et eksijaid korrale kutsuda. Kuigi t&ouml;&ouml;tamise korrektselt vormistamata j&auml;tmine on probleemne ka siinsete t&ouml;&ouml;tajate, eriti noorte seas, olid seekord eriti luubi all v&auml;lismaised t&ouml;&ouml;tajad.&nbsp;</p> <p>Eestis juhtis kampaania tegevusi T&ouml;&ouml;inspektsioon koost&ouml;&ouml;s <a href="https://www.emta.ee/">Maksu- ja Tolliameti</a> ning <a href="https://www.politsei.ee/">Politsei- ja Piirivalveametiga</a>. &nbsp;Lisaks sotsiaalmeedias info edastamisele toimusid ka mitmed &uuml;hisreidid &uuml;le Eesti, et kutsuda ettev&otilde;tjaid ja inimesi &uuml;les seaduskuulekale k&auml;itumisele.&nbsp;</p> <p>Kampaania Eesti kontaktisik, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peajuristi Liis Naaber-Kalmu s&otilde;nul toimuvad sarnased &uuml;hisreidid maksu-ja tolliameti ning politseiga aastaringselt, s&otilde;ltumata kampaaniatest. &bdquo;Oleme juba aastaid taolist praktikat rakendanud. Elu n&auml;itab, et see on tulemuslik ning ettev&otilde;tjatele ka k&otilde;ige v&auml;hem koormav. Sekkumine igap&auml;eva t&ouml;&ouml;sse toimub &uuml;hiskontrollimisel vaid korra ja ei peata tavap&auml;rast t&ouml;&ouml;d n&auml;iteks ehitusplatsil, kui eri asutused kontrollima tulevad eri aegadel,&ldquo; selgitas ta. Naaber-Kalm t&otilde;i positiivsena esile, et &uuml;hiselt reididel k&auml;ies saab k&otilde;igi kolme asutuse vaates olukorrad kohe lahendatud, seda nii ebaseadusliku t&ouml;&ouml;tamise, deklareerimata t&ouml;&ouml;, t&ouml;&ouml;suhete puuduste ja t&ouml;&ouml;ohutuse vaates. &bdquo;Meie eesm&auml;rk on, et v&auml;lismaised t&ouml;&ouml;tajad teeksid t&ouml;&ouml;d seaduslikult ning oleksid t&auml;idetud poolte &otilde;igused ja kohustused, mis tulenevad t&ouml;&ouml;lepingust ja Eesti Vabariigi &otilde;igusaktidest. Iga riigi ja selle elanike huvides on, et siin viibiksid inimesed, kes omavad selleks seaduslikku alust ja t&auml;idavad oma kohustusi sarnaselt k&otilde;igi p&uuml;sielanikega,&ldquo; r&otilde;hutas ta.&nbsp;</p> <p>Eestis on v&auml;lismaalt tulles v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;tada mitmel moel. Kolmanda riigi kodanik peab olema registreeritud politseis, l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajana t&ouml;&ouml;inspektsioonis v&otilde;i Eesti ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajana t&ouml;&ouml;tamise registris. Korrektne registreerimine v&auml;listab ka t&ouml;&ouml;alase &auml;rakasutamise ja v&otilde;imaliku inimkaubanduse ohu, sest just deklareerimata ja/v&otilde;i illegaalsel t&ouml;&ouml;tajal on oluliselt suurem oht sattuda t&ouml;&ouml;alase &auml;rakasutamise v&otilde;i inimkaubanduse ohvriks. Illegaalse t&ouml;&ouml;tamisega kaasnevad ka erinevad maksurikkumised, tekib ettev&otilde;tjate ebav&otilde;rdne konkurents, t&ouml;&ouml;tajaid v&otilde;idakse &nbsp;&auml;ra kasutada ehk nendele inimestele ei tagata sisuliselt Eestis t&ouml;&ouml;tamise ajal sotsiaalseid garantiisid, mis k&otilde;igil Euroopa Liidus t&ouml;&ouml;d tegevatel t&ouml;&ouml;tajatel olema peavad.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tamise registri (T&Ouml;R) kannete &otilde;igsuse eest vastutab esmaj&auml;rjekorras t&ouml;&ouml;andja, sest maksukorralduse seaduse kohaselt on just tema kohustus teha t&ouml;&ouml;tamise registrisse kanne t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le asumise ehk t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimise, t&ouml;&ouml;suhte peatumise (n&auml;iteks lapsehoolduspuhkuse ajaks v&otilde;i poolte kokkuleppel toimuva pikemaajalise tasustamata puhkuse ajaks) ning t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppemise kohta. T&ouml;&ouml;tamise registri kandega tekivad mitmed inimese jaoks olulised &otilde;igused, sh &otilde;igus ravikindlustusele, &otilde;igus vanemah&uuml;vitisele, aga ka &otilde;igus t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;misel ennast t&ouml;&ouml;tuna arvele v&otilde;tta ja taotleda t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitisi.&nbsp;</p> <p>Septembri keskel viidi n&auml;dala jooksul l&auml;bi seitse &uuml;hiskontrolli, mis iga&uuml;ks h&otilde;lmas mitut objekti. Liis Naaber-Kalmu s&otilde;nul v&otilde;is tulemustega igati rahule j&auml;&auml;da, sest suurem osa v&auml;list&ouml;&ouml;tajatest oli siia tulnud igati seaduslikult ning t&ouml;&ouml;tas lubatud alustel. &bdquo;Aga nagu ikka, m&otilde;ned probleemid siiski olid. PPA leidis m&otilde;ne t&ouml;&ouml;taja, kes siin t&ouml;&ouml;tas ebaseaduslikult. Neid v&auml;lismaalasi ootab paraku ees riigist v&auml;ljasaatmine,&ldquo; nentis ta.&nbsp; Maksu- ja Tolliameti t&ouml;&ouml;tajad tuvastasid rikkumisi, kus t&ouml;&ouml;andjad polnud oma t&ouml;&ouml;tajate andmeid kandnud t&ouml;&ouml;tamise registrisse (T&Ouml;R). &Otilde;nneks ei olnud selliste rikkumiste osakaal suur ja &uuml;ldiselt on &nbsp;t&ouml;&ouml;andjad olnud seadusekuulekad. Osad t&ouml;&ouml;andja k&otilde;rvaldasid puudused juba kontrollimise ajal. T&ouml;&ouml;inspektsioon tuvastas mitmeid t&ouml;&ouml;suhete ja t&ouml;&ouml;ohutuse rikkumisi ning j&auml;tkab nende menetlust.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Parima kaitse tagab korrektselt vormistatud t&ouml;&ouml;suhe, nii Eesti oma inimeste kui v&auml;lismaalt tulijate jaoks. Veenduge t&ouml;&ouml;d alustades, et k&otilde;ik varasemalt kokku lepitu j&otilde;uab ka lepingusse. &Auml;rge leppige &uuml;mbrikupalgaga, sest nii teie ise kui teie l&auml;hedased on v&auml;&auml;rt lepinguga kaasnevaid sotsiaalseid garantiisid,&ldquo; r&otilde;hutas Naaber-Kalm.</p> <p><a href="https://www.ti.ee/et/valismaine-tootaja/kampaaniad/deklareerimata-too">Rohkem infot deklareerimata t&ouml;&ouml; kohta leiad T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt.</a>&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/aus too.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-aus too.jpg" /></a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2800Sundasend tööl ─ paratamatu ja vältimatu?2020-09-30<p><b>Paljud meist kogevad, et on kanged nagu puuslikud v&otilde;i l&otilde;&otilde;mab hoopis turjas painav valu. Luu- ja lihaskonna vaevused kasvavad iga aastaga aina j&otilde;udsamalt, tekitades &uuml;ha rohkemate inimeste t&ouml;&ouml;v&otilde;imetust.</b></p> <p>Suur kaslane &uuml;mber naisk&uuml;lalise kaela &auml;ratab presidendi vastuv&otilde;tul t&auml;helepanu. Ka l&auml;bi teleerkraani. See autoriehe on tavatu nii oma massiivuses kui tuhandete v&auml;ikeste kivikeste palistuses, olles &uuml;heks pilgumagnetiks kollektsioonist, mille autoriks on ehtekunstnik <b>Marita Lumi</b> (34). Tema loomingut on imetletud ja tunnustatud ─ 2018. aastal valiti Marita parimaks nooreks ehtekunstnikuks. Ent vaid v&auml;hesed teavad, kuiv&otilde;rd katsumuslikult valmivad tema skulpturaalsed kaelaehted.</p> <p>&bdquo;P&auml;rast seda, kui ma olin ehtesse istutanud tuhat kivi, olid mu k&auml;ed lahases, et saaksin kuidagi t&ouml;&ouml;d edasi teha ja valu &uuml;le elada,&ldquo; tunnistab ta kolm aastat hiljem. J&auml;tkates oma kutsumusega, ei salga Marita, et juba praegu annab vaevustest m&auml;rku &otilde;lav&ouml;&ouml;tmepiirkond &ndash; turi ja kael, kuid ohus on ka k&auml;ed ja silmad. &bdquo;&Otilde;lav&ouml;&ouml;de peamiselt, sest sinna koondub raskus&otilde;lg, kui tuleb istutada ehtele tuhandeid kive. T&ouml;&ouml;d tehes on sundasend v&auml;ltimatu. Sel ajal on ka mu k&auml;ed pipraplaastreid t&auml;is ja lisaks m&auml;&auml;rin neid Voltaren-geeliga,&ldquo; kirjeldab Marita olukorda, mis muutub p&otilde;rgulikuks t&ouml;&ouml; valmimist&auml;htaja l&auml;henedes, mil enamasti tuleb t&ouml;&ouml;tada viimse jaksuni.</p> <p>&bdquo;Kive istutades peab metalli, mis pole sugugi pehme nagu plastiliin, l&uuml;kkama kivi peale. Seet&otilde;ttu tuleb natuke j&otilde;udu rakendada, ent teha seda targalt,&ldquo; nendib Marita, kes &uuml;le paarisaja kivi p&auml;evas ei paigalda. Lihtsalt ei suuda, aga suuremates ehtes on neid tuhandeid. &bdquo;Ilmselgelt teen ma seda t&ouml;&ouml;d v&auml;ga kaua. M&otilde;istlik oleks piirduda t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul vaid saja viiek&uuml;mne kiviga, sest mul on vaja neid ka freesida ja puurida. See t&auml;hendab, et ma pean sundasendis olema pikki tunde.&ldquo; T&ouml;&ouml;d j&auml;rjest tehes kuluks sellisele kivihulgale v&auml;hemalt kuus-seitse tundi, kuid Marita on &otilde;ppinud puhkepause pidama, mist&otilde;ttu venib t&ouml;&ouml;p&auml;ev k&uuml;mnetunniseks.</p> <p>Andes endale aru, millised terviseh&auml;dad teda m&otilde;nek&uuml;mne aasta p&auml;rast v&otilde;ivad kimbutada, teeb ta juba praegu teadlikult &uuml;ldf&uuml;&uuml;silist trenni ja kindlaid harjutusi. Iga t&ouml;&ouml;p&auml;eva alustab Marita venitustega, et &otilde;lav&ouml;&ouml;tmelihased soojaks saada. T&ouml;&ouml; l&otilde;petab ta samuti venitusharjutustega. Ilma ei saaks. &bdquo;Mu &otilde;lad, kael ja k&auml;ed hakkaksid kohe valutama,&ldquo; s&otilde;nab Marita, kes on &otilde;ppinud end rohkem hoidma, t&auml;heldades, et terviseprobleeme pole tal sama palju kui m&otilde;ne aasta eest. &bdquo;Kasutan teadlikult erinevaid v&otilde;imalusi, et neid ka ei tekiks.&ldquo; Seda enam, et lisaks sundasenditele on glamuursena tunduv ehtekunstniku t&ouml;&ouml; seotud veel ohtlike kemikaalide ja muude terviseriskidega.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/1maritalumi1.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-1maritalumi1.jpg" /></a></p> <h2>Oluline ergonoomika</h2> <p>Osavust ja t&auml;psust n&otilde;udev hambaravi eeldab arstilt, kes t&ouml;&ouml;d tehes peab olema ebaloomulikes asendites nagu akrobaat, kehalist n&otilde;tkust. Seda tuleb osata s&auml;ilitada, iseasi, kuidas.</p> <p>&bdquo;Ergonoomikale, mis k&auml;tkeb &otilde;igeaegset keskendumist nii r&uuml;hile, korduvatele t&ouml;&ouml;liigutustele, &uuml;mbritsevale valgusele kui t&ouml;&ouml;keskkonnas valitsevale m&uuml;rale, kipume me arstidena &uuml;sna v&auml;he t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama, kuigi teame, et valede t&ouml;&ouml;v&otilde;tete t&otilde;ttu v&otilde;ime end ise &uuml;sna t&auml;barasse olukorda seada,&ldquo; nendib <b>Kristo Ivanov</b> (35), Nordic Kliiniku restauratiivse hambaravi eriarst, kelle t&auml;helepanekuil hakkavad arstid tihtilugu ergonoomikale m&otilde;tlema alles terviseh&auml;dade ilmnedes.</p> <p>&Uuml;le poolte hambaarstidest &uuml;le maailma kannatavad &otilde;lav&ouml;&ouml;tme valude k&auml;es, millega tihti on seotud seljavalud, randmete p&auml;rsitud liikuvus ja valu, mis &otilde;igeaegse ravita v&otilde;ib sundida arstikutsest loobuma. Samas on hambaarstidele v&auml;lja t&ouml;&ouml;tatud juhis, kus selgitatakse, kuidas &otilde;lav&ouml;&ouml;det, selga, randmeid ja s&otilde;rmi v&otilde;imalikult v&auml;he koormata. Kristo Ivanov toob n&auml;ite, et hambaarst peaks puuri kasutama nagu dirigent taktikeppi, et ranne poleks pidevalt pinges ja staatilises asendis, mis p&otilde;hjustab karpaalkanali s&uuml;ndroomi. Ja toolil istudes peaks p&otilde;lveliiges moodustama maapinna suhtes 90kraadise nurga.</p> <p>&bdquo;Paljudele v&otilde;ib uudiseks olla, et puurivihin-m&uuml;ra arsti &uuml;he k&otilde;rva &auml;&auml;res v&otilde;ib p&otilde;hjustada selles k&otilde;rvas normist varasemat kuulmislangust. Sestap kasutavad hambaarstid paljudes maades k&otilde;rvu kaitsvaid m&uuml;ra summutavaid klappe,&ldquo; selgitab doktor Ivanov, kelle arvates on arstile oluline abistav personal ja vastastikuse koost&ouml;&ouml; p&otilde;him&otilde;te. Samuti k&auml;ia ise tervisekontrollis ja f&uuml;sioteraapias.</p> <h2>Keha on loodud liikuma</h2> <p><b>Anneli Uiboleht, &otilde;de-ergonoom, Qvalitas Arstikeskus AS</b></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/1uiboleht.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-1uiboleht.jpg" /></a>&nbsp;&bdquo;Luu-lihaskonna haigustesse esmashaigestumus Eestis kasvab. Kui 2006. aastal oli &bdquo;Tervisestatistika ja terviseuuringute&ldquo; andmebaasi kohaselt 100 000 elaniku kohta pea 16 000 esmasjuhtu aastas, siis 2015. aastal juba 21 000. Kutsehaigestumistest moodustasid 2016. aastal luu-lihaskonna ja sidekoe haigused 76,1%. Nende erip&auml;ra t&otilde;ttu muutuvad töövõimelised inimesed ilma õigeaegse piisava ravita kiiresti töövõimetuks.</p> <p>Euroopa Liidus on krooniline luu- ja lihaskonna valu hinnanguliselt 100 miljonil eurooplasel, luu- ja lihaskonna vaevusi esineb üle 40 miljonil töötajal, moodustades umbes poole kõikidest tööga seotud terviseprobleemidest.</p> <p>Eesti t&ouml;&ouml;tajatel on sundasend &uuml;ks k&otilde;ige sagedamini esinev t&ouml;&ouml; ohutegur, olenemata ametist v&otilde;i tegevusvaldkonnast. Samas on sundasendid paljudes ametites justkui v&auml;ltimatud ja tulebki hoida p&uuml;sivalt teatud asendit, ent keha on loodud liikuma.</p> <p>Sundasendis t&ouml;&ouml;tamine ja v&auml;hene liikumine v&otilde;ivad p&otilde;hjustada peale lihaspingete ja -valude ka liigesliikuvuse v&auml;henemist, muutuseid l&uuml;lisambas, v&auml;henenud kopsumahtu, peavalu, n&auml;rvikahjustusi, verevarustush&auml;ireid. Lisaks v&otilde;ib f&uuml;&uuml;siline passiivsus soodustada s&uuml;dame-veresoonkonna haigusi, ainevahetush&auml;ireid, teatud v&auml;hivorme ja depressiooni. Seet&otilde;ttu tuleks sundasendeid eeldavates ametites t&ouml;&ouml;tades teha puhkepause ning iga poole tunni tagant m&otilde;ned kiired ja lihtsad harjutused.</p> <p><b>N&auml;iteks:</b></p> <ul> <li>suruda &otilde;lad m&otilde;ned korrad tahapoole nii, et abaluud liiguvad kokku ja rindkere eesmine osa venib;</li> <li>liigutada pead ette-taha m&ouml;&ouml;da kujuteldavat horisontaalset joont, suruda selja nimmeosa h&auml;sti n&otilde;gusaks ja lasta tagasi neutraalsesse asendisse.</li> </ul> <p>Igas tunnis tuleks t&otilde;usta 5-10 minutiks p&uuml;sti ─ liikuda, sirutada, venitada, teha k&uuml;kke, v&auml;ljaasteid vmt. Tulla sundasendist v&auml;lja ja elavdada vereringet kogu kehas.</p> <p>Luu-ja lihasvaevuste ennetuses on oluline ka inimese tervislik eluviis. Kehamassiindeks v&otilde;iks olla vahemikus 18,5-24,9 ja pidevalt treenima peaks v&auml;hemalt tund aega 2-3 korda n&auml;dalas. F&uuml;&uuml;silist aktiivsust t&otilde;stes paraneb kardiorespiratoorne ja lihasj&otilde;udlus, luude tervis, funktsionaalne tervis, kognitiivsed funktsioonid ja v&auml;limus.</p> <p><b>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri</b> 2019. aastal koostatud raporti &bdquo;T&ouml;&ouml;ga seotud luu-lihaskonna vaevused: levimus, kulud ja demograafia EL-is&ldquo; kohaselt esines liikmesriikides enim luu- ja lihaskonnavaevusi 2015. aasta andmeil Soomes (79%), Prantsusmaal (75%) ja Taanis (73%). K&otilde;ige v&auml;hem kurdeti nende &uuml;le Ungaris (40%), Iirimaal (46%) ja Suurbritannias (52%).</p> <p>Selja-, &uuml;la- ja alaj&auml;semete valu ilmnes enim ehituse, metsanduse, kalanduse, p&otilde;llumajanduse ja veevarustuse sektori t&ouml;&ouml;tajatel, ent keskmisest enam ka tervishoiu- ja sotsiaalt&ouml;&ouml; valdkonna esindajail.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/1vaevused.PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-1vaevused.PNG" /></a></p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Fotod: Ehtekunstnik Marita Lumi, &otilde;de-ergonoom Anneli Uiboleht</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2799Viimane võimalus kandideerida parima praktikandi tiitlile2020-09-29<p><b>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit paneb koos ettev&otilde;tjatega tublimad praktikandid v&otilde;istlema. Kandidaatide esitamine konkursile Praktik Cum Laude l&otilde;peb 30. septembril.</b>&nbsp;</p> <p>&ldquo;Oleme n&auml;inud, et tublide praktikantide konkursile esitamine on t&ouml;&ouml;andjate jaoks auasi &ndash; niiviisi tunnustatakse hakkajaid noori ning &uuml;htlasi oma meeskonda ja praktikajuhendajaid, kellel on suur roll j&auml;relkasvu koolitamisel,&rdquo; &uuml;tleb Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu haridusn&otilde;unik Anneli Entson.&nbsp;</p> <p>Kandidaate saavad konkursile esitada k&otilde;ik t&ouml;&ouml;andjad, kes soovivad oma silmapaistvaid praktikante esile t&otilde;sta. Ž&uuml;rii valib v&auml;lja parimad k&otilde;rghariduse, kutsehariduse ja v&auml;listudengitest praktikandid, samuti p&auml;rjatakse parim &otilde;pipoiss.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjad on oodatud esitama konkursile praktikante, kes on nende juures praktika l&auml;binud eelmisel &otilde;ppeaastal (1. sept 2019 &ndash; 31. august 2020). Iga t&ouml;&ouml;andja saab konkursile esitada kuni neli kandidaati. Konkursi tingimused leiab <a href="https://www.employers.ee/praktik-cum-laude">T&ouml;&ouml;andjate kodulehelt</a>.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Kandidaadi esitamiseks tuleb t&auml;ita <a href="https://www.employers.ee/praktik-cum-laude">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu kodulehel </a>asuv <a href="https://www.employers.ee/wp-content/uploads/2019-praktik-cum-laude-ankeet.docx">ankeet</a>. Oluline on p&otilde;hjalik kirjeldus, mille poolest praktikant silma paistis. V&otilde;itjad selguvad hindamiskomisjoni otsuse tulemusena, internetih&auml;&auml;letusega <a href="https://www.facebook.com/PraktikCumLaude">sotsiaalmeedias</a> valitakse ka publiku lemmik.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Ankeete oodatakse meiliaadressile <a href="mailto:employers@employers.ee">employers@employers.ee</a> ning v&otilde;itjad kuulutatakse v&auml;lja oktoobris 2020.</p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit korraldab konkurssi juba viiendat aastat koost&ouml;&ouml;s Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteametiga. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond, Eesti riik ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit.</p> <p>Lisainfo:<br />Elina Kink<br />Kommunikatsioonijuht<br /><a href="mailto:elina.kink@employers.ee">elina.kink@employers.ee<br /></a>+372 511 0033<br />Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2796Kas töövaidluskomisjoni istungid on avalikud?2020-09-28<p><b>Lugeja k&uuml;sib: &Otilde;pin &uuml;likoolis &otilde;igust ja tunnen suurt huvi t&ouml;&ouml;&otilde;iguse vastu. &Otilde;ppej&otilde;ud &uuml;tles, et ka t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni istungid on avalikud. Kas ja kuidas saaksin komisjoni istungeid kuulama tulla?</b></p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja: </i></b>T&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise seadusest tulenevalt on t&ouml;&ouml;vaidlusasja arutamine t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis &uuml;ldjuhul avalik. V&auml;lja arvatud nendel juhtudel, kui t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon otsustab kuulutada istungi kinniseks. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon kuulutab menetluse v&otilde;i osa menetlusest omal algatusel v&otilde;i poole taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik tsiviilkohtumenetluse seadustikus s&auml;testatud alustel, n&auml;iteks menetlusosalise (t&ouml;&ouml;taja v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja), tunnistaja v&otilde;i muu isiku elu, tervise v&otilde;i vabaduse kaitseks v&otilde;i ka &auml;risaladuse kaitseks.</p> <p>Praegusel ajal tuleb arvestada ka COVID-19 viiruse levikust tingitud piirangutega. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjonide istungiruumid on suhteliselt v&auml;iksed ning ka vaidlevatel pooltel v&otilde;ib olla mitmeid esindajaid, siis piisava distantsi hoidmiseks ja &uuml;lerahvastatuse v&auml;ltimiseks tuleb istungi osalemise soovist kindlasti eelnevalt teatada e-kirjaga aadressil <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a> ning konkreetne aeg istungi kuulamiseks kokku leppida.&nbsp; Eelneva kokkuleppeta t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni istungile hetkel ei lubata.</p> <p>&Uuml;htlasi palume arvestada ka v&otilde;imalusega, et istung v&otilde;ib toimuda videosilla kaudu ning sel juhul n-&ouml; vabakuulajaid istungile ei kaasata. Samuti v&otilde;ib esineda olukord, kus osapool esitab taotluse istungi kinniseks kuulutamiseks istungi alguses ning sel juhul tuleb asjasse puutumatutel isikutel ruumist lahkuda.</p> <p>Kindlasti peab istungile tulija olema terve ning j&auml;rgima k&otilde;iki reegleid viiruse leviku v&auml;ltimiseks!</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2795Tööõnnetus: liimi ohutuskaart2020-09-25<h2>Mis juhtus?</h2> <p>Kokkupandavate puitehitiste tootmisega tegelevas ettev&otilde;ttes alustati uue projektiga, mis h&otilde;lmas puitalusele kummikatte kinnitamist senikasutamata liimiga. T&ouml;id asusid tegema kaks t&ouml;&ouml;tajat, kes varustati, kaitsekinnaste, -prillide ja hingamisteede kaitsevahenditega (poolmask filtri t&uuml;&uuml;p ABEK1). Kokkupuude liimiaurudega kestis enne l&otilde;unat 1,5 tundi ja peale l&otilde;unat 2 tundi, mille tulemusel t&ouml;&ouml;tajatel tekkisid hingamisraskused, k&otilde;huvalu, iiveldus ja oksendamine. Liimimist&ouml;&ouml;d katkestati ja kohale kutsuti kiirabi. Juhtumi t&otilde;ttu oli &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehel 9 ja teine 11 p&auml;eva.</p> <h2>Miks juhtus?</h2> <p>Ohutuskaardi andmetel p&otilde;hjustab liim muuhulgas hingamisraskusi, uimasust ja pearinglust. Videosalvestitelt oli n&auml;ha, et t&ouml;&ouml;tajad kasutasid liimimisel kogu aeg isikukaitsevahendeid ning esialgu oli m&otilde;istetamatu tervisekahjustuse tekkimine. Peagi selgus t&otilde;siasi, et kasutamiseks oli antud filtrid, mis ei kaitsnud t&ouml;&ouml;tajaid liimi kahjuliku m&otilde;ju eest piisavalt ja erinesid liimi ohutuskaardil kirjeldatust (filtri t&uuml;&uuml;p A2P3). Kui enne t&ouml;&ouml;d oleks tutvutud t&auml;helepanelikult ohutuskaardi andmetega ja valitud &otilde;iged filtrid, saanuks juhtumi &auml;ra hoida.&nbsp;</p> <p>Ettev&otilde;ttes uue t&ouml;&ouml;protsessi v&otilde;i tehnoloogia planeerimisel tuleb t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si k&auml;igus v&auml;lja selgitada ka sellega kaasnevad ohud ja kavandada tegevusi terviseriskide v&auml;ltimiseks v&otilde;i v&auml;hendamiseks. T&ouml;&ouml;andja peab ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide hankimisel saama tarnijalt eestikeelse ohutuskaardi, et tagada k&otilde;igi v&otilde;imalike ohutusabin&otilde;ude &otilde;igeaegne rakendamine. T&ouml;&ouml;tajaid, ka t&ouml;&ouml;de korraldajaid, teavitatakse ohutuskaardi andmetest, nendega lepitakse kokku tegevused abin&otilde;ude rakendamiseks, m&auml;&auml;ratakse kindlaks isikukaitsevahendi n&otilde;utavad kaitseomadused ning varustatakse nendega t&ouml;&ouml;tajad. Ohutute t&ouml;&ouml;v&otilde;tete omandamiseks korraldatakse t&ouml;&ouml;tajale v&auml;lja&otilde;pe ja vajadusel isikukaitsevahendi n&auml;itlik kasutamine.</p> <p>Foto: Pixabay&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2794Inimõiguste keskusel valmisid lühivideod vaenukuritegudest2020-09-24<p><b>Eesti Inim&otilde;iguste Keskusel valmisid koost&ouml;&ouml;s Balti partneritega kasulikud&nbsp;<a href="https://www.youtube.com/playlist?list=PLixbKtshIgEzwWOH7EBGgkdQSDeaIbO3b">l&uuml;hivideod</a>, mille eesm&auml;rk on t&otilde;sta teadlikkust vaenu&nbsp;ja selle tagaj&auml;rgede kohta. Neli &otilde;petlikku videot vastavad k&uuml;simustele, mis on vaenukuriteod ja -k&otilde;ne, kust saada ohvrina abi ning mida teha vaenukuriteo pealtn&auml;gijana. Videod on eesti keeles, eesti-, vene- ja ingliskeelsete subtiitritega.</b></p> <p>Inim&otilde;iguste keskuse eksperdi&nbsp;<b>Kelly Grossthali</b>&nbsp;s&otilde;nul pannakse vaenust ajendatud tegusid toime eelarvamuste v&otilde;i teatud hoiakute t&otilde;ttu m&otilde;ne inimr&uuml;hma suhtes. &ldquo;Sellised teod m&otilde;jutavad kogukondi laiemalt &ndash;&nbsp;n&auml;iteks kui nahav&auml;rvi t&otilde;ttu r&uuml;nnatakse &uuml;ht tumedanahalist, tajuvad teised, et see v&otilde;ib juhtuda ka nendega. Kui m&otilde;ned inimgrupid tunnevad end pidevalt ohustatuna, on &uuml;hiskonnas v&auml;hem usaldust ja see on tervikuna ebastabiilsem. Vaenuvabas &uuml;hiskonnas on meil k&otilde;igil turvalisem elada,&rdquo; &uuml;tles Grossthal.</p> <p>Vaenu ennetamise ja selle vastu v&otilde;itlemise juures on oluline &uuml;hiskonna suurem teadlikkus. &ldquo;Need videojuhised aitavad inimestel vaenukuritegusid &auml;ra tunda ja &otilde;petavad, kuidas sellistes olukordades k&auml;ituda,&rdquo; lisas projektijuht&nbsp;<b>Liina Rajaveer</b>.</p> <p>&ldquo;Samas on nende videote eesm&auml;rk avada kannatanute vaatenurka ja viise, kuidas neid toetada. Haavatav v&otilde;ib olla meist iga&uuml;ks &ndash; puudega v&otilde;i vanemaealine inimene, naine v&otilde;i mees, pagulane v&otilde;i LGBT-inimene,&rdquo; selgitas Rajaveer. Videotest leiab nii vaenukuriteo ohver kui ka tema l&auml;hedane vajalikku teavet, kelle poole abi saamiseks p&ouml;&ouml;rduda ja kust saada lisainfot.</p> <p>Videod valmisid koost&ouml;&ouml;s L&auml;ti ja Leedu inim&otilde;igusorganisatsioonidega projekti&nbsp;<a href="https://humanrights.ee/tegevused/politsei-ja-vabauhenduste-koostoo-vaenukuritegudega-voitlemiseks-eestis-latis-ja-leedus/">PONGO</a>&nbsp;raames. Projekti, mis keskendub politsei ja vaba&uuml;henduste koost&ouml;&ouml;le v&otilde;itlemaks vaenukuritegude vastu, l&otilde;petab 24. septembril toimuv rahvusvaheline veebikonverents &ldquo;<a href="https://conference.humanrights.ee/">&Uuml;hendades j&otilde;ud: koos vaenukuritegude vastu</a>&rdquo;.</p> <p>Videod leiab inim&otilde;iguste keskuse&nbsp;<a href="https://www.youtube.com/playlist?list=PLixbKtshIgEzwWOH7EBGgkdQSDeaIbO3b">Youtube&rsquo;i kanalil</a>!&nbsp;</p> <p><em>Projekti kaasrahastasid Euroopa Liit ja Kodaniku&uuml;hiskonna Sihtkapital.&nbsp;Videote sisu kajastab ainult autorite seisukohti ja on nende ainuvastutusel. Euroopa Komisjon ei v&otilde;ta endale vastutust selles sisalduva teabe v&otilde;imaliku kasutamise eest.</em>&nbsp;</p> <p><b><i>Lisainfo:&nbsp;</i></b>keskuse projektijuht&nbsp;<b>Liina Rajaveer</b></p> <p><a href="mailto:liina.rajaveer@humanrights.ee">liina.rajaveer@humanrights.ee</a>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2793Selge sisuga leping, kindel tagatis2020-09-23<p><b>T&ouml;&ouml;leping v&otilde;i t&ouml;&ouml;v&otilde;tuleping? Milline kokkulepe vastastikku tehti? T&ouml;&ouml;v&otilde;tja arvas &uuml;ht, t&ouml;&ouml;andja teist. Vaidlus kulgeb ja kestab l&auml;bi mitmeastmelise pikaldase kohtutee.</b></p> <p>M&otilde;istlik oleks kohe alguses selgeks teha, missugused on erinevad t&ouml;&ouml;suhte vormid, lepingud, nende sisu ja sellega kaasuv. Kes ja kas maksab riigimaksud? Tuleb seda t&ouml;&ouml;v&otilde;tjal ise teha? V&otilde;i arvestatakse lepingutasult maha n&auml;iteks tulumaks vms.</p> <p>Tasub uurida, t&auml;psustada ja k&uuml;simusi esitada enne, kui leping esitada v&otilde;i alla kirjutada, et v&auml;ltida hilisemaid v&auml;&auml;ritim&otilde;istmisi, arusaamatusi, teadmatust ja v&otilde;imalikku kohtuteed.</p> <p>Ka esialgu m&otilde;neks kuuks vormistatud leping v&otilde;ib hea koost&ouml;&ouml; tulemusena pikeneda aastateks, kuigi esialgset kokkuleppe vormi pole muudetud, ja v&otilde;ib kujuneda olukord, mil t&ouml;&ouml; l&otilde;ppedes leiab t&ouml;&ouml; tegija, et teda on alt veetud. Nii juhtus Andresega, kelle pikaajaline ja keerukas t&ouml;&ouml;vaidlus on kulgenud l&auml;bi mitme kohtuastme ja j&auml;tkub siiani.</p> <p>Esmalt esitas mees 2017. aasta l&otilde;pus avalduse t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile, paludes t&ouml;&ouml;andjalt v&auml;lja m&otilde;ista t&ouml;&ouml;tasu ja puhkuseh&uuml;vitise. Kuna t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon menetluse l&otilde;petas, p&ouml;&ouml;rdus mees n&otilde;udega Harju Maakohtusse.</p> <p>Ta oli teinud oma t&ouml;&ouml;andjaga suulise t&ouml;&ouml;lepingu, asudes ametisse ehitusprojektide erit&ouml;&ouml;de projektijuhina. Kokku lepiti, et ta t&ouml;&ouml;tab t&auml;ist&ouml;&ouml;ajaga ja saab netosummana 1500 eurot kuus. M&otilde;ne aja m&ouml;&ouml;dudes &uuml;tles Andres ise t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les, kuna talle ei antud piisavas mahus t&ouml;&ouml;d, samuti maksti kokkulepitust v&auml;hem t&ouml;&ouml;tasu. Andres palus m&otilde;ista firmalt v&auml;lja novembrist maini saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu summas 7872,13 eurot.</p> <p><b>Neli korda v&auml;iksem t&ouml;&ouml;tasu?</b></p> <p>Ettev&otilde;tte esindaja leidis, et nad ei olnud Andresega t&ouml;&ouml;suhtes, vaid olid s&otilde;lminud t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu, mille alusel osutas mees teenust, otsides t&ouml;&ouml;andjale kliente, pakkudes sanitaartehnilisi ja ventilatsioonit&ouml;id, tellides vajalikke materjale ja korraldades t&ouml;&ouml;d objektidel. Selle eest maksti talle iga kuu netosummana 300 eurot. T&ouml;&ouml;v&otilde;tuleping tehti kolmeks kuuks, ent teenuse osutamine j&auml;tkus. Andres ei esitanud kordagi omapoolseid k&uuml;simusi v&otilde;i teinud ettepanekut t&ouml;&ouml;suhet muuta. Mehel oli vaba voli otsustada, millisel ajal, viisil v&otilde;i kohas ta t&ouml;&ouml;d teeb. Ta ei allunud otseselt kellegi juhtimisele ja kontrollile. Ettev&otilde;te t&auml;itis lepingut n&otilde;uetekohaselt, kuni Andres selle ise &uuml;les &uuml;tles, kohustades tagastama tema valdusesse antud firma vara.</p> <p>Harju Maakohus j&auml;ttis 10. aprilli 2019. aastal Andrese hagi rahuldamata. Kumbki osapool vaidles selle &uuml;le, kas nad olid teinud t&ouml;&ouml;lepingu v&otilde;i t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu. Kas ettev&otilde;te j&auml;ttis osa kokkulepitud tasust Andresele maksmata v&otilde;i ei.</p> <p>Ettev&otilde;te esitas kohtule t&otilde;enduse, et Andresega oli 2. aprillil 2012. aastal s&otilde;lmitud kirjalik t&ouml;&ouml;v&otilde;tuleping netotasuga 300 eurot kuus. Kuigi see tehti kolmeks kuuks, j&auml;tkus teenuse osutamine kuni juunini 2016, seejuures suurendati t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingus kokku lepitud netotasu algul 350 euroni ja hiljem 400 euroni kuus. Mehe v&auml;idetud 1500 eurost netotasu pole talle kunagi makstud. Seet&otilde;ttu ei peetud usutavaks Andrese v&auml;idet, et ta t&ouml;&ouml;tas mitu aastat kokkulepitust neli korda v&auml;iksema tasu eest. Lisaks vaieldi p&auml;rast t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu l&otilde;ppemist ettev&otilde;tte vara tagastamise &uuml;le.</p> <p><b>Vaidlustatud otsused</b></p> <p>T&otilde;endamist leidis, et pooled s&otilde;lmisid 2. aprillil 2012 v&otilde;la&otilde;igusliku t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu, sest ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml; iseloom eeldab t&ouml;&ouml; tegemise aja, viisi ja koha valikul iseseisvust, mitte t&ouml;&ouml;lepingule omast kindlaks m&auml;&auml;ratud t&ouml;&ouml;aega, t&ouml;&ouml; tegemise kohta ja allumist t&ouml;&ouml;andja otsesele juhtimisele ning kontrollile. Ilmne oli, et vaidlusalune leping polnud t&ouml;&ouml;leping.</p> <p>Andres palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse t&uuml;histada ja n&otilde;ue uuesti l&auml;bi vaadata.</p> <p>Tallinna Ringkonnakohus j&auml;ttis 3. detsembri 2019. aasta otsusega maakohtu otsuse muutmata, sest Andres ei esitanud kohtule t&ouml;&ouml;suhtele omaseid asjaolusid. 2. aprillil 2012 tehtud kirjaliku t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepinguga t&otilde;endati, et pooled olid t&ouml;&ouml;v&otilde;tusuhtes.</p> <p>Ettev&otilde;tte v&auml;itel t&ouml;&ouml;tas mees t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingule omaselt, vastupidist pole ta v&auml;itnud ega kohtule t&otilde;endanud. Ka ei t&otilde;endanud Andres oma v&auml;idet, et kokku lepiti t&ouml;&ouml;tasu netosummas 1500 eurot kuus. Nelja-aastase t&ouml;&ouml;tamise ajal talle sellist tasu kordagi ei makstud. Ebausutavaks ja t&otilde;endamatuks j&auml;i ka mehe selgitus, et ta ei n&otilde;udnudki t&ouml;&ouml;tasu p&otilde;hjendusel, et tal oli piisavalt raha ja firmal esines majandusraskusi.</p> <p>Andres<b> </b>palus ringkonnakohtu otsuse t&uuml;histada, saata uueks l&auml;bivaatamiseks ringkonnakohtule ja teha uus otsus. Ettev&otilde;tte vaidles Andrese kassatsioonkaebusele vastu, leides, et ringkonnakohtu otsus oli seaduslik ja p&otilde;hjendatud.</p> <p>Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuli t&uuml;histada materiaal&otilde;iguse normi eba&otilde;ige kohaldamise ja menetlus&otilde;iguse normi olulise rikkumise t&otilde;ttu. Vaidlus tuli saata uueks l&auml;bivaatamiseks ringkonnakohtule ja kassatsioonkaebus rahuldada.</p> <p><b>Kohtud eksisid?</b></p> <p>Andres oli esitanud ettev&otilde;tte vastu t&ouml;&ouml;tasun&otilde;ude ajavahemiku november 2014 kuni mai 2015 eest, leides, et pooled olid olnud 2. aprillist 2012 kuni 13. maini 2016 t&ouml;&ouml;suhtes. Ettev&otilde;tte esindaja vastuv&auml;ite kohaselt s&otilde;lmisid nad 2. aprillil 2012 t&auml;htajalise t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu, mille alusel j&auml;tkas Andres tegutsemist ka p&auml;rast kokku lepitud t&auml;htaja m&ouml;&ouml;dumist.</p> <p>Maakohus luges t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingule ja ettev&otilde;tte v&auml;idetele tuginedes t&otilde;endatuks, et pooled ei olnud t&ouml;&ouml;suhtes ja vaidlusalune leping polnud tuvastatult t&ouml;&ouml;leping.</p> <p>Ringkonnakohus leidis, et Andres ei esitanud asjaolusid, millest oleksid n&auml;htunud t&ouml;&ouml;suhtele omased tunnused ega t&ouml;&ouml;suhet t&otilde;endatud. T&ouml;&ouml;v&otilde;tulepinguga on t&otilde;endatud, et pooled ei olnud t&ouml;&ouml;suhtes. Kolleegium aga n&otilde;ustus Andresega, et kohtud eksisid t&otilde;endamiskoormuse jaotamisel ja j&auml;tsid otsuse olulises osas p&otilde;hjendamata. Kolleegium leidis, et juhul, kui lepingulise suhte olemust pole selle tunnuste alusel v&otilde;imalik &uuml;heselt m&auml;&auml;rata ja t&ouml;&ouml;andja ei t&otilde;enda, et pooled s&otilde;lmisid m&otilde;ne muu lepingu, tuleb see lugeda t&ouml;&ouml;lepinguks. Juhul, kui lepingul on nii t&ouml;&ouml;lepingu kui ka muu v&otilde;la&otilde;igusliku teenuse osutamise lepingu tunnused, tuleb eeldada t&ouml;&ouml;lepingut. T&ouml;&ouml;andjal on vastupidist v&auml;ites kohustus t&otilde;endada, et s&otilde;lmiti m&otilde;ne muu teenuse osutamise leping.