Uudised https://www.tooelu.ee/et/uudised en-us Latest newshttps://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2310Millele peaksid tähelepanu pöörama noored, kes alustavad tööd oma esimeses alalises töökohas?2019-06-20<p>Kool on l&otilde;puks l&auml;bi, diplom on k&auml;es. Paljud &otilde;ppurid on k&uuml;ll juba koolivaheaegadel siin-seal t&ouml;&ouml;kogemusi hankinud, ent n&uuml;&uuml;d oleks vaja leida erialane ja p&uuml;siv t&ouml;&ouml; ning alustada iseseisvat elu ilma vanemate majandusliku toetuseta. Tallinna Pol&uuml;tehnikumis fotograafia eriala l&otilde;petanud Haapsalu noormees <b>Mihkel Puhm </b>(20) on olnud ise aktiivne t&ouml;&ouml;otsija, kes sai t&auml;iskohaga t&ouml;&ouml;le kohalikku ajalehte, sest oli neile vabakutselise fotograafina paar kuud varem pilte teinud.</p> <p>&bdquo;Mind vormistati k&uuml;ll t&ouml;&ouml;le, aga &uuml;sna kiiresti m&otilde;istsin, et pressifotograafia ei paku mulle tehnilist pinget ja mul hakkas igav. Samasuguseid pilte v&otilde;inuks ma teha ka kolm aastat tagasi ilma fotokooli l&otilde;petamata. Uurisin Haapsalus tegutsevalt Digilaborilt, kas neil oleks t&ouml;&ouml;d pakkuda. Selgus, et oligi osaajaga t&ouml;&ouml;tajat vaja. Mind kutsuti proovip&auml;evale ja Digilaboris ma n&uuml;&uuml;d ametis olengi.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Katseaeg on sul juba l&auml;bi saanud?</b></p> <p>&bdquo;Seda mul ei ole olnudki, kuigi kohe saab kolm t&ouml;&ouml;kuud t&auml;is. Katseaeg oli mul ajalehes t&ouml;&ouml;tades. Ehk v&otilde;ib katseajaks pidada aega, mil ma olin Digilaboris t&ouml;&ouml;l koos oma &uuml;lemusega, kes mind koolitas ja &otilde;petas. Ise pidasin seda pigem &otilde;ppeperioodiks, et aru saada, kuidas printerid t&ouml;&ouml;tavad ja mida teha tuleb.<b> </b>Midagi ekstra katseaja kohta t&ouml;&ouml;lepingusse m&auml;rgitud ei ole.&ldquo;<b></b></p> <p><b>Palju sa enne t&ouml;&ouml;le minekut t&ouml;&ouml;lepingu seadust uurisid?</b></p> <p>&bdquo;Ei uurinud. V&auml;ikeses linnas teavad k&otilde;ik k&otilde;iki. Minu praegust &uuml;lemust tunneb n&auml;iteks mu &otilde;de, kes &uuml;tles, et mu t&ouml;&ouml;andja on inimesena tore. T&ouml;&ouml;lepingu tegemine k&auml;is ka v&auml;ga lihtsalt. Paar-kolm n&auml;dalat olin koos &uuml;lemusega t&ouml;&ouml;l ja p&auml;rast seda olen t&ouml;&ouml;tanud &uuml;ksinda. Kui tekkis mingi k&uuml;simus, siis t&ouml;&ouml;andja kohe vastas v&otilde;i tuli ise kohale. K&otilde;ik on kulgenud v&auml;ga sujuvalt. Ma ei uurinud eelnevalt ka, kas palka makstakse &otilde;igeaegselt vms. Usaldasin oma t&ouml;&ouml;andjat. K&otilde;ik on v&auml;ga tore olnud ja ma ei ole pidanud pettuma.&ldquo;</p> <p><b>Sa oled ka koolipoisina erinevaid suvet&ouml;id teinud. On sul t&ouml;&ouml;andjaga probleeme olnud?</b></p> <p>&bdquo;&Uuml;hel suvel t&ouml;&ouml;tasin ma s&ouml;&ouml;gikohas teenindaja-baarmenina. T&ouml;&ouml;lepingut ma nii p&otilde;hjalikult l&auml;bi ei lugenud kui oleks v&otilde;inud. Seal oli punkt, et t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib mind iga kell vallandada ilma koondamise ja tasudeta. Ma ei teagi, mis p&otilde;hjusel, aga augusti alguses sain teate, et minu teeneid enam ei vajata. Mind see &uuml;llatas, sest kaks eelnevat kuud olid t&ouml;iselt v&auml;ga head olnud ja nende eest olin ma ka palka saanud. T&ouml;&ouml; l&otilde;ppemisest ette ei teatatud ja midagi ka ei &ouml;eldud. Lihtsalt &uuml;le&ouml;&ouml; &ouml;eldi koht &uuml;les.</p> <p>Praegu olen ma v&auml;ga rahul: mul on erialane t&ouml;&ouml;, &uuml;lemus on tore ja lisaks teen ma lisat&ouml;id. Peab ise aktiivne olema. Fotograafe on palju ja t&ouml;&ouml;turg &uuml;sna t&auml;is. Seep&auml;rast tuleb n&auml;idata, et oled valmis t&ouml;&ouml;d tegema ja v&otilde;imalusi otsima.&ldquo;&nbsp;</p> <h3><b>Noorte t&ouml;&ouml;tajatega seotud teemat kommenteerib T&ouml;&ouml;inspektsiooni N&otilde;ustamistalituse juhataja Kaire Saarep.</b></h3> <p><b>Mida peaksid esmakordselt t&auml;isajaga t&ouml;&ouml;le asuvad noored eelnevalt teadma?</b></p> <p>&bdquo;Esmalt kommenteerin noormehe toodud t&ouml;&ouml;lepingu viidet, et &bdquo;t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib vallandada iga kell ilma koondamise tasuta&ldquo;. See lause on t&ouml;&ouml;seadusandlusega vastuolus. T&ouml;&ouml;andja ei saa kedagi niisama vallandada, alati peab olema p&otilde;hjus &ndash; on hilinetud, t&ouml;&ouml; saab otsa, millele j&auml;rgneb koondamine vms. K&otilde;ik seadusest kehvemad laused on t&uuml;hised. V&otilde;ib helistada T&ouml;&ouml;inspektsiooni ja k&uuml;sida, kas &uuml;ks v&otilde;i teine lause t&ouml;&ouml;lepingus on seadusega vastuolus. Antud juhul sai noormees petta.</p> <p>H&auml;sti tihti usaldavad noored oma t&ouml;&ouml;andjat v&otilde;i l&auml;hevad t&ouml;&ouml;le lepinguta, kuna kutsub keegi tuttav v&otilde;i s&otilde;ber. Usalduslik taust on justkui olemas. Noortel t&ouml;&ouml;tajatel tekib aga sageli t&ouml;&ouml;andjaga t&ouml;&ouml;tasuvaidlus, p&otilde;hjuseks bruto- ja netosummad. T&ouml;&ouml;taja eeldab &uuml;ht palganumbrit, sest l&auml;bir&auml;&auml;kimistel r&auml;&auml;giti netosummast, kuid lepingus on kirjas brutotasu, mis netosse &uuml;mber arvutatuna on varem r&auml;&auml;gitust v&auml;iksem. Kui sellisele lepingule on alla kirjutatud, siis pole enam midagi vaielda.&ldquo;</p> <p><b>Kas katseaeg v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja-poolne koolitusaeg peab olema t&ouml;&ouml;lepingusse m&auml;rgitud?</b></p> <p>&bdquo;Ei pea. See tuleneb automaatselt seadusest ja kestab neli kuud. T&auml;htajalise lepingu puhul v&otilde;ib katseaeg olla kuni pool lepingu kestvusajast, aga samuti mitte rohkem kui neli kuud. Kui t&ouml;&ouml;tajale uuel t&ouml;&ouml;kohal miski ei sobi, siis peab ta t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemisest t&ouml;&ouml;andjale 15 p&auml;eva ette teatama. Isegi, kui katseaega pole lepingusse m&auml;rgitud.</p> <p>Katseajal ei pea t&ouml;&ouml;taja palk olema madalam. Kui teda on aga vaja koolitada ning selleks kulutatakse teise t&ouml;&ouml;taja panust ja aega, siis v&otilde;iks katseajal olla t&ouml;&ouml;tajal v&auml;iksem palk, sest koolitajale tuleb maksta lisatasu v&otilde;i ei saa ta samal ajal oma p&otilde;hit&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;ita. Katseajal kehtestatud madalam palk v&otilde;iks t&ouml;&ouml;lepingus kirjas olla.</p> <p>T&auml;helepanu v&otilde;iks p&ouml;&ouml;rata suulistele lubadustele. Kui p&auml;rast katseaega lubatakse palka t&otilde;sta, aga seda pole kirja pandud, siis v&otilde;ib see katteta lubaduseks j&auml;&auml;da. Seega v&otilde;iks lepingusse m&auml;rkida: alates sellest kuup&auml;evast palk t&otilde;useb teatud summani. K&otilde;ik lubadused peaksid olema kirjas.&ldquo;</p> <p><b>Kui t&auml;pselt tuleks t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid ametijuhendis kirjeldada?</b></p> <p>&bdquo;Mida p&otilde;hjalikum on ametijuhend, seda parem. Selleks, et vaidlusi v&auml;ltida ja t&ouml;&ouml;taja saaks t&auml;pselt aru, mida ta peab tegema. Samas, kui t&ouml;&ouml;andja hakkab t&ouml;&ouml;tajalt lisa&uuml;lesandeid n&otilde;udma, siis teab ta vaielda. T&ouml;&ouml;lepingut (n&auml;iteks t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete tingimusi) saab muuta vaid poolte kokkuleppel. &Uuml;lesannete muutusest v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja keelduda.&ldquo;</p> <p><b>Juhul, kui t&ouml;&ouml;aeg ei piirdu p&auml;evaajaga, vaid h&otilde;lmab ka &otilde;htu- v&otilde;i &ouml;&ouml;tunde, siis millistest soodustustest v&otilde;iks teadlik olla?</b></p> <p>&bdquo;T&auml;iskasvanud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu peab olema p&auml;rast kella k&uuml;mmet &otilde;htul 1,25kordne. Kuna see tuleneb seadusest, siis seda ei pea t&ouml;&ouml;lepingusse m&auml;rkima. Kui t&ouml;&ouml;tasu on n&auml;iteks 600 eurot ja t&ouml;&ouml;tatakse &ouml;&ouml;tundidel, siis tuleb saada lisatasu. T&ouml;&ouml;lepingu seadus lubab kokku leppida, et t&ouml;&ouml;tasu sisaldab juba tasu &ouml;&ouml;tundide eest ehk midagi lisaks ei saa. Seda peaks t&ouml;&ouml;taja eelnevalt teadma.</p> <p>Tavap&auml;rane on, et klienditeeninduses lepitakse kokku tunnitasu &ndash; n&auml;iteks 3,21 ja lisatasuna 2 eurot tunnis. Sellele lisandub, et t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib lisatasu kord aastas &uuml;hepoolselt &uuml;le vaadata. Seej&auml;rel hakatakse &uuml;letunnit&ouml;&ouml;- v&otilde;i riigip&uuml;hadel t&ouml;&ouml;tamise tasu maksma ainult p&otilde;hipalgalt ehk 3,21 tunnis, aga tegelikult peaks t&ouml;&ouml;taja k&otilde;ik lisatasud saama summalt 5,21 ehk k&otilde;ikidelt tasudelt, mida ta on t&ouml;&ouml;tegemise eest saanud.&ldquo;</p> <p><b>Kui t&ouml;&ouml;tajal on v&auml;ike laps, kas siis kehtivad teatud piirangud v&otilde;i soodustused?</b></p> <p>&bdquo;Kuni 7aastaste laste vanematel on &otilde;igus puhkuseaega valida. 