Uudised https://www.tooelu.ee/et/uudised en-us Latest newshttps://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2865Millal võib töötaja koroona põdemise järel tööle minna?2020-11-27<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meie t&ouml;&ouml;taja oli haiguslehel koroonaviirusega juba kolm n&auml;dalat. Enam s&uuml;mptomeid tal pole, aga test on ikka positiivne. Perearst &uuml;tleb, et ta v&otilde;ib t&ouml;&ouml;le minna, sest test v&otilde;ib n&auml;idata positiivset tulemust veel kuni 90 p&auml;eva. Kas t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;le asuda?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Silja Soon, T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve osakonna juhataja: </i></b>Perearst on meditsiinivaldkonna ekspert, kelle arvamust ja otsust saab ja peab t&ouml;&ouml;andja aktsepteerima. Praegusel juhul tuleb t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le lubada, kuigi testi tulemus on j&auml;tkuvalt positiivne.&nbsp;</p> <p>T&auml;psemalt on kirjas <a href="https://www.perearstiselts.ee/covid-19/perearst/terviseamati-juhised/perearsti-tegevusjuhised">Eesti Perearstide Seltsi suunistest perearstidele</a>. Juhises on selgelt &ouml;eldud, et kuigi patsient ei ole enam nakkusohtlik, v&otilde;ib tema SARS-CoV-2 PCR anal&uuml;&uuml;si tulemus olla positiivne veel mitmeid n&auml;dalaid. Seet&otilde;ttu ei suuna perearstid ka inimest enam korduvale testimisele enne t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehe l&otilde;ppemist.&nbsp;</p> <p>Viiruse leviku v&auml;ltimiseks t&ouml;&ouml;keskkonnas hinnake bioloogilise ohuteguri esinemise t&otilde;en&auml;osust ning v&otilde;tke vajadusel tarvitusele meetmed, mis aitaksid ohtu ennetada. Vaata ka: "<a href="https://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/Koroonaviirus-kui-bioloogiline-ohutegur" target="_blank">Koroonaviirus kui bioloogiline ohutegur</a>"</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2552Kogu info siit: koroonaviirus ja tööelu2020-11-27<p>Lugupeetud lugeja</p> <p>kogume edaspidi siia artiklisse kokku k&otilde;ik t&auml;htsama info, mis puudutab koroonaviirust, t&ouml;&ouml;keskkonda ning t&ouml;&ouml;suhteid. Uue info laekumisel t&auml;iendame artiklit jooksvalt.</p> <p>Hetkel ei ole Vabariigi Valitsus t&ouml;&ouml;suhetes erimeetmeid kehtestatud. Seega l&auml;htume selgituste andmisel kehtivast t&ouml;&ouml;lepingu seaduse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse regulatsioonist.</p> <ul> <ul> <li><strong><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2778">COVID-19 ABC t&ouml;&ouml;kohal: mida teha kokkupuute ning nakkuskahtluse korral</a></strong></li> <li><strong><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Peamised Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine, koondamine, palgata puhkus, kaugt&ouml;&ouml;).</strong></li> <li><strong><a href="https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis" target="_blank">T&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitis (<strong>T&ouml;&ouml;tukassa</strong>)</a></strong></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2857/kuidas-valida-naomaski-loe-tapsemalt-ttja-juhisest">Kuidas valida n&auml;omaski? Loe t&auml;psemalt TTJA juhisest</a></li> </ul> </ul> <p></p> <h3><b style="font-size: 1.17em;">T&ouml;&ouml;inspektsiooni artiklid COVID-19 teemal:</b></h3> <div> <p><b><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/COVID-19-ja-tooelu">COVID-19 uudiste alamrubriik</a></b></p> <ul> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/koik-uudised/2865/millal-voib-tootaja-koroona-podemise-jarel-toole-minna">Millal v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja koroona p&otilde;demise j&auml;rel t&ouml;&ouml;le minna?</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/koik-uudised/2864/kodukontorisse-siirdumise-abc-tooandjale">Kodukontorisse siirdumise ABC t&ouml;&ouml;andjale</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2860/mida-teha-kui-ma-kodukontoris-tood-teha-ei-saa">Mida teha, kui ma kodukontoris t&ouml;&ouml;d teha ei saa?</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2853/mida-teha-kui-korvalkabineti-kolleeg-kahtlaselt-kohib">Mida teha, kui k&otilde;rvalkabineti kolleeg kahtlaselt k&ouml;hib?</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2839/tooaja-ja-tootasu-arvestamine-ootamatu-juhtumi-korral">T&ouml;&ouml;aja ja t&ouml;&ouml;tasu arvestamine ootamatu juhtumi korral</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/COVID-19-ja-tooelu/2771/kas-tootajad-peavad-kasutama-naomaske-ja-kindaid-kui-tooandja-on-seda-kaskinud">Kas t&ouml;&ouml;tajad peavad kasutama n&auml;omaske ja kindaid, kui t&ouml;&ouml;andja on seda k&auml;skinud?</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/COVID-19-ja-tooelu/2779/kas-tooandja-voib-kusida-allkirja-terve-olemise-kohta">Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib k&uuml;sida allkirja terve olemise kohta?</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2630" target="_blank">Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tajalt k&uuml;sida, kas tal on COVID-19 tuvastatud.</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2766">Eneseisolatsiooni juhend</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2637">COVID-19 vastased meetmed ning t&ouml;&ouml;kohtade kohandamine&nbsp;(EU-OSHA infomaterjal)</a>&nbsp;<strong><a href="https://osha.europa.eu/sites/default/files/publications/documents/EU_guidance_COVID_19_ET.pdf" target="_blank">(PDF)</a></strong></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2663/kas-tootajatele-isiklike-desovahendite-jagamine-liigitub-tookeskkonnaga-seotud-kuluks-voi-erisoodustuseks">Kas t&ouml;&ouml;tajatele isiklike desovahendite jagamine liigitub t&ouml;&ouml;keskkonnaga seotud kuluks v&otilde;i erisoodustuseks?</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2628/" target="_blank">Kuidas l&otilde;petada t&auml;htajalist t&ouml;&ouml;lepingut?</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2615" target="_blank">Mida teha, kui riskigrupis t&ouml;&ouml;taja ei soovi t&ouml;&ouml;le tulla?</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/Koroonaviirus-kui-bioloogiline-ohutegur" target="_blank">Koroonaviirus kui bioloogiline ohutegur</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2562" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni soovitused t&ouml;&ouml;andjale ja t&ouml;&ouml;tajale</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2592" target="_blank">Kas t&ouml;&ouml;andja saab desinfitseerimist kohustada?</a>&nbsp;</li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2560" target="_blank">Kas koroonaviiruse oht on piisav p&otilde;hjus t&ouml;&ouml;st keeldumiseks?</a></li> </ul> <div></div> <div> <h3><b>T&ouml;&ouml;tasu ja t&ouml;&ouml;koormuse v&auml;hendamine TLS &sect; 37 alusel:</b></h3> <div> <ul> <li><b><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2567" target="_blank">T&ouml;&ouml;mahu v&auml;henemine ja koondamine</a></b></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2575" target="_blank">Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tasu j&auml;rgmisest p&auml;evast v&auml;hendada?</a>&nbsp;&nbsp;</li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2610" target="_blank">T&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine ja selle ajakava</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2608" target="_blank">Kuidas teavitada t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;tasu alandamisest?</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2621" target="_blank">T&ouml;&ouml;tukassa h&uuml;vitis ning puhkuserahade arvutamine&nbsp;</a></li> </ul> </div> </div> <ul> <li></li> </ul> </div> <h3><strong>Valdkonnap&otilde;hised juhised:</strong></h3> <div> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/ehitus" target="_blank">Ehitus</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/toostus" target="_blank">T&ouml;&ouml;stus</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/Kullerteenus">Kullerteenused</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/Komplekteerimislaod" target="_blank">Komplekteerimislaod</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/kauplused" target="_blank">Kauplused</a></li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/juhis_kauplustele_kaubanduskeskustele_ja_toitlustusettevotetele_31032020_.pdf" title="juhis_kauplustele_kaubanduskeskustele_ja_toitlustusettevotetele_31032020_.pdf (327 KiB)" target="_blank">Kaubanduskeskused ja toitlustus</a></li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/juhised_hooldustootajatele_ja_hoolekandeasutustele_est.pdf" title="juhised_hooldustootajatele_ja_hoolekandeasutustele_est.pdf (526 KiB)" target="_blank">Hooldust&ouml;&ouml;tajad ja hoolekandeasutused</a></li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/juhis_ilu-_ja_isikuteenuste_osutajatele_covid-19_levikuperioodil.pdf" title="juhis_ilu-_ja_isikuteenuste_osutajatele_covid-19_levikuperioodil.pdf (537 KiB)" target="_blank">Ilu- ja isikuteenused</a></li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/infolehed/ET/juhend_lasteaedadele_ja_lapsehoidudele_04.04.20.pdf" title="juhend_lasteaedadele_ja_lapsehoidudele_04.04.20.pdf (455 KiB)" target="_blank">Lasteaiad ja lastehoiud</a></li> </ul> </div> <ul></ul> <ul> <li></li> </ul> <ul></ul> <div></div> <h3><strong>Teated:</strong></h3> <div> <ul> <li><a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2858/valitsuse-kinnitatud-toohoiveprogramm-leevendab-covid-19-negatiivseid-mojusid">Valitsuse kinnitatud t&ouml;&ouml;h&otilde;iveprogramm leevendab COVID-19 negatiivseid m&otilde;jusid</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2561" target="_blank">Alates 16.03 saab haiguslehte ajutiselt veebis vormistada</a></li> </ul> <a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2558" target="_blank"></a></div> <div></div> <div> <h3><strong>Ametlik info:</strong></h3> <ul> <li><strong><a href="https://www.112.ee/et/juhend/abi-ja-infotelefonid" target="_blank"></a></strong></li> <li><a href="https://www.kriis.ee">Koroonakriisi veebilehelt leiad usaldusv&auml;&auml;rse info viiruspuhangu kohta:&nbsp;<strong>www.kriis.ee</strong></a>&nbsp;</li> <li><strong><a href="https://www.tootukassa.ee/content/tootasu-huvitis" target="_blank">T&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitis (<strong>T&ouml;&ouml;tukassa</strong>)</a></strong></li> <li><a href="https://blogi.fin.ee/2020/03/3-lihtsat-sammu-mida-teha-rahaliste-raskuste-uletamiseks-ja-valtimiseks/" target="_blank">3 lihtsat sammu rahaliste raskuste &uuml;letamiseks ja v&auml;ltimiseks (Rahandusministeerium)</a></li> <li><a href="https://www.kriis.ee/et/vaimne-tervis-eriolukorra-ajal" target="_blank">Vaimne tervis eriolukorra ajal (Tervise Arengu Instituut)</a></li> <li><a href="https://www.just.ee/et/lepinguoiguslikud-reeglid-ja-vaaramatu-joud" target="_blank">Lepingu&otilde;iguslikud reeglid ja v&auml;&auml;ramatu j&otilde;ud (Justiitsministeerium)</a></li> <li><a href="https://vet.agri.ee/et/kodanikule/ennetustoo/juhised-toidukaitlejatele-seoses-koroonaviirusega" target="_blank">Juhised toiduk&auml;itlejatele seoses koroonaviirusega (Veterinaar- ja Toiduamet)</a></li> <li><a href="https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus" target="_blank">Terviseamet koroonaviirusest</a></li> <li><a href="https://vm.ee/et/koroonaviirus-2019-ncov" target="_blank">V&auml;lisministeeriumi reisiinfo ning riskipiirkonnad</a>&nbsp;</li> </ul> </div> <div><b><br /></b> <h3 style="display: inline !important;"><strong>Abiks:</strong></h3> <div style="display: inline !important;"><strong><br /></strong></div> <div style="display: inline !important;"> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2590" target="_blank">Soovitusi kodukontoris t&ouml;&ouml;tajatele</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2618/" target="_blank">J&auml;&auml; terveks: maski ja kinnaste &otilde;ige kasutamine</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2605/hea-tookeskkond-ja-toosuhted-koroonaviiruse-leviku-ajal">Hea t&ouml;&ouml;keskkond ja t&ouml;&ouml;suhted koroonaviiruse leviku ajal</a></li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/K&uuml;simused_TI.xlsx" title="K&uuml;simused_TI.xlsx (11 KiB)" target="_blank">Haigekassa vastused korduma kippuvatele k&uuml;simustele&nbsp;</a></li> <li> <div style="display: inline !important;"><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2576" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon annab n&otilde;u, kuidas t&ouml;&ouml;d ohutumalt korraldada</a></div> </li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2547" target="_blank">Mida saan ettev&otilde;ttena oma t&ouml;&ouml;tajate ja klientide kaitsmiseks viiruste perioodil teha?</a></li> <li> <div style="display: inline !important;"><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/koik-uudised/2538" target="_blank">Perearstide liidu k&uuml;mme k&auml;sku uue koroonaviiruse kohta</a></div> </li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/COVID stress.pdf" title="COVID stress.pdf (266 KiB)" target="_blank">Stressiga toimetulek (pdf)</a></li> <li><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/COVID lapsed.pdf" title="COVID lapsed.pdf (53 KiB)" target="_blank">Kuidas olla lastele toeks (pdf)</a></li> </ul> </div> </div> <ul></ul> <h3><strong>T&ouml;&ouml;inspektsioon meedias:</strong></h3> <ul> <li><a href="https://kanal2.postimees.ee/pluss/video/?id=218777" target="_blank">Esinemine saates "&Otilde;htu!" Meeli Miidla-Vanatalu&nbsp;</a></li> <li><a href="https://www.err.ee/1083681/tooinspektsioon-naeb-palgavaidluste-kasvu-mais-ja-juunis" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon n&auml;eb palgavaidluste kasvu mais ja juunis</a></li> <li><a href="https://etv.err.ee/1075049/suud-puhtaks" target="_blank">Suud puhtaks: Kuidas kaitsta t&ouml;&ouml;turgu. Osaleb Meeli Miidla-Vanatalu.</a></li> <li><a href="https://www.youtube.com/watch?v=2XRSz7206Cs" target="_blank">Tallinna Linnavalitsuse pressikonverents (08.04.) Meeli Miidla-Vanatalu: "T&ouml;&ouml;inspektsiooni tegevused ja meieni j&otilde;udvad probleemid"</a></li> <li><a href="https://www.youtube.com/watch?v=TUi4qM4FiOg" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja Meeli Miidla-Vanatalu kriisiaegsest t&ouml;&ouml;turust</a></li> <li><a href="http://podcast.kuku.postimees.ee/podcast/intervjuu-piret-kaljula-tooelu-portaal-koondab-info-eriolukorra-ajal-tootamise-kohta-arataja-ervjuu" target="_blank">Intervjuu Kuku Raadios: t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant r&auml;&auml;gib kaugt&ouml;&ouml; korraldusest</a></li> <li><a href="https://www.err.ee/1068820/inspektsioon-tootasu-saab-uhepoolselt-karpida-kui-tingimused-on-taidetud" target="_blank">Intervjuu ETV saates "Terevisioon": T&ouml;&ouml;tasu &uuml;hepoolne k&auml;rpimine</a>&nbsp;</li> <li><a href="https://zoom.us/rec/play/uMZ5fuv-rz83GdDG4QSDBPEoW9W0L6OshHBI-6IIyxq0ASVRMVbzZ7oRY-WOVfos8NW4_AXseKDjnt2C" target="_blank">N&otilde;ustamisjurist Jaana Vaus vastas t&ouml;&ouml;andjate k&uuml;simustele Delov&otilde;e Vedomosti korraldatud videoseminaril.&nbsp; Video on vene keeles.</a>&nbsp;</li> <li><a href="https://etvpluss.err.ee/1068496/mozhet-li-rabotodatel-cnizit-zarplatu-v-odnostoronnem-porjadke" target="_blank">Kas t&ouml;&ouml;andja tohib &uuml;hepoolselt t&ouml;&ouml;tasu alandada? (ETV+, vene keeles)</a></li> <li><a href="https://r4.err.ee/1070598/trudovaja-inspekcija-zavalena-voprosami-i-zhalobami" target="_blank">Peadirektori aset&auml;itja Meeli Miidla-Vanatalu intervjuu (Raadio 4, vene keeles)</a></li> </ul> <div>&nbsp;</div> <div> <h3><strong>Lisalugemist:</strong></h3> <ul> <li><a href="https://www.itl.ee/uudised/itl-soovitab-ettevotetel-kaugtoo-korraldus-labi-moelda/" target="_blank">ITL soovitab ettev&otilde;tetel kaugt&ouml;&ouml; korraldus l&auml;bi m&otilde;elda</a></li> <li><a href="https://arileht.delfi.ee/news/juhtimine/oluline-teada-kas-kolmeks-kuuks-palga-karpimine-vahendab-voimalikku-hilisemat-koondamisraha-ja-tootukassa-huvitist?id=89303077" target="_blank">Delfi &Auml;rileht:&nbsp;Kas kolmeks kuuks palga k&auml;rpimine v&auml;hendab v&otilde;imalikku hilisemat koondamisraha ja t&ouml;&ouml;tukassa h&uuml;vitist?</a></li> <li><a href="https://www.terviseinfo.ee/et/blogi/5325-mida-saab-toeoekohal-koroonaviiruse-leviku-vahendamiseks-teha" target="_blank">Terviseinfo.ee: mida saab t&ouml;&ouml;kohal koroonaviiruse leviku v&auml;hendamiseks teha?</a></li> </ul> </div> <div>&nbsp;</div> <h3><strong>Vanemad artiklid COVID-19 teemal:</strong></h3> <div> <ul></ul> <ul> <li><a href="https://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/Tagasitoole" target="_blank"><strong>Tagasi t&ouml;&ouml;le - Sotsiaalministeeriumi soovitused</strong></a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2591" target="_blank">Soomes t&ouml;&ouml;tavad t&ouml;&ouml;tajad</a></li> <li></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2587/" target="_blank">Kas t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus v&auml;lisl&auml;hetusest keelduda?</a></li> <li></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2581" target="_blank">Kaitseliit ja t&ouml;&ouml;suhted eriolukorra ajal</a></li> <li></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2559" target="_blank">Kui koolid suletakse, siis kas vanemad v&otilde;ivad lastega koju j&auml;&auml;da?</a></li> </ul> <div> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2563" target="_blank">Sularaha kui v&otilde;imalik nakkusallikas</a></li> </ul> </div> </div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2864Kodukontorisse siirdumise ABC tööandjale2020-11-26<p>Peate saatma oma t&ouml;&ouml;tajad kiirelt kaugt&ouml;&ouml;le? Kaugt&ouml;&ouml; tegemiseks tuleb s&otilde;lmida kokkulepe, mida eeldab seadus,<a href="file:///C:/Users/Riho.Valk/AppData/Local/Microsoft/Windows/INetCache/Content.Outlook/LPIRVIS5/Peate%20saatma%20oma%20t%C3%B6%C3%B6tajad%20kiirelt%20kaugt%C3%B6%C3%B6le%20(002).docx#_ftn1" title="">[1]</a> ent on m&otilde;istetav, et kiirete otsuste langetamisel ei pruugi k&otilde;ik eeltoodud seaduse n&otilde;uded kohe t&auml;idetud olla. &Uuml;hest k&uuml;ljest tuleb tagada, et t&ouml;&ouml; saaks tehtud, ent samas tuleb veenduda selles, et inimestel oleksid t&ouml;&ouml;tamiseks ka m&otilde;istlikud tingimused. Alustada tuleks teavitamisest, milles tehakse ettepanek siirduda kaugt&ouml;&ouml;le.</p> <h2>Soovitame tegutseda sellises j&auml;rjekorras:</h2> <p><b>1.&nbsp;</b><b>T&ouml;&ouml;andja saadab t&ouml;&ouml;tajatele e-kirjaga&nbsp;teavituse/selgituse</b>, kus peaks olema kirjas:</p> <ul> <li><b>Selgitus</b>, miks tuleb j&auml;&auml;da kaugt&ouml;&ouml;le; miks, mis ajast ning kui kauaks eelduslikult;</li> <li><b>Kas ja millised t&ouml;&ouml;vahendid v&otilde;ib kaasa v&otilde;tta</b>?&nbsp;Millised t&ouml;&ouml;vahendid on lubatud koju viia (nt s&uuml;learvuti, tahvel, kuvar, t&ouml;&ouml;tool, klaviatuur, hiir jms) ning millal tuleb need kontorisse tagastada; Keda ja kuidas tuleb teavitada ajutiselt koju viidud t&ouml;&ouml;andja varast;</li> <li><b>T&ouml;&ouml;aeg</b>&nbsp;- kas s&auml;ilib senine t&ouml;&ouml;aja korraldus v&otilde;i on v&otilde;imalikud erikokkulepped, kellega kokkulepe tuleb s&otilde;lmida?</li> <li>Kuidas toimub&nbsp;<b>t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja arvestus kaugt&ouml;&ouml;l</b>, kas see erineb tavap&auml;rasest arvestusest?</li> <li><b>Milliste e-lahenduste/kanalite vahendusel</b> toimub suhtlus t&ouml;&ouml;andja esindaja, kolleegide, &otilde;pilaste, klientide, partneritega?</li> <li>Kuidas&nbsp;tagatakse&nbsp;<b>isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemise turvalisus</b>, soovitused t&ouml;&ouml;tajale, mida ta j&auml;lgima peab.</li> <li><b>Kuidas t&ouml;&ouml;taja saab ise j&auml;lgida</b>, et tema&nbsp;kodukontori t&ouml;&ouml;koht oleks sobiv&nbsp;ja ei kahjustaks tervist, millele t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata? Kellega saab &uuml;hendust v&otilde;tta, kui soovitakse abi t&ouml;&ouml;koha ergonoomiliseks kujundamiseks (nt t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist, t&ouml;&ouml;keskkonnavolinik, t&ouml;&ouml;tajate usaldusisik, personalispetsialist jne.). Kas t&ouml;&ouml;tajatele viiakse mingi aja jooksul l&auml;bi t&auml;iendav juhendamine nt video teel? Viidata v&otilde;ib ka soovitustele t&ouml;&ouml;koha kujundamiseks, nt siin&nbsp;<a href="https://xn--tfsioteraapia-imba1h.ee/blogi/kui-tervislik-on-sinu-kodukontor">https://xn--tfsioteraapia-imba1h.ee/blogi/kui-tervislik-on-sinu-kodukontor</a></li> <li>Kas, kes ja mis tingimustel v&otilde;ib&nbsp;k&auml;ia <b>ajutiselt kontoris</b>?</li> <li><b>Kas ja milliseid kulusid t&ouml;&ouml;andja h&uuml;vitab</b>&nbsp;seoses kodus t&ouml;&ouml;tamisega ning kui suures m&auml;&auml;ras? Nt internetikasutus, elektritarbimine vms. &nbsp;Keda ja millal teavitada eelduslikult tekkida v&otilde;ivatest kuludest?</li> </ul> <p>T&ouml;&ouml;tajale tuleb meelde tuletada, et ta ei saa eeldada, et t&ouml;&ouml;andja h&uuml;vitab t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 40 l&otilde;ikest 1 tulenevalt eelneva koosk&otilde;lastuseta soetatud vara v&otilde;i tehtud kulud.</p> <p><b>2.&nbsp;</b>Kindlasti tuleb kirja panna,&nbsp;<b>mis saab juhul, kui t&ouml;&ouml;tajal esinevad takistused kaugt&ouml;&ouml; tegemiseks</b>&nbsp;(nt vajadus laste eest hoolitseda vms). Keda ja mis aja jooksul tuleb ilmnenud probleemist teavitada?Paluge t&ouml;&ouml;tajatel kohe teha ettepanekuid, kuidas ta saaks t&ouml;&ouml;d takistusteta teha. Kui t&ouml;&ouml;taja j&auml;&auml;b lahenduste v&auml;ljapakkumisest h&auml;tta, tuleb koost&ouml;&ouml;s t&ouml;&ouml;andjaga leida lahendused, kuidas siiski t&ouml;&ouml;d teha saaks - kas oleks v&otilde;imalik teatud tingimustel t&ouml;&ouml;tada kontoris; t&ouml;&ouml;andja otsib muu rendipinna, kus t&ouml;&ouml;taja saaks tavap&auml;rasel t&ouml;&ouml;ajal t&ouml;&ouml;d teha; muudetakse t&ouml;&ouml;aega nii, et t&ouml;&ouml;tamine toimuks enne ja p&auml;rast takistuse esinemist. K&otilde;ik sellised kokkulepped on t&ouml;&ouml;suhetes v&otilde;imalikud ja lubatud, kuid eeldavad l&auml;bir&auml;&auml;kimisi ning kindlasti ka m&otilde;lemalt poolelt lahendustele orienteeritust.&nbsp;</p> <p>3. Kui teavitus on v&auml;lja saadetud, siis tuleks koost&ouml;&ouml;s t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti ja t&ouml;&ouml;keskkonnavolinike v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajate usaldusisikuga l&auml;bi arutada,&nbsp;<b>kuidas oleks v&otilde;imalik kaugt&ouml;&ouml; t&ouml;&ouml;kohti hinnata</b>.&nbsp;</p> <p>Kas saaks kasutada l&uuml;hikest k&uuml;simustikku, laadida piltide/videoid t&ouml;&ouml;kohast keskkonda, et anda kiire hinnang t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tingimustele kodus. Kuidas toimida siis, kui tingimused ei vasta &uuml;ldse ergonoomilise t&ouml;&ouml;koha n&otilde;uetele ja on selge, et sellise t&ouml;&ouml;tamisega t&ouml;&ouml;taja tervis v&otilde;ib halveneda?&nbsp;</p> <ul> <li>Kevadine kogemus n&auml;itab, et&nbsp;&uuml;ksi t&ouml;&ouml;tamine on keeruline paljudele t&ouml;&ouml;tajatele, sest suhtlus kolleegidega t&ouml;&ouml;keskkonnas on arvatust olulisem. Nii tuleks l&auml;bi m&otilde;telda, millise aja jooksul ja kuidas hinnatakse kaugt&ouml;&ouml;ga kaasnevat ps&uuml;hhosotsiaalset pinget ning kuidas inimesi toetada.&nbsp;</li> </ul> <p>Oluline on arvestada ka v&otilde;imalustega, et m&otilde;ni t&ouml;&ouml;taja keeldub kategooriliselt kaugt&ouml;&ouml; tegemisest, kuigi talle on pakutud erinevaid v&otilde;imalusi. Olukord v&otilde;ib p&auml;&auml;dida sellega, et kui kokkulepet ei saavutata ning t&ouml;&ouml;andja ei saa tagada t&ouml;&ouml;tamist senistel tingimustel, &uuml;tleb t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 91 l&otilde;ike 2 alusel ehk t&ouml;&ouml;andjapoolse rikkumise t&otilde;ttu, mis seisneb t&ouml;&ouml;ks sobiva t&ouml;&ouml;keskkonna v&otilde;imaldamata j&auml;tmises ehk t&ouml;&ouml;andja kohustuste t&auml;itmata j&auml;tmises.&nbsp;</p> <ul> <li><a href="https://tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/Kaugtoo">T&auml;iendava abimaterjali kaugt&ouml;&ouml; kohta koos juhistega leiate vastavast alamteemast</a></li> <li><a href="https://arileht.delfi.ee/news/uudised/asjatundja-soovitused-kuidas-jagada-kodukontori-kulusid-tooandja-ja-tootaja-vahel?id=89675941">Kaugt&ouml;&ouml;ga seotud kulude maksustamise teemal pikemalt&nbsp;</a></li> <li><a href="https://www.emta.ee/et/ariklient/tulu-kulu-kaive-kasum/erisoodustused/kodukontori-kulude-maksustamisest ">Lisaks Maksu- ja Tolliameti selgitus kodukontori maksustamisest&nbsp;</a></li> </ul> <div><br clear="all" /><hr width="33%" size="1" /> <div> <p><a href="file:///C:/Users/Riho.Valk/AppData/Local/Microsoft/Windows/INetCache/Content.Outlook/LPIRVIS5/Peate%20saatma%20oma%20t%C3%B6%C3%B6tajad%20kiirelt%20kaugt%C3%B6%C3%B6le%20(002).docx#_ftnref1" title="">[1]</a> T&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 6 l&otilde;ige 4 koosm&otilde;jus l&otilde;ikega 9 eeldab kaugt&ouml;&ouml; tegemiseks kindlasti kirjalikku kokkuleppe s&otilde;lmimist. Lisaks kohustab t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse &sect; 12 l&otilde;ige 1 t&ouml;&ouml;andjat tagama t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmise igas t&ouml;&ouml;ga seotud olukorras. Sellele vastab TTOS &sect; 14 l&otilde;ike 1 punktis 1 nimetatud t&ouml;&ouml;taja kohustus osaleda ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel, j&auml;rgides t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;udeid.</p> </div> </div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=286362 peresõbralikku ettevõtet said ministritelt tunnustused2020-11-25<p><b>Sotsiaalminister Tanel Kiik ja rahvastikuminister Riina Solman andsid t&auml;na videosilla vahendusel toimunud tunnustus&uuml;ritusel 62 t&ouml;&ouml;andjale &uuml;le peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgised. Nende seast&nbsp;p&auml;lvis t&auml;navu l&otilde;ppm&auml;rgise 34 t&ouml;&ouml;andjat, kes on l&auml;binud keskmiselt kahe ja poole aasta pikkuse p&otilde;hjaliku programmi, eesm&auml;rgiga muuta oma t&ouml;&ouml;keskkond pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikumaks.&nbsp;</b>&nbsp;</p> <p>Sotsiaalminister <b>Tanel Kiige</b> s&otilde;nul k&auml;tkeb t&ouml;&ouml;taja- ja peres&otilde;bralikkus endas ka paindlikkust t&ouml;&ouml; tegemise ajas ja kohas. &ldquo;Koroonaviiruse leviku t&otilde;kestamine on esitanud t&ouml;&ouml;andjatele t&otilde;sise v&auml;ljakutse organisatsiooni t&ouml;&ouml; korraldamisel ja ka t&auml;navune tunnustus&uuml;ritus on ohutuse tagamiseks &uuml;le viidud veebi. Praeguses situatsioonis, kus inimeste tervise hoidmiseks tuleb hoida distantsi ja korraldada t&ouml;&ouml; v&otilde;imalusel kodukontorist, on kindlasti olnud eelis t&ouml;&ouml;taja- ja peres&otilde;bralikel t&ouml;&ouml;andjatel, kes on juba varasemalt juurutanud paindlikke t&ouml;&ouml; tegemise vorme. Tulevikut&ouml;&ouml; h&otilde;lmab endas ka muutusi t&ouml;&ouml; tegemise kohas ja viisides ning t&auml;navune v&auml;ljakutsete rohke aasta on selle meile l&auml;hemale toonud,&ldquo; lausus Kiik.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Rahvastikuminister <b>Riina Solman</b> s&otilde;nas, et mitme aasta pikkuses arenguprogrammis osalevad ettev&otilde;tted on k&otilde;ik teinud suure t&ouml;&ouml; ja v&auml;&auml;rivad tunnustust. &ldquo;T&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamise v&otilde;imalused on muutunud inimestele t&ouml;&ouml;koha valikul j&auml;rjest olulisemaks ja ka t&ouml;&ouml;andjad on seda &uuml;ha enam m&otilde;istma hakanud. R&otilde;&otilde;m on t&otilde;deda, et aasta-aastalt on kasvanud programmis osalevate t&ouml;&ouml;andjate peres&otilde;bralikkuse tase ja inimesed ei pea tegema valikuid t&ouml;&ouml; v&otilde;i pere vahel, vaid saavad neid rolle edukalt &uuml;hendada,&rdquo; r&auml;&auml;kis Solman.&nbsp;&nbsp;</p> <p>L&otilde;ppm&auml;rgise kuldtaseme p&auml;lvisid t&auml;navu ACNielsen Eesti O&Uuml;, Admiral Markets AS, Agapics AS,&nbsp;AS Estiko-Plastar, AS Helmes, AS SEB Pank, Bondora Group AS, Fortumo O&Uuml;, Keskkonnaministeerium,&nbsp;Lennuliiklusteeninduse AS, Mandatum Life Insurance Company Ltd Eesti Filiaal, P&auml;&auml;steamet, Wunder Estonia O&Uuml; ja Omniva (Eesti Post AS). H&otilde;betaseme p&auml;lvisid PZU Kindlustus, ABB AS, Astro Baltics O&Uuml;, Brightspark O&Uuml;, Estanc AS, H&auml;irekeskus, Keskkonnaagentuur, K&auml;o Tugikeskus, Morek IT O&Uuml;, P&otilde;ltsamaa Vallavalitsus, Ridango AS, SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor, SA Elva Laste- ja Perekeskus, SA Eesti Meremuuseum, S&uuml;dameapteek ja Tartu Kutsehariduskeskus. Pronkstaseme p&auml;lvisid AS Go Group,&nbsp;SA Harju Ettev&otilde;tlus- ja Arenduskeskus, Innopolis Insenerid O&Uuml; ja AS Valdek.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja algm&auml;rgisega tunnustati 28 t&ouml;&ouml;andjat, kes on l&auml;binud eelhindamise ja koostanud j&auml;rgnevateks aastateks tegevuskava organisatsiooni t&ouml;&ouml;kultuuri arendamiseks. Algm&auml;rgise saanud t&ouml;&ouml;andjatega saab tutvuda <a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tootamist-toetavad-tegevused/Peresobralik-tooandja/Peresobraliku-tooandja-margis/Tooandjad-kes-osalevad-margise-taotlemisel">siin</a>.&nbsp;</p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programm kestab 1,5-3 aastat, misj&auml;rel v&auml;ljastatakse organisatsioonile l&otilde;ppm&auml;rgis, kas pronks-, h&otilde;be- v&otilde;i kuldtasemel. Konsulteerimis- ja hindamisprotsess k&auml;tkeb endas t&ouml;&ouml;elu erinevaid aspekte, alates v&auml;rbamisest kuni t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamiseni, h&otilde;lmates muu hulgas t&ouml;&ouml;tajate tunnustamist ja professionaalse arengu toetamist ning organisatsiooni hea t&ouml;&ouml;keskkonna, suhtlemiskliima, organisatsioonikultuuri ja info liikumise tagamist.</p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programmi on ellu kutsunud Sotsiaalministeerium koost&ouml;&ouml;s Civitta Eesti AS-iga. 2017. aastast v&auml;lja antavat m&auml;rgist saavad taotleda nii t&ouml;&ouml;andjad era- ja avalikus sektoris kui ka kodaniku&uuml;hendused.</p> <p>Fotod virtuaalsest tunnustus&uuml;ritusest: <a href="https://bit.ly/33el4Ky">https://bit.ly/33el4Ky</a></p> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2861„Hea töökeskkond 2020“ tunnustuse pälvis Ericsson Eesti2020-11-25<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon tunnustab igal aastal ettev&otilde;tteid hea t&ouml;&ouml;keskkonna arendamise eest. Sel aastal hinnati auhinna v&auml;&auml;riliseks Ericsson Eesti.</b></p> <p><b>&nbsp;</b></p> <p>Auhinna andis &uuml;le T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor Maret Maripuu. &bdquo;T&auml;navune aasta on t&otilde;stnud hea ja t&ouml;&ouml;tajatest hooliva t&ouml;&ouml;keskkonna j&otilde;uliselt esiplaanile. Seekordne v&otilde;itja Ericsson Eesti on hea n&auml;ide sellest, kuidas t&ouml;&ouml;tajaid kaasates on v&otilde;imalik &uuml;les ehitada h&auml;stitoimiv t&ouml;&ouml;ohutuss&uuml;steem,&ldquo; &uuml;tles ta. Maripuu s&otilde;nul paluti sel aastal konkursil osalejatel kirjeldada v&auml;hemalt &uuml;ht head koroonaviiruse leviku t&otilde;kestamise praktikat t&ouml;&ouml;keskkonnas. &bdquo;On ilmne, et Ericsson Eesti on v&otilde;tnud t&otilde;siselt vajadust t&otilde;kestada viiruse levikut. Nad on t&ouml;&ouml; &uuml;mber korraldanud nii, et t&ouml;&ouml;tajad puutuksid v&otilde;imalikult v&auml;he kokku nii t&ouml;&ouml;tades kui puhkepauside ajal, saadaval on isikukaitsevahendid,&ldquo; tunnustas Maripuu.&nbsp;</p> <p>Ericsson Eesti v&auml;&auml;rtustab ohutut ja tervist hoidvat t&ouml;&ouml;keskkonda. Edu v&otilde;tmeks on t&ouml;&ouml;tajate kaasamine hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomisse ja hoidmisse, nende ettepanekuid hinnatakse ja v&otilde;etakse t&otilde;siselt. Ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonna meeskond on motiveeritud ja huvitatud hea t&ouml;&ouml;keskkonna pidevasse arengusse panustamisest. Probleemid arutatakse l&auml;bi ning otsitakse k&otilde;igile sobivaid lahendusi.&nbsp;</p> <p>Koroonaviiruse leviku t&otilde;kestamiseks p&uuml;&uuml;takse v&auml;hendada kontakte - t&ouml;&ouml; on korraldatud selliselt, et erinevad vahetused kokku ei puutu. Kontoris on inimesed jagatud kolme vahetusse, et oleks v&otilde;imalik distantsi hoida. M&otilde;eldud on kontaktide v&auml;hendamisele ka &uuml;ldkasutatavates ruumides.&nbsp;</p> <p>Ericsson Eesti personalijuhi Katri J&uuml;rine s&otilde;nul on turvaline, ohutu ning professionaalne t&ouml;&ouml;koht oluline osa igap&auml;eva t&ouml;&ouml;elust. &bdquo;Meie jaoks on t&ouml;&ouml;tajate heaolu ja hea t&ouml;&ouml;keskkond v&auml;ga olulised, juhtkond teadvustab vajadust tagada ohutut t&ouml;&ouml;keskkonda ja t&ouml;&ouml;tingimusi, ning see on strateegiline valdkond inimeste juhtimises,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;See auhind on tunnustuseks k&otilde;igile meie t&ouml;&ouml;tajatele, kellega koos oleme loonud hea t&ouml;&ouml;keskkonna meie ettev&otilde;ttes,&ldquo; lisas ta.</p> <p>&bdquo;Hea T&ouml;&ouml;keskkond&ldquo; tunnustusega soovib T&ouml;&ouml;inspektsioon t&otilde;sta esile ettev&otilde;tteid, kus v&auml;&auml;rtustatakse t&ouml;&ouml;tajate tervist s&auml;&auml;stvat t&ouml;&ouml;keskkonda ja ohutut t&ouml;&ouml;tamist. Auhinda antakse v&auml;lja kuuendat korda. Varasemalt on hea t&ouml;&ouml;keskkonna auhinna saanud Crystalsol ja Tallinna Vesi (2015), Saku Metall, Harju Elekter Teletehnika (2016), Baltic Oil Service ja Derivco Estonia (2017), Bonava ja Saaremaa Piimat&ouml;&ouml;stus (2018), Insly O&Uuml; ja Elisa Eesti (2019). Auhinna kohta saab rohkem lugeda siit&nbsp;<a href="https://protect2.fireeye.com/v1/url?k=acc13446-f35a0d0b-acc174dd-86b568293eb5-a16c9a6b37fe5a09&amp;q=1&amp;e=9a854ed5-22ed-4608-84d7-5bf760d23702&amp;u=https%3A%2F%2Fwww.ti.ee%2Fet%2Fteavitustegevus-infomaterjalid%2Fhea-tookeskkond-auhind" target="_blank">https://www.ti.ee/et/teavitustegevus-infomaterjalid/hea-tookeskkond-auhind</a>&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/HT20.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-HT20.jpg" /></a></p> <p><b>Fotol</b> T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor Maret Maripuu, Ericsson Eesti personalijuht Katri J&uuml;rine ning Ericsson Eesti t&ouml;&ouml;ohutusjuht Semjon Galajev.<i>&nbsp;</i></p> <p><i>Kristel Abel<br /></i><i>Meedian&otilde;unik</i></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2860Mida teha, kui ma kodukontoris tööd teha ei saa?2020-11-25<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Kuidas ma peaksin edasi k&auml;ituma, kui t&ouml;&ouml;andja sulges koroonaviiruse leviku t&otilde;kestamiseks kogu kontori ja k&auml;skis sellest n&auml;dalast k&otilde;igil kaugt&ouml;&ouml;d teha? Kaasa anti k&uuml;ll arvuti, kuvar ja tool, aga ma ei saa siiski kodus tegelikult t&ouml;&ouml;d teha, sest peres on hooldamist vajav vanainimene ning kaks alla kolmeaastast last.</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</i></b> Eestis kehtiva &otilde;iguskorra kohaselt saab kaugt&ouml;&ouml; toimuda &uuml;ksnes poolte kokkuleppel. T&ouml;&ouml;andja ei saa &uuml;hepoolselt sundida kaugt&ouml;&ouml; tegemist ja t&ouml;&ouml;taja teiselt poolt ei saa seda n&otilde;uda. Kaugt&ouml;&ouml; kokkulepe on v&otilde;imalik s&otilde;lmida nii kirjalikult kui suuliselt, kuid t&ouml;&ouml;lepingu seadus eeldab siiski kirjalikus vormis kokkuleppe s&otilde;lmimist.&nbsp;</p> <p>K&uuml;simuses kirjeldatud olukorras tuleks t&ouml;&ouml;andjale esimesel v&otilde;imalusel v&auml;hemalt e-kirjaga teada anda, et t&ouml;&ouml; tegemine kaugt&ouml;&ouml;na ei ole v&otilde;imalik ning pakkuda enda poolt v&otilde;imalikud lahendused, millistel tingimustel t&ouml;&ouml;suhe siiski j&auml;tkuda saaks. N&auml;iteks oleks v&otilde;imalus pakkuda, et kuna suurem osa t&ouml;&ouml;tajaid teevad meelsasti kaugt&ouml;&ouml;d, siis t&ouml;&ouml;andja korraldaks nii, et konkreetne t&ouml;&ouml;taja saaks j&auml;tkata t&ouml;&ouml;tamist kontoris ehk t&ouml;&ouml;andja avaks kontori osaliselt.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja leiab, et kontori osaline avamine on probleemne ehk kaasnevad kulud, mis &uuml;he t&ouml;&ouml;taja puhul on ebaproportsionaalselt suured, siis v&otilde;iks t&ouml;&ouml;andja kaaluda t&ouml;&ouml;taja jaoks &uuml;ksiku t&ouml;&ouml;ruumi &uuml;&uuml;rimist ehk t&ouml;&ouml;andja kaaluks, millised kulud on tema jaoks optimaalsemad.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;tajale sobib, siis v&otilde;ib lahenduseks olla ka t&ouml;&ouml;aja muutmine, mis v&otilde;imaldaks kodus t&ouml;&ouml;tamist n&auml;iteks aegadel, kui segavaid faktoreid on v&auml;hem ja keskendumine v&otilde;imalik. &Uuml;hiselt arutades v&otilde;ib leida veel v&otilde;imalusi, mis toetaksid t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml; j&auml;tkamist kodus, nt summutavate vaheseinte muretsemine t&ouml;&ouml;andja poolt vms, mis eeldab juba ka kodu kui t&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamist tervikuna.</p> <p>Kui kokkuleppele siiski ei j&otilde;uta ning t&ouml;&ouml;andja ei saa tagada t&ouml;&ouml;tamist senistel tingimustel, siis v&otilde;ib olukord p&auml;&auml;dida t&ouml;&ouml;tajapoolse t&ouml;&ouml;lepingu erakorralise &uuml;les&uuml;tlemisega t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 91 l&otilde;ike 2 alusel ehk t&ouml;&ouml;andjapoolse rikkumise t&otilde;ttu, mis seisneb t&ouml;&ouml;ks sobiva t&ouml;&ouml;keskkonna v&otilde;imaldamata j&auml;tmises ehk t&ouml;&ouml;andja kohustuste t&auml;itmata j&auml;tmises.</p> <p>Loe ka: <a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19">Korduma Kippuvad K&uuml;simused&nbsp;COVID-19 teemal</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2859XXII Töötervishoiupäev keskendub luu- ja lihaskonna vaevuste ennetusele2020-11-24<p><b>Teisip&auml;eval, 24. novembril toimub XXII T&ouml;&ouml;tervishoiup&auml;eva aastakonverents, sedakorda virtuaalselt. Konverentsil kuulutatakse v&auml;lja &bdquo;Hea t&ouml;&ouml;keskkond 2020&ldquo; auhinnasaaja.</b>&nbsp;</p> <p>Seekordne t&ouml;&ouml;tervishoiu aasta tipps&uuml;ndmus keskendub luu- ja lihaskonna vaevustele. T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori <b>Maret Maripuu </b>s&otilde;nul on luu- ja lihaskonna vaevused &uuml;ks k&otilde;ige tavalisemaid t&ouml;&ouml;ga seotud terviseprobleeme meil ja Euroopas, m&otilde;jutades miljoneid t&ouml;&ouml;tajaid ning minnes t&ouml;&ouml;andjatele maksma miljardeid eurosid aastas.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Sel aastal on t&ouml;&ouml;tervishoid olnud COVID-19 leviku t&otilde;ttu enneolematu t&auml;helepanu all. Samas ei tohi &auml;ra unustada n-&ouml; teada-tuntud probleeme t&ouml;&ouml;keskkonnas. &Uuml;ks suurimaid neist on luu- ja lihaskonna vaevused, mis sageli tulenevad t&ouml;&ouml;v&otilde;tetest ja t&ouml;&ouml;keskkonnast. Erilist t&auml;helepanu tuleb p&ouml;&ouml;rata &otilde;igetele t&ouml;&ouml;v&otilde;tetele haigestumiste t&otilde;usu ajal, et suurenenud t&ouml;&ouml;koormusega paremini toime tulla,&ldquo; r&otilde;hutas ta. &bdquo;Praegu on paljud t&ouml;&ouml;tajad siirdunud kodukontoritesse., ent sealsed tingimused ei pruugi olla ergonoomilised. Seet&otilde;ttu tuleb j&auml;lgida oma t&ouml;&ouml;asendit ning teha korrap&auml;raselt puhke- ja sirutuspause,&ldquo; lisas Maripuu.&nbsp;</p> <p>Konverentsip&auml;eva on koondatud k&otilde;ik oma valdkonna uudised.&nbsp; T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve osakonna juhataja&nbsp;Silja Soon annab &uuml;levaate f&uuml;sioloogilisest ohutegurist Eesti t&ouml;&ouml;keskkonnas. Eesti Taastusarstide Seltsi ja Ida-Tallinna keskhaigla taastusarst&nbsp;dr Eve Sooba jagab soovitusi tugi- ja liikumiselundkonna vaevuste ennetamiseks. Kiropraktik&nbsp;Gerly Truuv&auml;&auml;rt k&otilde;neleb kroonilistest vs.&nbsp;akuutsetest luu- ja lihaskonna probleemidest t&ouml;&ouml;keskkonnas. T&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;v&otilde;ime hindamise metoodik&nbsp;Hille Maas r&auml;&auml;gib luu- ja lihaskonna vaevustest seoses t&ouml;&ouml;v&otilde;imega. Ericsson Eesti t&ouml;&ouml;ohutusjuht&nbsp;Semjon Galajev jagab ettev&otilde;tte h&auml;id praktikad luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamisel.&nbsp;</p> <p>Esmaesitlusele tuleb <a href="https://youtu.be/h62jYJhBDPg ">T&ouml;&ouml;inspektsiooni v&auml;rske video&nbsp;raskuste k&auml;sitsi teisaldamisest</a></p> <p><a href="https://worksup.com/app#id=TOOTERVIS">Konverentsi on v&otilde;imalik j&auml;lgida veebi vahendusel&nbsp;</a></p> <p>Konverentsip&auml;ev kulmineerub &bdquo;<b>Hea T&ouml;&ouml;keskkond 2020&ldquo;</b> auhinnasaaja v&auml;ljakuulutamisega. Auhind antakse ettev&otilde;ttele, kes p&ouml;&ouml;rab seaduses etten&auml;htust suuremat t&auml;helepanu oma t&ouml;&ouml;tajate tervise hoidmisele ning ohutuse tagamisele t&ouml;&ouml;keskkonnas. Sel aastal tuli kandideerijatel tutvustada v&auml;hemalt &uuml;ht head praktikat COVID-19 ennetamisel.&nbsp;</p> <p>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Ameti kampaania &bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad v&auml;hendavad koormust&ldquo; p&ouml;&ouml;rab k&otilde;ikides Euroopa riikides samaaegselt t&auml;helepanu luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamisele - mida saab &auml;ra teha t&ouml;&ouml;taja ise, mida t&ouml;&ouml;andja, et neid vaevusi oleks v&auml;hem ja inimesed t&ouml;&ouml;taksid tervist s&auml;&auml;stvalt k&otilde;rge vanuseni. Eestis veab kampaaniat T&ouml;&ouml;inspektsioon.&nbsp;&nbsp;</p> <p><i>Kristel Abel<br /></i><i>Meedian&otilde;unik</i></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2858Valitsuse kinnitatud tööhõiveprogramm leevendab COVID-19 negatiivseid mõjusid2020-11-20<p><b>19. novembril toimunud istungil kinnitas valitsus uue t&ouml;&ouml;h&otilde;iveprogrammi, mis aitab leevendada COVID-19 levikuga seotud negatiivseid t&ouml;&ouml;turum&otilde;jusid. T&ouml;&ouml;h&otilde;iveprogramm v&otilde;imaldab Eesti T&ouml;&ouml;tukassal j&auml;tkata ka paindlikult t&ouml;&ouml;turuteenuste ja -toetuste pakkumist.</b></p> <p>T&ouml;&ouml;h&otilde;iveprogramm aastateks 2021-2023 v&otilde;imaldab lisaks senistele teenustele pakkuda n&auml;iteks j&auml;tkutuge inimestele, kelle t&ouml;&ouml;l p&uuml;simine on raskendatud. Soodsamaks muutub t&ouml;&ouml;andja koolitustoetuse, ettev&otilde;tluse alustamise toetuse, n&otilde;ustamisteenuste ja t&ouml;&ouml;d otsivate inimeste t&ouml;&ouml;turukoolituse tingimused.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;turuteenuseid ja -toetusi planeerides peame arvestama kiiresti muutunud olukorraga t&ouml;&ouml;turul,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b>. &bdquo;Kahtlemata avaldab COVID-19 kriis m&otilde;ju t&ouml;&ouml;turule nii Eestis kui &uuml;lemaailmselt, mis tingib vajaduse reageerida tekkinud situatsioonile paindlikult ka vastavate teenuste pakkumisel. N&auml;iteks t&ouml;&ouml;andja koolitustoetust oma t&ouml;&ouml;tajate t&auml;iendamiseks v&otilde;imaldatakse edaspidi ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaste koolituste eest. M&auml;rkimist v&auml;&auml;rib &uuml;htlasi j&auml;tkutoe laialdasem pakkumine, t&ouml;&ouml; kaotanud juhtidele m&otilde;eldud arengutreeningu v&otilde;imaldamine ja n&otilde;ustamisteenuste lihtsamini k&auml;ttesaadavaks tegemine ning ettev&otilde;tluse alustamise toetuse t&otilde;stmine 6000 euroni.&ldquo;</p> <p>J&auml;tkutuge hakkavad pakkuma t&ouml;&ouml;tukassa spetsialistid inimestele, kelle t&ouml;&ouml;l p&uuml;simine on raskendatud, et nad ei j&auml;&auml;ks korduvalt t&ouml;&ouml;ta. J&auml;tkutoe raames n&otilde;ustatakse nii t&ouml;&ouml;le asunud inimest kui t&ouml;&ouml;andjat, vajadusel kaasatakse inimese t&ouml;&ouml;l p&uuml;simise toetamiseks teisi spetsialiste ja l&auml;hiv&otilde;rgustikku.</p> <p>Ettev&otilde;tluse alustamise toetust suurendatakse kuni 6000 euroni, et soodustada t&ouml;&ouml;tute ettev&otilde;tlikkust ja iseendale t&ouml;&ouml;koha loomist.</p> <p>Arengutreeningu<b> </b>ehk <i>coachingu </i>pakkumine<i> </i>on uus juulist k&auml;ivituv t&auml;iendav v&otilde;imalus t&ouml;&ouml; kaotanud ettev&otilde;tete v&otilde;i asutuste juhtidele, et&nbsp; toetada nende ametialast arengut ja toimetulekut muutustega ning aidata teha karj&auml;&auml;rivalikuid. Seda teenust hakkab t&ouml;&ouml;tukassa pakkuma vastavalt kvalifitseeritud teenusepakkujate abiga.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja koolitustoetust v&otilde;imaldatakse edaspidi lisaks v&auml;rbamise ja muutuste olukorrale ning eesti keele koolitustele ka t&ouml;&ouml;tajate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alaste oskuste arendamiseks. Samuti on plaanis &uuml;htlustada toetuse m&auml;&auml;ra kuni 80 protsendile toetatavatest koolituskuludest ja suurendada maksimumm&auml;&auml;ra 2500 eurole. Erandina on lubatud katta kuni 100 protsenti ja kuni 2500 eurot toetatavatest koolituskuludest siis, kui v&otilde;etakse t&ouml;&ouml;le arvel olev t&ouml;&ouml;tu. Toetuse saamiseks n&otilde;utavat minimaalset koolitusmahtu v&auml;hendatakse 80 tunnilt 50 tunnile.</p> <p>N&otilde;ustamisteenuseid (ps&uuml;hholoogiline, s&otilde;ltuvus- ja v&otilde;lan&otilde;ustamine) saab edaspidi osutada paindlikumalt ehk lisaks hankega tellimisele lisandub teenusel osalejale v&otilde;imalus valida sobiv n&otilde;ustaja t&ouml;&ouml;tukassa kvalifitseeritud teenuseosutaja juures.</p> <p>T&ouml;&ouml;h&otilde;iveprogrammi rahastatakse t&ouml;&ouml;turuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist. 2021. aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini on t&ouml;&ouml;h&otilde;iveprogrammi rahaline maht kuni 56,7 miljonit eurot, 2022. aastal kuni 58,8 miljonit eurot, 2023. aastal kuni 55,8 miljonit eurot. Rahaline maht h&otilde;lmab nii t&ouml;&ouml;turuteenuste osutamiseks kui ka stipendiumi ning s&otilde;idu- ja majutustoetuse maksmiseks kavandatud rahasummat.</p> <p>1. novembri seisuga oli t&ouml;&ouml;tuna arvel 50 487 inimest ning registreeritud t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r 7,8%. V&otilde;rreldes eriolukorra algusega on 2020. aasta novembri alguseks registreeritud t&ouml;&ouml;tute arv kasvanud ligikaudu 37%.</p> <p></p> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2856Ohtu ehitusel tuleb osata ära tunda2020-11-19<p><em>K&auml;esoleval s&uuml;gisel kontrollis&nbsp;T&ouml;&ouml;inspektsioon t&ouml;&ouml;ohutust 70 ehitusplatsil, kus tuvastati 200 rikkumist. Vaid kahel&nbsp; ehitusplatsil t&auml;ideti k&otilde;iki t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;udeid. &Uuml;hel juhul ohtlik t&ouml;&ouml; peatati. <a href="https://www.ti.ee/et/uudised/tooinspektsioon-kontrollitud-ehitusplatsidest-vaid-kahel-taideti-koik-ohutusnoudeid" target="_blank">Loe edasi</a>.</em></p> <p><b>Ehitusobjektidel juhtub traumasid ja &otilde;nnetusi v&otilde;rreldes teiste valdkondadega oluliselt rohkem. Kas t&ouml;&ouml;tajate ohutaju on kadunud? V&otilde;i ei osata ohte ette n&auml;ha ega &otilde;igesti hinnata, kui ka vajalikku turvavarustust kasutatakse?</b></p> <p>&bdquo;Minu ehitajast isa kukkus tellingutelt alla ja hukkus. M&otilde;ned kuud varem oli mu ema surnud v&auml;hki. 13aastaselt sain &uuml;le&ouml;&ouml; t&auml;iskasvanuks, kes hakkas vastutama ka oma 10aastase venna eest,&ldquo; meenutab 30 aasta eest vanemad kaotanud <b>Annika</b>, kes arvab, et ju oli lisaks kipakatele tellingutele ja turvavarustuse puudumisele isa t&auml;helepanu leina t&otilde;ttu hajunud. Rahvusvahelise <b>T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Teabeagentuuri (OSHA)</b> andmeil p&otilde;hjustab just ehitusel k&otilde;rgelt kukkumine, tellingute kokkuvarisemine, varingud kaevet&ouml;&ouml;de ajal, elektril&ouml;&ouml;gid, objektide vahele j&auml;&auml;mised jms sarnased olukorrad nii eluohtlikke kui surmaga l&otilde;ppevaid vigastusi. Seejuures juhtub ehitussektoris v&otilde;rreldes muude valdkondadega keskmisest enam t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, milles kaotatakse elu.</p> <p>Erinevatest &otilde;nnetus- ja vigastusohtudest on v&auml;gagi h&auml;sti teadlik ehitusettev&otilde;tja <b>Joosep Loopere</b>, kes ise ronib objektil olles m&ouml;&ouml;da tellinguid ja redeleid. Ta on endale teadvustanud: ehitusel v&otilde;ib k&otilde;ike juhtuda, kui oled hooletu v&otilde;i t&auml;helepanematu. &bdquo;&Otilde;nnetus ei h&uuml;&uuml;a tulles,&ldquo; meenutab ta tuntud vanas&otilde;na, sest tal endalgi on nii m&otilde;ndagi juhtunud, n&auml;iteks murdis ta varbaluu. &bdquo;F&uuml;&uuml;silist t&ouml;&ouml;d tehes on f&uuml;&uuml;siliste traumade oht alati olemas. S&otilde;ltub, kui t&otilde;siselt ja entusiastlikult k&otilde;ike teed. V&otilde;ib olla nihestusi, p&otilde;rutusi, l&otilde;iketraumasid noa v&otilde;i saega...&ldquo;</p> <p>K&otilde;iki oma traumasid, mida on &uuml;ksjagu juhtunud nii ehitusel t&ouml;&ouml;d tehes kui sportides, Joosep loetlema ei hakka. Pigem r&otilde;hutab ta: &bdquo;Alati on hea, kui inimesel on teadlikkus, kuidas sellisel juhul k&auml;ituda ja mida teha.&ldquo; Seet&otilde;ttu &otilde;ppis ta parameedikuks, et olla ise teadlikum, enesekindlam ja kaitstum. Oma meditsiinialaseid oskusi lihvib ta Kaitseliidu parameedikuna, sest sealgi v&otilde;ib &otilde;ppuste ajal liigsest entusiasmist v&otilde;i v&auml;simusest tingitud t&auml;helepanu hajumise t&otilde;ttu &otilde;nnetusi esineda.</p> <p>Ehitus- ja kinnisvarakontsernis Merko Ehitus, mis tegutseb lisaks Balti riikidele ka Norras ja annab Eestis t&ouml;&ouml;d ligi viiesajale t&ouml;&ouml;tajale, juhtunud suuremad &otilde;nnetused &uuml;letavad ka uudisk&uuml;nnise. Nii n&auml;iteks sai eelmisel aastal &uuml;hel juulikuu t&ouml;&ouml;p&auml;eva hommikul raskelt vigastada 44-aastane mees, kui kortermaja ehitusel paigaldati seina betoontahvlit. Sein hakkas liikuma ja kukkus talle peale. Mees viidi kriitilises seisundis haiglasse.</p> <p><b>Merko Ehitus Eesti </b><b>kommunikatsiooni- ja turundusjuht K&auml;tlin Kaasik</b> s&otilde;nab, et t&ouml;&ouml;ohutust ehituses kui &uuml;he suurema t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuseriskiga valdkonnas peetakse nende ettev&otilde;ttes v&auml;ga t&auml;htsaks.</p> <p>&bdquo;Teeme omalt poolt k&otilde;ik, et nii meie enda t&ouml;&ouml;tajad kui ka allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjate inimesed j&otilde;uaksid iga t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;pus turvaliselt koju. Rakendame oma ehitusplatsidel k&otilde;ike seadusega n&otilde;utut, meie t&ouml;&ouml;protsessid on kujundatud rahvusvahelise t&ouml;&ouml;ohutusstandardi n&otilde;uetest l&auml;htuvalt.&ldquo; Samas on lisatud t&auml;iendavaid meetmeid. N&auml;iteks hoiame lisaks tegelikele &otilde;nnetusjuhtumitele silma peal &otilde;nnetusjuhtumitel olukordades, kus &otilde;nnetust ei juhtunud, ent ohtlik kogemus aitab luua turvalisemaid lahendusi.&ldquo;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/28ehitus ylemiste (3).jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-28ehitus ylemiste (3).jpg" /></a></p> <h2>V&auml;hene kogemus v&otilde;i liigne enesekindlus?&nbsp;</h2> <p><b>Kuigi &otilde;nnetus ei h&uuml;&uuml;a tulles, siis mis vigu teevad ehitusobjektidel t&ouml;&ouml;tajad ise?</b>&nbsp;</p> <p>Selgitab <b>Merko Ehitus Eesti t&ouml;&ouml;ohutuse spetsialist Indrek Link.</b>&nbsp;</p> <p>&bdquo;Enamasti ongi &otilde;nnetused seotud t&ouml;&ouml;taja eksimustega &ndash; kas ei j&auml;rgita ohutus- ja kasutusjuhendite n&otilde;udeid v&otilde;i otsitakse lihtsamat viisi, kuidas t&ouml;&ouml; &auml;ra teha, kasutades n&auml;iteks konkreetseks t&ouml;&ouml;ks mittesobivat t&ouml;&ouml;riista. Samuti on k&uuml;simus, kas t&ouml;&ouml;taja oskab ohtu &otilde;igesti hinnata v&otilde;i &auml;ra tunda.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja koostab enne ehitust&ouml;&ouml;de algust t&ouml;&ouml;ohutuse plaani, millega peavad k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad tutvuma. Juhul, kui sellega ja tehtavate t&ouml;&ouml;de riski maandamiseks kirja pandud meetmetega v&otilde;i ohtliku t&ouml;&ouml; tegemise ohutusabin&otilde;udega p&otilde;hjalikult ei tutvuta, tekivad kiiresti ka &otilde;nnetused.</p> <p>Praktiline kogemus &uuml;tleb, et k&otilde;ige sagedamini satuvad &otilde;nnetusse kas algajad t&ouml;&ouml;lised, kel pole veel suurt vilumust, v&otilde;i juba v&auml;ga pika kogemusega t&ouml;&ouml;tajad, kes hakkavad oma v&otilde;imeid &uuml;le hindama. Suurimaks &otilde;nnetuse p&otilde;hjuseks on t&auml;helepanematus &ndash; kas &uuml;mbruskonnas toimuva, masinate v&otilde;i teiste t&ouml;&ouml;tajate suhtes.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Missugust laadi &otilde;nnetusi, mis inimesed haiguslehele viib, k&otilde;ige enam tekib?</b></p> <p>&bdquo;&Otilde;nnetusjuhtumeid on seinast seina, aga ilmselt suurimaks &uuml;hiseks nimetajaks on kukkumine. Kas k&otilde;rgustest, millega kaasnevad &uuml;ldiselt raskemad vigastused, v&otilde;i komistamine ja kukkumine, mis tekitavad kergemaid vigastusi. Samas tuleb ette ka l&otilde;ikevigastusi, kas noaga, terava materjaliga v&otilde;i m&otilde;ne muu l&otilde;ikeseadmega.</p> <p>N&auml;iliselt kergest vigastusest taastumine v&otilde;ib teinekord v&otilde;tta raskemaga v&otilde;rreldes pea sama kaua aega. N&auml;iteks on meil kogemus, kus kergeks t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuseks kvalifitseerunud s&uuml;ndmus, mil t&ouml;&ouml;taja lihvis seina, l&otilde;i k&auml;e &auml;ra ja vigastas s&otilde;rmek&otilde;&otilde;lust, tuli tal taastuda ja t&ouml;&ouml;lt eemal olla ligi kaks kuud.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Milline on ehitusmeeste kaitsevarustus? Kas seda kasutatakse? V&otilde;i pigem peetakse t&uuml;likaks?</b><b></b></p> <p>&bdquo;Ehitust&ouml;&ouml;liste kaitsevarustus s&otilde;ltub t&ouml;&ouml;liigist, mida parasjagu tehakse. Standardne varustus on eredav&auml;rviline (Hi-Vis) t&ouml;&ouml;riietus nii suvel kui talvel, turvajalatsid, kiiver. Vastavalt t&ouml;&ouml; iseloomule kaitseprillid, k&otilde;rvaklapid v&otilde;i -tropid, mask, p&otilde;lvekaitsmed jms.</p> <p>Kaitsevarustuse kasutamise olulisust m&otilde;istetakse meil ettev&otilde;ttes h&auml;sti &ndash; saadakse aru ja teadvustatakse, et see on t&ouml;&ouml;taja enda kaitseks. Olles ettev&otilde;ttena juba 30 aastat ehitusturul tegutsenud, on sellest tulenevalt praktika ja kogemused kinnistanud t&ouml;&ouml;tajate arusaama, et kaitsevarustuse n&otilde;ue on vajalik.</p> <p>T&otilde;si, vahel on platsidel keerulisem tagada, et seda m&otilde;istaksid ka allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjad. Eriti, kui nende t&ouml;&ouml;lised on p&auml;rit riikidest, kus j&auml;rgitakse Eestiga v&otilde;rreldes leebemaid v&otilde;i lihtsalt teistsuguseid ohutusstandardeid. Neil juhtudel tuleb investeerida aega ja j&otilde;udu lisaselgitustesse, et Eestis on ohutusn&otilde;uete tingimused p&otilde;hjusega karmimad ja neid tuleb j&auml;rgida enda kaitsmiseks.&ldquo;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Kas &otilde;nnetusjuhtumeid ja neid tekitavaid ebasoodsaid tegureid &uuml;ldse &otilde;nnestub t&auml;ielikult minimeerida? Milliste turvariskidega peab tegelema ettev&otilde;te?</b><b></b></p> <p>&bdquo;T&auml;ielikult ei ole v&otilde;imalik &otilde;nnetusjuhtumite p&otilde;hjustegureid &auml;ra hoida. Potentsiaalselt &otilde;nnetusele kaasa aitavaid ohutegureid ja eriti veel siis, kui toimib mitme faktori koosm&otilde;ju, on lihtsalt nii palju, et k&otilde;iki ei ole v&otilde;imalik ette n&auml;ha.</p> <p>K&uuml;ll aga suudab ohutegureid minimeerida ohuteadlik, t&ouml;&ouml;ohutusalaselt korralikult koolitatud ja korrektset kaitsevarustust kasutav inimene, kel on pikaajalisest praktikast tulenevalt etten&auml;gelikkust ja oskust t&ouml;id planeerida.</p> <p>Probleemsemateks turvariskideks on t&ouml;&ouml;tajate sattumine ohutsoonidesse, milles nad konkreetsel hetkel ei peaks viibima. Samuti k&otilde;rvaliste isikute &bdquo;sattumine&ldquo; ehitusplatsile ja ohutusplaanist mitte kinnipidamine. K&otilde;igi nende tegurite minimeerimise vastu aitab p&otilde;hjalik koolitamine, ohtudele t&auml;helepanu juhtimine ja j&auml;relevalve ehitusplatsil toimuva &uuml;le. T&auml;htsat rolli kannab kindlasti platsil t&ouml;&ouml;de juhtimisega seotud objektimeeskond, aga ohutuse t&otilde;husaks j&auml;tkusuutlikuks arenguks tuleb ise t&ouml;&ouml;d tehes ka oma kolleegil silma peal hoida.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>&Otilde;nnetusjuhtumid ehitusvaldkonnas</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Eurostati </b>2017. aasta andmeil juhtus Euroopa Liidu riikide<b> </b>ehituse, transpordi, ladustamise, t&ouml;&ouml;tleva t&ouml;&ouml;stuse, p&otilde;llumajanduse, metsanduse ja kalanduse sektoris kokku umbes kaks kolmandikku (65,2%) k&otilde;igist surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest. Neist viiendik (20,6%) traagilistest juhtumitest oli ehitussektoris.</p> <p>Laialt levinud on kahte t&uuml;&uuml;pi vigastused: haavad ja pindmised vigastused (29,1%), samuti nihestused ja venitused (27,4%). Sageli tekib p&otilde;rutusi ja sisemisi vigastusi (17,7%) ning luumurde (11,3%).</p> <p>2017. aasta andmeil toimus Eestis 6279 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, neist surmaga l&otilde;ppes 8. Taanis juhtus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi kokku 48 842 (hukkus 8), L&auml;tis vastavalt 1895 (21), Leedus 3977 (33), Rootsis 36 761 (44), Austrias 63 993 (96), Soomes 42 025 (23).<b></b></p> <p>Registreeritud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustes kannatanuid oli meil <b>Statistikaameti </b>andmeil ehitussektoris 2013. aastal 360, aasta hiljem 365. 2018. aastal 440 ja eelmisel aastal 436. Kannatanute hulka, mis on aasta aastalt suurenenud, on arvestatud ka t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuses hukkunud. Neid oli eelmisel aastal 8, &uuml;le-eelmisel aastal 3.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/28kannatanudehituses1.PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-28kannatanudehituses1.PNG" /></a><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/28kannatanudehituses2.PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-28kannatanudehituses2.PNG" /></a></p> <p><a href="https://tooelu.ee/UserFiles/Uudised_2020/48%20artiklit/28kannatanudehituses3.PNG" target="_blank" class="thickbox" rel="_contentGallery" style="text-decoration-line: underline;"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-28kannatanudehituses3.PNG" style="display: block;" /></a></p> <p>Vaata ka T&ouml;&ouml;inspektsiooni bro&scaron;&uuml;&uuml;ri "<a href="https://www.ti.ee/sites/default/files/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Truekised/tooohutus_ehitusplatsil.pdf">T&ouml;&ouml;ohutus ehitusplatsil</a>"&nbsp;</p> <p><span>Tekst: Tiina Lang<br /></span></p> <p>Fotod: Merko, Tiit Veerm&auml;e</p> <p><span><br /></span></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2857Kuidas valida näomaski? Loe täpsemalt TTJA juhisest2020-11-18<p><strong>Eesti turul levivad v&auml;ga erineva v&auml;limuse ja kvaliteediomadustega korduvkasutatavad n&auml;omaskid ja selleks, et maskikandja saaks teha teadlikuma valiku, on Tarbijakaitse ja Tehnilise J&auml;relevalve Amet (TTJA) koostanud juhised miinimumn&otilde;uetest Eestis turustatavatele laiatarbe n&auml;okatetele. Juhend on leitav&nbsp;<a href="https://www.ttja.ee/sites/default/files/content-editors/juhend_isikukaitsevahendite_ja_laiatarbe_naokatete_turustamisele_1.pdf" class=" icon-internal icon-PDF">SIIT</a><span class="file-enrichments">&nbsp;(PDF)</span>.</strong></p> <p>TTJA tehnikaosakonna juhataja Ingrid Teinemaa s&otilde;nul on v&auml;ga oluline endale aru anda juba maski valides, et kas mask on piisavalt turvaline nii enda kui teiste l&auml;hedal toimetavate inimeste jaoks. Igal m&uuml;&uuml;daval maskil peab juures asuma detailne juhend, kus n&auml;iteks on v&auml;lja toodud, et&nbsp;kas tegu on &uuml;hekordse v&otilde;i korduvkasutatava maskiga; ning kas korduvkasutatav mask on v&auml;hemasti 60 kraadise kuumuse juures pestav v&otilde;i et kas see on tehtud piisavalt &otilde;hus levivaid osakesi kinni hoidvast materjalist. &bdquo;M&uuml;&uuml;gikohas endale korduvkasutatavat maski valides j&auml;lgi kindlasti tootega kaasasolevat infot ja m&auml;rgistust. Samuti tuleb maski kindlasti kanda ja hooldada vastavalt tootja juhistele,&ldquo; pani ta ostjatele s&uuml;damele.</p> <p>Korduvkasutatava maski pakendil v&otilde;i kaasasoleval infolehel peab kirjas olema allj&auml;rgnev info:</p> <ul> <li>filtreerimist&otilde;husus ja osakeste suurus, millega seda on katsetatud;</li> <li>viide, kas tegu on korduvkasutatava v&otilde;i &uuml;hekordse n&auml;omaskiga;</li> <li>korduvkasutatava maski puhul lisaks teave, et &bdquo;maski tuleb puhastada vastavalt tootja juhistele p&auml;rast iga kasutamist&ldquo; ning lisatud peavad olema juhised toote puhastamiseks/pesemiseks.&nbsp;PS! Viirusosakesed h&auml;vinevad alates 60-kraadise pesu puhul. N&auml;iteks, kui juhisel on viidatud 40-kraadisele pesule ja puuduvad viited teistele puhastusjuhistele, mis tagaks viirusosakeste h&auml;vinemise, ei saa sellist toodet pidada korduval kasutamisel kasutajale ohutuks;</li> <li>kasutusjuhised (kuidas n&auml;okate/mask peab olema paigaldatud jms - v&otilde;ib olla piktogrammidena);</li> <li>lisatud peab olema muu hulgas j&auml;rgmine teave: &bdquo;Kontrollige alati, et n&auml;okate oleks &otilde;igesti s&auml;titud ja kataks teie nina, suu ja l&otilde;ua; habe v&otilde;ib v&auml;hendada filtreerimist&otilde;husust.&ldquo; Samuti peab olema lisatud j&auml;rgmine info: &bdquo;N&auml;okatte kasutamine ei asenda teisi kaitsemeetmeid nagu regulaarne k&auml;tepesu, vajalik distantsihoidmine jms.&ldquo;;</li> <li>lisatud peab olema hoiatus: &bdquo;Hoiatus/t&auml;helepanu! Tegu ei ole meditsiinilise maski ega isikukaitsevahendiga. N&auml;okate/mask piirab kasutaja hingamisteedest piisakeste lendumist keskkonda.&ldquo; (vastav hoiatus peab olema kergesti m&auml;rgatav);</li> <li>tootja ja/v&otilde;i importija nimi ja kontaktandmed;</li> <li>toote identifitseerimisvahend (mudeli-, partiinumber vms).</li> </ul> <p>Sama m&auml;rgistus peab olema ka e-poes toote kirjelduse juures.</p> <p>&bdquo;Selline mask, millel ei ole &uuml;ldse mingisugust infot kaasas v&otilde;i e-poes ei ole vastavat kirjeldust toote juures, j&auml;tkem pigem ostmata,&ldquo; soovitas Teinemaa. Ta lisas, et n&auml;omask v&auml;hendab viiruse levikut vaid siis, kui samal ajal t&auml;ita ka teisi ennetavaid meetmeid &ndash; p&uuml;sida haigena kodus, hoia teiste inimestega distantsi ja t&auml;ita h&uuml;gieenin&otilde;udeid.</p> <p>NB, arvestatavate kaitseomadustega maski isiklikuks otstarbeks saab inimene ka ise teha. Vaata TTJA juhendeid, kuidas ise valmistada korduvkasutatavat maski:</p> <ul> <li><a href="https://www.ttja.ee/sites/default/files/failid/dokumendid/kuidas_valmistada_kodus_kaitsemaska_210x297_est.pdf" class=" icon-internal icon-PDF">&nbsp;&bdquo;Kuidas valmistada kodus mask 5 minutiga?&ldquo;</a><span class="file-enrichments">&nbsp;(PDF)</span>&nbsp;&nbsp;</li> <li>&nbsp;<a href="https://www.ttja.ee/sites/default/files/failid/dokumendid/ttja_juhend_ikv_tootmine_1.04.2020.pdf" class=" icon-internal icon-PDF">&bdquo;Isetehtud maski valmistamise soovitused eraisikutele ja Meditsiinilise maski valmistamise juhised ettev&otilde;tjatele&ldquo;</a><span class="file-enrichments">&nbsp;(PDF)</span>&nbsp;.</li> </ul> <p>TTJA juhib t&auml;helepanu, et toote ohutuse ja n&otilde;uetele vastavuse eest vastutab alati tootja/maaletooja/levitaja.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.ttja.ee/et/uudised/kuidas-valida-naomaski-loe-tapsemalt-ttja-juhisest" target="_blank">TTJA</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2854Kohtulugu: tööõnnetuse dokumenteerimine ja kindlakstegemine2020-11-17<p><b>Kohtulik arutelu, et tuvastada juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus ja </b><b>taotleda t&ouml;&ouml;andja vahendusel haigekassalt ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse h&uuml;vitist, tipnes kolmandas kohtuastmes ehk Riigikohtu Kolleegiumis otsusega, mis vaidluse osapooli ― nii t&ouml;&ouml;v&otilde;tjat kui t&ouml;&ouml;andjat ― v&otilde;isid juriidiliselt v&auml;gagi &uuml;llatada.</b></p> <p>Jaan t&ouml;&ouml;tas kojamees-santehnikuna. &Uuml;heks tema t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeks oli lumetraktoriga lund koristada. 30. jaanuaril 2017 oligi ta parasjagu seda tegemas, kui &auml;kki tuli traktorirattal kett maha. Seda tagasi pannes ta kukkus. Raske oli end p&uuml;sti ajada, sest ta tundis seljas tugevat valu. Mees teatas juhtunust kohe majandusabi-t&ouml;&ouml;keskkonnavolinikule ja valvelaua administraatorile. J&auml;rgmisel hommikul helistas ta t&ouml;&ouml;andjale ja teavitas, et pole v&otilde;imeline t&ouml;&ouml;le tulema. Samal p&auml;eval teatas ta t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest ka perearstile. Mehel diagnoositi l&uuml;lisamba rinnaosa murd. Jaan p&ouml;&ouml;rdus 8. augustil 2017 Harju Maakohtusse sooviga tuvastada, et tegemist oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega, ja ta saaks taotleda ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse h&uuml;vitist, mis aeguks kolme aasta m&ouml;&ouml;dudes.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja ei tunnistanud, et Jaaniga juhtus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. 7. aprillil 2017 oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse uurimise kohta koostatud akt, milles tuvastati, et t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust ei olnud. Ka leidis t&ouml;&ouml;andja, et n&otilde;ue oli aegunud. V&auml;idetav &otilde;nnetus juhtus 30. jaanuaril 2017, kuid Jaan p&ouml;&ouml;rdus kohtusse alles augustis. Pealegi ei t&otilde;endanud mees t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse toimumist, tema v&auml;idete kohaselt polnud see eluliselt usutav. Samuti ei teatanud ta t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest t&ouml;&ouml;andjale ega perearstile, kelle poole p&ouml;&ouml;rdus mees alles 6. veebruaril, v&auml;itmata, et &otilde;nnetus juhtus t&ouml;&ouml;l. Isegi kui see juhtus, v&otilde;ttis Jaan ise &otilde;nnetuse riski, sest tema t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeks polnud traktorile ketti tagasi panna.</p> <p><b>Mida leidis Harju Maakohus?</b></p> <p>Harju Maakohus tuvastas, et &otilde;nnetusjuhtum oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus ja m&otilde;istis t&ouml;&ouml;andjalt mehe menetluskuludeks v&auml;lja 3226,40 eurot koos viivistega. Maakohus leidis, et n&otilde;ue polnud aegunud, sest tuvastusn&otilde;ue ei aegu.</p> <p>Jaan soovis taotleda Eesti Haigekassalt t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse eest ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse h&uuml;vitist. Mees oli t&otilde;endanud, et sai tervisekahjustuse t&ouml;&ouml;tades. Traktorirattalt maha tulnud kett takistas lund l&uuml;kates s&otilde;itmist, mist&otilde;ttu suundus mees traktoriga garaaži, t&otilde;stis selle &uuml;les ja asetas traktori alla kanistri. Kui kett oli tagasi pandud, t&otilde;stis ta traktori &uuml;les, v&otilde;ttis kanistri &auml;ra ja kukkus. Traktorirattale oli ta ketti varemgi tagasi pannud. Tunnistaja &uuml;tlustest ja seletuskirjast j&auml;reldus, et traktori parandust&ouml;id telliti kolmandalt isikult alles p&auml;rast Jaaniga juhtunud &otilde;nnetust.</p> <p>Mees teatvitas &otilde;nnetusest t&ouml;&ouml;andjat, samuti r&auml;&auml;kis t&ouml;&ouml;tajatele, et tegi lumesaha rattaketti parandades seljale haiget. Samuti teatas ta t&ouml;&ouml;andjale esimesel v&otilde;imalusel oma ajutisest t&ouml;&ouml;v&otilde;imetusest, helistas j&auml;rgmisel p&auml;eval perearstikeskusesse ja k&auml;is 6. veebruaril perearsti vastuv&otilde;tul. Talle koostati 5. aprillil t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse teatis. T&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehe j&auml;rgi oli t&ouml;&ouml;lt vabastamise p&otilde;hjuseks t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. Medicum AS-i saatekirja kohaselt saadeti mees eriarsti vastuv&otilde;tule, kus tuvastati roiete, rinnaku ja l&uuml;lisamba rinnaosa murd.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja<b> </b>palus maakohtu otsuse t&uuml;histada v&otilde;i saata uueks l&auml;bivaatamiseks maakohtule. T&ouml;&ouml;taja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.</p> <p><b>Milline oli Tallinna Ringkonnakohtu seisukoht?</b></p> <p>Tallinna Ringkonnakohus j&auml;ttis maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid t&auml;iendas osaliselt otsuse p&otilde;hjendusi. Leides, et t&ouml;&ouml;taja palus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tuvastada seet&otilde;ttu, et t&ouml;&ouml;andja ei tuvastanud uurimise akti koostades t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse kohta koostatud aktiga otsustab t&ouml;&ouml;andja l&otilde;plikult, kas t&ouml;&ouml;tajaga toimus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, millest omakorda s&otilde;ltub, kas talle makstakse seaduses s&auml;testatud h&uuml;vitist.</p> <p>Ringkonnakohus n&otilde;ustus Harju Maakohtu j&auml;reldusega, et Jaaniga juhtus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja<b> </b>palus kassatsioonkaebuses t&uuml;histada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse ning teha uue otsuse. P&otilde;hjendusel, et kohtud j&auml;tsid hindamata olulise t&otilde;endi, mille kohaselt kinnitas esimene arst, kelle vastuv&otilde;tul Jaan p&auml;rast v&auml;idetavat &otilde;nnetust k&auml;is, et mees ei &ouml;elnud ― &otilde;nnetus juhtus t&ouml;&ouml;l. Samuti ei hinnanud ringkonnakohus, kuidas on eluliselt v&otilde;imalik ligi 200 kg kaaluvat traktorit &uuml;les t&otilde;sta ja panna traktori alla kanister. T&ouml;&ouml;taja oli menetluse v&auml;ltel juhtumi kirjeldust muutnud, mis seadis tema v&auml;ited kahtluse alla, ent kohtud sellega ei arvestanud.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja<b> </b>vaidles kassatsioonkaebusele vastu.</p> <p><b>Millise j&auml;relduseni j&otilde;udis Riigikohtu Kolleegium?</b></p> <p>Kolleegium leidis, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku alusel menetlus&otilde;iguse normi olulise rikkumise t&otilde;ttu t&uuml;histada ja hagi l&auml;bi vaatamata j&auml;tta. Kassatsioonkaebus rahuldati osaliselt. T&ouml;&ouml;taja oli palunud tuvastada, et temaga juhtunu oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus. Seega palus ta tuvastada faktilised asjaolud, mille tuvastamist ei saa kohtus n&otilde;uda. See ei kuulu kohtu p&auml;devusse, mist&otilde;ttu tuleb t&uuml;histada nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus. Oma avalduses kohtule oli Jaan m&auml;rkinud, et tema eesm&auml;rgiks oli saada haigekassalt t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega seotud t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse h&uuml;vitist.</p> <p>T&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse h&uuml;vitise, sh t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest p&otilde;hjustatud t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse h&uuml;vitise maksab haigekassa kindlustatud isikule t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tagaj&auml;rjel tekkinud haigestumise v&otilde;i vigastuse korral. Ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse h&uuml;vitist &uuml;he kalendrip&auml;eva eest 100% &uuml;he kalendrip&auml;eva keskmisest tulust. Ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse h&uuml;vitist makstakse t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehe alusel. Kindlustatud isiku t&ouml;&ouml;andja teeb t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehele oma kanded seitsme kalendrip&auml;eva jooksul alates kindlustatud isikult t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehe l&otilde;petamisest teada saamisest. Seega s&otilde;ltub h&uuml;vitise maksmine t&ouml;&ouml;andja tehtud kandest t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehel.</p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse ja kutsehaigestumise asjaolud selgitab ja p&otilde;hjuste uurimise korraldab t&ouml;&ouml;andja. &Otilde;nnetuse toimumise ajal kehtinud korra j&auml;rgi pidi t&ouml;&ouml;inspektor uurima k&otilde;iki surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, vajadusel kutsehaigusjuhtumeid ja teisi t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, uurimise vajaduse otsustab T&ouml;&ouml;inspektsiooni kohaliku asutuse juhataja. Praegu kehtiva korra kohaselt uurib T&ouml;&ouml;inspektsioon t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ja kutsehaigestumisi.</p> <p>Kuna t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja vaidlesid, kas t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus toimus v&otilde;i mitte, siis peab T&ouml;&ouml;inspektsioon juhtumi asjaolusid uurima ega saa muuhulgas l&auml;htuda sellest, et tegu oli kerge t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega.</p> <p>Kuna kohtud tegid otsuse n&otilde;ude kohta, mille lahendamine pole kohtu p&auml;devuses, siis t&auml;hendas see olulist menetlus&otilde;iguse normi rikkumist, mist&otilde;ttu t&uuml;histas kolleegium maa- ja ringkonnakohtu otsused s&otilde;ltumata kaebusest, j&auml;ttes avalduse l&auml;bi vaatamata.<b></b></p> <p><b>Riigikohtu Kolleegium m&auml;rkis:</b></p> <p>O Olukorras, kus t&ouml;&ouml;tajaga juhtub &otilde;nnetus ja t&ouml;&ouml;andja leiab uurimise tulemusel, et tegu ei olnud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega, kuid t&ouml;&ouml;taja sellega ei n&otilde;ustu, pole iseenesest v&auml;listatud t&ouml;&ouml;taja &otilde;igus esitada t&ouml;&ouml;andja vastu kohustamishagi. P&otilde;hjendusel, et kohustada t&ouml;&ouml;andjat tegema t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega seotud t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse h&uuml;vitise saamiseks vajalikke toiminguid, paludes &uuml;htlasi asendada t&ouml;&ouml;andja vastavad tahteavaldused kohtulahendiga.</p> <p>O Kuna hagi j&auml;i otsuse alusel l&auml;bi vaatamata, siis tulid nii maa- kui ka ringkonnakohtus kindlaks m&auml;&auml;ratud menetluskulud Jaanil h&uuml;vitada. T&ouml;&ouml;andja menetluskulude rahalist suurust polnud menetluses kindlaks m&auml;&auml;ratud, mist&otilde;ttu h&uuml;vitatavad menetluskulud k&otilde;igis kohtuastmetes m&auml;&auml;rab kindlaks maakohus.</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: ABCBuilding</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2853Mida teha, kui kõrvalkabineti kolleeg kahtlaselt köhib?2020-11-16<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Olen t&auml;na mitmel korral kuulnud, et k&otilde;rval kabinetis t&ouml;&ouml;tav kolleeg k&ouml;hib. L&otilde;una ajal k&ouml;&ouml;ginurgas ta ka nuuskas pidevalt. Ise ta probleemi ei n&auml;e ning koju minna ei kavatse. Kas ma v&otilde;in ise koju minna, sest ma ei julge enam t&ouml;&ouml;l olla?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </i></b>Esimese asjana soovitame sellises olukorras ise maski kanda, v&auml;ltida vahetut kontakti haigustunnustega kolleegiga, k&auml;si pesta ja vajadusel desinfitseerimisaineid kasutada. Kindlasti tuleks p&ouml;&ouml;rduda oma murega t&ouml;&ouml;andja esindaja poole. Niisama t&ouml;&ouml;lt &auml;ra minna ei tohi.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;kohal on t&ouml;&ouml;andja see, kes peab tagama t&ouml;&ouml;tajatele ohutu ja tervist hoidva keskkonna. Praegusel viiruste leviku hooajal ning eriti koroonaviiruse t&otilde;ttu tuleb rakendada v&auml;ga t&otilde;siseid meetmeid, sest t&ouml;&ouml;kohtadest on alguse saanud mitmed kolded. Kui t&ouml;&ouml;taja m&auml;rkab t&ouml;&ouml;keskkonnas &uuml;ksk&otilde;ik millist probleemi, tuleb alati esmalt informeerida t&ouml;&ouml;andjat, kes saab asuda probleemi lahendama. Teavitage olukorrast oma vahetut juhti v&otilde;i t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti, hea oleks saata info n&auml;iteks e-kirja teel, et teil oleks hilisemalt vajadusel v&otilde;imalik info edastamist t&otilde;endada. T&ouml;&ouml;andja peab saadud infole reageerima, antud juhul siis &nbsp;haigustunnustega t&ouml;&ouml;taja koju saatma, et v&auml;ltida teiste t&ouml;&ouml;tajate v&otilde;imalikku haigestumist.&nbsp;</p> <p>Lisame siia juurde, et t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus keelduda t&ouml;&ouml;st v&otilde;i peatada t&ouml;&ouml;, mille t&auml;itmine seab ohtu tema v&otilde;i teiste isikute tervise. Sellisest olukorrast tuleb viivitamatult t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;i tema esindajale ja t&ouml;&ouml;keskkonnavolinikule teada anda (esimesel v&otilde;imalusel suuliselt, kuid v&otilde;ib veel lisaks e-kirjaga info saata). Kui t&ouml;&ouml;taja soovib t&ouml;&ouml;st keelduda, tuleb see hoolikalt l&auml;bi kaaluda ja arvestada v&otilde;imalusega, et hilisema vaidluse korral tuleb t&ouml;&ouml;tajal endal t&otilde;endada, et tema tervis oli ohtu seatud ja seet&otilde;ttu tuli t&ouml;&ouml;lt &auml;ra minna. Enne t&ouml;&ouml;st keeldumist ja t&ouml;&ouml;kohalt lahkumist tuleb l&auml;bi m&otilde;elda, kas on muid v&otilde;imalusi ohu v&auml;ltimiseks - n&auml;iteks v&auml;ltida kolleegiga k&otilde;iki kontakte, &uuml;hiskasutuses olevates ruumides kanda maski ja v&otilde;imalusel kasutada teist tualetti. Samuti desinfitseerida pindu tavap&auml;rasest tihedamini.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2851Tööinspektsioon: kontrollitud ehitusplatsidest vaid kahel täideti kõik ohutusnõudeid2020-11-13<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis t&ouml;&ouml;ohutust 70 ehitusplatsil, kus tuvastati 200 rikkumist. Vaid kahel&nbsp; ehitusplatsil t&auml;ideti k&otilde;iki t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;udeid. &Uuml;hel juhul ohtlik t&ouml;&ouml; peatati.</b>&nbsp;</p> <p>S&uuml;gisene ehitusplatside kontroll oli j&auml;tkuks kevadel toimunud sarnasele kontrollile. Ehitussektoris toimunud peamiseks t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste p&otilde;hjustajaks on k&otilde;rgustest kukkumine. Pea k&otilde;iki neid &otilde;nnetusi oleks olnud v&otilde;imalik olnud &auml;ra hoida, kui t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja oleks suurema t&otilde;sidusega suhtunud t&ouml;&ouml;ohutuse tagamisse.&nbsp;</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti ehitusplatse Harju, Ida-Viru, L&auml;&auml;ne, L&auml;&auml;ne-Viru, P&auml;rnu, P&otilde;lva, Rapla, Saare, Tartu, Valga, Viljandi ja V&otilde;ru maakonnas. Kontrolliti t&ouml;&ouml;kohtade ergonoomiat, t&ouml;&ouml;vahendite, redelite ja tellingute korrasolu, isikukaitsevahendeid, t&ouml;&ouml;d katustel ning dokumentatsiooni.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul on kevadise kontrolliga v&otilde;rreldes ehitajad muutud hoopis hooletumaks. &bdquo;Ehitusplatsidel on j&auml;tkuvalt tellingud korrast &auml;ra, puuduvad kaitsepiirded, m&auml;rgistamata on ohualad. J&auml;tkuvalt tehakse katustel t&ouml;id turvavarustuseta, ignoreerides maa k&uuml;lget&otilde;mbej&otilde;udu, mis hoolimata ehitusmeeste pingutustest kehtib j&auml;tkuvalt ka Eesti ehitusplatsidel,&ldquo; nentis ta. &bdquo;Aastatepikkuse selgitust&ouml;&ouml; tulemusena on oluliselt paranenud kiivri kasutamine. K&uuml;ll tekitab probleeme see, et t&ouml;&ouml;listele on ostetud k&otilde;ige soodsamad kaitsekiivrid, mida l&otilde;ua alt kinni panna ei saa. Nendega aga ehituses t&ouml;&ouml;tamine on pea v&otilde;imatu, sest piisab vaid korra kummardamisest ning kiiver ongi l&auml;inud,&ldquo; lisas Maripuu s&otilde;nades, et T&ouml;&ouml;inspektsioon j&auml;tkab ehitusplatsidel k&otilde;rgustes t&ouml;&ouml;tamise korrap&auml;rast kontrolli.&nbsp;</p> <p>Kui j&auml;tkuvalt on probleeme tellingutel t&ouml;&ouml;tamise ohutusega, siis redelite korrasoleku ja kasutamisega seotud rikkumiste arv on v&auml;henenud. Probleeme esineb isikukaitsevahendite kasutamisega. Viiel ehitusplatsil polnud isikukaitsevahendeid t&ouml;&ouml;tajatele isegi v&auml;ljastatud. Kontrollitud objektidest 19-l teostati katuset&ouml;id, kus avastati 11 rikkumist. &Uuml;ks ohtlik lammutust&ouml;&ouml; ka peatati.&nbsp;</p> <p>Valdavalt olid ehitusobjektide t&ouml;&ouml;ohutusplaanid koostatud ja ajakohastatud ning seda oli t&ouml;&ouml;tajatele ka tutvustatud.&nbsp;</p> <p>Ilma &uuml;hegi rikkumiseta avastasime kaks ehitusobjekti, neist &uuml;ks Harjumaal&nbsp; (Fidele ) ja teine P&otilde;lvamaal (Balti Vara Ehitus O&Uuml;).&nbsp;</p> <p>Selle aasta &uuml;heksa kuuga on ehitussektoris juhtunud 227 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest &uuml;ks l&otilde;ppes t&ouml;&ouml;taja surmaga.&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/TI brozhyyrid/Tooohutus_ehitusplatsil.pdf" title="Tooohutus_ehitusplatsil.pdf (2.4 MiB)">Vaata ka T&ouml;&ouml;inspektsiooni bro&scaron;&uuml;&uuml;ri "T&ouml;&ouml;ohutus ehitusplasil"</a></p> <p><i>Kristel Abel<br /></i><i>T&ouml;&ouml;inspektsioon</i></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2850Ohutus põllumajandusettevõttes: põllumajandustöötajate luu- ja lihaskonna vaevuste riski vähendamine2020-11-12<p>P&otilde;llumajandussektoris on luu- ja lihaskonna vaevuste m&auml;&auml;r &uuml;ks suurimaid, kuna see h&otilde;lmab tavaliselt suuri koormusi, korduvaid liigutusi ja staatilisi asendeid. Uus aruteludokument anal&uuml;&uuml;sib Itaalia Marche maakonna n&auml;idet, et uurida, kuidas mehhaniseerimine aitab v&auml;hendada luu- ja lihaskonna vaevuste riskitegureid.</p> <p>Aruteludokument ja aasta l&otilde;pus avaldatav teine dokument, milles keskendutakse &uuml;laj&auml;semete luu- ja lihaskonna vaevuste riskihindamisele p&otilde;llumajanduses, koostati EU-OSHA ja Itaalia riikliku t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustuse instituudi&nbsp;<a href="https://www.inail.it/cs/internet/home.html" target="_blank">INAIL<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;uuringukokkuleppe alusel.</p> <p>Laadi alla&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/publications/msds-agriculture-sector-identifying-risks-adopting-preventive-measures/view" target="_self">aruteludokument luu- ja lihaskonna vaevuste kohta p&otilde;llumajanduses: riskide tuvastamisest ennetusmeetmete v&otilde;tmiseni</a>&nbsp;<a name="_msoanchor_1" href="https://osha.europa.eu/et/publications/msds-agriculture-sector-identifying-risks-adopting-preventive-measures/view" id="_msoanchor_1"></a></p> <p>Lisateave&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/themes//musculoskeletal-disorders/research-work-related-msds" target="_self">EU-OSHA teadusuuringute kohta luu- ja lihaskonna vaevuste valdkonnas</a>&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/staying-safe-down-farm-reducing-risk-musculoskeletal-disorders-among-agricultural-workers" target="_blank">EU-OSHA</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2849Millest sõltub pagulaste tööhõive?2020-11-11<p><b>&Uuml;hele ametikohale kandideerib mituk&uuml;mmend, sageli mitusada huvilist. Millised v&otilde;imalused t&ouml;&ouml;turul terendavad pagulastele? Inimestele, kes riigikeelt piisavalt ei oska ja on varjupaiga taotlejana pidanud juba pool aastat ootama, et tekiks &uuml;ldse luba t&ouml;&ouml;d otsida?</b></p> <p>Arvestades paljude eesti inimeste v&otilde;&otilde;rapelgu ja -hirmu, kui nad kohtavad traatjalt kr&auml;ssus tintmustade juuste ja luikvalgest nahast jumekamat inimest, siis v&otilde;ib CV-pildilt vastu vaatav v&auml;limus ja harjumusp&auml;ratu nimi kujuneda lisatakistusteks, mil tema avaldus sobimatuna kohe k&otilde;rvale t&otilde;stetakse. On see pelk ettekujutus?</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;lesaamine s&otilde;ltub inimesest, teinekord ka keeleoskusest. Kes oskavad eesti ja vene keelt, neil on lihtsam,&ldquo; &uuml;tleb <b>V&auml;geva &uuml;ksuse juhendaja Vaido K&uuml;tt</b>, selgitades, et nende keskuses toimuvad kolm korda n&auml;dalas eesti keele tunnid, kus m&otilde;ne kuuga omandatakse selline riigikeele tase, et saab juba lihtsamaid t&ouml;id tegema minna. &bdquo;Olgu nad p&auml;rit Aafrika mandrilt, Ukrainast, Venemaalt v&otilde;i mujalt. Seejuures ei saa &ouml;elda, et vene keele oskusega inimestel on lihtsam t&ouml;&ouml;d saada kui koloniaalriikidest p&auml;rit pagulastel, kes r&auml;&auml;givad inglise v&otilde;i prantsuse keelt, sest t&auml;nap&auml;eva noored t&ouml;&ouml;andjad valdavad inglise keelt vene keelest paremini. K&uuml;ll saavad venekeelsed inimesed hakkama Tallinna t&ouml;&ouml;turul.&ldquo;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja on tolerantne ja &bdquo;kahe jalaga maa peal&ldquo;, nagu r&otilde;hutab Vaido K&uuml;tt, siis tema t&auml;helepanekuil nahav&auml;rv v&otilde;i rahvus ei loe. &bdquo;Peaasi, et inimesel on oskused, mida t&ouml;&ouml;andja vajab, ja ta oma t&ouml;&ouml; &auml;ra teeb. Ja p&otilde;hiliselt aitab neil sobiliku t&ouml;&ouml; leida t&ouml;&ouml;tukassa.&ldquo; Palju on pagulastest t&ouml;&ouml;otsijaid, neid numbreid ei pea K&uuml;tt vajalikuks avalikustada, kuigi igakuist statistikat ta edastab.</p> <p>L&auml;&auml;ne-Virumaal Vao k&uuml;las asuva <b>Vao Keskuse juht Jana Selesneva</b> nimetab, et nende sisser&auml;ndajad p&auml;rinevad peamiselt Venemaalt. &bdquo;Aitame neil koostada CV-d, t&ouml;&ouml;tukassas end arvele v&otilde;tta ja uurida sealseid pakkumisi. Inimesed on ise v&otilde;rdlemisi aktiivsed, sest keegi niisama toetuste peal istuda ei taha. &Uuml;ritatakse ikkagi t&ouml;&ouml;le saada.&ldquo; Keelebarj&auml;&auml;ri t&otilde;ttu terendavad eelk&otilde;ige lihtsamad t&ouml;&ouml;d. Jana nendib, et on t&ouml;&ouml;andjaid, kes suhtuvad varjupaigataotlejaisse v&auml;ikese eelarvamuse v&otilde;i isegi hirmuga, aga valdav on hoiak: kui on t&ouml;&ouml;tajat vaja, siis ta t&ouml;&ouml;le v&otilde;etakse. &bdquo;Ma ei tea kedagi, kes p&auml;rast katseaja l&otilde;ppu oleks &auml;ra saadetud p&otilde;hjusel, et ta ei tule t&ouml;&ouml;ga toime. Ja venekeelsetel on v&auml;ga lihtne t&ouml;&ouml;turul toime tulla. Kes aga eesti keelt &otilde;ppida tahavad, siis meie keskuses on huvilised t&auml;nu v&auml;ga heale &otilde;petajale suhtluskeele kolme-nelja kuuga selgeks saanud. Meilt minnakse t&ouml;&ouml;le peamiselt L&auml;&auml;ne-Virumaa farmidesse, puiduettev&otilde;tetesse, kauplusesse jms. Ja t&otilde;esti proovitakse ja p&uuml;&uuml;takse t&ouml;&ouml;l ka eesti keeles suhelda. Mujalt tulnu n&auml;itab sellega, et ta on huvitatud meie riigist, siin toimetulemisest ja riigikeelest. See juba t&auml;hendab austust,&ldquo; r&otilde;hutab Jana, tuues n&auml;ite, kuis sisser&auml;ndajast keele&otilde;ppijat, kes kassiirina t&ouml;&ouml;tab, ka eestlastest kliendid omakorda innustavad.</p> <h2>Kui keeruline on pagulastel t&ouml;&ouml;d leida?</h2> <p><b>Vastab Eesti Pagulasklubi tugiteenuste juht Anu Viltrop:</b></p> <p>&bdquo;See s&otilde;ltub paljudest erinevatest asjaoludest: m&otilde;nel juhul on takistuseks keeleoskus ehk inimene ei oska neid keeli, mida Eestis tavap&auml;raselt r&auml;&auml;gitakse. V&otilde;i on tal m&otilde;ni spetsiifiline ametioskus, mis n&otilde;uab k&otilde;igepealt tunnustamist ja juurde&otilde;ppimist, nagu n&auml;iteks &auml;mmaemanda v&otilde;i elektriku oma, et saaks sellel alal t&ouml;&ouml;tada.</p> <p>Meil ei osata alati kombineerida keele&otilde;pet ja t&ouml;&ouml;elu. Graafikute alusel t&ouml;&ouml;tades pole v&otilde;imalused paindlikud, mist&otilde;ttu v&otilde;ib inimese keeletundides osalemine muutuda h&uuml;plikuks v&otilde;i ta peab valima, kas &otilde;ppida riigikeelt v&otilde;i loobuda t&ouml;&ouml;st. V&otilde;&otilde;rasse riiki tulles, kui ise pole k&otilde;ige parema hariduse ja keeleoskusega, peab alustama ka madalamalt tasemelt kui oma koduriigis, mist&otilde;ttu on m&otilde;nel olnud raske oludega kohaneda ja minna alguses lihtt&ouml;&ouml;le, samuti n&auml;ha edasisi aja jooksul avanevaid v&otilde;imalusi. Ka esimesed palganumbrid ei pruugi olla v&auml;ga motiveerivad.</p> <p>On neidki n&auml;iteid, kus saadakse kohe t&ouml;&ouml;le. Esialgu tehakse lihtsamat t&ouml;&ouml;d, kuid n&auml;hakse edasisi v&otilde;imalusi, et viie aasta p&auml;rast kogenenuma ja harjunumana liikuda &uuml;lespoole. Inimene on sellel teel v&auml;ga hea enesejuhtija, oskuslik enesemotiveerija v&otilde;i k&auml;igushoidja. Me pole statistikat t&ouml;&ouml;h&otilde;ive kohta k&uuml;ll kogunud, aga julgen arvata, et pooled Eestis elavad pagulased k&auml;ivad t&ouml;&ouml;l. M&otilde;ni teeb ka oma ettev&otilde;tte, p&otilde;hiliselt toitlustusalase. S&ouml;&ouml;k on tore &uuml;hendaja ja eestlased proovivad huviga igasuguseid eksootilisi toite.&ldquo;</p> <p><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/31vaovarjupaik.jpg" /></p> <p><b>M&otilde;jutab pagulase p&auml;ritoluriik tema t&ouml;&ouml;lesaamist?</b></p> <p>&bdquo;Eks ikka. Ukrainlane v&otilde;i venemaalane on rohkem &bdquo;oma&ldquo;, sest nende kogukonda on meil &uuml;ksjagu ees ja vene nimi ei tekita palju kummastust, pealegi vene keelt Eestis veel r&auml;&auml;gitakse ja info on k&auml;ttesaadav, mist&otilde;ttu on nende inimeste olukord natukene lihtsam.&ldquo;</p> <p><b>Milline on t&ouml;&ouml;andjate suhtumine? Mida olete kohanud v&otilde;i kogenud?</b></p> <p>&bdquo;Kui inimene n&auml;eb v&otilde;&otilde;rap&auml;rane v&auml;lja, siis arvatakse, et ta on kindlasti pagulane, aga tegelikult pole meil neid v&auml;ga palju, kuskil viiesaja ringis, kellest umbes pooled on lapsed.</p> <p>M&otilde;nikord t&ouml;&ouml;andjad kardavad: t&ouml;&ouml;otsijal on harjumatult v&otilde;&otilde;rap&auml;rane nimi, ta r&auml;&auml;gib v&otilde;&otilde;rast keelt, &auml;kki osutub v&auml;ga erinevaks v&otilde;i eriliseks. Kultuuritaust v&otilde;ib olla v&auml;ga teistsugune, mist&otilde;ttu on neil raske hakkama saada jne. Ent on ka v&auml;ga toetavaid t&ouml;&ouml;andjaid. Kui koroonaajal on tulnud valida, keda koondada, siis pagulane on olnud viimases j&auml;rjekorras, sest temal on uut t&ouml;&ouml;d raskem leida. M&otilde;ni t&ouml;&ouml;andja on toetanud ka sel moel, et kui pagulase peres on keerulised ajad, siis on antud talle t&ouml;&ouml;lt vabu p&auml;evi. K&otilde;ik s&otilde;ltub t&ouml;&ouml;andjast.</p> <p>M&otilde;nel juhul oleme kohanud, just toitlustusasutustes, et pagulast p&uuml;&uuml;takse &auml;ra kasutada. Ta ei ole piisavalt kursis meie seadusandlusega, palgataseme, t&ouml;&ouml;lepingu v&otilde;i puhkusev&otilde;imalustega. Selliseid olukordi pole k&uuml;ll v&auml;ga tihti juhtunud, aga me p&uuml;&uuml;ame neid v&auml;ltida. Samas on meil v&auml;ga positiivseid ja toetavaid t&ouml;&ouml;andjaid.&ldquo;</p> <p><b>Millises suunas kulgeb pagulaste t&ouml;&ouml;h&otilde;ive, arvestades, et nad ju ise ka soovivad saavutada paremat eluj&auml;rge?</b></p> <p>&bdquo;Pagulane on samasugune inimene nagu meist iga&uuml;ks. Saades v&auml;ga pikalt eitavaid t&ouml;&ouml;vastuseid, siis v&otilde;ib ka eestlane mingil hetkel heituda ega olegi valmis mingil enam t&ouml;&ouml;d otsima. Selliseid n&auml;iteid pagulastest on meil ka. Omalt poolt selgitame me neile, milline on meie t&ouml;&ouml;elu, pakume vajadusel koolitust, mida t&ouml;&ouml;tamine Eestis t&auml;hendab. Milline on t&ouml;&ouml;seadusandlus, normid, palgatase, t&ouml;&ouml;lepingu ja v&otilde;la&otilde;igusliku lepingu vahe jms. Oleme oma teenuse &uuml;les ehitanud nii, et inimene ise on oma elu ekspert ja ta peab saama hakkama. Peab ta vajalikuks uues olukorras n&otilde;u k&uuml;sida v&otilde;i mitte, see s&otilde;ltub inimesest, kes toimetab nii nagu ta parasjagu oskab. Loodetavasti h&auml;sti.</p> <p>Meie oleme k&auml;ima l&uuml;kkamas oma sotsiaalset ettev&otilde;tet Siin ja seal, mille eesm&auml;rgiks on pakkuda pagulastele nii p&uuml;sivat t&ouml;&ouml;d kui t&ouml;&ouml;ampse. Arendame kolme valdkonda: teeme erinevaid t&ouml;&ouml;tube, n&auml;iteks t&uuml;rgi ja araabia keele &otilde;pet, kultuuri- ja tantsu&otilde;htuid, oleme v&auml;lja t&ouml;&ouml;tamas omaenda e-poodi, kus inimesed saaksid m&uuml;&uuml;a oma k&uuml;psetisi ja k&auml;sit&ouml;&ouml;d. Samuti on meil kavatsus avada Tallinna kesklinnas oma kohvik. Tahame pakkuda pagulastele t&ouml;&ouml;d, kuid tutvustada neid ka ekspertidena, mida nad k&otilde;ike oskavad ja saavad pakkuda.&ldquo;</p> <p><b>V&otilde;rdluseks: migrantide t&ouml;&ouml;h&otilde;ive</b></p> <p><b>Eurostati</b> andmeil oli 2019. aastal Euroopa Liidu riikides p&otilde;liselanikena s&uuml;ndinud t&ouml;&ouml;ealise elanikkonna t&ouml;&ouml;h&otilde;ive 73,9%, seevastu v&auml;lismaal s&uuml;ndinud elanike oma 64,4% (9,5% v&auml;iksem). Kusjuures v&auml;ljaspool EL-i s&uuml;ndinud meeste t&ouml;&ouml;h&otilde;ive oli v&otilde;rreldes naistega 19, 7% k&otilde;rgem.</p> <p>V&auml;ljaspool Euroopa Liitu s&uuml;ndinud 20-64aastastest meestest Eestis t&ouml;&ouml;tas 79,7% ja naistest 72,5%. Soomes meestest 71,3% ja naistest 53,9%, Rootsis meestest 73,3% ja naistest 59,3%, L&auml;tis vastavalt 76,9% ja 68,6% ning Leedus 75,5% ja 71,8%.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/31tabeltoohoive.PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-31tabeltoohoive.PNG" /></a>&nbsp;</p> <p>Tekst: Tiina Lang</p> <p>Foto: Vao Keskus, V&auml;geva &uuml;ksus</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2848Registreeritud töötute arv oktoobris kasvas 2020-11-10<p>Oktoobri l&otilde;pus oli t&ouml;&ouml;tuna registreeritud 50 160 inimest, mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest t&ouml;&ouml;j&otilde;ust 7,7%. V&otilde;rreldes septembriga on registreeritud t&ouml;&ouml;tuid 2,9% rohkem (septembri l&otilde;pus oli t&ouml;&ouml;tuna arvel 48 749 inimest). Registreeritud t&ouml;&ouml;tute arvu kasv oli v&otilde;rreldav eelmise aasta oktoobriga.</p> <p>Registreeritud t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r oli oktoobri l&otilde;pus k&otilde;rgeim Ida-Virumaal (12,5%) ning madalaim J&otilde;gevamaal (4,8%).</p> <p>Uusi t&ouml;&ouml;tuid registreeriti oktoobris 8 153, mida on v&auml;hem kui septembris. Kuigi uusi t&ouml;&ouml;tuid lisandus oktoobris v&auml;hem, siis registreeritud t&ouml;&ouml;tute arv kasvas, sest ka arvelt maha l&auml;ks v&otilde;rreldes septembriga v&auml;hem inimesi. Oktoobris asus t&ouml;&ouml;le v&otilde;i alustas ettev&otilde;tlusega 4 160 inimest, mida on v&auml;hem kui eelnevatel kuudel.</p> <p>Oktoobris oli t&ouml;&ouml;tukassal vahendada 8 455 t&ouml;&ouml;kohta, mida on v&otilde;rreldes eelnevate kuudega m&otilde;nev&otilde;rra v&auml;hem. Uusi t&ouml;&ouml;pakkumisi lisandus oktoobris 4 277. Uute t&ouml;&ouml;pakkumiste arv on ka varasematel aastatel s&uuml;gisel v&auml;henenud.</p> <p>T&auml;psem statistika on leitav Eesti T&ouml;&ouml;tukassa <a href="https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/peamised-statistilised-naitajad">kodulehel</a>.</p> <p><i>Registreeritud t&ouml;&ouml;tuse statistika kajastab nende t&ouml;&ouml;tute arvu, kes on ennast t&ouml;&ouml;tukassas t&ouml;&ouml;tuks registreerinud.</i></p> <p><b>Lauri Kool<br /></b>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2846Kas vanemahüvitise järel peab alati vana töökoha tagasi saama?2020-11-09<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Olen hetkel alla kaheaastase lapsega kodus, aga vanemah&uuml;vitis l&otilde;peb kohe ja soovin oma t&ouml;&ouml;kohale naasta. Kirjutasin &uuml;lemusele oma soovist. Ta vastas, et ootab mind t&ouml;&ouml;le, kuid sama t&ouml;&ouml;d ta tagasi andma ei pea, sest mu laps on &uuml;le 1,5 aasta vana ja ta pakub mulle t&auml;iesti teist t&ouml;&ouml;d. K&uuml;singi n&uuml;&uuml;d teilt, et kas nii ongi seaduses kirjas ning t&ouml;&ouml;andja ei pea t&otilde;esti mulle minu lepinguj&auml;rgset t&ouml;&ouml;d tagasi andma? Kas pean lahkuma t&ouml;&ouml;lt omal soovil, kui ma t&ouml;&ouml;andja poolt pakutud t&ouml;&ouml;d ei taha vastu v&otilde;tta?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Helena Ilves, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist:</i></b> T&ouml;&ouml;andja pole Teile &otilde;iget infot andnud. T&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 12 &uuml;tleb, et t&ouml;&ouml;lepingut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Seega ei muutu t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingu tingimused kehtetuks siis, kui laps saab 1,5 aastaseks. T&ouml;&ouml;leping on kehtiv seni, kui t&ouml;&ouml;lepingu pooled seda ei muuda.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja soovib muuta t&ouml;&ouml;lepinguga kokku lepitud t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid v&otilde;i muuta t&ouml;&ouml; tegemise asukohta, t&ouml;&ouml;tasu vms, tuleb selleks saavutada t&ouml;&ouml;tajaga kokkulepe. Kui t&ouml;&ouml;taja pole n&otilde;us t&ouml;&ouml;lepingut muutma, j&auml;&auml;b kehtima varem kokkulepitu.&nbsp;</p> <p>Lapsehoolduspuhkuselt naasva t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;leping on s&auml;ilinud muutmatuna, see t&auml;hendab, et tal on &otilde;igus j&auml;tkata samal t&ouml;&ouml;l samade tingimustega (t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded, koormus, t&ouml;&ouml;tasu jne) mis enne puhkusele minekut. T&ouml;&ouml;andja ei saa keelduda t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;le tagasi v&otilde;tmast v&otilde;i n&otilde;uda temalt uute t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmist. Kui t&ouml;&ouml;andjal pole kuidagi v&otilde;imalik kokkulepitud tingimustel t&ouml;&ouml;d edasi anda (samu t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid samas mahus, sama t&ouml;&ouml;tasu eest vms), siis tekib koondamissituatsioon.&nbsp;</p> <p>Koondamisel tuleb arvesse v&otilde;tta koondamise erisust &ndash; vastavalt t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 89 lg 5 on koondamise korral eelis&otilde;igus t&ouml;&ouml;le j&auml;&auml;da t&ouml;&ouml;tajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Nimetatud eelis&otilde;igus kehtib v&otilde;rreldavatel ametikohtadel. Koondatavate ringi kindlakstegemisel v&otilde;etakse ennek&otilde;ike aluseks ettev&otilde;tte asjakohane &uuml;ksus, sarnaste t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete ring ja/v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajate kategooria.&nbsp;</p> <p>Enne t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemist koondamise t&otilde;ttu peab t&ouml;&ouml;andja pakkuma t&ouml;&ouml;tajale teist vaba t&ouml;&ouml;kohta, kui seda on. Kui t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;d pakkuda ei ole v&otilde;i kui t&ouml;&ouml;taja keeldub talle pakutavast teisest t&ouml;&ouml;st, ei pea t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lt lahkuma n-&ouml; omal soovil, vaid ta tuleb koondada. Kui aga t&ouml;&ouml;taja v&otilde;tab pakutava teise t&ouml;&ouml; vastu, tuleb t&ouml;&ouml;lepingus teha vastavad muudatused ehk koostada t&ouml;&ouml;lepingu lisa ja t&ouml;&ouml;suhe j&auml;tkub.&nbsp;</p> <p>Seega saate oma t&ouml;&ouml;andjale teatada (soovitatavalt kirjalikult), et Te pole pakutava teise t&ouml;&ouml;kohaga n&otilde;us ning soovite omal t&ouml;&ouml;kohal j&auml;tkata. Lapsehooldusuhkuselt t&ouml;&ouml;le naastes ei pea t&ouml;&ouml;taja leppima &uuml;ksk&otilde;ik millise t&ouml;&ouml;ga v&otilde;i omal soovil lahkuma. T&ouml;&ouml;andjal tuleb pakkuda t&ouml;&ouml;lepingus kokkulepitud t&ouml;&ouml;d ning kui see pole v&otilde;imalik, peab ta alustama koondamisprotseduuriga &ndash; esmalt pakkuma teist t&ouml;&ouml;d, millest t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus keelduda, seej&auml;rel esitama t&ouml;&ouml;tajale &uuml;les&uuml;tlemisavalduse ehk koondamisteate etteteatamist&auml;htaegu j&auml;rgides ning t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppedes maksma koondamish&uuml;vitist.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p></p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2845Koroonaviirus SARS-CoV-2 lisati töökeskkonna bioloogiliste ohutegurite nimekirja 2020-11-06<p>&bdquo;Bioloogilised ohutegurid v&otilde;ivad p&otilde;hjustada t&ouml;&ouml;tajatel erinevaid haigusi &ndash; allergiaid, m&uuml;rgistusi ja nakkuseid. Seega tuleb t&ouml;&ouml;keskkonnas viia t&ouml;&ouml;tajate kokkupuude bioloogiliste ohuteguritega miinimumini. Praegusel viiruste leviku k&otilde;rgajal tuleb igal t&ouml;&ouml;andjal hinnata riske oma t&ouml;&ouml;keskkonnas ja v&otilde;tta kasutusele m&otilde;istlikud meetmed nende leviku ennetamiseks. Olgu see siis h&uuml;gieenireeglitest kinnipidamine, piisava ohutu distantsi hoidmine, t&ouml;&ouml;tajatele vajalike kaitsevahendite tagamine ning kindlasti ka haigena koju j&auml;&auml;mise soodustamine,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b>.</p> <p>Muudatused on valdavas osas seotud bioloogiliste ohutegurite m&auml;&auml;ruse lisade 1-3 muutmisega, mille raames t&auml;iendatakse t&ouml;&ouml;keskkonnas esineda v&otilde;ivate bioloogiliste ohutegurite loendit uute ohuteguritega, ohur&uuml;hmade ja m&auml;rkustega ning uuendatakse ohutustasemete ja eriabin&otilde;ude rakendamise loetelusid. M&auml;&auml;ruse muudatustest tulenevalt tekib t&ouml;&ouml;andjatel kohustus uuendada vajaduse korral t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, mille raames hinnatakse t&ouml;&ouml;taja nakatumisohu laadi, suurust ja kestust, kui t&ouml;&ouml;tajad on v&otilde;i v&otilde;ivad olla ohustatud <a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/Koroonaviirus-kui-bioloogiline-ohutegur">uutest bioloogilistest ohuteguritest</a>, ning vajaduse korral v&otilde;tta kasutusele meetmed riskide maandamiseks, kohandada t&ouml;&ouml;kohta ja teha muid tegevusi vastavalt bioloogiliste ohutegurite m&auml;&auml;ruse s&auml;tetele.</p> <p>Bioloogiliste ohutegurite m&auml;&auml;rust ning m&auml;&auml;ruse lisasid muudetakse, et v&otilde;tta Eesti &otilde;igusesse &uuml;le Euroopa Komisjoni direktiivid (EL) 2019/1833 ja (EL) 2020/739, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja n&otilde;ukogu direktiivi 2000/54/E&Uuml;, mis k&auml;sitleb t&ouml;&ouml;tajate kaitset bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest t&ouml;&ouml;l. M&auml;&auml;ruse muudatused j&otilde;ustuvad 24. novembril 2020.</p> <p>Bioloogiliste ohutegurite t&auml;iendatud nimekirjaga on v&otilde;imalik tutvuda <a href="https://www.sm.ee/sites/default/files/bioloogiliste_ot_maaruse_lisad_1-3.pdf">siin</a>.</p> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2843Kas kahelda katseaja tulemustes?2020-11-05<p><b>Kuidas oma t&ouml;&ouml;tulemust ja sellele seatavaid ootusi katseajal objektiivselt hinnata? Eriti valdkonnas, kus hinnang v&otilde;ib olla paljuski subjektiivne ning l&auml;htub t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;v&otilde;tja erinevatest arusaamadest?</b></p> <p>Kas silmad on sinised v&otilde;i hallid? Rohelised v&otilde;i meresinised? Selle &uuml;le v&otilde;ib vaielda, niisamuti nagu teemal puhtus. M&otilde;nele t&auml;hendab tolmukord riiulil r&auml;pakust, teisele h&auml;irimatut elu osa. Korra ja puhtuse taju v&otilde;ib olla kontrastselt erinev nagu vastandv&auml;rvid, ent samas valitseb ka &uuml;ldine hinnanguline kriteerium, mida t&auml;hendab &uuml;ks v&otilde;i teine. See omakorda s&otilde;ltub paljudest erinevatest aspektidest, kuid eelk&otilde;ige tuleks iga&uuml;hel endal v&auml;lja selgitada, kuiv&otilde;rd tema hoiak &uuml;ldlevinud t&otilde;ekspidamistega sobitub. Sel juhul on lihtsam k&otilde;rvutada ootusi tegelikkusega ning v&auml;ltida kulukaid vaidlusi, mis lisaks t&ouml;&ouml;kaotusele v&otilde;ivad tekitada rahakotti liigse augu.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;tulemus ei vasta ootustele</b></p> <p>Puhastusteenindajana t&ouml;&ouml;tav Nele pidi koristama k&uuml;laliskortereid, mida tema t&ouml;&ouml;andja ja &auml;ripartnerid &uuml;&uuml;risid turistidele. T&ouml;&ouml;andja oli teinud temaga t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepingu, ent kolm kuud hiljem, 2016. aasta veebruari l&otilde;pus, otsustas t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;lepingu katseajal &uuml;les &ouml;elda. P&otilde;hjusel, et Nele oli oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid lohakalt t&auml;itnud ja lisaks vajadusel t&ouml;&ouml;le minemisest keeldunud. T&ouml;&ouml;andja leidis, et naise ebakvaliteetne t&ouml;&ouml; v&otilde;ib kaasa tuua klientide v&auml;henemise.</p> <p>Nele t&ouml;&ouml;andja otsusega ei soostunud. Ta otsis abi T&ouml;&ouml;inspektsiooni T&ouml;&ouml;vaidluskomisjonist, et tuvastada t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise t&uuml;hisus. &Uuml;htlasi palus ta t&ouml;&ouml;andjalt v&auml;lja m&otilde;ista kolme kuu keskmise t&ouml;&ouml;tasu ulatuses h&uuml;vitist summas 1392 eurot. Kuna t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon naise avaldust ei rahuldanud, p&ouml;&ouml;rdus ta sama n&otilde;udega Harju Maakohtusse.</p> <p>Tema arvates polnud t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise avaldus seadusega koosk&otilde;las. Talle j&auml;i arusaamatuks: milles katseaja eesm&auml;rgi t&auml;itmata j&auml;tmine seisnes? Miks ta t&ouml;&ouml;andja n&otilde;utavale tasemele ei vastanud? Enda meelest t&auml;itis ta nii t&ouml;&ouml;lepingut kui katseaja eesm&auml;rke. T&ouml;&ouml; kohta talle etteheiteid ei tehtud ja nurinat ei olnud.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;tajat ei saa usaldada?</b></p> <p>Seevastu t&ouml;&ouml;andja arvates oli t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemine &otilde;igusp&auml;rane, sest katseaja jooksul selgus: Nelel polnud puhastusteenindajale vajalikke oskusi ega teadmisi. Kontrollimisel selgus korduvalt, et t&ouml;&ouml; polnud kvaliteetne ehk Nele j&auml;ttis k&uuml;laliskorteris k&ouml;&ouml;gitarvikud jm asjad puhastamata, ei eemaldanud akendelt s&otilde;rmej&auml;lgi ja koristusvahendidki olid lohakile j&auml;etud. Samuti rikkus ta kohustust mitte osutada t&ouml;&ouml;andjale konkurentsi ― Nele oli teise ettev&otilde;tte juhatuse liige ja tegi selle firma nimel oma t&ouml;&ouml;andja kliendile hinnapakkumise. Ka ei tulnud ta 26. veebruaril t&ouml;&ouml;le, kuigi t&ouml;&ouml;andja seda n&otilde;udis. Seejuures oli naine jaanuaris juba kahel korral t&ouml;&ouml;lt puudunud. T&ouml;&ouml;andja leidis, et ta ei saa Nelet usaldada, pidades mittekorrektset t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmist v&auml;ga raskeks eksimuseks, mis v&otilde;ib tekitada kahju nii t&ouml;&ouml;andjale kui ka tema kliendile.</p> <p><b>Kutsetunnistused kinnitavad t&ouml;&ouml;oskusi</b></p> <p>Harju Maakohus rahuldas Nele kui t&ouml;&ouml;taja avalduse osaliselt ehk tuvastas t&ouml;&ouml;lepingu katseajal &uuml;les&uuml;tlemise t&uuml;hisuse ja m&otilde;istis t&ouml;&ouml;andjalt v&auml;lja h&uuml;vitise 696 eurot. T&ouml;&ouml;taja algatusel t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamist keeldus maakohus menetlusse v&otilde;tmast.</p> <p>Kohus leidis: t&ouml;&ouml;andja ei t&otilde;endanud, et ta oleks t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;kvaliteedi puudustest teavitanud, v&auml;lja arvatud kahel juhul, mil r&ouml;ster ja fonolukk j&auml;id puhastamata. Ka ei hoiatatud teda v&otilde;imalike t&ouml;&ouml;kohustuste rikkumise eest.</p> <p>Nele esitas oma t&ouml;&ouml;oskuste kinnituseks t&otilde;endid ― kutsetunnistuse ja tunnistused puhastusteenindajate kursustel osalemisest, samuti soovituskirja. Nende olemasolust v&otilde;is j&auml;reldada, et naisel olid puhastusteenindajana t&ouml;&ouml;tamiseks vajalikud teadmised, oskused ja v&otilde;imed olemas. Samas ei t&otilde;endanud t&ouml;&ouml;andja, et Nele t&ouml;&ouml;tajana ei sobinud kokkulepitud t&ouml;&ouml;d tegema. Ta oli t&ouml;&ouml;andjaga kompromissi korral n&otilde;us h&uuml;vitise suurust v&auml;hendama poolele kolme kuu keskmisest t&ouml;&ouml;tasust, mis oli 696 eurot.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja esitas apellatsioonkaebuse, paludes Harju Maakohtu otsuse t&uuml;histada osas, milles maakohus t&ouml;&ouml;taja avalduse rahuldas, ja saata asi vaidlustatud osas maakohtule uuesti l&auml;bivaatamiseks.</p> <p><b>Kas t&ouml;&ouml;taja oma ametisse sobib?</b></p> <p>Tallinna Ringkonnakohus t&uuml;histas maakohtu otsuse ja j&auml;ttis k&otilde;ik menetluskulud t&ouml;&ouml;andja kanda. Kohus leidis, et asjaoludega, mis ei n&auml;ita Nele t&ouml;&ouml;ga hakkamasaamist, ei saa katseaja ebarahuldavaid tulemusi p&otilde;hjendada. Samuti katseaja eesm&auml;rgi t&auml;itmata j&auml;tmise t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;lepingut &uuml;les &ouml;elda p&otilde;hjusel, et Nele rikkus t&ouml;&ouml;tajana lepingut. Kuna t&ouml;&ouml;lt puudumise ja v&auml;idetava konkurentsikeelu rikkumise t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;lepingut &uuml;les ei &ouml;eldud, siis pole p&otilde;hjust ka hinnata, kas seda rikuti v&otilde;i mitte.</p> <p>K&uuml;ll leidis Ringkonnakohus, et maakohtu t&otilde;endid ei t&otilde;endanud, kas Nele sobib t&ouml;&ouml;tama puhastusteenindajana, mist&otilde;ttu peeti maakohtu hinnangut ekslikuks. T&ouml;&ouml;andja &uuml;tles t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les p&otilde;hjuendusel, et t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded olid lohakalt t&auml;idetud ehk ei vastanud n&otilde;utud tasemele. V&auml;lja toodi konkreetsed puudused ja sellekohased t&otilde;endid, millega maakohus ei arvestanud. Nele ise kinnitas, et j&auml;ttis puhastamata r&ouml;steri ja fonoluku, kuid t&ouml;&ouml;andja tunnistajana esinenud t&ouml;&ouml;taja kirjeldas t&auml;psemalt naise t&ouml;&ouml;s esinenud puudusi.