</p> <p>Nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse kohaselt oli Andres viidanud t&ouml;&ouml;suhet iseloomustavatele asjaoludele ja esitanud t&otilde;endeid, n&auml;iteks pangakonto v&auml;ljav&otilde;tte, koondpalgateatise, Maksu- ja Tolliameti infos&uuml;steemi v&auml;ljav&otilde;tte ning ettev&otilde;tte seisukohad teistes menetlustes. Samas ei olnud kohtud Andrese v&auml;iteid ja t&otilde;endeid n&otilde;uetekohaselt hinnanud, samuti viidanud t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu j&auml;tkumist, alluvussuhte puudumist ja t&ouml;&ouml;taja olulist iseseisvust kinnitavatele t&otilde;enditele. Ainu&uuml;ksi sellest, et Andres ei vaidlustanud t&ouml;&ouml; j&auml;tkumist p&auml;rast kirjalikus t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingus kokkulepitud t&auml;htaega, ei saa j&auml;reldada t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu j&auml;tkumist.</p> <p>Andrese peamise seisukoha j&auml;rgi olid pooled s&otilde;lminud t&ouml;&ouml;lepingu. Kolleegiumi arvates ei ole v&auml;listatud, et isegi siis, kui pooled olid s&otilde;lminud t&auml;htajalise t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu, oli poolte vahel p&auml;rast selle t&auml;htaja m&ouml;&ouml;dumist t&ouml;&ouml;suhe. Kolleegiumi hinnangul on v&otilde;imalik asja uuesti lahendada ringkonnakohus.</p> <p><b>Kohtuvaidlus j&auml;tkub</b></p> <p>Kui ringkonnakohus leiab asja uuel l&auml;bivaatamisel, et poolte s&otilde;lmitud kirjalik t&ouml;&ouml;v&otilde;tuleping tuleb lugeda t&ouml;&ouml;lepinguks, mis j&auml;tkus ka p&auml;rast kokkulepitud t&auml;htp&auml;eva, v&otilde;i kui s&otilde;lmiti p&auml;rast t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu l&otilde;ppemist t&ouml;&ouml;leping, peab ringkonnakohus lahendama ka Andrese t&ouml;&ouml;tasun&otilde;ude.</p> <p>Juhul, kui t&ouml;&ouml;tajale lepingu j&auml;rgi makstava t&ouml;&ouml;tasu suurust ei ole kokku lepitud v&otilde;i kui kokkulepet ei suudeta t&otilde;endada, on t&ouml;&ouml;tasu suuruseks kollektiivlepingus etten&auml;htud v&otilde;i sarnase t&ouml;&ouml; eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Kuna t&ouml;&ouml;lepingu, sh t&ouml;&ouml;tasu kokkuleppe kirjalikult vormistamine on t&ouml;&ouml;andja kohustus, kannab kirjaliku t&ouml;&ouml;lepingu vormistamata j&auml;tmise tagaj&auml;rgede riski t&ouml;&ouml;andja. Seega juhul, kui t&ouml;&ouml;andja ei t&otilde;enda t&ouml;&ouml;tasu suurust, on selleks sarnase t&ouml;&ouml; eest sarnastel asjaoludel makstav tasu.</p> <p>Mil moel Andrese n&otilde;ue edasi kulgeb, selgub tema kaebuse uuel menetlemisel ringkonnakohtus. Ilmselge on, et kui vormistada t&ouml;&ouml;leping v&otilde;i t&ouml;&ouml;v&otilde;tuleping m&otilde;lemale poolele selgelt, arusaadavalt ja &uuml;heselt m&otilde;istetava sisuga, poleks p&otilde;hjust vaielda. Kui aga leping on ebam&auml;&auml;rane v&otilde;i selle sisu j&auml;&auml;b selgusetuks, tasub konsulteerida t&ouml;&ouml;&otilde;iguse juristiga.</p> <p><b>Uuri t&auml;psemalt</b>!</p> <p>Millised on k&auml;sunduslepingu, t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu ja t&ouml;&ouml;lepingu erinevused ja sarnasused? Tutvu T&ouml;&ouml;inspektsiooni bro&scaron;&uuml;&uuml;riga "<a href="https://www.ti.ee/sites/default/files/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Truekised/TI_eelista-toolepingut_A5_EST_web.pdf">Eelista t&ouml;&ouml;lepingut</a>"</p> <p>Loe ka T&ouml;&ouml;elu artiklit "<a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2789" target="_blank">Kas t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingut ikka tohib s&otilde;lmida?</a>"</p> <p><a href="https://www.youtube.com/watch?v=3wXUfL-Thj8&amp;list=PLTnFaGtwUwWQaGmPhuEmRcOX5JjWFeYAs&amp;index=2" target="_blank">Vaata lisaks l&uuml;hikesi teemavideosid T&ouml;&ouml;elu Youtube'i kanalist</a><span>.&nbsp;</span></p> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto:Pexels</b></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2790Soovid ennetada vaevusi, muuda elustiili2020-09-22<p><b>Olles harjunud istuva t&ouml;&ouml;ga, v&otilde;ib ajapikku kaduda ka liikumisvajadus. Ent elustiili peaks teadlikult muutma enne, kuni &uuml;hel hetkel on pea v&otilde;imatu end toolilt p&uuml;sti ajada. Parem liigutada end natuke, kui &uuml;ldse mitte.</b></p> <p>Peaks minema jalutama ja s&otilde;itma rattaga! Hakkama hommikuti v&otilde;imlema. Seesugused s&auml;hvatused v&otilde;ivad k&auml;ia l&auml;bi pea, kui p&otilde;lved kipuvad olema j&auml;igad nagu roostes kruustangid ja loogu vajunud selg hakkab meenutama lamandunud heinakaart. Sellegipoolest kipub hoogne algatus sageli j&auml;&auml;ma &uuml;ksnes m&otilde;tteks v&otilde;i m&otilde;nekordseks &uuml;rituseks, kui pole liikumisharjumust, vajalikku j&auml;rjepidevust ja enesedistsipliini.</p> <p><b>MT&Uuml; T&ouml;&ouml;f&uuml;sioteraapia</b> kontorit&ouml;&ouml;tajate istumisaja uuringust selgus, et 199 vastanuist 43% istus t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul 10&ndash;11 tundi. Seejuures<strong> 31% keskmiselt koguni 12&ndash;13 tundi</strong> ja 16% 8&ndash;9 tundi. Ilmselge on, et mida harjumuslikumaks istuv t&ouml;&ouml;- ja eluviis on muutunud, seda v&auml;hem on suutlikkust seda muuta. Siiski on inimesi, kes p&uuml;&uuml;avad teadlikult seesugust elustiili v&auml;ltida.</p> <p>Tartus tegutseva raamatupidamisteenust ja n&otilde;ustamist pakkuva firma <b>Trikato raamatupidaja Janika Kopli</b> t&ouml;&ouml;p&auml;ev m&ouml;&ouml;dub k&uuml;ll arvuti taga nagu paljudel teistel ja keset t&ouml;&ouml;p&auml;eva ta mingeid harjutusi ei tee, kuid seevastu treenib enamasti viiel p&auml;eval n&auml;dalas: k&auml;ib jooksmas, m&auml;ngib v&otilde;rkpalli, s&otilde;idab rattaga. Ka t&ouml;&ouml; ja kodu vahet pendeldab naine jalgrattaga, sest nii on tema arvates mugavam.</p> <p>Kui 25aastane Janika pole p&auml;rast &uuml;likooli l&otilde;ppu j&otilde;udnud veel kuigi kaua t&ouml;&ouml;tada, siis <b>Aabwelli t&otilde;lkeb&uuml;roo t&otilde;lkeprojektide juht Kersti Hansen </b>on istuvat laadi t&ouml;&ouml;d teinud enam kui paark&uuml;mmend aastat. Ta tunnistab, et kauasest istumisest annab esmalt m&auml;rku selg. &bdquo;S&auml;tin ennast siis veel kuidagi, aga mingil hetkel ajan end ikka arvuti tagant p&uuml;sti,&ldquo; s&otilde;nab ta, et keset t&ouml;&ouml;hoogu veidigi end liigutada. T&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul ehk pool tundi. M&otilde;ned korrad n&auml;dalas k&auml;ib ta koeraga jalutamas, samuti trennis. &bdquo;Teatud kehaosad on istuva t&ouml;&ouml; t&otilde;ttu siiski n&otilde;rgemaks j&auml;&auml;nud, eelk&otilde;ige kael... Sellest tekivad tihti peavalud.&ldquo; Kersti leiab, et kodukontoris t&ouml;&ouml;tajad liiguvad v&otilde;rreldes nendega, kes peavad kontorisse kohale minema, veelgi v&auml;hem. Kui just pole ekstra p&otilde;hjust uksest v&auml;lja astuda.</p> <h2><span style="font-family: PFSquareSansPro-Medium, Arial, Helvetica, sans-serif; font-size: 1.5em;">Inimene pole loodud istuma</span></h2> <p><b>Mis juhtub ja mida ette v&otilde;tta, et istuvast t&ouml;&ouml;st tingitud terviseprobleeme v&auml;ltida?</b></p> <p><b>Kommenteerib ja soovitusi jagab Aleksei Pint&scaron;uk, Profysio Manuaalne F&uuml;sioteraapia O&Uuml; f&uuml;sioterapeut.</b></p> <p>&bdquo;Pole vahet, mis asendis istud. Olles selles liiga kaua j&auml;rjest, tekivad kehas teatud komplikatoorsed muutused v&otilde;i &uuml;lekoormustraumad. Kui hoiadki istudes v&auml;ga head r&uuml;hti, siis koormus liigestele, kapslitele, lihastele ja sidemetele on k&uuml;ll optimeeritud, ent me ei ole loodud istuma.</p> <p>Koroonaviirusega lisandus stress, mis tihti kajastub lihaspingetes, samuti hakkab h&auml;iruma s&uuml;mpaatiline n&auml;rvis&uuml;steem. Kehasse paiskuvad teatud hormoonid, mist&otilde;ttu muutub hingamis- ja liikumismuster. Inimesed t&otilde;mbavad &otilde;lad sisse ja katsuvad end kuidagi &bdquo;&auml;ra peita&ldquo;.</p> <p>Koroona t&otilde;ttu muutus ka igap&auml;evarutiin. Kui muidu s&otilde;ideti t&ouml;&ouml;le, k&otilde;nniti teatud vahemaa ja m&otilde;eldi sel ajal natuke oma m&otilde;tteid, siis seda enam paljudel polnud, pidi kodus t&ouml;&ouml;tama. Mina soovitan neil hommikul enne t&ouml;&ouml;le hakkamist k&otilde;ndida v&auml;ljas 15 minutit. See aitab p&auml;ris palju stressiga toime tulla, lisaks v&otilde;imaldab olla produktiivsem.</p> <p><b>H&auml;sti oluline on kodune t&ouml;&ouml;keskkond.</b></p> <p>Milline see on? Kui h&auml;sti valgustatud? Loomulikku v&otilde;i tehisvalgust peaks olema v&auml;hemalt 550 LUXi. Alavalgustatus v&auml;sitab p&auml;ris palju.</p> <p>Milline on &uuml;mbritsev m&uuml;ra? Kui v&auml;ikesed lapsed jooksevad ringi, siis on kodus t&ouml;&ouml;d teha &uuml;sna v&otilde;imatu. Ehk saab peres t&ouml;&ouml;tada sel juhul vahetustega, kui t&ouml;&ouml; v&otilde;imaldab?</p> <p>Paljud unustavad s&uuml;&uuml;a ja juua vett. Seegi on tingitud teatud rutiinist. Tehes t&ouml;&ouml;l puhkepausi, siis l&auml;hed jooma kohvi v&otilde;i suhtlema kolleegidega. Vahetad (t&ouml;&ouml;alast) infot, arutled millegi &uuml;le, maandad seel&auml;bi oma stressi. Kodus t&ouml;&ouml;tades seda ju ei ole.</p> <p>M&otilde;ni t&ouml;&ouml;tab korraga liiga palju, kuid tunnis v&otilde;iks teha v&auml;hemalt &uuml;he pausi, iga 50 v&otilde;i 55 minuti j&auml;rel. V&otilde;i v&otilde;tta kaks l&uuml;hikest puhkepausi, et lasta silmadel puhata ja samal ajal end m&otilde;ni minut liigutada.</p> <p><b>Arvutiga t&ouml;&ouml;taades pole ideaalset asendit.</b></p> <p>Pigem tuleks asendeid vahetada. Kasutada teraapiapalli, millel istudes saab end veidi liigutada. Hankida oma toolile istumise alla tasakaalupall. V&otilde;ib t&otilde;usta korraks p&uuml;sti ja teha t&ouml;&ouml;d ka seistes. Liikudes pidevalt ja kontrollitult &uuml;hest asendist teise on t&ouml;&ouml;asenditest tingitud &uuml;lekoormus oluliselt v&auml;iksem.</p> <p><b>Teatud mustrid viitavad teatud probleemidele.</b></p> <p>N&auml;iteks alaseljah&auml;dade v&auml;ltimiseks peab olema istudes puusade ja p&otilde;lvede nurk 90 kraadi ning m&otilde;lemad jalatallad toetuma maha. Tihtipeale on toolid liiga k&otilde;rged v&otilde;i laua suhtes madalal. Siis tuleks jalgade alla panna k&otilde;rgendus, niisamuti tuharate alla. Ei tohi istuda jalad risti v&otilde;i &uuml;ks jalg tagumiku all. Selliselt istudes toimuvad muutused kuni kaelani v&auml;lja. Seljaprobleemidele lisanduvad tulevikus kaelaprobleemid. K&otilde;ik lihased, mis l&uuml;lisamba liikuvust koordineerivad, ajapikku atrofeeruvad. Seet&otilde;ttu tuleks seljaprobleemide v&auml;ltimiseks j&auml;lgida, et jalatallad oleksid maas ja keharaskus jaotunud l&uuml;lisambale v&otilde;rdselt. Istudes n&auml;iteks asendis ― k&uuml;&uuml;narnukk laual ja toetud k&auml;ele, siis tekitab seegi asend edaspidi palju probleeme. Kaela-&otilde;lav&ouml;&ouml;tme tervist m&otilde;jutab kaela ja pea asend.</p> <p><b>Oluline on tekitada uus ja &otilde;ige rutiin.</b></p> <p>Jalutada looduses, k&auml;ia RMK matkaradadel. Kasutada vaba&otilde;hu treeningsaale iga p&auml;ev kasv&otilde;i 20 minutit. Kas liigutada end natuke v&otilde;i &uuml;ldse mitte? Juba 20 k&uuml;kki annavad iga&uuml;hele v&auml;ga palju juurde. Kui rutiin on muutunud, siis on v&auml;ga lihtne uut harjumust juurde tekitada, ehkki see n&otilde;uab p&auml;ris palju vaimset pingutust. Seet&otilde;ttu on oluline teha muutusi &uuml;lem&auml;&auml;ra pingutamata. Las elutempo j&auml;&auml;b samaks, kuid liigutage ennast. Pigem natuke, kui &uuml;ldse mitte.&ldquo;</p> <h2>21. sajandi vaevus - nutikael</h2> <p><b>Kuidas tekib nutikael?</b></p> <p>Pea kaalub 5-7 kilo, mis on &uuml;priski suur raskus. Pea ettepoole liikudes muutuvad pea k&otilde;ik lihased v&auml;ga j&auml;igaks, tagantlihased seevastu v&auml;ga n&otilde;rgaks. Sestap m&otilde;jutab pea ettepoole liigutamine kogu kaela lihaskonda. L&uuml;lisammas ei saa v&otilde;rdselt koormust, teatud l&uuml;lid on liialt koormatud ja muutuvad ajapikku ebastabiilseks. Muutused tekivad aastate jooksul. Teiseneb ka hingamismuster.</p> <p>Kui pea on ettepoole, teevad kaela esimesed lihased liigselt t&ouml;&ouml;d. Vale asendi t&otilde;ttu t&otilde;stetakse hingates natuke &otilde;lgu ja tasapisi vajutakse k&uuml;&uuml;ru. Iga sentimeeter pea liikumist ettepoole suurendab raskust kaelale v&auml;hemalt viie kilo v&otilde;rra. Istudes sirge kaelaga, ei koorma gravitatsioon liigselt kaela ega l&uuml;lisammast. Nutikael t&auml;hendabki, et kael on ettepoole kaldu enam kui kolm sentimeetrit ehk keskmiselt kannab kael 15 liigset kilo.</p> <p><b>Kuidas nutikaela v&auml;ltida?</b></p> <p>Peaks j&auml;lgima, et pea poleks liialt ettepoole. &Otilde;lad p&uuml;siksid neutraalasendis &ndash; tuleks teha nn kindralirinda &ndash; rinnakut l&uuml;kata &uuml;les, samas peavad &otilde;lad vajuma neutraalasendisse, olema pingevabad.</p> <p>K&uuml;&uuml;narnukid peaksid olema toestatud ja vastu keha. &Otilde;lad v&otilde;i &uuml;ks &otilde;lg ei tohiks olla &uuml;leval. K&uuml;&uuml;narliigese nurk peab olema 90 v&otilde;i 110 kraadi. Hiir asuma v&otilde;imalikult klaviatuuri l&auml;hedal, et k&uuml;&uuml;narliigese nurk ei muutuks. Liigutad ainult rannet.</p> <p>Kodus t&ouml;&ouml;tavad paljud s&uuml;learvutitega, kuid nende ekraan on madalal, kui puudub k&otilde;rgendus ja <i>bluetooth</i>. Sestap peab j&auml;lgima, et ei liigutaks pead ettepoole, vaid l&uuml;kkaks l&otilde;uga vastu rinnakut.</p> <p>S&uuml;learvuti k&otilde;rgenduseks v&otilde;iks kasutada kasv&otilde;i paari raamatut. Arvutiekraani &uuml;lemine &auml;&auml;r peaks olema silmajoonega samal joonel, siis on kael k&otilde;ige optimaalsemas asendis.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/nutikael_jpg.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-nutikael_jpg.jpg" /></a>&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/TI brozhyyrid/nutikael A4.pdf" title="nutikael A4.pdf (2.8 MiB)" target="_blank">Laadi alla T&ouml;&ouml;inspektsiooni nutikaela plakat (PDF).</a></p> <h2>Iga neljas t&ouml;&ouml;tab istudes<b style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif; font-size: 10px;">&nbsp;</b></h2> <p><b>Eurostati andmetel: </b>EL-is t&ouml;&ouml;tavatest inimestest ligi neli k&uuml;mnest (39%) tegi 2017. aastal t&ouml;&ouml;d istudes (kontorit&ouml;&ouml;tajad, autojuhid jt). 30% oli t&ouml;&ouml; m&otilde;&otilde;duka f&uuml;&uuml;silise koormusega. &Uuml;ks viiest t&ouml;&ouml;tajast (20%) t&ouml;&ouml;tas valdavalt p&uuml;stijalu, n&auml;iteks &otilde;petajad, poem&uuml;&uuml;jad jt. &Uuml;lej&auml;&auml;nud olid seotud sektoritega, mis n&otilde;uab rasket f&uuml;&uuml;silist t&ouml;&ouml;d (ehitus, laadimine jms).</p> <p>Enamik Hollandi (55%), Saksamaa (54%) ja Luksemburgi (52%) t&ouml;&ouml;tajatest t&ouml;&ouml;tas enamasti istudes. Ligikaudu poolte Leedu (50%) ja Kreeka (46%) t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml; h&otilde;lmas m&otilde;&otilde;dukat f&uuml;&uuml;silist pingutust. K&otilde;ige rohkem f&uuml;&uuml;silist pingutust eeldavatel t&ouml;&ouml;kohtadel oldi ametis Kreekas (22%) ja Poolas (16%).</p> <p>Eestis tegi 41% t&ouml;&ouml;tajatest t&ouml;&ouml;d istudes, 7,6% seistes. 40% t&ouml;&ouml; oli m&otilde;&otilde;duka f&uuml;&uuml;silise koormusega ja 11,5% f&uuml;&uuml;siliselt raske.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/21kontoritoo.JPG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-21kontoritoo.JPG" /></a></p> <p><b><span>Tekst: Tiina Lang<br /></span></b><b>Foto: Pexels</b></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2789Kas töövõtulepingut ikka tohib sõlmida? 2020-09-21<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Leidsin &uuml;he ettev&otilde;tte, kellele ma hakkaksin tellimuse peale m&uuml;tse, salle jms tegema. Olen seda varemgi teinud, kuid alati oleme s&otilde;lminud t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu, sest t&ouml;&ouml;lepinguline t&ouml;&ouml;koht on mul juba olemas. T&ouml;&ouml;andja v&auml;itis, et T&ouml;&ouml;inspektsioon on v&otilde;la&otilde;iguslike lepingute s&otilde;lmimise &auml;ra keelanud ja tuleb s&otilde;lmida t&ouml;&ouml;leping. Kas t&otilde;esti ei tohi enam &uuml;ldse v&otilde;la&otilde;iguslikke lepinguid s&otilde;lmida? Kuna kudumine on hobi, siis on see hea viis lisaraha teenida.</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist</i></b><i>: </i>T&ouml;&ouml;inspektsioon ei ole v&otilde;la&otilde;iguslike lepingute (nt <strong>k&auml;sunduslepingu</strong> v&otilde;i <strong>t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu</strong>) s&otilde;lmimist &auml;ra keelanud. R&otilde;hutame alati, et enne lepingu s&otilde;lmimist peavad pooled hindama, kas tegemist on t&ouml;&ouml;lepingulise suhtega v&otilde;i vastab t&ouml;&ouml; pigem v&otilde;la&otilde;igusliku teenuse osutamise lepingu tunnustele.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon n&auml;eb probleemi mitte selles, et k&auml;sundi- ja t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepinguid Eestis s&otilde;lmitakse, vaid selles, et neid s&otilde;lmitakse teadlikult t&ouml;&ouml;suhete varjamiseks ja/v&otilde;i kaasnevate kulude optimeerimiseks, t&ouml;&ouml;taja arvelt. Seel&auml;bi saavad t&ouml;&ouml;lepingule muid teenuse osutamise lepinguid eelistavad ettev&otilde;tted ebav&otilde;rdse konkurentsieelise ning t&ouml;&ouml;tegijale ei ole tagatud talle t&ouml;&ouml;suhetes etten&auml;htud sotsiaalne kaitse, mis ilmnes v&auml;ga teravalt ka COVID-19 t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitiste maksmisel (k&auml;sundisaajad seda ei saanud).&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;leping on seaduse j&auml;rgi sisuliselt v&otilde;la&otilde;igusliku k&auml;sunduslepingu alaliik, mida reguleerib t&ouml;&ouml;lepingu seadus. Seaduse kohaselt eeldatakse t&ouml;&ouml;lepingulist suhet, kui t&ouml;&ouml;tegija allub kellegi juhtimisele ja kontrollile (pole oma tegevuses iseseisev ega s&otilde;ltumatu) ning mille puhul v&otilde;ib eeldada, et t&ouml;&ouml;tegemise eest makstakse tasu.&nbsp;</p> <p>Riigikohus on korduvalt r&otilde;hutanud, et teistest lepingutest eristavad t&ouml;&ouml;lepingut j&auml;rgmised tunnused:</p> <ul> <li>t&ouml;&ouml;taja allub t&ouml;&ouml;d tehes t&ouml;&ouml;andja juhtimisele ja kontrollile, st t&ouml;&ouml;andja m&auml;&auml;rab t&ouml;&ouml; tegemise koha, aja ja viisi;</li> <li>t&ouml;&ouml;andja maksab t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml; eest perioodilist tasu;</li> <li>t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja seovad end t&ouml;&ouml;lepinguga ning tekib ootus t&ouml;&ouml; olemasoluks pikemaks ajaks;</li> <li>t&ouml;&ouml;d tehakse &uuml;ldjuhul isiklikult;</li> <li>t&ouml;&ouml; tegemiseks kasutab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;vahendeid, materjale ja seadmeid;</li> <li>t&ouml;&ouml;taja osaleb t&ouml;&ouml;andja ettev&otilde;tte tegevuses (t&ouml;&ouml;tamine t&ouml;&ouml;andja ruumides, t&ouml;&ouml;korralduslike reeglite j&auml;rgimine, &uuml;his&uuml;ritused kolleegidega jms);</li> <li>t&ouml;&ouml;andja kohustub tagama t&ouml;&ouml;tajale seaduses ette n&auml;htud h&uuml;ved (n&auml;iteks puhkus, puhkeaeg, t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hemalt t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra ulatuses);</li> <li>t&ouml;&ouml;taja jaoks on ettev&otilde;tlusrisk maandatud n&auml;iteks suhte l&otilde;ppemisest ette teatamise t&auml;htajaga ja m&otilde;nel juhul ka suhte l&otilde;ppemisega kaasneva h&uuml;vitisega;</li> <li>lepingust tulenevad kohustused, mis piiravad v&otilde;i kohustavad lepingu &uuml;hte poolt ka v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;suhet (n&auml;iteks konkurentsipiirang, saladuse hoidmise kohustus).&nbsp;</li> </ul> <p>V&otilde;la&otilde;igusseadusega reguleeritud k&auml;sunduslepinguga v&otilde;i t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepinguga on aga tegemist juhul, kui teenuse osutaja - k&auml;sundisaaja v&otilde;i t&ouml;&ouml;v&otilde;tja on oma eriala spetsialist, kes peab lepingu t&auml;itma oma erialastele teadmistele v&otilde;i v&otilde;imetele tuginedes. Ehk k&auml;sundiandjat v&otilde;i t&ouml;&ouml;v&otilde;tjat ei &otilde;petata, koolitata, juhendata, vaid ta t&auml;idab &uuml;lesandeid oma oskuste ja teadmistega. T&ouml;&ouml;lepingu alusel t&ouml;&ouml;tavat inimest peab aga t&ouml;&ouml;andja juhendama, kuidas t&ouml;&ouml;d teha ning milliste t&ouml;&ouml;v&otilde;tetega, et see t&ouml;&ouml;tegemine olek ohutu ning t&ouml;&ouml;andja poolt oodatav eesm&auml;rk oleks kindlasti saavutatud.&nbsp;</p> <p>Teie poolt kirjeldatud olukorras, kui teise lepingupoole tegevuseks on k&auml;sit&ouml;&ouml; tootmine, v&otilde;ib s&otilde;lmida nii t&ouml;&ouml;lepingu kui v&otilde;la&otilde;igusliku lepingu, nt t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu. T&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimine tuleb k&otilde;ne alla olukorras, kus t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab t&ouml;&ouml;andja ruumides, t&ouml;&ouml;andja vahenditega, allub t&ouml;&ouml;andja korraldustele, sh t&ouml;&ouml;korraldusreeglitele, t&ouml;&ouml;andja on m&auml;&auml;ranud t&ouml;&ouml;aja ja saab perioodilist (nt igal n&auml;dalal v&otilde;i korra kuus) t&ouml;&ouml; eest tasu. T&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu s&otilde;lmimine tuleb k&otilde;ne alla olukorras, kus isik osutab teenust, n&auml;iteks valmistab k&auml;sit&ouml;&ouml; esemeid kindlaks kuup&auml;evaks oma ruumides ja oma vahenditega. Samuti on kokku lepitud t&ouml;&ouml; kriteeriumites ehk eelk&otilde;ige oodatavas tulemuses, mitte t&ouml;&ouml;tegemise protsessis.&nbsp; &nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon v&otilde;ib j&auml;relevalve menetluse k&auml;igus poolte vahel s&otilde;lmitud lepingu olemuse tegelikest asjaoludest l&auml;htudes &uuml;mber hinnata ja tuvastada t&ouml;&ouml;suhte ning n&otilde;uda, et t&ouml;&ouml;andja teavitaks t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;lepingu tingimustest t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 5 l&otilde;ike 1 kohaselt.&nbsp;</p> <p><a href="https://www.youtube.com/watch?v=3wXUfL-Thj8&amp;list=PLTnFaGtwUwWQaGmPhuEmRcOX5JjWFeYAs&amp;index=2" target="_blank">Vaata lisaks l&uuml;hikesi teemavideosid T&ouml;&ouml;elu Youtube'i kanalist</a>.</p> <p>Foto: Pixabay.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2788Vähirisk - kas oskame teadlikumalt ennetada?2020-09-18<p><b>V&auml;hidiagnoos, mis on laialt levinud, justkui oleks tegu viirushaigusega, riivab pea iga perekonda. Ent ajendab &uuml;ha enam otsima ja leidma seoseid argise t&ouml;&ouml; ja elustiiliga.</b>&nbsp;</p> <p>59aastaselt avastati <b>Virvel</b> &uuml;hes neerus pahaloomuline kasvaja. K&uuml;mme aastat hiljem p&auml;rast piinavaid seljavalusid selgus, et kasvaja on teises neerus ja metastaasid nii ristluudes kui kopsus. Aastaid oli ta v&auml;ikelinna elanikuna t&ouml;&ouml;tanud eksperimentaaltsehhis, valmistades l&auml;bi matriitside mitmesuguseid v&auml;rvilisi embleeme, v&auml;rvides suveniire ja liimides kokku v&auml;ikesi kaste. Toonane &uuml;mbrus oli nagu n&otilde;ukaajal ikka ― ei mingeid t&otilde;mbekappe ega isikukaitsevahendeid, isegi mitte &uuml;hekordseid kindaid! Tervistkahjustavate nitrov&auml;rvide, -lakkide ja &ndash;lahustitega t&ouml;&ouml;tamise h&uuml;vituseks jagati iga p&auml;ev liiter piima v&otilde;i keefiri.</p> <p>Virve ise terviseriskidele ega t&ouml;&ouml;tingimustele ei keskendunud, t&auml;htsam oli plaanimajandus ja t&uuml;kit&ouml;&ouml;ga seotud teenimisv&otilde;imalus. Kui &uuml;hel naisel nende v&auml;ikesest kollektiivist diagnoositi 50aastaselt rinnav&auml;hk ja ta &uuml;sna pea suri, ka siis ei m&otilde;eldud, et &auml;kki v&otilde;isid tema haigust soodustada ohtlikud kemikaalid?</p> <p>T&auml;na kahtlustab Virve, et aastatepikkune t&ouml;&ouml;, mida juba siis tervistkahjustavaks peeti, v&otilde;is tallegi saatuslikuks saada.</p> <p>Igal aastal diagnoositakse Euroopa Liidu riikides ligi 120 000 uut v&auml;hijuhtu, mille p&otilde;hjustajateks peetakse t&ouml;&ouml;l kasutatavaid kantserogeenseid, kuid ka mutageenseid ja reprotoksilisi aineid. 2018. aastal ETUI avaldatud raamatu &bdquo;V&auml;hk ja t&ouml;&ouml;&ldquo; andmetel on 8% v&auml;hi tekkest seotud otseselt t&ouml;&ouml;ga, seejuures on v&auml;hki haigestunud 12% mehi ja 7% naisi. Neist numbreist l&auml;htudes leitakse, et pole v&otilde;imalik eirata t&ouml;&ouml;keskkonna keemilisi, bioloogilisi ega f&uuml;&uuml;sikalisi m&otilde;jureid. Samuti vajavad enam t&auml;helepanu pikad t&ouml;&ouml;p&auml;evad ja &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml;, mida seostatakse eelk&otilde;ige rinnav&auml;hi tekkeriskiga. Vahetustega t&ouml;&ouml;, mis ei arvesta inimese bioloogilist kella, samuti k&otilde;ik istuva loomuga ametid ja t&ouml;&ouml;d, soodustavad v&auml;hi teket.</p> <p>Eelmisel aastal avaldatud andmetel kulutatakse Euroopa Liidus t&ouml;&ouml;st tingitud v&auml;hiravide kuludeks aastas 270-610 miljardit eurot. Kantserogeenidest p&otilde;hjustatud v&auml;hk t&ouml;&ouml;stussektoris n&otilde;uab igal aastal enam kui 100 000 inimese elu.&nbsp;</p> <h2>Kahetine hoiak</h2> <p>Enam kui paark&uuml;mmend aastat juuksurina t&ouml;&ouml;tanud <b>Mari Luukas</b>, kes iseendale t&ouml;&ouml;andjana on keskendunud ka meikimisteenusele, &uuml;tleb, et ta juuksurit&ouml;&ouml; ja v&auml;hiriski v&otilde;imalikkuse &uuml;le ei imesta. &bdquo;Tean, et juuksurit&ouml;&ouml; on &uuml;ks tervist kahjustavaim kemikaalide t&otilde;ttu, mis v&otilde;ivad v&auml;hki tekitada.&ldquo; Erinevaid kemikaale hingatakse sisse ja need j&otilde;uavad k&auml;te kaudu organismi. &bdquo;Minu jaoks on ohum&auml;rgiks see, et uue keemia puhul ei tee me enam loomkatseid, vaid inimkaitseid. Me ei tea, kuidas t&auml;nap&auml;evane keemia meie tervisele m&otilde;jub enne, kui terve p&otilde;lvkond on m&ouml;&ouml;das,&ldquo; arutleb Mari, pidades tervisele v&auml;ga kahjulikuks allergeene. &bdquo;V&auml;ga paljud juuksurid j&auml;tavad oma t&ouml;&ouml;, sest ei saa seda enam teha &ndash; tekib probleeme k&auml;tel v&otilde;i hingamisteedega. Oled keemia sees, mis &otilde;hus lendleb &ndash; lakid, juustev&auml;rvid jms, mida kliendile p&auml;he paned. Juuksuri kasutatav pritsitav keemia sarnaneb tervist ohustava olmekeemiaga.&ldquo;</p> <p>Kliendile ei ole k&uuml;ll juustekeemia kasutamine ohtlik, aga juuksurile m&otilde;jub pigem ainete kontsentratsioon, millega tuleb p&auml;evad l&auml;bi tegeleda. &bdquo;V&auml;rvi kinnasteta p&auml;he ei panda ega ka teha ei tohi, aga juukseid pestakse paljak&auml;si. &Scaron;ampoonides on parabeenid, mis imenduvad l&auml;bi naha organismi. Ainult &ouml;kovahendeid kasutades oleks mu teenuse hind nii kallis, et kliendid enam minu juurde ei tuleks. Mineraalset meigikosmeetikat saan ma pakkuda, aga juuksurit&ouml;&ouml;ks vajalikke vahendeid mitte.&ldquo;</p> <p>Mari toob n&auml;ite, et ka ammoniaagivabadest juuksev&auml;rvidest, mis tunduvad ohutumad, ent ei pruugi seda olla. &bdquo;Ammoniaagi asendus pidi olema ohtlikum kui ammoniaak ise, kuulsin ma &uuml;hel koolitusel osaledes,&ldquo; s&otilde;nab Mari.</p> <p>Ettev&otilde;tja<b> Indrek Reitsak, </b>kelle firmas<b> </b>Enima Trade O&Uuml; tegeletakse mitmesuguse m&ouml;&ouml;bli tootmisega, ei arva, et m&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stuse t&ouml;&ouml;tajaid ohustab k&otilde;rgendatud v&auml;hki haigestumise risk. Kui, siis v&otilde;ib see m&otilde;jutada m&ouml;&ouml;bli k&auml;siviimistlejaid, aga liinidel kasutatakse korralikke &auml;rat&otilde;mbeid ja sealt kemikaalid inimeseni ei levi.</p> <p>&bdquo;T&auml;na kasutatakse liinidel palju ka vesialusel lakke, mis on v&auml;idetavalt ohutumad. K&otilde;ige ohtlikumad on igasugu lahustid, eelk&otilde;ige nitrobaasil lahustid, kuigi nitro asemele on tulnud v&auml;he tervislikumad pol&uuml;retaanid,&ldquo; selgitab ta, n&otilde;ustudes, et vahendid v&otilde;ivad tervist kahjustada v&otilde;i ohustada. &bdquo;Nii on see iga asjaga. M&ouml;&ouml;bliviimistleja t&ouml;&ouml;st tulenevat &uuml;hest seost v&auml;hiriskiga pole ma kuulnud ega pole ka ilmnenud, et mituk&uuml;mmend aastat kahjuliku laki ja lahustiga t&ouml;&ouml;d teinud inimene on just nende vahendite t&otilde;ttu saanud mingi terviseh&auml;da. Esineda v&otilde;ib erinevate m&otilde;jurite koostoime, sest viimistlejad on tihti k&otilde;vad suitsumehed ja tubakas annab nende tervisele t&otilde;sise hoobi.&ldquo;</p> <p>Indrek leiab, et kindlasti on erandeid, aga sellegipoolest ei n&otilde;ustuks ta haiguse avalduses t&ouml;&ouml;st v&otilde;i t&ouml;&ouml;keskkonnast tingitud p&otilde;hjustega. &bdquo;Pigem inimeste enda riskik&auml;itumisega nagu alkohol, suitsetamine jms.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Eesti Tervisestatistika ja Terviseuuringute andmebaasi j&auml;rgi (vt tabel):</b></p> <p>avastati t&auml;iskasvanud Eesti meeste ja naiste seas 2013. aastal 8504 esmast v&auml;hijuhtu, mille arv j&auml;rgneva kolme aasta jooksul pidevalt t&otilde;usis. 2016. aastal sai v&auml;hidiagnoosi 8881 inimest, aasta hiljem oli haigestunuid veidi v&auml;hem&ndash; 8779.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/47vahkEestistabel1.PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-47vahkEestistabel1.PNG" /></a></p> <h2>Teadmiseks:</h2> <p><b>Mis on mis? Ohuallikad.</b><b>&nbsp;</b></p> <ul> <li>KANTSEROGEENID ehk v&auml;hitekitajad on ained, &uuml;hendid, valmistised v&otilde;i keskkonnatingimused, mis sissehingamisel, allaneelamisel v&otilde;i l&auml;bi naha imendumisel v&otilde;ivad p&otilde;hjustada pahaloomuliste kasvajate teket v&otilde;i suurendada nende esinemissagedust. Nendeks on n&auml;iteks diisli heitgaasid, &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml;, plii (seatina) ja pliid sisaldavad keemilised &uuml;hendid, keevitusaurud ja -gaasid, tulekindlad keraamilised kiud, formaldeh&uuml;&uuml;d ehk metanaal, kloroform. Loetelu on v&auml;ga pikk, kuid need on Ameerika V&auml;hi&uuml;hingu reastuses &uuml;hed ohtlikematest.<br /><br /></li> <li>MUTAGEENID on mutatsioone esilekutsuvad tegurid. Kuna paljud mutatsioonid p&otilde;hjustavad v&auml;hki, siis nimetatakse mutageene sageli kantserogeenideks. Mutageenid v&otilde;ivad olla f&uuml;&uuml;sikalised (radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus), keemilised (ravimid, kemikaalid), bioloogilised (viirused, bakterid, orgaanilised ained).<br /><br /></li> <li>REPRODUKTIIVTOKSILISED on ained, mis sissehingamisel, allaneelamisel v&otilde;i l&auml;bi naha imendumisel v&otilde;ivad esile kutsuda mittep&auml;rilikke kaasas&uuml;ndinud v&auml;&auml;rarenguid v&otilde;i suurendada nende esinemissagedust v&otilde;i p&otilde;hjustada sigivush&auml;ireid (loote kahjustamine) ja/v&otilde;i naise v&otilde;i mehe sigivusfunktsioone v&otilde;i v&otilde;imet. Nendeks on orgaanilised lahustid, plii, elavh&otilde;be, kaadmium, pestitsiidid, kasvajatevastased ained.<br /><br /></li> </ul> <p><b>Eurostati andmeil:<br /></b>suri 2016. aastal Euroopa Liidus v&auml;hki 1,3 miljonit inimest, mis moodustas veidi enam kui neljandiku (26%) k&otilde;ikidest surmadest. K&otilde;ige k&otilde;rgem oli v&auml;hisurmade arv Ungaris ja Horvaatias &ndash; 330 iga 100 000 elaniku kohta.</p> <p>Iga viies Euroopa Liidu kodanik suri kopsuv&auml;hki (19,9%)</p> <p>&nbsp;</p> <p><b>Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel:<br /></b>Igal aastal avastatakse Euroopa riikides enam kui 3,7 miljonit v&auml;hi esmajuhtu, millest 1,9 miljonit l&otilde;peb surmaga. Sellest 60% v&otilde;ib olla tingitud ebatervislikust elustiilist &ndash; suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, v&auml;hene liikumine jms. Enam kui 40% v&auml;hijuhtudest oleks v&otilde;imalik ennetada. K&otilde;ige enam esineb kopsu-, rinna-, mao-, maksa- ja k&auml;&auml;rsoole v&auml;hki.</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Pexels</p> <p><strong>Vaata ka l&uuml;hifilmi "T&ouml;&ouml;ga seotud v&auml;hk"<br /></strong></p> <p><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="315" src="https://www.youtube.com/embed/7mi8xAv2IbA" title="" width="480"></iframe></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2786Töökohad COVID-19 kriisi ajal OiRA abiga ohutumaks: Prantsusmaa eeskuju2020-09-17<p>Kuidas saame aidata v&auml;ikeettev&otilde;tetel tagada t&ouml;&ouml;tajate ohutust, eriti praegu, COVID-19 p&otilde;hjustatud enneolematu tervisekriisi kontekstis? Prantsusmaa rakendas hiljuti nutika lahenduse toetuskava kaudu.</p> <p><span>Alla 50&nbsp;t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;tteid julgustati investeerima ennetusmeetmetesse, sealhulgas COVID-19 vastu, ning mais h&uuml;vitati kuni 50% kuludest&nbsp;</span><a href="https://www.ameli.fr/entreprise" target="_blank">tervisekindlustusameti (CNAM)<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a><span>toetustena. Kandideerimise eeltingimus oli t&ouml;&ouml;koha riskihindamise l&auml;biviimine soovitatavalt&nbsp;</span><a href="https://oiraproject.eu/en/" target="_blank">interaktiivse riskihindamise veebivahendi (OiRA)<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a><span>abil.</span><br /><span>N&uuml;&uuml;dseks on Prantsusmaal tehtud OiRA vahendiga &uuml;le&nbsp;7000&nbsp;t&ouml;&ouml;koha riskihindamise, n&auml;iteks maanteetranspordi, hotellide ja restoranide ning jaekaupluste sektoris.</span><br /><span>Septembris k&auml;ivitatakse veel &uuml;ks toetuskava:&nbsp;</span><a href="http://en.inrs.fr/inrs/about-us.html" target="_blank">Prantsusmaa riiklik t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste ja kutsehaiguste ennetamise uuringu- ja ohutusinstituut (INRS)<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a><span>&nbsp;t&ouml;&ouml;tab v&auml;lja uusi, peatselt avaldatavaid vahendeid, sealhulgas kontorit&ouml;&ouml;tajate (sh kaugt&ouml;&ouml;tajate), liha- ja kalakaupluste, pagarit&ouml;&ouml;kodade ja mitme muu valdkonna jaoks.