7-10aastase lapse puhul saab puhata tema koolivaheajal, aga t&ouml;&ouml;ajas tuleb t&ouml;&ouml;le minnes t&ouml;&ouml;andjaga kokku leppida. Kui t&ouml;&ouml;taja kirjutab alla lepingule, et tal on t&auml;ist&ouml;&ouml;aeg summeeritud t&ouml;&ouml;ajaga graafikul alusel, siis v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tada nii &ouml;&ouml;sel kui p&auml;eval. Kui ka lubatakse t&ouml;&ouml;tajale mugavat graafikut, siis t&ouml;&ouml;ajakava koostatakse t&ouml;&ouml;andja vajadusest l&auml;htuvalt ning kellegi haigestumisel v&otilde;i puhkusel viibimise ajaks v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja koostada t&ouml;&ouml;graafiku ettev&otilde;ttele sobival viisil. Kuna kokku on lepitud summeeritud t&ouml;&ouml;ajas, siis ei ole t&ouml;&ouml;andja midagi valesti teinud. K&otilde;ik teistsugused omavahelised kokkulepped v&otilde;iks t&ouml;&ouml;lepingusse kirjutada.&ldquo;</p> <p><b>Kas t&ouml;&ouml;koha kaugel asudes tuleks t&ouml;&ouml;tajale s&otilde;idukulu h&uuml;vitada? V&otilde;i isikliku s&otilde;iduauto kasutuskulu, kui t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmine eeldab oma s&otilde;iduvahendit?</b></p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;andja ei pea kodust t&ouml;&ouml;le ja tagasi s&otilde;itu kinni maksma. See on t&ouml;&ouml;taja valik, kas ta s&otilde;idab v&otilde;i kolib t&ouml;&ouml;kohale l&auml;hemale. Kui on aga vaja teha t&ouml;&ouml;s&otilde;ite n&auml;iteks m&uuml;&uuml;giesindajana kliendi juurde vms, siis neid on vaja h&uuml;vitada, sest tulenevad otseselt t&ouml;&ouml;korraldusest ja ettev&otilde;tte vajadustest.&ldquo;</p> <p><b>Juhul, kui t&ouml;&ouml; on seotud riskide ja ohtudega, kas peab olema s&otilde;lmitud t&ouml;&ouml;andja-poolne elukindlustus?</b></p> <p>&bdquo;Eestis on &uuml;ksikud ja sageli v&auml;lismaise taustaga ettev&otilde;tted, kus t&ouml;&ouml;tajatele pakutakse t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus- v&otilde;i elukindlustust v&otilde;i on loodud neile soodsamad s&auml;tted, aga lisakindlustust seadus tegema ei kohusta.&ldquo;</p> <p><b>Milliseid t&uuml;&uuml;pilisi vigu teevad noored t&ouml;&ouml;tajad ise?</b></p> <p>&bdquo;Nad kipuvad t&ouml;&ouml;lt, mis neile ei meeldi, p&auml;evapealt &auml;ra minema. Kui t&ouml;&ouml;andja k&uuml;sib kahju h&uuml;vitamist, siis on nad &uuml;llatunud, et peavad j&auml;rgima etteteatamise t&auml;htaega. Arvestada tuleb, et katseajal on see 15 kalendrip&auml;eva ja p&auml;rast katseaja l&otilde;ppu 30 kalendrip&auml;eva isegi juhul, kui ei ole lepingut, sest t&ouml;&ouml;suhe ju kehtib! Selle &otilde;iguse annab t&ouml;&ouml;lepinguseaduse &sect; 4, mis on pigem t&ouml;&ouml;taja kaitseks. Ei saa olla nii, et suulise t&ouml;&ouml;suhte puhul kehtib t&ouml;&ouml;lepinguseadusest tulenev kaitse &ndash; v&otilde;in palka, puhkust jm k&uuml;sida, aga ei pea j&auml;rgima etteteatamise t&auml;htaega. Kui seda ei tehta, siis t&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus k&uuml;sida v&auml;hem etteteavitatud aja eest h&uuml;vitist. P&auml;evapealt saab t&ouml;&ouml;lt lahkuda t&ouml;&ouml;andja v&auml;ga raske rikkumise korral.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja pisirikkumisi v&otilde;tavad nooremad t&ouml;&ouml;tajad t&otilde;sisemalt, soovides p&auml;evapealt &auml;ra minna ja n&otilde;uda kolme kuu h&uuml;vitist. Raskeks rikkumiseks v&otilde;ib pidada juhtu, kui t&ouml;&ouml;tajatele pole paar-kolm kuud palka makstud.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjatele teevad muret nutiseadmed, mis on t&ouml;&ouml;tajatel &ndash; olgu nad ametis klienditeenindajana v&otilde;i tootmisettev&otilde;ttes ― pidevalt k&auml;es. Nutiseadme keelustamine tundub justkui vabaduse rikkumisena, aga t&ouml;&ouml;andjal on t&ouml;&ouml; tegemise ajal &otilde;igus seda teha, kuid seegi peab olema kirjas t&ouml;&ouml;korralduse reeglites. &Uuml;ldjuhul on iga kahe-kolme tunni j&auml;rel ette n&auml;htud 10&minus;15minutiline puhkepaus, kus t&ouml;&ouml;taja saab oma telefoni kasutada.&ldquo;</p> <p>Tekst: Tiina Lang<br />Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2309Vähenenud töövõimega inimesi ootavad mitmed tööturuteenused2019-06-19<p>T&ouml;&ouml;tukassa pakub v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestele erinevaid teenuseid, mille eesm&auml;rgiks on aidata neil sobiv amet leida.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa pakutavad teenused erivajadustega inimestele ja nende t&ouml;&ouml;andjatele:</p> <ul> <li>abistamine t&ouml;&ouml;intervjuul nt kuulmis- v&otilde;i k&otilde;nepuude, aga ka muude suhtlemistakistuste puhul;</li> <li>t&ouml;&ouml;ruumide ja -vahendite kohandamise kulude h&uuml;vitamine;</li> <li>t&ouml;&ouml;ks vajaliku abivahendi tasuta kasutada andmine;</li> <li>tugiisikuga t&ouml;&ouml;tamine &ndash; abi t&ouml;&ouml;ellu sisse elamisel, &otilde;igete v&otilde;tete omandamisel ja t&auml;itmisel, t&ouml;&ouml; planeerimisel ning suhtlemisel, eesm&auml;rk on aja m&ouml;&ouml;dudes v&otilde;imalikult iseseisvalt t&ouml;&ouml;tada;</li> <li>kaitstud t&ouml;&ouml; &ndash; v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimene saab teha v&otilde;imetekohast t&ouml;&ouml;d talle sobivas tempos ja tema erivajadusi arvestavas t&ouml;&ouml;keskkonnas, kus on tagatud vajalik juhendamine, n&otilde;ustamine ja abi;</li> <li>kogemusn&otilde;ustamine &ndash;inimest n&otilde;ustab sarnase erivajadusega inimene, kellel on positiivne t&ouml;&ouml;alane kogemus;</li> <li>t&ouml;&ouml;alane rehabilitatsioon &ndash; valmistab ette t&ouml;&ouml;eluks ning toetab t&ouml;&ouml;leasumist ja t&ouml;&ouml;tamist;</li> <li>t&ouml;&ouml;andjate n&otilde;ustamine ja teavitamine;</li> <li>t&ouml;&ouml;andjale t&ouml;&ouml;turukoolituse h&uuml;vitamine.</li> </ul> <p><b>Populaarsed t&ouml;&ouml;turuteenused</b></p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa teenusejuhi K&uuml;lliki Bode s&otilde;nul on kliendid 2017. aasta kvaliteediuuringu andmetel pakutavate teenustega rahul. &bdquo;K&otilde;ige enam kasutatakse koolitusi, t&ouml;&ouml;praktikat ja t&ouml;&ouml;alast rehabilitatsiooni. K&otilde;ik teenused v&otilde;imaldavad palju paindlikkust ja nende k&auml;ttesaadavus on hea,&ldquo; s&otilde;nas Bode.</p> <p>Bode toob n&auml;iteks 52-aastase t&ouml;&ouml;praktikat kasutanud mehe, kelle t&ouml;&ouml;v&otilde;ime oli v&auml;henenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tagaj&auml;rjel, kuid kes unistas t&ouml;&ouml;tamisest alal, mida ta juba m&otilde;nda aega ei olnud saanud palgat&ouml;&ouml;na teha. Oskuste arendamiseks l&auml;bis ta arvutikursuse ja B-kategooria autojuhi koolituse, seej&auml;rel sai ta &uuml;hte ettev&otilde;ttesse t&ouml;&ouml;praktikale. Sama ettev&otilde;te v&otilde;ttis mehe ka palgatoetusega t&ouml;&ouml;le, tingimusel, et ta l&auml;biks ka erialase t&auml;iendkoolituse. T&ouml;&ouml;tava inimesena k&uuml;lastas ta karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajat, kelle abiga leiti sobiv t&auml;iendkoolitus. M&otilde;lemad osapooled, nii t&ouml;&ouml;andja kui t&ouml;&ouml;taja on v&auml;ga rahul, sest &uuml;ks on leidnud enda kollektiivi toreda inimese ja teine unistuste t&ouml;&ouml;.</p> <p>Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuhi Anneli Habichti hinnangul on h&auml;sti toimivad teenused t&ouml;&ouml;alane rehabilitatsioon ja t&ouml;&ouml;ks vajalike abivahendite taotlemine (nt arvutiprogrammi v&otilde;i -hiire, ergonoomilise proteesi jmt). Ta nimetab ka tegevusi, mis on erivajadustega inimestele olulised, kuid mille puhul saaks teenuste korraldamist ja p&uuml;sivat rahastamist parendada. &bdquo;Liikumistakistusega ja n&auml;gemispuudega inimestele on oluline t&ouml;&ouml;les&otilde;idutoetus, intellektipuudega v&otilde;i ps&uuml;&uuml;hikah&auml;irega inimestele tugiisikuga t&ouml;&ouml;tamine. Enamasti leiab t&ouml;&ouml;andja oma kollektiivist isiku, kes juhendab, motiveerib ja j&auml;lgib erivajadusega t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;ohutust.&ldquo;</p> <p>Teenused, mis Eesti Puuetega Inimeste Koja esindaja hinnangul vajavad veel sisset&ouml;&ouml;tamist, on kaitstud t&ouml;&ouml;, kogemusn&otilde;ustamine ja saatja s&otilde;idukulu h&uuml;vitamine, mis takerduvad praegusel hetkel nii rahastuse kui tugiteenust pakkuva isiku t&ouml;&ouml;koormuse taha. Kogemusn&otilde;ustamise korral on juba t&auml;na olemas erivajadustega inimesed, kes on l&auml;binud kogemusn&otilde;ustaja koolituse ja on n&otilde;us oma positiivseid kogemusi sarnases valdkonnas jagama, kuid n&otilde;uded nt koolitusruumidele v&otilde;i riigihangetel osalemiseks, et teenust osutada, on liiga k&otilde;rged.</p> <p>M&otilde;nede teenuste n&otilde;rkuseks on nende ajutine iseloom, kuigi vajadus ajas ei kao (nt t&ouml;&ouml;les&otilde;idutoetus, mida peaks edasi pakkuma kohalik omavalitsus, kuid nende v&otilde;imekus on v&auml;ga erinev), osadel madal tasu (nt tugiisikuga t&ouml;&ouml;tamine v&otilde;i saatja s&otilde;idukulu h&uuml;vitamine, kuid viimase t&ouml;&ouml;aeg on igap&auml;evaselt v&auml;ga l&uuml;hike), mist&otilde;ttu on inimesi keeruline leida. Murekohaks on ka k&otilde;rged n&otilde;udmised nt kogemusn&otilde;ustamise l&auml;biviimise ruumidele kombinatsioonis v&auml;ga v&auml;ikese teenuse mahuga, mist&otilde;ttu hoolimata inimeste valmisolekust kogemusn&otilde;ustada v&otilde;ib osutuda see &uuml;sna komplitseerituks.</p> <p><b>Teadlikkuse t&otilde;us</b></p> <p>Anneli Habichti s&otilde;nul on teadlikkus pakutavatest teenustest madalam nende &nbsp;v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste seas, kes pole veel t&ouml;&ouml;tukassaga kokku puutunud. &bdquo;N&auml;iteks tasub teada, et k&otilde;ikidele teistele m&otilde;eldud t&ouml;&ouml;turuteenused laienevad ka v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestele. T&ouml;&ouml;tukassasse j&otilde;udes kasvab teadlikkus erinevatest teenustest, n&auml;iteks lisaks abivahenditele ja rehabilitatsioonile ka koolitustest.