</p> <p>Nele palus kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse t&uuml;histada ja j&auml;tta maakohtu otsuse muutmata. T&ouml;&ouml;andja vaidles sellele vastu ja palus j&auml;tta rahuldamata.</p> <p><b>Mida leidis Riigikohtu Tsiviilkolleegium?</b></p> <p>Ringkonnakohtu otsus tuleb j&auml;tta muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.<b> </b>T&ouml;&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus t&auml;htajaline ja t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;leping neljakuulise katseaja jooksul &uuml;les &ouml;elda. Katseaja eesm&auml;rgiks on hinnata, kas t&ouml;&ouml;taja tervis, teadmised, oskused, v&otilde;imed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida t&ouml;&ouml; tegemisel n&otilde;utakse. T&ouml;&ouml;andja peab &uuml;les&uuml;tlemist p&otilde;hjendama kirjalikult.</p> <p>Ringkonnakohus tuvastas, et t&ouml;&ouml;lepingu katseajal &uuml;les&uuml;tlemise p&otilde;hjuseks oli t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete lohakas t&auml;itmine ja vajaduse korral t&ouml;&ouml;le asumisest keeldumine. Kolleegium n&otilde;ustus, et eeltoodut arvestades v&otilde;is t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les &ouml;elda. Ringkonnakohus tuvastas: t&ouml;&ouml;andja t&otilde;endas, et t&ouml;&ouml;taja ei sobi kokkulepitud t&ouml;&ouml;d tegema. Oli lohakas ega suutnud tagada t&ouml;&ouml;tulemuste vastamist t&ouml;&ouml;andja n&otilde;utud tasemele. Seet&otilde;ttu l&otilde;petati ka t&ouml;&ouml;leping katseajal, kuna tulemused olid ebarahuldavad.</p> <p>Katseaeg annab t&ouml;&ouml;andjale kaalutlus&otilde;iguse hinnata, kas katseajal oleva t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imekus ja suutlikkus vastavad t&ouml;&ouml;andja huvile, st ta sobib kokkulepitud tingimustel t&ouml;&ouml;d tegema. Juhul, kui t&ouml;&ouml;taja tervis, teadmised, oskused, v&otilde;imed ja isikuomadused vastavad t&ouml;&ouml; tegemiseks n&otilde;utavale tasemele, siis loetakse, et katseaja eesm&auml;rkidele on vastatud.</p> <p>Kolleegium n&otilde;ustus ringkonnakohtuga, et t&ouml;&ouml;andja nii p&otilde;hjendas kui t&otilde;endas piisavalt, et t&ouml;&ouml;taja tulemused ei vastanud ootustele, Seet&otilde;ttu polnud Nelel p&otilde;hjust n&otilde;uda t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise t&uuml;hisust ega h&uuml;vitist. K&otilde;ik menetluskulud j&auml;id Nele kanda.</p> <p>Tekst: Tiina Lang</p> <p>Foto: Pexels</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2842Eestis hindab mitmekesisust kõrgelt üle 130 tööandja2020-11-04<p>T&auml;na, 4. novembril allkirjastavad 12 Eesti organisatsiooni <a href="https://humanrights.ee/teemad/mitmekesisus-ja-kaasatus/charter/">mitmekesisuse kokkuleppe</a>. Suure v&auml;&auml;rtusp&otilde;hise sammu teevad <b>ABB, birkle IT, CyberCube, Eesti Noorsoot&ouml;&ouml;tajate Kogu, Ettev&otilde;tluse Arendamise Sihtasutus (EAS)</b>,<b> Hollandi suursaatkond, Keskkonnaagentuur, Korruptsioonivaba Eesti, Luidja Tsirkusetalu</b>,<b> LVLup! videom&auml;ngude muuseum</b>,<b> Odeon Bar </b>ja <b>Patendiamet</b>. T&auml;na &otilde;htuks on Eestis kokkuleppega liitunud 136 organisatsiooni.</p> <p>Mitmekesisuse kokkulepe on vabatahtlik lepe, mida allkirjastades kinnitab ettev&otilde;te, vaba&uuml;hendus v&otilde;i avaliku sektori organisatsioon, et austab inimeste mitmekesisust ja v&auml;&auml;rtustab v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tet nii oma t&ouml;&ouml;tajate, klientide kui ka koost&ouml;&ouml;partnerite seas.&nbsp;&nbsp;</p> <p>EAS on &uuml;ks neist organisatsioonidest, kes t&auml;na mitmekesisuse kokkueleppega liitub. Nende personalijuhi <b>H&auml;li Siimaste</b> s&otilde;nul hindab EAS k&otilde;rgelt t&ouml;&ouml;tajate mitmekesisust ja l&auml;htub igap&auml;evaselt v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tetest. &ldquo;See on meie jaoks niiv&otilde;rd loogiline, sest meie kollektiiv on igas m&otilde;ttes rahvusvaheline &ndash; EASi v&auml;lisesindused tegutsevad 16 riigis ja meil on v&auml;lisriikides &uuml;le 20 t&ouml;&ouml;taja. Ka Tallinnas t&ouml;&ouml;tab inimesi, kes on siia kolinud maailma eri paigust. See ei t&auml;henda ainult kakskeelset t&ouml;&ouml;keskkonda, see t&auml;hendab erineva taustaga inimeste, nende t&otilde;ekspidamiste ja v&auml;&auml;rtushinnangute austamist ning t&ouml;&ouml;andjana k&otilde;igi v&otilde;rdset kohtlemist,&rdquo; selgitas Siimaste.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Huvi mitmekesisuse kokkuleppega liitumise vastu on pidevalt kasvanud. &ldquo;Praeguste &uuml;hiskondlike ja poliitiliste arengute taustal on j&auml;rjest enam neid organisatsioone, kes soovivad oma avatust ja v&auml;&auml;rtusi teistele n&auml;idata. Mitmekesisuse kokkulepe on &uuml;ks selline v&otilde;imalus,&rdquo; &uuml;tles inim&otilde;iguste keskuse mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juht <b>Liina Rajaveer</b>. Kokkuleppega liitunud organisatsioonid moodustavad v&otilde;rgustiku, et &uuml;hiselt mitmekesisuse juhtimise kogemusi jagada ja teemat &uuml;hiskonnas edendada.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Mitmekesisuse kokkulepe sai Eestis alguse 2012. aastal. Sarnased mitmekesisuse v&otilde;rgustikud toimivad 24 Euroopa riigis, Eestis koordineerib kokkuleppega seotud tegevusi Eesti Inim&otilde;iguste Keskus.&nbsp;</p> <p><b>Lisainfo:</b> Liina Rajaveer<br />Inim&otilde;iguste keskuse mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juht<br /><a href="mailto:liina.rajaveer@humanrights.ee">liina.rajaveer@humanrights.ee</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2840Töölepingut ei saa ühepoolselt muuta2020-11-03<p><b>&Uuml;hepoolselt pole v&otilde;imalik t&auml;htajatut t&ouml;&ouml;lepingut t&auml;htajaliseks muuta. Kui t&ouml;&ouml;andja seda teeb, siis ei pea t&ouml;&ouml;taja olukorraga leppima, vaid oma &otilde;iguste eest seisma. Ka siis, kui ta kardab v&otilde;imalikku konflikti t&ouml;&ouml;andjaga.</b></p> <p>Suvepuhkuse l&otilde;ppedes taas t&ouml;&ouml;le minnes avastas klassi&otilde;petaja <b>Anet</b> &uuml;llatuslikult, et direktor oli tema t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepingu tagaselja, teda ennast eelnevalt teavitamata, omaalgatuslikult t&auml;htajaliseks muutnud. Seda enam, et paari kuu eest oli koolijuht kinnitanud, et tema t&ouml;&ouml;leping j&auml;tkub t&auml;htajatuna.</p> <p>Noor naine oli n&ouml;rdinud. Just p&otilde;hjusel, et tal on t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;leping, oli ta oma praeguse t&ouml;&ouml;andja juurde ametisse j&auml;&auml;nud ja loobunud teisest, hoopis meelep&auml;rasemas linnas avanenud v&otilde;imalusest, kus pakuti t&auml;htajalist lepingut. N&uuml;&uuml;d leiab ta, et teda on alt veetud. Ta teab v&auml;gagi h&auml;sti, et t&ouml;&ouml;lepingut saab muuta vaid kahepoolsel kokkuleppel. M&otilde;istes sedagi, et varasem juht, kes teda kahe aasta eest t&ouml;&ouml;le kutsus, ignoreeris &uuml;hte seadusen&otilde;uet ― Anetil pole pedagoogilist k&otilde;rgharidust, ehkki ta seda magistrandina omandab. Tal on bakalaureusekraad ja l&otilde;petatud kaheaastane &bdquo;Noored kooli&ldquo; programm.</p> <p>Koolidirektori otsust vaidlustada ta ei julge. &Auml;kki tekib sellest konflikt, mist&otilde;ttu j&auml;&auml;b ta t&ouml;&ouml;kohast hoopis ilma? Samas julges ta end igakuise laenuga siduda justnimelt t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepingu t&otilde;ttu. Uut t&ouml;&ouml;kohta uue &otilde;ppeaasta algues on keeruline leida, sest &otilde;petajaametisse kandideeritakse kevadel. Pealegi peaks teises elupaigas uue t&ouml;&ouml;koha leidma ka Aneti abikaasa.</p> <p>P&uuml;&uuml;des j&auml;tkuvalt olla oma t&ouml;&ouml;le p&uuml;hendunud, n&auml;rib naist teatav kibedus. Miks ei &ouml;elnud t&ouml;&ouml;andja talle kevadel, kui tema t&ouml;&ouml;alasest tulevikust ja v&otilde;imalustest vesteldi, et tegelikult kavatseb ta t&auml;htajatu lepingu t&uuml;histada? Ta on sisimas otsustanud, et samas koolis ta &otilde;petajana p&auml;rast t&auml;htajalise t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppemist ei j&auml;tka. Ei hakka ka t&ouml;&ouml;andjaga protsessima, vaid keskendub &otilde;petamisele ja &otilde;ppimisele.</p> <h2>Mida sellises olukorras teha?</h2> <p><b>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist Greete Kaar.</b></p> <p><b>Kui tavaline on olukord, et t&ouml;&ouml;andja muudab t&ouml;&ouml;lepingut ― selle sisu v&otilde;i kehtivust omavoliliselt, t&ouml;&ouml;taja n&otilde;usolekuta ja teda sellest eelnevalt teavitamata?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni poole p&ouml;&ouml;rdutakse &uuml;sna tihti t&ouml;&ouml;lepingu tingimuste muutmise k&uuml;simuses, sh k&uuml;sitakse, kas t&ouml;&ouml;andja saab t&ouml;&ouml;lepingu tingimusi muuta &uuml;hepoolselt. &Uuml;ldjuhul t&ouml;&ouml;tajad tunnevad oma &otilde;igusi, sh seda, et t&ouml;&ouml;lepingu muutmine saab toimuda &uuml;ksnes poolte omavahelisel kokkuleppel. Siiski esineb ka olukordi, kus t&ouml;&ouml;tajale ei anta valikuv&otilde;imalust, vaid t&ouml;&ouml;andja &uuml;ksnes teavitab teda muutustest.</p> <p><b>Mida sellisel juhul teha? Tihti lepitakse, sest kardetakse: &auml;kki j&auml;&auml;b t&ouml;&ouml;st hoopis ilma?</b></p> <p>Oluline on meeles pidada, et kui poolte vahel s&otilde;lmitakse t&auml;htajaline t&ouml;&ouml;leping, peab t&ouml;&ouml;andja <b>kirjalikult</b> teavitama t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;lepingu kestusest ja t&auml;htajalise t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimise p&otilde;hjusest. Kui t&ouml;&ouml;tajat kirjalikult teavitatud ei ole, eeldatakse, et sellist kokkulepet pole s&otilde;lmitud. Seega eeldab seadus, et t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja peavad t&auml;htajalises t&ouml;&ouml;lepingus kirjalikult kokku leppima.</p> <p>Kirjalik vorm n&otilde;uab m&otilde;lema poole allkirja. Kui t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja kokkuleppele ei saa, siis on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepingu alusel n&otilde;uda kokkulepitud tingimustel t&ouml;&ouml;d.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja annab t&ouml;&ouml;tajale teada, et varasem kokkulepe ei kehti ja t&ouml;&ouml;lepingu tingimused muutuvad, tuleks t&ouml;&ouml;tajal kohe sellele reageerida ning t&ouml;&ouml;andjale teatada, kui ta antud muudatusega ei n&otilde;ustu. M&otilde;istlik oleks seda teha kirjalikult &ndash; n&auml;iteks saata t&ouml;&ouml;andjale e-kiri, milles tuleb kindlasti selgitada, et t&ouml;&ouml;taja ei n&otilde;ustu t&ouml;&ouml;andja esitatud tingimusega. Kui t&ouml;&ouml;lepingu tingimuste muutmiseks kokkulepet ei ole, siis kehtivad varasemalt kokku lepitud t&ouml;&ouml;lepingu tingimused. Kirjalikud vestlused on &uuml;heks t&otilde;endiks, kui tekib hilisem v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;vaidlus.</p> <p>Juhul, kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjale ei vasta, siis v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tajal olla hiljem v&auml;ga raske enda eest seista. Juriidiliselt on v&otilde;imalik s&otilde;lmida ka vaikiv kokkulepe, mis v&otilde;ib v&auml;ljenduda n&auml;iteks selles, et t&ouml;&ouml;andja annab t&ouml;&ouml;tajale korralduse, milles nad ei ole varasemalt kokku leppinud (teine t&ouml;&ouml;&uuml;lesanne, mida pole kirjas t&ouml;&ouml;lepingus ega ametijuhendis ning mida t&ouml;&ouml;taja pole varem teinud) ja t&ouml;&ouml;taja hakkab seda &uuml;lesannet t&auml;itma. Selliselt annab t&ouml;&ouml;taja oma k&auml;itumisega m&otilde;ista, et ta on uue t&ouml;&ouml;&uuml;lesandega n&otilde;us.</p> <p>Oluline on t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja omavaheline suhtlus. Kui t&ouml;&ouml;taja ei ole millegagi n&otilde;us, peaks ta sellest kohe t&ouml;&ouml;andjale teada andma, soovitavalt kirjalikult. Muidu v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tajal olla hiljem keerulisem enda eest seista.</p> <p><b>Kas peaks v&otilde;imalikust keerulisest asjaajamisest t&ouml;&ouml;andjaga loobuma ja olukorraga leppima?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;tajal on antud juhul &otilde;igus n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt t&ouml;&ouml;d t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;lepingu alusel. Ehk kui saabub kuup&auml;ev, mis pidi olema t&ouml;&ouml;andja v&auml;itel t&ouml;&ouml;taja t&auml;htajalise t&ouml;&ouml;lepingu t&auml;htajaks, siis t&ouml;&ouml;taja sellest ei l&auml;htu ning n&otilde;uab t&ouml;&ouml;andjalt t&ouml;&ouml;d edasi.</p> <p>Kui pooled omavahel kokkuleppele ei saa, ei t&auml;henda see, et t&ouml;&ouml;tajal on kohustus olukorraga leppida. T&ouml;&ouml;tajal on samuti v&otilde;imalus oma &otilde;iguste eest seista. Kui t&ouml;&ouml;andja ei luba t&ouml;&ouml;tajat nt t&ouml;&ouml;le, on t&ouml;&ouml;tajal v&otilde;imalik oma &otilde;iguste kaitseks p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidlusorganisse (s.o kohus v&otilde;i t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon) ning tuvastada t&auml;htajatu t&ouml;&ouml;leping.</p> <p>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni p&ouml;&ouml;rdumine on riigil&otilde;ivuvaba, vaidlus lahendatakse seaduse j&auml;rgi reeglina 45 kalendrip&auml;eva jooksul ning avalduse rahuldamata j&auml;tmisega ei kaasne teise poole menetluskulude v&auml;lja m&otilde;istmist. Tegemist on v&otilde;rreldes kohtumenetlusega oluliselt lihtsama ja kiirema ning poolte jaoks ka v&auml;hem kuluka menetlusega.</p> <p><b>Juhul, kui eelnev juht on teadlikult eiranud m&otilde;nd seaduseklauslit, mida teatud ametitesse t&ouml;&ouml;le asudes eeldatakse, aga samas ei pruugi sobilikku kandidaati omakandist leida, siis kuiv&otilde;rd on &otilde;igust juba varem ja teise juhi poolt allkirjastatud t&ouml;&ouml;lepingut muuta v&otilde;i t&uuml;histada?</b></p> <p>Antud juhul on t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjaks kool, keda esindab direktor. Seega on t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;ks pool kool ja teine pool t&ouml;&ouml;taja. Direktori vahetumisel j&auml;&auml;b t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjaks endiselt seesama kool ehk t&ouml;&ouml;lepingu vaates ei muutu midagi, &uuml;ksnes t&ouml;&ouml;andjat esindav isik. Seega j&auml;tkub direktori vahetumisel juba varasemalt s&otilde;lmitud leping selles sisalduvate tingimustega. Kui &uuml;ks pool soovib t&ouml;&ouml;lepingu tingimusi muuta, on selleks vaja teise poole n&otilde;usolekut.</p> <p><b>Millega peaksid t&ouml;&ouml;v&otilde;tjad ise arvestama v&otilde;i millest teadlikud olema, kui nad t&ouml;&ouml;andjaga t&ouml;&ouml;lepingu teevad?</b></p> <p>Enne t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimist peaksid pooled pidama l&auml;bir&auml;&auml;kimisi ja arutama t&ouml;&ouml;tingimusi. Lepingueelsed l&auml;bir&auml;&auml;kimised on v&auml;ga olulised. M&otilde;istlik on fikseerida l&auml;bir&auml;&auml;kimised kirjalikult (n&auml;iteks esitada lepinguprojekt ja muudatusettepanekud e&ndash;kirja teel), et v&auml;ltida v&otilde;imalikke kokkulepete sisuvaidlusi. T&ouml;&ouml;lesoovijal on &otilde;igus tutvuda t&ouml;&ouml;lepingu projektiga ja teha sinna omapoolseid ettepanekuid.</p> <p>Kui &uuml;hele poolele mingi tingimus v&otilde;i ettepanek ei sobi, siis tuleks sellest teist poolt teavitada. Seda ka juhul, kui mingi tingimus tekitab k&uuml;simusi v&otilde;i kui k&otilde;ik pole &uuml;heselt arusaadav, tuleb k&uuml;sida t&auml;iendavaid selgitusi. Peab arvestama, et kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingu allkirjastab, siis on ta t&ouml;&ouml;lepingus sisalduvatele tingimustega n&otilde;ustunud.</p> <h2>&Uuml;lekohtutunne niisama ei kao.&nbsp;Kuidas &uuml;letada konfliktihirmu ja v&auml;ltida argust?</h2> <p><b>Selgitab ps&uuml;hholoog ja superviisor Ingrid Tiido.</b></p> <p>&bdquo;Mina soovitan esmalt minna supervisiooni. Teatud olukorras v&otilde;ivad emotsioonid olla nii suured, et iseennast on raske aidata. Superviirorid on t&ouml;&ouml;n&otilde;ustajad (vt <a href="http://supervisioon.ee/" target="_blank">supervisioon.ee</a>), kes aitavad inimesel ennast ise anal&uuml;&uuml;sida ja m&otilde;elda, mida ette v&otilde;tta, et ta ei j&auml;&auml;ks &uuml;ksi. Kui p&uuml;sib tunne, et talle on liiga v&otilde;i &uuml;lekohut tehtud, siis see niisama inimesest &auml;ra ei kao, kui ta ka j&auml;rgmisesse t&ouml;&ouml;kohta l&auml;heb. See tunne v&otilde;ib kuhjuda ja &uuml;hel hetkel kulmineeruda tundega, et maailm ongi tema vastu.</p> <p>Me oleme lojaalsed oma t&ouml;&ouml;andjale, aga k&uuml;simus on, kuidas olla lojaalne iseendale? Tuleb leida tagasi tasakaal. Kes mina olen? Mis on minu tugevused? Mida ma tegelikult tahan?</p> <p>Kriisi ajal hoiame me kinni t&ouml;&ouml;dest, mis meile n&auml;iteks ei meeldi, aga me ikkagi teeme neid edasi. Supervisioonist saaks inimene esmast professionaalset abi, et n&auml;ha ennast k&otilde;rvalt ja m&otilde;elda, mida ta tahab. Anal&uuml;&uuml;sida, miks need tunded teda m&otilde;jutavad ja kuidas neist lahti saada.&ldquo;</p> <p><b>Kuidas vabaneda argusest ja v&otilde;imaliku konflikti tekkehirmust?</b></p> <p>&bdquo;Kui hammas valutab, siis me l&auml;heme hambaarsti juurde. Kui me ei saa oma tunnetega toime, siis v&otilde;iks p&ouml;&ouml;rduda ps&uuml;hholoogi poole. Konflikt iseenesest pole midagi halba. Peab lihtsalt &otilde;ppima leidma erinevaid konfliktide lahendusviise, milleks on erinevaid strateegiaid: kas v&otilde;itlen, leian kompromissi, teen koost&ouml;&ouml;d, kohanen, v&auml;ldin. Neid k&otilde;iki &otilde;pitakse v&otilde;rdselt kasutama. Kui v&auml;ljas sajab, siis ma panen selga vihmakeebi. Kui paistab p&auml;ike, v&otilde;tan kampsuni &auml;ra, mitte ei ole sellega kogu aeg... L&auml;bi n&otilde;ustaja saab &otilde;ppida rohkem kasutama erinevaid tehnikaid.</p> <p>Konfliktihirmu taga on mingi hirm: kas ma ei ole piisav, pole midagi v&auml;&auml;rt, maailm ongi eba&otilde;iglane jne. Igas uues sarnases olukorras see uskumus kinnistub.</p> <p>Kui aga konflikte v&auml;ltida v&otilde;i nendega kohaneda ja oma eesm&auml;rkide p&auml;rast ei seista, siis koos ps&uuml;hholoogi v&otilde;i superviisoriga saab arutada, milline on inimese tuumuskumus. Mida ma kardan? Olla rohkem teadlik t&auml;iskasvanu k&auml;itumisest, sest t&auml;iskasvanu ei v&auml;ldi konflikte.</p> <p>Tasub vaadata oma elu suuremat pilti: kas ja kui tihti sellised olukorrad korduvad? Heita pilk iseendasse. Mida ma saan ise teisiti teha? Kui ka t&ouml;&ouml;andja k&auml;itub eba&otilde;iglaselt, siis miks see minus sellise tunde tekitab? Takistab see mul edaspidi mingeid otsuseid tegemast? Minuga juhtumised elamast &otilde;nnelikku elu? Me peame iseendasse vaatama.&ldquo;</p> <p><b><span>Tekst: Tiina Lang<br /></span></b><b>Foto: Pexels</b></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2839Tööaja ja töötasu arvestamine ootamatu juhtumi korral2020-11-02<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Reedel helistati mulle kella 15 ajal t&ouml;&ouml;le, et pean kohe oma lapse lasteaiast koju viima, sest &uuml;he &otilde;petaja koroonatest osutus positiivseks. Kuna &uuml;lemust sel ajal kontoris ei olnud, saatsin talle e-kirja ja lahkusin t&ouml;&ouml;lt. Minu t&ouml;&ouml;p&auml;ev oleks pidanud l&otilde;ppema kell 17, aga l&otilde;petasin t&ouml;&ouml; kaks tundi varem, et lapsele lasteaeda j&auml;rgi minna. Kas ma pean need kaks tundi j&auml;rgi tegema? Mis saab &uuml;lej&auml;&auml;nud ajast, kui mul ei ole v&otilde;imalik last lasteaeda viia?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist:</i></b><b> </b>&nbsp;Kuigi t&ouml;&ouml;suhtes on t&ouml;&ouml;taja kohustus t&auml;ita t&ouml;&ouml;ajal kokkulepitud t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, siis teatud juhtudel peab t&ouml;&ouml;andja andma t&ouml;&ouml;tajale m&otilde;istlikus ulatuses tasustatud vaba aega. T&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja maksma t&ouml;&ouml;tajale keskmist t&ouml;&ouml;tasu m&otilde;istliku aja eest, mil t&ouml;&ouml;taja ei saa t&ouml;&ouml;d teha tema isikust tuleneval, kuid mitte tahtlikult v&otilde;i raske hooletuse t&otilde;ttu tekkinud p&otilde;hjusel v&otilde;i kui t&ouml;&ouml;tajalt ei saa t&ouml;&ouml; tegemist oodata muul tema isikust mittetuleneval p&otilde;hjusel. Sel ajal t&ouml;&ouml;lt eemal viibitud aega t&ouml;&ouml;taja &uuml;ldjuhul j&auml;rgi tegema ei pea.&nbsp;</p> <p>Antud juhul on tegemist t&ouml;&ouml;taja isikust tuleneva olukorraga, mida t&ouml;&ouml;taja pole ise tahtlikult v&otilde;i raske hooletuse t&otilde;ttu tekitanud. Lisaks on tegemist etten&auml;gematu olukorraga ning nimetatud kahte tundi, mil t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lt eemal oli, v&otilde;ib pidada m&otilde;istlikus ulatuses ajaks. Seega, kuiv&otilde;rd t&ouml;&ouml;taja puudus t&ouml;&ouml;lt kaks tundi, mida sellises olukorras v&otilde;ib pidada m&otilde;istlikuks, siis on t&ouml;&ouml;andjal kohustus maksta selle kahe tunni eest keskmist t&ouml;&ouml;tasu. T&ouml;&ouml;taja kahte t&ouml;&ouml;tundi hiljem j&auml;rgi tegema ei pea.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Kui laps on olnud l&auml;hikontaktne ja t&ouml;&ouml;taja peab seet&otilde;ttu olema lapsega kodus, on t&ouml;&ouml;tajal vajadusel &otilde;igus hoolduslehele. <a href="https://www.haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/toovoimetushuvitised">T&auml;psem info Haigekassa kodulehelt</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2838Laieneb Euroopa Liidu tugi mitteõppivatele või -töötavatele noortele 2020-11-02<p><b>Reedel vastu v&otilde;etud Euroopa Komisjoni soovitus noortegarantii tugevdamise kohta v&otilde;imaldab edaspidi pakkuda Euroopa Sotsiaalfondi abil t&ouml;&ouml;turuteenuseid alla 30-aastastele mitte&otilde;ppivatele ja mittet&ouml;&ouml;tavatele noortele. Noored peavad saama kvaliteetse t&ouml;&ouml;-, praktika-, t&auml;iendkoolituse v&otilde;i &otilde;pipoisi&otilde;ppe pakkumise nelja kuu jooksul p&auml;rast t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;mist v&otilde;i haridustee katkemist. Samuti on v&otilde;imalik pakkuda noortele j&auml;tkutuge t&ouml;&ouml;turul p&uuml;simiseks.</b></p> <p>&bdquo;Praeguses keerulises t&ouml;&ouml;turu olukorras on oluline toetada noori, kes on sageli leidnud rakendust neis sektorites, mis on koroonaviiruse leviku piiramiseks seatud meetmete t&otilde;ttu enam kannatada saanud. Noortegarantii tugevdamine annab kindlasti selleks lisav&otilde;imalusi. Eriti oluline on, et saame senisest enam pakkuda j&auml;tkutuge tagasi kooli v&otilde;i t&ouml;&ouml;le j&otilde;udnud noorele. J&auml;tkutugi aitab noorel paremini raskusi &uuml;letada n&auml;iteks juhtumikorraldaja abiga, ning oma valitud teed kindlamini j&auml;tkata,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b>.</p> <p>Eestis viiakse noortegarantii tegevusi ellu sotsiaalministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumi koost&ouml;&ouml;s. N&auml;iteks on ellu kutsutud programmid Noorte Tugila ja Hoog Sisse, mille abil on j&otilde;utud enam kui 10&nbsp;000 &otilde;ppest ja t&ouml;&ouml;turult eemale j&auml;&auml;nud nooreni ning toetatud noori nende potentsiaali avamisel noorsoot&ouml;&ouml; abil. K&auml;ivitatud on t&ouml;&ouml;tukassa meede &bdquo;Minu esimene t&ouml;&ouml;koht&ldquo;, t&ouml;&ouml;turgu tutvustavad t&ouml;&ouml;toad ning t&ouml;&ouml;turule sisenemiseks ettevalmistavad koolitused erialase ettevalmistuseta noortele. &Uuml;heks noortegarantii tegevuskava osaks on olnud ka kohalike omavalitsuste ja riigi koost&ouml;&ouml;s toimiv tugis&uuml;steem. Omavalitsuste p&ouml;&ouml;rdumistega noorte poole on t&ouml;&ouml;turule v&otilde;i &otilde;ppesse aidatud kolme aasta jooksul &uuml;le 1000 noore.</p> <p>Noortegarantii on osa tegevustest, millega Euroopa Komisjon soovib toetada noorte haridust, koolitust ja t&ouml;&ouml;h&otilde;ivet. Noortegarantii soovituse rakendamiseks t&ouml;&ouml;tavad liikmesriigid v&auml;lja tegevuskava, mis arvestab noorte vajaduste ja riigi v&otilde;imalustega. Noorte olukorra parandamiseks on&nbsp; v&otilde;imalik kasutada Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid. Eesti on kasutanud noortegarantii v&otilde;imalusi alates 2014. aastast.</p> <p>2019. aastal oli Eestis 15-24-aastaste t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r 11,1%, mis on alla EL keskmise (15,1%). 25-29-aastaste t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r oli 4,7%, mis on ligi poole v&auml;iksem EL keskmisest (9,1%). Kuigi muu Euroopaga v&otilde;rreldes on Eesti n&auml;itajad head, v&otilde;ib kestev majanduskriis taas suurendada m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt noorte t&ouml;&ouml;tust.</p> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p> <p></p> <p>Vaata ka: <a href="https://tooelu.ee/ngts">tooelu.ee/ngts</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2837Nutiajastu töökoormus: üksinda kolme eest!2020-10-30<p><b>Milline on m&otilde;istlik t&ouml;&ouml;koormus ametialadel, kus t&ouml;&ouml;tulemus pole otseselt silmaga n&auml;htav, t&ouml;&ouml; sisu ja &uuml;lesannete mahtu on keeruline aimata? V&otilde;ib juhtuda, et &uuml;he inimese t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete hulk h&otilde;lmab mitme t&ouml;&ouml;taja oma, sest t&ouml;&ouml;andja eeldab: IT-ajastul saab sellega kiirelt ja h&otilde;lpsalt hakkama! Kui kaua ja mille arvelt?</b></p> <p>&Uuml;hte valdkonda, sellega kaasnevaid &uuml;lesandeid ja t&ouml;&ouml;mahtu sisuliselt tundmata v&otilde;ib olla keeruline hinnata ka t&ouml;&ouml;ks kuluvat aega. &bdquo;Mis see siis &auml;ra ei ole,&ldquo; m&otilde;tleb ettev&otilde;tte v&otilde;i asutuse juht, kel puudub oskus arvestada, mida t&ouml;&ouml; m&otilde;nel alal t&auml;hendab. Eriti juhul, kui tulemust vahetult nii nagu t&uuml;ki- v&otilde;i f&uuml;&uuml;silise t&ouml;&ouml; puhul ei kaasne. Sestap ei pruugi aimata ka t&ouml;&ouml;ga seonduvaid n&uuml;ansse ja v&otilde;ib tunduda, et k&otilde;ik ongi k&auml;kitegu, ehkkki t&ouml;&ouml;tja v&auml;idab vastupidist. &bdquo;Laisk ja saamatu,&ldquo; leiab &uuml;lemus, kes r&uuml;gab ka ise ja eeldab sedasama t&ouml;&ouml;tajateltki.</p> <p>Ent kas peab p&auml;evat&ouml;&ouml;d j&auml;tkama argi&otilde;htutel ja n&auml;dalavahetustel, nii et oma aega peaaegu ei olegi? Varem v&otilde;i hiljem j&otilde;uab k&auml;tte hetk, kus polegi jaksu midagi teha. &Ouml;&ouml;d on unetud, tulvil t&ouml;iseid m&otilde;tteid ja kurnavat stressi, kuidas k&otilde;igega j&otilde;uda ja toime tulla. Keskmisest veidi k&otilde;rgem palk pole tihtilugu t&ouml;&ouml;lepingut alla kirjutades motivaatoriks, vaid pigem t&ouml;&ouml;ga seotud eneseteostus ja soov end ametialaselt proovile panna, ent seegi h&auml;&auml;bub &uuml;sna ruttu.</p> <p>Kes oskaks hinnata erinevate valdkondade t&ouml;&ouml;tajate tegelikku t&ouml;&ouml;koormust ja selgitaks seda t&ouml;&ouml;andjale, ennetades liigsest t&ouml;&ouml;pingest tingitud stressi ja l&auml;bip&otilde;lemist? Ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid on m&otilde;nele t&ouml;&ouml;andjale t&auml;iesti v&otilde;&otilde;rad m&auml;rks&otilde;nad, mille sisu ei m&otilde;isteta v&otilde;i t&otilde;siselt ei v&otilde;eta. Mis ajendaks t&ouml;&ouml;andjat n&auml;gema ja ennetama &uuml;lekoormusest tingitud terviseprobleeme? Seda enam, et paljud t&ouml;&ouml;andjad kuuluvad samasse riskigruppi.</p> <p><b>Sotsiaalministeeriumi </b>eelmisel aastal tehtud<b> &bdquo;T&ouml;&ouml;keskkonna vaimse tervise anal&uuml;&uuml;sist&ldquo;</b> selgub, et Eestis on vaimse tervise h&auml;ired pingereas juba teiseks t&ouml;&ouml;v&otilde;ime v&auml;henemise p&otilde;hjuseks. Seejuures moodustavad vaimse tervise otsesed ja kaudsed kulud Eestis 2,8% SKPst ehk 572 miljonit eurot (Euroopa Liidu keskmine on veelgi suurem ― 4%).</p> <p>Vaimse tervise probleemide ilmnemisel, mida m&otilde;jutavad mitmed tegurid, sh t&ouml;&ouml;keskkond, langeb nii t&ouml;&ouml;taja motiveeritus, produktiivsus, kui suureneb t&ouml;&ouml;lt puudumine ja haigena t&ouml;&ouml;tamine. Juhul, kui t&ouml;&ouml; on liiga intensiivne ja pingeline, suhted kolleegide vahel t&auml;barad, siis suureneb ka t&ouml;&ouml;j&otilde;u voolavus jms probleemid.</p> <h2>Miks kipub liigne t&ouml;&ouml;koormus kujunema t&ouml;&ouml;elu osaks?</h2> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/23 I. Nakurt-Murumaa_Tondihobu.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-23 I. Nakurt-Murumaa_Tondihobu.jpg" /></a><b>Kommenteerib O&Uuml; Tondihobu jurist-t&ouml;&ouml;ohutuse konsultant, EVEA asepresident Ille Nakurt-Murumaa:</b></p> <p><b>&bdquo;</b>Ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite tase on &uuml;ldiselt k&otilde;rge, seda on v&otilde;imendanud koroonast tingitud majandussurutis, t&ouml;&ouml;kaotushirm, viirusepaanika ning t&ouml;&ouml; ja eraelu p&otilde;imumine. Eeldatakse, s&otilde;ltuvalt ettev&otilde;ttest ja t&ouml;&ouml;taja positsioonist, et t&auml;nu infotehnoloogilistele lahendustele on t&ouml;&ouml;tegemine lihtne. &Uuml;hele inimesele saabki t&auml;na panna koormuse, mida varem tegid kolm t&ouml;&ouml;tajat. Paljudes ametites on seet&otilde;ttu l&auml;inud t&ouml;&ouml;koormus v&auml;ga suureks. Eeldatakse, et &uuml;ks inimene j&otilde;uab teha l&otilde;putult. Arvuti ja tarkvaralahendused teevad justkui k&otilde;ik meie eest &auml;ra. Majanduslikult keerulistel aegadel ei julge t&ouml;&ouml;tajad &uuml;le j&otilde;u k&auml;ivatest &uuml;lesannetest ka keelduda. On hirm &ndash; kui mina ei j&otilde;ua, siis keegi teine j&otilde;uab.</p> <p>T&auml;nu veebip&otilde;histele lahendustele ollakse k&auml;ttesaadavad 24/7. Telefon on alati taskus, lisaks t&ouml;&ouml;meilide lugemisele saab sisse logida andmebaasidesse v&otilde;i s&uuml;steemidesse. T&ouml;&ouml;- ja eraelu on t&auml;ielikult p&otilde;imunud. Enam ei l&otilde;pe t&ouml;&ouml; kell viis &otilde;htul. Kodus j&auml;lgitakse t&ouml;&ouml;meile, vastatakse kirjadele, suheldakse t&ouml;&ouml;andjaga nii hilis&otilde;htul kui varahommikul. Loetakse ka &ouml;&ouml;sel t&ouml;&ouml;meile, kui telefon piiksub... See k&otilde;ik t&auml;hendab v&auml;ga suurt vaimset survet. Oleme kogu aeg k&auml;ttesaadavad. Inimesed ei suuda enam juhet seinast v&auml;lja t&otilde;mmata ja t&ouml;&ouml;andja ei lase t&ouml;&ouml;tajaid lahti. H&auml;sti lihtne on t&ouml;&ouml;tajale saata teadet: &bdquo;Kuule, on v&auml;ga kiire, palun vasta k&auml;hku &uuml;hele kirjale jms...&ldquo; Teedki selle v&auml;ikese asja &auml;ra, mis siis ikka!</p> <p>V&auml;ga oluliselt suurendas t&ouml;&ouml; ja eraelu p&otilde;imumist kodukontoris t&ouml;&ouml;tamine. Tekkis tunne, et oled kogu aeg t&ouml;&ouml;l, t&ouml;&ouml;p&auml;ev ei l&otilde;pe kunagi. Teed vahepeal perele s&uuml;&uuml;a, heal juhul &otilde;htustad ka ise ja istud taas arvuti taha, sest vaja on veel paar asja &auml;ra teha. Infotehnoloogiline areng on tinginud t&ouml;&ouml; ja isikliku aja sulandumise, mis on t&ouml;&ouml;koormuse k&otilde;rval teine vaimne ohutegur.</p> <p>Inimesed ei oska ka piiri pidada. Keegi ei taha t&ouml;&ouml;andjale &ouml;elda, et ma p&auml;rast viite &otilde;htul v&otilde;i hommikul enne kaheksat &uuml;htegi t&ouml;&ouml;meili ei loe. Puhkusel olleski saadad ikka paar t&ouml;&ouml;kirja v&otilde;i kirjutad m&otilde;nda aruannet...</p> <p>Virtuaalmaailmas tehtut n&auml;ha ei ole. T&otilde;stes &auml;ra &uuml;he aluset&auml;ie telliseid, v&otilde;ib seda silmaga hinnata, aga virtuaalmaailma t&ouml;&ouml;d pole v&otilde;imalik hoomata. Kui ise ei ole proovinud, siis ei saagi teada. T&ouml;&ouml;tajad ei julge &uuml;lemusele &ouml;elda: t&ouml;&ouml;d on liiga palju, ma ei j&otilde;ua seda &auml;ra teha. Teiseks n&auml;rib kahtlus: kas &uuml;lemus kurtmist m&otilde;istab?</p> <p>Tegeledes riskianal&uuml;&uuml;siga, k&uuml;sitlen ma anon&uuml;&uuml;mselt t&ouml;&ouml;tajaid. Tihti v&auml;idavad nad, et pole kunagi oma &uuml;lemusele &ouml;elnud: &bdquo;Ma ei tule t&ouml;&ouml;ga t&ouml;&ouml;ajal toime ja pean tegema &uuml;letunde.&ldquo; Ta ei julge seda nimetada, sest ei tea, mis sellele j&auml;rgneb. On selge, et t&ouml;&ouml;d on liiga palju, aga sisimas tunnen, et olen saamatu. Pean olema usinam ega hakka seet&otilde;ttu kellelegi midagi kurtma, sest mulle tundub: k&otilde;ik teised saavad hakkama, kuigi ei saa. Keegi ei julge &ouml;elda, sest kollektiivis valitseb enese alalhoiuinstinkt: igaks juhuks hoian suu kinni ja teen &otilde;htul vaikselt oma t&ouml;&ouml; &auml;ra. &Uuml;letundide eest nagunii kellelegi ei maksta ja pole ka kombeks kurta, et ma ei tule t&ouml;&ouml;ga toime.</p> <p><b>Mis v&otilde;iks olla lahendus?</b></p> <p>V&otilde;ib tunduda arhailisena, aga t&ouml;&ouml; ja eraelu peaksid olema eristatavad. Heroliline 24/7 k&auml;ttesaadavus ei tohi olla norm. Teatud k&auml;itumismustreid on vaja muuta, et v&auml;hendada t&ouml;&ouml;stressi ja sellest tingitud l&auml;bip&otilde;lemist.</p> <p>Suurtes ettev&otilde;tetes v&otilde;idakse teha t&ouml;&ouml;tajate rahulolu-uuringuid. Iseasi, mis selle tulemusena muutub. V&auml;ikeettev&otilde;tetes, mis on Eestis valdavad, enamasti seda ei korraldata &ndash; pole aega, teadmisi ega vahendeid. Ent t&ouml;&ouml;mahtu pole v&otilde;imalik teisiti hinnata, kui t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja omavahel tagasisidet ei anna. T&ouml;&ouml;andjale v&otilde;ibki tunduda: tuleb lihtsalt &auml;ra teha! V&auml;ikeettev&otilde;tja t&ouml;&ouml;tab ju ka ise &ouml;&ouml;p&auml;evaringselt. Ta ei pruugigi seet&otilde;ttu osata t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;mahtu objektiivselt hinnata. Kui tal oleks adekvaatne tagasiside, siis ehk oleks v&otilde;imalik midagi muuta. IT-ajastul on vaimse t&ouml;&ouml; tegijad &uuml;ha enam l&auml;bip&otilde;lemise riskis &ndash; alati on tunne, et nad ei panusta piisavalt v&otilde;i peavad veel rohkem pingutama, et j&otilde;uda &auml;ra teha k&otilde;ike, mida neilt oodatakse.</p> <p>Nii avalikus kui erasektoris peaks olema normiks, et t&ouml;&ouml;d ei tehta isikliku aja arvelt ega t&ouml;&ouml;v&auml;lisel ajal. Suhtumise muutus on &auml;&auml;rmiselt oluline. Kui me seda ei muuda, siis pole v&otilde;imalik eeldada, et olukord l&auml;heb paremaks. See on vaimse stressi ja l&auml;bip&otilde;lemise ennetamise v&otilde;tmetegur. T&ouml;&ouml;koormus peab vastama t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imetele ehk t&ouml;&ouml; saama tehtud m&otilde;istliku pingutusega etten&auml;htud aja jooksul. Peab saama normiks, et t&ouml;&ouml;d tehakse t&ouml;&ouml; ajal ja igal t&ouml;&ouml;tajal on ka vaba aeg.&ldquo;</p> <h2>K&otilde;nekad numbrid</h2> <p><b>Uute ja tekkivate riskide alase Euroopa ettev&otilde;tete uuringu j&auml;rgi</b> tehakse riskianal&uuml;&uuml;si 76&ndash;86% Eesti ettev&otilde;tteis, Euroopa riikide ettev&otilde;tetest 86&ndash;88%. Samuti on Eestis (31&ndash;41%) v&otilde;rreldes teiste uuringus osalenud riikidega (48-51%) v&auml;hem ettev&otilde;tteid, kes anal&uuml;&uuml;sivad terviseprobleemidest tuleneva t&ouml;&ouml;katkestuse p&otilde;hjuseid, sh t&ouml;&ouml;tingimusi, mis v&otilde;isid soodustada haiguse v&otilde;i t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse teket.</p> <p><b>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri </b>poolt l&auml;bi viidud <b>Euroopa ettev&otilde;tete uuringu</b> andmetel puudub ettev&otilde;tetel sageli riskide t&otilde;husaks ohjamiseks teave v&otilde;i kohased vahendid. T&ouml;&ouml;stressi ennetamise tegevuskava on EL-s olemas 33,8% ettev&otilde;tetes, kuid Eestis vaid 8,7% ettev&otilde;tetes.</p> <p>Ps&uuml;hhosotsiaalsete riskide ennetamiseks levitatakse peamiselt teavet (EL-s 56,4% ja Eestis 50,9%), t&ouml;&ouml; &uuml;mberkorraldamist, et v&auml;hendada t&ouml;&ouml;survet (EL-s 38,5% ja Eestis 44,3%), t&ouml;&ouml;tajate konfidentsiaalset n&otilde;ustamist (EL-s 36,7% ja Eestis 39,0%) ja konfliktide lahendamise protseduuride kehtestamist (EL-s 29,7% ja Eestis 16,7%).</p> <p>Peamiseks raskuseks, mis takistavad ps&uuml;hhosotsiaalsete riskidega tegelemist, on soovimatus neist probleemidest avameelselt r&auml;&auml;kida (EL-s 30,3% ja Eestis 20,4%). Samuti personali v&auml;hene teadlikkus (EL-s 26,2% ja Eestis 22,7%), oskusteabe ja spetsialistide toe puudumine (EL-s 22,5% ja Eestis 19,9%), kuid ka juhtkonna v&auml;hene teadlikkus (EL-s 17,5% ja Eestis 17,4%).</p> <p><b>KASTI:</b></p> <p><b>Hea teada:</b></p> <p><b>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Ameti</b> andmeil on ps&uuml;hhosotsiaalsed riskid ja t&ouml;&ouml;stress &uuml;heks t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu keerukaimateks probleemideks, mis halvendavad oluliselt inimtervist, organisatsioonide ja riikide majandustulemusi. Ligikaudu pooled Euroopa Liidu ja Eesti t&ouml;&ouml;tajad arvavad, et stress on nende t&ouml;&ouml;kohas tavaline, p&otilde;hjustades ligikaudu poole puudutud t&ouml;&ouml;p&auml;evadest.</p> <p><b>Ps&uuml;hhosotsiaalseid riske v&otilde;ivad p&otilde;hjustada</b>:</p> <ul> <li>liigne t&ouml;&ouml;koormus;</li> <li>t&ouml;&ouml;koha vastuolulised n&otilde;uded ja rollide ebaselgus;</li> <li>v&auml;hene kaasatus otsustada t&ouml;&ouml;korralduse &uuml;le ja v&auml;he v&otilde;imalusi m&otilde;jutada t&ouml;&ouml; tegemise viisi;</li> <li>halvasti korraldatud organisatsioonimuutus, t&ouml;&ouml;koha ebakindlus;</li> <li>puudulik suhtlemine, juhtkonna v&otilde;i kolleegide v&auml;hene toetus;</li> <li>ps&uuml;hholoogiline ja seksuaalne ahistamine, kolmandate isikute v&auml;givald.</li> </ul> <p><b>T&ouml;&ouml;stressi tekitavad:</b></p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;koormus ja t&ouml;&ouml;tempo.</li> <li>Ebaselged &uuml;lesanded ja pidevad muutused.</li> <li>T&ouml;&ouml; iseloom. Kas t&ouml;&ouml; on mitmek&uuml;lgne v&otilde;i monotoonne?</li> <li>T&ouml;&ouml;keskkond.</li> <li>Suhted kolleegidega.</li> <li>Suhted juhtidega.&nbsp;</li> </ul> <div></div> <div>Tekst: Tiina Lang</div> <div>Foto: Pexels</div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2836Selgusid Eesti parimad praktikandid 2020-10-29<p><b>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu konkursi Praktik Cum Laude v&otilde;itjad selgusid 57 kandidaadi hulgast. Auhinnatud praktikandid tulevad Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusest, Ericsson Eestist, Eesti Energiast ja Maarja K&uuml;last.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;andjate jaoks on heade praktikiste oskustega t&ouml;&ouml;tajad kulda v&auml;&auml;rt. Teeme Praktik Cum Laude konkurssi just seet&otilde;ttu, et neid tublisid inimesi esile t&otilde;sta,&ldquo; &uuml;tles Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu tegevjuht <b>Arto Aas</b>. &bdquo;T&ouml;&ouml;andjate s&otilde;nul oli praktikantidest reaalselt kasu &ndash; nad t&otilde;id kaasa uusi teadmisi ja elavdasid meeskondi, &otilde;petasid kolleege ning tegid &auml;ra hulga vajalikku t&ouml;&ouml;d. Tulu on m&otilde;lemapoolne - paljud neist said juba t&ouml;&ouml;pakkumise v&otilde;i kutse naasta praktikale ka tuleval aastal,&ldquo; s&otilde;nas Aas.&nbsp;&nbsp;</p> <p><b>Parim praktikant k&otilde;rghariduses</b>&nbsp;on AS Ericsson Eesti praktikant&nbsp;<b>Taavi Salum,&nbsp;</b>kes &otilde;pib Tallinna Tehnikak&otilde;rgkoolis elektritehnika erialal.&nbsp;Taavi paistab silma oma j&auml;rjekindlusega ning oli samas ettev&otilde;ttes praktikal juba viiendat korda. Iga kord k&uuml;ll erinevas inseneri rollis ja m&otilde;testades, mida tuleb endas veel arendada.&nbsp;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Parim praktikant v&auml;listudengite&nbsp;kategoorias</b>&nbsp;on AS Eesti Energia praktikant<b>&nbsp;</b><b>Antonio Lustrissimi,&nbsp;</b>kes &otilde;pib Tallinna Tehnika&uuml;likoolis keskkonnatehnikat ja juhtimist. Ta anal&uuml;&uuml;sis k&uuml;ttesektoris toimuvat ning otsis v&otilde;imalusi lisandv&auml;&auml;rtuse loomiseks. Ettev&otilde;tte s&otilde;nul oli ta vastutustundlik ja kasutas &auml;ra iga v&otilde;imaluse v&otilde;tta praktikast maksimumi ning luua oma t&ouml;&ouml;ga ettev&otilde;ttele v&auml;&auml;rtust.&nbsp;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Parim praktikant kutsehariduses</b>&nbsp;on&nbsp;Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse praktikant<b>&nbsp;</b><b>Andreas Tigasing,&nbsp;</b>kes<b>&nbsp;</b>&otilde;pib Tartu Kutsehariduskeskuses IT-s&uuml;steemide nooremspetsialistiks. Tema t&ouml;&ouml; siseturvalisuse vallas oli eriti vastutusrikas, kuna praktika langes ajale, mil riigis kuulutati v&auml;lja eriolukord ja k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad l&auml;ksid kodukontoritesse.&nbsp;<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Parim praktikant t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hises &otilde;ppes&nbsp;</b>on&nbsp;SA Maarja K&uuml;la praktikant&nbsp;<b>Katrin Reidla,</b>&nbsp;kes &otilde;pib Tartu Tervishoiu K&otilde;rgkoolis tegevusjuhendajaks. Katrini &uuml;lesanne praktikal oli toetada intellektipuuetega noori t&auml;iskasvanuid nende igap&auml;evastes tegevustes. T&ouml;&ouml;andja s&otilde;nul oskas ta leida &uuml;les&nbsp;inimese soovid, arvestada tema harjumustega ning kuulata tugiv&otilde;rgustiku ootusi ning k&otilde;ik selle ka ellu viia.<b>&nbsp;</b></p> <p>Internetih&auml;&auml;letusega&nbsp;valiti&nbsp;<a href="https://www.facebook.com/PraktikCumLaude">sotsiaalmeedias</a>&nbsp;publiku lemmikuks&nbsp;<b>Sigrid Sikk</b>, kes oli praktikal Swedbank Eesti AS-is. Tallinna Tehnika&uuml;likooli avaliku halduse ja riigiteaduste tudeng panustas praktikal panga sotsiaalmeedia ja toetustegevustesse.<b>&nbsp;</b>&nbsp;</p> <p>&bdquo;Kui &otilde;ppeasutused ja ettev&otilde;tjad panevad oma j&otilde;ud kokku &uuml;heskoos praktikat korraldades, v&otilde;idavad sellest k&otilde;ik osapooled, kogu &uuml;hiskond.&nbsp;Praktikandid saavad hindamatu kogemuse, mis annab julgust t&ouml;&ouml;maailma sisenemiseks.&nbsp;Ettev&otilde;tted saavad t&ouml;&ouml;tajad, kelle koolitamises nad ise on osalenud. Koolidel aga on v&otilde;imalus &otilde;ppe korraldamisel veelgi enam arvestada ettev&otilde;tete vajadustega,&ldquo;&nbsp;s&otilde;nas Haridus- ja Teadusminister&nbsp;<b>Mailis Reps</b>.&nbsp;</p> <p>Viiendat korda toimuval Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu konkursil &bdquo;Praktik Cum Laude&ldquo; osales rekordarv inimesi, kes saavutasid eelmisel &otilde;ppeaastal&nbsp;praktika jooksul silmapaistvaid tulemusi. Kandidaate esitasid t&ouml;&ouml;andjad &uuml;le kogu Eesti.&nbsp;</p> <p>Konkursil panid omapoolsed auhinnad praktika juhendajatele v&auml;lja Eesti Ettev&otilde;tlusk&otilde;rgkool Mainor koos &Uuml;lemiste City-ga. Rektor&nbsp;<b>Mait Rungi</b>&nbsp;s&otilde;nul on nende kool rakendusk&otilde;rgkool, mis t&auml;hendab, et praktilised kogemused ja &otilde;pitu rakendamine on nende jaoks olulised. &bdquo;Rakendame &uuml;he esimese k&otilde;rgkoolina Eestis t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hist &otilde;pipoisi&otilde;pet ja praktikat laialdaselt ning seet&otilde;ttu on meil heameel panustada ka konkurssi, mis v&auml;&auml;rtustab koost&ouml;&ouml;d ettev&otilde;tete ja koolide vahel,&ldquo; &uuml;tles Eesti Ettev&otilde;tlusk&otilde;rgkooli Mainor rektor.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Praktik&nbsp;Cum&nbsp;Laude&ldquo; konkurssi korraldab Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit koost&ouml;&ouml;s Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteametiga. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond, Eesti riik ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit.&nbsp;</p> <p>Pidulikku s&uuml;ndmust saab j&auml;relvaadata&nbsp;<a href="https://www.youtube.com/watch?v=_y8W2xixtuI&amp;feature=emb_logo">SIIT</a>. <br /> Raigo Pajula fotod s&uuml;ndmusest <a href="https://www.employers.ee/uudised/selgusid-eesti-parimad-praktikandid/">SIIN</a>.</p> <p>&nbsp;</p> <p>Elina Kink<br /> Kommunikatsioonijuht <br /> Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit<br /> GSM:&nbsp;+372 511 0033&nbsp; &nbsp; &nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2835Kulukas vaidlus: varaline vastutus ja hooletusõnnetuse kahjunõue2020-10-28<p><b>Varaline vastutus ei t&auml;henda vaid s&otilde;napaari t&ouml;&ouml;lepingus. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andja vara hoolimatult v&otilde;i lohakalt kasutab, v&otilde;ib see kaasa tuua keeruliste juriidiliste n&uuml;anssidega pika kohtuvaidluse.</b></p> <p>Kuhupoole keerata? Hoida vasakule, paremale v&otilde;i s&otilde;ita hoopis otse? Suure veoautoga valele kitsukesele teel&otilde;igule sattudes v&otilde;ib juhtuda, et autonina &otilde;igesse suunda p&ouml;&ouml;ramine v&otilde;ib olla sama t&uuml;likaks nagu raudr&uuml;&uuml;s hobuse selga h&uuml;ppamine. Eriti, kui oled veel algaja ja vajaliku vilumuseta. Teevalikul on heaks abimeheks ja suunat&auml;psustajaks nutitelefoni kaardirakendus. Paar klikki ja juba see k&auml;ivitubki.</p> <p>Kristian uurib s&otilde;itu j&auml;tkates telefoni... &Auml;kki on tee rataste alt kadunud. Veok kaldub massiivse metallikamakana paremale ja paiskub hoogsalt k&uuml;lili, sellega koos ka veetav toidukaup...</p> <p>Vaid paar kuud varem on Kristian t&ouml;&ouml;lepingule alla kirjutanud, temast on saanud veokijuht-ekspediitor. Sellealast t&ouml;&ouml;kogemust tal k&uuml;ll palju pole, aga kust seda muidu hankida, kui mitte t&ouml;&ouml;d tehes? Kuid n&uuml;&uuml;d kohe esimestel kuudel selline &otilde;nnetus... Veel t&auml;psustamata suuruses kahjun&otilde;ue h&otilde;ljub pea kohal &auml;hvardavalt nagu tume pilvemassiiv enne raevukat sadu.</p> <p>Mis saab edasi? Mees oli t&ouml;&ouml;lepingut alla kirjutades teinud t&ouml;&ouml;andjaga varalise vastutuse kokkuleppe. Kui suur kahjun&otilde;ue teda ootab? Selgub, et see on 8866,87 eurot ehk 60% kogu 14 840,24 eurosest kahjusummast, mille t&ouml;&ouml;andja palub tal h&uuml;vitada.</p> <p><b>Mis vabastaks kahjun&otilde;udest?</b></p> <p>Kristian otsustab abi otsida t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonist, paludes t&uuml;histada ettev&otilde;tte kahju h&uuml;vitamise n&otilde;ude v&otilde;i lugeda t&uuml;hiseks 27. veebruaril 2015 tehtud varalise vastutuse kokkulepe v&otilde;i v&auml;hendada kahjuh&uuml;vitist. &Uuml;htlasi soovib ta saada t&ouml;&ouml;andjalt veel saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu 1896,30 eurot. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon otsustab rahuldada tema avalduse osaliselt.</p> <p>Ettev&otilde;te esitab Harju Maakohtule taotluse vaadata mehe avaldus rahuldatud ulatuses l&auml;bi ja m&otilde;ista temalt v&auml;lja kahjuh&uuml;vitis 8866,87 eurot. T&ouml;&ouml;andja leiab, et Kristian on veokiga liiklus&otilde;nnetuse tekitamises ise s&uuml;&uuml;di, sest kasutas s&otilde;idu ajal mobiiltelefoni, kuigi navigeerimisseadme kasutamiseks puudus vajadus.</p> <p>Kristian esitas vastuhagi, sest tema arvates saanuks &otilde;nnetust v&auml;ltida, kui t&ouml;&ouml;andja t&auml;itnuks tema koolitamise ja stažeerimise n&otilde;udeid. Ka tekkinud kahju olnuks v&auml;iksem, kui veok ja veos oleksid olnud kindlustatud. Tal ei olnud autojuhi ametikoolituse tunnistust, milleta ta poleks v&otilde;inud t&ouml;&ouml;kohustusi t&auml;ita. Ettev&otilde;te on kahju tekkimises ise s&uuml;&uuml;di, sest ei kontrollinud, kas tal on autojuhi ametikoolituse tunnistus.</p> <p>Algas kahepoolne ja keeruliste juriidiliste n&uuml;anssidega kohtuprotsess, mis on kulgenud &uuml;hest kohtuastmest teise ja tagasi nagu osaleks kumbki osapool pingelisel lauatennise turniiril.</p> <p><b>Varalise vastutuse kokkulepe on t&uuml;hine?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja varalise vastutuse kokkuleppes oli selgelt piiritletud, millise vara eest t&ouml;&ouml;taja vastutab. Vastutuse &uuml;lempiiriks oli 6391,16 eurot, veoki v&auml;&auml;rtusest kordades v&auml;iksem summa. Kristianile maksti varalise vastutuse eest h&uuml;vitist 31,96 eurot kuus. T&ouml;&ouml;andja ei leidnud, et kahjuh&uuml;vitise suurust tuleks v&auml;hendada.</p> <p>Harju Maakohus j&auml;ttis septembris 2016 m&otilde;lema osapoole kaebuse rahuldamata p&otilde;hjendusel, et varalise vastutuse kokkulepe vastab t&ouml;&ouml;lepingu seaduses s&auml;testatule. Kokkulepe oli tehtud kirjalikult ja m&otilde;istlikult. Arvestades ettev&otilde;tte tegevuse profiili ja t&ouml;&ouml;taja ametikohta, on see tavap&auml;rane. Ka varalise vastutuse piirm&auml;&auml;r polnud &uuml;lem&auml;&auml;ra suur.</p> <p>Kumbki osapool esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, vaieldi teineteise apellatsioonkaebusele vastu. Vaidlus j&otilde;udis 2017. aasta alguses Tallinna Ringkonnakohtusse.</p> <p>Seal leiti, et t&ouml;&ouml;andja ei t&otilde;endanud ega teinud eluliselt usutavaks, et t&ouml;&ouml;tajale varalise vastutuse kokkuleppe eest makstud h&uuml;vitis oli t&ouml;&ouml;taja vastutuse &uuml;lempiiri arvestades m&otilde;istlik. Summa ei h&uuml;vitanud piisavalt riske, mille t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjaga kokku leppides v&otilde;tab ehk ta vastutab talle t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmiseks antud vara s&auml;ilimise eest s&otilde;ltumata tema s&uuml;&uuml;st. Varalise vastutuse kokkulepe t&uuml;histati.</p> <p>Arvestati, et Kristian ei soovinud oma t&ouml;&ouml;andjale kahju tekitada, kuid p&otilde;hjustas seda raske hooletuse t&otilde;ttu, sest tegeles s&otilde;idukiroolis toimingutega, mis juhtimist ja liiklusolude tajumist segasid. Seet&otilde;ttu p&otilde;hjustas ta liiklus&otilde;nnetuse, kuid vastutab kahju eest vaid piiratud ulatuses. T&ouml;&ouml;andja saanuks t&ouml;&ouml;taja tekitatud kahju kandmist kogu ulatuses v&auml;ltida, kui s&otilde;iduk oleks olnud vastavalt kindlustatud. Kahju tulnuks h&uuml;vitada vaid omavastutuse ulatuses. Otsustati, et m&otilde;istlik t&ouml;&ouml;taja kahjuh&uuml;vitise suurus on 1000 eurot.</p> <p><b>Oma riski v&otilde;inuks ise kindlustada?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja otsusega ei n&otilde;ustunud. Kassatsioonkaebuses palus ta t&uuml;histada ringkonnakohtu ja maakohtu otsused ning saata asi uueks l&auml;bivaatamiseks ringkonnakohtule. Tema arvates oli varalise vastutuse kokkulepe kehtiv ega koormanud t&ouml;&ouml;tajat &uuml;lem&auml;&auml;ra. T&ouml;&ouml;tajale oli kokkuleppe alusel makstud h&uuml;vitist, mis oli piisav ja m&otilde;istlik selleks, et ta saanuks v&otilde;etud riskid oma vastutuse &uuml;lemm&auml;&auml;ra ulatuses edasi kindlustada. Kaskokindlustuse maksed olid v&auml;iksemad kui t&ouml;&ouml;tajale varalise vastutuse kokkuleppe alusel tasutud summad.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja j&auml;ttis t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imaluse valida, kas hoida vara heaperemehelikult ja rakendada k&otilde;rgendatud hoolsuse m&auml;&auml;ra v&otilde;i kindlustada oma riskid, s&otilde;lmides veoki kindlustuslepingu. Igakuisest h&uuml;vitisest piisanuks nii kaskokindlustuse makseks kui ka omavastutuse jaoks raha kogumiseks.</p> <p>Kristian palus omakorda j&auml;tta t&ouml;&ouml;andja kassatsioonkaebus rahuldamata.</p> <p><b>Mida leidis Riigikohtu kolleegium?</b></p> <p>Kolleegium j&auml;ttis ringkonnakohtu otsuse varalise vastutuse kokkulepe t&uuml;hisusest muutmata. Seega vastutaks t&ouml;&ouml;taja veoki hooletu kahjustamise eest vaid piiratud ulatuses. Ka ei saa t&ouml;&ouml;andja oma vara s&auml;ilimisest tingitud riske maandada, tehes t&ouml;&ouml;tajaga varalise vastutuse kokkuleppe. Selle keskne m&otilde;te peaks olema t&ouml;&ouml;andja t&otilde;endamiskoormise lihtsustamine juhul, kui t&ouml;&ouml;tajale on usaldatud raha v&otilde;i muutuva seisuga asjade kogum, n&auml;iteks laoseis, mitte aga hinnalise t&ouml;&ouml;vahendi h&auml;vimise ja kahjustamise riskide panek t&ouml;&ouml;tajale.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja oleks pidanud oma tegevusvaldkonda arvestades tegema veokile kaskokindlustuslepingu. Suure v&auml;&auml;rtusega veokite puhul, millel on suur risk ka t&ouml;&ouml;tajast s&otilde;ltumata sattuda &otilde;nnetusse, saada varastatud v&otilde;i kahjustatud, on kindlustamine m&otilde;istlik. T&ouml;&ouml;taja ei peaks vastutama veoki varguse, tulekahju v&otilde;i vandalismi eest, kui ta ei ole oma kohustusi s&uuml;&uuml;liselt rikkunud. S&otilde;ltumata t&ouml;&ouml;tajale makstava h&uuml;vitise suurusest ei saa t&ouml;&ouml;andja eeldada, et t&ouml;&ouml;taja suudaks h&uuml;vitada kallihinnalise veoki v&auml;&auml;rtuse. Varalise vastutuse kokkulepe on sel juhul seda eba&otilde;iglasem, et selle allkirjastamine v&otilde;ib olla ka t&ouml;&ouml;leasumise tingimuseks.</p> <p>Kolleegiumi arvates v&otilde;iks t&ouml;&ouml;tajale usaldatud v&auml;&auml;rtuslike veokite puhul s&otilde;lmida varalise vastutuse kokkulepe kindlustuslepinguj&auml;rgse t&ouml;&ouml;andja omavastutuse katmiseks, kuid see peaks kajastuma ka vastutuse &uuml;lempiiris.</p> <p>Kolleegium leidis: t&uuml;histada tuleb ringkonnakohtu otsus, mis j&auml;ttis rahuldamata t&ouml;&ouml;andja vastuhagi, et m&otilde;ista t&ouml;&ouml;tajalt v&auml;lja tekitatud kahju h&uuml;vitis. Samuti tuleb uuesti hinnata selle suurust. Kuna varalise vastutuse kokkulepe on t&uuml;hine, tuleb n&otilde;ue lahendada seaduse alusel. T&ouml;&ouml;taja rikkus t&ouml;&ouml;lepingust tulenevat kohustust raske hooletuse t&otilde;ttu. Kui t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeks on veoki juhtimine, siis peab t&ouml;&ouml;taja j&auml;rgima t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;ites ka liiklusseaduses s&auml;testatud n&otilde;udeid. Raske hooletuse korral tuleks t&ouml;&ouml;taja tekitatud kahju eest makstavat h&uuml;vitist piirata v&auml;hem kui tavalise hooletuse korral. Ainu&uuml;ksi t&ouml;&ouml;taja v&auml;hene t&ouml;&ouml;kogemus ega v&otilde;imalik madal t&ouml;&ouml;tasu ei &otilde;igusta liiklusreeglite rasket eiramist ja seet&otilde;ttu t&ouml;&ouml;andja vara kahjustamist. Raskelt hooletu k&auml;itumise puhul on ka raskesti p&otilde;hjendatav, kuidas kutsetunnistuse olemasolu ja t&auml;iendav v&auml;lja&otilde;pe v&otilde;inuksid &auml;ra hoida t&ouml;&ouml;taja elementaarsete liiklusreeglite rikkumist.</p> <p><b>Mis oleks m&otilde;istlik, kuidas edasi?</b></p> <p>Vaidlusk&uuml;simuseks on j&auml;tkuvalt, kui palju peaks Kristian maksma endisele t&ouml;&ouml;andjale kahjuh&uuml;vitist. Asi tuleb ringkonnakohtus uuesti l&auml;bi vaadata.</p> <p>Ilmne on ka, et ping-pongina kulgenud protsess oleks v&otilde;inud &auml;ra j&auml;&auml;da, kui t&ouml;&ouml;taja oleks teekaardi telefonist uurimiseks hetkeks auto peatanud ja t&ouml;&ouml;andja omakorda veokile kaskokindlustuse teinud. Eeldamata, et varalise vastutuse h&uuml;vitist makstes peaks seda tegema 60% ulatuses t&ouml;&ouml;v&otilde;tja. Kaskokindlustuse olemasolul olnuks p&otilde;hjust n&otilde;uda v&auml;heste kogemustega t&ouml;&ouml;tajalt vaid kaskokindlustuse omavastutuse osa ja m&otilde;lemapoolne majanduslik kahju olnuks praegusega v&otilde;rreldes v&otilde;rratult v&auml;iksem.</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: Pexels</b></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2833Tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamine – kuidas aidata keha ja ohtude kaardistamisega2020-10-27<p>Keha kaardistamine on meetod, millega tuvastatakse, kuidas t&ouml;&ouml; v&otilde;ib inimkeha kahjustada. Ohtude kaardistamine v&otilde;imaldab m&auml;&auml;rata t&ouml;&ouml;koha terviseriskid.</p> <p>Need koosolekul v&otilde;i t&ouml;&ouml;r&uuml;hmas lihtsate vahenditega teostatavad interaktiivsed tehnikad l&auml;htuvad t&ouml;&ouml;tajate teadmistest ja kogemusest ning loovad tunde, et nad osalevad lahenduse leidmisel.</p> <p>Need tehnikad aitavad riskitegurite tuvastamise abil ennetada luu- ja lihaskonna vaevusi ning on kasulikud eelk&otilde;ige olukordades, kus lugemisoskus v&otilde;i keelebarj&auml;&auml;r tekitavad raskusi.</p> <p>Meie uus teabeleht h&otilde;lmab &uuml;ksikasjalikku juhendit keha ja ohtude kaardistamise seansside l&auml;biviimise kohta.</p> <p>Laadi alla&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/publications/body-and-hazard-mapping-prevention-musculoskeletal-disorders-msds/view">teabeleht</a></p> <p>Tutvuge OSHwikis l&auml;hemalt&nbsp;<a href="https://oshwiki.eu/wiki/Hazard_mapping_and_MSDs" target="_blank">ohtude kaardistamise ning luu- ja lihaskonna vaevustega<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://oshwiki.eu/wiki/Body_mapping_for_MSDs_-_using_individual_body_maps" target="_blank">keha kaardistamisega luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamiseks<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></p> <p><a href="http://healthy-workplaces.eu/et/about-topic/priority-area/prevention" target="_blank">&bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad v&auml;hendavad koormust&ldquo; &ndash; luu- ja lihaskonna vaevuste veebisait<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/preventing-work-related-msds-how-body-and-hazard-mapping-can-help" target="_blank">Allikas: EU-OSHA</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2832Kollektiivlepingute laiendamine saab uued reeglid2020-10-27<p><b>Sotsiaalministeerium saatis koosk&otilde;lastusringile eeln&otilde;u, millega muudetakse kollektiivlepingute laiendamise tingimusi. Eesm&auml;rk on, et palga ja t&ouml;&ouml;aja tingimusi saaks kogu sektorile laiendada vaid juhul, kui selles on kokku leppinud t&ouml;&ouml;andjad, kes pakuvad t&ouml;&ouml;d v&auml;hemalt viiendikule sektori t&ouml;&ouml;tajatest. </b></p> <p>Eeln&otilde;u j&auml;rgi saavad palga ja t&ouml;&ouml;aja tingimuste laiendamises edaspidi kokku leppida ameti&uuml;hingud ja t&ouml;&ouml;andjate &uuml;hing v&otilde;i liit, kelle liikmed pakuvad t&ouml;&ouml;d v&auml;hemalt 20 protsendile valdkonna t&ouml;&ouml;tajatest. Enne kokkuleppe s&otilde;lmimist on kohustus avalikult informeerida ning kaasata k&otilde;iki t&ouml;&ouml;tajaid ja t&ouml;&ouml;andjaid, kelle suhtes tingimusi laiendada soovitakse. Seaduse muutmise p&otilde;hjuseks on <a href="https://www.riigikohus.ee/et/uudiste-arhiiv/riigikohus-kollektiivleping-ei-laiene-tooandjale-ilma-tema-nousolekuta">Riigikohtu 15. juuni otsus</a>, mis andis t&otilde;lgenduse, et kollektiivlepingut ei saa laiendada ilma k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;andjate n&otilde;usolekuta. Eeln&otilde;u eesm&auml;rk on leevendada Riigikohtu v&auml;lja toodud kitsaskohti ning taas v&otilde;imaldada kollektiivlepinguid laiendada.</p> <p>&bdquo;Loomulikult tuleb tagada t&ouml;&ouml;tajate kaitse, milles kollektiivlepingutel on kasvav roll.&nbsp;Samal ajal on oluline, et kokkulepe laiendada lepingut oleks s&otilde;lmitud t&ouml;&ouml;andjatega, kes annavad t&ouml;&ouml;d kaalukale osale sektorist. T&auml;htis on, et kollektiivlepingu laiendamise kavatsusest ning l&auml;bir&auml;&auml;kimistest teavitataks avalikult k&otilde;iki t&ouml;&ouml;tajaid ja t&ouml;&ouml;andjaid, keda muudatus v&otilde;ib m&otilde;jutada,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalminister <b>Tanel Kiik.</b></p> <p>Kehtiva seaduse alusel saavad t&ouml;&ouml;andjate ja t&ouml;&ouml;tajate esindusorganisatsioonid omavahel s&otilde;lmitud palga ja t&ouml;&ouml;aja tingimusi laiendada ka k&otilde;igile teistele t&ouml;&ouml;andjatele ja t&ouml;&ouml;tajatele, kes muidu kollektiivlepingu pooled ei ole. Praktikas aga tekitab see probleeme, sest v&otilde;imalik on, et v&auml;ike osa t&ouml;&ouml;tajaid ja t&ouml;&ouml;andjaid lepivad omavahel kokku reeglites, mis hakkaksid kehtima ka k&otilde;igile teistele. See ei ole &Otilde;iguskantsleri ja Riigikohtu hinnangul koosk&otilde;las ettev&otilde;tlusvabaduse p&otilde;him&otilde;ttega, kuiv&otilde;rd ettev&otilde;ttetel tuleb t&auml;ita tingimusi, mida nad ei ole ise kokku leppinud.&nbsp;</p> <p>Eestis on kollektiivlepingu laiendamine kasutusel meditsiini- ja transpordisektoris. Samuti lepivad Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit ja Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliit iga-aastaselt kokku t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra, mida laiendatakse k&otilde;igile Eesti t&ouml;&ouml;tajatele.</p> <p>Eeln&otilde;u suurendab ka t&ouml;&ouml;tajate esindajate kaitset ja suurendab ebaseadusliku &uuml;les&uuml;tlemise h&uuml;vitist juhtudel, kui t&ouml;&ouml;leping l&otilde;petatakse kas raseda, rasedus- v&otilde;i s&uuml;nnituspuhkuse &otilde;igusega v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajate esindajast t&ouml;&ouml;tajaga.</p> <p>Eeln&otilde;u muudab ameti&uuml;hingute seadust ja t&ouml;&ouml;tajate usaldusisiku seadust ning kohustab t&ouml;&ouml;andjat, kelle ettev&otilde;ttes on mitu usaldusisikut, anda vaba aega k&otilde;igile usaldusisikutele. Lisaks muudetakse t&ouml;&ouml;lepingu seadust ja t&otilde;stetakse h&uuml;vitise m&auml;&auml;ra, mida makstakse juhul, kui tuvastatakse, et raseda, rasedus- v&otilde;i s&uuml;nnituspuhkuse &otilde;igusega v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajate esindajast t&ouml;&ouml;tajaga t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemine oli seadusevastane. H&uuml;vitis t&otilde;stetakse kuuelt kuult 12 kuule.</p> <p>Eeln&otilde;uga on v&otilde;imalik tutvuda <a href="http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ee1151a8-04c2-4cef-aacd-f42335ffa4e9#HJS6RKIe">Eeln&otilde;ude Infos&uuml;steemis (EIS)</a> (avaneb Internet Exploreriga) ning anda tagasisidet kuni <b>2. novembrini</b>.</p> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2831Kes vastutab töö- ja puhkeaja korrektse arvestamise eest?2020-10-26<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Olen suures ettev&otilde;ttes vahetuse vanem. Pean koostama igaks kuuks oma vahetuse t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;graafiku (t&ouml;&ouml;ajakava), korraldama &uuml;mber t&ouml;&ouml;aja, kui keegi puudub t&ouml;&ouml;lt ning kuu viimasel p&auml;eval saatma raamatupidamisele vahetuse t&ouml;&ouml;tajate tegeliku t&ouml;&ouml;aja arvestuse. Kas vastab t&otilde;ele, et ma vastutan isiklikult selle eest, et t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;aeg vastaks seadusega ette n&auml;htud t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja n&otilde;uetele v&otilde;i kes selle eest tegelikult vastutab?</b></p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</i></b> T&ouml;&ouml;lepingu seadus &uuml;tleb ( &sect; 28 lg 2 p 4), et t&ouml;&ouml;andja peab tagama t&ouml;&ouml;tajale kokkulepitud t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja ning pidada t&ouml;&ouml;aja arvestuse.</p> <p>Ettev&otilde;tte puhul saab t&ouml;&ouml;andjast r&auml;&auml;kida kui abstraktsioonist. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andja tegutseb alati konkreetsete inimeste kaudu, on see siis juhatuse liige, tegevjuht v&otilde;i muu t&ouml;&ouml;taja, kellele t&ouml;&ouml;andjale seadusega etten&auml;htud kohustused on n&ouml; &uuml;le antud kas t&ouml;&ouml;lepingu, ametijuhendi v&otilde;i m&otilde;ne muu t&ouml;&ouml;korraldusliku dokumendiga, mis reguleerib konkreetse t&ouml;&ouml;taja &otilde;igusi, kohustusi ja vastutust.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja on t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja korraldamise kohustuse pannud vahetuse vanemale, siis t&otilde;esti tema ka vastutab oma t&ouml;&ouml;l&otilde;igus t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja seadusp&auml;rase korralduse eest.</p> <p>Kuid selleks, et Teie t&ouml;&ouml;tajana saaksite sellist vastutust kanda, peavad kindlasti olema t&auml;idetud kolm eeldust:</p> <ol> <li>Teie vahetuse t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;- ja puhekaja korraldamise kohustus peab olema selget kirjas kas t&ouml;&ouml;lepingus, ametijuhendis v&otilde;i muus dokumendis, mis reguleerib just Teie t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid;</li> <li>T&ouml;&ouml;andja on Teile andnud ka tegelikult v&otilde;imaluse seda kohustust t&auml;ita: Te teate t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja korraldamise p&otilde;him&otilde;tteid (Teil on vastav haridus; olete osalenud&nbsp; t&auml;iendkoolitusel; t&ouml;&ouml;andja on kehtestanud ja Teile selgelt teatavaks teinud t&ouml;&ouml;korralduse p&otilde;him&otilde;tted) ja Teil on piisavalt inimesi, et neid reegleid t&auml;ita;</li> <li>Teil on tegelik v&otilde;im protsessi korraldada ehk keegi teine ei kontrolli vahetuse t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja planeerimist v&otilde;i muutmist.&nbsp;</li> </ol> <p>Kui ettev&otilde;ttes on aga t&ouml;&ouml; korraldatud nii, et Teie k&uuml;ll panete kokku algse graafiku, aga siis vaatab keegi selle veel &uuml;le (nt personaliosakond v&otilde;i osakonna juhataja) ja kontrollib selle seadustele vastavust, siis ei ole Teil tegelikku v&otilde;imalust protsessi korraldada ning seega ei saa r&auml;&auml;kida ka Teie vastutusest.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;- ja puhkeaeg on korraldatud seadusega vastuolus (nt liiga pikad vahetused, ei ole t&auml;idetud igap&auml;evase ja igan&auml;dalase puhkeaja n&otilde;uded, &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimused ei ole tagatud vms), siis iga t&ouml;&ouml;taja ees vastutab ikkagi tema t&ouml;&ouml;andja ehk temal on n&otilde;ude&otilde;igus ettev&otilde;tte kui oma t&ouml;&ouml;andja vastu. Probleemide korral peaks ta alustama lahenduste otsimist oma vahetust juhist ning liikuma seej&auml;rel edasi k&otilde;rgema tasandi juhtideni kuni juhatuse liikmeteni v&auml;lja.</p> <p>Kui T&ouml;&ouml;inspektsioon peaks alustama ettev&otilde;tte suhtes (nt laekunud kaebuse alusel) j&auml;relevalve menetlust ja avastama olulisi, paljusid t&ouml;&ouml;tajaid puudutavaid ning pidevalt toimuvaid t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja rikkumisi, mida ei saa enam k&otilde;rvaldada, saab t&ouml;&ouml;inspektor alustada t&ouml;&ouml;andja poolse tegevuse v&otilde;i ka tegevusetuse p&auml;rast t&ouml;&ouml;lepingu seaduse (&sect; 122 &ndash; 127) alusel v&auml;&auml;rteomenetlust. Menetluse all on nii konkreetne inimene ehk f&uuml;&uuml;siline isik, kes tegelikult t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja korralduse eest vastutas kui ka t&ouml;&ouml;andja kui juriidiline isik ehk karistada saab nt ka vahetuse vanemat, kellel tegelik vastutus t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja korraldamise kohustus oli.</p> <p>Oluline on aga r&otilde;hutada, et karistamine ei ole T&ouml;&ouml;inspektsiooni tegevuse eesm&auml;rk. J&auml;relevalveasutuse ja iga j&auml;relevalveametniku esmane eesm&auml;rk on selgitada olukorda ning leida koost&ouml;&ouml;s t&ouml;&ouml;andja esindajatega lahendused, et rikkumine l&otilde;ppeks ja avastatud puudused t&ouml;&ouml; korraldamisel saaksid v&otilde;imalikult kiiresti k&otilde;rvaldatud. Soovime koost&ouml;&ouml;s t&ouml;&ouml;andjaga teha k&otilde;ik selle nimel, et t&ouml;&ouml;tajate tervis ja elu ei oleks ohustatud.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;inspektor otsustab j&auml;relevalve tulemusel teha ettekirjutuse, siis see tehakse &uuml;ldreeglina t&ouml;&ouml;andjale ehk ettev&otilde;ttele, mitte konkreetsele inimesele. Ettekirjutus ei ole karistus, vaid haldusakt, millega viidatakse avastatud puudustele ning antakse t&auml;htaeg, mis ajaks tuleb puudus k&otilde;rvaldada ehk asjad korda teha. Isegi kui ettekirjutuses tehakse sunniraha hoiatus, pole tegemist karistusega. Sunniraha hoiatus tehakse selleks, et motiveerida t&ouml;&ouml;andjat tegutsema. Kui t&ouml;&ouml;andja t&auml;idab t&ouml;&ouml;inspektori ettekirjutuse n&otilde;utud t&auml;htjaks, siis sunniraha hoiatust t&auml;itmisele ei p&ouml;&ouml;rata ehk mingit raha sisse n&otilde;udma ettev&otilde;ttelt ei hakata.</p> <p>Vastavad teemalehed T&ouml;&ouml;elu portaalis:</p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tooandjale/toosuhted/too--ja-puhkeaeg/tooaeg" target="_blank">T&ouml;&ouml;aeg</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/jarelevalve/jarelevalve-aluseks-olevad-oigusaktid" target="_blank">J&auml;relevalve aluseks olevad &otilde;igusaktid</a></li> </ul> <p>Foto: Pixabay&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2830Tööõnnetus: trepil kukkumine2020-10-23<p><strong>Mis juhtus?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;p&auml;evasisene puhkepausi ajal liikus t&ouml;&ouml;taja teisel korrusel asuvasse puhkeruumi. Olles j&otilde;udnud neljandale trepiastmele, t&ouml;&ouml;taja komistas ja kaotas tasakaalu. Ta p&uuml;&uuml;dis kinni haarata trepi k&auml;sipuust, kuid k&auml;sipuu poolses k&auml;es olnud t&ouml;&ouml;kindad seda ei v&otilde;imaldanud ning t&ouml;&ouml;taja kukkus trepile. Esmalt keha &uuml;hele poolele, kuid siis veel hooga teisele ja l&otilde;i &auml;ra ka pea. Tulemuseks luumurd ja p&otilde;rutused.</p> <p><strong>Miks juhtus?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse uurimisel ilmnes, et t&ouml;&ouml;taja p&uuml;&uuml;dis puhkeruumi liikudes juba trepil otsida nutitelefonist s&otilde;numeid. Nutitelefonis toimetamine ei vii t&auml;helepanu oluliselt eemale mitte ainult liikluses vaid ka trepil liikudes. Kuna trepil k&otilde;ndides toimub liikumine nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas, on oht tasakaalu kaotada suurem kui tasasel pinnal. Trepil kukkumised on tavaliselt ka tunduvalt raskemate tagaj&auml;rgedega kui tasasele pinnale kukkudes.</p> <p><strong>Kuidas selliseid &otilde;nnetusi &auml;ra hoida?</strong></p> <p>Trepil liikudes oluline, et t&auml;helepanu on trepiastmetel ja trepi k&auml;sipuu poolne k&auml;si on vaba, et vajadusel k&auml;sipuust kinni hoida. Segajaks v&otilde;ivad olla lisaks nutitelefonile, &uuml;ksk&otilde;ik kas siis k&otilde;neldes v&otilde;i s&otilde;numeid vaadates, ka s&uuml;learvutid, paberid v&otilde;i ajalehed, mida p&uuml;&uuml;takse lugeda. Samuti on ohtlik trepil liikuda &uuml;hes k&auml;es n&auml;iteks kohvitass ja teises salatitaldrik. Samuti tasub olla &uuml;limalt ettevaatlik suurte esemete teisaldamisel, mis varjavad k&auml;es hoidmisel trepiastmeid - astmest m&ouml;&ouml;da astumine v&otilde;ib l&otilde;ppeda h&uuml;ppeliigese v&auml;ljav&auml;&auml;namise v&otilde;i iseigi luumurruga.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2829Järjepidev abi pakkumine aitab noored tagasi kooli või tööle2020-10-22<p>&bdquo;Tere, mina olen Kelli ja helistan Sulle vallast, kas ma r&auml;&auml;gin Mariga ja kas on hetk aega?&ldquo;</p> <p>&bdquo;R&auml;&auml;gite. Millest?&ldquo;</p> <p>&bdquo;Minu roll on noortega &uuml;hendust v&otilde;tta ja pakkuda neile abi juhul kui nad ei t&ouml;&ouml;ta ja ei &otilde;pi ja nad seda vajavad&hellip; kas Sina hetkel t&ouml;&ouml;tad v&otilde;i &otilde;pid?&ldquo;</p> <p>&bdquo;Ei&ldquo;</p> <p>&bdquo;Kas Sa sooviksid?</p> <p>&bdquo;V&otilde;ib-olla&ldquo;</p> <p><em>Vestlus j&auml;tkub&hellip;</em></p> <p>Eelnev oli vaid v&auml;ga p&otilde;gus sissejuhatus v&otilde;imalikku diskussiooni noore ja kohaliku omavalitsuse t&ouml;&ouml;taja vahel kui pakutakse proaktiivselt abi noortele, kes riiklike registrite andmetel ei &otilde;pi ega t&ouml;&ouml;ta. See k&otilde;ne v&otilde;ib edasi areneda mitut moodi. Parimal juhul saavad juhtumikorraldaja ja noor kokku, tekib koost&ouml;&ouml; &uuml;hise &ndash; noore &ndash; eesm&auml;rgi nimel. Halvimal juhul ei soovi noor koost&ouml;&ouml;d teha, kuid saab juhtumikorraldajalt infot tema v&otilde;imaluste kohta ja teadmise, et uks j&auml;&auml;b lahti ja juhtumikorraldaja poole v&otilde;ib alati uuesti p&ouml;&ouml;rduda. K&otilde;ik on noore enda k&auml;tes. M&otilde;lemale poolele soodne tundub see olukord igal juhul.</p> <p>Paljudel inimestel tekib ilmselt kohe skeptism. Miks riik topib enda nina noorte eludesse? Miks sunnitakse t&ouml;&ouml;le v&otilde;i kooli?</p> <p>Ei, keegi ei sunni. Inimesel s&auml;ilib siiski vaba tahe ja &bdquo;ei&ldquo; t&auml;hendab &bdquo;ei&ldquo;-d. Igal inimesel on v&otilde;imalik abist loobuda. S&uuml;gavam k&uuml;simus on aga, et mis on selle taga kui inimene vajab abi, aga ta seda vastu ei v&otilde;ta.</p> <p>Vastus k&uuml;simusele, et miks riik topib enda nina noorte eludesse on aga m&auml;rksa keerulisem. Noored on &uuml;ks esimesi sihtgruppe, kes v&auml;hese t&ouml;&ouml;kogemuse ja madalama hariduse t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;turult v&auml;lja langevad. N&auml;iteks kirjutas Statistikaamet juunikuus&nbsp;<a href="https://www.stat.ee/et/uudised/2020/06/16/too-kaotavad-sagedamini-noored-ja-lihttoolised" target="_blank" rel="noreferrer noopener">blogis</a>, et k&otilde;ige valusama l&ouml;&ouml;gi on sarnaselt eelmisele kriisile saanud taas noored. Seda kinnitab ka praktika &ndash; n&auml;eme, et v&otilde;rreldes eelnevate aastatega on sellel kevadel ja suvel olnud rohkem noori, kes soovivad tuge t&ouml;&ouml;le v&otilde;i &otilde;ppima asumisel.</p> <p>Soovime, et iga noor, kel haridustee katkenud, saaks seda j&auml;tkata, leiaks kodukohas v&otilde;i &nbsp;omale mugavas kohas sobiva eriala ja t&ouml;&ouml;, mis toetab nende iseseisvat arengut, hakkamasaamist ja omakorda panustamist Eesti &uuml;hiskonda. On ju ka ilmselge, et endaga toimetulev inimene on ka kokkuv&otilde;ttes m&auml;rksa &otilde;nnelikum ja vabam. Need on vaid m&otilde;ned p&otilde;hjused, miks t&auml;na noortega proaktiivselt &uuml;hendust v&otilde;etakse &ndash; et pakkuda abi ja toetada noorte iseseisvat toimetulekut, kuid l&otilde;pliku otsuse abi vastuv&otilde;tmise ja koost&ouml;&ouml; alustamise kohta langetab siiski noor ise.</p> <p>Juba t&ouml;&ouml;turult eemale j&auml;&auml;nud ja haridustee katkestanud noored inimesed seisavad tihtipeale ristteel, kus on erinevad valikud, millega v&otilde;ib sageli kaasas k&auml;ia kartus &uuml;hiskonnast k&otilde;rvalej&auml;&auml;mise ja j&auml;rjekordse proovimise ning p&otilde;rumise ees. K&otilde;ik need valikud, mis t&auml;na noorte ees seisavad ei ole enam nii lihtsakoelised. T&auml;na peavad noored palju enam kaaluma ja olema valmis l&auml;bikukkumiseks, mis omakorda nullib &auml;ra taasproovimise motivatsiooni. Nendel ristmikel on tihtipeale lihtsam oma tee valida kui kaasas on teadlikud ja toetavad neutraalsed kaaslased.</p> <p>Oktoobri l&otilde;pun&auml;dalatest alates hakkavad kohalikud omavalitsused taas &uuml;hendust v&otilde;tma noortega, kes ei t&ouml;&ouml;ta ega &otilde;pi, et anda neile v&otilde;imalus abi saamiseks ja oma tee leidmiseks. Noortegarantii tugis&uuml;steem on t&auml;na kohalike omavalitsuste kasutuses olnud &uuml;le kahe aasta. Selle aja jooksul on juhtumikorraldajate eestv&otilde;ttel s&otilde;braks saanud aina rohkem kohalikke omavalitsusi ja noori. N&auml;eme, et noortele abipakkumine toimib, seda eriti juhul kui abi pakutakse v&otilde;imalikult kiiresti, aktiivselt ja j&auml;rjepidevalt. N&auml;iteks 15 kohaliku omavalitsuse seas, kes on noortegarantii tugis&uuml;steemi j&auml;rjepidevalt rakendanud on NEET-noorte m&auml;&auml;r langenud &uuml;le kolme protsendipunkti. L&auml;hemalt vaadates on edukamad need kohalikud omavalitused, kes noortega aktiivselt kontakteeruvad ja neile abi pakuvad.</p> <p>T&auml;na on tugis&uuml;seemi kaudu abi saanud &uuml;le 1000 noore. 15. oktoobril &nbsp;algas uus ehk kuues seire, mille raames hakatakse taas noortega &uuml;hendust v&otilde;tma. Seekordses seires osaleb 46 kohalikku omavalitsust &uuml;le Eesti, kes hoolivad ja toetavad oma piirkonna noori.</p> <p><span>NGTS VI seires osalevad kohalikud omavalitsused koos kontaktidega on v&otilde;imalik leida&nbsp;</span><a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooturule-sisenejale/Noortegarantii-tugisysteem/Kohalikule-omavalitsusele/Mis-on-noortegarantii-tugisysteem/Noortegarantii-tugisysteemi-kasutamiseks-taotluse-esitanud-KOV-id-" target="_blank" rel="noreferrer noopener"><span>SIIT</span></a><span>.&nbsp;&nbsp;</span></p> <p><a href="https://somblogi.wordpress.com/2020/10/22/kelli-ilisson-jarjepidev-abi-pakkumine-aitab-noored-tagasi-kooli-voi-toole/" target="_blank">Artikkel ilmus Sotsiaalministeeriumi ajaveebis</a></p> <p>Autor: Kelli Ilisson</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2828Töövaldkond peletab? Suhtumise küsimus2020-10-21<p><b>&Uuml;ks eriala v&otilde;i t&ouml;&ouml; tundub kordades ahvatlevam kui teine, ent t&ouml;&ouml;k&auml;si on vaja ka ametitesse, milleta &uuml;hiskond ei toimiks. Selleks, et iga tegevusala oleks v&auml;&auml;rtustatud, on vaja h&auml;id t&ouml;&ouml;tingimusi ja oskust hinnata ka lihtsamaid ameteid.</b></p> <p>K&otilde;ik t&ouml;&ouml;d ja erialad pole &uuml;htviisi n&otilde;utud, m&otilde;ni neist v&otilde;ib n&auml;ida glamuursem kui see tegelikult on, teine aga peletada &uuml;ksnes sellele m&otilde;eldes. L&otilde;hnapoes kauneid flakoone riiulile s&auml;ttides pihustad testerist endalegi peale peent Prantsuse parf&uuml;&uuml;mi ja imetled klientide ootel oma lakitud k&uuml;&uuml;si, kuid kaunilt manik&uuml;&uuml;ritud k&auml;tega v&otilde;ib samah&auml;sti t&ouml;&ouml;tada ka koristajana.</p> <p>&bdquo;K&uuml;&uuml;ned peavadki lakitud olema,&ldquo; &uuml;tleb Helsingis suurehitiste &uuml;ldkoristajana t&ouml;&ouml;tav <b>Hanna</b>, sest muidu ei peaks need t&ouml;&ouml;le vastu. Tema ei leia sugugi, et koristajaamet tema enesehinnangut riivaks v&otilde;i alav&auml;&auml;rsena tunduks. Kuigi t&ouml;&ouml; on f&uuml;&uuml;siliselt raske, sest &auml;sja valminud ehitusobjekt tuleb puhastada esmalt materjalij&auml;&auml;tmetest ja seej&auml;rel kuni klaaspindadeni l&auml;ikima l&uuml;&uuml;a, siis on ta ise rahul: t&ouml;&ouml;tajana teda hinnatakse ja teenistus lubab soovi korral jalad m&otilde;neks kuuks aastas lihtsalt seinale visata. Ta ei ole m&auml;rganud, et tema ametisse v&otilde;i temassee endasse seet&otilde;ttu keegi p&otilde;lglikult suhtuks, kuigi t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;puks v&otilde;ib ta ise olla pahtli- ja koristustolmust hall nagu sama tooni sein. Ent ta on rahul: t&ouml;&ouml; tulemus on p&auml;eva l&otilde;puks n&auml;ha, lisaks ei pea ta istuma p&auml;ev otsa &uuml;he koha peal nagu &otilde;mblustsehhis t&ouml;&ouml;tades, samuti vaevama &otilde;htuti pead t&ouml;&ouml;m&otilde;tetega.</p> <p><b>Tuleks m&otilde;ista: iga t&ouml;&ouml; on v&auml;&auml;rtuslik</b></p> <p>M&auml;rks&otilde;na &bdquo;pr&uuml;gila&ldquo; peletab? &bdquo;See v&otilde;ib m&otilde;juda paljudele isegi eemalet&otilde;ukavalt, aga suhtumine muutub, kui on silmaga n&auml;ha, et vaatamata tegevusvaldkonnale ettev&otilde;te toimib ilusasti ja organiseeritult,&ldquo; s&otilde;nab <b>AS V&auml;&auml;tsa Pr&uuml;gila juhatuse liige Alvar Jullinen, </b>kelle arvates tuleb iga&uuml;hel endale aru anda, et &uuml;hiskond saabki toimida vaid juhul, kui k&otilde;ik t&ouml;&ouml;d ja tegevused on kenasti kaetud. &bdquo;Ei saa &ouml;elda, et pakendiliinil pakendite sorteerimine pole eesm&auml;rgistatud v&otilde;i on v&auml;&auml;rtusetu t&ouml;&ouml;. Me k&auml;itleme ju materjale. &Uuml;ks t&ouml;&ouml; pole teisest v&auml;hem v&auml;&auml;rtuslikum, kuigi meis p&uuml;sib veel hoiak, et koristaja, m&uuml;&uuml;ja v&otilde;i klienditeenindaja t&ouml;&ouml;d on v&auml;het&auml;htsad. Ei ole,&ldquo; nendib Jullinen, tuletades meelde, et meie k&otilde;igi panus on v&otilde;rdselt vajalik. &bdquo;V&otilde;lts eneseupitamine v&otilde;i enese t&auml;htsaks tegemine ei vii meid edasi. Igal t&ouml;&ouml;l on oma kaal ja see on v&auml;ga oluline.&ldquo;</p> <p>Jullinen m&otilde;istab v&auml;ga h&auml;sti, et emotsionaalselt on natuke keeruline &ouml;elda: &bdquo;T&ouml;&ouml;tan pr&uuml;gilas.&ldquo; &bdquo;Kuigi nime v&otilde;ib ilustada, nimetada j&auml;&auml;tmete &uuml;mbert&ouml;&ouml;tlemise ettev&otilde;tteks vms, siis tuleb endale aru anda: tegemist on t&ouml;&ouml;ga. Ja eluolu on meil nii palju muutunud, et enamik j&auml;&auml;tmetest ongi pakendid, mida sorteerida pole jube,&ldquo; sedastab Alvar<b>. </b>Seda enam, et k&auml;sitsi segaolmej&auml;&auml;det ei sorteerita.</p> <p>Suhtumine, eelarvamused, skeptilisus ja k&otilde;ik muu on iga&uuml;he hoiakute ja h&auml;&auml;lestamise k&uuml;simus. &bdquo;Igal t&ouml;&ouml;l on omad n&uuml;ansid, plussid ja miinused, aga loomulikult on pr&uuml;gilas raske.&ldquo; Samas on ta seda meelt, et mida raskem on t&ouml;&ouml;, seda rohkem on vaja p&ouml;&ouml;rata t&ouml;&ouml;tajatele t&auml;helepanu ja neid motiveerida, mist&otilde;ttu on neil V&auml;&auml;tsa pr&uuml;gilas p&uuml;sinud<b> </b>v&auml;ga pikaajaline kollektiiv, kus inimeste liikumine praktiliselt puudub. &bdquo;See oleneb suuresti ettev&otilde;tte v&auml;&auml;rtustest ja kultuurist, mismoodi t&ouml;&ouml;tajaid v&auml;&auml;rtustatakse,&ldquo; leiab Alvar.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/24vaatsaprygila.JPG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-24vaatsaprygila.JPG" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/24vaatsaprygila1.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-24vaatsaprygila1.jpg" /></a></p> <p><b>Palk on oluline, samuti t&ouml;&ouml;keskkond</b></p> <p>V&auml;&auml;tsa pr&uuml;gila Roovere k&uuml;las J&auml;rvamaal on v&auml;ike. Peamiselt tegeletakse elanikelt kogutud j&auml;&auml;tmeveoga. Ettekujutus sealsest t&ouml;&ouml;st ei pruugi sugugi vastata inimeste eelarvamustele v&otilde;i kujutelmadele. &bdquo;Inimese k&auml;si meil enam m&auml;ngus ei ole. Auto pealt laetakse pr&uuml;gi maha ja pr&uuml;gikompaktoriga tihendatakse,&ldquo; selgitab Jullinen, kirjeldades, et pr&uuml;gikompaktorid on v&auml;ga kaasaegsed t&ouml;&ouml;vahendid, millel on konditsioneerid ja &otilde;hupuhastid. &bdquo;Teed t&ouml;&ouml;d justkui traktoriga.&ldquo;</p> <p>Tema arvates tuleb vahet teha t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetel ja t&ouml;&ouml;keskkonnal, mis peab toetama t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmist. &bdquo;Olulised on seejuures k&otilde;ik mitterahalised h&uuml;ved alates suhtumisest kuni t&ouml;&ouml;aja ja -&uuml;lesehituseni, mismoodi v&otilde;imaldatakse inimestel t&ouml;&ouml;d teha,&ldquo; r&otilde;hutab ta, sest tervikpilt koosneb paljudest v&auml;ikestest t&uuml;kikestest, mis omakorda m&otilde;jutavad tervikut. &bdquo;Palk on muidugi v&auml;ga oluline, aga sellest ei piisa, kui muud tingimused ei vasta ootustele. See teeb t&ouml;&ouml;tajate leidmise keeruliseks. Meil pole aga probleeme olnud.&ldquo;</p> <p>P&auml;rnumaal tegutseva <b>Paikre J&auml;&auml;tmek&auml;itluskeskuse juhataja</b> <b>Toomas Liidemaa </b>s&otilde;nul on neil k&uuml;ll teatud raskusi t&ouml;&ouml;tajaid leida, ent mitte niiv&otilde;rd tegevusala p&auml;rast, vaid pigem palga ja asukoha t&otilde;ttu. &bdquo;Asume asustusest suhteliselt eemal, kus &uuml;histransport puudub. Kompenseerime seda oma transpordikorraldusega, pakume sooja l&otilde;unat, korralikke t&ouml;&ouml;vahendeid ja -riideid, mitmesuguseid palgaboonuseid,&ldquo; t&auml;psustab ta.</p> <p><b>Kuidas motiveerida ja hoiakuid kujundada?</b></p> <p>Ettev&otilde;tte juhina t&auml;heldab Jullinen, et t&auml;nap&auml;eval valib inimene t&ouml;&ouml;d ka selle j&auml;rgi, kus tal on hea olla. &bdquo;T&auml;htis on m&otilde;istlik suhtumine, t&ouml;&ouml; ja vaba aeg peavad olema tasakaalus. Mentaliteet, mis valitses meil veel 10-15 aastat tagasi, pole enam v&otilde;imalik. K&otilde;igi roll on t&auml;htis. Kui seda ei osata hinnata, siis t&ouml;&ouml;j&otilde;u voolavus ongi suur. Pigem peaks ettev&otilde;tte juhtkond sel juhul ise peeglisse vaatama ja k&uuml;sima: &bdquo;Mis on meil halvasti? Miks inimesed ei taha ettev&otilde;ttes olla?&ldquo;.&ldquo;</p> <p>Kui v&auml;ikestes kohtades elades v&otilde;ivad inimesed olla sundseisus, et pole teistsugust t&ouml;&ouml;d v&otilde;i asub ettev&otilde;te l&auml;hedal, siis Jullineni arvates ei t&auml;henda see, et ei peaks oma t&ouml;&ouml;tajatest hoolima ja protsesse ettev&otilde;ttes paremaks tegema. P&otilde;hjusel, et ka vaimse tervisega on meil lood kehvad. &bdquo;Inimene veedab &uuml;le 70% &auml;rkveloleku ajast t&ouml;&ouml;l. Kui keskkond teda ei toeta, vaid pigem &otilde;&otilde;nestab, siis mida me ettev&otilde;ttest kui tervikust ootame? Juhtide igap&auml;evane t&ouml;&ouml; ja vaev on aru saada, kuidas on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;tajaid motiveerida ja panna neid aru saama, et ka lihtsad t&ouml;&ouml;d on v&auml;ga-v&auml;ga vajalikud.&ldquo; Ta meenutab n&auml;idet kooli&otilde;pikust: kaks meest kaevavad kraavi. &Uuml;ks k&uuml;sib teiselt: &bdquo;Mida sa teed?&ldquo; &bdquo;Kraavi kaevan.&ldquo; Teine aga vastab: &bdquo;Katedraali ehitan&ldquo;.</p> <p>&bdquo;Peame andma konteksti, et j&auml;&auml;tmek&auml;itlus on &auml;&auml;retult t&auml;htis. Kui see veel praegu ei ole au sees, siis l&auml;hitulevikus kindlasti on j&auml;&auml;tmek&auml;itlussektoris t&ouml;&ouml;tamine prestiižne. Me &uuml;ritame materjale ringlusse v&otilde;tta ja loodust puhtana hoida,&ldquo; tuletab Jullinen meelde k&otilde;ikidele, kes ehk j&auml;&auml;tmek&auml;itluse v&otilde;i m&otilde;ne muu eluliselt olulise tegevusvaldkonna ja t&ouml;&ouml; peale nina kirtsutavad.</p> <p><b>Panustus taastuvenergiasse ja keskkonda</b><b></b></p> <p>Veoautokastide kaupa loomakorjuseid, ka lemmikloomade omi, mida erinevatest varjupaikadest on p&auml;rast hukkamist L&auml;&auml;ne-Virumaale Ebavere k&uuml;lla saadetud. Vaatepilt v&otilde;ib olla &uuml;snagi &otilde;&otilde;vastav, v&auml;hemalt loomaarmastajaile ja emotsionaalselt &uuml;litundlikele. Ent Eestis ainsa ettev&otilde;ttena loomseid j&auml;&auml;tmeid k&auml;itleva <b>AS Vireeni</b> b&uuml;roojuht <b>Annika Lipp </b>s&otilde;nab, et tegelikult on neil n&auml;ha liikumas vaid autosid. &bdquo;Mind ennast ettev&otilde;tte tegevusala siia t&ouml;&ouml;le tulemast ei takistanud ja t&ouml;&ouml;tajate leidmisel meil probleeme pole olnud, t&ouml;&ouml;j&otilde;uliikuvus on v&auml;ike. Kes tehases t&ouml;&ouml;tavad, need t&ouml;&ouml;tavad.&ldquo; Veidi aru pidades lisab ta, et v&otilde;ib-olla oleks m&otilde;nel juhul rohkem t&ouml;&ouml;le kandideerijaid, aga seda ei tea. &bdquo;Ega nad ju ei &uuml;tle, mida ettev&otilde;tmisest tegelikult m&otilde;tlevad v&otilde;i arvavad.&ldquo;</p> <p>Samas ettev&otilde;ttes logistikuna t&ouml;&ouml;tav <b>Mait Jalask </b>selgitab, et AS-is Vireen<b> </b>v&otilde;etakse<b> </b>vastu tapaj&auml;&auml;tmeid lihak&auml;itlejatelt, samuti lehmade, lammaste ja teiste loomade, sh varjupaikadest toodud lemmikute korjuseid. &bdquo;Need t&uuml;keldatakse, siis kuumutatakse. L&otilde;puks saadakse neist kondijahu ja rasva, mis omakorda saadetakse edasi v&auml;lismaale. Loomset rasva kasutatakse biok&uuml;tustes ja osa kondijahust p&otilde;letatakse omakorda kateldes, mis energiat annavad.&ldquo;</p> <p><span>Loomalaibad k&uuml;ll vahel haisevad, kui on kaua seisnud v&otilde;i ilmad juhtuvad olema kuumad. &bdquo;Vaatepilt ei pruugi olla k&otilde;ige kenam, aga see on &uuml;ks elu osa,&ldquo; s&otilde;nab Mait Jalask, nimetades, et siiski n&auml;eb loomakorjuseid tehases v&auml;ga v&auml;he &ndash; kallurauto s&otilde;idab augu &auml;&auml;rde, kallab koorma t&uuml;hjaks, korjused l&auml;hevad kohe purustisse ja sealt juba edasi. &bdquo;Oma silmaga n&auml;eb k&otilde;ike v&auml;he, pigem kaamerast, aga tegelikult see t&ouml;&ouml; siin v&auml;ga hull ei ole,&ldquo; rahustab ta k&otilde;iki neid, keda juba ettev&otilde;tmise l&uuml;hikirjeldus hirmutab. Pigem tuleks keskenduda keskkondlikule kasule: loomakorjused ja loomsed k&otilde;rvalsaadused kahjutustatakse, lisaks panustatakse taastuvenergiasse.</span></p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto:&nbsp;AS V&auml;&auml;tsa Pr&uuml;gila AS</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2826Kelle poole peaksid pöörduma välismaised töötajad, kelle õigusi on rikutud?2020-10-19<p><b>Lugeja k&uuml;sib:</b> T&ouml;&ouml;tan &uuml;hes ehitusfirmas juba poolteist aastat. Kolm kuud tagasi saadeti meid L&otilde;una-Eesti ehitusobjektile &uuml;ldehitust&ouml;id tegema. T&ouml;&ouml;andja &uuml;tles, et kuna ehitusobjekt on suur ja t&auml;htajad l&uuml;hikesed, siis v&otilde;tab t&ouml;&ouml;le ka m&otilde;ned ukrainlased. T&auml;na l&auml;ksid ukrainlased t&ouml;&ouml;andjaga t&uuml;lli &ndash; esiteks jagavad nad mitme peale v&auml;ikest hotellituba, s&otilde;idavad iga p&auml;ev 20+ km t&ouml;&ouml;le ja tagasi ning t&ouml;&ouml;andja on ka nende passid enda k&auml;tte hoiule v&otilde;tnud. Murdepunktiks olevat olnud, et v&auml;idetavalt ei ole neile n&uuml;&uuml;dseks kolm kuud palka makstud. Kuhu peaksid nad abi saamiseks p&ouml;&ouml;rduma?&nbsp;</p> <p><b>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve osakonna peajurist Kristel K&auml;ngsepp: </b>Kui Eesti ettev&otilde;te on palganud t&ouml;&ouml;le v&auml;lismaalase ehk kolmandatest riikidest p&auml;rit t&ouml;&ouml;taja, tuleb t&ouml;&ouml;andjal arvestada, et kolmandate riikide t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tasu maksmist reguleerib v&auml;lismaalaste seadus, mille kohaselt tuleb t&ouml;&ouml;tajale maksta tasu, mille suurus on v&auml;hemalt v&otilde;rdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga. Andmeid aasta keskmise Eesti brutokuupalga kohta leiab Statistikaameti veebilehelt. Samuti peab t&ouml;&ouml;andja arvestama, et v&auml;lismaalasel peab olema Eestis viibimiseks ja t&ouml;&ouml;tamiseks seaduslik alus, see aga omakorda t&auml;hendab suhtlemist Politsei- ja Piirivalveametiga, kes v&auml;ljastab vastavad load v&auml;lismaalasele.&nbsp;</p> <p>Alati on v&auml;lismaalasest t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus p&ouml;&ouml;rduda k&otilde;igepealt Politsei- ja Piirivalveametisse (PPA), t&auml;psemalt migratsioonin&otilde;ustajate poole kas telefonitsi, e-posti v&otilde;i Skype teel. Rohkem infot <a href="https://www.politsei.ee/et/migratsiooninoustajad">https://www.politsei.ee/et/migratsiooninoustajad</a>. PPA on oma kodulehel selgitanud, kas ja kuidas tohivad v&auml;lismaalased Eestis t&ouml;&ouml;tada ning mida peaksid oskust&ouml;&ouml;lised silmas pidama. Soovitame rohkema info saamiseks k&uuml;lastada PPA kodulehte &nbsp;<a href="https://www2.politsei.ee/et/teenused/eestis-tootamine/">https://www2.politsei.ee/et/teenused/eestis-tootamine/</a> ning <a href="https://www.politsei.ee/et/juhend/oskustoeoelisena-toeoele-asumine">https://www.politsei.ee/et/juhend/oskustoeoelisena-toeoele-asumine</a>&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;suhetes on m&otilde;lemal osapoolel omad kohustused ja &otilde;igused. V&auml;lismaale t&ouml;&ouml;le asudes on t&ouml;&ouml;tajad m&auml;rksa ohustatumas olukorras ning t&ouml;&ouml;andjast palju rohkem s&otilde;ltuvad kui kodumaal t&ouml;&ouml;tades. Kuid t&ouml;&ouml;andjast s&otilde;ltumine ei t&auml;henda seda, et t&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus &nbsp;oma suva j&auml;rgi otsustada, millal ja kui palju ta maksab t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;tasu v&otilde;i et tal oleks &otilde;igus enese k&auml;es hoida t&ouml;&ouml;taja isikut t&otilde;endavaid dokumente. T&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja peavad kokku leppima t&ouml;&ouml;tingimustes, sh millal on palgap&auml;ev, kui suur on kuutasu v&otilde;i tunnitasu, puhkuse kestvuse, t&ouml;&ouml;tegemise koha, millised on t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded jne. Ehk t&ouml;&ouml;andja kohustus on t&ouml;&ouml;tajale teha teatavaks t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 5 punktid. T&ouml;&ouml;suhtesse astumine t&auml;hendab, et nii t&ouml;&ouml;taja kui t&ouml;&ouml;andja on v&auml;ljendanud oma vaba tahet ning j&otilde;udnud l&auml;bir&auml;&auml;kimiste tulemusel &uuml;hisele arusaamisele, millistel kokkulepitud tingimustel t&ouml;&ouml;d alustatakse. T&ouml;&ouml;taja dokumentide enese k&auml;es hoidmine, kokkulepitust halvemad majutustingimused, t&ouml;&ouml;tasu maksmine osade kaupa v&otilde;i kordades v&auml;iksemas summas (nt 50 &ndash; 100 eurot kuus), muudavad t&ouml;&ouml;taja haavatavaks ja t&ouml;&ouml;andjast aina rohkem s&otilde;ltuvaks. Siin v&otilde;ib tekkida kahtlus, et tegemist on t&ouml;&ouml;taja asetamisega tema tahte vastaselt ning sunniviisiliselt olukorda, kus t&ouml;&ouml;andja majandusliku kasu eesm&auml;rgil t&ouml;&ouml;tajat &auml;ra kasutab. Kui t&ouml;&ouml;andja annab teadlikult valeinformatsiooni t&ouml;&ouml;tingimuste kohta v&otilde;i toimub juba ka &auml;hvardamine/hirmutamine t&ouml;&ouml;tasu maksmata j&auml;tmisega v&otilde;i illegaalsete v&auml;lismaise t&ouml;&ouml;tajate v&otilde;imudele v&auml;ljaandmisega, ebaseaduslikult t&ouml;&ouml;tasust kinnipidamistest v&otilde;i ebainimlikest t&ouml;&ouml;- ja elamistingimustest, v&otilde;ib tegemist olla t&ouml;&ouml;tajate ekspluateerimisega, halvimal juhul v&otilde;ime r&auml;&auml;kida isegi t&ouml;&ouml;alasest ekspluatatsioonist inimkaubanduse v&otilde;tmes.&nbsp;&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon saab sekkuda t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimuste parendamiseks &uuml;ksnes seaduses s&auml;testatud p&auml;devuse piirides ja n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt (vajadusel ettekirjutusega ja sunniraha kohaldades) t&ouml;&ouml;suhteid ja t&ouml;&ouml;ohutust ning tervishoiu n&otilde;udeid reguleerivate &otilde;igusaktide n&otilde;uete t&auml;itmist. Kui T&ouml;&ouml;inspektsioonile on teada info (v&auml;lismaalaste seaduse rikkumised v&otilde;i maksuseaduste rikkumised), edastab T&ouml;&ouml;inspektsioon informatsiooni (PPA-le) &nbsp;v&otilde;i Maksu- ja Tolliametile (MTA). T&ouml;&ouml;inspektsioon, PPA ning MTA teevad koost&ouml;&ouml; raames &uuml;hiseid kontrollreide, et avastada ebaseaduslikult riigis viibivaid/t&ouml;&ouml;tavaid v&auml;lismaalasi, varjatud t&ouml;&ouml;suhteid, maksupettusi ning seel&auml;bi tuvastada v&otilde;imalikke inimkaubanduse (t&ouml;&ouml;orjuse) juhtumeid. Kui T&ouml;&ouml;inspektsioonile on teada informatsioon, mille p&otilde;hjal tekib kahtlus, et t&ouml;&ouml;taja&nbsp; on langenud kelmuse v&otilde;i inimkaubanduse ohvriks, teavitab T&ouml;&ouml;inspektsioon sellest PPA-le.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja j&auml;tab &otilde;igeaegselt t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;tasu maksmata, on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus p&ouml;&ouml;rduda saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu n&otilde;udega ise v&otilde;i siis oma esindaja kaudu t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni. Kui t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja ei ole ka s&otilde;lminud t&ouml;&ouml;lepingut, halvimal juhul ei ole t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tamine kajastatud ka t&ouml;&ouml;tamise registris, tuleb t&auml;iendavalt paluda ka t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonil t&ouml;&ouml;suhe tuvastada. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni p&ouml;&ouml;rdumine on isikutele tasuta, v.a kui isik v&otilde;tab endale advokaadi.</p> <p>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni p&ouml;&ouml;rdumise kohta leiate rohkem infot <a href="https://www.ti.ee/et/tookeskkond-toosuhted/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine-toovaidluse-lahendamise-seaduse" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni vastavalt alamlehelt</a>.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon on oma kodulehele eraldi loonud rubriigi V&auml;lismaine t&ouml;&ouml;taja, kust isik, kes soovib Eestisse &nbsp;t&ouml;&ouml;le tulla v&otilde;i juba t&ouml;&ouml;tab Eestis, saab rohkemat teavet nii t&ouml;&ouml;keskkonna kui ka&nbsp; t&ouml;&ouml;suhete teemadel. Samuti saab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjuristidelt eesti, vene ja inglise keeles telefonitsi v&otilde;i e-posti teel n&otilde;u k&uuml;sida ning nad annavad ka soovitusi ja jagavad infot, kelle poole ja kuidas p&ouml;&ouml;rduda.&nbsp;</p> <p>Rohkem siit: <a href="https://www.ti.ee/et">https://www.ti.ee/et</a> ning <a href="https://www.ti.ee/et/valismaine-tootaja/lahetatud-tootajad-ja-renditoo/toolahetus-vs-lahetatud-tootaja">https://www.ti.ee/et/valismaine-tootaja/lahetatud-tootajad-ja-renditoo/toolahetus-vs-lahetatud-tootaja</a></p> <p>Sotsiaalkindlustusamet on v&auml;lja t&ouml;&ouml;tanud inimkaubanduse ohvrite abistamiseks teenused, mille kohta infot leiab siit: &nbsp;<a href="https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi-huvitis/ohvriabi-ja-lepitusteenus#Ohvriabi">https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/ohvriabi-huvitis/ohvriabi-ja-lepitusteenus#Ohvriabi</a>&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2824Selgusid aasta kõige õppijasõbralikumad tööandjad2020-10-16<p><b>T&auml;iskasvanud &otilde;ppija n&auml;dala raames tunnustavad Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit, ETKA Andras ja Haridus- ja Teadusministeerium aasta k&otilde;ige &otilde;ppijas&otilde;bralikumaid t&ouml;&ouml;andjaid. Selleaastase konkursi v&otilde;itis O&Uuml; Puidukoda, eriauhinnad said Baltic Workboats AS ja P&auml;ts O&Uuml;.&nbsp;</b></p> <p>Haridus- ja teadusminister&nbsp;<b>Mailis Reps</b>&nbsp;&uuml;tles s&uuml;ndmuse avas&otilde;nades: &ldquo;&Otilde;ppimine hoiab vaimu erksa. Kui inimene saab oma v&otilde;imeid t&ouml;&ouml;kohal arendada,&nbsp; saab sellest kasu ka ettev&otilde;te. Kevad n&auml;itas, kuiv&otilde;rd oluline on kohanemisv&otilde;ime ja oskus tulla toime m&auml;&auml;ramatusega. Tulevikku vaatavad ja oma t&ouml;&ouml;tajaid j&auml;rjepidevalt arendavad organisatsioonid v&auml;&auml;rivad tunnustust,&ldquo; &uuml;tles minister.</p> <p>Hindamiskomisjoni juhi, Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu haridusn&otilde;uniku&nbsp;<b>Anneli Entsoni</b>&nbsp;s&otilde;nul eristus 2020. aastal peav&otilde;idu p&auml;lvinud Viljandimaa ettev&otilde;te&nbsp;<a href="http://www.puidukoda.eu/avaleht">Puidukoda O&Uuml;</a>&nbsp;teistest kandidaatidest just seet&otilde;ttu, et kogu organisatsiooni areng toimub l&auml;bi t&ouml;&ouml;tajate &otilde;ppimise. &bdquo;Uute tehnoloogiate rakendamine, inimeste enda initsiatiivi soosimine koolituste valikul ning v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestele t&ouml;&ouml;v&otilde;imaluste loomine on k&otilde;ik olulised aspektid, mida v&otilde;itja valikul arvestati,&ldquo; &uuml;tles Entson.</p> <p>Aasta &otilde;ppijas&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja eripreemia saab&nbsp;<a href="https://xn--pts-qla.ee/">P&auml;ts O&Uuml;</a>. L&auml;&auml;ne-Virumaal tegutsev pagarikoda on kaasanud tootearendusse kogu oma personali. Ettev&otilde;te v&auml;&auml;rtustab &otilde;ppimist ja tegeleb aktiivselt t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hise &otilde;ppe l&auml;biviimisega, pakub praktika ning t&ouml;&ouml;varjuks olemise v&otilde;imalusi. Lisaks on ettev&otilde;te kogukonnas aktiivne kaasar&auml;&auml;kija.&nbsp;</p> <p><a href="https://bwb.ee/">Baltic Workboats AS</a>-i tunnustati samuti eripreemiaga. Ettev&otilde;te panustab innovaatiliste lahenduste v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisse, toetab inimeste ettev&otilde;ttesisest arengut ja karj&auml;&auml;ri, loob praktikakohti ning pakub stipendiume ka v&auml;ljastpoolt Eestit tulijatele. Ettev&otilde;tte sisekoolitused on h&auml;sti l&auml;bim&otilde;eldud ning neid viivad l&auml;bi eelk&otilde;ige ettev&otilde;tte enda juhid.&nbsp;</p> <p>&Uuml;ritus on j&auml;relvaadatav&nbsp;<a href="https://www.facebook.com/watch/?v=396127318050560">T&ouml;&ouml;andjate Facebookis</a>. K&otilde;ik maakondlikud laureaadid leiab&nbsp;<a href="https://andras.ee/et/aasta-oppijasobralik-tooandja-2020-maakonna-laureaadid">SIIT</a>.</p> <p>&Otilde;ppijas&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja tunnustamise eesm&auml;rk on v&auml;&auml;rtustada &otilde;ppimist ja &otilde;petamist nii avalikus-, era- kui ka kolmandas sektoris. T&auml;navu septembris toimunud konkursile esitati 39 kandidaati. &Otilde;ppijas&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja konkurssi korraldavad Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit,&nbsp;<a href="https://www.andras.ee/et">ETKA Andras</a>&nbsp;ning Haridus- ja Teadusministeerium. Konkurssi toetab Euroopa Sotsiaalfond.</p> <p><a href="https://www.employers.ee/wp-admin/post.php?post=38073&amp;action=edit&amp;lang=et">Fotod t&auml;nu&uuml;ritusest</a> (autor Aron Urb).</p> <p>Lisainfo:</p> <p>Kertu Eensaar, ETKA ANDRAS kommunikatsioonispetsialist,&nbsp;<a href="mailto:kertu@andras.ee">kertu@andras.ee</a>&nbsp;529 9576.</p> <p>Elina Kink, Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu kommunikatsioonijuht,&nbsp;<span style="text-decoration: underline;"><a href="mailto:elina@employers.ee">elina@employers.ee</a></span>&nbsp;511 0033.</p> <p>Margit Kapak, Haridus- ja Teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna konsultant,&nbsp;<span style="text-decoration: underline;"><a href="mailto:margit.kapak@hm.ee">margit.kapak@hm.ee</a></span>&nbsp;5680 2264.</p> <p>Allikas: Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2821Ohutus põllumajandusettevõttes: põllumajandustöötajate luu- ja lihaskonna vaevuste riski vähendamine2020-10-15<p>P&otilde;llumajandussektoris on luu- ja lihaskonna vaevuste m&auml;&auml;r &uuml;ks suurimaid, kuna see h&otilde;lmab tavaliselt suuri koormusi, korduvaid liigutusi ja staatilisi asendeid. Uus aruteludokument anal&uuml;&uuml;sib Itaalia Marche maakonna n&auml;idet, et uurida, kuidas mehhaniseerimine aitab v&auml;hendada luu- ja lihaskonna vaevuste riskitegureid.</p> <p>Aruteludokument ja aasta l&otilde;pus avaldatav teine dokument, milles keskendutakse &uuml;laj&auml;semete luu- ja lihaskonna vaevuste riskihindamisele p&otilde;llumajanduses, koostati EU-OSHA ja Itaalia riikliku t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustuse instituudi&nbsp;<a href="https://www.inail.it/cs/internet/home.html" target="_blank">INAIL<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;uuringukokkuleppe alusel.</p> <p>Laadi alla&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/publications/msds-agriculture-sector-identifying-risks-adopting-preventive-measures/view" target="_self">aruteludokument luu- ja lihaskonna vaevuste kohta p&otilde;llumajanduses: riskide tuvastamisest ennetusmeetmete v&otilde;tmiseni</a>&nbsp;<a name="_msoanchor_1" href="https://osha.europa.eu/et/publications/msds-agriculture-sector-identifying-risks-adopting-preventive-measures/view" id="_msoanchor_1"></a></p> <p>Lisateave&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/themes//musculoskeletal-disorders/research-work-related-msds" target="_self">EU-OSHA teadusuuringute kohta luu- ja lihaskonna vaevuste valdkonnas</a></p> <p>Allikas: EU-OSHA</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2820Kui kaugtööd ei ole võimalik teha, kas siis peab eneseisolatsiooni aja eest maksma keskmist palka?2020-10-15<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Minu t&ouml;&ouml;taja andis teada, et ta l&auml;heb koos lapsega koolivaheaega veetma riiki, kust tagasi tulles peab j&auml;&auml;ma eneseisolatsiooni. T&ouml;&ouml;tajal ei ole v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;d teha kaugt&ouml;&ouml;na. Kas pean talle eneseisolatsiooni aja eest maksma keskmist palka?</b></p> <p><b>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:<i> </i></b>Kuna tegemist ei ole t&ouml;&ouml;andjast p&otilde;hjustatud t&ouml;&ouml;tamise takistusega, vaid t&ouml;&ouml;taja enda teadliku otsusega, siis selle aja eest t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tasu t&ouml;&ouml;lepingu seadusest tulenevalt maksma ei pea.</p> <p>T&ouml;&ouml;suhetes kehtiva hea usu ning &uuml;ksteise huvidega arvestamise p&otilde;him&otilde;tet j&auml;rgides saab t&ouml;&ouml;andja:</p> <ol start="1"> <li>Informeerida k&otilde;iki t&ouml;&ouml;tajaid juba ette, et juhul, kui nad koolivaheaja puhkuse ajal on otsustanud reisida v&auml;lisriiki, siis kontrolliksid ka ise &uuml;le, mis n&otilde;uded Eestisse naastes kehtivad. K&otilde;ige v&auml;rskema info saab alati <a href="https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-liikumispiirangute-kohta-eestisse-saabujatele" target="_blank">V&auml;lisministeeriumi kodulehelt</a>&nbsp;</li> <li>K&uuml;sida t&ouml;&ouml;tajalt &uuml;le, kas ta l&auml;heb puhkuse ajal v&auml;lismaale. Sest t&ouml;&ouml;andjal on ka teiste t&ouml;&ouml;tajate tervise kaitsmiseks ja viiruse leviku t&otilde;kestamiseks &otilde;igus saada t&ouml;&ouml;tajalt infot, et ta on puhkuse ajal viibinud v&auml;lisriigis ehk t&ouml;&ouml;andjal on praeguses olukorras selle info suhtes t&ouml;&ouml;lepingu seaduse m&otilde;istes &otilde;igustatud huvi.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajatele tuleks kindlasti ka selgitada, et kuna Terviseamet on andnud soovituse v&otilde;imalusel v&auml;ltida v&auml;lisriiki reisimist, kuid t&ouml;&ouml;taja ise on otsustanud siiski minna, siis peab ta arvestada nii eneseisolatsiooni kohustuse kui ka sellega, et kodus viibitud aja eest t&ouml;&ouml;andja talle t&ouml;&ouml;tasu &uuml;ldjuhul ei maksa.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja saab alati kaaluda t&auml;iendavaid v&otilde;imalusi ja pidada t&ouml;&ouml;tajaga l&auml;bir&auml;&auml;kimisi, et t&ouml;&ouml;taja kasutaks eneseisolatsiooni ajal n&auml;iteks veel kasutamata p&otilde;hipuhkuse p&auml;evi (aga &uuml;ks v&otilde;i teine poole ei saa seda n&otilde;uda, vaid see saab toimuda ainult poolte kokkuleppel v&otilde;i siis kinnitatud puhkuste ajakava alusel). Summeeritud t&ouml;&ouml;aja korral on ka n&auml;iteks v&otilde;imalus, et t&ouml;&ouml;andja ei pane t&ouml;&ouml;tajat eneseisolatsiooni ajaks graafikusse, vaid jaotab nende n&auml;dalate t&ouml;&ouml;tunnid j&auml;rgnevasse perioodi (seejuures ikka seadusega etten&auml;htud puhkeaja n&otilde;udeid j&auml;rgides).</li> <li>Kui t&ouml;&ouml;taja naaseb v&auml;lismaalt haigusn&auml;htudega, siis tuleb viivitamata v&otilde;tta &uuml;hendust oma perearstiga ning j&auml;&auml;da t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehele. Meeles tasub ka pidada, et t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehele on &otilde;igus j&auml;&auml;da ka nendel inimestel, kellele on teatatud, et ta on covid-19 nakatunu l&auml;hikontaktne ja tal ei ole v&otilde;imalus teha kaugt&ouml;&ouml;d. T&auml;psem info sel teemal <a href="https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/lahikontaktse-juhis" target="_blank">Terviseameti kodulehel</a>&nbsp;</li> </ol> <p>Vaata rohkem infot ka <a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552/kogu-info-siit-koroonaviirus-ja-tooelu" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaalist&nbsp;</a></p> <p><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552/kogu-info-siit-koroonaviirus-ja-tooelu" target="_blank"></a>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2816Kiik: koroonaviiruse mõjudega toimetulekul on oluline toetada vanemaealisi ning kaasata töötajaid 2020-10-14<p><b>Eilsel Euroopa Liidu t&ouml;&ouml;- ja sotsiaalministrite videokohtumisel oli arutluse all t&ouml;&ouml;tajate toetamine ettev&otilde;tete &uuml;mberkorraldamisel ning naiste ja meeste v&otilde;rdne osalemine t&ouml;&ouml;turul. Lisaks v&otilde;eti kohtumise eel vastu j&auml;reldused: vanemaealiste kohanemise kohta digimaailmas ja miinimumsissetulekute toetamiseks.</b></p> <p>Sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b> pidas oluliseks vanemaealiste kohanemise toetamist digimaailmaga. &bdquo;Ka vanemas eas on oluline j&auml;tkata uute oskuste omandamist, et s&auml;ilitada konkurentsiv&otilde;imet t&ouml;&ouml;turul. Sellele aitavad kaasa ka digioskused, mis v&otilde;imaldavad paindlikult &otilde;ppida. Samuti on oluline, et vanemaealised, kes on pidanud koroonaviiruse riskir&uuml;hma kuuluvana end isoleerima, saaksid v&otilde;imaluse digikanalite kaudu oma l&auml;hedastega igap&auml;evases kontaktis olla,&ldquo; r&otilde;hutas minister.</p> <p>Et aidata t&ouml;&ouml;tajatel paremini kohaneda t&ouml;&ouml;maailma muutustega, pakub Eesti T&ouml;&ouml;tukassa erinevaid t&ouml;&ouml;turumeetmeid, nagu t&ouml;&ouml;otsingute abistamine, n&otilde;ustamine, ettev&otilde;tluse koolituste ja sellega alustamise toetuste pakkumine, individuaalsed toetused jm. &bdquo;Peame oluliseks investeerida inimeste oskustesse, et tagada &uuml;hiskonna sidusus ja konkurentsiv&otilde;ime. Uute t&ouml;&ouml;h&otilde;ivev&otilde;imaluste realiseerimiseks on oluline pakkuda inimestele &uuml;mber- ja t&auml;iend&otilde;pet, et viia nende teadmised, oskused ja p&auml;devused vastavusse muutuva t&ouml;&ouml;turu vajadustega. Seda plaanime j&auml;tkata ka j&auml;rgmisel aastal, mil oleme planeerinud t&ouml;&ouml;h&otilde;ive programmi 56,7 miljonit eurot,&ldquo; lisas minister Kiik.</p> <p>Naiste ja meeste v&otilde;rdsele osalemisele t&ouml;&ouml;turul ja stereot&uuml;&uuml;psete hoiakute ning segregatsiooni v&auml;hendamisele aitavad kaasa teavitustegevused, mis on suunatud karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajatele, noortele, &otilde;petajatele, t&ouml;&ouml;andjatele ja t&ouml;&ouml;tajatele. Aga samuti vanemah&uuml;vitiste s&uuml;steemi muudatused, mis loovad peredele paindlikkust laste eest hoolitsemisel,&nbsp;v&otilde;imaldades isadel jagada emadega v&otilde;rdsemalt hoolduskoormust ning lapsevanematel &uuml;hitada senisest paremini t&ouml;&ouml;- ja pereelu. Samuti on oluline pikaajalise hoolduse s&uuml;steemi arendamine, mis aitab v&auml;hendada hoolduskoormust.</p> <p>J&auml;reldustes toimetulekutoetuste tugevdamise kohta toodi v&auml;lja, et riiklikud miinimumsissetulekud peavad olema iga&uuml;hele ligip&auml;&auml;setavad ning puuduses inimestele peavad olema h&uuml;vitised k&auml;ttesaadavad. Samuti peaks miinimumsissetulekust piisama v&auml;&auml;rikaks &auml;raelamiseks ning selle saajad peaksid saama osa koolitustest ja teistest aktiivsetest t&ouml;&ouml;turumeetmetest, mis aitaksid neil p&auml;&auml;seda vaesusest.