</span><br /><span>Prantsusmaa eeskuju v&otilde;ib innustada teisigi OiRA kogukonna liikmeid seda edukat kampaaniat j&auml;rgima.</span><br /><span>Tutvu&nbsp;</span><a href="https://oiraproject.eu/en/oira-tools?text=&amp;field_country%5B17%5D=17&amp;sort=date" target="_blank">Prantsusmaal&nbsp;</a><span>&nbsp;kasutatava 9 OiRA vahendi&nbsp;ja mitme muu lahendusega&nbsp;</span><a href="https://oiraproject.eu/en/oira-tools" target="_blank">teistes riikides.<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;</p> <p>Allikas ja foto: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/risk-assessment-oira-during-covid-19-success-story-france?pk_campaign=oshmail_2020_09" target="_blank">Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Amet</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2785Täna pälvivad mitmekesised tööandjad kvaliteedimärgise „Austame erinevusi“ 2020-09-16<p>Eesti Inim&otilde;iguste Keskus ja Sotsiaalministeerium tunnustavad t&auml;na kvaliteedim&auml;rgisega &ldquo;<a href="https://humanrights.ee/teemad/mitmekesisus-ja-kaasatus/mitmekesise-tooandja-margis/">Austame erinevusi</a>&rdquo; 32 t&ouml;&ouml;andjat, kes on v&otilde;tnud fookusesse mitmekesisuse ja kaasatuse edendamise oma organisatsioonis. Esmakordselt p&auml;lvivad tunnustuse <b>Telia Eesti</b>,<b> ADM Interactive</b>,<b> Pipedrive</b>,<b> IPF Digital</b>,<b> SOL Baltics</b>,<b> VIA 3L</b>,<b> Vaba&uuml;henduste Liit</b>,<b> Playtech Estonia</b>,<b> Ellex Raidla</b>,<b> Prisma Peremarket</b>,<b> Nordea Bank Abp Eesti filiaal</b>,<b> Creditstar Group</b>,<b> Vanalinna Ehitus</b>,<b> Enics Eesti</b> ja <b>T&ouml;&ouml;tukassa.</b> M&auml;rgised annab pidulikult &uuml;le sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b> Fotografiska kohvikus toimuval tunnustus&uuml;ritusel.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Mitmekesisuse juhtimine on muutunud Eesti t&ouml;&ouml;maastikul j&auml;rjest olulisemaks, sellega teadlikult tegelevad organisatsioonid on edukamad, innovaatilisemad ja kohanevad kiiremini muutustega. &ldquo;Austame erinevusi&rdquo; on m&auml;rgis t&ouml;&ouml;andjale, kes peab lugu v&otilde;rdsest kohtlemisest ja kaasavast organisatsioonikultuuri ning kelle sisuline t&ouml;&ouml; mitmekesisuse juhtimisel on eeskujuks ka teistele. &ldquo;L&auml;htume ADMis alati inimestest ja peame oluliseks k&otilde;ikidest t&ouml;&ouml;tajatest p&auml;riselt hoolimist, sest iga inimene on v&auml;&auml;rtuslik. Just see teebki meid organisatsioonina tugevaks,&rdquo; &uuml;tles esmakordselt m&auml;rgisega tunnustatud ADM Interactive&rsquo;i personalijuht <b>Sigrid Pedak</b>.&nbsp;</p> <p>Pedaku s&otilde;nul peab ettev&otilde;te &ldquo;Austame erinevusi&rdquo; m&auml;rgist ka omamoodi kvaliteedin&auml;itajaks, mis n&auml;itab m&auml;rgise saanud organisatsiooni p&uuml;hendumist mitmekesisuse toetamisele ning seel&auml;bi ka parema t&ouml;&ouml;keskkonna ja &uuml;hiskonna loomisele. &ldquo;Need on olulised v&auml;&auml;rtused, mida peab iga tulevikku vaatav ettev&otilde;te ja asutus j&auml;rgima,&rdquo; kinnitas Pedak.&nbsp;</p> <p>Mitmekesisuse m&auml;rgis annab Eesti T&ouml;&ouml;tukassa personalijuhi-t&ouml;&ouml;andjatega koost&ouml;&ouml; n&otilde;uniku <b>Kristiina Palmi</b> s&otilde;nul v&otilde;imaluse juhtida nii organisatsiooni sees kui t&ouml;&ouml;tukassa kliendisuhtluses veel enam t&auml;helepanu sellele, et maailm meie &uuml;mber muutub oluliselt mitmekesisemaks, kui inimeste erinevaid vajadusi m&auml;rgata, m&otilde;ista ja aktsepteerida suudame. &bdquo;Erinevuste v&auml;&auml;rtustamisest v&otilde;idamegi ju k&otilde;ik &ndash; nii t&ouml;&ouml;- kui igap&auml;evaelus,&ldquo; kinnitas Palm. Ka T&ouml;&ouml;tukassa p&auml;lvib 2020. aastal esmakordselt mitmekesise t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise.&nbsp;</p> <p>M&auml;rgist &ldquo;Austame erinevusi&rdquo; annab v&auml;lja Eesti Inim&otilde;iguste Keskus ja selle on ellu kutsunud sotsiaalministeerium. M&auml;rgis kehtib kaks aastat ja t&auml;navu antakse seda v&auml;lja teist korda. Tunnustus&uuml;ritusel &otilde;nnitletakse lisaks k&otilde;iki 2018. aastal m&auml;rgise p&auml;lvinud organisatsioone, kes pikendasid m&auml;rgist j&auml;rgmiseks perioodiks, nende seas n&auml;iteks Swedbank, Kaubamaja ja H&auml;irekeskus.&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> <p><b>Lisainfo:</b></p> <p>Liina Rajaveer, Eesti Inim&otilde;iguste Keskuse mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juht</p> <p><a href="mailto:liina.rajaveer@humanrights.ee">liina.rajaveer@humanrights.ee</a>&nbsp;</p> <p><span> Eesti Inim&otilde;iguste Keskus<br /> <a href="http://www.humanrights.ee">www.humanrights.ee</a>&nbsp;</span></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2782Seitse asja, millega arvestada töökeskkonnas seoses COVID-19-ga2020-09-16<p data-adtags-visited="true">Algaval s&uuml;gisel muutub oluliseks k&uuml;simus, kuidas saame piirata koroonaviiruse levikut nii, et tavap&auml;rane elukorraldus saaks v&otilde;imalikult normaalselt j&auml;tkuda. M&otilde;istagi on see &uuml;hine pingutus, kus k&otilde;igi inimeste, nii t&ouml;&ouml;tajate kui t&ouml;&ouml;andjate panus on v&auml;ga oluline, mistap saame p&auml;ris palju selleks &auml;ra teha ka t&ouml;&ouml;keskkonnas, r&auml;&auml;kides l&auml;bi riskid, hinnates nende realiseerumise t&otilde;en&auml;osust ja tagaj&auml;rgi ning l&otilde;puks leppides kokku abin&otilde;udes, mida nende ennetamiseks iga&uuml;ks teha saab.</p> <p data-adtags-visited="true">V&auml;rskes blogipostituses annavad sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;- ja pensionipoliitika osakonna t&ouml;&ouml;keskkonna juht Seili Suder ja n&otilde;unik Eneken Hiire m&otilde;ned n&auml;pun&auml;ited, mida tuleks arvestada t&ouml;&ouml;keskkonnas seoses viiruste hooaja ja eriti COVID-19 taas hoogustunud levikuga.</p> <p data-adtags-visited="true">&nbsp;</p> <ol type="1"> <li><span>COVID-19 kui bioloogiline ohutegur</span>&nbsp;eeldab t&ouml;&ouml;keskkonna vaates t&ouml;&ouml;andjal riskide hindamist ning riskide maandamiseks abin&otilde;ude rakendamist, selleks et kaitsta t&ouml;&ouml;tajate tervist. T&ouml;&ouml;andja hindab, kes t&ouml;&ouml;tajatest on ohustatud, kuidas v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;tajad viirusega kokku puutuda, mis on nakatumisohu kestus ja suurus ning milline on riski t&ouml;&ouml;taja tervisele, infot selle kohta leiab&nbsp;<a href="https://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/Koroonaviirus-kui-bioloogiline-ohutegur" target="_blank" rel="noreferrer noopener">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a>. Oluline on, et t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja teeksid ka koost&ouml;&ouml;d, et muuta t&ouml;&ouml;keskkond k&otilde;igile osapooltele ohutuks.<br /><br /></li> <li><span>T&ouml;&ouml;keskkonna hindamise tulemusel v&otilde;tab t&ouml;&ouml;andja tarvitusele sobivad abin&otilde;ud COVID-19 nakatumise v&auml;ltimiseks.&nbsp;</span>See, millised on konkreetses t&ouml;&ouml;keskkonnas vajalikud abin&otilde;ud riskide maandamiseks, on iga t&ouml;&ouml;andja otsustada, l&auml;htudes konkreetsest t&ouml;&ouml;laadist ja t&ouml;&ouml;keskkonnast. Abin&otilde;udena v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja viia t&ouml;&ouml;tajate arvu ohutegurite m&otilde;jupiirkonnas v&otilde;imalikult v&auml;ikseks, v&otilde;tta kasutusele isikukaitsevahendid (mask, kindad) v&otilde;i &uuml;hiskaitsevahendid (nt pleksiklaas), v&otilde;imaldada t&ouml;&ouml;tajatele kaugt&ouml;&ouml;d, korraldada t&ouml;&ouml;d &uuml;mber, desinfitseerida t&ouml;&ouml;pindu, p&ouml;&ouml;rata t&auml;helepanu k&auml;teh&uuml;gieenile, soodustada koosolekute pidamist video vahendusel jpm.&nbsp; T&auml;psemaid juhiseid t&ouml;&ouml;kohas ohutuse tagamiseks leiab&nbsp;<a href="https://www.terviseamet.ee/et/COVID-19-trukised">terviseameti</a>&nbsp;veebilehelt ja&nbsp;<a href="https://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/Koroonaviirus-kui-bioloogiline-ohutegur">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a>.<br /><br /></li> <li><span>Kaugt&ouml;&ouml; on &uuml;ks v&otilde;imalikke abin&otilde;usid riskide maandamiseks</span>, et minimeerida t&ouml;&ouml;tajate haigestumise riski COVID-19sse. Kaugt&ouml;&ouml; sujuvaks toimimiseks v&otilde;iksid t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja kokku leppida, milline on kaugt&ouml;&ouml; tegemise kestus ja kuidas toimub t&ouml;&ouml;ajakorraldus; kas ja milliseid kohandusi on vaja teha kaugt&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;kohas jm. Oluline on j&auml;rgida kaugt&ouml;&ouml; ajal t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse n&otilde;udeid, et kaugt&ouml;&ouml; ei kahjustaks t&ouml;&ouml;taja tervist, need leiab&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/Paindlikud%20t%C3%B6%C3%B6v%C3%B5imalused/Kaugtootaja%20tootervishoiu%20ja%20-ohutuse%20juhis.pdf">kaugt&ouml;&ouml; juhisest</a>.<br /><br /></li> <li><span>Kui ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;taja on haigestunud COVID-19sse,&nbsp;</span>tuleb t&ouml;&ouml;andjal hinnata, millal t&ouml;&ouml;taja viimati t&ouml;&ouml;kohal viibis; kas haigestunud t&ouml;&ouml;taja puutus kokku ka teiste t&ouml;&ouml;tajatega, ettev&otilde;tte klientide v&otilde;i koost&ouml;&ouml;partneritega; kas ja mis on vajalikud abin&otilde;ud riskide maandamiseks. Oluline on seejuures koost&ouml;&ouml;&nbsp;<a href="https://www.terviseamet.ee/et/terviseametist-struktuuriuksuste-kontaktid">Terviseameti piirkonna regionaalosakonnaga</a>, et takistada viiruse edasist levikut. T&auml;psematest sammudest, mida ette v&otilde;tta, kui t&ouml;&ouml;taja on haigestunud t&ouml;&ouml;kohal v&otilde;i t&ouml;&ouml;st vabal ajal, saab lugeda&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2778/covid-19-abc-tookohal-mida-teha-kokkupuute-ning-nakkuskahtluse-korral">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a>.<br /><br /></li> <li><span>COVID-19sse haigestumine v&otilde;ib olla ka kutsehaigus</span>, kui on selgelt tuvastatud nakatumise p&otilde;hjuslik seos t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisega, n&auml;iteks COVID-19 patsiente ravivate arstide puhul. L&auml;heneda tuleks sellele aga juhtumip&otilde;hiselt, st iga olukorda tuleb anal&uuml;&uuml;sida eraldi. Seda, kas tegemist on kutsehaigusega v&otilde;i mitte, otsustab t&ouml;&ouml;tervishoiuarst, kellel on &otilde;igus kutsehaigestumise diagnoosimiseks.<br /><br /></li> <li><span>COVID-19 levik on toonud kaasa vajaduse p&ouml;&ouml;rata senisest enam t&auml;helepanu ka ps&uuml;hhosotsiaalsele ohule t&ouml;&ouml;keskkonnas</span>, kuna viiruse levikust p&otilde;hjustatud uus olukord ning ebakindlus, aga ka pikemaajalisel kaugt&ouml;&ouml;l tekkinud &uuml;ksindus, suur t&ouml;&ouml;koormus ning t&ouml;&ouml; ja pereelu segunemine, v&otilde;ivad samuti ohustada t&ouml;&ouml;taja tervist. Seet&otilde;ttu on oluline neil teemadel avatult meeskonnas r&auml;&auml;kida ning vajadusel kaasata&nbsp;<a href="https://www.kriis.ee/et/vaimne-tervis-eriolukorra-ajal">professionaalset abi</a>.<br /><br /></li> <li><span>T&ouml;&ouml;taja peab ka ise osalema ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel</span>, tehes t&ouml;&ouml;andjaga koost&ouml;&ouml;d. Eelk&otilde;ige &nbsp;peab ta selleks j&auml;rgima t&ouml;&ouml;andja juhiseid ja kasutama n&otilde;uetekohaselt isikukaitsevahendeid, mida t&ouml;&ouml;andja on t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sis ette n&auml;inud. T&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib teha ka ettepanekuid t&ouml;&ouml; ohutumaks korraldamiseks. Enda ja oma t&ouml;&ouml;kaaslaste ohutuse tagamiseks v&otilde;ib kasutada ka koroonaviiruse eest hoiatavat mobiilirakendust<a href="https://somblogi.wordpress.com/Users/riina.soobik/AppData/Local/Microsoft/Windows/INetCache/Content.Outlook/JC5DMO7M/hoia.me">&nbsp;HOIA</a>.&nbsp;</li> </ol> <div>Allikas: <a href="https://somblogi.wordpress.com/2020/09/16/seitse-asja-millega-arvestada-tookeskkonnas-seoses-covid-19-ga/" target="_blank">Sotsiaalministeeriumi ajaveeb</a></div> <div>Foto: Pixabay</div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2779Kas tööandja võib küsida allkirja terve olemise kohta?2020-09-14<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;andja n&otilde;uab minult allkirja, et ma pole kokku puutunud koroonaviirusesse nakatunud inimesega. Ma v&otilde;in ju olla haige inimesega niimoodi kokku puutunud, et ma seda ise ei tea. Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib minu k&auml;est allkirja n&otilde;uda ja kas see p&auml;riselt aitab teiste nakatumist v&auml;ltida?</b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </i></b>T&ouml;&ouml;andja &uuml;lesanne on tagada ohutu t&ouml;&ouml;keskkond, selline on ka t&ouml;&ouml;tajate ootus. Viiruse leviku kontekstis peab t&ouml;&ouml;andja teadma, kas t&ouml;&ouml;keskkonnas on viibinud viirusekandja, et v&otilde;tta kasutusele meetmed viiruse leviku t&otilde;kestamiseks. Kui t&ouml;&ouml;andja ei tea, et t&ouml;&ouml;keskkonnas on viirusekandja olnud, siis ei saa ta vajalikke tegevusi teha ning viirus levib edasi.&nbsp;</p> <p>Samas tuleb meeles pidada, et k&uuml;sida ja koguda oma t&ouml;&ouml;tajate kohta andmeid tuleks nii palju kui vaja ja nii v&auml;he kui v&otilde;imalik. Igap&auml;evaselt t&ouml;&ouml;tajalt allkirja k&uuml;simine selle kohta, kas ta ikka on terve pole eesm&auml;rgip&auml;rane. Pigem tuleb panustada sellele, et haigustunnustega inimesed ei viibiks t&ouml;&ouml;keskkonnas ning haigena t&ouml;&ouml;le saabunud t&ouml;&ouml;taja saadetakse viivitamatult koju soovitusega p&ouml;&ouml;rduda perearsti poole. Samuti tasub t&ouml;&ouml;tajatel soovitada laadida alla HOIA &auml;pp, et v&otilde;imalikest kokkupuudetest teada saada.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon on koostanud t&ouml;&ouml;andjatele l&uuml;hikese juhise, kuidas toimida, kui t&ouml;&ouml;tajal on viiruse kahtlus v&otilde;i on see juba diagnoositud. Juhised on leitavad <a href=" https://tooelu.ee/et/uudised/2778">T&ouml;&ouml;elu portaali vastavalt alamelehelt</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2778COVID-19 ABC töökohal: mida teha kokkupuute ning nakkuskahtluse korral2020-09-14<ul> <li>COVID-19 on viirusnakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt l&auml;hikontaktist* nakkusohtliku inimesega.</li> <li>COVID-19 leviku risk on k&otilde;rgem kinnistes, rohkelt rahvastatud ja halvasti ventileeritud ruumides.</li> <li>Juhise eesm&auml;rk on anda suunised t&ouml;&ouml;andjatele ja t&ouml;&ouml;tajatele ohutuks t&ouml;&ouml;tamiseks COVID-19 haiguse leviku tingimustes.</li> </ul> <h2>T&ouml;&ouml;taja puutus kokku nakkuskahtlusega inimesega</h2> <ul> <li>COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et nakkuskahtlusega inimesega l&auml;hikontaktis* olnud t&ouml;&ouml;taja informeeriks sellest t&ouml;&ouml;andjat.</li> <li>COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et peale testitulemuste teadasaamist informeeriks t&ouml;&ouml;taja testi tulemustest t&ouml;&ouml;andjat. Oluline on informeerida ka negatiivsest testitulemusest, et kolleegid ei peaks rohkem muretsema.</li> <li>COVID-19 haigestunuga l&auml;hikontaktis* olnud t&ouml;&ouml;tajad saadetakse eneseisolatsiooni. Sellisel juhul tuleb t&ouml;&ouml;tajal p&ouml;&ouml;rduda oma perearsti poole, kes v&auml;ljastab t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehe. <a href="https://www.haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/toovoimetushuvitised" target="_blank">T&auml;psem info Haigekassa lehel</a>.</li> <li>Kui t&ouml;&ouml;tajad olid l&auml;hikontaktsed t&ouml;&ouml;tajaga, kes oli l&auml;hikontaktis v&otilde;imaliku haigega v&otilde;i juba positiivse tulemuse saanud isikuga peab t&ouml;&ouml;andja hindama riske ja v&otilde;tma seej&auml;rel tarvitusele vajalikud abin&otilde;ud (n&auml;iteks pindade desinfitseerimine, t&ouml;&ouml; korraldamine selliselt, et t&ouml;&ouml;tajad saaksid hoida distantsi, l&otilde;unapauside hajutamine, kaugt&ouml;&ouml; tegemine, isikukaitsevahendite kasutamine).</li> <li><a href="https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Juhendid/COVID-19/lahikontaktse_juhis_alates1805.pdf " target="_blank">Terviseameti juhis l&auml;hikontaktsetele.</a></li> </ul> <h2>T&ouml;&ouml;taja haigestus t&ouml;&ouml;v&auml;lisel ajal (mitte t&ouml;&ouml;kohal olles):</h2> <ul> <li>T&ouml;&ouml;taja peab j&auml;&auml;ma koju ja v&otilde;tma &uuml;hendust perearstiga.</li> <li>COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et peale testitulemuste teadasaamist informeeriks t&ouml;&ouml;taja testi tulemustest t&ouml;&ouml;andjat. Oluline on informeerida ka negatiivsest testitulemusest, et kolleegid ei peaks rohkem muretsema.</li> <li>Kolleegid, kes pole t&ouml;&ouml;tajaga s&uuml;mptomaatilisel perioodil kokku puutunud, v&otilde;ivad j&auml;tkata t&ouml;&ouml;lk&auml;imist, kuid peavad j&auml;lgima 14 p&auml;eva jooksul t&auml;helepanelikult oma tervist.</li> <li>Haiguss&uuml;mptomite ilmnemisel tuleb j&auml;&auml;da koju ja v&otilde;tta &uuml;hendust oma perearstiga.</li> <li>Haigestunud t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;le naasta peale arsti poolt t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehe l&otilde;petamist.&nbsp;</li> </ul> <h2>T&ouml;&ouml;taja haigestus t&ouml;&ouml;ajal (t&ouml;&ouml;kohal olles):</h2> <ul> <li>Haigestunud t&ouml;&ouml;taja peab koheselt koju minema. <span style="text-decoration: line-through;"></span></li> <li>Haigestunud t&ouml;&ouml;taja peab v&otilde;tma &uuml;hendust oma perearstiga. <span style="text-decoration: line-through;"></span></li> <li>COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et peale testitulemuste teadasaamist informeeriks t&ouml;&ouml;taja testi tulemustest t&ouml;&ouml;andjat. Oluline on informeerida ka negatiivsest testitulemusest, et kolleegid ei peaks rohkem muretsema.</li> <li>Vajadusel tuleb viirusega potentsiaalselt saastunud ruumid k&otilde;rvalisetele isikutele sulgeda ning viia neis l&auml;bi korralik puhastamine, desinfitseerimine ning tuulutamine. <a href="https://www.terviseamet.ee/et/COVID-19-trukised#JUHENDID " target="_blank">Terviseameti puhastus- ja desinfitseerimissoovitused</a>.</li> <li>COVID-19 diagnoosi kinnitumisel peab t&ouml;&ouml;kohal selgitama v&auml;lja inimesed, kes olid haigestunud t&ouml;&ouml;tajaga s&uuml;mptomaatilisel perioodil l&auml;hikontaktis*. T&ouml;&ouml;andja teeb l&auml;hikontaktsete v&auml;lja selgitamiseks koost&ouml;&ouml;d Terviseameti vastava piirkonna regionaalosakonnaga.&nbsp;</li> <li>L&auml;hikontaktis* olnud t&ouml;&ouml;tajad saadetakse eneseisolatsiooni. Sellisel juhul tuleb t&ouml;&ouml;tajal p&ouml;&ouml;rduda oma perearsti poole, kes v&auml;ljastab t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehe. <a href="https://www.haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/toovoimetushuvitised" target="_blank">T&auml;psem info Haigekassa lehel</a>.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajad, kes ei olnud haigestunud t&ouml;&ouml;tajaga l&auml;hikontaktis*, v&otilde;ivad j&auml;tkata oma igap&auml;evast t&ouml;&ouml;d, kuid peavad hoolikamalt j&auml;lgima oma tervist.</li> <li>Haigestunud t&ouml;&ouml;taja ja l&auml;hikontaktis olnud t&ouml;&ouml;taja, kes saadeti eneseisolatsiooni, v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;le naasta peale arsti poolt t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehe l&otilde;petamist.&nbsp;</li> </ul> <h2>&Uuml;ldised soovitused</h2> <ul> <li>Soovitage t&ouml;&ouml;tajatele mobiilirakenduse HOIA kasutamist. Rakendus informeerib isikuid, kes on olnud l&auml;hikontaktis positiivse koroonaviiruse proovi andnud inimesega. T&auml;psemalt loe: <a href="https://hoia.me/">https://hoia.me/</a></li> <li>Olulised on korralik k&auml;tepesu, toimiv ventilatsioon, pindade puhastamine jt ennetusabin&otilde;ud. Kaaluda v&otilde;ib k&auml;te desinfitseerimisvahendite paigaldamist sissep&auml;&auml;sude juurde, suurematesse ruumidesse v&otilde;i liikumisteedele, kuid sealjuures tuleb veenduda, et tagatud oleks kemikaaliohutus &ndash; st vahendeid kasutataks eesm&auml;rgip&auml;raselt ja korrektselt.&nbsp;</li> </ul> <h2>Tekkis k&uuml;simusi?</h2> <p>Vastused t&ouml;&ouml;suhetes ja t&ouml;&ouml;keskkonnas korduma kippuvatele k&uuml;simustele COVID-19 teemal leiate <a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali vastavalt teemalehelt</a>.</p> <h2>*L&auml;hikontakt on:</h2> <ul> <li>otsene f&uuml;&uuml;siline kontakt COVID-19 haigega (nt k&auml;tlemine)</li> <li>otsene kontakt COVID-19 haige hingamisteede eritisega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale k&ouml;hitud);</li> <li>koos viibimine COVID-19 haigega v&auml;hemalt 15 minutit ja kuni 2 meetri kaugusel, sealhulgas ka elamine samas majapidamises COVID-19 haigega.</li> </ul> <p></p> <p>Foto: Pixabay&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2777Alkovaba septembri mõjud ulatuvad kaugemale2020-09-11<div class="_2cuy _3dgx _2vxa"> <p>T&otilde;en&auml;oliselt on suurem osa inimesi ka ise aeg-ajalt tabanud ennast m&otilde;ttelt, et v&otilde;iks alkoholi joomist v&auml;hendada v&otilde;i selles hoopis pausi teha, kuid pole alustamiseks leidnud seda &otilde;iget hetke. Skeptikud j&auml;llegi v&auml;idavad, et &uuml;ks kuu alkoholivaba olemist ei muuda midagi. Tegelikult aga on selgunud, et sellise ettev&otilde;tmise m&otilde;jud kestavad arvatust palju kauem.</p> <p>Tervise Arengu Instituut (TAI) algatas taas aktsiooni &bdquo;Septembris ei joo&ldquo;, millega kutsume inimesi alkoholist puhkama. Alkoholivaba septembriga liituma on oodatud k&otilde;ik, olenemata sellest, kui palju keegi alkoholi tarvitab. Alkohol on aine, millel on omadus oma rolli inimese elus m&auml;rkamatult suurendada ja seet&otilde;ttu on t&auml;htis aeg ajalt oma k&auml;itumismudeleid ja m&otilde;ttemustreid k&otilde;rvalt vaadata.</p> <p>Alkohol koormab nii f&uuml;&uuml;silist kui vaimset tervist ja isegi ainult &uuml;ks alkoholivaba kuu aitab m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt parandada enesetunnet ja elukvaliteeti. Uni muutub s&uuml;gavamaks, keskendumisv&otilde;ime paraneb, kehakaal alaneb, rahaline s&auml;&auml;st on m&auml;rgatav, suhted paranevad ja vabaneb aega muudeks tegvusteks. Samuti paranevad iga alkoholivaba n&auml;dalaga kolesterooli, veresuhkru, maksa- ja neerude funktsiooni n&auml;itajad ning langeb verer&otilde;hk.</p> <p>Alkoholivaba kuu kampaaniad on tuntud kogu maailmas ja need on sageli tekkinud rahva seas omaalgatuslikult. Mitmetes riikides toimuvad need erinevatel aegadel: Austraalias ja Inglismaal on &bdquo;Dry January&rdquo; (kuiv jaanuar), Ungaris aga hoopiski november jne.<br /> Ka Eestis on septembrikuine alkoholivaba kuu saanud alguse kunagisest s&otilde;pruskonna algatusest, mis n&auml;itab, et need, kes joovad alkoholi, tunnetavad sageli ise vajadust oma k&auml;itumisharjumusi korrigeerida v&otilde;i muuta.</p> <p>T&otilde;en&auml;oliselt on suurem osa inimesi ka ise aeg-ajalt tabanud ennast m&otilde;ttelt, et v&otilde;iks alkoholi joomist v&auml;hendada v&otilde;i selles hoopis pausi teha, kuid pole alustamiseks leidnud seda &otilde;iget hetke. Skeptikud j&auml;llegi v&auml;idavad, et &uuml;ks kuu alkoholivaba olemist ei muuda midagi. Tegelikult aga on selgunud, et sellise ettev&otilde;tmise m&otilde;jud kestavad arvatust palju kauem.</p> <p>Tervise Arengu Instituut (TAI) algatas taas aktsiooni &bdquo;Septembris ei joo&ldquo;, millega kutsume inimesi alkoholist puhkama. Alkoholivaba septembriga liituma on oodatud k&otilde;ik, olenemata sellest, kui palju keegi alkoholi tarvitab. Alkohol on aine, millel on omadus oma rolli inimese elus m&auml;rkamatult suurendada ja seet&otilde;ttu on t&auml;htis aeg ajalt oma k&auml;itumismudeleid ja m&otilde;ttemustreid k&otilde;rvalt vaadata.</p> <p>Alkohol koormab nii f&uuml;&uuml;silist kui vaimset tervist ja isegi ainult &uuml;ks alkoholivaba kuu aitab m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt parandada enesetunnet ja elukvaliteeti. Uni muutub s&uuml;gavamaks, keskendumisv&otilde;ime paraneb, kehakaal alaneb, rahaline s&auml;&auml;st on m&auml;rgatav, suhted paranevad ja vabaneb aega muudeks tegvusteks. Samuti paranevad iga alkoholivaba n&auml;dalaga kolesterooli, veresuhkru, maksa- ja neerude funktsiooni n&auml;itajad ning langeb verer&otilde;hk.</p> <p>Alkoholivaba kuu kampaaniad on tuntud kogu maailmas ja need on sageli tekkinud rahva seas omaalgatuslikult. Mitmetes riikides toimuvad need erinevatel aegadel: Austraalias ja Inglismaal on &bdquo;Dry January&rdquo; (kuiv jaanuar), Ungaris aga hoopiski november jne.<br /> Ka Eestis on septembrikuine alkoholivaba kuu saanud alguse kunagisest s&otilde;pruskonna algatusest, mis n&auml;itab, et need, kes joovad alkoholi, tunnetavad sageli ise vajadust oma k&auml;itumisharjumusi korrigeerida v&otilde;i muuta.</p> <p><b>M&otilde;jud on pikemaajalised</b></p> <p>Suurbritannias 2019. aastal tehtud &bdquo;Dry January&rdquo; kampaania m&otilde;ju uuring l&uuml;kkab &uuml;mber skeptikute arvamuse, et alkoholist loobumine vaid &uuml;heks kuuks ei m&otilde;juta midagi.<br /> Sussexi &Uuml;likoolis kontrollr&uuml;hmaga tehtud uuringu tulemused n&auml;itasid, et ka pool aastat hiljem kasutasid aktsioonis osalenud inimesed n&auml;dalas keskmiselt &uuml;ks p&auml;ev v&auml;hem alkoholi ja ka kogused olid v&auml;iksemad, samal ajal kui kontrollr&uuml;hmas olnud inimeste k&auml;itumises ei toimunud mingit muutust.<br /> See n&auml;itab, et kuu aega puhkust alkoholist annab inimestele parema kontrolli oma alkoholitarvitamise &uuml;le pikemaks ajaks.<br /> <br /> Sussexi &Uuml;likooli uuring n&auml;itas, et kampaanias osalejatest kogesid 93% eduelamust ja 88% raha s&auml;&auml;stmist. 82% inimestest m&otilde;tleb rohkem oma joomisharjumustele, 71% leidsid, et nad ei vaja alkoholi, et olla r&otilde;&otilde;msad, l&otilde;&otilde;gastuda ja sotsialiseeruda, 70% tunnetas paranenud tervist, 58% osalenust m&auml;rkas kehakaalu langust.<br /> Ka Eestis on &bdquo;Septembris ei joo&ldquo; aktsioon iga aastaga populaarsust kogunud - mullu liitus alkoholivaba septembriga kampaania j&auml;reluuringu andmetel ligi 31 700 inimest. Sel aastal ootame veelgi aktiivsemat osav&otilde;ttu.</p> <p><b>Septembrikuine puhkuselend</b></p> <p>Kampaaniaga liitunuid aitab igap&auml;evaste n&otilde;uannetega puhkuselennu kapten, keda kehastab Endla teatri n&auml;itleja Sander Rebane. Alkoholivaba kuu eestk&otilde;nelejana jagab Rebane osalejatele puhkusenippe ja pakub v&otilde;imalusi p&otilde;nevateks vahemaandumisteks kogu kuu v&auml;ltaval puhkuselennul. Alkoholist puhkamiseks ei ole vaja ennast registreerida.<br /> Piisab, kui on soov j&auml;rele proovida, kuidas alkoholivaba kuu enesetunnet ja igap&auml;evast elur&uuml;tmi m&otilde;jutab.</p> <p>N&otilde;uannete j&auml;lgimiseks ja motivatsiooni hoidmiseks tasub terve septembrikuu v&auml;ltel silma peal hoida veebilehel <a href="https://septembriseijoo.alkoinfo.ee/?fbclid=IwAR1ZdQ03CxJaxvwl89insnE31ar_Sv34TNzdqsWjHqWgQZA21-PqFlJZM90" target="_blank">septembriseijoo.alkoinfo.ee</a> ja Facebooki lehel &bdquo;<a href="https://www.facebook.com/septembriseijoo">Septembris ei joo</a>&ldquo;.</p> <p>Alkoholikultuuri kujundamises on oma roll k&otilde;igil. Kutsume ka t&ouml;&ouml;andjaid ning erinevaid organisatsioone algatust toetama. See on t&ouml;&ouml;andjatele hea v&otilde;imalus n&auml;idata eeskuju ja poolehoidu tervislikele eluviisidele. TAI on koostanud t&ouml;&ouml;andjatele Terviseinfo portaalis ka <a href="https://www.terviseinfo.ee/images/SEJ_argumendid_t%C3%B6%C3%B6andjatele.pdf?fbclid=IwAR1ZdQ03CxJaxvwl89insnE31ar_Sv34TNzdqsWjHqWgQZA21-PqFlJZM90" target="_blank">praktilisi n&auml;pun&auml;iteid</a>, kuidas aidata kaasa alkoholivaba kultuuri loomisele.</p> <p>Anneli Sammel<br />Tervise Arengu Instituudi alkoholi ja tubaka valdkonna juht</p> <p>&nbsp;</p> </div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2776Augustis registreeritud töötus vähenes, üle mitme kuu langes registreeritud töötute arv alla 50 0002020-09-11<p><b>Augustis registreeritud t&ouml;&ouml;tus v&auml;henes, &uuml;le mitme kuu langes registreeritud t&ouml;&ouml;tute arv alla 50 000</b></p> <p>Augusti l&otilde;pus oli t&ouml;&ouml;tuna registreeritud 49&nbsp;324 inimest, mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest t&ouml;&ouml;j&otilde;ust 7,6%. V&otilde;rreldes juuliga on t&ouml;&ouml;tute arv v&auml;henenud 2,2% (juuli l&otilde;pus oli registreeritud t&ouml;&ouml;tuid 50&nbsp;427).</p> <p>Uusi t&ouml;&ouml;tuid registreeriti augustis 6&nbsp;846, seda on v&auml;hem kui juunis ja juulis. Eelmise aasta augustiga v&otilde;rreldes on registreeritud t&ouml;&ouml;tute arv kasvanud 1,6 korda (31.08.2019 oli t&ouml;&ouml;tuna arvel 31&nbsp;488 inimest).</p> <p>Registreeritud t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r oli augusti l&otilde;pus k&otilde;rgeim Ida-Virumaal (12,6%) ning madalaim J&otilde;gevamaal (4,5%). V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tuid oli augusti l&otilde;pus 11&nbsp;825 ehk ligi veerand registreeritud t&ouml;&ouml;tutest, v&otilde;rreldes aastatagusega on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tute osakaal m&auml;rgatavalt langenud, aasta tagasi oli v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega kolmandik t&ouml;&ouml;tutest.</p> <p>Augustis oli t&ouml;&ouml;tukassal vahendada 8&nbsp;722 t&ouml;&ouml;kohta. Uusi t&ouml;&ouml;pakkumisi lisandus 4&nbsp;627. T&ouml;&ouml;pakkumiste arv on aga juuni ja juuliga v&otilde;rreldes augustis veidi v&auml;henenud.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa abiga asus augustis t&ouml;&ouml;le v&otilde;i alustas ettev&otilde;tlusega 6 855 inimest, juunis ja juulis oli see number v&auml;iksem. Eelmise aasta augustiga on t&ouml;&ouml;le rakendunute arv 1,9 korda suurem.</p> <p>Varasemate aastate kogemuste p&otilde;hjal v&otilde;ib prognoosida, et s&uuml;gisel registreeritud t&ouml;&ouml;tus suureneb, p&otilde;hjuseks on olnud hooajat&ouml;&ouml;de l&otilde;ppemine.</p> <p>T&auml;psem statistika on leitav T&ouml;&ouml;tukassa <a href="https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/peamised-statistilised-naitajad">kodulehel</a>.</p> <p><i>Registreeritud t&ouml;&ouml;tuse statistika kajastab nende t&ouml;&ouml;tute arvu, kes on ennast t&ouml;&ouml;tukassas t&ouml;&ouml;tuks registreerinud.</i>&nbsp;</p> <p><b>Lauri Kool<br /></b>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2775Töö köögis - põrgulik tempo, tulitavad tallad2020-09-10<p><b>Muudkui keedad, k&uuml;psetad ja pistad suhu parimaid palu. Tegelikult rabeled p&uuml;stijalu 10-12 tundi j&auml;rjest ja oma k&otilde;htut&auml;iele pole aega m&otilde;eldagi. Sageli mitte enne, kui alles vahetult enne s&uuml;da&ouml;&ouml;d koju j&otilde;udes ― k&otilde;ht t&uuml;hi ja jalad tulitamas.</b></p> <p>T&auml;rgeldatud kokam&uuml;ts nagu imposantne kroon peas ja liiliavalged riided seljas, tutvustab peakokk kundedele detailse t&auml;psusega serveeritavat mitmek&auml;igulist men&uuml;&uuml;d. Kui palju aega, mitu liitrit higi ja k&ouml;&ouml;gis p&uuml;stijalu tampimist see on n&otilde;udnud, teab vaid tema ise. K&otilde;rvaltvaatajaile tundub koka kumerat v&ouml;&ouml;kohta hinnates, et k&uuml;ll tal on magus elu: &uuml;mberringi s&auml;risevad steigid ja kerkivad ahvatlevad k&uuml;psetised. K&otilde;ige keskel ahmid endalegi kahe k&auml;ega suhu head-paremat ja kasvatad luudele liha...</p> <p>&bdquo;See on muidugi m&uuml;&uuml;t, et kokad kogu aeg s&ouml;&ouml;vad ja maitsevad. Kui midagi maitstakse, siis n&auml;iteks pool teelusikat&auml;it kastet v&otilde;i suppi... Praadides kliendile lihat&uuml;kki, siis sellest ju t&uuml;kikest &auml;ra l&otilde;igata ei saa...,&ldquo; kirjeldab 35aastaseks saav <b>Vladimir Upeniek</b>, 2012. aastal parimaks kokaks valitud peakokk. &bdquo;See on t&otilde;esti rohkem legend, et kokad pidevalt s&ouml;&ouml;vad ja l&auml;hevad sellest paksuks. Nii ei ole,&ldquo; kuigi tema ise nimetab end &bdquo;paksemaks ja ilmekamaks poisiks.&ldquo; Olles k&auml;ivitanud ja tegutsenud mitme restorani peakokana, millest hilisem on Vorstid&amp;Vahvlid, K&ouml;&ouml;k&amp;Baar P&auml;rnus, ja hankides hetkel erialaseid lisaoskusi Soomes, peab Vladimir<i> </i>koka- ja restorani k&ouml;&ouml;git&ouml;&ouml;d &uuml;heks raskemaks, mis pole seotud ainult f&uuml;&uuml;silise koormusega.</p> <h3>M&otilde;te peab kiiresti t&ouml;&ouml;tama</h3> <p>&bdquo;Samal ajal on vaja h&auml;sti palju ka m&otilde;elda, aju peab kogu aeg t&ouml;&ouml;tama. On vaja olla v&auml;ga-v&auml;ga loogiline, osata nii oma aega kui p&auml;eva organiseerida.&ldquo; Vladimir meenutab, kuis aastate eest oli &uuml;ks tema tellerina t&ouml;&ouml;tanud s&otilde;ber &ouml;elnud: &bdquo;Sina l&otilde;ikad tundide viisi oma sibulat, aga mina t&ouml;&ouml;tan ajudega, see on t&ouml;&ouml;...&ldquo;</p> <p>&bdquo;See ettekujutus on nii <i>comme ci comme &ccedil;a&hellip;</i>,&rdquo;<i> </i>nendib Upeniek, kirjeldades, et kui kokk teeb s&uuml;&uuml;a, siis &uuml;hel ajal valmistab ta ette 5-10 mitmesugust komponenti, mis n&otilde;uavad erinevaid alustamise ja l&otilde;petamise kellaaegu. Lisaks peab arvestama, et k&uuml;mne sammu asemel teeksid k&ouml;&ouml;gis neid kaks: iga liigutus tuleb h&auml;sti l&auml;bi m&otilde;elda, mida teed v&otilde;i kaasa haarad. &ldquo;Pead planeerima, mida oma k&uuml;mne t&ouml;&ouml;tunni jooksul teed. Lisaks on sul konkreetne klient, kelle tellimust t&auml;idad, ning k&auml;sil veel mitu erinevate koostisosadega rooga. &Uuml;he taldriku serveerimiseks on 7-8 koostisosa, mida on vaja praadida, r&ouml;stida, keeta&hellip; Pliidi &uuml;mber k&auml;ib m&auml;ng: mida tuleb panna plaadile v&otilde;i ahju kohe, mida hiljem, l&auml;htudes kellaajast jms.