&ldquo;</p> <p>Habicht t&otilde;i v&auml;lja, et tihti eeldavad erivajadustega inimesed v&auml;rbamisel, et ettev&otilde;te on juba kursis erinevate teenustega, mida t&ouml;&ouml;tukassa just t&ouml;&ouml;andjatele osutab. &bdquo;T&ouml;&ouml;andja aga ei pruugi temale suunatud teenustest teadlik olla ja nii v&otilde;ib eeldamisest tekkida omaette probleem, millele on tegelikult lahendus olemas. N&auml;iteks saab t&ouml;&ouml;tukassa spetsialist tulla koolitama ettev&otilde;tte kollektiivi, et erivajadustega t&ouml;&ouml;taja kohandamist toetada. Muuseas, ka erivajadustega t&ouml;&ouml;otsija v&otilde;i t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib ise olla see inimene, kes t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;tukassasse p&ouml;&ouml;rduda soovitab!"</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa esindaja s&otilde;nul on viimasel ajal m&auml;rgata, et ettev&otilde;tted soovivad senisest rohkem oma kollektiivi kaasata v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesi ning paljud asutused on p&ouml;&ouml;rdunud nende poole, et saada t&ouml;&ouml;taja toetamiseks vajalikku n&otilde;u. &bdquo;Eelk&otilde;ige n&auml;hakse sihtgrupis v&auml;&auml;rtuslikku ressurssi t&ouml;&ouml;j&otilde;upuuduse t&otilde;ttu, vahel on aga tegemist mitmekesise kollektiiviga, kes soovib meeskonda rikastada erinevate inimestega. Lisaks on t&otilde;usnud teadlikkus erivajadustest ja kaast&ouml;&ouml;tajad oskavad paremini kolleegi murekohti m&auml;rgata,&ldquo; r&auml;&auml;kis Bode.</p> <p><b>Soovitused t&ouml;&ouml;d otsivale v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesele </b></p> <p>&bdquo;Soovitame julgelt nii t&ouml;&ouml;tutel kui ka t&ouml;&ouml;tavatel erivajadustega inimestel p&ouml;&ouml;rduda meie poole, et saada infot erinevate teenuste kohta. V&auml;ga hea on kasutada ka t&ouml;&ouml;praktika v&otilde;imalust, mis annab hea ettekujutluse t&ouml;&ouml; iseloomust ja keskkonna sobivusest. Suurem osa t&ouml;&ouml;praktika l&auml;binutest saab ka t&ouml;&ouml;le,&ldquo; julgustas T&ouml;&ouml;tukassa teenusejuht.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;otsijatele soovitame usaldada rohkem t&ouml;&ouml;tukassat ja kasutada pakutavaid teenuseid,&ldquo; s&otilde;nas Habicht. &bdquo;Tasub teada, et ka juba t&ouml;&ouml;taval v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesel on vajadusp&otilde;hine &otilde;igus k&otilde;ikidele pakutavatele teenustele, nii n&otilde;ustamisele, teavitamisele, konsultandile, kohandamisele ja sotsiaalmaksu h&uuml;vitamisele.&ldquo;</p> <p><b>Millest alustada?</b></p> <ul> <li>Pane kirja oma oskused, teadmised, eeldused ja takistused, nt sobiv t&ouml;&ouml;koormus, asukoht, t&ouml;&ouml; masinatega, f&uuml;&uuml;siline pingutus, suurema seltskonna mittesobimine jne. Millised on sobivad t&ouml;&ouml;kohad, kus takistused ei ole m&auml;&auml;ravad. Vajadusel aitab eelnevat kaardistada juhtumikorraldaja, l&auml;hedane v&otilde;i n&otilde;ustaja.</li> <li>M&otilde;tle l&auml;bi, kas ja kuidas oma erivajadust potentsiaalsele t&ouml;&ouml;andjale tutvustada. Ei ole kohustust seda teha, kuid kui teavitamine aitab t&ouml;&ouml;andjal t&ouml;&ouml;kohta f&uuml;&uuml;siliselt v&otilde;i ps&uuml;hhosotsiaalselt kohandada, tuleks teavitamist t&otilde;siselt kaaluda. T&ouml;&ouml;andjal ei ole vaja teada diagnoosi v&otilde;i teisi delikaatsetest isikuandmeid, kuid ennetav teave kohanduste vajadustest on enamasti t&ouml;&ouml;suhet toetav, mist&otilde;ttu tasub t&ouml;&ouml;andjale oma t&ouml;&ouml;ga seotud erivajadustest r&auml;&auml;kida. Nt pelgalt mainimine, et t&ouml;&ouml;leasujal on 1. t&uuml;&uuml;bi diabeet, ei pruugi haigusest mitteteadlikule t&ouml;&ouml;andjale anda piisavalt praktilist infot kohanduste vajaduse kohta, kuid kui inimene selgitab, et ta vajab privaatset ruumi ravimi manustamiseks ja sagedasemaid puhkepause, saab t&ouml;&ouml;andja need v&otilde;imalused enamasti luua.</li> <li>T&ouml;&ouml;lepingut s&otilde;lmides aruta t&ouml;&ouml;andjaga, kas ja kuidas kolleege n&otilde;ustada. Koolitusi aitab teha &nbsp;T&ouml;&ouml;tukassa esindaja.</li> <li>T&ouml;&ouml;andjad peaksid kaaluma info edastamist nii, et k&otilde;ikidele oleks see &uuml;heselt m&otilde;istetav, n&auml;iteks kuulmispuudega inimene peaks saama infot kirjalikult, et oluline teave j&otilde;uaks kindlasti temani.</li> </ul> <p>Kokkuv&otilde;tteks v&otilde;ib &ouml;elda, et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimest ja tema t&ouml;&ouml;andjat ootab lai valik teenuseid. Nende rakendamist soosib omavaheline avatud suhtlemine ja &uuml;h</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2307Laupäeval on lühendatud tööpäev2019-06-18<p><b>V&otilde;idup&uuml;ha langeb p&uuml;hap&auml;evale, 23. juunile, sellele eelnev t&ouml;&ouml;p&auml;ev on kolme tunni v&otilde;rra l&uuml;hem. Riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tatud tundide eest tuleb aga maksta t&ouml;&ouml;tajale kahekordset t&ouml;&ouml;tasu.</b>&nbsp;</p> <p>L&uuml;hendatud t&ouml;&ouml;p&auml;ev on kohustuslik p&uuml;hadele eelneval reaalsel t&ouml;&ouml;p&auml;eval ehk 22. juunil. T&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamine ei s&otilde;ltu t&ouml;&ouml;p&auml;eva kestusest. N&auml;iteks osalise t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;taja puhul, kes on tavap&auml;raselt t&ouml;&ouml;l ainult kolm tundi p&auml;evas riigip&uuml;ha eelsel p&auml;eval t&ouml;&ouml;le tulema ei pea.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja majandustegevus ei v&otilde;imalda t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendada, tuleb saavutada t&ouml;&ouml;tajaga kokkulepe t&ouml;&ouml;tamiseks p&uuml;hade-eelsel p&auml;eval nagu tavalisel t&ouml;&ouml;p&auml;eval. Kui t&ouml;&ouml;taja annab selleks n&otilde;usoleku, loetakse p&uuml;hade-eelsel t&ouml;&ouml;p&auml;eval l&uuml;hendamata j&auml;etud kolm tundi &uuml;letundideks ning h&uuml;vitatakse vastavalt seadusele kas tasulise vaba aja andmisega v&otilde;i kokkuleppe olemasolul rahas 1,5 kordselt. Summeeritud t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tavatel t&ouml;&ouml;tajatel selguvad &uuml;letunnid arvestusperioodi l&otilde;puks ning need h&uuml;vitatakse samamoodi &ndash; tasulise vaba ajaga v&otilde;i kokkuleppel rahas. Kokkulepe p&uuml;hade-eelsel p&auml;eval t&ouml;&ouml;tamise kohta tehakse &uuml;ldjuhul graafiku koostamise ajal. Kui t&ouml;&ouml;taja on kokkuleppe tegemise ajal keeldunud t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&uuml;hendamata j&auml;tmisest, siis ei saa t&ouml;&ouml;andja kohustada t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;tama tervet t&ouml;&ouml;p&auml;eva.&nbsp;</p> <p>Riigip&uuml;hana t&auml;histatavad v&otilde;idup&uuml;ha ja jaanip&auml;ev langevad p&uuml;hap&auml;evale ja esmasp&auml;evale. 23. ja 24. juunil t&ouml;&ouml;tatud tundide eest tuleb maksta t&ouml;&ouml;tajale kahekordset t&ouml;&ouml;tasu. S&otilde;ltumata sellest, kas t&ouml;&ouml;tajale makstakse t&ouml;&ouml;tasu kuutasuna v&otilde;i tunnitasuna, t&ouml;&ouml;tatakse tavap&auml;rase v&otilde;i summeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestuse alusel, tuleb riigip&uuml;hal t&ouml;&ouml;tatud tundide eest maksta kahekordselt. Olukorras, kus t&ouml;&ouml;taja vahetus algab tavalisel t&ouml;&ouml;p&auml;eval ja l&otilde;peb riigip&uuml;hal, tuleb h&uuml;vitada riigip&uuml;hal tehtavad tunnid. &Uuml;lej&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tunnid tasustatakse aga tavalises korras. Sama vahetuse t&ouml;&ouml;tundide eest, mis langevad riigip&uuml;hale eelnevale v&otilde;i j&auml;rgnevale p&auml;evale, lisatasu maksma ei pea.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;p&auml;evi l&uuml;hendatakse uusaasta, Eesti Vabariigi aastap&auml;ev, v&otilde;idup&uuml;ha ja j&otilde;ululaup&auml;eva eel.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2306Kuidas kuuma ilmaga köögis töötades vastu pidada?2019-06-17<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan k&ouml;&ouml;gis, kus kohati on k&uuml;psetusahjude t&otilde;ttu &otilde;hutemperatuur k&otilde;rge, kuumade ilmadega t&otilde;useb aga temperatuur veelgi. Mida teha, et kuumade ilmadega k&ouml;&ouml;gis t&ouml;&ouml;tades vastu pidada?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Aile Salundi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni <span>tervisekaitse spetsialist</span>:</i></b> Seadus ei s&auml;testa, milline on optimaalne &otilde;hutemperatuur t&ouml;&ouml;ruumides, vaid &uuml;tleb, et t&ouml;&ouml;koha &otilde;hutemperatuur ja -niiskus ning &otilde;hu liikumise kiirus peavad olema t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmiseks sobivad. Selge on see, et mida k&otilde;rgem on t&ouml;&ouml;keskkonna &otilde;hutemperatuur, seda rohkem langeb t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;v&otilde;ime, v&auml;heneb keskendumisv&otilde;ime, inimene v&auml;sib ja tekivad vead &ndash; k&otilde;ik see on soodne pinnas t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse juhtumiseks.