</p> <p>Euroopa Liidu t&ouml;&ouml;- ja sotsiaalministrite fookuses on Saksamaa eesistumise ajal toimetulekutoetuste standardid, naiste ja meeste v&otilde;rdne kohtlemine t&ouml;&ouml;turul ning t&ouml;&ouml;tajate toetamine koroonaviirusest p&otilde;hjustatud majandusm&otilde;judes.</p> <p>Allikas: Sotsiaalministeerium</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2818Selge sõnumi võistlus kestab veel kümme päeva2020-10-13<p>T&auml;na on <b>rahvusvaheline selge keele p&auml;ev</b>. Juba seitsmendat aastat toimuv <b>selge s&otilde;numi v&otilde;istlus</b> on t&auml;ies hoos. V&otilde;istlust&ouml;id oodatakse sel aastal kuni <b>23. oktoobrini</b>.</p> <p>Selge s&otilde;numi auhinna kandidaate saab esitada aadressil <a href="https://selgesonum.ee/auhind-2020/esita-voistlustoo/"><b>selgesonum.ee</b></a>. Auhinnaga tunnustatakse neid Eesti ettev&otilde;tteid ja organisatsioone, kelle avalik info on selge ja arusaadav ning l&auml;htub eelk&otilde;ige kasutaja vajadustest.</p> <p>V&otilde;istlusega kutsutakse m&auml;rkama kodulehti, videoid, k&auml;siraamatuid, artikleid, saateid, plakateid ja muid infos&otilde;numeid, mis on sisult ja vormilt selged ning mida on kerge kasutada.</p> <p>Tulemused tehakse teatavaks <b>17. novembril</b>. Auhinnad annab &uuml;le <b>selge keele patroon &Uuml;lle Madise</b>.</p> <p>Kuue aasta jooksul (2014&ndash;2019) on v&otilde;istlusele esitatud <b>&uuml;le 500 t&ouml;&ouml;</b>.</p> <p>T&ouml;id hinnatakse neljas kategoorias: tarbetekst, tarbepilt, tarbetekst koos tarbepildiga ja selge s&otilde;numi edendaja.</p> <p><b>Selge s&otilde;numi edendajaks</b> on aastate jooksul valitud Tervise Arengu Instituut, Riigimetsa Majandamise Keskus, Maksu- ja Tolliamet, P&auml;&auml;steamet, Riigikontroll ning Politsei- ja Piirivalveamet.</p> <p>V&otilde;istlust korraldab Eesti Keele Instituudi, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Tartu &Uuml;likooli, Eesti Keeletoimetajate Liidu, Riigikontrolli, Eesti Kujundusgraafikute Liidu, E-riigi Akadeemia ja O&Uuml; Spurt esindajatest koosnev t&ouml;&ouml;r&uuml;hm.</p> <p><a href="https://selgesonum.ee/">selge s&otilde;numi veebileht</a>&nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;&nbsp;</p> <p><a href="https://www.facebook.com/selgesonum" target="_blank">selge s&otilde;numi Facebook&nbsp;</a>&nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;</p> <p>Lisainfo: Katrin Hallik,&nbsp;<a href="mailto:Katrin.Hallik@eki.ee">Katrin.Hallik@eki.ee</a>, tel 5347 2327</p> <p>&nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;Katre Kasemets,&nbsp;<a href="mailto:Katre.Kasemets@eki.ee">Katre.Kasemets@eki.ee</a>, tel 5562 9051</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2817Parimaks praktikandiks pürib 57 noort2020-10-13<p><b>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu parima praktikandi konkursil &bdquo;</b><a href="https://www.employers.ee/uudised/praktik-cum-laude-parima-praktikandi-konkurss/"><b>Praktik Cum Laude</b></a><b>&ldquo; v&otilde;istleb 57 kandidaati, kes j&auml;id praktikapakkujatele silma oma silmapaistvate tulemustega. Alates t&auml;nasest saab kandidaatidega tutvuda ning valida n&auml;dala jooksul konkursi </b><a href="https://www.facebook.com/PraktikCumLaude/" target="_blank"><b>Facebooki lehel</b></a><b> oma lemmik</b><b>u</b><b>.</b></p> <p>&bdquo;Praktika v&auml;&auml;rtustamine on aasta-aastalt t&otilde;usnud ja vaatamata koroonaajale, mis pani nii &otilde;ppurid kui t&ouml;&ouml;andjad keerulisse olukorda, esitati sel aastal konkursile rekordarv kandidaate,&ldquo; &uuml;tles Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu haridusn&otilde;unik <b>Anneli Entson.</b></p> <p>&bdquo;Sel aastal on m&auml;rgata trendi, et noored l&auml;bivad oma oskuste t&otilde;stmiseks lisaks &otilde;ppekavas etten&auml;htule omal initsiatiivil ka t&auml;iendava praktika. Noored m&otilde;istavad, et t&ouml;&ouml;turul edukas olemiseks on ise vaja n&auml;idata initsiatiivi. T&ouml;&ouml;andjate jaoks on selline areng tervitatav, nii leitakse &uuml;les k&otilde;ige motiveeritumad tulevased t&ouml;&ouml;tajad,&ldquo; s&otilde;nas Entson.</p> <p>Publikulemmiku h&auml;&auml;letus kestab kuni 20. oktoobrini ning v&otilde;itja saab samuti premeeritud auhinnatseremoonial.&nbsp;</p> <p>Parimaid praktikante tunnustatakse neljas kategoorias &ndash; parim praktikant kutsehariduses, parim praktikant k&otilde;rghariduses, parim praktikant t&ouml;&ouml;kohap&otilde;hises &otilde;ppes ja parim v&auml;listudengist praktikant. Konkursi v&otilde;itjad selgitab v&auml;lja hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Praktik Cum Laude&ldquo; konkurssi korraldab Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond, Eesti riik ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit.</p> <p>Lisainfo kampaania kohta <a href="https://www.employers.ee/uudised/praktik-cum-laude-parima-praktikandi-konkurss/">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu kodulehel</a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://www.facebook.com/media/set/?set=a.2565850517043169&amp;type=3&amp;uploaded=49" target="_blank">&bdquo;Praktik Cum Laude&ldquo; Facebooki&nbsp;</a>lehel.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.employers.ee/" target="_blank">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2814Kas tööõnnetuse uurimiseks on vajalik arsti teatis?2020-10-13<p><strong>Lugeja k&uuml;sib: &Uuml;ks meie t&ouml;&ouml;taja kukkus t&ouml;&ouml;l. Kuna tal hakkas seepeale jalg valutama, siis viisime ta arsti juurde. N&uuml;&uuml;d ootame juba terve kuu arsti teatist &otilde;nnetuse juhtumise kohta, aga seda ikka veel pole. Probleem on selles, et t&ouml;&ouml;taja pole saanud haigush&uuml;vitist, sest t&ouml;&ouml;andja ei ole esitanud t&ouml;&ouml;inspektsioonile t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse raportit. Aga kuidas me saame ilma arsti teatiseta raportit koostada, kas t&ouml;&ouml;andja peab ise arsti k&auml;est seda k&uuml;sima?</strong></p> <p><strong>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant</strong>: T&ouml;&ouml;andja kohustus on uurida k&otilde;iki t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi kohe, kui ta juhtunust teada saab. Kui t&ouml;&ouml;tajaga juhtub t&ouml;&ouml;l &otilde;nnetus, peab ta sellest kohe t&ouml;&ouml;andjale teada andma, samuti sellest, kui ta j&auml;i &otilde;nnetuse t&otilde;ttu haiguslehele.&nbsp; Ka &otilde;nnetuse pealtn&auml;gijatel on kohustus t&ouml;&ouml;andjale juhtunust teada anda.&nbsp;</p> <p>&nbsp;Arst peab raskest ja surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest ning t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tagaj&auml;rjel ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse m&auml;&auml;ramisest T&ouml;&ouml;inspektsiooni koheselt teavitama. T&ouml;&ouml;inspektsioon informeerib teatise saamisest t&ouml;&ouml;andjat viivitamata.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja ei pea j&auml;&auml;ma ootama arsti teavitust, vaid tegutseda tuleb kohe. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse uurimise eesm&auml;rk on v&auml;lja selgitada t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse asjaolud ja p&otilde;hjused, et teha vajalikud &uuml;mberkorraldused t&ouml;&ouml;l v&auml;ltimaks sarnaste juhtumite kordumist. Uurimise peab t&ouml;&ouml;andja l&auml;bi viima k&uuml;mme t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul. Seej&auml;rel koostab t&ouml;&ouml;andja vormikohase t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse raporti, mille esitab kolme t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul t&ouml;&ouml;inspektsioonile ja kannatanule v&otilde;i tema huvide kaitsjale.</p> <p>Kui raporti koostamise ajaks ei ole t&ouml;&ouml;andja saanud t&ouml;&ouml;inspektsioonist arsti teatise saabumise kohta teavitust, ei takista see kuidagi raporti t&auml;itmist ega esitamist. Sellisel juhul v&otilde;ib t&auml;itmata j&auml;tta 3. jaos lahter&nbsp; &bdquo;t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse raskusaste&ldquo;. Muud andmed, sh info vigastatud kehaosa kohta saab t&ouml;&ouml;andja raportile m&auml;rkida, sest uurimise k&auml;igus (n&auml;iteks kannatanuga suheldes) selgub, milline t&ouml;&ouml;taja vigastus oli.</p> <p>Uurimise k&auml;igus v&otilde;ib selguda, et tegemist ei olnud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusega. Sellisel juhul l&otilde;petab t&ouml;&ouml;andja uurimise ja koostab akti, milles kirjeldab vabas vormis &otilde;nnetusjuhtumi asjaolusid ja esitab uurimise l&otilde;petamise p&otilde;hjuse. Akti allkirjastavad t&ouml;&ouml;andja esindaja ja t&ouml;&ouml;keskkonnavolinik, tema puudumisel t&ouml;&ouml;tajate usaldusisik. T&ouml;&ouml;andja esitab akti t&ouml;&ouml;inspektsioonile ja kannatanule v&otilde;i tema huvide kaitsjale kolme t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul p&auml;rast &otilde;nnetusjuhtumi uurimise l&otilde;petamist.</p> <p>L&uuml;hidalt &ndash; kui t&ouml;&ouml;andja saab teada, et juhtus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, hakkab ta juhtunut kohe uurima.&nbsp; Kui uurimine on l&auml;bi, tuleb igal juhul koostada raport v&otilde;i akt hoolimata sellest, kas arsti teatis on saabunud v&otilde;i mitte.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2819Registreeritud töötus kasvas kuuga pool protsenti, tehti esimesed tööampsud2020-10-12<p>Septembri l&otilde;pus oli t&ouml;&ouml;tuna registreeritud 49&nbsp;093 inimest, mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest t&ouml;&ouml;j&otilde;ust 7,6%. V&otilde;rreldes augustiga on registreeritud t&ouml;&ouml;tuid 0,5% rohkem (augusti l&otilde;pus oli t&ouml;&ouml;tuna arvel 48&nbsp;859 inimest). Registreeritud t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r oli septembri l&otilde;pus k&otilde;rgeim Ida-Virumaal (12,2%) ning madalaim J&otilde;gevamaal (4,7%).</p> <p>Uusi t&ouml;&ouml;tuid registreeriti septembris 8&nbsp;352, mida on rohkem kui eelnevatel kuudel. T&ouml;&ouml;tukassa abiga asus septembris t&ouml;&ouml;le v&otilde;i alustas ettev&otilde;tlusega 4 770 inimest, mida on v&auml;hem kui eelnevatel kuudel.</p> <p>Septembris oli t&ouml;&ouml;tukassal vahendada 8&nbsp;718 t&ouml;&ouml;kohta. Uusi t&ouml;&ouml;pakkumisi lisandus 4&nbsp;757 ehk veidi enam kui augustis. T&auml;psem statistika on leitav T&ouml;&ouml;tukassa <a href="https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/peamised-statistilised-naitajad">kodulehel</a>.</p> <p>Alates k&auml;esoleva aasta 1. septembrist on registreeritud t&ouml;&ouml;tutel v&otilde;imalik arveloleku ajal l&uuml;hiajaliselt t&ouml;&ouml;tada ehk teha t&ouml;&ouml;ampse. Esimesel kuul kasutas seda v&otilde;imalust 739 inimest. Usinamalt kasutasid&nbsp; seda&nbsp; v&otilde;imalust naised, peamine valdkond, kus l&uuml;hiajalise t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalust kasutati, olid kaubandus ja klienditeenindus. K&otilde;ige enam t&ouml;&ouml;ampse tehti Tallinnas ja Harjumaal, uut v&otilde;imalust kasutati esimesel kuul k&otilde;ikides maakondades.</p> <p>T&ouml;&ouml;ampsude kohta saab rohkem infot <a href="https://www.youtube.com/watch?v=viHJ8uskJtw&amp;t=4s">SIIT</a>.</p> <p><i>Registreeritud t&ouml;&ouml;tuse statistika kajastab nende t&ouml;&ouml;tute arvu, kes on ennast t&ouml;&ouml;tukassas t&ouml;&ouml;tuks registreerinud. </i></p> <p>&nbsp;Allikas: T&ouml;&ouml;tukassa</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2813Töötegemise varjukülg - töötajate tööalane ekspluateerimine2020-10-09<p>10. detsembril 1948. aastal v&otilde;ttis &Uuml;RO Peaassamblee vastu inim&otilde;iguste &uuml;lddeklaratsiooni, millel on oluline roll ka t&auml;nases t&ouml;&ouml;suhete ning t&ouml;&ouml;keskkonna ja -ohutuse maastikul. &Uuml;lddeklaratsioon &uuml;tleb, et k&otilde;ik&nbsp;inimesed s&uuml;nnivad vabade ja v&otilde;rdsetena oma v&auml;&auml;rikuselt ja &otilde;igustelt. Iga&uuml;hel on &otilde;igus t&ouml;&ouml;tada ja vabalt valida elukutset, &otilde;igus &otilde;iglastele ja rahuldavatele t&ouml;&ouml;tingimustele ning kaitsele t&ouml;&ouml;puuduse vastu. Iga&uuml;hel on &otilde;igus igasuguse diskrimineerimiseta saada v&otilde;rdset tasu v&otilde;rdse t&ouml;&ouml; eest. Igal inimesel, kes t&ouml;&ouml;tab, on &otilde;igus saada &otilde;iglast ja rahuldavat tasu, mis tagab inimv&auml;&auml;rilise elatuse temale endale ja ta perekonnale ning mida vajaduse korral t&auml;iendatakse muude sotsiaalsete tagatistega. Kedagi ei v&otilde;i pidada orjuses ega sunduses; orjus ja orjakaubandus &uuml;ksk&otilde;ik millisel kujul on keelatud. K&otilde;ik need p&otilde;him&otilde;tted sisalduvad nii Eesti Vabariigi p&otilde;hiseaduses kui ka nt t&ouml;&ouml;lepingu seaduses ning t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduses. Neist l&auml;htuvad ka T&ouml;&ouml;inspektsiooni p&otilde;hieesm&auml;rgid - t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;andjate teadlikkuse t&otilde;stmine ja riiklikku j&auml;relevalve kaudu ohutu, turvalise ja tervisliku t&ouml;&ouml;keskkonna ning &otilde;igusaktide n&otilde;uetele vastavate t&ouml;&ouml;suhete tagamine ja t&ouml;&ouml;tajate v&otilde;rdne kohtlemine Eesti t&ouml;&ouml;turul. Kui 1948. a vastu v&otilde;etud inim&otilde;iguste &uuml;lddeklaratsiooni p&otilde;him&otilde;tted on au sees ka j&auml;tkuvalt t&auml;na, siis miks aina rohkem ja rohkem r&auml;&auml;gime sellistest juhtumitest nagu teadlikult vale informatsiooni andmine t&ouml;&ouml;tingimuste kohta, &auml;hvardamine/hirmutamine t&ouml;&ouml;tasu maksmata j&auml;tmisega v&otilde;i illegaalsete v&auml;lismaise t&ouml;&ouml;tajate v&otilde;imudele v&auml;ljaandmisega, ebaseaduslikult t&ouml;&ouml;tasust kinnipidamistest v&otilde;i ebainimlikest t&ouml;&ouml;- ja elamistingimustest? K&otilde;ige raskemate juhtumite puhul r&auml;&auml;gime t&ouml;&ouml;alasest ekspluatatsioonist inimkaubanduse v&otilde;tmes.</p> <p><b>Inimkaubandus</b> (v&otilde;i ka n&uuml;&uuml;disaegne orjus) kui peitekuritegu on raske isikuvastane kuritegu ja rahvusvahelise &otilde;iguse kohaselt inim&otilde;iguste rikkumine. Tegemist on teise isiku tema tahte vastaselt sunniviisiliselt olukorda seadmine v&otilde;i selles hoidmine, kus teda saab pikaajalise ekspluateeriva suhte kaudu majandusliku kasu eesm&auml;rgil &auml;ra kasutada. Inimkaubanduse ohvriks v&otilde;ivad sattuda nii alaealised, noored, mehed kui naised, t&ouml;&ouml;tud ja t&ouml;&ouml;tajad, erinevatest rahvusest isikuid jne. Inimkaubandus toimub erinevates vormides - t&ouml;&ouml;alane &auml;rakasutamine, sunniviisiline t&ouml;&ouml;tamine, lapst&ouml;&ouml;j&otilde;u kasutamine, seksuaalne &auml;rakasutamine, elundite eemaldamine jmt. Seda esineb erinevates valdkondades, nii p&otilde;llumajanduses, t&ouml;&ouml;stuses, ehituses, toitlustuses, teeninduses kui ka mujal. Peaaegu k&otilde;ik orjastamise viisid sisaldavad sunniviisilise t&ouml;&ouml; elementi. Teisis&otilde;nu, k&otilde;ik inimkaubandusest haavatavad isikud ja m&otilde;jutatavad tegevusvaldkonnad kuuluvad T&ouml;&ouml;inspektsiooni sihtgruppi ning j&auml;relevalve alla. <span style="text-decoration: line-through;"></span></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon kui riikliku j&auml;relevalve teostaja seisab selle eest, et k&otilde;igil Eestis t&ouml;&ouml;tavatel isikutel (nii kohalikel, v&auml;lismaistel kui ka Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajatel) oleksid tagatud v&auml;hemalt seadusega ette n&auml;htud minimaalsed inimv&auml;&auml;rsed t&ouml;&ouml;tingimused. See t&auml;hendab, et T&ouml;&ouml;inspektsioon p&ouml;&ouml;rab t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;keskkonnas toimuvale, t&ouml;&ouml;suhtele ja lepingute s&otilde;lmimisele ning seel&auml;bi puutub kokku v&auml;ga erinevate teemadega nagu deklareerimata t&ouml;&ouml;j&otilde;ud (sh &uuml;mbrikupalga maksmine), Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tingimused, illegaalne t&ouml;&ouml;tamine Eestis, alaealiste t&ouml;&ouml;tamine ehk lapst&ouml;&ouml;j&otilde;u kasutamine. Deklareerimata ja/v&otilde;i illegaalsel t&ouml;&ouml;tajal on oluliselt suurem oht sattuda t&ouml;&ouml;alase &auml;rakasutamise v&otilde;i inimkaubanduse ohvriks. Illegaalse t&ouml;&ouml;tamisega kaasnevad ka erinevad maksurikkumised, tekib ettev&otilde;tjate ebav&otilde;rdne konkurents, t&ouml;&ouml;tajate &auml;rakasutamise v&otilde;imalus ehk nendele inimestele ei tagata sisuliselt Eestis t&ouml;&ouml;tamise ajal sotsiaalseid garantiisid, mis k&otilde;igil Euroopa Liidus t&ouml;&ouml;d tegevatel t&ouml;&ouml;tajatel olema peavad.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni juristid n&otilde;ustavad t&ouml;&ouml;tajaid nii kontorites, e-kirja teel kui telefonitsi. T&ouml;&ouml;tajate mured varieeruvad lihtsatest k&uuml;simustest v&auml;ga keeruliste juhtumiteni. Meieni j&otilde;uavad saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu, s&otilde;lmimata t&ouml;&ouml;lepingute, lubatust pikemate vahetuste, t&ouml;&ouml;kiusu v&otilde;i diskrimineerimise kahtlusega kaasused, t&ouml;&ouml;tamised tavap&auml;ratutel tingimustel, t&ouml;&ouml;suhete ebaseaduslikud l&otilde;petamised, t&ouml;&ouml;le sundimised pikemateks vahetusteks v&otilde;i isegi j&auml;rjestikku kauemaks kui seitsmeks p&auml;evaks. Harvad ei ole ka juhud, kus t&ouml;&ouml;vahendeid t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;tegemiseks ei v&otilde;imaldata v&otilde;i kui v&otilde;imaldatakse, peetakse t&ouml;&ouml;tasust kinni nende maksumus. Selgitame, mida t&auml;hendavad proovip&auml;evad v&otilde;i vabatahtlik t&ouml;&ouml;, kas t&ouml;&ouml;tasu makstakse v&otilde;i mitte, sest nende kattevarjus v&otilde;ib olla tegemist varjatud t&ouml;&ouml;suhtega. J&auml;relevalve teostamisel ja ettev&otilde;tete konsulteerimistel n&auml;eme t&ouml;&ouml;tajale v&auml;ga ohutuid ja h&auml;sti l&auml;bim&otilde;eldud t&ouml;&ouml;kohti, teisal on t&ouml;&ouml;keskkonnad lausa ohtlikud ning tervisevaenulikud. T&ouml;&ouml;suhete kontrollimisel vaatame l&auml;bi ja anal&uuml;&uuml;sime tohutul hulgal t&ouml;&ouml;lepinguid ja vestleme t&ouml;&ouml;tajatega. Sageli avastame, et tegelikkus ja paberil kirjutatu ei ole vastavuses (t&ouml;&ouml;taja teeb reaalselt muud t&ouml;&ouml;d kui kokku lepitud, ta saab madalamat t&ouml;&ouml;tasu v&otilde;i t&ouml;&ouml;tasust tehakse lubamatuid kinnipidamisi). Meil on ehitusplatse, tootmist&scaron;ehhe v&otilde;i teenindusettev&otilde;tteid kontrollides v&otilde;i &uuml;hisreidide k&auml;igus ette tulnud olukordi, kus saame teada, et v&auml;lismaiselt t&ouml;&ouml;tajalt on v&otilde;etud dokumendid, nad on k&uuml;mnekesi majutatud ca 20 km kaugusele linna servas asuvasse motelli/ hosteli &uuml;hte tuppa ning t&ouml;&ouml;andja &auml;hvardab neid, mist&otilde;ttu nad on sunnitud ebainimlike t&ouml;&ouml;tingimustega leppima. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis tavalise saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu n&otilde;ude lahendamisel v&otilde;ivad pooled avaldada informatsiooni, mis v&otilde;ib tekitada kahtlust maksupettuses v&otilde;i selles, et ettev&otilde;te kasutab rohkelt deklareerimata t&ouml;&ouml;j&otilde;udu. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste v&otilde;i kutsehaigestumiste uurimisel v&otilde;ib selguda, et &otilde;nnetusse sattunu viibib ja t&ouml;&ouml;tab Eestis ebaseaduslikult.</p> <p>K&otilde;rvaltvaatajale v&otilde;ib j&auml;&auml;da mulje, et T&ouml;&ouml;inspektsioon ei tegele inimkaubanduse t&otilde;kestamisega, ent nii see pole. Meie n&otilde;ustamise, j&auml;relevalve vm kontakti l&auml;bi saadud info v&otilde;ib olla just see puuduv infokild Politsei- ja Piirivalveameti uurimise jaoks, mis viib inimkaubanduse juhtumi avastamise ja efektiivse lahendamiseni. Inimkaubanduse kuritegu on varjatud kuritegu ning seda on raske avastada. Seet&otilde;ttu eeldab see riigisiseselt erinevate asutuste&uuml;lest t&otilde;husamat koost&ouml;&ouml;d. Siinjuures saabki T&ouml;&ouml;inspektsioon panustada, olles avatud m&auml;rkama ebaharilikku, s&uuml;venedes kontrolli tehes t&ouml;&ouml;andja &ouml;eldusse, kuulates h&auml;tta sattunud t&ouml;&ouml;tajat ning julgedes kahtluse korral anda informatsiooni edasi meie koost&ouml;&ouml;partneritele.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon saab sekkuda t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimuste parendamiseks &uuml;ksnes seaduses s&auml;testatud p&auml;devuse piirides ja n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt (vajadusel ettekirjutusega ja sunniraha kohaldades) t&ouml;&ouml;suhteid ja t&ouml;&ouml;ohutust ning tervishoiu n&otilde;udeid reguleerivate &otilde;igusaktide n&otilde;uete t&auml;itmist. Kui inspektor m&auml;rkab kontrolli k&auml;igus rikkumisi, mille menetlemine pole meie p&auml;devuses (n&auml;iteks v&auml;lismaalaste seaduse v&otilde;i maksuseaduste rikkumised), siis edastatakse informatsiooni PPA-e v&otilde;i EMTAle. T&ouml;&ouml;inspektsioon, PPA ning MTA teevad ka &uuml;hiseid kontrollreide, et avastada ebaseaduslikult riigis viibivaid/t&ouml;&ouml;tavaid v&auml;lismaalasi ja seel&auml;bi tuvastada v&otilde;imalikke inimkaubanduse (t&ouml;&ouml;orjuse) juhtumeid.</p> <p>Inimese vabadus valida enesele meeldiv elukutse, t&ouml;&ouml;tamiseks sobilik riik ning otsustusvabadus, kas astuda t&ouml;&ouml;suhetesse v&otilde;i mitte, t&auml;hendab t&ouml;&ouml;j&otilde;u suuremat liikumist mitte ainult riigisiseselt vaid ka riigipiiride &uuml;leselt. H&auml;sti oluline on m&otilde;ista, et t&ouml;&ouml;d tuleb teha ausalt, koosk&otilde;las riiklike ja rahvusvaheliste n&otilde;uetega.&nbsp;</p> <h2>Arve ja fakte&nbsp;</h2> <ul> <li>2019. aastal sai inimkaubanduse ennetamise ja ohvrite abistamise n&otilde;uandeliini 6607320 l&auml;bi abi <b>679 klienti</b></li> <li>90% klientidest oli p&auml;rit Ukrainast (sh Moldova, Venemaa, Gruusia, Tadžikistani, Valgevene, Usbekistani, Tadžikistani kodanikud)</li> <li>79% abivajajatest olid mehed</li> <li><b>111 klienti abistati lisaks n&otilde;ustamisele esitada 69 t&ouml;&ouml;andja vastu avaldus </b>t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile avaldus v&auml;lja maksmata t&ouml;&ouml;tasude ja h&uuml;vitiste osas. N&otilde;udeid esitati <b>Kokku 532 915,29 EUR eest.</b></li> </ul> <p>&nbsp;</p> <p>P&otilde;hilised probleemid:&nbsp;</p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;tunde kuus 220-300h</li> <li>6 p&auml;eva n&auml;dalas (10-12 tunnised t&ouml;&ouml;p&auml;evad)</li> <li>ei saa etten&auml;htud t&ouml;&ouml;tasu</li> <li>palk viibib 1,5 kuni 2 kuud</li> <li>...v&otilde;i palka ei makstagi v&auml;lja</li> <li>...enamasti makstakse palk sularahas v&auml;ikeste osade kaupa</li> <li>...t&ouml;&ouml;andja ei maksa makse</li> <li>...aegunud toiduained</li> <li>...taskus vaid 7 eur-i, mis ei v&otilde;imalda isikul isegi tagasi kodumaale p&ouml;&ouml;rduda</li> <li>...t&ouml;&ouml;andja s&otilde;imab, &auml;hvardab, keelitab ja meelitab l&auml;bisegi</li> </ul> <p><strong>Autor: Kristel K&auml;ngsepp</strong></p> <p><strong><span> </span><span><a class="oajrlxb2 g5ia77u1 qu0x051f esr5mh6w e9989ue4 r7d6kgcz rq0escxv nhd2j8a9 nc684nl6 p7hjln8o kvgmc6g5 cxmmr5t8 oygrvhab hcukyx3x jb3vyjys rz4wbd8a qt6c0cv9 a8nywdso i1ao9s8h esuyzwwr f1sip0of lzcic4wl q66pz984 gpro0wi8 b1v8xokw" href="https://www.facebook.com/hashtag/eu4fairwork?__eep__=6&amp;__cft__[0]=AZUzHvLF1-V8tiy92t4yN32OtubhHrAZdDivv77Op3gqX28Hur73xkcfM9BUYUuRQXe319u2yusdiJWTcoNX9NWUzrEBITPwlzLdz2cB-ssKMOXTEpkCEsmUhDpL5PaA6TKU83iz8KKDdEDic1WgoWaamGwGaDve4mTVoewQbmpAFzQWrFG6HVQ8ObuZBMYhLL0&amp;__tn__=*NK-R" role="link" tabindex="0">#EU4FairWork</a></span></strong></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2812Ülemaailmne vaimse tervise päev – ohutud ja tervislikud töökohad kaitsevad töötajate heaolu2020-10-09<p>10. oktoobril t&auml;histatakse&nbsp;<em>&uuml;lemaailmset vaimse tervise p&auml;eva</em>. Selle aasta teema&nbsp;<a href="http://www.wmhd2020.com/" target="_blank">&bdquo;Vaimne tervis k&otilde;igi jaoks: suurem investeering &ndash; parem juurdep&auml;&auml;s&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;kehtestas &Uuml;lemaailmne Vaimse Tervise F&ouml;deratsioon. P&auml;eva eesm&auml;rk on teadvustada kogu maailmas vaimse tervise probleeme ja vajadust investeerida rohkem sellesse valdkonda, eelk&otilde;ige COVID-19 pandeemia ajal ja j&auml;rel.</p> <p>Koroonaviirus on muutnud meie t&ouml;&ouml;maailma. Kuna ps&uuml;hhosotsiaalsed riskid ja t&ouml;&ouml;stress on niigi suured t&ouml;&ouml;ohutuse ja -tervishoiu probleemid, on pandeemia oluliselt m&otilde;jutanud &uuml;ksikisikute tervist ning ettev&otilde;tteid ja riikide majandust.</p> <p>Et seda probleemi lahendada, peame tegema koost&ouml;&ouml;d vaimse tervise edendamiseks ELi t&ouml;&ouml;kohtadel, et kaitsta t&ouml;&ouml;tajate vaimset (ja f&uuml;&uuml;silist) tervist ja heaolu ning &uuml;htlasi hoogustada majandust.</p> <p>OSHwiki artiklid&nbsp;<a href="https://oshwiki.eu/wiki/Mental_health_at_work" target="_blank">&bdquo;Vaimne tervis t&ouml;&ouml;kohal&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://oshwiki.eu/wiki/COVID-19:_guidance_for_the_workplace#Resources" target="_blank">&bdquo;COVID-19: juhend t&ouml;&ouml;kohtadele&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></p> <p>ELi suunised:&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/publications/covid-19-back-workplace-adapting-workplaces-and-protecting-workers/view">COVID-19: TAGASI T&Ouml;&Ouml;LE. T&ouml;&ouml;kohtade &uuml;mberkorraldamine ja t&ouml;&ouml;tajate kaitse</a></p> <p>Lisateave teemal&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/themes/psychosocial-risks-and-stress">ps&uuml;hhosotsiaalsed riskid ja stress t&ouml;&ouml;kohal</a></p> <p>J&auml;lgige sotsiaalmeedias teemaviidet&nbsp;<em>#WorldMentalHealthDay</em></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/world-mental-health-day-safe-and-healthy-workplaces-protect-workers-wellbeing" target="_blank">Allikas: EU-OSHA</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2811Tööõnnetus: leeliseline pesuaine2020-10-09<p><strong>Mis juhtus:</strong></p> <p>Toiduainetet&ouml;&ouml;stuse seadme pesuks oli vaja kasutada leeliselist pesuainet. T&ouml;&ouml;taja l&auml;ks seda kemikaalide hoiuruumist m&otilde;&otilde;dukannuga tooma. 20-liitrisest kanistrit pesuainet kannu kallates tekkisid kemikaali pritsmed, mis silma sattudes p&otilde;hjustasid silma s&ouml;&ouml;vituse.</p> <p><strong>Miks juhtus:</strong></p> <p>Silma vigastuse p&otilde;hjustas mitme ohutusn&otilde;ude eiramine. Suhteliselt suurest, 20 liitrit mahutavast kanistrist ohtliku kemikaali v&auml;ljavalamiseks oli hoiuruumis olemas hoidik, millega saaks kanistrit kallutada ja kraanist kemikaali kannu lasta. Ajanappuse t&otilde;ttu ei eemaldanud t&ouml;&ouml;taja t&uuml;hjaks saanud kanistrit hoidikult ja ei pannud sinna uut, vaid hakkas s&ouml;&ouml;vitavat kemikaali valama suhteliselt rasket kanistrit k&auml;es hoides. Kuid sel viisil valades on pritsmete tekkimine v&auml;ga t&otilde;en&auml;oline ja valamise ajal kanistrit k&auml;es hoides pole t&ouml;&ouml;taja n&auml;gu kanistrist kuigi kaugel. Seet&otilde;ttu sattusidki valamisel tekkinud pritsmed silma.</p> <p>Teine kiirustamise tagaj&auml;rg oli see, et t&ouml;&ouml;taja ei kasutanud silmade kaitseks isikukaitsevahendeid. Hoiuruumis olid olemas nii kaitseprillid kui visiir, kuid kemikaali &uuml;mbervalamisel neid ei kasutatud.</p> <p>Juhtunu on veel &uuml;ks n&auml;ide olukorrast, kus ajav&otilde;itu peeti olulisemaks ohutusest. T&ouml;&ouml;andja peaks selliste t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste uurimisel j&otilde;udma selguseni, miks kiirustati. Kas oli t&ouml;&ouml;tajal t&ouml;&ouml;kohustusi nii palju, et nende k&otilde;igiga toimetulemiseks polnud tal aega uue kanistri hoidikusse panemiseks ja prillide ettepanekuks, v&otilde;i oli tegemist t&ouml;&ouml;taja hooletusega.</p> <p><a href="https://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/tookeskkonna-ohutegurid/Keemilised-ohutegurid">Loe pikemalt keemilistest ohuteguritest ja m&auml;rgistusest.</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2810Uus infosüsteem aitab tööandjatel luua ohutut töökeskkonda 2020-10-08<p><b>Valitsus kiitis heaks seaduseeln&otilde;u, millega lihtsustatakse t&ouml;&ouml;andjatel t&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;uete t&auml;itmist. Tervise ja Heaolu Infos&uuml;steemide Keskuse poolt arendatav T&ouml;&ouml;inspektsiooni e-teenuseid koondav infos&uuml;steem (TEIS) lubab tulevikus ettev&otilde;tjatel t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;se T&ouml;&ouml;inspektsiooni iseteeninduse kaudu kiiremini ja mugavamalt koostada. Riskianal&uuml;&uuml;s tuleb esitada hiljemalt 1. septembriks 2021.</b></p> <p>Tervise hoidmine t&ouml;&ouml;keskkonnas on kaalukas meede ka koroonaviiruse leviku t&otilde;kestamiseks. &bdquo;Pean oluliseks, et t&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamine ja nende maandamiseks abin&otilde;ude kasutuselev&otilde;tt oleks sama mugav kui tulude deklareerimine. Kindlasti aitab sellele kaasa digitaalse teenuse kasutuselev&otilde;tt, mis v&auml;hendab tunduvalt t&ouml;&ouml;andja halduskoormust. Eelk&otilde;ige peaks see r&otilde;&otilde;mustama v&auml;ikeettev&otilde;tjaid,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b>.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori <b>Maret Maripuu</b> s&otilde;nul t&auml;htsustatakse Eesti ettev&otilde;tetes head t&ouml;&ouml;keskkonda varasemast enam, ent arenemisruumi on k&uuml;llaga. &bdquo;T&ouml;&ouml;keskkonnas veedavad inimesed m&auml;rkimisv&auml;&auml;rse osa oma ajast. Seet&otilde;ttu on oluline, et t&ouml;&ouml;tamine oleks ohutu ega kahjustaks inimese tervist,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Eriti n&auml;eme, et h&auml;tta j&auml;&auml;vad v&auml;iksemad ettev&otilde;tted, kel napib aega, aga sageli ka teadmisi. Soovime olla t&ouml;&ouml;andjatele toeks hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel ning uus iseteenindus pakub selleks h&auml;id v&otilde;imalusi,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>TEIS on uus t&auml;ielikult pilvetehnoloogial ja mikroteenustel &uuml;les ehitatud e-teenus, mis t&auml;hendab, et kui kuskil juhtub tehniline rike v&otilde;i katkestus, siis see ei katkesta terve s&uuml;steemi t&ouml;&ouml;d. &bdquo;T&auml;nu TEIS-ile on v&otilde;imalik loobuda mitmetest aegunud protsessidest nagu n&auml;iteks serverite paigaldamine v&otilde;i ketaste vahetamine ning keskenduda olulistele teenusega seotud arendustele,&ldquo; selgitas TEHIKu direktor <b>Katrin Reinhold,</b> et t&auml;nu sellele aitab uus infos&uuml;steem riigil ka kulusid kokku hoida.</p> <p>Juba t&auml;na kasutatavasse T&ouml;&ouml;inspektsiooni <a href="https://iseteenindus.ti.ee/login">iseteenindusse</a> luuakse 2021. aastal uus riskianal&uuml;&uuml;si t&ouml;&ouml;vahend, mis lihtsustab t&ouml;&ouml;andjatel t&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamist. T&ouml;&ouml;andjale kuvatakse s&uuml;steemis tema ettev&otilde;tte tegevusalale asjakohased&nbsp; ohud ja antakse ka t&uuml;&uuml;pilised abin&otilde;ud nende ohtude maandamiseks. T&ouml;&ouml;vahend aitab t&ouml;&ouml;andjal hinnata, kas pakutud abin&otilde;ud on juba ettev&otilde;ttes kasutusel v&otilde;i veel mitte &ndash; sel juhul on t&ouml;&ouml;andjal v&otilde;imalik need tegevuskavasse lisada ja t&ouml;&ouml;sse v&otilde;tta. Konkreetsed juhised toetavad ja lihtsustavad oluliselt t&ouml;&ouml;tervishoiu ja &ndash;ohutusn&otilde;uete t&auml;itmist ettev&otilde;ttes. T&ouml;&ouml;keskkonna riskide maandamine on oluline, kuna see v&auml;hendab t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ja tervise kahjustumist t&ouml;&ouml;l. Alates m&auml;rtsist 2021. avaneb ettev&otilde;tjatel v&otilde;imalus oma olemasolev t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s iseteeninduse kaudu &uuml;les laadida v&otilde;i see iseteeninduses oleva t&ouml;&ouml;vahendi abil koostada. Riskianal&uuml;&uuml;s tuleb hiljemalt 1. septembriks 2021. Tulevikus on k&otilde;ik t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sid koostatud v&otilde;i k&auml;ttesaadavad TEIS-is.</p> <p>Infos&uuml;steem on abiks t&ouml;&ouml;inspektoritele j&auml;relevalve teostamisel, kuna suure osa t&ouml;&ouml;st saab inspektor &auml;ra teha juba t&ouml;&ouml;andjaga iseteeninduse vahendusel suheldes. Infos&uuml;steem aitab t&otilde;hustada sihitatud t&ouml;&ouml;keskkonna ja t&ouml;&ouml;suhete j&auml;relevalvet, parandada andmekvaliteeti, tagada andmete turvalisus ja muuta andmevahetust kiiremaks. Sellega muutub t&ouml;&ouml;andjate ja inspektsiooni suhtlus kiiremaks ja mugavamaks m&otilde;lemale poolele.</p> <p>Eeln&otilde;uga on planeeritud ka muudatused, mis tagavad ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna olukorras, kus t&ouml;&ouml;tavad &uuml;heaegselt nii t&ouml;&ouml;lepinguga t&ouml;&ouml;tajad kui ka teenuse osutajad (n&auml;iteks t&ouml;&ouml;v&otilde;tu- ja k&auml;sunduslepinguga t&ouml;&ouml;tavad isikud) v&otilde;i &uuml;ksnes teenuse osutajad. Nii peab n&auml;iteks t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu alusel keevitust&ouml;id teostav f&uuml;&uuml;siline isik teavitama t&ouml;id korraldavat isikut v&otilde;i tema puudumisel t&ouml;&ouml;andjat oma tegevusega seotud ohtudest ja tagama, et tema tegevus ei ohusta samas t&ouml;&ouml;keskkonnas t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;itvaid t&ouml;&ouml;tajaid. Samuti peab t&ouml;&ouml;andja vajaduse korral teavitama t&ouml;&ouml;kohal esinevatest ohtudest ka teenuseosutajat, kes t&ouml;&ouml;tab koos tema t&ouml;&ouml;tajatega. Lisaks tekib t&ouml;&ouml;andjal samas olukorras kohustus uurida t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, mis on juhtunud teenuseosutajatega. Uuenduslikult kohustab eeln&otilde;u omavahel infot vahetama ka kahte teenuseosutajat, kes peavad &uuml;ksteist oma tegevusega seotud ohtudest teavitama ja tagama, et nende tegevus ei ohusta t&ouml;&ouml;tegijaid.</p> <p>T&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steemi arendust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimuste "T&ouml;&ouml;v&otilde;imet hoidva ja s&auml;&auml;stva t&ouml;&ouml;keskkonna arendamine" vahenditest. Selle esimese etapi ehk s&uuml;steemi ja j&auml;relevalvemooduli maksumus oli ca 1 miljon eurot, &nbsp;teine etapp ehk t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si moodul, uus t&ouml;&ouml;elu portaal ja j&auml;relevalvefunktsionaalsuse t&auml;iendused maksavad ca 800&nbsp;000 eurot.&nbsp;&nbsp;</p> <p><b>TAUST</b></p> <p><b>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steem </b></p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steemi esimesed teenused v&otilde;eti kasutusele 2020. aasta aprillis. Infos&uuml;steem jaguneb kaheks osaks &ndash; iseteenindus ettev&otilde;tjale ja ametnikurakendus T&ouml;&ouml;inspektsiooni teenistujatele.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja saab kasutada iseteenindust ja talle on loodud oma t&ouml;&ouml;laud, kuhu on kuvatud t&ouml;&ouml;andjale vajalik teave ja &uuml;lesanded. Esmaj&auml;rgus on iseteeninduses t&ouml;&ouml;andjale loodud t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse rollide (t&ouml;&ouml;keskkonna esindajad) m&auml;&auml;ramise v&otilde;imalus ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalvega seotud tegevused, n&auml;iteks teave puuduse parandamise, ettekirjutuse t&auml;itmise v&otilde;i sunniraha tasumise kohta.&nbsp;</li> <li>T&ouml;&ouml;inspektorid teevad j&auml;relevalvet infos&uuml;steemi ametnikurakenduse abil, sh saavad t&ouml;&ouml;keskkonnas tuvastatud puudusi ka tahvelarvuti abil &uuml;les m&auml;rkida. T&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;inspektor saavad omavahel suhelda ja menetluseks vajalikku teavet vahetada iseteeninduses oleva vestlusakna kaudu.</li> <li>T&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steemi funktsionaalsuse ja iseteeninduse arendamine j&auml;tkub ka edaspidi. Nii on teises etapis arendamisel t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si l&auml;biviimise t&ouml;&ouml;vahend, kus suunavad k&uuml;simused aitavad t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s kiirelt l&auml;bi viia. Infos&uuml;steemi iga arendusetapi valmimisega v&auml;heneb ettev&otilde;tjate ja riigi halduskoormus, tagatakse info k&auml;ttesaadavus, h&otilde;lbustatakse ettev&otilde;tete suhtlust riigiga ning luuakse uued teenused ettev&otilde;tetele, v&otilde;imaldades senisest t&otilde;husamalt t&ouml;&ouml;ohutuskultuuriga tegelemist.</li> <li>Tulevikus on plaanis k&otilde;ik T&ouml;&ouml;inspektsiooni teenused t&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steemi &uuml;le viia.<b>&nbsp;</b></li> </ul> <p><b>Riskianal&uuml;&uuml;si t&ouml;&ouml;vahend T&ouml;&ouml;inspektsiooni iseteeninduses</b></p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;inspektsiooni iga-aastastest t&ouml;&ouml;keskkonna &uuml;levaadetest ja j&auml;relevalve tulemustest selgub, et t&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamisele ja &auml;rahoidmisele ei p&ouml;&ouml;rata t&ouml;&ouml;keskkonnas piisavalt t&auml;helepanu. K&otilde;igist ettev&otilde;tetest peavad just mikro- ja v&auml;ikeettev&otilde;tted t&ouml;&ouml;keskkonna reeglite j&auml;rgmist aegan&otilde;udvaks, kulukaks ja vajavad abi n&otilde;uete t&auml;itmisel, mist&otilde;ttu on loodav teenus abiks eelk&otilde;ige just neile.</li> <li>Eesti ettev&otilde;tetest ligikaudu 94% on mikro- (alla 10 t&ouml;&ouml;taja) ja 5% v&auml;ikeettev&otilde;tted (10-49 t&ouml;&ouml;tajat), kus t&ouml;&ouml;tab 54% k&otilde;ikidest t&ouml;&ouml;tajatest.</li> <li>Kehtiva &otilde;iguse kohaselt peavad k&otilde;ik t&ouml;&ouml;andjad koostama t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, mida on T&ouml;&ouml;inspektsioonil &otilde;igus j&auml;relevalve k&auml;igus neilt k&uuml;sida. TeIS riskianal&uuml;&uuml;si t&ouml;&ouml;vahendi kasutuselev&otilde;tuga muutuvad T&ouml;&ouml;inspektsioonile k&auml;ttesaadavaks k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;andjate riskianal&uuml;&uuml;sid ja samuti on s&uuml;steemist n&auml;ha, kui riskianal&uuml;&uuml;s puudub. Kuigi infos&uuml;steemis riskianal&uuml;&uuml;si koostamine saab olema mugav ja aega s&auml;&auml;stev, j&auml;&auml;b t&ouml;&ouml;andjale endiselt v&otilde;imalus &uuml;les laadida oma olemasolev riskianal&uuml;&uuml;s v&otilde;i see soovi korral e-kirja teel esitada, mis t&auml;hendab, et s&uuml;steemi laeb riskianal&uuml;&uuml;si &uuml;les T&ouml;&ouml;inspektsioon.</li> <li>Riskianal&uuml;&uuml;si t&ouml;&ouml;vahendi arendamisel on Eesti eeskujuks v&otilde;tnud Iirimaa t&ouml;&ouml;inspektsiooni loodud <i>BeSmart</i> t&ouml;&ouml;vahendi, mille tehnilist lahendust on edasi arendatud ja Eestile oludele kohandanud. Arendust&ouml;id teostavad TripleDev ja Trinidad Wiseman.</li> </ul> <p><b>V&Otilde;S lepingud</b></p> <ul> <li>Kehtivate &otilde;iguse j&auml;rgi ei pea t&auml;na t&ouml;&ouml;v&otilde;tu- ja k&auml;sunduslepinguga t&ouml;&ouml;tavad isikud j&auml;rgima t&ouml;&ouml;ohutuse reegleid. Samuti ei pea t&ouml;&ouml;andjad, kelle t&ouml;&ouml;keskkonnas teenuse osutajad t&ouml;&ouml;tavad koos tema t&ouml;&ouml;tajatega, nende ohutust tagama. Eeln&otilde;u teeb esimesed sammud selles suunas, et ka teenuse osutajate ohutusele p&ouml;&ouml;rataks t&auml;helepanu.</li> <li>Eelk&otilde;ige toob eeln&otilde;u kaasa teabe edastamise kohustuse, nt t&ouml;&ouml;andja kohustuse teavitada teenuseosutajat kui t&ouml;&ouml;keskkonnas v&otilde;ib midagi tema tervist ohustada ja vastupidi, teenuse osutaja kohustusest teavitada tema t&ouml;&ouml;ga seotud ohtudest t&ouml;&ouml;andjat.</li> <li>Uuenduslikult kohustab eeln&otilde;u omavahel infot vahetama ka kahte teenuseosutajat, kes peavad &uuml;ksteist oma tegevusega seotud ohtudest teavitama ja tagama, et nende tegevus ei ohusta t&ouml;&ouml;tegijaid.</li> <li>Lisaks tekib t&ouml;&ouml;andjal samas olukorras kohustus uurida t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, mis on juhtunud teenuseosutajatega.</li> <li>Eeln&otilde;uga kohaldatakse teenuse osutajate suhtes vaid v&auml;ikest osa t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadusest, st nad ei saa v&otilde;rdv&auml;&auml;rseid &otilde;igusi t&ouml;&ouml;tajatega, kuna teevad oma t&ouml;&ouml;d iseseisvalt allumata t&ouml;&ouml;andja juhtimisele ja korrale. Samas on oluline hakata tulevikus ka nende ohutusele senisest enam t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama.</li> </ul> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2809Kohtulugu: eksimus firma kütusekaardiga2020-10-08<p><b>T&ouml;&ouml;tajale t&uuml;hisena tunduv eksimus v&otilde;ib p&otilde;rmustada t&ouml;&ouml;andja usalduse ja l&otilde;petada t&ouml;&ouml;suhte. Kas viga tunnistada ja leppida? V&otilde;i alustada keerukat juriidilist v&otilde;itlust, kus mitmetes kohtuastmetes pole selge lahenduseni j&otilde;utud?</b></p> <p>Viimased kuus aastat on Viktor visalt oma &otilde;igust taga ajanud. Ta on erinevate kohtuastmete otsuseid vaidlustanud, kuid l&otilde;plikku selgust veel ei ole. Protsesside keerukatest vaidlustest kumab tuline oma t&otilde;e ja &otilde;iguse tuvastamise soov, kuigi n&auml;iliselt algas k&otilde;ik lihtsalt ja oleks &uuml;ldse olemata olnud, kui Viktor ise oleks teisiti toiminud. P&uuml;&uuml;dnud anal&uuml;&uuml;sida oma k&auml;itumist ja m&otilde;ista t&ouml;&ouml;andja seisukohta. &Auml;kki ilmnesid tema tegevuses p&otilde;hjused, mis tekitasid usaldamatust? Teisalt v&otilde;inuks t&ouml;&ouml;andja mustvalgel Viktori eksimused kirja panna ja need talle selgeks teha, et tal endal oleks olnud v&otilde;imalust neid varasemalt kaaluda ja j&auml;reldusi teha.</p> <p><b>Laenatud k&uuml;tusekaart, kaotatud t&ouml;&ouml;</b></p> <p>Arendus- ja ekspordijuhina t&ouml;&ouml;tanud Viktorilt oli t&ouml;&ouml;andja tema k&auml;sutusse andnud firma k&uuml;tusekaardi selle &uuml;lem&auml;&auml;rase kulu t&otilde;ttu &auml;ra v&otilde;tnud, kuid mees otsustas laenata firma k&uuml;tusekaardi oma kaast&ouml;&ouml;tajalt, et tankida oma s&otilde;iduautot 60 euro eest. Selle summa ta k&uuml;ll ettev&otilde;ttele h&uuml;vitas, ent t&ouml;&ouml;andja otsustas mehe t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt usalduse kaotuse t&otilde;ttu l&otilde;petada.</p> <p>Mees p&ouml;&ouml;rdus t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni, vaidlustades t&ouml;&ouml;lepingu erakorralise &uuml;les&uuml;tlemise ja n&otilde;udes t&ouml;&ouml;andjalt h&uuml;vitiseks kolme kuu keskmise t&ouml;&ouml;tasuna 4975 eurot. Kuna t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon rahuldas n&otilde;ude osaliselt, siis otsis mees abi Harju Maakohtust. Viktor leidis, et tal oli &otilde;igus teise t&ouml;&ouml;taja k&uuml;tusekaarti kasutada, sest h&uuml;vitas firmale k&uuml;tusekulu. Samas polnud t&ouml;&ouml;andja teda teavitanud, et teiste isikute k&uuml;tusekaarte ei tohi kasutada.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja leidis, et teise isiku k&auml;sutusse antud k&uuml;tusekaardi kasutamise t&otilde;ttu oli tal &otilde;igus Viktoriga t&ouml;&ouml;leping l&otilde;petada. Temalt endalt oli varem k&uuml;tusekaart &auml;ra v&otilde;etud p&otilde;hjendusel, et ta &uuml;letas 256 eurost kokkulepitud kuulimiiti. Enne t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemist oli meest seet&otilde;ttu suuliselt hoiatatud.</p> <p>Harju Maakohus rahuldas veebruaris 2015 Viktori n&otilde;ude osaliselt. T&uuml;histas t&ouml;&ouml;lepingu erakorralise &uuml;les&uuml;tlemise ja m&otilde;istis t&ouml;&ouml;andjalt tema kasuks v&auml;lja &uuml;he kuu keskmise t&ouml;&ouml;tasu suuruse h&uuml;vitise 1781,80 eurot. Teise t&ouml;&ouml;taja k&uuml;tusekaardi kasutamine polnud k&uuml;tuse v&otilde;tmise asjaolusid ja poolte k&uuml;tusekulu h&uuml;vitamise kokkulepet arvestades kohtu arvates sedav&otilde;rd oluline rikkumine, et t&ouml;&ouml;lepingut usalduse kaotuse t&otilde;ttu &uuml;les &ouml;elda. Ka oleks tulnud t&ouml;&ouml;tajat eelnevalt kirjalikult hoiatada.</p> <p>Ettev&otilde;tte vaidlustas maakohtu otsuse. Viktor vaidles apellatsioonkaebusele vastu.</p> <p><b>Vaidlus j&otilde;udis ringkonnakohtusse</b></p> <p>Tallinna Ringkonnakohus t&uuml;histas septembris 2015 maakohtu otsuse osas, milles Viktori n&otilde;ue rahuldati, ning tegi uue otsuse, j&auml;ttes mehe hagi rahuldamata ja menetluskulud tema kanda. Ringkonnakohtus leidis, et m&otilde;istliku isikuna oleks pidanud Viktor aru saama: t&ouml;&ouml;andja ei soovinud, et ta k&uuml;tusekaarti ettev&otilde;tte n&otilde;usolekuta kasutaks, ent sellele vaatamata mees seda tegi. Ta rikkus lojaalsuskohustust, mis andis t&ouml;&ouml;andjale m&otilde;juva p&otilde;hjuse t&ouml;&ouml;leping erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda. Usalduse kaotanud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;kohustuste rikkumise korral ei saa t&ouml;&ouml;andjalt oodata, et t&ouml;&ouml;suhe j&auml;tkukus, mist&otilde;ttu ei pea t&ouml;&ouml;andja ka t&ouml;&ouml;tajat hoiatama.</p> <p>Viktor palus ringkonnakohtu otsuse t&uuml;histada ja tema n&otilde;uded rahuldada v&otilde;i j&auml;tta j&otilde;usse maakohtu otsus. &Uuml;htlasi soovis ta, et tema asi saadetakse uuesti lahendamiseks ringkonnakohtule v&otilde;i maakohtule. Kassatsioonkaebuse kohaselt oli t&auml;itmata t&ouml;&ouml;lepingu erakorralise &uuml;les&uuml;tlemise materiaalne eeldus ehk Viktorile tuli &uuml;llatusena, et t&ouml;&ouml;andja kaotas usalduse seet&otilde;ttu, et ta tankis s&otilde;idukit kaast&ouml;&ouml;taja k&uuml;tusekaardiga. Selline tankimine oli nii temale kui ka teistele t&ouml;&ouml;tajatele lubatud. Oluline polnud, kas tankida kaast&ouml;&ouml;taja k&uuml;tusekaardiga v&otilde;i oma raha eest, sest Viktor h&uuml;vitas firmale k&uuml;tusekulu. Seega polnud Viktori arvates kahju selline, mis tekitaks usaldamatuse, pealegi sai see h&uuml;vitatud. T&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmise ja k&uuml;tuse tankimise kohta ei oldud talle varem &uuml;htegi etteheidet tehtud. T&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamine sellise rikkumise eest pole eelneva hoiatuseta lubatud, lojaalsuskohustuse rikkumine ei anna selleks ka automaatselt alust.</p> <p><b>Miks kohtuotsused vaidlustati?</b></p> <p>Maakohus menetles asja lihtmenetluses ega andnud luba edasikaebamiseks, ringkonnakohus aga ei p&otilde;hjendanud, miks ta pidas v&otilde;imalikuks asja menetleda. Leiti, et samas ei taganud kohus Viktori p&otilde;hi&otilde;iguste ja -vabaduste ning oluliste menetlus&otilde;iguste j&auml;rgimist. Menetlusosalisi tuleks &auml;ra kuulata igas kohtuastmes, rikuti ka selgitamiskohustust. Ringkonnakohtu otsus oli olulises ulatuses p&otilde;hjendamata, ei oldud v&otilde;etud seisukohta poolte v&auml;idete ja vastuv&auml;idete kohta ega viidatud t&otilde;enditele. Maakohtu lahendi t&uuml;histamisel peab ringkonnakohus hindama k&otilde;iki t&ouml;&ouml;taja v&auml;iteid ja t&ouml;&ouml;andja vastuv&auml;iteid. Seda ei tehtud, t&otilde;endid olid hindamata.</p> <p>Viktori esitas 2015. aasta detsembris kassatsioonkaebuse t&auml;ienduse koos s&otilde;idup&auml;evikute koopiate, tehniliste passide koopiate ja t&ouml;&ouml;l&auml;hetuse aruandega.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja palus j&auml;tta ringkonnakohtu otsuse muutmata, kassatsioonkaebuse rahuldamata ja p&auml;rast kassatsioonit&auml;htaega esitatud t&auml;iendava kaebuse v&auml;ited ja lisad t&auml;helepanuta. Samuti menetluskulud Viktori kanda.</p> <p><b>Mis seisukoha v&otilde;ttis kolleegium?</b></p> <p>Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuli menetlus&otilde;iguse normi olulise rikkumise t&otilde;ttu<i> </i>t&uuml;histada ja asi saata uuesti ringkonnakohtusse ning kassatsioonkaebus osaliselt rahuldada.</p> <p>Pooled vaidlesid selle &uuml;le, kas teise t&ouml;&ouml;taja k&uuml;tusekaardi kasutamine andis t&ouml;&ouml;andjale &otilde;iguse t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;leping &uuml;les &ouml;elda usalduse kaotuse t&otilde;ttu. T&ouml;&ouml;taja leidis, et tal ei olnud teisele t&ouml;&ouml;tajale antud k&uuml;tusekaardi kasutamise keeldu ja ta ei ole seda kasutades t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid ega lojaalsuskohustust rikkunud. T&ouml;&ouml;andja aga v&auml;itis, et teise t&ouml;&ouml;taja k&uuml;tusekaardi kasutamine oli keelatud ja ta pidi seda m&otilde;istma, sest temalt oli k&uuml;tusekaart limiidi &uuml;letamise t&otilde;ttu juba varem &auml;ra v&otilde;etud.</p> <p>Ringkonnakohus leidis erinevalt maakohtust, et t&ouml;&ouml;andja ei pidanud t&ouml;&ouml;tajat enne t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemist hoiatama, sest kui t&ouml;&ouml;taja on t&ouml;&ouml;kohustusi rikkudes usalduse kaotanud, siis ei ei saa t&ouml;&ouml;andjalt oodata t&ouml;&ouml;suhte j&auml;tkamist. Ent ka a seda seisukohta ringkonnakohus piisavalt ei p&otilde;hjendanud.</p> <p>Kolleegium leidis, et t&ouml;&ouml;lepingut ei saa &uuml;ldjuhul erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda t&ouml;&ouml;tajast tuleneval m&otilde;juval p&otilde;hjusel, kui teda pole eelnevalt hoiatatud. T&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemisest tuleks hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui t&ouml;&ouml;suhte j&auml;tkamine pole enam v&otilde;imalik.</p> <p>Asja uuesti l&auml;bi vaadates peab ringkonnakohus v&otilde;tma faktilistel asjaoludel p&otilde;hineva p&otilde;hjendatud seisukoha, kas t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;lepingu erakorraline &uuml;les&uuml;tlemine kehtib. Selleks peab ringkonnakohus tegema kindlaks, kas t&ouml;&ouml;taja pani toime teo, mis andis t&ouml;&ouml;andjale aluse t&ouml;&ouml;leping l&otilde;petada usalduse kaotuse t&otilde;ttu. Kui ringkonnakohus sellise teo tuvastab, tuleb v&otilde;tta ka seisukoht, kas ettev&otilde;te pidi t&ouml;&ouml;tajat enne t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemist hoiatama v&otilde;i mitte. Juhul kui, siis kas seda tehti. Kolleegium r&otilde;hutas, et maakohtu otsuse t&uuml;histamise ja uue otsuse tegemise korral peab ringkonnakohus hindama k&otilde;iki poolte maakohtu menetluses esitatud v&auml;iteid ja vastuv&auml;iteid, samuti p&otilde;hjendama t&otilde;endite &uuml;mberhindamist.</p> <p>Arvestades kassatsioonkaebuse n&otilde;udeid, selgitab kolleegium hagi lahendamise piire. Pooltel oli v&otilde;imalik kohtutes vaielda &uuml;ksnes t&ouml;&ouml;lepingu erakorralise &uuml;les&uuml;tlemise kehtivuse ja t&ouml;&ouml;andjalt t&ouml;&ouml;tajale &uuml;he kuu keskmise t&ouml;&ouml;tasu suuruse h&uuml;vitise v&auml;ljam&otilde;istmise &uuml;le. Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi kohtuotsus t&uuml;histas Tallinna Ringkonnakohtu septembris 2015 tehtud otsuse ja saatis asja uueks l&auml;bivaatamiseks samale ringkonnakohtule.</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto: Skitterphoto</b></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2808Tööstress ja pinged lahenevad iseenesest?2020-10-07<p><b>Piisab, kui t&ouml;&ouml;tajatega vesteldakse v&otilde;i on vaja midagi enamat? Misp&auml;rast peaksid ettev&otilde;tjad ja juhid ennetama ohutegureid, mis nende t&ouml;&ouml;tajate vaimset ja ps&uuml;&uuml;hilist tervist m&otilde;jutavad?</b><b>&nbsp;</b></p> <p>&ldquo;Avara silmaringiga, intelligentne mees, aga juhina&hellip; Lihtsamaidki asju k&auml;skis ta kordi ringi teha, kuid ikka polnud nii nagu tema tahtis v&otilde;i ette kujutas,&rdquo; meenutab juhiabina t&ouml;&ouml;tanud <b>Teele</b>, kes juba p&auml;rast l&uuml;hikest t&ouml;&ouml;kogemust kaotas eneseusu, hakates kahtlema nii oma oskustes kui v&otilde;imetes. Lisaks oma &uuml;lemust pelgama, sest tal oli komme t&ouml;&ouml;tajate peale karjuda. &ldquo;Minu puhul ta seda ei teinud, aga sellises &otilde;hk- ja keskkonnas ei jaksanud ma t&ouml;&ouml;tada.&rdquo;</p> <p>Teele t&auml;heldab, et nii m&otilde;nedki t&ouml;&ouml;tajad l&auml;ksid konkureerivasse firmasse ja nende kodulehel otsitakse pidevalt t&ouml;&ouml;tajaid ka praegu.</p> <p>T&ouml;&ouml;kollektiivi halvavat ja enesekontrollita juhtimise stiili on Teele kogenud ka praeguse t&ouml;&ouml;andja juures. Aastak&uuml;mneid juhipositsioonis tegutsenud omanikust &uuml;lemus teab ise alati k&otilde;ige paremini, mida ja kuidas ette v&otilde;tta. &ldquo;Seab ebarealistlikke eesm&auml;rke, on pettunud ja n&auml;rviline, kui neid pole v&otilde;imalik t&auml;ita. Pahvatab n&auml;kku solvanguid ja elab teiste peal v&auml;lja oma tujukust,&rdquo; kirjeldab Teele, kes p&auml;rast &uuml;lemuse s&uuml;&uuml;distusi ja haavavat s&otilde;imuvalingut on emotsionaalselt t&auml;iesti l&auml;bi. Paaril korral on ta esitanud lahkumisavalduse, kuid selle tagasi v&otilde;tnud. &ldquo;&Uuml;lemus teatab mulle, et tal on mind t&ouml;&ouml;tajana v&auml;ga vaja ja mul ei tasu olla &uuml;litundlik. Teeb n&auml;o, et midagi pole juhtunudki,&rdquo; nimetab Teele, kelle arvates ei oska juht lisaks suhtlemisoskuse puudumisele oma t&ouml;&ouml;tajaid v&auml;&auml;rtustada, liiatigi &uuml;ldist ettev&otilde;tte sisekliimat anal&uuml;&uuml;sida v&otilde;i hinnata. Oma ametis on Teele endiselt vaid p&otilde;hjusel, et pole sobilikku uut t&ouml;&ouml;kohta leidnud, kuigi on kandideerinud.<b>&nbsp;</b></p> <h2>Selgita, millest on pinged tingitud</h2> <p>&bdquo;Oma isiklikke probleeme v&otilde;i pingeid ei tohi alluvate peal v&auml;lja elada, tuleb otsida teistsuguseid v&otilde;imalusi,&ldquo; m&ouml;&ouml;nab <b>Balti Veski ASi tegevjuht</b> <b>Lauri Politanov</b>, kes koos k&uuml;mne kolleegiga toodab Rae vallas Veski Mati kaubam&auml;rgi all erinevaid kuivainetooteid nagu jahud, pudruhelbed, pastad jms. Tema v&auml;itel tal endal juhina seesuguseid probleeme pole olnud. &bdquo;Alati tuleb kolleegidega r&auml;&auml;kida. Kui on pingeid, siis peab v&auml;lja selgitama, millest need on tingitud ja vajadusel otsida lahendusi,&ldquo; r&otilde;hutab ta. Vaatamata heitlikele aegadele nagu praegu, mil paljudes valdkondades on keeruline v&otilde;i lausa v&otilde;imatu seatud eesm&auml;rke ja majandustulemusi saavutada.</p> <p>Erinevatel p&otilde;hjustel v&otilde;ib muutuda aga ettev&otilde;tte sisekliima v&auml;gagi elektriliseks ja rabedaks. See omakorda v&otilde;imendab inimeste ebakindlust, lisab stressi ja tekitab rohkem kolleegidevahelisi konflikte ning ebatervet &otilde;hkkonda, milles enamikul on v&auml;ga raske t&ouml;&ouml;tada.</p> <p>Kuiv&otilde;rd ettev&otilde;tte omanikud ja juhid ps&uuml;hhosotsiaalsetele ohuteguritele &uuml;ldse t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ravad ja neid kaardistavad? <b>O&Uuml; Linnu Talu juhataja Astre Jaagant </b>peab k&uuml;simust m&otilde;istetamatuks. &bdquo;Inimene tuleb t&ouml;&ouml;le, teeb oma &uuml;lesanded &auml;ra. L&auml;heb koju. Ma ei saa aru, mis ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid? Meie ei tee t&ouml;&ouml;anal&uuml;&uuml;si. Mina anal&uuml;&uuml;sin olukorda iga p&auml;ev. Kui on vaja mingit konflikti lahendada, siis me r&auml;&auml;gime. Ma ei saa aru, mida teie anal&uuml;&uuml;site? Kui on mingi k&uuml;simus, siis inimesed k&uuml;sivad. Koos arutame ja lahendame. K&otilde;ik teevad ju nii,&ldquo; selgitab ta hoogsalt, olles olnud t&ouml;&ouml;andja juba 1993. aastast. Hetkel on Valgamaal kanamunade tootmisele keskendunud firmas ametis 15 t&ouml;&ouml;tajat.</p> <p><b>Probleemid on ise tekitatud!</b></p> <p>Astre Jaagant nimetab, et nemad saavad ilma ohutegureid kaardistamata hakkama. &bdquo;Kui t&ouml;&ouml;koormus on suurem, siis t&ouml;&ouml;tajad on rohkem pinges, kuid see on normaalne. Seda on aeg-ajalt juhtunud. Arvestama peab, et inimesed on erinevad,&ldquo; m&auml;rgib ta, r&otilde;hutades, et t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded ja t&ouml;&ouml;aeg on iga&uuml;hel teada. Kui kellelgi on vaja kuskile &auml;ra minna v&otilde;i soovitakse t&auml;iendavat vaba p&auml;eva, siis seda ta lubab. &bdquo;K&otilde;ik on r&auml;&auml;gitav. Aga kui kuskil kaugel on vaja mingeid anal&uuml;&uuml;se ja aruandeid, siis tegelikus elus seda minul vaja ei l&auml;he. Kui vaja, siis pean palkama inimese, kes pabereid kirjutab,&ldquo; nendib Jaagant, r&otilde;hutades, et ta r&auml;&auml;gib oma t&ouml;&ouml;listega iga p&auml;ev, teeb nendega koos erinevaid asju ega anna lisa&uuml;lesandeid. &bdquo;Meil ei teki stressiolukordi.&ldquo;</p> <p>Kui ettev&otilde;ttes juhtub olema konfliktne inimene, olgu ta &uuml;lemus v&otilde;i alluv, siis tema suudab Astre Jaaganti arvates &otilde;hkkonna &auml;ra rikkuda. &bdquo;Meil on ses suhtes h&auml;sti. Aastaid t&ouml;&ouml;tab sama seltskond, pole isegi kaadrivoolavust. Kellel on probleemid, need on need ise tekitanud. Ei ole nii, et n&uuml;&uuml;d anal&uuml;&uuml;sime, lahendame.&ldquo;</p> <p>Astre s&otilde;nab, et selliseid hetki, kus keegi kellegi peale kaebab, ikka juhtub, aga see on hetkeolukord. Enamasti lahendavad inimesed ise oma konflikti. &bdquo;See on juhi otsus, kas on p&otilde;hjust minna seda klaarima. Tavaliselt klaarub ise &auml;ra, aga meil ei tekitata t&ouml;&ouml; juures sellist &otilde;hkkonda,&ldquo; on ta kindel.</p> <h2>Oluline on t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete ja eesm&auml;rkide selgus</h2> <p><b>Kuidas v&otilde;iks ennetada olukorda ja ohutegureid, mis t&ouml;&ouml;tajate vaimset ja ps&uuml;&uuml;hilist tervist v&otilde;iksid m&otilde;jutada?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><b>Vastab t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog Riina Telling, Meeletervis O&Uuml; ning Eesti T&ouml;&ouml;- ja Organisatsioonips&uuml;hholoogide Liidu juhatuse liige.</b></b></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/18Riina Telling.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-18Riina Telling.png" /></a></p> <p>&ldquo;Tervisliku t&ouml;&ouml;keskkonna loomine algab t&ouml;&ouml;anal&uuml;&uuml;sist, kus prognoositakse t&ouml;&ouml;maht ja -koormus. Kas t&ouml;&ouml;tajate arv vastab t&ouml;&ouml;mahule ja -koormusele? M&auml;&auml;ratletakse v&otilde;i uuendatakse ametikoha eesm&auml;rgid ja p&otilde;hilised t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded. Millised on t&ouml;&ouml;taja eeldused, oskused ja teadmised, et t&ouml;&ouml;tulemusi saavutada? Millist keskkonda t&ouml;&ouml; n&otilde;uab? Oluline on, et &otilde;iged inimesed teeksid &otilde;igeid asju. N&auml;iteks tuleb intensiivset suhtlemist n&otilde;udvale ametikohale leida isik, kellel on eeldusi sellega toime tulla. Kui t&ouml;&ouml; n&otilde;uab t&auml;psust ja keskendumist, siis t&ouml;&ouml;keskkond peab seda toetama.</p> <p>T&ouml;&ouml;stress tekib, kui inimene tajub vastuolu oma toimetulekuv&otilde;imaluste ja t&ouml;&ouml;keskkonna poolt esitatud n&otilde;udmiste vahel. Seega on oluline nii t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete kui eesm&auml;rkide selgus, samuti t&ouml;&ouml;keskkonna ja t&ouml;&ouml;taja eelduste-oskuste vastavus, et antud ametikohal t&ouml;&ouml;tada. Lisaks v&auml;hendavad stressorite m&otilde;ju v&otilde;imalused t&ouml;&ouml;kohal oma oskusi kaasajastada ja arendada, juhi ja kolleegide toetus, tunnustamine, kontroll oma t&ouml;&ouml;aja kasutuse &uuml;le jne.&rdquo;</p> <p><b>Kuidas ps&uuml;hhosotsiaalseid ohutegureid t&auml;pselt m&auml;&auml;ratleda, hinnata ja lahendada?</b></p> <p>&ldquo;Oluline on need esmalt kaardistada, riske hinnata ja vajalikke muutusi ellu viia. Riske hindavad t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogid vastavate m&otilde;&otilde;dikute abil, n&auml;iteks kasutatakse rahvusvaheliselt Kopenhaageni ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite k&uuml;simustiku (The Copenhagen Psychosocial Questionnaire, COPSOQ) II ja III versiooni, mis on loodud nii teaduslike uuringute l&auml;biviimiseks kui ka ps&uuml;hhosotsiaalse t&ouml;&ouml;keskkonna kaardistamiseks.</p> <p>Riskide hindamise tulemusena saab t&ouml;&ouml;andja teada, kuidas t&ouml;&ouml;tajad ennast ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonnas tunnevad. Kus on vajakaj&auml;&auml;misi, mis on h&auml;sti. Teadvustades ettev&otilde;tte valukohti, on t&ouml;&ouml;andjal v&otilde;imalik oma t&auml;helepanu ja ressursse &otilde;igesse kohta suunata nii, et t&ouml;&ouml;keskkond paraneks. Ohuteguritest ja riskidest &uuml;levaate saamine v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;andjal riske ennetada, suuremaid probleeme ja kahjusid &auml;ra hoida. Enamasti n&auml;eb t&ouml;&ouml;andja tagaj&auml;rge ― &otilde;hkkond on halb ja t&ouml;&ouml;tajad stressis ―, aga ta ei pruugi m&otilde;ista, mille t&otilde;ttu on olukord selliseks kujunenud.</p> <p>Kaardistuse ja hindamise tulemusel saab pilt selgemaks, tegevuse sihid paika. Tihti aitavad t&ouml;&ouml;korralduse ja juhtimisega seotud tegevused, n&auml;iteks korrastatakse infoliikumist, kaasatakse t&ouml;&ouml;tajaid senisest enam, pakutakse arenguv&otilde;imalusi, vaadatakse &uuml;le motivatsiooni- ja tunnustamiss&uuml;steem jms. See k&otilde;ik n&otilde;uab t&ouml;&ouml;andjalt aega ja p&uuml;hendumist, mitte niiv&otilde;rd rahalist panust. Samuti on oluline t&ouml;&ouml;tajaid juhendada ja koolitada, et stressoriga toime tulla ― t&otilde;sta t&ouml;&ouml;tajate teadlikkust t&ouml;&ouml;stressist ja t&ouml;&ouml;kiusamisest, ning aidata stressorist kahjustada saanud t&ouml;&ouml;tajaid, pakkudes neile n&auml;iteks ps&uuml;hholoogilist n&otilde;ustamist.</p> <p>P&auml;rast ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite hindamist peab kindlasti t&ouml;&ouml;tajaid tulemustest teavitama ja keskenduma j&auml;reltegevustele. Nii tunnetavad t&ouml;&ouml;tajad, et nende panus on olnud vajalik, nad on kaasatud ja t&auml;idavad k&uuml;simustiku j&auml;rgmiselgi korral.</p> <p>Ps&uuml;hhosotsiaalsete riskide korrap&auml;rane hindamine on t&ouml;&ouml;andjale oluline juhtimisinstrument, mis v&otilde;imaldab ettev&otilde;tte ps&uuml;hhosotsiaalsel t&ouml;&ouml;keskkonnal silma peal hoida, otsuseid teha ja ressursse suunata.</p> <p><b>Mis juhtub, kui ps&uuml;hhosotsiaalsetest ohuteguritest tulenevaid riske eiratakse?</b></p> <p>&ldquo;Tulemuseks on pikaajaline t&ouml;&ouml;stress, mis v&otilde;ib l&otilde;ppeda t&ouml;&ouml;tajate l&auml;bip&otilde;lemisega. Ettev&otilde;ttele v&otilde;ib see t&auml;hendada t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehti, t&ouml;&ouml;j&otilde;uvoolavust ja t&ouml;&ouml;tajate madalat motivatsiooni. Stressis ja v&auml;sinud inimestel v&otilde;ivad tekkida keskendumisraskused, sellest tulenevalt kasvab t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste oht, kvaliteediprobleemid, v&auml;heneb tootlikkus.&rdquo;</p> <h2>Statistika</h2> <p>Ligi pooled Euroopa Liidu ja Eesti t&ouml;&ouml;tajad peavad t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud stressi oma t&ouml;&ouml;kohal sagedaseks, selgub sotsiaalministeeriumi uuringust &ldquo;T&ouml;&ouml;keskkonna vaimse tervise anal&uuml;&uuml;s 2019&rdquo;.</p> <p>Peamiste stressoritena on v&auml;lja toodud:</p> <ul> <li> <p>probleemsed kliendid;</p> </li> <li>pikad t&ouml;&ouml;p&auml;evad v&otilde;i ebaregulaarne t&ouml;&ouml;aeg;</li> <li>hirm kaotada t&ouml;&ouml;;</li> <li>kolleegide ja juhi toetuse puudumine.</li> </ul> <p><b>Uuri p&otilde;hjalikumalt:</b></p> <p><a href="https://www.sm.ee/sites/default/files/tookeskkonna_vaimse_tervise_analuus_2019.pdf">https://www.sm.ee/sites/default/files/tookeskkonna_vaimse_tervise_analuus_2019.pdf</a></p> <p><b>CAPITA 2019. aastal avaldatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;koha heaolu anal&uuml;&uuml;sist selgus, et:</b></p> <p>&bull; 79% t&ouml;&ouml;tajatest on viimase 12 kuu jooksul kogenud t&ouml;&ouml;stressi;</p> <p>&bull; 22% on stressis sageli, kui mitte alaliselt;</p> <p>&bull; 47% peab t&ouml;ist stressi ja &auml;revust normaalseks;</p> <p>&bull; 45% on kaalunud, et loobub stressi t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;st;</p> <p>&bull; 53% on teadlikud, et kolleegid on stressi p&auml;rast t&ouml;&ouml;lt lahkunud;</p> <p>&bull; 49% ei arva, et nende juhtivt&ouml;&ouml;taja teaks, mida teha, kui nad neile oma vaimse tervise probleemist r&auml;&auml;giksid.</p> <p><b><span>Tekst: Tiina Lang<br /></span></b><b>Foto:Pexels</b></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2806Koroonaviirus SARS-CoV-2 lisatakse töökeskkonna bioloogiliste ohutegurite nimekirja2020-10-06<p><b>Sotsiaalministeerium saatis ministeeriumitele ja partneritele koosk&otilde;lastamiseks bioloogiliste ohutegurite m&auml;&auml;ruse muutmise eeln&otilde;u. Muudatustega uuendatakse t&ouml;&ouml;keskkonna bioloogiliste ohutegurite ohur&uuml;hmade loetelu, kuhu lisanduvad uued bioloogilised ohutegurid, n&auml;iteks koroonaviirus SARS-CoV-2. Muudatused v&otilde;imaldavad n&otilde;uetekohaselt kaitsta t&ouml;&ouml;kohtadel t&ouml;&ouml;tajate tervist ja tagada ohutust viiruse leviku ajal.</b></p> <p>&bdquo;Bioloogilised ohutegurid v&otilde;ivad p&otilde;hjustada t&ouml;&ouml;tajatel erinevaid haigusi &ndash; allergiaid, m&uuml;rgistusi ja nakkuseid. Seega tuleb t&ouml;&ouml;keskkonnas viia t&ouml;&ouml;tajate kokkupuude bioloogiliste ohuteguritega miinimumini. Praegusel viiruste leviku k&otilde;rgajal tuleb igal t&ouml;&ouml;andjal hinnata riske oma t&ouml;&ouml;keskkonnas ja v&otilde;tta kasutusele m&otilde;istlikud meetmed nende leviku ennetamiseks. Olgu see siis h&uuml;gieenireeglitest kinnipidamine, piisava ohutu distantsi hoidmine, t&ouml;&ouml;tajatele vajalike kaitsevahendite tagamine ning kindlasti ka haigena koju j&auml;&auml;mise soodustamine,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b>.</p> <p>Eeln&otilde;uga tehtavad muudatused on valdavas osas seotud bioloogiliste ohutegurite m&auml;&auml;ruse lisade 1&ndash;3 muutmisega, mille raames t&auml;iendatakse t&ouml;&ouml;keskkonnas esineda v&otilde;ivate bioloogiliste ohutegurite loendit uute ohuteguritega, ohur&uuml;hmade ja m&auml;rkustega ning uuendatakse ohutustasemete ja eriabin&otilde;ude rakendamise loetelusid. Lisaks liigitub eeln&otilde;uga koroonaviirus SARS-CoV-2 bioloogiliste ohutegurite 3. ohur&uuml;hma. Bioloogiliste ohutegurite m&auml;&auml;ruse kohaselt t&auml;hendab 3. ohur&uuml;hm seda, et ohutegur v&otilde;ib p&otilde;hjustada inimese rasket haigestumist, ohustada t&ouml;&ouml;taja tervist ning p&otilde;hjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid olemas on t&otilde;husad ennetus- ja ravivahendid. SARS-CoV-2 puhul ei ole t&auml;nase seisuga olemas t&otilde;husat ravivahendit, kuid teadus- ja arendust&ouml;&ouml; on sellel suunal k&auml;imas ning l&auml;hikuudel v&otilde;ib eeldada, et selleni j&otilde;utakse.</p> <p>Eeln&otilde;uga tehtavate muudatuste raames tekib t&ouml;&ouml;andjatel kohustus uuendada vajaduse korral t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, mille raames hinnatakse t&ouml;&ouml;taja nakatumisohu laadi, suurust ja kestust, kui t&ouml;&ouml;tajad on v&otilde;i v&otilde;ivad olla ohustatud <a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/Koroonaviirus-kui-bioloogiline-ohutegur">uutest bioloogilistest ohuteguritest</a>, ning vajaduse korral v&otilde;tta <a href="https://somblogi.wordpress.com/2020/09/16/seitse-asja-millega-arvestada-tookeskkonnas-seoses-covid-19-ga/">kasutusele meetmed riskide maandamiseks</a>, kohandada t&ouml;&ouml;kohta ja teha muid tegevusi vastavalt bioloogiliste ohutegurite m&auml;&auml;ruse s&auml;tetele.</p> <p>Bioloogiliste ohutegurite m&auml;&auml;rust ning m&auml;&auml;ruse lisasid on vaja muuta, et v&otilde;tta Eesti &otilde;igusesse &uuml;le Euroopa Komisjoni direktiivid (EL) 2019/1833 ja (EL) 2020/739, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja n&otilde;ukogu direktiivi 2000/54/E&Uuml;, mis k&auml;sitleb t&ouml;&ouml;tajate kaitset bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest t&ouml;&ouml;l. Eeln&otilde;uga tehtavad muudatused j&otilde;ustuvad 24. novembril 2020.</p> <p>Eeln&otilde;uga on v&otilde;imalik tutvuda valitsuse <a href="http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/75cdf060-a273-45c8-985f-d650493160b5">eeln&otilde;ude infos&uuml;steemis</a> ning avaldada arvamust 26. oktoobrini.</p> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2805Mida teha, kui tööandja on kadunud?2020-10-05<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan v&auml;ikses ettev&otilde;ttes, kus oli viis t&ouml;&ouml;tajat. Augustis &uuml;tles t&ouml;&ouml;andja, et tal pole hetkel t&ouml;&ouml;d pakkuda ja et me ootaksime kodus kuni uute tellimuste laekumiseni. T&ouml;&ouml;andja pole meid aga siiamaani t&ouml;&ouml;le kutsunud ega t&ouml;&ouml;tasu maksnud. N&uuml;&uuml;dseks on ka t&ouml;&ouml;andja telefon v&auml;lja l&uuml;litatud, ta ei vasta kirjadele ega s&otilde;numitele, ettev&otilde;tte ruumid on suletud ja asjadest t&uuml;hjaks kolitud. Mida ma peaksin tegema, et t&ouml;&ouml;suhe l&otilde;petada ja l&otilde;pparve t&ouml;&ouml;andjalt k&auml;tte saada?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Sandra Kuus, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist: </i></b>T&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja kindlustama t&ouml;&ouml;taja kokkulepitud t&ouml;&ouml;ga ning andma selgeid ja &otilde;igeaegseid korraldusi. Kui t&ouml;&ouml;andja kokkulepitud t&ouml;&ouml;d ei anna, kuid t&ouml;&ouml;taja on t&ouml;&ouml; tegemiseks valmis, peab t&ouml;&ouml;andja TLS &sect; 35 j&auml;rgi maksma t&ouml;&ouml;tajale selle aja eest keskmist t&ouml;&ouml;tasu.&nbsp;</p> <p>K&otilde;igepealt tuleks alustada t&ouml;&ouml;andjale <b>kirjaliku </b><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/Toosuhted/tooleping/toolepingu-loppemine/Hoiatus"><b>hoiatuse</b></a> saatmisest, kus toote v&auml;lja t&ouml;&ouml;andja rikkumised ja annate t&auml;htaja (m&otilde;istliku aja) rikkumiste k&otilde;rvaldamiseks. Oluline on viidata, et kui t&auml;htajaks rikkumisi ei k&otilde;rvaldata, ehk antud juhul t&ouml;&ouml;d ja t&ouml;&ouml;tasu ei tagata ning t&ouml;&ouml;andja hoiatusele ei reageeri, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja <a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/Toosuhted/tooleping/toolepingu-loppemine/toolepingu-ylesytlemine-tootaja-algatusel">t&ouml;&ouml;suhte erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda</a>. Nii hoiatus kui &uuml;les&uuml;tlemisavaldus tuleks kindlasti esitada kirjalikult, et hiljem saaks nende esitamist vajadusel t&otilde;endada (nt v&auml;ljav&otilde;ttena e-kirjast, t&auml;hitud kirja v&auml;ljastamist v&otilde;i v&auml;&auml;rkirja saatmist t&otilde;endavate dokumentidega). T&ouml;&ouml;andja ametlikud kontaktandmed on leitavad <a href="https://ariregister.rik.ee/">&auml;riregistrist</a>.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;suhe on t&ouml;&ouml;taja avalduse alusel l&otilde;ppenud, kuid t&ouml;&ouml;andja l&otilde;pparvet &auml;ra ei maksa, saab t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rduda <b>rahalise n&otilde;udega t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtu poole</b>. J&otilde;ustunud t&ouml;&ouml;vaidlusorgani otsusega saab p&ouml;&ouml;rduda kohtut&auml;ituri poole, kes alustab t&auml;itemenetlust. Paraku ei pruugi ka see anda soovitud tulemust, kui ettev&otilde;ttel enam raha ei ole.&nbsp;</p> <p>&Auml;ri&uuml;hingu juhatuse kohustus on esitada maksej&otilde;uetuse ilmnemisel kohtule <b>pankrotiavaldus</b>. Pankrotiavalduse t&ouml;&ouml;andja suhtes saavad esitada ka t&ouml;&ouml;tajad. Kui t&ouml;&ouml;andja on maksej&otilde;uetu, ehk ta ei suuda rahuldada v&otilde;lausaldaja n&otilde;udeid ja see pole t&ouml;&ouml;andja majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, saab kohus alustada pankrotimenetlust.&nbsp;</p> <p><b>Esiteks</b> tasub uurida, kas m&otilde;ni teine v&otilde;lausaldaja ei ole juba t&ouml;&ouml;andja vastu pankrotimenetlust alustanud, sest siis saaksid ka t&ouml;&ouml;tajad oma n&otilde;uded otse pankrotihaldurile esitada. Vastav teave avaldatakse Ametlike Teadaannete v&auml;ljaande veebilehele (<a href="https://www.ametlikudteadaanded.ee/">https://www.ametlikudteadaanded.ee/</a>).</p> <p>V&otilde;lausaldaja peab pankrotiavalduses p&otilde;histama v&otilde;lgniku maksej&otilde;uetuse, samuti t&otilde;endama n&otilde;ude olemasolu (pankrotiseaduse &sect; 10 lg 1). T&ouml;&ouml;taja v&otilde;i mitu t&ouml;&ouml;tajat &uuml;hiselt peavad kohtule esitatavas avalduses selgelt v&auml;lja tooma ja p&otilde;hjendama, et esineb v&auml;hemalt &uuml;ks allj&auml;rgnevatest asjaoludest:&nbsp;</p> <ul> <li><b>T&ouml;&ouml;andja ei ole tasunud</b> t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;tasu ja/v&otilde;i l&otilde;pparvet 30 p&auml;eva jooksul p&auml;rast selle sissen&otilde;utavaks muutumist ning t&ouml;&ouml;taja on ettev&otilde;tet kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus, kuid ettev&otilde;te ei ole ka p&auml;rast seda 10 p&auml;eva jooksul oma v&otilde;lgnevusi tasunud;</li> <li>Ettev&otilde;tte suhtes k&auml;ib juba <b>t&auml;itemenetlus</b>, kuid selle k&auml;igus ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise t&otilde;ttu suudetud n&otilde;uet rahuldada v&otilde;i kui t&auml;itemenetluses ilmneb, et ettev&otilde;ttel ei j&auml;tku vara k&otilde;igi kohustuste t&auml;itmiseks;</li> <li><b>Ettev&otilde;te h&auml;vitab, peidab v&otilde;i kulutab</b> (sealhulgas n-&ouml; kandib teise ettev&otilde;ttesse) teadlikult oma vara v&otilde;i ettev&otilde;tte juht teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagaj&auml;rjel on ettev&otilde;te muutunud maksej&otilde;uetuks;</li> <li><b>T&ouml;&ouml;andja on ise teatanud</b> (v&auml;hemalt e-kirjaga) t&ouml;&ouml;tajale, kohtule v&otilde;i avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi t&auml;ita;</li> <li><b>T&ouml;&ouml;andja</b> ettev&otilde;tte juhatuse liige (v&otilde;i liikmed) <b>on lahkunud Eestist</b> eesm&auml;rgiga hoiduda oma kohustuste t&auml;itmisest <b>v&otilde;i varjab</b> end samal eesm&auml;rgil.&nbsp;</li> </ul> <p>Kui aga peaks selguma, et pankrotiavalduse esitanud t&ouml;&ouml;taja teadis v&otilde;i pidi teadma, et pankrotiavalduse esitamiseks puudub alus, peab ta h&uuml;vitama ettev&otilde;ttele sellega tekitatud kahju.</p> <p>Arvestada tuleb ka <b>pankrotimenetluse kuludega</b>. Riigil&otilde;ivuseaduse kohaselt tuleb t&ouml;&ouml;taja poolt t&ouml;&ouml;andja vastu pankrotiavalduse esitamisel tasuda riigil&otilde;ivu 10 eurot. Lisaks v&otilde;ib kohus m&auml;&auml;rusega kohustada pankrotiavalduse esitanud v&otilde;lausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks etten&auml;htud kontole kohtu m&auml;&auml;ratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei j&auml;tku.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;tajatest v&otilde;lausaldajatel ei ole v&otilde;imalik deposiiti tasuda, siis saab kohus j&auml;tta ajutise pankrotihalduri nimetamata, mis annab ka &otilde;iguse <b>taotleda pankrotih&uuml;vitist t&ouml;&ouml;tukassast</b>. Selleks peab t&ouml;&ouml;taja olema kohtule esitanud piisavalt p&otilde;histatud pankrotiavalduse ja oma n&otilde;ude olemasolu t&otilde;endanud. N&otilde;uet saab t&otilde;endada n&auml;iteks vastava j&otilde;ustunud t&ouml;&ouml;vaidlusorgani otsusega.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja maksej&otilde;uetuks tunnistamine ehk pankroti v&auml;ljakuulutamine v&otilde;i ka pankroti raugemine annab t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imaluse saada oma t&ouml;&ouml;suhtest tulenevate n&otilde;uete osas h&uuml;vitist v&auml;hemalt osaliselt Eesti T&ouml;&ouml;tukassa vahenditest. T&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus pankrotih&uuml;vitist taotleda, kui tal puuduvad vahendid ajutise halduri tasu maksmiseks ja kohus on j&auml;tnud ajutise halduri nimetamata v&otilde;i pankrotiavalduse l&auml;bi vaatamata.</p> <p>H&uuml;vitise suurust arvestatakse saamata j&auml;&auml;nud tasude liikide kaupa ja h&uuml;vitise summadel on j&auml;rgnevad &uuml;lempiirid:&nbsp;</p> <ul> <li><b>Saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu</b>&nbsp;(enne t&ouml;&ouml;andja maksej&otilde;uetuks tunnistamist) h&uuml;vitatakse kuni t&ouml;&ouml;taja kolme viimase t&ouml;&ouml;tatud kuu brutot&ouml;&ouml;tasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka t&ouml;&ouml;andja maksej&otilde;uetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis;</li> <li><b>saamata j&auml;&auml;nud puhkusetasu</b>&nbsp;(enne t&ouml;&ouml;andja maksej&otilde;uetuks tunnistamist) h&uuml;vitatakse kuni t&ouml;&ouml;taja &uuml;he kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui &uuml;ks Eesti keskmine brutokuupalk t&ouml;&ouml;andja maksej&otilde;uetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis;</li> <li><b>t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemisel saamata j&auml;&auml;nud h&uuml;vitised</b>&nbsp;(enne v&otilde;i p&auml;rast t&ouml;&ouml;andja maksej&otilde;uetuks tunnistamist) h&uuml;vitatakse kuni t&ouml;&ouml;taja kahe kuu brutot&ouml;&ouml;tasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui &uuml;ks Eesti keskmine brutokuupalk t&ouml;&ouml;andja maksej&otilde;uetuks tunnistamisele eelnenud kvartalis.&nbsp;</li> </ul> <p>Juhul, kui t&ouml;&ouml;tukassa poolt makstud h&uuml;vitis ei kata kogu t&ouml;&ouml;taja n&otilde;uet, s&auml;ilib t&ouml;&ouml;tajal &uuml;lej&auml;&auml;nud osas &otilde;igus n&otilde;uda selle rahuldamist pankrotimenetluse kaudu.&nbsp;</p> <p><b>Kokkuv&otilde;tteks</b>: kui t&ouml;&ouml;tajatel ei &otilde;nnestu t&ouml;&ouml;andja k&auml;est l&otilde;pparvet sisse n&otilde;uda, on t&ouml;&ouml;tajatel v&otilde;imalik peale t&ouml;&ouml;andja maksej&otilde;uetuks tunnistamist t&ouml;&ouml;tukassast h&uuml;vitist taotleda. Avalduse vormi ja lisainfo leiate siit: <a href="https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/pankrotihuvitis">https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/pankrotihuvitis</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2803Tule osale: "Vaimse tervise esmaabi" koolitus2020-10-02<p>Kas oskad m&auml;rgata oma s&otilde;bra, sugulase, tuttava v&otilde;i kolleegi vaimse tervise murele viitavaid k&auml;itumisviise? Kas Sa tead, mida ja kuidas &ouml;elda, kui m&auml;rkad kellegi vaimse tervise raskusi? Kuidas reageerida, kui keegi Sulle oma mure jagab? Kuidas ja kuhu v&otilde;iks vajadusel p&ouml;&ouml;rduda vaimse tervise teemadel?<br /> <br /> Puutume igap&auml;evaelus kokku inimestega ja paljud meist teavad p&otilde;him&otilde;tteid, mille alusel pakkuda f&uuml;&uuml;silist esmaabi. Kuid sama oluline on teada, milliste p&otilde;hisammude alusel pakkuda esmast toetust emotsionaalsete ja vaimsete raskuste korral ehk vaimse tervise esmaabi. Nii nagu f&uuml;&uuml;silise esmaabi puhul, ei saa me ka vaimse esmaabi puhul v&otilde;tta arsti rolli, k&uuml;ll aga v&otilde;ime sellegipoolest olla just see, kes toetab k&otilde;ige olulisemal hetkel ning pakub leevendust kriisiolukorras.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Vaimse tervise esmaabi&ldquo; koolitusel k&auml;sitletakse, kuidas seda teha ning millist olulist rolli selle juures m&auml;ngivad n&auml;iteks toetav kuulamine, professionaalse abi kasutamise julgustamine ning eneseabi v&otilde;imaluste tutvustamine.&nbsp;</p> <p>MT&Uuml; Peaasjade ja Eesti Ps&uuml;hhosotsiaalse Rehabilitatsiooni &Uuml;hingu poolt ellu viidavatele koolitustele oodatakse:</p> <ul> <li>k&otilde;iki inimesi, kes v&auml;&auml;rtustavad vaimset tervist ning soovivad olla l&auml;hedaste toetamisel julgemad, kindlamad ja teadlikumad;</li> <li>kogukonnaliikmeid, kes vaimse tervise teemadega kokku puutuvad ja seet&otilde;ttu vaimse tervise esmaabi osutamise strateegiaid omandada soovivad;</li> <li>t&ouml;&ouml;andjaid erinevatest eluvaldkondadest;</li> <li>spetsialiste, kes t&ouml;&ouml;tavad kohalikes omavalitsustes;</li> <li>spetsialiste, kes t&ouml;&ouml;tavad haridusvaldkonnas;</li> <li>sotsiaalteenuste osutajaid.</li> </ul> <p>Koolituse tulemusel on osalejal teadmistel ja oskustel p&otilde;hinev valmisolek pakkuda vaimse tervise probleemiga abivajajale esmast tuge ja infot.</p> <p><strong>Koolituse l&auml;binu &hellip;</strong></p> <ul> <li>kasutab vaimse tervise mure korral inimese esmaseks toetamiseks vaimse tervise esmaabi tegevuskava p&otilde;hisamme;</li> <li>tunneb &auml;ra erinevatele vaimse tervise probleemidele viitava k&auml;itumise ja olulised riskifaktorid;</li> <li>m&otilde;istab h&auml;bim&auml;rgistamise m&otilde;ju vaimse tervise h&auml;irega inimesele.&nbsp;</li> </ul> <p>Varasemate &ldquo;Vaimse tervise esmaabi&rdquo; koolituste tulemusel on osalejad saanud selgeks esmaabi p&otilde;hisammud kui ka oluliselt julgemaks abi osutamisel.&nbsp;</p> <p>Koolituse kogumaht on 11 tundi, millest 1,5 on iseseisev t&ouml;&ouml;. Koolitus toimub Zoom keskkonnas ning eesti keeles. Ootame, et osaleja saab osa v&otilde;tta v&auml;hemalt 90% &otilde;ppet&ouml;&ouml;st.</p> <ul> <li>I koolitusp&auml;eval toimub &otilde;ppet&ouml;&ouml; 2x2h</li> <li>II koolitusp&auml;eval toimub &otilde;ppet&ouml;&ouml; 2x2h</li> <li>Vahepealsel perioodil toimub iseseisev &otilde;pitu praktiseerimine</li> <li>III koolitusp&auml;eval toimub &otilde;ppet&ouml;&ouml; 1,5h &ndash; praktika refleksioon&nbsp;</li> </ul> <p>Koolituse hind osalejale on 35 eurot + k&auml;ibemaks.</p> <p>Koolituse elluviimist toetab Sotsiaalministeerium.&nbsp;</p> <p><strong>K&auml;esolevaga avame registreerimise allj&auml;rgnevatele koolitustele. Iga koolituse registreerimisvormis on n&auml;ha konkreetsete koolitusp&auml;evade kellaajad.</strong></p> <p>&nbsp;</p> <p>7.-8.10 + 16.10 registreerimine: <a href="https://forms.gle/pGv5KVGXmf5xoQPB7">https://forms.gle/pGv5KVGXmf5xoQPB7</a></p> <p>12.-13.10 + 20.10 registreerimine: <a href="https://forms.gle/CZ16FLdzn8i6acxd7">https://forms.gle/CZ16FLdzn8i6acxd7</a></p> <p>13.-14.10 + 20.10 registreerimine: <a href="https://forms.gle/UCEHo6bY1iACuURa9">https://forms.gle/UCEHo6bY1iACuURa9</a></p> <p>&Otilde;petajatele: 19.-20.10 + 26.10 registreerimine: <br /><a href="https://forms.gle/nuvqLbHXkRopLswJ7">https://forms.gle/nuvqLbHXkRopLswJ7</a></p> <p>&Otilde;petajatele: 20.-21.10 + 27.10 registreerimine: <br /><a href="https://forms.gle/iczxXXC4WdHofp9D9">https://forms.gle/iczxXXC4WdHofp9D9</a></p> <p>&Otilde;petajatele: 21.-22.10 + 29.10 registreerimine: <br /><a href="https://forms.gle/57w9HwhbKCZb3Aah9">https://forms.gle/57w9HwhbKCZb3Aah9</a></p> <p>26.-27.10 + 2.11 registreerimine: <a href="https://forms.gle/oaezmxwzACZFwwAHA">https://forms.gle/oaezmxwzACZFwwAHA</a></p> <p>27.-28.10 + 4.11 registreerimine: <a href="https://forms.gle/Q1B2yk4Cw1RNys59A">https://forms.gle/Q1B2yk4Cw1RNys59A</a></p> <p>2.-3.11 + 9.11 registreerimine: <a href="https://forms.gle/LCpzhbSEavXgaZcr6">https://forms.gle/LCpzhbSEavXgaZcr6</a></p> <p>4.-5.11 + 16.11 registreerimine: <a href="https://forms.gle/hRdTkzLAXgMMFs4NA">https://forms.gle/hRdTkzLAXgMMFs4NA</a></p> <p>12.-13.11 + 19.11 registreerimine: <a href="https://forms.gle/52XyDQ3nHEX1aVzMA">https://forms.gle/52XyDQ3nHEX1aVzMA</a></p> <p>17.-18.11 + 25.11 registreerimine: <a href="https://forms.gle/k9Q39pbYMAv2ZJZv9">https://forms.gle/k9Q39pbYMAv2ZJZv9</a></p> <p>&nbsp;</p> <p>Lisainfo koolituste kohta: <a href="mailto:nele@peaasi.ee">nele@peaasi.ee</a></p> <p>&nbsp;</p> <p>Kohtumiseni!</p> <p>MT&Uuml; Peaasjad meeskond</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2802Uus tööhõiveprogramm aitab leevendada COVID-19 levikuga seotud negatiivseid tööturumõjusid2020-10-02<p><b>Sotsiaalministeerium saatis koosk&otilde;lastusringile uue t&ouml;&ouml;h&otilde;iveprogrammi eeln&otilde;u, millega j&auml;tkatakse paindlikult t&ouml;&ouml;turuteenuste ja -toetuste pakkumist ning reageeritakse COVID-19 levikuga seotud t&ouml;&ouml;turu m&otilde;judele.&nbsp; </b></p> <p>T&ouml;&ouml;h&otilde;iveprogramm v&otilde;imaldab Eesti T&ouml;&ouml;tukassal pakkuda mitmeid t&auml;iendavaid t&ouml;&ouml;turuteenuseid&nbsp; ning uuel perioodil lisanduvad senistele n&auml;iteks j&auml;tkutoe pakkumine inimestele, kelle t&ouml;&ouml;l p&uuml;simine on raskendatud. Soodsamaks on plaanis muuta t&ouml;&ouml;andja koolitustoetuse, ettev&otilde;tluse alustamise toetuse, n&otilde;ustamisteenuste ja t&ouml;&ouml;d otsivate inimeste t&ouml;&ouml;turukoolituse tingimusi.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;turuteenuseid ja -toetusi planeerides peame arvestama kiiresti muutunud olukorraga t&ouml;&ouml;turul,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b>. &bdquo;Kahtlemata avaldab COVID-19 kriis m&otilde;ju t&ouml;&ouml;turule nii Eestis kui &uuml;lemaailmselt, mis tingib vajaduse reageerida tekkinud situatsioonile paindlikult ka vastavate teenuste pakkumisel. N&auml;iteks t&ouml;&ouml;andja koolitustoetust oma t&ouml;&ouml;tajate t&auml;iendamiseks v&otilde;imaldatakse edaspidi ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaste koolituste eest. M&auml;rkimist v&auml;&auml;rib &uuml;htlasi j&auml;tkutoe laialdasem pakkumine ja n&otilde;ustamisteenuste lihtsamini k&auml;ttesaadavaks tegemine ning ettev&otilde;tluse alustamise toetuse t&otilde;stmine 6000 euroni.&ldquo;</p> <p>J&auml;tkutuge pakutakse inimestele, kelle t&ouml;&ouml;l p&uuml;simine on raskendatud, et nad ei j&auml;&auml;ks korduvalt t&ouml;&ouml;ta. J&auml;tkutoe raames n&otilde;ustatakse nii t&ouml;&ouml;le asunud inimest kui t&ouml;&ouml;andjat, vajadusel kaasatakse inimese t&ouml;&ouml;l p&uuml;simise toetamiseks teisi spetsialiste ja l&auml;hiv&otilde;rgustikku.</p> <p>Ettev&otilde;tluse alustamise toetust suurendatakse kuni 6000 euroni, et soodustada t&ouml;&ouml;tute ettev&otilde;tlikkust ja iseendale t&ouml;&ouml;koha loomist.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja koolitustoetust v&otilde;imaldatakse edaspidi lisaks v&auml;rbamise ja muutuste olukorrale ning eesti keele koolitustele ka t&ouml;&ouml;tajate info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) alaste oskuste arendamiseks. Samuti n&auml;eb eeln&otilde;u ette toetuse m&auml;&auml;ra &uuml;htlustamise kuni 80 protsendile toetatavatest koolituskuludest ja maksimumm&auml;&auml;ra suurendamist 2500 eurole. Erandina on lubatud katta kuni 100 protsenti ja kuni 2500 eurot toetatavatest koolituskuludest siis, kui v&otilde;etakse t&ouml;&ouml;le arvel olev t&ouml;&ouml;tu. Toetuse saamiseks n&otilde;utavat minimaalset koolitusmahtu v&auml;hendatakse 80 tunnilt 50 tunnile.</p> <p>N&otilde;ustamisteenuseid (ps&uuml;hholoogiline, s&otilde;ltuvus- ja v&otilde;lan&otilde;ustamine) saab edaspidi osutada paindlikumalt ehk lisaks hankega tellimisele lisandub teenusel osalejale v&otilde;imalus valida sobiv n&otilde;ustaja t&ouml;&ouml;tukassa kvalifitseeritud teenuseosutaja juures.</p> <p>T&ouml;&ouml;h&otilde;iveprogrammi rahastatakse t&ouml;&ouml;turuteenuste ja -toetuste sihtkapitalist. 2021. aasta 1. jaanuarist 31. detsembrini on t&ouml;&ouml;h&otilde;iveprogrammi rahaline maht kuni 56,7 miljonit eurot, 2022. aastal kuni 58,8 miljonit eurot, 2023. aastal kuni 55,8 miljonit eurot. Rahaline maht h&otilde;lmab nii t&ouml;&ouml;turuteenuste osutamiseks kui ka stipendiumi ning s&otilde;idu- ja majutustoetuse maksmiseks kavandatud rahasummat.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;h&otilde;ive programm 2021-2023&ldquo; eeln&otilde;uga on v&otilde;imalik tutvuda <a href="http:/eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/821f5f8f-aa2f-42f1-adf8-4572477dc3a6#yPzBOVT6">eeln&otilde;ude infos&uuml;steemis</a> ning anda tagasisidet kuni 16. oktoobrini 2020.</p> <p>&nbsp;</p> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2801Parima kaitse tagab korrektselt vormistatud töösuhe2020-10-01<p><i>&Uuml;levaade #EU4FairWork kampaaniast Eestis</i>&nbsp;</p> <p>Hea t&ouml;&ouml;suhe algab lepingu l&auml;bi r&auml;&auml;kimisest ning lepingu s&otilde;lmimisest. Eestis tuleb t&ouml;&ouml;andjal teha kanne ka t&ouml;&ouml;tamise registrisse. K&otilde;ik need tegevused on olulised selleks, et m&otilde;lema poole &otilde;igused oleksid kaitstud &ndash; t&ouml;&ouml;andja teaks, et tal on olemas inimene, kes vajalikud &uuml;lesanded t&auml;idab. T&ouml;&ouml;taja teab, et ta saab t&ouml;&ouml; eest tasu ja vajadusel avaneb sotsiaalne turvav&otilde;rk &ndash; olgu selleks siis vanemah&uuml;vitis, tulevane pension v&otilde;i tugi ajaks, kui ta peaks t&ouml;&ouml; kaotama.</p> <p>Sellest hoolimata on t&ouml;&ouml; deklareerimata j&auml;tmine ja &uuml;mbrikupalga saamine j&auml;tkuvalt arvestatav probleem. Sama probleem on aktuaalne kogu Euroopas. See k&auml;ivitaski &uuml;le-euroopalise kampaania <a href="https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=1496&amp;langId=en" target="_blank">#EU4FairWork</a>, mille k&auml;igus v&otilde;eti Euroopa riikides k&otilde;rgendatud t&auml;helepanu alla ebaseadusliku t&ouml;&ouml;tamise problemaatika. Septembri keskel &uuml;he n&auml;dala jooksul tehti kogu Euroopas samaaegselt erinevaid tegevusi, et t&otilde;mmata t&auml;helepanu korrektse t&ouml;&ouml;suhte vormistamise vajadusele ning kontrollida t&ouml;&ouml;kohtades toimuvat, et eksijaid korrale kutsuda. Kuigi t&ouml;&ouml;tamise korrektselt vormistamata j&auml;tmine on probleemne ka siinsete t&ouml;&ouml;tajate, eriti noorte seas, olid seekord eriti luubi all v&auml;lismaised t&ouml;&ouml;tajad.&nbsp;</p> <p>Eestis juhtis kampaania tegevusi T&ouml;&ouml;inspektsioon koost&ouml;&ouml;s <a href="https://www.emta.ee/">Maksu- ja Tolliameti</a> ning <a href="https://www.politsei.ee/">Politsei- ja Piirivalveametiga</a>. &nbsp;Lisaks sotsiaalmeedias info edastamisele toimusid ka mitmed &uuml;hisreidid &uuml;le Eesti, et kutsuda ettev&otilde;tjaid ja inimesi &uuml;les seaduskuulekale k&auml;itumisele.&nbsp;</p> <p>Kampaania Eesti kontaktisik, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peajuristi Liis Naaber-Kalmu s&otilde;nul toimuvad sarnased &uuml;hisreidid maksu-ja tolliameti ning politseiga aastaringselt, s&otilde;ltumata kampaaniatest. &bdquo;Oleme juba aastaid taolist praktikat rakendanud. Elu n&auml;itab, et see on tulemuslik ning ettev&otilde;tjatele ka k&otilde;ige v&auml;hem koormav. Sekkumine igap&auml;eva t&ouml;&ouml;sse toimub &uuml;hiskontrollimisel vaid korra ja ei peata tavap&auml;rast t&ouml;&ouml;d n&auml;iteks ehitusplatsil, kui eri asutused kontrollima tulevad eri aegadel,&ldquo; selgitas ta. Naaber-Kalm t&otilde;i positiivsena esile, et &uuml;hiselt reididel k&auml;ies saab k&otilde;igi kolme asutuse vaates olukorrad kohe lahendatud, seda nii ebaseadusliku t&ouml;&ouml;tamise, deklareerimata t&ouml;&ouml;, t&ouml;&ouml;suhete puuduste ja t&ouml;&ouml;ohutuse vaates. &bdquo;Meie eesm&auml;rk on, et v&auml;lismaised t&ouml;&ouml;tajad teeksid t&ouml;&ouml;d seaduslikult ning oleksid t&auml;idetud poolte &otilde;igused ja kohustused, mis tulenevad t&ouml;&ouml;lepingust ja Eesti Vabariigi &otilde;igusaktidest. Iga riigi ja selle elanike huvides on, et siin viibiksid inimesed, kes omavad selleks seaduslikku alust ja t&auml;idavad oma kohustusi sarnaselt k&otilde;igi p&uuml;sielanikega,&ldquo; r&otilde;hutas ta.&nbsp;</p> <p>Eestis on v&auml;lismaalt tulles v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;tada mitmel moel. Kolmanda riigi kodanik peab olema registreeritud politseis, l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajana t&ouml;&ouml;inspektsioonis v&otilde;i Eesti ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajana t&ouml;&ouml;tamise registris. Korrektne registreerimine v&auml;listab ka t&ouml;&ouml;alase &auml;rakasutamise ja v&otilde;imaliku inimkaubanduse ohu, sest just deklareerimata ja/v&otilde;i illegaalsel t&ouml;&ouml;tajal on oluliselt suurem oht sattuda t&ouml;&ouml;alase &auml;rakasutamise v&otilde;i inimkaubanduse ohvriks. Illegaalse t&ouml;&ouml;tamisega kaasnevad ka erinevad maksurikkumised, tekib ettev&otilde;tjate ebav&otilde;rdne konkurents, t&ouml;&ouml;tajaid v&otilde;idakse &nbsp;&auml;ra kasutada ehk nendele inimestele ei tagata sisuliselt Eestis t&ouml;&ouml;tamise ajal sotsiaalseid garantiisid, mis k&otilde;igil Euroopa Liidus t&ouml;&ouml;d tegevatel t&ouml;&ouml;tajatel olema peavad.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tamise registri (T&Ouml;R) kannete &otilde;igsuse eest vastutab esmaj&auml;rjekorras t&ouml;&ouml;andja, sest maksukorralduse seaduse kohaselt on just tema kohustus teha t&ouml;&ouml;tamise registrisse kanne t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le asumise ehk t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimise, t&ouml;&ouml;suhte peatumise (n&auml;iteks lapsehoolduspuhkuse ajaks v&otilde;i poolte kokkuleppel toimuva pikemaajalise tasustamata puhkuse ajaks) ning t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppemise kohta. T&ouml;&ouml;tamise registri kandega tekivad mitmed inimese jaoks olulised &otilde;igused, sh &otilde;igus ravikindlustusele, &otilde;igus vanemah&uuml;vitisele, aga ka &otilde;igus t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;misel ennast t&ouml;&ouml;tuna arvele v&otilde;tta ja taotleda t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitisi.&nbsp;</p> <p>Septembri keskel viidi n&auml;dala jooksul l&auml;bi seitse &uuml;hiskontrolli, mis iga&uuml;ks h&otilde;lmas mitut objekti. Liis Naaber-Kalmu s&otilde;nul v&otilde;is tulemustega igati rahule j&auml;&auml;da, sest suurem osa v&auml;list&ouml;&ouml;tajatest oli siia tulnud igati seaduslikult ning t&ouml;&ouml;tas lubatud alustel. &bdquo;Aga nagu ikka, m&otilde;ned probleemid siiski olid. PPA leidis m&otilde;ne t&ouml;&ouml;taja, kes siin t&ouml;&ouml;tas ebaseaduslikult. Neid v&auml;lismaalasi ootab paraku ees riigist v&auml;ljasaatmine,&ldquo; nentis ta.&nbsp; Maksu- ja Tolliameti t&ouml;&ouml;tajad tuvastasid rikkumisi, kus t&ouml;&ouml;andjad polnud oma t&ouml;&ouml;tajate andmeid kandnud t&ouml;&ouml;tamise registrisse (T&Ouml;R). &Otilde;nneks ei olnud selliste rikkumiste osakaal suur ja &uuml;ldiselt on &nbsp;t&ouml;&ouml;andjad olnud seadusekuulekad. Osad t&ouml;&ouml;andja k&otilde;rvaldasid puudused juba kontrollimise ajal. T&ouml;&ouml;inspektsioon tuvastas mitmeid t&ouml;&ouml;suhete ja t&ouml;&ouml;ohutuse rikkumisi ning j&auml;tkab nende menetlust.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Parima kaitse tagab korrektselt vormistatud t&ouml;&ouml;suhe, nii Eesti oma inimeste kui v&auml;lismaalt tulijate jaoks. Veenduge t&ouml;&ouml;d alustades, et k&otilde;ik varasemalt kokku lepitu j&otilde;uab ka lepingusse. &Auml;rge leppige &uuml;mbrikupalgaga, sest nii teie ise kui teie l&auml;hedased on v&auml;&auml;rt lepinguga kaasnevaid sotsiaalseid garantiisid,&ldquo; r&otilde;hutas Naaber-Kalm.</p> <p><a href="https://www.ti.ee/et/valismaine-tootaja/kampaaniad/deklareerimata-too">Rohkem infot deklareerimata t&ouml;&ouml; kohta leiad T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt.</a>&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/aus too.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-aus too.jpg" /></a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2800Sundasend tööl ─ paratamatu ja vältimatu?2020-09-30<p><b>Paljud meist kogevad, et on kanged nagu puuslikud v&otilde;i l&otilde;&otilde;mab hoopis turjas painav valu. Luu- ja lihaskonna vaevused kasvavad iga aastaga aina j&otilde;udsamalt, tekitades &uuml;ha rohkemate inimeste t&ouml;&ouml;v&otilde;imetust.</b></p> <p>Suur kaslane &uuml;mber naisk&uuml;lalise kaela &auml;ratab presidendi vastuv&otilde;tul t&auml;helepanu. Ka l&auml;bi teleerkraani. See autoriehe on tavatu nii oma massiivuses kui tuhandete v&auml;ikeste kivikeste palistuses, olles &uuml;heks pilgumagnetiks kollektsioonist, mille autoriks on ehtekunstnik <b>Marita Lumi</b> (34). Tema loomingut on imetletud ja tunnustatud ─ 2018. aastal valiti Marita parimaks nooreks ehtekunstnikuks. Ent vaid v&auml;hesed teavad, kuiv&otilde;rd katsumuslikult valmivad tema skulpturaalsed kaelaehted.</p> <p>&bdquo;P&auml;rast seda, kui ma olin ehtesse istutanud tuhat kivi, olid mu k&auml;ed lahases, et saaksin kuidagi t&ouml;&ouml;d edasi teha ja valu &uuml;le elada,&ldquo; tunnistab ta kolm aastat hiljem. J&auml;tkates oma kutsumusega, ei salga Marita, et juba praegu annab vaevustest m&auml;rku &otilde;lav&ouml;&ouml;tmepiirkond &ndash; turi ja kael, kuid ohus on ka k&auml;ed ja silmad. &bdquo;&Otilde;lav&ouml;&ouml;de peamiselt, sest sinna koondub raskus&otilde;lg, kui tuleb istutada ehtele tuhandeid kive. T&ouml;&ouml;d tehes on sundasend v&auml;ltimatu. Sel ajal on ka mu k&auml;ed pipraplaastreid t&auml;is ja lisaks m&auml;&auml;rin neid Voltaren-geeliga,&ldquo; kirjeldab Marita olukorda, mis muutub p&otilde;rgulikuks t&ouml;&ouml; valmimist&auml;htaja l&auml;henedes, mil enamasti tuleb t&ouml;&ouml;tada viimse jaksuni.</p> <p>&bdquo;Kive istutades peab metalli, mis pole sugugi pehme nagu plastiliin, l&uuml;kkama kivi peale. Seet&otilde;ttu tuleb natuke j&otilde;udu rakendada, ent teha seda targalt,&ldquo; nendib Marita, kes &uuml;le paarisaja kivi p&auml;evas ei paigalda. Lihtsalt ei suuda, aga suuremates ehtes on neid tuhandeid. &bdquo;Ilmselgelt teen ma seda t&ouml;&ouml;d v&auml;ga kaua. M&otilde;istlik oleks piirduda t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul vaid saja viiek&uuml;mne kiviga, sest mul on vaja neid ka freesida ja puurida. See t&auml;hendab, et ma pean sundasendis olema pikki tunde.&ldquo; T&ouml;&ouml;d j&auml;rjest tehes kuluks sellisele kivihulgale v&auml;hemalt kuus-seitse tundi, kuid Marita on &otilde;ppinud puhkepause pidama, mist&otilde;ttu venib t&ouml;&ouml;p&auml;ev k&uuml;mnetunniseks.</p> <p>Andes endale aru, millised terviseh&auml;dad teda m&otilde;nek&uuml;mne aasta p&auml;rast v&otilde;ivad kimbutada, teeb ta juba praegu teadlikult &uuml;ldf&uuml;&uuml;silist trenni ja kindlaid harjutusi. Iga t&ouml;&ouml;p&auml;eva alustab Marita venitustega, et &otilde;lav&ouml;&ouml;tmelihased soojaks saada. T&ouml;&ouml; l&otilde;petab ta samuti venitusharjutustega. Ilma ei saaks. &bdquo;Mu &otilde;lad, kael ja k&auml;ed hakkaksid kohe valutama,&ldquo; s&otilde;nab Marita, kes on &otilde;ppinud end rohkem hoidma, t&auml;heldades, et terviseprobleeme pole tal sama palju kui m&otilde;ne aasta eest. &bdquo;Kasutan teadlikult erinevaid v&otilde;imalusi, et neid ka ei tekiks.&ldquo; Seda enam, et lisaks sundasenditele on glamuursena tunduv ehtekunstniku t&ouml;&ouml; seotud veel ohtlike kemikaalide ja muude terviseriskidega.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/1maritalumi1.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-1maritalumi1.jpg" /></a></p> <h2>Oluline ergonoomika</h2> <p>Osavust ja t&auml;psust n&otilde;udev hambaravi eeldab arstilt, kes t&ouml;&ouml;d tehes peab olema ebaloomulikes asendites nagu akrobaat, kehalist n&otilde;tkust. Seda tuleb osata s&auml;ilitada, iseasi, kuidas.</p> <p>&bdquo;Ergonoomikale, mis k&auml;tkeb &otilde;igeaegset keskendumist nii r&uuml;hile, korduvatele t&ouml;&ouml;liigutustele, &uuml;mbritsevale valgusele kui t&ouml;&ouml;keskkonnas valitsevale m&uuml;rale, kipume me arstidena &uuml;sna v&auml;he t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama, kuigi teame, et valede t&ouml;&ouml;v&otilde;tete t&otilde;ttu v&otilde;ime end ise &uuml;sna t&auml;barasse olukorda seada,&ldquo; nendib <b>Kristo Ivanov</b> (35), Nordic Kliiniku restauratiivse hambaravi eriarst, kelle t&auml;helepanekuil hakkavad arstid tihtilugu ergonoomikale m&otilde;tlema alles terviseh&auml;dade ilmnedes.</p> <p>&Uuml;le poolte hambaarstidest &uuml;le maailma kannatavad &otilde;lav&ouml;&ouml;tme valude k&auml;es, millega tihti on seotud seljavalud, randmete p&auml;rsitud liikuvus ja valu, mis &otilde;igeaegse ravita v&otilde;ib sundida arstikutsest loobuma. Samas on hambaarstidele v&auml;lja t&ouml;&ouml;tatud juhis, kus selgitatakse, kuidas &otilde;lav&ouml;&ouml;det, selga, randmeid ja s&otilde;rmi v&otilde;imalikult v&auml;he koormata. Kristo Ivanov toob n&auml;ite, et hambaarst peaks puuri kasutama nagu dirigent taktikeppi, et ranne poleks pidevalt pinges ja staatilises asendis, mis p&otilde;hjustab karpaalkanali s&uuml;ndroomi. Ja toolil istudes peaks p&otilde;lveliiges moodustama maapinna suhtes 90kraadise nurga.</p> <p>&bdquo;Paljudele v&otilde;ib uudiseks olla, et puurivihin-m&uuml;ra arsti &uuml;he k&otilde;rva &auml;&auml;res v&otilde;ib p&otilde;hjustada selles k&otilde;rvas normist varasemat kuulmislangust. Sestap kasutavad hambaarstid paljudes maades k&otilde;rvu kaitsvaid m&uuml;ra summutavaid klappe,&ldquo; selgitab doktor Ivanov, kelle arvates on arstile oluline abistav personal ja vastastikuse koost&ouml;&ouml; p&otilde;him&otilde;te. Samuti k&auml;ia ise tervisekontrollis ja f&uuml;sioteraapias.</p> <h2>Keha on loodud liikuma</h2> <p><b>Anneli Uiboleht, &otilde;de-ergonoom, Qvalitas Arstikeskus AS</b></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/1uiboleht.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-1uiboleht.jpg" /></a>&nbsp;&bdquo;Luu-lihaskonna haigustesse esmashaigestumus Eestis kasvab. Kui 2006. aastal oli &bdquo;Tervisestatistika ja terviseuuringute&ldquo; andmebaasi kohaselt 100 000 elaniku kohta pea 16 000 esmasjuhtu aastas, siis 2015. aastal juba 21 000. Kutsehaigestumistest moodustasid 2016. aastal luu-lihaskonna ja sidekoe haigused 76,1%. Nende erip&auml;ra t&otilde;ttu muutuvad töövõimelised inimesed ilma õigeaegse piisava ravita kiiresti töövõimetuks.</p> <p>Euroopa Liidus on krooniline luu- ja lihaskonna valu hinnanguliselt 100 miljonil eurooplasel, luu- ja lihaskonna vaevusi esineb üle 40 miljonil töötajal, moodustades umbes poole kõikidest tööga seotud terviseprobleemidest.</p> <p>Eesti t&ouml;&ouml;tajatel on sundasend &uuml;ks k&otilde;ige sagedamini esinev t&ouml;&ouml; ohutegur, olenemata ametist v&otilde;i tegevusvaldkonnast. Samas on sundasendid paljudes ametites justkui v&auml;ltimatud ja tulebki hoida p&uuml;sivalt teatud asendit, ent keha on loodud liikuma.</p> <p>Sundasendis t&ouml;&ouml;tamine ja v&auml;hene liikumine v&otilde;ivad p&otilde;hjustada peale lihaspingete ja -valude ka liigesliikuvuse v&auml;henemist, muutuseid l&uuml;lisambas, v&auml;henenud kopsumahtu, peavalu, n&auml;rvikahjustusi, verevarustush&auml;ireid. Lisaks v&otilde;ib f&uuml;&uuml;siline passiivsus soodustada s&uuml;dame-veresoonkonna haigusi, ainevahetush&auml;ireid, teatud v&auml;hivorme ja depressiooni. Seet&otilde;ttu tuleks sundasendeid eeldavates ametites t&ouml;&ouml;tades teha puhkepause ning iga poole tunni tagant m&otilde;ned kiired ja lihtsad harjutused.</p> <p><b>N&auml;iteks:</b></p> <ul> <li>suruda &otilde;lad m&otilde;ned korrad tahapoole nii, et abaluud liiguvad kokku ja rindkere eesmine osa venib;</li> <li>liigutada pead ette-taha m&ouml;&ouml;da kujuteldavat horisontaalset joont, suruda selja nimmeosa h&auml;sti n&otilde;gusaks ja lasta tagasi neutraalsesse asendisse.</li> </ul> <p>Igas tunnis tuleks t&otilde;usta 5-10 minutiks p&uuml;sti ─ liikuda, sirutada, venitada, teha k&uuml;kke, v&auml;ljaasteid vmt. Tulla sundasendist v&auml;lja ja elavdada vereringet kogu kehas.</p> <p>Luu-ja lihasvaevuste ennetuses on oluline ka inimese tervislik eluviis. Kehamassiindeks v&otilde;iks olla vahemikus 18,5-24,9 ja pidevalt treenima peaks v&auml;hemalt tund aega 2-3 korda n&auml;dalas. F&uuml;&uuml;silist aktiivsust t&otilde;stes paraneb kardiorespiratoorne ja lihasj&otilde;udlus, luude tervis, funktsionaalne tervis, kognitiivsed funktsioonid ja v&auml;limus.</p> <p><b>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri</b> 2019. aastal koostatud raporti &bdquo;T&ouml;&ouml;ga seotud luu-lihaskonna vaevused: levimus, kulud ja demograafia EL-is&ldquo; kohaselt esines liikmesriikides enim luu- ja lihaskonnavaevusi 2015. aasta andmeil Soomes (79%), Prantsusmaal (75%) ja Taanis (73%). K&otilde;ige v&auml;hem kurdeti nende &uuml;le Ungaris (40%), Iirimaal (46%) ja Suurbritannias (52%).</p> <p>Selja-, &uuml;la- ja alaj&auml;semete valu ilmnes enim ehituse, metsanduse, kalanduse, p&otilde;llumajanduse ja veevarustuse sektori t&ouml;&ouml;tajatel, ent keskmisest enam ka tervishoiu- ja sotsiaalt&ouml;&ouml; valdkonna esindajail.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/1vaevused.PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-1vaevused.PNG" /></a></p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Fotod: Ehtekunstnik Marita Lumi, &otilde;de-ergonoom Anneli Uiboleht</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2799Viimane võimalus kandideerida parima praktikandi tiitlile2020-09-29<p><b>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit paneb koos ettev&otilde;tjatega tublimad praktikandid v&otilde;istlema. Kandidaatide esitamine konkursile Praktik Cum Laude l&otilde;peb 30. septembril.</b>&nbsp;</p> <p>&ldquo;Oleme n&auml;inud, et tublide praktikantide konkursile esitamine on t&ouml;&ouml;andjate jaoks auasi &ndash; niiviisi tunnustatakse hakkajaid noori ning &uuml;htlasi oma meeskonda ja praktikajuhendajaid, kellel on suur roll j&auml;relkasvu koolitamisel,&rdquo; &uuml;tleb Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu haridusn&otilde;unik Anneli Entson.&nbsp;</p> <p>Kandidaate saavad konkursile esitada k&otilde;ik t&ouml;&ouml;andjad, kes soovivad oma silmapaistvaid praktikante esile t&otilde;sta. Ž&uuml;rii valib v&auml;lja parimad k&otilde;rghariduse, kutsehariduse ja v&auml;listudengitest praktikandid, samuti p&auml;rjatakse parim &otilde;pipoiss.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjad on oodatud esitama konkursile praktikante, kes on nende juures praktika l&auml;binud eelmisel &otilde;ppeaastal (1. sept 2019 &ndash; 31. august 2020). Iga t&ouml;&ouml;andja saab konkursile esitada kuni neli kandidaati. Konkursi tingimused leiab <a href="https://www.employers.ee/praktik-cum-laude">T&ouml;&ouml;andjate kodulehelt</a>.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Kandidaadi esitamiseks tuleb t&auml;ita <a href="https://www.employers.ee/praktik-cum-laude">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu kodulehel </a>asuv <a href="https://www.employers.ee/wp-content/uploads/2019-praktik-cum-laude-ankeet.docx">ankeet</a>. Oluline on p&otilde;hjalik kirjeldus, mille poolest praktikant silma paistis. V&otilde;itjad selguvad hindamiskomisjoni otsuse tulemusena, internetih&auml;&auml;letusega <a href="https://www.facebook.com/PraktikCumLaude">sotsiaalmeedias</a> valitakse ka publiku lemmik.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Ankeete oodatakse meiliaadressile <a href="mailto:employers@employers.ee">employers@employers.ee</a> ning v&otilde;itjad kuulutatakse v&auml;lja oktoobris 2020.</p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit korraldab konkurssi juba viiendat aastat koost&ouml;&ouml;s Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteametiga. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond, Eesti riik ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit.</p> <p>Lisainfo:<br />Elina Kink<br />Kommunikatsioonijuht<br /><a href="mailto:elina.kink@employers.ee">elina.kink@employers.ee<br /></a>+372 511 0033<br />Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2796Kas töövaidluskomisjoni istungid on avalikud?2020-09-28<p><b>Lugeja k&uuml;sib: &Otilde;pin &uuml;likoolis &otilde;igust ja tunnen suurt huvi t&ouml;&ouml;&otilde;iguse vastu. &Otilde;ppej&otilde;ud &uuml;tles, et ka t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni istungid on avalikud. Kas ja kuidas saaksin komisjoni istungeid kuulama tulla?</b></p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja: </i></b>T&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise seadusest tulenevalt on t&ouml;&ouml;vaidlusasja arutamine t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis &uuml;ldjuhul avalik. V&auml;lja arvatud nendel juhtudel, kui t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon otsustab kuulutada istungi kinniseks. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon kuulutab menetluse v&otilde;i osa menetlusest omal algatusel v&otilde;i poole taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik tsiviilkohtumenetluse seadustikus s&auml;testatud alustel, n&auml;iteks menetlusosalise (t&ouml;&ouml;taja v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja), tunnistaja v&otilde;i muu isiku elu, tervise v&otilde;i vabaduse kaitseks v&otilde;i ka &auml;risaladuse kaitseks.</p> <p>Praegusel ajal tuleb arvestada ka COVID-19 viiruse levikust tingitud piirangutega. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjonide istungiruumid on suhteliselt v&auml;iksed ning ka vaidlevatel pooltel v&otilde;ib olla mitmeid esindajaid, siis piisava distantsi hoidmiseks ja &uuml;lerahvastatuse v&auml;ltimiseks tuleb istungi osalemise soovist kindlasti eelnevalt teatada e-kirjaga aadressil <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a> ning konkreetne aeg istungi kuulamiseks kokku leppida.&nbsp; Eelneva kokkuleppeta t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni istungile hetkel ei lubata.</p> <p>&Uuml;htlasi palume arvestada ka v&otilde;imalusega, et istung v&otilde;ib toimuda videosilla kaudu ning sel juhul n-&ouml; vabakuulajaid istungile ei kaasata. Samuti v&otilde;ib esineda olukord, kus osapool esitab taotluse istungi kinniseks kuulutamiseks istungi alguses ning sel juhul tuleb asjasse puutumatutel isikutel ruumist lahkuda.</p> <p>Kindlasti peab istungile tulija olema terve ning j&auml;rgima k&otilde;iki reegleid viiruse leviku v&auml;ltimiseks!</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2795Tööõnnetus: liimi ohutuskaart2020-09-25<h2>Mis juhtus?