&rdquo;</p> <p>Seejuures selgub 10-11 minuti jooksul p&auml;rast toidu serveerimist, kas klient on t&ouml;&ouml; tulemusega rahul v&otilde;i mitte. &bdquo;K&otilde;ikides muudes valdkondades on hindamise t&auml;htaeg pikem. Just selle p&auml;rast on ka tempo ja ajuga t&ouml;&ouml;tamine k&ouml;&ouml;gis olulised. Sellele lisandub p&uuml;sti seismine, raskete ja kuumade asjadega tegelemine, pealegi on k&ouml;&ouml;kides &uuml;ldjuhul temperatuur +35 kraadi. Sellises kuumuses viibivad inimesed j&auml;rjest 10-12 tundi,&ldquo; tutvustab Vladimir koka tegelikku t&ouml;&ouml;elu.</p> <p>&bdquo;Vastu peame me ainult seet&otilde;ttu, et oleme v&auml;ga tublid ja uhked selle &uuml;le, kui tublid me oleme. Seda t&ouml;&ouml;r&uuml;tmi hinnatakse ka igal pool mujal maailmas. Usume, et kokat&ouml;&ouml; on oluline ja me ise k&otilde;vad tegijad. Me ei t&ouml;&ouml;ta raha p&auml;rast, vaid oma kutsumusest ja tahtest olla aina paremad.&ldquo; Huvi ja kiindumust hea toidu vastu on ta n&auml;inud ka p&auml;rast j&auml;rjekordseid koka kutsev&otilde;istlusi, mil pealtvaatajad tulevad kokandusalast n&otilde;u k&uuml;sima ja soovivad suhelda...</p> <h3>T&ouml;&ouml;stiil tekitab terviseh&auml;dad</h3> <p>Tampides pliidi taga aastaid, saavad kannatada jalad, eelk&otilde;ige p&otilde;lved ja veresooned. &bdquo;Mul on h&auml;sti palju tuttavaid, kel on olnud veresoontel&otilde;ikusi v&otilde;i on veresoontega muud jamad,&ldquo; s&otilde;nab Vladimir, kelle kokast s&otilde;bral on samuti tekkinud t&otilde;sised probleemid jalgadega, eelk&otilde;ige p&otilde;lvedega. &bdquo;Ta on minust ka paksem, aga mul on jalgadega vedanud. Olengi paksemate jalgadega poiss &ndash; mul on j&auml;medad p&otilde;lved, mis kannatavad nii minu raskust kui pidevat seismist. Paksem olemine on mulle isegi parem.&ldquo;</p> <p>Kokkade suurimaks kutsehaiguseks peab Vladimir gastriiti. &bdquo;P&auml;eva jooksul &uuml;ldjuhul ei s&ouml;&ouml;da. Kui, siis midagi peale l&otilde;unat nii kella 3-4 paiku. Tegelikult s&uuml;&uuml;akse alles koju j&otilde;udes &otilde;htul kella 23-24 ajal. Sellise r&uuml;tmi t&otilde;ttu tekivad ka probleemid...&ldquo; Ta on kohanud suhtumist, et koka maod neelavad ka naelu ehk on &bdquo;kannatlikud&ldquo;, ent paljudel tema tuttavatel kokkadel on just maoga probleeme. &bdquo;Pole korralikku s&ouml;&ouml;gigraafikut, tekivad k&otilde;huvalud, gastriit. Hakatakse v&otilde;tma ravimeid v&otilde;i tervislikumalt s&ouml;&ouml;ma ja seda j&auml;lgima.&ldquo; Eks kaalut&otilde;us olegi osaliselt tingitud ebaregulaarsest eluviisist, ent mitte ainult.</p> <p>&Otilde;nneks uneprobleeme kokkadel ei ole. Vladimir nimetab, et kui saab korraks istuda ja teda vaid viieks minutiks rahule j&auml;etakse, siis ta kohe magab. Peakoka elu on tavakoka omast m&auml;rksa hullem. &ldquo;Ta teeb palju rohkem t&ouml;&ouml;d kui k&otilde;ik teised ja vastutab oma nimega. Kui keegi k&ouml;&ouml;gis teeb vigu, siis klient arvab, et peakokk ei oska oma k&ouml;&ouml;ki juhtida ega s&uuml;&uuml;a teha. Kui midagi on taldrikul valesti, siis on see peakoka s&uuml;&uuml;. Seet&otilde;ttu on ta rohkem kohal ja j&auml;lgib k&otilde;ike m&auml;rksa enam.&rdquo; Vladimir nendib, et peakoka t&ouml;&ouml;tunde keegi kokku ei loe. Ja kuigi &uuml;ldjuhul ei saa nad oma t&ouml;&ouml;tasu &uuml;le kaevata, siis esmaseks motivaatoriks on ikka kutsumus ja ametiuhkus.</p> <h3>L&auml;bim&otilde;eldud p&auml;evar&uuml;tm ja t&ouml;&ouml;tingimused</h3> <p><b>Kristiina Rand, Mark Bakery pagar-kondiiter ja Kuressaare Ametikooli </b><b>&otilde;petaja</b>, alustab oma t&ouml;&ouml;p&auml;eva sageli kella nelja-viie paiku hommikul. P&auml;evad v&otilde;ivad kujuneda v&auml;ga-v&auml;ga pikaks, sageli 10-12tunnisteks, ja kiirematel t&ouml;&ouml;p&auml;evadel on p&auml;evar&uuml;tm ebastabiilne.</p> <p>&bdquo;Pagar-kondiitri amet t&auml;hendab ka f&uuml;&uuml;silist t&ouml;&ouml;d. &Otilde;ppide<i>s</i> Soomes pagarite-kondiitrite juures, r&otilde;hutasid nemad, et kindlasti tuleb leida endale sobiv trenn. Kuskilt mujalt, kui paark&uuml;mmend aastat t&ouml;&ouml;tanud pagaritelt, ma seda soovitust kuulnud pole,&ldquo; nendib Kristiina, t&otilde;dedes, et f&uuml;&uuml;sis peab olema tugev, et vastu pidada, sest t&otilde;sta tuleb raskeid jahukotte ja leivakaste, kuigi sobivad tehnilised abivahendid seda h&otilde;lbustavad.</p> <p>&bdquo;Trenni tegemise vajadus selgus &uuml;sna kiiresti &ndash; juba p&auml;rast esimest t&ouml;&ouml;aastat tekkis probleeme seljaga. N&uuml;&uuml;d treenin end teadikult. K&auml;in Pilatese trennis, kus keskendun harjutuste programmile, mis aitavad tugevdada olulisi lihaseid ja toetavad t&ouml;&ouml;tades mu &otilde;iget kehahoiakut.&ldquo;</p> <p>Olles iga p&auml;ev hommikust &otilde;htuni toiduga seotud, peab oskama planeerida p&auml;eva n-&ouml; p&auml;ris toidukordi. Kristiina s&otilde;nab, et vahel on k&uuml;ll nii kiire, et pole aega s&uuml;&uuml;a ega seda valmistada. &bdquo;T&auml;iskoormusega kokkadel, pagaritel ja kondiitritel alati kuskil midagi keeb, kerkib ja k&uuml;pseb. Selleks, et v&otilde;tta rahulikke s&ouml;&ouml;gipause, olen ma teadlikult hakanud j&auml;lgima, et mu p&auml;eva mahuks korralik hommikus&ouml;&ouml;k ja l&otilde;unapaus. Aja jooksul olen ma &otilde;ppinud aega paremini planeerima ja oma j&otilde;udlust hindama, et leiaks pausideks aega.&ldquo;</p> <p>Pikki tunde jalgadel olles on need &otilde;htuks v&auml;sinud, kuid sedasama koges Kristiina aastate eest turismis t&ouml;&ouml;tades. Oma praeguses ametis ei tundu talle p&uuml;stijalu olemine raskena. K&uuml;ll peab ta pagari- ja kondiitrit&ouml;&ouml;d tehes v&auml;ga oluliseks, et t&ouml;&ouml;pinnad oleksid &otilde;igel k&otilde;rgusel ja saaks teha t&ouml;&ouml;d &otilde;iges asendis. &bdquo;Need on alati olulised, ole 20- v&otilde;i 40aastane! Just seet&otilde;ttu, et hea t&ouml;&ouml;tegemise vorm ja tervis p&uuml;siksid v&otilde;imalikult kaua.&ldquo;</p> <p>Kristiina nimetab, et nii ametikoolis kui oma pagarikojas on ta t&ouml;&ouml;tingimused v&auml;ga head. Nende vajalikkust r&otilde;hutab ta ka oma &otilde;pilastele. &bdquo;Teatud aspekte pead t&auml;hele panema, sest kui tervis ei pea vastu, siis ei saagi seda t&ouml;&ouml;d enam teha!&ldquo;</p> <p>Kui m&otilde;ned v&auml;idavad, et magusa sees olles enam ise magusaisu ei olegi, siis Kristiinale on k&uuml;psetised alati meeldinud. V&auml;ikeettev&otilde;tjana valmistab ta ainult neid tooteid, mis talle endale v&auml;ga meeldivad. &bdquo;Professionaalse pagari ja kondiitrina ei s&ouml;&ouml; ma kooke ega k&uuml;psetisi varasemast rohkem v&otilde;i v&auml;ga suures koguses. K&uuml;psetiste sees olles oled nendega harjunud. Kui tekibki isu s&uuml;&uuml;a t&uuml;kk head kooki, siis s&ouml;&ouml;n. Iga suut&auml;ie p&auml;rast ma ei p&otilde;e.&ldquo;</p> <h3>Ohtlik kuumastress</h3> <p>Hotelli-, restorani- ja toitlustussektori (HORECA) t&ouml;&ouml;tajaid kiusab lisaks p&otilde;letus-, libisemis- ja l&otilde;iketraumadele tihtilugu kuumastess. Vaja on tegutseda kiiresti, t&otilde;sta raskeid potte ja toiduaineid, lisaks kuumavad k&ouml;&ouml;gis pliidid ja ahjud. &Otilde;hk on kuum ja niiske, eriti suvel. Uuringud n&auml;itavad, et kui temperatuur on k&otilde;rgem kui 24 &deg;C, siis langeb t&ouml;&ouml;v&otilde;ime 4% iga lisanduva kraadi kohta. Kui temperatuur t&otilde;useb &uuml;le 26 &deg;C, v&auml;heneb keskendumisv&otilde;ime, kaob j&otilde;ud, tekivad vead, saabub v&auml;simus ja kurnatus, mist&otilde;ttu suureneb k&ouml;&ouml;gis juhtuvate &otilde;nnetuste arv.<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Eurostati Euroopa t&ouml;&ouml;j&otilde;u-uuringu andmeil</b> t&ouml;&ouml;tas Euroopa Liidu riikides 2016. aastal HORECA sektoris 10 555 500 inimest, mis oli umbes 5% kogu Euroopa Liidu t&ouml;&ouml;h&otilde;ivest. Toitlustamine ja joogiteenused kui suurim allsektor moodustas 75% kogu HORECA t&ouml;&ouml;h&otilde;ivest. Naisi t&ouml;&ouml;tas selles sektoris 54%. HORECA sektor on eriti oluline Kreekas (9,3%), Hispaanias (8,7%), K&uuml;prosel (8,7%), Iirimaal (7,2%), Maltal (6,8%), Horvaatias (6,8%), Itaalias (6,1%) ), Austrias (6%), Portugalis (5,8%), Suurbritannias (5,4%) ja Bulgaarias (5,1%). Valdavalt turismi t&otilde;ttu, mis on &uuml;ks peamisi t&ouml;&ouml;stusharusid.&nbsp;</p> <p>N&auml;iteks t&ouml;&ouml;tas HORECA sektoris Leedus 38&nbsp;198 inimest (naisi 64,9%), L&auml;tis 31 616 (naisi 66,6%), Eestis 26 500 (naisi 77,4%), Hollandis 405&nbsp;000 (naisi 44%), Taanis 96 194 (naisi 98,5%) ja Saksamaal 1&nbsp;579&nbsp;000 (naisi 35,1%).</p> <p></p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto:&nbsp;Brette Lepik</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2774Töötuskindlustusmakse määr säilib samal tasemel2020-09-10<p><b>Vabariigi Valitsus kiitis t&auml;nasel istungil heaks eeln&otilde;u, millega j&auml;etakse t&ouml;&ouml;tuskindlustusmakse m&auml;&auml;r j&auml;rgmiseks neljaks aastaks senisele tasemele ehk 2,4 protsendile, millest t&ouml;&ouml;tajad tasuvad 1,6 protsenti ja t&ouml;&ouml;andjad 0,8 protsenti.</b>&nbsp;</p> <p>Sotsiaalminister <b>Tanel Kiige</b> s&otilde;nul on praeguses COVID-19 leviku t&otilde;kestamise piirangutest tingitud olukorras oluline, et riik aitaks s&auml;ilitada v&otilde;imaluste piires stabiilsust majanduskeskkonnas nii t&ouml;&ouml;andjate kui t&ouml;&ouml;tajate jaoks, pakkudes senisest enam tuge ka t&ouml;&ouml; kaotanutele. "T&ouml;&ouml;tuskindlustusmakse m&auml;&auml;ra s&auml;ilitamine on vajalik ka seet&otilde;ttu, et t&ouml;&ouml;tukassal oleks rahalisi vahendeid h&uuml;vitiste v&auml;ljamaksmiseks olukorras, kus t&ouml;&ouml;tus l&auml;hiajal ilmselt suureneb. Pean v&auml;ga oluliseks, et t&ouml;&ouml;tukassal oleksid tagatud piisavad ressursid nii t&ouml;&ouml;inimeste kui t&ouml;&ouml; kaotanute toetamiseks.&ldquo;&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;turuteenuste osutamiseks ja t&ouml;&ouml;turutoetuste maksmiseks vajalike vahendite tagamiseks on kavas 2021. aastal t&ouml;&ouml;tuskindlustuse sihtfondidest sihtkapitali &uuml;le kanda seadusej&auml;rgne maksimaalne summa, milleks on 30% fondide mahust ehk 62,9 miljonit eurot. Vahendeid kasutatakse j&auml;rgmisel aastal aktiivsete t&ouml;&ouml;turuteenuste (n&auml;iteks koolituste) osutamiseks ja t&ouml;&ouml;turutoetuste maksmiseks.</p> <p>T&ouml;&ouml;tuskindlustuss&uuml;steem loodi Eestis 2002. aastal. K&otilde;ige k&otilde;rgem oli makse m&auml;&auml;r aastatel 2009-2013, mil see t&otilde;usis 4,2 protsendini &ndash; t&ouml;&ouml;taja tasus sellest 2,8 ja t&ouml;&ouml;andja 1,4 protsenti. T&ouml;&ouml;tuskindlustusmakse m&auml;&auml;r on olnud alates 2015. aastast 2,4%.</p> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2773Tugitoolist üles alles valu sunnil?2020-09-09<p><b>Jaana Torp, F&uuml;sioteraapiakeskuse Fysiomedica f&uuml;sioterapeut</b>&nbsp;</p> <p><b>Kes pole harjunud f&uuml;&uuml;siliselt aktiivne olema, hakkab ennast liigutama alles siis, kui kuskilt valutab ― keha annab m&auml;rku, et liikumine on h&auml;davajalik.</b></p> <p>Ilmeb &auml;ge selja- v&otilde;i p&otilde;lvevalu, m&otilde;ni vigastus vms, mil on selge, et lihaseid peab tugevdama ja verevarustust parandama. Selleks, et oleks valuvabam olla.</p> <p>Kontoriinimesel tekib istuvast t&ouml;&ouml;st seljavalu v&otilde;i tohutu kangus. Hommikul &auml;rgates tunneb 40aastane inimene end 70aastasena. See tunne talle ei meeldi, mist&otilde;ttu tal tekib vajadus end liigutada.</p> <p>Oma praktikas olen n&auml;inud, et kui miski koht kuskil valutab, siis p&ouml;&ouml;rdutakse f&uuml;sioterapeudi poole. Kui valu harjutuste tegemise k&auml;igus leeveneb v&otilde;i enam endast m&auml;rku ei anna, muututakse taas laisemaks. Mida sagedamini valu tuntakse, seda enam hakkab inimene aru saama, et endisel viisil j&auml;tkata ta enam ei saa. Ta s&otilde;ltub edaspidi f&uuml;sioterapeudist v&otilde;i mass&ouml;&ouml;rist, kui ise ei pinguta, ja peab neid tihedamini k&uuml;lastama.</p> <p>Harjutusi tehes saadakse valust lahti, kuid end l&otilde;dvaks lastes ilmnevad need taas. Samas tiksub inimesel kuklas teadmine &ndash; ma ei ole harjutusi teinud, v&otilde;tan need j&auml;lle k&auml;sile. On olemas teadlikkus, mida teha v&otilde;i mis on teda varem aidanud.</p> <p>Mida kaugemale valu lasta, seda vaevarikkam on sellega hiljem tegeleda. Teadlikult l&auml;henedes ja harjutusi tehes saab k&otilde;ike oluliselt parandada, ent asjatundjalt tuleks abi k&uuml;sida. Muidu v&otilde;ib juhtuda, et kui varem ei olda ennast liigutatud, siis hakatakse midagi s&otilde;bra v&otilde;i internetist leitu eeskujul tegema, ja see v&otilde;ib olukorra hullemaks ajada. H&auml;sti oluline on teha &otilde;igeid harjutusi, mille f&uuml;sioterapeut v&otilde;i m&otilde;ni teine spetsialist &uuml;le vaatab. Tema juhib t&auml;helepanu, mida tohib v&otilde;i ei tohi teha.</p> <p>Olles kaua valu kannatanud ja &uuml;sna eakas, siis liigese ainevahetus ja liigese kulumised raskendavad harjutuste tegemist. Ei maksa arvata, et ennast &uuml;ldse liigutama hakata ei saa. Esialgu v&otilde;ib valu koguni korraks &auml;geneda, sellest peavad inimesed teadlikud olema. Muidu v&otilde;ib m&otilde;elda, et harjutused tegid olukorra veel hullemaks ja m&otilde;juvad halvasti. Keha v&otilde;ibki esialgu nii reageerida, kui peab midagi t&auml;iesti uut tegema, olles natuke &scaron;okeeritud.</p> <p><b>J&otilde;uliselt treeningutega alustada pole m&otilde;istlik.</b></p> <p>Keha viiakse &uuml;hest &auml;&auml;rmusest teise, saab &scaron;oki ega ole treeninguteks ettevalmistatud. Lihased on liiga j&auml;igad, s&uuml;da pole valmis. V&otilde;ib juhtuda vigastusi, s&uuml;dameveresoonkond annab endast tugevalt m&auml;rku. Hoogsalt alustades tulevad ka tagasil&ouml;&ouml;gid kergemini, keha ei kohane. Tekib j&auml;rsk v&auml;simuse tunne, sest pole aega puhata, misj&auml;rel l&uuml;&uuml;akse k&auml;ega.</p> <p>Parem on alustada vaikselt, seej&auml;rel t&otilde;sta koormust ja kestvust, et keha j&otilde;uaks harjuda ning pikaaegse liikumisharrastusega kohaneda.</p> <p>V&otilde;ib juhtuda, et kes kunagi pole liikunud, ei oskagi sellest puudust tunda. Harjumuse juurutamiseks kulub v&auml;hemalt sada p&auml;eva, misj&auml;rel muutub see kehale m&otilde;nusaks tegevuseks.</p> <p>Kes leiab, et sportimiseks polegi vajadust, sest ta tunneb ennast niigi h&auml;sti, siis selline inimene on oma olekuga harjunud, teda v&otilde;ib-olla midagi suuresti ei h&auml;irigi. Kui l&auml;bi liikumise on tunnetatud, et v&otilde;ib ennast veelgi paremini tunda, olla vastupidavam, rohkem toonuses, kogeda energiat ja aktiivset tunnet, siis v&otilde;ib-olla m&otilde;istetakse, et enne ehk end sedav&otilde;rd h&auml;sti ei tuntudki. Sellest arusaamiseks peab aga proovima f&uuml;&uuml;siliselt aktiivne olla.</p> <p>Sedasama n&auml;en oma klientide puhul, kes teraapias k&auml;ivad. Alles hiljem m&otilde;istavad nad, millist koormat endaga kandsid. Nad olid oma kehatunnetusega harjunud. Kui keegi aitab seda parandada, siis tajuvad nad vahet. Enne seda pole v&otilde;rdlusmomenti.</p> <p><b>&Uuml;lekaal p&auml;rsib liikumist.</b></p> <p>M&otilde;ned tunnevad ebamugavust, et minna spordisaali v&otilde;i ujulasse, kus oma keha n&auml;idata h&auml;benetakse. Teisalt on &uuml;lekaalulisena v&auml;ga raske alustada, sest hakatakse ka v&auml;ikese koormuse peale kiiresti hingeldama ja higistama, igatpidi on raske.</p> <p>Kaalulanguse ja treeningutega alustanul on peas klikk &auml;ra k&auml;inud. Enamasti on nad sama proovinud juba mitmeid kordi elus, aga k&otilde;ik on luhta l&auml;inud, ent &uuml;hel hommikul teevad muutuse. H&auml;sti oluline on sel juhul pere ja l&auml;hedaste toetus, eriti n&otilde;rkusehetkedel ja liikuma kaasamisel. Palju aitab seegi, kui oma perele, kogukonnale, s&otilde;pradele v&otilde;i kuskil sotsiaalmeedias &ouml;elda, et on otsustatud oma harjumusi muuta. Siis on lubadus antud ka teistele, mitte ainult iseendale. Sellest on p&auml;ris palju kasu.</p> <p>H&auml;sti oluline on pere eeskuju &ndash; kui vanemad on sportlikud ja tervisliku eluviisiga, siis nad innustavad ka lapsi. Kasvades on liigutamine neile normaalsuseks. Lisaks &ndash; kui lasteaias ja koolis valitsevad liikumist v&auml;&auml;rtustavad t&otilde;ekspidamised &ndash; olemas on n&auml;iteks programm &bdquo;Liikuma kutsuv kool&ldquo;, millega on liitunud koolides pakutakse &uuml;ksjagu v&otilde;imalusi, et lastes tekiks lust ja r&otilde;&otilde;m liikuda. Kui see saab loomuomaseks harjumuseks ja vajaduseks, siis ei seista elus &uuml;hel hetkel silmitsi t&otilde;siasjaga, et ennast liigutama sunnib kas kehakaal v&otilde;i erinevad liigesvalud.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2771Kas töötajad peavad kasutama näomaske ja kindaid, kui tööandja on seda käskinud?2020-09-08<p><span>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;andja n&otilde;uab meilt, et kannaksime t&ouml;&ouml;kohal kogu aeg koroonavastaseid kaitsevahendeid (mask, kindad). Kas t&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus meilt seda n&otilde;uda, kui meie arust ei ole nakkuseoht kuigi suur?</span></p> <p><strong>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:&nbsp;</strong></p> <p>Otsusele isikukaitsevahendite kasutamise kohta eelneb riskianal&uuml;&uuml;s. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andja viib l&auml;bi riskianal&uuml;&uuml;si, mille k&auml;igus teeb ta kindlaks, millised ohutegurid t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevad. Sealhulgas hinnatakse bioloogilisi ohutegureid ja nende hulgas v&otilde;imalikku koroonaviirusesse nakatumist. Seej&auml;rel saab otsustada, millised meetmed ohtude v&auml;ltimiseks v&otilde;i v&auml;hendamiseks kasutusele v&otilde;etakse. T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus &sect; 13 l&otilde;ige 2 - T&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus kehtestada ettev&otilde;ttes &otilde;igusaktides etten&auml;htust rangemaid t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;udeid.&nbsp;</p> <p>Isikukaitsevahendeid tuleb kasutada, kui riskianal&uuml;&uuml;si tulemusel leitakse, et haigestumise ohtu ei saa v&auml;ltida ega v&auml;hendada &uuml;hiskaitsevahendite kasutamisega (n&auml;iteks paigaldada viiruse leviku t&otilde;kestamiseks kaitseklaasid) v&otilde;i t&ouml;&ouml;korralduslike abin&otilde;udega (distantsi hoidmine, desinfitseerimisvahendite k&auml;ttesaadavus).&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal on kohustus t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamise tulemustest teavitada, sealhulgas terviseriskidest ja tervisekahjustuste v&auml;ltimiseks rakendatavatest abin&otilde;udest. T&ouml;&ouml;andja selgitab t&ouml;&ouml;tajatele, millised on riskianal&uuml;&uuml;siga tuvastatud v&otilde;imalikud ohukohad (nakkusoht konkreetses ettev&otilde;ttes, konkreetset t&ouml;&ouml;d tehes) ning millised on meetmed, mida rakendatakse. Kuna isikukaitsevahendite kasutamisele tuleb eelistada &uuml;hiskaitsevahendeid v&otilde;i t&ouml;&ouml;korralduslikke&nbsp; abin&otilde;usid, tuleb t&ouml;&ouml;tajatele selgitada, miks otsustati isikukaitsevahendite kasutamise kasuks.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;tajale selgitama, miks on vajalik isikukaitsevahendeid&nbsp; kasutada ning seej&auml;rel kasutamist ka n&otilde;udma. N&otilde;uete selgitamine t&ouml;&ouml;tajatele on oluline, et t&ouml;&ouml;taja m&otilde;istaks, miks n&otilde;uded on kehtestud. Kui n&otilde;uete kehtestamise tagamaid t&ouml;&ouml;tajale ei selgitata, v&otilde;ib olla vastusseis n&otilde;uete t&auml;itmisele suurem.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja ei allu t&ouml;&ouml;andja korraldustele, saab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajat hoiatada, et temaga l&otilde;petatakse t&ouml;&ouml;suhe, kui t&ouml;&ouml;taja ei j&auml;rgi kehtestatud reegleid. Kui t&ouml;&ouml;taja ka peale hoiatamist reeglitest kinni pidama ei hakka, on t&ouml;&ouml;andjal v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;suhe l&otilde;petada.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2770Palgalõhe2020-09-07<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajate rahulolu-uuringust selgus, et t&ouml;&ouml;tajad tajuvad meeste ja naiste vahel palgal&otilde;het. Kas t&ouml;&ouml;andjal on kohustus n&uuml;&uuml;d teemat ettev&otilde;tte tasandil t&auml;psemalt uurida ning kuidas seda teha?</b>&nbsp;</p> <p><b>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja: </b>Kindlasti peab t&ouml;&ouml;andja teemaga teadlikult tegelema ning ka ise aru saama, kas t&ouml;&ouml;tajate taju on p&otilde;hjendatud v&otilde;i mitte ehk t&ouml;&ouml;andjal on kohustus andmeid anal&uuml;&uuml;sida. T&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 3 kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja tagama t&ouml;&ouml;tajate kaitse diskrimineerimise eest, j&auml;rgima v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tet ning edendama v&otilde;rd&otilde;iguslikkust vastavalt v&otilde;rdse kohtlemise ja soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse seadusele. Soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse seaduse j&auml;rgi on nii riigi- ja kohalike omavalitsus&uuml;ksuste asutuste, haridus- ja teadusinstitutsioonide ning t&ouml;&ouml;andjate kohustus edendada naiste ja meeste v&otilde;rd&otilde;iguslikkust. Sooline v&otilde;rd&otilde;iguslikkus selle seaduse t&auml;henduses on naiste ja meeste v&otilde;rdsed &otilde;igused, kohustused, v&otilde;imalused ja vastutus t&ouml;&ouml;elus, hariduse omandamisel ning teistes &uuml;hiskonnaelu valdkondades osalemisel.&nbsp;</p> <p>Diskrimineerivateks loetakse t&ouml;&ouml;elus juhtumeid, kui t&ouml;&ouml;andja valib t&ouml;&ouml;le v&otilde;i ametikohale, v&otilde;tab t&ouml;&ouml;le v&otilde;i t&ouml;&ouml;praktikale, edutab, valib v&auml;lja&otilde;ppele v&otilde;i &uuml;lesande t&auml;itmiseks v&otilde;i saadab koolitusele &uuml;hest soost isiku, j&auml;ttes k&otilde;rvale k&otilde;rgema kvalifikatsiooniga vastassoost isiku, v&auml;lja arvatud juhul, kui tema tegevusel on kaalukad p&otilde;hjused v&otilde;i see tuleneb sooga mitteseotud asjaoludest. Muuhulgas loetakse t&ouml;&ouml;andja tegevust diskrimineerivaks ka siis, kui ta kehtestab &uuml;hest soost t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajatele ebasoodsamad t&ouml;&ouml; tasustamise v&otilde;i t&ouml;&ouml;suhtega seotud h&uuml;vede andmise ja saamise tingimused kui sama v&otilde;i sellega v&otilde;rdv&auml;&auml;rset t&ouml;&ouml;d tegevale teisest soost t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajatele. Sellest tulenevalt on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt selgitust palga arvutamise aluste kohta ja saada muud vajalikku teavet, mille p&otilde;hjal saab otsustada nimetatud diskrimineerimise esinemise &uuml;le.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal on kohustus ka ise anal&uuml;&uuml;sida ehk soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse seaduse &sect; 11 lg 2 kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja koguma soop&otilde;hiseid t&ouml;&ouml;alaseid statistilisi andmeid, mis vajadusel v&otilde;imaldavad asjaomastel institutsioonidel j&auml;lgida ja hinnata v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tte j&auml;rgimist t&ouml;&ouml;suhetes. Seda saab teha j&auml;rgmiste andmete alusel:</p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;tajate koosseis organisatsiooni eri tasanditel ja t&ouml;&ouml;tajar&uuml;hmades;</li> <li>Keskmine palk v&otilde;i t&ouml;&ouml;tasu nende erinevate osade l&otilde;ikes;</li> <li>Keskmine muu t&ouml;&ouml;tamisega seoses makstav individuaalne tasu, h&uuml;vitis ja rahalisse v&auml;&auml;rtusesse arvutud antav h&uuml;ve, mida t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjalt oma t&ouml;&ouml; eest otseselt v&otilde;i kaudselt saab, nende liikide l&otilde;ikes;</li> <li>Kokkulepitud t&ouml;&ouml;aeg, samuti tehtud &uuml;letundide, &ouml;isel ajal t&ouml;&ouml;tatud tundide ja valveaja tundide arv;</li> <li>T&ouml;&ouml;le kandideerinud ja t&ouml;&ouml;le v&otilde;etud naiste ning meeste arv ja osakaal organisatsiooni eri tasandite ning t&ouml;&ouml;tajar&uuml;hmade l&otilde;ikes.&nbsp;</li> </ul> <p><a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Toosuhted/vordne-kohtlemine-vordsed-voimalused/Palgalohe" target="_blank">Loe palgal&otilde;hest pikemalt vastavast alamteemast.</a></p> <p>Teemat k&auml;sitletakse juba 9. septembril PARE seminaril &bdquo;Miks mehed saavad rohkem palga?&ldquo; <a href="https://pare.ee/event/palgalohe/">https://pare.ee/event/palgalohe/</a>&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2769Mis hind on tööga seotud vigastustel, surmajuhtumitel ja haigustel?2020-09-04<p>Teame, et t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused, terviseprobleemid ja surmajuhtumid tekitavad &uuml;ksikisikutele, t&ouml;&ouml;andjatele, valitsustele ja &uuml;hiskonnale tohutuid majanduskulusid. Kuidas saab neid kulusid t&auml;pselt hinnata?</p> <p>Selle majanduskoormuse paremaks m&otilde;istmiseks uurisime, kuidas ELi viis liikmesriiki hindavad neid kulusid kahe eri meetodiga.</p> <p>&Uuml;ksikasjalik teave on&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/publications/executive-summary-value-occupational-safety-and-health-and-societal-costs-work-related/view">meie uuringukokkuv&otilde;ttes</a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/publications/presentation-value-occupational-safety-and-health-and-societal-costs-work-related/view" target="_blank">meie PowerPoint-esitluses<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>, mis n&uuml;&uuml;d on olemas mitmes keeles</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/good-osh-is-good-for-business">Miks hea t&ouml;&ouml;ohutus ja t&ouml;&ouml;tervishoid on hea &auml;ritegevusele?</a>&nbsp;</p> <p></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/putting-price-work-related-injury-death-and-disease" target="_blank">Allikas: EU-OSHA</a>&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2768COVID-19 oht - mõistlik on olla ettevaatlik2020-09-03<p><b>Mil moel on viiruseoht t&ouml;&ouml;&otilde;hkkonda ja kolleegidevahelisi suhteid m&otilde;jutanud? Kas m&otilde;istetakse, et olla tasub endiselt ettevaatlik ja abin&otilde;udega arvestav?</b>&nbsp;</p> <p>Suvel tundus, et, et n&auml;htamatu vaenlane Covid-19 oli taandunud. Hetkel oleme k&otilde;ik &auml;raootaval seisukohal, kuid v&otilde;rreldes kevadega k&auml;si enam sama innukalt ei desinfitseerita, maske kasutatakse aina v&auml;hem ja avalikus ruumis kiputakse sageli inimtihedalt koonduma, olles h&auml;mmeldunud, kui keegi distantsi hoida palub v&otilde;i soovib. Valvsus tundub olevat uinunud.&nbsp;</p> <h3>T&ouml;ine &otilde;hkkond on pingelisem</h3> <p><b>Aktsiaselts Klaasimeister</b> <b>juhatuse liige ja tehase juht Urmas Puusepp </b>t&auml;heldab, et &otilde;hkkond t&ouml;&ouml;l on viiruse t&otilde;ttu muutunud pingelisemaks, aga t&ouml;&ouml;sse suhtumine isegi paranenud. 1997. aastal asutatud ettev&otilde;tes valmivad uhked klaaslahendused erinevatele kilgendavatele (k&otilde;rg)hoonetele terves Euroopas. Eestis on suur osa pilkup&uuml;&uuml;dvaid klaasehitisi nagu Tallink Grupi peahoone, Arvo P&auml;rdi Keskus, Eesti Rahva Muuseum, Meriton hotell jpm nende t&ouml;&ouml;. Kose vallas asuvas tehases on ametis sadakond t&ouml;&ouml;tajat, kelle omavaheline suhtlus on muutunud tajutavalt n&auml;rvilisemaks.</p> <p>Urmas Puusepa s&otilde;nul on tulnud sekkuda nii m&otilde;ndagi intsidenti. &ldquo;Kui keegi juhtus k&otilde;rvalliinil k&ouml;hima, siis j&otilde;udis see kohe juhtkonnani. Eks k&ouml;hatajaga sai ka r&auml;&auml;gitud ja uuritud, kus ta on liikunud jne,&rdquo; toob ta n&auml;ite, kuis juhtumit p&uuml;&uuml;ti kiiresti lahendada, nimetades, et kui inimene soovis, siis v&otilde;is ta p&auml;eva v&otilde;i rohkemgi kodus olla. &ldquo;Eks nii t&ouml;ised kui kodused pinged kuhjusid, sest meil oli ka t&ouml;&ouml;d natuke v&auml;hem, finantsvood ja investeeringud olid takerdunud.&rdquo; Tema meelest on suurendanud inimeste n&auml;rvilisust omakorda olukorra meediakajastus ja k&otilde;ik muu v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;keskkonda toimuv.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/18klaasimeister2.PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-18klaasimeister2.PNG" /></a></p> <p>Puusepp peab pingete leevendamiseks oluliseks t&ouml;&ouml;tajate teavitamist ja nendega vestlemist. &bdquo;Suhtleme oma t&ouml;&ouml;tajatega iga p&auml;ev. Oleme neid kokku kutsunud ja seletanud, millised on meie riskid, kui me peaksime tehases n&auml;iteks m&otilde;ne liini seisma panema &ndash; juhul, kui keegi haigestub. Mida see t&auml;hendab nii ettev&otilde;ttele kui inimestele,&rdquo; s&otilde;nab ta, selgitades, et nad on appi v&otilde;tnud omapoolsed ettevaatusabin&otilde;ud ja meetmed, et t&ouml;&ouml;tajad omavahel kokku ei puutuks. &ldquo;&Otilde;nneks on meie maja hetkel viirusvaba.&rdquo;</p> <p>Kohilas masinaehituslikke teraskontruktsioone ja naftat&ouml;&ouml;stusele seadmete osi valmistavas <b>O&Uuml; Contractori</b> 4800m&sup2; soojustatud tootmishallides t&ouml;&ouml;tab veidi &uuml;le 30 mehe. Mingeid olulisi muutusi t&ouml;&ouml;&otilde;hkkonnas pole ettev&otilde;tte <b>juhataja Hjalmar Liivik</b> m&auml;rganud. &bdquo;Matusemeeleolu meil t&ouml;&ouml;l ei ole. Ikka visatakse nalja, t&ouml;&ouml; k&auml;ib samamoodi edasi,&ldquo; s&otilde;nab ta. P&auml;rast &uuml;&uuml;rikest m&otilde;ttepausi lisab, et siiski ollakse tavap&auml;rasemast ettevaatlikumad ja muretsetakse, kelle juures kolleeg k&auml;ib v&otilde;i kellega suhtleb. &bdquo;&Uuml;ksteist vaadatakse kahtlustava pilguga. &Auml;kki toob viiruse majja?&ldquo;</p> <p>Tuntakse ka muret ja k&uuml;sitakse, kuidas on tellimuste ja t&ouml;&ouml;dega, aga kuna k&otilde;ik toimib nii nagu varem, siis juhatajana ei n&auml;e ta p&otilde;hjust ettev&otilde;ttes meeleolu ja &otilde;hkkonna p&auml;rast muretseda.</p> <p>&ldquo;Eestis ju ei ole koroonat! Ei seganud meid ka koroonaperiood, mil me tegime t&ouml;&ouml;d t&auml;iesti tavaliselt edasi. M&auml;rtsi ja aprilli t&ouml;&ouml;tulemused olid l&auml;bi aegade parimad,&rdquo; r&otilde;&otilde;mustab killustikku tootva <b>V&auml;o Paasi juhataja Veljo Haube</b>, kelle meeskonda kuulub 30 inimest. &ldquo;Aga meie t&ouml;&ouml; erip&auml;ra on ka natuke teine. Igal mehel on oma masin &ndash; ekskavaator v&otilde;i laadur. Iga&uuml;ks tuleb t&ouml;&ouml;le oma autoga. Kui on vaja midagi r&auml;&auml;kida, siis hoitakse 4-5 meetrit distantsi nagu eestlasele kohane, ja &otilde;htul s&otilde;idetakse du&scaron;iruumi kasutamata koju.&rdquo;</p> <p>Siiski &uuml;ks nende Kesk-Eesti t&ouml;&ouml;taja haigestus koroonasse, kuigi polnud teada, kust ta viiruse sai. Ent n&uuml;&uuml;d on mees terve ja t&ouml;&ouml;l tagasi. &ldquo;Jutuks koroona tuleb, aga mingit &otilde;hkkonna muutust ma k&uuml;ll ei taju,&rdquo; sedastab Veljo Haube.</p> <p>Sarnast hoiakut ei jaga iga t&ouml;&ouml;andja, sest j&auml;lgides uudiseid maailmas, on selge, et koroona haripunkt pole veel seljatatud. Ja kuna t&ouml;&ouml;tajad kasutasid suve l&otilde;ppu viimasteks puhkusteks ja reisideks, siis &uuml;sna t&otilde;en&auml;oliselt naaseb nii m&otilde;nigi viirusekandjana.&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/18contractor1.PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-18contractor1.PNG" /></a></p> <p>&ldquo;Olukord on igal juhul &auml;rev ja ebalev, sest pole ju kindel, kes, kust ja millal v&otilde;ib koroonaviiruse ikkagi saada,&rdquo; leiab &otilde;mblusettev&otilde;tte <b>Lesanio O&Uuml; allhanket&ouml;&ouml;de organisaator Terje M&auml;ngel</b>. Firma t&ouml;&ouml;- ja ohutusriiete tootmisest valdav osa asub hoopis L&auml;tis, kus eriolukorraaegsed tingimused Eestiga v&otilde;rreldes on olnud karmimad, n&auml;iteks pidid t&ouml;&ouml;l k&otilde;ik maske kandma. &ldquo;Keegi aevastada ei julgenud, teised vaatasid teda kohe ehmunud pilguga, mis see n&uuml;&uuml;d oli? Aga valitseb &uuml;ldine mure ja teadmatus kogu olukorra p&auml;rast. Lisaks m&otilde;jutab koroona &otilde;mblust&ouml;&ouml;stust nagu iga teist tootmist. Tellimuste mahud langevad ja sellega seotud probleemid alles tulevad&hellip;&rdquo; nendib Terje M&auml;ngel.<b>&nbsp;</b></p> <h3>Oluline on teavitus ja tagasiside<b>&nbsp;</b></h3> <p><b>Kuiv&otilde;rd on pandeemia m&otilde;jutanud t&ouml;&ouml;kollektiivide sisekliimat? Lisanud stressi ja m&otilde;jutanud inimestevahelisi suhteid?</b></p> <p><b>Kommenteerib t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog Riina Telling, Meeletervis O&Uuml; ning Eesti T&ouml;&ouml;- ja Organisatsioonips&uuml;hholoogide Liidu juhatuse liige.</b></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/18Riina Telling.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-18Riina Telling.png" /></a></p> <p>&ldquo;Pandeemial on kindlasti m&otilde;ju t&ouml;&ouml;keskkonnale. M&auml;&auml;ramatus, hirm enda ja l&auml;hedaste tervise ning t&ouml;&ouml;koha kaotamise p&auml;rast on kahtlemata suured stressiallikad. T&ouml;&ouml; &uuml;mberkorraldamine on suur v&auml;ljakutse nii ettev&otilde;tetele kui t&ouml;&ouml;tajatele. Kuna olukord on k&otilde;igile uus ja pidevas muutuses, siis on nii t&ouml;&ouml;andjal kui t&ouml;&ouml;tajatel vastutus teineteist teavitada oma vajadustest ja t&ouml;&ouml; kvaliteeti m&otilde;jutavatest teguritest. T&ouml;&ouml;andjal on oluline suunata oma t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;korraldusele ja j&auml;lgida, et vajalikud s&uuml;steemid toimiksid ja t&ouml;&ouml;tajatel oleks oluline info olemas. Samuti tuleks k&uuml;sida tagasisidet t&ouml;&ouml;tajatelt, millised on nende raskuspunktid ja takistused &ndash; sest kui meil on kirjeldatud probleem, saame leida sellele lahendusi.</p> <p>Kui peaks tulema pandeemia teine laine, siis pole olukord enam nii ootamatu, kuna oleme saanud vastavaid kogemusi. T&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;tajate vastastikune usaldus (et t&ouml;&ouml;tajad julgeksid oma vajadustest t&ouml;&ouml;andjale r&auml;&auml;kida), toetus ja austus on olulised. Sel moel luuakse &otilde;hkkond, mis ergutab loovat l&auml;henemist, kuidas probleeme lahendada ja tavap&auml;rasest teisiti m&otilde;elda.