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;tajate liigne kokkupuude k&otilde;rge temperatuuriga v&otilde;ib p&otilde;hjustada mitmesuguseid vaevusi. N&auml;iteks kuumarabandust, h&uuml;perp&uuml;reksiat (&auml;&auml;rmiselt k&otilde;rge palavik), kurnatust, kuumakrampe v&otilde;i teadvusekaotust. Kui t&ouml;&ouml;keskkond on kuum, peab t&ouml;&ouml;andja v&otilde;tma kasutusele tehnilised meetmed, et v&auml;hendada kuumuse toimet t&ouml;&ouml;tajatele, n&auml;iteks paigaldama t&ouml;&ouml;ruumidesse jahutuss&uuml;steemi v&otilde;i parandama &uuml;ldventilatsiooni, mis alandaks t&ouml;&ouml;keskkonna &otilde;hutemperatuuri.&nbsp;</p> <p>Kui tehnilisi meetmeid ei ole v&otilde;imalik kasutusele v&otilde;tta, tuleb &uuml;le vaadata t&ouml;&ouml;korraldus. T&ouml;&ouml;tajatele peab v&otilde;imaldama regulaarsed puhkepausid igas tunnis ja v&otilde;imalusel t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul jaheda du&scaron;i all k&auml;imise. T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib l&uuml;hendada t&ouml;&ouml;vahetust v&otilde;i korraldada f&uuml;&uuml;silist pingutust n&otilde;udvate t&ouml;&ouml;de tegemist ajal, kui on jahedam. T&ouml;&ouml;andja peab ka tagama, et kvaliteetne joogivesi oleks t&ouml;&ouml;tajatele piisavas koguses k&auml;ttesaadaval.</p> <p>Terviseh&auml;irete v&auml;ltimiseks ja ohutuse tagamiseks peab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajaid kuumast tingitud ohuteguritest ja sellega kaasnevatest riskidest teavitama ning juhendama, kuidas kasutada kaitsemeetmeid. Kui t&ouml;&ouml;taja tunneb, et t&ouml;&ouml;tingimused on talle ebasobivad, peab ta sellest kohe t&ouml;&ouml;andjale teada andma, et &uuml;hiselt sobivad lahendused leida.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2305Selgusid Kaugtöö Tegija 2019 märgise saajad ja parimad kaugtööd soosivad juhid2019-06-14<p><b>Eile, 13.06.2019 kuulutati v&auml;lja 39 uut kaugt&ouml;&ouml; m&auml;rgise saajat. Tunnustuse said muuhulgas Transferwise, Bolt, Tartu &Uuml;likooli Narva Kolledž ja Muinsuskaitseamet. Parima juhi tiitel anti v&auml;lja erandina kaks korda. Selle p&auml;lvisid Eesti Haigekassa juht Rain Laane ja Messente Communications juht Lauri Kinkar.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>M&auml;rgist annavad juba kolmandat aastat v&auml;lja Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing koost&ouml;&ouml;s Elisa ja Personalijuhtimise &Uuml;hinguga PARE. Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hingu juhi Ave Laasi s&otilde;nul on t&auml;naseks koos selle aasta 39 uue m&auml;rgise saajaga kokku juba 120 m&auml;rgise omanikku. &ldquo;Aja- ja kohapaindliku t&ouml;&ouml; osakaal Eestis kasvab pidevalt, seda n&auml;itavad nii uuringud kui ka j&auml;tkuv huvi m&auml;rgisele kandideerimise vastu.&rdquo; Laas t&otilde;des, et praktika igas ettev&otilde;ttes on v&auml;ga erinev. &ldquo;On j&auml;tkuvalt neid, kellel on t&ouml;&ouml;korraldus on v&auml;lja kujunenud t&ouml;&ouml; k&auml;igus, ilma p&otilde;hjalikumate suunisteta, v&otilde;imalust kasutatakse vastavalt vajadusele. Aga r&otilde;&otilde;m on n&auml;ha, et iga aastaga on aina enam neid, kes teevad seda l&auml;bim&otilde;eldumalt: paika on pandud &uuml;hised t&ouml;&ouml;tamise kokkulepped, v&auml;lja t&ouml;&ouml;tatud sobivad tehnilised vahendid ja kanalid.&rdquo;&nbsp;</p> <p>Ž&uuml;riiliikme ja Elisa personalivaldkonna juhi Kaija Teem&auml;gi s&otilde;nul v&auml;&auml;rivad eraldi tunnustamist ka kandideerijad, kes sel aastal nomineerisid nimeliselt juhi v&otilde;i isegi mitu. &ldquo;Neid ettev&otilde;tteid oli &uuml;le poole kandideerijatest. See n&auml;itab, et kaugt&ouml;&ouml;d tajutakse aina enam juhtimise osana, mida see ilmtingimata ongi. Parima juhi tiitli saanud Eesti Haigekassa juhi Rain Laane ja Messente Communications juhi Lauri Kinkari puhul paistiski silma see, et nad m&otilde;tlevad sellele, kuidas kogu ettev&otilde;ttes l&auml;bivalt targalt t&ouml;&ouml;tamist juurutada ja t&ouml;&ouml;tajaid ise oma eeskujuga julgustada,&rdquo; selgitas Teem&auml;gi.&nbsp;</p> <p>Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hingu PARE juht K&auml;rt Kinnas aga r&otilde;hutas, et m&auml;rgisele kandideerinud ettev&otilde;tete rohkus ja mitmekesisus n&auml;itab selgelt, et selline t&ouml;&ouml;tamise viis on ettev&otilde;tetes aina loomup&auml;rasem. Ettev&otilde;tete hulgas oli nii avaliku sektori esindajaid, eraettev&otilde;tted aga ka MT&Uuml;sid. &ldquo;Paindlik t&ouml;&ouml;korraldus on j&otilde;udnud ka ametikohtadele, kus seda k&uuml;mmekond aastat tagasi poleks v&otilde;imalikuks pidanud, hea n&auml;itena v&otilde;ib siin esile t&otilde;sta n&auml;iteks H&auml;irekeskuse,&rdquo; selgitas Kinnas.&nbsp;</p> <p>&ldquo;Ankeetidest peegeldus ka, et ettev&otilde;tted m&otilde;tlevad teadlikult t&ouml;&ouml;tajatega kaasa. Targalt t&ouml;&ouml;tajate ootused t&ouml;&ouml;keskkonnale on viimastel aastatel tugevas muutumises. T&ouml;&ouml;keskkondade loomisel arvestatakse tegevusp&otilde;hisust ja suurt r&otilde;hku pannakse just koost&ouml;&ouml;le,&ldquo; lisas ž&uuml;riiliige ja Worklandi asutaja Indrek H&auml;&auml;l.&nbsp;</p> <p><b>2019. aastal said m&auml;rgise j&auml;rgmised ettev&otilde;tted</b>:</p> <p>AgileWorks AS, All Media Digital O&Uuml;, Bolt (endine Taxify), Eesti Geoloogiateenistus, Eesti Haigekassa, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Elektrilevi O&Uuml;, Gjensidige Eesti filial, GoTravel AS, H&auml;irekeskus, Keskkonnainvesteeringute Keskus SA, Klienditugi O&Uuml;, Leego Hansson O&Uuml;, Lincona Konsult AS, Messente Communications O&Uuml;, Milrem LCM O&Uuml;, MRPeasy O&Uuml;, Muinsuskaitseamet, Norwegian-Estonian Chamber of Commerce, PCC Projekt AS, Proact Estonia AS, Profia Arvestuse O&Uuml;, Recruitment Estonia O&Uuml; (CVO Recruitment &amp; Simplika), Riigi Infos&uuml;steemi Amet, RL Raamatupidamine O&Uuml;, Saue Production O&Uuml;, Scoro Software O&Uuml;, Severitas O&Uuml;, SimplBooks O&Uuml;, Sisekaitseakadeemia, Sotsiaalkindlustusamet, SpeakSmart O&Uuml;, Tallinna Tervishoiu K&otilde;rgkool, Tammiste Personalib&uuml;roo O&Uuml;, Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakond, Tartu &Uuml;likooli Narva Kolledž, Transferwise Ltd Eesti filiaal, Vaimo O&Uuml;, Viru Maakohus</p> <p>Parimad kaugt&ouml;&ouml;d soosivad juhid on 2019. aastal Eesti Haigekassa juht Rain Laane ja Messente Communications juht Lauri Kinkar.</p> <p>Konkursi ž&uuml;rii koosnes oma ala ekspertidest, kes hindasid ettev&otilde;tete eneseanal&uuml;&uuml;sides nii kaugt&ouml;&ouml; t&ouml;&ouml;korraldust, tehniliste lahenduste kasutamist kui ka l&auml;bim&otilde;eldud tervikpildi tajumist. Ž&uuml;riis olid Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hingu juhatuse liige Ave Laas, Elisa personalivaldkonna juht&nbsp; Kaija Teem&auml;gi, Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hing PARE tegevjuht K&auml;rt Kinnas ja Worklandi asutaja Indrek H&auml;&auml;l.&nbsp;</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml; Tegija on digitaalne m&auml;rgis, mida ettev&otilde;te saab kasutada t&ouml;&ouml;andja- ja organisatsiooni mainekommunikatsioonis. Sel aastal sai m&auml;rgise 39 ettev&otilde;tet. Kokku on Eestis m&auml;rgise omanikke 120. M&auml;rgise saajate nimekiri on &uuml;leval <a href="https://smartwork.ee/2017-margise-saanud-ettevotted/" target="_blank">smartwork.ee lehel</a>. Ettev&otilde;tte &otilde;igust m&auml;rgist eksponeerida ja kasutada saab kontrollida samuti smartwork.ee lehel. M&auml;rgis antakse v&auml;lja kolmeks aastaks. P&auml;rast seda on ettev&otilde;ttel m&auml;rgist uuesti v&otilde;imalik taotleda. Ettev&otilde;tmise on ellu kutsunud Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing, Elisa Eesti ja Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hing PARE.</p> <p>Fotod &uuml;ritusest (Marek Metslaid)&nbsp;<a href="http://bit.ly/kaugtootegija1306">http://bit.ly/kaugtootegija1306</a></p> <p><b><i>Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing </i></b><i>koondab paindliku t&ouml;&ouml;korralduse alast oskusteavet ja pakub toetavaid teenuseid nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka regionaalsetele t&ouml;&ouml;keskustele. &Uuml;hingu missiooniks on edendada targalt t&ouml;&ouml;tamist, sh kaugt&ouml;&ouml;tamist Eestis, et v&otilde;imaldada inimestel t&ouml;&ouml;tada neile sobivas vormis ja kohas ning suurendada sellega organisatsioonide efektiivsust ja t&ouml;&ouml;turu paindlikkust.&nbsp;</i></p> <p><b><i>Elisa Eesti AS</i></b><i> (</i><a href="http://www.elisa.ee/#_blank"><i>www.elisa.ee</i></a><i>) on Elisa kontserni osa ning turuliider Eestis telekomiteenustes erakliendi ja k&otilde;nekaardi segmendis. Samuti on Elisa juhtiv tasulise TV-teenuse ja suuruselt teine interneti p&uuml;si&uuml;henduse teenuse pakkuja Eesti turul. Koos Santa Monica Networksiga loob ettev&otilde;te klientidele turvalisi v&otilde;rgu- ja andmekeskuste lahendusi. 1000 t&ouml;&ouml;tajaga suurettev&otilde;tte siht on saada suurimaks kommunikatsiooni- ja meelelahutusettev&otilde;tteks Eestis. Elisa pakub k&otilde;ikidele klientidele mobiilside, interneti p&uuml;si&uuml;henduse ja TV-teenuseid ning aitab ettev&otilde;tetel ja avalikul sektoril kasvatada efektiivsust ja turvalisust v&otilde;rgu- ja IT infrastruktuurilahenduste abil. Ettev&otilde;tte k&auml;ive oli 2018. aastal 169,7 miljonit eurot.