</h2> <p>Kokkupandavate puitehitiste tootmisega tegelevas ettev&otilde;ttes alustati uue projektiga, mis h&otilde;lmas puitalusele kummikatte kinnitamist senikasutamata liimiga. T&ouml;id asusid tegema kaks t&ouml;&ouml;tajat, kes varustati, kaitsekinnaste, -prillide ja hingamisteede kaitsevahenditega (poolmask filtri t&uuml;&uuml;p ABEK1). Kokkupuude liimiaurudega kestis enne l&otilde;unat 1,5 tundi ja peale l&otilde;unat 2 tundi, mille tulemusel t&ouml;&ouml;tajatel tekkisid hingamisraskused, k&otilde;huvalu, iiveldus ja oksendamine. Liimimist&ouml;&ouml;d katkestati ja kohale kutsuti kiirabi. Juhtumi t&otilde;ttu oli &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehel 9 ja teine 11 p&auml;eva.</p> <h2>Miks juhtus?</h2> <p>Ohutuskaardi andmetel p&otilde;hjustab liim muuhulgas hingamisraskusi, uimasust ja pearinglust. Videosalvestitelt oli n&auml;ha, et t&ouml;&ouml;tajad kasutasid liimimisel kogu aeg isikukaitsevahendeid ning esialgu oli m&otilde;istetamatu tervisekahjustuse tekkimine. Peagi selgus t&otilde;siasi, et kasutamiseks oli antud filtrid, mis ei kaitsnud t&ouml;&ouml;tajaid liimi kahjuliku m&otilde;ju eest piisavalt ja erinesid liimi ohutuskaardil kirjeldatust (filtri t&uuml;&uuml;p A2P3). Kui enne t&ouml;&ouml;d oleks tutvutud t&auml;helepanelikult ohutuskaardi andmetega ja valitud &otilde;iged filtrid, saanuks juhtumi &auml;ra hoida.&nbsp;</p> <p>Ettev&otilde;ttes uue t&ouml;&ouml;protsessi v&otilde;i tehnoloogia planeerimisel tuleb t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si k&auml;igus v&auml;lja selgitada ka sellega kaasnevad ohud ja kavandada tegevusi terviseriskide v&auml;ltimiseks v&otilde;i v&auml;hendamiseks. T&ouml;&ouml;andja peab ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide hankimisel saama tarnijalt eestikeelse ohutuskaardi, et tagada k&otilde;igi v&otilde;imalike ohutusabin&otilde;ude &otilde;igeaegne rakendamine. T&ouml;&ouml;tajaid, ka t&ouml;&ouml;de korraldajaid, teavitatakse ohutuskaardi andmetest, nendega lepitakse kokku tegevused abin&otilde;ude rakendamiseks, m&auml;&auml;ratakse kindlaks isikukaitsevahendi n&otilde;utavad kaitseomadused ning varustatakse nendega t&ouml;&ouml;tajad. Ohutute t&ouml;&ouml;v&otilde;tete omandamiseks korraldatakse t&ouml;&ouml;tajale v&auml;lja&otilde;pe ja vajadusel isikukaitsevahendi n&auml;itlik kasutamine.</p> <p>Foto: Pixabay&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2794Inimõiguste keskusel valmisid lühivideod vaenukuritegudest2020-09-24<p><b>Eesti Inim&otilde;iguste Keskusel valmisid koost&ouml;&ouml;s Balti partneritega kasulikud&nbsp;<a href="https://www.youtube.com/playlist?list=PLixbKtshIgEzwWOH7EBGgkdQSDeaIbO3b">l&uuml;hivideod</a>, mille eesm&auml;rk on t&otilde;sta teadlikkust vaenu&nbsp;ja selle tagaj&auml;rgede kohta. Neli &otilde;petlikku videot vastavad k&uuml;simustele, mis on vaenukuriteod ja -k&otilde;ne, kust saada ohvrina abi ning mida teha vaenukuriteo pealtn&auml;gijana. Videod on eesti keeles, eesti-, vene- ja ingliskeelsete subtiitritega.</b></p> <p>Inim&otilde;iguste keskuse eksperdi&nbsp;<b>Kelly Grossthali</b>&nbsp;s&otilde;nul pannakse vaenust ajendatud tegusid toime eelarvamuste v&otilde;i teatud hoiakute t&otilde;ttu m&otilde;ne inimr&uuml;hma suhtes. &ldquo;Sellised teod m&otilde;jutavad kogukondi laiemalt &ndash;&nbsp;n&auml;iteks kui nahav&auml;rvi t&otilde;ttu r&uuml;nnatakse &uuml;ht tumedanahalist, tajuvad teised, et see v&otilde;ib juhtuda ka nendega. Kui m&otilde;ned inimgrupid tunnevad end pidevalt ohustatuna, on &uuml;hiskonnas v&auml;hem usaldust ja see on tervikuna ebastabiilsem. Vaenuvabas &uuml;hiskonnas on meil k&otilde;igil turvalisem elada,&rdquo; &uuml;tles Grossthal.</p> <p>Vaenu ennetamise ja selle vastu v&otilde;itlemise juures on oluline &uuml;hiskonna suurem teadlikkus. &ldquo;Need videojuhised aitavad inimestel vaenukuritegusid &auml;ra tunda ja &otilde;petavad, kuidas sellistes olukordades k&auml;ituda,&rdquo; lisas projektijuht&nbsp;<b>Liina Rajaveer</b>.</p> <p>&ldquo;Samas on nende videote eesm&auml;rk avada kannatanute vaatenurka ja viise, kuidas neid toetada. Haavatav v&otilde;ib olla meist iga&uuml;ks &ndash; puudega v&otilde;i vanemaealine inimene, naine v&otilde;i mees, pagulane v&otilde;i LGBT-inimene,&rdquo; selgitas Rajaveer. Videotest leiab nii vaenukuriteo ohver kui ka tema l&auml;hedane vajalikku teavet, kelle poole abi saamiseks p&ouml;&ouml;rduda ja kust saada lisainfot.</p> <p>Videod valmisid koost&ouml;&ouml;s L&auml;ti ja Leedu inim&otilde;igusorganisatsioonidega projekti&nbsp;<a href="https://humanrights.ee/tegevused/politsei-ja-vabauhenduste-koostoo-vaenukuritegudega-voitlemiseks-eestis-latis-ja-leedus/">PONGO</a>&nbsp;raames. Projekti, mis keskendub politsei ja vaba&uuml;henduste koost&ouml;&ouml;le v&otilde;itlemaks vaenukuritegude vastu, l&otilde;petab 24. septembril toimuv rahvusvaheline veebikonverents &ldquo;<a href="https://conference.humanrights.ee/">&Uuml;hendades j&otilde;ud: koos vaenukuritegude vastu</a>&rdquo;.</p> <p>Videod leiab inim&otilde;iguste keskuse&nbsp;<a href="https://www.youtube.com/playlist?list=PLixbKtshIgEzwWOH7EBGgkdQSDeaIbO3b">Youtube&rsquo;i kanalil</a>!&nbsp;</p> <p><em>Projekti kaasrahastasid Euroopa Liit ja Kodaniku&uuml;hiskonna Sihtkapital.&nbsp;Videote sisu kajastab ainult autorite seisukohti ja on nende ainuvastutusel. Euroopa Komisjon ei v&otilde;ta endale vastutust selles sisalduva teabe v&otilde;imaliku kasutamise eest.</em>&nbsp;</p> <p><b><i>Lisainfo:&nbsp;</i></b>keskuse projektijuht&nbsp;<b>Liina Rajaveer</b></p> <p><a href="mailto:liina.rajaveer@humanrights.ee">liina.rajaveer@humanrights.ee</a>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2793Selge sisuga leping, kindel tagatis2020-09-23<p><b>T&ouml;&ouml;leping v&otilde;i t&ouml;&ouml;v&otilde;tuleping? Milline kokkulepe vastastikku tehti? T&ouml;&ouml;v&otilde;tja arvas &uuml;ht, t&ouml;&ouml;andja teist. Vaidlus kulgeb ja kestab l&auml;bi mitmeastmelise pikaldase kohtutee.</b></p> <p>M&otilde;istlik oleks kohe alguses selgeks teha, missugused on erinevad t&ouml;&ouml;suhte vormid, lepingud, nende sisu ja sellega kaasuv. Kes ja kas maksab riigimaksud? Tuleb seda t&ouml;&ouml;v&otilde;tjal ise teha? V&otilde;i arvestatakse lepingutasult maha n&auml;iteks tulumaks vms.</p> <p>Tasub uurida, t&auml;psustada ja k&uuml;simusi esitada enne, kui leping esitada v&otilde;i alla kirjutada, et v&auml;ltida hilisemaid v&auml;&auml;ritim&otilde;istmisi, arusaamatusi, teadmatust ja v&otilde;imalikku kohtuteed.</p> <p>Ka esialgu m&otilde;neks kuuks vormistatud leping v&otilde;ib hea koost&ouml;&ouml; tulemusena pikeneda aastateks, kuigi esialgset kokkuleppe vormi pole muudetud, ja v&otilde;ib kujuneda olukord, mil t&ouml;&ouml; l&otilde;ppedes leiab t&ouml;&ouml; tegija, et teda on alt veetud. Nii juhtus Andresega, kelle pikaajaline ja keerukas t&ouml;&ouml;vaidlus on kulgenud l&auml;bi mitme kohtuastme ja j&auml;tkub siiani.</p> <p>Esmalt esitas mees 2017. aasta l&otilde;pus avalduse t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile, paludes t&ouml;&ouml;andjalt v&auml;lja m&otilde;ista t&ouml;&ouml;tasu ja puhkuseh&uuml;vitise. Kuna t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon menetluse l&otilde;petas, p&ouml;&ouml;rdus mees n&otilde;udega Harju Maakohtusse.</p> <p>Ta oli teinud oma t&ouml;&ouml;andjaga suulise t&ouml;&ouml;lepingu, asudes ametisse ehitusprojektide erit&ouml;&ouml;de projektijuhina. Kokku lepiti, et ta t&ouml;&ouml;tab t&auml;ist&ouml;&ouml;ajaga ja saab netosummana 1500 eurot kuus. M&otilde;ne aja m&ouml;&ouml;dudes &uuml;tles Andres ise t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les, kuna talle ei antud piisavas mahus t&ouml;&ouml;d, samuti maksti kokkulepitust v&auml;hem t&ouml;&ouml;tasu. Andres palus m&otilde;ista firmalt v&auml;lja novembrist maini saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu summas 7872,13 eurot.</p> <p><b>Neli korda v&auml;iksem t&ouml;&ouml;tasu?</b></p> <p>Ettev&otilde;tte esindaja leidis, et nad ei olnud Andresega t&ouml;&ouml;suhtes, vaid olid s&otilde;lminud t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu, mille alusel osutas mees teenust, otsides t&ouml;&ouml;andjale kliente, pakkudes sanitaartehnilisi ja ventilatsioonit&ouml;id, tellides vajalikke materjale ja korraldades t&ouml;&ouml;d objektidel. Selle eest maksti talle iga kuu netosummana 300 eurot. T&ouml;&ouml;v&otilde;tuleping tehti kolmeks kuuks, ent teenuse osutamine j&auml;tkus. Andres ei esitanud kordagi omapoolseid k&uuml;simusi v&otilde;i teinud ettepanekut t&ouml;&ouml;suhet muuta. Mehel oli vaba voli otsustada, millisel ajal, viisil v&otilde;i kohas ta t&ouml;&ouml;d teeb. Ta ei allunud otseselt kellegi juhtimisele ja kontrollile. Ettev&otilde;te t&auml;itis lepingut n&otilde;uetekohaselt, kuni Andres selle ise &uuml;les &uuml;tles, kohustades tagastama tema valdusesse antud firma vara.</p> <p>Harju Maakohus j&auml;ttis 10. aprilli 2019. aastal Andrese hagi rahuldamata. Kumbki osapool vaidles selle &uuml;le, kas nad olid teinud t&ouml;&ouml;lepingu v&otilde;i t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu. Kas ettev&otilde;te j&auml;ttis osa kokkulepitud tasust Andresele maksmata v&otilde;i ei.</p> <p>Ettev&otilde;te esitas kohtule t&otilde;enduse, et Andresega oli 2. aprillil 2012. aastal s&otilde;lmitud kirjalik t&ouml;&ouml;v&otilde;tuleping netotasuga 300 eurot kuus. Kuigi see tehti kolmeks kuuks, j&auml;tkus teenuse osutamine kuni juunini 2016, seejuures suurendati t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingus kokku lepitud netotasu algul 350 euroni ja hiljem 400 euroni kuus. Mehe v&auml;idetud 1500 eurost netotasu pole talle kunagi makstud. Seet&otilde;ttu ei peetud usutavaks Andrese v&auml;idet, et ta t&ouml;&ouml;tas mitu aastat kokkulepitust neli korda v&auml;iksema tasu eest. Lisaks vaieldi p&auml;rast t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu l&otilde;ppemist ettev&otilde;tte vara tagastamise &uuml;le.</p> <p><b>Vaidlustatud otsused</b></p> <p>T&otilde;endamist leidis, et pooled s&otilde;lmisid 2. aprillil 2012 v&otilde;la&otilde;igusliku t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu, sest ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml; iseloom eeldab t&ouml;&ouml; tegemise aja, viisi ja koha valikul iseseisvust, mitte t&ouml;&ouml;lepingule omast kindlaks m&auml;&auml;ratud t&ouml;&ouml;aega, t&ouml;&ouml; tegemise kohta ja allumist t&ouml;&ouml;andja otsesele juhtimisele ning kontrollile. Ilmne oli, et vaidlusalune leping polnud t&ouml;&ouml;leping.</p> <p>Andres palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse t&uuml;histada ja n&otilde;ue uuesti l&auml;bi vaadata.</p> <p>Tallinna Ringkonnakohus j&auml;ttis 3. detsembri 2019. aasta otsusega maakohtu otsuse muutmata, sest Andres ei esitanud kohtule t&ouml;&ouml;suhtele omaseid asjaolusid. 2. aprillil 2012 tehtud kirjaliku t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepinguga t&otilde;endati, et pooled olid t&ouml;&ouml;v&otilde;tusuhtes.</p> <p>Ettev&otilde;tte v&auml;itel t&ouml;&ouml;tas mees t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingule omaselt, vastupidist pole ta v&auml;itnud ega kohtule t&otilde;endanud. Ka ei t&otilde;endanud Andres oma v&auml;idet, et kokku lepiti t&ouml;&ouml;tasu netosummas 1500 eurot kuus. Nelja-aastase t&ouml;&ouml;tamise ajal talle sellist tasu kordagi ei makstud. Ebausutavaks ja t&otilde;endamatuks j&auml;i ka mehe selgitus, et ta ei n&otilde;udnudki t&ouml;&ouml;tasu p&otilde;hjendusel, et tal oli piisavalt raha ja firmal esines majandusraskusi.</p> <p>Andres<b> </b>palus ringkonnakohtu otsuse t&uuml;histada, saata uueks l&auml;bivaatamiseks ringkonnakohtule ja teha uus otsus. Ettev&otilde;tte vaidles Andrese kassatsioonkaebusele vastu, leides, et ringkonnakohtu otsus oli seaduslik ja p&otilde;hjendatud.</p> <p>Kolleegium leidis, et ringkonnakohtu otsus tuli t&uuml;histada materiaal&otilde;iguse normi eba&otilde;ige kohaldamise ja menetlus&otilde;iguse normi olulise rikkumise t&otilde;ttu. Vaidlus tuli saata uueks l&auml;bivaatamiseks ringkonnakohtule ja kassatsioonkaebus rahuldada.</p> <p><b>Kohtud eksisid?</b></p> <p>Andres oli esitanud ettev&otilde;tte vastu t&ouml;&ouml;tasun&otilde;ude ajavahemiku november 2014 kuni mai 2015 eest, leides, et pooled olid olnud 2. aprillist 2012 kuni 13. maini 2016 t&ouml;&ouml;suhtes. Ettev&otilde;tte esindaja vastuv&auml;ite kohaselt s&otilde;lmisid nad 2. aprillil 2012 t&auml;htajalise t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu, mille alusel j&auml;tkas Andres tegutsemist ka p&auml;rast kokku lepitud t&auml;htaja m&ouml;&ouml;dumist.</p> <p>Maakohus luges t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingule ja ettev&otilde;tte v&auml;idetele tuginedes t&otilde;endatuks, et pooled ei olnud t&ouml;&ouml;suhtes ja vaidlusalune leping polnud tuvastatult t&ouml;&ouml;leping.</p> <p>Ringkonnakohus leidis, et Andres ei esitanud asjaolusid, millest oleksid n&auml;htunud t&ouml;&ouml;suhtele omased tunnused ega t&ouml;&ouml;suhet t&otilde;endatud. T&ouml;&ouml;v&otilde;tulepinguga on t&otilde;endatud, et pooled ei olnud t&ouml;&ouml;suhtes. Kolleegium aga n&otilde;ustus Andresega, et kohtud eksisid t&otilde;endamiskoormuse jaotamisel ja j&auml;tsid otsuse olulises osas p&otilde;hjendamata. Kolleegium leidis, et juhul, kui lepingulise suhte olemust pole selle tunnuste alusel v&otilde;imalik &uuml;heselt m&auml;&auml;rata ja t&ouml;&ouml;andja ei t&otilde;enda, et pooled s&otilde;lmisid m&otilde;ne muu lepingu, tuleb see lugeda t&ouml;&ouml;lepinguks. Juhul, kui lepingul on nii t&ouml;&ouml;lepingu kui ka muu v&otilde;la&otilde;igusliku teenuse osutamise lepingu tunnused, tuleb eeldada t&ouml;&ouml;lepingut. T&ouml;&ouml;andjal on vastupidist v&auml;ites kohustus t&otilde;endada, et s&otilde;lmiti m&otilde;ne muu teenuse osutamise leping.</p> <p>Nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsuse kohaselt oli Andres viidanud t&ouml;&ouml;suhet iseloomustavatele asjaoludele ja esitanud t&otilde;endeid, n&auml;iteks pangakonto v&auml;ljav&otilde;tte, koondpalgateatise, Maksu- ja Tolliameti infos&uuml;steemi v&auml;ljav&otilde;tte ning ettev&otilde;tte seisukohad teistes menetlustes. Samas ei olnud kohtud Andrese v&auml;iteid ja t&otilde;endeid n&otilde;uetekohaselt hinnanud, samuti viidanud t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu j&auml;tkumist, alluvussuhte puudumist ja t&ouml;&ouml;taja olulist iseseisvust kinnitavatele t&otilde;enditele. Ainu&uuml;ksi sellest, et Andres ei vaidlustanud t&ouml;&ouml; j&auml;tkumist p&auml;rast kirjalikus t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingus kokkulepitud t&auml;htaega, ei saa j&auml;reldada t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu j&auml;tkumist.</p> <p>Andrese peamise seisukoha j&auml;rgi olid pooled s&otilde;lminud t&ouml;&ouml;lepingu. Kolleegiumi arvates ei ole v&auml;listatud, et isegi siis, kui pooled olid s&otilde;lminud t&auml;htajalise t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu, oli poolte vahel p&auml;rast selle t&auml;htaja m&ouml;&ouml;dumist t&ouml;&ouml;suhe. Kolleegiumi hinnangul on v&otilde;imalik asja uuesti lahendada ringkonnakohus.</p> <p><b>Kohtuvaidlus j&auml;tkub</b></p> <p>Kui ringkonnakohus leiab asja uuel l&auml;bivaatamisel, et poolte s&otilde;lmitud kirjalik t&ouml;&ouml;v&otilde;tuleping tuleb lugeda t&ouml;&ouml;lepinguks, mis j&auml;tkus ka p&auml;rast kokkulepitud t&auml;htp&auml;eva, v&otilde;i kui s&otilde;lmiti p&auml;rast t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu l&otilde;ppemist t&ouml;&ouml;leping, peab ringkonnakohus lahendama ka Andrese t&ouml;&ouml;tasun&otilde;ude.</p> <p>Juhul, kui t&ouml;&ouml;tajale lepingu j&auml;rgi makstava t&ouml;&ouml;tasu suurust ei ole kokku lepitud v&otilde;i kui kokkulepet ei suudeta t&otilde;endada, on t&ouml;&ouml;tasu suuruseks kollektiivlepingus etten&auml;htud v&otilde;i sarnase t&ouml;&ouml; eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Kuna t&ouml;&ouml;lepingu, sh t&ouml;&ouml;tasu kokkuleppe kirjalikult vormistamine on t&ouml;&ouml;andja kohustus, kannab kirjaliku t&ouml;&ouml;lepingu vormistamata j&auml;tmise tagaj&auml;rgede riski t&ouml;&ouml;andja. Seega juhul, kui t&ouml;&ouml;andja ei t&otilde;enda t&ouml;&ouml;tasu suurust, on selleks sarnase t&ouml;&ouml; eest sarnastel asjaoludel makstav tasu.</p> <p>Mil moel Andrese n&otilde;ue edasi kulgeb, selgub tema kaebuse uuel menetlemisel ringkonnakohtus. Ilmselge on, et kui vormistada t&ouml;&ouml;leping v&otilde;i t&ouml;&ouml;v&otilde;tuleping m&otilde;lemale poolele selgelt, arusaadavalt ja &uuml;heselt m&otilde;istetava sisuga, poleks p&otilde;hjust vaielda. Kui aga leping on ebam&auml;&auml;rane v&otilde;i selle sisu j&auml;&auml;b selgusetuks, tasub konsulteerida t&ouml;&ouml;&otilde;iguse juristiga.</p> <p><b>Uuri t&auml;psemalt</b>!</p> <p>Millised on k&auml;sunduslepingu, t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu ja t&ouml;&ouml;lepingu erinevused ja sarnasused? Tutvu T&ouml;&ouml;inspektsiooni bro&scaron;&uuml;&uuml;riga "<a href="https://www.ti.ee/sites/default/files/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Truekised/TI_eelista-toolepingut_A5_EST_web.pdf">Eelista t&ouml;&ouml;lepingut</a>"</p> <p>Loe ka T&ouml;&ouml;elu artiklit "<a href="https://tooelu.ee/et/uudised/2789" target="_blank">Kas t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingut ikka tohib s&otilde;lmida?</a>"</p> <p><a href="https://www.youtube.com/watch?v=3wXUfL-Thj8&amp;list=PLTnFaGtwUwWQaGmPhuEmRcOX5JjWFeYAs&amp;index=2" target="_blank">Vaata lisaks l&uuml;hikesi teemavideosid T&ouml;&ouml;elu Youtube'i kanalist</a><span>.&nbsp;</span></p> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto:Pexels</b></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2790Soovid ennetada vaevusi, muuda elustiili2020-09-22<p><b>Olles harjunud istuva t&ouml;&ouml;ga, v&otilde;ib ajapikku kaduda ka liikumisvajadus. Ent elustiili peaks teadlikult muutma enne, kuni &uuml;hel hetkel on pea v&otilde;imatu end toolilt p&uuml;sti ajada. Parem liigutada end natuke, kui &uuml;ldse mitte.</b></p> <p>Peaks minema jalutama ja s&otilde;itma rattaga! Hakkama hommikuti v&otilde;imlema. Seesugused s&auml;hvatused v&otilde;ivad k&auml;ia l&auml;bi pea, kui p&otilde;lved kipuvad olema j&auml;igad nagu roostes kruustangid ja loogu vajunud selg hakkab meenutama lamandunud heinakaart. Sellegipoolest kipub hoogne algatus sageli j&auml;&auml;ma &uuml;ksnes m&otilde;tteks v&otilde;i m&otilde;nekordseks &uuml;rituseks, kui pole liikumisharjumust, vajalikku j&auml;rjepidevust ja enesedistsipliini.</p> <p><b>MT&Uuml; T&ouml;&ouml;f&uuml;sioteraapia</b> kontorit&ouml;&ouml;tajate istumisaja uuringust selgus, et 199 vastanuist 43% istus t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul 10&ndash;11 tundi. Seejuures<strong> 31% keskmiselt koguni 12&ndash;13 tundi</strong> ja 16% 8&ndash;9 tundi. Ilmselge on, et mida harjumuslikumaks istuv t&ouml;&ouml;- ja eluviis on muutunud, seda v&auml;hem on suutlikkust seda muuta. Siiski on inimesi, kes p&uuml;&uuml;avad teadlikult seesugust elustiili v&auml;ltida.</p> <p>Tartus tegutseva raamatupidamisteenust ja n&otilde;ustamist pakkuva firma <b>Trikato raamatupidaja Janika Kopli</b> t&ouml;&ouml;p&auml;ev m&ouml;&ouml;dub k&uuml;ll arvuti taga nagu paljudel teistel ja keset t&ouml;&ouml;p&auml;eva ta mingeid harjutusi ei tee, kuid seevastu treenib enamasti viiel p&auml;eval n&auml;dalas: k&auml;ib jooksmas, m&auml;ngib v&otilde;rkpalli, s&otilde;idab rattaga. Ka t&ouml;&ouml; ja kodu vahet pendeldab naine jalgrattaga, sest nii on tema arvates mugavam.</p> <p>Kui 25aastane Janika pole p&auml;rast &uuml;likooli l&otilde;ppu j&otilde;udnud veel kuigi kaua t&ouml;&ouml;tada, siis <b>Aabwelli t&otilde;lkeb&uuml;roo t&otilde;lkeprojektide juht Kersti Hansen </b>on istuvat laadi t&ouml;&ouml;d teinud enam kui paark&uuml;mmend aastat. Ta tunnistab, et kauasest istumisest annab esmalt m&auml;rku selg. &bdquo;S&auml;tin ennast siis veel kuidagi, aga mingil hetkel ajan end ikka arvuti tagant p&uuml;sti,&ldquo; s&otilde;nab ta, et keset t&ouml;&ouml;hoogu veidigi end liigutada. T&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul ehk pool tundi. M&otilde;ned korrad n&auml;dalas k&auml;ib ta koeraga jalutamas, samuti trennis. &bdquo;Teatud kehaosad on istuva t&ouml;&ouml; t&otilde;ttu siiski n&otilde;rgemaks j&auml;&auml;nud, eelk&otilde;ige kael... Sellest tekivad tihti peavalud.&ldquo; Kersti leiab, et kodukontoris t&ouml;&ouml;tajad liiguvad v&otilde;rreldes nendega, kes peavad kontorisse kohale minema, veelgi v&auml;hem. Kui just pole ekstra p&otilde;hjust uksest v&auml;lja astuda.</p> <h2><span style="font-family: PFSquareSansPro-Medium, Arial, Helvetica, sans-serif; font-size: 1.5em;">Inimene pole loodud istuma</span></h2> <p><b>Mis juhtub ja mida ette v&otilde;tta, et istuvast t&ouml;&ouml;st tingitud terviseprobleeme v&auml;ltida?</b></p> <p><b>Kommenteerib ja soovitusi jagab Aleksei Pint&scaron;uk, Profysio Manuaalne F&uuml;sioteraapia O&Uuml; f&uuml;sioterapeut.</b></p> <p>&bdquo;Pole vahet, mis asendis istud. Olles selles liiga kaua j&auml;rjest, tekivad kehas teatud komplikatoorsed muutused v&otilde;i &uuml;lekoormustraumad. Kui hoiadki istudes v&auml;ga head r&uuml;hti, siis koormus liigestele, kapslitele, lihastele ja sidemetele on k&uuml;ll optimeeritud, ent me ei ole loodud istuma.</p> <p>Koroonaviirusega lisandus stress, mis tihti kajastub lihaspingetes, samuti hakkab h&auml;iruma s&uuml;mpaatiline n&auml;rvis&uuml;steem. Kehasse paiskuvad teatud hormoonid, mist&otilde;ttu muutub hingamis- ja liikumismuster. Inimesed t&otilde;mbavad &otilde;lad sisse ja katsuvad end kuidagi &bdquo;&auml;ra peita&ldquo;.</p> <p>Koroona t&otilde;ttu muutus ka igap&auml;evarutiin. Kui muidu s&otilde;ideti t&ouml;&ouml;le, k&otilde;nniti teatud vahemaa ja m&otilde;eldi sel ajal natuke oma m&otilde;tteid, siis seda enam paljudel polnud, pidi kodus t&ouml;&ouml;tama. Mina soovitan neil hommikul enne t&ouml;&ouml;le hakkamist k&otilde;ndida v&auml;ljas 15 minutit. See aitab p&auml;ris palju stressiga toime tulla, lisaks v&otilde;imaldab olla produktiivsem.</p> <p><b>H&auml;sti oluline on kodune t&ouml;&ouml;keskkond.</b></p> <p>Milline see on? Kui h&auml;sti valgustatud? Loomulikku v&otilde;i tehisvalgust peaks olema v&auml;hemalt 550 LUXi. Alavalgustatus v&auml;sitab p&auml;ris palju.</p> <p>Milline on &uuml;mbritsev m&uuml;ra? Kui v&auml;ikesed lapsed jooksevad ringi, siis on kodus t&ouml;&ouml;d teha &uuml;sna v&otilde;imatu. Ehk saab peres t&ouml;&ouml;tada sel juhul vahetustega, kui t&ouml;&ouml; v&otilde;imaldab?</p> <p>Paljud unustavad s&uuml;&uuml;a ja juua vett. Seegi on tingitud teatud rutiinist. Tehes t&ouml;&ouml;l puhkepausi, siis l&auml;hed jooma kohvi v&otilde;i suhtlema kolleegidega. Vahetad (t&ouml;&ouml;alast) infot, arutled millegi &uuml;le, maandad seel&auml;bi oma stressi. Kodus t&ouml;&ouml;tades seda ju ei ole.</p> <p>M&otilde;ni t&ouml;&ouml;tab korraga liiga palju, kuid tunnis v&otilde;iks teha v&auml;hemalt &uuml;he pausi, iga 50 v&otilde;i 55 minuti j&auml;rel. V&otilde;i v&otilde;tta kaks l&uuml;hikest puhkepausi, et lasta silmadel puhata ja samal ajal end m&otilde;ni minut liigutada.</p> <p><b>Arvutiga t&ouml;&ouml;taades pole ideaalset asendit.</b></p> <p>Pigem tuleks asendeid vahetada. Kasutada teraapiapalli, millel istudes saab end veidi liigutada. Hankida oma toolile istumise alla tasakaalupall. V&otilde;ib t&otilde;usta korraks p&uuml;sti ja teha t&ouml;&ouml;d ka seistes. Liikudes pidevalt ja kontrollitult &uuml;hest asendist teise on t&ouml;&ouml;asenditest tingitud &uuml;lekoormus oluliselt v&auml;iksem.</p> <p><b>Teatud mustrid viitavad teatud probleemidele.</b></p> <p>N&auml;iteks alaseljah&auml;dade v&auml;ltimiseks peab olema istudes puusade ja p&otilde;lvede nurk 90 kraadi ning m&otilde;lemad jalatallad toetuma maha. Tihtipeale on toolid liiga k&otilde;rged v&otilde;i laua suhtes madalal. Siis tuleks jalgade alla panna k&otilde;rgendus, niisamuti tuharate alla. Ei tohi istuda jalad risti v&otilde;i &uuml;ks jalg tagumiku all. Selliselt istudes toimuvad muutused kuni kaelani v&auml;lja. Seljaprobleemidele lisanduvad tulevikus kaelaprobleemid. K&otilde;ik lihased, mis l&uuml;lisamba liikuvust koordineerivad, ajapikku atrofeeruvad. Seet&otilde;ttu tuleks seljaprobleemide v&auml;ltimiseks j&auml;lgida, et jalatallad oleksid maas ja keharaskus jaotunud l&uuml;lisambale v&otilde;rdselt. Istudes n&auml;iteks asendis ― k&uuml;&uuml;narnukk laual ja toetud k&auml;ele, siis tekitab seegi asend edaspidi palju probleeme. Kaela-&otilde;lav&ouml;&ouml;tme tervist m&otilde;jutab kaela ja pea asend.</p> <p><b>Oluline on tekitada uus ja &otilde;ige rutiin.</b></p> <p>Jalutada looduses, k&auml;ia RMK matkaradadel. Kasutada vaba&otilde;hu treeningsaale iga p&auml;ev kasv&otilde;i 20 minutit. Kas liigutada end natuke v&otilde;i &uuml;ldse mitte? Juba 20 k&uuml;kki annavad iga&uuml;hele v&auml;ga palju juurde. Kui rutiin on muutunud, siis on v&auml;ga lihtne uut harjumust juurde tekitada, ehkki see n&otilde;uab p&auml;ris palju vaimset pingutust. Seet&otilde;ttu on oluline teha muutusi &uuml;lem&auml;&auml;ra pingutamata. Las elutempo j&auml;&auml;b samaks, kuid liigutage ennast. Pigem natuke, kui &uuml;ldse mitte.&ldquo;</p> <h2>21. sajandi vaevus - nutikael</h2> <p><b>Kuidas tekib nutikael?</b></p> <p>Pea kaalub 5-7 kilo, mis on &uuml;priski suur raskus. Pea ettepoole liikudes muutuvad pea k&otilde;ik lihased v&auml;ga j&auml;igaks, tagantlihased seevastu v&auml;ga n&otilde;rgaks. Sestap m&otilde;jutab pea ettepoole liigutamine kogu kaela lihaskonda. L&uuml;lisammas ei saa v&otilde;rdselt koormust, teatud l&uuml;lid on liialt koormatud ja muutuvad ajapikku ebastabiilseks. Muutused tekivad aastate jooksul. Teiseneb ka hingamismuster.</p> <p>Kui pea on ettepoole, teevad kaela esimesed lihased liigselt t&ouml;&ouml;d. Vale asendi t&otilde;ttu t&otilde;stetakse hingates natuke &otilde;lgu ja tasapisi vajutakse k&uuml;&uuml;ru. Iga sentimeeter pea liikumist ettepoole suurendab raskust kaelale v&auml;hemalt viie kilo v&otilde;rra. Istudes sirge kaelaga, ei koorma gravitatsioon liigselt kaela ega l&uuml;lisammast. Nutikael t&auml;hendabki, et kael on ettepoole kaldu enam kui kolm sentimeetrit ehk keskmiselt kannab kael 15 liigset kilo.</p> <p><b>Kuidas nutikaela v&auml;ltida?</b></p> <p>Peaks j&auml;lgima, et pea poleks liialt ettepoole. &Otilde;lad p&uuml;siksid neutraalasendis &ndash; tuleks teha nn kindralirinda &ndash; rinnakut l&uuml;kata &uuml;les, samas peavad &otilde;lad vajuma neutraalasendisse, olema pingevabad.</p> <p>K&uuml;&uuml;narnukid peaksid olema toestatud ja vastu keha. &Otilde;lad v&otilde;i &uuml;ks &otilde;lg ei tohiks olla &uuml;leval. K&uuml;&uuml;narliigese nurk peab olema 90 v&otilde;i 110 kraadi. Hiir asuma v&otilde;imalikult klaviatuuri l&auml;hedal, et k&uuml;&uuml;narliigese nurk ei muutuks. Liigutad ainult rannet.</p> <p>Kodus t&ouml;&ouml;tavad paljud s&uuml;learvutitega, kuid nende ekraan on madalal, kui puudub k&otilde;rgendus ja <i>bluetooth</i>. Sestap peab j&auml;lgima, et ei liigutaks pead ettepoole, vaid l&uuml;kkaks l&otilde;uga vastu rinnakut.</p> <p>S&uuml;learvuti k&otilde;rgenduseks v&otilde;iks kasutada kasv&otilde;i paari raamatut. Arvutiekraani &uuml;lemine &auml;&auml;r peaks olema silmajoonega samal joonel, siis on kael k&otilde;ige optimaalsemas asendis.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/nutikael_jpg.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-nutikael_jpg.jpg" /></a>&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/TI brozhyyrid/nutikael A4.pdf" title="nutikael A4.pdf (2.8 MiB)" target="_blank">Laadi alla T&ouml;&ouml;inspektsiooni nutikaela plakat (PDF).</a></p> <h2>Iga neljas t&ouml;&ouml;tab istudes<b style="font-family: Arial, Helvetica, sans-serif; font-size: 10px;">&nbsp;</b></h2> <p><b>Eurostati andmetel: </b>EL-is t&ouml;&ouml;tavatest inimestest ligi neli k&uuml;mnest (39%) tegi 2017. aastal t&ouml;&ouml;d istudes (kontorit&ouml;&ouml;tajad, autojuhid jt). 30% oli t&ouml;&ouml; m&otilde;&otilde;duka f&uuml;&uuml;silise koormusega. &Uuml;ks viiest t&ouml;&ouml;tajast (20%) t&ouml;&ouml;tas valdavalt p&uuml;stijalu, n&auml;iteks &otilde;petajad, poem&uuml;&uuml;jad jt. &Uuml;lej&auml;&auml;nud olid seotud sektoritega, mis n&otilde;uab rasket f&uuml;&uuml;silist t&ouml;&ouml;d (ehitus, laadimine jms).</p> <p>Enamik Hollandi (55%), Saksamaa (54%) ja Luksemburgi (52%) t&ouml;&ouml;tajatest t&ouml;&ouml;tas enamasti istudes. Ligikaudu poolte Leedu (50%) ja Kreeka (46%) t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml; h&otilde;lmas m&otilde;&otilde;dukat f&uuml;&uuml;silist pingutust. K&otilde;ige rohkem f&uuml;&uuml;silist pingutust eeldavatel t&ouml;&ouml;kohtadel oldi ametis Kreekas (22%) ja Poolas (16%).</p> <p>Eestis tegi 41% t&ouml;&ouml;tajatest t&ouml;&ouml;d istudes, 7,6% seistes. 40% t&ouml;&ouml; oli m&otilde;&otilde;duka f&uuml;&uuml;silise koormusega ja 11,5% f&uuml;&uuml;siliselt raske.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/21kontoritoo.JPG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-21kontoritoo.JPG" /></a></p> <p><b><span>Tekst: Tiina Lang<br /></span></b><b>Foto: Pexels</b></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2789Kas töövõtulepingut ikka tohib sõlmida? 2020-09-21<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Leidsin &uuml;he ettev&otilde;tte, kellele ma hakkaksin tellimuse peale m&uuml;tse, salle jms tegema. Olen seda varemgi teinud, kuid alati oleme s&otilde;lminud t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu, sest t&ouml;&ouml;lepinguline t&ouml;&ouml;koht on mul juba olemas. T&ouml;&ouml;andja v&auml;itis, et T&ouml;&ouml;inspektsioon on v&otilde;la&otilde;iguslike lepingute s&otilde;lmimise &auml;ra keelanud ja tuleb s&otilde;lmida t&ouml;&ouml;leping. Kas t&otilde;esti ei tohi enam &uuml;ldse v&otilde;la&otilde;iguslikke lepinguid s&otilde;lmida? Kuna kudumine on hobi, siis on see hea viis lisaraha teenida.</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist</i></b><i>: </i>T&ouml;&ouml;inspektsioon ei ole v&otilde;la&otilde;iguslike lepingute (nt <strong>k&auml;sunduslepingu</strong> v&otilde;i <strong>t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu</strong>) s&otilde;lmimist &auml;ra keelanud. R&otilde;hutame alati, et enne lepingu s&otilde;lmimist peavad pooled hindama, kas tegemist on t&ouml;&ouml;lepingulise suhtega v&otilde;i vastab t&ouml;&ouml; pigem v&otilde;la&otilde;igusliku teenuse osutamise lepingu tunnustele.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon n&auml;eb probleemi mitte selles, et k&auml;sundi- ja t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepinguid Eestis s&otilde;lmitakse, vaid selles, et neid s&otilde;lmitakse teadlikult t&ouml;&ouml;suhete varjamiseks ja/v&otilde;i kaasnevate kulude optimeerimiseks, t&ouml;&ouml;taja arvelt. Seel&auml;bi saavad t&ouml;&ouml;lepingule muid teenuse osutamise lepinguid eelistavad ettev&otilde;tted ebav&otilde;rdse konkurentsieelise ning t&ouml;&ouml;tegijale ei ole tagatud talle t&ouml;&ouml;suhetes etten&auml;htud sotsiaalne kaitse, mis ilmnes v&auml;ga teravalt ka COVID-19 t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitiste maksmisel (k&auml;sundisaajad seda ei saanud).&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;leping on seaduse j&auml;rgi sisuliselt v&otilde;la&otilde;igusliku k&auml;sunduslepingu alaliik, mida reguleerib t&ouml;&ouml;lepingu seadus. Seaduse kohaselt eeldatakse t&ouml;&ouml;lepingulist suhet, kui t&ouml;&ouml;tegija allub kellegi juhtimisele ja kontrollile (pole oma tegevuses iseseisev ega s&otilde;ltumatu) ning mille puhul v&otilde;ib eeldada, et t&ouml;&ouml;tegemise eest makstakse tasu.&nbsp;</p> <p>Riigikohus on korduvalt r&otilde;hutanud, et teistest lepingutest eristavad t&ouml;&ouml;lepingut j&auml;rgmised tunnused:</p> <ul> <li>t&ouml;&ouml;taja allub t&ouml;&ouml;d tehes t&ouml;&ouml;andja juhtimisele ja kontrollile, st t&ouml;&ouml;andja m&auml;&auml;rab t&ouml;&ouml; tegemise koha, aja ja viisi;</li> <li>t&ouml;&ouml;andja maksab t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml; eest perioodilist tasu;</li> <li>t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja seovad end t&ouml;&ouml;lepinguga ning tekib ootus t&ouml;&ouml; olemasoluks pikemaks ajaks;</li> <li>t&ouml;&ouml;d tehakse &uuml;ldjuhul isiklikult;</li> <li>t&ouml;&ouml; tegemiseks kasutab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;vahendeid, materjale ja seadmeid;</li> <li>t&ouml;&ouml;taja osaleb t&ouml;&ouml;andja ettev&otilde;tte tegevuses (t&ouml;&ouml;tamine t&ouml;&ouml;andja ruumides, t&ouml;&ouml;korralduslike reeglite j&auml;rgimine, &uuml;his&uuml;ritused kolleegidega jms);</li> <li>t&ouml;&ouml;andja kohustub tagama t&ouml;&ouml;tajale seaduses ette n&auml;htud h&uuml;ved (n&auml;iteks puhkus, puhkeaeg, t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hemalt t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra ulatuses);</li> <li>t&ouml;&ouml;taja jaoks on ettev&otilde;tlusrisk maandatud n&auml;iteks suhte l&otilde;ppemisest ette teatamise t&auml;htajaga ja m&otilde;nel juhul ka suhte l&otilde;ppemisega kaasneva h&uuml;vitisega;</li> <li>lepingust tulenevad kohustused, mis piiravad v&otilde;i kohustavad lepingu &uuml;hte poolt ka v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;suhet (n&auml;iteks konkurentsipiirang, saladuse hoidmise kohustus).&nbsp;</li> </ul> <p>V&otilde;la&otilde;igusseadusega reguleeritud k&auml;sunduslepinguga v&otilde;i t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepinguga on aga tegemist juhul, kui teenuse osutaja - k&auml;sundisaaja v&otilde;i t&ouml;&ouml;v&otilde;tja on oma eriala spetsialist, kes peab lepingu t&auml;itma oma erialastele teadmistele v&otilde;i v&otilde;imetele tuginedes. Ehk k&auml;sundiandjat v&otilde;i t&ouml;&ouml;v&otilde;tjat ei &otilde;petata, koolitata, juhendata, vaid ta t&auml;idab &uuml;lesandeid oma oskuste ja teadmistega. T&ouml;&ouml;lepingu alusel t&ouml;&ouml;tavat inimest peab aga t&ouml;&ouml;andja juhendama, kuidas t&ouml;&ouml;d teha ning milliste t&ouml;&ouml;v&otilde;tetega, et see t&ouml;&ouml;tegemine olek ohutu ning t&ouml;&ouml;andja poolt oodatav eesm&auml;rk oleks kindlasti saavutatud.&nbsp;</p> <p>Teie poolt kirjeldatud olukorras, kui teise lepingupoole tegevuseks on k&auml;sit&ouml;&ouml; tootmine, v&otilde;ib s&otilde;lmida nii t&ouml;&ouml;lepingu kui v&otilde;la&otilde;igusliku lepingu, nt t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu. T&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimine tuleb k&otilde;ne alla olukorras, kus t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab t&ouml;&ouml;andja ruumides, t&ouml;&ouml;andja vahenditega, allub t&ouml;&ouml;andja korraldustele, sh t&ouml;&ouml;korraldusreeglitele, t&ouml;&ouml;andja on m&auml;&auml;ranud t&ouml;&ouml;aja ja saab perioodilist (nt igal n&auml;dalal v&otilde;i korra kuus) t&ouml;&ouml; eest tasu. T&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu s&otilde;lmimine tuleb k&otilde;ne alla olukorras, kus isik osutab teenust, n&auml;iteks valmistab k&auml;sit&ouml;&ouml; esemeid kindlaks kuup&auml;evaks oma ruumides ja oma vahenditega. Samuti on kokku lepitud t&ouml;&ouml; kriteeriumites ehk eelk&otilde;ige oodatavas tulemuses, mitte t&ouml;&ouml;tegemise protsessis.&nbsp; &nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon v&otilde;ib j&auml;relevalve menetluse k&auml;igus poolte vahel s&otilde;lmitud lepingu olemuse tegelikest asjaoludest l&auml;htudes &uuml;mber hinnata ja tuvastada t&ouml;&ouml;suhte ning n&otilde;uda, et t&ouml;&ouml;andja teavitaks t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;lepingu tingimustest t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 5 l&otilde;ike 1 kohaselt.&nbsp;</p> <p><a href="https://www.youtube.com/watch?v=3wXUfL-Thj8&amp;list=PLTnFaGtwUwWQaGmPhuEmRcOX5JjWFeYAs&amp;index=2" target="_blank">Vaata lisaks l&uuml;hikesi teemavideosid T&ouml;&ouml;elu Youtube'i kanalist</a>.</p> <p>Foto: Pixabay.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2788Vähirisk - kas oskame teadlikumalt ennetada?2020-09-18<p><b>V&auml;hidiagnoos, mis on laialt levinud, justkui oleks tegu viirushaigusega, riivab pea iga perekonda. Ent ajendab &uuml;ha enam otsima ja leidma seoseid argise t&ouml;&ouml; ja elustiiliga.</b>&nbsp;</p> <p>59aastaselt avastati <b>Virvel</b> &uuml;hes neerus pahaloomuline kasvaja. K&uuml;mme aastat hiljem p&auml;rast piinavaid seljavalusid selgus, et kasvaja on teises neerus ja metastaasid nii ristluudes kui kopsus. Aastaid oli ta v&auml;ikelinna elanikuna t&ouml;&ouml;tanud eksperimentaaltsehhis, valmistades l&auml;bi matriitside mitmesuguseid v&auml;rvilisi embleeme, v&auml;rvides suveniire ja liimides kokku v&auml;ikesi kaste. Toonane &uuml;mbrus oli nagu n&otilde;ukaajal ikka ― ei mingeid t&otilde;mbekappe ega isikukaitsevahendeid, isegi mitte &uuml;hekordseid kindaid! Tervistkahjustavate nitrov&auml;rvide, -lakkide ja &ndash;lahustitega t&ouml;&ouml;tamise h&uuml;vituseks jagati iga p&auml;ev liiter piima v&otilde;i keefiri.</p> <p>Virve ise terviseriskidele ega t&ouml;&ouml;tingimustele ei keskendunud, t&auml;htsam oli plaanimajandus ja t&uuml;kit&ouml;&ouml;ga seotud teenimisv&otilde;imalus. Kui &uuml;hel naisel nende v&auml;ikesest kollektiivist diagnoositi 50aastaselt rinnav&auml;hk ja ta &uuml;sna pea suri, ka siis ei m&otilde;eldud, et &auml;kki v&otilde;isid tema haigust soodustada ohtlikud kemikaalid?</p> <p>T&auml;na kahtlustab Virve, et aastatepikkune t&ouml;&ouml;, mida juba siis tervistkahjustavaks peeti, v&otilde;is tallegi saatuslikuks saada.</p> <p>Igal aastal diagnoositakse Euroopa Liidu riikides ligi 120 000 uut v&auml;hijuhtu, mille p&otilde;hjustajateks peetakse t&ouml;&ouml;l kasutatavaid kantserogeenseid, kuid ka mutageenseid ja reprotoksilisi aineid. 2018. aastal ETUI avaldatud raamatu &bdquo;V&auml;hk ja t&ouml;&ouml;&ldquo; andmetel on 8% v&auml;hi tekkest seotud otseselt t&ouml;&ouml;ga, seejuures on v&auml;hki haigestunud 12% mehi ja 7% naisi. Neist numbreist l&auml;htudes leitakse, et pole v&otilde;imalik eirata t&ouml;&ouml;keskkonna keemilisi, bioloogilisi ega f&uuml;&uuml;sikalisi m&otilde;jureid. Samuti vajavad enam t&auml;helepanu pikad t&ouml;&ouml;p&auml;evad ja &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml;, mida seostatakse eelk&otilde;ige rinnav&auml;hi tekkeriskiga. Vahetustega t&ouml;&ouml;, mis ei arvesta inimese bioloogilist kella, samuti k&otilde;ik istuva loomuga ametid ja t&ouml;&ouml;d, soodustavad v&auml;hi teket.</p> <p>Eelmisel aastal avaldatud andmetel kulutatakse Euroopa Liidus t&ouml;&ouml;st tingitud v&auml;hiravide kuludeks aastas 270-610 miljardit eurot. Kantserogeenidest p&otilde;hjustatud v&auml;hk t&ouml;&ouml;stussektoris n&otilde;uab igal aastal enam kui 100 000 inimese elu.&nbsp;</p> <h2>Kahetine hoiak</h2> <p>Enam kui paark&uuml;mmend aastat juuksurina t&ouml;&ouml;tanud <b>Mari Luukas</b>, kes iseendale t&ouml;&ouml;andjana on keskendunud ka meikimisteenusele, &uuml;tleb, et ta juuksurit&ouml;&ouml; ja v&auml;hiriski v&otilde;imalikkuse &uuml;le ei imesta. &bdquo;Tean, et juuksurit&ouml;&ouml; on &uuml;ks tervist kahjustavaim kemikaalide t&otilde;ttu, mis v&otilde;ivad v&auml;hki tekitada.&ldquo; Erinevaid kemikaale hingatakse sisse ja need j&otilde;uavad k&auml;te kaudu organismi. &bdquo;Minu jaoks on ohum&auml;rgiks see, et uue keemia puhul ei tee me enam loomkatseid, vaid inimkaitseid. Me ei tea, kuidas t&auml;nap&auml;evane keemia meie tervisele m&otilde;jub enne, kui terve p&otilde;lvkond on m&ouml;&ouml;das,&ldquo; arutleb Mari, pidades tervisele v&auml;ga kahjulikuks allergeene. &bdquo;V&auml;ga paljud juuksurid j&auml;tavad oma t&ouml;&ouml;, sest ei saa seda enam teha &ndash; tekib probleeme k&auml;tel v&otilde;i hingamisteedega. Oled keemia sees, mis &otilde;hus lendleb &ndash; lakid, juustev&auml;rvid jms, mida kliendile p&auml;he paned. Juuksuri kasutatav pritsitav keemia sarnaneb tervist ohustava olmekeemiaga.&ldquo;</p> <p>Kliendile ei ole k&uuml;ll juustekeemia kasutamine ohtlik, aga juuksurile m&otilde;jub pigem ainete kontsentratsioon, millega tuleb p&auml;evad l&auml;bi tegeleda. &bdquo;V&auml;rvi kinnasteta p&auml;he ei panda ega ka teha ei tohi, aga juukseid pestakse paljak&auml;si. &Scaron;ampoonides on parabeenid, mis imenduvad l&auml;bi naha organismi. Ainult &ouml;kovahendeid kasutades oleks mu teenuse hind nii kallis, et kliendid enam minu juurde ei tuleks. Mineraalset meigikosmeetikat saan ma pakkuda, aga juuksurit&ouml;&ouml;ks vajalikke vahendeid mitte.&ldquo;</p> <p>Mari toob n&auml;ite, et ka ammoniaagivabadest juuksev&auml;rvidest, mis tunduvad ohutumad, ent ei pruugi seda olla. &bdquo;Ammoniaagi asendus pidi olema ohtlikum kui ammoniaak ise, kuulsin ma &uuml;hel koolitusel osaledes,&ldquo; s&otilde;nab Mari.</p> <p>Ettev&otilde;tja<b> Indrek Reitsak, </b>kelle firmas<b> </b>Enima Trade O&Uuml; tegeletakse mitmesuguse m&ouml;&ouml;bli tootmisega, ei arva, et m&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stuse t&ouml;&ouml;tajaid ohustab k&otilde;rgendatud v&auml;hki haigestumise risk. Kui, siis v&otilde;ib see m&otilde;jutada m&ouml;&ouml;bli k&auml;siviimistlejaid, aga liinidel kasutatakse korralikke &auml;rat&otilde;mbeid ja sealt kemikaalid inimeseni ei levi.</p> <p>&bdquo;T&auml;na kasutatakse liinidel palju ka vesialusel lakke, mis on v&auml;idetavalt ohutumad. K&otilde;ige ohtlikumad on igasugu lahustid, eelk&otilde;ige nitrobaasil lahustid, kuigi nitro asemele on tulnud v&auml;he tervislikumad pol&uuml;retaanid,&ldquo; selgitab ta, n&otilde;ustudes, et vahendid v&otilde;ivad tervist kahjustada v&otilde;i ohustada. &bdquo;Nii on see iga asjaga. M&ouml;&ouml;bliviimistleja t&ouml;&ouml;st tulenevat &uuml;hest seost v&auml;hiriskiga pole ma kuulnud ega pole ka ilmnenud, et mituk&uuml;mmend aastat kahjuliku laki ja lahustiga t&ouml;&ouml;d teinud inimene on just nende vahendite t&otilde;ttu saanud mingi terviseh&auml;da. Esineda v&otilde;ib erinevate m&otilde;jurite koostoime, sest viimistlejad on tihti k&otilde;vad suitsumehed ja tubakas annab nende tervisele t&otilde;sise hoobi.&ldquo;</p> <p>Indrek leiab, et kindlasti on erandeid, aga sellegipoolest ei n&otilde;ustuks ta haiguse avalduses t&ouml;&ouml;st v&otilde;i t&ouml;&ouml;keskkonnast tingitud p&otilde;hjustega. &bdquo;Pigem inimeste enda riskik&auml;itumisega nagu alkohol, suitsetamine jms.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Eesti Tervisestatistika ja Terviseuuringute andmebaasi j&auml;rgi (vt tabel):</b></p> <p>avastati t&auml;iskasvanud Eesti meeste ja naiste seas 2013. aastal 8504 esmast v&auml;hijuhtu, mille arv j&auml;rgneva kolme aasta jooksul pidevalt t&otilde;usis. 2016. aastal sai v&auml;hidiagnoosi 8881 inimest, aasta hiljem oli haigestunuid veidi v&auml;hem&ndash; 8779.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/47vahkEestistabel1.PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-47vahkEestistabel1.PNG" /></a></p> <h2>Teadmiseks:</h2> <p><b>Mis on mis? Ohuallikad.</b><b>&nbsp;</b></p> <ul> <li>KANTSEROGEENID ehk v&auml;hitekitajad on ained, &uuml;hendid, valmistised v&otilde;i keskkonnatingimused, mis sissehingamisel, allaneelamisel v&otilde;i l&auml;bi naha imendumisel v&otilde;ivad p&otilde;hjustada pahaloomuliste kasvajate teket v&otilde;i suurendada nende esinemissagedust. Nendeks on n&auml;iteks diisli heitgaasid, &ouml;&ouml;t&ouml;&ouml;, plii (seatina) ja pliid sisaldavad keemilised &uuml;hendid, keevitusaurud ja -gaasid, tulekindlad keraamilised kiud, formaldeh&uuml;&uuml;d ehk metanaal, kloroform. Loetelu on v&auml;ga pikk, kuid need on Ameerika V&auml;hi&uuml;hingu reastuses &uuml;hed ohtlikematest.<br /><br /></li> <li>MUTAGEENID on mutatsioone esilekutsuvad tegurid. Kuna paljud mutatsioonid p&otilde;hjustavad v&auml;hki, siis nimetatakse mutageene sageli kantserogeenideks. Mutageenid v&otilde;ivad olla f&uuml;&uuml;sikalised (radioaktiivne kiirgus, UV-kiirgus), keemilised (ravimid, kemikaalid), bioloogilised (viirused, bakterid, orgaanilised ained).<br /><br /></li> <li>REPRODUKTIIVTOKSILISED on ained, mis sissehingamisel, allaneelamisel v&otilde;i l&auml;bi naha imendumisel v&otilde;ivad esile kutsuda mittep&auml;rilikke kaasas&uuml;ndinud v&auml;&auml;rarenguid v&otilde;i suurendada nende esinemissagedust v&otilde;i p&otilde;hjustada sigivush&auml;ireid (loote kahjustamine) ja/v&otilde;i naise v&otilde;i mehe sigivusfunktsioone v&otilde;i v&otilde;imet. Nendeks on orgaanilised lahustid, plii, elavh&otilde;be, kaadmium, pestitsiidid, kasvajatevastased ained.<br /><br /></li> </ul> <p><b>Eurostati andmeil:<br /></b>suri 2016. aastal Euroopa Liidus v&auml;hki 1,3 miljonit inimest, mis moodustas veidi enam kui neljandiku (26%) k&otilde;ikidest surmadest. K&otilde;ige k&otilde;rgem oli v&auml;hisurmade arv Ungaris ja Horvaatias &ndash; 330 iga 100 000 elaniku kohta.</p> <p>Iga viies Euroopa Liidu kodanik suri kopsuv&auml;hki (19,9%)</p> <p>&nbsp;</p> <p><b>Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel:<br /></b>Igal aastal avastatakse Euroopa riikides enam kui 3,7 miljonit v&auml;hi esmajuhtu, millest 1,9 miljonit l&otilde;peb surmaga. Sellest 60% v&otilde;ib olla tingitud ebatervislikust elustiilist &ndash; suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, v&auml;hene liikumine jms. Enam kui 40% v&auml;hijuhtudest oleks v&otilde;imalik ennetada. K&otilde;ige enam esineb kopsu-, rinna-, mao-, maksa- ja k&auml;&auml;rsoole v&auml;hki.</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Pexels</p> <p><strong>Vaata ka l&uuml;hifilmi "T&ouml;&ouml;ga seotud v&auml;hk"<br /></strong></p> <p><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="315" src="https://www.youtube.com/embed/7mi8xAv2IbA" title="" width="480"></iframe></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2786Töökohad COVID-19 kriisi ajal OiRA abiga ohutumaks: Prantsusmaa eeskuju2020-09-17<p>Kuidas saame aidata v&auml;ikeettev&otilde;tetel tagada t&ouml;&ouml;tajate ohutust, eriti praegu, COVID-19 p&otilde;hjustatud enneolematu tervisekriisi kontekstis? Prantsusmaa rakendas hiljuti nutika lahenduse toetuskava kaudu.</p> <p><span>Alla 50&nbsp;t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;tteid julgustati investeerima ennetusmeetmetesse, sealhulgas COVID-19 vastu, ning mais h&uuml;vitati kuni 50% kuludest&nbsp;</span><a href="https://www.ameli.fr/entreprise" target="_blank">tervisekindlustusameti (CNAM)<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a><span>toetustena. Kandideerimise eeltingimus oli t&ouml;&ouml;koha riskihindamise l&auml;biviimine soovitatavalt&nbsp;</span><a href="https://oiraproject.eu/en/" target="_blank">interaktiivse riskihindamise veebivahendi (OiRA)<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a><span>abil.</span><br /><span>N&uuml;&uuml;dseks on Prantsusmaal tehtud OiRA vahendiga &uuml;le&nbsp;7000&nbsp;t&ouml;&ouml;koha riskihindamise, n&auml;iteks maanteetranspordi, hotellide ja restoranide ning jaekaupluste sektoris.</span><br /><span>Septembris k&auml;ivitatakse veel &uuml;ks toetuskava:&nbsp;</span><a href="http://en.inrs.fr/inrs/about-us.html" target="_blank">Prantsusmaa riiklik t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste ja kutsehaiguste ennetamise uuringu- ja ohutusinstituut (INRS)<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a><span>&nbsp;t&ouml;&ouml;tab v&auml;lja uusi, peatselt avaldatavaid vahendeid, sealhulgas kontorit&ouml;&ouml;tajate (sh kaugt&ouml;&ouml;tajate), liha- ja kalakaupluste, pagarit&ouml;&ouml;kodade ja mitme muu valdkonna jaoks.</span><br /><span>Prantsusmaa eeskuju v&otilde;ib innustada teisigi OiRA kogukonna liikmeid seda edukat kampaaniat j&auml;rgima.</span><br /><span>Tutvu&nbsp;</span><a href="https://oiraproject.eu/en/oira-tools?text=&amp;field_country%5B17%5D=17&amp;sort=date" target="_blank">Prantsusmaal&nbsp;</a><span>&nbsp;kasutatava 9 OiRA vahendi&nbsp;ja mitme muu lahendusega&nbsp;</span><a href="https://oiraproject.eu/en/oira-tools" target="_blank">teistes riikides.<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;</p> <p>Allikas ja foto: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/risk-assessment-oira-during-covid-19-success-story-france?pk_campaign=oshmail_2020_09" target="_blank">Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Amet</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2785Täna pälvivad mitmekesised tööandjad kvaliteedimärgise „Austame erinevusi“ 2020-09-16<p>Eesti Inim&otilde;iguste Keskus ja Sotsiaalministeerium tunnustavad t&auml;na kvaliteedim&auml;rgisega &ldquo;<a href="https://humanrights.ee/teemad/mitmekesisus-ja-kaasatus/mitmekesise-tooandja-margis/">Austame erinevusi</a>&rdquo; 32 t&ouml;&ouml;andjat, kes on v&otilde;tnud fookusesse mitmekesisuse ja kaasatuse edendamise oma organisatsioonis. Esmakordselt p&auml;lvivad tunnustuse <b>Telia Eesti</b>,<b> ADM Interactive</b>,<b> Pipedrive</b>,<b> IPF Digital</b>,<b> SOL Baltics</b>,<b> VIA 3L</b>,<b> Vaba&uuml;henduste Liit</b>,<b> Playtech Estonia</b>,<b> Ellex Raidla</b>,<b> Prisma Peremarket</b>,<b> Nordea Bank Abp Eesti filiaal</b>,<b> Creditstar Group</b>,<b> Vanalinna Ehitus</b>,<b> Enics Eesti</b> ja <b>T&ouml;&ouml;tukassa.</b> M&auml;rgised annab pidulikult &uuml;le sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b> Fotografiska kohvikus toimuval tunnustus&uuml;ritusel.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Mitmekesisuse juhtimine on muutunud Eesti t&ouml;&ouml;maastikul j&auml;rjest olulisemaks, sellega teadlikult tegelevad organisatsioonid on edukamad, innovaatilisemad ja kohanevad kiiremini muutustega. &ldquo;Austame erinevusi&rdquo; on m&auml;rgis t&ouml;&ouml;andjale, kes peab lugu v&otilde;rdsest kohtlemisest ja kaasavast organisatsioonikultuuri ning kelle sisuline t&ouml;&ouml; mitmekesisuse juhtimisel on eeskujuks ka teistele. &ldquo;L&auml;htume ADMis alati inimestest ja peame oluliseks k&otilde;ikidest t&ouml;&ouml;tajatest p&auml;riselt hoolimist, sest iga inimene on v&auml;&auml;rtuslik. Just see teebki meid organisatsioonina tugevaks,&rdquo; &uuml;tles esmakordselt m&auml;rgisega tunnustatud ADM Interactive&rsquo;i personalijuht <b>Sigrid Pedak</b>.&nbsp;</p> <p>Pedaku s&otilde;nul peab ettev&otilde;te &ldquo;Austame erinevusi&rdquo; m&auml;rgist ka omamoodi kvaliteedin&auml;itajaks, mis n&auml;itab m&auml;rgise saanud organisatsiooni p&uuml;hendumist mitmekesisuse toetamisele ning seel&auml;bi ka parema t&ouml;&ouml;keskkonna ja &uuml;hiskonna loomisele. &ldquo;Need on olulised v&auml;&auml;rtused, mida peab iga tulevikku vaatav ettev&otilde;te ja asutus j&auml;rgima,&rdquo; kinnitas Pedak.&nbsp;</p> <p>Mitmekesisuse m&auml;rgis annab Eesti T&ouml;&ouml;tukassa personalijuhi-t&ouml;&ouml;andjatega koost&ouml;&ouml; n&otilde;uniku <b>Kristiina Palmi</b> s&otilde;nul v&otilde;imaluse juhtida nii organisatsiooni sees kui t&ouml;&ouml;tukassa kliendisuhtluses veel enam t&auml;helepanu sellele, et maailm meie &uuml;mber muutub oluliselt mitmekesisemaks, kui inimeste erinevaid vajadusi m&auml;rgata, m&otilde;ista ja aktsepteerida suudame. &bdquo;Erinevuste v&auml;&auml;rtustamisest v&otilde;idamegi ju k&otilde;ik &ndash; nii t&ouml;&ouml;- kui igap&auml;evaelus,&ldquo; kinnitas Palm. Ka T&ouml;&ouml;tukassa p&auml;lvib 2020. aastal esmakordselt mitmekesise t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise.&nbsp;</p> <p>M&auml;rgist &ldquo;Austame erinevusi&rdquo; annab v&auml;lja Eesti Inim&otilde;iguste Keskus ja selle on ellu kutsunud sotsiaalministeerium. M&auml;rgis kehtib kaks aastat ja t&auml;navu antakse seda v&auml;lja teist korda. Tunnustus&uuml;ritusel &otilde;nnitletakse lisaks k&otilde;iki 2018. aastal m&auml;rgise p&auml;lvinud organisatsioone, kes pikendasid m&auml;rgist j&auml;rgmiseks perioodiks, nende seas n&auml;iteks Swedbank, Kaubamaja ja H&auml;irekeskus.&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> <p><b>Lisainfo:</b></p> <p>Liina Rajaveer, Eesti Inim&otilde;iguste Keskuse mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juht</p> <p><a href="mailto:liina.rajaveer@humanrights.ee">liina.rajaveer@humanrights.ee</a>&nbsp;</p> <p><span> Eesti Inim&otilde;iguste Keskus<br /> <a href="http://www.humanrights.ee">www.humanrights.ee</a>&nbsp;</span></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2782Seitse asja, millega arvestada töökeskkonnas seoses COVID-19-ga2020-09-16<p data-adtags-visited="true">Algaval s&uuml;gisel muutub oluliseks k&uuml;simus, kuidas saame piirata koroonaviiruse levikut nii, et tavap&auml;rane elukorraldus saaks v&otilde;imalikult normaalselt j&auml;tkuda. M&otilde;istagi on see &uuml;hine pingutus, kus k&otilde;igi inimeste, nii t&ouml;&ouml;tajate kui t&ouml;&ouml;andjate panus on v&auml;ga oluline, mistap saame p&auml;ris palju selleks &auml;ra teha ka t&ouml;&ouml;keskkonnas, r&auml;&auml;kides l&auml;bi riskid, hinnates nende realiseerumise t&otilde;en&auml;osust ja tagaj&auml;rgi ning l&otilde;puks leppides kokku abin&otilde;udes, mida nende ennetamiseks iga&uuml;ks teha saab.</p> <p data-adtags-visited="true">V&auml;rskes blogipostituses annavad sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;- ja pensionipoliitika osakonna t&ouml;&ouml;keskkonna juht Seili Suder ja n&otilde;unik Eneken Hiire m&otilde;ned n&auml;pun&auml;ited, mida tuleks arvestada t&ouml;&ouml;keskkonnas seoses viiruste hooaja ja eriti COVID-19 taas hoogustunud levikuga.</p> <p data-adtags-visited="true">&nbsp;</p> <ol type="1"> <li><span>COVID-19 kui bioloogiline ohutegur</span>&nbsp;eeldab t&ouml;&ouml;keskkonna vaates t&ouml;&ouml;andjal riskide hindamist ning riskide maandamiseks abin&otilde;ude rakendamist, selleks et kaitsta t&ouml;&ouml;tajate tervist. T&ouml;&ouml;andja hindab, kes t&ouml;&ouml;tajatest on ohustatud, kuidas v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;tajad viirusega kokku puutuda, mis on nakatumisohu kestus ja suurus ning milline on riski t&ouml;&ouml;taja tervisele, infot selle kohta leiab&nbsp;<a href="https://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/Koroonaviirus-kui-bioloogiline-ohutegur" target="_blank" rel="noreferrer noopener">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a>. Oluline on, et t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja teeksid ka koost&ouml;&ouml;d, et muuta t&ouml;&ouml;keskkond k&otilde;igile osapooltele ohutuks.<br /><br /></li> <li><span>T&ouml;&ouml;keskkonna hindamise tulemusel v&otilde;tab t&ouml;&ouml;andja tarvitusele sobivad abin&otilde;ud COVID-19 nakatumise v&auml;ltimiseks.&nbsp;</span>See, millised on konkreetses t&ouml;&ouml;keskkonnas vajalikud abin&otilde;ud riskide maandamiseks, on iga t&ouml;&ouml;andja otsustada, l&auml;htudes konkreetsest t&ouml;&ouml;laadist ja t&ouml;&ouml;keskkonnast. Abin&otilde;udena v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja viia t&ouml;&ouml;tajate arvu ohutegurite m&otilde;jupiirkonnas v&otilde;imalikult v&auml;ikseks, v&otilde;tta kasutusele isikukaitsevahendid (mask, kindad) v&otilde;i &uuml;hiskaitsevahendid (nt pleksiklaas), v&otilde;imaldada t&ouml;&ouml;tajatele kaugt&ouml;&ouml;d, korraldada t&ouml;&ouml;d &uuml;mber, desinfitseerida t&ouml;&ouml;pindu, p&ouml;&ouml;rata t&auml;helepanu k&auml;teh&uuml;gieenile, soodustada koosolekute pidamist video vahendusel jpm.&nbsp; T&auml;psemaid juhiseid t&ouml;&ouml;kohas ohutuse tagamiseks leiab&nbsp;<a href="https://www.terviseamet.ee/et/COVID-19-trukised">terviseameti</a>&nbsp;veebilehelt ja&nbsp;<a href="https://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/Koroonaviirus-kui-bioloogiline-ohutegur">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a>.<br /><br /></li> <li><span>Kaugt&ouml;&ouml; on &uuml;ks v&otilde;imalikke abin&otilde;usid riskide maandamiseks</span>, et minimeerida t&ouml;&ouml;tajate haigestumise riski COVID-19sse. Kaugt&ouml;&ouml; sujuvaks toimimiseks v&otilde;iksid t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja kokku leppida, milline on kaugt&ouml;&ouml; tegemise kestus ja kuidas toimub t&ouml;&ouml;ajakorraldus; kas ja milliseid kohandusi on vaja teha kaugt&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;kohas jm. Oluline on j&auml;rgida kaugt&ouml;&ouml; ajal t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse n&otilde;udeid, et kaugt&ouml;&ouml; ei kahjustaks t&ouml;&ouml;taja tervist, need leiab&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/Paindlikud%20t%C3%B6%C3%B6v%C3%B5imalused/Kaugtootaja%20tootervishoiu%20ja%20-ohutuse%20juhis.pdf">kaugt&ouml;&ouml; juhisest</a>.<br /><br /></li> <li><span>Kui ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;taja on haigestunud COVID-19sse,&nbsp;</span>tuleb t&ouml;&ouml;andjal hinnata, millal t&ouml;&ouml;taja viimati t&ouml;&ouml;kohal viibis; kas haigestunud t&ouml;&ouml;taja puutus kokku ka teiste t&ouml;&ouml;tajatega, ettev&otilde;tte klientide v&otilde;i koost&ouml;&ouml;partneritega; kas ja mis on vajalikud abin&otilde;ud riskide maandamiseks. Oluline on seejuures koost&ouml;&ouml;&nbsp;<a href="https://www.terviseamet.ee/et/terviseametist-struktuuriuksuste-kontaktid">Terviseameti piirkonna regionaalosakonnaga</a>, et takistada viiruse edasist levikut. T&auml;psematest sammudest, mida ette v&otilde;tta, kui t&ouml;&ouml;taja on haigestunud t&ouml;&ouml;kohal v&otilde;i t&ouml;&ouml;st vabal ajal, saab lugeda&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2778/covid-19-abc-tookohal-mida-teha-kokkupuute-ning-nakkuskahtluse-korral">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a>.<br /><br /></li> <li><span>COVID-19sse haigestumine v&otilde;ib olla ka kutsehaigus</span>, kui on selgelt tuvastatud nakatumise p&otilde;hjuslik seos t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisega, n&auml;iteks COVID-19 patsiente ravivate arstide puhul. L&auml;heneda tuleks sellele aga juhtumip&otilde;hiselt, st iga olukorda tuleb anal&uuml;&uuml;sida eraldi. Seda, kas tegemist on kutsehaigusega v&otilde;i mitte, otsustab t&ouml;&ouml;tervishoiuarst, kellel on &otilde;igus kutsehaigestumise diagnoosimiseks.<br /><br /></li> <li><span>COVID-19 levik on toonud kaasa vajaduse p&ouml;&ouml;rata senisest enam t&auml;helepanu ka ps&uuml;hhosotsiaalsele ohule t&ouml;&ouml;keskkonnas</span>, kuna viiruse levikust p&otilde;hjustatud uus olukord ning ebakindlus, aga ka pikemaajalisel kaugt&ouml;&ouml;l tekkinud &uuml;ksindus, suur t&ouml;&ouml;koormus ning t&ouml;&ouml; ja pereelu segunemine, v&otilde;ivad samuti ohustada t&ouml;&ouml;taja tervist. Seet&otilde;ttu on oluline neil teemadel avatult meeskonnas r&auml;&auml;kida ning vajadusel kaasata&nbsp;<a href="https://www.kriis.ee/et/vaimne-tervis-eriolukorra-ajal">professionaalset abi</a>.<br /><br /></li> <li><span>T&ouml;&ouml;taja peab ka ise osalema ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel</span>, tehes t&ouml;&ouml;andjaga koost&ouml;&ouml;d. Eelk&otilde;ige &nbsp;peab ta selleks j&auml;rgima t&ouml;&ouml;andja juhiseid ja kasutama n&otilde;uetekohaselt isikukaitsevahendeid, mida t&ouml;&ouml;andja on t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sis ette n&auml;inud. T&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib teha ka ettepanekuid t&ouml;&ouml; ohutumaks korraldamiseks. Enda ja oma t&ouml;&ouml;kaaslaste ohutuse tagamiseks v&otilde;ib kasutada ka koroonaviiruse eest hoiatavat mobiilirakendust<a href="https://somblogi.wordpress.com/Users/riina.soobik/AppData/Local/Microsoft/Windows/INetCache/Content.Outlook/JC5DMO7M/hoia.me">&nbsp;HOIA</a>.&nbsp;</li> </ol> <div>Allikas: <a href="https://somblogi.wordpress.com/2020/09/16/seitse-asja-millega-arvestada-tookeskkonnas-seoses-covid-19-ga/" target="_blank">Sotsiaalministeeriumi ajaveeb</a></div> <div>Foto: Pixabay</div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2779Kas tööandja võib küsida allkirja terve olemise kohta?2020-09-14<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;andja n&otilde;uab minult allkirja, et ma pole kokku puutunud koroonaviirusesse nakatunud inimesega. Ma v&otilde;in ju olla haige inimesega niimoodi kokku puutunud, et ma seda ise ei tea. Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib minu k&auml;est allkirja n&otilde;uda ja kas see p&auml;riselt aitab teiste nakatumist v&auml;ltida?</b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </i></b>T&ouml;&ouml;andja &uuml;lesanne on tagada ohutu t&ouml;&ouml;keskkond, selline on ka t&ouml;&ouml;tajate ootus. Viiruse leviku kontekstis peab t&ouml;&ouml;andja teadma, kas t&ouml;&ouml;keskkonnas on viibinud viirusekandja, et v&otilde;tta kasutusele meetmed viiruse leviku t&otilde;kestamiseks. Kui t&ouml;&ouml;andja ei tea, et t&ouml;&ouml;keskkonnas on viirusekandja olnud, siis ei saa ta vajalikke tegevusi teha ning viirus levib edasi.&nbsp;</p> <p>Samas tuleb meeles pidada, et k&uuml;sida ja koguda oma t&ouml;&ouml;tajate kohta andmeid tuleks nii palju kui vaja ja nii v&auml;he kui v&otilde;imalik. Igap&auml;evaselt t&ouml;&ouml;tajalt allkirja k&uuml;simine selle kohta, kas ta ikka on terve pole eesm&auml;rgip&auml;rane. Pigem tuleb panustada sellele, et haigustunnustega inimesed ei viibiks t&ouml;&ouml;keskkonnas ning haigena t&ouml;&ouml;le saabunud t&ouml;&ouml;taja saadetakse viivitamatult koju soovitusega p&ouml;&ouml;rduda perearsti poole. Samuti tasub t&ouml;&ouml;tajatel soovitada laadida alla HOIA &auml;pp, et v&otilde;imalikest kokkupuudetest teada saada.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon on koostanud t&ouml;&ouml;andjatele l&uuml;hikese juhise, kuidas toimida, kui t&ouml;&ouml;tajal on viiruse kahtlus v&otilde;i on see juba diagnoositud. Juhised on leitavad <a href=" https://tooelu.ee/et/uudised/2778">T&ouml;&ouml;elu portaali vastavalt alamelehelt</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2778COVID-19 ABC töökohal: mida teha kokkupuute ning nakkuskahtluse korral2020-09-14<ul> <li>COVID-19 on viirusnakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt l&auml;hikontaktist* nakkusohtliku inimesega.</li> <li>COVID-19 leviku risk on k&otilde;rgem kinnistes, rohkelt rahvastatud ja halvasti ventileeritud ruumides.</li> <li>Juhise eesm&auml;rk on anda suunised t&ouml;&ouml;andjatele ja t&ouml;&ouml;tajatele ohutuks t&ouml;&ouml;tamiseks COVID-19 haiguse leviku tingimustes.</li> </ul> <h2>T&ouml;&ouml;taja puutus kokku nakkuskahtlusega inimesega</h2> <ul> <li>COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et nakkuskahtlusega inimesega l&auml;hikontaktis* olnud t&ouml;&ouml;taja informeeriks sellest t&ouml;&ouml;andjat.</li> <li>COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et peale testitulemuste teadasaamist informeeriks t&ouml;&ouml;taja testi tulemustest t&ouml;&ouml;andjat. Oluline on informeerida ka negatiivsest testitulemusest, et kolleegid ei peaks rohkem muretsema.</li> <li>COVID-19 haigestunuga l&auml;hikontaktis* olnud t&ouml;&ouml;tajad saadetakse eneseisolatsiooni. Sellisel juhul tuleb t&ouml;&ouml;tajal p&ouml;&ouml;rduda oma perearsti poole, kes v&auml;ljastab t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehe. <a href="https://www.haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/toovoimetushuvitised" target="_blank">T&auml;psem info Haigekassa lehel</a>.</li> <li>Kui t&ouml;&ouml;tajad olid l&auml;hikontaktsed t&ouml;&ouml;tajaga, kes oli l&auml;hikontaktis v&otilde;imaliku haigega v&otilde;i juba positiivse tulemuse saanud isikuga peab t&ouml;&ouml;andja hindama riske ja v&otilde;tma seej&auml;rel tarvitusele vajalikud abin&otilde;ud (n&auml;iteks pindade desinfitseerimine, t&ouml;&ouml; korraldamine selliselt, et t&ouml;&ouml;tajad saaksid hoida distantsi, l&otilde;unapauside hajutamine, kaugt&ouml;&ouml; tegemine, isikukaitsevahendite kasutamine).</li> <li><a href="https://www.terviseamet.ee/sites/default/files/Nakkushaigused/Juhendid/COVID-19/lahikontaktse_juhis_alates1805.pdf " target="_blank">Terviseameti juhis l&auml;hikontaktsetele.</a></li> </ul> <h2>T&ouml;&ouml;taja haigestus t&ouml;&ouml;v&auml;lisel ajal (mitte t&ouml;&ouml;kohal olles):</h2> <ul> <li>T&ouml;&ouml;taja peab j&auml;&auml;ma koju ja v&otilde;tma &uuml;hendust perearstiga.</li> <li>COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et peale testitulemuste teadasaamist informeeriks t&ouml;&ouml;taja testi tulemustest t&ouml;&ouml;andjat. Oluline on informeerida ka negatiivsest testitulemusest, et kolleegid ei peaks rohkem muretsema.</li> <li>Kolleegid, kes pole t&ouml;&ouml;tajaga s&uuml;mptomaatilisel perioodil kokku puutunud, v&otilde;ivad j&auml;tkata t&ouml;&ouml;lk&auml;imist, kuid peavad j&auml;lgima 14 p&auml;eva jooksul t&auml;helepanelikult oma tervist.</li> <li>Haiguss&uuml;mptomite ilmnemisel tuleb j&auml;&auml;da koju ja v&otilde;tta &uuml;hendust oma perearstiga.</li> <li>Haigestunud t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;le naasta peale arsti poolt t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehe l&otilde;petamist.&nbsp;</li> </ul> <h2>T&ouml;&ouml;taja haigestus t&ouml;&ouml;ajal (t&ouml;&ouml;kohal olles):</h2> <ul> <li>Haigestunud t&ouml;&ouml;taja peab koheselt koju minema. <span style="text-decoration: line-through;"></span></li> <li>Haigestunud t&ouml;&ouml;taja peab v&otilde;tma &uuml;hendust oma perearstiga. <span style="text-decoration: line-through;"></span></li> <li>COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et peale testitulemuste teadasaamist informeeriks t&ouml;&ouml;taja testi tulemustest t&ouml;&ouml;andjat. Oluline on informeerida ka negatiivsest testitulemusest, et kolleegid ei peaks rohkem muretsema.</li> <li>Vajadusel tuleb viirusega potentsiaalselt saastunud ruumid k&otilde;rvalisetele isikutele sulgeda ning viia neis l&auml;bi korralik puhastamine, desinfitseerimine ning tuulutamine. <a href="https://www.terviseamet.ee/et/COVID-19-trukised#JUHENDID " target="_blank">Terviseameti puhastus- ja desinfitseerimissoovitused</a>.</li> <li>COVID-19 diagnoosi kinnitumisel peab t&ouml;&ouml;kohal selgitama v&auml;lja inimesed, kes olid haigestunud t&ouml;&ouml;tajaga s&uuml;mptomaatilisel perioodil l&auml;hikontaktis*. T&ouml;&ouml;andja teeb l&auml;hikontaktsete v&auml;lja selgitamiseks koost&ouml;&ouml;d Terviseameti vastava piirkonna regionaalosakonnaga.&nbsp;</li> <li>L&auml;hikontaktis* olnud t&ouml;&ouml;tajad saadetakse eneseisolatsiooni. Sellisel juhul tuleb t&ouml;&ouml;tajal p&ouml;&ouml;rduda oma perearsti poole, kes v&auml;ljastab t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehe. <a href="https://www.haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/toovoimetushuvitised" target="_blank">T&auml;psem info Haigekassa lehel</a>.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajad, kes ei olnud haigestunud t&ouml;&ouml;tajaga l&auml;hikontaktis*, v&otilde;ivad j&auml;tkata oma igap&auml;evast t&ouml;&ouml;d, kuid peavad hoolikamalt j&auml;lgima oma tervist.</li> <li>Haigestunud t&ouml;&ouml;taja ja l&auml;hikontaktis olnud t&ouml;&ouml;taja, kes saadeti eneseisolatsiooni, v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;le naasta peale arsti poolt t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehe l&otilde;petamist.&nbsp;</li> </ul> <h2>&Uuml;ldised soovitused</h2> <ul> <li>Soovitage t&ouml;&ouml;tajatele mobiilirakenduse HOIA kasutamist. Rakendus informeerib isikuid, kes on olnud l&auml;hikontaktis positiivse koroonaviiruse proovi andnud inimesega. T&auml;psemalt loe: <a href="https://hoia.me/">https://hoia.me/</a></li> <li>Olulised on korralik k&auml;tepesu, toimiv ventilatsioon, pindade puhastamine jt ennetusabin&otilde;ud. Kaaluda v&otilde;ib k&auml;te desinfitseerimisvahendite paigaldamist sissep&auml;&auml;sude juurde, suurematesse ruumidesse v&otilde;i liikumisteedele, kuid sealjuures tuleb veenduda, et tagatud oleks kemikaaliohutus &ndash; st vahendeid kasutataks eesm&auml;rgip&auml;raselt ja korrektselt.&nbsp;</li> </ul> <h2>Tekkis k&uuml;simusi?</h2> <p>Vastused t&ouml;&ouml;suhetes ja t&ouml;&ouml;keskkonnas korduma kippuvatele k&uuml;simustele COVID-19 teemal leiate <a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali vastavalt teemalehelt</a>.</p> <h2>*L&auml;hikontakt on:</h2> <ul> <li>otsene f&uuml;&uuml;siline kontakt COVID-19 haigega (nt k&auml;tlemine)</li> <li>otsene kontakt COVID-19 haige hingamisteede eritisega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale k&ouml;hitud);</li> <li>koos viibimine COVID-19 haigega v&auml;hemalt 15 minutit ja kuni 2 meetri kaugusel, sealhulgas ka elamine samas majapidamises COVID-19 haigega.</li> </ul> <p></p> <p>Foto: Pixabay&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2777Alkovaba septembri mõjud ulatuvad kaugemale2020-09-11<div class="_2cuy _3dgx _2vxa"> <p>T&otilde;en&auml;oliselt on suurem osa inimesi ka ise aeg-ajalt tabanud ennast m&otilde;ttelt, et v&otilde;iks alkoholi joomist v&auml;hendada v&otilde;i selles hoopis pausi teha, kuid pole alustamiseks leidnud seda &otilde;iget hetke. Skeptikud j&auml;llegi v&auml;idavad, et &uuml;ks kuu alkoholivaba olemist ei muuda midagi. Tegelikult aga on selgunud, et sellise ettev&otilde;tmise m&otilde;jud kestavad arvatust palju kauem.</p> <p>Tervise Arengu Instituut (TAI) algatas taas aktsiooni &bdquo;Septembris ei joo&ldquo;, millega kutsume inimesi alkoholist puhkama. Alkoholivaba septembriga liituma on oodatud k&otilde;ik, olenemata sellest, kui palju keegi alkoholi tarvitab. Alkohol on aine, millel on omadus oma rolli inimese elus m&auml;rkamatult suurendada ja seet&otilde;ttu on t&auml;htis aeg ajalt oma k&auml;itumismudeleid ja m&otilde;ttemustreid k&otilde;rvalt vaadata.</p> <p>Alkohol koormab nii f&uuml;&uuml;silist kui vaimset tervist ja isegi ainult &uuml;ks alkoholivaba kuu aitab m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt parandada enesetunnet ja elukvaliteeti. Uni muutub s&uuml;gavamaks, keskendumisv&otilde;ime paraneb, kehakaal alaneb, rahaline s&auml;&auml;st on m&auml;rgatav, suhted paranevad ja vabaneb aega muudeks tegvusteks. Samuti paranevad iga alkoholivaba n&auml;dalaga kolesterooli, veresuhkru, maksa- ja neerude funktsiooni n&auml;itajad ning langeb verer&otilde;hk.</p> <p>Alkoholivaba kuu kampaaniad on tuntud kogu maailmas ja need on sageli tekkinud rahva seas omaalgatuslikult. Mitmetes riikides toimuvad need erinevatel aegadel: Austraalias ja Inglismaal on &bdquo;Dry January&rdquo; (kuiv jaanuar), Ungaris aga hoopiski november jne.<br /> Ka Eestis on septembrikuine alkoholivaba kuu saanud alguse kunagisest s&otilde;pruskonna algatusest, mis n&auml;itab, et need, kes joovad alkoholi, tunnetavad sageli ise vajadust oma k&auml;itumisharjumusi korrigeerida v&otilde;i muuta.</p> <p>T&otilde;en&auml;oliselt on suurem osa inimesi ka ise aeg-ajalt tabanud ennast m&otilde;ttelt, et v&otilde;iks alkoholi joomist v&auml;hendada v&otilde;i selles hoopis pausi teha, kuid pole alustamiseks leidnud seda &otilde;iget hetke. Skeptikud j&auml;llegi v&auml;idavad, et &uuml;ks kuu alkoholivaba olemist ei muuda midagi. Tegelikult aga on selgunud, et sellise ettev&otilde;tmise m&otilde;jud kestavad arvatust palju kauem.</p> <p>Tervise Arengu Instituut (TAI) algatas taas aktsiooni &bdquo;Septembris ei joo&ldquo;, millega kutsume inimesi alkoholist puhkama. Alkoholivaba septembriga liituma on oodatud k&otilde;ik, olenemata sellest, kui palju keegi alkoholi tarvitab. Alkohol on aine, millel on omadus oma rolli inimese elus m&auml;rkamatult suurendada ja seet&otilde;ttu on t&auml;htis aeg ajalt oma k&auml;itumismudeleid ja m&otilde;ttemustreid k&otilde;rvalt vaadata.</p> <p>Alkohol koormab nii f&uuml;&uuml;silist kui vaimset tervist ja isegi ainult &uuml;ks alkoholivaba kuu aitab m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt parandada enesetunnet ja elukvaliteeti. Uni muutub s&uuml;gavamaks, keskendumisv&otilde;ime paraneb, kehakaal alaneb, rahaline s&auml;&auml;st on m&auml;rgatav, suhted paranevad ja vabaneb aega muudeks tegvusteks. Samuti paranevad iga alkoholivaba n&auml;dalaga kolesterooli, veresuhkru, maksa- ja neerude funktsiooni n&auml;itajad ning langeb verer&otilde;hk.</p> <p>Alkoholivaba kuu kampaaniad on tuntud kogu maailmas ja need on sageli tekkinud rahva seas omaalgatuslikult. Mitmetes riikides toimuvad need erinevatel aegadel: Austraalias ja Inglismaal on &bdquo;Dry January&rdquo; (kuiv jaanuar), Ungaris aga hoopiski november jne.<br /> Ka Eestis on septembrikuine alkoholivaba kuu saanud alguse kunagisest s&otilde;pruskonna algatusest, mis n&auml;itab, et need, kes joovad alkoholi, tunnetavad sageli ise vajadust oma k&auml;itumisharjumusi korrigeerida v&otilde;i muuta.</p> <p><b>M&otilde;jud on pikemaajalised</b></p> <p>Suurbritannias 2019. aastal tehtud &bdquo;Dry January&rdquo; kampaania m&otilde;ju uuring l&uuml;kkab &uuml;mber skeptikute arvamuse, et alkoholist loobumine vaid &uuml;heks kuuks ei m&otilde;juta midagi.<br /> Sussexi &Uuml;likoolis kontrollr&uuml;hmaga tehtud uuringu tulemused n&auml;itasid, et ka pool aastat hiljem kasutasid aktsioonis osalenud inimesed n&auml;dalas keskmiselt &uuml;ks p&auml;ev v&auml;hem alkoholi ja ka kogused olid v&auml;iksemad, samal ajal kui kontrollr&uuml;hmas olnud inimeste k&auml;itumises ei toimunud mingit muutust.<br /> See n&auml;itab, et kuu aega puhkust alkoholist annab inimestele parema kontrolli oma alkoholitarvitamise &uuml;le pikemaks ajaks.<br /> <br /> Sussexi &Uuml;likooli uuring n&auml;itas, et kampaanias osalejatest kogesid 93% eduelamust ja 88% raha s&auml;&auml;stmist. 82% inimestest m&otilde;tleb rohkem oma joomisharjumustele, 71% leidsid, et nad ei vaja alkoholi, et olla r&otilde;&otilde;msad, l&otilde;&otilde;gastuda ja sotsialiseeruda, 70% tunnetas paranenud tervist, 58% osalenust m&auml;rkas kehakaalu langust.<br /> Ka Eestis on &bdquo;Septembris ei joo&ldquo; aktsioon iga aastaga populaarsust kogunud - mullu liitus alkoholivaba septembriga kampaania j&auml;reluuringu andmetel ligi 31 700 inimest. Sel aastal ootame veelgi aktiivsemat osav&otilde;ttu.</p> <p><b>Septembrikuine puhkuselend</b></p> <p>Kampaaniaga liitunuid aitab igap&auml;evaste n&otilde;uannetega puhkuselennu kapten, keda kehastab Endla teatri n&auml;itleja Sander Rebane. Alkoholivaba kuu eestk&otilde;nelejana jagab Rebane osalejatele puhkusenippe ja pakub v&otilde;imalusi p&otilde;nevateks vahemaandumisteks kogu kuu v&auml;ltaval puhkuselennul. Alkoholist puhkamiseks ei ole vaja ennast registreerida.<br /> Piisab, kui on soov j&auml;rele proovida, kuidas alkoholivaba kuu enesetunnet ja igap&auml;evast elur&uuml;tmi m&otilde;jutab.</p> <p>N&otilde;uannete j&auml;lgimiseks ja motivatsiooni hoidmiseks tasub terve septembrikuu v&auml;ltel silma peal hoida veebilehel <a href="https://septembriseijoo.alkoinfo.ee/?fbclid=IwAR1ZdQ03CxJaxvwl89insnE31ar_Sv34TNzdqsWjHqWgQZA21-PqFlJZM90" target="_blank">septembriseijoo.alkoinfo.ee</a> ja Facebooki lehel &bdquo;<a href="https://www.facebook.com/septembriseijoo">Septembris ei joo</a>&ldquo;.</p> <p>Alkoholikultuuri kujundamises on oma roll k&otilde;igil. Kutsume ka t&ouml;&ouml;andjaid ning erinevaid organisatsioone algatust toetama. See on t&ouml;&ouml;andjatele hea v&otilde;imalus n&auml;idata eeskuju ja poolehoidu tervislikele eluviisidele. TAI on koostanud t&ouml;&ouml;andjatele Terviseinfo portaalis ka <a href="https://www.terviseinfo.ee/images/SEJ_argumendid_t%C3%B6%C3%B6andjatele.pdf?fbclid=IwAR1ZdQ03CxJaxvwl89insnE31ar_Sv34TNzdqsWjHqWgQZA21-PqFlJZM90" target="_blank">praktilisi n&auml;pun&auml;iteid</a>, kuidas aidata kaasa alkoholivaba kultuuri loomisele.</p> <p>Anneli Sammel<br />Tervise Arengu Instituudi alkoholi ja tubaka valdkonna juht</p> <p>&nbsp;</p> </div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2776Augustis registreeritud töötus vähenes, üle mitme kuu langes registreeritud töötute arv alla 50 0002020-09-11<p><b>Augustis registreeritud t&ouml;&ouml;tus v&auml;henes, &uuml;le mitme kuu langes registreeritud t&ouml;&ouml;tute arv alla 50 000</b></p> <p>Augusti l&otilde;pus oli t&ouml;&ouml;tuna registreeritud 49&nbsp;324 inimest, mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest t&ouml;&ouml;j&otilde;ust 7,6%. V&otilde;rreldes juuliga on t&ouml;&ouml;tute arv v&auml;henenud 2,2% (juuli l&otilde;pus oli registreeritud t&ouml;&ouml;tuid 50&nbsp;427).</p> <p>Uusi t&ouml;&ouml;tuid registreeriti augustis 6&nbsp;846, seda on v&auml;hem kui juunis ja juulis. Eelmise aasta augustiga v&otilde;rreldes on registreeritud t&ouml;&ouml;tute arv kasvanud 1,6 korda (31.08.2019 oli t&ouml;&ouml;tuna arvel 31&nbsp;488 inimest).</p> <p>Registreeritud t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r oli augusti l&otilde;pus k&otilde;rgeim Ida-Virumaal (12,6%) ning madalaim J&otilde;gevamaal (4,5%). V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tuid oli augusti l&otilde;pus 11&nbsp;825 ehk ligi veerand registreeritud t&ouml;&ouml;tutest, v&otilde;rreldes aastatagusega on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tute osakaal m&auml;rgatavalt langenud, aasta tagasi oli v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega kolmandik t&ouml;&ouml;tutest.</p> <p>Augustis oli t&ouml;&ouml;tukassal vahendada 8&nbsp;722 t&ouml;&ouml;kohta. Uusi t&ouml;&ouml;pakkumisi lisandus 4&nbsp;627. T&ouml;&ouml;pakkumiste arv on aga juuni ja juuliga v&otilde;rreldes augustis veidi v&auml;henenud.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa abiga asus augustis t&ouml;&ouml;le v&otilde;i alustas ettev&otilde;tlusega 6 855 inimest, juunis ja juulis oli see number v&auml;iksem. Eelmise aasta augustiga on t&ouml;&ouml;le rakendunute arv 1,9 korda suurem.</p> <p>Varasemate aastate kogemuste p&otilde;hjal v&otilde;ib prognoosida, et s&uuml;gisel registreeritud t&ouml;&ouml;tus suureneb, p&otilde;hjuseks on olnud hooajat&ouml;&ouml;de l&otilde;ppemine.</p> <p>T&auml;psem statistika on leitav T&ouml;&ouml;tukassa <a href="https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/peamised-statistilised-naitajad">kodulehel</a>.</p> <p><i>Registreeritud t&ouml;&ouml;tuse statistika kajastab nende t&ouml;&ouml;tute arvu, kes on ennast t&ouml;&ouml;tukassas t&ouml;&ouml;tuks registreerinud.</i>&nbsp;</p> <p><b>Lauri Kool<br /></b>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2775Töö köögis - põrgulik tempo, tulitavad tallad2020-09-10<p><b>Muudkui keedad, k&uuml;psetad ja pistad suhu parimaid palu. Tegelikult rabeled p&uuml;stijalu 10-12 tundi j&auml;rjest ja oma k&otilde;htut&auml;iele pole aega m&otilde;eldagi. Sageli mitte enne, kui alles vahetult enne s&uuml;da&ouml;&ouml;d koju j&otilde;udes ― k&otilde;ht t&uuml;hi ja jalad tulitamas.</b></p> <p>T&auml;rgeldatud kokam&uuml;ts nagu imposantne kroon peas ja liiliavalged riided seljas, tutvustab peakokk kundedele detailse t&auml;psusega serveeritavat mitmek&auml;igulist men&uuml;&uuml;d. Kui palju aega, mitu liitrit higi ja k&ouml;&ouml;gis p&uuml;stijalu tampimist see on n&otilde;udnud, teab vaid tema ise. K&otilde;rvaltvaatajaile tundub koka kumerat v&ouml;&ouml;kohta hinnates, et k&uuml;ll tal on magus elu: &uuml;mberringi s&auml;risevad steigid ja kerkivad ahvatlevad k&uuml;psetised. K&otilde;ige keskel ahmid endalegi kahe k&auml;ega suhu head-paremat ja kasvatad luudele liha...</p> <p>&bdquo;See on muidugi m&uuml;&uuml;t, et kokad kogu aeg s&ouml;&ouml;vad ja maitsevad. Kui midagi maitstakse, siis n&auml;iteks pool teelusikat&auml;it kastet v&otilde;i suppi... Praadides kliendile lihat&uuml;kki, siis sellest ju t&uuml;kikest &auml;ra l&otilde;igata ei saa...,&ldquo; kirjeldab 35aastaseks saav <b>Vladimir Upeniek</b>, 2012. aastal parimaks kokaks valitud peakokk. &bdquo;See on t&otilde;esti rohkem legend, et kokad pidevalt s&ouml;&ouml;vad ja l&auml;hevad sellest paksuks. Nii ei ole,&ldquo; kuigi tema ise nimetab end &bdquo;paksemaks ja ilmekamaks poisiks.&ldquo; Olles k&auml;ivitanud ja tegutsenud mitme restorani peakokana, millest hilisem on Vorstid&amp;Vahvlid, K&ouml;&ouml;k&amp;Baar P&auml;rnus, ja hankides hetkel erialaseid lisaoskusi Soomes, peab Vladimir<i> </i>koka- ja restorani k&ouml;&ouml;git&ouml;&ouml;d &uuml;heks raskemaks, mis pole seotud ainult f&uuml;&uuml;silise koormusega.</p> <h3>M&otilde;te peab kiiresti t&ouml;&ouml;tama</h3> <p>&bdquo;Samal ajal on vaja h&auml;sti palju ka m&otilde;elda, aju peab kogu aeg t&ouml;&ouml;tama. On vaja olla v&auml;ga-v&auml;ga loogiline, osata nii oma aega kui p&auml;eva organiseerida.&ldquo; Vladimir meenutab, kuis aastate eest oli &uuml;ks tema tellerina t&ouml;&ouml;tanud s&otilde;ber &ouml;elnud: &bdquo;Sina l&otilde;ikad tundide viisi oma sibulat, aga mina t&ouml;&ouml;tan ajudega, see on t&ouml;&ouml;...&ldquo;</p> <p>&bdquo;See ettekujutus on nii <i>comme ci comme &ccedil;a&hellip;</i>,&rdquo;<i> </i>nendib Upeniek, kirjeldades, et kui kokk teeb s&uuml;&uuml;a, siis &uuml;hel ajal valmistab ta ette 5-10 mitmesugust komponenti, mis n&otilde;uavad erinevaid alustamise ja l&otilde;petamise kellaaegu. Lisaks peab arvestama, et k&uuml;mne sammu asemel teeksid k&ouml;&ouml;gis neid kaks: iga liigutus tuleb h&auml;sti l&auml;bi m&otilde;elda, mida teed v&otilde;i kaasa haarad. &ldquo;Pead planeerima, mida oma k&uuml;mne t&ouml;&ouml;tunni jooksul teed. Lisaks on sul konkreetne klient, kelle tellimust t&auml;idad, ning k&auml;sil veel mitu erinevate koostisosadega rooga. &Uuml;he taldriku serveerimiseks on 7-8 koostisosa, mida on vaja praadida, r&ouml;stida, keeta&hellip; Pliidi &uuml;mber k&auml;ib m&auml;ng: mida tuleb panna plaadile v&otilde;i ahju kohe, mida hiljem, l&auml;htudes kellaajast jms.&rdquo;</p> <p>Seejuures selgub 10-11 minuti jooksul p&auml;rast toidu serveerimist, kas klient on t&ouml;&ouml; tulemusega rahul v&otilde;i mitte. &bdquo;K&otilde;ikides muudes valdkondades on hindamise t&auml;htaeg pikem. Just selle p&auml;rast on ka tempo ja ajuga t&ouml;&ouml;tamine k&ouml;&ouml;gis olulised. Sellele lisandub p&uuml;sti seismine, raskete ja kuumade asjadega tegelemine, pealegi on k&ouml;&ouml;kides &uuml;ldjuhul temperatuur +35 kraadi. Sellises kuumuses viibivad inimesed j&auml;rjest 10-12 tundi,&ldquo; tutvustab Vladimir koka tegelikku t&ouml;&ouml;elu.</p> <p>&bdquo;Vastu peame me ainult seet&otilde;ttu, et oleme v&auml;ga tublid ja uhked selle &uuml;le, kui tublid me oleme. Seda t&ouml;&ouml;r&uuml;tmi hinnatakse ka igal pool mujal maailmas. Usume, et kokat&ouml;&ouml; on oluline ja me ise k&otilde;vad tegijad. Me ei t&ouml;&ouml;ta raha p&auml;rast, vaid oma kutsumusest ja tahtest olla aina paremad.&ldquo; Huvi ja kiindumust hea toidu vastu on ta n&auml;inud ka p&auml;rast j&auml;rjekordseid koka kutsev&otilde;istlusi, mil pealtvaatajad tulevad kokandusalast n&otilde;u k&uuml;sima ja soovivad suhelda...</p> <h3>T&ouml;&ouml;stiil tekitab terviseh&auml;dad</h3> <p>Tampides pliidi taga aastaid, saavad kannatada jalad, eelk&otilde;ige p&otilde;lved ja veresooned. &bdquo;Mul on h&auml;sti palju tuttavaid, kel on olnud veresoontel&otilde;ikusi v&otilde;i on veresoontega muud jamad,&ldquo; s&otilde;nab Vladimir, kelle kokast s&otilde;bral on samuti tekkinud t&otilde;sised probleemid jalgadega, eelk&otilde;ige p&otilde;lvedega. &bdquo;Ta on minust ka paksem, aga mul on jalgadega vedanud. Olengi paksemate jalgadega poiss &ndash; mul on j&auml;medad p&otilde;lved, mis kannatavad nii minu raskust kui pidevat seismist. Paksem olemine on mulle isegi parem.&ldquo;</p> <p>Kokkade suurimaks kutsehaiguseks peab Vladimir gastriiti. &bdquo;P&auml;eva jooksul &uuml;ldjuhul ei s&ouml;&ouml;da. Kui, siis midagi peale l&otilde;unat nii kella 3-4 paiku. Tegelikult s&uuml;&uuml;akse alles koju j&otilde;udes &otilde;htul kella 23-24 ajal. Sellise r&uuml;tmi t&otilde;ttu tekivad ka probleemid...&ldquo; Ta on kohanud suhtumist, et koka maod neelavad ka naelu ehk on &bdquo;kannatlikud&ldquo;, ent paljudel tema tuttavatel kokkadel on just maoga probleeme. &bdquo;Pole korralikku s&ouml;&ouml;gigraafikut, tekivad k&otilde;huvalud, gastriit. Hakatakse v&otilde;tma ravimeid v&otilde;i tervislikumalt s&ouml;&ouml;ma ja seda j&auml;lgima.&ldquo; Eks kaalut&otilde;us olegi osaliselt tingitud ebaregulaarsest eluviisist, ent mitte ainult.</p> <p>&Otilde;nneks uneprobleeme kokkadel ei ole. Vladimir nimetab, et kui saab korraks istuda ja teda vaid viieks minutiks rahule j&auml;etakse, siis ta kohe magab. Peakoka elu on tavakoka omast m&auml;rksa hullem. &ldquo;Ta teeb palju rohkem t&ouml;&ouml;d kui k&otilde;ik teised ja vastutab oma nimega. Kui keegi k&ouml;&ouml;gis teeb vigu, siis klient arvab, et peakokk ei oska oma k&ouml;&ouml;ki juhtida ega s&uuml;&uuml;a teha. Kui midagi on taldrikul valesti, siis on see peakoka s&uuml;&uuml;. Seet&otilde;ttu on ta rohkem kohal ja j&auml;lgib k&otilde;ike m&auml;rksa enam.&rdquo; Vladimir nendib, et peakoka t&ouml;&ouml;tunde keegi kokku ei loe. Ja kuigi &uuml;ldjuhul ei saa nad oma t&ouml;&ouml;tasu &uuml;le kaevata, siis esmaseks motivaatoriks on ikka kutsumus ja ametiuhkus.</p> <h3>L&auml;bim&otilde;eldud p&auml;evar&uuml;tm ja t&ouml;&ouml;tingimused</h3> <p><b>Kristiina Rand, Mark Bakery pagar-kondiiter ja Kuressaare Ametikooli </b><b>&otilde;petaja</b>, alustab oma t&ouml;&ouml;p&auml;eva sageli kella nelja-viie paiku hommikul. P&auml;evad v&otilde;ivad kujuneda v&auml;ga-v&auml;ga pikaks, sageli 10-12tunnisteks, ja kiirematel t&ouml;&ouml;p&auml;evadel on p&auml;evar&uuml;tm ebastabiilne.</p> <p>&bdquo;Pagar-kondiitri amet t&auml;hendab ka f&uuml;&uuml;silist t&ouml;&ouml;d. &Otilde;ppide<i>s</i> Soomes pagarite-kondiitrite juures, r&otilde;hutasid nemad, et kindlasti tuleb leida endale sobiv trenn. Kuskilt mujalt, kui paark&uuml;mmend aastat t&ouml;&ouml;tanud pagaritelt, ma seda soovitust kuulnud pole,&ldquo; nendib Kristiina, t&otilde;dedes, et f&uuml;&uuml;sis peab olema tugev, et vastu pidada, sest t&otilde;sta tuleb raskeid jahukotte ja leivakaste, kuigi sobivad tehnilised abivahendid seda h&otilde;lbustavad.</p> <p>&bdquo;Trenni tegemise vajadus selgus &uuml;sna kiiresti &ndash; juba p&auml;rast esimest t&ouml;&ouml;aastat tekkis probleeme seljaga. N&uuml;&uuml;d treenin end teadikult. K&auml;in Pilatese trennis, kus keskendun harjutuste programmile, mis aitavad tugevdada olulisi lihaseid ja toetavad t&ouml;&ouml;tades mu &otilde;iget kehahoiakut.&ldquo;</p> <p>Olles iga p&auml;ev hommikust &otilde;htuni toiduga seotud, peab oskama planeerida p&auml;eva n-&ouml; p&auml;ris toidukordi. Kristiina s&otilde;nab, et vahel on k&uuml;ll nii kiire, et pole aega s&uuml;&uuml;a ega seda valmistada. &bdquo;T&auml;iskoormusega kokkadel, pagaritel ja kondiitritel alati kuskil midagi keeb, kerkib ja k&uuml;pseb. Selleks, et v&otilde;tta rahulikke s&ouml;&ouml;gipause, olen ma teadlikult hakanud j&auml;lgima, et mu p&auml;eva mahuks korralik hommikus&ouml;&ouml;k ja l&otilde;unapaus. Aja jooksul olen ma &otilde;ppinud aega paremini planeerima ja oma j&otilde;udlust hindama, et leiaks pausideks aega.&ldquo;</p> <p>Pikki tunde jalgadel olles on need &otilde;htuks v&auml;sinud, kuid sedasama koges Kristiina aastate eest turismis t&ouml;&ouml;tades. Oma praeguses ametis ei tundu talle p&uuml;stijalu olemine raskena. K&uuml;ll peab ta pagari- ja kondiitrit&ouml;&ouml;d tehes v&auml;ga oluliseks, et t&ouml;&ouml;pinnad oleksid &otilde;igel k&otilde;rgusel ja saaks teha t&ouml;&ouml;d &otilde;iges asendis. &bdquo;Need on alati olulised, ole 20- v&otilde;i 40aastane! Just seet&otilde;ttu, et hea t&ouml;&ouml;tegemise vorm ja tervis p&uuml;siksid v&otilde;imalikult kaua.&ldquo;</p> <p>Kristiina nimetab, et nii ametikoolis kui oma pagarikojas on ta t&ouml;&ouml;tingimused v&auml;ga head. Nende vajalikkust r&otilde;hutab ta ka oma &otilde;pilastele. &bdquo;Teatud aspekte pead t&auml;hele panema, sest kui tervis ei pea vastu, siis ei saagi seda t&ouml;&ouml;d enam teha!&ldquo;</p> <p>Kui m&otilde;ned v&auml;idavad, et magusa sees olles enam ise magusaisu ei olegi, siis Kristiinale on k&uuml;psetised alati meeldinud. V&auml;ikeettev&otilde;tjana valmistab ta ainult neid tooteid, mis talle endale v&auml;ga meeldivad. &bdquo;Professionaalse pagari ja kondiitrina ei s&ouml;&ouml; ma kooke ega k&uuml;psetisi varasemast rohkem v&otilde;i v&auml;ga suures koguses. K&uuml;psetiste sees olles oled nendega harjunud. Kui tekibki isu s&uuml;&uuml;a t&uuml;kk head kooki, siis s&ouml;&ouml;n. Iga suut&auml;ie p&auml;rast ma ei p&otilde;e.&ldquo;</p> <h3>Ohtlik kuumastress</h3> <p>Hotelli-, restorani- ja toitlustussektori (HORECA) t&ouml;&ouml;tajaid kiusab lisaks p&otilde;letus-, libisemis- ja l&otilde;iketraumadele tihtilugu kuumastess. Vaja on tegutseda kiiresti, t&otilde;sta raskeid potte ja toiduaineid, lisaks kuumavad k&ouml;&ouml;gis pliidid ja ahjud. &Otilde;hk on kuum ja niiske, eriti suvel. Uuringud n&auml;itavad, et kui temperatuur on k&otilde;rgem kui 24 &deg;C, siis langeb t&ouml;&ouml;v&otilde;ime 4% iga lisanduva kraadi kohta. Kui temperatuur t&otilde;useb &uuml;le 26 &deg;C, v&auml;heneb keskendumisv&otilde;ime, kaob j&otilde;ud, tekivad vead, saabub v&auml;simus ja kurnatus, mist&otilde;ttu suureneb k&ouml;&ouml;gis juhtuvate &otilde;nnetuste arv.<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Eurostati Euroopa t&ouml;&ouml;j&otilde;u-uuringu andmeil</b> t&ouml;&ouml;tas Euroopa Liidu riikides 2016. aastal HORECA sektoris 10 555 500 inimest, mis oli umbes 5% kogu Euroopa Liidu t&ouml;&ouml;h&otilde;ivest. Toitlustamine ja joogiteenused kui suurim allsektor moodustas 75% kogu HORECA t&ouml;&ouml;h&otilde;ivest. Naisi t&ouml;&ouml;tas selles sektoris 54%. HORECA sektor on eriti oluline Kreekas (9,3%), Hispaanias (8,7%), K&uuml;prosel (8,7%), Iirimaal (7,2%), Maltal (6,8%), Horvaatias (6,8%), Itaalias (6,1%) ), Austrias (6%), Portugalis (5,8%), Suurbritannias (5,4%) ja Bulgaarias (5,1%). Valdavalt turismi t&otilde;ttu, mis on &uuml;ks peamisi t&ouml;&ouml;stusharusid.&nbsp;</p> <p>N&auml;iteks t&ouml;&ouml;tas HORECA sektoris Leedus 38&nbsp;198 inimest (naisi 64,9%), L&auml;tis 31 616 (naisi 66,6%), Eestis 26 500 (naisi 77,4%), Hollandis 405&nbsp;000 (naisi 44%), Taanis 96 194 (naisi 98,5%) ja Saksamaal 1&nbsp;579&nbsp;000 (naisi 35,1%).</p> <p></p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto:&nbsp;Brette Lepik</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2774Töötuskindlustusmakse määr säilib samal tasemel2020-09-10<p><b>Vabariigi Valitsus kiitis t&auml;nasel istungil heaks eeln&otilde;u, millega j&auml;etakse t&ouml;&ouml;tuskindlustusmakse m&auml;&auml;r j&auml;rgmiseks neljaks aastaks senisele tasemele ehk 2,4 protsendile, millest t&ouml;&ouml;tajad tasuvad 1,6 protsenti ja t&ouml;&ouml;andjad 0,8 protsenti.</b>&nbsp;</p> <p>Sotsiaalminister <b>Tanel Kiige</b> s&otilde;nul on praeguses COVID-19 leviku t&otilde;kestamise piirangutest tingitud olukorras oluline, et riik aitaks s&auml;ilitada v&otilde;imaluste piires stabiilsust majanduskeskkonnas nii t&ouml;&ouml;andjate kui t&ouml;&ouml;tajate jaoks, pakkudes senisest enam tuge ka t&ouml;&ouml; kaotanutele. "T&ouml;&ouml;tuskindlustusmakse m&auml;&auml;ra s&auml;ilitamine on vajalik ka seet&otilde;ttu, et t&ouml;&ouml;tukassal oleks rahalisi vahendeid h&uuml;vitiste v&auml;ljamaksmiseks olukorras, kus t&ouml;&ouml;tus l&auml;hiajal ilmselt suureneb. Pean v&auml;ga oluliseks, et t&ouml;&ouml;tukassal oleksid tagatud piisavad ressursid nii t&ouml;&ouml;inimeste kui t&ouml;&ouml; kaotanute toetamiseks.&ldquo;&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;turuteenuste osutamiseks ja t&ouml;&ouml;turutoetuste maksmiseks vajalike vahendite tagamiseks on kavas 2021. aastal t&ouml;&ouml;tuskindlustuse sihtfondidest sihtkapitali &uuml;le kanda seadusej&auml;rgne maksimaalne summa, milleks on 30% fondide mahust ehk 62,9 miljonit eurot. Vahendeid kasutatakse j&auml;rgmisel aastal aktiivsete t&ouml;&ouml;turuteenuste (n&auml;iteks koolituste) osutamiseks ja t&ouml;&ouml;turutoetuste maksmiseks.</p> <p>T&ouml;&ouml;tuskindlustuss&uuml;steem loodi Eestis 2002. aastal. K&otilde;ige k&otilde;rgem oli makse m&auml;&auml;r aastatel 2009-2013, mil see t&otilde;usis 4,2 protsendini &ndash; t&ouml;&ouml;taja tasus sellest 2,8 ja t&ouml;&ouml;andja 1,4 protsenti. T&ouml;&ouml;tuskindlustusmakse m&auml;&auml;r on olnud alates 2015. aastast 2,4%.</p> <p>Riina Soobik<br />Sotsiaalministeerium</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2773Tugitoolist üles alles valu sunnil?2020-09-09<p><b>Jaana Torp, F&uuml;sioteraapiakeskuse Fysiomedica f&uuml;sioterapeut</b>&nbsp;</p> <p><b>Kes pole harjunud f&uuml;&uuml;siliselt aktiivne olema, hakkab ennast liigutama alles siis, kui kuskilt valutab ― keha annab m&auml;rku, et liikumine on h&auml;davajalik.</b></p> <p>Ilmeb &auml;ge selja- v&otilde;i p&otilde;lvevalu, m&otilde;ni vigastus vms, mil on selge, et lihaseid peab tugevdama ja verevarustust parandama. Selleks, et oleks valuvabam olla.</p> <p>Kontoriinimesel tekib istuvast t&ouml;&ouml;st seljavalu v&otilde;i tohutu kangus. Hommikul &auml;rgates tunneb 40aastane inimene end 70aastasena. See tunne talle ei meeldi, mist&otilde;ttu tal tekib vajadus end liigutada.</p> <p>Oma praktikas olen n&auml;inud, et kui miski koht kuskil valutab, siis p&ouml;&ouml;rdutakse f&uuml;sioterapeudi poole. Kui valu harjutuste tegemise k&auml;igus leeveneb v&otilde;i enam endast m&auml;rku ei anna, muututakse taas laisemaks. Mida sagedamini valu tuntakse, seda enam hakkab inimene aru saama, et endisel viisil j&auml;tkata ta enam ei saa. Ta s&otilde;ltub edaspidi f&uuml;sioterapeudist v&otilde;i mass&ouml;&ouml;rist, kui ise ei pinguta, ja peab neid tihedamini k&uuml;lastama.</p> <p>Harjutusi tehes saadakse valust lahti, kuid end l&otilde;dvaks lastes ilmnevad need taas. Samas tiksub inimesel kuklas teadmine &ndash; ma ei ole harjutusi teinud, v&otilde;tan need j&auml;lle k&auml;sile. On olemas teadlikkus, mida teha v&otilde;i mis on teda varem aidanud.</p> <p>Mida kaugemale valu lasta, seda vaevarikkam on sellega hiljem tegeleda. Teadlikult l&auml;henedes ja harjutusi tehes saab k&otilde;ike oluliselt parandada, ent asjatundjalt tuleks abi k&uuml;sida. Muidu v&otilde;ib juhtuda, et kui varem ei olda ennast liigutatud, siis hakatakse midagi s&otilde;bra v&otilde;i internetist leitu eeskujul tegema, ja see v&otilde;ib olukorra hullemaks ajada. H&auml;sti oluline on teha &otilde;igeid harjutusi, mille f&uuml;sioterapeut v&otilde;i m&otilde;ni teine spetsialist &uuml;le vaatab. Tema juhib t&auml;helepanu, mida tohib v&otilde;i ei tohi teha.</p> <p>Olles kaua valu kannatanud ja &uuml;sna eakas, siis liigese ainevahetus ja liigese kulumised raskendavad harjutuste tegemist. Ei maksa arvata, et ennast &uuml;ldse liigutama hakata ei saa. Esialgu v&otilde;ib valu koguni korraks &auml;geneda, sellest peavad inimesed teadlikud olema. Muidu v&otilde;ib m&otilde;elda, et harjutused tegid olukorra veel hullemaks ja m&otilde;juvad halvasti. Keha v&otilde;ibki esialgu nii reageerida, kui peab midagi t&auml;iesti uut tegema, olles natuke &scaron;okeeritud.</p> <p><b>J&otilde;uliselt treeningutega alustada pole m&otilde;istlik.</b></p> <p>Keha viiakse &uuml;hest &auml;&auml;rmusest teise, saab &scaron;oki ega ole treeninguteks ettevalmistatud. Lihased on liiga j&auml;igad, s&uuml;da pole valmis. V&otilde;ib juhtuda vigastusi, s&uuml;dameveresoonkond annab endast tugevalt m&auml;rku. Hoogsalt alustades tulevad ka tagasil&ouml;&ouml;gid kergemini, keha ei kohane. Tekib j&auml;rsk v&auml;simuse tunne, sest pole aega puhata, misj&auml;rel l&uuml;&uuml;akse k&auml;ega.</p> <p>Parem on alustada vaikselt, seej&auml;rel t&otilde;sta koormust ja kestvust, et keha j&otilde;uaks harjuda ning pikaaegse liikumisharrastusega kohaneda.</p> <p>V&otilde;ib juhtuda, et kes kunagi pole liikunud, ei oskagi sellest puudust tunda. Harjumuse juurutamiseks kulub v&auml;hemalt sada p&auml;eva, misj&auml;rel muutub see kehale m&otilde;nusaks tegevuseks.</p> <p>Kes leiab, et sportimiseks polegi vajadust, sest ta tunneb ennast niigi h&auml;sti, siis selline inimene on oma olekuga harjunud, teda v&otilde;ib-olla midagi suuresti ei h&auml;irigi. Kui l&auml;bi liikumise on tunnetatud, et v&otilde;ib ennast veelgi paremini tunda, olla vastupidavam, rohkem toonuses, kogeda energiat ja aktiivset tunnet, siis v&otilde;ib-olla m&otilde;istetakse, et enne ehk end sedav&otilde;rd h&auml;sti ei tuntudki. Sellest arusaamiseks peab aga proovima f&uuml;&uuml;siliselt aktiivne olla.</p> <p>Sedasama n&auml;en oma klientide puhul, kes teraapias k&auml;ivad. Alles hiljem m&otilde;istavad nad, millist koormat endaga kandsid. Nad olid oma kehatunnetusega harjunud. Kui keegi aitab seda parandada, siis tajuvad nad vahet. Enne seda pole v&otilde;rdlusmomenti.</p> <p><b>&Uuml;lekaal p&auml;rsib liikumist.</b></p> <p>M&otilde;ned tunnevad ebamugavust, et minna spordisaali v&otilde;i ujulasse, kus oma keha n&auml;idata h&auml;benetakse. Teisalt on &uuml;lekaalulisena v&auml;ga raske alustada, sest hakatakse ka v&auml;ikese koormuse peale kiiresti hingeldama ja higistama, igatpidi on raske.</p> <p>Kaalulanguse ja treeningutega alustanul on peas klikk &auml;ra k&auml;inud. Enamasti on nad sama proovinud juba mitmeid kordi elus, aga k&otilde;ik on luhta l&auml;inud, ent &uuml;hel hommikul teevad muutuse. H&auml;sti oluline on sel juhul pere ja l&auml;hedaste toetus, eriti n&otilde;rkusehetkedel ja liikuma kaasamisel. Palju aitab seegi, kui oma perele, kogukonnale, s&otilde;pradele v&otilde;i kuskil sotsiaalmeedias &ouml;elda, et on otsustatud oma harjumusi muuta. Siis on lubadus antud ka teistele, mitte ainult iseendale. Sellest on p&auml;ris palju kasu.</p> <p>H&auml;sti oluline on pere eeskuju &ndash; kui vanemad on sportlikud ja tervisliku eluviisiga, siis nad innustavad ka lapsi. Kasvades on liigutamine neile normaalsuseks. Lisaks &ndash; kui lasteaias ja koolis valitsevad liikumist v&auml;&auml;rtustavad t&otilde;ekspidamised &ndash; olemas on n&auml;iteks programm &bdquo;Liikuma kutsuv kool&ldquo;, millega on liitunud koolides pakutakse &uuml;ksjagu v&otilde;imalusi, et lastes tekiks lust ja r&otilde;&otilde;m liikuda. Kui see saab loomuomaseks harjumuseks ja vajaduseks, siis ei seista elus &uuml;hel hetkel silmitsi t&otilde;siasjaga, et ennast liigutama sunnib kas kehakaal v&otilde;i erinevad liigesvalud.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2771Kas töötajad peavad kasutama näomaske ja kindaid, kui tööandja on seda käskinud?2020-09-08<p><span>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;andja n&otilde;uab meilt, et kannaksime t&ouml;&ouml;kohal kogu aeg koroonavastaseid kaitsevahendeid (mask, kindad). Kas t&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus meilt seda n&otilde;uda, kui meie arust ei ole nakkuseoht kuigi suur?</span></p> <p><strong>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:&nbsp;</strong></p> <p>Otsusele isikukaitsevahendite kasutamise kohta eelneb riskianal&uuml;&uuml;s. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andja viib l&auml;bi riskianal&uuml;&uuml;si, mille k&auml;igus teeb ta kindlaks, millised ohutegurid t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevad. Sealhulgas hinnatakse bioloogilisi ohutegureid ja nende hulgas v&otilde;imalikku koroonaviirusesse nakatumist. Seej&auml;rel saab otsustada, millised meetmed ohtude v&auml;ltimiseks v&otilde;i v&auml;hendamiseks kasutusele v&otilde;etakse. T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus &sect; 13 l&otilde;ige 2 - T&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus kehtestada ettev&otilde;ttes &otilde;igusaktides etten&auml;htust rangemaid t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;udeid.&nbsp;</p> <p>Isikukaitsevahendeid tuleb kasutada, kui riskianal&uuml;&uuml;si tulemusel leitakse, et haigestumise ohtu ei saa v&auml;ltida ega v&auml;hendada &uuml;hiskaitsevahendite kasutamisega (n&auml;iteks paigaldada viiruse leviku t&otilde;kestamiseks kaitseklaasid) v&otilde;i t&ouml;&ouml;korralduslike abin&otilde;udega (distantsi hoidmine, desinfitseerimisvahendite k&auml;ttesaadavus).&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal on kohustus t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamise tulemustest teavitada, sealhulgas terviseriskidest ja tervisekahjustuste v&auml;ltimiseks rakendatavatest abin&otilde;udest. T&ouml;&ouml;andja selgitab t&ouml;&ouml;tajatele, millised on riskianal&uuml;&uuml;siga tuvastatud v&otilde;imalikud ohukohad (nakkusoht konkreetses ettev&otilde;ttes, konkreetset t&ouml;&ouml;d tehes) ning millised on meetmed, mida rakendatakse. Kuna isikukaitsevahendite kasutamisele tuleb eelistada &uuml;hiskaitsevahendeid v&otilde;i t&ouml;&ouml;korralduslikke&nbsp; abin&otilde;usid, tuleb t&ouml;&ouml;tajatele selgitada, miks otsustati isikukaitsevahendite kasutamise kasuks.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;tajale selgitama, miks on vajalik isikukaitsevahendeid&nbsp; kasutada ning seej&auml;rel kasutamist ka n&otilde;udma. N&otilde;uete selgitamine t&ouml;&ouml;tajatele on oluline, et t&ouml;&ouml;taja m&otilde;istaks, miks n&otilde;uded on kehtestud. Kui n&otilde;uete kehtestamise tagamaid t&ouml;&ouml;tajale ei selgitata, v&otilde;ib olla vastusseis n&otilde;uete t&auml;itmisele suurem.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja ei allu t&ouml;&ouml;andja korraldustele, saab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajat hoiatada, et temaga l&otilde;petatakse t&ouml;&ouml;suhe, kui t&ouml;&ouml;taja ei j&auml;rgi kehtestatud reegleid. Kui t&ouml;&ouml;taja ka peale hoiatamist reeglitest kinni pidama ei hakka, on t&ouml;&ouml;andjal v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;suhe l&otilde;petada.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2770Palgalõhe2020-09-07<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajate rahulolu-uuringust selgus, et t&ouml;&ouml;tajad tajuvad meeste ja naiste vahel palgal&otilde;het. Kas t&ouml;&ouml;andjal on kohustus n&uuml;&uuml;d teemat ettev&otilde;tte tasandil t&auml;psemalt uurida ning kuidas seda teha?</b>&nbsp;</p> <p><b>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja: </b>Kindlasti peab t&ouml;&ouml;andja teemaga teadlikult tegelema ning ka ise aru saama, kas t&ouml;&ouml;tajate taju on p&otilde;hjendatud v&otilde;i mitte ehk t&ouml;&ouml;andjal on kohustus andmeid anal&uuml;&uuml;sida. T&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 3 kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja tagama t&ouml;&ouml;tajate kaitse diskrimineerimise eest, j&auml;rgima v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tet ning edendama v&otilde;rd&otilde;iguslikkust vastavalt v&otilde;rdse kohtlemise ja soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse seadusele. Soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse seaduse j&auml;rgi on nii riigi- ja kohalike omavalitsus&uuml;ksuste asutuste, haridus- ja teadusinstitutsioonide ning t&ouml;&ouml;andjate kohustus edendada naiste ja meeste v&otilde;rd&otilde;iguslikkust. Sooline v&otilde;rd&otilde;iguslikkus selle seaduse t&auml;henduses on naiste ja meeste v&otilde;rdsed &otilde;igused, kohustused, v&otilde;imalused ja vastutus t&ouml;&ouml;elus, hariduse omandamisel ning teistes &uuml;hiskonnaelu valdkondades osalemisel.&nbsp;</p> <p>Diskrimineerivateks loetakse t&ouml;&ouml;elus juhtumeid, kui t&ouml;&ouml;andja valib t&ouml;&ouml;le v&otilde;i ametikohale, v&otilde;tab t&ouml;&ouml;le v&otilde;i t&ouml;&ouml;praktikale, edutab, valib v&auml;lja&otilde;ppele v&otilde;i &uuml;lesande t&auml;itmiseks v&otilde;i saadab koolitusele &uuml;hest soost isiku, j&auml;ttes k&otilde;rvale k&otilde;rgema kvalifikatsiooniga vastassoost isiku, v&auml;lja arvatud juhul, kui tema tegevusel on kaalukad p&otilde;hjused v&otilde;i see tuleneb sooga mitteseotud asjaoludest. Muuhulgas loetakse t&ouml;&ouml;andja tegevust diskrimineerivaks ka siis, kui ta kehtestab &uuml;hest soost t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajatele ebasoodsamad t&ouml;&ouml; tasustamise v&otilde;i t&ouml;&ouml;suhtega seotud h&uuml;vede andmise ja saamise tingimused kui sama v&otilde;i sellega v&otilde;rdv&auml;&auml;rset t&ouml;&ouml;d tegevale teisest soost t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajatele. Sellest tulenevalt on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt selgitust palga arvutamise aluste kohta ja saada muud vajalikku teavet, mille p&otilde;hjal saab otsustada nimetatud diskrimineerimise esinemise &uuml;le.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal on kohustus ka ise anal&uuml;&uuml;sida ehk soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse seaduse &sect; 11 lg 2 kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja koguma soop&otilde;hiseid t&ouml;&ouml;alaseid statistilisi andmeid, mis vajadusel v&otilde;imaldavad asjaomastel institutsioonidel j&auml;lgida ja hinnata v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tte j&auml;rgimist t&ouml;&ouml;suhetes. Seda saab teha j&auml;rgmiste andmete alusel:</p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;tajate koosseis organisatsiooni eri tasanditel ja t&ouml;&ouml;tajar&uuml;hmades;</li> <li>Keskmine palk v&otilde;i t&ouml;&ouml;tasu nende erinevate osade l&otilde;ikes;</li> <li>Keskmine muu t&ouml;&ouml;tamisega seoses makstav individuaalne tasu, h&uuml;vitis ja rahalisse v&auml;&auml;rtusesse arvutud antav h&uuml;ve, mida t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjalt oma t&ouml;&ouml; eest otseselt v&otilde;i kaudselt saab, nende liikide l&otilde;ikes;</li> <li>Kokkulepitud t&ouml;&ouml;aeg, samuti tehtud &uuml;letundide, &ouml;isel ajal t&ouml;&ouml;tatud tundide ja valveaja tundide arv;</li> <li>T&ouml;&ouml;le kandideerinud ja t&ouml;&ouml;le v&otilde;etud naiste ning meeste arv ja osakaal organisatsiooni eri tasandite ning t&ouml;&ouml;tajar&uuml;hmade l&otilde;ikes.&nbsp;</li> </ul> <p><a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Toosuhted/vordne-kohtlemine-vordsed-voimalused/Palgalohe" target="_blank">Loe palgal&otilde;hest pikemalt vastavast alamteemast.</a></p> <p>Teemat k&auml;sitletakse juba 9. septembril PARE seminaril &bdquo;Miks mehed saavad rohkem palga?&ldquo; <a href="https://pare.ee/event/palgalohe/">https://pare.ee/event/palgalohe/</a>&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2769Mis hind on tööga seotud vigastustel, surmajuhtumitel ja haigustel?2020-09-04<p>Teame, et t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused, terviseprobleemid ja surmajuhtumid tekitavad &uuml;ksikisikutele, t&ouml;&ouml;andjatele, valitsustele ja &uuml;hiskonnale tohutuid majanduskulusid. Kuidas saab neid kulusid t&auml;pselt hinnata?</p> <p>Selle majanduskoormuse paremaks m&otilde;istmiseks uurisime, kuidas ELi viis liikmesriiki hindavad neid kulusid kahe eri meetodiga.</p> <p>&Uuml;ksikasjalik teave on&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/publications/executive-summary-value-occupational-safety-and-health-and-societal-costs-work-related/view">meie uuringukokkuv&otilde;ttes</a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/publications/presentation-value-occupational-safety-and-health-and-societal-costs-work-related/view" target="_blank">meie PowerPoint-esitluses<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>, mis n&uuml;&uuml;d on olemas mitmes keeles</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/good-osh-is-good-for-business">Miks hea t&ouml;&ouml;ohutus ja t&ouml;&ouml;tervishoid on hea &auml;ritegevusele?</a>&nbsp;</p> <p></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/putting-price-work-related-injury-death-and-disease" target="_blank">Allikas: EU-OSHA</a>&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2768COVID-19 oht - mõistlik on olla ettevaatlik2020-09-03<p><b>Mil moel on viiruseoht t&ouml;&ouml;&otilde;hkkonda ja kolleegidevahelisi suhteid m&otilde;jutanud? Kas m&otilde;istetakse, et olla tasub endiselt ettevaatlik ja abin&otilde;udega arvestav?</b>&nbsp;</p> <p>Suvel tundus, et, et n&auml;htamatu vaenlane Covid-19 oli taandunud. Hetkel oleme k&otilde;ik &auml;raootaval seisukohal, kuid v&otilde;rreldes kevadega k&auml;si enam sama innukalt ei desinfitseerita, maske kasutatakse aina v&auml;hem ja avalikus ruumis kiputakse sageli inimtihedalt koonduma, olles h&auml;mmeldunud, kui keegi distantsi hoida palub v&otilde;i soovib. Valvsus tundub olevat uinunud.&nbsp;</p> <h3>T&ouml;ine &otilde;hkkond on pingelisem</h3> <p><b>Aktsiaselts Klaasimeister</b> <b>juhatuse liige ja tehase juht Urmas Puusepp </b>t&auml;heldab, et &otilde;hkkond t&ouml;&ouml;l on viiruse t&otilde;ttu muutunud pingelisemaks, aga t&ouml;&ouml;sse suhtumine isegi paranenud. 1997. aastal asutatud ettev&otilde;tes valmivad uhked klaaslahendused erinevatele kilgendavatele (k&otilde;rg)hoonetele terves Euroopas. Eestis on suur osa pilkup&uuml;&uuml;dvaid klaasehitisi nagu Tallink Grupi peahoone, Arvo P&auml;rdi Keskus, Eesti Rahva Muuseum, Meriton hotell jpm nende t&ouml;&ouml;. Kose vallas asuvas tehases on ametis sadakond t&ouml;&ouml;tajat, kelle omavaheline suhtlus on muutunud tajutavalt n&auml;rvilisemaks.</p> <p>Urmas Puusepa s&otilde;nul on tulnud sekkuda nii m&otilde;ndagi intsidenti. &ldquo;Kui keegi juhtus k&otilde;rvalliinil k&ouml;hima, siis j&otilde;udis see kohe juhtkonnani. Eks k&ouml;hatajaga sai ka r&auml;&auml;gitud ja uuritud, kus ta on liikunud jne,&rdquo; toob ta n&auml;ite, kuis juhtumit p&uuml;&uuml;ti kiiresti lahendada, nimetades, et kui inimene soovis, siis v&otilde;is ta p&auml;eva v&otilde;i rohkemgi kodus olla. &ldquo;Eks nii t&ouml;ised kui kodused pinged kuhjusid, sest meil oli ka t&ouml;&ouml;d natuke v&auml;hem, finantsvood ja investeeringud olid takerdunud.&rdquo; Tema meelest on suurendanud inimeste n&auml;rvilisust omakorda olukorra meediakajastus ja k&otilde;ik muu v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;keskkonda toimuv.