</p> <p>Olukord on meile k&otilde;igile suhteliselt uus, selles oleme k&otilde;ik v&otilde;rdsed. Soovituslik on kasutada nii ettev&otilde;tte sisest (oma t&ouml;&ouml;tajatega v&auml;ljat&ouml;&ouml;tatud lahendused) kui -v&auml;list ressurssi nagu t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogid, superviisorid, oma valdkonnaga samad erialaspetsialistid, teiste ettev&otilde;tete juhid jne). Oluline on mitte oma muredega &uuml;ksi j&auml;&auml;da.&rdquo;</p> <p><b>Konfidentsiaalsus ja t&auml;helepanelikkus</b></p> <p><b>Rahvusvaheline T&ouml;&ouml;organisatsioon (ILO) soovitab t&ouml;&ouml;tajate ja nende esindajatega konsulteerides kaaluda n&auml;iteks j&auml;rgmisi meetmeid:</b></p> <ul> <li>muuta t&ouml;&ouml;aega v&otilde;imalusel paindlikumaks;</li> <li>v&otilde;imaldada kaugt&ouml;&ouml;d ehk t&ouml;&ouml;tada kodus;</li> <li>teavitada t&ouml;&ouml;tajaid v&otilde;imalikest riiklikest toetustest ja meetmetest;</li> <li>n&otilde;ustada t&ouml;&ouml;tajaid, kuidas luua enda &uuml;mber ohuvaba tsoon;</li> <li>pakkuda ps&uuml;hholoogilist tuge. Kollektiivis v&otilde;iks iga&uuml;hel olla keegi (s&otilde;ber), kes j&auml;lgib ja oskab m&auml;rgata, kui l&auml;hedane kolleeg on stressis v&otilde;i hakkab l&auml;bi p&otilde;lema;</li> <li>p&ouml;&ouml;rata erilist t&auml;helepanu nendele t&ouml;&ouml;tajatele, kellel on olnud juba varem olnud ps&uuml;hhosotsiaalseid probleeme v&otilde;i kes tulevad praeguse olukorraga halvemini toime ja vajavad t&auml;iendavat toetust;</li> <li>oluline on v&auml;hendada t&ouml;&ouml;keskkonnas stressitaset ja v&auml;lja pakkuda erinevaid l&otilde;&otilde;gastavaid-rahustavaid tehnikaid, &otilde;petusi ja praktikaid, mida inimesed saaksid kasutada;</li> <li>nii juhid kui t&ouml;&ouml;tajad peaksid olema teadlikud olemasolevatest ps&uuml;hhosotsiaalsetest tugiteenustest ja n&otilde;ustamisv&otilde;imalustest, mis neid aitaksid;</li> <li>t&auml;htis on s&auml;ilitada konfidentsiaalsus, kui keegi t&ouml;&ouml;tajatest vajab personaalset abi ja tuge.&nbsp;</li> </ul> <div></div> <div> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: AS Klaasimeister; O&Uuml; Contactor</p> </div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2766Eneseisolatsiooni juhend2020-09-02<h3>V&auml;lismaalt naasmine</h3> <p>Juhul, kui inimene saabub v&auml;lisriigist, millele tuginedes koroonaviiruse nakatunute suhtarvule kehtib kahe n&auml;dala pikkune liikumisvabaduse piirang, peab inimene j&auml;&auml;ma enseisolatsiooni. Riikide loetelu on k&auml;ttesaadav <a href="http://www.kriis.ee/">www.kriis.ee</a> lehel.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja puhul, kes ei saa liikumisvabaduse piirangu t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;le asuda, tuleb esmalt vaadata, kas t&ouml;&ouml;taja oli v&auml;lisriiki minnes teadlik sellest, et Eestisse naastes peab ta viibima eneseisolatsioonis v&otilde;i mitte. Kui t&ouml;&ouml;taja eneseisolatsiooni n&otilde;udest teadlik ei olnud (nt ei olnud see konkreetne riik, kus t&ouml;&ouml;taja viibis, sel hetkel riikide nimekirjas, kuskohast tulles peab inimene viibima eneseisolatsioonis), on t&ouml;&ouml; tegemine takistatud temast mittetuleneval p&otilde;hjusel. &Uuml;ldjuhul tuleb t&ouml;&ouml;tajale sellisel juhul anda t&ouml;&ouml;st vaba aega ehk rakendub t&ouml;&ouml;lepingu seadus &sect; 38, mille kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja maksma m&otilde;istliku aja eest keskmist t&ouml;&ouml;tasu, kui t&ouml;&ouml;taja ei saa t&ouml;&ouml;d teha temast mitteoleneval p&otilde;hjusel. Milline on antud juhul m&otilde;istlik aeg, peavad pooled ise hindama, kuid kindlasti ei ole &otilde;igustatud t&ouml;&ouml;tasu maksmine terve aja eest, mil t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;d ei tee. Kui t&ouml;&ouml;taja oli reisile minnes eneseisolatsiooni n&otilde;udest teadlik, tekitas t&ouml;&ouml;taja teadlikult sellise olukorra, kus ta ei saa Eestisse naastes kaks n&auml;dalat t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;ita. Sellisel juhul ei ole &otilde;igustatud ka keskmise t&ouml;&ouml;tasu maksmine.</p> <p>Sellisel juhul peavad pooled leidma m&otilde;lemale poolele sobivad lahendused. N&auml;iteks s&otilde;lmima poolte kokkuleppe t&ouml;&ouml;taja p&otilde;hipuhkuse v&otilde;i tasustamata puhkuse kasutamiseks v&otilde;i muul moel (nt muuta kokkuleppel t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, mida saaks teha kaugt&ouml;&ouml;na). T&ouml;&ouml;suhte pooled peavad adekvaatselt hindama riigis toimuvat ning arvestama seejuures ka teineteise huvidega ja leidma seel&auml;bi m&otilde;istlikud lahendused.&nbsp;</p> <h3>Pereliikme eneseisolatsioonis viibimine</h3> <p>Juhul, kui t&ouml;&ouml;tajaga koos elavale inimesele kehtib liikumisvabaduse piirang v&otilde;i peab ta olema eneseisolatsioonis, siis ei takista see pereliikmetel t&ouml;&ouml;l k&auml;imist. Praegusel ajal ega ka kevadel ei ole olnud n&otilde;uet, et eneseisolatsioonis olevate inimestega koos elavad inimesed peavad ka j&auml;&auml;ma eneseisolatsiooni. Kui t&ouml;&ouml;andja keeldub t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;le lubamast siis peab ta t&ouml;&ouml;tajale maksma keskmist t&ouml;&ouml;tasu sest t&ouml;&ouml;taja on valmis t&ouml;&ouml;d tegema, kuid t&ouml;&ouml;andja talle t&ouml;&ouml;d ei anna (t&ouml;&ouml;lepingu seadus &sect; 35). Seega ei ole t&ouml;&ouml;andjal alust keelata t&ouml;&ouml;tajal, kelle pereliige on eneseisolatsioonis, t&ouml;&ouml;le tulemast.&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> <p><strong>Piirangud kehtivad COVID-19 haigega l&auml;hikontaktis olnud inimestele. L&auml;hikontaktiks loetakse:</strong></p> <ul> <li>otsene f&uuml;&uuml;siline kontakt COVID-19 haigega (nt k&auml;tlemine);</li> <li>otsene kontakt COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale k&ouml;hitud);</li> <li>koos viibimine COVID-19 haigega v&auml;hemalt 15 minutit ja kuni 2 meetri kaugusel</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2765Septembrist saavad registreeritud töötud teha tööampse ja tehakse esimesed suurenenud töötuskindlustushüvitise väljamaksed2020-09-01<p>Alates 1. septembrist 2020 on t&ouml;&ouml;tuna registreeritud inimestel v&otilde;imalik p&otilde;hit&ouml;&ouml; otsimise k&otilde;rvalt teha ka ajutist t&ouml;&ouml;d. See v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml; otsijal uue p&otilde;hit&ouml;&ouml; leidmiseni olla t&ouml;&ouml;turul aktiivne.</p> <p>Eesti t&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;otsijate ja t&ouml;&ouml;andjate teenuste osakonna juhataja Katrin Liivamets selgitas, et nii nagu t&ouml;&ouml;le asumise puhul, peab klient t&ouml;&ouml;tukassale kohe teada andma, kui selgub, et tal avaneb v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;d teha. &bdquo;Selleks ei pea ootama kohtumist oma n&otilde;ustajaga, teavitada saab ka e-kirja v&otilde;i telefoni teel,&ldquo; lisas ta.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassale peab teatama t&ouml;&ouml;ampsu eeldatava kestuse ja tasu. Kui ajutise t&ouml;&ouml; aeg ja pikkus ning eeldatav tasu vastavad t&ouml;&ouml;ampsu tingimustele, saab inimene t&ouml;&ouml;le asuda&nbsp; ning tema t&ouml;&ouml;tuna arvelolekut ei l&otilde;petata.</p> <p>Uus kord on m&otilde;eldud v&auml;hese t&ouml;&ouml;tamise lubamiseks. &bdquo;T&ouml;&ouml; pikkus ei tohi olla pikem kui kaheksa kalendrip&auml;eva j&auml;rjest v&otilde;i kaheksa kalendrip&auml;eva kuus ning t&ouml;&ouml;ampse v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tu kaheaastase perioodi ajal teha kuni 12 kalendrikuul,&ldquo; selgitas Liivamets.</p> <p>On ka tasu piirang: &uuml;hes kalendrikuus ei tohi saadav tasu &uuml;letada 40 protsenti t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rast, mis t&auml;navu on seega 233 eurot. Pole t&auml;htis, kas lubatud 233-eurone tasu teenitakse 1-p&auml;evase t&ouml;&ouml;ampsuga v&otilde;i maksimaalselt lubatud 8 t&ouml;&ouml;tamise p&auml;evaga. Seda, kas t&ouml;&ouml;tamise aeg ja tasu suurus vastas t&ouml;&ouml;ampsu tingimustele, kontrollib t&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;tamise registri ja Maksu- ja Tolliameti maksulaekumiste andmetest.</p> <p>Liivamets julgustab inimesi oma n&otilde;ustajaga r&auml;&auml;kima, et ajutise t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalustest head &uuml;levaadet saada.</p> <p>Septembris tehakse ka esimesed suurenenud t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise v&auml;ljamaksed. Esimesel sajal h&uuml;vitise saamise p&auml;eval on t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitis senise 50 protsendi asemel n&uuml;&uuml;d 60 protsenti eelnevast sissetulekust. &bdquo;H&uuml;vitise suurus arvutati &uuml;mber automaatselt ning eraldi muutmise otsust ei tehta ja inimene ei pea suurema h&uuml;vitise saamiseks ise midagi tegema,&ldquo; r&otilde;hutas Liivamets.&nbsp;&nbsp;</p> <p><b>Lauri Kool</b></p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa kommunikatsioonin&otilde;unik</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2764Parim praktikakoht välistudengile on SEB Pank2020-09-01<p><b>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu konkursil &bdquo;Parim praktikakoht&ldquo; tunnistas ž&uuml;rii parimaks v&auml;listudengite praktikat toetavaks t&ouml;&ouml;andjaks AS-i SEB Pank, kelle tegevus praktikakohtade pakkumisel ja v&auml;listudengite toetamisel on olnud pikaajaline ja s&uuml;steemne. &nbsp;</b></p> <p>SEB Pank paistis silma suurep&auml;raselt korraldatud praktikaprogrammiga, mis eestikeelsete t&ouml;&ouml;protsessidega ettev&otilde;ttes ka v&otilde;&otilde;rkeelsetele praktikantidele h&auml;id v&otilde;imalusi loob. Samuti panustab SEB Pank aktiivselt loengutesse &uuml;likoolides.</p> <p>Auhinna andsid &uuml;le Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu tegevjuht&nbsp;<strong>Arto Aas</strong>&nbsp;ja Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler&nbsp;<strong>Mart Laidmets</strong>.</p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu tegevjuhi&nbsp;<strong>Arto Aasa</strong><b>&nbsp;</b>s&otilde;nul on &auml;&auml;rmiselt oluline siinsetele v&auml;listudengitele pakkuda just Eestis esimest praktikakohta, kuna nemad saavad aidata leevendada meie tippspetsialistide puudust. &bdquo;V&auml;listudengitel on Eestis keeruline keelebarj&auml;&auml;ri t&otilde;ttu praktikakohti leida, kuid SEB Pank on leidnud selleks v&otilde;imalusi. P&otilde;hjaliku praktikaprogrammi v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamine on igati tunnustust v&auml;&auml;rt, kuna esmane positiivne t&ouml;&ouml;kogemus tagab t&otilde;en&auml;olisemalt, et v&auml;listudeng j&auml;&auml;b hiljem Eestisse t&ouml;&ouml;le,&ldquo; &uuml;tles Aas.</p> <p>SEB t&otilde;usis teiste kandidaatide seast esile uuendusliku praktikaprogrammiga Youth LAB, mis otsib praktikaga paralleelselt ka innovaatilisi lahendusi pangandusvaldkonna v&auml;ljakutsetele.</p> <p>SEB Panga Balti HR juht<b>&nbsp;</b><strong>May-Liis Mustingu</strong>&nbsp;s&otilde;nul on oluline globaalne perspektiiv ning nad t&ouml;&ouml;tavad teadlikult kaasamise ja mitmekesisuse hoidmiseks. &bdquo;Oleme v&auml;ga avatud rahvusvahelisele koost&ouml;&ouml;le ja kindlasti ka v&auml;lismaalt tulevatele noortele. Ettev&otilde;ttena saame t&auml;nu praktikantide kaasamisele olla &uuml;henduses t&ouml;&ouml;turule j&otilde;udva p&otilde;lvkonnaga, tutvuda selle v&auml;&auml;rtuste ja ootustega, samuti aga tugevdada oma v&auml;rbamisv&otilde;rgustikku. Noored aga saavad meie juures kogemust rahvusvahelises meeskonnas t&ouml;&ouml;tamise ja pangat&ouml;&ouml; kohta, sest koos erinevate kultuuride kaasamisega pakub praktika SEB&ndash;s reaalset t&ouml;&ouml;d ja v&auml;&auml;rtuslikku kogemust iga&uuml;hele,&ldquo; &uuml;tles Musting.</p> <p>Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler&nbsp;<strong>Mart Laidmets</strong>&nbsp;tunnustas SEB panka kui parimat v&auml;lis&uuml;li&otilde;pilaste praktikat toetavat ettev&otilde;tet ning t&auml;nas praktika juhendajaid. &bdquo;Ilma praktikata on pea v&otilde;imatu anda head kutse- ja k&otilde;rgharidust,&ldquo; &uuml;tles Laidmets. &bdquo;T&auml;helepanuv&auml;&auml;rne on see, et t&auml;navu saab parima v&auml;lis&uuml;li&otilde;pilaste praktikat toetava t&ouml;&ouml;andja tiitli eestikeelse t&ouml;&ouml;keskkonnaga organisatsioon. SEB on n&auml;idanud praktika ajal parimat tuge ja juhendamist, et siin on meeldivad ja abivalmis inimesed ning m&otilde;nus ja vaba t&ouml;&ouml;&otilde;hkkond, kus noored soovivad t&ouml;&ouml;tada.&ldquo;</p> <p>SEB Panga esitasid konkursile pank ise ja Tallinna Tehnika&uuml;likooli majandusteaduskond, kes hindas k&otilde;rgelt panga tegutsemist proaktiivselt &ndash; nad on n&auml;idanud huvi &uuml;les ka kriisiolukorras praktikate j&auml;tkamiseks ja nende &uuml;mber korraldamiseks.</p> <p>2020. aasta konkursi teised v&otilde;itjad on: parim v&auml;ikeettev&otilde;ttest regionaalne praktikakoht PCC Projekt AS, parim Eestis &otilde;ppivatele v&auml;listudengitele praktikav&otilde;imaluste pakkuja SEB Pank AS. O&Uuml; Gurmeeklubi t&otilde;steti esile l&auml;bim&otilde;eldud ja oskusliku praktikakohtade pakkumise eest erivajadustega &otilde;pilastele. Konkursi peav&otilde;idu p&auml;lvis Magnetic MRO AS.</p> <p>Konkurssi &ldquo;Parim praktikakoht&rdquo; korraldab Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit koost&ouml;&ouml;s Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Haridus- ja Noorteametiga. Konkurssi rahastavad Eesti riik, Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit.&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/SEB praktika.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-SEB praktika.jpg" /></a></p> <p>Fotol vasakult: <b>Allan Parik</b>, AS SEB Pank juhatuse esimees; <b>Mart Laidmets, </b>Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler; <b>Arto Aas, </b>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu tegevjuht; <b>Margit Pugal</b>, AS SEB Pank personalijuht. <br /> Foto autor on <b>Aron Urb</b>.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2762Ootamatu koondamine ja ülesütlemisavaldus2020-08-31<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meil on t&ouml;&ouml; juures tehtud sotsiaalmeedias selline grupp, kus t&ouml;&ouml;andja jagab t&ouml;&ouml;ga seotud informatsiooni (t&ouml;&ouml;graafikuid jne). T&ouml;&ouml;andja kirjutas seal grupis, et restoran pannakse kinni ja homme enam t&ouml;&ouml;le pole vaja minna. L&otilde;pparvet meist keegi saanud ei ole. Kas see on koondamine ja kas ma pean saama koondamish&uuml;vitist?</b>&nbsp;</p> <p><b>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist: </b>Koondamine on t&ouml;&ouml;lepingu erakorraline &uuml;les&uuml;tlemine t&ouml;&ouml;andja poolt majanduslikel p&otilde;hjustel. Antud juhul on t&otilde;epoolest tegemist koondamise olukorraga, kui t&ouml;&ouml;andjal ei ole enam t&ouml;&ouml;tajale kokkulepitud tingimustel t&ouml;&ouml;d anda, sest t&ouml;&ouml; on nii-&ouml;elda otsa saanud. Koondamise korral on t&ouml;&ouml;andjal kohustus koos l&otilde;pparvega maksta t&ouml;&ouml;tajale ka koondamish&uuml;vitist.&nbsp;</p> <p>Koondamiseks peab t&ouml;&ouml;andja esitama t&ouml;&ouml;tajale &uuml;les&uuml;tlemisavalduse, mis tuleb teha kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis. Seega tuleb &uuml;les&uuml;tlemisavaldus teha n&auml;iteks kirja, t&auml;hitud kirja, e-kirja, SMS-i v&otilde;i kasv&otilde;i sotsiaalmeedia vahendusel. Oluline on, et &uuml;les&uuml;tlemisavaldus&nbsp; on tehtud p&uuml;sivat kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldaval viisil ning t&ouml;&ouml;taja on selle k&auml;tte saanud. &Uuml;les&uuml;tlemisavaldusest peab n&auml;htuma t&ouml;&ouml;andja tahe t&ouml;&ouml;tajaga t&ouml;&ouml;leping &uuml;les &ouml;elda ning p&otilde;hjendus, miks t&ouml;&ouml;tajaga t&ouml;&ouml;leping &uuml;les &ouml;eldakse. Kui t&ouml;&ouml;andja koondab korraga k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad, on t&otilde;en&auml;oliselt tegemist kollektiivse koondamisega. Sellisel juhul tuleb igale t&ouml;&ouml;tajale esitada ka individuaalne &uuml;les&uuml;tlemisavaldus.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja v&auml;idet &bdquo;homme enam t&ouml;&ouml;le pole vaja minna&ldquo; ei saa k&auml;sitleda t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemisavaldusena, kuiv&otilde;rd sellest ei n&auml;htu t&ouml;&ouml;andja selget tahet t&ouml;&ouml;lepingut l&otilde;petada. Kuna t&ouml;&ouml;leping ei ole l&otilde;ppenud, siis ei ole t&ouml;&ouml;tajal alust n&otilde;uda ka l&otilde;pparvet. L&otilde;pparve maksmise kohustus on t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppemisel.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja antud juhul t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;d ei anna ning ei esita ka &uuml;les&uuml;tlemisavaldust, tuleb t&ouml;&ouml;tajal p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;andja poole ja n&otilde;uda hetkeolukorra kohta selgitust. Kui t&ouml;&ouml;andja rikub oma kohustust (anda t&ouml;&ouml;d ja maksta t&ouml;&ouml;tasu), tuleb t&ouml;&ouml;andjale esitada hoiatus. Hoiatuse m&otilde;te on juhtida t&ouml;&ouml;andja t&auml;helepanu rikkumisele ning n&otilde;uda rikkumise l&otilde;petamist. Kui ka p&auml;rast mitmeid hoiatusi t&ouml;&ouml;andja oma k&auml;itumist ei paranda, on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus t&ouml;&ouml;leping erakorraliselt t&ouml;&ouml;andja rikkumise t&otilde;ttu &uuml;les &ouml;elda ja n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt h&uuml;vitist kolme kuu keskmise t&ouml;&ouml;tasu ulatuses.&nbsp;</p> <p>Seega, sisuliselt on tegemist koondamise olukorraga, kuid koondamiseks peab t&ouml;&ouml;andja esitama t&ouml;&ouml;tajale &uuml;les&uuml;tlemisavalduse. T&ouml;&ouml;taja ise ei saa koondamist n&otilde;uda. Kui t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajat ei koonda, kuid ei kindlusta t&ouml;&ouml;tajat ka t&ouml;&ouml;ga, tuleb t&ouml;&ouml;tajal t&ouml;&ouml;andjat hoiatada ning rikkumise j&auml;tkumise korral on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus t&ouml;&ouml;leping erakorraliselt t&ouml;&ouml;andjapoolse rikkumise t&otilde;ttu &uuml;les &ouml;elda.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppemise kohta saab rohkem lugeda <a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/toosuhted/tooleping/toolepingu-loppemine" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali vastavalt alamlehelt</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2761Tööinspektsioon: metalltoodete tootmisel varitseb suurim oht tööl kaitseta töövahendiga2020-08-28<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon viis l&auml;bi sihtkontrolli 75 metalltoodete tootmisega tegelevas ettev&otilde;ttes. Sihtkontrolli tulemusena registreerisid inspektorid kokku 375 rikkumist ning 200 rikkumise kohta koostati ettekirjutus.</b>&nbsp;</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus kontrollisid t&ouml;&ouml;inspektorid t&ouml;&ouml;vahendite korrasolu, isikukaitsevahendite kasutamist ning t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;side vastavust tegelikule olukorrale. Seekord k&uuml;lastati&nbsp; ettev&otilde;tteid Harju-, Ida-Viru-, J&auml;rva-, L&auml;&auml;ne-Viru-, P&auml;rnu-, Rapla-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja V&otilde;rumaal.&nbsp;</p> <p>Esmalt kontrollisid inspektorid t&ouml;&ouml;vahendite kaitsekatete ja h&auml;daseiskamise seadiste olemasolu. Pea pooltel kontrollitud ettev&otilde;tetel olid rikkumised seotud t&ouml;&ouml;vahendi liikuva osaga ohtlikku kokkupuudet v&auml;ltida aitava kaitsepiirde v&otilde;i -seadise puudumisega. T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve osakonna juhataja Silja Soone s&otilde;nul olid kaitsekatted kas teadlikult eemaldatud, purunenud v&otilde;i osadele vanematele t&ouml;&ouml;vahenditele ei olnud tootja kaitsekatteid ette n&auml;inud. &bdquo;Kaitsepiirde v&otilde;i -seadise eemaldamise p&otilde;hjenduseks toodi, et need segavad teatud t&ouml;&ouml;operatsioonide tegemist v&otilde;i neid ei ole &uuml;ldse vaja,&ldquo; m&auml;rkis ta. &bdquo;Samas t&ouml;&ouml;inspektorite kogemused n&auml;itavad, et tavaliselt segab kaitsekate nende t&ouml;&ouml;de tegemist, mida selle seadmega &uuml;ldse tegema ei pea v&otilde;i isegi teha ei tohi. Kaitsed on tootja paigaldanud eesm&auml;rgiga tagada t&ouml;&ouml;tegijate ohutus ning omavoliliselt neid eemaldada on kuritegelik,&ldquo; lisas Soon. Probleemseimad t&ouml;&ouml;vahendid olid puurpingid, k&auml;iad, treipingid, lintlihvijad, lintsaed ja ketasl&otilde;ikurid. Puudusi esines ka t&otilde;steseadmetega.&nbsp;</p> <p>Kontrolliti ka liikumisteede vastavust ohutusn&otilde;uetele. Ligi pooltes kontrollitud ettev&otilde;tetes oli probleeme ohualade m&auml;rgistamisega. Samuti olid liikumisteedel takistused, nagu ladustatud toormaterjal, valmistoodang v&otilde;i j&auml;&auml;tmed.&nbsp;</p> <p>Isikukaitsevahendite kasutamise kontrollimisel selgus, et pea k&otilde;igis ettev&otilde;tetes oli t&ouml;&ouml;andja varustanud t&ouml;&ouml;tajad vajalike isikukaitsevahenditega. Samas tuli t&otilde;deda, et mitmetes ettev&otilde;tetes t&ouml;&ouml;tajad neid ei kasutanud. Lisaks kontrolliti ka silmadu&scaron;&scaron;i olemasolu, sest metalltoodete toomisega tegelevates ettev&otilde;tetes v&otilde;ib silma sattuda nii v&otilde;&otilde;rkeha (puurimine, teritamine, metalli l&otilde;ikamine, lihvimine, treimine) kui kemikaal. 17% kontrollitud ettev&otilde;tetes silmadu&scaron;&scaron;id puudusid.</p> <p>Valdavalt olid kontrollitud ettev&otilde;tetes t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sid olemas, ent tuletame meelde, et riskianal&uuml;&uuml;se tuleb t&auml;iendada vastavalt olukorrale (nt seoses uute t&ouml;&ouml;vahendite soetamisega, uute t&ouml;&ouml;ruumide valmimisega, hindamata on ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid ja raskuste k&auml;sitsi teisaldamisega seotud ohud, riskianal&uuml;&uuml;sist ei selgu tervisekontrolli vajadus jms).&nbsp;</p> <p>Metallit&ouml;&ouml;stus on suurima t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arvuga valdkond Eestis. Eelmisel aastal juhtus metalltoodete tootmisel 490 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest 116 olid rasked, 373 kerged ja &uuml;ks neist l&otilde;ppes kahjuks t&ouml;&ouml;taja surmaga. Statistika kohaselt juhtub enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi kontrolli kaotamise t&otilde;ttu masina v&otilde;i seadme &uuml;le. Teisel kohal on &otilde;nnetuste p&otilde;hjusena libisemine, komistamine ja kukkumine.</p> <p>&nbsp;&nbsp;</p> <p><i>Kristel Abel<br /></i><i>Meedian&otilde;unik</i></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2758Meeldetuletus: Tuhandetel Eesti inimestel on võimalus oma oskusi täiendada tasuta rahvusvahelistel kursustel2020-08-27<p><b>COVID-19 kriisi m&otilde;jude leevendamiseks pakub veebip&otilde;hine platvorm Coursera v&otilde;imalust tasuta &otilde;ppida inglis- ja venekeelsetel kursustel, mille l&otilde;petajad saavad ka vastava tunnistuse iga kursuse l&auml;bimise kohta. Septembri l&otilde;puni saavad Eestist kursustele registreeruda k&otilde;ik oma teadmisi uuendada soovivad inimesed. Eestist saab osaleda kuni 50&nbsp;000 soovijat, kursusi saab tasuta l&auml;bida aasta l&otilde;puni.</b>&nbsp;</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;tajatele pakutav tasuta oskuste arendamise programm on hea v&otilde;imalus toetada majanduskriisist taastumist. Kindlasti tasub k&otilde;igil, kelle inglise v&otilde;i vene keele oskus seda v&otilde;imaldab, kasutada v&otilde;imalust oma teadmisi t&auml;iendada, et olla t&ouml;&ouml;turul edukam ja &otilde;ppida midagi huvitavat ning silmaringi arendavat,&ldquo; leidis sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b> &bdquo;Lisaks on see hea v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;andjatel oma t&ouml;&ouml;tajaid koolitada ja julgustada neid oma oskusi laiendama, kuna Coursera platvormil on &uuml;le 4000 kursuse maailma tipp&uuml;likoolidelt ja ettev&otilde;tetelt, muuhulgas Yale, New York University, Google ja IBM,&ldquo; lisas minister Kiik.&nbsp;</p> <p>Coursera pakub kursustele ligip&auml;&auml;su koroonaviiruse kriisist m&otilde;jutatud riikidele. Esimesena anti kursustele ligip&auml;&auml;s t&ouml;&ouml;turu riskir&uuml;hmadele, n&uuml;&uuml;d on oodatud &otilde;ppima k&otilde;ik oma oskusi uuendada soovivad Eesti inimesed. Kursustele tuleb registreerida hiljemalt 28. septembriks ning neid saab l&auml;bida kuni 2020. aasta l&otilde;puni. Registreerida saab <a href="https://haridusportaal.edu.ee/artiklid/tasuta-veebip%C3%B5hised-kursused-courseralt">haridusportaali</a> kaudu.&nbsp;</p> <p>Kursused avati Eesti inimestele juuli esimeses pooles ning seni on kursustele registreerunuid &uuml;le 2400, kellest on &otilde;ppimist alustanud &uuml;le 1500 inimese. Kursused on l&otilde;petanud &uuml;le 200 inimese. L&auml;bitavate kursuste arv &uuml;he &otilde;ppija kohta ei ole piiratud. Sellega on Eesti olnud seni &uuml;ks edukamaid riike projekti k&auml;ivitamisel, kuid v&otilde;imalus &otilde;ppida on veel tuhandetel Eesti inimestel.&nbsp;</p> <p>Populaarsemad kursused senini Eesti &otilde;ppijate seas on:</p> <p><i>Excel Skills for Business: Essentials&nbsp;<br /> Programming for Everybody (Getting Started with Python)&nbsp;<br /> Learning How to Learn: Powerful mental tools to help you master tough subjects&nbsp;<br /> The Science of Well-Being Work Smarter, Not Harder: Time Management for&nbsp; Personal &amp; Professional Productivity&nbsp;<br /> Marketing in a Digital World&nbsp;<br /> Introduction to Psychology&nbsp;<br /> Crash Course on Python&nbsp;<br /> Speak English Professionally: In Person, Online &amp; On the Phone&nbsp;<br /> Better Business Writing in English</i></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2757Sõltlast tuleb osata aidata2020-08-26<p><b>Kas narkomaanidega t&ouml;&ouml;tades elu ohus ei ole? &bdquo;Ei, nad v&auml;ga hoiavad meid,&ldquo; s&otilde;nab MT&Uuml; Kesklinna Abikeskuse juhataja Ene Villak, sest s&otilde;ltlasi aktsepteeritakse sellistena nagu nad on.</b></p> <p>J&auml;lgides dokumentaalfilmi narkos&otilde;ltlastest, hakkab tundlikuma n&auml;rvikavaga vaatajal k&otilde;he ja paha: l&otilde;ksus inimesed, raisatud elud... Filmist v&otilde;id loobuda, kui v&auml;lja ei kannata, et on neidki, kuid m&otilde;nes ametis olles tuleb narkomaanide ja nende probleemidega silmitsi seista iga p&auml;ev. Tallinnasse loodud <b>MT&Uuml; Kesklinna Abikeskuse juhataja Ene Villak </b>on s&otilde;ltlastega tegelenud &uuml;heksateist aastat, sellest pea kuusteist aastat nii uimastis&otilde;ltlaste kui nende l&auml;hedastega.</p> <p>&bdquo;Keskuses pakume me sotsiaalteenuseid. Meil on kaks sotsiaalt&ouml;&ouml;tajat, kes tegelevad erinevate (sotsiaal)probleemidega, mis algavad klientide v&otilde;lan&otilde;ustamisest, dokumentide kaotamisest, eluaseme otsimisest, e-maili aadressi tegemisest jms asjaajamistest,&ldquo; tutvustab Ene, nimetades, et lisaks on ametis kogemusn&otilde;ustaja, endine tervenenud s&otilde;ltlane, kes oskab narkomaanidele l&auml;heneda, saab neist aru, n&otilde;ustab ja on tugisikuks. &bdquo;T&ouml;&ouml;l on ka ps&uuml;hholoog ja tervisen&otilde;ustaja. Saame kohapeal teha HIV- ja hepatiiditeste, ravida erinevaid torke-, s&uuml;stide jms haavandeid. Kui vaja, suuname meile saabunud tuberkuloosikontrolli ja r&ouml;ntgenisse.&ldquo;</p> <p>Tubasele t&ouml;&ouml;le lisaks on v&auml;lit&ouml;&ouml; &ndash; s&uuml;stlavahetus. Kuna s&uuml;stlavahetus statsionaaris on keelatud, siis iga p&auml;ev k&auml;ib m&ouml;&ouml;da linna kaks brigaadi, kes v&otilde;tavad hommikul kotid s&uuml;staldega ja l&auml;hevad t&auml;naval s&otilde;ltlasi otsima, s&uuml;stlaid vahetama ja neid ohutu s&uuml;stimise teemal n&otilde;ustama. Samas tutvustavad p&auml;evakeskust ja sealseid teenuseid.</p> <p><b>Personali elu pole ohus</b></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;tajad saavad meil kohapealse koolituse, samuti toimub l&auml;bi Tervise Arengu Instituudi &uuml;ksjagu koolitusi. P&uuml;&uuml;ame varakult v&auml;lja selgitada, millised hirmud meie t&ouml;&ouml;tajatel on &ndash; kas ta kardab, et narkomaan v&otilde;ib teda ohustada vms,&ldquo; s&otilde;nab Ene Villak, nentides, et t&ouml;&ouml;tajatele korraldatakse supervisiooni ja peetakse igahommikusi koosolekuid.</p> <p>Keskuses on olnud juhtumeid, kuigi v&auml;ga-v&auml;ga harva, mil on kutsutud kohale turvamees. Ohu korral saavad t&ouml;&ouml;tajad vajutada paanikanuppu, misj&auml;rel saabub appi G4S. &bdquo;Algusaastatel l&auml;ks paaril korral seda vaja ja kutsusime ka politsei, sest tol ajal ei osanud me ise neid olukordi v&auml;ga h&auml;sti lahendada,&ldquo; s&otilde;nab Ene Villak, kinnitades, et t&ouml;&ouml;tajate elu narkomaanidega t&ouml;&ouml;tades ohus ei ole. &bdquo;Nad v&auml;ga hoiavad meid! Saavad meie juurde tulla ega pea oma k&auml;itumise, olemise ega v&auml;limuse kohta aru andma. Aktsepteerime neid sellisena nagu nad on.&ldquo;</p> <p>T&ouml;&ouml;tajad ei n&otilde;ua, et keskusesse tulijad peavad narkotarbimisest loobuma, kuigi selle nimel varjatud t&ouml;&ouml;d tehakse. Eesm&auml;rgiks on suunata s&otilde;ltlased ravile ja rehabilitatsiooni. &bdquo;Nad ei saa arugi, kui me oleme neile p&auml;he pannud m&otilde;tte, et v&otilde;iks ravile minna,&ldquo; nendib juhataja. Nende inimeste s&otilde;ltuvust v&otilde;ib pidada p&auml;rilikuks, sest on v&auml;ga katkistest peredest. Harjunud v&auml;ga v&auml;ikesest peale inimestega manipuleerima, otsides neid, kellele hinge pugeda ja &auml;kki midagi saada...</p> <p><b>S&otilde;ltlasi ei karda</b></p> <p>T&ouml;&ouml;v&auml;lisel ajal &uuml;ritavad t&ouml;&ouml;tajad Ene Villaku s&otilde;nul keskuse klientidega seotud probleemidele mitte m&otilde;elda. &bdquo;Olen s&otilde;ltlastega t&ouml;&ouml;tanud 2001. aastast. Siis n&auml;gin ma v&auml;ljas liikudes narkomaane, n&uuml;&uuml;d enam mitte. See on mu suure t&ouml;&ouml; vili,&ldquo; t&otilde;deb Ene, t&auml;psustades, et t&ouml;&ouml;tajad, kes on koolitatud narkomaane t&auml;hele panema, neid muidugi m&auml;rkavad v&auml;limuse, k&auml;itumise jms m&auml;rkide j&auml;rgi. &bdquo;Meie neid ei karda. Meil on supersivioonid ja superviisor, kes keerulistel ja rasketel hetkedel aitab, mil me oma tunnetega toime ei tule.&ldquo;</p> <p>Narkomaanid on harjunud tundlikele ja haavatavatele inimestele naha vahele pugema lootuses, et ehk m&otilde;ni kopikas kuskilt kukub v&otilde;i keegi kutsub lausa koju. Seda on ka t&ouml;&ouml;tajad teinud, kuid &otilde;nneks n&uuml;&uuml;d enam mitte. Keskus pakub s&otilde;ltlastele abi &ndash; nad saavad nii ennast kui oma riideid pesta ja pisut ka s&uuml;&uuml;a.</p> <p>&bdquo;K&otilde;igepealt pakumegi talle teed, natuke s&uuml;&uuml;a ja v&otilde;imalust end pesta. Meil on riideabi &ndash; heade inimeste abiga oleme korjanud riideid tagavaraks,&ldquo; selgitab juhataja. Maja on k&uuml;ll v&auml;ike, aga kleindid saavad olla &uuml;hes pisikeses toas omaette, vaadata telerit ja filme. &Uuml;le kahek&uuml;mne inimese korraga pole v&otilde;imalik sinna mahutada, sest siis on neil v&auml;ga kitsas. Talvisel ajal tullakse keskusesse sagedamini, suvel harvem, s&otilde;ltuvalt ilmast. Kuna enamikele keskuse klientidele on m&auml;&auml;ratud puue ja nad saavad pensioni, siis vahetult p&auml;rast pensionip&auml;eva on rahvast v&auml;hem, ent v&auml;hem kui paari n&auml;dalaga on raha otsas ja tullakse tagasi. &bdquo;Suvel on meil palju kodutuid, talvel k&auml;ivad nad &ouml;&ouml;majades. Kes ei ole vanglas, tuleb meile,&ldquo; sedastab Ene Villak.</p> <p><b>Oluline on haridus ja motivatsioon</b></p> <p><b>Tartu &Uuml;likooli &Uuml;hiskonnateaduste Instituudi uurimuses "Rehabilitatsiooniteenused s&otilde;ltlastele Tartu linnas&ldquo; </b>r&otilde;hutati, et s&otilde;ltuvush&auml;iretega inimestega tegeleval spetsialistil peab olema vastavasisuline haridus. &bdquo;On oluline, et ta omaks teadmisi, kuidas t&ouml;&ouml;tada just s&otilde;ltlastega, mis on s&otilde;ltuvush&auml;iretega inimeste probleemide erip&auml;rad ja kuidas neid lahendada. Samas ei piisa ainult professionaalsetest oskustest.&ldquo; K&otilde;ige olulisemaks pidasid eksperdid spetsialisti enda huvi ja sisemist motivatsiooni t&ouml;&ouml;tada just s&otilde;ltuvush&auml;iretega inimestega. &bdquo;Oluline on t&ouml;&ouml;taja enda valmisolek s&otilde;ltlastega t&ouml;&ouml;tamiseks, kuna tegu on t&ouml;&ouml;ga, kus positiivset tagasisidet palju ei tule ning poolel teel alla anda ei tohi. S&otilde;ltuvush&auml;iretega tegelevad spetsialistid vajavad kindlasti vastavat haridust ning v&auml;lja&otilde;pet, sest tegu on keerulise kontingendiga ning abi pakkuja peab olema tuttav s&otilde;ltlaste erip&auml;radega.&ldquo;</p> <p><b>Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse </b>&bdquo;Euroopa Uimastiprobleemide&ldquo; aruande<b> </b>kohaselt, mis avaldati 2019. aasta juunis, pakutakse EMCDDA seirega h&otilde;lmatud 30-st riigist k&otilde;igis, va T&uuml;rgis, erikeskustes tasuta puhtaid s&uuml;stimisvahendeid. Lisaks steriilsetele s&uuml;staldele ja n&otilde;eltele antakse uimastis&otilde;ltlastele paljudes riikides kahju v&auml;hendamise teenuste raames pidevalt v&otilde;i sageli vatipadjakesi, et nahka desinfitseerida, vett uimastite lahustamiseks ja puhtaid segamisn&otilde;usid.</p> <p>HIVi kodused testimiskomplektid aitavad s&uuml;stivatel uimastis&otilde;ltlastel nakkust vara diagnoosida. Komplektid on m&uuml;&uuml;gil &uuml;ha enamate Euroopa riikide apteekides, m&otilde;nes riigis jagatakse neid kahju v&auml;hendamise teenuste raames tasuta. T&otilde;endid n&auml;itavad, et n&otilde;ela- ja s&uuml;stlavahetuse programmid v&auml;hendavad t&otilde;husalt HIVi edasikandumist s&uuml;stivate uimastis&otilde;ltlaste seas.</p> <p>Eriprogrammide kaudu on s&uuml;stalid jagatud aastail 2015-2017 &uuml;le 53 miljoni, kuid see koguarv on tegelikust palju v&auml;iksem, sest mitu suurt riiki nagu Saksamaa, Itaalia ja &Uuml;hendkuningriik pole t&auml;ielikke andmeid s&uuml;stalde jagamise kohta teatanud.