</i>&nbsp;</p> <p><b><i>Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hing PARE</i></b><i>&nbsp;eesm&auml;rgiks on toetada ja&nbsp;edendada inimeste juhtimise arendamist Eesti ettev&otilde;tetes ja organisatsioonides. &Uuml;hingul on &uuml;le 400 liikme, millega ollakse suurim personali- ja inimeste juhtimise valdkonna professionaalide v&otilde;rgustik Eestis.</i><i>&nbsp;</i></p> <p><b><i>Workland </i></b><i>on 2016. aastal asutatud ja kiiresti laienev t&auml;isteenusb&uuml;roo ja koost&ouml;&ouml;tamiskeskuste operaator, kellel on t&auml;naseks keskused nii Tallinna, Riia, Vilniuse kui ka Kaunase s&uuml;dames. Worklandi missiooniks on pakkuda inspireerivaid t&ouml;&ouml;ruume paindlikel tingimustel koos professionaalsete tugiteenuste ning ettev&otilde;tte kasvamist toetava kogukonnaga. Worklandi omanikeks on asutaja Indrek H&auml;&auml;l ja erakapitali investeerimisfirma BaltCap. </i></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2304Elukestev õpe hoiab tööturul 2019-06-13<p>Rahvastiku demograafilise vananemise valguses muutub &uuml;ha olulisemaks vanemaealiste v&otilde;imalus teha sellist t&ouml;&ouml;d, mis vastab nende soovile ja v&otilde;imetele.</p> <p>Eurostati andmetel t&ouml;&ouml;tas 2017. aastal Euroopa Liidu riikides 57% inimestest vanuses 55-64 a ja see protsent on viimaste aastatega kasvanud. Eesti oli mullu vanemaealiste t&ouml;&ouml;h&otilde;ivem&auml;&auml;ra j&auml;rgi EL-i riikidest neljandal kohal. T&ouml;&ouml;tukassa statistika andmetel on t&ouml;&ouml;tuna registreeritud vanemaealiste osakaal kasvanud t&ouml;&ouml;v&otilde;imereformi t&otilde;ttu &ndash; ligi 40% v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tuna registreeritud inimestest on &uuml;le 55-aastased.</p> <p><b>Elukestev &otilde;pe hoiab vormis</b></p> <p>Elukestev &otilde;pe t&auml;hendab pidevat eneset&auml;iendamist, et p&uuml;sida t&auml;nap&auml;evases kiirelt muutuvas &uuml;hiskonnas konkurentsis. T&ouml;&ouml;andjatel on aga tihti keeruline leida sobivate oskustega t&ouml;&ouml;tajaid, kuigi t&ouml;&ouml;tuid v&otilde;ib olla palju. Seega muutub &uuml;ha olulisemaks, et t&ouml;&ouml;tajad ja t&ouml;&ouml;otsijad oleksid valmis &otilde;ppima ja t&ouml;&ouml;andjad oleksid valmis t&ouml;&ouml;tajaid selles toetama.</p> <p>&bdquo;K&otilde;ige olulisemad on tahtmine olla tegus ja s&auml;ilitada usk seni tehtu olulisusesse ja vajalikkusesse.&nbsp; Elukestev &otilde;pe on t&auml;nap&auml;eva maailmas &uuml;ha aktuaalsem, &uuml;sna t&uuml;&uuml;piline on, et lisaks varasemale haridusele ja t&ouml;&ouml;kogemusele omandatakse &uuml;hel hetkel uued kraadid ja kutsed, et olla iseenda ja t&ouml;&ouml;turu vajadustega paremini koosk&otilde;las,&ldquo; lausus Anna-Liisa Tiisma, Eesti t&ouml;&ouml;tukassa karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja. &bdquo;Oskuste ja teadmiste v&auml;rskendamine kasvatab soovi tegutseda, aitab end v&auml;&auml;rtustada ja t&otilde;stab usku, et teadmisi saab rakendada t&ouml;&ouml;turul.&ldquo;</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;otsimine t&otilde;statab mitmeid isiklikke k&uuml;simusi, n&auml;iteks kes ma olen, kas ma sobin sellisena, kuidas mind hinnatakse. Vanusele omistatakse k&uuml;llaltki suur kaal, j&auml;ttes teised tunnused teenimatult k&otilde;rvale,&ldquo; s&otilde;nas Tiisma. &bdquo;Seda muret leevendab v&otilde;imalikult mitmek&uuml;lgse info jagamine enda kohta, sest t&ouml;&ouml;andja jaoks on inimese enda kogemuste kirjeldamine ainus v&otilde;imalus saada aimu t&ouml;&ouml;otsija erialastest ja &uuml;ldistest oskustest ning teadmistest. Vahepealsetest arengutest r&auml;&auml;kimine n&auml;itab ka inimese kohanemisv&otilde;imet ja pidev enesearendamine muudab ta t&ouml;&ouml;andjale atraktiivsemaks.&ldquo;</p> <p>Kui selgub, et uued teadmised v&otilde;i oskused oleksid asjakohased, saab end t&auml;iendada erinevatel T&ouml;&ouml;tukassa koolitustel, n&auml;iteks programmis T&ouml;&ouml;ta ja &Otilde;pi, mille raames oodatakse k&otilde;iki t&ouml;&ouml;ealisi eneset&auml;ienduse huvi v&otilde;i uue kutse omandamise sooviga t&ouml;&ouml;tukassa karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja juurde. Inimesi motiveeritakse omandama erialaoskusi eelk&otilde;ige kasvava t&ouml;&ouml;j&otilde;uvajadusega valdkondades v&otilde;i ametites ning soovitakse parandada digi ning eesti keele oskust. Vanemaealised osalevad k&otilde;ige enam karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamisel, t&ouml;&ouml;turukoolitusel ja t&ouml;&ouml;otsingu t&ouml;&ouml;toas, nt t&ouml;&ouml;alases rehabilitatsioonis, t&ouml;&ouml;klubis ja t&ouml;&ouml;harjutuses.</p> <p><b>Kunagi ei ole hilja tegevusala vahetada</b></p> <p>&Otilde;ppida ja ennast t&auml;iendada v&otilde;i sootuks tegevusala vahetada ei ole kunagi liiga hilja. Nii on Eesti T&ouml;&ouml;tukassal mitmeid n&auml;iteid eakamatest t&ouml;&ouml;tajatest, kes on muutnud erinevatel p&otilde;hjustel oma eriala N&auml;iteks 61-aastane elektrik, kes soovis teadmisi v&auml;rskendada osales ka arvutialasel koolitusel, mis keskendus AutoCADi keskkonnale ja 2D joonestamisele. 60-aastane laborant osales arvutikoolitusel, et omandada t&ouml;&ouml;d kiirendavaid v&otilde;tteid.</p> <p>51-aastane &uuml;le 15 a mass&ouml;&ouml;rina t&ouml;&ouml;tanud naine &otilde;ppis t&ouml;&ouml;tukassa toel &otilde;eks, et tagada endale ametikoht ka siis, kui enam mass&ouml;&ouml;rina t&ouml;&ouml;tada ei suuda. 58-aastane ehitusmasinatel t&ouml;&ouml;tanud kutsekeskharidusega spetsialist &otilde;ppis aga tarkvaraarendajaks.</p> <p><b>V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;ime juhtumid on individuaalsed</b></p> <p>Tiisma s&otilde;nul on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestel tihti raske leida ka osalise ajaga t&ouml;&ouml;d. &bdquo;V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;ime v&otilde;ib t&auml;hendada ka seda, et varasematest oskustest ja kogemustest saab k&auml;iku lasta vaid osa. Kuna see v&otilde;ib t&auml;hendada v&auml;ga erinevaid v&otilde;imalusi ja piiranguid, k&auml;sitletakse iga juhtumit individuaalselt,&ldquo; selgitab karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja.</p> <p>Kui inimene soovib aga omandada ettev&otilde;tluse alaseid teadmisi ja alustada karj&auml;&auml;ri v&auml;ikeettev&otilde;tjana, on lisaks tarmukusele ja v&otilde;imalusele oluline ka tugiv&otilde;rgustiku olemasolu.</p> <p><b>Tulevikut&ouml;&ouml;d</b></p> <p>Tehnoloogia areneb pea k&otilde;ikides t&ouml;&ouml;valdkondades, mis &uuml;helt poolt viib teatud ametite kadumiseni, kuid teisalt tekib juurde nende samade tehnoloogiate arendamise, haldamise ja korraldamisega seotud t&ouml;&ouml;kohti. &bdquo;Vanemaealiste puhul on digip&auml;devus baasoskustest keerulisemate programmideni &uuml;ks t&uuml;&uuml;pilisemaid koolitusvajadusi,&ldquo; s&otilde;nas Tiisma.</p> <p>Tulevikuametite juures v&otilde;ib pigem r&auml;&auml;kida tuleviku oskustest, mis on olulised paljudes t&ouml;&ouml;valdkondades. N&auml;iteks sotsiaalsed oskused, sh v&auml;ga oluline oskus teha koost&ouml;&ouml;d, anal&uuml;&uuml;sioskused, digip&auml;devused, loovus ja disainm&otilde;tlemine, enesejuhtimine. Andmemahtude kogumine ja otsuste langetamine eeldab omakorda suutlikkust andmeid t&ouml;&ouml;delda, anal&uuml;&uuml;sida ning neist l&auml;htuvalt koostada prognoose ja plaane.</p> <p>Olulisel kohal on kindlasti ka heaolu ja meditsiiniga seotud teemad, mis hoiavad ja taastavad inimeste elukvaliteeti.</p> <p>&bdquo;Enamus neist oskustest on olnud olulisel kohal juba kaua aega, inimene ja tema vajadused ei ole nii palju muutunud, kui vahel tahetakse m&otilde;elda,&ldquo; lausus karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja.</p> <p>Valdkonnap&otilde;hise t&ouml;&ouml;j&otilde;u vajadusega saab end kursis hoida OSKA uuringutega, mis kajastavad Eesti majanduse vajadusi l&auml;hema k&uuml;mnendi jooksul.</p> <p><b>Mida teha, et ajaga kaasas k&auml;ia?</b></p> <p>T&auml;nased t&ouml;&ouml;andjad soovivad leida inimesi, kelle m&otilde;ttelaad sobib nende organisatsiooni kultuuriga ja kes on valmis nende heaks panustama. Otsitakse inimesi, kes on sotsiaalselt tundlikud, loovad, koost&ouml;&ouml;le ja uuendustele avatud ning toetavad oma isikuomadustega organisatsiooni eesm&auml;rkide t&auml;itmist. Olulisteks isikuomadusteks on avatus, sallivus, valmisolek leida uusi lahendusi ning paindlikkus muutusteks ja arenguteks.</p> <ul> <li>Enne t&ouml;&ouml;le kandideerimist m&otilde;tle l&auml;bi, mis on Sulle t&ouml;&ouml;elus oluline ning millised omadused ja v&auml;&auml;rtused t&ouml;&ouml;andjale lisav&auml;&auml;rtust loovad.</li> <li>Enne kandideerimist v&otilde;ta aega, et tutvuda t&ouml;&ouml;pakkumise sisu ja t&ouml;&ouml;andjate ootustega, viia end kurssi ettev&otilde;tte tegutsemisvaldkonna, p&otilde;hiv&auml;&auml;rtuste ja peamiste eesm&auml;rkidega.</li> <li>T&ouml;&ouml;otsinguga tasub tegeleda ennast v&auml;&auml;rtustavalt ja teadlikult. Selleks tuleb j&auml;rjepidevalt j&auml;lgida t&ouml;&ouml;pakkumisi, anda teada oma tuttavatele, et otsid t&ouml;&ouml;d ja meelep&auml;rastele t&ouml;&ouml;kohtadele kandideerida. Lisaks saab oma CV ja motivatsioonikirja saata just sellele t&ouml;&ouml;andjale, kelle juures end t&ouml;&ouml;tamas n&auml;ete.