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/18klaasimeister2.PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-18klaasimeister2.PNG" /></a></p> <p>Puusepp peab pingete leevendamiseks oluliseks t&ouml;&ouml;tajate teavitamist ja nendega vestlemist. &bdquo;Suhtleme oma t&ouml;&ouml;tajatega iga p&auml;ev. Oleme neid kokku kutsunud ja seletanud, millised on meie riskid, kui me peaksime tehases n&auml;iteks m&otilde;ne liini seisma panema &ndash; juhul, kui keegi haigestub. Mida see t&auml;hendab nii ettev&otilde;ttele kui inimestele,&rdquo; s&otilde;nab ta, selgitades, et nad on appi v&otilde;tnud omapoolsed ettevaatusabin&otilde;ud ja meetmed, et t&ouml;&ouml;tajad omavahel kokku ei puutuks. &ldquo;&Otilde;nneks on meie maja hetkel viirusvaba.&rdquo;</p> <p>Kohilas masinaehituslikke teraskontruktsioone ja naftat&ouml;&ouml;stusele seadmete osi valmistavas <b>O&Uuml; Contractori</b> 4800m&sup2; soojustatud tootmishallides t&ouml;&ouml;tab veidi &uuml;le 30 mehe. Mingeid olulisi muutusi t&ouml;&ouml;&otilde;hkkonnas pole ettev&otilde;tte <b>juhataja Hjalmar Liivik</b> m&auml;rganud. &bdquo;Matusemeeleolu meil t&ouml;&ouml;l ei ole. Ikka visatakse nalja, t&ouml;&ouml; k&auml;ib samamoodi edasi,&ldquo; s&otilde;nab ta. P&auml;rast &uuml;&uuml;rikest m&otilde;ttepausi lisab, et siiski ollakse tavap&auml;rasemast ettevaatlikumad ja muretsetakse, kelle juures kolleeg k&auml;ib v&otilde;i kellega suhtleb. &bdquo;&Uuml;ksteist vaadatakse kahtlustava pilguga. &Auml;kki toob viiruse majja?&ldquo;</p> <p>Tuntakse ka muret ja k&uuml;sitakse, kuidas on tellimuste ja t&ouml;&ouml;dega, aga kuna k&otilde;ik toimib nii nagu varem, siis juhatajana ei n&auml;e ta p&otilde;hjust ettev&otilde;ttes meeleolu ja &otilde;hkkonna p&auml;rast muretseda.</p> <p>&ldquo;Eestis ju ei ole koroonat! Ei seganud meid ka koroonaperiood, mil me tegime t&ouml;&ouml;d t&auml;iesti tavaliselt edasi. M&auml;rtsi ja aprilli t&ouml;&ouml;tulemused olid l&auml;bi aegade parimad,&rdquo; r&otilde;&otilde;mustab killustikku tootva <b>V&auml;o Paasi juhataja Veljo Haube</b>, kelle meeskonda kuulub 30 inimest. &ldquo;Aga meie t&ouml;&ouml; erip&auml;ra on ka natuke teine. Igal mehel on oma masin &ndash; ekskavaator v&otilde;i laadur. Iga&uuml;ks tuleb t&ouml;&ouml;le oma autoga. Kui on vaja midagi r&auml;&auml;kida, siis hoitakse 4-5 meetrit distantsi nagu eestlasele kohane, ja &otilde;htul s&otilde;idetakse du&scaron;iruumi kasutamata koju.&rdquo;</p> <p>Siiski &uuml;ks nende Kesk-Eesti t&ouml;&ouml;taja haigestus koroonasse, kuigi polnud teada, kust ta viiruse sai. Ent n&uuml;&uuml;d on mees terve ja t&ouml;&ouml;l tagasi. &ldquo;Jutuks koroona tuleb, aga mingit &otilde;hkkonna muutust ma k&uuml;ll ei taju,&rdquo; sedastab Veljo Haube.</p> <p>Sarnast hoiakut ei jaga iga t&ouml;&ouml;andja, sest j&auml;lgides uudiseid maailmas, on selge, et koroona haripunkt pole veel seljatatud. Ja kuna t&ouml;&ouml;tajad kasutasid suve l&otilde;ppu viimasteks puhkusteks ja reisideks, siis &uuml;sna t&otilde;en&auml;oliselt naaseb nii m&otilde;nigi viirusekandjana.&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/18contractor1.PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-18contractor1.PNG" /></a></p> <p>&ldquo;Olukord on igal juhul &auml;rev ja ebalev, sest pole ju kindel, kes, kust ja millal v&otilde;ib koroonaviiruse ikkagi saada,&rdquo; leiab &otilde;mblusettev&otilde;tte <b>Lesanio O&Uuml; allhanket&ouml;&ouml;de organisaator Terje M&auml;ngel</b>. Firma t&ouml;&ouml;- ja ohutusriiete tootmisest valdav osa asub hoopis L&auml;tis, kus eriolukorraaegsed tingimused Eestiga v&otilde;rreldes on olnud karmimad, n&auml;iteks pidid t&ouml;&ouml;l k&otilde;ik maske kandma. &ldquo;Keegi aevastada ei julgenud, teised vaatasid teda kohe ehmunud pilguga, mis see n&uuml;&uuml;d oli? Aga valitseb &uuml;ldine mure ja teadmatus kogu olukorra p&auml;rast. Lisaks m&otilde;jutab koroona &otilde;mblust&ouml;&ouml;stust nagu iga teist tootmist. Tellimuste mahud langevad ja sellega seotud probleemid alles tulevad&hellip;&rdquo; nendib Terje M&auml;ngel.<b>&nbsp;</b></p> <h3>Oluline on teavitus ja tagasiside<b>&nbsp;</b></h3> <p><b>Kuiv&otilde;rd on pandeemia m&otilde;jutanud t&ouml;&ouml;kollektiivide sisekliimat? Lisanud stressi ja m&otilde;jutanud inimestevahelisi suhteid?</b></p> <p><b>Kommenteerib t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog Riina Telling, Meeletervis O&Uuml; ning Eesti T&ouml;&ouml;- ja Organisatsioonips&uuml;hholoogide Liidu juhatuse liige.</b></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/18Riina Telling.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-18Riina Telling.png" /></a></p> <p>&ldquo;Pandeemial on kindlasti m&otilde;ju t&ouml;&ouml;keskkonnale. M&auml;&auml;ramatus, hirm enda ja l&auml;hedaste tervise ning t&ouml;&ouml;koha kaotamise p&auml;rast on kahtlemata suured stressiallikad. T&ouml;&ouml; &uuml;mberkorraldamine on suur v&auml;ljakutse nii ettev&otilde;tetele kui t&ouml;&ouml;tajatele. Kuna olukord on k&otilde;igile uus ja pidevas muutuses, siis on nii t&ouml;&ouml;andjal kui t&ouml;&ouml;tajatel vastutus teineteist teavitada oma vajadustest ja t&ouml;&ouml; kvaliteeti m&otilde;jutavatest teguritest. T&ouml;&ouml;andjal on oluline suunata oma t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;korraldusele ja j&auml;lgida, et vajalikud s&uuml;steemid toimiksid ja t&ouml;&ouml;tajatel oleks oluline info olemas. Samuti tuleks k&uuml;sida tagasisidet t&ouml;&ouml;tajatelt, millised on nende raskuspunktid ja takistused &ndash; sest kui meil on kirjeldatud probleem, saame leida sellele lahendusi.</p> <p>Kui peaks tulema pandeemia teine laine, siis pole olukord enam nii ootamatu, kuna oleme saanud vastavaid kogemusi. T&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;tajate vastastikune usaldus (et t&ouml;&ouml;tajad julgeksid oma vajadustest t&ouml;&ouml;andjale r&auml;&auml;kida), toetus ja austus on olulised. Sel moel luuakse &otilde;hkkond, mis ergutab loovat l&auml;henemist, kuidas probleeme lahendada ja tavap&auml;rasest teisiti m&otilde;elda.</p> <p>Olukord on meile k&otilde;igile suhteliselt uus, selles oleme k&otilde;ik v&otilde;rdsed. Soovituslik on kasutada nii ettev&otilde;tte sisest (oma t&ouml;&ouml;tajatega v&auml;ljat&ouml;&ouml;tatud lahendused) kui -v&auml;list ressurssi nagu t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogid, superviisorid, oma valdkonnaga samad erialaspetsialistid, teiste ettev&otilde;tete juhid jne). Oluline on mitte oma muredega &uuml;ksi j&auml;&auml;da.&rdquo;</p> <p><b>Konfidentsiaalsus ja t&auml;helepanelikkus</b></p> <p><b>Rahvusvaheline T&ouml;&ouml;organisatsioon (ILO) soovitab t&ouml;&ouml;tajate ja nende esindajatega konsulteerides kaaluda n&auml;iteks j&auml;rgmisi meetmeid:</b></p> <ul> <li>muuta t&ouml;&ouml;aega v&otilde;imalusel paindlikumaks;</li> <li>v&otilde;imaldada kaugt&ouml;&ouml;d ehk t&ouml;&ouml;tada kodus;</li> <li>teavitada t&ouml;&ouml;tajaid v&otilde;imalikest riiklikest toetustest ja meetmetest;</li> <li>n&otilde;ustada t&ouml;&ouml;tajaid, kuidas luua enda &uuml;mber ohuvaba tsoon;</li> <li>pakkuda ps&uuml;hholoogilist tuge. Kollektiivis v&otilde;iks iga&uuml;hel olla keegi (s&otilde;ber), kes j&auml;lgib ja oskab m&auml;rgata, kui l&auml;hedane kolleeg on stressis v&otilde;i hakkab l&auml;bi p&otilde;lema;</li> <li>p&ouml;&ouml;rata erilist t&auml;helepanu nendele t&ouml;&ouml;tajatele, kellel on olnud juba varem olnud ps&uuml;hhosotsiaalseid probleeme v&otilde;i kes tulevad praeguse olukorraga halvemini toime ja vajavad t&auml;iendavat toetust;</li> <li>oluline on v&auml;hendada t&ouml;&ouml;keskkonnas stressitaset ja v&auml;lja pakkuda erinevaid l&otilde;&otilde;gastavaid-rahustavaid tehnikaid, &otilde;petusi ja praktikaid, mida inimesed saaksid kasutada;</li> <li>nii juhid kui t&ouml;&ouml;tajad peaksid olema teadlikud olemasolevatest ps&uuml;hhosotsiaalsetest tugiteenustest ja n&otilde;ustamisv&otilde;imalustest, mis neid aitaksid;</li> <li>t&auml;htis on s&auml;ilitada konfidentsiaalsus, kui keegi t&ouml;&ouml;tajatest vajab personaalset abi ja tuge.&nbsp;</li> </ul> <div></div> <div> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: AS Klaasimeister; O&Uuml; Contactor</p> </div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2766Eneseisolatsiooni juhend2020-09-02<h3>V&auml;lismaalt naasmine</h3> <p>Juhul, kui inimene saabub v&auml;lisriigist, millele tuginedes koroonaviiruse nakatunute suhtarvule kehtib kahe n&auml;dala pikkune liikumisvabaduse piirang, peab inimene j&auml;&auml;ma enseisolatsiooni. Riikide loetelu on k&auml;ttesaadav <a href="http://www.kriis.ee/">www.kriis.ee</a> lehel.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja puhul, kes ei saa liikumisvabaduse piirangu t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;le asuda, tuleb esmalt vaadata, kas t&ouml;&ouml;taja oli v&auml;lisriiki minnes teadlik sellest, et Eestisse naastes peab ta viibima eneseisolatsioonis v&otilde;i mitte. Kui t&ouml;&ouml;taja eneseisolatsiooni n&otilde;udest teadlik ei olnud (nt ei olnud see konkreetne riik, kus t&ouml;&ouml;taja viibis, sel hetkel riikide nimekirjas, kuskohast tulles peab inimene viibima eneseisolatsioonis), on t&ouml;&ouml; tegemine takistatud temast mittetuleneval p&otilde;hjusel. &Uuml;ldjuhul tuleb t&ouml;&ouml;tajale sellisel juhul anda t&ouml;&ouml;st vaba aega ehk rakendub t&ouml;&ouml;lepingu seadus &sect; 38, mille kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja maksma m&otilde;istliku aja eest keskmist t&ouml;&ouml;tasu, kui t&ouml;&ouml;taja ei saa t&ouml;&ouml;d teha temast mitteoleneval p&otilde;hjusel. Milline on antud juhul m&otilde;istlik aeg, peavad pooled ise hindama, kuid kindlasti ei ole &otilde;igustatud t&ouml;&ouml;tasu maksmine terve aja eest, mil t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;d ei tee. Kui t&ouml;&ouml;taja oli reisile minnes eneseisolatsiooni n&otilde;udest teadlik, tekitas t&ouml;&ouml;taja teadlikult sellise olukorra, kus ta ei saa Eestisse naastes kaks n&auml;dalat t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;ita. Sellisel juhul ei ole &otilde;igustatud ka keskmise t&ouml;&ouml;tasu maksmine.</p> <p>Sellisel juhul peavad pooled leidma m&otilde;lemale poolele sobivad lahendused. N&auml;iteks s&otilde;lmima poolte kokkuleppe t&ouml;&ouml;taja p&otilde;hipuhkuse v&otilde;i tasustamata puhkuse kasutamiseks v&otilde;i muul moel (nt muuta kokkuleppel t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, mida saaks teha kaugt&ouml;&ouml;na). T&ouml;&ouml;suhte pooled peavad adekvaatselt hindama riigis toimuvat ning arvestama seejuures ka teineteise huvidega ja leidma seel&auml;bi m&otilde;istlikud lahendused.&nbsp;</p> <h3>Pereliikme eneseisolatsioonis viibimine</h3> <p>Juhul, kui t&ouml;&ouml;tajaga koos elavale inimesele kehtib liikumisvabaduse piirang v&otilde;i peab ta olema eneseisolatsioonis, siis ei takista see pereliikmetel t&ouml;&ouml;l k&auml;imist. Praegusel ajal ega ka kevadel ei ole olnud n&otilde;uet, et eneseisolatsioonis olevate inimestega koos elavad inimesed peavad ka j&auml;&auml;ma eneseisolatsiooni. Kui t&ouml;&ouml;andja keeldub t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;le lubamast siis peab ta t&ouml;&ouml;tajale maksma keskmist t&ouml;&ouml;tasu sest t&ouml;&ouml;taja on valmis t&ouml;&ouml;d tegema, kuid t&ouml;&ouml;andja talle t&ouml;&ouml;d ei anna (t&ouml;&ouml;lepingu seadus &sect; 35). Seega ei ole t&ouml;&ouml;andjal alust keelata t&ouml;&ouml;tajal, kelle pereliige on eneseisolatsioonis, t&ouml;&ouml;le tulemast.&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> <p><strong>Piirangud kehtivad COVID-19 haigega l&auml;hikontaktis olnud inimestele. L&auml;hikontaktiks loetakse:</strong></p> <ul> <li>otsene f&uuml;&uuml;siline kontakt COVID-19 haigega (nt k&auml;tlemine);</li> <li>otsene kontakt COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale k&ouml;hitud);</li> <li>koos viibimine COVID-19 haigega v&auml;hemalt 15 minutit ja kuni 2 meetri kaugusel</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2765Septembrist saavad registreeritud töötud teha tööampse ja tehakse esimesed suurenenud töötuskindlustushüvitise väljamaksed2020-09-01<p>Alates 1. septembrist 2020 on t&ouml;&ouml;tuna registreeritud inimestel v&otilde;imalik p&otilde;hit&ouml;&ouml; otsimise k&otilde;rvalt teha ka ajutist t&ouml;&ouml;d. See v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml; otsijal uue p&otilde;hit&ouml;&ouml; leidmiseni olla t&ouml;&ouml;turul aktiivne.</p> <p>Eesti t&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;otsijate ja t&ouml;&ouml;andjate teenuste osakonna juhataja Katrin Liivamets selgitas, et nii nagu t&ouml;&ouml;le asumise puhul, peab klient t&ouml;&ouml;tukassale kohe teada andma, kui selgub, et tal avaneb v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;d teha. &bdquo;Selleks ei pea ootama kohtumist oma n&otilde;ustajaga, teavitada saab ka e-kirja v&otilde;i telefoni teel,&ldquo; lisas ta.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassale peab teatama t&ouml;&ouml;ampsu eeldatava kestuse ja tasu. Kui ajutise t&ouml;&ouml; aeg ja pikkus ning eeldatav tasu vastavad t&ouml;&ouml;ampsu tingimustele, saab inimene t&ouml;&ouml;le asuda&nbsp; ning tema t&ouml;&ouml;tuna arvelolekut ei l&otilde;petata.</p> <p>Uus kord on m&otilde;eldud v&auml;hese t&ouml;&ouml;tamise lubamiseks. &bdquo;T&ouml;&ouml; pikkus ei tohi olla pikem kui kaheksa kalendrip&auml;eva j&auml;rjest v&otilde;i kaheksa kalendrip&auml;eva kuus ning t&ouml;&ouml;ampse v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tu kaheaastase perioodi ajal teha kuni 12 kalendrikuul,&ldquo; selgitas Liivamets.</p> <p>On ka tasu piirang: &uuml;hes kalendrikuus ei tohi saadav tasu &uuml;letada 40 protsenti t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rast, mis t&auml;navu on seega 233 eurot. Pole t&auml;htis, kas lubatud 233-eurone tasu teenitakse 1-p&auml;evase t&ouml;&ouml;ampsuga v&otilde;i maksimaalselt lubatud 8 t&ouml;&ouml;tamise p&auml;evaga. Seda, kas t&ouml;&ouml;tamise aeg ja tasu suurus vastas t&ouml;&ouml;ampsu tingimustele, kontrollib t&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;tamise registri ja Maksu- ja Tolliameti maksulaekumiste andmetest.</p> <p>Liivamets julgustab inimesi oma n&otilde;ustajaga r&auml;&auml;kima, et ajutise t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalustest head &uuml;levaadet saada.</p> <p>Septembris tehakse ka esimesed suurenenud t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise v&auml;ljamaksed. Esimesel sajal h&uuml;vitise saamise p&auml;eval on t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitis senise 50 protsendi asemel n&uuml;&uuml;d 60 protsenti eelnevast sissetulekust. &bdquo;H&uuml;vitise suurus arvutati &uuml;mber automaatselt ning eraldi muutmise otsust ei tehta ja inimene ei pea suurema h&uuml;vitise saamiseks ise midagi tegema,&ldquo; r&otilde;hutas Liivamets.&nbsp;&nbsp;</p> <p><b>Lauri Kool</b></p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa kommunikatsioonin&otilde;unik</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2764Parim praktikakoht välistudengile on SEB Pank2020-09-01<p><b>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu konkursil &bdquo;Parim praktikakoht&ldquo; tunnistas ž&uuml;rii parimaks v&auml;listudengite praktikat toetavaks t&ouml;&ouml;andjaks AS-i SEB Pank, kelle tegevus praktikakohtade pakkumisel ja v&auml;listudengite toetamisel on olnud pikaajaline ja s&uuml;steemne. &nbsp;</b></p> <p>SEB Pank paistis silma suurep&auml;raselt korraldatud praktikaprogrammiga, mis eestikeelsete t&ouml;&ouml;protsessidega ettev&otilde;ttes ka v&otilde;&otilde;rkeelsetele praktikantidele h&auml;id v&otilde;imalusi loob. Samuti panustab SEB Pank aktiivselt loengutesse &uuml;likoolides.</p> <p>Auhinna andsid &uuml;le Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu tegevjuht&nbsp;<strong>Arto Aas</strong>&nbsp;ja Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler&nbsp;<strong>Mart Laidmets</strong>.</p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu tegevjuhi&nbsp;<strong>Arto Aasa</strong><b>&nbsp;</b>s&otilde;nul on &auml;&auml;rmiselt oluline siinsetele v&auml;listudengitele pakkuda just Eestis esimest praktikakohta, kuna nemad saavad aidata leevendada meie tippspetsialistide puudust. &bdquo;V&auml;listudengitel on Eestis keeruline keelebarj&auml;&auml;ri t&otilde;ttu praktikakohti leida, kuid SEB Pank on leidnud selleks v&otilde;imalusi. P&otilde;hjaliku praktikaprogrammi v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamine on igati tunnustust v&auml;&auml;rt, kuna esmane positiivne t&ouml;&ouml;kogemus tagab t&otilde;en&auml;olisemalt, et v&auml;listudeng j&auml;&auml;b hiljem Eestisse t&ouml;&ouml;le,&ldquo; &uuml;tles Aas.</p> <p>SEB t&otilde;usis teiste kandidaatide seast esile uuendusliku praktikaprogrammiga Youth LAB, mis otsib praktikaga paralleelselt ka innovaatilisi lahendusi pangandusvaldkonna v&auml;ljakutsetele.</p> <p>SEB Panga Balti HR juht<b>&nbsp;</b><strong>May-Liis Mustingu</strong>&nbsp;s&otilde;nul on oluline globaalne perspektiiv ning nad t&ouml;&ouml;tavad teadlikult kaasamise ja mitmekesisuse hoidmiseks. &bdquo;Oleme v&auml;ga avatud rahvusvahelisele koost&ouml;&ouml;le ja kindlasti ka v&auml;lismaalt tulevatele noortele. Ettev&otilde;ttena saame t&auml;nu praktikantide kaasamisele olla &uuml;henduses t&ouml;&ouml;turule j&otilde;udva p&otilde;lvkonnaga, tutvuda selle v&auml;&auml;rtuste ja ootustega, samuti aga tugevdada oma v&auml;rbamisv&otilde;rgustikku. Noored aga saavad meie juures kogemust rahvusvahelises meeskonnas t&ouml;&ouml;tamise ja pangat&ouml;&ouml; kohta, sest koos erinevate kultuuride kaasamisega pakub praktika SEB&ndash;s reaalset t&ouml;&ouml;d ja v&auml;&auml;rtuslikku kogemust iga&uuml;hele,&ldquo; &uuml;tles Musting.</p> <p>Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler&nbsp;<strong>Mart Laidmets</strong>&nbsp;tunnustas SEB panka kui parimat v&auml;lis&uuml;li&otilde;pilaste praktikat toetavat ettev&otilde;tet ning t&auml;nas praktika juhendajaid. &bdquo;Ilma praktikata on pea v&otilde;imatu anda head kutse- ja k&otilde;rgharidust,&ldquo; &uuml;tles Laidmets. &bdquo;T&auml;helepanuv&auml;&auml;rne on see, et t&auml;navu saab parima v&auml;lis&uuml;li&otilde;pilaste praktikat toetava t&ouml;&ouml;andja tiitli eestikeelse t&ouml;&ouml;keskkonnaga organisatsioon. SEB on n&auml;idanud praktika ajal parimat tuge ja juhendamist, et siin on meeldivad ja abivalmis inimesed ning m&otilde;nus ja vaba t&ouml;&ouml;&otilde;hkkond, kus noored soovivad t&ouml;&ouml;tada.&ldquo;</p> <p>SEB Panga esitasid konkursile pank ise ja Tallinna Tehnika&uuml;likooli majandusteaduskond, kes hindas k&otilde;rgelt panga tegutsemist proaktiivselt &ndash; nad on n&auml;idanud huvi &uuml;les ka kriisiolukorras praktikate j&auml;tkamiseks ja nende &uuml;mber korraldamiseks.</p> <p>2020. aasta konkursi teised v&otilde;itjad on: parim v&auml;ikeettev&otilde;ttest regionaalne praktikakoht PCC Projekt AS, parim Eestis &otilde;ppivatele v&auml;listudengitele praktikav&otilde;imaluste pakkuja SEB Pank AS. O&Uuml; Gurmeeklubi t&otilde;steti esile l&auml;bim&otilde;eldud ja oskusliku praktikakohtade pakkumise eest erivajadustega &otilde;pilastele. Konkursi peav&otilde;idu p&auml;lvis Magnetic MRO AS.</p> <p>Konkurssi &ldquo;Parim praktikakoht&rdquo; korraldab Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit koost&ouml;&ouml;s Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Haridus- ja Noorteametiga. Konkurssi rahastavad Eesti riik, Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit.&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/SEB praktika.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-SEB praktika.jpg" /></a></p> <p>Fotol vasakult: <b>Allan Parik</b>, AS SEB Pank juhatuse esimees; <b>Mart Laidmets, </b>Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler; <b>Arto Aas, </b>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu tegevjuht; <b>Margit Pugal</b>, AS SEB Pank personalijuht. <br /> Foto autor on <b>Aron Urb</b>.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2762Ootamatu koondamine ja ülesütlemisavaldus2020-08-31<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meil on t&ouml;&ouml; juures tehtud sotsiaalmeedias selline grupp, kus t&ouml;&ouml;andja jagab t&ouml;&ouml;ga seotud informatsiooni (t&ouml;&ouml;graafikuid jne). T&ouml;&ouml;andja kirjutas seal grupis, et restoran pannakse kinni ja homme enam t&ouml;&ouml;le pole vaja minna. L&otilde;pparvet meist keegi saanud ei ole. Kas see on koondamine ja kas ma pean saama koondamish&uuml;vitist?</b>&nbsp;</p> <p><b>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist: </b>Koondamine on t&ouml;&ouml;lepingu erakorraline &uuml;les&uuml;tlemine t&ouml;&ouml;andja poolt majanduslikel p&otilde;hjustel. Antud juhul on t&otilde;epoolest tegemist koondamise olukorraga, kui t&ouml;&ouml;andjal ei ole enam t&ouml;&ouml;tajale kokkulepitud tingimustel t&ouml;&ouml;d anda, sest t&ouml;&ouml; on nii-&ouml;elda otsa saanud. Koondamise korral on t&ouml;&ouml;andjal kohustus koos l&otilde;pparvega maksta t&ouml;&ouml;tajale ka koondamish&uuml;vitist.&nbsp;</p> <p>Koondamiseks peab t&ouml;&ouml;andja esitama t&ouml;&ouml;tajale &uuml;les&uuml;tlemisavalduse, mis tuleb teha kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis. Seega tuleb &uuml;les&uuml;tlemisavaldus teha n&auml;iteks kirja, t&auml;hitud kirja, e-kirja, SMS-i v&otilde;i kasv&otilde;i sotsiaalmeedia vahendusel. Oluline on, et &uuml;les&uuml;tlemisavaldus&nbsp; on tehtud p&uuml;sivat kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldaval viisil ning t&ouml;&ouml;taja on selle k&auml;tte saanud. &Uuml;les&uuml;tlemisavaldusest peab n&auml;htuma t&ouml;&ouml;andja tahe t&ouml;&ouml;tajaga t&ouml;&ouml;leping &uuml;les &ouml;elda ning p&otilde;hjendus, miks t&ouml;&ouml;tajaga t&ouml;&ouml;leping &uuml;les &ouml;eldakse. Kui t&ouml;&ouml;andja koondab korraga k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad, on t&otilde;en&auml;oliselt tegemist kollektiivse koondamisega. Sellisel juhul tuleb igale t&ouml;&ouml;tajale esitada ka individuaalne &uuml;les&uuml;tlemisavaldus.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja v&auml;idet &bdquo;homme enam t&ouml;&ouml;le pole vaja minna&ldquo; ei saa k&auml;sitleda t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemisavaldusena, kuiv&otilde;rd sellest ei n&auml;htu t&ouml;&ouml;andja selget tahet t&ouml;&ouml;lepingut l&otilde;petada. Kuna t&ouml;&ouml;leping ei ole l&otilde;ppenud, siis ei ole t&ouml;&ouml;tajal alust n&otilde;uda ka l&otilde;pparvet. L&otilde;pparve maksmise kohustus on t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppemisel.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja antud juhul t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;d ei anna ning ei esita ka &uuml;les&uuml;tlemisavaldust, tuleb t&ouml;&ouml;tajal p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;andja poole ja n&otilde;uda hetkeolukorra kohta selgitust. Kui t&ouml;&ouml;andja rikub oma kohustust (anda t&ouml;&ouml;d ja maksta t&ouml;&ouml;tasu), tuleb t&ouml;&ouml;andjale esitada hoiatus. Hoiatuse m&otilde;te on juhtida t&ouml;&ouml;andja t&auml;helepanu rikkumisele ning n&otilde;uda rikkumise l&otilde;petamist. Kui ka p&auml;rast mitmeid hoiatusi t&ouml;&ouml;andja oma k&auml;itumist ei paranda, on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus t&ouml;&ouml;leping erakorraliselt t&ouml;&ouml;andja rikkumise t&otilde;ttu &uuml;les &ouml;elda ja n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt h&uuml;vitist kolme kuu keskmise t&ouml;&ouml;tasu ulatuses.&nbsp;</p> <p>Seega, sisuliselt on tegemist koondamise olukorraga, kuid koondamiseks peab t&ouml;&ouml;andja esitama t&ouml;&ouml;tajale &uuml;les&uuml;tlemisavalduse. T&ouml;&ouml;taja ise ei saa koondamist n&otilde;uda. Kui t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajat ei koonda, kuid ei kindlusta t&ouml;&ouml;tajat ka t&ouml;&ouml;ga, tuleb t&ouml;&ouml;tajal t&ouml;&ouml;andjat hoiatada ning rikkumise j&auml;tkumise korral on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus t&ouml;&ouml;leping erakorraliselt t&ouml;&ouml;andjapoolse rikkumise t&otilde;ttu &uuml;les &ouml;elda.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppemise kohta saab rohkem lugeda <a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/toosuhted/tooleping/toolepingu-loppemine" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali vastavalt alamlehelt</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2761Tööinspektsioon: metalltoodete tootmisel varitseb suurim oht tööl kaitseta töövahendiga2020-08-28<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon viis l&auml;bi sihtkontrolli 75 metalltoodete tootmisega tegelevas ettev&otilde;ttes. Sihtkontrolli tulemusena registreerisid inspektorid kokku 375 rikkumist ning 200 rikkumise kohta koostati ettekirjutus.</b>&nbsp;</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus kontrollisid t&ouml;&ouml;inspektorid t&ouml;&ouml;vahendite korrasolu, isikukaitsevahendite kasutamist ning t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;side vastavust tegelikule olukorrale. Seekord k&uuml;lastati&nbsp; ettev&otilde;tteid Harju-, Ida-Viru-, J&auml;rva-, L&auml;&auml;ne-Viru-, P&auml;rnu-, Rapla-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja V&otilde;rumaal.&nbsp;</p> <p>Esmalt kontrollisid inspektorid t&ouml;&ouml;vahendite kaitsekatete ja h&auml;daseiskamise seadiste olemasolu. Pea pooltel kontrollitud ettev&otilde;tetel olid rikkumised seotud t&ouml;&ouml;vahendi liikuva osaga ohtlikku kokkupuudet v&auml;ltida aitava kaitsepiirde v&otilde;i -seadise puudumisega. T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve osakonna juhataja Silja Soone s&otilde;nul olid kaitsekatted kas teadlikult eemaldatud, purunenud v&otilde;i osadele vanematele t&ouml;&ouml;vahenditele ei olnud tootja kaitsekatteid ette n&auml;inud. &bdquo;Kaitsepiirde v&otilde;i -seadise eemaldamise p&otilde;hjenduseks toodi, et need segavad teatud t&ouml;&ouml;operatsioonide tegemist v&otilde;i neid ei ole &uuml;ldse vaja,&ldquo; m&auml;rkis ta. &bdquo;Samas t&ouml;&ouml;inspektorite kogemused n&auml;itavad, et tavaliselt segab kaitsekate nende t&ouml;&ouml;de tegemist, mida selle seadmega &uuml;ldse tegema ei pea v&otilde;i isegi teha ei tohi. Kaitsed on tootja paigaldanud eesm&auml;rgiga tagada t&ouml;&ouml;tegijate ohutus ning omavoliliselt neid eemaldada on kuritegelik,&ldquo; lisas Soon. Probleemseimad t&ouml;&ouml;vahendid olid puurpingid, k&auml;iad, treipingid, lintlihvijad, lintsaed ja ketasl&otilde;ikurid. Puudusi esines ka t&otilde;steseadmetega.&nbsp;</p> <p>Kontrolliti ka liikumisteede vastavust ohutusn&otilde;uetele. Ligi pooltes kontrollitud ettev&otilde;tetes oli probleeme ohualade m&auml;rgistamisega. Samuti olid liikumisteedel takistused, nagu ladustatud toormaterjal, valmistoodang v&otilde;i j&auml;&auml;tmed.&nbsp;</p> <p>Isikukaitsevahendite kasutamise kontrollimisel selgus, et pea k&otilde;igis ettev&otilde;tetes oli t&ouml;&ouml;andja varustanud t&ouml;&ouml;tajad vajalike isikukaitsevahenditega. Samas tuli t&otilde;deda, et mitmetes ettev&otilde;tetes t&ouml;&ouml;tajad neid ei kasutanud. Lisaks kontrolliti ka silmadu&scaron;&scaron;i olemasolu, sest metalltoodete toomisega tegelevates ettev&otilde;tetes v&otilde;ib silma sattuda nii v&otilde;&otilde;rkeha (puurimine, teritamine, metalli l&otilde;ikamine, lihvimine, treimine) kui kemikaal. 17% kontrollitud ettev&otilde;tetes silmadu&scaron;&scaron;id puudusid.</p> <p>Valdavalt olid kontrollitud ettev&otilde;tetes t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sid olemas, ent tuletame meelde, et riskianal&uuml;&uuml;se tuleb t&auml;iendada vastavalt olukorrale (nt seoses uute t&ouml;&ouml;vahendite soetamisega, uute t&ouml;&ouml;ruumide valmimisega, hindamata on ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid ja raskuste k&auml;sitsi teisaldamisega seotud ohud, riskianal&uuml;&uuml;sist ei selgu tervisekontrolli vajadus jms).&nbsp;</p> <p>Metallit&ouml;&ouml;stus on suurima t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arvuga valdkond Eestis. Eelmisel aastal juhtus metalltoodete tootmisel 490 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest 116 olid rasked, 373 kerged ja &uuml;ks neist l&otilde;ppes kahjuks t&ouml;&ouml;taja surmaga. Statistika kohaselt juhtub enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi kontrolli kaotamise t&otilde;ttu masina v&otilde;i seadme &uuml;le. Teisel kohal on &otilde;nnetuste p&otilde;hjusena libisemine, komistamine ja kukkumine.</p> <p>&nbsp;&nbsp;</p> <p><i>Kristel Abel<br /></i><i>Meedian&otilde;unik</i></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2758Meeldetuletus: Tuhandetel Eesti inimestel on võimalus oma oskusi täiendada tasuta rahvusvahelistel kursustel2020-08-27<p><b>COVID-19 kriisi m&otilde;jude leevendamiseks pakub veebip&otilde;hine platvorm Coursera v&otilde;imalust tasuta &otilde;ppida inglis- ja venekeelsetel kursustel, mille l&otilde;petajad saavad ka vastava tunnistuse iga kursuse l&auml;bimise kohta. Septembri l&otilde;puni saavad Eestist kursustele registreeruda k&otilde;ik oma teadmisi uuendada soovivad inimesed. Eestist saab osaleda kuni 50&nbsp;000 soovijat, kursusi saab tasuta l&auml;bida aasta l&otilde;puni.</b>&nbsp;</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;tajatele pakutav tasuta oskuste arendamise programm on hea v&otilde;imalus toetada majanduskriisist taastumist. Kindlasti tasub k&otilde;igil, kelle inglise v&otilde;i vene keele oskus seda v&otilde;imaldab, kasutada v&otilde;imalust oma teadmisi t&auml;iendada, et olla t&ouml;&ouml;turul edukam ja &otilde;ppida midagi huvitavat ning silmaringi arendavat,&ldquo; leidis sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b> &bdquo;Lisaks on see hea v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;andjatel oma t&ouml;&ouml;tajaid koolitada ja julgustada neid oma oskusi laiendama, kuna Coursera platvormil on &uuml;le 4000 kursuse maailma tipp&uuml;likoolidelt ja ettev&otilde;tetelt, muuhulgas Yale, New York University, Google ja IBM,&ldquo; lisas minister Kiik.&nbsp;</p> <p>Coursera pakub kursustele ligip&auml;&auml;su koroonaviiruse kriisist m&otilde;jutatud riikidele. Esimesena anti kursustele ligip&auml;&auml;s t&ouml;&ouml;turu riskir&uuml;hmadele, n&uuml;&uuml;d on oodatud &otilde;ppima k&otilde;ik oma oskusi uuendada soovivad Eesti inimesed. Kursustele tuleb registreerida hiljemalt 28. septembriks ning neid saab l&auml;bida kuni 2020. aasta l&otilde;puni. Registreerida saab <a href="https://haridusportaal.edu.ee/artiklid/tasuta-veebip%C3%B5hised-kursused-courseralt">haridusportaali</a> kaudu.&nbsp;</p> <p>Kursused avati Eesti inimestele juuli esimeses pooles ning seni on kursustele registreerunuid &uuml;le 2400, kellest on &otilde;ppimist alustanud &uuml;le 1500 inimese. Kursused on l&otilde;petanud &uuml;le 200 inimese. L&auml;bitavate kursuste arv &uuml;he &otilde;ppija kohta ei ole piiratud. Sellega on Eesti olnud seni &uuml;ks edukamaid riike projekti k&auml;ivitamisel, kuid v&otilde;imalus &otilde;ppida on veel tuhandetel Eesti inimestel.&nbsp;</p> <p>Populaarsemad kursused senini Eesti &otilde;ppijate seas on:</p> <p><i>Excel Skills for Business: Essentials&nbsp;<br /> Programming for Everybody (Getting Started with Python)&nbsp;<br /> Learning How to Learn: Powerful mental tools to help you master tough subjects&nbsp;<br /> The Science of Well-Being Work Smarter, Not Harder: Time Management for&nbsp; Personal &amp; Professional Productivity&nbsp;<br /> Marketing in a Digital World&nbsp;<br /> Introduction to Psychology&nbsp;<br /> Crash Course on Python&nbsp;<br /> Speak English Professionally: In Person, Online &amp; On the Phone&nbsp;<br /> Better Business Writing in English</i></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2757Sõltlast tuleb osata aidata2020-08-26<p><b>Kas narkomaanidega t&ouml;&ouml;tades elu ohus ei ole? &bdquo;Ei, nad v&auml;ga hoiavad meid,&ldquo; s&otilde;nab MT&Uuml; Kesklinna Abikeskuse juhataja Ene Villak, sest s&otilde;ltlasi aktsepteeritakse sellistena nagu nad on.</b></p> <p>J&auml;lgides dokumentaalfilmi narkos&otilde;ltlastest, hakkab tundlikuma n&auml;rvikavaga vaatajal k&otilde;he ja paha: l&otilde;ksus inimesed, raisatud elud... Filmist v&otilde;id loobuda, kui v&auml;lja ei kannata, et on neidki, kuid m&otilde;nes ametis olles tuleb narkomaanide ja nende probleemidega silmitsi seista iga p&auml;ev. Tallinnasse loodud <b>MT&Uuml; Kesklinna Abikeskuse juhataja Ene Villak </b>on s&otilde;ltlastega tegelenud &uuml;heksateist aastat, sellest pea kuusteist aastat nii uimastis&otilde;ltlaste kui nende l&auml;hedastega.</p> <p>&bdquo;Keskuses pakume me sotsiaalteenuseid. Meil on kaks sotsiaalt&ouml;&ouml;tajat, kes tegelevad erinevate (sotsiaal)probleemidega, mis algavad klientide v&otilde;lan&otilde;ustamisest, dokumentide kaotamisest, eluaseme otsimisest, e-maili aadressi tegemisest jms asjaajamistest,&ldquo; tutvustab Ene, nimetades, et lisaks on ametis kogemusn&otilde;ustaja, endine tervenenud s&otilde;ltlane, kes oskab narkomaanidele l&auml;heneda, saab neist aru, n&otilde;ustab ja on tugisikuks. &bdquo;T&ouml;&ouml;l on ka ps&uuml;hholoog ja tervisen&otilde;ustaja. Saame kohapeal teha HIV- ja hepatiiditeste, ravida erinevaid torke-, s&uuml;stide jms haavandeid. Kui vaja, suuname meile saabunud tuberkuloosikontrolli ja r&ouml;ntgenisse.&ldquo;</p> <p>Tubasele t&ouml;&ouml;le lisaks on v&auml;lit&ouml;&ouml; &ndash; s&uuml;stlavahetus. Kuna s&uuml;stlavahetus statsionaaris on keelatud, siis iga p&auml;ev k&auml;ib m&ouml;&ouml;da linna kaks brigaadi, kes v&otilde;tavad hommikul kotid s&uuml;staldega ja l&auml;hevad t&auml;naval s&otilde;ltlasi otsima, s&uuml;stlaid vahetama ja neid ohutu s&uuml;stimise teemal n&otilde;ustama. Samas tutvustavad p&auml;evakeskust ja sealseid teenuseid.</p> <p><b>Personali elu pole ohus</b></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;tajad saavad meil kohapealse koolituse, samuti toimub l&auml;bi Tervise Arengu Instituudi &uuml;ksjagu koolitusi. P&uuml;&uuml;ame varakult v&auml;lja selgitada, millised hirmud meie t&ouml;&ouml;tajatel on &ndash; kas ta kardab, et narkomaan v&otilde;ib teda ohustada vms,&ldquo; s&otilde;nab Ene Villak, nentides, et t&ouml;&ouml;tajatele korraldatakse supervisiooni ja peetakse igahommikusi koosolekuid.</p> <p>Keskuses on olnud juhtumeid, kuigi v&auml;ga-v&auml;ga harva, mil on kutsutud kohale turvamees. Ohu korral saavad t&ouml;&ouml;tajad vajutada paanikanuppu, misj&auml;rel saabub appi G4S. &bdquo;Algusaastatel l&auml;ks paaril korral seda vaja ja kutsusime ka politsei, sest tol ajal ei osanud me ise neid olukordi v&auml;ga h&auml;sti lahendada,&ldquo; s&otilde;nab Ene Villak, kinnitades, et t&ouml;&ouml;tajate elu narkomaanidega t&ouml;&ouml;tades ohus ei ole. &bdquo;Nad v&auml;ga hoiavad meid! Saavad meie juurde tulla ega pea oma k&auml;itumise, olemise ega v&auml;limuse kohta aru andma. Aktsepteerime neid sellisena nagu nad on.&ldquo;</p> <p>T&ouml;&ouml;tajad ei n&otilde;ua, et keskusesse tulijad peavad narkotarbimisest loobuma, kuigi selle nimel varjatud t&ouml;&ouml;d tehakse. Eesm&auml;rgiks on suunata s&otilde;ltlased ravile ja rehabilitatsiooni. &bdquo;Nad ei saa arugi, kui me oleme neile p&auml;he pannud m&otilde;tte, et v&otilde;iks ravile minna,&ldquo; nendib juhataja. Nende inimeste s&otilde;ltuvust v&otilde;ib pidada p&auml;rilikuks, sest on v&auml;ga katkistest peredest. Harjunud v&auml;ga v&auml;ikesest peale inimestega manipuleerima, otsides neid, kellele hinge pugeda ja &auml;kki midagi saada...</p> <p><b>S&otilde;ltlasi ei karda</b></p> <p>T&ouml;&ouml;v&auml;lisel ajal &uuml;ritavad t&ouml;&ouml;tajad Ene Villaku s&otilde;nul keskuse klientidega seotud probleemidele mitte m&otilde;elda. &bdquo;Olen s&otilde;ltlastega t&ouml;&ouml;tanud 2001. aastast. Siis n&auml;gin ma v&auml;ljas liikudes narkomaane, n&uuml;&uuml;d enam mitte. See on mu suure t&ouml;&ouml; vili,&ldquo; t&otilde;deb Ene, t&auml;psustades, et t&ouml;&ouml;tajad, kes on koolitatud narkomaane t&auml;hele panema, neid muidugi m&auml;rkavad v&auml;limuse, k&auml;itumise jms m&auml;rkide j&auml;rgi. &bdquo;Meie neid ei karda. Meil on supersivioonid ja superviisor, kes keerulistel ja rasketel hetkedel aitab, mil me oma tunnetega toime ei tule.&ldquo;</p> <p>Narkomaanid on harjunud tundlikele ja haavatavatele inimestele naha vahele pugema lootuses, et ehk m&otilde;ni kopikas kuskilt kukub v&otilde;i keegi kutsub lausa koju. Seda on ka t&ouml;&ouml;tajad teinud, kuid &otilde;nneks n&uuml;&uuml;d enam mitte. Keskus pakub s&otilde;ltlastele abi &ndash; nad saavad nii ennast kui oma riideid pesta ja pisut ka s&uuml;&uuml;a.</p> <p>&bdquo;K&otilde;igepealt pakumegi talle teed, natuke s&uuml;&uuml;a ja v&otilde;imalust end pesta. Meil on riideabi &ndash; heade inimeste abiga oleme korjanud riideid tagavaraks,&ldquo; selgitab juhataja. Maja on k&uuml;ll v&auml;ike, aga kleindid saavad olla &uuml;hes pisikeses toas omaette, vaadata telerit ja filme. &Uuml;le kahek&uuml;mne inimese korraga pole v&otilde;imalik sinna mahutada, sest siis on neil v&auml;ga kitsas. Talvisel ajal tullakse keskusesse sagedamini, suvel harvem, s&otilde;ltuvalt ilmast. Kuna enamikele keskuse klientidele on m&auml;&auml;ratud puue ja nad saavad pensioni, siis vahetult p&auml;rast pensionip&auml;eva on rahvast v&auml;hem, ent v&auml;hem kui paari n&auml;dalaga on raha otsas ja tullakse tagasi. &bdquo;Suvel on meil palju kodutuid, talvel k&auml;ivad nad &ouml;&ouml;majades. Kes ei ole vanglas, tuleb meile,&ldquo; sedastab Ene Villak.</p> <p><b>Oluline on haridus ja motivatsioon</b></p> <p><b>Tartu &Uuml;likooli &Uuml;hiskonnateaduste Instituudi uurimuses "Rehabilitatsiooniteenused s&otilde;ltlastele Tartu linnas&ldquo; </b>r&otilde;hutati, et s&otilde;ltuvush&auml;iretega inimestega tegeleval spetsialistil peab olema vastavasisuline haridus. &bdquo;On oluline, et ta omaks teadmisi, kuidas t&ouml;&ouml;tada just s&otilde;ltlastega, mis on s&otilde;ltuvush&auml;iretega inimeste probleemide erip&auml;rad ja kuidas neid lahendada. Samas ei piisa ainult professionaalsetest oskustest.&ldquo; K&otilde;ige olulisemaks pidasid eksperdid spetsialisti enda huvi ja sisemist motivatsiooni t&ouml;&ouml;tada just s&otilde;ltuvush&auml;iretega inimestega. &bdquo;Oluline on t&ouml;&ouml;taja enda valmisolek s&otilde;ltlastega t&ouml;&ouml;tamiseks, kuna tegu on t&ouml;&ouml;ga, kus positiivset tagasisidet palju ei tule ning poolel teel alla anda ei tohi. S&otilde;ltuvush&auml;iretega tegelevad spetsialistid vajavad kindlasti vastavat haridust ning v&auml;lja&otilde;pet, sest tegu on keerulise kontingendiga ning abi pakkuja peab olema tuttav s&otilde;ltlaste erip&auml;radega.&ldquo;</p> <p><b>Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse </b>&bdquo;Euroopa Uimastiprobleemide&ldquo; aruande<b> </b>kohaselt, mis avaldati 2019. aasta juunis, pakutakse EMCDDA seirega h&otilde;lmatud 30-st riigist k&otilde;igis, va T&uuml;rgis, erikeskustes tasuta puhtaid s&uuml;stimisvahendeid. Lisaks steriilsetele s&uuml;staldele ja n&otilde;eltele antakse uimastis&otilde;ltlastele paljudes riikides kahju v&auml;hendamise teenuste raames pidevalt v&otilde;i sageli vatipadjakesi, et nahka desinfitseerida, vett uimastite lahustamiseks ja puhtaid segamisn&otilde;usid.</p> <p>HIVi kodused testimiskomplektid aitavad s&uuml;stivatel uimastis&otilde;ltlastel nakkust vara diagnoosida. Komplektid on m&uuml;&uuml;gil &uuml;ha enamate Euroopa riikide apteekides, m&otilde;nes riigis jagatakse neid kahju v&auml;hendamise teenuste raames tasuta. T&otilde;endid n&auml;itavad, et n&otilde;ela- ja s&uuml;stlavahetuse programmid v&auml;hendavad t&otilde;husalt HIVi edasikandumist s&uuml;stivate uimastis&otilde;ltlaste seas.</p> <p>Eriprogrammide kaudu on s&uuml;stalid jagatud aastail 2015-2017 &uuml;le 53 miljoni, kuid see koguarv on tegelikust palju v&auml;iksem, sest mitu suurt riiki nagu Saksamaa, Itaalia ja &Uuml;hendkuningriik pole t&auml;ielikke andmeid s&uuml;stalde jagamise kohta teatanud.</p> <p>&nbsp;</p> <p><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/42 tabel.PNG" /></p> <p><b>Uimastitest tingitud suremus: P&otilde;hja-Euroopas on teatatud keskmisest k&otilde;rgemast tasemest.</b></p> <p>2017. aastal oli Euroopa keskmine &uuml;leannustamisest tingitud suremus 15&ndash;64-aastaste seas hinnanguliselt 22,6 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta. Meeste suremus (35,8 juhtumit miljoni mehe kohta) on peaaegu neli korda suurem naiste omast (9,3 juhtumit miljoni naise kohta). Suremus ja suundumused on riigiti v&auml;ga erinevad. Neid m&otilde;jutavad sellised tegurid nagu uimastitarvitamise levik ja harjumused, eelk&otilde;ige opioidide s&uuml;stimine; riski- ja kaitsetegurid, nagu ravi k&auml;ttesaadavus, samuti riigi aruandluse kord, suremust kajastavates riiklikes andmebaasides teabe registreerimine ja &uuml;leannustamisest tingitud surmajuhtumitele koodide m&auml;&auml;ramine, sh teabe registreerimata j&auml;tmise muutuv tase. Uusimate andmete kohaselt esines &uuml;le 40 surmajuhtumi miljoni elaniku kohta kaheksas P&otilde;hja-Euroopa riigis, kusjuures suurimast suremusest teatati Eestis (130 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta) ja Rootsis (92 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta).</p> <p><span>Tekst: Tiina Lang<br /></span>Foto: Pexels</p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2755Tööõnnetus külmkambris2020-08-25<p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>Kokk t&ouml;&ouml;tas palaval suvep&auml;eval ning s&uuml;gavk&uuml;lma ruumist tooteid v&otilde;ttes, otsustas ta ennast s&uuml;gavk&uuml;lma ukse juures jahutada. T&ouml;&ouml;taja asetas jala ukse vahele, et see ei sulguks. Samal ajal sai t&ouml;&ouml;taja kastidest tooteid s&uuml;gavk&uuml;lma riiulitele ladustada. Hetkeks kaotas t&ouml;&ouml;taja tasakaalu, jalg nihkus paigast ja s&uuml;gavk&uuml;lma uks sulgus ning t&ouml;&ouml;taja j&auml;i s&uuml;gavk&uuml;lma ruumi kinni. Ruumis sees asus k&uuml;ll avariinupp, kuid selle vajutamise j&auml;rel uks ei avanenud. Kaast&ouml;&ouml;taja avastas koka s&uuml;gavk&uuml;lma ruumist 30 minuti p&auml;rast ning lasi ta v&auml;lja. Kokal tekkis madala temperatuuriga ruumis viibimisest kurguvalu, parema seljalihase valulikkus ja keskendumish&auml;ired, mille t&otilde;ttu tuli j&auml;&auml;da kodusele ravile.</p> <p><b>Miks?</b></p> <p>S&uuml;gavk&uuml;lmiku uks sulgus iseeneslikult, kui kannatanu jalg ukse eest &auml;ra nihkus, sest ta ei avanud ust vastavalt ohutusjuhendile t&auml;ielikult. T&ouml;&ouml;andja oli koostanud riskianal&uuml;&uuml;si, kuid s&uuml;gavk&uuml;lmaga seotud ohutegurid olid arvestamata j&auml;etud. S&uuml;gavk&uuml;lmiku sisemise avariinupu kontrollimisel p&auml;rast t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust selgus, et avariinupu tagasil&uuml;kke vedru oli kaotanud aja jooksul elastsuse, mist&otilde;ttu uks seestpoolt ei avanenud. S&uuml;gavk&uuml;lma ja avariinupu tehnilist korrasolekut oleks pidanud perioodiliselt kontrollima ja selle tulemused registreerima. Kontrollimise tulemusena oleks nupu defekt &otilde;igeaegselt avastatud ning parandatud.</p> <p>Foto:&nbsp;U.S. Air Force photo/Staff Sgt. Alexandre Montes</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2754Mida pidada silmas koolis töö korraldamisel2020-08-24<p><i>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan &otilde;petajana &uuml;hes &uuml;sna suures koolis. Uus &otilde;ppeaasta tuleb aina l&auml;hemale, kuid viimase aja uudiseid vaadates koroonaviiruse leviku kohta tekib mul hirm. Klassides on korraga palju lapsi, vahetundide ajal on koridorid inimesi t&auml;is ja &otilde;petajate puhketuba on meil &uuml;sna v&auml;ike. Juba 1. septembril on korraga aktusel k&otilde;ik &otilde;pilased ja kooli t&ouml;&ouml;tajad. Kuna t&ouml;&ouml;andja ei ole meile selgeid juhiseid t&ouml;&ouml; &uuml;mberkorralduse kohta andnud, siis ma kardan t&ouml;&ouml;le minna. Mida sellises olukorras teha?</i></p> <p><b>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</b> Praeguse seisuga saab kooliaasta alata tavap&auml;raselt. K&uuml;ll ei saa l&otilde;plikke otsuseid kogu kooliaasta ja &otilde;ppet&ouml;&ouml; sujumise kohta &uuml;telda, sest toimuvat tuleb t&auml;helepanelikult j&auml;lgida. Oluline on, et kooli direktor koos kooli t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistiga hindaksid olukorda ning leiaksid sobiva lahenduse.&nbsp;</p> <p>Kuigi riiklikult kehtestud piiranguid koolide ava-aktustele eelduslikult ei ole, siis on oluline t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja koost&ouml;&ouml;.&nbsp; Ehk t&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;tajatele selgitama, millised ohud t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;keskkonnas varitseda v&otilde;ivad ning mida t&ouml;&ouml;andja teeb, et t&ouml;&ouml;taja tervis t&ouml;&ouml;d tehes kannatada ei saaks. Kui t&ouml;&ouml;andja ise ei ole selgitusi jaganud, siis saab t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;andja, t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti v&otilde;i ka t&ouml;&ouml;keskkonnavoliniku poole ja paluda, et t&ouml;&ouml;andja selgitaks, millised meetmed kasutusele v&otilde;etakse.&nbsp;</p> <p>&Uuml;ks l&auml;bivaid soovitusi kevadel viiruse leviku ajal oli hajutada t&ouml;&ouml;tajaid ka puhkeruumis, sellest oleks hea ka praegu kinni pidada. Kui puhkeruum on v&auml;ike ja seal ei saa distantsi hoida, siis saab ehk ajutiselt kasutusele v&otilde;tta lisapuhkeruumi. Kui seda teha ei saa, tuleks korraldada puhkepauside kasutamine erinevatel aegadel.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja korraldab t&ouml;&ouml; &uuml;mber v&otilde;i annab konkreetseid korraldusi, siis on t&ouml;&ouml;tajal kohustus t&ouml;&ouml;andja korraldusi j&auml;rgida ja t&auml;ita. N&auml;iteks kui t&ouml;&ouml;andja m&auml;&auml;ratleb puhkepauside kasutamise aja konkreetselt &auml;ra, tuleb igal t&ouml;&ouml;tajal sellest kinni pidada ja puhkepause pidada vastavalt t&ouml;&ouml;andja korraldusele.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja kuulub riskigruppi v&otilde;i kuulub riskigruppi tema pereliige ning t&ouml;&ouml;taja ei julge seet&otilde;ttu minna t&ouml;&ouml;le, kus ta puutub paljude inimestega kokku, siis sellest tuleks esmalt t&ouml;&ouml;andjat informeerida. Koos saavad t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja arutada, milline oleks selles olukorras m&otilde;lemale poolele sobiv lahendus. N&auml;iteks t&auml;idab t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imalusel ajutiselt t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, mille k&auml;igus ta ei puutu teistega kokku. Koolides ilmselt p&otilde;hipuhkuse kasutamine ei ole lahenduseks, sest puhkused on suures osas selleks aastaks kasutatud. K&uuml;ll aga saavad pooled kokku leppida tasustamata puhkuse kasutamises v&otilde;i t&auml;ielikult v&otilde;i osaliselt kaugt&ouml;&ouml; tegemises.&nbsp;</p> <p>Seega, kui t&ouml;&ouml;tajal on hirm t&ouml;&ouml;le minemise ees, tuleks sellest esimesel v&otilde;imalusel t&ouml;&ouml;andjale ja/v&otilde;i t&ouml;&ouml;keskkonna esindajatele teada anda. Selliselt saab t&ouml;&ouml;andja v&otilde;imalikult vara hinnata t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;keskkonda ning leida olukorrale parim lahendus.</p> <p>Haridus- ja Teadusministeeriumi soovitustega uueks kooliaastaks saate tutvuda lingil <a href="https://www.hm.ee/et/koroona">https://www.hm.ee/et/koroona</a>&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2753Alates eilsest saab laadida nutitelefoni koroonaviiruse levikut piirava mobiilirakenduse HOIA 2020-08-21<p><b>Eilsest, 20. augustist saab <a href="https://play.google.com/store/apps/details?id=ee.tehik.hoia">Google Play</a> ja <a href="https://apps.apple.com/us/app/id1515441601">App Store&rsquo;i</a> kaudu telefoni laadida mobiilirakenduse <a href="http://www.hoia.ee/">HOIA</a>, mis aitab rakenduse kasutajate kaasabil piirata koroonaviiruse levikut. Rakendus teavitab kasutajat, kui ta on olnud l&auml;hikontaktis koroonaviiruse kandjaga. Rakenduse kasutajate telefonid vahetavad omavahel anon&uuml;&uuml;mseid koode ning riik, rakenduse tootja ega telefoni tootja ei saa teada, kes kellega l&auml;hikontaktis oli.</b>&nbsp;</p> <p>&bdquo;Efektiivseim meede koroonaviiruse leviku piiramiseks on p&uuml;sida haiguss&uuml;mptomite korral kodus ja p&ouml;&ouml;rduda perearsti poole ning hoida tervena ringi liikudes turvalist vahemaad teiste inimestega. Kui aga soovime oma harjumusp&auml;rase eluga j&auml;tkata &ndash; k&auml;ia t&ouml;&ouml;l ja koolis, teatris ja kontsertidel, s&otilde;ita &uuml;histranspordiga v&otilde;i reisida, siis ei ole meil t&otilde;en&auml;oliselt alati v&otilde;imalik piisavat distantsi hoida,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b>. &bdquo;Terviseamet j&auml;tkab oma igap&auml;evast t&ouml;&ouml;d nakatunute ja nende l&auml;hikontaktsete tuvastamisel, aga saame iga&uuml;ks viiruse leviku t&otilde;kestamiseks ka oma panuse anda. Koroonaviiruse rakendus on meile k&otilde;igile &uuml;ks t&auml;iendav t&otilde;hus vahend selleks, et v&otilde;imalikke nakkuslikke kontakte v&auml;hendada. Kutsun Eesti inimesi &uuml;les hoidma ennast ja oma l&auml;hedasi ning aitama rakenduse kasutamisega privaatselt ja turvaliselt kaasa viiruse leviku piiramisele.&ldquo;&nbsp;</p> <p>Kui m&otilde;ni rakenduse kasutaja haigestub, m&auml;rgib ta end (st oma anon&uuml;&uuml;mse koodi) rakenduses haigestunuks ning teistele kasutajatele saadetakse teavitus v&otilde;imalikust l&auml;hikontaktist nakatunuga. Rakendus teavitab inimest juhul, kui tema telefon on olnud hiljem positiivse koroonaviiruse proovi andnud inimesele nakkusohtlikul perioodil l&auml;hemal kui 2 meetrit v&auml;hemalt 15 minutit. Samuti annab rakendus esmased suunised, kuidas edasi k&auml;ituda. Nii suudab rakendus teavitada ka inimesi, keda nakatunu ise ei pruugi teada ega m&auml;letada, v&otilde;imaldades neil astuda samme enda ja teiste tervise kaitseks.&nbsp;</p> <p>Rakenduse arendamisel on erilist t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ratud privaatsusele ja turvalisusele. Telefonid suhtlevad omavahel Bluetooth raadiosignaalide abil, vahetades koode, mis ei &uuml;tle rakenduse kasutajate kohta midagi. Rakenduse kaudu riigile mingit infot nakatunute v&otilde;i nende l&auml;hikontaktsete identiteedi kohta ei laeku.&nbsp;</p> <p>&bdquo;<a href="http://www.hoia.ee/">HOIA</a> privaatsuslahenduse panime paika enne kui programmeerimist&ouml;&ouml;dega alustati. Inimeste asukohti ei j&auml;lgita ning terviseandmeid t&ouml;&ouml;deldakse vaid selleks, et enne teavituste v&auml;lja saatmist kontrollida, kas end koroonaviiruse kandjaks m&auml;rkinud inimene on t&otilde;esti haige," kinnitas <b>Dan Bogdanov</b>, Cybernetica AS juhatuse liige. &bdquo;Sellega on Hoia rakenduse arendus olnud eeskujuks riigile, kuidas andmep&otilde;hiseid teenuseid teha.&ldquo;&nbsp;</p> <p>Rakendus loodi sotsiaalministeeriumi, tervise ja heaolu infos&uuml;steemide keskuse, terviseameti ning 12 Eesti ettev&otilde;tte &ndash; Cybernetica, Fujitsu Estonia, Guardtime, Icefire, Iglu, Mobi Lab, Mooncascade, Velvet, FOB Solutions, Heisi IT O&Uuml;, Bytelogics ja ASA Quality Services O&Uuml; koost&ouml;&ouml;s. Lisaks aitas rakenduse arendamisel kaasa &Scaron;veitsi DP-3T projektimeeskond, kelle loodud lahendus on Eesti rakenduse aluseks.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Rakenduse peamine funktsioon on kasutajat teavitada, kui ta v&otilde;is olla l&auml;hikontaktis COVID-19 nakatunuga. Samas on info inimese nakatumise ja tema l&auml;hikontaktide kohta privaatne ning seda ei saa levitada. Seega v&otilde;ib &ouml;elda, et rakenduse arendamisega lahendasime omamoodi vastuolu," &uuml;tles Icefire'i tarkvaraarhitekt <b>Aleksei Bljahhin</b>. &bdquo;Lahendasime selle vastuolu t&auml;nu kaasaegsele kr&uuml;ptograafiale, mida rakendus kasutab."&nbsp;</p> <p>Esialgu saab <a href="http://www.hoia.ee/">HOIA</a> rakendust kasutada Eestis. J&auml;rgmise sammuna on kavas hakata vahetama l&auml;hikontaktsete kohta anon&uuml;&uuml;mseid koode ka piiri&uuml;leselt, et rakendust saaks kasutada nt reisides ja v&auml;lisl&auml;hetustel.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Lisainfo ja korduma kippuvad k&uuml;simused: <a href="http://www.hoia.me">www.hoia.me</a></p> <p>Vt ka tutvustavat videoklippi YouTube&rsquo;is: <a href="https://www.youtube.com/watch?v=74vFGZ2b6lo">Kuidas t&ouml;&ouml;tab HOIA, Eesti ametlik koroonaviiruse rakendus?</a>&nbsp;</p> <p>Pea meeles:</p> <ul> <li><b>Koroonaviiruse ennetamiseks efektiivseim meede on p&uuml;sida haigena kodus, j&auml;rgida k&otilde;iki h&uuml;gieenireegleid ja hoida turvalist vahemaad. Kui</b> me soovime aga oma harjumusp&auml;rase eluga j&auml;tkata, liikuda &uuml;histranspordiga, reisida, k&uuml;lastada avalikke asutusi, k&auml;ia t&ouml;&ouml;l ja koolis, siis t&otilde;en&auml;oliselt ei ole meil alati v&otilde;imalik teistest inimestest piisavat distantsi hoida.</li> <li><b>Terviseamet j&auml;tkab oma igap&auml;evast t&ouml;&ouml;d nakatunute ja nende l&auml;hikontaktsete tuvastamisel. Koroona&auml;pp on &uuml;ks t&auml;iendav t&otilde;hus vahend selleks</b>, et v&otilde;imalikke nakkuslikke kontakte v&auml;hendada ja viiruse levikut pidurdada.</li> <li>Selleks on oluline, et v&otilde;imalikult paljud inimesed selle endale alla laadiksid ja seda kasutaksid.</li> <li>&Auml;pp teavitab inimest juhul, kui tema telefon on olnud hiljem positiivse koroonaviiruse proovi andnud inimesele tema nakkusohtlikul ajal l&auml;hemal kui 2 meetrit v&auml;hemalt 15 minutit.</li> <li>Koroonaviiruse erip&auml;ra on see, et ta levib ka siis, kui inimene ei tunne end haigena. See t&auml;hendab et inimene v&otilde;ib olla nakkusohtlik ka siis, kui tal s&uuml;mptomeid veel tekkinud ei ole. Seet&otilde;ttu on viiruse leviku t&otilde;kestamiseks l&auml;hikontaktsete tuvastamine ja teavitamine kriitiline.</li> <li>Kuna haigestunud inimesel endal on v&otilde;imatu meenutada inimest, kellega ta m&otilde;nes restoranis v&otilde;i bussis l&auml;hikontaktis oli, siis siin tulebki appi koroona&auml;pi automaatne teavitus - telefon j&auml;tab anon&uuml;&uuml;mselt ja kr&uuml;pteeritult telefoni m&auml;lusse k&otilde;ik kokkupuuted teiste &auml;pi kasutajatega.</li> <li>Kui m&otilde;ni &auml;pi kasutaja haigestub, m&auml;rgib ta end, st oma koodi, nakatunuks ning teiste kasutajate telefonid &ndash; kes on selle koodi meelde j&auml;tnud &ndash; teavitavad oma kasutajaid v&otilde;imalikust l&auml;hikontaktist. Nii suudabki &auml;pp teavitada ka neid inimesi, keda nakatunu ise ei pruugi teadagi.</li> <li><b>Erilist t&auml;helepanu on rakenduse arendamisel p&ouml;&ouml;ratud selle turvalisusele ja inimeste privaatsusele</b> &auml;pi kasutamisel. Riik, rakendus, rakenduse tootja v&otilde;i telefoni tootja ei saa kunagi teada, kes kellega l&auml;hikontaktis oli.</li> <li>Telefonid suhtlevad omavahel <i>Bluetooth</i> raadiosignaalide abil, vahetades omavahel koode, mis ei &uuml;tle &auml;pi kasutajate kohta midagi. <b>&Auml;pi kaudu ei laeku riigile mingit infot l&auml;hikontaktsete identiteedi kohta.</b></li> </ul> <p>&nbsp;</p> <ul> <li>Hoiame ennast ja oma l&auml;hedasi. &Auml;pi kasutamisega aitame privaatselt ja turvaliselt kaasa nakatunute arvu v&auml;hendamisele.</li> <li>Kui hoolid enda ja oma l&auml;hedaste ning kogu Eesti heaolust, siis on sul v&otilde;imalik &auml;pi kasutamisega palju head teha.</li> <li>Jaga infot ka oma s&otilde;pradele ja l&auml;hedastele ning vajadusel aita neid &auml;pi paigaldamisel.</li> </ul>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2752Tööinspektsioon: hulgikaubanduse ettevõtete töökeskkond on oluliselt paranenud2020-08-19<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon viis l&auml;bi sihtkontrolli 44 hulgikaubandusega tegelevas ettev&otilde;ttes.</b> <b>Tuvastati 95 rikkumist ning koostati 40 ettekirjutust.</b>&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektorid p&ouml;&ouml;rasid t&auml;helepanu t&otilde;stukite ohutule kasutamisele, kauba ladustamisele, isikukaitsevahendite kasutamisele, raskuste k&auml;sitsi teisaldamisele, sisekliima sobivusele ning t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si olemasolule ja vastavusele tegelikule olukorrale. Sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti hulgikaubanduse ettev&otilde;tteid Harju-, P&auml;rnu-, Tartu-, Valga- ja V&otilde;rumaal.&nbsp;</p> <p>Sihtkontrolli tulemusena registreerisid inspektorid kokku 95 rikkumist ning 40 rikkumise kohta koostati ettekirjutus. Tehti ka 63 suulist soovitust, kuidas t&ouml;&ouml;keskkonda muuta turvalisemaks ja tervist s&auml;&auml;stvamaks.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve osakonna juhataja Silja Soone s&otilde;nul on hulgikaubanduse ettev&otilde;tete t&ouml;&ouml;keskkond 2016. aasta sihtkontrolliga v&otilde;rreldes oluliselt paranenud. Toona kontrolliti 41 ettev&otilde;tet ning fikseeriti 246 rikkumist. &bdquo;Seekordse sihtkontrolli tulemused lubavad j&auml;reldada, et hulgikaubandusega tegelevad ettev&otilde;tted p&ouml;&ouml;ravad oluliselt suuremat t&auml;helepanu hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomisele,&ldquo; t&otilde;des Soon. Ta lisas: &bdquo;Kontrolli k&auml;igus j&auml;lgisime, kas raskuste teisaldamiseks on olemas abivahendid ning kas t&ouml;&ouml;tajad kasutavad ergonoomiliselt &otilde;igeid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid. Raskuste teisaldamisel suuri probleeme ette ei tulnud, ent tuletame meelde, et raskete asjade valesti t&otilde;stmine v&otilde;ib p&otilde;hjustada t&otilde;siseid tervisemuresid,&ldquo; r&otilde;hutas Soon.&nbsp;</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus ilmnenud probleemidest t&otilde;sisemad olid seotud t&otilde;stukite liikumisteede m&auml;rgistuse ja korrasoluga. V&auml;hemal m&auml;&auml;ral oli probleeme t&otilde;stukite vastavusega ohutusn&otilde;uetele. 11% kontrollitud ettev&otilde;tetes esines probleeme kauba ladustamisega.<b> </b>Peamiseks probleemiks oli&nbsp; kukkumisoht, sest kaup ulatus &uuml;le riiuli serva v&otilde;i oli kaupa pandud riiulile rohkem kui selle kandev&otilde;ime lubas. 16% kontrollitud ettev&otilde;tetest ei olnud korraldatud t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si ja 9% ettev&otilde;tetest oli riskianal&uuml;&uuml;s k&uuml;ll olemas, aga see vajas t&auml;iendamist.&nbsp;</p> <p>M&ouml;&ouml;dunud aastal registreeriti arvuliselt enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi metallit&ouml;&ouml;stuses, kaubanduses ning ehituses. Kaubandusega tegelevates ettev&otilde;tetes toimus eelmisel aastal kokku 461 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest kergeid oli 368 ja raskeid 93. Hulgim&uuml;&uuml;giga seotud tegevusalades toimus kokku 119 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest kergeid oli 87 ja raskeid 32.</p> <p><i>Kristel Abel<br /></i><i>Meedian&otilde;unik</i></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2750Kas 19. augustil on tööpäev lühendatud ?2020-08-17<p><b>Lugeja k&uuml;sib: l&auml;hen 19. augustil pulma, aga t&ouml;&ouml;andja ei luba mind t&ouml;&ouml;lt m&otilde;ned tunnid varem &auml;ra, et saaksin selleks valmistuda. Soovin teada, kas 19. augustil on&nbsp; l&uuml;hendatud p&auml;ev, sest &uuml;hel minu tuttaval on 19. augustil l&uuml;hem t&ouml;&ouml;p&auml;ev kui tavap&auml;raselt. Samal ajal palus &uuml;lemus mul hoopis 20. augustil m&otilde;neks tunniks t&ouml;&ouml;le tulla, kas ma pean minema ja kui ma n&otilde;ustun, kas mulle makstakse topelttasu?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist</i>: </b>Seaduse kohaselt tuleb t&ouml;&ouml;p&auml;eva kolme tunni v&otilde;rra l&uuml;hendada &uuml;ksnes 23. veebruaril, 22. juunil, 23. detsembril ja 31. detsembril. Muul ajal ei ole t&ouml;&ouml;andjal kohustust t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendada. Seega 19. august ei ole seadusej&auml;rgne l&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;p&auml;ev. K&uuml;ll aga v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;andjad n&auml;ha t&ouml;&ouml;korralduse reeglites ette t&ouml;&ouml;tajale soodsamad tingimused (nt on riigip&uuml;hadele eelnevad t&ouml;&ouml;p&auml;evad m&otilde;ne tunni v&otilde;rra l&uuml;hemad). Teie tuttava t&ouml;&ouml;andja on t&otilde;en&auml;oliselt kehtestanud t&ouml;&ouml;tajatele l&uuml;hema t&ouml;&ouml;p&auml;eva t&ouml;&ouml;korralduse reeglitega. Kui Teie t&ouml;&ouml;andja selliseid tingimusi kehtestanud ei ole, siis tuleb 19. augustil t&ouml;&ouml;tada tavap&auml;rasel t&ouml;&ouml;ajal.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tamise eest tuleb maksta kahekordset t&ouml;&ouml;tasu. Seega kui Te t&ouml;&ouml;tate 20. augustil, peab t&ouml;&ouml;andja maksma Teile kahekordset t&ouml;&ouml;tasu. Kui Te tavap&auml;raselt t&ouml;&ouml;tate esmasp&auml;evast reedeni iga p&auml;ev 8 tundi, siis on riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tamine Teie jaoks ka &uuml;letunnit&ouml;&ouml;, mis tuleb pooltel omavahel esmalt kokku leppida ja mis tuleb 1,5-kordselt h&uuml;vitada. Kui Te olete n&otilde;us tegema &uuml;letunnit&ouml;&ouml;d, tuleb 20. augustil maksta Teile 2,5-kordset t&ouml;&ouml;tasu. Kui Te t&ouml;&ouml;tate summeeritud t&ouml;&ouml;aja arvestuse alusel (ehk nn graafiku v&otilde;i t&ouml;&ouml;ajakava alusel), siis ei pruugi riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tamine t&auml;hendada &uuml;letunnit&ouml;&ouml;d, kuiv&otilde;rd summeeritud t&ouml;&ouml;aja arvestuse korral selguvad &uuml;letunnid iga arvestusperioodi l&otilde;pus. &nbsp;</p> <p>Foto: Wikipedia, Terker.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2747Tööandjad - esitage parimad praktikandid konkursile Praktik Cum Laude2020-08-13<p><b>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit kutsub ettev&otilde;tjaid esitama oma parimad praktikandid konkursile Praktik Cum Laude</b></p> <p><b>Kandidaate saavad konkursile esitada k&otilde;ik t&ouml;&ouml;andjad, kes soovivad oma silmapaistvaid praktikante esile t&otilde;sta. Ž&uuml;rii valib v&auml;lja parimad k&otilde;rghariduse, kutsehariduse ja v&auml;listudengitest praktikandid, samuti p&auml;rjatakse parim&nbsp;&otilde;pipoiss</b>.</p> <p>&bdquo;Praktika on v&auml;lja&otilde;ppe &uuml;ks osa, kus koolis antud teoreetilised teadmised proovitakse p&auml;riselus j&auml;rgi. Konkursi eesm&auml;rk on tunnustada ja t&otilde;sta esile neid, kes j&auml;&auml;vad praktika ajal oma pealehakkamisega t&ouml;&ouml;andjatele silma. T&auml;naseks on mitmed konkursi varasemate aastate v&otilde;itjad t&ouml;&ouml;l samas organisatsioonis ja juhendavad ise uusi praktikane,&ldquo; &uuml;tles Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu haridusn&otilde;unik Anneli Entson. &bdquo;Edukas praktika on selline, kus t&ouml;&ouml;andja juhendab ja aitab, ent ka praktikant ise m&otilde;tleb avatult kaasa,&ldquo; lisas Entson. &bdquo;Julgustan k&otilde;iki organisatsioone praktikav&otilde;imalusi pakkuma, praktikante m&auml;rkama ja neid konkursile esitama,&ldquo; s&otilde;nas ta.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andjad on oodatud esitama konkursile praktikante, kes on nende juures praktika l&auml;binud k&auml;esoleval &otilde;ppeaastal (1. sept 2019&nbsp;&ndash; 31. august 2020). Iga t&ouml;&ouml;andja saab konkursile esitada kuni neli kandidaati,&nbsp;igas kategoorias &uuml;he.&nbsp;Kandidaatide esitamise t&auml;htaeg on <b>30. september 2020</b>.<br /> <br /> Kandidaadi esitamiseks tuleb t&auml;ita&nbsp;<a href="https://www.employers.ee/praktik-cum-laude" target="_blank" title="https://www.employers.ee/praktik-cum-laude">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu kodulehel&nbsp;</a>asuv&nbsp;<a href="https://www.employers.ee/wp-content/uploads/2019-praktik-cum-laude-ankeet.docx" target="_blank">ankeet</a>. Eriti oluline on p&otilde;hjalik kirjeldus, mille poolest praktikant silma paistis. V&otilde;itjad selguvad hindamiskomisjoni otsuse tulemusena, internetih&auml;&auml;letusega valitakse ka publiku lemmik. Ankeete oodatakse&nbsp;meiliaadressile&nbsp;<a href="mailto:employers@employers.ee" target="_blank" title="mailto:employers@employers.ee">employers@employers.ee</a>&nbsp;ning v&otilde;itjad kuulutatakse v&auml;lja oktoobris 2020.</p> <p>Tutvu l&auml;hemalt konkursi tingimustega&nbsp;<a href="https://www.employers.ee/praktik-cum-laude" target="_blank" title="https://www.employers.ee/praktik-cum-laude">T&ouml;&ouml;andjate kodulehel</a>&nbsp;ja j&auml;lgi konkursi uudiseid&nbsp;<a href="https://www.facebook.com/PraktikCumLaude/" target="_blank">Facebookis</a>.&nbsp;</p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit korraldab konkurssi juba viiendat aastat&nbsp;koost&ouml;&ouml;s Haridus- ja Teadusministeeriumi&nbsp;ning&nbsp;Haridus- ja Noorteametiga. Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond.&nbsp;Eelmisel aastal esitati konkursile 45 kandidaati.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.employers.ee/uudised/praktik-cum-laude-parima-praktikandi-konkurss/" target="_blank">Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=27452020. aasta rahvusvaheline noortepäev keskendub noorte kaasamisele2020-08-12<p>COVID-19 puhang ja kliimah&auml;daolukord n&otilde;uab kiiret &uuml;lemaailmset tegutsemist ning noorte aktiivne osalus on &auml;&auml;rmiselt t&auml;htis. Sel p&otilde;hjusel on 12. augustil toimuva&nbsp;<a href="https://www.un.org/en/observances/youth-day" target="_blank">rahvusvahelise noortep&auml;eva<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;teema &uuml;hiskonna k&otilde;igi tasemete noorte kaasamine m&otilde;ttekatesse algatustesse, millega leevendada praegusi probleeme.</p> <p>EU-OSHA aitab sellele kaasa edendades tervislike t&ouml;&ouml;kohtade kultuuri. See on v&auml;ltimatu noorte t&ouml;&ouml;tajate ohutuse, tervise, p&auml;devuste ja kestliku t&ouml;&ouml;elu jaoks.</p> <p>Soovime aidata maailmas igal aastal 120 miljonit t&ouml;&ouml;ikka j&otilde;udvat noort, andes neile kohandatud teavet t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu kohta.</p> <p>Lugege&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/themes/young-workers">meie jaotist noorte t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu kohta</a>.</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/seminars/give-musculoskeletal-health-children-and-young-workers">Meie seminari kokkuv&otilde;te: laste ja noorte t&ouml;&ouml;tajate luu-lihaskonna tervis</a></p> <p>Kasutage&nbsp;<a href="https://www.napofilm.net/en/learning-with-napo/napo-in-the-workplace" target="_blank">Napo filme ja teema &bdquo;Napo t&ouml;&ouml;kohal&ldquo; ressursse<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>, et teadvustada noortele t&ouml;&ouml;tajatele luu-lihaskonna vaevusi ja algatada arutelu.</p> <p>Selle aasta&nbsp;<a href="https://www.un.org/en/observances/youth-day" target="_blank">rahvusvahelise noortep&auml;eva teema ja &uuml;rituste lisateave<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/youth-engagement-spotlight-international-youth-day-2020?pk_campaign=oshmail_2020_08" target="_blank">EU-OSHA</a></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/youth-engagement-spotlight-international-youth-day-2020?pk_campaign=oshmail_2020_08" target="_blank"></a>Foto: Pixabay</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/youth-engagement-spotlight-international-youth-day-2020?pk_campaign=oshmail_2020_08" target="_blank"></a></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et/highlights/youth-engagement-spotlight-international-youth-day-2020?pk_campaign=oshmail_2020_08" target="_blank"></a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2743Arvamusfestival toob soolises palgalõhes selgust2020-08-11<p><b>Eesti on Euroopa Liidu suurima soolise palgal&otilde;hega riik ning suur osa palgal&otilde;hest tuleneb ettev&otilde;tte taseme teguritest. 15. augustil Paide Vallim&auml;el toimuval Arvamusfestivalil arutatakse v&otilde;rdsete v&otilde;imaluste voliniku eestvedamisel teadusp&otilde;hiselt ettev&otilde;tete rolli &uuml;le ja otsitakse v&otilde;imalusi soolise palgal&otilde;he v&auml;hendamiseks.</b></p> <p>Eesti on suurima soolise palgal&otilde;hega riik nii Euroopa Liidu kui ka OECD liikmesriikide seas: Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2019. aastal 17,1% v&auml;iksem kui meestel. Hiljutine Tartu &uuml;likooli uuring n&auml;itab, et kolmandik Eesti soolisest palgal&otilde;hest on kujunenud ettev&otilde;tte tasandi tegurite m&otilde;jul.</p> <p>&ldquo;Kuigi sooline palgal&otilde;he v&auml;heneb iga-aastaselt, on asi ideaalist kaugel. Naiste v&otilde;rdsemate v&otilde;imaluste nimel tuleb pingutada k&otilde;ikidel &ndash; ettev&otilde;tete ja asutuste juhtidel, t&ouml;&ouml;tajatel endil, teenuseid pakkuvatel omavalitsustel ja poliitikakujundajatel. Uuemad teadust&ouml;&ouml;d osutavad mitmele konkreetsele asjale, mida saaks parandada,&rdquo; &uuml;tleb v&otilde;rdsete v&otilde;imaluste volinik <b>Liisa Pakosta</b>. Ta lisab, et t&otilde;endusp&otilde;hine arutelu teadlaste v&auml;rskete uuringute p&otilde;hjal aitab paremini toimivate lahenduste otsingule. &ldquo;Viimastel aastatel on palgal&otilde;hest palju r&auml;&auml;gitud ja asjast r&auml;&auml;kimine aitab muuta sotsiaalseid norme t&auml;nap&auml;evasele t&ouml;&ouml;elule vastavamaks, &uuml;htlasi paraneb inimeste teadlikkus. Selleks, et meie arutelu oleks k&otilde;igile huvilistele ligip&auml;&auml;setav, pakume ka t&otilde;lget eesti viipekeelde.&rdquo;</p> <p>Tartu &Uuml;likooli majandusteadlaste l&auml;bi viidud uuring kinnitas, et palgal&otilde;het m&otilde;jutavad mitmed ettev&otilde;tte tasandi n&auml;itajad, sealhulgas ettev&otilde;tete tootlikkuse erinevused ning rahvusvahelistumine, mis seavad suuremad ootused t&ouml;&ouml;tajate paindlikkusele ning t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamisele. Sarnaselt eksportivate Eesti ettev&otilde;tetega on suurem sooline palgal&otilde;he ka v&auml;lisosalusega ettev&otilde;tetes.</p> <p>&ldquo;Erinevus soolises palgal&otilde;hes kodumaiste ja v&auml;lisosalusega ettev&otilde;tete vahel on suurim selliste juhtide puhul, kellele t&ouml;&ouml;tajate pidev k&auml;ttesaadavus ja valmisolek on eriti t&auml;htsad,&rdquo; kommenteerib &uuml;ks uuringu autoreid, Tartu &uuml;likooli Majandusteaduskonna dotsent <b>Jaan Masso</b>. Masso lisab, et tunnipalkade s&otilde;ltuvus t&ouml;&ouml;tatud tundidest on v&auml;lisosalusega ettev&otilde;tetes v&otilde;rreldes kodumaiste ettev&otilde;tetega tugevam. &ldquo;Tulemused osutavad vajadusele tagada t&ouml;&ouml;kohtadel suurem t&ouml;&ouml;ajavaliku paindlikkus, selleks et t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hendamise vajadus ei seaks t&ouml;&ouml;tajad halvemasse olukorda,&rdquo; pakub ta lahendusi. Pakosta s&otilde;nul on lisaks oluline, et hoolduskoormuse leevenduseks oleks omavalitsuste teenused k&auml;ttesaadavamad.</p> <p>Arutelu pealkirjaga &ldquo;Millline on ettev&otilde;tete roll soolises palgal&otilde;hes ja kuidas seda v&auml;hendada?&rdquo; toimub Arvamusfestivalil laup&auml;eval 15. augustil algusega kl 14.00. Debatist v&otilde;tavad osa T&Uuml; Majandusteaduskonna professor Priit Vahter ja vanemteadur Jaan Masso,&nbsp; talendijuht ja arendaja Annika R&auml;im ning TL&Uuml; &Uuml;hiskonnateaduste instituudi vanemteadur Triin Roosalu. Arutelu juhib v&otilde;rdsete v&otilde;imaluste volinik Liisa Pakosta.</p> <p>Arutelu kantakse &uuml;le otse-eetris Arvamusfestivali veebikanalites ja on p&auml;rast salvestusena nii kuulatav kui vaadatav. Soovijatel on v&otilde;imalik j&auml;lgida arutelu ka eesti viipekeeles. Arutelu on osaks P&otilde;hiseadus 100 alast, kus kahe p&auml;eva v&auml;ltel keskendutakse p&otilde;hi&otilde;igustele ja nende m&otilde;judele elu eri tahkudele.</p> <p><i>V&otilde;rdsete v&otilde;imaluste voliniku kantselei koost&ouml;&ouml;s Tartu &Uuml;likooli ja TalTech&rsquo;iga viivad ellu teadus- ja rakendusprojekti InWeGe (Income, Wealth, Gender, eesti keeles Sissetulek, Rikkus, Sugu), mille eesm&auml;rgiks on anal&uuml;&uuml;sida soolist l&otilde;he varades ja sissetulekutes &uuml;le eluts&uuml;kli. Kahe aasta jooksul valmib &uuml;heksa teadusuuringut ning veebirakendus, mis v&otilde;imaldab k&otilde;igil Eesti inimestel tasuta v&otilde;rrelda oma palka ametikaaslastega soo ja maakondade l&otilde;ikes. Tegevusi rahastatakse ELi &otilde;iguste, v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse ja kodakondsuse programmist (2014-2020).</i></p> <p>Allikas:&nbsp;V&otilde;rdsete v&otilde;imaluste voliniku kantselei</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2740Juulis püsis registreeritud töötus samal tasemel2020-08-11<p>Juuli l&otilde;pus oli t&ouml;&ouml;tuna registreeritud <b>50 701</b> inimest, mis moodustab 16-aastasest kuni pensioniealisest t&ouml;&ouml;j&otilde;ust <b>7,8%</b>. V&otilde;rreldes juuniga on registreeritud t&ouml;&ouml;tus j&auml;&auml;nud samale tasemele. V&otilde;rreldes aastataguse ajaga on registreeritud t&ouml;&ouml;tute arv kasvanud <b>1,6</b> korda (31.07.2019 oli t&ouml;&ouml;tuna arvel 31 511 inimest).</p> <p>Uusi t&ouml;&ouml;tuid registreeriti juulis 7 689 ehk 5% v&auml;hem kui juunis. Registreeritud t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r oli juuli l&otilde;pus k&otilde;rgeim Ida-Virumaal (12,9%) ning madalaim Hiiumaal (4,5 %). V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tuid oli juuli l&otilde;pus 11 916 ehk ligi veerand registreeritud t&ouml;&ouml;tutest, v&otilde;rreldes aastatagusega ajaga on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tute osakaal m&auml;rgatavalt langenud (31.07.2019 seisuga oli v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega ligi kolmandik t&ouml;&ouml;tutest).</p> <p>Juulis oli t&ouml;&ouml;tukassal vahendada <b>9 363</b> t&ouml;&ouml;kohta, uusi t&ouml;&ouml;pakkumisi lisandus 5 060. T&ouml;&ouml;tukassa abiga asus juulis t&ouml;&ouml;le v&otilde;i alustas ettev&otilde;tlusega <b>4 835</b> inimest, v&otilde;rreldes eelmise aasta juuliga on rakendunute arv k&otilde;rgem.</p> <p>T&auml;psem statistika on leitav <a href="https://www.tootukassa.ee/content/tootukassast/peamised-statistilised-naitajad">T&ouml;&ouml;tukassa kodulehel</a>.</p> <p><i>Registreeritud t&ouml;&ouml;tuse statistika kajastab nende t&ouml;&ouml;tute arvu, kes on ennast t&ouml;&ouml;tukassas t&ouml;&ouml;tuks registreerinud.</i></p> <p>Allikas: T&ouml;&ouml;tukassa</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2739Tööohutuse ja töötervishoiu baromeeter: interaktiivne vahend Euroopa tööohutuse ja -tervishoiu olukorraga tutvumiseks2020-08-10<p>T&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu baromeeter on esimene andmete visualiseerimise vahend ajakohastatud teabega t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu olukorra ja suundumuste kohta ELis.</p> <p>Vahend koosneb neljast n&auml;itajate kogumist mitmesugustel t&ouml;&ouml;tohutuse ja -tervishoiu teemadel, n&auml;iteks t&ouml;&ouml;ohutus- ja -tervishoiuasutused, riiklikud strateegiad, t&ouml;&ouml;tingimused ning t&ouml;&ouml;ohutus- ja -tervishoiustatistika. Saate visualiseerida ja v&otilde;rrelda andmeid, koostada graafikuid ja laadida alla aruandeid eriteemadel.</p> <p>Saate n&uuml;&uuml;d koostada &uuml;ksikasjalikke riigiaruandeid, milles on &uuml;levaatlikult k&otilde;igi n&auml;itajate andmed.</p> <p>T&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu baromeetrit uuendatakse korrap&auml;raselt uute n&auml;itajate, andmete ja omadustega.</p> <p>Tutvuge&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/facts-and-figures/data-visualisation/osh-barometer-data-visualisation-tool">t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu baromeetriga</a></p> <p>Allikas: Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Amet</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2738Kuidas ennetada viiruste levikut tööl puhkuste järel?2020-08-10<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meie ettev&otilde;ttes hakkavad suvepuhkused l&auml;bi saama ning &uuml;ha rohkem kolleege tulevad t&ouml;&ouml;le tagasi. Teada on, et koroonaoht pole sugugi m&ouml;&ouml;das ja iga p&auml;ev tulevad teated uutest haigestunutest. Millele peaksin t&ouml;&ouml;andjana t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama, et t&ouml;&ouml;tajate tervist t&ouml;&ouml;l hoida? </b></p> <p><b><i>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Suvepuhkuse j&auml;rel tuleks t&ouml;&ouml;tajatele meelde tuletada n&otilde;udeid, mis aitavad v&auml;hendada nakatumisohtu, sealhulgas COVID-19 p&otilde;hjustavasse viirusesse.</p> <p>Maakodudes puhanute kokkupuuted v&otilde;&otilde;rastega v&otilde;isid olla v&auml;hesed, ent v&otilde;imalik, et mitmed t&ouml;&ouml;tajad reisisid puhkuse ajal ka riikidesse, kus haigestumine koroonaviirusesse on uuesti t&otilde;usmas. T&ouml;&ouml;le tagasi tulijatele tuleks esmalt &uuml;le korrata lihtsamad ennetusmeetmed nakatumisest hoidumiseks, mis v&otilde;isid pereliikmete ja tuttavate seltskonnas t&auml;helepanuta j&auml;&auml;da. Nendeks on n&auml;iteks sagedane ja p&otilde;hjalik k&auml;tepesu ning ohutu vahemaa hoidmine teiste t&ouml;&ouml;tajatega.&nbsp; T&ouml;&ouml;andja peab tagama, et k&auml;tepesu v&otilde;imalus oleks olemas.</p> <p>K&otilde;rgema haigestunute arvuga riikidest puhkusereisilt naasnutele tuleb esmalt s&uuml;damele panna, et nad j&auml;lgiksid hoolega oma enesetunnet. Kui t&ouml;&ouml;tajal on kasv&otilde;i kerged hingamisteede &auml;geda viirushaiguse s&uuml;mptomid v&otilde;i &uuml;ks s&uuml;mptomitest (n&auml;iteks k&ouml;ha, nohu, kurguvalu, palavik), ei tohiks ta t&ouml;&ouml;le tulla ning ta peaks p&ouml;&ouml;rduma perearsti poole. Kui t&ouml;&ouml; iseloom ja t&ouml;&ouml;taja tervislik seisund v&otilde;imaldavad, v&otilde;ib ta j&auml;tkata kaugt&ouml;&ouml;l.</p> <p>Kui kevadise eriolukorra ajal kohandati t&ouml;&ouml;tamiskohad &uuml;mber, n&auml;iteks paigaldati kassas v&otilde;i letis teenindaja ja kliendi vahele l&auml;bipaistev piire, siis on &otilde;ige neid piirdeid edasi kasutada.</p> <p>Nii k&auml;tepesu, haiguse s&uuml;mptomitega koju j&auml;&auml;mine kui ka kevadel kasutuselev&otilde;etud ennetusmeetmete j&auml;tkuv kasutamine on lihtsamad tegevused ennetamaks nii enda kui ka kaast&ouml;&ouml;tajate haigestumist.</p> <p>Loe T&ouml;&ouml;elu portaalist lisaks COVID-19 ja t&ouml;&ouml;elu kohta <a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/COVID-19-ja-tooelu">https://www.tooelu.ee/et/uudised/COVID-19-ja-tooelu</a></p> <p></p> <p></p> <p>Foto: Pixabay&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2736Meelespea COVID-19 leviku vältimiseks2020-08-07<p>Oleme hetkel kriitilises punktis - praegu on nakatunute arv Eestis veel madal, kui me peame &uuml;heskoos kinni lihtsatest reeglitest, on meil v&otilde;imalus COVID-19 levikut veel peatada. Selle jaoks on Eesti Perearstide Selts koostanud meelespea, millest praegusel ajal juhinduda.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/juhend_patsiendile_EST_A4.pdf" title="juhend_patsiendile_EST_A4.pdf (22 KiB)">Laadi juhend alla PDF vormingus.</a></p> <p></p> <p><img src="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/juhend_patsiendile_EST_A3_jpg.jpg" /></p> <p></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2734Kolm edulugu eriolukorrast ja sellele järgnenud ajast2020-08-07<p><b>Kas peab tegevust koomale t&otilde;mbama ja t&ouml;&ouml;tajaid koondama? See k&uuml;simus kummitas kevadel nii m&otilde;negi tootmisettev&otilde;tte juhti. Juhtus aga vastupidi.</b></p> <p>Ettearvamatus, m&auml;&auml;ramatus ja ootamatus on j&auml;tkuvalt m&auml;rks&otilde;nad, millega tuleb iga&uuml;hel arvestada, ent see ei t&auml;henda, et kaasuvad vaid negatiivsed &uuml;llatused. Nii m&otilde;neski valdkonnas ja ettev&otilde;ttes, kus pigem v&otilde;is eeldada madalseisu, vaadati &uuml;le oma varud ja kaaluti erinevaid v&otilde;imalusi, andis eriolukord ettev&otilde;tmisele hoopis hoogu juurde. Nii t&otilde;deb Tartus 2007. aastal paaditootmisega alustanud ja eelmisel aastal piirkonna arengusse panustaja ning sotsiaalselt vastutustundliku ettev&otilde;ttena Tartumaa Edendaja tiitli saanud <b>Lingalaid O&Uuml; juht Vahur Poolak</b>, et neil on l&auml;inud h&auml;sti. Kellegi palka pole k&auml;rbitud ja t&ouml;&ouml;tajaid on koguni juurde v&otilde;etud. Neid on ametis n&uuml;&uuml;d 17.</p> <p>&bdquo;Ega &uuml;htki head kriisi ei saa ju raisku lasta minna,&ldquo; &uuml;tleb ta l&otilde;busa irooniaga. &bdquo;Elu on n&auml;idanud, et kriisides j&auml;&auml;b ka v&auml;ga k&otilde;rgelt kvalifitseeritud t&ouml;&ouml;j&otilde;udu ripakile ja meil oli v&auml;ga hea v&otilde;imalus pakkuda neile kohta oma kollektiivis.&ldquo;</p> <p>Ettev&otilde;tte juhtkonda esindades ta ei salga, et eks nemadki olid ootel ja vaatasid, kust nurgast h&auml;ving saabuma hakkab, sest lisaks paatidele toodetakse veel klaasplastist k&uuml;mblust&uuml;nne, reoveemahuteid, septikuid, paadikatteid, masinaosi jms. V&otilde;is arvata, et vees&otilde;idukite, k&uuml;mblust&uuml;nnide ja spaatehnika tootmist tabab langus, aga k&otilde;ik kulges hoopis &uuml;lesm&auml;ge.</p> <p>&bdquo;Nii kui spaad ja veekeskused kinni pandi, l&auml;ks meil k&uuml;mblust&uuml;nnide n&otilde;udlus suuremaks. Kiiresti rajati endale koduspaad, kuigi k&uuml;mblust&uuml;nnid on n&ouml; luksuskaup, aga k&uuml;llap on inimestele iseenda heaolu ja hea tunne oluline. Terves kehas terve vaim!&ldquo; sedastab Poolak. M&auml;rgatavalt t&otilde;usis ka paatide n&otilde;udlus.</p> <p>&bdquo;Kui m&auml;rtsi keskpaigas eriolukord v&auml;lja kuulutati, paistis, justkui oleks paadim&uuml;&uuml;gis saabunud maikuu, mil paatide j&auml;rele tungeldakse. Inimestel tekkis vaba aega ja tundub, et on ka raha. Leiti, et on v&otilde;imalust p&uuml;henduda rekreatiivsetele tegevustele,&ldquo; t&otilde;deb Vahur Poolak, nimetades, et masinaosade tootmises n&auml;is hetkeks, et tekib seisak, ent see osutus paarin&auml;dalaseks vaakumiks. &bdquo;P&auml;ris seisma ei j&auml;&auml;nud &uuml;kski sektor. Kui hetkel l&auml;heb h&auml;sti, siis ei t&auml;henda see, et n&uuml;&uuml;d on nirvaana, edu ja &otilde;nnistus, mis saadab meid elup&auml;evade l&otilde;puni. V&otilde;ib ju minna ka nii, et t&auml;na k&auml;si kullas, homme...,&ldquo; on ta vastutustundlikult ettevaatlik, nentides, et kui j&auml;rgmise aasta kevadeni on k&otilde;ik v&auml;ga h&auml;sti, siis j&auml;relikult on h&auml;sti.</p> <h3>N&otilde;udlus ja m&uuml;&uuml;k hoogustus</h3> <p>&bdquo;Meil on Lingalaidis k&otilde;rgemaid ja madalamaid sessioone &ndash; masinat&ouml;&ouml;stuses figureerime aastaringselt, vees&otilde;idukite puhul oleneb k&otilde;ik tellimustest. On olnud aastaid, mil meil on s&otilde;lmitud paatide ehituseks suuremad hulgilepingud. Siis ehitame paate talv l&auml;bi, et saaks need kevadel klientidele &uuml;le anda, aga aastad ei ole &otilde;ed,&ldquo; r&otilde;hutab Vahur Poolak ja toob n&auml;ite, et eelmisel aastal oli madalsessiooni tunda, kuigi keegi t&ouml;&ouml;ta polnud. Pidevalt tegutseb masinat&ouml;&ouml;stus, et valmistada maantees&otilde;idukitele, linnaliinibussidele ja erihaagistele v&auml;ga erinevaid keredetaile, mis moodustabki suure osa kogu ettev&otilde;tte tootmisest.</p> <p>Selleks aga, et saaks t&auml;istuuridel tegutseda ja keegi meeskonnast ei haigestuks, seadis Vahur Poolak enda s&otilde;nul kohe p&auml;rast eriolukorra v&auml;ljakuulutamist sammud desovahendite vabrikusse ja t&otilde;i vahendit kanistrite kaupa oma t&ouml;&ouml;tajatele. &bdquo;Kui inimesed hakkasid koju minema, siis uurisime, kas neil on kodus desovahend olemas. Kui ei olnud, siis said nad seda pudeliga kaasa v&otilde;tta, et ka oma perekonda tervena hoida. Varustasime oma inimesi, et neil k&otilde;igil oleks desovahend t&ouml;&ouml;l ja kodus,&ldquo; r&auml;&auml;gib Poolak. &Otilde;nneks keegi ka ei haigestunud. Pealegi on maskid t&ouml;&ouml;tajatel nagunii kogu aeg peas, lisaks t&ouml;&ouml;tatakse kaitse&uuml;likondades ja kummikinnastes, mis on tavap&auml;rane varustus.</p> <p>N&otilde;udlus ja m&uuml;&uuml;k hoogustus ka Tori vallas P&auml;rnumaal juba 26 aastat mullasegusid tootvas ettev&otilde;ttes <b>Matogard O&Uuml;. </b>Firma <b>tootmis-ja m&uuml;&uuml;gijuht Mait Ruumet </b>s&otilde;nab, et kevadiste m&uuml;&uuml;kide &uuml;le polnud p&otilde;hjust kurta. &bdquo;Nii nagu varasematel aastatel, kasvas selgi kevadel m&uuml;&uuml;gitulu. Tooteportfell on l&auml;inud suuremaks ja m&uuml;&uuml;gikohti lisandunud. Kedagi pole me pidanud koondama ega palka v&auml;hendama.&ldquo; Tema t&auml;heldab, et kuigi nende mulla Big Bagide ehk suurkottide m&uuml;&uuml;k on aastatega aina kasvanud, siis n&uuml;&uuml;d telliti seda koju tavap&auml;rasemast rohkem, et kasvuhooneid t&auml;ita. &bdquo;Inimesed on ka j&auml;rjest mugavamad, ei soovi ise mulda kottidega koju vedada,&ldquo; sedastab Ruumet.</p> <p>Madalhooajal ehk talvel Matogardis t&ouml;&ouml; siiski ei seisku, vaid lattu toodetakse aia- ja toalillemuldasid, mille tegemiseks vajatakse &uuml;ha v&auml;hem inimese j&otilde;udu. &bdquo;Mituteist aastat tagasi panime me mulda kotti k&uuml;hvliga, kuid n&uuml;&uuml;d automaatselt v&otilde;i poolautomaatselt. Masin teeb kas kogu v&otilde;i pool t&ouml;&ouml;d &auml;ra. Mullakotte alusele ladustatakse k&uuml;ll veel inimj&otilde;ul, aga seegi l&auml;heb ajaga mehhaniseeritumaks ja kaugel pole hetk, mil mullakotid laob alusele robot,&ldquo; kirjeldab Mait Ruumet.</p> <p>Nendegi ettev&otilde;ttes &otilde;nnestus nakkust v&auml;ltida, sest v&otilde;&otilde;raid oma territooriumile ei lubatud, kohale toodi kaitsemaskid ja desovahendid. Lisaks kasutatakse tavap&auml;raselt kaitsemaske ja k&otilde;rvaklappe tootmisl&uuml;lides, kus on tolm v&otilde;i l&auml;rm. &bdquo;&Uuml;ritasime s&auml;ilitada kainet m&otilde;istust,&ldquo; s&otilde;nab ta l&uuml;hidalt, andes m&otilde;ista, et viirus pole nende tegevust haavanud.&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/14kumblustunnid.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-14kumblustunnid.jpg" /></a>&nbsp;&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/14paadiehitus.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-14paadiehitus.jpg" /></a></p> <h3>Tegutseda tuleb m&otilde;istusp&auml;raselt</h3> <p>Ettev&otilde;tmise &uuml;le poleks olnud p&otilde;hjust kurta ka <b>Saaremaa Saunade omanikul ja juhil Aavo Viilil</b>, kui saart poleks epideemia t&otilde;ttu suletud. &bdquo;L&otilde;puks saime Saaremaalt v&auml;lja. Hing pidi juba hakkama v&auml;lja minema, sest tooted olid valmis, aga &uuml;les panna neid ei saanud,&ldquo; ohkab ta raskelt, viidates m&auml;rtsi- ja aprillikuule, ent n&uuml;&uuml;d on tootmine taastunud. &bdquo;Kedagi me ei koondanud, saime ikkagi hakkama,&ldquo; s&otilde;nab ta saarlasliku vaoshoitusega, tunnistades, et k&otilde;ige paremini l&auml;hevad nende toodetest kaubaks just saunad. &bdquo;Olukord oli hull, aga n&uuml;&uuml;d on paremaks l&auml;inud,&ldquo; s&otilde;nab ta, suutes ettev&otilde;ttel nina vee peal hoida ka tagasil&ouml;&ouml;gile vaatamata.</p> <p>Samamoodi ettevaatlik ja tagasihoidlik on Valgamaal aia- ja suvemaju tootva <b>Skan Holz Helme ASi</b> <b>juht Argo Mehide,</b> kuigi oleks p&otilde;hjust h&otilde;isata: tootmis- ja m&uuml;&uuml;gimahud on kasvanud! &bdquo;Koroona piiras meid, kuid hiljem andis hoogu,&ldquo; s&otilde;nab ta napilt, selgitades, et esialgu andsid nad oma inimestele puhkep&auml;evi ehk v&auml;hendasid t&ouml;&ouml;aega, kuid kedagi ei koondanud. &bdquo;Kuna olukord muutus aprilli l&otilde;pust alates iga p&auml;ev, siis oleme varasemale 65 t&ouml;&ouml;tajale isegi m&otilde;niteist inimest juurde palganud, aga eks koroonast tingitud m&auml;&auml;ramatus j&auml;tkub.&ldquo;</p> <p>Skan Holzi m&uuml;&uuml;gihitiks on aiamajad, millest enamik l&auml;heb ekspordiks. Millistesse riikidesse, Mehide ei avalikusta, kuid nimetab, et v&auml;lismaal on n&otilde;udlus kasvanud, Eestis enam-v&auml;hem samaks j&auml;&auml;nud. Sellele vaatamata nendib Argo Mehide, et &bdquo;horisont on suht madal, sest koroona m&otilde;jud v&otilde;ivad s&uuml;veneda, kuigi hetkel k&auml;ib stabiilne tootmine.&ldquo;</p> <p>Talvel t&ouml;&ouml;tatakse firmas j&auml;rgmise hooaja nimel. Ehkki hetkel on tootmismahud kasvanud, siis Mehide tuletab meelde argist paradoksi, et igale t&otilde;usule j&auml;rgneb langus. &bdquo;Tuleb m&otilde;istusp&auml;raselt tegutseda ja edasi liikuda. Ega siin muud tarkust polegi.&ldquo;</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto: Lingalaid O&Uuml;</b></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2733Eesti Energia pälvis tunnustuse kui parim regionaalne praktikakoht2020-08-06<p><b>Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu konkursil &bdquo;Parim praktikakoht&ldquo; valiti&nbsp; aasta parimaks regionaalseks praktikapakkujaks Eesti Energia AS. Koost&ouml;&ouml;s haridusasutusega panustab ettev&otilde;te kvalifitseeritud j&auml;relkasvu arendamisse pakkudes praktikav&otilde;imalusi ka v&auml;ljaspool suuri t&otilde;mbekeskusi.&nbsp; </b></p> <p>Auhinna andsid &uuml;le majandus- ja taristuminister <b>Taavi Aas</b> ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu tegevjuht <b>Arto Aas</b>.</p> <p>&bdquo;Ettev&otilde;tte tugevust n&auml;itab see, kuiv&otilde;rd on ta valmis ise sektori ja piirkonna arendamisse panustama. Eesti Energia puhul on see panus m&auml;rkimisv&auml;&auml;rne ja v&auml;&auml;rib tunnustust &ndash; Virumaa suurima t&ouml;&ouml;andjana tajub ettev&otilde;te vastutust nii kogukonna kui energeetikasektori ees laiemalt. Asjakohane ja h&auml;sti korraldatud praktika on v&otilde;tmet&auml;htsusega, et koolist saadud tarkused reaalses elus t&auml;ide viia,&ldquo; &uuml;tles majandus- ja taristuminister <b>Taavi Aas</b> auhinda &uuml;le andes.</p> <p>Eesti Energia on konkursil &bdquo;Parim praktikakoht&ldquo; kandideerinud ka varem, kuid sai p&auml;rjatud esmakordselt. M&ouml;&ouml;dunud aastal k&auml;is Eesti Energias praktikal 179 inimest, kellest 65% l&auml;bisid praktika Ida-Virumaal ja 28% Harjumaal, &uuml;lej&auml;&auml;nud teistel Eesti tootmisobjektidel.</p> <p>&bdquo;Tunnustuse t&otilde;i ettev&otilde;ttele mitmek&uuml;lgne praktika korraldamise s&uuml;steem, kaasatute lai erialane spekter ning v&otilde;rdselt hea tase praktikaprogrammide pakkumisel &uuml;le Eesti,&ldquo; selgitas hindamiskomisjoni otsust Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu tegevjuht <b>Arto Aas</b>.</p> <p>Eesti Energia juhatuse esimees&nbsp;<b>Hando&nbsp;Sutter</b>&nbsp;&uuml;tles, et praktika pakkumine v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;turule tulevate noortega otse l&auml;hemalt tutvuda, saada aru nende ootustest t&ouml;&ouml;andjale. &bdquo;Tublimad neist kaasame v&otilde;imalusel p&auml;rast praktika l&auml;bimist kohe oma meeskonda. Oleme kiiresti arenev ettev&otilde;te ja&nbsp;pakume ambitsioonikatele&nbsp;v&otilde;imalust&nbsp;sellest osa saada.&nbsp;Meie missioon on aidata leida, hoida ja arendada vajalike hoiakute, oskuste ja teadmistega tipptegijaid."&nbsp;</p> <p>Konkursile esitas Eesti Energia Tallinna Tehnika&uuml;likooli Virumaa Kolledž, mis on &uuml;ks ettev&otilde;tte olulistest koost&ouml;&ouml;partneritest.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/eesti energia praktikant.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-eesti energia praktikant.jpg" /></a></p> <p>&bdquo;Oleme v&auml;ga rahul ettev&otilde;ttepoolse praktika korraldamisega, kuna igale praktikandile l&auml;henetakse individuaalselt. Praktikandid tutvuvad uusimate tehnoloogiatega ning lisaks erialastele p&auml;devustele arendatakse ka meeskonnat&ouml;&ouml;, juhtimise ja teadmiste iseseisva omandamise oskusi. Parimatele praktikantidele makstakse t&ouml;&ouml;tasu v&otilde;i ettev&otilde;tte stipendiumi ning pakutakse osalise koormusega t&ouml;&ouml;kohta &ndash; see k&otilde;ik motiveerib &otilde;ppurit ja seob teda tulevase ametiga. Praktika k&auml;igus leiavad &uuml;li&otilde;pilased l&otilde;put&ouml;&ouml; teema ning ettev&otilde;ttepoolse kaasjuhendaja, mis v&otilde;imaldab lahendada ettev&otilde;tte praktilisi probleeme ning v&otilde;tta kokku &otilde;pingute k&auml;igus omandatud teadmised ja oskused,&ldquo; s&otilde;nas TT&Uuml; Virumaa kolledži direktor <b>Mare Roosileht.</b></p> <p>2020. aasta konkursi teised alamkategooriate v&otilde;itjad on: parim v&auml;ikeettev&otilde;ttest regionaalne praktikakoht PCC Projekt AS, parim Eestis &otilde;ppivatele v&auml;listudengitele praktikav&otilde;imaluste pakkuja SEB Pank AS. O&Uuml; Gurmeeklubi t&otilde;steti esile l&auml;bim&otilde;eldud ja oskusliku praktikakohtade pakkumise eest erivajadustega &otilde;pilastele. Konkursi peav&otilde;idu p&auml;lvis Magnetic MRO AS.</p> <p>Konkurssi &ldquo;Parim praktikakoht&rdquo; korraldab Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit koost&ouml;&ouml;s Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Haridus- ja Noorteametiga. Konkursil tunnustatakse t&ouml;&ouml;andjaid, kes pakuvad &uuml;li&otilde;pilastele ja kutse&otilde;ppuritele praktikakohti ja &otilde;pipoisi&otilde;ppe v&otilde;imalusi, tehes seda silmapaistval moel, &uuml;hiskonnas oma vastutust tunnetades ja panustades m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt t&ouml;&ouml;j&otilde;u j&auml;relkasvu oskuste arendamisele.</p> <p>Konkurssi rahastavad Eesti riik, Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit.</p> <p>Foto: Sergei Stepanov.</p> <p>Teate edastas:</p> <p>Elina Kink&nbsp;<br /> Kommunikatsioonijuht<br /> GSM:&nbsp;+372 511 0033&nbsp; &nbsp; &nbsp;<br /> Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliit</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2732Eesti Töötukassa maksis viimasel kuul töötasu hüvitist ligi 25 miljoni euro eest, toetust sai üle 32 000 töötaja2020-08-05<p>Juuni eest m&auml;&auml;rati t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitist 4 038 asutuse 32 013 t&ouml;&ouml;tajale. Keskmine h&uuml;vitise suurus oli 578,8 eurot ning h&uuml;vitiste kogukulu oli 24,8 miljonit eurot. V&otilde;rreldes varasemate kuudega kehtisid juuni t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitamisel uued kriteeriumid ja v&auml;iksem oli ka h&uuml;vitise maksimumm&auml;&auml;r.</p> <p>K&otilde;ige suurema osa juuni eest m&auml;&auml;ratud h&uuml;vitise saajatest moodustasid t&ouml;&ouml;tleva t&ouml;&ouml;stuse valdkonna t&ouml;&ouml;tajad (26,5% h&uuml;vitise saajatest), j&auml;rgnesid majutuse ja toitlustuse valdkond (16,9% h&uuml;vitise saajatest) ning haldus- ja abitegevuste valdkond (12,9% h&uuml;vitise saajatest).</p> <p>K&otilde;ige suurema h&uuml;vitiste kogukuluga asutus oli juunis Osa&uuml;hing Hansaliin (1,6 miljonit eurot). J&auml;rgnesid aktsiaselts Norma (0,7 miljonit eurot), Osa&uuml;hing HT Laevateenindus (0,5, miljonit eurot), AS Tallink Grupp (0,4 miljonit eurot) ja Rahvusooper Estonia ( 0,4 miljonit eurot).</p> <p>T&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitise avalduste esitamine l&otilde;ppes 31.07.2020. <b>Kokku h&uuml;vitas t&ouml;&ouml;tukassa m&auml;rtsi, aprilli, mai ja juuni eest t&ouml;&ouml;tasu 17 560 asutuse 137 677 t&ouml;&ouml;tajale.</b> H&uuml;vitiste kogukulu on 256,5 miljonit eurot. Keskmine aeg avalduse esitamisest kuni h&uuml;vitise m&auml;&auml;ramiseni oli 2,2 p&auml;eva ning keskmine aeg avalduse esitamisest kuni h&uuml;vitise v&auml;ljamaksmiseni oli 4,1 p&auml;eva.</p> <p>Kokku said nelja kuu jooksul k&otilde;ige enam t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitist Osa&uuml;hing Hansaliin (5,8 miljonit eurot), aktsiaselts Norma (2,5 miljonit eurot), Osa&uuml;hing HT Laevateenindus (1,9 miljonit eurot), Enefit Kaevandused AS (1,8 miljonit eurot) ning Aktsiaselts Tallink Grupp (1,5 miljonit eurot).</p> <p>H&uuml;vitise <b>esimese perioodi</b> (m&auml;rts- mai 2020) j&auml;relkontrollide k&auml;igus on&nbsp; t&auml;naseks tehtud tagasin&otilde;udeid kokku ligi 230 inimese osas. Tagasin&otilde;uded puudutavad 76 ettev&otilde;tet ja summas kokku 190 852,13 &euro;.</p> <p>K&otilde;ige rohkem on seni tagasin&otilde;udeid olnud koondamiste t&otilde;ttu. H&uuml;vitise saanud t&ouml;&ouml;taja on koondatud ja see ei vasta t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitise tingimustele. T&ouml;&ouml;tukassa esitab tagasin&otilde;ue t&ouml;&ouml;andjale. Hetkel on koondamise t&otilde;ttu tagasin&otilde;udeid 200 inimese osas, mis puudutavad 55 ettev&otilde;tet, tagasin&otilde;uete suurus on kokku 170 489,17 &euro;.</p> <p>T&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitise j&auml;relkontrollid kestavad selle aasta l&otilde;puni.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2730Kaugtöö ― varjukülgedega õnnelik võimalus2020-08-04<h3>T&ouml;&ouml; kodu(kontori)s v&otilde;ib olla &uuml;htaegu nii r&otilde;&otilde;mustav v&otilde;imalus kui t&uuml;&uuml;tu paratamatus. S&otilde;ltub, kuidas keegi suhtub, ja kui kaua on kodus t&ouml;&ouml;tanud.</h3> <p>V&auml;ga m&otilde;nus on, kui ei pea varahommikul t&ouml;&ouml;le tormama, ja v&otilde;id t&ouml;&ouml;p&auml;eva alustada rahulikult, oma tempos ja r&uuml;tmis. Esialgu naudid seda s&uuml;damest, ent aja m&ouml;&ouml;dudes hakkad tundma puudust kindlast t&ouml;&ouml;p&auml;eva algusest ja l&otilde;pust, kolleegidest ning kuuluvustundest. Tekib soov elada n&auml;dalas osa t&ouml;&ouml;ajast m&auml;&auml;ratletud r&uuml;tmis, et igap&auml;evaelul oleks raam nagu mistahes tehnikas kunstiteosel. See distsiplineerib ja sunnib looma p&auml;evakava. Kellel ei olnud enne koroonaaega v&otilde;imalust kodunt t&ouml;&ouml;tada, tundus see roosamannaliku v&otilde;imalusena.</p> <p>Rahvusvahelises firmas t&ouml;&ouml;tav <b>Siiri</b> (53) on &otilde;nnelik, et alates eriolukorra algusest on ta saanud enda t&ouml;&ouml;d kodust teha. Tehniliselt olnuks olnud see varemgi m&otilde;eldav, sest t&ouml;&ouml;ks vajalik arvuti &uuml;hes sobilike programmidega on tal olemas, ent v&auml;lismaised juhid pidasid &otilde;igemaks, et tegutseda tuleb kellast kellani Tallinna s&uuml;dalinna kontoris.</p> <p>N&uuml;&uuml;d r&otilde;&otilde;mustab Siiri, et hommikune poolteist tundi, mis kulus t&ouml;&ouml;le s&auml;ttimiseks ja minekuks, kuulub talle endale. Lisaks &otilde;htune kojus&otilde;iduaeg.</p> <p>&bdquo;Avan arvuti enne &uuml;heksat ja keskendun t&ouml;&ouml;le. Vahepeal v&otilde;tan puhkepausi ― olen aias v&otilde;i k&auml;in poes, ja t&ouml;&ouml;tan kella kuueni &otilde;htul. Mulle v&auml;ga sobib,&ldquo; s&otilde;nab ta, soovides edaspidigi rohkem kodus t&ouml;&ouml;tada. &bdquo;Aega j&auml;&auml;b oluliselt enam iseendale.&ldquo; Veidi kahju on tal riidekappi ummistavatest suveriietest ja &ndash;kingadest, mida kodus nagu kontoris iga p&auml;ev ei kanna. Ka meigib ta ennast enamasti siis, kui tuleb videokonverentsidel v&otilde;i &ndash;koosolekutel osaleda.</p> <p>Kodused tegevused Siirit ei eksita: ta teeb kindlal ajal t&ouml;&ouml;d ja suleb seej&auml;rel arvuti, mida &otilde;htu jooksul enam ei ava. T&ouml;&ouml;p&auml;ev on l&otilde;ppenud ja k&otilde;ik sellega seotu m&otilde;tetest v&auml;lja l&uuml;litatud, et keskenduda iseendale ja oma perele.</p> <h3>Valikuv&otilde;imalus &ndash; kas kodu v&otilde;i kontor</h3> <p>Raamatupidamisteenuseid, maksu- ja ettev&otilde;tlusalast n&otilde;u pakkuva firma<b> Arvestusabi O&Uuml; tegevjuht Riin Pajula</b> s&otilde;nab, et ettev&otilde;tte 16aastase tegevuse v&auml;ltel on osa nende t&ouml;&ouml;st tehtud alati kaugt&ouml;&ouml;na. Temagi leiab, et suurimaks plussiks on s&otilde;iduaja ja -kulude kokkuhoid. &bdquo;Kodus t&ouml;&ouml;tamise p&auml;eval pole tarvis ennast n&ouml; t&auml;isrelvastusse s&auml;ttida ― t&ouml;&ouml;asju pakkida, r&otilde;ivastuda ja end kaunistada. Veebikohtumisel v&otilde;i muu pilti edastava keskkonna vahendusel teistega suheldes tuleks oma korrektse v&auml;ljan&auml;gemise eest hoolitseda, aga muidu v&otilde;ib mistahes t&ouml;&ouml;r&otilde;ivad selga t&otilde;mmata.&ldquo;</p> <p>V&auml;lisest t&auml;htsamaks peab Riin sisulist t&ouml;&ouml;d. Kaugt&ouml;&ouml; puhul on v&otilde;tmek&uuml;simuseks vajaliku info j&otilde;udmine &otilde;igeaegselt k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;tajateni. &bdquo;Minul kui raamatupidamis- ja n&otilde;ustamisettev&otilde;tte tegevjuhil on tarvis juhtida kolleegide t&auml;helepanu seadusemuudatustele, &otilde;igusaktide t&otilde;lgendustele, erialastele artiklitele, eriolukorra ajal ka eriolukorra meetmetele jms. Sellise teabe e-kirjaga edastamine n&otilde;uab t&auml;pse s&otilde;nastusega tekste, tsitaatide ja linkide lisamist. Jooksvate kiirete k&uuml;simuste lahendamiseks helistan,&ldquo; selgitab Riin Pajula, kellele on samav&otilde;rd oluline, et t&ouml;&ouml;tajate enda info ja probleemid j&otilde;uaksid &otilde;igeaegselt temani. &bdquo;Meil on kolleegidega tihe koost&ouml;&ouml;. Kui on tarvis abi v&otilde;i t&auml;iendavat infot, siis nad alati k&uuml;sivad.&ldquo;</p> <p>Riin Pajula soovitab neile t&ouml;&ouml;andjatele, kes pole kaugt&ouml;&ouml;d varem v&otilde;imaldanud, t&ouml;&ouml;tajaid julgustama oma muredest v&otilde;i probleemidest r&auml;&auml;kima, et need ei kuhjuks ega j&auml;&auml;ks lahenduseta. Tema arvates peaks t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i vahetu &uuml;lemus olema t&ouml;&ouml;tajatele kiiresti k&auml;ttesaadav.</p> <p>Kuna kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;ib v&auml;hendada meeskonnatunnet, siis peaks aeg-ajalt kolleegidega kohtuma. Arvestusabi O&Uuml; on selleks sisustanud ka t&ouml;&ouml;tajate arvust l&auml;htuva kontori, mist&otilde;ttu saab iga&uuml;ks valida, kas t&ouml;&ouml;tada kodus v&otilde;i kontoris. Seal kohtutakse tingimata ka klientidega, peetakse koosolekuid ja j&auml;lgitakse veebikoolitusi. Kohtumisi oma naiskonnaga peab Riin v&auml;gagi vajalikuks.</p> <p>&nbsp;</p> <h3>Arvestusabi O&Uuml; tegevjuht Riin Pajula soovitab:</h3> <ul> <li>Kaugt&ouml;&ouml; alustajad peaksid hoidma vahetut kontakti nii t&ouml;&ouml;tajate kui klientidega, selle olulisust ei maksa alahinnata.</li> <li>Ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;ruumidest ei tasuks loobuda, kuid v&otilde;ib eelistada v&auml;iksemat pinda, kui t&ouml;&ouml; kvaliteet ei lange.</li> <li>Tuleb osata t&otilde;mmata piir t&ouml;&ouml;- ja eraelu vahele, eristada vaba aega t&ouml;&ouml;st. T&ouml;&ouml;v&auml;isel ajal ei tohiks lugeda e-kirju ega m&otilde;elda t&ouml;istele k&uuml;simustele. Samas peaks kodus olevate pereliikmetega tegema kokkuleppe, millal sobib kodus t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;tegemise ajal segada.</li> <li>Hea on, kui vaba aega saaks v&otilde;imalikult palju veeta kodustest t&ouml;&ouml;ruumidest v&auml;ljaspool, v&auml;rskes &otilde;hus. Liikudes v&otilde;i tegeledes hobidega.</li> <li>Kui t&ouml;&ouml; laad v&otilde;imaldab, ei pruugi kaugt&ouml;&ouml; tegemise kohaks olla alati kodu.</li> <li>Johtuvalt ettev&otilde;tte tegevusalast s&otilde;ltub kaugt&ouml;&ouml; sobivus veel iga t&ouml;&ouml;taja isiksusest, olemasolevatest v&otilde;i loodavatest tingimustest, samuti poolte kokkuleppest.</li> </ul> <p>&nbsp;</p> <h2>Hoia t&ouml;&ouml; ja isiklik elu lahus</h2> <p><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Palgainfo juht ja anal&uuml;&uuml;tik Kadri Seeder</b> nendib, et t&ouml;&ouml;tades kodukontoris, on inimesel v&auml;he tugevaid emotsioone, sest neid tekitavad teised inimesed. &bdquo;V&otilde;ib tekkida apaatia, sest sa ei tunne enam midagi &ndash; pole negatiivseid ega positiivseid tundeid,&ldquo; s&otilde;nab ta, toonitades, et varem t&ouml;&ouml;tati kodukontoris selleks, et v&otilde;tta m&otilde;ni p&auml;ev s&uuml;venemiseks, kuigi oli neidki, kes valdavalt t&ouml;&ouml;tasidki kodus. &bdquo;Aga koroonaga seoses oldi sunnitud t&ouml;&ouml;tama kodus ja otsekontakti teistega praktiliselt ei olegi. M&otilde;nel lisandusid veel e-koolis &otilde;ppivad lapsed ja neil tekkis hoopis teistsugune olukord.&ldquo;<b></b></p> <p>Ta ise on kaut&ouml;&ouml;d teinud &uuml;le k&uuml;mne aasta, t&ouml;&ouml;tades osaliselt kodus, ent loonud koost&ouml;&ouml;kontori p&otilde;hjusel, et paar korda n&auml;dales teha kolleegidega koost&ouml;&ouml;p&auml;evi. P&otilde;hjusel, et oleks tunnetatav &bdquo;&uuml;hine hingamine&ldquo;, ei j&auml;&auml;ks kaaslastega v&otilde;&otilde;raks, saaks aktiivsemalt infot vahetada, muudel teemadel lobiseda ja sotsiaalsust s&auml;ilitada.</p> <p>&bdquo;Mina kodukontoritesse kolimist isiklikult ei poolda. V&auml;hestel on distsipliini ja oskust hoida t&ouml;&ouml; ning isiklik elu lahus, mida ei tohiks lasta kokku sulada,&ldquo; t&otilde;deb Kadri. Tema arvates tekitab aeg-ajalt kontoris k&auml;imine, mil ka riietatakse end kodustest oludest teisiti, hea enesetunde. &bdquo;Eelistan t&ouml;&ouml;tada kontoris, eriti, kui kodus on mitu segajat. Palju lihtsam on ka t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;petada, sest kodukontoris on ikka vaja piiluda, kas keegi on kirjutanud v&otilde;i &auml;kki teeks veel midagi &auml;ra... Samuti vastupidi. Kodus on v&auml;ga hea leida asendustegevusi, sest kui on ebameeldivamaid &uuml;lesandeid, siis tahaks neid edasi l&uuml;kata...&ldquo;</p> <p>Kontorist koju tulles Kadri arvutit kotist v&auml;lja ei v&otilde;ta. See tekitab sootuks meeldivama tunde, kui arvuti oleks kogu aeg avatuna laual.</p> <h2>K&otilde;ik s&otilde;ltub inimesest endast</h2> <p><b>Kommenteerib Kaia Kuppart, ps&uuml;hhoteraapiapraksise Hingelugu&nbsp;</b><b>kliiniline ps&uuml;hholoog-ps&uuml;hhoterapeut:</b></p> <p>"Kui paljud organisatsioonid on pidanud kaugt&ouml;&ouml;d juba aastaid kontorit&ouml;&ouml;ga samav&auml;&auml;rseks, siis enamikele muutus see aktuaalseks praktiliselt &uuml;le&ouml;&ouml;. Kaugt&ouml;&ouml; eriolukorras v&otilde;imaldas ettev&otilde;tetel j&auml;tkata igap&auml;evategevustega, s&auml;ilitada t&ouml;&ouml;kohti ja v&auml;ltida firma pankrotistumist. Paljud t&ouml;&ouml;tajad tunnistasid, et kodus t&ouml;&ouml;tades v&auml;henes nende stressitase, t&otilde;usis t&ouml;&ouml; produktiivsus ja tekkis juurde vaba aega, kasv&otilde;i t&ouml;&ouml;le ja koju s&otilde;itmise arvelt.</p> <p>Inimestena oleme me k&otilde;ik erinevad, mist&otilde;ttu on kodus t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalus m&otilde;nele nauditav, teisele &uuml;letamatult raske. N&auml;iteks k&otilde;rgema avatusega inimestel on suurem valmisolek minna kaasa k&otilde;ikv&otilde;imalike uute ideedega. Seet&otilde;ttu suudavad nad t&otilde;en&auml;oliselt kodus t&ouml;&ouml;tamises n&auml;ha uut ja p&otilde;nevat v&auml;ljakutset ning kohaneda sellega kergemini.</p> <p>On &uuml;ldteada, et introvertsemad inimesed eelistavad &uuml;ksi t&ouml;&ouml;tamist. V&otilde;iks eeldada, et neile sobib kaugt&ouml;&ouml; seet&otilde;ttu paremini. Siiski v&otilde;ib netikoosolekutel arvamuse avaldamine, veebikaamerasse r&auml;&auml;kimine ja sealt iseenda n&auml;gemine muutuda introvertsele &auml;&auml;rmiselt stressitekitavaks. Veebisuhtlus ei v&otilde;imalda piisaval m&auml;&auml;ral j&auml;lgida t&ouml;&ouml;kaaslaste kehakeelt ja emotsionaalseid reaktsioone, mis v&otilde;ib muuta &auml;revusele kalduva t&ouml;&ouml;taja veelgi &auml;revamaks.</p> <p>Veebikoosolek v&otilde;imaldab ka rohkem n&ouml; sotsiaalset looderdamist &ndash; passiivsed t&ouml;&ouml;tajad saavad j&auml;&auml;da veelgi passiivsemaks, tagasihoidlikumad hoida veelgi enam teiste varju.</p> <p>M&otilde;ned meeskonnad armastavad koosolekutel pikki arutelusid, head huumorit ja t&ouml;&ouml;ga mitteseotud teemade k&auml;sitlemist, teised j&auml;lle soovivad asuda v&otilde;imalikult kiiresti oluliste k&uuml;ssimuste juurde ja j&otilde;uda ruttu otsusteni. Veebikoosolekud sobivad pigem kiiretele otsustajatele, kuna v&auml;liseid segajaid on v&auml;hem. Samal ajal v&otilde;ib sotsiaalset lobisemist nautiva t&ouml;&ouml;taja jaoks muutuda pealesunnitud &uuml;ksiolek l&otilde;puks kurnavaks. Pikaajaliselt kaugt&ouml;&ouml;d tehes v&otilde;ib kannatada grupiliikmete omavaheline usaldus, &uuml;htsus- ja turvatunne.</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml;d tehes v&otilde;ivad raskustesse sattuda ka t&ouml;&ouml;tajad, kellel on kalduvus t&auml;htsaid tegevusi edasi l&uuml;kata, raskusi v&auml;ltida ja ebameeldivuste korral endale k&otilde;rvaltegevusi leida. T&ouml;&ouml;l k&auml;ies peame enesestm&otilde;istetavaks, et oleme kohaselt riides. Tuleme ja lahkume t&ouml;&ouml;lt &otilde;igeaegselt ning t&auml;idame t&ouml;&ouml; ajal t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid. Kodus t&ouml;&ouml;tades on meil palju rohkem alternatiivseid ahvatlusi ja enese distsiplineerimine oluliselt raskem. K&otilde;rge meelekindlusega inimesed tulevad sellega oluliselt paremini toime. Ka juhtidele t&auml;hendab kodudes laiali oleva meeskonna juhtimine eraldi v&auml;ljakutset, kuna puudub vahetu kontakt ja tagasiside t&ouml;&ouml;de kulgemisest.</p> <p>M&otilde;istlik on kodus t&ouml;&ouml;tades luua endale igap&auml;evane rutiin, alustades ja l&otilde;petades t&ouml;&ouml; kindlal kellaajal ning tehes korrap&auml;raseid puhke- ja l&otilde;unapause. Tasuks v&otilde;tta endale hetk aega, et l&uuml;lituda &uuml;mber kodustelt tegevustelt t&ouml;&ouml;kohustustele ja k&otilde;rvaldada v&otilde;imalikud segajad. Miks mitte korraldada meeskondades ka virtuaalseid kohvipause, mis v&otilde;imaldaksid vaba vestlust kolleegide vahel ja suurendaksid seel&auml;bi usaldust ja meie-tunnet?</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml; eeldab kaast&ouml;&ouml;tajate suuremat tolerantsust, kuna vahel ei ole v&otilde;imalik eraelu ja t&ouml;&ouml;d ruumiliselt lahutada. N&auml;iteks v&auml;ikeste lastega vanemad peavad t&auml;itma korraga erinevaid rolle, mis paneb neile topeltkoormuse. Lihtsad ajaplaneerimise vahendid nagu tegevusnimekirjade koostamine, t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete prioritiseerimine ja etappideks jagamine, aitavad p&uuml;sida motiveerituna ja t&otilde;sta produktiivsust ka kodukeskkonnas.