</p> <p>&nbsp;</p> <p><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/42 tabel.PNG" /></p> <p><b>Uimastitest tingitud suremus: P&otilde;hja-Euroopas on teatatud keskmisest k&otilde;rgemast tasemest.</b></p> <p>2017. aastal oli Euroopa keskmine &uuml;leannustamisest tingitud suremus 15&ndash;64-aastaste seas hinnanguliselt 22,6 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta. Meeste suremus (35,8 juhtumit miljoni mehe kohta) on peaaegu neli korda suurem naiste omast (9,3 juhtumit miljoni naise kohta). Suremus ja suundumused on riigiti v&auml;ga erinevad. Neid m&otilde;jutavad sellised tegurid nagu uimastitarvitamise levik ja harjumused, eelk&otilde;ige opioidide s&uuml;stimine; riski- ja kaitsetegurid, nagu ravi k&auml;ttesaadavus, samuti riigi aruandluse kord, suremust kajastavates riiklikes andmebaasides teabe registreerimine ja &uuml;leannustamisest tingitud surmajuhtumitele koodide m&auml;&auml;ramine, sh teabe registreerimata j&auml;tmise muutuv tase. Uusimate andmete kohaselt esines &uuml;le 40 surmajuhtumi miljoni elaniku kohta kaheksas P&otilde;hja-Euroopa riigis, kusjuures suurimast suremusest teatati Eestis (130 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta) ja Rootsis (92 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta).</p> <p><span>Tekst: Tiina Lang<br /></span>Foto: Pexels</p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2755Tööõnnetus külmkambris2020-08-25<p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>Kokk t&ouml;&ouml;tas palaval suvep&auml;eval ning s&uuml;gavk&uuml;lma ruumist tooteid v&otilde;ttes, otsustas ta ennast s&uuml;gavk&uuml;lma ukse juures jahutada. T&ouml;&ouml;taja asetas jala ukse vahele, et see ei sulguks. Samal ajal sai t&ouml;&ouml;taja kastidest tooteid s&uuml;gavk&uuml;lma riiulitele ladustada. Hetkeks kaotas t&ouml;&ouml;taja tasakaalu, jalg nihkus paigast ja s&uuml;gavk&uuml;lma uks sulgus ning t&ouml;&ouml;taja j&auml;i s&uuml;gavk&uuml;lma ruumi kinni. Ruumis sees asus k&uuml;ll avariinupp, kuid selle vajutamise j&auml;rel uks ei avanenud. Kaast&ouml;&ouml;taja avastas koka s&uuml;gavk&uuml;lma ruumist 30 minuti p&auml;rast ning lasi ta v&auml;lja. Kokal tekkis madala temperatuuriga ruumis viibimisest kurguvalu, parema seljalihase valulikkus ja keskendumish&auml;ired, mille t&otilde;ttu tuli j&auml;&auml;da kodusele ravile.</p> <p><b>Miks?</b></p> <p>S&uuml;gavk&uuml;lmiku uks sulgus iseeneslikult, kui kannatanu jalg ukse eest &auml;ra nihkus, sest ta ei avanud ust vastavalt ohutusjuhendile t&auml;ielikult. T&ouml;&ouml;andja oli koostanud riskianal&uuml;&uuml;si, kuid s&uuml;gavk&uuml;lmaga seotud ohutegurid olid arvestamata j&auml;etud. S&uuml;gavk&uuml;lmiku sisemise avariinupu kontrollimisel p&auml;rast t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust selgus, et avariinupu tagasil&uuml;kke vedru oli kaotanud aja jooksul elastsuse, mist&otilde;ttu uks seestpoolt ei avanenud. S&uuml;gavk&uuml;lma ja avariinupu tehnilist korrasolekut oleks pidanud perioodiliselt kontrollima ja selle tulemused registreerima. Kontrollimise tulemusena oleks nupu defekt &otilde;igeaegselt avastatud ning parandatud.</p> <p>Foto:&nbsp;U.S. Air Force photo/Staff Sgt. Alexandre Montes</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2754Mida pidada silmas koolis töö korraldamisel2020-08-24<p><i>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan &otilde;petajana &uuml;hes &uuml;sna suures koolis. Uus &otilde;ppeaasta tuleb aina l&auml;hemale, kuid viimase aja uudiseid vaadates koroonaviiruse leviku kohta tekib mul hirm. Klassides on korraga palju lapsi, vahetundide ajal on koridorid inimesi t&auml;is ja &otilde;petajate puhketuba on meil &uuml;sna v&auml;ike. Juba 1. septembril on korraga aktusel k&otilde;ik &otilde;pilased ja kooli t&ouml;&ouml;tajad. Kuna t&ouml;&ouml;andja ei ole meile selgeid juhiseid t&ouml;&ouml; &uuml;mberkorralduse kohta andnud, siis ma kardan t&ouml;&ouml;le minna. Mida sellises olukorras teha?</i></p> <p><b>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</b> Praeguse seisuga saab kooliaasta alata tavap&auml;raselt. K&uuml;ll ei saa l&otilde;plikke otsuseid kogu kooliaasta ja &otilde;ppet&ouml;&ouml; sujumise kohta &uuml;telda, sest toimuvat tuleb t&auml;helepanelikult j&auml;lgida. Oluline on, et kooli direktor koos kooli t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistiga hindaksid olukorda ning leiaksid sobiva lahenduse.&nbsp;</p> <p>Kuigi riiklikult kehtestud piiranguid koolide ava-aktustele eelduslikult ei ole, siis on oluline t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja koost&ouml;&ouml;.&nbsp; Ehk t&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;tajatele selgitama, millised ohud t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;keskkonnas varitseda v&otilde;ivad ning mida t&ouml;&ouml;andja teeb, et t&ouml;&ouml;taja tervis t&ouml;&ouml;d tehes kannatada ei saaks. Kui t&ouml;&ouml;andja ise ei ole selgitusi jaganud, siis saab t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;andja, t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti v&otilde;i ka t&ouml;&ouml;keskkonnavoliniku poole ja paluda, et t&ouml;&ouml;andja selgitaks, millised meetmed kasutusele v&otilde;etakse.&nbsp;</p> <p>&Uuml;ks l&auml;bivaid soovitusi kevadel viiruse leviku ajal oli hajutada t&ouml;&ouml;tajaid ka puhkeruumis, sellest oleks hea ka praegu kinni pidada. Kui puhkeruum on v&auml;ike ja seal ei saa distantsi hoida, siis saab ehk ajutiselt kasutusele v&otilde;tta lisapuhkeruumi. Kui seda teha ei saa, tuleks korraldada puhkepauside kasutamine erinevatel aegadel.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja korraldab t&ouml;&ouml; &uuml;mber v&otilde;i annab konkreetseid korraldusi, siis on t&ouml;&ouml;tajal kohustus t&ouml;&ouml;andja korraldusi j&auml;rgida ja t&auml;ita. N&auml;iteks kui t&ouml;&ouml;andja m&auml;&auml;ratleb puhkepauside kasutamise aja konkreetselt &auml;ra, tuleb igal t&ouml;&ouml;tajal sellest kinni pidada ja puhkepause pidada vastavalt t&ouml;&ouml;andja korraldusele.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja kuulub riskigruppi v&otilde;i kuulub riskigruppi tema pereliige ning t&ouml;&ouml;taja ei julge seet&otilde;ttu minna t&ouml;&ouml;le, kus ta puutub paljude inimestega kokku, siis sellest tuleks esmalt t&ouml;&ouml;andjat informeerida. Koos saavad t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja arutada, milline oleks selles olukorras m&otilde;lemale poolele sobiv lahendus. N&auml;iteks t&auml;idab t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imalusel ajutiselt t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, mille k&auml;igus ta ei puutu teistega kokku. Koolides ilmselt p&otilde;hipuhkuse kasutamine ei ole lahenduseks, sest puhkused on suures osas selleks aastaks kasutatud. K&uuml;ll aga saavad pooled kokku leppida tasustamata puhkuse kasutamises v&otilde;i t&auml;ielikult v&otilde;i osaliselt kaugt&ouml;&ouml; tegemises.&nbsp;</p> <p>Seega, kui t&ouml;&ouml;tajal on hirm t&ouml;&ouml;le minemise ees, tuleks sellest esimesel v&otilde;imalusel t&ouml;&ouml;andjale ja/v&otilde;i t&ouml;&ouml;keskkonna esindajatele teada anda. Selliselt saab t&ouml;&ouml;andja v&otilde;imalikult vara hinnata t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;keskkonda ning leida olukorrale parim lahendus.</p> <p>Haridus- ja Teadusministeeriumi soovitustega uueks kooliaastaks saate tutvuda lingil <a href="https://www.hm.ee/et/koroona">https://www.hm.ee/et/koroona</a>&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2753Alates eilsest saab laadida nutitelefoni koroonaviiruse levikut piirava mobiilirakenduse HOIA 2020-08-21<p><b>Eilsest, 20. augustist saab <a href="https://play.google.com/store/apps/details?id=ee.tehik.hoia">Google Play</a> ja <a href="https://apps.apple.com/us/app/id1515441601">App Store&rsquo;i</a> kaudu telefoni laadida mobiilirakenduse <a href="http://www.hoia.ee/">HOIA</a>, mis aitab rakenduse kasutajate kaasabil piirata koroonaviiruse levikut. Rakendus teavitab kasutajat, kui ta on olnud l&auml;hikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Rakenduse kasutajate telefonid vahetavad omavahel anon&uuml;&uuml;mseid koode ning riik, rakenduse tootja ega telefoni tootja ei saa teada, kes kellega l&auml;hikontaktis oli.</b>&nbsp;</p> <p>&bdquo;Efektiivseim meede koroonaviiruse leviku piiramiseks on p&uuml;sida haiguss&uuml;mptomite korral kodus ja p&ouml;&ouml;rduda perearsti poole ning hoida tervena ringi liikudes turvalist vahemaad teiste inimestega. Kui aga soovime oma harjumusp&auml;rase eluga j&auml;tkata &ndash; k&auml;ia t&ouml;&ouml;l ja koolis, teatris ja kontsertidel, s&otilde;ita &uuml;histranspordiga v&otilde;i reisida, siis ei ole meil t&otilde;en&auml;oliselt alati v&otilde;imalik piisavat distantsi hoida,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b>. &bdquo;Terviseamet j&auml;tkab oma igap&auml;evast t&ouml;&ouml;d nakatunute ja nende l&auml;hikontaktsete tuvastamisel, aga saame iga&uuml;ks viiruse leviku t&otilde;kestamiseks ka oma panuse anda. Koroonaviiruse rakendus on meile k&otilde;igile &uuml;ks t&auml;iendav t&otilde;hus vahend selleks, et v&otilde;imalikke nakkuslikke kontakte v&auml;hendada. Kutsun Eesti inimesi &uuml;les hoidma ennast ja oma l&auml;hedasi ning aitama rakenduse kasutamisega privaatselt ja turvaliselt kaasa viiruse leviku piiramisele.&ldquo;&nbsp;</p> <p>Kui m&otilde;ni rakenduse kasutaja haigestub, m&auml;rgib ta end (st oma anon&uuml;&uuml;mse koodi) rakenduses haigestunuks ning teistele kasutajatele saadetakse teavitus v&otilde;imalikust l&auml;hikontaktist nakatunuga. Rakendus teavitab inimest juhul, kui tema telefon on olnud hiljem positiivse koroonaviiruse proovi andnud inimesele nakkusohtlikul perioodil l&auml;hemal kui 2 meetrit v&auml;hemalt 15 minutit. Samuti annab rakendus esmased suunised, kuidas edasi k&auml;ituda. Nii suudab rakendus teavitada ka inimesi, keda nakatunu ise ei pruugi teada ega m&auml;letada, v&otilde;imaldades neil astuda samme enda ja teiste tervise kaitseks.&nbsp;</p> <p>Rakenduse arendamisel on erilist t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ratud privaatsusele ja turvalisusele. Telefonid suhtlevad omavahel Bluetooth raadiosignaalide abil, vahetades koode, mis ei &uuml;tle rakenduse kasutajate kohta midagi. Rakenduse kaudu riigile mingit infot nakatunute v&otilde;i nende l&auml;hikontaktsete identiteedi kohta ei laeku.&nbsp;</p> <p>&bdquo;<a href="http://www.hoia.ee/">HOIA</a> privaatsuslahenduse panime paika enne kui programmeerimist&ouml;&ouml;dega alustati. Inimeste asukohti ei j&auml;lgita ning terviseandmeid t&ouml;&ouml;deldakse vaid selleks, et enne teavituste v&auml;lja saatmist kontrollida, kas end koroonaviiruse kandjaks m&auml;rkinud inimene on t&otilde;esti haige," kinnitas <b>Dan Bogdanov</b>, Cybernetica AS juhatuse liige. &bdquo;Sellega on Hoia rakenduse arendus olnud eeskujuks riigile, kuidas andmep&otilde;hiseid teenuseid teha.&ldquo;&nbsp;</p> <p>Rakendus loodi sotsiaalministeeriumi, tervise ja heaolu infos&uuml;steemide keskuse, terviseameti ning 12 Eesti ettev&otilde;tte &ndash; Cybernetica, Fujitsu Estonia, Guardtime, Icefire, Iglu, Mobi Lab, Mooncascade, Velvet, FOB Solutions, Heisi IT O&Uuml;, Bytelogics ja ASA Quality Services O&Uuml; koost&ouml;&ouml;s. Lisaks aitas rakenduse arendamisel kaasa &Scaron;veitsi DP-3T projektimeeskond, kelle loodud lahendus on Eesti rakenduse aluseks.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Rakenduse peamine funktsioon on kasutajat teavitada, kui ta v&otilde;is olla l&auml;hikontaktis COVID-19 nakatunuga. Samas on info inimese nakatumise ja tema l&auml;hikontaktide kohta privaatne ning seda ei saa levitada. Seega v&otilde;ib &ouml;elda, et rakenduse arendamisega lahendasime omamoodi vastuolu," &uuml;tles Icefire'i tarkvaraarhitekt <b>Aleksei Bljahhin</b>. &bdquo;Lahendasime selle vastuolu t&auml;nu kaasaegsele kr&uuml;ptograafiale, mida rakendus kasutab."&nbsp;</p> <p>Esialgu saab <a href="http://www.hoia.ee/">HOIA</a> rakendust kasutada Eestis. J&auml;rgmise sammuna on kavas hakata vahetama l&auml;hikontaktsete kohta anon&uuml;&uuml;mseid koode ka piiri&uuml;leselt, et rakendust saaks kasutada nt reisides ja v&auml;lisl&auml;hetustel.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Lisainfo ja korduma kippuvad k&uuml;simused: <a href="http://www.hoia.me">www.hoia.me</a></p> <p>Vt ka tutvustavat videoklippi YouTube&rsquo;is: <a href="https://www.youtube.com/watch?v=74vFGZ2b6lo">Kuidas t&ouml;&ouml;tab HOIA, Eesti ametlik koroonaviiruse rakendus?</a>&nbsp;</p> <p>Pea meeles:</p> <ul> <li><b>Koroonaviiruse ennetamiseks efektiivseim meede on p&uuml;sida haigena kodus, j&auml;rgida k&otilde;iki h&uuml;gieenireegleid ja hoida turvalist vahemaad. Kui</b> me soovime aga oma harjumusp&auml;rase eluga j&auml;tkata, liikuda &uuml;histranspordiga, reisida, k&uuml;lastada avalikke asutusi, k&auml;ia t&ouml;&ouml;l ja koolis, siis t&otilde;en&auml;oliselt ei ole meil alati v&otilde;imalik teistest inimestest piisavat distantsi hoida.</li> <li><b>Terviseamet j&auml;tkab oma igap&auml;evast t&ouml;&ouml;d nakatunute ja nende l&auml;hikontaktsete tuvastamisel. Koroona&auml;pp on &uuml;ks t&auml;iendav t&otilde;hus vahend selleks</b>, et v&otilde;imalikke nakkuslikke kontakte v&auml;hendada ja viiruse levikut pidurdada.</li> <li>Selleks on oluline, et v&otilde;imalikult paljud inimesed selle endale alla laadiksid ja seda kasutaksid.</li> <li>&Auml;pp teavitab inimest juhul, kui tema telefon on olnud hiljem positiivse koroonaviiruse proovi andnud inimesele tema nakkusohtlikul ajal l&auml;hemal kui 2 meetrit v&auml;hemalt 15 minutit.</li> <li>Koroonaviiruse erip&auml;ra on see, et ta levib ka siis, kui inimene ei tunne end haigena. See t&auml;hendab et inimene v&otilde;ib olla nakkusohtlik ka siis, kui tal s&uuml;mptomeid veel tekkinud ei ole. Seet&otilde;ttu on viiruse leviku t&otilde;kestamiseks l&auml;hikontaktsete tuvastamine ja teavitamine kriitiline.</li> <li>Kuna haigestunud inimesel endal on v&otilde;imatu meenutada inimest, kellega ta m&otilde;nes restoranis v&otilde;i bussis l&auml;hikontaktis oli, siis siin tulebki appi koroona&auml;pi automaatne teavitus - telefon j&auml;tab anon&uuml;&uuml;mselt ja kr&uuml;pteeritult telefoni m&auml;lusse k&otilde;ik kokkupuuted teiste &auml;pi kasutajatega.</li> <li>Kui m&otilde;ni &auml;pi kasutaja haigestub, m&auml;rgib ta end, st oma koodi, nakatunuks ning teiste kasutajate telefonid &ndash; kes on selle koodi meelde j&auml;tnud &ndash; teavitavad oma kasutajaid v&otilde;imalikust l&auml;hikontaktist. Nii suudabki &auml;pp teavitada ka neid inimesi, keda nakatunu ise ei pruugi teadagi.</li> <li><b>Erilist t&auml;helepanu on rakenduse arendamisel p&ouml;&ouml;ratud selle turvalisusele ja inimeste privaatsusele</b> &auml;pi kasutamisel. Riik, rakendus, rakenduse tootja v&otilde;i telefoni tootja ei saa kunagi teada, kes kellega l&auml;hikontaktis oli.</li> <li>Telefonid suhtlevad omavahel <i>Bluetooth</i> raadiosignaalide abil, vahetades omavahel koode, mis ei &uuml;tle &auml;pi kasutajate kohta midagi. <b>&Auml;pi kaudu ei laeku riigile mingit infot l&auml;hikontaktsete identiteedi kohta.</b></li> </ul> <p>&nbsp;</p> <ul> <li>Hoiame ennast ja oma l&auml;hedasi. &Auml;pi kasutamisega aitame privaatselt ja turvaliselt kaasa nakatunute arvu v&auml;hendamisele.</li> <li>Kui hoolid enda ja oma l&auml;hedaste ning kogu Eesti heaolust, siis on sul v&otilde;imalik &auml;pi kasutamisega palju head teha.</li> <li>Jaga infot ka oma s&otilde;pradele ja l&auml;hedastele ning vajadusel aita neid &auml;pi paigaldamisel.</li> </ul>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2752Tööinspektsioon: hulgikaubanduse ettevõtete töökeskkond on oluliselt paranenud2020-08-19<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon viis l&auml;bi sihtkontrolli 44 hulgikaubandusega tegelevas ettev&otilde;ttes.</b> <b>Tuvastati 95 rikkumist ning koostati 40 ettekirjutust.</b>&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektorid p&ouml;&ouml;rasid t&auml;helepanu t&otilde;stukite ohutule kasutamisele, kauba ladustamisele, isikukaitsevahendite kasutamisele, raskuste k&auml;sitsi teisaldamisele, sisekliima sobivusele ning t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si olemasolule ja vastavusele tegelikule olukorrale. Sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti hulgikaubanduse ettev&otilde;tteid Harju-, P&auml;rnu-, Tartu-, Valga- ja V&otilde;rumaal.&nbsp;</p> <p>Sihtkontrolli tulemusena registreerisid inspektorid kokku 95 rikkumist ning 40 rikkumise kohta koostati ettekirjutus. Tehti ka 63 suulist soovitust, kuidas t&ouml;&ouml;keskkonda muuta turvalisemaks ja tervist s&auml;&auml;stvamaks.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve osakonna juhataja Silja Soone s&otilde;nul on hulgikaubanduse ettev&otilde;tete t&ouml;&ouml;keskkond 2016. aasta sihtkontrolliga v&otilde;rreldes oluliselt paranenud. Toona kontrolliti 41 ettev&otilde;tet ning fikseeriti 246 rikkumist. &bdquo;Seekordse sihtkontrolli tulemused lubavad j&auml;reldada, et hulgikaubandusega tegelevad ettev&otilde;tted p&ouml;&ouml;ravad oluliselt suuremat t&auml;helepanu hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomisele,&ldquo; t&otilde;des Soon. Ta lisas: &bdquo;Kontrolli k&auml;igus j&auml;lgisime, kas raskuste teisaldamiseks on olemas abivahendid ning kas t&ouml;&ouml;tajad kasutavad ergonoomiliselt &otilde;igeid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid. Raskuste teisaldamisel suuri probleeme ette ei tulnud, ent tuletame meelde, et raskete asjade valesti t&otilde;stmine v&otilde;ib p&otilde;hjustada t&otilde;siseid tervisemuresid,&ldquo; r&otilde;hutas Soon.&nbsp;</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus ilmnenud probleemidest t&otilde;sisemad olid seotud t&otilde;stukite liikumisteede m&auml;rgistuse ja korrasoluga. V&auml;hemal m&auml;&auml;ral oli probleeme t&otilde;stukite vastavusega ohutusn&otilde;uetele. 11% kontrollitud ettev&otilde;tetes esines probleeme kauba ladustamisega.<b> </b>Peamiseks probleemiks oli&nbsp; kukkumisoht, sest kaup ulatus &uuml;le riiuli serva v&otilde;i oli kaupa pandud riiulile rohkem kui selle kandev&otilde;ime lubas. 16% kontrollitud ettev&otilde;tetest ei olnud korraldatud t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si ja 9% ettev&otilde;tetest oli riskianal&uuml;&uuml;s k&uuml;ll olemas, aga see vajas t&auml;iendamist.&nbsp;</p> <p>M&ouml;&ouml;dunud aastal registreeriti arvuliselt enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi metallit&ouml;&ouml;stuses, kaubanduses ning ehituses. Kaubandusega tegelevates ettev&otilde;tetes toimus eelmisel aastal kokku 461 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest kergeid oli 368 ja raskeid 93. Hulgim&uuml;&uuml;giga seotud tegevusalades toimus kokku 119 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest kergeid oli 87 ja raskeid 32.</p> <p><i>Kristel Abel<br /></i><i>Meedian&otilde;unik</i></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2750Kas 19. augustil on tööpäev lühendatud ?2020-08-17<p><b>Lugeja k&uuml;sib: l&auml;hen 19. augustil pulma, aga t&ouml;&ouml;andja ei luba mind t&ouml;&ouml;lt m&otilde;ned tunnid varem &auml;ra, et saaksin selleks valmistuda. Soovin teada, kas 19. augustil on&nbsp; l&uuml;hendatud p&auml;ev, sest &uuml;hel minu tuttaval on 19. augustil l&uuml;hem t&ouml;&ouml;p&auml;ev kui tavap&auml;raselt. Samal ajal palus &uuml;lemus mul hoopis 20. augustil m&otilde;neks tunniks t&ouml;&ouml;le tulla, kas ma pean minema ja kui ma n&otilde;ustun, kas mulle makstakse topelttasu?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist</i>: </b>Seaduse kohaselt tuleb t&ouml;&ouml;p&auml;eva kolme tunni v&otilde;rra l&uuml;hendada &uuml;ksnes 23. veebruaril, 22. juunil, 23. detsembril ja 31. detsembril. Muul ajal ei ole t&ouml;&ouml;andjal kohustust t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendada. Seega 19. august ei ole seadusej&auml;rgne l&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;p&auml;ev. K&uuml;ll aga v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;andjad n&auml;ha t&ouml;&ouml;korralduse reeglites ette t&ouml;&ouml;tajale soodsamad tingimused (nt on riigip&uuml;hadele eelnevad t&ouml;&ouml;p&auml;evad m&otilde;ne tunni v&otilde;rra l&uuml;hemad). Teie tuttava t&ouml;&ouml;andja on t&otilde;en&auml;oliselt kehtestanud t&ouml;&ouml;tajatele l&uuml;hema t&ouml;&ouml;p&auml;eva t&ouml;&ouml;korralduse reeglitega. Kui Teie t&ouml;&ouml;andja selliseid tingimusi kehtestanud ei ole, siis tuleb 19. augustil t&ouml;&ouml;tada tavap&auml;rasel t&ouml;&ouml;ajal.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tamise eest tuleb maksta kahekordset t&ouml;&ouml;tasu. Seega kui Te t&ouml;&ouml;tate 20. augustil, peab t&ouml;&ouml;andja maksma Teile kahekordset t&ouml;&ouml;tasu. Kui Te tavap&auml;raselt t&ouml;&ouml;tate esmasp&auml;evast reedeni iga p&auml;ev 8 tundi, siis on riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tamine Teie jaoks ka &uuml;letunnit&ouml;&ouml;, mis tuleb pooltel omavahel esmalt kokku leppida ja mis tuleb 1,5-kordselt h&uuml;vitada. Kui Te olete n&otilde;us tegema &uuml;letunnit&ouml;&ouml;d, tuleb 20. augustil maksta Teile 2,5-kordset t&ouml;&ouml;tasu. Kui Te t&ouml;&ouml;tate summeeritud t&ouml;&ouml;aja arvestuse alusel (ehk nn graafiku v&otilde;i t&ouml;&ouml;ajakava alusel), siis ei pruugi riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tamine t&auml;hendada &uuml;letunnit&ouml;&ouml;d, kuiv&otilde;rd summeeritud t&ouml;&ouml;aja arvestuse korral selguvad &uuml;letunnid iga arvestusperioodi l&otilde;pus. &nbsp;</p> <p>Foto: Wikipedia, Terker.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2747Tööandjad - esitage parimad praktikandid konkursile Praktik Cum Laude2020-08-13<p><b>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit kutsub ettev&otilde;tjaid esitama oma parimad praktikandid konkursile Praktik Cum Laude</b></p> <p><b>Kandidaate saavad konkursile esitada k&otilde;ik t&ouml;&ouml;andjad, kes soovivad oma silmapaistvaid praktikante esile t&otilde;sta. Ž&uuml;rii valib v&auml;lja parimad k&otilde;rghariduse, kutsehariduse ja v&auml;listudengitest praktikandid, samuti p&auml;rjatakse parim&nbsp;&otilde;pipoiss</b>.</p> <p>&bdquo;Praktika on v&auml;lja&otilde;ppe &uuml;ks osa, kus koolis antud teoreetilised teadmised proovitakse p&auml;riselus j&auml;rgi. Konkursi eesm&auml;rk on tunnustada ja t&otilde;sta esile neid, kes j&auml;&auml;vad praktika ajal oma pealehakkamisega t&ouml;&ouml;andjatele silma. T&auml;naseks on mitmed konkursi varasemate aastate v&otilde;itjad t&ouml;&ouml;l samas organisatsioonis ja juhendavad ise uusi praktikane,&ldquo; &uuml;tles Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu haridusn&otilde;unik Anneli Entson. &bdquo;Edukas praktika on selline, kus t&ouml;&ouml;andja juhendab ja aitab, ent ka praktikant ise m&otilde;tleb avatult kaasa,&ldquo; lisas Entson. &bdquo;Julgustan k&otilde;iki organisatsioone praktikav&otilde;imalusi pakkuma, praktikante m&auml;rkama ja neid konkursile esitama,&ldquo; s&otilde;nas ta.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andjad on oodatud esitama konkursile praktikante, kes on nende juures praktika l&auml;binud k&auml;esoleval &otilde;ppeaastal (1. sept 2019&nbsp;&ndash; 31. august 2020). Iga t&ouml;&ouml;andja saab konkursile esitada kuni neli kandidaati,&nbsp;igas kategoorias &uuml;he.&nbsp;Kandidaatide esitamise t&auml;htaeg on <b>30. september 2020</b>.<br /> <br /> Kandidaadi esitamiseks tuleb t&auml;ita&nbsp;<a href="https://www.employers.ee/praktik-cum-laude" target="_blank" title="https://www.employers.ee/praktik-cum-laude">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu kodulehel&nbsp;</a>asuv&nbsp;<a href="https://www.employers.ee/wp-content/uploads/2019-praktik-cum-laude-ankeet.docx" target="_blank">ankeet</a>. Eriti oluline on p&otilde;hjalik kirjeldus, mille poolest praktikant silma paistis. V&otilde;itjad selguvad hindamiskomisjoni otsuse tulemusena, internetih&auml;&auml;letusega valitakse ka publiku lemmik. Ankeete oodatakse&nbsp;meiliaadressile&nbsp;<a href="mailto:employers@employers.ee" target="_blank" title="mailto:employers@employers.ee">employers@employers.ee</a>&nbsp;ning v&otilde;itjad kuulutatakse v&auml;lja oktoobris 2020.</p> <p>Tutvu l&auml;hemalt konkursi tingimustega&nbsp;<a href="https://www.employers.ee/praktik-cum-laude" target="_blank" title="https://www.employers.ee/praktik-cum-laude">T&ouml;&ouml;andjate kodulehel</a>&nbsp;ja j&auml;lgi konkursi uudiseid&nbsp;<a href="https://www.facebook.com/PraktikCumLaude/" target="_blank">Facebookis</a>.&nbsp;</p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit korraldab konkurssi juba viiendat aastat&nbsp;koost&ouml;&ouml;s Haridus- ja Teadusministeeriumi&nbsp;ning&nbsp;Haridus- ja Noorteametiga. Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond.&nbsp;Eelmisel aastal esitati konkursile 45 kandidaati.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.employers.ee/uudised/praktik-cum-laude-parima-praktikandi-konkurss/" target="_blank">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=27452020. aasta rahvusvaheline noortepäev keskendub noorte kaasamisele2020-08-12<p>COVID-19 puhang ja kliimah&auml;daolukord n&otilde;uab kiiret &uuml;lemaailmset tegutsemist ning noorte aktiivne osalus on &auml;&auml;rmiselt t&auml;htis. Sel p&otilde;hjusel on 12. augustil toimuva&nbsp;<a href="https://www.un.org/en/observances/youth-day" target="_blank">rahvusvahelise noortep&auml;eva<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;teema &uuml;hiskonna k&otilde;igi tasemete noorte kaasamine m&otilde;ttekatesse algatustesse, millega leevendada praegusi probleeme.</p> <p>EU-OSHA aitab sellele kaasa edendades tervislike t&ouml;&ouml;kohtade kultuuri. See on v&auml;ltimatu noorte t&ouml;&ouml;tajate ohutuse, tervise, p&auml;devuste ja kestliku t&ouml;&ouml;elu jaoks.</p> <p>Soovime aidata maailmas igal aastal 120 miljonit t&ouml;&ouml;ikka j&otilde;udvat noort, andes neile kohandatud teavet t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu kohta.</p> <p>Lugege&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/themes/young-workers">meie jaotist noorte t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu kohta</a>.</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/seminars/give-musculoskeletal-health-children-and-young-workers">Meie seminari kokkuv&otilde;te: laste ja noorte t&ouml;&ouml;tajate luu-lihaskonna tervis</a></p> <p>Kasutage&nbsp;<a href="https://www.napofilm.net/en/learning-with-napo/napo-in-the-workplace" target="_blank">Napo filme ja teema &bdquo;Napo t&ouml;&ouml;kohal&ldquo; ressursse<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>, et teadvustada noortele t&ouml;&ouml;tajatele luu-lihaskonna vaevusi ja algatada arutelu.</p> <p>Selle aasta&nbsp;<a href="https://www.un.org/en/observances/youth-day" target="_blank">rahvusvahelise noortep&auml;eva teema ja &uuml;rituste lisateave<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/youth-engagement-spotlight-international-youth-day-2020?pk_campaign=oshmail_2020_08" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/youth-engagement-spotlight-international-youth-day-2020?pk_campaign=oshmail_2020_08" target="_blank"></a>Foto: Pixabay</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/youth-engagement-spotlight-international-youth-day-2020?pk_campaign=oshmail_2020_08" target="_blank"></a></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/youth-engagement-spotlight-international-youth-day-2020?pk_campaign=oshmail_2020_08" target="_blank"></a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2743Arvamusfestival toob soolises palgalõhes selgust2020-08-11<p><b>Eesti on Euroopa Liidu suurima soolise palgal&otilde;hega riik ning suur osa palgal&otilde;hest tuleneb ettev&otilde;tte taseme teguritest. 15. augustil Paide Vallim&auml;el toimuval Arvamusfestivalil arutatakse v&otilde;rdsete v&otilde;imaluste voliniku eestvedamisel teadusp&otilde;hiselt ettev&otilde;tete rolli &uuml;le ja otsitakse v&otilde;imalusi soolise palgal&otilde;he v&auml;hendamiseks.</b></p> <p>Eesti on suurima soolise palgal&otilde;hega riik nii Euroopa Liidu kui ka OECD liikmesriikide seas: Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2019. aastal 17,1% v&auml;iksem kui meestel. Hiljutine Tartu &uuml;likooli uuring n&auml;itab, et kolmandik Eesti soolisest palgal&otilde;hest on kujunenud ettev&otilde;tte tasandi tegurite m&otilde;jul.</p> <p>&ldquo;Kuigi sooline palgal&otilde;he v&auml;heneb iga-aastaselt, on asi ideaalist kaugel. Naiste v&otilde;rdsemate v&otilde;imaluste nimel tuleb pingutada k&otilde;ikidel &ndash; ettev&otilde;tete ja asutuste juhtidel, t&ouml;&ouml;tajatel endil, teenuseid pakkuvatel omavalitsustel ja poliitikakujundajatel. Uuemad teadust&ouml;&ouml;d osutavad mitmele konkreetsele asjale, mida saaks parandada,&rdquo; &uuml;tleb v&otilde;rdsete v&otilde;imaluste volinik <b>Liisa Pakosta</b>. Ta lisab, et t&otilde;endusp&otilde;hine arutelu teadlaste v&auml;rskete uuringute p&otilde;hjal aitab paremini toimivate lahenduste otsingule. &ldquo;Viimastel aastatel on palgal&otilde;hest palju r&auml;&auml;gitud ja asjast r&auml;&auml;kimine aitab muuta sotsiaalseid norme t&auml;nap&auml;evasele t&ouml;&ouml;elule vastavamaks, &uuml;htlasi paraneb inimeste teadlikkus. Selleks, et meie arutelu oleks k&otilde;igile huvilistele ligip&auml;&auml;setav, pakume ka t&otilde;lget eesti viipekeelde.&rdquo;</p> <p>Tartu &Uuml;likooli majandusteadlaste l&auml;bi viidud uuring kinnitas, et palgal&otilde;het m&otilde;jutavad mitmed ettev&otilde;tte tasandi n&auml;itajad, sealhulgas ettev&otilde;tete tootlikkuse erinevused ning rahvusvahelistumine, mis seavad suuremad ootused t&ouml;&ouml;tajate paindlikkusele ning t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamisele. Sarnaselt eksportivate Eesti ettev&otilde;tetega on suurem sooline palgal&otilde;he ka v&auml;lisosalusega ettev&otilde;tetes.</p> <p>&ldquo;Erinevus soolises palgal&otilde;hes kodumaiste ja v&auml;lisosalusega ettev&otilde;tete vahel on suurim selliste juhtide puhul, kellele t&ouml;&ouml;tajate pidev k&auml;ttesaadavus ja valmisolek on eriti t&auml;htsad,&rdquo; kommenteerib &uuml;ks uuringu autoreid, Tartu &uuml;likooli Majandusteaduskonna dotsent <b>Jaan Masso</b>. Masso lisab, et tunnipalkade s&otilde;ltuvus t&ouml;&ouml;tatud tundidest on v&auml;lisosalusega ettev&otilde;tetes v&otilde;rreldes kodumaiste ettev&otilde;tetega tugevam. &ldquo;Tulemused osutavad vajadusele tagada t&ouml;&ouml;kohtadel suurem t&ouml;&ouml;ajavaliku paindlikkus, selleks et t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hendamise vajadus ei seaks t&ouml;&ouml;tajad halvemasse olukorda,&rdquo; pakub ta lahendusi. Pakosta s&otilde;nul on lisaks oluline, et hoolduskoormuse leevenduseks oleks omavalitsuste teenused k&auml;ttesaadavamad.</p> <p>Arutelu pealkirjaga &ldquo;Millline on ettev&otilde;tete roll soolises palgal&otilde;hes ja kuidas seda v&auml;hendada?&rdquo; toimub Arvamusfestivalil laup&auml;eval 15. augustil algusega kl 14.00. Debatist v&otilde;tavad osa T&Uuml; Majandusteaduskonna professor Priit Vahter ja vanemteadur Jaan Masso,&nbsp; talendijuht ja arendaja Annika R&auml;im ning TL&Uuml; &Uuml;hiskonnateaduste instituudi vanemteadur Triin Roosalu. Arutelu juhib v&otilde;rdsete v&otilde;imaluste volinik Liisa Pakosta.</p> <p>Arutelu kantakse &uuml;le otse-eetris Arvamusfestivali veebikanalites ja on p&auml;rast salvestusena nii kuulatav kui vaadatav. Soovijatel on v&otilde;imalik j&auml;lgida arutelu ka eesti viipekeeles. Arutelu on osaks P&otilde;hiseadus 100 alast, kus kahe p&auml;eva v&auml;ltel keskendutakse p&otilde;hi&otilde;igustele ja nende m&otilde;judele elu eri tahkudele.</p> <p><i>V&otilde;rdsete v&otilde;imaluste voliniku kantselei koost&ouml;&ouml;s Tartu &Uuml;likooli ja TalTech&rsquo;iga viivad ellu teadus- ja rakendusprojekti InWeGe (Income, Wealth, Gender, eesti keeles Sissetulek, Rikkus, Sugu), mille eesm&auml;rgiks on anal&uuml;&uuml;sida soolist l&otilde;he varades ja sissetulekutes &uuml;le eluts&uuml;kli. Kahe aasta jooksul valmib &uuml;heksa teadusuuringut ning veebirakendus, mis v&otilde;imaldab k&otilde;igil Eesti inimestel tasuta v&otilde;rrelda oma palka ametikaaslastega soo ja maakondade l&otilde;ikes. Tegevusi rahastatakse ELi &otilde;iguste, v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse ja kodakondsuse programmist (2014-2020).</i></p> <p>Allikas:&nbsp;V&otilde;rdsete v&otilde;imaluste voliniku kantselei</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2740Juulis püsis registreeritud töötus samal tasemel2020-08-11<p>Juuli l&otilde;pus oli t&ouml;&ouml;tuna registreeritud <b>50 701</b> inimest, mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest t&ouml;&ouml;j&otilde;ust <b>7,8%</b>. V&otilde;rreldes juuniga on registreeritud t&ouml;&ouml;tus j&auml;&auml;nud samale tasemele. V&otilde;rreldes aastataguse ajaga on registreeritud t&ouml;&ouml;tute arv kasvanud <b>1,6</b> korda (31.07.2019 oli t&ouml;&ouml;tuna arvel 31 511 inimest).</p> <p>Uusi t&ouml;&ouml;tuid registreeriti juulis 7 689 ehk 5% v&auml;hem kui juunis. Registreeritud t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r oli juuli l&otilde;pus k&otilde;rgeim Ida-Virumaal (12,9%) ning madalaim Hiiumaal (4,5 %). V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tuid oli juuli l&otilde;pus 11 916 ehk ligi veerand registreeritud t&ouml;&ouml;tutest, v&otilde;rreldes aastatagusega ajaga on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tute osakaal m&auml;rgatavalt langenud (31.07.2019 seisuga oli v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega ligi kolmandik t&ouml;&ouml;tutest).</p> <p>Juulis oli t&ouml;&ouml;tukassal vahendada <b>9 363</b> t&ouml;&ouml;kohta, uusi t&ouml;&ouml;pakkumisi lisandus 5 060. T&ouml;&ouml;tukassa abiga asus juulis t&ouml;&ouml;le v&otilde;i alustas ettev&otilde;tlusega <b>4 835</b> inimest, v&otilde;rreldes eelmise aasta juuliga on rakendunute arv k&otilde;rgem.