</li> <li>Kandideerimisdokumendid vormistage korrektselt ning eraldi tooge v&auml;lja just need tugevused, mis toetavad teie kandideerimist soovitud ametikohale. Lisainfo v&otilde;i huvide juures tasub v&auml;lja tuua neid valdkondi, millega tegelete ja lisage juurde m&otilde;ni n&auml;ide (nt talgup&auml;evade korraldamine, looduses matkamine jne).</li> <li>T&ouml;&ouml;tukassa aitab t&auml;iendada 55+ vanuses inimeste digioskusi ja julgustab &otilde;ppima erialadel, kuhu vajatakse enam t&ouml;&ouml;tajaid. Samuti toetatakse eesti keele &otilde;ppimist. Osaleda saab karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamisel, t&ouml;&ouml;praktikal, proovit&ouml;&ouml;del ja t&ouml;&ouml;varjuna ametiga tutvuda.</li> </ul> <p>Kokkuv&otilde;tteks v&otilde;ib &ouml;elda, et t&ouml;&ouml;d otsides on oluline uskuda endasse ja oma tulevikku. Pidev enesearendamine tuleb ainult kasuks, hoides meele positiivsena ja inimese t&ouml;&ouml;andja jaoks atraktiivsena.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2303Tööinspektsioon kutsub kandideerima „Hea töökeskkond 2019“ auhinnale2019-06-12<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon tunnustab igal aastal ettev&otilde;tteid hea t&ouml;&ouml;keskkonna arendamise eest. Auhinda antakse v&auml;lja kahes kategoorias: alla 50 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;te ning &uuml;le 50 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;te. Kandideerimise t&auml;htaeg on 16. september.</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul on hea t&ouml;&ouml;keskkond saamas Eesti parimate ettev&otilde;tete organisatsioonikultuuri loomulikuks osaks. &bdquo;Konkurentsitihedal t&ouml;&ouml;turul on t&ouml;&ouml;tajate hoidmisel ja uute v&auml;rbamisel edukamaks osutunud ettev&otilde;tted, kus on loodud ohutu ja t&ouml;&ouml;tajate tervist hoidev t&ouml;&ouml;keskkond. See on osa ettev&otilde;tte mainest,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Hea t&ouml;&ouml;keskkonna tunnustusega soovime t&otilde;sta esile ettev&otilde;tteid, kes on teinud enam kui seaduses esitatud n&otilde;uete t&auml;itmiseks vajalik ning kes v&otilde;iksid olla teistele eeskujuks,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>Hea t&ouml;&ouml;keskkonna auhinnale on oodatud kandideerima ettev&otilde;tted, kus t&ouml;&ouml;keskkonna riske hinnatakse s&uuml;steemselt ja sellesse kaasatakse ka t&ouml;&ouml;tajaid. Ettev&otilde;ttes kasutatakse isikukaitsevahendeid ning ohutusn&otilde;uete j&auml;rgimine on loomulik osa t&ouml;&ouml;protsessist.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon annab auhinda v&auml;lja viiendat korda. Auhinda antakse v&auml;lja kahes kategoorias: alla 50 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;te ning &uuml;le 50 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;te. Eelmisel aastal v&otilde;itis suurettev&otilde;tete kategoorias Saaremaa Piimat&ouml;&ouml;stus ning v&auml;ikeettev&otilde;tete kategoorias Bonava Eesti. Varasemalt on hea t&ouml;&ouml;keskkonna auhinna saanud Crystalsol, Tallinna Vesi, Saku Metall, Harju Elekter Teletehnika, Baltic Oil Service ja Derivco Estonia.&nbsp;</p> <p>Kandideerimise t&auml;htaeg on 16. september. Tingimuste ning varasemate v&otilde;itjate kohta saab lugeda T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt <a href="http://www.ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/hea-tookeskkond-auhind/">http://www.ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/hea-tookeskkond-auhind/</a> .</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2302Tööinspektoriga ehitusplatsil 2019-06-11<p>Milline v&otilde;iks v&auml;lja n&auml;ha &uuml;he T&ouml;&ouml;inspektsooni inspektori keskmine visiit ehitusobjektile? Kas inspektori eesm&auml;rgiks on iga leitud vea eest trahve m&auml;&auml;rata, k&otilde;ikidest dokumentidest pisivigu otsida ja igal v&otilde;imalikul viisil nii t&ouml;&ouml;andjale kui t&ouml;&ouml;tajale peavalu valmistada? V&otilde;i tuleks inspektorit v&otilde;tta siiski partnerina, kes tahab lihtsalt, et k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad &otilde;htul tervelt koju j&otilde;uaks?</p> <p>J&otilde;uame objektile, mida plaanisime kontrollida, t&auml;nu liiklus- ja parkimiskaosele v&otilde;tab see oodatust rohkem aega. Pakin T&ouml;&ouml;inspektsiooni logodega helkurvesti kiivrisse peitu, &uuml;ritame v&auml;hemalt kaugelt vaadates paista tavaliste jalak&auml;ijatena. Kahjuks on aga v&auml;rav kinni, hoone parkla t&uuml;hi ning tuled tunduvad kustus olevat. Inspektor helistab v&auml;raval olevale telefoninumbrile ning selgub, et t&auml;na on objekt lukus ning &uuml;htegi t&ouml;&ouml;d seal ei toimu. M&otilde;tleme, mida edasi teha.</p> <p>M&otilde;elda ei tule kaua &ndash; ehitusbuum t&auml;hendab, et j&auml;rgmine ehitusplats on paarisaja meetri kaugusel. Ka siin on aiad kinni ja tundub, et suuremat t&ouml;&ouml;d ei toimu. Siiski eksime &ndash; n&auml;eme aia vahelt, kuidas t&ouml;&ouml;mees v&otilde;tab ketasl&otilde;ikuri ja j&auml;meda torujupi. Inspektor l&uuml;litub t&ouml;&ouml;režiimile &ndash; t&ouml;&ouml;mehel on kaitsekindad ja kiiver, kuid puudub kaitsemask. Samas ei saa me aru, mis materjalist on toru, mida ketasl&otilde;ikajaga l&otilde;igatakse. Tundub, et s&auml;demeid ei lenda, seega pole kaitsemask vist kriitiliselt n&otilde;utav. J&auml;lgime edasi, hetkel on sekkumiseks veidi liiga v&auml;he alust. Otsekui meie m&otilde;tteid kuuldes t&otilde;stab t&ouml;&ouml;mees torujupi &uuml;he k&auml;ega p&otilde;lvele, haarab teise k&auml;ega kindlamalt ketasl&otilde;ikurist ning hakkab l&otilde;ikamiskante lihvima. &Uuml;ks vale liigutus ning raske ketasl&otilde;ikur v&otilde;ib toruotsalt v&auml;&auml;ratada ning l&otilde;igata t&ouml;&ouml;mehele jalga v&otilde;i k&auml;tte. Ajame helkurvestid selga, paneme kiivrid p&auml;he ja astume aia vahelt sisse. Inspektor noomib t&ouml;&ouml;meest veidi, et sellised t&ouml;&ouml;meetodid on ohtlikud, ning palub olla ettevaatlikum. Eksleme pimedal ja m&auml;rgistamata poolkeldrikorrusel, mis on t&auml;is mulda, killustikku ja ehitusprahti, ning imestame, kuidas kellegi arust on see normaalne ja ohutu t&ouml;&ouml;pind. Hiljem &ouml;eldakse meile, et tegelikult selles alas hetkel ehitust ei toimugi, kuid siis j&auml;&auml;b k&uuml;simuseks, miks seal see &uuml;ksik t&ouml;&ouml;mees oli.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/objektil (1).jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-objektil (1).jpg" /></a>&nbsp;</p> <p>Leiame paar korvt&otilde;stukiga t&ouml;&ouml;tavat t&ouml;&ouml;list, kuid nendega tundub k&otilde;ik h&auml;sti. Kaks neist on korvis, rihmad n&auml;ivad kinnitatud, isegi kiivrid on peas ning kolmas juhendab neid maapinnalt. Arvame esialgu, et sellega kogu ehitusobjekt juba piirdubki, kuid avastame, et v&auml;rava ette on ilmunud seltskond t&ouml;&ouml;mehi, kes alustavad millegi mahalaadimist. Otsustame j&auml;rgneda. Satume samasse poolkeldrisse, kuid teiselt poolt, ning siin on tugev betoonp&otilde;rand. Kahjuks on aga p&otilde;rand ja sissep&auml;&auml;s erineval k&otilde;rgusel, ning vaherambil on kunagisest m&auml;rgistusest alles ainult paarisentimeetrine v&auml;rviriba. T&auml;iesti mittetahtlikult ja kavatsematult komistangi selle otsa. J&auml;lgime, kas &uuml;sna raskena tunduvat alust tassivad mehed saavad ohtlikust kohast komistamata l&auml;bi. Saavad, kuid m&auml;rgime &uuml;les.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/objektil (2).jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-objektil (2).jpg" /></a></p> <p>&Uuml;lespoole viiv trepp on tugev ja valgustatud. Ainus kriitikakoht on inimlik &ndash; korrusenumbrid v&otilde;iks seina peal kirjas olla. Teisel korrusel ehitatakse suurema ruumi &uuml;hte osasse kipsplaadist kuubikuid, kas siis kontoriks v&otilde;i WCks, see pole meie jaoks t&auml;htis. K&uuml;ll aga tekib k&uuml;simus, kuidas on t&ouml;&ouml;lised saanud selle v&auml;hemalt 2,5 meetri k&otilde;rguse kuubiku otsa. Tundub, et selleks kasutatakse k&auml;&auml;rt&otilde;stukit. Taas kord, pole &otilde;ige t&ouml;&ouml;vahend, kuid ka otseselt mitte karistatav. J&auml;rgmise asjana saame &uuml;he t&ouml;&ouml;mehe k&auml;est k&uuml;sida, kus ta kiiver on. Laiutab vabandavalt k&auml;si, ning paneb meetri kaugusel maas olnud kiivri kuulekalt p&auml;he. Olles teinud korrusele tiiru peale, saame kinnitust, miks k&auml;&auml;rt&otilde;stuki kasutamine antud t&ouml;&ouml;ks ei ole &otilde;ige &ndash; &uuml;ks t&ouml;&ouml;meestest on t&otilde;stukiga alla s&otilde;itnud ja asjatab veidike eemal. Kui n&uuml;&uuml;d peaks n&auml;iteks tulekahju s&uuml;ttima ja t&otilde;stukiga allas&otilde;itnud t&ouml;&ouml;mees seda uurima l&auml;heks, j&auml;&auml;ks boksi otsa j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;mees sinna l&otilde;ksu. Tal oleks valida, kas oodata kuni ta kellelegi meelde tuleb ja talle k&auml;&auml;rt&otilde;stuki &uuml;les s&otilde;idutab, v&otilde;i h&uuml;pata 2,5 meetri k&otilde;rguselt ehitusr&auml;mpsu ja elektrikaableid t&auml;is p&otilde;randale.