&ldquo;</p> <h3>V&otilde;imalik uus trend?</h3> <p>Konsultatsioonifirma <a href="https://globalworkplaceanalytics.com/"><b>Global Workplace Analytics</b></a> uurimuse kohaselt soovis p&auml;rast pandeemia l&otilde;ppu enam kui 30% t&ouml;&ouml;tajatest edaspidi v&auml;hemalt paar p&auml;eva n&auml;dalas kodus t&ouml;&ouml;tada. Inimesed on eriolukorra ajal omandanud enam tehnoloogiaalaseid oskusi, mida toetab &auml;pp Zoom jt samalaadsed, ja vestlustarkvara Slack jms.</p> <p>Lisandunud on uus inimlik aspekt. Kriisi ajal harjusid kolleegid, et t&ouml;&ouml;d tehti oma elutoas, kus taustal saalisid lapsed ja lemmikloomad. See omakorda s&uuml;vendas empaatiav&otilde;imet ja t&ouml;&ouml;keskonna &otilde;dususe soovi, mist&otilde;ttu v&otilde;ib edaspidi tekkida juurde rohkem t&ouml;&ouml;kohti, kus t&ouml;&ouml;- ja eraelu on paremini tasakaalus ning t&ouml;&ouml;aeg paindlikum.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjad v&otilde;iksidki senisest rohkem v&otilde;imaldada t&ouml;&ouml;tajatel keset t&ouml;&ouml;p&auml;eva tegeleda oma asjadega, mis omakorda v&otilde;iks muuta trendi, et t&ouml;&ouml;kohad peaksid asuma suurte linnade kallis kesklinna piirkonnas.</p> <p><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Tekst: Tiina Lang</b></p> <p><b>Foto: Anastasia &Scaron;urajeva</b></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2729Kas lapse esimese koolipäeva puhul saan töölt vaba päeva?2020-08-03<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Mul on kaks last &ndash; &uuml;ks &otilde;pib p&otilde;hikoolis, teine l&auml;heb s&uuml;gisel esimesse klassi. Nad k&auml;ivad erinevates koolides ja sel aastal on neil 1. septembri aktused ka eri p&auml;evadel. Eelmisel aastal oli meil t&ouml;&ouml; juures v&auml;ga kiire aeg sel perioodil ja ei saanud osaleda, kuid sel aastal tahaks kindlasti ise kohal olla. Seep&auml;rast uuringi juba varakult, millised on minu v&otilde;imalused t&ouml;&ouml; juurest kahte vaba p&auml;eva saada?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ennetusosakonna juhataja: </i></b>Lapse esimene koolip&auml;ev ega 1. september ei ole riiklikult kehtestatud vaba p&auml;ev. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;p&auml;ev langeb 1. septembrile, kui on lapse esimene koolip&auml;ev, siis tuleb sel p&auml;eval t&ouml;&ouml;le minna. Vaba p&auml;eva on v&otilde;imalik saada j&auml;rgmistel tingimustel:&nbsp;</p> <ul> <li><b>Esimeseks</b> v&otilde;imaluseks on kokkulepe. N&auml;iteks t&ouml;&ouml;ajakava ehk t&ouml;&ouml;graafiku alusel t&ouml;&ouml;tajad lepivad graafiku koostamise ajal t&ouml;&ouml;andjaga kokku, et lapse esimene koolip&auml;ev j&auml;etakse vabaks.&nbsp;</li> <li><b>Teine</b> v&otilde;imalus on (lapse-, p&otilde;hi-, vm) puhkuse kasutamine. T&ouml;&ouml;taja saab juba puhkuste ajakava koostamisel (ajakava koostatakse 31. m&auml;rtsiks) kavasse m&auml;rkida, et soovib lapse esimesel koolip&auml;eval kasutada p&otilde;hipuhkust v&otilde;i lapsepuhkust (mida saab kasutada kuni lapse 14aastaseks saamiseni). Kui aktusel osalemise soov tekib hiljem, tuleb sellest v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva ette kirjalikus vormis teada anda.&nbsp;</li> <li><b>Kolmandaks </b>tasuks uurida, ehk on ka teie ettev&otilde;ttes kehtestatud lisasoodustused, nt tervisep&auml;ev, vaba p&auml;ev lapse esimese koolip&auml;eva puhul, vaba p&auml;ev lapsega koos veetmiseks vms. Tegemist on t&ouml;&ouml;andja vabatahtliku soodustusega, milles lepitakse &uuml;ldjuhul t&ouml;&ouml;suhte alguses v&otilde;i ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;korraldusreeglites kokku.</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2728Päevakajaline palgaküsimus. Milline õiguslik kokkulepe kehtib?2020-07-31<p><b>Kui t&ouml;&ouml;andja saadab oskust&ouml;&ouml;lisest t&ouml;&ouml;taja v&auml;lismaale pikemaks ajaks t&ouml;&ouml;le, mitte vaid l&uuml;hikesse l&auml;hetusse, siis &uuml;ldjuhul tuleb talle maksta t&ouml;&ouml;tasu sealses kollektiivlepingus oskust&ouml;&ouml;lisele ette n&auml;htud kuu- v&otilde;i tunnitasu alamm&auml;&auml;ra j&auml;rgi.</b></p> <p>Palgak&uuml;simus v&otilde;ib muutuda p&auml;evakajaliseks ja teravaks, samuti tekitada &uuml;ksjagu vastakaid vaidlusi, mida omakorda peavad hekseldama erinevad kohtuastmed. Just seesugune juhtum, mis on kestnud juba mitu aastat, on j&auml;tkuvalt menetluses. J&otilde;udnud Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi ja sealt uuesti ringkonnakohtusse tagasi. L&otilde;plikku lahendust seega veel pole, ent vaie iseenesest v&otilde;iks ajendada nii t&ouml;&ouml;andjaid kui t&ouml;&ouml;v&otilde;tjaid sarnaseid olukordi juba t&ouml;&ouml;lepingut s&otilde;lmides v&auml;listama.</p> <p><b>Saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu</b></p> <p>Aleks alustas 2013. aasta juulis t&ouml;&ouml;d puusepp-torulukksepana, t&ouml;&ouml;tasuks lepiti 700 eurot kuus. T&ouml;&ouml;andja l&auml;hetas ta otsekohe t&ouml;&ouml;le Rootsi Kuningriiki, kus mees t&ouml;&ouml;tas 23. juulist 2013 kuni 14. detsembrini 2014. Seej&auml;rel oli tal uue aasta 19. jaanuarini puhkus, mille l&otilde;ppedes ilmnes, et t&ouml;&ouml;andjal polnudki enam mehele t&ouml;&ouml;d anda. Niisiis otsustas Aleks samal aastal enne j&otilde;ule t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda, l&auml;htudes t&ouml;&ouml;lepingu seadusest.</p> <p>Jaanuaris 2017 p&ouml;&ouml;rdus ta Harju Maakohtusse, paludes t&ouml;&ouml;andjalt v&auml;lja m&otilde;ista t&ouml;&ouml;tasu, mis h&otilde;lmas enam kui aastast ajavahemikku 1. detsembrist 2013 kuni 14. detsembrini 2014.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja oli talle maksnud selle perioodi eest 12 443,46 eurot. Kuna Aleks t&ouml;&ouml;tas ehitusala oskust&ouml;&ouml;lisena, siis tema arvates olnuks &otilde;ige maksta talle t&ouml;&ouml;tasu Rootsi &uuml;leriigilise ehitusala kollektiivlepingu j&auml;rgi 2803 eurot. Eelnimetatud t&ouml;&ouml;perioodi arvestades oleks kogusumma olnud 35 037,50 eurot. Mees soovis, et t&ouml;&ouml;andja maksaks saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu 22 594,4 eurot.</p> <p>Kollektiivlepingust l&auml;htudes on Rootsi ehitusala oskust&ouml;&ouml;lise miinimumm&auml;&auml;ra tunnitasuks 140 Rootsi krooni ehk 15,14 eurot. Aleksi arvutuste kohaselt oleks pidanud t&ouml;&ouml;andja tasuma talle 2074 t&ouml;&ouml;tunni eest kokku 31 400,36 eurot. T&ouml;&ouml;andja leidis, et Aleksi n&otilde;ue on aegunud ja seda pole p&otilde;hjust menetleda. Kokku oli talle t&ouml;&ouml;tasuna makstud 36 599,38 eurot.</p> <p>Aleks ei t&ouml;&ouml;tanud kogu vaidlusaluse aja Rootsis, vaid ootas j&auml;rgmise t&ouml;&ouml; v&otilde;imalust Eestis, kus ta t&ouml;&ouml;d ei teinud. Ka Rootsis tegi ta t&ouml;&ouml;d vaid kindlal t&ouml;&ouml;graafikusse m&auml;rgitud ajal. Pealegi leidis t&ouml;&ouml;andja, et kuna Aleks oma puusepa v&otilde;i torulukksepa erialast v&otilde;i t&ouml;&ouml;alast kvalifikatsiooni ei t&otilde;endanud, siis ei kohaldunud talle Rootsi kollektiivleping, vaid Eesti Vabariigi &otilde;igus.</p> <p>Harju Maakohus m&otilde;istis Aleksi kasuks t&ouml;&ouml;andjalt v&auml;lja t&ouml;&ouml;tasu tasaarvestusena tema menetluskulu katteks 560,25 eurot.</p> <p><b>Kuupalk v&otilde;i t&ouml;&ouml;ajap&otilde;hine arvestus?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;lepingule kohalduva &otilde;iguse m&auml;&auml;ramisel tuleb juhinduda Euroopa Parlamendi ja N&otilde;ukogu 2008. aasta m&auml;&auml;rusest, mida kohaldatakse lepingutele tsiviil- ja kaubandusasjades. Selle j&auml;rgi on individuaalne t&ouml;&ouml;leping reguleeritud &otilde;igusega, mille pooled on valinud ehk Aleks ja tema t&ouml;&ouml;andja valisid t&ouml;&ouml;lepingu t&ouml;&ouml;suhtele kohalduvaks &otilde;iguseks Eesti Vabariigi &otilde;iguse.</p> <p>Kuna Aleksil on kolmanda kategooria sanitaartehnika lukksepa kvalifikatsioon ja selles ametis pikaajaline t&ouml;&ouml;kogemus, siis t&ouml;&ouml;tas ta oskust&ouml;&ouml;lisena v&auml;hemalt torulukksepa t&ouml;&ouml;kohal. Seega leidis mees, et t&ouml;&ouml;andjal oli kohustus maksta t&ouml;&ouml;tasu kollektiivlepingus etten&auml;htud alamm&auml;&auml;ras ehk 15,14 eurot tunnis. Talle maksti t&ouml;&ouml;l&auml;hetuse ajal p&auml;evaraha, mida ei saa pidada t&ouml;&ouml;tasuks. V&auml;lisl&auml;hetuse p&auml;evaraha alamm&auml;&auml;r on 22,37 eurot p&auml;evas. Selles ulatuses tuli Aleksile seda arvestada.</p> <p>Harju Maakohus leidis, et mehe t&ouml;&ouml;tatud p&auml;evade ja tundide aluseks tuleb v&otilde;tta t&ouml;&ouml;andja esitatud igakuised t&ouml;&ouml;graafikud, millest l&auml;htuvalt tegi ta vaidlusaluses ajavahemikus t&ouml;&ouml;d kokku 1496,5 tundi. T&ouml;&ouml;andja pidanuks maksma talle t&ouml;&ouml;tasuna 22 657,1 eurot, ent mees sai 10 419,9 eurot. Sestap tuli veel tasuda 12 237,72 eurot.</p> <p>Kuna Harju Maakohus v&otilde;ttis Aleksi t&ouml;&ouml;tasu arvutuse aluseks t&ouml;&ouml;ajap&otilde;hise ehk summeeritud t&ouml;&ouml;aja arvestuse (t&ouml;&ouml;tasu makstakse t&ouml;&ouml;tatud tundide ja t&ouml;&ouml;aja graafiku alusel), siis palus mees maakohtu otsuse t&uuml;histada. T&ouml;&ouml;lepingu kohaselt oli t&ouml;&ouml;andja kohustatud talle maksma tasu kuupalgana ja andma talle t&ouml;&ouml;d 8 tundi t&ouml;&ouml;p&auml;evas. Sellest l&auml;htudes arvestas Aleks, et ta t&ouml;&ouml;tas vaidlusalusel ajavahemikul kokku 2074 tundi. T&ouml;&ouml;tasu pidanuks olema 31 400,36 eurot, millele lisandus p&auml;evaraha 5816,20 eurot (kokku 37 216,56 eurot).</p> <p>T&ouml;&ouml;andja omakorda palus maakohtu otsuse t&uuml;histada osas, milles Aleksi n&otilde;ue rahuldati, ja saata see maakohtule uueks lahendamiseks. Kumbki osapool vaidles teineteise kaebusele vastu. Tallinna Ringkonnakohus j&auml;ttis 2018. aasta juulis maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata.</p> <p>Aleks ei leppinud, et kohtud tema t&ouml;&ouml;tasu ja p&auml;evaraha n&otilde;uet ei rahuldanud ning leidsid ekslikult, et ta t&ouml;&ouml;tas summeeritud t&ouml;&ouml;aja arvestusega ja talle tasuti tunnitasu alusel. Ta ei n&otilde;ustunud ka ringkonnakohtu seisukohaga, et ootetunde ei pidanud t&ouml;&ouml;andja talle Rootsis kehtiva m&auml;&auml;ra j&auml;rgi h&uuml;vitama.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja vaidlustas samuti ringkonnakohtu otsuse, ent ei esitanud seda n&otilde;uetekohaselt ega k&otilde;rvaldanud puudusi, mist&otilde;ttu j&auml;ttis Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse v&otilde;tmata.</p> <p><b>Mida otsustas Riigikohtu Tsiviilkolleegium?</b></p> <p>O Sama ringkonnakohus peab asja uuesti l&auml;bi vaatama ja leidma p&otilde;hjendatud seisukoha, kas t&ouml;&ouml;andjalt tuleb m&otilde;ista v&auml;lja t&ouml;&ouml;tasu kollektiivlepingus oskust&ouml;&ouml;lisele etten&auml;htud kuu- v&otilde;i tunnitasu alamm&auml;&auml;ra j&auml;rgi. Vaja on selgitada, kas lisaks t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rale kohalduvad asjas ka Rootsi &otilde;iguse, sealhulgas kollektiivlepingu muud imperatiivsed s&auml;tted, mis tagavad t&ouml;&ouml;tajale Eesti &otilde;igusega v&otilde;rreldes suurema kaitse.</p> <p>O T&ouml;&ouml;lepingu j&auml;rgi oli Aleksi t&ouml;&ouml; tegemise kohaks Eesti ja t&ouml;&ouml;lepingule kohaldatakse Eesti &otilde;igust. Tema tegi t&ouml;&ouml;d ainult Rootsis. Koosk&otilde;las Rooma I m&auml;&auml;ruse teatud paragrahvides s&auml;testatuga kohaldub t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasule kollektiivlepingus etten&auml;htud oskust&ouml;&ouml;lise t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r. Millise riigi &otilde;igus t&ouml;&ouml;lepingule Rooma I m&auml;&auml;ruse j&auml;rgi aga kohaldub, selleks tuleb v&otilde;rrelda Eesti ja Rootsi &otilde;iguse imperatiivsete s&auml;tetega t&ouml;&ouml;tajale etten&auml;htud kaitset.</p> <p>O Rootsi seadustes ei ole t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra s&auml;testatud, seda reguleeritakse kollektiivlepingutega. Kuna Aleks t&ouml;&ouml;tas Rootsis, siis t&ouml;&ouml;andjal oli kohustus tagada t&ouml;&ouml;tasu kollektiivlepingus oskust&ouml;&ouml;lisele ette n&auml;htud alamm&auml;&auml;ras. Samuti ei saanud Aleksi t&ouml;&ouml;tamist pidada t&ouml;&ouml;l&auml;hetuseks. See t&auml;hendanuks, et tema kui t&ouml;&ouml;taja oleks saadetud t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmiseks oma tavap&auml;rasest t&ouml;&ouml; tegemise kohast erinevasse kohta (sh v&auml;lisriiki).</p> <p>O Kohtud oleksid pidanud asja lahendamiseks tegema kindlaks, kuidas pooled t&ouml;&ouml;aja ja t&ouml;&ouml;tasu arvutamise kokku leppisid. Ainu&uuml;ksi t&ouml;&ouml;andja v&auml;ide ja t&otilde;endid, et Aleks t&ouml;&ouml;tas v&auml;idetust v&auml;hem t&ouml;&ouml;tunde, ei andnud alust v&auml;lja m&otilde;ista t&ouml;&ouml;tasu tunnim&auml;&auml;ra alusel ja tegelikke t&ouml;&ouml;tunde arvestades. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tas t&auml;ist&ouml;&ouml;ajaga ja kokku oli lepitud kuutasu, siis on t&ouml;&ouml;andjal kohustus seda teha. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tas t&auml;ist&ouml;&ouml;ajaga (sh summeeritud t&ouml;&ouml;aja arvestuse korral), kuid t&ouml;&ouml;andja ei kindlustanud teda t&ouml;&ouml;ga ajalises mahus, siis tuleb maksta keskmist t&ouml;&ouml;tasu. T&ouml;&ouml;taja ei v&otilde;i j&auml;&auml;da ilma kollektiivlepinguga etten&auml;htud kaitsest, mist&otilde;ttu v&otilde;ib kollektiivleping kohalduda ka olukorras, mil t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;d ei teinud, vaid oli selle ootel.</p> <p>O Asja uuel l&auml;bivaatamisel peab ringkonnakohus v&otilde;tma p&otilde;hjendatud seisukoha, kas t&ouml;&ouml;andjalt tuleb v&auml;lja m&otilde;ista t&ouml;&ouml;tasu kollektiivlepingus oskust&ouml;&ouml;lisele etten&auml;htud kuu- v&otilde;i tunnitasu alamm&auml;&auml;ra j&auml;rgi. Vaja on selgitada, kas lisaks t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rale kohalduvad asjas Rootsi &otilde;iguse, sh kollektiivlepingu muud imperatiivsed s&auml;tted, mis tagavad t&ouml;&ouml;tajale Eesti &otilde;igusega v&otilde;rreldes suurema kaitse.</p> <p>Tekst: Tiina Lang</p> <p>Foto: Pexels</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2725Tööinspektsioon: jõustuvad lähetatud töötajate õigusi paremini kaitsvad muudatused2020-07-30<p><b>30. juulist j&otilde;ustuvad muudatused, mis tagavad Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate &otilde;iguste parema kaitse. T&auml;psustuvad l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimused Eestis t&ouml;&ouml;tamise ajal ja kehtestatakse pikaajalise t&ouml;&ouml;tamise regulatsioon. T&ouml;&ouml;andjad peavad l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate kohta esitatud teavet ajakohasena hoidma.</b></p> <p>L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja m&otilde;iste on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja N&otilde;ukogu direktiivis 96/71/E&Uuml; t&ouml;&ouml;tajate l&auml;hetamise kohta seoses teenuse osutamisega. L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajaks loetakse sellist t&ouml;&ouml;tajat, kelle t&ouml;&ouml;andja saadab ajutiselt teise Euroopa Liidu liikmesriiki t&ouml;&ouml;le, kas ettev&otilde;tte &auml;ritegevuse raames teenust osutama, kontsernisiseselt erinevatesse t&uuml;tarettev&otilde;tetesse v&otilde;i rendit&ouml;&ouml;tajana t&ouml;&ouml;j&otilde;udu vahendava ettev&otilde;tte poolt.</p> <p>Riigikogu muutis 17. juunil Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate seadust (ELTTS), misl&auml;bi muutusid&nbsp; siia l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimused. T&auml;psustus <b>l&auml;hetatud rendit&ouml;&ouml;tajate</b> edasil&auml;hetamise kord. T&ouml;&ouml;tajate kasutamiseks lepingut s&otilde;lmides peavad rendiagentuur ja kasutajaettev&otilde;tja kokku leppima, kas l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate teise v&auml;lisriiki edasi l&auml;hetamine on &uuml;ldse lubatud. Kui kasutajaettev&otilde;tja t&ouml;&ouml;taja edasi l&auml;hetab, peab tal olema selleks tema esmase t&ouml;&ouml;andja n&otilde;usolek. Edasi l&auml;hetamise puhul s&auml;ilib t&ouml;&ouml;tajal l&auml;hetatud rendit&ouml;&ouml;taja staatus.</p> <p>Seadusega muudetakse <b>t&ouml;&ouml;tingimusi</b>, mida l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajale Eestis viibimise ajal tagada tuleb. N&uuml;&uuml;dsest tuleb t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra asemel tagada t&ouml;&ouml;tasu ning h&uuml;vitada ka l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajatele l&auml;hetusega seotud kulud. N&auml;iteks t&ouml;&ouml;tab l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja tavap&auml;raselt Tallinnas, kuid t&ouml;&ouml; tegemiseks peab ta s&otilde;itma materjali j&auml;rele Narva v&otilde;i Stockholmi. Sellisel juhul tuleb t&ouml;&ouml;andjal tasuda l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja s&otilde;idukulud, sealhulgas v&auml;lisl&auml;hetuse puhul ka p&auml;evarahad.</p> <p>Samuti kehtestatakse <b>pikaajalise l&auml;hetuse</b> regulatsioon. Seni ei reguleerinud seadus, kui kaua v&otilde;ib teise liikmesriigi t&ouml;&ouml;taja Eestis l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajana t&ouml;&ouml;d teha ainult miinimumn&otilde;uete alusel. Seadusemuudatus eeldab, et l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajana ollakse Eestis kuni aasta. Seej&auml;rel peab t&ouml;&ouml;andja arvestama, et 12 v&otilde;i 18 kuu Eestis t&ouml;&ouml;tamise j&auml;rel kohaldub kogu Eesti t&ouml;&ouml;&otilde;igus. N&auml;iteks kui praegu tuleb l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajale saabumise hetkest alates tagada p&otilde;hipuhkus vastavalt Eesti &otilde;igusele, siis p&auml;rast 12 kuu m&ouml;&ouml;dumist kohaldub ka puhkuse ajakava koostamise ja puhkuse aegumise osas Eesti t&ouml;&ouml;&otilde;igus.</p> <p>Siiski on sellest reeglist ka erisus. Esialgset 12-kuulist perioodi on v&otilde;imalik pikendada kuni 18 kuuni ka nii, et rakenduks j&auml;tkuvalt ainult miinimumn&otilde;uete t&auml;itmise kohustus. Selleks tuleb T&ouml;&ouml;inspektsioonile esitada kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis (n&auml;iteks e-post) p&otilde;hjendatud teade. Uues teates peab olema v&auml;lja toodud, miks l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja &uuml;le 12 kuu Eestis viibima peab. Kui t&ouml;&ouml;andja teab, et t&ouml;&ouml;taja viibimine Eestis on t&auml;iendavalt vajalik n&auml;iteks vaid kahe kuu v&otilde;rra, v&otilde;ib perioodi pikendada ka 14 kuuni. Pikaajalise l&auml;hetuse puhul hakatakse 12- v&otilde;i 18-kuulist perioodi arvestama seaduse j&otilde;ustumisest.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja jaoks <b>l&uuml;heneb</b> l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajatega seotud dokumentide s&auml;ilitamise periood seniselt seitsmelt aastalt kolmele alates l&auml;hetusperioodi l&otilde;ppemisest.</p> <p>Muudatustega lisandub t&ouml;&ouml;andjale ka kohustus <b>hoida Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate andmed ajakohasena</b> ning muutustest teavitada T&ouml;&ouml;inspektsiooni ehk esitatavad andmed peavad vastama tegelikule olukorrale.</p> <p><a href="https://www.ti.ee/et/valismaine-tootaja/lahetatud-tootajad-ja-renditoo/registreerimine-ja-andmete-esitamine" target="_blank">Uus vorm on leitav T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt</a>.</p> <p>Lisainfot v&auml;lismaise t&ouml;&ouml;taja kohta saab T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt <a href="http://www.ti.ee">www.ti.ee</a> v&auml;lismaise t&ouml;&ouml;taja rubriigist.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2722EU-OSHA: COVID-19 pandeemia suurendab vajadust kaitsta töötajaid kokkupuute eest bioloogiliste mõjuritega2020-07-28<div class="field field-name-field-summary field-type-text-long field-label-hidden"> <div class="field-items"> <div class="field-item even"> <p><strong>Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Ameti (EU-OSHA) uues aruandes tehakse kokkuv&otilde;te suurprojekti tulemustest, et k&auml;sitleda kokkupuudet bioloogiliste m&otilde;juritega t&ouml;&ouml;kohal ja sellega seotud tervisem&otilde;jusid. Kuigi projekt valmis enne COVID-19 pandeemiat, on selle tulemused praegust &uuml;lemaailmset olukorda arvestades v&auml;ga asjakohased. Tulemused h&otilde;lmavad probleemseid sektoreid, haavatavaid r&uuml;hmi, tekkivaid riske ja seires&uuml;steeme.</strong></p> </div> </div> </div> <div class="field field-name-body field-type-text-with-summary field-label-hidden"> <div class="field-items"> <div class="field-item even"> <p>T&ouml;&ouml;tajate kokkupuude bioloogiliste m&otilde;juritega on laialt levinud ja seda seostatakse paljude terviseprobleemide, sh&nbsp;nakkushaiguste, allergiate ja v&auml;higa. &Uuml;ksnes ELis sureb igal aastal ligikaudu 5000&nbsp;t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;ga seotud nakkushaiguste tagaj&auml;rjel. EU-OSHA uue aruande eesm&auml;rk on suurendada teadlikkust probleemist ja anda v&auml;&auml;rtuslikku teavet, mis toetaks t&otilde;husate ennetusmeetmete v&otilde;tmist.</p> <p>Aruandes p&uuml;&uuml;takse tuvastada ja kirjeldada k&otilde;ige olulisemaid kokkupuuteviise ning anal&uuml;&uuml;sitakse p&otilde;hjalikult viit sektorit/kutseala, kus kokkupuuterisk on eriti suur:</p> <ul> <li>tervishoid</li> <li>loomadega seotud elukutsed</li> <li>j&auml;&auml;tme- ja reoveek&auml;itlus</li> <li>p&otilde;llukultuuride kasvatamine</li> <li>elukutsed, mis h&otilde;lmavad reisimist ja kokkupuudet reisijatega.</li> </ul> <p>Projekt keskendub ka tekkivatele riskidele, sh multiresistentsed bakterid ja nakkusetekitajate laiem levik. N&auml;iteks on raskekujulise &auml;geda respiratoorse s&uuml;ndroomi (SARS) ja COVID-19 epideemia levikut Euroopas seostatud globaliseerumisega. EU-OSHA tegevdirektor Christa Sedlatschek r&otilde;hutab selliste pandeemiate m&otilde;ju tervishoiusektorile:&nbsp;<em>&bdquo;&Uuml;leilmsed terviseprobleemid avaldavad tervishoius&uuml;steemidele tugevat survet ning vaja on kiireloomulisi meetmeid, et kaitsta t&ouml;&ouml;tajaid nakkushaiguste eest lisaks kaitsevahendite tagamisele. Tervishoiut&ouml;&ouml;tajate ohutus ja tervis peab olema prioriteet h&auml;daolukorras, nt&nbsp;COVID-19 pandeemia ajal, mis on meile n&auml;idanud, kui oluline on olemasolevate seaduslike kaitsemeetmete rakendamine.&ldquo;</em></p> <p>Projekti raames intervjueeritud eksperdid r&otilde;hutasid vajadust koostada h&auml;daolukorra lahendamise kavad, et eraldada tulevaste haiguspuhangute t&otilde;rjeks rahalisi vahendeid. Nad lisasid ka, et kohustusliku teatamise kaudu kogutud teave aitaks teha kindlaks haiguse leviku varased m&auml;rgid.</p> <p>Ehkki on olemas seadusraamistik, mis kaitseb inimesi t&ouml;&ouml;kohal kokkupuute eest bioloogiliste m&otilde;juritega, tuleb seda teadvustada. Riskide paremaks haldamiseks tuleb kokkupuudet bioloogiliste m&otilde;juritega ja sellest tulenevaid terviseprobleeme hinnata ja dokumenteerida. Seda silmas pidades anal&uuml;&uuml;siti uuringus haiguste ja kokkupuute seires&uuml;steeme. S&uuml;stemaatilisema ennetuse aitab tagada ka t&ouml;&ouml;andjatele ja t&ouml;&ouml;tajatele lisakoolituse ja -juhiste pakkumine.</p> <p>Uuringus r&otilde;hutatakse, et &uuml;heski sektoris, v.a tervishoius, ei teadvustata kokkupuudet bioloogiliste m&otilde;juritega. Samas on eriti ohustatud sellised r&uuml;hmad nagu noored, koristajad, hooldust&ouml;&ouml;tajad, v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;tajad ja rasedad naised. Nende r&uuml;hmade kaitsmiseks on esmat&auml;htis parandada juurdep&auml;&auml;su teabele ja v&otilde;tta erimeetmeid.</p> <p>Juhtumiuuringute n&auml;idetest selgub, kui oluline on riske &auml;ra tunda ja v&otilde;tta nende ohjamiseks kollektiivseid meetmeid. N&auml;iteks Soomes on t&ouml;&ouml;tervishoiutalitused t&otilde;husalt kasutanud terviseseireandmeid sihip&auml;rasteks sekkumisteks, et t&otilde;kestada allergilise alveoliidi (nn&nbsp;farmeri kopsu) levikut. V&otilde;etud meetmed v&auml;hendasid edukalt haigusjuhtude arvu ja aitasid juba olemasoleva terviseprobleemiga p&otilde;llut&ouml;&ouml;lisi.</p> <p>Aruandes tehakse j&auml;reldus, et tahtmatu kokkupuutega sektorid vajavad &uuml;ldiseid juhiseid ning t&ouml;&ouml;tajate asjakohane teavitamine on v&auml;ga oluline. &Auml;&auml;rmiselt t&auml;htis on j&auml;rgida &otilde;igusaktides s&auml;testatud kontrollimeetmete hierarhiat ja prioriseerida kollektiivseid meetmeid rohkem kui isiklikke kaitsemeetmeid.</p> <p><strong>Lingid</strong></p> <ul> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/publications/review-specific-work-related-diseases-due-biological-agents/view">Laadige alla l&otilde;pparuanne ja kokkuv&otilde;te</a></li> <li>Projekti ja selle tulemuste PowerPoint-esitlused:&nbsp;<a href="https://www.slideshare.net/euosha/biological-agents-and-prevention-of-workrelated-diseases-a-review" target="_blank">ekspertidele<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://www.slideshare.net/secret/3g97UENHUf5Kp8" target="_blank">mitteekspertidele<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a></li> <li><a href="https://osha.europa.eu/et/themes/work-related-diseases/biological-agents">Lisateave: bioloogiliste m&otilde;juritega seotud kutsehaigused</a></li> </ul> </div> </div> </div> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et/about-eu-osha/press-room/covid-19-pandemic-reinforces-need-protect-workers-exposure-biological">Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervise Amet</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=272130. juulist muutub lähetatud töötajate direktiiv2020-07-27<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Oleme ehitusettev&otilde;tte ja rendime t&ouml;&ouml;tajaid Leedust. &Uuml;ldjuhul on tarvis t&ouml;&ouml;d teha Harjumaal, kuid t&otilde;en&auml;oliselt v&otilde;ime l&auml;hiajal saada objektid P&auml;rnusse ja Haapsallu. Oleme kursis, et rendit&ouml;&ouml;tajad Leedust on l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajaid ja l&auml;hiajal muutub l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate direktiiv. Meie k&uuml;simus on seotud t&ouml;&ouml;tasude maksmisega. Leedu rendifirma k&uuml;sib meilt, kas piisab, kui nad maksavad Eestis kehtivat miinimumtasu ja millega peavad nad arvestama, kui l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja on l&auml;hetusel eestisiseselt? Lisaks, kes peab T&ouml;&ouml;inspektsiooni l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajast teavitama ja kuidas?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ennetusosakonna juhataja:</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Kui tegemist on Leedu ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajaga, kes renditakse Eestisse, siis kohaldub talle Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimuste seadus (ELTTS), mille muudatused j&otilde;ustuvad 30. juulist 2020. Nii enne muudatust kui ka n&uuml;&uuml;d tuleb tasuda t&ouml;&ouml;tajale v&auml;hemalt Eestis kehtiv t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r, kuid t&auml;psustunud on kohustus maksta ka tasu riigip&uuml;hadel ja &ouml;&ouml;ajal t&ouml;&ouml;tamise eest, samuti aja eest, mil t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;d ei tagata.&nbsp;</p> <p>L&auml;hetuse korral, sh eestisisese l&auml;hetuse puhul tuleb ELTTS &sect; 5 lg 1 p 7 kohaselt h&uuml;vitada l&auml;hetusega kaasnevad kulud. N&auml;iteks, kui t&ouml;&ouml;tamise asukohaks on m&auml;rgitud Tallinn, siis t&ouml;&ouml; tegemine P&auml;rnus ja Haapsalus t&auml;hendab eestisisest l&auml;hetust, millega kaasnevad s&otilde;idukulud ja t&otilde;en&auml;oliselt ka majutuskulud, mis tuleb t&ouml;&ouml;andjal h&uuml;vitada. Kui t&ouml;&ouml;taja l&auml;hetatakse omakorda Eestist v&auml;lja (eelneva kokkuleppe alusel Leedu ettev&otilde;ttega), siis tuleb tasuda ka l&auml;hetuse p&auml;evarahad.&nbsp;</p> <p>L&auml;hetatud t&ouml;&ouml;taja kohta tuleb t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjal (antud juhul Leedu ettev&otilde;ttel) saata Eesti T&ouml;&ouml;inspektsioonile nii t&ouml;&ouml;taja kui vastu v&otilde;tva ettev&otilde;tte kohta andmed. Lisaks on oluline teada, et t&ouml;&ouml;andjad peavad l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate kohta esitatud teavet hoidma ajakohasena. Rohkem teavet l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate, rendit&ouml;&ouml;tajate ning l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate registreerimise vormi kohta leiate T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt: <a href="https://www.ti.ee/et/node/9191">https://www.ti.ee/et/node/9191</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2720Vaimse tervise roheline raamat: vaimset tervist tuleb väärtustada sama palju kui füüsilist2020-07-24<p>Sotsiaalministeeriumis esitleti 1. juulil vaimse tervise rohelist raamatut, milles seatakse eesm&auml;rgiks panustada senisest enam vaimse tervise probleemide ennetusse, varajasse avastamisse ja &otilde;igeaegse kvaliteetse abi k&auml;ttesaadavusse k&otilde;ikjal Eestis.</p> <p>&bdquo;Vaimse tervise valdkonnas on viimase k&uuml;mne aasta jooksul toimunud palju positiivseid muutusi. Loodud on laste vaimse tervise keskused ja kabinetid, riik toetab vanemlike oskuste &otilde;petamist, haridusasutustes on sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskusi &otilde;petavad ja arendavad programmid, loodud on uusi teenuseid ja mitmeid neist saab kasutada ka veebis. Siiski on veel pikk tee minna,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalminister&nbsp;<strong>Tanel Kiik.</strong>&nbsp;&bdquo;Tervishoiukulutused vaimsele tervisele kasvavad igal aastal. Seep&auml;rast peame senisest rohkem investeerima ennetusse ja t&auml;htsustama vaimse tervise hoidmist samav&otilde;rd nagu f&uuml;&uuml;silist. Iga&uuml;ks meist saab anda oma panuse enda ja oma l&auml;hedaste kaitsmiseks, samas on oluline roll vaimse tervise toetamisel ka kogukondadel, t&ouml;&ouml;andjatel, kultuuri- ja haridusasutustel, kohalikel omavalitsustel, k&otilde;igil ministeeriumitel ning riigil tervikuna.&ldquo;</p> <p>Haigekassa tasus 2018. aastal ps&uuml;hhiaatrilistest h&auml;iretest tingitud otseste ravikulude, retseptiravimite ja t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse h&uuml;vitistena kokku 47,5 miljonit eurot (2017. aastal 43,7 miljonit ja 2016. aastal 40,7 miljonit eurot).</p> <p>&bdquo;Suur osa vaimse tervise probleemidest on ennetatavad. Sama t&auml;htis kui oskus anda f&uuml;&uuml;siliselt esmaabi, et p&auml;&auml;sta inimeste elusid, on oskus m&auml;rgata vaimse tervise muresid ja olla esimeseks, kes abivajajat toetab. See ei asenda professionaalset abi, kuid saab aidata teha esimesed sammud paranemise teel,&ldquo; lausus MT&Uuml; Peaasjad juht, kliiniline ps&uuml;hholoog&nbsp;<strong>Anna-Kaisa Oidermaa.</strong>&nbsp;&bdquo;Vaimse tervise kulutuste kasv n&auml;itab, et j&auml;rjest enam julgetakse abi otsida, samas on endiselt probleemiks vaimse tervise probleemide h&auml;bim&auml;rgistamine. Teadmatuse ja hirmu vastu aitab t&otilde;endusp&otilde;hine info. Teadlikult tuleb tegeleda ka elukeskkonna kujundamisega, et see toetaks vaimse tervise hoidmist ja oleks k&otilde;igile ligip&auml;&auml;setav s&otilde;ltumata vanusest v&otilde;i erivajadusest.&ldquo;</p> <p>Vaimse tervise abi k&auml;ttesaadavus esmatasandi tervishoius on oluliselt paranenud, enam kui pooltes uutes tervisekeskustes pakutakse ka ps&uuml;hholoogilist abi. Paranenud on koost&ouml;&ouml; eriarstidega, perearstidel on v&otilde;imalik kasutada teraapiafondi, et suunata inimene vajadusel kliinilise ps&uuml;hholoogi poole v&otilde;i kasutada e-konsultatsiooni ps&uuml;hhiaatriga oma patsiendi diagnoosi t&auml;psustamiseks ja ravi m&auml;&auml;ramiseks.</p> <p>&bdquo;Vaimse tervise probleemidega j&otilde;uavad inimesed pere&otilde;dede ja perearstide vastuv&otilde;tule &uuml;ha rohkem ja &uuml;ha julgemalt &ndash; minu suur tunnustus neile, kes v&otilde;tavad s&uuml;dame rindu ja otsivad abi!&ldquo; &uuml;tles Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige, dr&nbsp;<strong>Karmen Joller.</strong>&nbsp;&bdquo;Juba aastaid on perearstid abistanud mitmesuguste vaimse tervise h&auml;iretega inimesi. Perearstid on valmis olema esmaseks kontaktiks k&otilde;ikidele ps&uuml;&uuml;hikah&auml;iretega patsientidele, kuid selleks on vaja oluliselt parandada perearstide v&otilde;imalusi patsiente n&otilde;ustada ja konsulteerida vaimse tervise spetsialistidega. V&auml;ga oluline roll on selles vaimse tervise &otilde;dede ja kliiniliste ps&uuml;hholoogide teenuste k&auml;ttesaadavusel. Inimene peab saama asjatundlikku abi &otilde;igel ajal ja ei tohi j&auml;&auml;da oma s&uuml;veneva murega &uuml;ksi.&ldquo;</p> <p>Teravaim probleem on vaimse tervise spetsialistide ja ps&uuml;hhiaatrite puudus, mist&otilde;ttu ootavad inimesed vastuv&otilde;tule p&auml;&auml;semist sageli lubatust kauem. V&otilde;rreldes optimaalse arvuga on Eestis t&auml;na puudu ligi 30 ps&uuml;hhiaatrit. Arvestades, et &uuml;le 65 aastaseid ps&uuml;hhiaatreid on 62, kellest mitmed soovivad pensionile minna v&otilde;i koormust v&auml;hendada, vajab tervishoius&uuml;steem hetkel juurde v&auml;hemalt 50 ps&uuml;hhiaatrit. Nii esmatasandil kui ka eriarstiabis on terav vajadus vaimse tervise &otilde;dede ja kliiniliste ps&uuml;hholoogide j&auml;rele. Samuti on puudus nii kooli- kui ka t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogidest.</p> <p>&bdquo;Kuigi vaimse tervise teenuste s&uuml;steem on viimastel aastatel m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt arenenud ja ravi on k&auml;ttesaadavam kui kunagi varem, on vaimse tervise abi pakkumine killustunud, rahastamine j&auml;tkuvalt ebapiisav ja abi k&auml;ttesaadavus piirkonniti eba&uuml;htlane,&ldquo; &uuml;tles Eesti Ps&uuml;hhiaatrite Seltsi juht, ps&uuml;hhiaater dr&nbsp;<strong>Anne Kleinberg.</strong>&nbsp;&bdquo;Ps&uuml;hhiaatrilise eriarstiabi k&auml;ttesaadavuse parandamiseks peab abi olema tagatud v&auml;hemalt igas maakonnas.&ldquo;</p> <p>Roheline raamat on terviklik poliitikadokument, mis kirjeldab olemasolevat abi korraldust, v&otilde;tab kokku valdkonna probleemkohad, keskendudes ennetusele ja &otilde;igeaegsele abile ning teeb ettepanekud valdkonna edasiseks suunatud arenguks. Rohelise raamatu koostamisel l&auml;htuti rahvastiku tervise arengukavas 2020-2030 seatud peaeesm&auml;rgist pikendada Eesti inimeste tervena elatud elu enneaegse suremuse ja haigestumise v&auml;hendamise kaudu.</p> <p>Vaimse tervise roheline raamat saadetakse koosk&otilde;lastamiseks teistele ministeeriumidele ja partnerorganisatsioonidele. Tagasisidet oodatakse kuni 14. augustini. Tagasiside p&otilde;hjal tehakse t&auml;iendused ning s&uuml;gisel esitatakse dokument kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele. Konkreetsed m&otilde;&otilde;detavad tegevused ja ressursid kirjeldatakse j&auml;tkudokumentides. Esimesena on 2021. aasta l&otilde;puks kavas koostada valdkondade &uuml;lene suitsiidiennetuse tegevuskava.&nbsp;</p> <p>Vabariigi Valitsuse 30. mail 2019 kinnitatud tegevusprogrammis v&otilde;eti &uuml;lesandeks koostada roheline raamat positiivse vaimse tervise hoidmiseks, probleemide koordineeritud ennetamiseks ja raviprotsesside tagamiseks.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/vaimse_tervise_roheline_raamat.pdf" title="vaimse_tervise_roheline_raamat.pdf (2.4 MiB)">Laadi alla Vaimse tervise roheline raamat</a></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/sm_vaimne_tervis_esitlus_107.pdf" title="sm_vaimne_tervis_esitlus_107.pdf (4.9 MiB)">Laadi alla pressiesitlus</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2717Terviseameti soovituslik juhend hooajatöötajate majutustingimuste kohta2020-07-23<p>Hooajat&ouml;&ouml;tajad v&otilde;ivad tulenevalt Vabariigi Valituse 16.05.2020 korraldusest nr 172 &bdquo;COVID-19 haiguse leviku t&otilde;kestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike &uuml;rituste korraldamise piirangud&ldquo; Eestisse t&ouml;&ouml;le tulla. Siiski tekitab t&ouml;&ouml;andjatele k&uuml;simusi, millised piirangud ja kui pikaks ajaks neile kehtivad.</p> <p>Terviseameti selgituse kohaselt v&otilde;ivad, s&otilde;ltuvalt l&auml;hteriigist ja sealsest COVID-19 olukorrast, saabuvale t&ouml;&ouml;tajale rakenduda 14-p&auml;evane liikumisvabaduse piirang ja kohustus teha Eestis kaks SARS-CoV-2 anal&uuml;&uuml;si &ndash; &uuml;ks Eestisse saabudes ja teine mitte varem, kui 14. siinviibitud p&auml;eval.</p> <p>Maandamaks COVID-19 leviku riski hooajat&ouml;&ouml;tajate hulgas ning toetamaks kehtiva korralduse j&auml;rgimist on Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti koost&ouml;&ouml;na valminud soovituslik juhis t&ouml;&ouml;andjatele, millest l&auml;htuda hooajat&ouml;&ouml;tajate majutamisel ja SARS-CoV-2 testimise korraldamisel.</p> <p>J&auml;relevalvet hooajat&ouml;&ouml;tajate majutustingimuste &uuml;le teevad v&auml;lismaalaste seaduse alusel Politsei- ja Piirivalveamet ning Terviseamet.</p> <p>Lisaks meeldetuletus, et kui kavandate reisimist v&otilde;i v&otilde;tate vastu teiste riikide kodanikke, siis j&auml;lgige ikka ajakohast infot v&otilde;imalike piirangute kohta&nbsp;<a href="https://vm.ee/et/koroonaviirus-2019-ncov">V&auml;lisministeeriumi kodulehelt</a>. Euroopa Liidu asjakohane info eesti keeles k&auml;ttesaadav&nbsp;<a href="https://reopen.europa.eu/et/">https://reopen.europa.eu/et/</a></p> <p>Kolmandate riikide kodanike t&ouml;&ouml;tingimuste kohta t&auml;psemalt&nbsp;<a href="https://www.politsei.ee/et/juhend/oskustoeoelisena-toeoele-asumine" target="_blank">politsei kodulehelt</a><a href="https://www.politsei.ee/et/juhend/oskustoeoelisena-toeoele-asumine">.</a></p> <p>Eestisse l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tingimuste koha&nbsp;<a href="https://www.ti.ee/et/valismaine-tootaja/lahetatud-tootajad-ja-renditoo/registreerimine-ja-andmete-esitamine">T&ouml;&ouml;inspektsiooni infov&auml;ljalt</a>.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/Hooajat&ouml;&ouml;tajate majutustingimused ja SARS-CoV-2 testimine_21.07.2020.pdf" title="Hooajat&ouml;&ouml;tajate majutustingimused ja SARS-CoV-2 testimine_21.07.2020.pdf (299 KiB)">Laadi&nbsp;Terviseameti juhised t&ouml;&ouml;andjatele hooajat&ouml;&ouml;tajate majutamiseks ja SARS-CoV-2 testimise korraldamiseks&nbsp;alla PDF kujul.</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2715Mida teha, kui väikepoe taaraautomaadi müra häirib töötajat?2020-07-20<p><b><i>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan v&auml;ikeses poes, kus kulinaaria- ja alkoholileti k&otilde;rval asub ka vana taaraautomaat, mille m&uuml;ratase on p&auml;ris k&otilde;rge. Automaadi ja letit&ouml;&ouml;taja vahel on umbes 1,5 meetrit. Talvel on olukord enamv&auml;hem talutav, sest kliente k&auml;ib poes v&auml;hem aga n&auml;dalavahetustel, palgap&auml;eva eel ja eriti suvel on olukord talumatu - masin t&ouml;&ouml;tab praktiliselt p&auml;ev l&auml;bi. Sellet&otilde;ttu valutab mul &otilde;htul pea ning m&otilde;nda aega ei kuule ka h&auml;sti. Soojade ilmadega on poes veel ka palav ning siis taaraautomaat haiseb. Oleme p&ouml;&ouml;rdunud juhtkonna poole, aga abi pole saanud. Mida ma peaksin edasi tegema?</i></b></p> <p><b>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</b> On v&auml;ga &otilde;ige, et juhtisite t&ouml;&ouml;andja t&auml;helepanu probleemile. Suhtlust t&ouml;&ouml;andja ja ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistiga t&ouml;&ouml;keskkonna esinevate ohutegurite teemal tuleb j&auml;tkata, et j&otilde;uda t&ouml;&ouml;taja tervise s&auml;ilimist tagavate lahendusteni.</p> <p>Kindlasti ei saa pidada normaalseks t&ouml;&ouml;keskkonda, kus taaraautomaat koliseb ja haiseb ning t&ouml;&ouml;taja peab seda terve p&auml;eva taluma. Kui kaupluses sees oleva taaraautomaadi eraldamiseks pole ruumi, on &uuml;heks v&otilde;imaluseks paigutada kaupluse juurde automaadi jaoks konteiner. Mitmed kauplused on seda teinud ning olukord on t&ouml;&ouml;tajate jaoks m&auml;rgatavalt paranenud. Kindlasti leidub sobivaid lahendusi veelgi, arvestades kaupluse ehitust ja paigutust.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja esindajaga r&auml;&auml;kimine ei ole seni tulemust andnud, siis tuleb probleemid edastada kirjalikult. Selgitage t&auml;pselt, milles probleem seisneb ning millist lahendust t&ouml;&ouml;andjalt ootate. V&otilde;imalusel tuleks v&auml;lja pakkuda erinevaid lahendusi ning paluda konkreetseks t&auml;htp&auml;evaks vastust ja otsuseid oma p&ouml;&ouml;rdumiste osas. Andke kirjas t&ouml;&ouml;andjale m&otilde;istlik aeg probleemi k&otilde;rvaldamiseks. M&otilde;elge hoolega l&auml;bi, milline oleks m&otilde;istlik aeg konkreetse probleemi k&otilde;rvaldamiseks (taaraautomaadile uue koha leidmine, vajadusel konteineri paigaldamine), sest kirjeldatud probleemi lahendamine v&otilde;ib v&otilde;tta aega. Kindlasti peab t&ouml;&ouml;andja &uuml;les n&auml;itama tahet probleemi lahendada, sest tal on seadusest tulenev kohustus tagada t&ouml;&ouml;tajale tervist s&auml;&auml;stev t&ouml;&ouml;keskkond. M&otilde;istlikuks ei saa lugeda olukorda, kui t&ouml;&ouml;andja arvates v&otilde;tab probleemi lahendamine aega mitu aastat. Kuna probleem puudutab ilmselt k&otilde;iki kaupluse t&ouml;&ouml;tajaid, siis saate teha t&ouml;&ouml;andjale ka &uuml;hisp&ouml;&ouml;rdumise.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja Teie poolt antud t&auml;htajaks probleemi ei lahenda ega paku ka omapoolselt m&otilde;istlikku ajakava probleemi lahendamiseks, siis v&otilde;ib k&otilde;ne alla tulla t&ouml;&ouml;suhte erakorraline &uuml;les&uuml;tlemine t&ouml;&ouml;andjapoolse kohustuse olulise rikkumise t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 91 l&otilde;ike 2 alusel, sest t&ouml;&ouml; j&auml;tkamine on seotud reaalse ohuga t&ouml;&ouml;taja elule ja tervisele. See eeldab ka t&ouml;&ouml;andja selget hoiatamist oma kavatsusest ning v&otilde;imaluse andmist olukorra parandamiseks. Kui t&ouml;&ouml;taja &uuml;tleb t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les p&otilde;hjusel, et t&ouml;&ouml;andja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajale h&uuml;vitist t&ouml;&ouml;taja kolme kuu keskmise t&ouml;&ouml;tasu ulatuses. Kohus v&otilde;i t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;ib h&uuml;vitise suurust muuta, arvestades t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise asjaolusid ja m&otilde;lema poole huvisid.&nbsp;</p> <p>Erakorralist &uuml;les&uuml;tlemist ei tohiks kindlasti kasutada esimese lahendusena. Tuleb silmas pidada, et t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib erakorralise &uuml;les&uuml;tlemise t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis vaidlustada. T&ouml;&ouml;taja peab t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis t&otilde;endama, et ta p&uuml;&uuml;dis olukorda enne rahumeelselt lahendada, kuid olukord ei paranenud ning&nbsp; t&ouml;&ouml;andja rikkumine oli nii erakorraline, et t&ouml;&ouml;suhte j&auml;tkamine polnud enam v&otilde;imalik. Kui aga selgub, et t&ouml;&ouml;taja &uuml;tles t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les &otilde;igusvastaselt, on t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus n&otilde;uda t&ouml;&ouml;tajalt m&otilde;istlikku h&uuml;vitist.&nbsp;</p> <p><i>Kui t&ouml;&ouml;tajad on t&ouml;&ouml;andja tegevusetusele t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ranud, ent too probleemi ei lahenda, v&otilde;ite teha vihje t&ouml;&ouml;inspektsioonile. Vihjeid t&ouml;&ouml;keskkonna ja t&ouml;&ouml;suhetega seotud &otilde;igusrikkumiste kohta saate edastada e-postile <a href="mailto:vihje@ti.ee">vihje@ti.ee</a>. Vihje edastamisel palume kirjeldada rikkumise asjaolusid, aega ja kohta ning v&otilde;imalusel edastada isikute ja ettev&otilde;tete andmed. Lisage ka t&auml;psustus, mil moel olete juba t&ouml;&ouml;andjaga suheldes p&uuml;&uuml;dnud probleemi lahendada. Vihje v&otilde;ib esitada anon&uuml;&uuml;mselt. Vihje andja andmeid (sh t&ouml;&ouml;andjale) ei avalikustata.</i></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2713Kulleri argipäev: vastutus, kiirus ja võimalikud ootamatused2020-07-16<p><b>&bdquo;Hakkan kulleriks!&ldquo; Nii h&otilde;lbus nagu tundub, see t&ouml;&ouml; ja selle teenuse pakkumine siiski ei ole. Kauba uksest ukseni toimetamine v&otilde;ib n&otilde;uda keerukat logistikat, riigipiiride &uuml;letamist, kiirust ja vastutust. Hetkeoludest s&otilde;ltumata.</b></p> <p>&bdquo;Teie diivan j&otilde;uab tunni aja p&auml;rast kohale,&ldquo; teatab naish&auml;&auml;l telefonis. Kui auto kortermaja trepikoja uste ees peatub, h&uuml;ppab sellest v&auml;lja noor naine. Kiire liigutusega torkab ta kahvelk&auml;ru massiivse ja raske pakendi alla, man&ouml;&ouml;verdades selle n&auml;ilise kergusega kaubikust maha. Kliendile v&otilde;imalikult soodsasse kohta, sest parasjagu ladistab ohjeldamatult sadada ja &uuml;mberringi laiuvad loigud nagu j&auml;rvesilmad. Kuigi naiskuller toimetab k&auml;bedalt, j&auml;ttes mulje, et raskete asjade mahalaadimine on talle nagu raskekaallasest t&otilde;stjale udusule kergitamine, siis tegelikult annavad tal p&auml;eva l&otilde;puks tunda nii selg kui k&auml;ed. Vahel palutakse ju lisatasu eest ka kaup trepist &uuml;les vedada, kuid alati ei saa ega j&otilde;uagi k&otilde;iki asju &uuml;ksi kliendi tuppa tassida. Ent džentelmenlikud kullerh&auml;rrad veavad naiskliendile tihtilugu k&uuml;lmiku v&otilde;i pesumasina elamisse lihtsalt heast tahtest, r&auml;hmates vastuseks: &bdquo;Oleme harjunud!&ldquo; Vaatamata, et m&ouml;&ouml;blit ja kaalukat kodutehnikat kliendi elamisse vedivad kullerid riskivad lihasvenituse, liigese- ja luuvaluga.</p> <p>&Otilde;htuh&auml;maruses m&ouml;&ouml;da pealinna t&auml;navaid jalgratastel vuravaid toidukullereid ei kimbuta mitte &uuml;ksnes heitlik ilm, vaid t&auml;helepanelikult tuleb silmas pidada ka &uuml;mbrust. Eelk&otilde;ige liiklust, ent mitte ainult. Kui juhtud olema tumedama nahav&auml;rviga, siis nii m&otilde;nigi kaasliikleja v&auml;lgutab kulleri poole tema nahast m&auml;rksa mustema varjundiga pilke. Ja kunagi ei tea, ehk ilmub platsi ka m&otilde;ni kaikamees.</p> <p><b>Tagatud on sotsiaalne kindlustunne</b></p> <p>&bdquo;Meile teadaolevalt pole intsidente olnud, ent kui juhtub, siis palume kulleril klienditoega &uuml;hendust v&otilde;tta. Kuna tellimuse tegemiseks on vaja kinnitada maksekaart ja telefoninumber, siis on meil alati ka tellijaga kontakt olemas,&ldquo; avaldab <b>Liis Ristal, Wolt Baltikumi tegevjuht,</b> r&otilde;hutades, et Wolt ei tolereeri diskrimineerimist vanuse, rahvuse, p&auml;ritolu, keele, religiooni, uskumuste, soo, seksuaalse orientatsiooni v&otilde;i teiste personaalsete omaduste p&auml;rast. &bdquo;Oleme oma kullereid julgustanud k&otilde;ikidest taolistest juhtumitest teada andma.&ldquo; Need vuravad Tallinnas ja Tartus ka autodega, tuues enam kui 600-st restoranist, kuid lisaks ka lille&auml;rist, toidu- ja joogipoest, vajaliku tellijale kohale.</p> <p>&Uuml;htekokku tegutseb Eestis 2500 Wolti kullerit, kellest iga&uuml;ks saab ise valida, millal ja kui kaua ta vedusid teha tahab. &bdquo;Tasu maksame tellimuse t&auml;itmise pealt, mis on keskmiselt 4,5 eurot. S&otilde;ltuvalt kuller-partneri lepingust, tasume me k&otilde;ik nende t&ouml;&ouml;j&otilde;umaksud, mis tagab neile sotsiaalse kindlustunde,&ldquo; selgitab Liis Ristal.</p> <p>Rattakulleritel pole p&otilde;hjust muretseda, et soe toit v&otilde;iks &uuml;hest kohast teise tuisates k&uuml;lmaks minna, sest seljakotid sobivad toidu transportimiseks. Vahemaad on optimeeritud v&otilde;imalikult l&uuml;hikeseks, mist&otilde;ttu on toit kotis enamasti alla k&uuml;mne minuti. Ristali s&otilde;nul on k&otilde;ik kuller-partnerid &otilde;ppinud enne t&ouml;&ouml;le hakkamist ka kindlaid tehnikaid, et toit transpordi k&auml;igus oma v&auml;ljan&auml;gemist ei kaotaks ja need n&auml;eksid v&auml;lja just sellised, nagu restoran neid serveerib.</p> <p><b>Iial ei tea, mis v&otilde;ib juhtuda</b></p> <p>Liis Ristal leiab, et kullerit&ouml;&ouml;ga kaasnevad ohud on v&otilde;rreldavad mistahes liikuva t&ouml;&ouml;ga. &bdquo;Oluline on olla liikluses t&auml;helepanelik ja j&auml;rgida reegleid. K&otilde;ik Wolti kuller-partnerid l&auml;bivad enne alustamist koolituse, hoolimata, kas kojuvedu toimub auto v&otilde;i jalgrattaga. Samuti anname &uuml;levaate ohutusn&otilde;uetest ja arvestamist vajavatest seadustest, mida tuletame neile pidevalt ka meelde.&ldquo;</p> <p>Viiruseohu t&otilde;ttu kasutatakse mitmeid meetmeid, et kaitsta kullerite tervist. Nii muudeti eriolukorra ajal kontaktivaba kojuvedu vaikimisi valikuks, kullerid said n&auml;omaske ja desinfitseerimisvahendeid ning iga&uuml;ks neist alati ise otsustada, kas ta soovib tellimusi t&auml;ita v&otilde;i mitte.</p> <p></p> <p>Kui suured, ka rahvusvahelise haardega kullerfirmad pakuvad oma teenuseid muuhulgas eraisikutele, siis v&auml;iksemad nendega enamasti ei tegele. Pole kuigi rentaabel. Kuller peab kundega oma tuleku eelnevalt kokku leppima ja sellest vahetult teada andma. Sellegipoolest ei pruugi saadetise ootaja &otilde;igel ajal kodus olla ja s&otilde;itu tuleb korrata.<b></b></p> <p><b>Bentte Kuller</b>, mis tegutseb kuuendat aastat, erakliente ei teenindagi. Ka eriolukorra ajal nad kontseptsiooni ei muutnud. &bdquo;Ei hakanud eraklientidele teenust pakkuma ega kaupa kokku ahmima,&ldquo; &uuml;tleb tegevjuht <b>Ardo Jakobson</b>, j&auml;tkates endiselt &auml;riklientide pakivedu &uuml;le Eesti.</p> <p>&bdquo;Meie t&ouml;&ouml; puhul on k&otilde;ige suuremaks ohuks m&otilde;ni &otilde;nnetus v&otilde;i avarii, mida iial ette ei tea. Autod s&otilde;idavad p&auml;evas 300-500 kilomeetrit. Mis maanteel juhtuda v&otilde;ib, ei oska arvata. Vaadates liiklusstatistikat, mitu joobes juhti &ouml;&ouml;p&auml;evas teedelt tabati...&ldquo; Ardo teeb jutus pika pausi, j&auml;tkates skeptiliselt. &bdquo;Iial ei tea, kes vastu tuleb. Lisaks on liikvel p&otilde;drad, kitsed ja muud metsloomad.&ldquo; Nende teenuse puhul peabki Jakobson liiklust ja maantees&otilde;itu kullerit&ouml;&ouml; k&otilde;ige ohtlikumateks aspektideks, sest vahendatavad pakid neil rasked ei ole.</p> <p>&bdquo;V&otilde;ib tekkida ka tehnilisi probleeme,&ldquo; nendib Ardo Jakobson, lisades, et eluohtlikke juhtumeid pole neil siiani &otilde;nneks olnud. &bdquo;Maanteel on kitsega kokku p&otilde;rgatud k&uuml;ll, sest loomad liiguvad igal ajal.&ldquo;</p> <p>Riskantsemaid olukordi on Jakobsoni kinnitusel aidanud &auml;ra hoida autojuhtide koolitatus, samuti on s&otilde;idukid uued ja turvalised. &bdquo;Oleme enda poolt nii palju &auml;ra teinud, et mingit probleemi olla ei tohiks.&ldquo;</p> <p><b>Teenus peab olema kindel ja t&auml;pne</b></p> <p><b>ERG Kuller</b> pakub niisamuti pakiveoteenust Eesti piires. "Meil on kuus tublit t&ouml;&ouml;meeest, p&otilde;hifookuseks Harjumaa ja klientideks peamiselt juriidilised ettev&otilde;tted," tutvustab firma juht <b>Martti Rooba.</b> Tema ei r&otilde;&otilde;musta sugugi, et inimesed on hakanud kaupa rohkem pakiautomaatidesse tellima. &bdquo;Eriolukorra ajal ei tahetud kullerit n&auml;ost n&auml;kku n&auml;ha,&ldquo; t&otilde;deb ta, nentides, et kriisi t&otilde;ttu areneb e-kaubandus v&auml;ga j&otilde;udsalt ja pakid tellitakse pigem automaati. &bdquo;Positiivne on see, et ikka veel on kliente, kes on mugavad ega taha ise kuskil k&auml;ia. Neile sobib, kui pakk tuuakse otse k&auml;tte.&ldquo;</p> <p>Sootuks teistsugust kullerteenust osutab aga 2008. aastal asutatud kiirtransporti ja erilahandusi pakkuv <b>Aberg Express</b>, kus kolm eesti meest toimetavad nii Eestis, Soomes kui Rootsis. Ettev&otilde;tte tegevjuht <b>Kaspar Soidla</b> nimetab, et kuigi neil on partnerv&otilde;rgustik &uuml;le maailma ― eelmisel aastal tehti vedusid 35 riiki, siis juhitakse k&otilde;ike Tallinnast. Fookus on &auml;riklientidel, kelle muresid olukorrap&otilde;hiselt lahendatakse.</p> <p>&bdquo;N&auml;iteks l&auml;heb &uuml;hes Tartu tehases seade katki, mille l&auml;him varuosa asub Saksamaal. Tehas soovib, et me samal p&auml;eval tarniksime neile vajaliku varuosa. Kuigi transport maksab tavap&auml;rasest kordades rohkem, siis klient rahaliselt sellegipoolest v&otilde;idab, sest tehase seisak v&otilde;ib t&auml;hendada ettev&otilde;ttele p&auml;evas v&auml;ga suurt kahjumit,&ldquo; selgitab Kaspar, lisades, et neil on partnerid Euroopa erinevates riikides.</p> <p>&bdquo;Kui meile tuleb p&auml;ring, siis saame ise valida, milline partner ja milline auto selle Eestisse toob. Kasutame Ida-Euroopa jt riikide vedajaid.&ldquo;</p> <p>Enamasti on veod &uuml;likriitilised ehk kui need &otilde;igeks ajaks kohale ei j&otilde;ua, siis t&auml;hendab see kliendile kopsakat kulu, mist&otilde;ttu peab teenus olema v&auml;ga kindel ja t&auml;pne. Vigade v&auml;ltimiseks p&uuml;&uuml;takse neid minimeerida ― m&otilde;eldakse ette, mis v&otilde;ib valesti minna ja &uuml;ritatakse seda v&auml;ltida. Kaspar toob taas n&auml;ite: kui auto pargib Euroopas kuskil pimedas parklas, siis v&otilde;ib juhtuda, et hommikuks on diislipaagis auk ja k&uuml;tus v&auml;lja v&otilde;etud. V&otilde;i on autol present katki l&otilde;igatud ja kaup &auml;ra varastatud. &bdquo;Selliseid olukordi p&uuml;&uuml;ame v&auml;ltida, m&otilde;eldes vedusid planeerides riskidele. Tehes k&otilde;ike t&auml;pselt, siis &otilde;nnetusi juhtub v&auml;ga-v&auml;ga harva. Planeerimine ongi k&otilde;ige alus,&ldquo; kinnitab Kaspar Soidla. &bdquo;Kui on kindlad riskid nagu eriolukorra ajal, mil piirid olid kinni, siis andsime klientidele teada, et n&auml;iteks Leedu-Poola piiril on j&auml;rjekord ja kuluda v&otilde;ib kolm v&otilde;i kuus tundi. Kui klient on sellisest riskist teadlik, siis ta otsustab, kas v&otilde;tab meie teenuse v&otilde;i mitte. Oleme logistikas nagu s&otilde;jav&auml;es eri&uuml;ksus, kes oskab ja tunneb asja keskmisest ettev&otilde;ttest natuke paremini.&ldquo;</p> <p>Kui vahendatakse kallist kaupa, siis tehakse lisakindlustused ja kasutatakse turvaparklaid. Minimeeritakse riske, et erinevaid &otilde;nnetusi ei saaks juhtuda.</p> <p><b>Kohanduda tuleb erinevate n&otilde;uetega</b></p> <p>&bdquo;Eriolukord m&otilde;jutas autojuhte ps&uuml;hholoogiliselt. Oli neid, kes ei tahtnud n&auml;iteks Itaaliasse s&otilde;ita, ja nende soovidega me arvestasime. M&otilde;nele teisele polnud see takistuseks. Saame alati valida, mis autod ja kuhu piirkonda l&auml;hevad,&ldquo; kinnitab tegevjuht Kaspar Soidla, kelle arvates ohustab vedajaid eelk&otilde;ige risk sattuda liiklus&otilde;nnetustesse. &bdquo;Ka kauba mahalaadimisel v&otilde;ib juhtuda &otilde;nnetusi &ndash; midagi kukub inimesele peale v&otilde;i vajub vastu. Seet&otilde;ttu kasutame me selliseid partnereid, kes ei hoia kokku oma t&ouml;&ouml;tajate v&auml;lja&otilde;ppelt ja j&auml;rgivad reegleid.&ldquo; Nii t&auml;ideti ka eriolukorra ajal erinevate riikide erin&otilde;udeid &ndash; kanti maski ja kasutati desovahendeid. &bdquo;Kuna me oleme keskendunud kiirtranspordile ja eriteenustele, siis t&auml;hendab see, et ka eriolukordades peaksime me alati toimima ja toimisimegi, kuid &uuml;ritasime kohanduda nende reeglitega, mis kliendid v&otilde;i erinevad riigid kehtestasid,&ldquo; &uuml;tleb Soidla.</p> <p>Seega ei t&auml;henda kulleriks hakkamine v&otilde;i oma v&auml;ikese meeskonna loomine, et viskad pakid autosse, l&uuml;litad GPS-i sisse ja asud teele. Arvestama peab erinevate riskide, tihtilugu f&uuml;&uuml;silise pingutuse, majandusliku vastutuse ja paindliku t&ouml;&ouml;ajaga, mis ei pruugi mahtuda tavap&auml;rasesse t&ouml;&ouml;aega. Samas on kliendid oma oodatud kaupa k&auml;tte saades siiralt t&auml;nulikud ja &otilde;nnelikud. Seegi pole v&auml;heoluline.</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto: Aberg Express</b></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2712Kas töömugavus meelitaks inimesed põllumajandusse?2020-07-15<p><b>Kas inimesed t&ouml;&ouml;taksid meelsamini p&otilde;llumajanduses, eelistamata pigem madalama palgaga, kuid puhtamat t&ouml;&ouml;d linnas, kui maat&ouml;&ouml; oleks mugavam ja koormus v&auml;iksem? V&otilde;i on see t&uuml;hi lootus?</b></p> <p>Kui kaasata p&otilde;llumajandusettev&otilde;tetesse sagedamini t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialiste, ergonoome, ps&uuml;hholooge jt oma ala asjatundjaid, kes kohapealseid t&ouml;&ouml;tingimusi hindavad ja aitavad neid t&ouml;&ouml;tajale senisest veelgi mugavamaks kohandada, kas siis poleks p&otilde;llumajandusettev&otilde;tjal vaja enam keskenduda pidevale t&ouml;&ouml;tajate otsingule nagu praegu? On t&ouml;&ouml;j&otilde;upuudus p&otilde;llumajanduses tingitud oludest, mis pole sugugi v&otilde;rreldavad n&otilde;ukaaegsete loomalautade virtsarennide, olematu olme ja logiseva tehnikaga, sest kasutatakse v&otilde;imalikult palju automaatseadmeid ning p&uuml;&uuml;takse tagada t&ouml;&ouml;tajatele sobilikku mugavust. See ei t&auml;henda, et t&ouml;&ouml; farmis f&uuml;&uuml;silist pingutust &uuml;ldse ei n&otilde;uaks.</p> <p>Linnast saabunud spetsialistide soovitused v&otilde;ivad olla asjakohased, ent p&otilde;hjused, miks inimesed enam maal t&ouml;&ouml;tada ei taha, on m&auml;rksa s&uuml;gavamad ega ole tekkinud &uuml;le&ouml;&ouml;. Ja nende v&auml;heste, kes veel tahavad p&otilde;llumajanduses t&ouml;&ouml;tada, koormus kipub olema paljuski liiga suur p&otilde;hjusel, et t&ouml;&ouml;tajaid lihtsalt napib. Kui keegi neist peaks veel haigestuma v&otilde;i lapse t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;st eemal olema, kasvab teiste koormus. Loomad ei saa j&auml;&auml;da toitmata ega l&uuml;psmata. Kuigi kaasaegsed farmid pole v&otilde;rreldavad "n&otilde;ukaaegsetega", siis kummikud tuleb sellegipoolest jalga t&otilde;mmata ja loomapidamisega kaasneva s&otilde;nnikuaroomiga leppida.</p> <p><b>P&otilde;hjuseks hirm, eelarvamus ja teadmatus</b></p> <p>&bdquo;Muidugi v&otilde;iks farmi kutsuda t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholooge, ergonoome jms eksperte, ma ei ole vastu, aga meil Mangenis on juba t&ouml;&ouml;tajatele v&auml;ga head tingimused. L&uuml;psikarussellil ei pea inimene jooksma lehmale j&auml;rele, vaid lehm tuleb l&uuml;psja juurde jne, aga me ikkagi ei suutnud leida sinna t&ouml;&ouml;tajaid. Pakkujaid oli k&uuml;ll, aga kui t&ouml;&ouml;tegemiseks l&auml;ks, siis polnud kedagi. Katsetati &uuml;he korra ja mindi: t&ouml;&ouml; on must, seda ma teha ei taha,&ldquo; kirjeldab kogu elu p&otilde;llumajanduses t&ouml;&ouml;tanud ja eelmisel s&uuml;gisel <b>Mangeni PM O&Uuml; </b>juhiametist loobunud 77aastane <b>Hendrik Allsaar.</b> Seet&otilde;ttu olid nad sunnitud ukrainlasi t&ouml;&ouml;le tooma. &bdquo;Mulle endale ka ei meeldi, et ma pean v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;udu palkama, kui meil endal on inimesi k&uuml;ll, aga t&ouml;&ouml;le neid ei saa.&ldquo;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/13Mangeni karusell.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-13Mangeni karusell.jpg" /></a></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/13Mangeni karusell.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"></a></p> <p>Allsaare t&auml;helepanekuil pole vastumeelsus p&otilde;llumajanduses t&ouml;&ouml;tamise vastu tekkinud &uuml;le&ouml;&ouml;, vaid kujunenud pika aja jooksul, mis algas juba n&otilde;ukaajal. &bdquo;Eks vastumeelsust on kogu aeg ka s&uuml;vendatud. Pealegi, kui inimesed on harjunud t&ouml;&ouml;tama n&auml;iteks poeleti taga, ehkki palk on v&auml;ike, siis nemad juba maat&ouml;&ouml;d kardavad ega taha seda tegema minna.&ldquo; Vabas Eestis pole p&otilde;llumajandust, samuti v&otilde;imalust maal elada, t&ouml;&ouml;tada ja puhata kuidagi propageeritud. &bdquo;Pole tutvustatud farmi- jms maat&ouml;id. Meil on ju tohutu t&ouml;&ouml;tute armee, aga me ei suuda neid p&otilde;llumajandusse t&ouml;&ouml;le suunata,&ldquo; sedastab Allsaar.</p> <p>Hiljaaegu valmis Mangeni PM O&Uuml; Koksvere piimafarmi t&ouml;&ouml;tajatele &uuml;heteistk&uuml;mne korteriga maja, kus on 2- ja 3toalised maak&uuml;tte ja k&otilde;igi mugavustega korterid, kus on nii k&ouml;&ouml;gim&ouml;&ouml;bel kui muu vajalik olmetehnika. &bdquo;Mind l&otilde;id need korterid lausa pahviks! Seal elades pole t&ouml;&ouml;lt tulles vaja mitte midagi muud teha, kui vaid riided vahetada ja puhata...,&ldquo; t&otilde;deb Hendrik Allsaar, kelle andmetel on praegu majas elamas kaks perekonda. &Uuml;heksa korterit aga ootavad t&ouml;&ouml;tajaid, kes oleksid valmis alaliselt nii t&ouml;&ouml;d tegema kui kohapeal elama.</p> <p>&bdquo;Kardan, et inimestes on kujunenud maat&ouml;&ouml;de suhtes eelarvamus ja nad ei suuda seda ps&uuml;hholoogiliselt iseendas murda,&ldquo; pole Allsaar kuigi lootuslik. Mis siis, et kuskil tehases t&ouml;&ouml;pingi taga v&otilde;i liini &auml;&auml;res t&ouml;&ouml;tades tuleb p&uuml;sida tunde &uuml;he koha peal ja teha pidevalt &uuml;hetaolisi liigutusi, mida kindlad operatsioonid n&otilde;uavad. &bdquo;Farmis kasv&otilde;i abit&ouml;&ouml;lisena t&ouml;&ouml;tades saab edasi-tagasi liikuda, t&ouml;&ouml; on kompleksne ja palk pole ka enam v&auml;ike. Kui on paremad toodangun&auml;itajad, v&otilde;ib k&auml;tte saada 1000-1100 eurot. Ja t&auml;nap&auml;evased masinad on ju v&auml;ga mugavad, m&otilde;neti s&otilde;iduautost luksuslikumad,&ldquo; loetleb Hendrik Allsaar plusse, millest maat&ouml;&ouml;kauged ei pruugi teadlikud olla. Tema meelest tuleks p&otilde;llumajandust&ouml;&ouml;de hirmu inimestes hajutada ja t&auml;psemalt selgitada, kuidas neid t&ouml;id t&auml;nap&auml;eval tehakse. &bdquo;Need ei ole nii hirmu&auml;ratavad ega t&auml;henda mingisuguse metsloomaga kohtumist pimedas metsas. Ka maal on normaalne elu nagu igal pool mujalgi. Seda tuleks p&auml;evast p&auml;eva selgitada. Muidu me olukorda nii lihtsalt ei muuda. Kes pole lapsest saadik maat&ouml;id n&auml;inud, pelgab ega oska neid ette kujutada, ent ka p&otilde;llumajanduses on v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;d teha nagu igas teiseski kohas.&ldquo;</p> <p><b>Olukord v&otilde;ib l&auml;hiajal muutuda</b></p> <p><b>&Uuml;histu E-Piim tegevjuht Margus Leek</b> leiab, et kui t&ouml;&ouml;tajaid tahad, siis pead ka tingimused looma. Olgu nad mis tahes rahvusest. &bdquo;Kui kohapeal inimesi ei ole, siis mujalt tulnule peavad olema loodud v&otilde;imalused,&ldquo; nendib ta, pidades silmas siiski elukohaga seonduvat, sest v&auml;itega, justkui ei oleks n&auml;iteks laudas t&ouml;&ouml;tajatele loodud sobilikke mugavusi, ta k&uuml;ll ei n&otilde;ustu.</p> <p>&bdquo;T&auml;nap&auml;evastes farmides on kaasaegne tehnika ja sealset t&ouml;&ouml;d p&auml;ris lihtt&ouml;&ouml;ks nagu see vanasti v&auml;ikeses laudas oli, enam pidada ei saa. Pigem on selleks vaja teatud teadmisi ja oskusi, mis on k&uuml;ll kiiresti &otilde;pitavad, kui on natuke lahtist pead ja lahtised k&auml;ed, sest masinaid tuleb &uuml;hendada, puhastada... Pole nagu enne, et v&otilde;tad l&uuml;psipingi ja l&auml;hed lehma alla...&ldquo; Tema s&otilde;nul on loodud pilt p&otilde;llumajandustootmisest ja maaelust natuke &uuml;hek&uuml;lgne.</p> <p>&bdquo;Minu arvates olukord l&auml;hiajal k&uuml;llaltki palju muutub. Meie t&ouml;&ouml;tutest paljud on siiski &uuml;hel hetkel n&otilde;us minema vaatama, mida t&ouml;&ouml; p&otilde;llumajanduses endast kujutab,&ldquo; usub Margus Leek, kelle meelest peletab inimesi ka p&otilde;llumajanduse t&ouml;&ouml;r&uuml;tm. T&ouml;&ouml;d on vaja teha samamoodi n&auml;dalavahetusel, millega on v&auml;lismaalt p&auml;rit t&ouml;&ouml;tajad n&otilde;us, sest nad ongi eelk&otilde;ige t&ouml;&ouml;le tulnud nagu eestlased l&auml;inud raha teenima Soome. &Uuml;letunde tehes teenivad nad ka rohkem.</p> <p>&bdquo;Meie inimesed tahavad t&ouml;&ouml;tada viis p&auml;eva n&auml;dalas ega ole t&ouml;&ouml;andjale alati saadavad. Midagi m&uuml;stilist keegi neilt aga ei n&otilde;ua,&ldquo; &uuml;tleb ta, kinnitades, et t&ouml;&ouml;le tulles on inimestele lisaks palgale oluline olme. Tema peab selle all silmas eelk&otilde;ige kaugust t&ouml;&ouml;kohast. &bdquo;P&otilde;llumajandusettev&otilde;tjana pead t&ouml;&ouml;tajate olmet arendama. Suurfarmide juurde ehitama &uuml;hiselamu, sest pole m&otilde;tet poolt p&auml;eva edasi-tagasi s&otilde;idule kulutada.</p> <p>&bdquo;Kes v&auml;hegi tahab ettev&otilde;tjana p&otilde;llumajanduses konkurentsis p&uuml;sida, on sinna palju investeerinud, et klassikalist &bdquo;musta&ldquo; t&ouml;&ouml;d maksimaalselt minimeerida. Aga sellegipoolest pole t&ouml;&ouml; k&otilde;ige puhtam, lisaks on see vahetustega, sh &ouml;&ouml;siti. Keeruline keskkond. Inimesed on harjunud j&auml;rjest kergemini l&auml;bi ajama, pealegi on ootused ja lootused oma elustandardile lihtsalt teistsugused... Mis muu saab olla, kui oled ise teinud p&otilde;llumajandusse investeerides k&otilde;ik endast oleneva, et keskkond oleks nii t&ouml;&ouml;tajatele kui loomadele parim ja palk normaalne...&ldquo;, arutleb <b>P&otilde;lva Agro O&Uuml; juht Indrek N&otilde;mm.</b></p> <p>Ta t&otilde;deb, et t&ouml;&ouml; p&otilde;llumajanduses on raske ja seda tuleb teha spetsiifilistel aegadel... T&ouml;&ouml;tajaid otsides, oodates ja t&ouml;&ouml;le v&otilde;ttes on ta m&auml;rganud, et alguses tahetakse antud t&ouml;&ouml;d teha, aga mingi aja m&ouml;&ouml;dudes inimene teatab, et leidis parema v&otilde;imaluse ja lahkub. Kuigi selgub, et see &bdquo;parem&ldquo; on oluliselt v&auml;iksema palgaga.</p> <p>&bdquo;P&otilde;lvas pole ka aastataguse ajaga v&otilde;rreldes t&ouml;&ouml;puudus kasvanud. See on Tallinnas, aga sealsed inimesed ei tule ju L&otilde;una-Eestisse t&ouml;&ouml;le. Me v&otilde;ime t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogide, teadlaste jt tugigruppidega teemat arutada, aga tegelikkus seda ei toeta ja nii lihtne olukord ongi,&ldquo; sedastab Indrek N&otilde;mm.</p> <p><strong>Eurostati</strong> 2015. aasta andmetel oli Euroopa Liidu riikide t&ouml;&ouml;tajatest 4,4% seotud p&otilde;llumajandusega, seejuures neist kolmveerand ehk 72,8% p&auml;rinesid Rumeeniast, Poolast, Itaaliast, Prantsusmaalt, Bulgaariast ja Saksamaalt. Kogu t&ouml;&ouml;h&otilde;ivest &uuml;le 10% h&otilde;lmas p&otilde;llumajandus neljas liikmesriigis: Rumeenias (25,8%), Bulgaarias (18,2%), Kreekas (11,0%) ja Poolas (11,0%). V&auml;ga madal oli p&otilde;llumajanduse osakaal Saksamaal (1,4%), Rootsis (1,3%), Belgias (1,2%), Maltal (1,2%), Suurbritannias (1,1%) ja Luksemburgis (0,8%).<br />T&auml;isajaga t&ouml;&ouml;tab p&otilde;llumajanduses Eurostati 2013. aasta andmeil ainult 16,4% inimestest, Eestis t&ouml;&ouml;tab neist t&auml;ist&ouml;&ouml;ajaga 30% ja Leedus veidi &uuml;le 10%.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/13toohoivepollumajanduses2013.PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-13toohoivepollumajanduses2013.PNG" /></a></p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/13toohoivepollumajanduses2013.PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"></a></p> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto: Mangeni PM O&Uuml;</b></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2708Palk on oluline, avatud suhtlus olulisem2020-07-14<p><b>Valdkondades, kus t&ouml;&ouml;tajate p&otilde;hipalka on k&auml;rbitud ja pole teada, milliseks kujuneb edasine teenistus, aitab pingeid tasandada avatud suhtlus t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;andjate vahel.</b></p> <p>Olla t&auml;nulik ja &otilde;nnelik, et t&ouml;&ouml;koht on alles, kuigi palka on v&auml;hendatud? V&otilde;i olla n&ouml;rdinud ja rahulolematu, unistades paremast t&ouml;&ouml;kohast ning heietades lahkumism&otilde;tteid, kuigi v&otilde;imalused on kasinad? Seesugune vastandlike tunnete pendlil&ouml;&ouml;k on tabanud t&ouml;&ouml;tajaid, kelle palka on pidanud t&ouml;&ouml;andja pandeemiast tingitud majanduskaose t&otilde;ttu k&auml;rpima. Kui t&ouml;&ouml;koha uksed on kinni, majandustegevus seiskunud ja t&ouml;&ouml;tajad istuvad kodus, siis pole p&auml;&auml;su ega ka p&otilde;hjust nuriseda, kui kolmandik palgast kaob. <b>Apollo Kino Baltikumi tegevjuht Kadri &Auml;rm</b> &uuml;tleb, et nende t&ouml;&ouml;tajad reageerisid palgamuudatusele m&otilde;istvalt.</p> <p>&bdquo;Loomulikult tekkis n&auml;dalate m&ouml;&ouml;dudes k&uuml;simusi, eelk&otilde;ige teemal, kaua uued tingimused kehtivad, kuid selle &uuml;le sai arutletud. Mis saab edasi, on veel vara &ouml;elda, sest kinod avati alles 5. juunil.&ldquo; Hetkel pileteid m&uuml;&uuml;akse ja need kinotoolid, mida piirangud v&otilde;imaldavad (50% t&auml;ituvust, mitte rohkem kui 100 inimest saalis), ka t&auml;ituvad. &bdquo;Milliseks kinok&uuml;lastus suvel kujuneb, saab paremini prognoosida l&auml;hin&auml;dalatel. Sellest tulenevad ka j&auml;rgmised otsused,&ldquo; selgitab Kadri &Auml;rm, t&auml;psustades, et alates kinode sulgemisest 13. m&auml;rtsil pole paljudel t&ouml;&ouml;tajatel, eriti klienditeenindajatel, olnud (piisavalt) t&ouml;&ouml;d. &bdquo;See selgitab palgak&auml;rpeid. Kuna Apollo Kino kollektiiv on parasjagu suur ― ligi sadakond t&ouml;&ouml;tajat ―, siis kahe ja poole kuuse vaikelu jooksul on t&ouml;&ouml;tajaid ka mujale liikunud. Laias laastus elasime eriolukorra stabiilselt &uuml;le, olnud t&auml;is tegutsemistahet ja positiivsust ootuses, et normaalne t&ouml;&ouml;keskkond taastub ja kliendid naasevad kinodesse.&ldquo; Tegevjuhi arvates on nende t&ouml;&ouml;tajad olukorda arvestades oma t&ouml;&ouml;le ja t&ouml;&ouml;andjale v&auml;ga lojaalsed olnud.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;tajad n&otilde;ustusid, kuid virisevad</b><b></b></p> <p>Erim&ouml;&ouml;bli tootmisega tegeleva perefirma <b>Sofahouse O&Uuml;</b> &uuml;ks omanikest <b>Aavo Urm </b>nendib, et nende ettev&otilde;ttesse j&otilde;uab majandusl&ouml;&ouml;gi m&otilde;ju paar kuud hiljem, sest t&auml;idetakse varasemaid tellimusi. Suure osa projekte on kliendid edasi l&uuml;kanud ja k&auml;ive &uuml;le 30% kukkunud.</p> <p>&bdquo;Meie eritellimusm&ouml;&ouml;blist, mida valmistame laevadele, hotellidele, baaridele, restoranidele jms, l&auml;heb 95% v&auml;lismaale,&ldquo; selgitab Urm, kes pole hetkel veel t&ouml;&ouml;tajatest kedagi koondanud. &bdquo;Loodame, et ei pea seda ka tegema. T&ouml;&ouml;tajaid on 23-25. Palka langetasime, t&ouml;&ouml;tame &uuml;he p&auml;eva n&auml;dalas v&auml;hem. Kasutame t&ouml;&ouml;tukassa ja riigi poolt pakutud abipaketti ning p&uuml;&uuml;ame ise vastavalt v&otilde;imalustele oma inimestele raha juurde maksta, et nad saaksid v&auml;&auml;riliselt &auml;ra elada.&ldquo;</p> <p>Palgalangetusega neil Urmi kinnitusel probleeme ei tekkinud, k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad olid sellega n&otilde;us, sest said n&auml;dalas &uuml;he t&ouml;&ouml;p&auml;eva vabaks. See ei t&auml;hendanud, et kui on 30% v&auml;hem t&ouml;&ouml;d, siis langes sama numbri v&otilde;rra ka palk. &bdquo;Ma ei pea oma inimestele 30% v&auml;hem palka maksma, kui suudan ja saan seda rohkem teha, sest varasemad projektid veel toimivad. J&auml;rgmine ja &uuml;lej&auml;rgmine kuu saavad meil ilmselt olema raskemad.&ldquo;</p> <p>Vaatamata ettev&otilde;tte pingutustele ja selgitustele kipuvad t&ouml;&ouml;tajad virisema. &bdquo;&Uuml;ksikud on ehk v&otilde;ib-olla m&otilde;istnud, milline on ettev&otilde;tja olukord, palgakulu ja riigimaksud,&ldquo; t&otilde;deb Urm, kelle ettev&otilde;ttes ei valitse tavap&auml;rane hierarhia, sest enamik t&ouml;&ouml;tajaid peab erinevaid t&ouml;id oskama ja tegema ning kaasa aitama, kui midagi on vaja muuta, parandada v&otilde;i &uuml;mber teha.</p> <p>&bdquo;Me &uuml;ritame m&otilde;ista t&ouml;&ouml;tajate arusaamu, seisukohti ja ootusi. Kui palju see &otilde;nnestub, on isek&uuml;simus, sest alati tahetakse rohkem saada,&ldquo; t&otilde;deb Ulm, nentides samas, et t&ouml;&ouml;tajad on ka aru saanud, et kui t&auml;na uksest v&auml;lja jalutad, siis v&auml;ga lihtsalt kellegi teise uksest sisse ei astu. &bdquo;&Uuml;ritame tasa ja targu k&otilde;ik &uuml;heskoos edasi liikuda.&ldquo;</p> <h2>Rahavajadus v&otilde;i t&ouml;&ouml;kaotuse hirm?</h2> <p><b>Kadri Seeder, Palgainfo Agentuuri juht ja anal&uuml;&uuml;tik, O&Uuml; Tark t&ouml;&ouml;andja juhatuse liige:</b></p> <p>&bdquo;Paljudel t&ouml;&ouml;tajatel on palgad kukkunud, aga mitte k&otilde;igil, sest k&otilde;iki sektoreid ei saa &uuml;hte patta panna. E-kaubandus on kasvanud, kuid spetsialiseeritud kauplused said l&ouml;&ouml;gi. Samas supermarketite ketid, kus suudeti kohe e-kaubandus k&auml;ima t&otilde;mmata, mitte niiv&otilde;rd. Ettev&otilde;tted on h&auml;sti erinevad, toitlustuses ja turismis olid v&auml;ga suured kukkumised. T&ouml;&ouml;stuses toimuvad m&otilde;jud pikema vinnaga, mis v&otilde;ivad ilmneda hiljem. V&otilde;itnud on puhastusainete tootjad, maaletoojad ja hulgim&uuml;&uuml;jad, kelle m&uuml;&uuml;gid ja mahud on kasvanud.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;tajate palka v&auml;hendatakse T&ouml;&ouml;lepinguseaduse &sect;37 kohaselt, mille j&auml;rgi praegu ka h&uuml;vitisi makstakse, siis t&ouml;&ouml;tasu v&otilde;ib kolmeks kuuks kuni 12kuulise ajavahemiku jooksul v&auml;hendada juhul, kui t&ouml;&ouml;d varasemas mahus anda ei ole. H&uuml;vitisi saab maksta kolm kuud, kuid otsuses peab olema kirjas, millal t&ouml;&ouml;tasu uuesti &uuml;le vaadatakse. Seejuures on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus t&ouml;&ouml;leping ka l&otilde;petada.</p> <p>Seega tuleneb seadusest, kauaks t&ouml;&ouml;tasu v&otilde;ib v&auml;hendada, aga alati v&otilde;ib s&otilde;lmida uue t&ouml;&ouml;tasu kokkuleppe. Kolme kuu m&ouml;&ouml;dudes teha t&ouml;&ouml;tajale uus numbriline ettepanek, kui varasemat palka ei &otilde;nnestu taastada. Siis s&otilde;ltub pooltevahelisest kokkuleppest, mis on t&ouml;&ouml;tajale kaalukam: rahavajadus v&otilde;i t&ouml;&ouml;koha kaotuse hirm.</p> <p>Tegime &auml;sja koos CVKeskus.ee-ga t&ouml;&ouml;tajate k&uuml;sitluse ja oleme olukorda arutanud erinevate t&ouml;&ouml;andjatega. Selgus, et v&auml;ga oluline on avatud suhtlemine t&ouml;&ouml;tajatega.</p> <p>Juhtidel on seis v&auml;ga keeruline &ndash; nad ei tea &ouml;elda, mis juhtub kahe kuu p&auml;rast. Loomulikult tahavad t&ouml;&ouml;tajad teada, millal varasem palganumber taastub. Kui me oleme t&ouml;&ouml;andjatelt prognoose k&uuml;sinud, siis neil on paari kuu v&otilde;i poole aasta p&auml;rast toimuvat &uuml;likeeruline ette n&auml;ha, sest v&auml;ga paljudest erinevatest teguritest s&otilde;ltub, kas ja kui kiiresti k&otilde;ik taastub. Seet&otilde;ttu on juhid kehvas rollis. Kui muidu on neil visioon, n&auml;gemus ja prognoosid, siis praegu &ndash; kellel jagub julgust t&ouml;&ouml;tajatele &ouml;elda, et ta ei tea, mis saama hakkab? Ja kas t&ouml;&ouml;tajad m&otilde;istavad, mis olukorras on praegu t&ouml;&ouml;andjad ja juhid? Kui palju on neil reserve ja ressursse, et varudest palgakulusid katta? M&otilde;lemal poolel on olukord keeruline.</p> <p>Mina soovitan avatud suhtlemist. Tuleb oma hirmudest r&auml;&auml;kida, sest juht ei pea olema imeinimene, kes v&otilde;tab kogu koorma enda kanda. H&auml;sti palju on vaja teha ebamugavaid otsuseid, mis kipuvad ka t&ouml;&ouml;moraali alla viima. Inimesed ei tea, kes on j&auml;rgmine koondatu. Tuleks omavahelisi suhteid hoida ja avatult r&auml;&auml;kida, millised on erinevad stsenaariumid. V&otilde;tta hirme maha ja selgitada ka seda, milliseks t&ouml;&ouml;tajate sissetulekud j&auml;rgnevatel kuudel v&otilde;iksid kujuneda ja mille poole firma p&uuml;&uuml;dleb.&ldquo;</p> <h2>Tegevusala m&otilde;jutas palgamuutust</h2> <p><strong>Palgainfo Agentuur koos CVKeskus.ee-ga k&uuml;sitles aprillis ligi 700 t&ouml;&ouml;andjat. Uuringust selgus, et 61% t&ouml;&ouml;andjatest polnud ajavahemikus veebruarist aprillini p&otilde;hipalka muutnud. 14% on neid t&otilde;stnud ja 25% langetanud. </strong>Rohkem oli p&otilde;hipalka t&otilde;stetud panganduses ja kindlustuses, riigiasutustes, tervishoius, sotsiaalhoolekandes ja jaekaubanduses, kus see kasvas valdavalt <strong>5&ndash;10%</strong>.</p> <p>Uuringus osalenud majutuse, toitlustuse ja turismiettev&otilde;tetest oli t&ouml;&ouml;tajate p&otilde;hipalku langetanud 62% vastajatest. Rohkem oli p&otilde;hipalku v&auml;hendatud ka meedia ja ajakirjanduse, haldus- ja abitegevuste ning kultuuri, spordi, meelelahutuse ja vaba aja tegevusaladel, kus see oli valdavalt <strong>21&ndash;30%, seejuures </strong>mitmetes ettev&otilde;tetes ka suurem.</p> <p>L&auml;hikuudel (uuringu tegemise hetkel, ehk aprill&ndash;juuni) kavatses t&ouml;&ouml;tajate<strong> p&otilde;hipalku t&otilde;sta 5% t&ouml;&ouml;andjatest, kuid 16% plaanis hoopis v&auml;hendada</strong>. 53% seevastu ei kavatsenud p&otilde;hipalku muuta. 27% ei osanud &ouml;elda, mida nad ette v&otilde;tavad. Enamikus organisatsioonides puudutas p&otilde;hipalkade langus k&otilde;iki t&ouml;&ouml;tajaid, j&auml;&auml;des <strong>21&ndash;30% piiresse</strong>.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/10kolmeriigivordlus.PNG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-10kolmeriigivordlus.PNG" /></a></p> <p><b>Statista </b>avaldas 31. mail Saksamaal, &Uuml;hendkuningriikides ja Ameerika &Uuml;hendriikides korraldatud k&uuml;sitluse andmed, kuiv&otilde;rd on pandeemia m&otilde;jutanud viimase nelja n&auml;dala jooksul inimeste sissetulekuid. Selgus, et 41% Saksamaa, 48% &Uuml;hendkuningriikide ja 34% USA t&ouml;&ouml;tajatest on kaotanud 10-25% sissetulekutest.</p> <p>Seejuures on Saksamaal 29%, &Uuml;hendkuningriikides 19% ja USAs 20% t&ouml;&ouml;tajates v&auml;henenud teenistus 25-50%. T&auml;ielikult on sissetulekuta j&auml;&auml;nud aga 5% sakslastest, 7% inglastest ja 13% ameerikastest.<b></b></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2710Kas ja millal peaks töötaja oma rasedusest tööandjat teavitama?2020-07-13<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Olen rase. T&ouml;&ouml;andja r&auml;&auml;kis, et kui ettev&otilde;tte olukord ei parane, v&otilde;ib ta m&otilde;ned t&ouml;&ouml;tajad s&uuml;gisel koondada. Ma ei soovi t&ouml;&ouml;andjale oma rasedusest teada anda, kuid ei soovi ka t&ouml;&ouml;kohta kaotada. Kas ma pean t&ouml;&ouml;andjale &uuml;tlema, et olen rase, et ta mind koondada ei saaks?&nbsp;</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist:</b><b><i>&nbsp;</i></b></p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seaduse j&auml;rgi ei ole t&ouml;&ouml;tajal kohustust oma t&ouml;&ouml;andjat rasedusest teavitada. Samuti ei ole s&auml;testatud, et millal peab t&ouml;&ouml;taja oma rasedusest t&ouml;&ouml;andjale teada andma. Kuiv&otilde;rd t&ouml;&ouml;taja terviseandmed (sh rasedus) on eriliiki isikuandmed, otsustab t&ouml;&ouml;taja ise, kas ja millal t&ouml;&ouml;taja oma rasedusest t&ouml;&ouml;andjat teavitab. T&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andjale teavitada oma rasedusest n&auml;iteks alles siis, kui ta j&auml;&auml;b rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkusele.&nbsp;</p> <p>Siiski on teatud juhtudel m&otilde;istlik, kui t&ouml;&ouml;taja annab t&ouml;&ouml;andjale oma rasedusest teada. N&auml;iteks on t&ouml;&ouml;andja kohustatud arsti v&otilde;i &auml;mmaemanda otsuses n&auml;idatud ajal andma vaba aega s&uuml;nnituseelseks l&auml;bivaatuseks, mis arvatakse t&ouml;&ouml;aja hulka. Kui t&ouml;&ouml;tajal on selline t&ouml;&ouml; (v&otilde;i t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded), mida ta oma raseduse t&otilde;ttu teha ei tohi, v&auml;ljastab arst v&otilde;i &auml;mmaemand otsuse, kus tuleb t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tingimusi muuta. T&ouml;&ouml;andjal on kohustus seda otsust j&auml;rgida ning kergendada t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tingimusi pole v&otilde;imalik muuta v&otilde;i t&ouml;&ouml;taja ise kergemat t&ouml;&ouml;d vastu ei v&otilde;ta, j&auml;&auml;b t&ouml;&ouml;taja kuni rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkuse alguseni t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehele.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt ei v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja koondada rasedat t&ouml;&ouml;tajat ega t&ouml;&ouml;tajat, kellel on &otilde;igus saada rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkust, v&auml;lja arvatud juhul, kui t&ouml;&ouml;andja l&otilde;petab tegevuse v&otilde;i kuulutatakse v&auml;lja t&ouml;&ouml;andja pankrot (ka pankrotimenetluse l&otilde;petamine, pankrotti v&auml;lja kuulutamata, raugemise t&otilde;ttu). Sellist koondamise keeldu rakendatakse &uuml;ksnes juhul, kui t&ouml;&ouml;taja on teavitanud t&ouml;&ouml;andjat oma rasedusest v&otilde;i rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkuse &otilde;igusest enne &uuml;les&uuml;tlemisavalduse k&auml;ttesaamist v&otilde;i 14 kalendrip&auml;eva jooksul p&auml;rast seda.&nbsp;</p> <p>Seega, kuigi seadus ei n&auml;e ette kohustust t&ouml;&ouml;tajale, mille kohaselt ta peab t&ouml;&ouml;andjale oma rasedusest teada andma, siis otsustab t&ouml;&ouml;taja, kas ja millal oma rasedusest t&ouml;&ouml;andjale teada annab. Samas, kui t&ouml;&ouml;taja ei soovi saada koondatud, peab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;taja rasedusest olema teadlik. Kui t&ouml;&ouml;andja ei tea, et t&ouml;&ouml;taja on rase, ei ole tal v&otilde;imalik ka t&ouml;&ouml;lepingu seaduse n&otilde;udeid j&auml;rgida.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2709Tööinspektsioon kutsub kandideerima „Hea töökeskkond 2020“ auhinnale2020-07-10<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon annab igal aastal v&auml;lja hea t&ouml;&ouml;keskkonna auhinda ettev&otilde;tetele, kus seatakse esikohale t&ouml;&ouml;tajate ohutus ning nende tervise hoidmine. Sel aastal on oodatud lisaks ka kogemuslood eriolukorra ajal ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomisest.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul on iga aastaga rohkem ettev&otilde;tteid, kes v&auml;&auml;rtustavad t&ouml;&ouml;ohutuskultuuri. &bdquo;Eriolukorras p&ouml;&ouml;rati t&ouml;&ouml;ohutusele ja t&ouml;&ouml;tervishoiule erakordselt suurt t&auml;helepanu, sest m&otilde;isteti selle olulisust ettev&otilde;tte j&auml;tkusuutlikkusele. Loodame siiralt, et saadud kogemus j&auml;tkub ka edaspidi ning n&auml;eme &uuml;ha s&uuml;steemsemat l&auml;henemist ohutule t&ouml;&ouml;tamisele ning tervise hoidmisele,&ldquo; &uuml;tles Maripuu. &bdquo;Hea t&ouml;&ouml;keskkonna tunnustusega soovime t&otilde;sta esile ettev&otilde;tteid, kes on teinud enam kui seaduses esitatud n&otilde;uete t&auml;itmiseks vajalik ning kes v&otilde;iksid olla teistele eeskujuks,&ldquo; lisas Maripuu.&nbsp;</p> <p>Hea t&ouml;&ouml;keskkonna auhinnale on oodatud kandideerima ettev&otilde;tted, kus t&ouml;&ouml;keskkonna riske hinnatakse s&uuml;steemselt ning hindamisse kaasatakse ka t&ouml;&ouml;tajad. Samuti on isikukaitsevahendite kasutamine ja ohutusn&otilde;uete j&auml;rgimine loomulik osa t&ouml;&ouml;protsessist.&nbsp;Oodatud on ettev&otilde;tete kogemuslood hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel. Sel aastal palume kirjeldada ka v&auml;hemalt &uuml;hte head praktikat COVID-19 leviku t&otilde;kestamisel t&ouml;&ouml;keskkonnas, nt t&ouml;&ouml;protsessi ohutumaks muutmine, t&ouml;&ouml;tajate ja/v&otilde;i kliente kaitsmine nakatumise eest, kaugt&ouml;&ouml; tegijate motiveerimine jmt.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon annab auhinda v&auml;lja kuuendat korda. Auhinda antakse v&auml;lja kahes kategoorias: alla 50 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;te ning &uuml;le 50 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;te. Eelmisel aastal v&otilde;itis suurettev&otilde;tete kategoorias Elisa Eesti AS ning v&auml;ikeettev&otilde;tete kategoorias Insly O&Uuml;. Varasemalt on hea t&ouml;&ouml;keskkonna auhinna saanud Saaremaa Piimat&ouml;&ouml;stus, Bonava Eesti, Crystalsol, Tallinna Vesi, Saku Metall, Harju Elekter Teletehnika, Baltic Oil Service ja Derivco Estonia.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Kandideerimise t&auml;htaeg on <b>2. oktoober</b>. Tingimuste ning varasemate v&otilde;itjate kohta saab lugeda <a href="https://www.ti.ee/et/teavitustegevus-infomaterjalid/hea-tookeskkond-auhind" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt</a>.&nbsp;</p> <p>Pildil eelmise aasta v&otilde;itjate esindajad: v&auml;ikeettev&otilde;tte kategoorias oli v&otilde;itjaks&nbsp;tarkvaraettev&otilde;te&nbsp;Insly ning suurettev&otilde;tete&nbsp;kategoorias&nbsp;Elisa.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/2019 v&otilde;itjad.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/thumbs/__thumb_-2-2019 v&otilde;itjad.jpg" /></a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2707Kelle poole pöörduda, kui töötamise registri kanne ei ole õige?2020-07-09<p><em>T&ouml;&ouml;inspektsiooni juhend t&ouml;&ouml;suhetega kaasnevate T&ouml;&ouml;tamise registri kannetega seotud k&uuml;simuste lahendamiseks</em></p> <p>T&ouml;&ouml;tamise registri (T&Ouml;R) kannete &otilde;igsuse eest vastutab esmaj&auml;rjekorras t&ouml;&ouml;andja, sest maksukorralduse seaduse kohaselt on just tema kohustus teha t&ouml;&ouml;tamise registrisse kanne t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le asumise ehk t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimise, t&ouml;&ouml;suhte peatumise (n&auml;iteks lapsehoolduspuhkuse ajaks v&otilde;i poolte kokkuleppel toimuva pikemaajalise tasustamata puhkuse ajaks) ning t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;ppemise kohta.</p> <p>T&ouml;&ouml;tamise registri kandega on seotud mitmed inimese jaoks oluliste &otilde;iguste tekkimised, sh &otilde;igus ravikindlustusele, &otilde;igus vanemah&uuml;vitisele, aga ka &otilde;igus t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;misel ennast t&ouml;&ouml;tuna arvele v&otilde;tta ja taotleda t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitisi. <strong>Oluline on, et t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamine toimuks tegelikule p&otilde;hjusele vastaval alusel. Mitte k&otilde;ik t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamise alused ei anna &otilde;igust eelnimetatud h&uuml;vedele.</strong> &Uuml;ksi t&ouml;&ouml;tamise registri kanne neid &otilde;igusi ei taga, kuid koos teiste oluliste dokumentidega v&otilde;ib see olla m&auml;&auml;rava t&auml;htsusega.</p> <p>Paraku tekib elus olukordi, kui eba&otilde;ige T&Ouml;R kanne saab inimesele takistuseks n&auml;iteks seadusega etten&auml;htud h&uuml;vede ja sotsiaalse kaitse saamisel. Allj&auml;rgnevalt l&uuml;hike k&auml;itumisjuhis, kuidas sellistes olukordades tuleks k&auml;ituda ning kelle poole ja millises j&auml;rjekorras p&ouml;&ouml;rduda:</p> <h3>Inimene avastab, et t&ouml;&ouml;tamise registris on ta t&ouml;&ouml;tajana kirjas ettev&otilde;tte juures, kus ta kunagi t&ouml;&ouml;tanud ei ole ning ei ole ka muul moel seotud olnud.</h3> <ol> <li>Tuleb p&ouml;&ouml;rduda v&auml;hemalt e-kirjaga (j&auml;tke ka endale alles saadetud kiri) &ndash; vajadusel p&ouml;&ouml;rduge korduvalt ja erinevaid kanaleid kasutades &ndash; ettev&otilde;tte ametlikule ehk &Auml;riregistris n&auml;idatud aadressile (andmete otsing <a href="https://www.rik.ee/et/e-ariregister">https://www.rik.ee/et/e-ariregister</a>) ning n&otilde;uda kande kustutamist.</li> <li>Kui t&ouml;&ouml;taja on teinud omalt poolt k&otilde;ik pingutused t&ouml;&ouml;andja leidmiseks, kuid see ei ole &otilde;nnestunud, siis p&ouml;&ouml;rdub t&ouml;&ouml;taja Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) poole kande l&otilde;petamiseks.&nbsp;MTA ametnik vaatab p&ouml;&ouml;rdumise l&auml;bi, p&uuml;&uuml;ab omalt poolt leida v&otilde;imalused T&Ouml;R kande parandamiseks (sh t&ouml;&ouml;andjal kanne teha) ning kui see ei &otilde;nnestu, siis saadab MTA ametnik t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rdumise edasi T&ouml;&ouml;inspektsioonile e-posti aadressile <a href="mailto:jurist@ti.ee">jurist@ti.ee</a>, et T&ouml;&ouml;inspektsioon saaks anda p&ouml;&ouml;rdujale vajalikud suunised edasisteks tegevusteks.</li> <li value="3">Kui korduvad p&ouml;&ouml;rdumised ettev&otilde;tte poole ei aita, siis tuleb inimesel p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse</li> </ol> <p style="margin-left: 40px;">a.T&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemise tuvastamist (<em>see n&otilde;ue on vajalik, kuigi teate, et t&ouml;&ouml;suhet ei ole kunagi olnud, et vaidlusorgan saaks tuvastada, et t&ouml;&ouml;suhet ei ole olnud</em>) ja<br /> b.T&ouml;&ouml;tamise registri kannete muutmist kohtu v&otilde;i t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsuse alusel.</p> <ol> <li value="4">Kui t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;i kohus on teinud asjas otsuse, siis<ol style="list-style-type: lower-alpha;"> <li>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon saab kandemuudatused teha j&otilde;ustunud otsuse alusel.</li> <li>V&otilde;imalus on p&ouml;&ouml;rduda veelkord endise t&ouml;&ouml;andja poole otsuse alusel kandemuudatuste tegemiseks v&otilde;i</li> <li>J&otilde;ustunud kohtuotsusega tuleb p&ouml;&ouml;rduda Maksu- ja Tolliameti poole, kus tehakse otsuse alusel kandemuudatused.</li> </ol></li> </ol> <p>&nbsp;<span style="font-family: PFSquareSansPro-Medium, Arial, Helvetica, sans-serif; font-size: 1.17em;">T&ouml;&ouml;andja tegi t&ouml;&ouml;le asumise kohta kande, aga kustutas selle paari p&auml;eva p&auml;rast ja &uuml;tles, et t&ouml;&ouml;taja ei l&auml;binud katseaega ehk t&ouml;&ouml;leping on l&otilde;ppenud.</span></p> <p>T&ouml;&ouml;tamise registrist kande kustutamine v&otilde;i kande l&otilde;petatuks m&auml;rkimine ei l&otilde;peta t&ouml;&ouml;lepingulist suhet. T&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamise tingimused tulenevad t&ouml;&ouml;lepingu seadusest. Suuliselt saab t&ouml;&ouml;lepingut l&otilde;petada ainult poolte kokkuleppel, muudel juhtudel ehk t&ouml;&ouml;lepingu korralisel v&otilde;i erakorralisel &uuml;les&uuml;tlemisel peab t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i t&ouml;&ouml;taja andma teisele poolele kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis (nt e-kirjaga) selgelt v&auml;ljendatud &uuml;les&uuml;tlemisavalduse. Vaata t&auml;psemalt T&ouml;&ouml;elu portaalist <a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/toosuhted/tooleping/toolepingu-loppemine">https://www.tooelu.ee/et/tootajale/toosuhted/tooleping/toolepingu-loppemine</a></p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja avastab, et T&Ouml;R-is on kanded ikkagi muutmata ehk korrektseid kandeid ei ole, siis:</p> <ol> <li>Tuleb p&ouml;&ouml;rduda v&auml;hemalt e-kirjaga (see peaks ka endale alles j&auml;&auml;ma) t&ouml;&ouml;andja poole ning paluda kanne taastada ning teha korrektsed kanded, mis vastavad tegelikkusele ja on koosk&otilde;las t&ouml;&ouml;lepingu seaduses s&auml;testatuga.</li> </ol> <p style="margin-left: 36.0pt;"><span class="node-text-color-red"><strong>T&auml;helepanu! T&ouml;&ouml;suhe j&auml;tkub kuni &uuml;ks v&otilde;i teine pool annab &uuml;les&uuml;tlemisavalduse!</strong></span></p> <ol> <li value="2">Kui t&ouml;&ouml;andja keeldub t&uuml;histatud kannet taastamast, siis tuleb t&ouml;&ouml;tajal k&auml;ia t&ouml;&ouml;l edasi ja n&otilde;uda t&ouml;&ouml;d v&otilde;i &ouml;elda ise t&ouml;&ouml;leping &uuml;les katseajal t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 86 lg 1 alusel, teatades 15 p&auml;eva ette.</li> <li value="3">Kui &uuml;les&uuml;tlemisavaldus on k&auml;es, aga T&Ouml;R kannet ei ole, siis saab p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse n&otilde;udes</li> </ol><ol style="list-style-type: lower-alpha; margin-left: 40px;"> <li>T&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemise tuvastamist ja</li> <li>T&ouml;&ouml;tamise registri kannete muutmist kohtu v&otilde;i t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsuse alusel.</li> </ol><ol> <li value="4">Kui t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;i kohus on teinud asjas otsuse, siis</li> </ol><ol style="list-style-type: lower-alpha; margin-left: 40px;"> <li>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon saab kandemuudatused teha j&otilde;ustunud otsuse alusel.</li> <li>V&otilde;imalus on p&ouml;&ouml;rduda veelkord endise t&ouml;&ouml;andja poole otsuse alusel kandemuudatuste tegemiseks v&otilde;i</li> <li>J&otilde;ustunud kohtuotsusega tuleb p&ouml;&ouml;rduda Maksu- ja Tolliameti poole, kus tehakse otsuse alusel kandemuudatused.</li> </ol> <h3>T&ouml;&ouml;tajaga on s&otilde;lmitud kirjalik t&ouml;&ouml;leping, kuid T&Ouml;R-is on t&ouml;&ouml;tamise aluse kohta kanne &bdquo;muu V&Otilde;S&ldquo;.</h3> <ol> <li>T&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rdub v&auml;hemalt e-kirjaga t&ouml;&ouml;andja poole ning palub muuta T&Ouml;R kande korrektseks ehk tegelikkusele vastavaks.</li> </ol> <p><span class="node-text-color-red"><strong>T&auml;helepanu!</strong></span> Kuni kolm kuud t&ouml;&ouml;tamise algusest saab t&ouml;&ouml;andja kandeid ise teha (seda siis nii, et t&ouml;&ouml;tamise algusest kolm kuud tagasiulatuvalt, samuti l&otilde;petamise kannet l&otilde;petamisest kolm kuud tagasiulatuvalt jne). Kui kande tegemisest on m&ouml;&ouml;das rohkem kui kolm kuud, peab t&ouml;&ouml;andja p&ouml;&ouml;rduma MTA poole autenditud kanalist (MTAst suhtluse rakenduse kaudu) v&otilde;i digiallkirjastatud avaldusega. T&ouml;&ouml;tamise registri kande muutmine (seal hulgas ka t&ouml;&ouml;tamise liigi muutmine) peab olema koosk&otilde;las TSDl deklareeritud v&auml;ljamakse liigiga.</p> <ol> <li value="2">Kui t&ouml;&ouml;andja keeldub kandemuudatuse tegemisest, siis saab t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse n&otilde;udes</li> </ol><ol style="list-style-type: lower-alpha; margin-left: 40px;"> <li>T&ouml;&ouml;suhte tuvastamist ja</li> <li>T&ouml;&ouml;tamise registri kannete muutmist kohtu v&otilde;i t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsuse alusel.</li> </ol><ol> <li value="3">Kui t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;i kohus on teinud asjas otsuse, siis</li> </ol><ol style="list-style-type: lower-alpha; margin-left: 40px;"> <li>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon saab kandemuudatused teha j&otilde;ustunud otsuse alusel.</li> <li>V&otilde;imalus on p&ouml;&ouml;rduda veelkord endise t&ouml;&ouml;andja poole otsuse alusel kandemuudatuste tegemiseks v&otilde;i</li> <li>J&otilde;ustunud kohtuotsusega tuleb p&ouml;&ouml;rduda Maksu- ja Tolliameti poole, kus tehakse otsuse alusel kandemuudatused.&nbsp;</li> </ol> <h3>T&ouml;&ouml;leping on ammu l&otilde;petatud ja see on t&otilde;endatav ehk on olemas &uuml;les&uuml;tlemisavaldus, poolte kokkulepe vms., kuid T&Ouml;R-is j&auml;tkuvalt kehtiv t&ouml;&ouml;suhe ehk l&otilde;petamise kannet ei ole tehtud.&nbsp;</h3> <ol> <li>T&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rdub v&auml;hemalt e-kirjaga t&ouml;&ouml;andja poole ning palub muuta T&Ouml;R kande korrektseks ehk tegelikkusele vastavaks.<br /> <br /> <strong><span class="node-text-color-red">T&auml;helepanu!</span></strong>&nbsp;Kuni kolm kuud t&ouml;&ouml;tamise algusest saab t&ouml;&ouml;andja kandeid ise teha (seda siis nii, et t&ouml;&ouml;tamise algusest kolm kuud tagasiulatuvalt, samuti l&otilde;petamise kannet l&otilde;petamisest kolm kuud tagasiulatuvalt jne). Kui kande tegemisest on m&ouml;&ouml;das rohkem kui kolm kuud, peab t&ouml;&ouml;andja p&ouml;&ouml;rduma MTA poole autenditud kanalist (MTAst suhtluse rakenduse kaudu) v&otilde;i digiallkirjastatud avaldusega. T&ouml;&ouml;tamise registri kande muutmine (seal hulgas ka t&ouml;&ouml;tamise liigi muutmine) peab olema koosk&otilde;las TSDl deklareeritud v&auml;ljamakse liigiga.<br /> &nbsp;</li> <li value="2">Kui t&ouml;&ouml;taja on teinud omalt poolt k&otilde;ik pingutused t&ouml;&ouml;andjaga suhtlemiseks, kuid see ei ole viinud T&Ouml;R kande parandamiseni, siis p&ouml;&ouml;rdub t&ouml;&ouml;taja Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) poole kandemuudatuste tegemiseks.<br /> <br /> MTA ametnik vaatab p&ouml;&ouml;rdumise l&auml;bi, p&uuml;&uuml;ab omalt poolt leida v&otilde;imalused T&Ouml;R kande parandamiseks (sh t&ouml;&ouml;andjal kanne teha) ning kui see ei &otilde;nnestu, siis saadab MTA ametnik t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rdumise edasi T&ouml;&ouml;inspektsioonile e-posti aadressile jurist@ti.ee, et T&ouml;&ouml;inspektsioon saaks anda p&ouml;&ouml;rdujale vajalikud suunised edasisteks tegevusteks.&nbsp;<br /> &nbsp;</li> </ol><ol> <li value="3">Kui endine t&ouml;&ouml;andja keeldub kandemuudatuse tegemisest, siis saab t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse n&otilde;udes</li> </ol><ol style="list-style-type: lower-alpha; margin-left: 40px;"> <li>T&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemise tuvastamist ja</li> <li>T&ouml;&ouml;tamise registri kannete muutmist kohtu v&otilde;i t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsuse alusel.</li> </ol><ol> <li value="4">Kui t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;i kohus on teinud asjas otsuse, siis</li> </ol><ol style="list-style-type: lower-alpha; margin-left: 40px;"> <li>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon saab kandemuudatused teha j&otilde;ustunud otsuse alusel.</li> <li>V&otilde;imalus on p&ouml;&ouml;rduda veelkord endise t&ouml;&ouml;andja poole otsuse alusel kandemuudatuste tegemiseks v&otilde;i</li> <li>J&otilde;ustunud kohtuotsusega tuleb p&ouml;&ouml;rduda Maksu- ja Tolliameti poole, kus tehakse otsuse alusel kandemuudatused.</li> </ol> <h3><span style="font-family: PFSquareSansPro-Medium, Arial, Helvetica, sans-serif; font-size: 1.17em;">T&ouml;&ouml;suhe on ammu l&otilde;ppenud (pooled ei suhtle ega k&uuml;si/v&otilde;imalda t&ouml;&ouml;tamist), kuid t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamist ei ole kuidagi vormistatud ja t&otilde;endid selle kohta puuduvad ning T&Ouml;R-is j&auml;tkuvalt kehtiv t&ouml;&ouml;suhe ehk l&otilde;petamise kannet ei ole tehtud.</span></h3> <ol> <li>Tuleb p&ouml;&ouml;rduda v&auml;hemalt e-kirjaga (j&auml;tke ka endale alles saadetud kiri) &ndash; vajadusel p&ouml;&ouml;rduge korduvalt ja erinevaid kanaleid kasutades &ndash; ettev&otilde;tte ametlikule ehk &Auml;riregistris n&auml;idatud aadressile (andmete otsing <a href="https://www.rik.ee/et/e-ariregister">https://www.rik.ee/et/e-ariregister</a>) ja teha ettepanek l&otilde;petada t&ouml;&ouml;leping poolte kokkuleppel. <span class="node-text-color-red"><strong>T&auml;helepanu! Kokkulepe eeldab teise poole n&otilde;ustumist ettepanekuga.</strong></span></li> <li value="2">Juhul kui ettev&otilde;te ei reageeri ehk ei vasta, ei muuda kannet, siis on j&auml;rgmine v&otilde;imalus saata t&ouml;&ouml;lepingu korralise &uuml;les&uuml;tlemise avaldus (t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 85 m&otilde;istes ehk n&ouml; omal soovil) v&otilde;i erakorralise &uuml;les&uuml;tlemise avaldus (t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 91 l&otilde;ike 2 v&otilde;i 3 alusel) e-kirjaga ning lisaks ka n&auml;iteks v&auml;&auml;rtkirjaga, et vajadusel oleks t&otilde;endatav, mis dokument ja kuhu toimetati ning kes ja millal selle vastu v&otilde;ttis.<br /> &nbsp;</li> </ol><ol> <li value="3">Kui &uuml;les&uuml;tlemisavaldus on k&auml;tte toimetatud, kuid T&Ouml;R kannet ikkagi ei muudeta, siis saab t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse n&otilde;udes</li> </ol><ol style="list-style-type: lower-alpha; margin-left: 40px;"> <li value="3">T&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemise tuvastamist ja</li> <li value="4">T&ouml;&ouml;tamise registri kannete muutmist kohtu v&otilde;i t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsuse alusel.</li> </ol><ol> <li value="4">Kui t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;i kohus on teinud asjas otsuse, siis</li> </ol><ol style="list-style-type: lower-alpha; margin-left: 40px;"> <li value="4">T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon saab kandemuudatused teha j&otilde;ustunud otsuse alusel.</li> <li value="5">V&otilde;imalus on p&ouml;&ouml;rduda veelkord endise t&ouml;&ouml;andja poole otsuse alusel kandemuudatuste tegemiseks v&otilde;i</li> <li value="6">J&otilde;ustunud kohtuotsusega tuleb p&ouml;&ouml;rduda Maksu- ja Tolliameti poole, kus tehakse otsuse alusel kandemuudatused.&nbsp;</li> </ol> <h3>Ettev&otilde;ttel olid majanduslikud raskused ja t&ouml;&ouml;andja leppis t&ouml;&ouml;tajatega kokku m&auml;&auml;ramata ajaga tasustamata puhkuses. Seej&auml;rel kadus ettev&otilde;tte juhatuse liige &auml;ra, kuid peagi ilmusid &Auml;riregistrisse juhatuse liikmetena t&auml;iesti v&otilde;&otilde;rad nimed. N&uuml;&uuml;d ei ole t&ouml;&ouml;d, aga kanded t&ouml;&ouml;lepingu kohta on registris ikka l&otilde;petamata.</h3> <ol> <li>Tuleb p&ouml;&ouml;rduda v&auml;hemalt e-kirjaga (j&auml;tke ka endale alles saadetud kiri) &ndash; vajadusel p&ouml;&ouml;rduge korduvalt ja erinevaid kanaleid kasutades &ndash; ettev&otilde;tte ametlikule ehk &Auml;riregistris n&auml;idatud aadressile (andmete otsing <a href="https://www.rik.ee/et/e-ariregister">https://www.rik.ee/et/e-ariregister</a>), kirjeldada olukorda ja k&uuml;sida, mis on uutel juhatusel liikmetel ettev&otilde;tte ja t&ouml;&ouml;tajatega kavas.<br /> <br /> Soovi korral v&otilde;ib teha kohe ka ettepaneku l&otilde;petada t&ouml;&ouml;leping n&auml;iteks poolte kokkuleppel. <span class="node-text-color-red"><strong>T&auml;helepanu! Kokkulepe eeldab teise poole n&otilde;ustumist ettepanekuga.</strong></span></li> <li>Juhul kui ettev&otilde;te ei reageeri ehk ei vasta, ei muuda kannet, siis on j&auml;rgmine v&otilde;imalus saata t&ouml;&ouml;lepingu korralise &uuml;les&uuml;tlemise avaldus (t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 85 m&otilde;istes ehk n&ouml; omal soovil) v&otilde;i erakorralise &uuml;les&uuml;tlemise avaldus (t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 91 l&otilde;ike 2 v&otilde;i 3 alusel) e-kirjaga ning lisaks ka n&auml;iteks v&auml;&auml;rtkirjaga, et vajadusel oleks t&otilde;endatav, mis dokument ja kuhu toimetati ning kes ja millal selle vastu v&otilde;ttis.<br /> &nbsp;</li> <li>Kui &uuml;les&uuml;tlemisavaldus on k&auml;tte toimetatud, kuid T&Ouml;R kannet ikkagi ei muudeta, siis saab t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse n&otilde;udes <p style="margin-left: 40px;">a. T&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemise tuvastamist ja<br /> b. T&ouml;&ouml;tamise registri kannete muutmist kohtu v&otilde;i t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsuse alusel.</p> </li> <li>Kui t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;i kohus on teinud asjas otsuse, siis</li> </ol> <p style="margin-left: 40px;">a. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon saab kandemuudatused teha j&otilde;ustunud otsuse alusel.<br /> b. V&otilde;imalus on p&ouml;&ouml;rduda veelkord endise t&ouml;&ouml;andja poole otsuse alusel kandemuudatuste tegemiseks v&otilde;i<br /> c. J&otilde;ustunud kohtuotsusega tuleb p&ouml;&ouml;rduda Maksu- ja Tolliameti poole, kus tehakse otsuse alusel kandemuudatused.</p> <p>&nbsp;</p> <h3>T&ouml;&ouml;taja j&auml;i 2 aastat tagasi lapsehoolduspuhkusele. Vahepeal m&uuml;&uuml;di ettev&otilde;te maha uutele omanikele ja ettev&otilde;te on muutnud ka oma tegevusvaldkonda ning muutunud on ka juhatuse liikmed. T&ouml;&ouml;lepingut ei ole l&otilde;petatud, kanne t&ouml;&ouml;lepingu kohta on t&ouml;&ouml;tamise registris peatatud.</h3> <ol> <li>Tuleb p&ouml;&ouml;rduda v&auml;hemalt e-kirjaga (j&auml;tke ka endale alles saadetud kiri) &ndash; vajadusel p&ouml;&ouml;rduge korduvalt ja erinevaid kanaleid kasutades &ndash; ettev&otilde;tte ametlikule ehk &Auml;riregistris n&auml;idatud aadressile (andmete otsing https://www.rik.ee/et/e-ariregister), kirjeldada olukorda ja k&uuml;sida, mis on uutel juhatusel liikmetel kavas.<br /> <br /> T&ouml;&ouml;tajal peab endal ka selge olema, kas ta soovib t&ouml;&ouml;le naasta v&otilde;i ei ole tal enam ka endal t&ouml;&ouml;suhte vastu huvi. Soovi korral v&otilde;ib teha kohe ka ettepaneku l&otilde;petada t&ouml;&ouml;leping n&auml;iteks poolte kokkuleppel. <span class="node-text-color-red"><strong>T&auml;helepanu! Kokkulepe eeldab teise poole n&otilde;ustumist ettepanekuga.&nbsp;</strong></span><br /> &nbsp;</li> <li value="2">T&ouml;&ouml;tajal on sellises olukorras &otilde;igus teatada lapsehoolduspuhkuse l&otilde;petamisest ja t&ouml;&ouml;le asumisest konkreetse kuup&auml;evaga ette ning siis on ettev&otilde;te juba sunnitud otsustama, mida edasi teha. Kas v&otilde;imaldada senise t&ouml;&ouml;lepingu t&auml;itmist, pakkuda uut t&ouml;&ouml;d v&otilde;i kasutada seaduslikke v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamiseks. T&auml;psemalt vaata ka <a href="https://www.tooelu.ee/et/Lapsevanemale/Vaikelapse-vanemad-ja-rasedad/toosuhted/Kaitse-toolepingu-ylesytlemisel ">T&ouml;&ouml;elu portaali vastavalt alamlehelt</a>.&nbsp;<br /> &nbsp;</li> <li value="3">Juhul kui ettev&otilde;te ei reageeri ka korduvatele e-kirjadele ning kirjadele m&otilde;istliku aja jooksul, so 2 n&auml;dalat viimasest kirjast. Siis on j&auml;rgmine v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;tajale &ouml;elda t&ouml;&ouml;leping erakorraliselt &uuml;les t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 91 l&otilde;ike 2 alusel seoses t&ouml;&ouml;andjapoolse rikkumisega, mis seisneb t&ouml;&ouml;lepingu t&auml;itmisest keeldumises ja t&ouml;&ouml; mittev&otilde;imaldamises. Sellise avalduse tegemise eeldab, et eelnev lapsehoolduspuhkuse l&otilde;petamise teade ning t&ouml;&ouml;lepingu t&auml;itmise n&otilde;ue on vaidluse korral t&ouml;&ouml;taja poolt t&otilde;endatav (st n&auml;iteks t&ouml;&ouml;andjale saadetud e-kirjad alles).<br /> <br /> &nbsp;</li> <li value="3">Kui &uuml;les&uuml;tlemisavaldus on k&auml;tte toimetatud, kuid T&Ouml;R kannet ikkagi ei muudeta, siis saab t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse n&otilde;udes<br /> <br /> a.&nbsp;T&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemise tuvastamist ja<br /> b. T&ouml;&ouml;tamise registri kannete muutmist kohtu v&otilde;i t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsuse alusel.<br /> &nbsp;</li> <li>Kui t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;i kohus on teinud asjas otsuse, siis</li> </ol> <p style="margin-left: 40px;">a. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon saab kandemuudatused teha j&otilde;ustunud otsuse alusel.<br /> b. V&otilde;imalus on p&ouml;&ouml;rduda veelkord endise t&ouml;&ouml;andja poole otsuse alusel kandemuudatuste tegemiseks v&otilde;i<br /> c. J&otilde;ustunud kohtuotsusega tuleb p&ouml;&ouml;rduda Maksu- ja Tolliameti poole, kus tehakse otsuse alusel kandemuudatused.</p> <p>&nbsp;</p> <h3>T&ouml;&ouml;taja andis erakorralise &uuml;les&uuml;tlemisavalduse t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 91 l&otilde;ike 2 alusel, sest leidis, et t&ouml;&ouml;andja on oluliselt rikkunud t&ouml;&ouml;lepingut. T&ouml;&ouml;andja sellega ei n&otilde;ustu, kuid ta ei ole &uuml;les&uuml;tlemist vaidlustanud t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis ega kohtus ja keeldub t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamise kannet t&ouml;&ouml;tamise registris tegemast.</h3> <p>&nbsp;</p> <ol> <li>T&ouml;&ouml;taja saab juhtida t&ouml;&ouml;andja t&auml;helepanu nt e-kirjaga, et kande tegemine t&ouml;&ouml;tamise registris on tema kohustus ning juhul, kui ta seda kohustust ei t&auml;ida, siis on t&ouml;&ouml;taja sunnitud p&ouml;&ouml;rduma t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse.<br /> &nbsp;</li> <li value="2">Kui t&ouml;&ouml;andja ka korduvale t&auml;helepanu juhtimisele ei reageeri, siis saab t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse n&otilde;udes</li> </ol> <p style="margin-left: 40px;">a. T&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemise tuvastamist ja<br /> b. T&ouml;&ouml;tamise registri kannete muutmist kohtu v&otilde;i t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsuse alusel.</p> <ol> <li value="3">Kui t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;i kohus on teinud asjas otsuse, siis</li> </ol> <p style="margin-left: 40px;">a. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon saab kandemuudatused teha j&otilde;ustunud otsuse alusel.<br /> b. V&otilde;imalus on p&ouml;&ouml;rduda veelkord endise t&ouml;&ouml;andja poole otsuse alusel kandemuudatuste tegemiseks v&otilde;i<br /> c. J&otilde;ustunud kohtuotsusega tuleb p&ouml;&ouml;rduda Maksu- ja Tolliameti poole, kus tehakse otsuse alusel kandemuudatused.</p> <p>&nbsp;</p> <h3>Ettev&otilde;ttel oli ainult &uuml;ks juhatuse liige ja ainuosanik, kes suri kaks kuud tagasi. &Auml;ri&uuml;hingu tegevus on sisuliselt seiskunud, kolmele t&ouml;&ouml;tajale keegi t&ouml;&ouml;d ei anna ning iseseisvalt nad volituste puudumise t&otilde;ttu midagi teha ei saa. T&ouml;&ouml;tamise registris on kehtiv t&ouml;&ouml;lepingu kanne. Mis saab edasi?</h3> <p>&nbsp;</p> <ol> <li>T&ouml;&ouml;tajatel on v&otilde;imalus p&ouml;&ouml;rduda notari poole, et saada informatsiooni v&otilde;imaliku p&auml;rija koha ning kui see info on saadud, siis p&ouml;&ouml;rduda juba tema poole, et saada teavet ettev&otilde;tte tuleviku kohta.</li> <li>V&otilde;imalus on ka oodata kuni p&auml;rand avaneb, et seej&auml;rel saada selgust, kas ja kes ettev&otilde;tte tegevuse &uuml;le v&otilde;tab.