</p> <p>T&auml;psem statistika on leitav <a href="https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/peamised-statistilised-naitajad">T&ouml;&ouml;tukassa kodulehel</a>.</p> <p><i>Registreeritud t&ouml;&ouml;tuse statistika kajastab nende t&ouml;&ouml;tute arvu, kes on ennast t&ouml;&ouml;tukassas t&ouml;&ouml;tuks registreerinud.</i></p> <p>Allikas: T&ouml;&ouml;tukassa</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2739Tööohutuse ja töötervishoiu baromeeter: interaktiivne vahend Euroopa tööohutuse ja -tervishoiu olukorraga tutvumiseks2020-08-10<p>T&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu baromeeter on esimene andmete visualiseerimise vahend ajakohastatud teabega t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu olukorra ja suundumuste kohta ELis.</p> <p>Vahend koosneb neljast n&auml;itajate kogumist mitmesugustel t&ouml;&ouml;tohutuse ja -tervishoiu teemadel, n&auml;iteks t&ouml;&ouml;ohutus- ja -tervishoiuasutused, riiklikud strateegiad, t&ouml;&ouml;tingimused ning t&ouml;&ouml;ohutus- ja -tervishoiustatistika. Saate visualiseerida ja v&otilde;rrelda andmeid, koostada graafikuid ja laadida alla aruandeid eriteemadel.</p> <p>Saate n&uuml;&uuml;d koostada &uuml;ksikasjalikke riigiaruandeid, milles on &uuml;levaatlikult k&otilde;igi n&auml;itajate andmed.</p> <p>T&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu baromeetrit uuendatakse korrap&auml;raselt uute n&auml;itajate, andmete ja omadustega.</p> <p>Tutvuge&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/facts-and-figures/data-visualisation/osh-barometer-data-visualisation-tool">t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu baromeetriga</a></p> <p>Allikas: Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Amet</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2738Kuidas ennetada viiruste levikut tööl puhkuste järel?2020-08-10<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meie ettev&otilde;ttes hakkavad suvepuhkused l&auml;bi saama ning &uuml;ha rohkem kolleege tulevad t&ouml;&ouml;le tagasi. Teada on, et koroonaoht pole sugugi m&ouml;&ouml;das ja iga p&auml;ev tulevad teated uutest haigestunutest. Millele peaksin t&ouml;&ouml;andjana t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama, et t&ouml;&ouml;tajate tervist t&ouml;&ouml;l hoida? </b></p> <p><b><i>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Suvepuhkuse j&auml;rel tuleks t&ouml;&ouml;tajatele meelde tuletada n&otilde;udeid, mis aitavad v&auml;hendada nakatumisohtu, sealhulgas COVID-19 p&otilde;hjustavasse viirusesse.</p> <p>Maakodudes puhanute kokkupuuted v&otilde;&otilde;rastega v&otilde;isid olla v&auml;hesed, ent v&otilde;imalik, et mitmed t&ouml;&ouml;tajad reisisid puhkuse ajal ka riikidesse, kus haigestumine koroonaviirusesse on uuesti t&otilde;usmas. T&ouml;&ouml;le tagasi tulijatele tuleks esmalt &uuml;le korrata lihtsamad ennetusmeetmed nakatumisest hoidumiseks, mis v&otilde;isid pereliikmete ja tuttavate seltskonnas t&auml;helepanuta j&auml;&auml;da. Nendeks on n&auml;iteks sagedane ja p&otilde;hjalik k&auml;tepesu ning ohutu vahemaa hoidmine teiste t&ouml;&ouml;tajatega.&nbsp; T&ouml;&ouml;andja peab tagama, et k&auml;tepesu v&otilde;imalus oleks olemas.</p> <p>K&otilde;rgema haigestunute arvuga riikidest puhkusereisilt naasnutele tuleb esmalt s&uuml;damele panna, et nad j&auml;lgiksid hoolega oma enesetunnet. Kui t&ouml;&ouml;tajal on kasv&otilde;i kerged hingamisteede &auml;geda viirushaiguse s&uuml;mptomid v&otilde;i &uuml;ks s&uuml;mptomitest (n&auml;iteks k&ouml;ha, nohu, kurguvalu, palavik), ei tohiks ta t&ouml;&ouml;le tulla ning ta peaks p&ouml;&ouml;rduma perearsti poole. Kui t&ouml;&ouml; iseloom ja t&ouml;&ouml;taja tervislik seisund v&otilde;imaldavad, v&otilde;ib ta j&auml;tkata kaugt&ouml;&ouml;l.</p> <p>Kui kevadise eriolukorra ajal kohandati t&ouml;&ouml;tamiskohad &uuml;mber, n&auml;iteks paigaldati kassas v&otilde;i letis teenindaja ja kliendi vahele l&auml;bipaistev piire, siis on &otilde;ige neid piirdeid edasi kasutada.</p> <p>Nii k&auml;tepesu, haiguse s&uuml;mptomitega koju j&auml;&auml;mine kui ka kevadel kasutuselev&otilde;etud ennetusmeetmete j&auml;tkuv kasutamine on lihtsamad tegevused ennetamaks nii enda kui ka kaast&ouml;&ouml;tajate haigestumist.</p> <p>Loe T&ouml;&ouml;elu portaalist lisaks COVID-19 ja t&ouml;&ouml;elu kohta <a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/COVID-19-ja-tooelu">https://www.tooelu.ee/et/uudised/COVID-19-ja-tooelu</a></p> <p></p> <p></p> <p>Foto: Pixabay&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2736Meelespea COVID-19 leviku vältimiseks2020-08-07<p>Oleme hetkel kriitilises punktis - praegu on nakatunute arv Eestis veel madal, kui me peame &uuml;heskoos kinni lihtsatest reeglitest, on meil v&otilde;imalus COVID-19 levikut veel peatada. Selle jaoks on Eesti Perearstide Selts koostanud meelespea, millest praegusel ajal juhinduda.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/juhend_patsiendile_EST_A4.pdf" title="juhend_patsiendile_EST_A4.pdf (22 KiB)">Laadi juhend alla PDF vormingus.</a></p> <p></p> <p><img src="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/juhend_patsiendile_EST_A3_jpg.jpg" /></p> <p></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2734Kolm edulugu eriolukorrast ja sellele järgnenud ajast2020-08-07<p><b>Kas peab tegevust koomale t&otilde;mbama ja t&ouml;&ouml;tajaid koondama? See k&uuml;simus kummitas kevadel nii m&otilde;negi tootmisettev&otilde;tte juhti. Juhtus aga vastupidi.</b></p> <p>Ettearvamatus, m&auml;&auml;ramatus ja ootamatus on j&auml;tkuvalt m&auml;rks&otilde;nad, millega tuleb iga&uuml;hel arvestada, ent see ei t&auml;henda, et kaasuvad vaid negatiivsed &uuml;llatused. Nii m&otilde;neski valdkonnas ja ettev&otilde;ttes, kus pigem v&otilde;is eeldada madalseisu, vaadati &uuml;le oma varud ja kaaluti erinevaid v&otilde;imalusi, andis eriolukord ettev&otilde;tmisele hoopis hoogu juurde. Nii t&otilde;deb Tartus 2007. aastal paaditootmisega alustanud ja eelmisel aastal piirkonna arengusse panustaja ning sotsiaalselt vastutustundliku ettev&otilde;ttena Tartumaa Edendaja tiitli saanud <b>Lingalaid O&Uuml; juht Vahur Poolak</b>, et neil on l&auml;inud h&auml;sti. Kellegi palka pole k&auml;rbitud ja t&ouml;&ouml;tajaid on koguni juurde v&otilde;etud. Neid on ametis n&uuml;&uuml;d 17.</p> <p>&bdquo;Ega &uuml;htki head kriisi ei saa ju raisku lasta minna,&ldquo; &uuml;tleb ta l&otilde;busa irooniaga. &bdquo;Elu on n&auml;idanud, et kriisides j&auml;&auml;b ka v&auml;ga k&otilde;rgelt kvalifitseeritud t&ouml;&ouml;j&otilde;udu ripakile ja meil oli v&auml;ga hea v&otilde;imalus pakkuda neile kohta oma kollektiivis.&ldquo;</p> <p>Ettev&otilde;tte juhtkonda esindades ta ei salga, et eks nemadki olid ootel ja vaatasid, kust nurgast h&auml;ving saabuma hakkab, sest lisaks paatidele toodetakse veel klaasplastist k&uuml;mblust&uuml;nne, reoveemahuteid, septikuid, paadikatteid, masinaosi jms. V&otilde;is arvata, et vees&otilde;idukite, k&uuml;mblust&uuml;nnide ja spaatehnika tootmist tabab langus, aga k&otilde;ik kulges hoopis &uuml;lesm&auml;ge.</p> <p>&bdquo;Nii kui spaad ja veekeskused kinni pandi, l&auml;ks meil k&uuml;mblust&uuml;nnide n&otilde;udlus suuremaks. Kiiresti rajati endale koduspaad, kuigi k&uuml;mblust&uuml;nnid on n&ouml; luksuskaup, aga k&uuml;llap on inimestele iseenda heaolu ja hea tunne oluline. Terves kehas terve vaim!&ldquo; sedastab Poolak. M&auml;rgatavalt t&otilde;usis ka paatide n&otilde;udlus.</p> <p>&bdquo;Kui m&auml;rtsi keskpaigas eriolukord v&auml;lja kuulutati, paistis, justkui oleks paadim&uuml;&uuml;gis saabunud maikuu, mil paatide j&auml;rele tungeldakse. Inimestel tekkis vaba aega ja tundub, et on ka raha. Leiti, et on v&otilde;imalust p&uuml;henduda rekreatiivsetele tegevustele,&ldquo; t&otilde;deb Vahur Poolak, nimetades, et masinaosade tootmises n&auml;is hetkeks, et tekib seisak, ent see osutus paarin&auml;dalaseks vaakumiks. &bdquo;P&auml;ris seisma ei j&auml;&auml;nud &uuml;kski sektor. Kui hetkel l&auml;heb h&auml;sti, siis ei t&auml;henda see, et n&uuml;&uuml;d on nirvaana, edu ja &otilde;nnistus, mis saadab meid elup&auml;evade l&otilde;puni. V&otilde;ib ju minna ka nii, et t&auml;na k&auml;si kullas, homme...,&ldquo; on ta vastutustundlikult ettevaatlik, nentides, et kui j&auml;rgmise aasta kevadeni on k&otilde;ik v&auml;ga h&auml;sti, siis j&auml;relikult on h&auml;sti.</p> <h3>N&otilde;udlus ja m&uuml;&uuml;k hoogustus</h3> <p>&bdquo;Meil on Lingalaidis k&otilde;rgemaid ja madalamaid sessioone &ndash; masinat&ouml;&ouml;stuses figureerime aastaringselt, vees&otilde;idukite puhul oleneb k&otilde;ik tellimustest. On olnud aastaid, mil meil on s&otilde;lmitud paatide ehituseks suuremad hulgilepingud. Siis ehitame paate talv l&auml;bi, et saaks need kevadel klientidele &uuml;le anda, aga aastad ei ole &otilde;ed,&ldquo; r&otilde;hutab Vahur Poolak ja toob n&auml;ite, et eelmisel aastal oli madalsessiooni tunda, kuigi keegi t&ouml;&ouml;ta polnud. Pidevalt tegutseb masinat&ouml;&ouml;stus, et valmistada maantees&otilde;idukitele, linnaliinibussidele ja erihaagistele v&auml;ga erinevaid keredetaile, mis moodustabki suure osa kogu ettev&otilde;tte tootmisest.</p> <p>Selleks aga, et saaks t&auml;istuuridel tegutseda ja keegi meeskonnast ei haigestuks, seadis Vahur Poolak enda s&otilde;nul kohe p&auml;rast eriolukorra v&auml;ljakuulutamist sammud desovahendite vabrikusse ja t&otilde;i vahendit kanistrite kaupa oma t&ouml;&ouml;tajatele. &bdquo;Kui inimesed hakkasid koju minema, siis uurisime, kas neil on kodus desovahend olemas. Kui ei olnud, siis said nad seda pudeliga kaasa v&otilde;tta, et ka oma perekonda tervena hoida. Varustasime oma inimesi, et neil k&otilde;igil oleks desovahend t&ouml;&ouml;l ja kodus,&ldquo; r&auml;&auml;gib Poolak. &Otilde;nneks keegi ka ei haigestunud. Pealegi on maskid t&ouml;&ouml;tajatel nagunii kogu aeg peas, lisaks t&ouml;&ouml;tatakse kaitse&uuml;likondades ja kummikinnastes, mis on tavap&auml;rane varustus.</p> <p>N&otilde;udlus ja m&uuml;&uuml;k hoogustus ka Tori vallas P&auml;rnumaal juba 26 aastat mullasegusid tootvas ettev&otilde;ttes <b>Matogard O&Uuml;. </b>Firma <b>tootmis-ja m&uuml;&uuml;gijuht Mait Ruumet </b>s&otilde;nab, et kevadiste m&uuml;&uuml;kide &uuml;le polnud p&otilde;hjust kurta. &bdquo;Nii nagu varasematel aastatel, kasvas selgi kevadel m&uuml;&uuml;gitulu. Tooteportfell on l&auml;inud suuremaks ja m&uuml;&uuml;gikohti lisandunud. Kedagi pole me pidanud koondama ega palka v&auml;hendama.&ldquo; Tema t&auml;heldab, et kuigi nende mulla Big Bagide ehk suurkottide m&uuml;&uuml;k on aastatega aina kasvanud, siis n&uuml;&uuml;d telliti seda koju tavap&auml;rasemast rohkem, et kasvuhooneid t&auml;ita. &bdquo;Inimesed on ka j&auml;rjest mugavamad, ei soovi ise mulda kottidega koju vedada,&ldquo; sedastab Ruumet.</p> <p>Madalhooajal ehk talvel Matogardis t&ouml;&ouml; siiski ei seisku, vaid lattu toodetakse aia- ja toalillemuldasid, mille tegemiseks vajatakse &uuml;ha v&auml;hem inimese j&otilde;udu. &bdquo;Mituteist aastat tagasi panime me mulda kotti k&uuml;hvliga, kuid n&uuml;&uuml;d automaatselt v&otilde;i poolautomaatselt. Masin teeb kas kogu v&otilde;i pool t&ouml;&ouml;d &auml;ra. Mullakotte alusele ladustatakse k&uuml;ll veel inimj&otilde;ul, aga seegi l&auml;heb ajaga mehhaniseeritumaks ja kaugel pole hetk, mil mullakotid laob alusele robot,&ldquo; kirjeldab Mait Ruumet.</p> <p>Nendegi ettev&otilde;ttes &otilde;nnestus nakkust v&auml;ltida, sest v&otilde;&otilde;raid oma territooriumile ei lubatud, kohale toodi kaitsemaskid ja desovahendid. Lisaks kasutatakse tavap&auml;raselt kaitsemaske ja k&otilde;rvaklappe tootmisl&uuml;lides, kus on tolm v&otilde;i l&auml;rm. &bdquo;&Uuml;ritasime s&auml;ilitada kainet m&otilde;istust,&ldquo; s&otilde;nab ta l&uuml;hidalt, andes m&otilde;ista, et viirus pole nende tegevust haavanud.&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/14kumblustunnid.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-14kumblustunnid.jpg" /></a>&nbsp;&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/14paadiehitus.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-14paadiehitus.jpg" /></a></p> <h3>Tegutseda tuleb m&otilde;istusp&auml;raselt</h3> <p>Ettev&otilde;tmise &uuml;le poleks olnud p&otilde;hjust kurta ka <b>Saaremaa Saunade omanikul ja juhil Aavo Viilil</b>, kui saart poleks epideemia t&otilde;ttu suletud. &bdquo;L&otilde;puks saime Saaremaalt v&auml;lja. Hing pidi juba hakkama v&auml;lja minema, sest tooted olid valmis, aga &uuml;les panna neid ei saanud,&ldquo; ohkab ta raskelt, viidates m&auml;rtsi- ja aprillikuule, ent n&uuml;&uuml;d on tootmine taastunud. &bdquo;Kedagi me ei koondanud, saime ikkagi hakkama,&ldquo; s&otilde;nab ta saarlasliku vaoshoitusega, tunnistades, et k&otilde;ige paremini l&auml;hevad nende toodetest kaubaks just saunad. &bdquo;Olukord oli hull, aga n&uuml;&uuml;d on paremaks l&auml;inud,&ldquo; s&otilde;nab ta, suutes ettev&otilde;ttel nina vee peal hoida ka tagasil&ouml;&ouml;gile vaatamata.</p> <p>Samamoodi ettevaatlik ja tagasihoidlik on Valgamaal aia- ja suvemaju tootva <b>Skan Holz Helme ASi</b> <b>juht Argo Mehide,</b> kuigi oleks p&otilde;hjust h&otilde;isata: tootmis- ja m&uuml;&uuml;gimahud on kasvanud! &bdquo;Koroona piiras meid, kuid hiljem andis hoogu,&ldquo; s&otilde;nab ta napilt, selgitades, et esialgu andsid nad oma inimestele puhkep&auml;evi ehk v&auml;hendasid t&ouml;&ouml;aega, kuid kedagi ei koondanud. &bdquo;Kuna olukord muutus aprilli l&otilde;pust alates iga p&auml;ev, siis oleme varasemale 65 t&ouml;&ouml;tajale isegi m&otilde;niteist inimest juurde palganud, aga eks koroonast tingitud m&auml;&auml;ramatus j&auml;tkub.&ldquo;</p> <p>Skan Holzi m&uuml;&uuml;gihitiks on aiamajad, millest enamik l&auml;heb ekspordiks. Millistesse riikidesse, Mehide ei avalikusta, kuid nimetab, et v&auml;lismaal on n&otilde;udlus kasvanud, Eestis enam-v&auml;hem samaks j&auml;&auml;nud. Sellele vaatamata nendib Argo Mehide, et &bdquo;horisont on suht madal, sest koroona m&otilde;jud v&otilde;ivad s&uuml;veneda, kuigi hetkel k&auml;ib stabiilne tootmine.&ldquo;</p> <p>Talvel t&ouml;&ouml;tatakse firmas j&auml;rgmise hooaja nimel. Ehkki hetkel on tootmismahud kasvanud, siis Mehide tuletab meelde argist paradoksi, et igale t&otilde;usule j&auml;rgneb langus. &bdquo;Tuleb m&otilde;istusp&auml;raselt tegutseda ja edasi liikuda. Ega siin muud tarkust polegi.&ldquo;</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto: Lingalaid O&Uuml;</b></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2733Eesti Energia pälvis tunnustuse kui parim regionaalne praktikakoht2020-08-06<p><b>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu konkursil &bdquo;Parim praktikakoht&ldquo; valiti&nbsp; aasta parimaks regionaalseks praktikapakkujaks Eesti Energia AS. Koost&ouml;&ouml;s haridusasutusega panustab ettev&otilde;te kvalifitseeritud j&auml;relkasvu arendamisse pakkudes praktikav&otilde;imalusi ka v&auml;ljaspool suuri t&otilde;mbekeskusi.&nbsp; </b></p> <p>Auhinna andsid &uuml;le majandus- ja taristuminister <b>Taavi Aas</b> ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu tegevjuht <b>Arto Aas</b>.</p> <p>&bdquo;Ettev&otilde;tte tugevust n&auml;itab see, kuiv&otilde;rd on ta valmis ise sektori ja piirkonna arendamisse panustama. Eesti Energia puhul on see panus m&auml;rkimisv&auml;&auml;rne ja v&auml;&auml;rib tunnustust &ndash; Virumaa suurima t&ouml;&ouml;andjana tajub ettev&otilde;te vastutust nii kogukonna kui energeetikasektori ees laiemalt. Asjakohane ja h&auml;sti korraldatud praktika on v&otilde;tmet&auml;htsusega, et koolist saadud tarkused reaalses elus t&auml;ide viia,&ldquo; &uuml;tles majandus- ja taristuminister <b>Taavi Aas</b> auhinda &uuml;le andes.</p> <p>Eesti Energia on konkursil &bdquo;Parim praktikakoht&ldquo; kandideerinud ka varem, kuid sai p&auml;rjatud esmakordselt. M&ouml;&ouml;dunud aastal k&auml;is Eesti Energias praktikal 179 inimest, kellest 65% l&auml;bisid praktika Ida-Virumaal ja 28% Harjumaal, &uuml;lej&auml;&auml;nud teistel Eesti tootmisobjektidel.</p> <p>&bdquo;Tunnustuse t&otilde;i ettev&otilde;ttele mitmek&uuml;lgne praktika korraldamise s&uuml;steem, kaasatute lai erialane spekter ning v&otilde;rdselt hea tase praktikaprogrammide pakkumisel &uuml;le Eesti,&ldquo; selgitas hindamiskomisjoni otsust Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu tegevjuht <b>Arto Aas</b>.</p> <p>Eesti Energia juhatuse esimees&nbsp;<b>Hando&nbsp;Sutter</b>&nbsp;&uuml;tles, et praktika pakkumine v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;turule tulevate noortega otse l&auml;hemalt tutvuda, saada aru nende ootustest t&ouml;&ouml;andjale. &bdquo;Tublimad neist kaasame v&otilde;imalusel p&auml;rast praktika l&auml;bimist kohe oma meeskonda. Oleme kiiresti arenev ettev&otilde;te ja&nbsp;pakume ambitsioonikatele&nbsp;v&otilde;imalust&nbsp;sellest osa saada.&nbsp;Meie missioon on aidata leida, hoida ja arendada vajalike hoiakute, oskuste ja teadmistega tipptegijaid."&nbsp;</p> <p>Konkursile esitas Eesti Energia Tallinna Tehnika&uuml;likooli Virumaa Kolledž, mis on &uuml;ks ettev&otilde;tte olulistest koost&ouml;&ouml;partneritest.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/eesti energia praktikant.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-eesti energia praktikant.jpg" /></a></p> <p>&bdquo;Oleme v&auml;ga rahul ettev&otilde;ttepoolse praktika korraldamisega, kuna igale praktikandile l&auml;henetakse individuaalselt. Praktikandid tutvuvad uusimate tehnoloogiatega ning lisaks erialastele p&auml;devustele arendatakse ka meeskonnat&ouml;&ouml;, juhtimise ja teadmiste iseseisva omandamise oskusi. Parimatele praktikantidele makstakse t&ouml;&ouml;tasu v&otilde;i ettev&otilde;tte stipendiumi ning pakutakse osalise koormusega t&ouml;&ouml;kohta &ndash; see k&otilde;ik motiveerib &otilde;ppurit ja seob teda tulevase ametiga. Praktika k&auml;igus leiavad &uuml;li&otilde;pilased l&otilde;put&ouml;&ouml; teema ning ettev&otilde;ttepoolse kaasjuhendaja, mis v&otilde;imaldab lahendada ettev&otilde;tte praktilisi probleeme ning v&otilde;tta kokku &otilde;pingute k&auml;igus omandatud teadmised ja oskused,&ldquo; s&otilde;nas TT&Uuml; Virumaa kolledži direktor <b>Mare Roosileht.</b></p> <p>2020. aasta konkursi teised alamkategooriate v&otilde;itjad on: parim v&auml;ikeettev&otilde;ttest regionaalne praktikakoht PCC Projekt AS, parim Eestis &otilde;ppivatele v&auml;listudengitele praktikav&otilde;imaluste pakkuja SEB Pank AS. O&Uuml; Gurmeeklubi t&otilde;steti esile l&auml;bim&otilde;eldud ja oskusliku praktikakohtade pakkumise eest erivajadustega &otilde;pilastele. Konkursi peav&otilde;idu p&auml;lvis Magnetic MRO AS.</p> <p>Konkurssi &ldquo;Parim praktikakoht&rdquo; korraldab Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit koost&ouml;&ouml;s Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Haridus- ja Noorteametiga. Konkursil tunnustatakse t&ouml;&ouml;andjaid, kes pakuvad &uuml;li&otilde;pilastele ja kutse&otilde;ppuritele praktikakohti ja &otilde;pipoisi&otilde;ppe v&otilde;imalusi, tehes seda silmapaistval moel, &uuml;hiskonnas oma vastutust tunnetades ja panustades m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt t&ouml;&ouml;j&otilde;u j&auml;relkasvu oskuste arendamisele.</p> <p>Konkurssi rahastavad Eesti riik, Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit.</p> <p>Foto: Sergei Stepanov.</p> <p>Teate edastas:</p> <p>Elina Kink&nbsp;<br /> Kommunikatsioonijuht<br /> GSM:&nbsp;+372 511 0033&nbsp; &nbsp; &nbsp;<br /> Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2732Eesti Töötukassa maksis viimasel kuul töötasu hüvitist ligi 25 miljoni euro eest, toetust sai üle 32 000 töötaja2020-08-05<p>Juuni eest m&auml;&auml;rati t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitist 4 038 asutuse 32 013 t&ouml;&ouml;tajale. Keskmine h&uuml;vitise suurus oli 578,8 eurot ning h&uuml;vitiste kogukulu oli 24,8 miljonit eurot. V&otilde;rreldes varasemate kuudega kehtisid juuni t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitamisel uued kriteeriumid ja v&auml;iksem oli ka h&uuml;vitise maksimumm&auml;&auml;r.</p> <p>K&otilde;ige suurema osa juuni eest m&auml;&auml;ratud h&uuml;vitise saajatest moodustasid t&ouml;&ouml;tleva t&ouml;&ouml;stuse valdkonna t&ouml;&ouml;tajad (26,5% h&uuml;vitise saajatest), j&auml;rgnesid majutuse ja toitlustuse valdkond (16,9% h&uuml;vitise saajatest) ning haldus- ja abitegevuste valdkond (12,9% h&uuml;vitise saajatest).</p> <p>K&otilde;ige suurema h&uuml;vitiste kogukuluga asutus oli juunis Osa&uuml;hing Hansaliin (1,6 miljonit eurot). J&auml;rgnesid aktsiaselts Norma (0,7 miljonit eurot), Osa&uuml;hing HT Laevateenindus (0,5, miljonit eurot), AS Tallink Grupp (0,4 miljonit eurot) ja Rahvusooper Estonia ( 0,4 miljonit eurot).</p> <p>T&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitise avalduste esitamine l&otilde;ppes 31.07.2020. <b>Kokku h&uuml;vitas t&ouml;&ouml;tukassa m&auml;rtsi, aprilli, mai ja juuni eest t&ouml;&ouml;tasu 17 560 asutuse 137 677 t&ouml;&ouml;tajale.</b> H&uuml;vitiste kogukulu on 256,5 miljonit eurot. Keskmine aeg avalduse esitamisest kuni h&uuml;vitise m&auml;&auml;ramiseni oli 2,2 p&auml;eva ning keskmine aeg avalduse esitamisest kuni h&uuml;vitise v&auml;ljamaksmiseni oli 4,1 p&auml;eva.</p> <p>Kokku said nelja kuu jooksul k&otilde;ige enam t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitist Osa&uuml;hing Hansaliin (5,8 miljonit eurot), aktsiaselts Norma (2,5 miljonit eurot), Osa&uuml;hing HT Laevateenindus (1,9 miljonit eurot), Enefit Kaevandused AS (1,8 miljonit eurot) ning Aktsiaselts Tallink Grupp (1,5 miljonit eurot).</p> <p>H&uuml;vitise <b>esimese perioodi</b> (m&auml;rts- mai 2020) j&auml;relkontrollide k&auml;igus on&nbsp; t&auml;naseks tehtud tagasin&otilde;udeid kokku ligi 230 inimese osas. Tagasin&otilde;uded puudutavad 76 ettev&otilde;tet ja summas kokku 190 852,13 &euro;.</p> <p>K&otilde;ige rohkem on seni tagasin&otilde;udeid olnud koondamiste t&otilde;ttu. H&uuml;vitise saanud t&ouml;&ouml;taja on koondatud ja see ei vasta t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitise tingimustele. T&ouml;&ouml;tukassa esitab tagasin&otilde;ue t&ouml;&ouml;andjale. Hetkel on koondamise t&otilde;ttu tagasin&otilde;udeid 200 inimese osas, mis puudutavad 55 ettev&otilde;tet, tagasin&otilde;uete suurus on kokku 170 489,17 &euro;.</p> <p>T&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitise j&auml;relkontrollid kestavad selle aasta l&otilde;puni.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2730Kaugtöö ― varjukülgedega õnnelik võimalus2020-08-04<h3>T&ouml;&ouml; kodu(kontori)s v&otilde;ib olla &uuml;htaegu nii r&otilde;&otilde;mustav v&otilde;imalus kui t&uuml;&uuml;tu paratamatus. S&otilde;ltub, kuidas keegi suhtub, ja kui kaua on kodus t&ouml;&ouml;tanud.</h3> <p>V&auml;ga m&otilde;nus on, kui ei pea varahommikul t&ouml;&ouml;le tormama, ja v&otilde;id t&ouml;&ouml;p&auml;eva alustada rahulikult, oma tempos ja r&uuml;tmis. Esialgu naudid seda s&uuml;damest, ent aja m&ouml;&ouml;dudes hakkad tundma puudust kindlast t&ouml;&ouml;p&auml;eva algusest ja l&otilde;pust, kolleegidest ning kuuluvustundest. Tekib soov elada n&auml;dalas osa t&ouml;&ouml;ajast m&auml;&auml;ratletud r&uuml;tmis, et igap&auml;evaelul oleks raam nagu mistahes tehnikas kunstiteosel. See distsiplineerib ja sunnib looma p&auml;evakava. Kellel ei olnud enne koroonaaega v&otilde;imalust kodunt t&ouml;&ouml;tada, tundus see roosamannaliku v&otilde;imalusena.</p> <p>Rahvusvahelises firmas t&ouml;&ouml;tav <b>Siiri</b> (53) on &otilde;nnelik, et alates eriolukorra algusest on ta saanud enda t&ouml;&ouml;d kodust teha. Tehniliselt olnuks olnud see varemgi m&otilde;eldav, sest t&ouml;&ouml;ks vajalik arvuti &uuml;hes sobilike programmidega on tal olemas, ent v&auml;lismaised juhid pidasid &otilde;igemaks, et tegutseda tuleb kellast kellani Tallinna s&uuml;dalinna kontoris.</p> <p>N&uuml;&uuml;d r&otilde;&otilde;mustab Siiri, et hommikune poolteist tundi, mis kulus t&ouml;&ouml;le s&auml;ttimiseks ja minekuks, kuulub talle endale. Lisaks &otilde;htune kojus&otilde;iduaeg.</p> <p>&bdquo;Avan arvuti enne &uuml;heksat ja keskendun t&ouml;&ouml;le. Vahepeal v&otilde;tan puhkepausi ― olen aias v&otilde;i k&auml;in poes, ja t&ouml;&ouml;tan kella kuueni &otilde;htul. Mulle v&auml;ga sobib,&ldquo; s&otilde;nab ta, soovides edaspidigi rohkem kodus t&ouml;&ouml;tada. &bdquo;Aega j&auml;&auml;b oluliselt enam iseendale.&ldquo; Veidi kahju on tal riidekappi ummistavatest suveriietest ja &ndash;kingadest, mida kodus nagu kontoris iga p&auml;ev ei kanna. Ka meigib ta ennast enamasti siis, kui tuleb videokonverentsidel v&otilde;i &ndash;koosolekutel osaleda.</p> <p>Kodused tegevused Siirit ei eksita: ta teeb kindlal ajal t&ouml;&ouml;d ja suleb seej&auml;rel arvuti, mida &otilde;htu jooksul enam ei ava. T&ouml;&ouml;p&auml;ev on l&otilde;ppenud ja k&otilde;ik sellega seotu m&otilde;tetest v&auml;lja l&uuml;litatud, et keskenduda iseendale ja oma perele.</p> <h3>Valikuv&otilde;imalus &ndash; kas kodu v&otilde;i kontor</h3> <p>Raamatupidamisteenuseid, maksu- ja ettev&otilde;tlusalast n&otilde;u pakkuva firma<b> Arvestusabi O&Uuml; tegevjuht Riin Pajula</b> s&otilde;nab, et ettev&otilde;tte 16aastase tegevuse v&auml;ltel on osa nende t&ouml;&ouml;st tehtud alati kaugt&ouml;&ouml;na. Temagi leiab, et suurimaks plussiks on s&otilde;iduaja ja -kulude kokkuhoid. &bdquo;Kodus t&ouml;&ouml;tamise p&auml;eval pole tarvis ennast n&ouml; t&auml;isrelvastusse s&auml;ttida ― t&ouml;&ouml;asju pakkida, r&otilde;ivastuda ja end kaunistada. Veebikohtumisel v&otilde;i muu pilti edastava keskkonna vahendusel teistega suheldes tuleks oma korrektse v&auml;ljan&auml;gemise eest hoolitseda, aga muidu v&otilde;ib mistahes t&ouml;&ouml;r&otilde;ivad selga t&otilde;mmata.&ldquo;</p> <p>V&auml;lisest t&auml;htsamaks peab Riin sisulist t&ouml;&ouml;d. Kaugt&ouml;&ouml; puhul on v&otilde;tmek&uuml;simuseks vajaliku info j&otilde;udmine &otilde;igeaegselt k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;tajateni. &bdquo;Minul kui raamatupidamis- ja n&otilde;ustamisettev&otilde;tte tegevjuhil on tarvis juhtida kolleegide t&auml;helepanu seadusemuudatustele, &otilde;igusaktide t&otilde;lgendustele, erialastele artiklitele, eriolukorra ajal ka eriolukorra meetmetele jms. Sellise teabe e-kirjaga edastamine n&otilde;uab t&auml;pse s&otilde;nastusega tekste, tsitaatide ja linkide lisamist. Jooksvate kiirete k&uuml;simuste lahendamiseks helistan,&ldquo; selgitab Riin Pajula, kellele on samav&otilde;rd oluline, et t&ouml;&ouml;tajate enda info ja probleemid j&otilde;uaksid &otilde;igeaegselt temani. &bdquo;Meil on kolleegidega tihe koost&ouml;&ouml;. Kui on tarvis abi v&otilde;i t&auml;iendavat infot, siis nad alati k&uuml;sivad.&ldquo;</p> <p>Riin Pajula soovitab neile t&ouml;&ouml;andjatele, kes pole kaugt&ouml;&ouml;d varem v&otilde;imaldanud, t&ouml;&ouml;tajaid julgustama oma muredest v&otilde;i probleemidest r&auml;&auml;kima, et need ei kuhjuks ega j&auml;&auml;ks lahenduseta. Tema arvates peaks t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i vahetu &uuml;lemus olema t&ouml;&ouml;tajatele kiiresti k&auml;ttesaadav.</p> <p>Kuna kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;ib v&auml;hendada meeskonnatunnet, siis peaks aeg-ajalt kolleegidega kohtuma. Arvestusabi O&Uuml; on selleks sisustanud ka t&ouml;&ouml;tajate arvust l&auml;htuva kontori, mist&otilde;ttu saab iga&uuml;ks valida, kas t&ouml;&ouml;tada kodus v&otilde;i kontoris. Seal kohtutakse tingimata ka klientidega, peetakse koosolekuid ja j&auml;lgitakse veebikoolitusi. Kohtumisi oma naiskonnaga peab Riin v&auml;gagi vajalikuks.</p> <p>&nbsp;</p> <h3>Arvestusabi O&Uuml; tegevjuht Riin Pajula soovitab:</h3> <ul> <li>Kaugt&ouml;&ouml; alustajad peaksid hoidma vahetut kontakti nii t&ouml;&ouml;tajate kui klientidega, selle olulisust ei maksa alahinnata.</li> <li>Ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;ruumidest ei tasuks loobuda, kuid v&otilde;ib eelistada v&auml;iksemat pinda, kui t&ouml;&ouml; kvaliteet ei lange.</li> <li>Tuleb osata t&otilde;mmata piir t&ouml;&ouml;- ja eraelu vahele, eristada vaba aega t&ouml;&ouml;st. T&ouml;&ouml;v&auml;isel ajal ei tohiks lugeda e-kirju ega m&otilde;elda t&ouml;istele k&uuml;simustele. Samas peaks kodus olevate pereliikmetega tegema kokkuleppe, millal sobib kodus t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;tegemise ajal segada.</li> <li>Hea on, kui vaba aega saaks v&otilde;imalikult palju veeta kodustest t&ouml;&ouml;ruumidest v&auml;ljaspool, v&auml;rskes &otilde;hus. Liikudes v&otilde;i tegeledes hobidega.</li> <li>Kui t&ouml;&ouml; laad v&otilde;imaldab, ei pruugi kaugt&ouml;&ouml; tegemise kohaks olla alati kodu.</li> <li>Johtuvalt ettev&otilde;tte tegevusalast s&otilde;ltub kaugt&ouml;&ouml; sobivus veel iga t&ouml;&ouml;taja isiksusest, olemasolevatest v&otilde;i loodavatest tingimustest, samuti poolte kokkuleppest.</li> </ul> <p>&nbsp;</p> <h2>Hoia t&ouml;&ouml; ja isiklik elu lahus</h2> <p><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Palgainfo juht ja anal&uuml;&uuml;tik Kadri Seeder</b> nendib, et t&ouml;&ouml;tades kodukontoris, on inimesel v&auml;he tugevaid emotsioone, sest neid tekitavad teised inimesed. &bdquo;V&otilde;ib tekkida apaatia, sest sa ei tunne enam midagi &ndash; pole negatiivseid ega positiivseid tundeid,&ldquo; s&otilde;nab ta, toonitades, et varem t&ouml;&ouml;tati kodukontoris selleks, et v&otilde;tta m&otilde;ni p&auml;ev s&uuml;venemiseks, kuigi oli neidki, kes valdavalt t&ouml;&ouml;tasidki kodus. &bdquo;Aga koroonaga seoses oldi sunnitud t&ouml;&ouml;tama kodus ja otsekontakti teistega praktiliselt ei olegi. M&otilde;nel lisandusid veel e-koolis &otilde;ppivad lapsed ja neil tekkis hoopis teistsugune olukord.&ldquo;<b></b></p> <p>Ta ise on kaut&ouml;&ouml;d teinud &uuml;le k&uuml;mne aasta, t&ouml;&ouml;tades osaliselt kodus, ent loonud koost&ouml;&ouml;kontori p&otilde;hjusel, et paar korda n&auml;dales teha kolleegidega koost&ouml;&ouml;p&auml;evi. P&otilde;hjusel, et oleks tunnetatav &bdquo;&uuml;hine hingamine&ldquo;, ei j&auml;&auml;ks kaaslastega v&otilde;&otilde;raks, saaks aktiivsemalt infot vahetada, muudel teemadel lobiseda ja sotsiaalsust s&auml;ilitada.</p> <p>&bdquo;Mina kodukontoritesse kolimist isiklikult ei poolda. V&auml;hestel on distsipliini ja oskust hoida t&ouml;&ouml; ning isiklik elu lahus, mida ei tohiks lasta kokku sulada,&ldquo; t&otilde;deb Kadri. Tema arvates tekitab aeg-ajalt kontoris k&auml;imine, mil ka riietatakse end kodustest oludest teisiti, hea enesetunde. &bdquo;Eelistan t&ouml;&ouml;tada kontoris, eriti, kui kodus on mitu segajat. Palju lihtsam on ka t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;petada, sest kodukontoris on ikka vaja piiluda, kas keegi on kirjutanud v&otilde;i &auml;kki teeks veel midagi &auml;ra... Samuti vastupidi. Kodus on v&auml;ga hea leida asendustegevusi, sest kui on ebameeldivamaid &uuml;lesandeid, siis tahaks neid edasi l&uuml;kata...&ldquo;</p> <p>Kontorist koju tulles Kadri arvutit kotist v&auml;lja ei v&otilde;ta. See tekitab sootuks meeldivama tunde, kui arvuti oleks kogu aeg avatuna laual.</p> <h2>K&otilde;ik s&otilde;ltub inimesest endast</h2> <p><b>Kommenteerib Kaia Kuppart, ps&uuml;hhoteraapiapraksise Hingelugu&nbsp;</b><b>kliiniline ps&uuml;hholoog-ps&uuml;hhoterapeut:</b></p> <p>"Kui paljud organisatsioonid on pidanud kaugt&ouml;&ouml;d juba aastaid kontorit&ouml;&ouml;ga samav&auml;&auml;rseks, siis enamikele muutus see aktuaalseks praktiliselt &uuml;le&ouml;&ouml;. Kaugt&ouml;&ouml; eriolukorras v&otilde;imaldas ettev&otilde;tetel j&auml;tkata igap&auml;evategevustega, s&auml;ilitada t&ouml;&ouml;kohti ja v&auml;ltida firma pankrotistumist. Paljud t&ouml;&ouml;tajad tunnistasid, et kodus t&ouml;&ouml;tades v&auml;henes nende stressitase, t&otilde;usis t&ouml;&ouml; produktiivsus ja tekkis juurde vaba aega, kasv&otilde;i t&ouml;&ouml;le ja koju s&otilde;itmise arvelt.</p> <p>Inimestena oleme me k&otilde;ik erinevad, mist&otilde;ttu on kodus t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalus m&otilde;nele nauditav, teisele &uuml;letamatult raske. N&auml;iteks k&otilde;rgema avatusega inimestel on suurem valmisolek minna kaasa k&otilde;ikv&otilde;imalike uute ideedega. Seet&otilde;ttu suudavad nad t&otilde;en&auml;oliselt kodus t&ouml;&ouml;tamises n&auml;ha uut ja p&otilde;nevat v&auml;ljakutset ning kohaneda sellega kergemini.</p> <p>On &uuml;ldteada, et introvertsemad inimesed eelistavad &uuml;ksi t&ouml;&ouml;tamist. V&otilde;iks eeldada, et neile sobib kaugt&ouml;&ouml; seet&otilde;ttu paremini. Siiski v&otilde;ib netikoosolekutel arvamuse avaldamine, veebikaamerasse r&auml;&auml;kimine ja sealt iseenda n&auml;gemine muutuda introvertsele &auml;&auml;rmiselt stressitekitavaks. Veebisuhtlus ei v&otilde;imalda piisaval m&auml;&auml;ral j&auml;lgida t&ouml;&ouml;kaaslaste kehakeelt ja emotsionaalseid reaktsioone, mis v&otilde;ib muuta &auml;revusele kalduva t&ouml;&ouml;taja veelgi &auml;revamaks.</p> <p>Veebikoosolek v&otilde;imaldab ka rohkem n&ouml; sotsiaalset looderdamist &ndash; passiivsed t&ouml;&ouml;tajad saavad j&auml;&auml;da veelgi passiivsemaks, tagasihoidlikumad hoida veelgi enam teiste varju.</p> <p>M&otilde;ned meeskonnad armastavad koosolekutel pikki arutelusid, head huumorit ja t&ouml;&ouml;ga mitteseotud teemade k&auml;sitlemist, teised j&auml;lle soovivad asuda v&otilde;imalikult kiiresti oluliste k&uuml;ssimuste juurde ja j&otilde;uda ruttu otsusteni. Veebikoosolekud sobivad pigem kiiretele otsustajatele, kuna v&auml;liseid segajaid on v&auml;hem. Samal ajal v&otilde;ib sotsiaalset lobisemist nautiva t&ouml;&ouml;taja jaoks muutuda pealesunnitud &uuml;ksiolek l&otilde;puks kurnavaks. Pikaajaliselt kaugt&ouml;&ouml;d tehes v&otilde;ib kannatada grupiliikmete omavaheline usaldus, &uuml;htsus- ja turvatunne.