</p> <p>J&auml;rgmisel korrusel on just betooni valamine l&otilde;petatud, ning sealt me midagi huvitavat ei leia. Kuid korrus k&otilde;rgemal on selle eest j&auml;lle murekoht murekoha j&auml;rel. T&ouml;&ouml;mees tahab miskit lae all teha, l&uuml;kkab maalripuki &otilde;ige koha peale ja ronib &uuml;les. V&otilde;itlen kiusatusega maalripukki veidi demonstratiivselt loksutada &ndash; rattalukustid j&auml;id ju lahti. Inspektor noomib maalrit, ning kolleeg vajutab rattalukustid kinni. J&auml;rgmisena leiame aga kogu ehitusobjekti k&otilde;ige &otilde;&otilde;vastama rikkumise. T&ouml;&ouml;mees t&ouml;&ouml;tab &otilde;ues v&otilde;rdlemisi kitsal serval, mis on maast v&auml;hemalt 15 meetri k&otilde;rgusel. Mees kannab ohutusrihmasid, tubli. Julgestusn&ouml;&ouml;r on rihmade k&uuml;ljes, tubli. Julgestusn&ouml;&ouml;r vedeleb aga puntras maas, selle karabiin ei ole mitte millegi k&uuml;lge kinnitatud. Viipame t&ouml;&ouml;mehele l&auml;bi akna, kuid ei j&otilde;ua &uuml;ksmeelele. Loodame parimat ja liigume edasi. Akna tagant paistab korvt&otilde;stuk, mille korvis on kaks t&ouml;&ouml;list, &uuml;hel on kiiver, teisel mitte. Korduva koputamise peale m&auml;rkavad l&otilde;puks meid. Inspektor viipab oma kiivri suunas, t&ouml;&ouml;line etendab meile pantomiimi, kuidas ta kiiver kukkus alla ning kehitab &otilde;lgu. P&ouml;&ouml;rame ringi ja m&auml;rkan silmanurgast, kuidas teine t&ouml;&ouml;line enda kiivri l&otilde;uarihma kontrollib.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/objektil (4).jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-objektil (4).jpg" /></a></p> <p>J&otilde;uame ringiga tagasi trepini. Oleme majale tiiru peale teinud, ning inspektor nendib, et t&auml;iesti keskmine eesti ehitusplats &ndash; &uuml;ldjuhul on h&auml;sti, aga m&otilde;nes kohas on eluohtlikke probleeme. Sealjuures m&auml;rkab inspektor, et ajutisel trepil ei ole varbalauda, ning toksab hajameelselt maas olevat vahtplastit&uuml;kki trepi suunas. Prahisaba j&auml;rel vedades veereb oranž plastit&uuml;kk &uuml;le serva ja kukub tuhmi kolksatusega trepile. Tunneme end nagu pahandust teinud koolipoisid, kuid inspektor lausub elutargalt: &bdquo;Kujuta n&uuml;&uuml;d ette, kui see oleks n&auml;iteks akutrell olnud&ldquo;.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/objektil (5).jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-objektil (5).jpg" /></a></p> <p>J&otilde;uame ringiga ehituse kontorisse, kus meid v&otilde;tab vastu keegi vastutav isik. L&otilde;plik alluvus- ja vastutussuhe j&auml;&auml;bki minu jaoks segaseks, objektil on &uuml;ks peafirma, sellel on paar allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjat, kellel iga&uuml;hel on oma t&ouml;&ouml;dejuhatajad ja allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjad, kellel vist on veel omakorda allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjad. &Otilde;nneks on meid vastu v&otilde;ttev t&ouml;&ouml;dejuhataja &uuml;snagi m&otilde;istlik, ning kuulab meid &auml;ra. Esitab endapoolseid selgitusi, vaidleb natuke moep&auml;rast vastu, kuid m&otilde;tleb kaasa. Selgitame, et anname k&auml;su t&ouml;&ouml; peatamiseks t&ouml;&ouml;mehele, kes t&ouml;&ouml;tab kinnitamata julgestusk&ouml;iega. Sellest satub t&ouml;&ouml;dejuhataja segadusse &ndash; kas t&ouml;&ouml; peatamine t&auml;hendab, et kogu objekt tuleb seisata? Selgitame, et tegelikult on tegu formaalsusega, millel on juriidiline kandepind &ndash; tegu on eluohtliku situatsiooniga, ning peame t&ouml;&ouml; sellisel viisil peatama. Niipea kui t&ouml;&ouml;dejuhataja on meile kirjalikult kinnitanud, et t&ouml;&ouml;tajale on julgestusk&ouml;ie kasutamise t&auml;htsust selgitatud ning julgestusk&ouml;is on ka n&otilde;uetekohaselt kinnitatud, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;dega j&auml;tkata. T&auml;htis on siinkohal, et meie oleme rikkumise fikseerinud ning t&ouml;&ouml;dejuhataja vastutab kirjalikult selle rikkumise k&otilde;rvaldamise eest. Samuti soovitame trepi viimasele korrusele varbalaua paigaldada, ning oleme kergelt segaduses, kui meile vastatakse k&uuml;simusega: &bdquo;Milleks?&ldquo;. M&otilde;tlen inimeste sisseharjunud k&auml;itumistele &ndash; milleks vedada rasket t&ouml;&ouml;riista trepist &uuml;les-alla, kui selle v&otilde;ib trepi k&otilde;rvale j&auml;tta. J&auml;rgmine t&ouml;&ouml;taja ei m&auml;rka seda, riivab seda m&ouml;&ouml;daminnes n&auml;iteks elektrijuhtmega, ning t&ouml;&ouml;riist kukub heal juhul lihtsalt trepile puruks, halvemal juhul aga kellelegi p&auml;he. Palun t&ouml;&ouml;dejuhatajal v&otilde;tta&nbsp; h&ouml;&ouml;veldamata lauajupp ja see trepi ette kinnitada, peaks ehitusmeestele olema m&otilde;ne minuti t&ouml;&ouml;.</p> <p>T&ouml;&ouml;dejuhataja mainib korduvalt, et me oleme kahe n&auml;dala jooksul kolmandad inspektorid, ning k&uuml;sib, kas nende peale on kuidagi kaevatud v&otilde;i millega on nad meie k&otilde;rgendatud t&auml;helepanu &auml;ra teeninud. &Uuml;tleme, et tegemist on juhusega, aga samas oleme igal visiidil rikkumisi leidnud. Lisan mitte kuigi t&otilde;sisel toonil, et niikaua kuni me ehitustel rikkumisi leiame, j&auml;&auml;megi neid k&uuml;lastama. T&ouml;&ouml;dejuhataja m&otilde;istab meid, lubab k&otilde;ik mainitud rikkumised k&otilde;rvaldada ning kogu dokumentatsiooni digiallkirjastada. T&auml;name m&otilde;istva suhtumise eest ning lahkume. Korvt&otilde;stukiga t&ouml;&ouml;tanud t&ouml;&ouml;listepaar on vahepeal alla tulnud ning t&ouml;&ouml;taja on endale kiivri leidnud.</p> <p><em><strong>T&ouml;&ouml;inspektor Janek Soorsk:</strong></em></p> <p>Antud ehitusplatsil esinesid k&otilde;ige tavalisemad rikkumised, mis esinevad ehituses ka &uuml;ldisemalt. Neist k&otilde;ige ohtlikumad rikkumised ongi seotud k&otilde;rgustes t&ouml;&ouml;tamise ning turvavarustuse eba&otilde;ige kasutamisega.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajad tihtipeale kannavad k&uuml;ll turvarakmeid, kuid ei kinnita neid kuskile. Eeldan, et see on seet&otilde;ttu, et siis j&auml;&auml;vad &uuml;lemused rahule ja tule t&ouml;&ouml;tajaid &bdquo;segama&ldquo;, kuna turvarakmete puudumine on koheselt n&auml;htav aga puudulikku kinnitust on vaja eraldi l&auml;hemalt kontrollida. Tihtipeale ei kinnita ka t&ouml;&ouml;tajaid endid, kuna objektile on valitud valet t&uuml;&uuml;pi kinnitusmehhanism. N&auml;eme sellest rikkumist tihti tellingute peal, kus t&ouml;&ouml;taja peab end pidevalt lahti ja kinni haakima, kuid v&otilde;iks kasutada kas lindis&uuml;steemi v&otilde;i muud mugavat s&uuml;steemi.</p> <p>Samuti oli n&auml;ha rikkumisi ketasl&otilde;ikuri kasutamisel. V&auml;ga tihti esinev rikkumine on ka see, et tellingute v&otilde;i t&ouml;&ouml;platvormide kasutamisel ei rakendata pidureid. T&ouml;&ouml;tajad kasutavad tihtipeale seda &auml;ra, et liigutada platvormi v&otilde;i teisaldatavat tellingut edasi oma kehaga, pannes ennast ohtu, et telling v&otilde;i platvorm kukub &uuml;mber.</p> <p>Antud ehitusplatsil koostasime ettekirjutuse peat&ouml;&ouml;v&otilde;tjale, millega peatasime ohtliku t&ouml;&ouml;. Korrakaitseorganile on antud &otilde;igus kohustada subjekti tegemaks mingit otsust v&otilde;i j&auml;tta mingi otsus tegemata ning vajadusel tagada see sunnirahaga. Oli n&auml;ha, et k&otilde;rguses t&ouml;&ouml;tamisel on miskit valesti ning seet&otilde;ttu pidi peat&ouml;&ouml;v&otilde;tja astuma teatuid samme s.h. selgitama v&auml;lja t&auml;psemalt ohu p&otilde;hjuse ning selle likvideerima.</p> <p>Antud menetluses esinesid m&otilde;ned v&auml;&auml;rteo koosseisulised tunnused s.h t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete rikkumine ning oht elule v&otilde;i tervisele. V&auml;&auml;rteo menetlus j&auml;i aga alustamata, kuna peat&ouml;&ouml;v&otilde;tja sai eksimusest aru ning asus seda koheselt likvideerima.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2300Kas ajutist töötajat peab ka juhendama ja välja õpetama?2019-06-10<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Suvel on meie kohvikus t&ouml;&ouml;d rohkem ning soovime v&otilde;tta ajutiselt t&ouml;&ouml;le m&otilde;ne abit&ouml;&ouml;lise k&ouml;&ouml;ki ja paar ettekandjat. Nad teevad lihtsat t&ouml;&ouml;d maksimaalselt paar kuud, kas siis nende t&ouml;&ouml;le v&otilde;tmiseks on lihtsamad reeglid? Kas neid ei pea nii p&otilde;hjalikult juhendama ja v&auml;lja &otilde;petama?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Hoolimata t&ouml;&ouml;suhte pikkusest peab t&ouml;&ouml;andja uuele t&ouml;&ouml;tajale korraldama juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe. Vastasel juhul ei oska t&ouml;&ouml;taja paraku t&ouml;&ouml;d endale ja teistele ohutul viisil teha ning &otilde;nnetused on kerged juhtuma.</p> <p>Ajutistele t&ouml;&ouml;tajatele tuleb sarnaselt teiste t&ouml;&ouml;tajatega korraldada esmalt juhendamine, st tutvustada ohutusjuhendeid tehtavate t&ouml;&ouml;de ja kasutatavate t&ouml;&ouml;vahendite koha. Peale juhendamist m&auml;&auml;rake kogenud t&ouml;&ouml;taja, kes uut t&ouml;&ouml;tajat v&auml;lja &otilde;petama hakkab. Oluline on, et v&auml;lja&otilde;petajaks m&auml;&auml;ratud t&ouml;&ouml;taja peaks ise ohutusreeglitest kinni ning tal oleks piisavalt aega ja kannatlikkust uut inimest &otilde;petada. V&auml;lja&otilde;ppe pikkus s&otilde;ltub sellest, kui keeruline ja ohtlik t&ouml;&ouml; on ning kas t&ouml;&ouml;tajal on samalaadse t&ouml;&ouml; tegemisel kogemusi. Ehk iga kord tuleb eraldi hinnata, kui pikka v&auml;lja&otilde;pet t&ouml;&ouml;taja vajab ning millal saab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le lubada.