</li> <li>Kuna t&ouml;&ouml;d ei ole ning t&ouml;&ouml;suhe on juriidilise isikuga, siis on v&otilde;imalik ka t&ouml;&ouml;leping erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 91 lg 2 alusel, saates vastavasisulisele &uuml;les&uuml;tlemisavalduse ettev&otilde;tte ametlikule ehk &Auml;riregistris n&auml;idatud aadressile.</li> <li>Kui &uuml;les&uuml;lemisavaldus on ettev&otilde;ttesse kohale toimetatud ning see on tulevikus vjadusel t&otilde;endatav, siis saab t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse n&otilde;udes</li> </ol> <p style="margin-left: 40px;">a. T&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemise tuvastamist ja<br /> b. T&ouml;&ouml;tamise registri kannete muutmist kohtu v&otilde;i t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsuse alusel.</p> <ol> <li value="5">Kui t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;i kohus on teinud asjas otsuse, siis</li> </ol> <p style="margin-left: 40px;">a. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon saab kandemuudatused teha j&otilde;ustunud otsuse alusel.<br /> b. V&otilde;imalus on p&ouml;&ouml;rduda veelkord endise t&ouml;&ouml;andja poole otsuse alusel kandemuudatuste tegemiseks v&otilde;i<br /> c. J&otilde;ustunud kohtuotsusega tuleb p&ouml;&ouml;rduda Maksu- ja Tolliameti poole, kus tehakse otsuse alusel kandemuudatused.</p> <p>&nbsp;</p> <h3>Ettev&otilde;tte ainus juhatuse liige, kellel on volitused toimingute tegemiseks, on v&auml;lismaal kinnipidamisasustuses. Ettev&otilde;tte tegevus j&auml;tkub osaliselt, kuid keegi ei tea, kauaks juhatuse liige &auml;ra j&auml;&auml;b v&otilde;i mis edasi saab. Kes l&otilde;petab t&ouml;&ouml;tamise registrist t&ouml;&ouml;lepingu kande?</h3> <ol> <li>T&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamiseks peab olema seaduslik alus ehk pelgalt juhatuse liikme vangistuse t&otilde;ttu veel t&ouml;&ouml;suhe ei l&otilde;pe. T&auml;psemalt t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamisest vaata T&ouml;&ouml;elu portaalist <a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/toosuhted/tooleping/toolepingu-loppemine">https://www.tooelu.ee/et/tootajale/toosuhted/tooleping/toolepingu-loppemine</a></li> <li value="2">T&ouml;&ouml;tamise registri kannete tegemise, muutmise ja l&otilde;petamise kohustus on t&ouml;&ouml;andjal. Kui t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamine on seaduse n&otilde;uete kohaselt toimunud, siis peab t&ouml;&ouml;andja esindaja tegema ka l&otilde;petamise kande.</li> <li value="3">Juhul, kui kellelgi peale juhatuse liikme T&Ouml;R-s kande muutmise &otilde;igust ettev&otilde;ttese antud ei ole ning hetkel ka volitust ka keegi anda ei saa, siis saab t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse n&otilde;udes</li> </ol> <p style="margin-left: 54.0pt;">a. T&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemise tuvastamist ja<br /> b. T&ouml;&ouml;tamise registri kannete muutmist kohtu v&otilde;i t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsuse alusel.</p> <ol> <li value="4">Kui t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;i kohus on teinud asjas otsuse, siis</li> </ol> <p style="margin-left: 54.0pt;">a. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon saab kandemuudatused teha j&otilde;ustunud otsuse alusel.<br /> b. V&otilde;imalus on p&ouml;&ouml;rduda veelkord endise t&ouml;&ouml;andja poole otsuse alusel kandemuudatuste tegemiseks v&otilde;i<br /> c. J&otilde;ustunud kohtuotsusega tuleb p&ouml;&ouml;rduda Maksu- ja Tolliameti poole, kus tehakse otsuse alusel kandemuudatused.</p> <p style="margin-left: 54.0pt;">&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2706Kuidas toimub Eestisse saabuvate võõrtöötajate koroonatestimine 2020-07-09<div class="article__html"> <p><strong>Kui t&ouml;&ouml;taja saabub isolatsioonin&otilde;udega riigist, siis peab ta Eestisse j&otilde;udes j&auml;&auml;ma kaheks n&auml;dalaks karantiini, enne kui t&ouml;&ouml;le saab asuda. Kas see t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andja peab talle leidma majutuse kindlal aadressil?</strong></p> </div> <div class="article__html"> <p>Kutsuja ehk siis t&ouml;&ouml;andja peab koos t&ouml;&ouml;tajaga l&auml;bi arutama, kuidas olukord lahendatakse. Kas t&ouml;&ouml;tajal on endal majutuskoht v&otilde;i tagab selle t&ouml;&ouml;andja, kes on ta Eestisse t&ouml;&ouml;le kutsunud. Tegemist ei ole etten&auml;gematu olukorraga, vaid t&ouml;&ouml;suhte m&otilde;lemale poolele arusaadava ja t&auml;na juba ka ette planeeritava olukorraga. L&auml;bir&auml;&auml;kimised ja kokkulepped selles k&uuml;simuses on kindlasti v&otilde;imalikud.</p> </div> <div class="article__html"> <p>Oluline on, et seoses karantiiniga ei tekiks t&ouml;&ouml;tajale n&ouml; v&otilde;lg (majutuse ja toitlustuse eest karantiini ajal) ehk ei esineks t&ouml;&ouml;taja teadlikku &auml;rakasutamist t&ouml;&ouml;andja poolt. Kindlasti tuleb t&ouml;&ouml;andjal eraldi j&auml;rgida kolmandatest riikidest tulevate t&ouml;&ouml;tajatega seotud n&otilde;udeid ja&nbsp;kohustusi.</p> </div> <div class="article__html"> <p>Karantiin ei v&auml;lista kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;imalust.</p> </div> <div class="article__html"> <p><strong>Kas isolatsioonis viibiva t&ouml;&ouml;taja s&ouml;&ouml;gi, h&uuml;gieenitarvikute ja muu eest peab ta ise hoolitsema v&otilde;i kompenseerib selle t&ouml;&ouml;andja?</strong></p> </div> <div class="article__html"> <p>V&auml;lismaalasest t&ouml;&ouml;taja puhul on see l&auml;bir&auml;&auml;kimiste ja kokkulepete k&uuml;simus, kuidas inimese toitlustamine karantiini perioodil korraldatakse.</p> <p>Artiklit koos teiste asutuste kommentaaridega saab lugeda <a href="https://maaleht.delfi.ee/uudised/puust-ja-punaseks-kuidas-toimub-eestisse-saabuvate-voortootajate-koroonatestimine?id=90392773" target="_blank">Maalehest</a>.</p> </div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2705Tööinspektsioon: kontrollitud ehitusplatsidest üheksal olid täidetud kõik ohutusnõuded2020-07-08<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis t&ouml;&ouml;ohutust 58 ehitusplatsil, kus tuvastati 47 rikkumist. K&otilde;ik oli korras &uuml;heksal ehitusplatsil.</b>&nbsp;</p> <p>Ehitussektor on k&otilde;rge ohuhinnanguga valdkond, millele T&ouml;&ouml;inspektsioon p&ouml;&ouml;rab k&otilde;rgendatud t&auml;helepanu. Ehitussektoris toimunud peamiseks t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste p&otilde;hjustajaks on olnud k&otilde;rgustest kukkumine. Pea k&otilde;iki neid &otilde;nnetusi oleks olnud v&otilde;imalik olnud &auml;ra hoida, kui t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja oleks suurema t&otilde;sidusega suhtunud k&otilde;rgustes t&ouml;&ouml;tamisel ohutuse tagamisse.&nbsp;</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti ehitusplatse Harju-, L&auml;&auml;ne-, P&auml;rnu-, P&otilde;lva-, Rapla-, Saare-, Tartu-, Valga-, Viljandi- ja V&otilde;rumaal. Kontrolliti t&ouml;&ouml;kohtade ergonoomiat, t&ouml;&ouml;vahendite, redelite ja tellingute korrasolu, isikukaitsevahendeid, t&ouml;&ouml;d katustel ning dokumentatsiooni.&nbsp;</p> <p>Enim probleeme tuvastasid t&ouml;&ouml;inspektorid kaitsepiiretega lahtiste avade ja treppide ees ning tellingute korrasoluga. Paljudel tellingutel puudusid osaliselt v&otilde;i t&auml;ielikult kaitsepiirded, vahepiirded v&otilde;i alumised kaitsepiirded. Kontrollitud ehitust&otilde;stukid vastasid k&otilde;ik n&otilde;uetele. V&auml;henenud on redelite korrasoleku ja kasutamisega seotud rikkumiste arv.&nbsp;</p> <p>J&auml;tkuvalt probleemne on olukord isikukaitsevahenditega. Kolmandikul objektidest ei olnud t&ouml;&ouml;tajatele v&auml;ljastatud kukkumiskaitsevahendeid. Ainult kahel objektil olid korras ohutusv&ouml;&ouml;d, turvarakmed, ohutustrossid ja &ndash;k&ouml;ied. Endiselt on probleemne kaitsekiivri kasutamine. Kiivrid on k&uuml;ll v&auml;ljastatud, aga neid ei taheta kanda, sest neil pole l&otilde;uarihma ja kummardades kukub see peast &auml;ra. M&otilde;istlik oleks t&ouml;&ouml;andjatel soetada kohe korralikud kiivrid. Katuset&ouml;id teostati k&uuml;lastatud objektidel v&auml;he, ent pea pooltel neist avastati rikkumised. Ehitusobjektide t&ouml;&ouml;ohutusplaanid olid koostatud ja ajakohastatud ning enamasti oli neid ka t&ouml;&ouml;tajatele tutvustatud.&nbsp;</p> <p>Ilma &uuml;hegi rikkumiseta avastasime 9 ehitusobjekti, neist Harjumaal 2 (Vanalinna ehitus O&Uuml; ja RVO Ehitus O&Uuml;); L&auml;&auml;nemaal 1 (ABB Power Grids Estonia AS); P&otilde;lvamaal 2 (AMARK EHITUS O&Uuml;; Nordecon Betoon O&Uuml;), Raplamaal 1 (AS TREV-2 Grupp); Tartumaal 2 (KRC Ehitus O&Uuml;; O&Uuml; Energia ja Ehitus); Valgamaal 1 (Embach Ehitus O&Uuml;).&nbsp;</p> <p><i>Kristel Abel<br /></i><i>Meedian&otilde;unik</i></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2702Gaabriel Tavitsa loeng „Töösuhetest eriolukorrajärgselt – mida peaksime teadma?“2020-07-07<ul>11. juuni toimus&nbsp;sotsiaal&otilde;iguse professori Gaabriel Tavitsa loeng&nbsp;&bdquo;T&ouml;&ouml;suhetest eriolukorraj&auml;rgselt &ndash; mida peaksime teadma?&ldquo;</ul> <p>Eriolukord on Eestis l&otilde;ppenud, kuid selle m&otilde;jud t&ouml;&ouml;suhetele (t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja &otilde;igustele) veel j&auml;tkuvad. Loengus anal&uuml;&uuml;sime, mis muutusi t&otilde;i eriolukord t&ouml;&ouml;suhetesse ning missugused m&otilde;jud t&ouml;&ouml;suhetes kestavad ka p&auml;rast eriolukorra l&otilde;ppemist.</p> <p><a href="https://teams.microsoft.com/l/meetup-join/19%3ameeting_Zjk5ZTc5OGMtMjhlZS00ZTFmLWFlYWMtMTM5Y2IzNzc1ZWY2%40thread.v2/0?context=%7b%22Tid%22%3a%226d356317-0d04-4abc-b6b6-8c9773885bb0%22%2c%22Oid%22%3a%22deb538e2-a4f9-4ff9-b04a-fed170bd9167%22%2c%22IsBroadcastMeeting%22%3atrue%7d">Loengu &uuml;lekande link</a></p> <p><a href="https://sotsiaalteadused.ut.ee/sites/default/files/sh/professor_gaabriel_tavitsa_veebiloeng_eriolukorra_jargsetest_toosuhetest.pdf">Loengu slaidid</a></p> <p><a href="https://sotsiaalteadused.ut.ee/sites/default/files/sh/professor_gaabriel_tavits_vastused_veebiloengu_kusimustele.pdf">Loengus esitatud k&uuml;simuste vastused</a>&nbsp;</p> <p>Allikas ja foto: <a href="https://sotsiaalteadused.ut.ee/et/sisseastumine/avalikud-loengud-2020" target="_blank">Tartu &Uuml;likool</a></p> <p><a href="https://sotsiaalteadused.ut.ee/sites/default/files/sh/professor_gaabriel_tavits_vastused_veebiloengu_kusimustele.pdf"></a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2701Kuidas tohivad suvemalevlased maasikaid korjata?2020-07-06<p><b>Lugeja k&uuml;sib: minu 16aastane t&uuml;tar on sel aastal esimest korda malevas. Nad saadeti maasikaid korjama. Eile telefonis &uuml;tles ta, et nad korjavad maasikaid k&otilde;huli lavatsil olles. Kas nii noored lapsed v&otilde;ivad sedasi korjata, kael j&auml;&auml;b ju kangeks?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Kerttu Sepp, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;inspektor:</i></b> Maasikate korjamine ning muud sarnased p&otilde;llumajandust&ouml;&ouml;d on lastele ja noortele sobilikud, kuid siin tuleb t&ouml;&ouml;andjal arvestada nii laste vanuse kui t&ouml;&ouml;korraldusega. Lavatsil olles ei tohi maasikaid korjata alla 15aastased. Vanemate laste ja noorte puhul tuleb t&ouml;id korraldades mitu asjaolu l&auml;bi m&otilde;telda. Esiteks, kui kiiresti liigub lavatsit vedav traktor? Masin tohib liikuda nii kiiresti, kui aeglane on lavatsi k&otilde;ige aeglasem korjaja. Lapsed peavad teadma, et kui nad &uuml;tlevad stopp, j&auml;&auml;b traktor kohe seisma. Teiseks, puhkepause tuleb teha iga tunni j&auml;rel, et lapsed saaksid end sirutada, juua vett, k&auml;ia tualetis jmt. Kolmandaks tuleb l&auml;bi m&otilde;telda, kuidas teisaldatakse t&auml;is korjatud maasikakastid, et noored liiga raskeid asju t&otilde;stma ei peaks.&nbsp;</p> <p>Oleme sel suvel saanud m&otilde;ned vihjed lavatsilt maasikate korjamise kohta. Seniste kontrollide k&auml;igus oleme aga n&auml;inud, et noorte vajadustega on t&otilde;esti arvestatud. Ka noored ise &uuml;tlevad, et k&auml;sikorje on nende jaoks raskem, kuna t&ouml;&ouml;tada tuleb pidevas sundasendis (kummargil), otsese p&auml;ikese k&auml;es ning maasikaaluseid tuleb teisaldada (kuni 5 kg). Lavatsi peal aga ei paista p&auml;ike otse peale ning &otilde;huvahetus on hea. Samuti ei pea t&otilde;stma raskeid kaste, kuna lavatsil on t&auml;isealine korrapidaja, kes kaste t&otilde;stab.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andjatele paneme s&uuml;damele, et kui olete t&ouml;&ouml;korralduse noortest l&auml;htuvalt l&auml;bi m&otilde;elnud, juhendage kindlasti noori, et nad oskaksid ohutult t&ouml;&ouml;d teha ning ei pingutaks &uuml;le. Kutsume ka vanemaid &uuml;les hoolega j&auml;lgima, kas t&ouml;&ouml; on teie lapsele sobiv &ndash; teie teate oma last k&otilde;ige paremini. Meie &uuml;hine soov on, et esimene t&ouml;&ouml;kogemus oleks heaks alguseks pikale ja ohutule t&ouml;&ouml;elule.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2700Arvamuslugu: Tervist ohustab nutisõltuvus2020-07-03<p><b>Pole enam suurt vahet, t&ouml;&ouml;tad kontoris v&otilde;i tehases ― t&ouml;&ouml;tervisega seotud probleemid on samad ja seotud eelk&otilde;ige nutiseadmetega. Vaevusi saaks iga&uuml;ks ennetada, kui oleks rohkem teadlikkust ja tahet, sest v&otilde;imalused on olemas.</b>&nbsp;</p> <p><b>Toomas P&otilde;ld, Qvalitas Arstikeskuse AS peaarst:</b><b>&nbsp;</b></p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoid on muutunud ajaga ainult paremaks. Liinit&ouml;&ouml;l tehakse kindlaid pause ja kui saab, pannakse liin &uuml;ldse kinni. Kui see pole v&otilde;imalik, siis asendab liinijuht t&ouml;&ouml;tajaid, kes s&otilde;na otseses m&otilde;ttes suunatakse puhkepausiks puhketuppa. &Otilde;mblusfirmades korraldatakse &uuml;le&uuml;ldist v&otilde;imlemist: koos tehakse f&uuml;sioterapeudi ette n&auml;idatud ja eelnevalt salvestatud harjutusi. Aastatega on t&ouml;&ouml;stusv&otilde;imlemine muutunud m&auml;rksa paremaks, aga on n&auml;ha, et 50-60aastased on laisad ega viitsi harjutusi eriti teha. Samas on selles eas inimeste lihaskond paremini arenenud kui 20aastastel, kes on k&uuml;ll ise aktiivsemad, aga k&otilde;ik nende lihastegrupid on halvemini arenenud. Koolist tulles pole neil korralikult treenitud r&uuml;hti hoidvaid lihaseid ega korsettlihaseid. Silma j&auml;&auml;b, et 20aastaste probleemiks on ka &uuml;lekaalulisus, mida varem nii palju ei esinenud.</p> <p>Noorem p&otilde;lvkond on isikukaitsevahenditest v&otilde;rdlemisi teadlik: m&uuml;rakeskkonnas ei alustagi nad enne t&ouml;&ouml;d, kui neile pole antud k&otilde;rvaklappe v&otilde;i kaitsemaski, kui t&ouml;&ouml;tatakse n&auml;iteks kemikaalidega.</p> <p>50-60aastaste p&otilde;lvkond on omal ajal saanud kuulmiskahjustused ja &uuml;lepinge ega viitsi probleemiga eriti tegeleda. Kui sundliigutuste t&otilde;ttu tekib lihasv&auml;simus, siis pigem v&otilde;etakse haigusleht ja loodetakse, et massaaž muudab olukorra paremaks, aga nii see ei ole.</p> <p>Teeme p&auml;ris palju selgitust&ouml;&ouml;d, et inimesed m&otilde;istaksid: vaid v&otilde;imlemine parandab piirkondlikku verevarustust, mitte mudimine v&otilde;i massaaž kui passiivne tegevus. See k&uuml;ll natuke parandab vereringet probleemses piirkonnas, aga funktsiooni ei paranda. Pealegi &auml;geda seljavalu korral ei tohiks &uuml;ldse massaaži teha, aga inimesed pole sellest teadlikud.&nbsp;</p> <p><b>Moodsa aja vaevused</b></p> <p>Meil on tekkinud p&auml;ris palju valgekraesid ja kontoriinimesi, kellel ilmnevad hoopis uued vaevused: karpaalkanali s&uuml;ndroom ehk &bdquo;hiirek&auml;si&ldquo; ja v&auml;ga palju esineb l&uuml;lisamba k&otilde;verusi. See t&auml;hendab, et inimene on kaua aega istunud valesti ehk k&otilde;veralt, ennast j&auml;lgimata. L&uuml;lisammast hoidev lihaskorsett on n&otilde;rgalt arenenud ja teatud lihasgruppide &uuml;lepinge t&otilde;ttu kaasnevad tulevikus teistsugused h&auml;dad.</p> <p>P&auml;ris paljud firmad tellivad ergonoomi, kes vaatab ja soovitab, kuidas v&otilde;iks t&ouml;&ouml;asendit paremaks muuta v&otilde;i vahetada, aga enamasti j&auml;rgitakse soovitusi paar n&auml;dalat. Seej&auml;rel l&auml;heb k&otilde;ik vanaviisi edasi, mis n&auml;itab t&uuml;&uuml;pilist t&ouml;&ouml;tajate suhtumist.</p> <p>Samas on &uuml;ldine arusaam, et on vaja prof&uuml;laktiliselt oma tervist kontriollida, muutunud. Inimesed on v&auml;ga rahul, et neile tehakse t&ouml;&ouml;tervishoiu arsti juures uuringuid, mida perearst ei paku ― n&auml;iteks &uuml;ldvere- v&otilde;i D-vitamiini anal&uuml;&uuml;si ja s&otilde;ltuvalt riskifaktoritest kopsur&ouml;ntgenit jms, millest on palju kasu.</p> <p>Vaimne pinge t&ouml;&ouml;kohtades on t&otilde;usnud. Iga neljas-viies inimene &uuml;tleb, et tal on raske ja ta tahaks paremini hakkama saada, kuid ei m&otilde;ista t&auml;pselt, milles viga seisneb. Meie kasutame Kopenhaagenis v&auml;lja t&ouml;&ouml;tatud t&ouml;&ouml;stressi k&uuml;simustikku, kus on 147 k&uuml;simust, mille saab enne arsti juurde tulekut vastata. K&uuml;simustik jaguneb viide plokki ja annab vastajale kohe tagasisidet, on tal t&ouml;&ouml;stress, l&auml;bip&otilde;lemise oht v&otilde;i isikliku eluga seotud probleemid. Tulemusi saab t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures arutada ja vajadusel suuname me inimese ps&uuml;hholoogi vastuv&otilde;tule.</p> <p>Rohkem ongi esile tulnud vaimsed probleemid, mida varem ei pandud samav&otilde;rd palju t&auml;hele ega tegeletud nendega. Iga aastaga on vaimseid vaevusi lisandunud. P&auml;ris paljude osaline t&ouml;&ouml;v&otilde;ime ongi seotud vaimsete aspektidega, mida ilmneb eriti v&auml;iksemates kohtades elavatel ja v&auml;hem haritud inimestel, kes ei saa oma igap&auml;evaeluga hakkama ja vajavad tuge.</p> <p>Tervisekontrolli hinnatakse aina enam ja &uuml;ha rohkem asutusi tahavad oma t&ouml;&ouml;tajatele boonusena pakkuda t&auml;iendavaid terviseuuringuid. Kui inimene saab n&auml;iteks 50aastaseks, siis kingitakse talle terviseaudit, kus tehakse p&otilde;hjalikumad uuringud ja koormustestid. Tervist v&auml;&auml;rtustatakse varasemast rohkem.<b>&nbsp;</b></p> <p><b>V&auml;ljendusoskus on v&auml;henenud</b></p> <p>Nutiseadmed on nagu nakkushaigus, millest eelk&otilde;ige kontoriinimesed ei eemaldu. Juba koolist tulles on neil &bdquo;nutikael&ldquo; ― pea on kogu aeg alla surutud, mis lisab l&uuml;lisambale &uuml;ksjagu suurt koormust. Puhkepauside ajal, mil v&otilde;iks vaadata kaugele, seda ei tehta. Mobiiltelefon on haaranud ka 50-60aastaseid &ndash; vabal hetkel on k&otilde;ik ninapidi telefonis. Koolituste kohvipauside ajal ei joosta enam kohvitassi j&auml;rele nagu varem, vaid k&otilde;igepealt vaadatakse mobiiltelefonis toimuvat ja kui aega &uuml;le j&auml;&auml;b, siis v&otilde;etakse tass kohvi. Ei t&otilde;usta p&uuml;sti ega jalutata.</p> <p>Mobiiltelefon tekitab inimeses &auml;revust, sest tal on tunne ― kogu aeg peab midagi vaatama ja kontrollima. Tegelikult pole &uuml;htegi nii kiiret asja, millele peaks kohe reageerima.</p> <p>Kuuldes telefonis s&otilde;numipiiksu ja saamata vaadata, mis see on, siis ei suuda inimene keskenduda ega s&uuml;veneda. Tekib &auml;revus ja p&uuml;&uuml;takse laua all oma telefoni vaadata jne. Samas me n&auml;eme, et inimestevaheline suhtlus on v&auml;henenud ja noorte v&auml;ljendusoskus kidakeelsemaks muutunud. Antakse l&uuml;hikesi vastuseid. Kui me palume kirjeldada oma tervislikku seisundit, siis vastatakse: &bdquo;Peavalu.&ldquo;, &bdquo;Jalavalu.&ldquo;, &bdquo;&Uuml;ks liiges valutab.&ldquo;.&ldquo; T&auml;islausetega ei vastata ja oma olukorrast ei jutustata, vaid suheldakse lakooniliselt nagu s&otilde;numites. Inimesed ei oskagi enam ennast korralikult v&auml;ljendada.&nbsp;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;tervishoiuprobleemid muutuvad</b></p> <p>T&ouml;&ouml;stuse automatiseerimise ja robotiseerimise t&otilde;ttu varasemad &uuml;lekoormushaigused taanduvad ja pigem ilmnevad sealgi kontorit&ouml;&ouml;tajatele omased haigused nagu l&uuml;lisamba k&otilde;verused, v&auml;simus, &bdquo;nutikael&ldquo; ja &bdquo;hiirek&auml;si&ldquo;.</p> <p>Kui varem t&ouml;&ouml;tasid kaevandustes suured tugevad mehed, kes pidid t&ouml;&ouml;tama raskete puuride ja masinatega, siis n&uuml;&uuml;d on ametis kiitsakad poisid, kes on m&auml;nginud arvutim&auml;nge ja oskavad neid kasutada. Suured puurimismasinad asuvad neist mitmek&uuml;mne meetri kaugusel ja noormees puldiga nurga taga manipuleerib nendega. Ka kaevanuses pole enam oluline f&uuml;&uuml;siline j&otilde;ud, vaid konsooli juhtimisoskus. Seet&otilde;ttu ei saa lapsi ja noori ka nutiseadmetest eemal hoida, sest edaspidi poleks nad enam t&ouml;&ouml;turul konkurentsiv&otilde;imelised, kui nad ei valda arvutitehnikat v&otilde;i arvutim&auml;ngude pulte.</p> <p>Samas tuleks t&otilde;sta nutis&otilde;ltlaste teadlikkust, sest soovituste andmisest pole kasu. Oleme koostanud flaiereid, andnud neid kaasa, aga leiame need kas koridori pingilt v&otilde;i pr&uuml;gikastist.</p> <p>Nutis&otilde;ltuvus on t&otilde;sine probleem, sest m&otilde;ned inimesed ei suuda isegi arstikabinetis telefonist loobuda ja peavad seda n&auml;ppima, mis on &uuml;ks &auml;revush&auml;ire p&otilde;hjustest. &Otilde;nneks pole seesuguseid inimesi veel v&auml;ga palju.</p> <p>Lisandunud nutikell tekitab &auml;revust veel enam &ndash; kui varem tuli signaal taskusse, siis n&uuml;&uuml;d n&auml;eb ta seda k&auml;e pealt ja tahaks teada, mis seal on. Kasu on nutikellast aga nii palju, et aktiivsusmonitori t&otilde;ttu j&auml;lgitakse, mitu sammu p&auml;eva jooksul tehakse v&otilde;i palju kaloreid kulutatakse. Kuigi puudub teaduslik p&otilde;hjendus, et peaks k&auml;ima 10 000 sammu, siis seda hasardist j&auml;rgitakse ja j&auml;rgitakse, mis on j&auml;llegi hea.</p> <p>Foto ja tekst: Tiina Lang</p> <p><a href="/UserFiles/TI brozhyyrid/nutikael A4.pdf" title="nutikael A4.pdf (2.8 MiB)">Laadi alla T&ouml;&ouml;inspektsiooni Nutikaela plakat.</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2698Uued väljakutsed eriolukorra ajal ja järel - iga päev on uus väljakutse2020-07-02<p><b>&rdquo;&Uuml;hiskond on t&ouml;&ouml;d, mis meid toidavad, muutnud p&otilde;lastusv&auml;&auml;rseks ja madalaks, kuid tuleb iseendas murda ps&uuml;hholoogiline barj&auml;&auml;r ja minna lihtsale t&ouml;&ouml;le, et &auml;ra elada,&rdquo; s&otilde;nab kolmekordse k&otilde;rgharidusega v&auml;ikeettev&otilde;tja Riina Luik (58), kes t&ouml;&ouml;tab ajutiselt klienditeenindajana.</b></p> <p>Eriolukord t&auml;hendas, et &uuml;le&ouml;&ouml; kadus reisikorraldajast ettev&otilde;tjal <b>Riina Luigel</b> t&ouml;&ouml; ja teenistus, kuid tekkisid &auml;ra j&auml;&auml;nud reiside t&otilde;ttu klientidele raha tagasimaksmise kohustused. Kuna v&auml;ike reisifirma, mille Riina oli loonud soovist teha t&ouml;&ouml;d, mis t&otilde;esti meeldib, polnud piisavalt kasumlik, t&ouml;&ouml;tas naine ujumistreenerina ehk k&auml;is lisaks palgat&ouml;&ouml;l. Ent ka ujulad suleti ja treeningud l&otilde;petati.</p> <p>&rdquo;Sarnaselt paljude mikroettev&otilde;tjatega olen ma olukorras, kus ma mingisugust riigiabi ei saa. Pakutakse 4%-list laenu, aga see ei ole abi, sest laen tuleb tagasi maksta,&rdquo; s&otilde;nab ta, selgitades t&auml;psemalt reisikorraldusega seotud majanduslikke aspekte ja kindlustusfirma 45 000 eurost garantiipoliisi kohustust. N&otilde;utud omavastutuse osaks on Riina elumaja, millele on seatud h&uuml;poteek. Kui ta ootamatult tekkinud kohustusi h&uuml;vitada ei suuda, on kodu ohus. Riina oli sattunud suluseisu. &rdquo;M&otilde;istsin, et mul tuleb kibekiiresti t&ouml;&ouml; leida,&rdquo; s&otilde;nab naine, kel pole kommet halada, vaid lahendusi otsida.</p> <p>Oma aeda &uuml;mber kujundades uuris ta, kus m&uuml;&uuml;akse k&otilde;ige soodsamalt mult&scaron;i. Aianduskeskuse Hansaplant lehel m&auml;rkas ta t&ouml;&ouml;kuulutust, kus vajati abit&ouml;&ouml;list. &rdquo;Helistasin ja k&uuml;sisin, on see t&otilde;sine pakkumine? Kuna olen teinud aiareise Inglismaale, Madalmaadesse jms ja &uuml;le 25 aasta ise aeda pidanud, siis on mul ka kompetentsi,&rdquo; s&otilde;nab Riina, olles &uuml;li&otilde;nnelik, et teda Hansaplanti klienditeenindajana t&ouml;&ouml;le v&otilde;eti. &rdquo;Lisaks saan normaalset palka.&rdquo;</p> <p>Oma rahulolu ja r&otilde;&otilde;mu v&auml;ljendab ta korduvalt, kuigi v&auml;ntab jalgrattaga t&ouml;&ouml;le nii vihmas kui p&auml;ikeses iga p&auml;ev 16 kilomeetrit, sest autot tal ei ole. &rdquo;See-eest olen v&auml;ga heas f&uuml;&uuml;silises vormis,&rdquo; naerab Riina, kelle t&ouml;&ouml;gi n&otilde;uab suurt f&uuml;&uuml;silist vastupidamist ― suvel k&uuml;mme ja pool tundi j&auml;rjest jalgadel ning aktiivses tegevuses.</p> <p>&rdquo;Olen m&uuml;&uuml;ja, konsultant, taimede eest hoolitseja ja v&auml;ljapaneku eest vastutaja,&rdquo; loetleb Riina t&ouml;&ouml;&uuml;leesandeid, tundes end v&otilde;rdv&auml;&auml;rsena k&otilde;ikide teiste t&ouml;&ouml;tajatega, kellede seas on mitmete elualade esindajaid: &otilde;petajaid, muusikuid ja teisi loovinimesi... Kuigi t&ouml;&ouml; aianduskeskuses on f&uuml;&uuml;siliselt v&auml;ga raske, siis annab tohutult palju esteetiliselt ja emotsionaalselt tagasi.</p> <p>&rdquo;Hea on, et saan rakendada oma aiapidajana saadud teadmisi. Ja kui palju ma aianduskeskuses t&ouml;&ouml;tades ise iga p&auml;ev &otilde;pin ning olen targemaks saanud,&rdquo; &otilde;hkab Riina, keda v&auml;ga huvitab teda &uuml;mbritsev info. &rdquo;N&auml;en selles k&otilde;iges vaid positiivset. T&ouml;&ouml;lt tulles panen ukse kinni, mul ei ole &uuml;htegi t&ouml;&ouml;m&otilde;tet peas. K&otilde;ik mu eelnevad t&ouml;&ouml;d on keerelnud peas 24/7: &uuml;ks kontseptsioon, teine kontseptsioon... Koju tulles olen n&uuml;&uuml;d t&auml;iesti enda p&auml;ralt. Sellel t&ouml;&ouml;l on oma suured v&otilde;lud, aga 58aastaselt ei ole lihtne sellise f&uuml;&uuml;silise koormusega t&ouml;&ouml;le hakata.&rdquo;</p> <p>Esialgu kavatseb Riina aianduskeskuses t&ouml;&ouml;tada augusti l&otilde;puni, et septembrist j&auml;tkata taas ujumistreenerina ja loodetavasti j&auml;tkuvad reisidki.</p> <p><b>Vaja on m&otilde;tteviisi muutust</b></p> <p>Kui olla endine ajakirjanik v&otilde;i reisifirma omanik, siis aianduskeskuses kohtub ta tihtilugu nendesamade klientidega, kellega on varem teises rollis kokku puutunud. &rdquo;Mis n&auml;oga ma neile inimestele otsa vaatan? Selle n&auml;oga, et iga t&ouml;&ouml; on austusv&auml;&auml;rne,&rdquo; pahvatab Riina. &rdquo;Kui kogu aeg r&auml;&auml;gitakse sellest, et k&otilde;ik muutub ja meie peame muutuma, olema paindlikud ning k&auml;ituma targalt, kuid enamikule inimestest k&auml;ib see &uuml;lesanne &uuml;le j&otilde;u.&rdquo; J&auml;tkata tahetakse samas vaimus nagu enne. &rdquo;Ent ka ilma koroonakriisita ei saa mitte miski j&auml;tkuda nii nagu eile. Iga p&auml;ev on mingil moel v&auml;ljakutse. Tuleb iseendas murda ps&uuml;hholoogiline barj&auml;&auml;r minna lihtsale t&ouml;&ouml;le, et &auml;ra elada ja mitte kaotada oma kodu ning mugavusi... &Uuml;hiskond on t&ouml;&ouml;d, mis meid tegelikult toidavad, muutnud p&otilde;lastusv&auml;&auml;rseks, madalaks ja ebaprestiižseks.&rdquo;</p> <p>Enamik ei suuda teha otsust minna lihtsale t&ouml;&ouml;le, et endiselt elada oma kodus ja mitte loobuda oma autost, kui see on h&auml;davajalik. Sellise p&ouml;&ouml;rde tekitab elu ja surma k&uuml;simus. &rdquo;&Uuml;hiskond on need t&ouml;&ouml;d madaldanud astmele, mis ei ole justkui lugupidamist v&auml;&auml;rt. See on suurim probleem,&rdquo; leiab Riina, kellele t&ouml;&ouml; tegemine on elementaarne. &rdquo;Kui ma poleks saanud aianduskeskusesse, siis oleksin l&auml;inud t&ouml;&ouml;le haiglasse, sest mul on meditsiini&otilde;e kutse ka. Olen l&otilde;petanud Tallinna Tervishoiuk&otilde;rgkooli &ndash; sealt sain oma esimese diplomi. Tallinna &Uuml;likooli l&otilde;petasin kehalise kasvatuse &otilde;petajana ja Tartu &Uuml;likooli ps&uuml;hholoogina. Koolitanud olen end veel lisaks.&rdquo;</p> <h2>Barj&auml;&auml;rivabalt lihtsamale t&ouml;&ouml;le</h2> <p><b>Ps&uuml;hholoogina sedastab Riina Luik:</b></p> <ul> <li>K&otilde;ige paremini aitab m&otilde;tteviisi muuta, kui olukord l&auml;hebki nii kriitiliseks, et inimene tajub: ta peab midagi tegema! Kui keegi v&auml;idab, et ta veel ootab, siis j&auml;relikult pole seis veel nii hull, mis sunniks muutusi tegema.</li> <li>Istuda suvi l&auml;bi kodus ja elada t&ouml;&ouml;tu abirahast? See on piinlik, kui k&auml;ed-jalad on otsas. Tuleks endalt k&uuml;sida: &rdquo;Kas v&auml;hem piinlik on saada t&ouml;&ouml;tu abiraha kui teha ausalt t&ouml;&ouml;d?&rdquo; T&ouml;&ouml; tegemine ei saa kunagi tekitada piinlikkust.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja peaks teadma: kui t&ouml;&ouml;lesoovijal on k&otilde;rgharidused ja kraadid, siis ka lihtsamasse ametisse kandideerides annab ta endale aru, mida teeb. K&otilde;rgharidusega inimesed on pidanud oma elu rohkem m&otilde;testama ja sihip&auml;raselt suunama. Neil on kiire taipamise ja &uuml;ldistamise v&otilde;ime, nad suudavad tabada detaile ja nendega on v&auml;ga lihtne t&ouml;&ouml;tada.</li> <li>Paljudel juhtudel, kui inimene &otilde;pitud erialal pole t&ouml;&ouml;tatud, on diplom lihtsalt haritust t&otilde;endav dokument, aga see ei ole probleem. Meil on m&otilde;tlevate ja tegusate inimeste puudus, millest on targad t&ouml;&ouml;andjad ammu aru saanud. Niisamuti nagu sellestki, et inimesed v&otilde;ivad teha oma elus muutusi, mis v&otilde;ivad olla praktilist v&otilde;i emotsionaalset laadi, l&auml;htuda finantsilistest vms vajadustest.</li> <li>Muutunud on ka karj&auml;&auml;rimudel: kui tahad saada kingavabriku direktoriks, siis ei pea alustama paela- v&otilde;i tallavalmistajana. Vaja on innovatiivseid ideid, hoopis teistsugust energiat... Paljud juhid on tulnud hoopis teistsugusesse valdkonda, kaasa toonud erinevad kogemused, mille s&uuml;nteesimine ja rakendamine uues keskkonnas ongi olnud nende edu v&otilde;ti.</li> <li>Tark juht saab aru, et tal on vaja teistsugust n&auml;gemust, noori ja vanu, v&auml;ga heterogeenset t&ouml;&ouml;seltskonda. Mis on selles halba, kui t&ouml;&ouml;taja tahabki kolme aasta p&auml;rast liikuda mujale, kui t&ouml;&ouml; on ennast ammendanud v&otilde;i ei ole v&otilde;imalik selles firmas areneda? See on ainus asi, mis hoiab firmasid tipptasemel.</li> <li>K&uuml;simus on, mida sa praktiliselt teha oskad? Kas on k&auml;ed k&uuml;ljes ja nupp l&otilde;ikab? Kui ei pelga oma k&auml;tega midagi teha, siis rahulolu on v&auml;ga suur n&auml;hes, et oled midagi valmis saanud.</li> <li>Pead olema valmis muutusteks mitte ainult s&otilde;nades, vaid tegudes. See ongi praegu aja n&otilde;ue. Kes seda ei suuda, m&uuml;&uuml;gugi oma majad maha ja andku oma autod tagasi. Nii ongi.</li> </ul> <h2>Oluline on hoida end tegevuses</h2> <p><b>Olukorda t&ouml;&ouml;turul kommenteerib CV-Online turundusjuht Maris Viires:</b></p> <p>&rdquo;Kriisiperioodil olid koondamisteate saanud ja ajutiselt t&ouml;&ouml;lt k&otilde;rvaldatud inimesed valmis vastu v&otilde;tma mistahes t&ouml;&ouml;kohta. Seda selgitab ka ebaloogiline kandideerijate arv n&auml;iteks kaubanduskeskuse laot&ouml;&ouml;taja positsioonile, kus &uuml;hele ametikohale laekus &uuml;ksikute p&auml;evadega 300-500 kandideerimisavaldust. Oleme n&auml;inud, et ajutise t&ouml;&ouml; pakkumistele kandideeritakse hea meelega, olenemata inimese haridustasemest v&otilde;i varasemast t&ouml;&ouml;kogemusest. Oluline on hoida end tegevuses ja teha k&otilde;ik endast olenev, et kanda jooksvad kulud.</p> <p>N&auml;eme, et pigem ollakse ettevaatlikumad vanast t&ouml;&ouml;kohast lahti &uuml;tlema ehk teisis&otilde;nu lepitakse olemasoleva t&ouml;&ouml;andja palgak&auml;rbete, &uuml;let&ouml;&ouml; v&otilde;i ebamugavusega selle asemel, et aktiivselt kandideerida. Palk on oluline, ent mitte enam k&otilde;ige olulisem. Pigem vaadatakse, kuidas oma igakuised p&otilde;hikulud kaetud saadakse ja ollakse t&auml;nulikud t&ouml;&ouml;koha kui sellise eest.Kuna palgak&auml;rped puudutasid meie viimase k&uuml;sitluse j&auml;rgi 40% inimestest, siis on endale v&auml;ga h&auml;sti teadvustatud, et hetkel on selline periood, kus tuleb oma n&otilde;udmisi v&auml;hendada.</p> <p>Mai keskpaigast alates on kandideerijate arv h&uuml;ppeliselt kasvanud (30%). Usume, et see tendents j&auml;tkub. T&ouml;&ouml;pakkumiste arv on viimase k&otilde;rgperioodiga v&otilde;rreldes 30% madalam, ent tasapisi t&otilde;usmas. Tugeval t&otilde;usuteel on personali-, turundus- ja m&uuml;&uuml;givaldkond, kolmas sektor ja haridus, samuti turism ja hotellindus. K&otilde;ik valdkonnad on hakanud n&uuml;&uuml;d taas &uuml;lesm&auml;ge liikuma.&rdquo;</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Daria Obymaha</p> <p><b><br /></b></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2699Analüüs: iga teine 17-aastane noor on saanud töökogemuse2020-07-01<p data-adtags-visited="true">Kuigi iga teine 17-aastane Eesti noor on saanud juba esimese t&ouml;&ouml;kogemuse, on murettekitav, et paljud neist t&ouml;&ouml;tavad kas v&otilde;la&otilde;iguslepingu alusel v&otilde;i sootuks mustalt. Nii ei saa noored t&ouml;&ouml;lepinguga etten&auml;htud h&uuml;vesid, kuigi nende t&ouml;&ouml; vastab tavap&auml;rasele t&ouml;&ouml;suhtele, mille puhul tuleks s&otilde;lmida t&ouml;&ouml;leping. Mitmete piirangute t&otilde;ttu peavad t&ouml;&ouml;andjad noorte palkamist hooajat&ouml;&ouml;dele keerukamaks kui t&auml;isealiste t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmist. Millised on veel murekohad alaealiste palkamisel ja noortel esimese t&ouml;&ouml;kogemuse saamisel, selgub &auml;sja sotsiaalministeeriumis valminud anal&uuml;&uuml;sist. Selle m&otilde;ningatest tulemustest kirjutab sotsiaalministeeriumi blogis t&ouml;&ouml;- ja pensionipoliitika osakonna n&otilde;unik&nbsp;<span>Pirjo Turk</span>.</p> <p data-adtags-visited="true">Kui vaadata viimaste aastate statistikat, k&otilde;neleb see selget keelt praeguse aja noorte t&ouml;&ouml;kusest, kui et soovimatusest osasid t&ouml;id mitte teha. N&auml;iteks 2015. aastal omas 17-aastaste noorte seas t&ouml;&ouml;kogemust 38% ning 2018. aastaks oli see n&auml;itaja juba 9 protsendipunkti k&otilde;rgem ehk 47% See t&auml;hendab, et peaaegu iga teine 17-aastane noor omab mingisugustki t&ouml;&ouml;kogemust. Samasugust kasvutrendi v&otilde;ib viimastel aastatel t&auml;heldada k&otilde;ikide 13-17-aastaste noorte puhul. Samas on ilmselt t&ouml;&ouml;kogemust n&auml;itavad osakaalud veelgi suuremad, kuna see statistika tugineb ametlikult lepinguga t&ouml;&ouml;tavate noorte andmetele. Anal&uuml;&uuml;si k&auml;igus tehtud k&uuml;sitlusest selgus, et ligikaudu kolmandiku noorte esmased t&ouml;&ouml;kogemused on mitteametlikud ehk nendega pole lepingut s&otilde;lmitud.</p> <p><img src="/UserFiles/Uudised_2020/noorte-t&ouml;&ouml;tamine-1.png" /></p> <p data-adtags-visited="true">Joonis 1. Aasta jooksul t&ouml;&ouml;tanud noorte osakaal k&otilde;igist vastavas vanuses noortest.</p> <p></p> <p data-adtags-visited="true">Allikas: Sotsiaalministeeriumi arvutused Maksu-ja tolliameti t&ouml;&ouml;tamise registri mikroandmete ning Statistikaameti rahva arvu andmetel</p> <p data-adtags-visited="true">Joonis n&auml;itab, et vanuse kasvades on &uuml;ha rohkem noori, kes on omandanud enne t&auml;isealiseks saamist t&ouml;&ouml;kogemuse ning selline tulemus on kahtlemata r&otilde;&otilde;mustav. Murettekitavaks v&otilde;ib pidada aga seda, et 2018. aasta andmetele tuginedes oli 59% t&ouml;&ouml;tanud t&ouml;&ouml;lepingu alusel, kuid 37% t&ouml;&ouml;tas v&otilde;la&otilde;igusliku (nt k&auml;sundus-, t&ouml;&ouml;v&otilde;tuleping, edaspidi V&Otilde;S leping) lepingu alusel. V&otilde;rdluseks v&otilde;ib &ouml;elda, et t&auml;iskasvanud t&ouml;&ouml;tajaskonna seas on V&Otilde;S lepingute osakaal vaid 7%. Selliste lepingute puhul ei ole t&ouml;&ouml;tajale tagatud piisav kaitse t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurite vastu, samuti ei ole m&auml;&auml;ratletud puhkeaega, mist&otilde;ttu on see probleem, kui arvestada, et noored vajavad oma kogenematuse t&otilde;ttu ka t&ouml;&ouml;turul suuremat kaitset.. T&ouml;&ouml;inspektsiooni praktikagi n&auml;itab, et sageli on lastega s&otilde;lmitud V&Otilde;S-leping, kuid lepingu olemuse l&auml;hemal uurimisel selgub, et tegemist on t&ouml;&ouml;lepingulise suhtega. V&auml;hese elu- ja t&ouml;&ouml;kogemusega noor vajab aga enam juhendamist ja t&auml;helepanu kui t&auml;iskasvanud t&ouml;&ouml;tegija, kahjuks juhtub ka t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi noortega rohkem.</p> <h2><span>Miks siis eelistatakse v&otilde;la&otilde;iguslepinguid?</span></h2> <p data-adtags-visited="true">Anal&uuml;&uuml;si k&auml;igus intervjueerisime ka t&ouml;&ouml;andjaid ning intervjuudest selgus, et &uuml;ks oluline p&otilde;hjus t&ouml;&ouml;lepingu asemel V&Otilde;S-lepingute s&otilde;lmimiseks on paindlikkus. Noored teevad sagedamini hooajat&ouml;id, mille puhul pole t&ouml;&ouml;aeg alati kindlalt m&auml;&auml;ratletav. N&auml;iteks p&otilde;llumajandussektoris s&otilde;ltub t&ouml;&ouml; sageli saagi valmimisest.</p> <p data-adtags-visited="true">T&ouml;&ouml;lepingu seaduse n&otilde;uetega seoses t&otilde;id &nbsp;t&ouml;&ouml;andjad murekohana v&auml;lja ka liigsed piirangud noorte v&auml;rbamisel. Nimelt peavad t&ouml;&ouml;andjad taotlema 7-14-aastasega t&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimiseks n&otilde;usolekut tegevuskoha-j&auml;rgselt t&ouml;&ouml;inspektorilt 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva enne t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le asumist. See erineb oluliselt t&auml;iskasvanu v&otilde;i juba 15-aastaseks saanud t&ouml;&ouml;tajast, kelle v&otilde;ib registrisse kanda ka t&ouml;&ouml;le asumise p&auml;eval. Euroopa N&otilde;ukogu direktiiv, mis reguleerib noorte kaitset t&ouml;&ouml;kohal, n&otilde;uab aga p&auml;deva ametiasutuse luba vaid kuni 12-aastaste laste puhul.</p> <h2><span>T&ouml;&ouml;andjad eelistavad omasid</span></h2> <p data-adtags-visited="true">Anal&uuml;&uuml;si tarbeks k&uuml;sitlesime ka koolinoori et hinnata nende seniseid kogemusi ja hoiakuid t&ouml;&ouml;tamise suhtes. Tulemustest selgus, et 79% vastanud koolinoortest oli v&auml;hemalt &uuml;he oma t&ouml;&ouml;kohtadest leidnud pere v&otilde;i tuttavate kaudu. Ka mitmed t&ouml;&ouml;andjad t&otilde;desid intervjuudel, et eelistavadki t&ouml;&ouml;kogemuse andmist oma t&ouml;&ouml;tajate lastele. Samas 38% neist noortest, kes polnud kunagi t&ouml;&ouml;tanud, olid k&uuml;ll otsinud t&ouml;&ouml;d, kuid ei olnud leidnud sobivat t&ouml;&ouml;kohta. Selgus ka, et noore t&ouml;&ouml;kogemuse saamine s&otilde;ltub ka noore elukohast &ndash; n&auml;iteks oli P&auml;rnu maakonnas aasta jooksul t&ouml;&ouml;tanud noorte osakaal teiste maakondade v&otilde;rdluses suurim,&nbsp; k&otilde;ige v&auml;hem said t&ouml;&ouml;tada aga Ida-Virumaa koolinoored.</p> <h2>Mis saab edasi?</h2> <p data-adtags-visited="true">Anal&uuml;&uuml;si tulemustele tuginedes alustab sotsiaalministeerium ettepanekute koondamist seaduseeln&otilde;u v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamiskavatsusse, mis valmib selle aasta novembriks. Selle m&otilde;ttepaberi koostamiseks andis valitsus 18. juunil rohelise tule. &Uuml;htlasi toetas valitsus p&otilde;him&otilde;tet, et alaealiste t&ouml;&ouml;tamise piiranguid tuleks leevendada kaotades edaspidi kohustuse 13-14-aastaste puhul k&uuml;sida t&ouml;&ouml;inspektorilt 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva enne noore t&ouml;&ouml;le asumist selleks n&otilde;usolekut. Kuiv&otilde;rd noorte kaitse t&ouml;&ouml;l on j&auml;tkuvalt oluline, leidis toetust ka ettepanek t&ouml;&ouml;lepingu seaduse muutmiseks selliselt, et t&ouml;&ouml;andjal ja t&ouml;&ouml;tajal oleks v&otilde;imalus kokku leppida t&ouml;&ouml;ajas ajavahemikuna ehk v&otilde;imalus s&otilde;lmida miinimum-maksimum t&ouml;&ouml;tundidega t&ouml;&ouml;leping.</p> <p data-adtags-visited="true">K&otilde;ige selle juures on oluline j&auml;tkuvalt tagada alaealiste kaitse t&ouml;&ouml;turul. Seet&otilde;ttu peaksid suurenema T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve alaealistega s&otilde;lmitud lepingute &uuml;le See t&auml;hendab, et T&ouml;&ouml;inspektsiooni koormus seoses alaealiste t&ouml;&ouml;tamisega ei v&auml;heneks, vaid n&otilde;usolekute &uuml;le vaatamise ja andmise asemel teeks T&ouml;&ouml;inspektsioon rohkem kontrollk&auml;ike t&ouml;&ouml;andjate juurde, kes on noori t&ouml;&ouml;le v&otilde;tnud ning n&otilde;ustaks vajadusel t&ouml;&ouml;andjaid.</p> <p data-adtags-visited="true">Lisaks otsustati, et alaealistega seotud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste riskide maandamiseks tuleb edasi arendada t&ouml;&ouml;inspektsiooni infos&uuml;steemi TEIS, millega paraneks infovahetus t&ouml;&ouml;inspektsiooni ning maksu- ja tolliameti vahel. See omakorda v&otilde;imaldaks t&ouml;&ouml;inspektoril anda kiiremini t&ouml;&ouml;andjale vastuse seoses alaealise palkamisega. Lisaks hakkaks s&uuml;steem edaspidi juhtima t&ouml;&ouml;andjate t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste riskidele, mis v&otilde;imaldaks neid paremini maandada.</p> <p data-adtags-visited="true">Ettepanekuid, kuidas koost&ouml;&ouml;s T&ouml;&ouml;inspektsiooni, T&ouml;&ouml;tukassa ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga toetada noorte varase t&ouml;&ouml;kogemuse saamist, oli veelgi ning nendest v&otilde;ib l&auml;hemalt lugeda&nbsp;<a rel="noreferrer noopener" href="https://www.sm.ee/sites/default/files/analuus_alaealised_.pdf" target="_blank">anal&uuml;&uuml;sist</a>.</p> <p data-adtags-visited="true"><span>Blogipostitus eesti viipekeeles:</span></p> <p data-adtags-visited="true"><iframe frameborder="0" height="315" src="https://www.youtube.com/embed/hIvw69fwFZo" title="" width="560"></iframe><br style="clear: both;" /><br /></p> <p data-adtags-visited="true">Allikas: <a href="https://somblogi.wordpress.com/2020/06/30/analuus-iga-teine-17-aastane-noor-on-saanud-tookogemuse/" target="_blank">Sotsiaalministeeriumi ajaveeb</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2696Tudengitegu 20202020-06-30<p>Taas on hea meel v&auml;lja h&otilde;igata konkurss "Tudengitegu 2020".&nbsp;</p> <p>Eesti Karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajate &Uuml;hing (KN&Uuml;) tunnustab kolmandat aastat <b>parimaid karj&auml;&auml;rivaldkonna tudengit&ouml;id</b>. Konkursi eesm&auml;rk on esile tuua ja tunnustada karj&auml;&auml;riteemasid k&auml;sitlevaid uurimist&ouml;id, vahendada v&auml;rskeid teoreetilisi teadmisi ning arendada tudengite ja praktikute koost&ouml;&ouml;d.&nbsp;&nbsp;</p> <p><b>Kandideerimine TUDENGITEGU 2020 konkursile on alanud!</b> Ootame 2019./2020. aasta l&otilde;petajate poolt kaitstud karj&auml;&auml;rivaldkonna l&otilde;put&ouml;id.&nbsp;</p> <p><b>T&ouml;&ouml; esitamiseks palume t&auml;ita </b><a href="https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSfx4GNsMkUaHt3RYRXF6AaV46_xrk7DWa_bqxVNgaPuk5rlsg/viewform" target="_blank"><b>kandideerimisvormi</b></a><b>.</b>&nbsp;</p> <p>Kandideerimine on avatud kuni <b>31. augustini 2020</b>.&nbsp;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;de puhul hinnatakse:</b></p> <ul> <li>uuenduslikkust,</li> <li>kasutegurit,</li> <li>rakendatavust,</li> <li>panust valdkonna arendamisse.</li> </ul> <p>Hindamiskriteeriumite t&auml;psemad kirjeldused leiab kandideerimisvormist ning KN&Uuml; kodulehelt <a href="http://kny.ee/tudengitegu" target="_blank">"Tudengitegu"</a> rubriigist.&nbsp;</p> <p><b>Kui tead kedagi KN&Uuml; tudengitegu tiitli v&auml;&auml;rilist, siis </b><b>soovita tal kindlasti osaleda!</b>&nbsp;</p> <p>Parimaid t&ouml;id tutvustatakse aasta l&otilde;pus toimuval tunnustamis&uuml;ritusel, kus kuulutatakse v&auml;lja konkursi v&otilde;itjad. Tutvu varasemate aastate tudengitegu t&ouml;&ouml;dega <a href="http://kny.ee/tudengitegu" target="_blank">KN&Uuml; kodulehel.</a>&nbsp;</p> <p>Eesti Karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajate &Uuml;hing (KN&Uuml;) on karj&auml;&auml;rispetsialiste ja karj&auml;&auml;riteenuste arendamisest huvitatud inimesi &uuml;hendav organisatsioon, mis seisab oma liikmete ametialaste huvide eest, v&auml;&auml;rtustab karj&auml;&auml;rispetsialisti elukutset, korraldab t&auml;iend&otilde;pet, loob ja levitab karj&auml;&auml;rispetsialistidele nende t&ouml;&ouml;ks vajalikke materjale, osaleb Eesti karj&auml;&auml;riteenuste arendamises ning on karj&auml;&auml;rispetsialistidele kutset andev organisatsioon.&nbsp;</p> <p><b>Lisainfo:</b></p> <p>KN&Uuml; tudengitegu t&ouml;&ouml;r&uuml;hm&nbsp;</p> <p><a href="mailto:tudengitegu@kny.ee" target="_blank">tudengitegu@kny.ee</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2695Mida tähendab kollektiivne koondamine?2020-06-29<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meil oli t&auml;na t&ouml;&ouml;l koosolek, kus juhatuse esimees &uuml;tles, et ettev&otilde;tte k&auml;ek&auml;ik ei ole ikkagi kiita ning kahek&uuml;mnest t&ouml;&ouml;tajast k&uuml;mme tuleb siiski suve jooksul &auml;ra koondada. Soovitas veel, et me omavahel ka arutasime ja otsustaksime, kas meil on endal veel ettepanekuid, kuidas olukorda p&auml;&auml;sta v&otilde;i kes tahaks ise koondatud saada. &Uuml;tles, et ootab meie arvamusi &uuml;he n&auml;dala ja siis teeb kirjaliku otsuse. Kas meil on t&ouml;&ouml;tajatena &otilde;igus siis t&ouml;&ouml;andjale soovitusi anda?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja: </i></b>T&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 90 m&otilde;istes v&otilde;ib kirjeldatud olukorras olla tegemist kavandatava t&ouml;&ouml;lepingute kollektiivse &uuml;les&uuml;tlemisega ehk nn kollektiivse koondamisega.&nbsp;</p> <p>Seaduse kohaselt loetakse t&ouml;&ouml;lepingute kollektiivseks &uuml;les&uuml;tlemiseks t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemine 30 kalendrip&auml;eva jooksul koondamise t&otilde;ttu v&auml;hemalt 10 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;ttes, kus t&ouml;&ouml;tab keskmiselt 20&ndash;99 t&ouml;&ouml;tajat. Selliste otsuste tegemised eeldavadki t&ouml;&ouml;andjalt nii oma t&ouml;&ouml;tajate kui ka Eesti T&ouml;&ouml;tukassa kaasamist, et leida keerulises olukorras v&otilde;imalikult head lahendused ning t&ouml;&ouml;tajatele kiiresti uus t&ouml;&ouml;. Seega on t&ouml;&ouml;andjalt tulnud ettepanek m&otilde;istetav ning protsessi loogiline osa.&nbsp;</p> <p>Ametlikult k&auml;ivitub kollektiivse koondamise protsess esimese kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis esitatud teatega t&ouml;&ouml;tajate usaldusisikule, tema puudumisel k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele ja koopiaga Eesti T&ouml;&ouml;tukassale. Teade peab sisaldama v&auml;hemalt j&auml;rgmisi andmeid:</p> <ol> <li>kollektiivse &uuml;les&uuml;tlemise p&otilde;hjused;</li> <li>t&ouml;&ouml;tajate arv ja ametinimetused t&ouml;&ouml;andja juures;</li> <li>nende t&ouml;&ouml;tajate arv ja ametinimetused ning valikukriteeriumid, kellega t&ouml;&ouml;leping kavandatakse &uuml;les &ouml;elda;</li> <li>ajavahemik, mille jooksul kavandatakse t&ouml;&ouml;lepingud &uuml;les &ouml;elda;</li> <li>t&ouml;&ouml;tajatele lisaks seaduses v&otilde;i kollektiivlepingus etten&auml;htud h&uuml;vitistele makstava h&uuml;vitise arvutamise viis.</li> </ol> <p>Eesti T&ouml;&ouml;tukassal on v&auml;rskelt valminud ka uus video kollektiivse koondamise kohta. Video on eesti ja vene keeles. Video on leitav t&ouml;&ouml;tukassa kodulehelt <a href="https://www.tootukassa.ee/content/tooandjale-ja-partnerile/koondamine">https://www.tootukassa.ee/content/tooandjale-ja-partnerile/koondamine</a> ja youtube-s.</p> <p>Pikemalt t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise ning t&ouml;&ouml;tajate informeerimise ja konsulteerimise teemadel <a href="https://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Toosuhted/tooleping/toolepingu-loppemine/toolepingu-ylesytlemine-tooandja-algatusel" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali vastaval alamlehel</a>.&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2693Eesti Töötukassa: Juunikuu töötasu hüvitamiseks saab taotlusi esitama hakata 1. juulist 2020-06-25<p>T&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitise taotlus tuleb esitada t&ouml;&ouml;tukassa iseteenindusportaalis e-t&ouml;&ouml;tukassa, taotluste&nbsp; vastuv&otilde;tmine algab kolmap&auml;eval, 1. juulil.&nbsp; Taotluse esitab t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i volitatud isik. H&uuml;vitis kantakse t&ouml;&ouml;taja pangakontole.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa juhatuse esimees Meelis Paavel &uuml;tles, et h&uuml;vitise esimene periood m&auml;rtsist maini oli laiap&otilde;hjaline ja leevendas j&auml;rsku majanduslangust ning massilisi koondamisi. &bdquo;Juunikuu t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitis on taastumise toetamiseks ning m&otilde;eldud eelk&otilde;ige nende ettev&otilde;tete t&ouml;&ouml;tajatele, kuhu ajutised raskused j&otilde;udsid hiljem ja on kestnud kauem,&ldquo; lisas ta.&nbsp;</p> <p>Juunikuu t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitamist saavad taotleda ettev&otilde;tted, kelle k&auml;ive v&otilde;i tulu on v&auml;henenud eelmise aasta juuniga v&otilde;rreldes v&auml;hemalt 50%. Lisaks peab ettev&otilde;te vastama &uuml;hele tingimusele j&auml;rgmisest kahest:</p> <ul> <li>v&auml;hemalt 50 protsendile ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajatest ei ole kokkulepitud mahus t&ouml;&ouml;d anda, mille tulemusena on t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;aeg v&auml;henenud kokkulepituga v&otilde;rreldes v&auml;hemalt 30 %;</li> <li>v&auml;hemalt 50 protsendil ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajatest on v&auml;hendatud t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hemalt 30 protsendi v&otilde;rra v&otilde;i alampalgani.</li> </ul> <p>T&ouml;&ouml;andja peab olema t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;aega v&otilde;i t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendanud kogu juunikuu ulatuses.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa h&uuml;vitab juunis t&ouml;&ouml;lepinguga t&ouml;&ouml;tajale 50 % tema varasemast keskmisest palgast, aga mitte rohkem kui 800 eurot brutos ja t&auml;ist&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tajatele mitte v&auml;hem kui on alampalk. T&ouml;&ouml;andja on kohustatud maksma t&ouml;&ouml;tajale, kes saab t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitist, brutot&ouml;&ouml;tasu v&auml;hemalt 150 eurot. T&ouml;&ouml;andjal tuleb oma osa v&auml;lja maksta enne taotluse esitamist.</p> <p>Juunikuu palga h&uuml;vitamist saavad k&uuml;sida oma t&ouml;&ouml;tajatele need ettev&otilde;tted, kel pole maksuv&otilde;lga v&otilde;i see on ajatatud. Juunikuu t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitamist saab taotleda ainult nendele t&ouml;&ouml;lepingu alusel t&ouml;&ouml;tavatele inimestele, kelle t&ouml;&ouml;leping on s&otilde;lmitud enne 1. m&auml;rtsi 2020 ja mille kohta on t&ouml;&ouml;tamise registrisse selleks kuup&auml;evaks tehtud ka t&ouml;&ouml;le asumise kanne. T&ouml;&ouml;andja peab tagama t&ouml;&ouml;tajale, kelle palga h&uuml;vitamist ta taotleb, t&ouml;&ouml;koha v&auml;hemalt j&auml;rgmise kahe kuu jooksul. Vastasel korral tuleb t&ouml;&ouml;andjal kogu h&uuml;vitise summa tagastada t&ouml;&ouml;tukassale.</p> <p>Juuni eest saavad taotleda toetust ka need, kes on varasemate kuude eest h&uuml;vitist saanud. Seega v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja saada h&uuml;vitist maksimaalselt kolm kuud senise kahe asemel.&nbsp;<i>&nbsp;</i></p> <p>Meelis Paavel pani t&ouml;&ouml;andjatele s&uuml;damele, et nii toetusmeetme esimene etapp kui juunikuu t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitamine on ajutise iseloomuga. &bdquo;Toetust tuleks k&uuml;sida siis, kui on n&auml;ha, et ettev&otilde;te on ajutistes raskustes. T&ouml;&ouml;andja peab kaaluma, kas t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitamine aitab tal tegevust j&auml;tkata,&ldquo; m&auml;rkis Paavel.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitamise meetme kahe etapi maksumus on umbes 300 miljonit eurot. T&ouml;&ouml;tukassa reservis oli selle aasta alguses 838 miljonit eurot, prognoosi kohaselt on sellest aasta l&otilde;puks alles v&auml;hem kui 400 miljonit.<i>&nbsp;</i></p> <p>Lisainfot saab <a href="mailto:tth@tootukassa.ee">tth@tootukassa.ee</a> v&otilde;i telefonilt 15501</p> <p>Kirjalik juhis taotluse t&auml;itmiseks asub <a href="https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/tootasu_jatkuhuvitise_esitamine_juhend.docx">SIIN</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2692Kas pikem isapuhkus kehtib ka neile, kes juuni lõpus sellele puhkusele jäävad?2020-06-22<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Meie &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja teatas just r&otilde;&otilde;msast s&uuml;ndmusest, et nende pere ootab selle aasta juulis uue ilmakodaniku s&uuml;ndi. 1. juulist muutub isapuhkus pikemaks, seniselt 10 p&auml;evalt 30 p&auml;evani. Tulevane isa soovib j&auml;&auml;da isapuhkusele juba juunis. Kuidas peaksin tema puhkust arvestama?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja: </i></b>T&otilde;epoolest, 1. juulist alates muutub t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 60, mis reguleerib isapuhkuse saamise &otilde;igust. Uue korra j&auml;rgi on isal &otilde;igus saada isapuhkust 30 kalendrip&auml;eva ulatuses &uuml;hes osas v&otilde;i osade kaupa ajavahemikul 30 p&auml;eva enne arsti v&otilde;i &auml;mmaemanda m&auml;&auml;ratud eeldatavat lapse s&uuml;nnikuup&auml;eva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama isapuhkuse &otilde;iguse kasutamise rakenduss&auml;tetele TLS &sect; 139 m&auml;rkega 2 j&auml;rgi. Ehk kui tulevane isa soovib isapuhkust kasutada veel juunis, siis on tal &otilde;igus isapuhkusele ainult 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva ehk uus 30 kalendrip&auml;evase isapuhkuse &otilde;igus talle sel juhul ei laiene. Kui aga tulevane isa soovib isapuhkusele j&auml;&auml;da alates 1. juulist, siis saab ta seda teha juba uue korra j&auml;rgi.&nbsp;</p> <p>Ka isapuhkuse puhul kehtib heauskse k&auml;itumise eeldusena, et tulevane isa annab oma puhkuse kasutamise soovist t&ouml;&ouml;andale ette teada 14 p&auml;eva ette, kuid poolte kokkuleppel on alati v&otilde;imalik ka l&uuml;hem ette teatamise aeg.&nbsp;</p> <p>T&auml;psemalt vanemapuhkustest <a href="https://www.sm.ee/et/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-olulisemad-muudatused" target="_blank">Sotsiaalministeeriumi kodulehel</a>&nbsp;ning <a href="https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-muudatused " target="_blank">Sotsiaalkindlustusameti kodulehel&nbsp;</a>&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2691Valitsus toetas ettepanekuid noorte varase töökogemuse soodustamiseks2020-06-19<p><b>Eilsel kabinetin&otilde;upidamisel arutas Vabariigi Valitsus v&otilde;imalusi noorte varase t&ouml;&ouml;kogemuse soodustamiseks ning toetas sotsiaalministri ettepanekut panna kokku meetmete pakett kitsaskohtade leevendamiseks. K&otilde;ne all olid muudatused, millega kiirendada noorte t&ouml;&ouml;lev&otilde;tmise protsesse ning soosida noorte ametlikku, t&ouml;&ouml;lepinguga t&ouml;&ouml;tamist. </b></p> <p>&bdquo;Mul on hea meel, et paljud noored soovivad suvisel koolivaheajal teha t&ouml;&ouml;d, et saada esimesi t&ouml;&ouml;kogemusi ning teenida oma isiklikku taskuraha. Pean oluliseks, et noored &otilde;piksid v&otilde;tma t&ouml;&ouml;ga seotud vastutust, aga saaksid samal ajal t&ouml;&ouml;tada turvaliselt, teha j&otilde;ukohast t&ouml;&ouml;d ja saada selle eest ka kokkulepitud tasu. Esimese t&ouml;&ouml;kogemuse saamine &otilde;ppimise k&otilde;rvalt on kindlasti oluline ka hariduse omandamise j&auml;rgselt t&ouml;&ouml;turule siirdudes,&ldquo; s&otilde;nas sotsiaalminister <b>Tanel Kiik.</b></p> <p><a href="https://www.sm.ee/sites/default/files/analuus_alaealised_.pdf">Sotsiaalministeeriumi koostatud anal&uuml;&uuml;sist</a> selgus, et suur osa alaealisi on t&ouml;&ouml;le v&otilde;etud v&otilde;la&otilde;iguslike lepingutega v&otilde;i t&ouml;&ouml;tavad mitteametlikult, mis ei paku piisavaid sotsiaalseid garantiisid ega taga ka kaitset t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste korral v&otilde;i korrektset palgamaksmist. Et suurendada t&ouml;&ouml;tamisel alaealiste sotsiaalseid tagatisi, tuleks muuta t&ouml;&ouml;lepinguseadust selliselt, et t&ouml;&ouml;andjal ja t&ouml;&ouml;tajal oleks v&otilde;imalus kokku leppida t&ouml;&ouml;ajas ajavahemikuna ehk v&otilde;imalus s&otilde;lmida miinimum-maksimum t&ouml;&ouml;tundidega t&ouml;&ouml;leping. See v&otilde;imaldaks paindlikult kasutada t&ouml;&ouml;aega, mis on oluline hooajat&ouml;&ouml;de puhul, kus t&ouml;&ouml; andmine v&otilde;ib s&otilde;ltuda n&auml;iteks ilmastiku tingimustest.</p> <p>Samuti on plaanis leevendada alaealiste t&ouml;&ouml;tamise piiranguid, kaotades edaspidi kohustuse 13-14-aastaste puhul k&uuml;sida t&ouml;&ouml;inspektorilt 10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva enne noore t&ouml;&ouml;le asumist selleks n&otilde;usolekut. T&ouml;&ouml;lepingu s&otilde;lmimiseks tuleb edaspidi t&ouml;&ouml;inspektorilt n&otilde;usolekut k&uuml;sida vaid 7-12-aastaste noorte t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmise puhul, nagu n&auml;eb ette ka Euroopa Liidu direktiiv noorte kaitse kohta t&ouml;&ouml;l. &nbsp;</p> <p>Lisaks on plaanis anal&uuml;&uuml;sida v&otilde;imalust tulumaksuseaduse muutmiseks, et tulevikus ei v&auml;hendaks lapse teenitud tulu lapsevanema t&auml;iendavat maksuvaba tulu, mida arvestatakse alates teisest lapsest.</p> <p>Alaealistega seotud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste riskide maandamiseks on plaanis arendada t&ouml;&ouml;inspektsiooni infos&uuml;steemi TEIS, millega paraneks infovahetus t&ouml;&ouml;inspektsiooni ning maksu- ja tolliameti vahel. See omakorda v&otilde;imaldaks t&ouml;&ouml;inspektoril anda kiiremini t&ouml;&ouml;andjale vastuse seoses alaealise palkamisega. Lisaks hakkaks s&uuml;steem edaspidi juhtima t&ouml;&ouml;andjate t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste riskidele, mis v&otilde;imaldaks neid paremini maandada.</p> <p>Sotsiaalministeeriumis koostati <a href="https://www.sm.ee/sites/default/files/analuus_alaealised_.pdf">anal&uuml;&uuml;s</a> millega selgitati v&auml;lja probleemkohad alaealiste t&ouml;&ouml;tamisega nii t&ouml;&ouml;andjate kui ka alaealiste vaates ning anal&uuml;&uuml;siti, mida annaks teha nii seaduste kui ka meetmete tasandil alaealiste t&ouml;&ouml;kogemuse saamise h&otilde;lbustamiseks. Valitsus toetas kabinetin&otilde;upidamisel sotsiaalministri ettepanekut panna probleemide lahendamiseks kokku seaduseeln&otilde;u v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamiskavatsus.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2689Võidupühale eelnev tööpäev on kolme tunni võrra lühem2020-06-18<p><b>Sel aastal on v&otilde;idup&uuml;ha teisip&auml;eval ehk t&ouml;&ouml;p&auml;eval. Kuna v&otilde;idup&uuml;ha on riigip&uuml;ha, on sellele eelnev t&ouml;&ouml;p&auml;ev ehk 22. juuni kolme tunni v&otilde;rra l&uuml;hem.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>23. juunile eelnevat t&ouml;&ouml;p&auml;eva on t&ouml;&ouml;andja kohustatud l&uuml;hendama kolme tunni v&otilde;rra. Kui ettev&otilde;tte tegevusalast tulenevalt pole v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendada, peab t&ouml;&ouml;andja saavutama t&ouml;&ouml;tajaga kokkuleppe, et ta t&ouml;&ouml;taks riigip&uuml;ha-eelsel p&auml;eval sama kaua kui tavaliselt. Neile, kes t&ouml;&ouml;tavad t&ouml;&ouml;ajakava alusel, t&auml;hendab see seda, et t&ouml;&ouml;andja peab juba ajakava koostamisel l&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;p&auml;eva osas t&ouml;&ouml;tajatelt n&otilde;usoleku saama. Kui t&ouml;&ouml;taja ei n&otilde;ustu p&uuml;hade-eelsel p&auml;eval t&ouml;&ouml;tama t&auml;ist&ouml;&ouml;p&auml;eva, ei ole t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus teda selleks sundida.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja on n&otilde;us t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamata j&auml;tmisega ning ta t&ouml;&ouml;tab mittesummeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestuse alusel, loetakse need kolm tundi &uuml;letundideks. Summeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestusega t&ouml;&ouml;tamisel aga v&auml;heneb t&ouml;&ouml;taja kalendaarne t&ouml;&ouml;ajanorm kolme tunni v&otilde;rra. See, kas nende kolme tunni n&auml;ol on tegemist &uuml;letunnit&ouml;&ouml;ga, selgub arvestusperioodi l&otilde;pus. &Uuml;letunnit&ouml;&ouml; h&uuml;vitatakse t&ouml;&ouml;tajale tasulise vaba ajaga v&otilde;i kokkuleppel 1,5- kordse tasuna.&nbsp;</p> <p>Juhul, kui t&ouml;&ouml;andja majandustegevuse t&otilde;ttu ja t&ouml;&ouml;tajale kehtestatud t&ouml;&ouml;graafiku alusel on vajalik t&ouml;&ouml;tada ka v&otilde;idup&uuml;hal v&otilde;i jaanip&auml;eval, eeldab seadus, et t&ouml;&ouml;tajale makstakse kahekordset tasu. Kokkuleppel v&otilde;ib riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tamise h&uuml;vitada ka tasulise vaba ajaga.&nbsp;</p> <p>Eesti Vabariigi rahvus- ja riigip&uuml;had, millele eelnevaid t&ouml;&ouml;p&auml;evi l&uuml;hendatakse on uusaasta, Eesti Vabariigi aastap&auml;ev, v&otilde;idup&uuml;ha ja j&otilde;ululaup&auml;ev.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2688Töö leidmine segastel aegadel - kas ainult lotovõit?2020-06-17<p><b>Mil moel leida t&ouml;&ouml;turu tugevas t&otilde;mbetuules taas t&ouml;&ouml;d, kui &uuml;hele kohale p&uuml;rib sadu kandidaate?</b></p> <p>V&otilde;id hekseldada iga p&auml;ev t&ouml;&ouml;kuulutusi ja erinevaid pakkumisi, saata v&auml;lja oma t&ouml;&ouml;kogemust ja haridust kirjeldava CV ning motivatsioonikirja, kuid enamasti j&auml;rgneb sellele kosmiline vaikus. M&otilde;nel &uuml;ksikul juhul ehk vastatakse automaats&otilde;nastuses: &bdquo;T&auml;name, et kandideerisite, kuid seekord valituks ei osutunud.&ldquo; On sobiliku ja endale meelep&auml;rase t&ouml;&ouml; taasleidmine lootusetu ettev&otilde;tmine? V&otilde;i tuleb lihvida oma kandideerimisoskust ja olla senisest veelgi agaram? Kui &otilde;ige veekogu &auml;&auml;res usinalt lanti loopida, siis peaks ju l&otilde;puks n&auml;kkama?</p> <p>&bdquo;Maikuus kasvas CVKeskus.ee t&ouml;&ouml;portaali k&uuml;lastatavus kiiresti, t&ouml;&ouml;pakkumistele kandideerijate arv on enam kui kahekordistunud,&ldquo; nendib<b> CV Keskuse turundusjuht Henry Auv&auml;&auml;rt</b>, t&auml;psustades, et suurim huvi on olnud andmesisestaja ja e-poe t&ouml;&ouml;taja ametikohtade vastu, kus nii m&otilde;nelegi t&ouml;&ouml;kuulutusele on laekunud rohkem kui tuhat avaldust. Ka kaubandus- ja teenindussektoris pakutavatele t&ouml;&ouml;dele p&uuml;sib suurem tung &ndash; nii laot&ouml;&ouml;tajate, kauba komplekteerijate kui ka teenindajate t&ouml;&ouml;pakkumistele on kohati kuni pool tuhat pretendenti. V&auml;ga ihaldatud ametiteks on veel kuller-autojuht, m&uuml;&uuml;gispetsialist ja -konsultant, poejuhataja, personalispetsialist, m&uuml;&uuml;gijuht ning kliendikonsultant.</p> <p><b>Kehtib kiireima reegel</b></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;portaali statistika n&auml;itab, et kandideerijate arv on h&uuml;ppeliselt kasvanud nii lihtt&ouml;&ouml;de, spetsialistide kui ka juhtivtasandi t&ouml;&ouml;tajatele m&otilde;eldud t&ouml;&ouml;pakkumistel. Seega muutus konkurents &uuml;he ametikoha p&auml;rast &uuml;le&ouml;&ouml; tunduvalt tihedamaks ja t&ouml;&ouml;otsijatel tuleb t&ouml;&ouml; leidmiseks teha varasemast suuremaid pingutusi,&ldquo; t&otilde;deb Auv&auml;&auml;rt, kelle arvates kiirelt uue t&ouml;&ouml; leidmiseks on k&otilde;ige olulisem julgelt ja aktiivselt endast t&ouml;&ouml;andjatele m&auml;rku anda ning kandideerida. &bdquo;M&otilde;istlik on vaadata &uuml;hest kindlast t&ouml;&ouml;valdkonnast kaugemale, sest t&ouml;&ouml;turul toimuvate muutustega tuleb paratamatult kohaneda. Julgustan kaaluma ka <a href="https://www.cvkeskus.ee/hooajalised-toopakkumised" target="_blank">hooajalist t&ouml;&ouml;d</a>, sest paljud t&ouml;&ouml;andjad vajavad praegu hooajat&ouml;&ouml;tajaid. Otsitakse n&auml;iteks marjakorjajaid, kullereid, kauba komplekteerijaid &ndash; k&otilde;ik need t&ouml;&ouml;d v&otilde;iksid sobida ka m&otilde;ne muu valdkonna pikaajalise t&ouml;&ouml;staažiga t&ouml;&ouml;tajale.&ldquo;</p> <p>Kui m&otilde;nele poole on juba kandideeritud, siis kindlasti ei tasu t&ouml;&ouml;otsinguid pooleli j&auml;tta. Enamik aktiivsetest t&ouml;&ouml;otsijatest kandideerib korraga mitmel konkursil ja hoiab uutel t&ouml;&ouml;pakkumistel igap&auml;evaselt silma peal.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;turul kehtib praegu kiireima reegel, seep&auml;rast tasub ka uutele t&ouml;&ouml;pakkumistele kiiresti reageerida. V&otilde;ib juhtuda, et t&ouml;&ouml;andja on sunnitud juba paari p&auml;eva m&ouml;&ouml;dudes konkursi l&otilde;petama, sest kandideerijate hulk on kasvanud piisavalt suureks,&ldquo; selgitab Henry Auv&auml;&auml;rt, soovitades &uuml;htlasi valmis olla ka veebip&otilde;hiseks t&ouml;&ouml;intervjuuks, kus t&ouml;&ouml;andja soovib intervjuu teha telefoni v&otilde;i video vahendusel.</p> <p><b>R&otilde;huta t&ouml;&ouml;ks vajalikke omadusi</b></p> <p>Kuidas valib t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajat, kui soovijaid on sadakond v&otilde;i enamgi? <b>Ariko Reservi konsultant Reet Kaarelson</b> s&otilde;nab, et eelk&otilde;ige vaadatakse, kas kandideerijal on CV-s otsitava t&ouml;&ouml;ga sarnane t&ouml;&ouml;kogemus. Oluline on t&ouml;ine j&auml;rjepidevus &ndash; kas t&ouml;&ouml;kohti vahetatakse tihti v&otilde;i ollakse ametis p&uuml;sivamalt, mis &auml;ratab rohkem usaldust. &bdquo;T&ouml;&ouml;otsijal tasub korralikult l&auml;bi lugeda t&ouml;&ouml;n&otilde;udmised ja oma CVs v&auml;lja tuua vastavus neile, samuti p&otilde;hjendus, miks ta seda t&ouml;&ouml;d teha tahab, kui see juhtumisi ei vasta tema haridusele ja kvalifikatsioonile,&ldquo; soovitab Kaarelson, kelle arvates oleks m&otilde;istlik oma CV saata otse personalijuhile v&otilde;i valijale. &bdquo;Nii j&auml;&auml;b see rohkem meelde kui avaldus suures pakis. Enne oma CV saatmist tasub t&ouml;&ouml;andjale helistada ja k&uuml;sida m&otilde;ni asjalik k&uuml;simus, mis samuti j&auml;tab kandideerija paremini meelde. Kindlasti peab oma taotluses selgelt v&auml;lja tooma, miks inimene just antud t&ouml;&ouml;d teha tahab ja selleks sobib. Millised on seda toetavad oskused ja omadused.&ldquo;</p> <p>Ta toob n&auml;ite, et kui doktorikraadiga inimene kandideerib p&otilde;llumajandust&ouml;&ouml;le, siis pole m&otilde;tet oma kraadi v&auml;ga r&otilde;hutada, kuid tuleb p&otilde;hjendada, miks ta tahaks teha t&ouml;&ouml;d, mis on alla tema kvalifikatsiooni.</p> <p><b>Esita omapoolseid k&uuml;simusi</b></p> <p>Reet Kaarelsoni s&otilde;nul v&otilde;ib vestlusvooru j&otilde;udmist pidada juba suureks v&otilde;iduks. Kokkusaamisel peaks keskenduma t&ouml;&ouml;le ja sellele, milliste omadustega inimest t&ouml;&ouml;andja otsib. &bdquo;V&auml;lja tasub tuua seda toetavad aspektid ja l&auml;bi m&otilde;elda omapoolsed k&uuml;simused. Vaadata vesteldes teistele otsa ja p&uuml;&uuml;da olla rahulik, ehkki olukord on stressirohke,&ldquo; r&otilde;hutab ta. &bdquo;Oma t&ouml;&ouml;kogemusest tuleks r&auml;&auml;kida v&otilde;imalikult ausalt ja usaldusv&auml;&auml;rselt. K&uuml;sida t&auml;psustavalt t&ouml;&ouml; sisu kohta ja uurida, kuidas kandideerija saaks olla t&ouml;&ouml;andjale kasulik. Alles seej&auml;rel v&otilde;iks r&auml;&auml;kida iseenda ootustest.&ldquo;</p> <p>Esimesel kohtumisel ei tasukski Kaarelsoni arvates palgast r&auml;&auml;kida, kui seda otse ei k&uuml;sita. &bdquo;Lihtsamale t&ouml;&ouml;le soovijad ei uuri ega t&auml;psusta esmalt t&ouml;&ouml; sisu ja tingimusi, vaid keskenduvad kohe tasule, mis on suur viga. T&ouml;&ouml;tasu on t&auml;htis, kuid esmaoluline on pakutava t&ouml;&ouml; sisu.&ldquo;</p> <p>Esitama peaks palganumbri, millega inimene on n&otilde;us ja saab hakkama. &bdquo;Kui t&ouml;&ouml;tajate kompetents on sama, siis t&ouml;&ouml;andja palkab odavama t&ouml;&ouml;taja, aga mitte alati. Spetsialistide t&ouml;&ouml;l&auml;bir&auml;&auml;kimisi peetakse sageli mitu korda, sest soovitakse nii oma oskustelt kui omadustelt k&otilde;ige &otilde;igemat t&ouml;&ouml;tajat. Kui aga palgan&otilde;ue on ebam&otilde;istlikult k&otilde;rge, siis j&auml;etakse ta k&otilde;rvale.&ldquo;</p> <h2>Kui &uuml;hele ametikohale laekub tuhat sooviavaldust, siis kuidas olla &uuml;ks ja ainus v&auml;ljavalitu juhul, kui baasn&otilde;udmised on kandidaadil olemas?</h2> <p><strong>Vastab personaliotsingu ja karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamisfirma Psience O&Uuml; tegevjuht Anne-Mari Ernesaks:</strong></p> <p>&bdquo;CV peaks olema koostatud korrektselt, sisukalt ja loogiliselt ehk oluline info olemas olema ja tulema lihtsalt esile. Soovitan tutvuda internetist leitavate CV koostamise juhtn&ouml;&ouml;ride ja CV n&auml;idisp&otilde;hjadega, mis annavad hea v&otilde;imaluse lisada selle algusesse l&uuml;hikese ja kokkuv&otilde;tliku profiilikirjelduse. See aitab eristuda ja v&otilde;imaldab oma tausta kandideeritava positsiooni vaates avada.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Kas v&otilde;iks oma CV-d vastavalt v&otilde;imalikele ootustele kohendada? Unustada doktorikraadid, kui vajadus sunnib minema lihtsamale t&ouml;&ouml;le? Mida r&otilde;hutada motivatsioonikirjas?</b></p> <p>&bdquo;CV tasub l&auml;htuvalt kandideeritavast ametikohast &uuml;le vaadata, ent kandideerimine peab olema vastastikku aus ja l&auml;bipaistev. T&ouml;&ouml;suhe eeldab m&otilde;lemapoolset lugupidamist, infot varjata ei tasuks. Pigem tuleks CV &uuml;le k&auml;ia pilguga, et t&ouml;&ouml;andjale oleks m&auml;rgatavam ametikohaga haakuv teave ja vajadusel kirjutada kandideeritava positsiooniga seotud info rohkem lahti. Soovides kandideerida senisest v&auml;hem vastutusrikkale ametikohale, v&otilde;iks seda motivatsioonikirjas selgitada, samuti p&otilde;hjendada oma kandideerimise huvi ja soovi asuda t&ouml;&ouml;le just antud kohale.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Millised m&auml;rks&otilde;nad j&auml;&auml;vad silma t&ouml;&ouml;andjale, kui nad avaldusi &uuml;hest hunnikust teise t&otilde;stavad?</b></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;andjale on kandidaadi hariduse ja t&ouml;&ouml;kogemuse k&otilde;rval &uuml;heks olulisemaks teguriks inimese siiras huvi pakutava ametikoha vastu, samuti kohusetunne ja soov &otilde;ppida. Sageli on t&ouml;&ouml;andjad valmis ise v&auml;lja&otilde;pet pakkuma, ent ilma huvi ja p&uuml;sivuseta on seda keeruline teha. Samuti on t&auml;htis, et vastastikused v&auml;&auml;rtused haakuksid ja kandideerimisdokumentidest paistaks v&auml;lja inimese korrektsus ja p&uuml;hendumus. Kui t&ouml;&ouml;andja n&auml;eb, et kandideerimine on l&auml;bi m&otilde;eldud ja oma huvi p&otilde;hjendamiseks on v&otilde;etud aega, siis seegi on oluline eeldus sattuda v&auml;lja valitud CV-de hulka. V&otilde;iks lasta oma CV ka m&otilde;nel k&otilde;rvalseisjal &uuml;le lugeda, et testida, kas oluline info tuleb v&auml;lja ja sisse pole lipsanud kirjavigu.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Kui on &otilde;nnestunud p&auml;&auml;seda kohtumise- ja vestlusevooru, siis missugused aspektid aitavad t&ouml;&ouml;andjale luua tunde, et just antud isik v&otilde;iks olla sobilik t&ouml;&ouml;taja?</b></p> <p>&bdquo;K&otilde;ige olulisem on j&auml;&auml;da iseendaks ja olla aus. Kui selle pinnalt tekib m&otilde;lemapoolselt hea tunne, siis on k&otilde;ik h&auml;sti. Mitte ainult t&ouml;&ouml;andjal, vaid ka kandidaadil peab j&auml;&auml;ma kohtumisest hea tunne. T&ouml;&ouml;suhe on v&otilde;rdne partnerlus, m&otilde;lemad osapooled v&otilde;iksid saada vestlusel v&otilde;rdselt s&otilde;na. Tasub julgelt k&uuml;sida t&ouml;&ouml;andjalt endale olulisi k&uuml;simusi. Enne vestlust v&otilde;iks hankida ametikoha ja ettev&otilde;tte kohta t&auml;iendavat teavet. Nii on kohtumine v&auml;&auml;rtuslikum, m&otilde;lemad osapooled saavad jagada rohkem olulist infot.</p> <p>Kui vestlus on l&auml;inud kenasti, ent kandidaat on saanud eitava vastuse, siis ei tohiks seda isiklikult v&otilde;tta. T&ouml;&ouml;andjate otsused on praktilised. Isegi kui kandidaadil on k&otilde;ik eeldused olemas, siis v&otilde;ib m&otilde;nel teisel inimesel olla n&auml;iteks m&otilde;ni lisaoskus, mida t&ouml;&ouml;andja ei osanud t&ouml;&ouml;kuulutuses v&auml;lja tuua. Eitavad vastused kuuluvad kandideerimise juurde. V&auml;ga harvadel juhtudel on v&otilde;imalik leida sobiv t&ouml;&ouml;koht p&auml;rast esimest kandideerimist.</p> <p>Julgelt v&otilde;iks ka ise &uuml;hendust v&otilde;tta ettev&otilde;tetega, mis t&ouml;&ouml;otsijale meeldivad, ja r&auml;&auml;kida, mida pakkuda oleks. Samuti tasub vaadata hooajalisi pakkumisi, kus v&otilde;ib kiiresti t&ouml;&ouml;otsa leida, et samal ajal erialast t&ouml;&ouml;d edasi otsida.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Praktilised soovitused</b></p> <ul> <ul> <li>Vaata &uuml;le oma CV ja motivatsioonikiri. M&otilde;lemasse tuleb t&ouml;&ouml;otsinguid alustades varasemast rohkem panustada. CV Keskuse v&auml;rbamiseksperdid on koostanud p&otilde;hjaliku juhendi CV koostamisest ja levinud vigadest. Vt t&auml;psemalt <a href="https://www.cvkeskus.ee/karjaarikeskus/cv-ja-motivatsioonikiri/cv-koostamine/teeme-selgeks-milline-cv-aitab-sul-pariselt-toole-saada" target="_blank">siit.</a></li> <li>Tutvu juhendiga, kuidas edukalt videointervjuul osaleda. Vt juhist <a href="https://www.cvkeskus.ee/karjaarikeskus/toootsing/toointervjuu/7-nouannet-edukalt-videointervjuul-osalemiseks" target="_blank">siit.</a>&nbsp;</li> </ul> </ul> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto: Pexels</b></p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2687Töövaidluste menetlemise periood võib pikeneda2020-06-16<p class="bodytext">Selle aasta esimese viie kuuga on t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonidele laekunud 1474 avaldust, mis on 174 v&otilde;rra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Enim esitatakse t&ouml;&ouml;tasu, viiviste ning h&uuml;vitiste n&otilde;udeid. Sektoritest on esitatud n&otilde;uete arvult esikohal restoranid ja toitlustuskohad.&nbsp;</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon on s&otilde;ltumatu kohtuv&auml;line organ, mis lahendab t&ouml;&ouml;vaidlusi erapooletult. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni &uuml;lesanne on lahendada t&ouml;&ouml;vaidlus &otilde;igesti, v&otilde;imalikult lihtsalt, kiirelt ja v&auml;ikeste kuludega, sest komisjoni p&ouml;&ouml;rdumine on riigil&otilde;ivuvaba. T&ouml;&ouml;vaidlusasja lahendamisel t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.&nbsp;</p> <p class="bodytext">Tavap&auml;raselt vaadatakse t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile esitatud avaldus l&auml;bi 45 kalendrip&auml;eva jooksul, ent teatud juhtudel v&otilde;ib menetlusaeg ka pikeneda. T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul on viimastel kuudel avalduste arv asunud t&otilde;usuteele. &bdquo;COVID-19 p&otilde;hjustava viiruse leviku t&otilde;ttu kehtestatud eriolukorra ning sellega kaasnenud piirangute t&otilde;ttu sattusid paljud t&ouml;&ouml;andjad raskustesse, polnud enam kliente ja inimesed kaotasid t&ouml;&ouml;. Keerulistes olukordades otsitakse sageli lihtsamaid lahendusi ning pole ka harv, kui m&otilde;nd seadusest tulenevad kohustust eiratakse, ei osata sellega arvestada v&otilde;i r&auml;&auml;gitakse lihtsalt teineteisest m&ouml;&ouml;da. M&auml;rtsi l&otilde;pust alates on meie infotelefonile tulnud palju k&uuml;simusi t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonidele avalduste esitamise kohta. Alates aprillist ongi avaldusi hakanud rohkem laekuma, mist&otilde;ttu komisjoni menetlusajad pikenevad,&ldquo; &uuml;tles Maripuu.</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni menetluse t&auml;htaegu pikendas ka eriolukorrast tingitud ja vaidlevate poolte soovil 13. m&auml;rtsist 17. maini edasi l&uuml;katud istungid.</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni poole p&ouml;&ouml;rdudes on v&otilde;imalus valida tavamenetluse, kirjalike menetluse v&otilde;i lepitusmenetluse vahel. Avaldusi t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile saab esitada digitaalselt allkirjastatult, saata postiga v&otilde;i j&auml;tta T&ouml;&ouml;inspektsiooni kontorite postkasti. Lisainfot t&ouml;&ouml;vaidluste kohta saab&nbsp;<a href="https://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/toovaidluste-lahendamine/" title="Opens external link in new window" target="_blank" class="external-link-new-window">T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt</a>&nbsp;v&otilde;i&nbsp;<a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/toosuhted/toovaidlused/" title="Opens external link in new window" target="_blank" class="external-link-new-window">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a>.&nbsp;2019. aastal lahendas t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon 2942 t&ouml;&ouml;vaidlust.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2685Kas töötamise registrist kustutamine tähendab, et mind lasti töölt lahti?2020-06-15<p><b>Lugeja k&uuml;sib: L&auml;ksin uude t&ouml;&ouml;kohta t&ouml;&ouml;le, katseajaga. T&ouml;&ouml;andja pani mind T&ouml;&ouml;tamise registrisse kirja, aga kustutas paari p&auml;eva p&auml;rast &auml;ra ja &uuml;tles, et ma ei l&auml;binud katseaega ning t&ouml;&ouml;leping on l&otilde;ppenud. Kas see t&auml;hendab, et ma olen n&uuml;&uuml;d t&ouml;&ouml;lt lahti lastud?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</i></b> T&ouml;&ouml;tamise registrist kande kustutamine v&otilde;i kande l&otilde;petatuks m&auml;rkimine ei l&otilde;peta t&ouml;&ouml;lepingulist suhet. T&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamise tingimused tulenevad t&ouml;&ouml;lepingu seadusest. Suuliselt saab t&ouml;&ouml;lepingut l&otilde;petada ainult poolte kokkuleppel, muudel juhtudel ehk t&ouml;&ouml;lepingu korralisel v&otilde;i erakorralisel &uuml;les&uuml;tlemisel peab t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i t&ouml;&ouml;taja andma teisele poolele kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis (nt e-kirjaga) selgelt v&auml;ljendatud &uuml;les&uuml;tlemisavalduse. <a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/toosuhted/tooleping/toolepingu-loppemine">Vaata t&auml;psemalt T&ouml;&ouml;elu portaali alamlehelt.</a>&nbsp;T&ouml;&ouml;suhe j&auml;tkub, kuni &uuml;ks v&otilde;i teine pool annab &uuml;les&uuml;tlemisavalduse v&otilde;i l&otilde;ppeb t&ouml;&ouml;leping n&auml;iteks poolte kokkuleppega.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja avastab, et T&Ouml;R-is on kanded ikkagi muutmata ehk korrektseid kandeid ei ole, siis esmalt tuleb kirjutada t&ouml;&ouml;andjale ja paluda kanne taastada, et k&otilde;ik oleks koosk&otilde;las t&ouml;&ouml;lepingu seaduses s&auml;testatuga. Kui t&ouml;&ouml;andja keeldub, peab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;l edasi k&auml;ima ja t&ouml;&ouml;d n&otilde;udma v&otilde;i &uuml;tlema ise t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les katseajal, teatades 15 p&auml;eva ette. Kui &uuml;les&uuml;tlemisavaldus on k&auml;es, aga t&ouml;&ouml;tamise registris kannet pole, siis saab p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse ja n&otilde;uda t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemise tuvastamist ja t&ouml;&ouml;tamise registri kannete muutmist kohtu v&otilde;i t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsuse alusel. J&otilde;ustunud otsuse alusel saab t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon teha kandemuudatuse. J&otilde;ustunud kohtuotsuse alusel saab kandemuudatuse teha kas endine t&ouml;&ouml;andja ise v&otilde;i siis juba Maksu- ja Tolliamet.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2684Riik avab palgatoetuse meetme marjakasvatajatele, et toetada töötute tööle võtmist2020-06-12<p><b>Sotsiaalministeeriumi, maaeluministeeriumi ja t&ouml;&ouml;tukassa koost&ouml;&ouml;s avatakse palgatoetuse meede p&otilde;llumajandusettev&otilde;tetele, et soodustada t&ouml;&ouml; kaotanud inimeste palkamist marjakasvatussektorisse.</b>&nbsp;</p> <p>&bdquo;P&otilde;llumajanduse valdkond on 2020. aasta kevad-suvel COVID-19 kriisist tingitud t&ouml;&ouml;j&otilde;u liikumise piirangute t&otilde;ttu sattunud raskustesse hooajat&ouml;&ouml;tajate leidmisel, samas on suurenenud t&ouml;&ouml;puudus k&otilde;ikjal Eestis. Loodav palgatoetus aitab marjakasvatusega tegelevatel ettev&otilde;tjatel palgata kohalikku t&ouml;&ouml;j&otilde;udu soodsamatel tingimustel ning teisalt pakkuda kriisi t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;ta j&auml;&auml;nud inimestele v&otilde;imalust hooajat&ouml;&ouml; tegemiseks, kuni pole veel leitud uut p&uuml;sivat t&ouml;&ouml;kohta,&ldquo; p&otilde;hjendas sotsiaalminister <b>Tanel Kiik</b> uue meetme vajalikkust.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Marjakasvatuses on hooajat&ouml;&ouml;liste leidmine erinevatel p&otilde;hjustel keeruline ja m&otilde;istame marjakasvatajate muresid seoses t&ouml;&ouml;j&otilde;uga. Samas meie prioriteediks on olnud Eesti inimeste tervis ja majanduslik toimetulek. Koost&ouml;&ouml;s sotsiaalministeeriumiga on leitud v&otilde;imalus leevendada hooajat&ouml;&ouml;liste puudust rakendades meie enda inimesi. Palgatoetus v&otilde;imaldab maksta konkurentsiv&otilde;imelisemat palka ilma ettev&otilde;tete kulusid oluliselt suurendamata. Loodan, et see meede aitab leida vajalikke hooajat&ouml;&ouml;tajaid marjakasvatusse,&ldquo; lisas maaeluminister <b>Arvo Aller</b>.&nbsp;</p> <p>Uue meetme tingimuste kohaselt makstakse toetust t&ouml;&ouml;andjale, kelle tegevusvaldkonnaks on marja-, p&auml;hklikasvatus v&otilde;i muude puuviljade kasvatus. T&ouml;&ouml;andja peab v&otilde;tma t&ouml;&ouml;le registreeritud t&ouml;&ouml;tu, kes on olnud t&ouml;&ouml;ta viimased kolm kuud v&otilde;i teinud ajutiselt t&ouml;&ouml;d v&auml;hem kui 30 p&auml;eva selle aja jooksul.&nbsp;</p> <p>Toetuse suurus &uuml;hes kuus on 50 protsenti t&ouml;&ouml;tajale makstavast brutot&ouml;&ouml;tasust, kuid maksimaalselt t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r, mis on sel aastal 584 eurot.&nbsp;</p> <p>&Uuml;he t&ouml;&ouml;tu t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmise eest makstakse ettev&otilde;tjale palgatoetust kuni kolm kuud. Toetust makstakse &uuml;ksnes nende kuude eest, millal on t&ouml;&ouml;tajale v&auml;lja makstud tasusid, millelt on kinni peetud t&ouml;&ouml;tuskindlustusmakse. Toetust makstakse, kui t&ouml;&ouml;andja s&otilde;lmib t&ouml;&ouml;tuga t&ouml;&ouml;lepingu v&otilde;i v&otilde;la&otilde;igusliku teenuse osutamise lepingu, s&otilde;ltumata kestusest.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Toetust makstakse kuni 2020. aasta l&otilde;puni ning selleks kulub hinnanguliselt 600&nbsp;000 eurot. Prognoosi kohaselt v&otilde;ib uue meetmega t&ouml;&ouml;d saada kuni 750 t&ouml;&ouml;tut. Toetust saab eeldatavasti taotleda alates 1. juulist, kui meetme tingimused on ametlikult kinnitatud, nende t&ouml;&ouml;tute eest, kes on t&ouml;&ouml;le v&otilde;etud 1. juunist v&otilde;i p&auml;rast seda.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2682Selgusid 2020. aasta kaugtöömärgise saanud organisatsioonid ja parim kaugtööd soosiv juht2020-06-11<p><b>T&auml;na selgusid Kaugt&ouml;&ouml; Tegija 2020 <i>live</i>-&uuml;lekandes kaugt&ouml;&ouml;m&auml;rgise saajad. Teiste hulgas said esmakordselt m&auml;rgise Eesti Energia kontsern, EAS, Pipedrive, advokaadib&uuml;roo Sorainen ja Justiitsministeerium. Parimaks kaugt&ouml;&ouml;d soosivaks juhiks kuulutati Mooncascade&rsquo;i tegevjuht Anu Einberg.</b>&nbsp;</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml;m&auml;rgist annavad neljandat aastat v&auml;lja Elisa, Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing ja Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hing PARE ettev&otilde;tetele, kes oma organisatsioonis kaugt&ouml;&ouml;d edukalt viljelevad ja on m&auml;rgist taotlemiseks konkursile kandidatuuri esitanud. Sel aastal sai kaugt&ouml;&ouml;m&auml;rgise esimest korda 44 organisatsiooni.</p> <p>Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hingu juhi <b>Ave Laasi</b> s&otilde;nul on tal hea meel, et konkursi vastu on organisatsioonidel igal aastal olnud suur huvi ning soovitakse eeskuju n&auml;idata. &bdquo;Need ettev&otilde;tted on oluline osa Eesti kaugt&ouml;&ouml;kultuurist ja selle arengust. Enamik selle aasta kandidaate prognoosib, et kaugt&ouml;&ouml; osakaal nende organisatsioonis kasvab, mis t&auml;hendab p&otilde;nevaid aegu ja j&auml;tkuvaid muutusi meie t&ouml;&ouml;harjumustes ja k&auml;itumisviisides.&ldquo; Laas selgitas, et m&auml;rgis antakse ettev&otilde;ttele kolmeks aastaks. &bdquo;Seet&otilde;ttu oli sel aastal konkursi ajaloos esimest korda v&otilde;imalus m&auml;rgist pikendada. Seda ka paljud varasemad m&auml;rgise omanikud tegid, kes kandideerisid 2017. aastal. Kokku pikendas m&auml;rgise kehtivust 23 organisatsiooni. See n&auml;itab, et paindlike t&ouml;&ouml;viiside kasutamisel hinnatakse j&auml;rjepidevust ja teiseks n&auml;hakse, et kaugt&ouml;&ouml;m&auml;rgis loob lisav&auml;&auml;rtust t&ouml;&ouml;andjakommunikatsioonis.&ldquo;&nbsp;</p> <p>Elisa personalijuhi <b>Kaija Teem&auml;gi</b> s&otilde;nul peegeldab sel aastal konkurss m&otilde;tteviisi muudatust. &bdquo;Oli n&auml;ha, et enamikes kandideerinud organisatsioonides on kaugt&ouml;&ouml;d on kasutatud juba pikemalt, kuid eriolukord on loonud sellele uue t&auml;henduse. Paljud olid selgelt oma t&ouml;&ouml;protsessid p&otilde;hjalikumalt l&auml;bi m&otilde;elnud ja mitmed organisatsioonid t&otilde;id v&auml;lja, et t&ouml;&ouml; muutus v&auml;hemalt osaliselt paindlikumaks ka ametikohtadel, kus varem ei peetud mingil p&otilde;hjusel kaugt&ouml;&ouml;d v&otilde;imalikuks.&nbsp; See on kindlasti m&auml;rk, et juhid julgevad muudatustega kohaneda. Sel aastal oli ka konkursile nomineeritud juhtide seas konkurents p&auml;ris tihe,&ldquo; r&otilde;hutas Teem&auml;gi juhtimise rolli kaugt&ouml;&ouml;s.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Ka teistel ž&uuml;riiliikmetel on kaugt&ouml;&ouml; tegijatele jagada tunnustavaid s&otilde;nu. PARE tegevjuht <b>K&auml;rt Kinnas</b> n&otilde;ustub, et kaugt&ouml;&ouml; rakendamisel on organisatsioonides tehtud suur arenguh&uuml;pe. &bdquo;Kui varem oli tavaks teha aeg-ajalt kodukontori t&ouml;&ouml;p&auml;evi, siis n&uuml;&uuml;dseks on mitmes organisatsioonis kaugt&ouml;&ouml;korraldus p&otilde;hjalikult l&auml;bim&otilde;eldud. See t&auml;hendab, et m&otilde;eldakse eeliste k&otilde;rval enam kaugt&ouml;&ouml;ga seotud riskide ennetamisele nii vaimse tervise seisukohalt kui ka f&uuml;&uuml;silise keskkonna loomisel.&ldquo;&nbsp;</p> <p>Worklandi asutaja ja juhatuse esimees <b>Indrek H&auml;&auml;l </b>lisas, et silma paistis ka hea tehniline ettevalmistus. &bdquo;Sellel aastal oli m&auml;rgata, et ettev&otilde;tted juba kasutavad erinevaid kaugt&ouml;&ouml;tamist v&otilde;imaldavaid tehnilisi lahendusi ja programme. See v&otilde;imaldas neil ka eriolukorras v&auml;ga operatiivselt &uuml;mber l&uuml;lituda kaugt&ouml;&ouml;formaadi peale.&ldquo;&nbsp;</p> <p>Parim kaugt&ouml;&ouml;d soosiv juht 2020 on Mooncascade&rsquo;i tegevjuht <b>Anu Einberg.</b>&nbsp;</p> <p><b>Esmakordselt said</b> <b>2020. aastal m&auml;rgise:</b>&nbsp;&nbsp;</p> <p>ACNielsen Eesti O&Uuml;, Advokaadib&uuml;roo SORAINEN AS, AFS IT Services Estonia O&Uuml;, Ambientia, Apranga Group, ASA Quality Services O&Uuml;, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Blender O&Uuml;, Creditinfo Eesti AS, Eesti Energia kontsern, Eesti Rahvakultuuri Keskus, Ellex Raidla Advokaadib&uuml;roo, EnterTraining O&Uuml;, Estonian Business School SA, Ettev&otilde;tluse Arendamise Sihtasutus, Fitek AS, Fiizy O&Uuml;, Go Group AS, Guardtime O&Uuml;, Helmes AS, ICEFIRE O&Uuml;, IMG Numeri O&Uuml;, Infomedia O&Uuml;, IPF Digital AS/IPF Digital Estonia O&Uuml;, Jetoil AS, Jobbatical O&Uuml;, Justiitsministeerium, Juunika Koolitus O&Uuml;, Keskkonnaministeerium, Klienditugi O&Uuml;, Logistika Pluss O&Uuml;, Mooncascade O&Uuml;, Pipedrive O&Uuml;, Puidukoda O&Uuml;, PZU kindlustus (AB Lietuvos draudimas Eesti filiaal), Ridango AS, Robotex MT&Uuml;, Ruukki Products AS, Tammer O&Uuml;, Telia Eesti AS, Tervise Arengu Instituut, Tieto Estonia AS, Toimetaja t&otilde;lkeb&uuml;roo, Via 3L O&Uuml;&nbsp;</p> <p><b>2020. aastal pikendasid m&auml;rgise kehtivust (m&auml;rgis olemas juba 2017. aastast) organisatsioonid:</b>&nbsp;</p> <p>Anija Vallavalitsus, DPD Eesti AS, Eesti Kontsert, Elisa Eesti, Fujitsu Estonia AS, Grant Thornton Baltic O&Uuml;, Harju Ettev&otilde;tlus- ja Arenduskeskus SA, Havas Eesti (juriidiline nimi Idea AD AS), Hea meelega T&Uuml;, IIZI Kindlustusmaakler AS, Kiusamisvaba Kool SA, Kontaktikeskus O&Uuml;, Oilseeds Trade O&Uuml;, Omniva (Eesti Post AS), P&auml;&auml;steamet, P&otilde;llumajandusamet, Rebecca Liis Armus O&Uuml; (endine Karsgemi O&Uuml;), Riigi Tugiteenuste Keskus, Saue Vallavalitsus, Seesam Insurance AS, Siseministeerium, Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT), Tartu Keskkonnahariduse Keskus&nbsp;</p> <p>Live-&uuml;lekanne koos m&auml;rgiste v&auml;lja kuulutamise ja p&otilde;nevate intervjuudega on j&auml;relevaadatav siin (<a href="http://bit.ly/kaugt%C3%B6%C3%B6tegija2020">bit.ly/kaugt&ouml;&ouml;tegija2020</a>)&nbsp;</p> <p>Ettev&otilde;tmise on ellu kutsunud Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing, Elisa Eesti ja Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hing PARE. Konkursi partner ja ž&uuml;riiliige on privaatkontoreid ja <i>coworking</i>-lahendusi pakkuv Workland.</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml; Tegija m&auml;rgise saajate nimekiri on &uuml;leval smartwork.ee lehel. Ettev&otilde;tte &otilde;igust m&auml;rgisele saab kontrollida samuti selle nimekirja alusel. M&auml;rgis antakse v&auml;lja kolmeks aastaks, mida saab uuesti taotledes pikendada. M&auml;rgise aegumisest ja kehtivuse uuendamise v&otilde;imalustest informeerib ettev&otilde;tteid Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing. Praegu on Eesti kokku 139 kehtiva m&auml;rgisega ettev&otilde;tet.&nbsp;</p> <p>Fotod Kaugt&ouml;&ouml; Tegija live-&uuml;lekandest: Marek Metslaid - <a href="https://drive.google.com/drive/folders/1hPEdJ4XITnwMI0tmZ3JGyw95OLkA2BIy?usp=sharing">https://drive.google.com/drive/folders/1hPEdJ4XITnwMI0tmZ3JGyw95OLkA2BIy?usp=sharing</a></p> <p><b><i>Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing </i></b><i>koondab paindliku t&ouml;&ouml;korralduse alast oskusteavet ja pakub toetavaid teenuseid nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka regionaalsetele t&ouml;&ouml;keskustele. &Uuml;hingu missiooniks on edendada targalt t&ouml;&ouml;tamist, sh kaugt&ouml;&ouml;tamist Eestis, et v&otilde;imaldada inimestel t&ouml;&ouml;tada neile sobivas vormis ja kohas ning suurendada sellega organisatsioonide efektiivsust ja t&ouml;&ouml;turu paindlikkust. </i><br /> <br /> <b><i>Elisa Eesti AS&nbsp;</i></b><i>(</i><a href="http://www.elisa.ee/#_blank"><i>www.elisa.ee</i></a><i>)<b>&nbsp;</b>on Elisa kontserni osa ning turuliider Eestis telekomiteenustes erakliendi segmendis. Samuti on Elisa juhtiv tasulise TV-teenuse ja suuruselt teine interneti p&uuml;si&uuml;henduse teenuse pakkuja Eesti turul. Koos Santa Monica Networksiga loob ettev&otilde;te klientidele turvalisi v&otilde;rgu- ja andmekeskuste lahendusi. 1000 t&ouml;&ouml;tajaga suurettev&otilde;tte siht on saada suurimaks kommunikatsiooni- ja meelelahutusettev&otilde;tteks Eestis. Elisa pakub k&otilde;ikidele klientidele mobiilside, interneti p&uuml;si&uuml;henduse ja TV-teenuseid ning aitab ettev&otilde;tetel ja avalikul sektoril kasvatada efektiivsust ja turvalisust v&otilde;rgu- ja IT infrastruktuurilahenduste abil. Ettev&otilde;tte k&auml;ive oli 2019. aastal 174,8 miljonit eurot.</i>&nbsp;</p> <p><b><i>Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hing PARE</i></b><i>&nbsp;eesm&auml;rgiks on toetada ja&nbsp;edendada inimeste juhtimise arendamist Eesti ettev&otilde;tetes ja organisatsioonides. &Uuml;hingul on &uuml;le 400 liikme, millega ollakse suurim personali- ja inimeste juhtimise valdkonna professionaalide v&otilde;rgustik Eestis.</i><i>&nbsp;</i></p> <p><b><i>Workland </i></b><i>on 2016. aastal asutatud ja kiiresti laienev t&auml;isteenusb&uuml;roo ja koost&ouml;&ouml;tamiskeskuste operaator, kellel on t&auml;naseks keskused igas Balti riigis. Worklandi missiooniks on pakkuda inspireerivaid t&ouml;&ouml;ruume paindlikel tingimustel koos professionaalsete tugiteenuste ning ettev&otilde;tte kasvamist toetava kogukonnaga.</i><i>&nbsp;</i></p> <p><i>Lisainfo:</i><b>&nbsp;</b></p> <p>Ave Laas<br /> Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hingu juhatuse liige<br /> <a href="mailto:ave@smartwork.ee">ave@smartwork.ee<br /> </a>+372 50 459 43<br /> <a href="http://www.smartwork.ee/">http://www.smartwork.ee/</a></p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2681Mitmekesisust väärtustavaid tööandjaid on Eestis juba üle 1202020-06-10<p><b>T&auml;na, 10. juunil allkirjastavad 11 Eesti ettev&otilde;tet ja organisatsiooni&nbsp;<a href="https://humanrights.ee/teemad/mitmekesisus-ja-kaasatus/charter/">mitmekesisuse kokkuleppe</a>&nbsp; Oma v&auml;&auml;rtusi kinnitavad avalikkuse ees Wunder, Enics, SOL Baltics, MoveMyTalent, Creditstar Group, E-riigi Akadeemia, Vanalinna Ehitus, Grant Thornton, Via 3L, Playtech ja IPF Digital.</b>&nbsp;</p> <p>Mitmekesisuse kokkulepe on vabatahtlik lepe, millega liitudes kinnitab organisatsioon, et austab inimeste mitmekesisust ning v&auml;&auml;rtustab v&otilde;rdse kohtlemise p&otilde;him&otilde;tet nii oma t&ouml;&ouml;tajate, klientide kui ka koost&ouml;&ouml;partnerite seas. Eestis on t&auml;naseks kokkuleppega liitunud &uuml;le 120 organisatsiooni.&nbsp;</p> <p>Puhastusettev&otilde;tte&nbsp;<b>SOL Baltics</b>&nbsp;<strong>Eesti</strong> personalijuhi&nbsp;<b>Katre Schmidti</b>&nbsp;s&otilde;nul otsustasid nad mitmekesisuse kokkuleppega liituda, sest SOLi &uuml;ks p&otilde;hiv&auml;&auml;rtusi on, et iga inimene on erinev. "V&auml;&auml;rtustame oma inimesi ja loome v&otilde;rdsed v&otilde;imalused k&otilde;igile, l&auml;htudes inimese isiksusest ja oskustest. Meil t&ouml;&ouml;tab &uuml;le 300 erivajadusega t&ouml;&ouml;taja ja inimesi on mitmek&uuml;mnest erinevast rahvusest. Mitmekesisuse m&auml;rkamine ja tunnustamine on meie jaoks orgaaniline, kuid soovime edaspidi l&auml;heneda sellele teemale veel s&uuml;steemsemalt," lisas Schmidt.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Kokkuleppega liitunud organisatsioonid moodustavad v&otilde;rgustiku, et &uuml;hiselt jagada kogemusi ja edendada v&otilde;rdse kohtlemise teemat nii enda organisatsioonis kui &uuml;hiskondlikul tasandil. V&otilde;rgustikku kuulub t&auml;na 124 t&ouml;&ouml;andjat, keda erinevatest tegevusvaldkondadest hoolimata on toonud kokku &uuml;hine huvi inimkeskse juhtimise, innovaatiliste ideede ning mitmekesiste kogemuste ja vaadete tulemusel s&uuml;ndiva &auml;rikasu vastu.&nbsp;&nbsp;</p> <p>"Me usume, et mitmekesisus on v&auml;&auml;rtus ning meie multikultuurne meeskond, kus t&ouml;&ouml;tab t&auml;na kokku &uuml;le 8 erineva rahvuse, ainu&uuml;ksi tugevdab meie ettev&otilde;tet," &uuml;tles&nbsp;<b>Vanalinna Ehituse</b>&nbsp;juhatuse liige ja personalijuht&nbsp;<b>Aet Urvast</b>. "Kuigi ehitus on k&uuml;llaltki traditsiooniline valdkond ja sooline segregatsioon kaldub suuresti meessoo poole, soovime kokkuleppe kinnitamisega ilmestada, et ka meie sektoris on v&otilde;rdse kohtlemise ja mitmekesisuse p&otilde;him&otilde;tted asjakohased, neist peetakse lugu ning neid j&auml;rgitakse," kinnitas ta. &Uuml;htlasi soovib Vanalinna Ehitus olla teistele ehitusettev&otilde;tetele eeskujuks ning julgustada neid hindama mitmekesisust kui v&auml;&auml;rtust.&nbsp;</p> <p><b>Playtech Estonia</b>&nbsp;personalidirektor&nbsp;<b>Triin Sikkal&nbsp;</b>r&otilde;hutas, et nende jaoks on mitmekesisuse valdkonna edendamine oluline mitte ainult ettev&otilde;tte sees, vaid ka &uuml;hiskonnas laiemalt. "Suure rahvusvahelise ettev&otilde;ttena, mis on juba oma olemuselt mitmekesine ja multikultuurne, on meie privileeg olla erinevuste respekteerimisel eeskujuks ja eestk&otilde;nelejaks," selgitas Sikkal. "T&ouml;&ouml;andjana panustame pikaajaliselt oma t&ouml;&ouml;keskkonda, kus v&auml;&auml;rtustatakse erinevusi, v&otilde;rdset kohtlemist ning kaasatakse erinevaid vaatenurki. Koos teiste Eesti t&ouml;&ouml;andjatega mitmekesisusest s&uuml;ndivat v&auml;&auml;rtust teadvustades suudame palju korda saata selleks, et &uuml;hiskond areneks erinevustega arvestavaks kultuuriruumiks,&ldquo; lisas Sikkal.&nbsp;</p> <p>Luues erinevustega arvestavat t&ouml;&ouml;keskkonda, panustavad mitmekesisuse kokkuleppe organisatsioonid ka &uuml;hiskonda, kus k&otilde;igil oleks hea olla. T&ouml;&ouml;elu moodustab suure osa argip&auml;evast ning samamoodi nagu isiklikud v&auml;&auml;rtused v&otilde;etakse kaasa t&ouml;&ouml;keskkonda, kandub t&ouml;&ouml;l kogetu ja &otilde;pitu ka v&auml;ljapoole. Seega &uuml;hendavad kokkuleppega liitunud t&ouml;&ouml;andjad enda kasu ja v&auml;&auml;rtused &uuml;hiskondliku vastutusega.&nbsp;</p> <p>Mitmekesisuse kokkulepe sai Eestis alguse 2012. aastal ning on platvormiks, kus organisatsioonid saavad kogemusi jagada. Sarnased mitmekesisuse v&otilde;rgustikud toimivad 24 Euroopa riigis, Eestis koordineerib kokkuleppega seotud tegevusi Eesti Inim&otilde;iguste Keskus.&nbsp;</p> <p>Allkirjastamist ja Marie Evarti (Brandem) ettekannet saab vaadata&nbsp;<a href="https://eventmedia-ee.zoom.us/j/91342845533?pwd=bHNhaE92T3V5WHY4VUZRTS9VU21FQT09">Zoomi kaudu veebis</a>&nbsp;alates kell 15.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Lisainfo: Liina Rajaveer<br />Inim&otilde;iguste keskuse mitmekesisuse ja kaasatuse valdkonna juht<br /><a href="mailto:liina.rajaveer@humanrights.ee">liina.rajaveer@humanrights.ee</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2679Noorte töötusele pakub leevendust noortegarantii tugisüsteem2020-06-09<p><b>T&auml;nasest algab sotsiaalkampaania, mis kutsub p&ouml;&ouml;rama t&auml;helepanu mitte&otilde;ppivatele ja mittet&ouml;&ouml;tavatele noortele, et julgustada neid l&auml;hedaste toel pakutavat abi vastu v&otilde;tma ning j&otilde;udma sellega tagasi kooli v&otilde;i t&ouml;&ouml;le. Sotsiaalministeerium koost&ouml;&ouml;s kohalike omavalitsustega on alates 2018. aasta kevadest kasutanud noortegarantii tugis&uuml;steemi, et noori toetada.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>&bdquo;Praeguses t&ouml;&ouml;turu olukorras on oluline abistada k&otilde;iki t&ouml;&ouml;tuid ning eraldi t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata noortele, kes on haavatavamas olukorras v&auml;hesema t&ouml;&ouml;kogemuse ja sageli madalama haridustaseme t&otilde;ttu. Noored on tihti leidnud rakendust teenindus- ja majutussektorites, mis on enam kriisis kannatada saanud valdkonnad. Pean oluliseks, et abi saaksid k&otilde;ik noored, kes seda v&auml;hegi vajavad,&ldquo; lausus sotsiaalminister <b>Tanel Kiik.</b> Ta lisas, et mitte&otilde;ppivatele ja -t&ouml;&ouml;tavatele noortele tuleb pakkuda igak&uuml;lgset tuge haridusteele naasmiseks, selle kaudu ka &uuml;mber&otilde;ppeks ning t&ouml;&ouml;turule j&otilde;udmiseks nii riigi, omavalitsuste kui ka lapsevanemate toel, sest ainult &uuml;heskoos leiame v&auml;ljap&auml;&auml;su, kuidas noorte toimetulekut parandada.&nbsp;</p> <p>Noorte abistamiseks on v&auml;lja t&ouml;&ouml;tatud noortegarantii tugis&uuml;steem, mille abil kohalikud omavalitsused v&otilde;tavad &uuml;hendust 16-26-aastaste mittet&ouml;&ouml;tavate ja mitte&otilde;ppivate noortega ning pakuvad tuge haridustee j&auml;tkamiseks v&otilde;i t&ouml;&ouml;koha leidmisel. Samuti otsitakse lahendusi ka muudele &otilde;ppimisel v&otilde;i t&ouml;&ouml;tamisel takistuseks kujunenud probleemidele ja tehakse koost&ouml;&ouml;d erinevate osapooltega nagu t&ouml;&ouml;tukassa, &otilde;ppeasutused ja noortekeskused.&nbsp;</p> <p><b>J&auml;rjepidev t&ouml;&ouml; noortega toob positiivseid tulemusi</b>&nbsp;</p> <p>Kohalike omavalitsuste kaasabil kahel korral aastas toimuvas noortegarantii tugis&uuml;steemi seires osaleb hetkel 48 omavalitsust 79-st, kuid iga seirega liitub tugis&uuml;steemiga uusi omavalitsusi. &bdquo;Loodame, et peagi on noortegarantii tugis&uuml;steemiga liitunud k&otilde;ik omavalitsused. Piirkondades, kus omavalitsused on j&auml;rjepidevalt pakkunud noortele abi, on selgelt n&auml;ha, kuidas mittet&ouml;&ouml;tavate ja -&otilde;ppivate noorte osakaal langeb ning noorte iseseisev toimetulek paraneb,&ldquo; selgitas<b> Kiik</b>. N&auml;iteks viimase kahe aastaga on programmis osalenud kohalikes omavalitsustes langenud mittet&ouml;&ouml;tavate ja -&otilde;ppivate noorte osakaal veerandi v&otilde;rra. Noortegarantii tugis&uuml;steemi esimeses seires oli keskmine mittet&ouml;&ouml;tavate ja -&otilde;ppivate noorte osakaal 10,8%, mis langes 7,5% tasemele. Viimase kahe aasta jooksul on noortegarantii tugis&uuml;steemis osalenud kokku pea 1 000 noort, kellele on abi pakutud, kes on abi saanud v&otilde;i kes hetkel saavad kohalike omavalitsuste poolt tuge.&nbsp;</p> <p><b>Ka lapsevanemad saavad aidata</b>&nbsp;</p> <p>Lapsevanemad, eestkostjad, &otilde;petajad ja teised noortega kokkupuutuvad t&auml;iskasvanud saavad ka ise julgustada noori pakutavat abi vastu v&otilde;tma &bdquo;Kui lapsevanem tunneb, et vajab tuge oma lapse aitamisel, tasub teda julgustada abi vastu v&otilde;tma v&otilde;i ise omavalitsuse poole p&ouml;&ouml;rduma. Saame lapsi ja noori k&otilde;ige paremini aidata &uuml;hiselt panustades ning koost&ouml;&ouml;d tehes,&ldquo; julgustas Kiik vanemaid ise initsiatiivi haarama.&nbsp;</p> <p>Nimekirja noortegarantii tugis&uuml;steemis osalevatest omavalitsustest leiab <a href="https://tooelu.ee/et/Tooturule-sisenejale/Noortegarantii-tugisysteem/Kohalikule-omavalitsusele/Mis-on-noortegarantii-tugisysteem/Noortegarantii-tugisysteemi-kasutamiseks-taotluse-esitanud-KOV-id-">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a>. Samuti leiab vastava kontakti kohaliku omavalitsuse veebilehelt.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=26782020. a kaugtöömärgise saajad selguvad sel neljapäeval kl 13 live-ülekandes 2020-06-09<p><b>Neljap&auml;eval, 11. juunil kl 13 selguvad <i>live</i>-&uuml;lekandes need edukad kaugt&ouml;&ouml;d tegevad ettev&otilde;tted, keda p&auml;rjatakse sel aastal Kaugt&ouml;&ouml; Tegija 2020 konkursil kaugt&ouml;&ouml;m&auml;rgisega. Lisaks selgub ka parim kaugt&ouml;&ouml;d soosiv juht.</b>&nbsp;</p> <p><i>Live</i>-&uuml;lekannet saab j&auml;lgida Elisa Stage meelelahutusplatvormil (elisastage.ee). Veebi&uuml;ritusel tunnustatakse silmapaistvaid kaugt&ouml;&ouml;d tegevaid organisatsioone.&nbsp; Lisaks on plaanis otsel&uuml;litused ja intervjuud nii eriolukorra kogemustest kui ka kaugt&ouml;&ouml; tuleviku teemal.&nbsp;</p> <p>Konkursi &uuml;he ellukutsuja ja ž&uuml;riiliikme Elisa Eesti personalivaldkonna juhi <b>Kaija Teem&auml;gi </b>s&otilde;nul on sel aastal olnud konkurss eriti p&otilde;nev, kuna viimased kuud on paljude ettev&otilde;tete jaoks kulgenud tavap&auml;rasest suuremal m&auml;&auml;ral kaugt&ouml;&ouml; r&uuml;tmis ja kogemusi on kogunenud kuhjaga. &bdquo;Ka Kaugt&ouml;&ouml; Tegija konkursil ei saanud me &uuml;le ega &uuml;mber eriolukorra temaatikast. Kandideerijaid oli sel aastal palju ja oli huvitav tutvuda, kuidas &uuml;ks v&otilde;i teine organisatsioon koroonakriisi t&otilde;ttu oma t&ouml;&ouml; &uuml;mber korraldas. Kahtlemata on sel kevadel hea kogemustepagasi saanud nii need, kes on kaugt&ouml;&ouml;d v&auml;hem viljelenud kui ka need, kelle jaoks oli see juba varem loomulik t&ouml;&ouml;kultuuri osa.&ldquo; Teem&auml;gi lisas, et sel aastal on tunnustuse saavate ettev&otilde;tete hulgas nii tuntud tegijaid kui ka &uuml;llatajaid. Kes t&auml;psemalt, selgub juba <i>live</i>-&uuml;lekandes 11. juunil kl 13 Elisa Stage&rsquo;il.&nbsp;</p> <p><i>Live</i>-&uuml;lekandes saab muuhulgas kuulda ja n&auml;ha:&nbsp;</p> <ul> <li><b>Kaugt&ouml;&ouml;m&auml;rgiste sadu! </b>Selguvad kaugt&ouml;&ouml;m&auml;rgise saajad ja parim kaugt&ouml;&ouml;d soosiv juht. Tulemusi kommenteerib konkursi ž&uuml;rii: Elisa personalivaldkonna juht Kaija Teem&auml;gi, Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hingu juht Ave Laas, Targa T&ouml;&ouml; &uuml;hingu arendusjuht Sirja Sulakatko, PARE tegevjuht K&auml;rt Kinnas ja Worklandi asutaja ja tegevjuht Indrek H&auml;&auml;l.</li> <li><b>Intervjuu parima kaugt&ouml;&ouml;d soosiva juhiga:</b> kes ta on ja miks ta kaugt&ouml;&ouml;d f&auml;nnab?</li> <li><b>Tagasivaade eriolukorrale</b> &ndash; kogemusi jagavad Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hingu juht&nbsp; Ave Laas, Elisa personalivaldkonna juht Kaija Teem&auml;gi ning eriolukorras kaugt&ouml;&ouml;d teinud inimesed eri elualadelt.</li> <li><b>Juhtide arutelu &bdquo;Kuidas me teeme kaugt&ouml;&ouml;d homme?&ldquo;</b> &ndash; Kaugt&ouml;&ouml; tuleviku teemal arutlevad Elisa &auml;rikliendi&uuml;ksuse juht Margus Vaino ja Postimees Grupi juhatuse esimees Andrus Raudsalu</li> <li><b>Kaugt&ouml;&ouml;tajate kogemused</b>: mis on kaugt&ouml;&ouml; suurimad plussid ja v&auml;ljakutsed?&nbsp;</li> </ul> <p>Vaatajad on oodatud esitama esinejatele k&uuml;simusi ja kaasa r&auml;&auml;kima oma kogemustest.&nbsp;</p> <p><i>Live</i>-&uuml;lekannet juhib <b>ETV saatejuht Urmas Vaino.</b>&nbsp;</p> <p>P&auml;rast live-&uuml;lekannet on soovijatel v&otilde;imalus osaleda <b>kaugt&ouml;&ouml; ideelaenutuses ehk kaugt&ouml;&ouml; teemalistes Zoomi-vestlusringides</b>. Jaga ise ja laena h&auml;id kogemusi teiste kogemusteriiulilt!&nbsp;</p> <p>Teemad:</p> <ul> <li><b>Kuidas hoida kaugt&ouml;&ouml;taja vaimset tervist?</b> Moderaator: Kaija Teem&auml;gi, Elisa personalivaldkonna juht</li> <li><b>Kuidas luua efektiivne kommunikatsioon ja infovahetus kaugmeeskonnas</b>? Moderaator: Sirja Sulakatko, Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hingu arendusjuht</li> <li><b>Kuidas ennast kaugt&ouml;&ouml;l paremini juhtida?</b>&nbsp; Moderaator: K&auml;rt Kinnas, PARE tegevjuht</li> <li><b>Kuidas juhtida kaugt&ouml;&ouml;tajaid ja m&otilde;&otilde;ta kaugt&ouml;&ouml; tulemuslikkust?</b> Moderaator: Kertu Popp, Elisa uute teenuste valdkonna juht</li> <li><b>Kus me tulevikus t&ouml;&ouml;tame?</b> Moderaator Marju Sokman, Worklandi turundus- ja kommunikatsioonijuht&nbsp;</li> </ul> <p>Lisainfot live-&uuml;lekande kohta leiab <a href="https://www.facebook.com/events/923153624856049/">Facebookis</a> ja smartwork.ee. Live-&uuml;lekannet saab j&auml;lgida <a href="https://elisastage.ee/landing/bc/N6Z2lROmwH/Y__XSE8DYVI">Elisa Stage&rsquo;il.</a>&nbsp;</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml; Tegija on iga-aastane konkurss, kus tunnustatakse kaugt&ouml;&ouml;d tegevaid ettev&otilde;tteid. Selle aasta konkursile sai kandideerida 29. maini ning selleks pidid ettev&otilde;tted t&auml;itma eneseanal&uuml;&uuml;si ankeedi, kus hindasid ja kirjeldasid organisatsiooni kaugt&ouml;&ouml;praktikaid. Samuti sai esile tuua silmapaistva juhi, kes organisatsioonis kaugt&ouml;&ouml;d arendab. Konkursi ellukutsujad on Elisa, Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing ja PARE ning partner Workland.&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2677Kas tööandja võib mu lahti lasta, kui ma ei kasuta isikukaitsevahendeid?2020-06-08<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan metallit&ouml;&ouml;stuse ettev&otilde;ttes. T&ouml;&ouml;andja sunnib meid kandma turvajalan&otilde;usid ning &auml;hvardab lahti lasta need t&ouml;&ouml;tajad, kes turvajalan&otilde;usid ei kanna. Aga mul on nendega ebamugav, kas ma v&otilde;in keelduda&nbsp; turvajalan&otilde;ude kandmisest? Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ibki mind lahti lasta seep&auml;rast, et ma ei kanna turvajalan&otilde;usid - mul on t&ouml;&ouml; alati korralikult tehtud ja ma pean t&ouml;&ouml;aegadest kinni?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> T&ouml;&ouml;andja peab k&otilde;igepealt selgeks tegema, millised riskid t&ouml;&ouml;keskkonnas ja t&ouml;&ouml;d tehes esineda v&otilde;ivad ehk viima l&auml;bi t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si. Kui t&ouml;&ouml;keskkonna ohud on selgunud, tuleb panna paika meetmed, kuidas ohte v&auml;ltida v&otilde;i tagaj&auml;rgi v&auml;hendada. &Uuml;heks v&otilde;imaluseks ohte maandada on isikukaitsevahendite kasutamine. T&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;tajatele selgitama, millised ohud t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevad ning millised meetmed (nt isikukaitsevahendid) on kasutusel, et tervisekahjustuse tekkimist v&auml;hendada v&otilde;i v&auml;ltida.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab hoolitsema ka selle eest, et isikukaitsevahend ei p&otilde;hjustaks kandjale liigset koormust ning sobiks t&ouml;&ouml;tajale kasutamiseks kindlates t&ouml;&ouml;oludes. Kui need n&otilde;uded pole t&auml;idetud, peab t&ouml;&ouml;taja p&ouml;&ouml;rduma t&ouml;&ouml;andja poole ja koost&ouml;&ouml;s otsima lahendusi, olgu selleks siis teist t&uuml;&uuml;pi turvajalan&otilde;ud v&otilde;i tuleb leida selline t&ouml;&ouml;, kus turvajalan&otilde;ude kandmine pole vajalik. T&ouml;&ouml;tajal peab olema selge p&otilde;hjus, miks ta neid konkreetseid turvajalan&otilde;usid kanda ei saa. T&otilde;siseltv&otilde;etav p&otilde;hjus pole see, et "mulle need jalan&otilde;ud ei meeldi".