</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml;d tehes v&otilde;ivad raskustesse sattuda ka t&ouml;&ouml;tajad, kellel on kalduvus t&auml;htsaid tegevusi edasi l&uuml;kata, raskusi v&auml;ltida ja ebameeldivuste korral endale k&otilde;rvaltegevusi leida. T&ouml;&ouml;l k&auml;ies peame enesestm&otilde;istetavaks, et oleme kohaselt riides. Tuleme ja lahkume t&ouml;&ouml;lt &otilde;igeaegselt ning t&auml;idame t&ouml;&ouml; ajal t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid. Kodus t&ouml;&ouml;tades on meil palju rohkem alternatiivseid ahvatlusi ja enese distsiplineerimine oluliselt raskem. K&otilde;rge meelekindlusega inimesed tulevad sellega oluliselt paremini toime. Ka juhtidele t&auml;hendab kodudes laiali oleva meeskonna juhtimine eraldi v&auml;ljakutset, kuna puudub vahetu kontakt ja tagasiside t&ouml;&ouml;de kulgemisest.</p> <p>M&otilde;istlik on kodus t&ouml;&ouml;tades luua endale igap&auml;evane rutiin, alustades ja l&otilde;petades t&ouml;&ouml; kindlal kellaajal ning tehes korrap&auml;raseid puhke- ja l&otilde;unapause. Tasuks v&otilde;tta endale hetk aega, et l&uuml;lituda &uuml;mber kodustelt tegevustelt t&ouml;&ouml;kohustustele ja k&otilde;rvaldada v&otilde;imalikud segajad. Miks mitte korraldada meeskondades ka virtuaalseid kohvipause, mis v&otilde;imaldaksid vaba vestlust kolleegide vahel ja suurendaksid seel&auml;bi usaldust ja meie-tunnet?</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml; eeldab kaast&ouml;&ouml;tajate suuremat tolerantsust, kuna vahel ei ole v&otilde;imalik eraelu ja t&ouml;&ouml;d ruumiliselt lahutada. N&auml;iteks v&auml;ikeste lastega vanemad peavad t&auml;itma korraga erinevaid rolle, mis paneb neile topeltkoormuse. Lihtsad ajaplaneerimise vahendid nagu tegevusnimekirjade koostamine, t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete prioritiseerimine ja etappideks jagamine, aitavad p&uuml;sida motiveerituna ja t&otilde;sta produktiivsust ka kodukeskkonnas.&ldquo;</p> <h3>V&otilde;imalik uus trend?</h3> <p>Konsultatsioonifirma <a href="https://globalworkplaceanalytics.com/"><b>Global Workplace Analytics</b></a> uurimuse kohaselt soovis p&auml;rast pandeemia l&otilde;ppu enam kui 30% t&ouml;&ouml;tajatest edaspidi v&auml;hemalt paar p&auml;eva n&auml;dalas kodus t&ouml;&ouml;tada. Inimesed on eriolukorra ajal omandanud enam tehnoloogiaalaseid oskusi, mida toetab &auml;pp Zoom jt samalaadsed, ja vestlustarkvara Slack jms.</p> <p>Lisandunud on uus inimlik aspekt. Kriisi ajal harjusid kolleegid, et t&ouml;&ouml;d tehti oma elutoas, kus taustal saalisid lapsed ja lemmikloomad. See omakorda s&uuml;vendas empaatiav&otilde;imet ja t&ouml;&ouml;keskonna &otilde;dususe soovi, mist&otilde;ttu v&otilde;ib edaspidi tekkida juurde rohkem t&ouml;&ouml;kohti, kus t&ouml;&ouml;- ja eraelu on paremini tasakaalus ning t&ouml;&ouml;aeg paindlikum.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjad v&otilde;iksidki senisest rohkem v&otilde;imaldada t&ouml;&ouml;tajatel keset t&ouml;&ouml;p&auml;eva tegeleda oma asjadega, mis omakorda v&otilde;iks muuta trendi, et t&ouml;&ouml;kohad peaksid asuma suurte linnade kallis kesklinna piirkonnas.</p> <p><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: Anastasia &Scaron;urajeva</b></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2729Kas lapse esimese koolipäeva puhul saan töölt vaba päeva?2020-08-03<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Mul on kaks last &ndash; &uuml;ks &otilde;pib p&otilde;hikoolis, teine l&auml;heb s&uuml;gisel esimesse klassi. Nad k&auml;ivad erinevates koolides ja sel aastal on neil 1. septembri aktused ka eri p&auml;evadel. Eelmisel aastal oli meil t&ouml;&ouml; juures v&auml;ga kiire aeg sel perioodil ja ei saanud osaleda, kuid sel aastal tahaks kindlasti ise kohal olla. Seep&auml;rast uuringi juba varakult, millised on minu v&otilde;imalused t&ouml;&ouml; juurest kahte vaba p&auml;eva saada?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ennetusosakonna juhataja: </i></b>Lapse esimene koolip&auml;ev ega 1. september ei ole riiklikult kehtestatud vaba p&auml;ev. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;p&auml;ev langeb 1. septembrile, kui on lapse esimene koolip&auml;ev, siis tuleb sel p&auml;eval t&ouml;&ouml;le minna. Vaba p&auml;eva on v&otilde;imalik saada j&auml;rgmistel tingimustel:&nbsp;</p> <ul> <li><b>Esimeseks</b> v&otilde;imaluseks on kokkulepe. N&auml;iteks t&ouml;&ouml;ajakava ehk t&ouml;&ouml;graafiku alusel t&ouml;&ouml;tajad lepivad graafiku koostamise ajal t&ouml;&ouml;andjaga kokku, et lapse esimene koolip&auml;ev j&auml;etakse vabaks.&nbsp;</li> <li><b>Teine</b> v&otilde;imalus on (lapse-, p&otilde;hi-, vm) puhkuse kasutamine. T&ouml;&ouml;taja saab juba puhkuste ajakava koostamisel (ajakava koostatakse 31. m&auml;rtsiks) kavasse m&auml;rkida, et soovib lapse esimesel koolip&auml;eval kasutada p&otilde;hipuhkust v&otilde;i lapsepuhkust (mida saab kasutada kuni lapse 14aastaseks saamiseni). Kui aktusel osalemise soov tekib hiljem, tuleb sellest v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva ette kirjalikus vormis teada anda.&nbsp;</li> <li><b>Kolmandaks </b>tasuks uurida, ehk on ka teie ettev&otilde;ttes kehtestatud lisasoodustused, nt tervisep&auml;ev, vaba p&auml;ev lapse esimese koolip&auml;eva puhul, vaba p&auml;ev lapsega koos veetmiseks vms. Tegemist on t&ouml;&ouml;andja vabatahtliku soodustusega, milles lepitakse &uuml;ldjuhul t&ouml;&ouml;suhte alguses v&otilde;i ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;korraldusreeglites kokku.</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2728Päevakajaline palgaküsimus. Milline õiguslik kokkulepe kehtib?2020-07-31<p><b>Kui t&ouml;&ouml;andja saadab oskust&ouml;&ouml;lisest t&ouml;&ouml;taja v&auml;lismaale pikemaks ajaks t&ouml;&ouml;le, mitte vaid l&uuml;hikesse l&auml;hetusse, siis &uuml;ldjuhul tuleb talle maksta t&ouml;&ouml;tasu sealses kollektiivlepingus oskust&ouml;&ouml;lisele ette n&auml;htud kuu- v&otilde;i tunnitasu alamm&auml;&auml;ra j&auml;rgi.</b></p> <p>Palgak&uuml;simus v&otilde;ib muutuda p&auml;evakajaliseks ja teravaks, samuti tekitada &uuml;ksjagu vastakaid vaidlusi, mida omakorda peavad hekseldama erinevad kohtuastmed. Just seesugune juhtum, mis on kestnud juba mitu aastat, on j&auml;tkuvalt menetluses. J&otilde;udnud Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi ja sealt uuesti ringkonnakohtusse tagasi. L&otilde;plikku lahendust seega veel pole, ent vaie iseenesest v&otilde;iks ajendada nii t&ouml;&ouml;andjaid kui t&ouml;&ouml;v&otilde;tjaid sarnaseid olukordi juba t&ouml;&ouml;lepingut s&otilde;lmides v&auml;listama.</p> <p><b>Saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu</b></p> <p>Aleks alustas 2013. aasta juulis t&ouml;&ouml;d puusepp-torulukksepana, t&ouml;&ouml;tasuks lepiti 700 eurot kuus. T&ouml;&ouml;andja l&auml;hetas ta otsekohe t&ouml;&ouml;le Rootsi Kuningriiki, kus mees t&ouml;&ouml;tas 23. juulist 2013 kuni 14. detsembrini 2014. Seej&auml;rel oli tal uue aasta 19. jaanuarini puhkus, mille l&otilde;ppedes ilmnes, et t&ouml;&ouml;andjal polnudki enam mehele t&ouml;&ouml;d anda. Niisiis otsustas Aleks samal aastal enne j&otilde;ule t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda, l&auml;htudes t&ouml;&ouml;lepingu seadusest.</p> <p>Jaanuaris 2017 p&ouml;&ouml;rdus ta Harju Maakohtusse, paludes t&ouml;&ouml;andjalt v&auml;lja m&otilde;ista t&ouml;&ouml;tasu, mis h&otilde;lmas enam kui aastast ajavahemikku 1. detsembrist 2013 kuni 14. detsembrini 2014.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja oli talle maksnud selle perioodi eest 12 443,46 eurot. Kuna Aleks t&ouml;&ouml;tas ehitusala oskust&ouml;&ouml;lisena, siis tema arvates olnuks &otilde;ige maksta talle t&ouml;&ouml;tasu Rootsi &uuml;leriigilise ehitusala kollektiivlepingu j&auml;rgi 2803 eurot. Eelnimetatud t&ouml;&ouml;perioodi arvestades oleks kogusumma olnud 35 037,50 eurot. Mees soovis, et t&ouml;&ouml;andja maksaks saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu 22 594,4 eurot.</p> <p>Kollektiivlepingust l&auml;htudes on Rootsi ehitusala oskust&ouml;&ouml;lise miinimumm&auml;&auml;ra tunnitasuks 140 Rootsi krooni ehk 15,14 eurot. Aleksi arvutuste kohaselt oleks pidanud t&ouml;&ouml;andja tasuma talle 2074 t&ouml;&ouml;tunni eest kokku 31 400,36 eurot. T&ouml;&ouml;andja leidis, et Aleksi n&otilde;ue on aegunud ja seda pole p&otilde;hjust menetleda. Kokku oli talle t&ouml;&ouml;tasuna makstud 36 599,38 eurot.</p> <p>Aleks ei t&ouml;&ouml;tanud kogu vaidlusaluse aja Rootsis, vaid ootas j&auml;rgmise t&ouml;&ouml; v&otilde;imalust Eestis, kus ta t&ouml;&ouml;d ei teinud. Ka Rootsis tegi ta t&ouml;&ouml;d vaid kindlal t&ouml;&ouml;graafikusse m&auml;rgitud ajal. Pealegi leidis t&ouml;&ouml;andja, et kuna Aleks oma puusepa v&otilde;i torulukksepa erialast v&otilde;i t&ouml;&ouml;alast kvalifikatsiooni ei t&otilde;endanud, siis ei kohaldunud talle Rootsi kollektiivleping, vaid Eesti Vabariigi &otilde;igus.</p> <p>Harju Maakohus m&otilde;istis Aleksi kasuks t&ouml;&ouml;andjalt v&auml;lja t&ouml;&ouml;tasu tasaarvestusena tema menetluskulu katteks 560,25 eurot.</p> <p><b>Kuupalk v&otilde;i t&ouml;&ouml;ajap&otilde;hine arvestus?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;lepingule kohalduva &otilde;iguse m&auml;&auml;ramisel tuleb juhinduda Euroopa Parlamendi ja N&otilde;ukogu 2008. aasta m&auml;&auml;rusest, mida kohaldatakse lepingutele tsiviil- ja kaubandusasjades. Selle j&auml;rgi on individuaalne t&ouml;&ouml;leping reguleeritud &otilde;igusega, mille pooled on valinud ehk Aleks ja tema t&ouml;&ouml;andja valisid t&ouml;&ouml;lepingu t&ouml;&ouml;suhtele kohalduvaks &otilde;iguseks Eesti Vabariigi &otilde;iguse.</p> <p>Kuna Aleksil on kolmanda kategooria sanitaartehnika lukksepa kvalifikatsioon ja selles ametis pikaajaline t&ouml;&ouml;kogemus, siis t&ouml;&ouml;tas ta oskust&ouml;&ouml;lisena v&auml;hemalt torulukksepa t&ouml;&ouml;kohal. Seega leidis mees, et t&ouml;&ouml;andjal oli kohustus maksta t&ouml;&ouml;tasu kollektiivlepingus etten&auml;htud alamm&auml;&auml;ras ehk 15,14 eurot tunnis. Talle maksti t&ouml;&ouml;l&auml;hetuse ajal p&auml;evaraha, mida ei saa pidada t&ouml;&ouml;tasuks. V&auml;lisl&auml;hetuse p&auml;evaraha alamm&auml;&auml;r on 22,37 eurot p&auml;evas. Selles ulatuses tuli Aleksile seda arvestada.</p> <p>Harju Maakohus leidis, et mehe t&ouml;&ouml;tatud p&auml;evade ja tundide aluseks tuleb v&otilde;tta t&ouml;&ouml;andja esitatud igakuised t&ouml;&ouml;graafikud, millest l&auml;htuvalt tegi ta vaidlusaluses ajavahemikus t&ouml;&ouml;d kokku 1496,5 tundi. T&ouml;&ouml;andja pidanuks maksma talle t&ouml;&ouml;tasuna 22 657,1 eurot, ent mees sai 10 419,9 eurot. Sestap tuli veel tasuda 12 237,72 eurot.</p> <p>Kuna Harju Maakohus v&otilde;ttis Aleksi t&ouml;&ouml;tasu arvutuse aluseks t&ouml;&ouml;ajap&otilde;hise ehk summeeritud t&ouml;&ouml;aja arvestuse (t&ouml;&ouml;tasu makstakse t&ouml;&ouml;tatud tundide ja t&ouml;&ouml;aja graafiku alusel), siis palus mees maakohtu otsuse t&uuml;histada. T&ouml;&ouml;lepingu kohaselt oli t&ouml;&ouml;andja kohustatud talle maksma tasu kuupalgana ja andma talle t&ouml;&ouml;d 8 tundi t&ouml;&ouml;p&auml;evas. Sellest l&auml;htudes arvestas Aleks, et ta t&ouml;&ouml;tas vaidlusalusel ajavahemikul kokku 2074 tundi. T&ouml;&ouml;tasu pidanuks olema 31 400,36 eurot, millele lisandus p&auml;evaraha 5816,20 eurot (kokku 37 216,56 eurot).</p> <p>T&ouml;&ouml;andja omakorda palus maakohtu otsuse t&uuml;histada osas, milles Aleksi n&otilde;ue rahuldati, ja saata see maakohtule uueks lahendamiseks. Kumbki osapool vaidles teineteise kaebusele vastu. Tallinna Ringkonnakohus j&auml;ttis 2018. aasta juulis maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata.</p> <p>Aleks ei leppinud, et kohtud tema t&ouml;&ouml;tasu ja p&auml;evaraha n&otilde;uet ei rahuldanud ning leidsid ekslikult, et ta t&ouml;&ouml;tas summeeritud t&ouml;&ouml;aja arvestusega ja talle tasuti tunnitasu alusel. Ta ei n&otilde;ustunud ka ringkonnakohtu seisukohaga, et ootetunde ei pidanud t&ouml;&ouml;andja talle Rootsis kehtiva m&auml;&auml;ra j&auml;rgi h&uuml;vitama.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja vaidlustas samuti ringkonnakohtu otsuse, ent ei esitanud seda n&otilde;uetekohaselt ega k&otilde;rvaldanud puudusi, mist&otilde;ttu j&auml;ttis Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse v&otilde;tmata.</p> <p><b>Mida otsustas Riigikohtu Tsiviilkolleegium?</b></p> <p>O Sama ringkonnakohus peab asja uuesti l&auml;bi vaatama ja leidma p&otilde;hjendatud seisukoha, kas t&ouml;&ouml;andjalt tuleb m&otilde;ista v&auml;lja t&ouml;&ouml;tasu kollektiivlepingus oskust&ouml;&ouml;lisele etten&auml;htud kuu- v&otilde;i tunnitasu alamm&auml;&auml;ra j&auml;rgi. Vaja on selgitada, kas lisaks t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rale kohalduvad asjas ka Rootsi &otilde;iguse, sealhulgas kollektiivlepingu muud imperatiivsed s&auml;tted, mis tagavad t&ouml;&ouml;tajale Eesti &otilde;igusega v&otilde;rreldes suurema kaitse.</p> <p>O T&ouml;&ouml;lepingu j&auml;rgi oli Aleksi t&ouml;&ouml; tegemise kohaks Eesti ja t&ouml;&ouml;lepingule kohaldatakse Eesti &otilde;igust. Tema tegi t&ouml;&ouml;d ainult Rootsis. Koosk&otilde;las Rooma I m&auml;&auml;ruse teatud paragrahvides s&auml;testatuga kohaldub t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasule kollektiivlepingus etten&auml;htud oskust&ouml;&ouml;lise t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r. Millise riigi &otilde;igus t&ouml;&ouml;lepingule Rooma I m&auml;&auml;ruse j&auml;rgi aga kohaldub, selleks tuleb v&otilde;rrelda Eesti ja Rootsi &otilde;iguse imperatiivsete s&auml;tetega t&ouml;&ouml;tajale etten&auml;htud kaitset.</p> <p>O Rootsi seadustes ei ole t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra s&auml;testatud, seda reguleeritakse kollektiivlepingutega. Kuna Aleks t&ouml;&ouml;tas Rootsis, siis t&ouml;&ouml;andjal oli kohustus tagada t&ouml;&ouml;tasu kollektiivlepingus oskust&ouml;&ouml;lisele ette n&auml;htud alamm&auml;&auml;ras. Samuti ei saanud Aleksi t&ouml;&ouml;tamist pidada t&ouml;&ouml;l&auml;hetuseks. See t&auml;hendanuks, et tema kui t&ouml;&ouml;taja oleks saadetud t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmiseks oma tavap&auml;rasest t&ouml;&ouml; tegemise kohast erinevasse kohta (sh v&auml;lisriiki).</p> <p>O Kohtud oleksid pidanud asja lahendamiseks tegema kindlaks, kuidas pooled t&ouml;&ouml;aja ja t&ouml;&ouml;tasu arvutamise kokku leppisid. Ainu&uuml;ksi t&ouml;&ouml;andja v&auml;ide ja t&otilde;endid, et Aleks t&ouml;&ouml;tas v&auml;idetust v&auml;hem t&ouml;&ouml;tunde, ei andnud alust v&auml;lja m&otilde;ista t&ouml;&ouml;tasu tunnim&auml;&auml;ra alusel ja tegelikke t&ouml;&ouml;tunde arvestades. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tas t&auml;ist&ouml;&ouml;ajaga ja kokku oli lepitud kuutasu, siis on t&ouml;&ouml;andjal kohustus seda teha. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tas t&auml;ist&ouml;&ouml;ajaga (sh summeeritud t&ouml;&ouml;aja arvestuse korral), kuid t&ouml;&ouml;andja ei kindlustanud teda t&ouml;&ouml;ga ajalises mahus, siis tuleb maksta keskmist t&ouml;&ouml;tasu. T&ouml;&ouml;taja ei v&otilde;i j&auml;&auml;da ilma kollektiivlepinguga etten&auml;htud kaitsest, mist&otilde;ttu v&otilde;ib kollektiivleping kohalduda ka olukorras, mil t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;d ei teinud, vaid oli selle ootel.</p> <p>O Asja uuel l&auml;bivaatamisel peab ringkonnakohus v&otilde;tma p&otilde;hjendatud seisukoha, kas t&ouml;&ouml;andjalt tuleb v&auml;lja m&otilde;ista t&ouml;&ouml;tasu kollektiivlepingus oskust&ouml;&ouml;lisele etten&auml;htud kuu- v&otilde;i tunnitasu alamm&auml;&auml;ra j&auml;rgi. Vaja on selgitada, kas lisaks t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rale kohalduvad asjas Rootsi &otilde;iguse, sh kollektiivlepingu muud imperatiivsed s&auml;tted, mis tagavad t&ouml;&ouml;tajale Eesti &otilde;igusega v&otilde;rreldes suurema kaitse.</p> <p>Tekst: Tiina Lang</p> <p>Foto: Pexels</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2725Tööinspektsioon: jõustuvad lähetatud töötajate õigusi paremini kaitsvad muudatused2020-07-30<p><b>30. juulist j&otilde;ustuvad muudatused, mis tagavad Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate &otilde;iguste parema kaitse. T&auml;psustuvad l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimused Eestis t&ouml;&ouml;tamise ajal ja kehtestatakse pikaajalise t&ouml;&ouml;tamise regulatsioon. T&ouml;&ouml;andjad peavad l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate kohta esitatud teavet ajakohasena hoidma.</b></p> <p>L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja m&otilde;iste on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja N&otilde;ukogu direktiivis 96/71/E&Uuml; t&ouml;&ouml;tajate l&auml;hetamise kohta seoses teenuse osutamisega. L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajaks loetakse sellist t&ouml;&ouml;tajat, kelle t&ouml;&ouml;andja saadab ajutiselt teise Euroopa Liidu liikmesriiki t&ouml;&ouml;le, kas ettev&otilde;tte &auml;ritegevuse raames teenust osutama, kontsernisiseselt erinevatesse t&uuml;tarettev&otilde;tetesse v&otilde;i rendit&ouml;&ouml;tajana t&ouml;&ouml;j&otilde;udu vahendava ettev&otilde;tte poolt.</p> <p>Riigikogu muutis 17. juunil Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate seadust (ELTTS), misl&auml;bi muutusid&nbsp; siia l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimused. T&auml;psustus <b>l&auml;hetatud rendit&ouml;&ouml;tajate</b> edasil&auml;hetamise kord. T&ouml;&ouml;tajate kasutamiseks lepingut s&otilde;lmides peavad rendiagentuur ja kasutajaettev&otilde;tja kokku leppima, kas l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate teise v&auml;lisriiki edasi l&auml;hetamine on &uuml;ldse lubatud. Kui kasutajaettev&otilde;tja t&ouml;&ouml;taja edasi l&auml;hetab, peab tal olema selleks tema esmase t&ouml;&ouml;andja n&otilde;usolek. Edasi l&auml;hetamise puhul s&auml;ilib t&ouml;&ouml;tajal l&auml;hetatud rendit&ouml;&ouml;taja staatus.</p> <p>Seadusega muudetakse <b>t&ouml;&ouml;tingimusi</b>, mida l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajale Eestis viibimise ajal tagada tuleb. N&uuml;&uuml;dsest tuleb t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra asemel tagada t&ouml;&ouml;tasu ning h&uuml;vitada ka l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajatele l&auml;hetusega seotud kulud. N&auml;iteks t&ouml;&ouml;tab l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja tavap&auml;raselt Tallinnas, kuid t&ouml;&ouml; tegemiseks peab ta s&otilde;itma materjali j&auml;rele Narva v&otilde;i Stockholmi. Sellisel juhul tuleb t&ouml;&ouml;andjal tasuda l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja s&otilde;idukulud, sealhulgas v&auml;lisl&auml;hetuse puhul ka p&auml;evarahad.</p> <p>Samuti kehtestatakse <b>pikaajalise l&auml;hetuse</b> regulatsioon. Seni ei reguleerinud seadus, kui kaua v&otilde;ib teise liikmesriigi t&ouml;&ouml;taja Eestis l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajana t&ouml;&ouml;d teha ainult miinimumn&otilde;uete alusel. Seadusemuudatus eeldab, et l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajana ollakse Eestis kuni aasta. Seej&auml;rel peab t&ouml;&ouml;andja arvestama, et 12 v&otilde;i 18 kuu Eestis t&ouml;&ouml;tamise j&auml;rel kohaldub kogu Eesti t&ouml;&ouml;&otilde;igus. N&auml;iteks kui praegu tuleb l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajale saabumise hetkest alates tagada p&otilde;hipuhkus vastavalt Eesti &otilde;igusele, siis p&auml;rast 12 kuu m&ouml;&ouml;dumist kohaldub ka puhkuse ajakava koostamise ja puhkuse aegumise osas Eesti t&ouml;&ouml;&otilde;igus.</p> <p>Siiski on sellest reeglist ka erisus. Esialgset 12-kuulist perioodi on v&otilde;imalik pikendada kuni 18 kuuni ka nii, et rakenduks j&auml;tkuvalt ainult miinimumn&otilde;uete t&auml;itmise kohustus. Selleks tuleb T&ouml;&ouml;inspektsioonile esitada kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis (n&auml;iteks e-post) p&otilde;hjendatud teade. Uues teates peab olema v&auml;lja toodud, miks l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja &uuml;le 12 kuu Eestis viibima peab. Kui t&ouml;&ouml;andja teab, et t&ouml;&ouml;taja viibimine Eestis on t&auml;iendavalt vajalik n&auml;iteks vaid kahe kuu v&otilde;rra, v&otilde;ib perioodi pikendada ka 14 kuuni. Pikaajalise l&auml;hetuse puhul hakatakse 12- v&otilde;i 18-kuulist perioodi arvestama seaduse j&otilde;ustumisest.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja jaoks <b>l&uuml;heneb</b> l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajatega seotud dokumentide s&auml;ilitamise periood seniselt seitsmelt aastalt kolmele alates l&auml;hetusperioodi l&otilde;ppemisest.</p> <p>Muudatustega lisandub t&ouml;&ouml;andjale ka kohustus <b>hoida Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate andmed ajakohasena</b> ning muutustest teavitada T&ouml;&ouml;inspektsiooni ehk esitatavad andmed peavad vastama tegelikule olukorrale.</p> <p><a href="https://www.ti.ee/et/valismaine-tootaja/lahetatud-tootajad-ja-renditoo/registreerimine-ja-andmete-esitamine" target="_blank">Uus vorm on leitav T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt</a>.</p> <p>Lisainfot v&auml;lismaise t&ouml;&ouml;taja kohta saab T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt <a href="http://www.ti.ee">www.ti.ee</a> v&auml;lismaise t&ouml;&ouml;taja rubriigist.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2722EU-OSHA: COVID-19 pandeemia suurendab vajadust kaitsta töötajaid kokkupuute eest bioloogiliste mõjuritega2020-07-28<div class="field field-name-field-summary field-type-text-long field-label-hidden"> <div class="field-items"> <div class="field-item even"> <p><strong>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Ameti (EU-OSHA) uues aruandes tehakse kokkuv&otilde;te suurprojekti tulemustest, et k&auml;sitleda kokkupuudet bioloogiliste m&otilde;juritega t&ouml;&ouml;kohal ja sellega seotud tervisem&otilde;jusid. Kuigi projekt valmis enne COVID-19 pandeemiat, on selle tulemused praegust &uuml;lemaailmset olukorda arvestades v&auml;ga asjakohased. Tulemused h&otilde;lmavad probleemseid sektoreid, haavatavaid r&uuml;hmi, tekkivaid riske ja seires&uuml;steeme.</strong></p> </div> </div> </div> <div class="field field-name-body field-type-text-with-summary field-label-hidden"> <div class="field-items"> <div class="field-item even"> <p>T&ouml;&ouml;tajate kokkupuude bioloogiliste m&otilde;juritega on laialt levinud ja seda seostatakse paljude terviseprobleemide, sh&nbsp;nakkushaiguste, allergiate ja v&auml;higa. &Uuml;ksnes ELis sureb igal aastal ligikaudu 5000&nbsp;t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;ga seotud nakkushaiguste tagaj&auml;rjel. EU-OSHA uue aruande eesm&auml;rk on suurendada teadlikkust probleemist ja anda v&auml;&auml;rtuslikku teavet, mis toetaks t&otilde;husate ennetusmeetmete v&otilde;tmist.</p> <p>Aruandes p&uuml;&uuml;takse tuvastada ja kirjeldada k&otilde;ige olulisemaid kokkupuuteviise ning anal&uuml;&uuml;sitakse p&otilde;hjalikult viit sektorit/kutseala, kus kokkupuuterisk on eriti suur:</p> <ul> <li>tervishoid</li> <li>loomadega seotud elukutsed</li> <li>j&auml;&auml;tme- ja reoveek&auml;itlus</li> <li>p&otilde;llukultuuride kasvatamine</li> <li>elukutsed, mis h&otilde;lmavad reisimist ja kokkupuudet reisijatega.</li> </ul> <p>Projekt keskendub ka tekkivatele riskidele, sh multiresistentsed bakterid ja nakkusetekitajate laiem levik. N&auml;iteks on raskekujulise &auml;geda respiratoorse s&uuml;ndroomi (SARS) ja COVID-19 epideemia levikut Euroopas seostatud globaliseerumisega. EU-OSHA tegevdirektor Christa Sedlatschek r&otilde;hutab selliste pandeemiate m&otilde;ju tervishoiusektorile:&nbsp;<em>&bdquo;&Uuml;leilmsed terviseprobleemid avaldavad tervishoius&uuml;steemidele tugevat survet ning vaja on kiireloomulisi meetmeid, et kaitsta t&ouml;&ouml;tajaid nakkushaiguste eest lisaks kaitsevahendite tagamisele. Tervishoiut&ouml;&ouml;tajate ohutus ja tervis peab olema prioriteet h&auml;daolukorras, nt&nbsp;COVID-19 pandeemia ajal, mis on meile n&auml;idanud, kui oluline on olemasolevate seaduslike kaitsemeetmete rakendamine.&ldquo;</em></p> <p>Projekti raames intervjueeritud eksperdid r&otilde;hutasid vajadust koostada h&auml;daolukorra lahendamise kavad, et eraldada tulevaste haiguspuhangute t&otilde;rjeks rahalisi vahendeid. Nad lisasid ka, et kohustusliku teatamise kaudu kogutud teave aitaks teha kindlaks haiguse leviku varased m&auml;rgid.</p> <p>Ehkki on olemas seadusraamistik, mis kaitseb inimesi t&ouml;&ouml;kohal kokkupuute eest bioloogiliste m&otilde;juritega, tuleb seda teadvustada. Riskide paremaks haldamiseks tuleb kokkupuudet bioloogiliste m&otilde;juritega ja sellest tulenevaid terviseprobleeme hinnata ja dokumenteerida. Seda silmas pidades anal&uuml;&uuml;siti uuringus haiguste ja kokkupuute seires&uuml;steeme. S&uuml;stemaatilisema ennetuse aitab tagada ka t&ouml;&ouml;andjatele ja t&ouml;&ouml;tajatele lisakoolituse ja -juhiste pakkumine.</p> <p>Uuringus r&otilde;hutatakse, et &uuml;heski sektoris, v.a tervishoius, ei teadvustata kokkupuudet bioloogiliste m&otilde;juritega. Samas on eriti ohustatud sellised r&uuml;hmad nagu noored, koristajad, hooldust&ouml;&ouml;tajad, v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;tajad ja rasedad naised. Nende r&uuml;hmade kaitsmiseks on esmat&auml;htis parandada juurdep&auml;&auml;su teabele ja v&otilde;tta erimeetmeid.</p> <p>Juhtumiuuringute n&auml;idetest selgub, kui oluline on riske &auml;ra tunda ja v&otilde;tta nende ohjamiseks kollektiivseid meetmeid. N&auml;iteks Soomes on t&ouml;&ouml;tervishoiutalitused t&otilde;husalt kasutanud terviseseireandmeid sihip&auml;rasteks sekkumisteks, et t&otilde;kestada allergilise alveoliidi (nn&nbsp;farmeri kopsu) levikut. V&otilde;etud meetmed v&auml;hendasid edukalt haigusjuhtude arvu ja aitasid juba olemasoleva terviseprobleemiga p&otilde;llut&ouml;&ouml;lisi.</p> <p>Aruandes tehakse j&auml;reldus, et tahtmatu kokkupuutega sektorid vajavad &uuml;ldiseid juhiseid ning t&ouml;&ouml;tajate asjakohane teavitamine on v&auml;ga oluline. &Auml;&auml;rmiselt t&auml;htis on j&auml;rgida &otilde;igusaktides s&auml;testatud kontrollimeetmete hierarhiat ja prioriseerida kollektiivseid meetmeid rohkem kui isiklikke kaitsemeetmeid.</p> <p><strong>Lingid</strong></p> <ul> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/publications/review-specific-work-related-diseases-due-biological-agents/view">Laadige alla l&otilde;pparuanne ja kokkuv&otilde;te</a></li> <li>Projekti ja selle tulemuste PowerPoint-esitlused:&nbsp;<a href="https://www.slideshare.net/euosha/biological-agents-and-prevention-of-workrelated-diseases-a-review" target="_blank">ekspertidele<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://www.slideshare.net/secret/3g97UENHUf5Kp8" target="_blank">mitteekspertidele<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></li> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/work-related-diseases/biological-agents">Lisateave: bioloogiliste m&otilde;juritega seotud kutsehaigused</a></li> </ul> </div> </div> </div> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/about-eu-osha/press-room/covid-19-pandemic-reinforces-need-protect-workers-exposure-biological">Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervise Amet</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=272130. juulist muutub lähetatud töötajate direktiiv2020-07-27<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Oleme ehitusettev&otilde;tte ja rendime t&ouml;&ouml;tajaid Leedust. &Uuml;ldjuhul on tarvis t&ouml;&ouml;d teha Harjumaal, kuid t&otilde;en&auml;oliselt v&otilde;ime l&auml;hiajal saada objektid P&auml;rnusse ja Haapsallu. Oleme kursis, et rendit&ouml;&ouml;tajad Leedust on l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajaid ja l&auml;hiajal muutub l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate direktiiv. Meie k&uuml;simus on seotud t&ouml;&ouml;tasude maksmisega. Leedu rendifirma k&uuml;sib meilt, kas piisab, kui nad maksavad Eestis kehtivat miinimumtasu ja millega peavad nad arvestama, kui l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja on l&auml;hetusel eestisiseselt? Lisaks, kes peab T&ouml;&ouml;inspektsiooni l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajast teavitama ja kuidas?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ennetusosakonna juhataja:</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Kui tegemist on Leedu ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajaga, kes renditakse Eestisse, siis kohaldub talle Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimuste seadus (ELTTS), mille muudatused j&otilde;ustuvad 30. juulist 2020. Nii enne muudatust kui ka n&uuml;&uuml;d tuleb tasuda t&ouml;&ouml;tajale v&auml;hemalt Eestis kehtiv t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r, kuid t&auml;psustunud on kohustus maksta ka tasu riigip&uuml;hadel ja &ouml;&ouml;ajal t&ouml;&ouml;tamise eest, samuti aja eest, mil t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;d ei tagata.&nbsp;</p> <p>L&auml;hetuse korral, sh eestisisese l&auml;hetuse puhul tuleb ELTTS &sect; 5 lg 1 p 7 kohaselt h&uuml;vitada l&auml;hetusega kaasnevad kulud. N&auml;iteks, kui t&ouml;&ouml;tamise asukohaks on m&auml;rgitud Tallinn, siis t&ouml;&ouml; tegemine P&auml;rnus ja Haapsalus t&auml;hendab eestisisest l&auml;hetust, millega kaasnevad s&otilde;idukulud ja t&otilde;en&auml;oliselt ka majutuskulud, mis tuleb t&ouml;&ouml;andjal h&uuml;vitada. Kui t&ouml;&ouml;taja l&auml;hetatakse omakorda Eestist v&auml;lja (eelneva kokkuleppe alusel Leedu ettev&otilde;ttega), siis tuleb tasuda ka l&auml;hetuse p&auml;evarahad.&nbsp;</p> <p>L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja kohta tuleb t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjal (antud juhul Leedu ettev&otilde;ttel) saata Eesti T&ouml;&ouml;inspektsioonile nii t&ouml;&ouml;taja kui vastu v&otilde;tva ettev&otilde;tte kohta andmed. Lisaks on oluline teada, et t&ouml;&ouml;andjad peavad l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate kohta esitatud teavet hoidma ajakohasena. Rohkem teavet l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate, rendit&ouml;&ouml;tajate ning l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate registreerimise vormi kohta leiate T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt: <a href="https://www.ti.ee/et/node/9191">https://www.ti.ee/et/node/9191</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2720Vaimse tervise roheline raamat: vaimset tervist tuleb väärtustada sama palju kui füüsilist2020-07-24<p>Sotsiaalministeeriumis esitleti 1. juulil vaimse tervise rohelist raamatut, milles seatakse eesm&auml;rgiks panustada senisest enam vaimse tervise probleemide ennetusse, varajasse avastamisse ja &otilde;igeaegse kvaliteetse abi k&auml;ttesaadavusse k&otilde;ikjal Eestis.</p> <p>&bdquo;Vaimse tervise valdkonnas on viimase k&uuml;mne aasta jooksul toimunud palju positiivseid muutusi. Loodud on laste vaimse tervise keskused ja kabinetid, riik toetab vanemlike oskuste &otilde;petamist, haridusasutustes on sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi &otilde;petavad ja arendavad programmid, loodud on uusi teenuseid ja mitmeid neist saab kasutada ka veebis. Siiski on veel pikk tee minna,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalminister&nbsp;<strong>Tanel Kiik.</strong>&nbsp;&bdquo;Tervishoiukulutused vaimsele tervisele kasvavad igal aastal. Seep&auml;rast peame senisest rohkem investeerima ennetusse ja t&auml;htsustama vaimse tervise hoidmist samav&otilde;rd nagu f&uuml;&uuml;silist. Iga&uuml;ks meist saab anda oma panuse enda ja oma l&auml;hedaste kaitsmiseks, samas on oluline roll vaimse tervise toetamisel ka kogukondadel, t&ouml;&ouml;andjatel, kultuuri- ja haridusasutustel, kohalikel omavalitsustel, k&otilde;igil ministeeriumitel ning riigil tervikuna.&ldquo;</p> <p>Haigekassa tasus 2018. aastal ps&uuml;hhiaatrilistest h&auml;iretest tingitud otseste ravikulude, retseptiravimite ja t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse h&uuml;vitistena kokku 47,5 miljonit eurot (2017. aastal 43,7 miljonit ja 2016. aastal 40,7 miljonit eurot).</p> <p>&bdquo;Suur osa vaimse tervise probleemidest on ennetatavad. Sama t&auml;htis kui oskus anda f&uuml;&uuml;siliselt esmaabi, et p&auml;&auml;sta inimeste elusid, on oskus m&auml;rgata vaimse tervise muresid ja olla esimeseks, kes abivajajat toetab. See ei asenda professionaalset abi, kuid saab aidata teha esimesed sammud paranemise teel,&ldquo; lausus MT&Uuml; Peaasjad juht, kliiniline ps&uuml;hholoog&nbsp;<strong>Anna-Kaisa Oidermaa.</strong>&nbsp;&bdquo;Vaimse tervise kulutuste kasv n&auml;itab, et j&auml;rjest enam julgetakse abi otsida, samas on endiselt probleemiks vaimse tervise probleemide h&auml;bim&auml;rgistamine. Teadmatuse ja hirmu vastu aitab t&otilde;endusp&otilde;hine info. Teadlikult tuleb tegeleda ka elukeskkonna kujundamisega, et see toetaks vaimse tervise hoidmist ja oleks k&otilde;igile ligip&auml;&auml;setav s&otilde;ltumata vanusest v&otilde;i erivajadusest.&ldquo;</p> <p>Vaimse tervise abi k&auml;ttesaadavus esmatasandi tervishoius on oluliselt paranenud, enam kui pooltes uutes tervisekeskustes pakutakse ka ps&uuml;hholoogilist abi. Paranenud on koost&ouml;&ouml; eriarstidega, perearstidel on v&otilde;imalik kasutada teraapiafondi, et suunata inimene vajadusel kliinilise ps&uuml;hholoogi poole v&otilde;i kasutada e-konsultatsiooni ps&uuml;hhiaatriga oma patsiendi diagnoosi t&auml;psustamiseks ja ravi m&auml;&auml;ramiseks.</p> <p>&bdquo;Vaimse tervise probleemidega j&otilde;uavad inimesed pere&otilde;dede ja perearstide vastuv&otilde;tule &uuml;ha rohkem ja &uuml;ha julgemalt &ndash; minu suur tunnustus neile, kes v&otilde;tavad s&uuml;dame rindu ja otsivad abi!&ldquo; &uuml;tles Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige, dr&nbsp;<strong>Karmen Joller.</strong>&nbsp;&bdquo;Juba aastaid on perearstid abistanud mitmesuguste vaimse tervise h&a