&nbsp;</p> <p>Isikukaitsevahendite puhul on kohustused m&otilde;lemal poolel:</p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;andja peab tagama, et t&ouml;&ouml;taja kasutaks isikukaitsevahendit valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt ohtliku t&ouml;&ouml; algusest l&otilde;puni ning kontrollima selle kasutamist.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajal on kohustus kasutada isikukaitsevahendit vastavalt kasutusjuhendile ja t&ouml;&ouml;andja antud juhistele.</li> </ul> <p>Seega on t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus n&otilde;uda t&ouml;&ouml;tajalt isikukaitsevahendi kasutamist ja t&ouml;&ouml;tajal on kohustus isikukaitsevahendit kasutada.</p> <p>Kui kontrollimiste k&auml;igus selgub, et vaatamata t&ouml;&ouml;andja m&auml;rkustele t&ouml;&ouml;taja ei kasuta etten&auml;htud isikukaitsevahendeid, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajat hoiatada. Hoiatus on &uuml;ks v&otilde;imalusi, kuidas t&ouml;&ouml;andja oma ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;d korraldab ning t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;alasele k&auml;itumisele ja t&ouml;&ouml;kohustuste rikkumisele reageerib. Rikkumise puhul tuleb t&ouml;&ouml;andjal sellele t&ouml;&ouml;taja t&auml;helepanu juhtida ning anda t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imalus k&auml;itumist parandada. Hoiatus v&otilde;ib olla nii suuline kui kirjalik, kuid t&ouml;&ouml;andja peab olema hiljem v&otilde;imeline hoiatuse tegemist t&otilde;endama.&nbsp;</p> <p>Juhul, kui hoiatamine ei aita ja t&ouml;&ouml;taja j&auml;tkuvalt reegleid rikub, on t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus t&ouml;&ouml;suhe erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda, sest t&ouml;&ouml;taja on hoiatusest hoolimata eiranud t&ouml;&ouml;andja m&otilde;istlikke korraldusi v&otilde;i rikkunud t&ouml;&ouml;kohustusi. T&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;lepingut &uuml;les &uuml;teldes j&auml;rgima etteteatamist&auml;htaegu. Erandkorras v&otilde;ib etteteatamist&auml;htaegu ka mitte j&auml;rgida, kui&nbsp; lepingut ei saa m&otilde;istlikult j&auml;tkata etteteatamist&auml;htaja l&otilde;ppemiseni v&otilde;i kokkulepitud t&auml;htaja saabumiseni. Sel juhul v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;suhte &uuml;les &ouml;elda m&otilde;istliku aja jooksul. See, mis on m&otilde;istlik aeg, tuleb hinnata t&ouml;&ouml;andjal (n&ouml; p&auml;evap&auml;evalt, n&auml;dala p&auml;rast v&otilde;i muu aeg). T&ouml;&ouml;lepingu saab &uuml;les &ouml;elda kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis &uuml;les&uuml;tlemisavaldusega (nt e-kiri jms), kusjuures t&ouml;&ouml;andja peab &uuml;les&uuml;tlemist igal juhul p&otilde;hjendama.&nbsp;</p> <p>Kokkuv&otilde;tvalt: t&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;tajale selgitama, miks tuleb isikukaitsevahendeid&nbsp; kanda ning seej&auml;rel kandmist ka n&otilde;udma. Juhul, kui t&ouml;&ouml;tajal on objektiivsed p&otilde;hjused, miks ta konkreetset isikukaitsevahendit kanda ei saa, tuleb sellest t&ouml;&ouml;andjale teada anda. Kui t&ouml;&ouml;taja korraldustele ei allu, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajat hoiatada - kui t&ouml;&ouml;taja ka peale seda ei k&auml;itu reeglite kohaselt, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petada.</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2676Viis asja, mis aitavad vanemas keskeas leida tööd2020-06-05<p data-adtags-visited="true">Eesti t&ouml;&ouml;ealine elanikkond vananeb ning &uuml;ha olulisemaks muutub keskealiste ja vanemas keskeas inimeste panus t&ouml;&ouml;turul. Olgugi et Eesti on vanemaealiste t&ouml;&ouml;h&otilde;ive poolest Euroopas esirinnas, oli ka 2018. aastal kokku umbes 30&nbsp;000 inimest vanuses 50-74, kes soovisid t&ouml;&ouml;tada, ent polnud t&ouml;&ouml;d leidnud. Kuigi koroonakriis ei ole senini vanemas keskeas inimeste t&ouml;&ouml;tuse osakaalu teiste gruppidega v&otilde;rreldes suurendanud, on oht, et t&ouml;&ouml;h&otilde;ive taastub pikaajaliselt hiljem just vanemaealiste hulgas, nagu n&auml;itas ka&nbsp;<a href="https://www.stat.ee/dokumendid/51811">2009. aasta majanduskriis</a>. Sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;h&otilde;ive osakonna n&otilde;unik&nbsp;<span>Anna Karolin</span>&nbsp;kirjutab blogiloos viiest aspektist, millest v&otilde;ib probleemide lahendamisel abi olla.</p> <p>1.Oskused ja haridus vajavad v&auml;rskendamist</p> <p data-adtags-visited="true">Olgugi et eestlased on k&otilde;rgelt haritud rahvas, n&auml;itavad&nbsp;<a href="https://www.hm.ee/sites/default/files/oskused_ja_elukestev_ope_-_piaac.pdf">rahvusvahelised v&otilde;rdlused</a>&nbsp;ja elukestvas &otilde;ppes osalemise andmed, et paljude vanemas keskeas inimeste erialane haridus ja oskused vajavad v&auml;rskendamist. Viimased arengud erialamaastikul, t&ouml;&ouml;le kandideerimise oskused ning olulised &uuml;ldoskused, nagu digi- ja suhtlemisoskused ja eesti ning inglise keele oskus, on ekspertide s&otilde;nul t&uuml;&uuml;pilised t&auml;helepanu vajavad teemad. Sageli ei ole tarvis olla n&auml;iteks meister Excelis v&otilde;i kor&uuml;fee grammatikas, vaid vallata t&ouml;&ouml;ks vajalikke p&otilde;hilisi digit&ouml;&ouml;riistu ning arvutit v&otilde;i teist tehnoloogiat. T&auml;iskasvanute seas takistavad oskuste uuendamist ja t&auml;iend- v&otilde;i &uuml;mber&otilde;pet sageli negatiivsed uskumused: et ollakse &otilde;ppimiseks liiga vanad v&otilde;i et &otilde;ppimisest pole kasu. Teadusuuringud n&auml;itavad pigem vastupidist&mdash;oskuste pidev uuendamine on h&auml;davajalik, meie &otilde;ppimisv&otilde;ime s&auml;ilib terve elu ning ehk oleme hilisemas eas hoopis kannatlikumad &otilde;ppijad.</p> <p data-adtags-visited="true">2.&nbsp;Uueks t&ouml;&ouml;ks valmistumine koos t&ouml;&ouml;andjaga</p> <p data-adtags-visited="true">Et iga t&ouml;&ouml;koht on omamoodi, saab t&ouml;&ouml;d h&auml;sti tegema &otilde;ppida vaid seda t&ouml;&ouml;d tehes ning t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetega tutvudes. Parimates sekkumistes t&ouml;&ouml;turule aitamise valdkonnas tehakse juba varajases etapis koost&ouml;&ouml;d v&otilde;imalike tulevaste t&ouml;&ouml;andjatega t&ouml;&ouml;kohtade ja inimeste paremaks klapitamiseks. Kui inimene l&auml;heb t&auml;iend&otilde;ppesse juba oma tulevastest t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetest teadlikuna, on &otilde;ppimine paremini eesm&auml;rgistatud ning t&ouml;&ouml;andjal suurem huvi just see inimene palgata.</p> <p data-adtags-visited="true"><a href="https://humanrights.ee/app/uploads/2019/03/Ealine-diskrimineerimine-uuringu-tulemused.pdf">Eesti Avatud &Uuml;hiskonna instituudi uuringu</a>&nbsp;j&auml;rgi v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja olla vanemaealise suhtes t&otilde;rjuva v&otilde;i ettevaatliku hoiakuga. Olgugi et ealise diskrimineerimise probleem vajab laiemat t&auml;helepanu, v&otilde;ib vahendatud ja pikemaajalisem kontakt ning arutelu t&ouml;&ouml;ks sobiva t&auml;iend&otilde;ppe v&otilde;i teiste teemade osas hoiakut leevendada ning tuua t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;otsija tugevustele.</p> <p data-adtags-visited="true">3.&nbsp;<span>Positiivsete hoiakute ja toe vajadus</span></p> <p data-adtags-visited="true">Eesti T&ouml;&ouml;j&otilde;u-uuringu andmetel v&otilde;tab keskeas ja vanemas keskeas inimestel t&ouml;&ouml; leidmine kauem aega. Saamata vastuste, pideva otsimise ja ebakindlusega v&otilde;ib olla ps&uuml;hholoogiliselt raske toime tulla ning see v&otilde;ib viia heitumiseni. T&ouml;&ouml;turuteenuste ekspertide s&otilde;nul vajab t&ouml;&ouml;otsija nii tuge praktiliste t&ouml;&ouml; leidmise oskuste kui ka julgustamise ja positiivse toe n&auml;ol t&ouml;&ouml; leidmise protsessi v&auml;ltel ja veidi p&auml;rast seda. Sageli on enim tuge just teistest, samade v&auml;ljakutsetega maadlevatest kaasteelistest v&otilde;i toetavast s&otilde;brast v&otilde;i pereliikmest. Kui mureks on tervis v&otilde;i ligip&auml;&auml;s t&ouml;&ouml;kohale, v&otilde;ib abi olla julgustavast tugiisikust.</p> <p class="inline-ad-slot" id="inline-ad-0" data-adtags-width="759" data-adtags-visited="true">4.&nbsp;Kauge t&ouml;&ouml;koht ja &uuml;hiskond on probleemid</p> <p data-adtags-visited="true">T&ouml;&ouml;otsijad ei ela vaid Tallinnas v&otilde;i t&ouml;&ouml;koha k&otilde;rval. Maapiirkondades v&otilde;i kodust kaugemal t&ouml;&ouml;tades &nbsp;on oluliseks probleemiks transpordi&uuml;hendus v&otilde;imalike t&ouml;&ouml;kohtadega ning piirkonnas olevate t&ouml;&ouml;kohtade valik. Ka esmapilgul sage transpordi&uuml;hendus ei pruugi &otilde;igel ajal t&ouml;&ouml;le ja koju aidata, kui t&ouml;&ouml;koht ka leidub.&nbsp; M&otilde;nda aega t&ouml;&ouml;turult eemal olnud ja kodus toimetanud inimesed v&otilde;ivad j&auml;&auml;da k&otilde;rvale t&ouml;&ouml;ga seotud suhtlemisv&otilde;rgustikest ning tunda t&ouml;&ouml; otsimise ees ebakindlust. Samal ajal on sotsiaalne aktiivsus ja vajalikkuse tunne, muuhulgas ka t&ouml;&ouml;l, olulised heaolu m&otilde;jutavad tegurid. Seet&otilde;ttu on oluline leida v&auml;ikseid praktilisi viise, kuidas transpordiprobleemid lahendada ning t&ouml;&ouml;tada kohaliku kogukonnaga t&ouml;&ouml;soovijate &uuml;les leidmise nimel.</p> <p data-adtags-visited="true">5.&nbsp;<span>Tervis ei ole takistus, vaid arvestamist vajav kaalutlus</span></p> <p data-adtags-visited="true">Terviseprobleemid on &uuml;ks vanemaealiste t&ouml;&ouml;alase mitteaktiivsuse p&otilde;hjuseid ning Eesti&nbsp;<a href="https://www.tlu.ee/sites/default/files/Instituudid/%C3%9CTI/EDK/PDF%20failid/SHARE-kogumik-12.09.pdf">paistab Euroopas silma</a>&nbsp;halvemate subjektiivsete tervisen&auml;itajate poolest. Inimesi t&ouml;&ouml;turule aidates on oluline terviseprobleemidest tulenevat erip&auml;ra silmas pidada ja aidata t&ouml;&ouml;andjatel teha vajalikud kohandused ning t&ouml;&ouml;otsijal tugi tervise eest hoolitsemiseks ka t&ouml;&ouml;tades. Samas on oluline, et t&ouml;&ouml;otsijad ja tema l&auml;hedased ei peaks tervist automaatselt takistuseks, kuna sobiv ja motiveeriv t&ouml;&ouml; aitab sageli terviseprobleemide k&otilde;rval ellu positiivsust tuua ja on seotud pikaajaliselt parema tervisega.</p> <p data-adtags-visited="true"><span>Algab projektikonkurss vanemas keskeas inimeste t&ouml;&ouml;le aitamiseks</span></p> <p data-adtags-visited="true">2019. a s&uuml;gisel arutas sotsiaalministeerium ekspertide, huvigruppide ning t&ouml;&ouml;turuteenuste pakkujate/kodaniku&uuml;hiskonna organisatsioonidega vanemaealiste h&otilde;ivega seotud lahenduste &uuml;le. Selle tulemusel k&auml;ivitub 5. juunist taotlusvoor projektidele, mis aitavad inimesi vanuses 55+ t&ouml;&ouml;turule ja t&otilde;stavad nende t&ouml;&ouml;alast konkurentsiv&otilde;imet. Projektitaotlusi v&otilde;etakse vastu kuni 17. augustini. Kui soovid osaleda vanemas keskeas inimeste t&ouml;&ouml;turule aitamises, uuri taotlusvooru kohta&nbsp;<a href="https://www.rtk.ee/uudised/rtk-avab-taotlusvoorud-tooturult-eemale-jaanud-inimeste-toole-aitamise-toetamiseks">siit</a>.</p> <p data-adtags-visited="true">Kui tunned, et vajad t&ouml;&ouml; leidmisel abi, p&ouml;&ouml;rdu&nbsp;<a href="https://www.tootukassa.ee/content/otsin-tood">t&ouml;&ouml;tukassa konsultandi</a>&nbsp;juurde.</p> <p data-adtags-visited="true"></p> <p data-adtags-visited="true">Allikas: <a href="https://somblogi.wordpress.com/2020/06/05/viis-asja-mis-aitavad-vanemas-keskeas-leida-tood/" target="_blank">Sotsiaalminiteeriumi blogi</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2675Narkootikumid töökohal: märkamine ja abistamine2020-06-05<p>Aastast aastasse kasvab Eestis nende inimeste hulk, kes on elu jooksul tarvitanud m&otilde;nd narkootilist ainet. Eesti t&auml;iskasvanud rahvastiku uimastite tarvitamise uuringu (2019)* andmetel on veerand (25%) t&auml;iskasvanutest elu jooksul m&otilde;nda narkootilist ainet tarvitanud, kusjuures 7% oli teinud seda viimasel aastal ja 3% viimasel kuul. Iga neljas tarvitaja t&otilde;deb, et see on neile kaasa toonud pingeid l&auml;hedastega, aga ka majanduslikke raskusi (15%) ning probleeme t&ouml;&ouml;l v&otilde;i k&otilde;rgkoolis (9%).</p> <p>Enam kui kolmandik (36%) uuringus osalenuist tundis isiklikult kedagi, kes tarvitab narkootikume, ja ligi veerand (23%) oli neid, kellele oli kunagi elu jooksul pakutud tasuta v&otilde;i osta narkootilisi aineid.</p> <p>2017/2018 l&auml;bi viidud veebiuuring ** n&auml;itas, et 70% narkootikumide tarvitajatest on n.&ouml;. segatarvitajad, ehk nad olid tarvitanud rohkem kui &uuml;hte narkootikumi. 31% olid tarvitanud kahte kuni kolme narkootikumi, 19% viit kuni seitset narkootikumi. K&otilde;ige enam oli vastanutel kokkupuude kanepi tarvitamisega (98%), 41% oli tarvitanud amfetamiini ja pooled ecstasy&rsquo;t. Vastanutest oli viimase 30 p&auml;eva jooksul kanepit tarvitanud 45%; ecstasy&rsquo;t 16%; amfetamiini 11%; kokaiini 9%.</p> <p>Kanepi tarvitamine on veebiuuringu andmeil sageli sotsiaalne tegevus, seda tehakse koos teis(t)ega. Veebiuuringu andmeil on tarvitajate ohutunne aastate jooksul v&auml;henenud ning et aine p&auml;ritolu on sageli tarvitajatele teadmata, v&otilde;ivad tervisele tekkida ootamatud kahjud.</p> <p><strong>Mida saab teha t&ouml;&ouml;andja?</strong></p> <p>Narkootikumide tarvitamine v&otilde;ib t&auml;hendada tarvitajale p&otilde;genemist argielu probleemide eest, kuid t&ouml;&ouml;andjale j&auml;&auml;vad tarvitamise p&otilde;hjused sageli hoomamatuks. K&uuml;ll aga v&otilde;ivad silma torgata t&ouml;&ouml;taja muutunud k&auml;itumine v&otilde;i v&auml;limus, t&ouml;&ouml;sse suhtumine v&otilde;i m&otilde;ni muu tunnus, mis v&otilde;ib viidata narkootikumide tarvitamisele. Oluline on just m&auml;rgata muutusi.</p> <p><strong>Allj&auml;rgnevalt m&otilde;ned tavalisemad narkootikumide tarvitamisega seotud v&otilde;imalikud muutused:</strong></p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;lt puudumine on sagenenud, ei v&otilde;ta osa t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisest</li> <li>j&auml;&auml;b oma t&ouml;&ouml;dega hiljaks</li> <li>ei j&auml;rgi enam tervise- ja t&ouml;&ouml;ohutuse reegleid</li> <li>t&ouml;&ouml;l tekivad ebameeldivad v&otilde;i ohtlikud vahejuhtumid</li> <li>kolleegide ja/v&otilde;i klientide kaebused sagenevad</li> <li>muutused t&ouml;&ouml;kvaliteedis, vabanduste otsimine</li> <li>vale v&otilde;i liiga aeglane tegutsemine ja m&otilde;tlemine</li> <li>m&auml;luh&auml;ired, ka unustamine</li> <li>v&auml;henenud motivatsioon</li> <li>v&otilde;tab suuremaid riske</li> <li><span>tuleb joobnuna t&ouml;&ouml;le, tarvitab ka t&ouml;&ouml;l narkootikume</span></li> <li>hoolimatus riietuse ja h&uuml;gieeni suhtes.</li> </ul> <p>Rohkem infot tarvitamise &auml;ra tundmise kohta leiad&nbsp;<a href="https://www.narko.ee/lahedased/kuidas-narkootikumide-tarvitajat-ara-tunda/" target="_blank" rel="noopener">siit</a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://www.narko.ee/lahedased/narkootikumide-tarvitamise-esemelised-tunnused-voi-leiud/" target="_blank" rel="noopener">siit</a>.</p> <ul> <li>Kui m&auml;rkate kolleegi k&auml;itumises v&otilde;i v&auml;limuses tunnuseid, mis v&otilde;ivad viidata narkootikumide tarvitamisele, siis k&otilde;ige olulisem on temaga sellest vestelda. T&auml;htis on, et seda teeks kolleeg, keda v&otilde;imalik tarvitaja usaldab. V&auml;ltida tuleb hinnanguid ja hukkam&otilde;istu.</li> </ul> <ul> <li>Kui inimene vajab abi, tuleb m&otilde;elda l&auml;bi, millised on organisatsioonisisesed v&otilde;imalused. Kas organisatsioonis on terviset&ouml;&ouml;taja v&otilde;i personalit&ouml;&ouml;taja, kes on valmis neid teemasid puudutama, v&otilde;i on v&otilde;imalus kasutada ps&uuml;hholoogi teenuseid? Kas oleks vaja (ja v&otilde;imalik) luua-toetada eneseabigruppide tegevust ja nende baasil v&auml;hehaaval suurendada t&ouml;&ouml;kaaslaste kaitsva ja toetava v&otilde;rgustiku osat&auml;htsust?</li> </ul> <ul> <li>Abi saamiseks on soovitav kasutada ka organisatsiooniv&auml;liseid v&otilde;imalusi. Kuna Eestis on levinuimaks narkootikumiks kanep, on kanepitarvitajatele Tervise Arengu Instituudi algatusel loodud l&uuml;hisekkumise programm "<a href="https://www.narko.ee/siit-saad-abi/noustamisprogramm-kanepitarvitajatele/" target="_blank" rel="noopener">Valik</a>", milles osalemine on tasuta ning mis on veebin&otilde;ustamisena k&auml;ttesaadav &uuml;le Eesti.</li> </ul> <ul> <li>Abi saamise v&otilde;imalusi on teisigi, vaata lisa&nbsp;<a href="https://www.narko.ee/siit-saad-abi/" target="_blank" rel="noopener">siit</a></li> </ul> <p>Lisaks uimastitarvitajate m&auml;rkamisele ja toetamisele on oluline m&otilde;elda uimastite tarvitamise ennetusele t&ouml;&ouml;kohal laiemalt, et m&otilde;jutada s&otilde;ltuvusainete tarvitamisega seotud isiklikke, sotsiaalseid ja keskkonnategureid.</p> <p>Kindlasti on oluline positiivse t&ouml;&ouml;kultuuri kujundamine, mis aitaks v&auml;hendada uimastite tarvitamist soodustavaid tegureid nt k&otilde;rge t&ouml;&ouml;stress, pikad t&ouml;&ouml;tunnid, eraldatud asukohad, pikaaegne perest eemal viibimine, igavus/t&uuml;dimus ja tarvitamist soosiv keskkond t&ouml;&ouml;kohal.</p> <p>Samuti on oluline julgustada t&ouml;&ouml;tajaid probleemide korral ise p&ouml;&ouml;rduma, tagades neile t&auml;ieliku konfidentsiaalsuse ja sildistamise ning diskrimineerimise v&auml;ltimise. Selle eelduseks on, et kirjalikes kokkulepetes on selgitatud, kuidas r&auml;&auml;kida ja kuhu p&ouml;&ouml;rduda iseenda v&otilde;imaliku probleemi korral.</p> <p><span><strong>Mida saab teha iga&uuml;ks ise?</strong></span></p> <p>Oluline on kasvatada endas julgust muutuda - vajadusel peaks oskama abi otsida ja seda ka kaaslastele pakkuda. Kodanikujulguse ilmutamine, probleemide m&auml;rkamine ja aktiivne lahenduste otsimine on v&auml;ltimatu osa turvalise t&ouml;&ouml;koha loomisest.</p> <p>Narkootikumide tarvitamine on &uuml;ldjuhul millegi tagaj&auml;rg ja m&otilde;istlik on &uuml;les otsida p&otilde;hjused ning nendega tegeleda. K&otilde;ige paremini saab siin abiks olla ps&uuml;hholoog, kelle kontaktid leiad n&auml;iteks siit. Ps&uuml;hholoogi juurde saab suunata ka perearst.</p> <p>Pikemas perspektiivis on oluline leida enda toimetulekut ja vaimset tervist toetavad eneseabinipid, mille kohta leiad samuti infot&nbsp;<a href="http://www.peaasi.ee/" target="_blank" rel="noopener">siit</a>.</p> <p><strong>Allikad:</strong></p> <p>*&nbsp;<a href="https://intra.tai.ee/images/prints/documents/156697963610_Eesti_taiskasvanud_rahvastiku_uimastite_tarvitamise_uuring_2018_.pdf" target="_blank" rel="noopener">Eesti t&auml;iskasvanud rahvastiku uimastite tarvitamise uuring &nbsp;</a></p> <p>**&nbsp;<a href="https://eestiarst.ee/euroopa-narkootikumide-tarvitamise-veebikusitluse-metoodika-ja-esmased-tulemused/" target="_blank" rel="noopener">Euroopa narkootikumide tarvitamise veebik&uuml;sitluse metoodika ja esmased tulemused. Eesti Arst 2019;98(11):627&ndash; 63</a></p> <p><strong>Lisalugemist:</strong></p> <ul> <li>Portaal&nbsp;<a href="http://www.narko.ee/" target="_blank" rel="noopener">narko.ee</a>;</li> <li><a href="https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tookohal/olulised-abimaterjalid/uimastid-toeoekohal" target="_blank" rel="noopener">terviseinfo.ee</a>&nbsp;portaalis uimastiprobleemist t&ouml;&ouml;kohal</li> <li><a href="https://intra.tai.ee/images/prints/documents/132429976075_Narkojoobe_tuvastamine_EST.pdf" target="_blank" rel="noopener">Narkojoobe tuvastamine</a></li> <li></li> </ul> <div></div> <div>Allikas: <a href="https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tookohal/tervisekalender-2020/juuni" target="_blank">Tervise Arengu Instituut</a>&nbsp;</div> <div></div> <div>Foto: Pixabay</div> <div><a href="https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tookohal/tervisekalender-2020/juuni" target="_blank"></a></div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2672Tanel Kiik: peame oluliseks naistele ja meestele võrdväärse töö eest võrdse palga 2020-06-04<p><b>T&auml;na kinnitas Vabariigi Valitsus seisukohad vastamaks Euroopa Komisjoni palkade l&auml;bipaistvuse suurendamise konsultatsioonile, mille eesm&auml;rk on selgitada v&auml;lja t&otilde;husaimad v&otilde;imalused naiste ja meeste v&otilde;rdse palga p&otilde;him&otilde;tte tagamiseks. </b></p> <p>Eestis on&nbsp; Euroopa Liidu suurim sooline palgal&otilde;he. Uuringud n&auml;itavad, et palkade avalikustamine aitab kaasa selle v&auml;henemisele ja toob kasu majandusele tervikuna. &bdquo;Valitsus pidas oluliseks Euroopa Liidu liikmesriikides sama, v&otilde;rdse ja v&otilde;rdv&auml;&auml;rse t&ouml;&ouml; eest naistele ja meestele v&otilde;rdse palga maksmise n&otilde;ude t&auml;itmist ning Euroopa Liidu algatuste koordineerimist selles k&uuml;simuses. Palkade l&auml;bipaistvus avaldab positiivset m&otilde;ju t&ouml;&ouml;tajate rahuolule, organisatsiooni mainele, sellega kaasneb personali voolavuse v&auml;henemine ning motivatsiooni ja tootlikkuse t&otilde;us,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalminister <b>Tanel Kiik. &bdquo;</b>Seet&otilde;ttu pean oluliseks, et&nbsp; astume vajalikke samme Eestis ning r&auml;&auml;gime Euroopa Liidu tasandil aktiivselt kaasa soolise palgal&otilde;he v&auml;hendamise teemal.&ldquo;</p> <p>Eesti suure soolise palgal&otilde;he p&otilde;hjuste seas on laialt levinud individuaalsed palgal&auml;bir&auml;&auml;kimised, ametikohtade ning nende raames tehtava t&ouml;&ouml; v&auml;&auml;rtuse v&auml;hene l&auml;bim&otilde;eldus ning palga m&auml;&auml;ramise &uuml;htsete aluste puudumine paljudes organisatsioonides. N&auml;iteks enam kui kolmveerandis organisatsioonides ei olnud 2015. aastal&nbsp; tehtud ametikohtade hindamist. Samal ajal <a href="https://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/ResultDoc/download/DocumentKy/80677.">viimase soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse Eurobaromeetri</a> uuringu andmetel toetab 57% Eesti t&ouml;&ouml;tajatest oma organisatsioonis keskmiste palkade soop&otilde;hist avaldamist ametikohtade l&otilde;ikes.</p> <p>Valitsus leidis, et palkade l&auml;bipaistvuse meetmete kokkuleppimisel on oluline arvesse v&otilde;tta, et erineva suurusega organisatsioonidel on meetmete rakendamiseks erinevad v&otilde;imalused ja v&otilde;imekus. Samuti tuleb hinnata tegevustega kaasneva koormuse ja kulu ning saadava kasu tasakaalu. Eriti t&auml;htis on, et eriti mikro- ja v&auml;ikestele organisatsioonidele kehtestatavad n&otilde;uded ei oleks neile ebaproportsionaalselt koormavad. &bdquo;Samas on ka selliseid palkade l&auml;bipaistvuse suurendamise meetmeid, mida on v&otilde;imalik rakendada s&otilde;ltumata organisatsiooni suurusest, n&auml;iteks t&ouml;&ouml;kuulutustes palkade v&otilde;i palgavahemike avaldamine,&ldquo; t&otilde;i minister <b>Kiik</b> n&auml;ite.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Valitsus on seisukohal, et riikidele peaks j&auml;&auml;ma otsustusvabadus meetmete elluviimise ja nende &uuml;le j&auml;relevalve korraldamisel. Eestis on v&otilde;imalikeks j&auml;relevalveasutusteks soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse ja v&otilde;rdse kohtlemise volinik ning t&ouml;&ouml;inspektsioon. J&auml;tkuvalt tuleb soodustada ka vabatahtlike meetmete elluviimist ja toetada selles t&ouml;&ouml;andjaid. Euroopa Komisjon v&otilde;iks toetada digit&ouml;&ouml;riistade v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamist, mis aitaksid tagada meetmete elluviimise &uuml;htlast kvaliteeti ning v&auml;hendada halduskoormust.</p> <p>Liikmesriikidele suunatud konsultatsiooniga soovitakse saada riikidelt tagasisidet palkade l&auml;bipaistvuse suurendamise v&otilde;imaluste kohta. Arvestades nii selle kui paralleelselt l&auml;bi viidud avaliku ning sotsiaalpartneritele suunatud konsultatsiooni tulemusi, plaanib Euroopa Komisjon juba selle aasta l&otilde;pus tulla v&auml;lja palkade l&auml;bipaistvust k&auml;sitleva &otilde;igusliku algatuse ettepanekuga.</p> <p></p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee">Sotsiaalministeerium</a></p> <p></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2674Tööohutuse ja töötervishoiu baromeeter: interaktiivne vahend Euroopa tööohutuse ja -tervishoiu olukorraga tutvumiseks2020-06-03<p>T&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu baromeeter on esimene andmete visualiseerimise vahend ajakohastatud teabega t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu olukorra ja suundumuste kohta ELis.</p> <p>Vahend koosneb neljast n&auml;itajate kogumist mitmesugustel t&ouml;&ouml;tohutuse ja -tervishoiu teemadel, n&auml;iteks t&ouml;&ouml;ohutus- ja -tervishoiuasutused, riiklikud strateegiad, t&ouml;&ouml;tingimused ning t&ouml;&ouml;ohutus- ja -tervishoiustatistika. Saate visualiseerida ja v&otilde;rrelda andmeid, koostada graafikuid ja laadida alla aruandeid eriteemadel.</p> <p>T&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu baromeetrit uuendatakse korrap&auml;raselt uute n&auml;itajate, andmete ja omadustega.</p> <p>Tutvuge&nbsp;<a href="https://osha.europa.eu/et/facts-and-figures/data-visualisation/osh-barometer-data-visualisation-tool">t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu baromeetriga</a></p> <p></p> <p>Allikas: <a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">EuroopaT&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishou Agentuur</a></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank"></a></p> <p></p> <p>Foto: Pixabay</p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank"></a></p> <p><a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank"></a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2671Töövahendusteenuse pakkumine aitab vähendada hooajalist tööjõupuudust2020-06-02<p><strong>Alates 1. juunist on v&otilde;imalik Eestis l&uuml;hiajaliselt t&ouml;&ouml;tanud, kuid hetkel t&ouml;&ouml;tutel v&auml;lismaalastel saada t&ouml;&ouml;vahendusteenust, kui neil on t&ouml;&ouml; leidmise korral &otilde;igus j&auml;tkata l&uuml;hiajalist t&ouml;&ouml;tamist Eestis. Varem pidi t&ouml;&ouml;taja olema t&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;vahendusteenuse saamiseks veel eelmises kohas t&ouml;&ouml;l.</strong></p> <p>Sotsiaalministeeriumi ja t&ouml;&ouml;tukassa koost&ouml;&ouml;na hakatakse pakkuma t&ouml;&ouml;vahendust neile l&uuml;hiajalistele&nbsp;v&auml;lismaalastest t&ouml;&ouml;tajatele, kes on kaotanud t&ouml;&ouml;, et viia paindlikumalt kokku t&ouml;&ouml;j&otilde;u pakkumine ja hooajalise t&ouml;&ouml;j&otilde;u vajadus. &bdquo;Kriisis on t&ouml;&ouml; kaotanud v&auml;lismaalasi, kelle l&uuml;hiajalise t&ouml;&ouml;tamise &otilde;igus veel kestab, kuid Eestist lahkumine on reisipiirangute t&otilde;ttu keeruline. Soovime viia need potentsiaalsed t&ouml;&ouml;tajad kokku t&ouml;&ouml;k&auml;te nappuses olevate t&ouml;&ouml;andjatega&nbsp;p&otilde;llumajanduses ja teistes sektorites. Sellega leevendame korraga nii hooajat&ouml;&ouml;tajate v&auml;hesust&nbsp;kui t&ouml;&ouml;puudust l&uuml;hiajaliste t&ouml;&ouml;tajate seas, mist&otilde;ttu oleme muutnud paindlikumaks ka t&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;vahenduse teenuste tingimusi,&ldquo; selgitas sotsiaalminister Tanel Kiik.</p> <p>Koroonaviiruse ja rahvusvaheliste liikumispiirangutega kaasnenud p&otilde;llumajandussektori t&ouml;&ouml;j&otilde;upuuduse leevendamiseks lubab v&auml;lismaalaste seadus erandina l&uuml;hiajalistel t&ouml;&ouml;tajatel, kelle t&ouml;&ouml;tamise periood on l&otilde;ppenud, t&ouml;&ouml;tada juuli l&otilde;puni p&otilde;llumajandussektoris. T&ouml;&ouml; vahendamine l&uuml;hiajalistele t&ouml;&ouml;tajatele aitab eelk&otilde;ige leevendada p&otilde;llumajanduse t&ouml;&ouml;j&otilde;upuudust.</p> <p>Tavaolukorras on l&uuml;hiajalisest t&ouml;&ouml;tajast v&auml;lismaalasel &otilde;igus t&ouml;&ouml;otsijana registreerida ja saada t&ouml;&ouml;vahenduse teenust &uuml;ksnes t&ouml;&ouml;tamise ajal, kui ta soovib t&ouml;&ouml;kohta vahetada. Erandina saavad t&auml;nasest end t&ouml;&ouml;otsijana registreerida ja t&ouml;&ouml;vahenduse teenust kasutada ka t&ouml;&ouml; kaotanud l&uuml;hiajalised t&ouml;&ouml;tajad, kes viibisid Eestis 17. m&auml;rtsi 2020. aasta seisuga v&otilde;i kellel on j&auml;tkuvalt kehtiv &otilde;igus siin l&uuml;hiajaliselt t&ouml;&ouml;tada.</p> <p>T&ouml;&ouml;vahenduse teenuse saamiseks tuleb l&uuml;hiajaliselt Eestis t&ouml;&ouml;taval v&auml;lismaalasel registreerida end t&ouml;&ouml;otsijana, esitades selleks t&ouml;&ouml;tukassale avalduse kohapeal v&otilde;i telefoni teel. Kuna sihtr&uuml;hmal ei ole &uuml;ldjuhul v&otilde;imalik ise eestikeelset t&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;vahendusportaali kasutada, vahendavad neile t&ouml;&ouml;pakkumisi t&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ustajad.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa t&ouml;&ouml;vahendusteenus on nii t&ouml;&ouml;otsijatele kui ka t&ouml;&ouml;andjatele tasuta. Lisainfot saab&nbsp;<a href="https://www.tootukassa.ee/kontaktid" class=" icon-external">t&ouml;&ouml;tukassa esindustest</a>&nbsp;v&otilde;i&nbsp;infotelefonilt&nbsp;15501.</p> <p></p> <p><a href="https://www.youtube.com/watch?time_continue=5&amp;v=tbU87YY_Z9Y&amp;feature=emb_logo" target="_blank">Pressiteade viipekeeles</a></p> <p><a href="https://www.youtube.com/watch?time_continue=5&amp;v=tbU87YY_Z9Y&amp;feature=emb_logo" target="_blank"></a></p> <p><a href="https://www.youtube.com/watch?time_continue=5&amp;v=tbU87YY_Z9Y&amp;feature=emb_logo" target="_blank"></a></p> <p><a href="https://www.youtube.com/watch?time_continue=5&amp;v=tbU87YY_Z9Y&amp;feature=emb_logo" target="_blank"></a></p> <p></p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee">Sotsiaalministeerium</a></p> <p></p> <p>Foto: Pixabay</p> <p></p> <p><a href="http://www.sm.ee" target="_blank"></a></p> <p><a href="http://www.sm.ee" target="_blank"></a></p> <p><a href="http://www.sm.ee" target="_blank"></a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2670Kas saan oma lapse lasteaia lõpuaktuse puhul vaba päeva võtta?2020-06-01<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Minu laps l&otilde;petab sel aastal lasteaeda ja pikalt oli ette teada l&otilde;pupeo kuup&auml;ev. Olin selleks kuup&auml;evaks varakult v&otilde;tnud endale t&ouml;&ouml; juurest vaba p&auml;eva lapsepuhkuse n&auml;ol, et l&otilde;pupeol osaleda. Seoses koroonakriisiga otsustati l&otilde;pupeo kuup&auml;ev l&uuml;kata 1. juuliks, et k&otilde;ik lapsevanemad saaksid ka osaleda. Kas ma saan lapsepuhkuse edasi l&uuml;kata? Mida ma selleks tegema pean?</b></p> <p><strong>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni ennetusosakonna juhataja</strong>: Kui lapsepuhkus ei ole kirjas puhkuste ajakavas, annab t&ouml;&ouml;taja lapsepuhkuse kasutamise soovist v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva ette kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis, nt e-kirja teel. Kui panite lapsepuhkuse kirja &nbsp;puhkuste ajakavasse v&otilde;i olete juba esitanud avalduse puhkusele j&auml;&auml;miseks, siis m&otilde;lemal juhul tuleb kuup&auml;eva muutmiseks saavutada t&ouml;&ouml;andjaga kokkulepe.</p> <p>Juhul, kui t&ouml;&ouml;andja ei ole n&otilde;us olemasolevat lapsepuhkuse kuup&auml;eva muutma, siis on Teil v&otilde;imalik teha uus avaldus lapsepuhkusele j&auml;&auml;miseks teatades sellest 14 kalendrip&auml;eva ette. See eeldab, et Teil on alles kasutamata lapsepuhkuse p&auml;evi. Vastavalt t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 63 l&otilde;ikele 1 on emal v&otilde;i isal &otilde;igus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust kolm t&ouml;&ouml;p&auml;eva, kui tal on &uuml;ks v&otilde;i kaks alla 14-aastast last v&otilde;i kuus t&ouml;&ouml;p&auml;eva, kui tal on v&auml;hemalt kolm alla 14-aastast last v&otilde;i v&auml;hemalt &uuml;ks alla kolmeaastane laps.</p> <p><span>Foto: Pixabay</span></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2669Meeldetuletuseks alaealiste töötamise kohta2020-05-29<p>Seekordne omap&auml;rane kooliaasta hakkab l&otilde;pule j&otilde;udma ning ees ootav suvevaheaeg ootab sisustamist. Paljud noored soovivad vaheajal minna t&ouml;&ouml;le ning otsivad sob<span class="text_exposed_show">ivat t&ouml;&ouml;d. Paljud t&ouml;&ouml;andjad on ka valmis noortele t&ouml;&ouml;d pakkuma; tegevusega on alustamas malevad. T&ouml;&ouml;inspektsioon tuletab enne suurt suve ning aktiivset t&ouml;&ouml;perioodi t&ouml;&ouml;andjatele ja lastele ning nende vanematele meelde, mida peaks kindlasti silmas pidama.</span></p> <div class="text_exposed_show"> <p>Sel aastal peab arvestama ka COVID-19 haigust p&otilde;hjustava viiruse leviku t&otilde;kestamiseks vajalike piirangute ning n&otilde;uetega. Muuhulgas on reguleeritud ka noortelaagrite ja &otilde;pilasmalevate tegevus.</p> <p><strong>Kuni 11. juunini</strong> ei toimu noortelaagrite ja &otilde;pilasmalevate tegevus. <strong>Alates 12. juunist algab noortelaagrite ja &otilde;pilasmalevate tegevus</strong> ning j&auml;rgida tuleb, et laagris ja &otilde;pilasmalevas poleks rohkem kui 300 osalejat, &uuml;hes r&uuml;hmas tohib olla kuni 20 isikut ning tegevuse korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu.</p> <p>Uute reeglite valguses ei tohi unustada alaealiste t&ouml;&ouml;- ja puhkeajale on kehtestatud piiranguid. Laste ja noorte t&ouml;&ouml;aeg on l&uuml;hendatud seet&otilde;ttu, et kaitsta nende tervist ning anda koolikohustuslikule alaealisele t&ouml;&ouml;tajale piisavalt aega hariduse omandamiseks. <strong>Alaealise vanusest l&auml;htuvalt on l&uuml;hendatud t&auml;ist&ouml;&ouml;aeg j&auml;rgnev:</strong></p> <ul> <li>7&ndash;12-aastasel &ndash; 2 tundi p&auml;evas ja 12 tundi seitsmep&auml;evase ajavahemiku jooksul &otilde;ppeveerandi kestel v&auml;ljaspool kooliaega ning 3 tundi p&auml;evas ja 15 tundi seitsmep&auml;evase ajavahemiku jooksul koolivaheajal.</li> <li>13&ndash;14-aastasel v&otilde;i vanemal koolikohustuslikul t&ouml;&ouml;tajal &ndash; 2 tundi p&auml;evas (3 tundi, kui tegemist on kerge t&ouml;&ouml;ga kultuuri-, kunsti-, spordi- v&otilde;i reklaamitegevuse alal) ja 12 tundi seitsmep&auml;evase ajavahemiku jooksul &otilde;ppeveerandi kestel v&auml;ljaspool kooliaega ning 7 tundi p&auml;evas ja 35 tundi seitsmep&auml;evase ajavahemiku jooksul koolivaheajal.</li> </ul> <p>Alaealine ei tohi teha &uuml;letunnit&ouml;&ouml;d. Koolikohustuslik alaealine ei tohi t&ouml;&ouml;tada 20-06 vahelisel ajal ja mittekoolikohustuslik 22-06 vahelisel ajal. Kuni s&uuml;da&ouml;&ouml;ni tohib t&ouml;&ouml;tada &uuml;ksnes see alaealine, kes teeb t&auml;iskasvanud j&auml;relevalve all loomingulist t&ouml;&ouml;d kultuuri, kunsti-, spordi- v&otilde;i reklaamialal,</p> <p>Koolikohustusliku alaealise puhul tuleb arvestada ka sellega, et ta tohib t&ouml;&ouml;tada vaid poole koolivaheajast ning keelatud on t&ouml;&ouml;tamine vahetult enne koolip&auml;eva algust.</p> <p>Kuigi paljudes koolides on &otilde;ppet&ouml;&ouml; t&auml;naseks l&otilde;ppenud, siis ametlikult algab koolivaheaeg 10. juunil ja kestab kuni 31. augustini. Ehk et kuni 9. juunini tuleb alaealise t&ouml;&ouml;aja puhul arvestada &otilde;ppeveerandi osas kehtestatud t&ouml;&ouml;aja piirangutega</p> <p>T&auml;psemalt saab noorte t&ouml;&ouml;tamise kohta lugeda <a href="https://www.tooelu.ee/et/tooturule-sisenejale/noor-voi-alaealine-tootaja/mida-ma-pean-teadma-toosuhetest/tooaeg" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali alamlehelt</a>&nbsp;ja <a href="https://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toosuhted/alaealise-toole-votmine" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p> </div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2668Valitsus kiitis heaks töötushüvitise ja töötutoetuse tõstmise, tööampsude lubamise ning pikendas töötasuhüvitise maksmist2020-05-28<p><b>T&auml;nasel istungil kiitis valitsus heaks seadusemuudatused, millega t&otilde;stetakse t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitist ja t&ouml;&ouml;tutoetust, lubatakse edaspidi ajutist t&ouml;&ouml;tamist t&ouml;&ouml;tuks olemise ajal ning t&auml;psustatakse t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise tingimusi seoses v&auml;lismaal t&ouml;&ouml;tamise ning hooajat&ouml;&ouml;dega. Lisaks andis valitsus heakskiidu t&ouml;&ouml;tasuh&uuml;vitise pikendamiseks &uuml;he kuu v&otilde;rra kinnitades selleks otsused vajalike eelarvevahendite kohta. </b></p> <p>&bdquo;Seaduse muudatusega aitame parandada inimeste majanduslikku toimetulekut t&ouml;&ouml;tuse perioodil, kuid samas motiveerime t&ouml;&ouml;turule naasmist. Seet&otilde;ttu pean &otilde;igeks, et t&ouml;&ouml;tuks olemise ajal on v&otilde;imalik edaspidi l&uuml;hiajaliselt t&ouml;&ouml;tada h&uuml;vitisi kaotamata ning hoida seel&auml;bi sidet t&ouml;&ouml;turuga. Ka h&uuml;vitiste t&otilde;stmine aitab meil v&auml;hendada t&ouml;&ouml;tute vaesusriski ning motiveerida inimesi t&ouml;&ouml;otsingutel. Samuti pean oluliseks, et t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;nud inimesed v&otilde;iksid rahuliku s&uuml;damega v&otilde;tta vastu m&otilde;ne hooajalise t&ouml;&ouml; n&auml;iteks p&otilde;llumajandussektoris ning selle l&otilde;ppemisel saaksid j&auml;tkata t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise saamist varasemast perioodist kasutamata j&auml;&auml;nud p&auml;evade ulatuses,&ldquo; s&otilde;nas sotsiaalminister <b>Tanel Kiik.</b>&nbsp; &bdquo;J&auml;tkame juunis ka t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitise meetmega kitsendatud tingimustel. Meede on end h&auml;sti &otilde;igustanud ning aidanud v&auml;ltida koondamisi. Selle j&auml;tkamisega aitame ennek&otilde;ike kriisist enim kannatanud v&otilde;i viiteajaga raskustesse sattunud ettev&otilde;tteid ja nende t&ouml;&ouml;tajaid.&ldquo;</p> <p>Heaks kiidetud muudatused v&otilde;imaldavad edaspidi t&ouml;&ouml;tuna arvel oleku ajal ajutiselt t&ouml;&ouml;tada kuni viiel p&auml;eval kuus, kuid k&otilde;ige rohkem 12 kuul kahe aasta jooksul ning saada selle eest tasu, mis v&otilde;ib olla &uuml;hes kuus kuni 40 protsenti eelmise aasta kuu t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rast ehk sel aastal 216 eurot.</p> <p>T&otilde;usevad ka t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitised: esimesel sajal t&ouml;&ouml;tuse p&auml;eval hakkab t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitis olema senise 50 protsendi asemel 60 protsenti eelnevast sissetulekust ning t&ouml;&ouml;tutoetus hakkab olema 35 protsendi asemel 50 protsenti k&auml;esoleva aasta t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rast t&otilde;ustes j&auml;rgmise aasta 1. jaanuarist&nbsp; 189 eurolt 292 euroni, seega &uuml;le arvestusliku elatusmiinimumi kuus, mis 2019. aastal oli 221 eurot. T&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise t&otilde;us on planeeritud v&otilde;imalusel j&otilde;ustuma alates 1. augustist 2020, kuid see s&otilde;ltub&nbsp; parlamendi menetluse ajagraafikust.</p> <p>T&ouml;&ouml;tute hooajalise t&ouml;&ouml;tamise soodustamiseks muudetakse t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise saamise tingimusi nii, et peale hooajat&ouml;&ouml; l&otilde;ppemist taas t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;des j&auml;tkub h&uuml;vitise maksmine, kui eelmisest h&uuml;vitise maksmise perioodist on j&auml;&auml;nud kasutamata p&auml;evi ning t&ouml;&ouml;le asumisest ei ole m&ouml;&ouml;dunud rohkem kui 12 kuud.<span style="text-decoration: line-through;"></span></p> <p>T&auml;psustatakse ka t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise arvutamist kui kindlustatu t&ouml;&ouml;tas enne t&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;mist Eestis ning enne seda v&auml;ljaspool Eestit m&otilde;nes teises Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis v&otilde;i &Scaron;veitsi Konf&ouml;deratsioonis. N&auml;iteks kui inimene on t&ouml;&ouml;tanud viimase viie aasta jooksul 12 kuud Eestis, seej&auml;rel kuus kuud Soomes ja p&auml;rast seda kuus kuud Eestis, arvutatakse praegu tema t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitis vaid Eestis teenitud viimase kuue kuu t&ouml;&ouml;tasu alusel, mist&otilde;ttu inimese t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitis j&auml;&auml;b madalam. Muudatuse kohaselt v&otilde;etakse edaspidi lisaks viimase kuue kuu sissetulekutele arvesse ka enne n&auml;iteks Soomes t&ouml;&ouml;tamist Eestis teenitud tasud.</p> <p>Valitsus kiitis heaks ka t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitamise meetme pikendamise &uuml;he kuu v&otilde;rra ning viis kaks t&ouml;&ouml;tukassa taseme&otilde;ppega seotud t&ouml;&ouml;tust ennetavat meedet Euroopa Sotsiaalfondi rahastuse alla, et tagada nende rahastamine ka suurenenud t&ouml;&ouml;tuse korral muutes selleks t&ouml;&ouml;h&otilde;iveprogrammi tingimusi. &Uuml;htlasi t&otilde;useb taseme&otilde;ppes osalemise toetus.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja saab taotleda t&ouml;&ouml;tasu j&auml;tkuh&uuml;vitist ka juunikuu eest 2020. aasta juulis. J&auml;tkuh&uuml;vitist saab taotleda t&ouml;&ouml;andja, kelle k&auml;ive on eelmise aasta juunikuuga v&otilde;rreldes langenud v&auml;hemalt 50% ning seda makstakse neile t&ouml;&ouml;tajatele, kelle t&ouml;&ouml;mahtu v&otilde;i t&ouml;&ouml;tasu on selle t&ouml;&ouml;andja juures v&auml;hendatud, &uuml;hes kuus kuni 800 eurot brutosummana. J&auml;tkuh&uuml;vitist makstakse &uuml;ldjuhul 50% t&ouml;&ouml;taja brutopalgast, millele lisandub t&ouml;&ouml;andja poolt t&ouml;&ouml;tajale makstav brutot&ouml;&ouml;tasu v&auml;hemalt 150 eurot. Edaspidi saab toetust taotleda vaid nendele t&ouml;&ouml;lepingu alusel t&ouml;&ouml;tavatele inimestele, kelle t&ouml;&ouml;leping on s&otilde;lmitud enne 1. m&auml;rtsi 2020. Toetust saavad taotleda need ettev&otilde;tted, kellel ei olnud 12. m&auml;rtsil maksuv&otilde;lga, kes on maksuv&otilde;lad taotluse esitamise hetkeks tasunud v&otilde;i kelle maksuv&otilde;lad on ajatatud. J&auml;tkuh&uuml;vitist saab taotleda t&ouml;&ouml;tukassast ja selle meetme maksumuseks on planeeritud 68,9 miljonit eurot, mida rahastatakse t&ouml;&ouml;tuskindlustusvahenditest ja kuni 36 miljoni euro ulatuses Vabariigi Valitsuse reservist eraldatud vahenditest.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/et/uudised/valitsus-kiitis-heaks-tootushuvitise-ja-tootutoetuse-tostmise-tooampsude-lubamise-ning" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2665Koondamine kui mõistetav paratamatus2020-05-27<p><b>S&uuml;gav kurbus valitseb t&ouml;&ouml;andjat, kui ta vastu tahtmist on sunnitud oma tublidele ja kauastele kolleegidele &uuml;le andma koondamisteated, ent muud valikut paljudes ettev&otilde;tetes t&auml;na pole. Ka t&ouml;&ouml;tajat valdavad vastandlikud tunded ja k&uuml;simus: kuidas edasi?</b></p> <p>Hiidlainena nii t&ouml;&ouml;andjate kui t&ouml;&ouml;tajate elu segi paisanud pandeemia on j&otilde;udsalt r&auml;sinud paljusid tegevusvaldkondi. H&auml;sti toimivad, aastate jooksul &uuml;htseks tiimiks kujunenud ettev&otilde;tete meeskonnad tuleb suuresti lammutada, sest muid valikuid pole j&auml;&auml;nud... &rdquo;Hetkel ei ole me veel kedagi koondanud, aga sellest pole p&auml;&auml;su,&rdquo; &uuml;tleb <b>Fra Mare Thalasso SPA-d </b>opereeriva<b> AS Heali juhatuse liige Maret Sukles</b>, sest spaamaja Paralepa rannam&auml;ndide all on olnud poolest m&auml;rtsist suletud. 1. juunil avatakse k&uuml;ll uksed, ent endist hoogu, mil maja oli peamiselt Eesti ja Soome kliente t&auml;is, pole loota.</p> <p>Tallinna s&uuml;dalinnas tornina k&otilde;rguvas <b>Radisson Blu Sky Hotelis </b>on aga kahele kolmandikule t&ouml;&ouml;tajatest juba koondamisteated k&auml;tte jagatud.<b> Tegevdirektor Kaido Ojaperv </b>nendib minoorsel toonil, et t&auml;iskohaga t&ouml;&ouml;tajaid on alles j&auml;&auml;nud 49, kuigi eelmisel aastal samal ajal oli neid ametis 160.</p> <p>&rdquo;Kui meie sektoris oleks olnud langus 30%, siis t&auml;hendanuks see lausa pidu, ent oli rohkem kui 95%. Hotell on t&uuml;hi ja ainsad inimesed, keda seal n&auml;ed, ongi su kolleegid, kellest alles j&auml;&auml;nud k&uuml;sivad, kaua v&otilde;i kuidas...&rdquo; Ojaperv nendib, et sellises olukorras pole v&otilde;imalik teisiti k&auml;ituda, kui r&auml;&auml;kida heade kolleegidega otse ja t&auml;iesti ausalt. &rdquo;Panime paika uue personalivajaduse, l&auml;htudes uuest reaalsusest, ja teavitasime sellest k&otilde;iki,&rdquo; s&otilde;nab ta, lisades, et seda infot jagada polnud kerge, niisamuti nagu t&ouml;&ouml;tajatel vastu v&otilde;tta.</p> <p>Vastukaja oli erinev, kuid mitmed pikaajalised kolleegid n&auml;gid koondamises hoopis v&otilde;imalust teha elus uus p&ouml;&ouml;re, mida nad olid v&otilde;ib-olla varem edasi l&uuml;kanud. &rdquo;Paljud palusid ennast ise koondada. Nende jaoks oli see julge otsus, aga m&otilde;istagi on neidki, keda t&auml;na veel tundmatu tulevik hirmutab.&rdquo;</p> <p>Tegevdirektorina leiab ta enesekriitiliselt, et t&otilde;en&auml;oliselt ootasid-vaatasid ja lootsid nad kiiremat ja paremat l&auml;hitulevikku liiga kaua. Majanduslikus m&otilde;ttes oleks pidanud kiiremini ja konkreetsemalt reageerima. Samas m&otilde;eldakse Radissonis j&auml;rgmisele viiruselainele. &rdquo;Nii esimese kui ka v&otilde;imaliku teise laine puhul on tegelikult kriitilised otsused, mida valitsus vastu v&otilde;tab, ja palju need elu seiskavad,&rdquo; leiab ta. &rdquo;Toetused on korraks abiks, ent ei lahenda probleemi. Rohkem kui meile seatud piirangutest s&otilde;ltume me transpordisektori v&otilde;imalustest. Ka n&uuml;&uuml;d, kui riik justkui v&auml;ljub kriisist, otsustas n&auml;iteks majandusminister veelgi enam p&auml;rssida Eestisse saabumist, t&otilde;kestades lennuliinide avamist.&rdquo;</p> <p>Kui teine viiruselaine peaks esimesega samas mahus korduma, siis Ojaperve kinnitusel nad Radissoni uksi kindlasti enam lahti ei hoia. &rdquo;Sel juhul lisanduvad t&ouml;&ouml;tukassa klientide hulka ka need, kes t&auml;na veel ei pidanud sinna minema,&rdquo; on ta veendunud. Masendusnootidega h&auml;&auml;les s&otilde;nab Ojaperv, et 2020 on olnud k&otilde;ige ebameeldivam aasta tema 28aastase hotellialase t&ouml;&ouml;elu jooksul. Hetkel aitab teda ennast emotsionaalselt ja vaimselt toime tulla eelk&otilde;ige vastutus t&ouml;&ouml;tajate ees, kes veel on nendega j&auml;&auml;nud. Samuti vastutus hotelli kui kinnisvarasse investeerinute ees, sest Radisson kuulub l&auml;bi mitme pensionifondi Eesti rahvale, ja lootus, et &uuml;hel p&auml;eval on taas v&otilde;imalust pakkuda parimat, mis neil on.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/7 Front Office.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-7 Front Office.jpg" /></a></p> <h3><b>Koondajast koondatuks</b></h3> <p><b>Elvis Jermann (29) </b>on<b> </b>t&ouml;&ouml;tanud Radisson Blu Sky Hotelis pea &uuml;ksteist aastat, mil ta p&auml;rast keskkooli l&otilde;ppu seal alustas. Viimased kuus-seitse aastat on tal kulgenud vastutavatel positsioonidel, neist viimane t&ouml;&ouml;aasta personalijuhina.</p> <p>&rdquo;Meie elud muutusid &uuml;le&ouml;&ouml;, 16. m&auml;rts p&auml;evana j&auml;&auml;b mulle eluks ajaks meelde. Veebruaris k&auml;isime me veel koos abikaasaga reisil ja mina t&ouml;&ouml;reisil, kuid kuu hiljem oli hotell sisuliselt t&uuml;hi ja oli vaja m&otilde;elda, kuidas edasi,&rdquo; r&auml;&auml;gib Elvis, kuis &auml;kki polnud paljudele inimestele majas t&ouml;&ouml;d anda. Polnud ka k&auml;ivet ja tuli hakata t&ouml;&ouml;tajaid koondama. &rdquo;Lihtne just polnud, kui ma personaliosakonnas k&otilde;ike koordineerisin,&rdquo; s&otilde;nab ta napilt. Halva uudise s&otilde;numitoojateks said osakonnajuhid, kuid ka Elvis ise sai osa t&ouml;&ouml;tajate emotsioonidest ja hoiakutest.</p> <p>&rdquo;Suhtumine oli erinev, ent valdavalt olid t&ouml;&ouml;tajad m&otilde;istvad. K&otilde;ik saavad ju aru, mis meie &uuml;mber toimub. Ettev&otilde;te iseenesest ei tahtnud koondada, vaid oli sunnitud. M&otilde;nele v&auml;ga staažikale t&ouml;&ouml;tajale tuli t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamine &uuml;llatusena, kuid m&otilde;ned suhtusid sellesse pigem kui v&otilde;imalusse. Oli neidki, kes pakkusid end koondatavaks, soovides s&auml;&auml;sta oma kolleege, ja teha ise elus muutus,&rdquo; kirjeldab Elvis, m&otilde;eldes nukrusega k&otilde;ikide nende edasisele tulevikule, kel on pangalaenud ja liisingud.</p> <p>Samas polnud Elvis mitte &uuml;ksnes koondaja, vaid ka koondatav. T&auml;na valdavad teda kahetised tunded: kurbus, et &uuml;ks pikk etapp sai l&auml;bi, sest ettev&otilde;ttesse oli ta palju panustanud ja seal vaeva n&auml;inud. Teisalt v&otilde;ib tunda ka veidi r&otilde;&otilde;mu, et saab suve koos perega nautida, sest varasematel aastatel oli v&otilde;imalust suvel puhata heal juhul vaid paar n&auml;dalat. Saab p&uuml;henduda perele, v&auml;ikestele lastele ja hobidele. Tegeleda oma emotsioonidega ja m&otilde;elda, milline v&otilde;iks olla edasine t&ouml;&ouml;karj&auml;&auml;r. Kas ta soovib edaspidi samas sektoris j&auml;tkata? Ehk v&otilde;iks hoopis edasi &otilde;ppida?</p> <p>&rdquo;M&otilde;tlen h&auml;sti positiivselt ega ole stressis,&rdquo; kinnitab ta. Samas on Elviselgi kahasse abikaasaga maksta kodulaen, ent &otilde;nneks on veel naisel t&ouml;&ouml; alles ja majanduslikult saadakse hakkama. Aasta l&otilde;puks peaks uus t&ouml;&ouml; leitud olema v&otilde;i v&auml;hemasti uue aasta alguses, on ta seadnud endale eesm&auml;rgi.</p> <h3><b>Suhtu realistlikult, muuda hoiakuid</b></h3> <p><b>Elvis t&otilde;deb endise personalijuhina:</b></p> <p>O Kes t&auml;na on (hotellisektorist) koondatud, v&otilde;ivad olla isegi paremas seisus, kui n&auml;iteks v&otilde;imalikel s&uuml;gisel koondatutel, kelle koormus ja keskmised t&ouml;&ouml;tasud on muutunud v&auml;iksemaks. Ta soovitab v&otilde;tta end t&ouml;&ouml;tukassas arvele, olles kindel, et kui hotellinduses peaks ilmnema positiivseid noote, siis selles sektoris t&ouml;&ouml;tanud v&otilde;etakse esimestena sinna t&ouml;&ouml;le tagasi.</p> <p>O Kel on kohe homsest majanduslikult raske, peaksid otsima t&ouml;&ouml;d m&otilde;nes muus valdkonnas. Ta on ka ise arvestanud, et kui t&ouml;&ouml;d ei leia, siis v&otilde;iks ta olla Wolt'i kuller, t&ouml;&ouml;tada kassas v&otilde;i kus iganes, sest arved on vaja maksta ja perele s&ouml;&ouml;k lauale panna. Olukorda tuleb suhtuda realistlikult. Muuta hoiakuid, p&uuml;&uuml;da leida ja teha ka lihtsamaid t&ouml;id.</p> <h3><b>Koondamine on mitmekordistunud</b></h3> <p><b>Eesti Statistikaameti</b> andmeil l&otilde;petati selle aasta m&auml;rtsis 34 000 ja aprillis 24 000 t&ouml;&ouml;lepingut. Koondamisega l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;suhete arv mitmekordistus p&auml;rast eriolukorra v&auml;ljakuulutamist. Kui jaanuaris ja veebruaris moodustasid koondamised ligikaudu 5% l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;suhetest, siis m&auml;rtsi l&otilde;pus juba 12% ja aprilli alguses viiendiku.</p> <p>Peaaegu k&otilde;ikidel suurematel tegevusaladel on koondamiste arvud mitmekordistunud. T&ouml;&ouml;tlevas t&ouml;&ouml;stuses suurenes koondamiste arv rohkem kui poole tuhande v&otilde;rra, hulgi- ja jaekaubanduses kahe ja poole kordselt, kuid majutuse ja toitlustuse alal esimese pooleteise kriisikuu jooksul ligi &uuml;heksa korda!</p> <p><b>V&otilde;rdluseks. Eurostati </b>andmeil oli 2019. aasta m&auml;rtsis t&ouml;&ouml;tuid Saksamaal 3,2%, kuid aasta hiljem 3,5%, Hispaanias vastavalt 14,2% ja 14,5%. L&auml;tis olid t&ouml;&ouml;tus 6,4% ja aastaga kerkinud 6,9%, Leedus 6%-lt 7,1%-ni. T&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r v&auml;henes n&auml;iteks Poolas, kus see oli m&auml;rtsis 2019 oli 3,6%, kuid selle aasta samal kuul 3%. Samuti oli kahanenud t&ouml;&ouml;tus Taanis aastaga 5,3%lt 4,8%-le, K&uuml;prosel 7,6%-lt 6,7%-ni. Eesti kohta statistikas m&auml;rtsikuude v&otilde;rdlusandmed puudusid, kuid veebruaris 2019 oli t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r 4,4%, mis aastaga kasvas 4,7%-ni.</p> <p>Keskmine t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r Euroopa Liidus oli m&auml;rtsis 2019 6,9%, mis oli aastaga kahanenud 6,6%-ni.</p> <p><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/7lugutabel2.PNG" />&nbsp;</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Radisson Blu Sky Hotel</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2664Projekti FLOW raames avaldatud uus kogumik aitab ettevõtetel ennetada inimkaubandust 2020-05-25<p><b>Euroopa Liidu rahastatud projekti FLOW raames avaldati uus kogumik ja juhend, mis aitab ettev&otilde;tetel ennetada oma allhankeahelates inimeste &auml;rakasutamist ja inimkaubandust. </b><strong>Projekti</strong><b> eesm&auml;rk on parandada &otilde;iguskaitseorganite suutlikkust uurida inimkaubandust ning suurendada ettev&otilde;tete teadlikkust inimkaubanduse ohtudest ja v&otilde;imekust inimkaubanduse ennetamisel.</b></p> <p>Tartu &Uuml;likooli &otilde;igusteaduskonna kriminoloogia teaduri <strong>Anna Markina</strong> s&otilde;nul, kes on &uuml;htlasi projekti FLOW eestvedaja Eestis, on viimastel aastatel Euroopas ja ka mujal maailmas esile kerkinud juhtumeid, kus allhanket&ouml;id tegevaid inimesi on t&ouml;&ouml;alaselt &auml;ra kasutatud. &bdquo;V&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;liste &otilde;iguste kaitsmiseks ning ausa konkurentsi ja inimv&auml;&auml;rse t&ouml;&ouml; edendamiseks on ettev&otilde;tetel kohustus hinnata oma allt&ouml;&ouml;v&otilde;tuahelates t&ouml;&ouml;tajate &auml;rakasutamise ja inimkaubanduse riski,&ldquo; r&auml;&auml;kis Markina.</p> <p>Euroopa Liidu rahastatud projekti FLOW k&auml;igus on n&uuml;&uuml;d koostatud kogumik &bdquo;Tunne oma allt&ouml;&ouml;v&otilde;tuahelat &ndash; abivahendid vastutustundlikule ettev&otilde;tjale&ldquo;. Kogumiku andis v&auml;lja <a href="https://www.heuni.fi/en/">Kriminaalpreventsiooni ja -kontrolli Euroopa Instituut (HEUNI)</a> koos partneritega.</p> <p>Kogumik ja selle juurde k&auml;iv normatiivse raamistiku juhend (ingl&nbsp;<em>Normative Framework Guide</em>)&nbsp;on m&otilde;eldud eelk&otilde;ige ettev&otilde;tetele ja organisatsioonidele, kes kasutavad madala kvalifikatsiooniga v&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;lisi: allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjatele, t&ouml;&ouml;j&otilde;u vahendajatele v&otilde;i ettev&otilde;tetele, kes tegutsevad riskisektorites, kus on tuvastatud t&ouml;&ouml;tajate &auml;rakasutamist ja inimkaubandust. Samuti on need m&otilde;eldud riigihangete korraldajatele, ettev&otilde;tete sotsiaalse vastutuse ekspertidele ja mitmesugustele v&otilde;rgustikele.</p> <p>Ettev&otilde;tted leiavad kogumikust abi oma tarneahela juhtimiseks ning t&ouml;&ouml;alase &auml;rakasutamise ja inimkaubanduse &auml;rahoidmiseks. Kogumikus on kirjeldatud t&ouml;&ouml;tajate ekspluateerimise ja inimkaubandusega seotud riske ning praktilisi t&ouml;&ouml;vahendeid, mis aitavad sellistes skeemides osalemist t&otilde;husalt v&auml;ltida. Nende t&ouml;&ouml;vahendite abil on lihtsam rakendada n&otilde;uetekohast hoolsust ja v&otilde;tta konkreetseid meetmeid keerukate tarneahelav&otilde;rkude juhtimiseks eriti kohalikes, riiklikes ja Euroopa oludes.</p> <p>Juhendis kirjeldatud meetmed h&otilde;lmavad</p> <ul> <li>riskianal&uuml;&uuml;si tegemist,</li> <li>inimkaubandusevastase strateegia v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamist,</li> <li>lepinguliste partnerite hindamist,</li> <li>konkreetsete lepingus&auml;tete koostamist ning</li> <li>t&ouml;&ouml;kohtade hindamise korraldamist t&ouml;&ouml;alase &auml;rakasutamise ja inimkaubanduse riskide ennetamiseks ja k&auml;sitlemiseks.</li> </ul> <p>Normatiivse raamistiku juhendis on kokku v&otilde;etud kehtiv &otilde;igusraamistik ja kirjeldatud ettev&otilde;tete kohustusi inim&otilde;iguste alal.</p> <p>Kogumik ja juhend on esialgu avaldatud elektrooniliste ingliskeelsete v&auml;ljaannetena ning need saab alla laadida <a href="https://www.heuni.fi/en/index/tiedotteet/2020/05/FLOW_new_publications.html">HEUNI veebilehelt</a>. Bulgaaria-, eesti-, soome- ja l&auml;tikeelsed veebiversioonid ning paberv&auml;ljaanded avaldatakse 2020. aasta teises pooles.</p> <p>Kogumiku eestikeelne versioon on hetkel saadaval <a href="https://oigus.ut.ee/sites/default/files/oi/est-toolkit-for-responsible-businesses_web_1.pdf">PDF-faili kujul</a>.</p> <p>Loe projekti kohta l&auml;hemalt <a href="https://www.heuni.fi/en/index/researchareas/humantrafficking/flow_thb.html">HEUNI veebilehelt</a>.</p> <p>Lisateave: <b>Anna Markina</b>, Tartu &Uuml;likooli &otilde;igusteaduskonna kriminoloogia teadur, 5557 3302, <a href="mailto:anna.markina@ut.ee">anna.markina@ut.ee</a><span style="text-decoration: underline;"></span></p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2663Kas töötajatele isiklike desovahendite jagamine liigitub töökeskkonnaga seotud kuluks või erisoodustuseks?2020-05-25<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Soetasime ettev&otilde;ttesse COVID-19 viiruse leviku t&otilde;kestamiseks suured k&auml;te desinfitseerimispudelid pumbaga. Meie t&ouml;&ouml;tajad k&auml;ivad ka klientide juures ning on avaldanud soovi, et nad saaksid kliendi juurde minnes k&auml;ekotti v&otilde;i taskusse panna v&auml;iksema pudeli desoainet. Oleme ettev&otilde;tte poolt valmis need k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele soetama, sest peame sellist kulu m&otilde;istlikuks. Kuid kas v&otilde;ib juhtuda nii, et seda kulu ei loetagi t&ouml;&ouml;keskkonnaga seotud kuluks, vaid erisoodustuseks? Kas peame siis ikkagi t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si muutma? </b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Kuna t&ouml;&ouml;andja soovib v&auml;ltida t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisel nakatumise ohtu, on t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si t&auml;iendamine igati asjakohane.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse eesm&auml;rgi ja m&otilde;tte kohaselt otsustab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si tulemusel, milliseid desinfitseerimisvahendeid on vajalik soetada ja kasutada. K&uuml;simusest on n&auml;ha, et tegelikult on t&ouml;&ouml;keskkonna riske sisuliselt juba hinnatud ning j&otilde;utud j&auml;reldusele, et kui kontorites on t&ouml;&ouml;tajate jaoks olemas suuremas pudelis desinfitseerimisevahendid, siis tuleb t&ouml;&ouml;andjal anda t&ouml;&ouml;tajatele ka v&auml;iksemas pakendis (nt pudelis) desinfitseerimisvahendeid, mida saaks kasutada t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisel v&auml;ljaspool kontorit.</p> <p>M&auml;rgin, et t&ouml;&ouml;andjal on kohustus pidada arvestust isikukaitsevahendite v&auml;ljastamise &uuml;le, kuid desinfitseerimisvahendite &uuml;le arvestuse pidamine ei ole kohustuslik.</p> <p>Siiski, kui t&ouml;&ouml;andja eesm&auml;rk ja soov on laiem ehk anda desinfitseerimisvahendid t&ouml;&ouml;tajatele kasutamiseks ka t&ouml;&ouml;v&auml;lisel ajal nt kodus siis v&otilde;ib tegemist olla erisoodustusega.</p> <p>Maksustamisega seotud k&uuml;simusi on p&auml;dev kommenteerima Maksu- ja Tolliamet. T&ouml;&ouml;tervishoiuga seotud kulude maksustamist on k&auml;sitletud Maksu- ja Tolliameti kodulehel lingil <a href="https://www.emta.ee/et/ariklient/tulud-kulud-kaive-kasum/erisoodustus/tootervishoid">https://www.emta.ee/et/ariklient/tulud-kulud-kaive-kasum/erisoodustus/tootervishoid</a></p> <p>Maksustamisega seotud t&auml;psemate k&uuml;simuste tekkimisel saab helistada Maksu- ja Tolliameti &auml;rikliendi infotelefonile 880 0812</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2662 Kas 13aastased võivad maasikaid korjata?2020-05-25<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Kas ma v&otilde;in oma talusse v&otilde;tta suveks t&ouml;&ouml;le alaealisi p&otilde;llut&ouml;&ouml;dele &ndash; korjama marju (maasikaid, vaarikaid, musti ja punaseid s&otilde;straid), k&ouml;&ouml;giviljapeenraid rohima ja suve l&otilde;pupoole ka vilju korjama?</b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </i></b>&Uuml;ldiselt on Teie poolt loetletud t&ouml;&ouml;d ehk marjade ja k&ouml;&ouml;giviljade korjamine sobilikud 13aastastele ja vanematele lastele. L&auml;bi tuleb vaid m&otilde;telda, kuidas t&ouml;&ouml;d teha ning kes t&otilde;stab marju t&auml;is kaste v&otilde;i &auml;mbreid.&nbsp;</p> <p>Maasikate korjamine on lastele lubatud, kui marju korjatakse k&auml;sitsi. Masinkorjamine, kus t&ouml;&ouml;taja lamab k&otilde;huli lavatsil ja korjab marju, ei ole alaealistele sobilik, kuna koormab liigselt kaela- ja seljalihaseid.&nbsp;</p> <p>T&auml;iskorjatud kastide v&otilde;i &auml;mbrite puhul tuleb meeles pidada, et alla 16aastased ei tohi &uuml;le viie kiloseid raskuseid teisaldada. 15-16aastased tohivad teisaldada juhul, kui teisaldust&ouml;&ouml; ei ole pidev. Teisaldust&ouml;&ouml; sobilikkust saate hinnata lihtsalt siit leitava info abil <a href="https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1170/7201/8002/SOM_m26_lisa.pdf">https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1170/7201/8002/SOM_m26_lisa.pdf#</a> Alaealine v&otilde;ib teisaldust&ouml;&ouml;d teha, kui riskide hindamisel saadud riskihinne on alla 10 (riskitase 1). Alates riskihindest 10 v&otilde;ib teatud kategooria t&ouml;&ouml;tajatel tekkida &uuml;lekoormus, mist&otilde;ttu nende t&ouml;&ouml;korraldust on vaja muuta ja t&ouml;&ouml;koht ergonoomiliselt &uuml;mber kujundada. Teatud kategooria t&ouml;&ouml;tajate all m&otilde;eldakse ka nooremaid kui 21aastaseid t&ouml;&ouml;tajaid. Lisaks tuleb arvestada, et teisaldust&ouml;&ouml; ei moodustaks p&otilde;hiosa t&ouml;&ouml;ajast ehk et teisaldust&ouml;id ei tehtaks &uuml;le poole t&ouml;&ouml;ajast.&nbsp;</p> <p>P&otilde;llu- ja aiat&ouml;&ouml;de tegemisel kuumadel suvep&auml;evadel j&auml;lgige, et t&ouml;&ouml;tajatel oleks piisavalt vett juua ning nad ei viibiks otsese p&auml;ikese k&auml;es ilma peakatteta. Kui t&ouml;&ouml;taja ei soovi kanda t&ouml;&ouml;l pikkade varrukatega s&auml;rki ega pikki p&uuml;kse, siis tuleb kasutada p&auml;ikesekaitsekreemi. Lisaks tuleb teha piisavalt puhkepause varjus ja v&otilde;imalusel jahedamas ruumis.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2661Kriisist väljumine töökohal - ole endiselt hoolas2020-05-21<p><b>Olles kaua pimedas ruumis olnud, kardavad silmad eredat valgust. Sama on eriolukorrast v&auml;ljudes. Kuidas p&uuml;&uuml;takse erinevates ettev&otilde;tetes nii oma t&ouml;&ouml;tajaid kui kliente viiruseohu eest kaitsta?</b></p> <p>Karta, kanda maski ja kindaid, desinfitseerida, teistest eemale hoida v&otilde;i k&auml;ega l&uuml;&uuml;a? P&auml;rast t&ouml;&ouml;p&auml;eva v&otilde;imalikult palju kodus passida v&otilde;i julgemalt nina uksest v&auml;lja pista, kuigi n&auml;htamatu vaenlane ehk viirus ennustuste kohaselt lainena naaseb ja mingil hetkel enamikku meist tabab?</p> <p>Seesuguseid k&otilde;hklusi v&otilde;ib eraisik endale lubada, ent mitte ettev&otilde;tja, iseendale t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i ettev&otilde;tte juht. Kui &uuml;ritada v&auml;hegi ettev&otilde;ttena ellu j&auml;&auml;da, siis tuleb tegutseda, ka moodsa katku tingimustes, p&uuml;&uuml;des pakkuda nii oma t&ouml;&ouml;tajatele kui klientidele turvatunnet. Mil moel?</p> <p>Spaahotellid ESTONIA Medical Spa &amp; Hotel ja ESTONIA Resort Hotel &amp; Spa on olnud suletud m&auml;rtsi keskpaigast. Vahetult enne emadep&auml;eva avati neist ESTONIA Resort hotell, Medical hotell j&auml;&auml;b suletuks mai l&otilde;puni. Esialgu pole avatud ka spaa- ja saunakeskused, sest tegutsetakse tasa ja targu, pakkudes vaid &uuml;hes hotellis piiratud mahus spaahoolitsusi. K&otilde;ik reeglid ja tegevuskava on seal &uuml;ksikasjalikult l&auml;bi m&otilde;eldud.</p> <p><b>ESTONIA hotellide turundusspetsialist Silvia Sool</b> kirjeldab, et n&auml;iteks pakutakse kontaktivaba personaalset hommikus&ouml;&ouml;ki ja &otilde;htus&ouml;&ouml;k serveeritakse kas tuppa v&otilde;i 2+2 reeglit j&auml;rgides restoranis v&otilde;i suveterrassil. K&otilde;ik broneeritavad toad on avatava aknaga, v&auml;rskelt desinfitseeritud ja tuulutatud. Lisaks on hotellituba kahe k&uuml;lastuse vahel v&auml;hemalt &ouml;&ouml;p&auml;eva kasutusest v&auml;ljas. Korraga v&otilde;ib hotellis olla kuni sada k&uuml;lalist ehk 50% t&auml;ituvust.</p> <p>Hotelli vastuv&otilde;tus t&otilde;kestab inimkontakti pleksiklaasist kaitsesirm ja kahemeetrist vahet m&auml;rgistav joon. N&auml;omaske kannavad nii spaahoolitsuste tegijad kui kliendid, kellele need antakse tasuta juhul, kui neil endil pole. &Uuml;htlasi on alandatud hindu, mis v&otilde;ivad veelgi kahaneda... Ikka selleks, et esialgu julgeks taas spaasse &ouml;&ouml;bima tulla meie oma inimesed, kes on harjunud P&auml;rnus suvitamas k&auml;ima.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/koroonaaegne_vastuvott.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-koroonaaegne_vastuvott.jpg" /></a>&nbsp;<a href="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/terrass3.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/48 artiklit/thumbs/__thumb_-2-terrass3.jpg" /></a></p> <p><b>Turvalisus ja m&otilde;istlikkus</b></p> <p>Suvitamise asemel on paljud harjunud aega veetma kaubanduskeskustes, kus lisaks &uuml;hest poest teise saalimisele saab restoranis v&otilde;i kohvikus istuda. <b>Viru Keskuse turunduse - ja kommunikatsioonijuht Kristel Sooaru </b>s&otilde;nab, et k&otilde;ik meetmed, mida Viru Keskus on kasutusele v&otilde;tnud, laienevad nii k&uuml;lastajatele kui nende &uuml;&uuml;rnike t&ouml;&ouml;tajatele. Kuna turvalise ostlemise vastutus lasub nii keskusel, kauplusel kui ka kliendil, siis proovitakse vastutusvaldkonnad jagada moel, et &uuml;kski ala ei j&auml;&auml;ks katmata. &bdquo;Kaupluste t&ouml;&ouml;tajate turvalisus on eelk&otilde;ige kaupluse omaniku &uuml;lesanne, meie oleme pigem koordineerija ja info jagaja rollis,&ldquo; t&auml;psustab Sooaru, t&otilde;dedes, et juba veebruari l&otilde;pus panid nad k&otilde;ikidesse kauplustesse kassade juurde k&auml;tedesinfitseerijad. Hiljem on desovahendite eest vastutanud kaupmehed, kuid &uuml;ldalade eest Viru Keskus.</p> <p>&bdquo;N&uuml;&uuml;d kaasajastame desojaamad klientide jaoks. Oleme planeerinud l&auml;bi kliendi teekonna majas ja t&auml;histame eraldi &auml;ra pr&uuml;gikastid v&auml;ljap&auml;&auml;sude juures, kuhu k&uuml;lastajad saavad visata oma kasutatud &uuml;hekordsed kaitsevahendid.&ldquo; Ostukeskuses soovitavad nad kanda maske, ent &uuml;hekordseid maske jagama ei hakata, pidades silmas kulusid ja loodusreostuse aspekti.</p> <p>Loodetakse inimeste m&otilde;istlikkusele, et keskusesse ei tormata ega seal niisama hulgakesi ei h&auml;ngita. J&auml;rgitakse 2+2 reeglit, mist&otilde;ttu on turvakleepsudega t&auml;histatud ka keskuse &uuml;ldosa p&otilde;randad, et inimesed oskaksid distantsi arvestada. Suurendatud on turvateenistust, koost&ouml;&ouml;d tehakse nii Noorsoopolitsei kui MUPOga, et vajadusel 2+2 reeglist kinnipidamise t&auml;htsust selgitada.</p> <p><b>Viru Keskuse juht</b> <b>Gertti Kogermann </b>t&auml;psustab, et<b> </b>hetkel tehakse suuri investeeringuid, et t&otilde;sta keskuse &otilde;hukvaliteeti ja piirata viiruste levikut. Seet&otilde;ttu paigaldatakse &uuml;ldventilatsiooni agregaatidesse UV-kiirgust kasutavad desinfikaatorid. Need peaksid tagama keskuses bakterite- ja viirustevaba &otilde;hu. Keskuse &uuml;ldkasutatavate tualettide pinnad ja liftid kaetakse katal&uuml;&uuml;tilise nanokattega, mis h&auml;vitab 98% ulatuses tuntumad bakterid ja viirused. Ruume puhastatakse desinfitseerimisvahendi imev&auml;ikesi osakesi sisaldava k&uuml;lma uduga, mis samuti h&auml;vitab enim levinud bakterid ja viirused.</p> <p><b>Kehtivad esialgsed n&otilde;uded</b></p> <p><b>Viru Keemia Grupis</b>, mille ettev&otilde;tetes t&ouml;&ouml;tab 1700 inimest, on peetud vajalikuks varakult tegeleda pigem haiguspuhangu ennetuse kui tagaj&auml;rgedega.</p> <p>&bdquo;Rakendasime viiruspuhangu alguses maksimaalsed meetmed, mida oli v&otilde;imalik kasutusele v&otilde;tta ilma tootmist seiskamata: m&otilde;&otilde;tsime k&otilde;ikide VKG territooriumile tulijate kehatemperatuuri, desinfitseerisime t&ouml;&ouml;busse ja t&ouml;&ouml;kohti ning varustasime t&ouml;&ouml;tajad kaitsemaskide ning desinfitseerimisvahenditega,&ldquo; selgitab <b>suhtekorraldusjuht Irina Bojenko. &bdquo;</b>Kaugt&ouml;&ouml;le oli &uuml;le viidud &uuml;le 80% insenertehnilisest- ja tugipersonalist ehk siis k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad, kelle t&ouml;&ouml; iseloom seda v&otilde;imaldas. Erilise t&auml;helepanu all olid inimesed, keda on tootmisprotsessis &auml;&auml;rmiselt keeruline asendada, mist&otilde;ttu kaardistasime kriitilised ametikohad ja tagasime nende asenduse.&ldquo;<b></b></p> <p>T&auml;htsaimaks peeti inimeste teavitamist ja selgitust&ouml;&ouml;d, sest ennetusmeetmete k&otilde;rval on veelgi olulisem, et t&ouml;&ouml;tajad suhtuksid olukorda vastutustundlikult, &uuml;ksteist toetades ja &uuml;ksteisega arvestades. &bdquo;T&auml;nu &otilde;igeaegselt rakendatud ennetusmeetmetele ja inimeste vastutustundlikule suhtumisele pole tootmine ega varustuskindlus h&auml;iritud, k&otilde;ikide teenuste t&otilde;rgeteta toimine oli ja on tagatud,&ldquo; kinnitab Irina Bojenko, nimetades, et mai algusest hakati kontserni ettev&otilde;tetes koroonaviiruse vastaseid piiranguid etapiliselt leevendama. Kontorit&ouml;&ouml; on j&auml;rk-j&auml;rguliselt taastatud. Samas j&auml;&auml;vad esialgu kehtima koroonaviiruse levikut t&otilde;kestavad reeglid ja n&otilde;uded nagu respiratoorse ja k&auml;teh&uuml;gieeni eest hoolitsemine, inimkontaktide minimeerimine, kontaktivabad koosolekud ja distantsi hoidmine. &bdquo;J&auml;tkame meie t&ouml;&ouml;tajate varustamist desinfitseerimis- ja muude vajalike kaitsevahenditega ning j&auml;lgime edasist viiruse k&auml;itumist,&ldquo; kinnitab Bojenko.&nbsp;</p> <p><b>Abiks uudne turvameede?</b></p> <p><b>G4S-i turvatehnikadivisjoni direktor Priit Orasson</b> nendib, et viiruse t&otilde;kestamise k&uuml;simus muutub senisest veelgi t&auml;htsamaks just eriolukorrast v&auml;ljudes. &bdquo;Eriti oluline on see tootmisettev&otilde;tetes. Risk, et keegi t&ouml;&ouml;tajatest toob viiruse majja, on p&auml;ris suur,&ldquo; leiab ta.</p> <p>Kuidas seda ohtu maandada? Kui inimeste kehatemperatuuri f&uuml;&uuml;siliselt m&otilde;&otilde;ta, siis v&otilde;ib m&otilde;&otilde;tja nakatuda ja muutuda ise viirusekandjaks. Samas ei saa sel moel kraadida kiiresti ja korraga paljusid inimesi, kes hommikul n&auml;iteks tehasesse t&ouml;&ouml;le tulevad. &bdquo;Olukorra leevendamiseks pakume me koos Euroopa kolleegidega palaviku tuvastamise integreeritud lahendust, mis kraadib inimesi termokaameraga distantsilt ja automaatselt,&ldquo; s&otilde;nab Ojasson, selgitades, et termokaamera j&auml;lgib sissep&auml;&auml;suala (v&otilde;i muud ala, kuhu see paigaldatakse) ja on suuteline inimeste n&auml;os &otilde;iges kohas t&auml;pset temperatuuri m&otilde;&otilde;tma. Seadeldisse on pandud nn &bdquo;must keha&ldquo; ehk temperatuurietalon, mis oskab k&otilde;iki inimesi seadistatud temperatuuriga v&otilde;rrelda ja &ouml;elda, milliste inimeste temperatuur on sellest k&otilde;rgem.</p> <p>&bdquo;Kui lahendus on kas ettev&otilde;tetes v&otilde;i suur&uuml;rituste ajaks t&ouml;&ouml;le pandud, siis saab vastavalt kokkulepetele edasi tegutseda. S&uuml;steem kaitseb inimesi, kes m&otilde;&otilde;tmisest l&auml;bi p&auml;&auml;sevad, ja neil tekib teatud kindlus, kuigi palavik pole viiruse ainuke s&uuml;mptom, aga siiski &uuml;ks p&otilde;hitunnus,&ldquo; &uuml;tleb Orasson, kelle s&otilde;nul on nii Suurbritannia kui Hollandi ettev&otilde;tetes s&uuml;steemi juba kasutama hakatud. Vaatamata sellele, et oma t&auml;psuse t&otilde;ttu pole lahendus k&otilde;ige odavam.</p> <p><b>Tekst: Tiina Lang<br /></b><b>Foto: Silvia Sool</b></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2657Tööinspektsioon naaseb tavapärasesse töörütmi2020-05-19<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon on j&auml;tkanud t&ouml;&ouml;d piiratud ulatuses kogu eriolukorra v&auml;ltel. Eilsest taastus t&ouml;&ouml; tavap&auml;rases r&uuml;tmis, ent n&otilde;ustamisi kontorites siiski l&auml;bi ei viida.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon j&auml;tkas t&ouml;&ouml;suhte osapoolte n&otilde;ustamist kogu eriolukorra ajal. K&otilde;nede arv mitmekordistus ning eriolukorra kolmandal n&auml;dalal helistati n&otilde;uandetelefonile seitse korda rohkem kui tavaliselt. Praeguseks on k&otilde;nede arv stabiliseerunud, ent eriolukorra eelse ajaga v&otilde;rreldes on k&otilde;nesid siiski poole rohkem. Normaliseerunud on ka vahepeal k&otilde;rgeks kasvanud e-kirjade arv. Enim k&uuml;sitakse t&ouml;&ouml;tasude v&auml;hendamise, saamata j&auml;&auml;nud l&otilde;pparve ning koondamiste kohta. Viimasel n&auml;dalal k&uuml;sitakse sagedamini &uuml;les&uuml;tlemiste kohta seoses t&ouml;&ouml;andja rikkumistega.&nbsp;</p> <p>J&auml;tkuvalt ei saa T&ouml;&ouml;inspektsiooni kontoritesse tulla n&otilde;ustamisjuristi vastuv&otilde;tule, ent p&ouml;&ouml;rdumised telefonitsi 640 6000 ning e-kirja teel <a href="mailto:jurist@ti.ee">jurist@ti.ee</a> on endiselt oodatud.&nbsp;</p> <p>J&auml;relevalve on j&auml;rk-j&auml;rgult taastunud ning on j&otilde;udmas tavap&auml;rase mahuni. Eriolukorra ajal toimus j&auml;relevalve valdavalt seirena ning reageeriti saabunud vihjetele.&nbsp;</p> <p>Aprillis j&auml;tkusid t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonide istungid. N&uuml;&uuml;dsest on lisandunud v&otilde;imalus pidada t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonide istungeid ka virtuaalselt. Esimesed istungid videosilla vahendusel on juba ka toimunud.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;elu portaalist saab lugeda n&otilde;uandeid hea t&ouml;&ouml;keskkonna kujundamise kohta. Portaalist leiate ka n&otilde;uandeid, mida j&auml;rgida t&ouml;&ouml;le naasmisel <a href="https://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/Tagasitoole">https://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19/Tagasitoole</a> Samuti v&otilde;ite kutsuda oma ettev&otilde;ttesse T&ouml;&ouml;inspektsiooni konsultandi, kes saab kohapeal anda soovitusi, kuidas muuta t&ouml;&ouml;keskkond ohutuks ning t&ouml;&ouml;tajate tervist hoidvaks. Konsultandi kutsumiseks saatke e-kiri aadressile <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a> v&otilde;i helistage 640 6000. Teenus on t&ouml;&ouml;andjatele tasuta.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2656Kas kaugtöökohad tuleks ka üle hinnata?2020-05-18<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Paljud meie kontori t&ouml;&ouml;tajad on t&ouml;&ouml;le tagasi tulemas. Osad on &uuml;telnud, et tahavad j&auml;tkata kaugt&ouml;&ouml;l, samas meil on kontoris k&otilde;igile korrektsed ergonoomilised t&ouml;&ouml;kohad loodud. Olen t&ouml;&ouml;andjana valmis kaugt&ouml;&ouml;d v&otilde;imaldama, aga kas on mingid n&otilde;uded, mida peaksin j&auml;rgima?</b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:&nbsp;</i></b>T&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 6 l&otilde;ige 4 s&auml;testab, et kui t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja lepivad kokku, et t&ouml;&ouml;taja teeb t&ouml;&ouml;d, mida tavap&auml;raselt tehakse t&ouml;&ouml;andja ettev&otilde;ttes, v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml; tegemise kohta, sealhulgas t&ouml;&ouml;taja elukohas (kaugt&ouml;&ouml;), peab t&ouml;&ouml;andja lisaks k&auml;esoleva seaduse &sect;-s 5 nimetatule teatama t&ouml;&ouml;tajale, et t&ouml;&ouml;kohustusi t&auml;idetakse kaugt&ouml;&ouml;na. <strong>Ehk seadusandja suunab osapooli kaugt&ouml;&ouml; tegemiseks ja selle tingimustes selgelt kokku leppima</strong>. Sotsiaalpartnerid ehk t&ouml;&ouml;andjate ja t&ouml;&ouml;tajate esindusorganisatsioonid leppisid m&otilde;ned aastat tagasi kokku ka tingimused, mis v&otilde;iksid &uuml;hes kaugt&ouml;&ouml; kokkuleppes sisalduda, vt <a href="https://www.employers.ee/wp-content/uploads/Kaugtoo_raam-final.pdf">https://www.employers.ee/wp-content/uploads/Kaugtoo_raam-final.pdf</a>.</p> <p><strong>Kokku lepitakse see, kui suure osa t&ouml;&ouml;st kaugt&ouml;&ouml;d tehakse, kuidas toimub infovahetus, millal tuleb olla k&auml;ttesaadav ja muud olulised tingimused</strong>. Kuid praegu on meil palju kodukontoris t&ouml;&ouml;tavaid inimesi, kelle joaks t&ouml;&ouml; kodukontoris algas eriolukorra v&auml;ljakulutamisega. Kuna see juhtus &uuml;le&ouml;&ouml;, siis ei olnud aega l&auml;bir&auml;&auml;kimisi pidada, k&otilde;ike hoolikalt ette valmistada ning suuremaid plaane teha. N&uuml;&uuml;d hakkame vaikselt liikuma tagasi tavalisema elukorralduse juurde ja t&ouml;&ouml;d alustavad ka paljud kontorid.</p> <p>Kontorisse naasmisega on ilmnenud juba mure, et kuna ei r&auml;&auml;gitud l&auml;bi, kui kaua kodukontoris t&ouml;&ouml;tamise periood kestab siis eeldab t&ouml;&ouml;andja &uuml;hte ja t&ouml;&ouml;taja teist. Kui t&ouml;&ouml;andja teatab, et kontor on avatud ja annab teada naasmise aja, siis p&otilde;rkub ta vastuseisule. T&ouml;&ouml;tajad ei soovi (veel) kontorisse naasta.</p> <p>Kellel sellises olukorras &otilde;igus on? Paraku &uuml;hest vastust ei ole. K&otilde;ik oleneb sellest, milles kokku lepiti v&otilde;i siis &otilde;igemini, milles j&auml;eti kokku leppimata. Kui kodut&ouml;&ouml;le minemisel r&auml;&auml;giti, et tegemist on eriolukorrast tuleneva vajadusega siis v&otilde;ib eeldada, et kodut&ouml;&ouml; kokkulepe s&otilde;lmiti eriolukorra ajaks, praeguse seisuga, kuni 18.05.2020. Ehk peale eriolukorra l&otilde;ppemist j&auml;tkatakse t&ouml;&ouml;d samadel tingimustel nagu enne.</p> <p>V&otilde;ib juhtuda ka nii, et kodut&ouml;&ouml;le mindi eriolukorra ajaks aga t&ouml;&ouml;taja ei soovi temast endast tulenevatel p&otilde;hjustel (n&auml;iteks riskir&uuml;hma kuuluv perekonnaliige, v&auml;ikesed lapsed) praegusel hetkel t&ouml;&ouml;le naasta, et hoida kontaktide hulk v&otilde;imalikult madal. Sellisel juhul peab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;andjat teavitama, miks ta ei soovi t&ouml;&ouml;le naasta ning andma teada, millal ta seda teeb. Hea usu p&otilde;him&otilde;ttest l&auml;htuvalt s&otilde;lmitakse uus kokkulepe selle kohta, millal t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le naaseb. Kui kokkuleppe s&otilde;lmimine ei ole v&otilde;imalik, on poolte otsustada kas leitakse v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;suhte j&auml;tkamiseks v&otilde;i see l&otilde;petatakse. Kuid arvestada tuleb, et l&otilde;petamine on alati k&otilde;ige viimane v&otilde;imalus, ehk enne p&uuml;&uuml;takse leida lahendusi, kuidas saaks m&otilde;lemale poole sobival viisil koos edasi t&ouml;&ouml;tada.</p> <p>Kui aga j&auml;eti t&auml;psustama kui kaua kodut&ouml;&ouml;d tehakse, tuleb pooltel l&auml;bi r&auml;&auml;kida, kuidas olukord lahendada. T&ouml;&ouml;taja, kes (t&auml;na) ei soovi kontorisse naasta annab t&ouml;&ouml;tajale teada millal v&otilde;i millistel tingimustel ta on n&otilde;us kontorisse naasma. T&ouml;&ouml;andja omakorda saab t&ouml;&ouml;tajatele selgitada, miks kontorisse naasmine on vajalik. Selgitamine on eriti oluline, kui t&ouml;&ouml;taja on veendumusel, et tema t&ouml;&ouml;d saab v&auml;ga edukalt kodukontorist teha. T&ouml;&ouml;andja aga teab, et kodut&ouml;&ouml;l on puudused.</p> <p>L&auml;bir&auml;&auml;kimiste pidamisel tuleb olla m&otilde;istlik ja paindlik m&otilde;lemal poolel. Kui pooled omavahel kokkuleppele ei j&otilde;ua, on v&otilde;imalik vaidluse lahendamiseks p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidlusorgani pole, kes siis hakkab vaagima, milles kodut&ouml;&ouml;le minnes kokku lepiti ja kuidas t&ouml;&ouml;suhe selles osas j&auml;tkuma peaks. Kuid iga vaidlus on pikk ja aegan&otilde;udev ning tekitab pahameelt ilmselt m&otilde;lemas pooles seega soovitame seda v&auml;ltida ning p&uuml;&uuml;da j&otilde;uda omavahel m&otilde;lemaid pooli enam-v&auml;hem rahuldava lahenduseni.</p> <p><strong>Millega arvestada, kui hakata kodut&ouml;&ouml;lt tagasi kontorisse minema?</strong></p> <ul> <li>Kui v&otilde;imalik, tehke seda j&auml;rk-j&auml;rgult &ndash; j&auml;lgige, et t&ouml;&ouml;kohad oleksid paigutatud selliselt, et inimesed saaksid hoida kahemeetrist vahet. Ehk t&ouml;&ouml;le ei tule k&otilde;ik inimesed korraga, vaid n&auml;iteks pooled. &Uuml;hes kabinetis t&ouml;&ouml;tavad inimesed lepivad omavahel kokku, kes millistel p&auml;evadel kontoris on. Seda kindlasti niikaua, kui Terviseameti soovitus distantsi hoidmise kohta kehtib. Hilisemalt l&auml;htuge tervest m&otilde;istusest ja konkreetsetest oludest (n&auml;iteks, kui palju on kontoris riskir&uuml;hma kuuluvaid t&ouml;&ouml;tajaid).</li> <li>Kaardistage t&ouml;&ouml;tajad, kes soovivadki suure osa v&otilde;i t&auml;ies mahus kodut&ouml;&ouml;l j&auml;tkata, kui kodut&ouml;&ouml;l j&auml;tkamine on ettev&otilde;tte seisukohalt v&otilde;imalik.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajatega, kes avaldavad soovi kodut&ouml;&ouml;le j&auml;&auml;da, s&otilde;lmige (kirjalikud, n&auml;iteks e-kirja teel) kokkulepped.</li> <li>Korraldage t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;kohtadele, kes soovivad kodut&ouml;&ouml;le j&auml;&auml;da. Riskianal&uuml;&uuml;si tegemiseks on hea koostada k&uuml;simustik, mille t&ouml;&ouml;taja saab &auml;ra t&auml;ita, hinnates ise kas tema kodus olevad tingimused sobivad kaugt&ouml;&ouml; tegemiseks. Riskihindamise k&uuml;simustikule on hea lisada fotod t&ouml;&ouml; tegemise kohast, siis saavad pooled &uuml;htemoodi hindamise tulemustest aru.</li> <li>Kui riskihindamisel selgub, et t&ouml;&ouml;tamiskoht ei ole sobiv, on kolm v&otilde;imalust &ndash; t&ouml;&ouml;andja k&otilde;rvaldab puudused n&auml;iteks soetab sobiva t&ouml;&ouml;tooli; lepitakse kokku, et t&ouml;&ouml;taja ise soetab sobiva tooli (kui kaugt&ouml;&ouml; tegemine on peamiselt t&ouml;&ouml;taja soov) v&otilde;i kaugt&ouml;&ouml; kokkulepet ei s&otilde;lmita ja t&ouml;&ouml;taja j&auml;tkab t&ouml;&ouml;d kontoris.</li> <li>M&otilde;elge l&auml;bi, kui palju inimesi v&otilde;ib korraga puhkeruumis viibida nii, et distantsi hoidmine on v&otilde;imalik.</li> <li>M&otilde;elge l&auml;bi kuhu paigutada desinfitseerimisvahendid. R&auml;&auml;kige l&auml;bi ka see, kes ja kui tihti pindu desinfitseerib. Desinfitseerimisvahendi lauale panemisest ei piisa, kellegi &uuml;lesandeks peab olema selle kasutamine.</li> <li>Pange paika (lihtsast e-kirjast piisab) &uuml;ldised p&otilde;him&otilde;tted kodut&ouml;&ouml; tegemisele see aitab v&auml;ltida hilisemaid arusaamatusi.</li> <li>Leppige kokku ka selles, kas ja millises ulatuses t&ouml;&ouml;andja h&uuml;vitab kodus t&ouml;&ouml;tamise kulud. J&auml;llegi on oluline s&otilde;lmida kokkulepe enne kodut&ouml;&ouml; alustamist, vastasel juhul v&otilde;ib &uuml;ks pool eeldada &uuml;hte ja teine teist.</li> </ul> <p>Abiks kaugt&ouml;&ouml; kirjeldamisel ja riskihindamisel korraldamisel saate kasutada kaugt&ouml;&ouml; juhist:</p> <ul> <li><a href="https://tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/Kaugtoo">T&ouml;&ouml;elu lehel</a></li> <li><a href="https://tooelu.ee/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/Paindlikud%20t%C3%B6%C3%B6v%C3%B5imalused/Kaugtootaja%20tootervishoiu%20ja%20-ohutuse%20juhis.pdf" target="_blank">PDF kujul</a></li> </ul> <p>&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2655Virtuaalmess “Suveks tööle”2020-05-18<p><b>Otsid suveks t&ouml;&ouml;- v&otilde;i praktikakohta? Virtuaalmess &ldquo;Suveks t&ouml;&ouml;le&rdquo; algab juba homme</b></p> <p>Suveks t&ouml;&ouml;koha leidmine on &uuml;ha enamate s&uuml;dikate noorte jaoks &uuml;ks olulisemaid asju, millega kevadel tegelema tuleb hakata. Eesti t&ouml;&ouml;tukassa korraldab teist aastat j&auml;rjest virtuaalmessi &ldquo;Suveks t&ouml;&ouml;le&rdquo;, mis on suunatud 13-29 aastastele noortele.</p> <p>Mess korraldatakse virtuaalkeskkonnas, kus mituk&uuml;mmend ettev&otilde;tet pakuvad palgat&ouml;&ouml;d, praktikakohti, vabatahtlikku t&ouml;&ouml;d ning ka t&ouml;&ouml;varjutamise v&otilde;imalusi. T&auml;navu toimub mess 19.-20. maini, kuid pakkumised j&auml;&auml;vad keskkonda &uuml;les ka peale seda. Lisaks suvistele t&ouml;&ouml;ampsudele leiab osa huvilistest endale t&ouml;&ouml;</p> <p>Kui m&ouml;&ouml;dunud aastal k&uuml;lastas messi &uuml;le 100 000 osaleja, t&ouml;&ouml;andjaid oli 141 ja t&ouml;&ouml;pakkumisi veelgi enam, siis t&auml;navu on v&otilde;imalusi kahjuks v&auml;hem.</p> <p>Eelmisel aastal olid populaarseimad t&ouml;&ouml;andjad n&auml;iteks Pizzakiosk, Tallinna Lennujaam, aga ka ABC Supermarkets. Kusjuures enamik t&ouml;&ouml;kohti said kiiresti t&auml;idetud.</p> <p>T&auml;navu ei ole asjad muidugi p&auml;ris tavap&auml;rased &ndash; kui reeglina on suure osa suvet&ouml;&ouml;dest moodustanud turismi- ja majutusettev&otilde;tted, siis sel aastal v&otilde;ib messil ennustada selle sektori oluliselt v&auml;iksemat osakaalu.</p> <p>Kuigi alaealistele on seadustest tulenevate piirangute t&otilde;ttu keerulisem sobivaid t&ouml;&ouml;pakkumisi leida, v&otilde;ivad ka alla 18-aastased leida endale messilt suveks sobiva t&ouml;&ouml;koha v&otilde;i hoopis v&otilde;imaluse k&auml;ia m&otilde;ne asutuse juures praktikal v&otilde;i vabatahtlikuks.</p> <p>&Uuml;heks messi oluliseks osaks on ka suhtlus. Nimelt saab virtuaalmessil v&otilde;tta otse &uuml;hendust T&ouml;&ouml;tukassa karj&auml;&auml;rispetsialistiga, et saada professionaalset n&otilde;u iseenda karj&auml;&auml;ritee ja huvide kohta.</p> <p>Virtuaalmess toimub aadressil - <a href="https://onlineexpo.com/ee/suveks-toole/">https://onlineexpo.com/ee/suveks-toole/</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2654Analüüs: 60% lapsevanemate töötamist on mõjutanud distantsõpe või soovitus lapsed lasteaiast kodus hoida2020-05-15<p data-adtags-visited="true">Praegune eriolukord on kodus t&ouml;&ouml;tamise ja &otilde;ppimise korraldamisega seadnud eriti suure koormuse lapsevanematest t&ouml;&ouml;tajatele. Seet&otilde;ttu otsustasime vaadata t&auml;psemalt, &nbsp;millises vanuses laste vanemaid on eriolukorras t&ouml;&ouml;tamise muutused k&otilde;ige rohkem m&otilde;jutanud, millistes sektorites t&ouml;&ouml;tavatel lapsevanematel on muutused olnud k&otilde;ige keerukamad ning kuidas on muutunud perede sissetulek. Tuginedes aprillis Turu-uuringute AS poolt l&auml;biviidud k&uuml;sitlusele, anal&uuml;&uuml;sis sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;- ja pensionipoliitika osakonna n&otilde;unik Pirjo Turk l&auml;hemalt t&ouml;&ouml;tavate lapsevanemate olukorda.</p> <p data-adtags-visited="true"><strong>Milline on lapsevanemate t&ouml;&ouml;tamise olukord p&auml;rast eriolukorra kehtestamist?</strong></p> <p data-adtags-visited="true">Turu-uuringute AS l&auml;biviidud k&uuml;sitlusest selgus, et 36% lapsevanematest on kaugt&ouml;&ouml;l v&otilde;i teeb kaugt&ouml;&ouml;d senisest suuremal m&auml;&auml;ral. V&otilde;rdlusena avaldas m&auml;rtsi l&otilde;pus CV Keskus oma anal&uuml;&uuml;si kaugt&ouml;&ouml; kasutamisest, kus selgus, et Eestis teeb eriolukorra ajal kaugt&ouml;&ouml;d 30% t&ouml;&ouml;tajatest. Seega v&otilde;ib j&auml;reldada, et lapsevanemate seas on kaugt&ouml;&ouml; tegemise v&otilde;imalusi m&otilde;nev&otilde;rra rohkem. Ilmselt on see tingitud ka sellest, et v&otilde;rreldes k&otilde;igi Eesti &nbsp;h&otilde;ivatutega, on lapsevanemate seas rohkem k&otilde;rgharidusega t&ouml;&ouml;tajaid (T&ouml;&ouml;j&otilde;u-uuring 2019). Meie anal&uuml;&uuml;s n&auml;itas, et just k&otilde;rgharidusega lapsevanematel on rohkem v&otilde;imalusi teha kaugt&ouml;&ouml;d &ndash; seda t&otilde;des 67% k&otilde;rgharidusega lapsevanematest.. Samuti oli kaugt&ouml;&ouml; tegemise v&otilde;imalus suurem eesti keeltk&otilde;nelevate lapsevanemate seas (42%) v&otilde;rreldes vene keelt k&otilde;nelevate lapsevanematega (20%).</p> <p data-adtags-visited="true">Piirkonniti on kaugt&ouml;&ouml; tegemine v&auml;hem levinud Kirde-Eestis (Ida-Virumaal, 19% lapsevanematest) ning k&otilde;ige rohkem levinud P&otilde;hja-Eestis (Harjumaal, 43% lapsevanematest). Suuremad v&otilde;imalused on kaugt&ouml;&ouml; tegemiseks avaliku sektori t&ouml;&ouml;tajatel(60%), erasektori t&ouml;&ouml;tajatest tunnistas seda vaid &nbsp;30%. &nbsp;</p> <p data-adtags-visited="true"><strong>Kuidas on muutunud t&ouml;&ouml;koormus?</strong></p> <p data-adtags-visited="true">Peaaegu igal kolmandal (32%) lapsevanemal on t&ouml;&ouml;koormus v&auml;henenud, kuid suurenenud ligikaudu igal seitsmendal. Kuna kaugt&ouml;&ouml; tegemise v&otilde;imalusi on rohkem avaliku sektori t&ouml;&ouml;tajatel, selgitab see, miks t&ouml;&ouml;koormus v&auml;henes rohkem just erasektoris (37% vastajatest) v&otilde;rreldes avaliku sektoriga (14% vastajatest). Eriolukord on suurenenud t&ouml;&ouml;koormuse kaasa toonud hariduse (36% vastajatest) ning tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandet&ouml;&ouml;tajatele (42% vastajatest), mis seletab ka seda, miks t&ouml;&ouml;koormuse suurenemist on m&auml;rkinud rohkem just avalikus sektoris t&ouml;&ouml;tavad lapsevanemad (28%). Samuti on just k&otilde;rgharidusega lapsevanemad tunnistanud, et nende t&ouml;&ouml;koormus on suurenenud &nbsp;(21%) v&otilde;rreldes &uuml;lej&auml;&auml;nud lapsevanematega.</p> <p data-adtags-visited="true">T&ouml;&ouml;graafik muutus oluliselt veidi enam kui neljandikul (27%) lapsevanematest ning t&ouml;&ouml; sisu muutus olulisel m&auml;&auml;ral viiendikul (21%) lapsevanematest. T&ouml;&ouml;graafiku muutus puudutab rohkem avaliku sektori t&ouml;&ouml;tajaid (39%), eelk&otilde;ige haridusvaldkonna t&ouml;&ouml;tajaid, aga erasektorist ka majutuse ja toitlustuse ning hulgi-ja jaekaubanduse valdkonna t&ouml;&ouml;tajaid.</p> <p data-adtags-visited="true">Puhkusi on pidanud eriolukorra t&otilde;ttu &auml;ra kasutama vaid 4% lapsevanematest, kes vastasid, et on eriolukorras v&auml;lja v&otilde;tnud m&otilde;ne tasustatud puhkuse (nt p&otilde;hipuhkus) ning&nbsp;<span>2%</span>&nbsp;m&otilde;ne tasustamata puhkuse (nt tasustamata lapsepuhkus).</p> <p data-adtags-visited="true">T&ouml;&ouml;tuks j&auml;&auml;mist m&auml;rkis aprilli keskpaiga seisuga vaid 3% lapsevanematest. K&otilde;ige enam on selles osas kannatada saanud &uuml;ksikettev&otilde;tjad (17%).</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/vanemate graafik 1.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/thumbs/__thumb_-2-vanemate graafik 1.png" /></a></p> <p data-adtags-visited="true"><strong>Kuidas m&otilde;jutas lapsevanemaid distants&otilde;pe ja soovitus lapsi mitte lasteaeda viia?</strong></p> <p data-adtags-visited="true">Enam kui pooli k&uuml;sitletud lapsevanemaid (60%) on m&otilde;jutanud t&auml;ielikult v&otilde;i osaliselt see, et lapsed on nii-&ouml;elda kodusel režiimil. K&otilde;ige rohkem on m&otilde;jutanud see lapsevanemaid, kes t&ouml;&ouml;tavad hariduse v&otilde;i tervishoiu ja sotsiaalhoolekande valdkonnas (vastavalt 85% ja 75%). K&otilde;ige v&auml;hem on see aga m&otilde;jutanud lapsevanemaid, kes t&ouml;&ouml;tavad ehituses&nbsp; &ndash; 58% selles sektoris t&ouml;&ouml;tavaid inimesi t&otilde;des, et laste kodusolek pole nende t&ouml;&ouml;d m&otilde;jutanud.</p> <p data-adtags-visited="true">K&uuml;sitlusest selgus, et mida nooremaid lapsi on peres, seda rohkem on laste distants&otilde;ppel ja lasteaedadest kodusolek m&otilde;jutanud lapsevanemate t&ouml;&ouml;tamist. Seda ilmestab h&auml;sti ka joonis 2.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/vanemate graafik 2.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudised_2020/COVID-19/thumbs/__thumb_-2-vanemate graafik 2.png" /></a></p> <p data-adtags-visited="true"><em>Horisontaalteljel peres kasvavate laste vanusvahemikud</em></p> <p data-adtags-visited="true"><strong>Mis on juhtunud sissetulekutega?</strong></p> <p data-adtags-visited="true">Kuigi suurem enamus ehk 59% lapsevanematest vastas, et eriolukorraga seoses pole nende sissetulek v&auml;henenud, on &uuml;le kolmandiku (ehk 36%) neid lapsevanemaid, kelle sissetulek on seoses eriolukorraga v&auml;henenud ja 5% on j&auml;&auml;nud sissetulekust ilma.</p> <p data-adtags-visited="true">Allikas: <a href="https://somblogi.wordpress.com/2020/05/09/analuus-60-lapsevanemate-tootamist-on-mojutanud-distantsope-voi-soovitus-lapsed-lasteaiast-kodus-hoida/">Sotsiaalministeeriumi blogi</a>&nbsp;</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2653Kas eriolukorra ajal tegemata jäänud töötunnid tuleb järele töötada?2020-05-14<p><strong>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan kaubanduses ning meie kauplus oli m&auml;rtsis, aprillis ja mai alguses avatud ainult vajaduse p&otilde;hiselt ning t&ouml;&ouml;tasime osalise t&ouml;&ouml;ajaga. N&auml;iteks tuli mul aprillis kokku 50 t&ouml;&ouml;tundi. Kuna ka meie ettev&otilde;te on eriolukorra t&otilde;ttu raskustes, v&auml;hendati meie palka 30% v&otilde;rra. Kuna meil arvestatakse t&ouml;&ouml;tunde kvartalip&otilde;hise graafikuga ning aprillis oli meil v&auml;he t&ouml;&ouml;tunde, siis uue t&ouml;&ouml;graafiku j&auml;rgi peaksime tunnid mais ja juunis "tasa tegema". Maikuus peaks meil kalendri j&auml;rgi olema 167 t&ouml;&ouml;tundi ning kui meie t&ouml;&ouml;koormust v&auml;hendati 30% v&otilde;rra, peaksime t&ouml;&ouml;tama 117 tundi. Meil on aga t&ouml;&ouml;graafikusse m&auml;rgitud hoopis 145 tundi. Kas t&ouml;&ouml;andja saab &uuml;helt poolt meie t&ouml;&ouml;koormust v&auml;hendada, kuid samas n&otilde;uda &uuml;letundide tegemist? Meil ei olnud v&otilde;imalik aprillis t&ouml;&ouml;l k&auml;ia ja tunde t&auml;is teha, kas t&ouml;&ouml;andja saab neid tunde n&uuml;&uuml;d mais ja juunis n&otilde;uda?</strong></p> <p><strong>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist:</strong> Teie k&uuml;simusest selgub, et teil on 3-kuuline summeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestus ning t&ouml;&ouml;aja esimene summeerimise periood algas jaanuaris ja l&otilde;ppes m&auml;rtsis (jaanuar-veebruar-m&auml;rts) ning teine algas aprillis ja l&otilde;peb juunis (aprill-mai-juuni).&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seaduse (edaspidi TLS) &sect; 6 lg 6 kohaselt v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja leppida kokku summeeritud t&ouml;&ouml;ajas kui t&ouml;&ouml;aeg jaotub arvestusperioodi jooksul ebav&otilde;rdselt. Summeeritud t&ouml;&ouml;aja rakendamise eesm&auml;rk on ebav&otilde;rdse t&ouml;&ouml;koormuse jaotamine arvestusperioodi jooksul. Kusjuures TLS &sect; 44 lg 1 kohaselt selgub &uuml;le- v&otilde;i alatunnit&ouml;&ouml; alles arvestusperioodi l&otilde;pus. Vastavalt sellele koostatakse t&ouml;&ouml;graafikud, arvestatakse t&ouml;&ouml;ajafond ehk normtunnid ning arvestatakse t&ouml;&ouml;aja summeerimisperioodi l&otilde;pul kas on tekkinud &uuml;le- v&otilde;i alatunde.&nbsp;</p> <p><strong>Arvestusperioodi jooksul v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tunnid jaotuda erinevalt. Nii v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja teha &uuml;hes n&auml;dalas v&otilde;i kuus v&auml;hem tunde kui teises.</strong> Oluline on, et arvestusperioodi l&otilde;puks oleks t&ouml;&ouml;tajal normtunnid t&auml;idetud. Summeeritud t&ouml;&ouml;aja korral selguvad &uuml;le- ja alatunnid arvestusperioodi l&otilde;pus. See t&auml;hendab, et kui t&ouml;&ouml;taja teeb &uuml;hes kuus rohkem t&ouml;&ouml;tunde kui t&ouml;&ouml;ajanorm seda ette n&auml;eb, ei pruugi olla tegemist &uuml;letundidega, sest j&auml;rgmises kuus v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja teha nende tundide v&otilde;rra v&auml;hem t&ouml;&ouml;d. Seega ei saa summeeritud t&ouml;&ouml;aja korral olla kindel &uuml;letunnit&ouml;&ouml; tekkimise ajas ning l&auml;htutakse sellest, et &uuml;letunnid selguvad arvestusperioodi l&otilde;pus, mil v&otilde;rreldakse t&ouml;&ouml;taja normtunde ja reaalselt t&ouml;&ouml;tatud tunde.&nbsp;</p> <p>Summeerimisperioodi l&otilde;puks peab t&ouml;&ouml;tajale olema tagatud t&ouml;&ouml;lepingus kokkulepitud t&ouml;&ouml;aeg ja sellele vastav t&ouml;&ouml;tasu. N&auml;iteks: Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab 3-kuulise t&ouml;&ouml;aja summeerimisperioodiga, milline algab 1. jaanuaril, siis jaanuaris, veebruaris ja m&auml;rtsis tehtavad tunnid v&otilde;etakse kokku m&auml;rtsi l&otilde;pus ja sama perioodi normtundide v&otilde;rdluses selgub, kas t&ouml;&ouml;tajal oli selles perioodis &uuml;letunde v&otilde;i mitte. &Uuml;letunnid tuleb t&ouml;&ouml;tajale h&uuml;vitada kas tasulise vaba ajaga v&otilde;i kui pooled on kokku leppinud rahas h&uuml;vitamises, tuleb &uuml;letundide eest maksta 1,5-kordset t&ouml;&ouml;tasu (TLS &sect; 44 lg-d 6 ja 7).&nbsp;</p> <p>Kui n&uuml;&uuml;d sellesse perioodi j&auml;&auml;b aeg, mil t&ouml;&ouml;andja rakendas t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 37 ja v&auml;hendas t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tasu, siis v&auml;henesid t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;ajanorm, st t&ouml;&ouml;taja pidi t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamise protsendi ulatuses v&auml;hem t&ouml;&ouml;tama. Seega kujuneb t&ouml;&ouml;aja summeeritud arvestusperioodil uus t&ouml;&ouml;tundide norm. T&ouml;&ouml;tajad v&otilde;ivad m&otilde;nes kuus t&ouml;&ouml;tada v&auml;hem, m&otilde;nes rohkem, perioodi l&otilde;puks peaks t&ouml;&ouml;taja olema t&ouml;&ouml;tanud oma normtunnid.&nbsp;</p> <p>Vastates Teie k&uuml;simusele, selgitame, et antud juhul on t&ouml;&ouml;andja rakendanud TLS &sect; 37 ning v&auml;hendanud t&ouml;&ouml;tasu 30%, ehk Teie normtundide arvu on v&auml;hendatud 30% v&otilde;rra. Kuna Teie t&ouml;&ouml;aega arvestatakse t&ouml;&ouml;aja summeerimisega perioodil aprill-juuni, siis alles juuni l&otilde;puks selgub, kas t&ouml;&ouml;tasite t&auml;pselt nii palju, kui normtundide j&auml;rgi seda tegema pidite v&otilde;i kogunesid Teil perioodi l&otilde;puks &uuml;le- v&otilde;i alatunnid. Perioodi sees v&otilde;isid tunnid jaotuda ebav&otilde;rdselt, st aprillis v&otilde;is olla v&auml;hem tunde ja mais juunis rohkem tunde. Juuni l&otilde;puks selguvad perioodi (aprill-juuni) normtundide ja tegelikult t&ouml;&ouml;tatud tundide v&otilde;rdluses kas &uuml;le- v&otilde;i alatunnid. Alatunnid v&otilde;ivad tekkida t&ouml;&ouml;tajal olukorras, mil ta oli valmis t&ouml;&ouml;d tegema, kuid t&ouml;&ouml;andjal ei olnud t&ouml;&ouml;d pakkuda. Seega arvestusperioodi l&otilde;pus selgub, et t&ouml;&ouml;taja tegi v&auml;hem t&ouml;&ouml;tunde kui normtunnid ette n&auml;evad ehk kas tekkisid alatunnid. <strong>T&ouml;&ouml;andja peab alatunnid TLS &sect; 35 alusel h&uuml;vitama makstes nende tundide eest keskmist t&ouml;&ouml;tasu.&nbsp;</strong></p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul> <p>Foto: Pixabay</p> <p><strong><br /></strong></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2652Töötukassa nõukogu toetas töötushüvitiste reformi ja töötasu hüvitamise meetmega jätkamist2020-05-14<p><b>T&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu pidas eilsel koosolekul vajalikuks t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitise pikendamist &uuml;he kuu v&otilde;rra, kuid samas ka kitsendada selle tingimusi. Samuti andis n&otilde;ukogu p&otilde;him&otilde;ttelise toetuse t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste reformile. Ettepanekud esitatakse arutamiseks Vabariigi Valitsusele.</b></p> <p>Sotsiaalminister&nbsp;<b>Tanel Kiige</b>&nbsp;s&otilde;nul on senine t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitamise meede end &otilde;igustanud, kuid arvestades t&ouml;&ouml;tukassa reservide piiratust ning majanduse olukorda, on&nbsp;meetme j&auml;tkamiseks vaja piirata&nbsp;taotlemise tingimusi. &bdquo;Meie eesm&auml;rk on toetada raskustes t&ouml;&ouml;tajaid ja t&ouml;&ouml;andjaid ning v&auml;ltida laiaulatuslikke koondamisi, kuna v&auml;rbamine hiljem on keerukam ja v&auml;lja&otilde;pe kulukam. Peame&nbsp;arvestama, et taotlejaid v&otilde;ib lisanduda ning soovime, et h&uuml;vitise taotlemise v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitamiseks oleks eelk&otilde;ige neil t&ouml;&ouml;andjatel, kelle olukord on k&otilde;ige raskem,&ldquo; s&otilde;nas t&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu esimees,&nbsp;sotsiaalminister&nbsp;<b>Tanel Kiik.<br /> </b><br /> T&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu pidas vajalikus piirata palgah&uuml;vitise saamise kriteeriumeid: kui varem pidi olema k&auml;ive langenud 30 protsenti siis uue ettepaneku kohaselt peaks k&auml;ibe langus olema v&auml;hemalt 50. Samuti pidi varem olema t&ouml;&ouml;andja v&auml;hendanud v&auml;hemalt 30 protsendi t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tasu v&otilde;i t&ouml;&ouml;koormust v&auml;hemalt 30 protsenti v&otilde;i siis n&uuml;&uuml;d peaks olema selliseid t&ouml;&ouml;tajaid v&auml;hemalt pool, v&otilde;i t&ouml;&ouml;koormus peaks olema langenud v&auml;hemalt 50 protsendi v&otilde;rra.<b><br /> </b><br /> Langeb ka h&uuml;vitise k&otilde;rgeim m&auml;&auml;r - endiselt 1000 eurolt 800-le. Langetada on plaanis ka h&uuml;vitise asendusm&auml;&auml;ra varemalt 70 protsendilt 50-le, mis t&auml;hendab, et varem v&otilde;is saada t&ouml;&ouml;taja h&uuml;vitist kuni 70 protsenti palgast - kuni 1000 eurot, siis n&uuml;&uuml;d v&otilde;ib ta saada kuni 50 protsenti palgast kuid k&otilde;ige rohkem 800 eurot. Samaks j&auml;&auml;b&nbsp; t&ouml;&ouml;andja omaosalus, mis ka varem oli v&auml;hemalt 150 eurot. Juuni eest v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;tasu h&uuml;vitist v&otilde;ivad taotleda ka t&ouml;&ouml;andjad, kes said h&uuml;vitist kahe kuu eest m&auml;rts-mai vahemikus.<b></b></p> <p>Samuti pikeneb aeg, mille jooksul ei saa t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajat koondada. Senise &uuml;he kuu asemel peab t&ouml;&ouml;andja tagama t&ouml;&ouml;koha v&auml;hemalt j&auml;rgmise kahe kuu jooksul. Vastasel korral tuleb t&ouml;&ouml;andjal kogu h&uuml;vitise summa tagastada t&ouml;&ouml;tukassale. Plaanis on kehtestada ka kaks lisakriteeriumit. Edaspidi saab palgatoetust taotleda vaid nendele t&ouml;&ouml;lepingu alusel t&ouml;&ouml;tavatele inimestele, kelle t&ouml;&ouml;leping on s&otilde;lmitud enne 1. m&auml;rtsi 2020. Toetust saavad taotleda need ettev&otilde;tted, kellel ei olnud 12. m&auml;rtsil maksuv&otilde;lga, kes on maksuv&otilde;lad taotluse esitamise hetkeks tasunud v&otilde;i kelle maksuv&otilde;lad on ajatatud.&nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu kiitis p&otilde;him&otilde;tteliselt heaks t&ouml;&ouml;tuskindlustusreformi ettepanekud</b></p> <p>Lisaks andis t&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu p&otilde;him&otilde;ttelise heakskiidu t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitiste s&uuml;steemi reformimiseks, millega on plaanis muuta s&uuml;steemi paindlikumaks. Kavas lubada ajutist t&ouml;&ouml;tamist t&ouml;&ouml;tuna arvel oleku ajal, h&otilde;lmata t&ouml;&ouml;tuskindlustuss&uuml;steemi FIE-d ja juhatuse liikmed, siduda t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitiste maksmise kestus majandusts&uuml;kliga ning t&otilde;sta t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise ja t&ouml;&ouml;tutoetuse suurust.</p> <p>Muudatuste kohaselt oleks ajutine t&ouml;&ouml;tamine edaspidi lubatud t&ouml;&ouml;tuna arvel oleku ajal kuni viis kalendrip&auml;eva kuus ning selle eest oleks lubatud saada tasu, mis v&otilde;ib olla &uuml;hes kuus kuni 40 protsenti eelmise aasta kuu t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rast, ehk k&auml;esoleval aastal 216 eurot. T&ouml;&ouml;tule s&auml;ilivad ajutisel t&ouml;&ouml;tamisel t&ouml;&ouml;tu staatus, ravikindlustus ning t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitised.</p> <p>Sarnaselt t&auml;na kindlustatutele, tekib f&uuml;&uuml;silisest isikust ettev&otilde;tjatel ning juhtimis-ja kontrollorgani liikmetel t&ouml;&ouml;tuse korral t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise saamise &otilde;igus. Ettepaneku kohaselt makstakse neile t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitist samas m&auml;&auml;ras kui t&ouml;&ouml;lepinguga t&ouml;&ouml;tajatele.</p> <p>Kolmanda muudatusena on plaanis siduda t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise maksmise kestus olukorraga t&ouml;&ouml;turul. Selleks antakse Vabariigi Valitsusele &otilde;igus t&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu ettepanekul pikendada h&uuml;vitiste kestust, kui registreeritud t&ouml;&ouml;tuse m&auml;&auml;r on kolmel j&auml;rjestikusel kuul olnud k&otilde;rgem kui 10 protsenti v&otilde;i t&ouml;&ouml;tute arvu kuine kasv kolmel j&auml;rjestikusel kuul on olnud v&auml;hemalt 10 protsenti.</p> <p>Viimase ettepaneku kohaselt t&otilde;useks t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitise suurus t&ouml;&ouml;tuse esimesel 100 p&auml;eval 50 protsendilt 60 protsendini senisest keskmisest t&ouml;&ouml;tasust ning t&ouml;&ouml;tutoetus 35 protsendilt 50 protsendini alampalgast.</p> <p>Sotsiaalministeerium saatis esmakordselt partneritele arutamiseks t&ouml;&ouml;tush&uuml;vitiste reformi ettepanekute paketi 27. jaanuaril. Selle eesm&auml;rgiks on luua senisest paindlikum h&uuml;vitiste s&uuml;steem, mis arvestab muutustega t&ouml;&ouml;turul ja t&ouml;&ouml;suhetes. Kui t&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ukogu poolt heaks kiidetud muudatused ka Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu heakskiidu saavad, v&otilde;ivad need j&otilde;ustuda juba selle aasta suvel.</p> <p>Allikas: <a href="https://www.sm.ee/et/uudised/tootukassa-noukogu-toetas-tootushuvitiste-reformi-ja-tootasu-huvitamise-meetmega-jatkamist" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a>&nbsp;</p> <p><strong>Vaata ka:</strong></p> <ul> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/uudised/2552" target="_blank">Kokkuv&otilde;te T&ouml;&ouml;elu artiklitest, mis puudutavad koroonaviirust.</a></li> <li><a href="https://www.tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid/COVID-19" target="_blank">Korduma Kippuvad K&uuml;simused seoses koroonaviirusega</a>&nbsp;(kaugt&ouml;&ouml;, v&auml;lisl&auml;hetused, sundpuhkus, palgata puhkus).</li> </ul>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2651Tööandjate volikogu juht: kriis tõi välja ka töösuhete kitsaskohad 2020-05-13<p><b>Teisip&auml;eval Stenbocki majas toimunud kolmepoolsel sotsiaalpartnerite kohtumisel t&otilde;id t&ouml;&ouml;andjad COVID-19-st p&otilde;hjustatud majandusolukorra k&otilde;rval lauale ettepaneku, mis v&otilde;imaldaks osalise t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;le v&otilde;tta paindliku t&ouml;&ouml;tundide vahemikuga. See loob eeldused suurema hulga inimeste rakendamiseks, mis praegusel majanduslanguse ja kasvava t&ouml;&ouml;puuduse ajal on &auml;&auml;rmiselt oluline.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;aja arvestuse teema on alguse saanud t&ouml;&ouml;tajate tagasisidest. Kriis t&otilde;i v&auml;lja t&otilde;siasja, et kasutatakse palju k&auml;sunduslepinguid, mille alusel t&ouml;&ouml;tavad inimesed ei saa osa ei palgatoetusest, ega laiene neile ka teised sotsiaalkaitse meetmed. Eesm&auml;rk on v&auml;hendada selliste lepingute hulka,&ldquo; &uuml;tles Eesti T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu volikogu esinaine Kai Realo. &bdquo;T&ouml;&ouml;andjatele annaks see v&otilde;imaluse kiirelt reageerida t&auml;iendavale t&ouml;&ouml;j&otilde;uvajadusele ning tasakaalustada t&ouml;&ouml;tajate koormust, ehk t&auml;iskohaga t&ouml;&ouml;tajad ei peaks tegema nii palju &uuml;letunde,&ldquo; lisas ta.</p> <p>Esmalt on idee testida lahendust kaubanduses graafiku alusel t&ouml;&ouml;tavate inimeste puhul ning seej&auml;rel rakendada seda ka teistes valdkondades. Kai Realo s&otilde;nul on teemat juba ameti&uuml;hingutega arutatud ning &uuml;hisosa on olemas. Sotsiaalminister Tanel Kiik kinnitas kohtumisel, et kui t&ouml;&ouml;andjad ja ameti&uuml;hingud on teemas kokku leppinud, on tema valmis pilootprojekti ettepaneku valitsusse viima.</p> <p>Igap&auml;evaselt jaem&uuml;&uuml;giettev&otilde;tet Circle-K Eesti juhtivale Kai Realole on kriis andnud rea &otilde;ppetunde. &bdquo;Tervisekriisid v&otilde;ivad korduda, kuid korduda ei tohiks sarnane majanduse laussulgemine, mille t&otilde;ttu valdav osa kaubandus- ja teenindusettev&otilde;tteid kaheks kuuks kinni pandi,&ldquo; s&otilde;nas ka Eesti Kaupmeeste Liidu juhatusse kuuluv Realo. &bdquo;Selle &auml;rahoidmiseks on m&otilde;istlik nii riigil kui ka ettev&otilde;tetel valmistuda juba t&auml;na. Alustades sellest, et varuda piisavas hulgas kaitse- ja desinfitseerimisvahendeid. Oleme Kaupmeeste Liidus arutanud ideed s&otilde;nastada &uuml;htsed k&auml;itumisp&otilde;him&otilde;tted, et ka eriolukorras saaks t&ouml;&ouml;d j&auml;tkata,&ldquo; &uuml;tles ta.&nbsp;</p> <p>COVID-19-st p&otilde;hjustatud kriisi m&otilde;judest ja ettev&otilde;tluse murekohtadest r&auml;&auml;kides s&otilde;nas T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas: &bdquo;On oluline, et riik tuleks v&auml;lja ka majanduskriisi leevendamise teise laine meetmetega, et toetada ka neid t&ouml;&ouml;andjaid, kelleni kriis j&otilde;uab aasta teises pooles. Eelk&otilde;i