&nbsp; T&ouml;&ouml;le lubatakse t&ouml;&ouml;taja siis, kui t&ouml;&ouml;andja on veendunud, et t&ouml;&ouml;taja oskab ohutuid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid praktikas rakendada.&nbsp;</p> <p>Registreerige nii juhendamise l&auml;biviimine kui v&auml;lja&otilde;ppe korraldamine kirjalikult v&otilde;i kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis. T&ouml;&ouml;taja kinnitab juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe l&auml;bimist samal moel. Registreerimine on vajalik, et t&ouml;&ouml;andja saaks p&auml;rast vajadusel t&otilde;estada, et ta on t&ouml;&ouml;tajale nii juhendamise kui v&auml;lja&otilde;ppe korraldanud.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2299Tööõnnetus: kraana ja tõstekorv2019-06-07<p><b>&Otilde;nnetuskoht:</b><b></b></p> <p>Tsemenditehas, K&uuml;pros.</p> <p><b>Kannatanu (t&ouml;&ouml;koht v&otilde;i amet):</b><b></b></p> <p>Tsemenditehases kraana k&uuml;lge riputatud korvis ehitust&ouml;id tegev t&ouml;&ouml;line</p> <p><b>&Otilde;nnetusjuhtumi kirjeldus</b></p> <p>T&ouml;&ouml;taja oli umbes 5,4 meetri k&otilde;rgusel kraana k&uuml;lge riputatud korvis ja valmistus tsemenditehase uue klinkrimahuti ehitust&ouml;&ouml;deks, kui kandetross&nbsp;katkes. Selle tulemusel kukkus korv koos selles oleva t&ouml;&ouml;tajaga alla. T&ouml;&ouml;taja sai raskeid vigastusi.</p> <p>Toimuvate ehitust&ouml;&ouml;de laadi t&otilde;ttu ei olnud tsemenditehases &uuml;htegi teist sellisel k&otilde;rgusel t&ouml;&ouml;tamiseks sobivat t&otilde;steseadet.</p> <p>Uurimisel selgus, et kraanal paiknev kahe ploki kokkupuudet v&auml;ltiv ohutusseadis, mis v&auml;ldib kettidega korvi k&uuml;lge &uuml;hendatud konksu hoidva ploki ja kraananoole otsas oleva plokiratta juhuslikku kokkupuudet, ei t&ouml;&ouml;tanud enne &otilde;nnetust n&otilde;uetekohaselt.</p> <p>Kraanajuht t&otilde;stis konksu &uuml;les, mist&otilde;ttu kraananoole otsas olev plokiratas p&otilde;rkas vastu korvi k&uuml;lge kinnitatud konksu hoidvat plokki, nii et t&otilde;stetross katkes ja korv koos t&ouml;&ouml;tajaga kukkus alla.</p> <p><b>&Otilde;nnetusjuhtumi p&otilde;hjused</b></p> <p><span style="text-decoration: underline;">Otsesed p&otilde;hjused</span><span style="text-decoration: underline;"></span></p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;lise kukkumine kraana k&uuml;lge riputatud korvis t&ouml;&ouml;de tegemise ajal umbes 5,4 meetri k&otilde;rguselt.</li> </ul> <p><span style="text-decoration-line: underline;">Muud p&otilde;hjused</span></p> <ul> <li>Kraananoole otsas olev plokiratas puutus kokku korvi k&uuml;lge kinnitatud konksu hoidva plokiga.</li> <li>Enne korvi t&otilde;stmist ei kontrollinud t&ouml;&ouml;andja kahe ploki kokkupuudet v&auml;ltiva ohutusseadise n&otilde;uetekohast t&ouml;&ouml;tamist.</li> <li>V&otilde;imalik, et kraanajuht kasutas ohutusseadise blokeerimisl&uuml;litit valesti.</li> </ul> <p><b>Ennetusmeetmed</b><b>&nbsp;</b></p> <ul> <li>Kraana kahe ploki kokkupuudet v&auml;ltivat ohutusseadist tuleb regulaarselt hooldada.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajaid tuleb &otilde;petada kontrollima kahe ploki kokkupuudet v&auml;ltiva ohutusseadise n&otilde;uetekohast t&ouml;&ouml;tamist. Seda tuleb teha enne iga t&otilde;stet&ouml;&ouml;d.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajaid tuleb &otilde;petada, kuidas v&auml;ltida eespool nimetatud ohutusseadise blokeerimisl&uuml;liti vale kasutamist.</li> <li>Tagada kraana k&uuml;lge riputatud korvis olevate ja kraanaga t&ouml;&ouml;tavate t&ouml;&ouml;liste piisav j&auml;relevalve ja juhendamine.</li> </ul> <p><b>Saadud kogemused</b><b></b></p> <p>Kraana k&uuml;lge riputatud korvis t&ouml;&ouml;de tegemise ohutusjuhiste eiramine p&otilde;hjustab raskeid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi. Kraana ohutusseadise &otilde;ige hooldus ja kontrollimine on kriitilise t&auml;htsusega. K&otilde;iki t&ouml;&ouml;tajaid tuleb kraanaga tehtavateks t&ouml;&ouml;deks sobival viisil koolitada ja juhendada.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2297Tööinspektsiooni töötaja: Leonid Siniavski 2019-06-06<p><b>Kuidas n&auml;gi v&auml;lja teie teekond T&ouml;&ouml;inspektsiooni?</b></p> <p>Olen T&ouml;&ouml;inspektsioonis t&ouml;&ouml;tanud &uuml;le 17 aasta. P&auml;rast &uuml;likooli l&otilde;petamist t&ouml;&ouml;tasin pisut aega juriidilisel p&otilde;llul, siis tegelesin veidi &auml;riga. K&auml;esoleva sajandi algul otsustasin juriidika peale tagasi tulla. 2001. aastal asusin Saaremaale t&ouml;&ouml;inspektor-juristiks. 10 aastat tagasi algas spetsialiseerumine, hakkasin tegelema l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajatega. Kui loodi n&otilde;ustamistalitus, pakuti mulle n&otilde;ustaja-juristi kohta, seda ametit olen pidanud juba ligi neli aastat. Vanus tuli ka peale, mul jooksevad juba kuuek&uuml;mnendad aastad ning l&auml;hetatud t&ouml;&ouml;tajatega tegelemine oleks n&otilde;udnud rohkem energiat, ringis&otilde;itmist, kontrollit&ouml;&ouml;d ja &uuml;ht-teist veel. &Otilde;nneks saan kontrollitegevuses saadud teadmisi n&otilde;ustamisjuristina kasutada.</p> <p><b>&Uuml;tlesite, et tegutsesite juriidilisel p&otilde;llul ja veidi &auml;riga. K&uuml;sime uudishimulikult: mida see endast kujutas? </b></p> <p>P&auml;rast &uuml;likooli suunati mind Saaremaale juristiks, teenindasin kohalike p&otilde;llumajandusettev&otilde;tteid. Sealt tulid ka minu esimesed kohtus k&auml;imise kogemused. J&auml;rgmisena sain &uuml;hiskondlik-poliitilise kogemuse ehk mind v&auml;rvati komsomolit&ouml;&ouml;le. Olin ka veel N&otilde;ukogude armees ning p&auml;rast seda Saare KEKis, kus olin juhatuse esimehe abi, seal oli nii juriidilist kui ka organisatsioonilist t&ouml;&ouml;d. Eesti Vabariigi ajal asutasin &uuml;hingu Siniveski, mis tegeles kosmeetikatoodetega. See oli naisega koos kapitalismi algusaegadel loodud perefirma. Suuremad br&auml;ndid olid alles Eesti turule sisenemas ja oma kohta otsimas. Olin &otilde;igel ajal &otilde;iges kohas, tutvusin mitme kosmeetikafirma esindajatega. Ning kuna turg oli t&auml;iesti t&uuml;hi &ndash; eriti Saaremaal &ndash; oli v&otilde;imalus tuua Saaremaale igasuguseid br&auml;nde. Samuti korraldasin Saaremaal kolm &uuml;leriigilist ilumessi, see oli t&auml;iesti teine maailm. Mingil hetkel hakkasid selles valdkonnas asjad korrastuma ja v&auml;iketegijatel ei olnud enam perspektiivi selle &auml;riga tegeleda. Nii otsustasin erialat&ouml;&ouml;le tagasi minna.</p> <p><b>Olete pikka aega olnud seotud Saaremaaga. Mis selle koha eriliseks teeb? </b></p> <p>Mina olen tegelikult mandril s&uuml;ndinud ja siia elama tulnud. (M&otilde;tiskledes) See on selline meretagune asi, see eraldatus mandrist ja praamis&otilde;it vahepeal, kaugus teistest ja oma kogukonna tunne. Midagi seal on.</p> <p><b>Miks te immigreerusite? </b></p> <p>Olude sunnil, mind suunati siia 1976. aastal p&auml;rast &uuml;likooli, p&auml;ris t&uuml;kk aega tagasi. Minu &otilde;de oli juba enne Saaremaale suunatud ning kui mind suunati, siis tuli ka ema j&auml;rele ja nii koonduski kogu elu Saaremaale. Saatus v&otilde;i elu suunas, aga ma ei kahetse seda absoluutselt, et siia sattusin.</p> <p><b>Kuidas Saaremaa t&ouml;&ouml;keskkond on aastatega arenenud? </b></p> <p>2001 hakkasime koos inspektor Rein Nelisega s&uuml;stemaatiliselt Saaremaa ettev&otilde;tteid l&auml;bi k&auml;ima. Vahepeal ikka v&auml;ga tublisti, ligi 150 ettev&otilde;tet aastas, nii saime ettev&otilde;tetest v&auml;ga hea pildi ette. V&otilde;rreldes 2001. aastaga on asjad k&otilde;vasti paremuse poole l&auml;inud, eriti t&auml;nu Rein Nelisele, kes tegeleb peaasjalikult t&ouml;&ouml;ohutusega. Mina kontrollisin t&ouml;&ouml;suhteid, vaatasime enamiku firmasid &uuml;le ning saime ka nende t&ouml;&ouml;suhted j&auml;rje peale. Mina eristasin firmasid enda peas selle j&auml;rgi, et kuhu lubaksin oma lapse t&ouml;&ouml;le ja kuhu mitte mingil juhul ei lubaks. Tol ajal oli v&auml;ga erinevaid ettev&otilde;tteid. N&auml;iteks uutes elektroonikaettev&otilde;tetes oli juba tuba valge ja soe, inimestele toodi kohapeale toitu ja t&ouml;&ouml;ohutus oli paigas. M&otilde;ned ettev&otilde;tted, mille nimesid ma ei maini, olid j&auml;&auml;nud aga 1960.&ndash;1970. aastate tasemele &ndash; poolpimedas ruumis kusagil pingi taga tegi ilma isikukaitsevahendita inimene mingit toimingut. Sellest j&auml;i keskaegne mulje. Aga needki ettev&otilde;tted on n&uuml;&uuml;d arenenud. Elektroonikat&ouml;&ouml;stus on Saaremaal alati eeskujulik olnud ning viimasel ajal on meil v&otilde;imsalt l&auml;inud laevaehitus. Need on meie majanduse vedurid, eluj&otilde;ulised t&ouml;&ouml;stusharud, kus asjad on korras. Mul oli n&auml;iteks &uuml;ks juhus, kus &uuml;ks karjatalitaja oli t&ouml;&ouml;l kuu aega j&auml;rjest, 31 p&auml;eva. Tegin ettekirjutuse, et kuulge, selline asi tuleb ikka seadustega koosk&otilde;lla viia, nii palju ei tohi t&ouml;&ouml;d teha. T&ouml;&ouml;andja v&auml;itis, et t&ouml;&ouml;taja ise tahtis nii. Tuli v&auml;lja, et inimene oligi selline, kes lihtsalt armastas loomi ning elaski sisuliselt laudas.</p> <p><b>&bdquo;Aus Saare mees&ldquo; on selline tore arhet&uuml;&uuml;pne tegelane, eestlasele ikka meeldib end ribadeks t&ouml;&ouml;tada. Kui palju te enda t&ouml;&ouml;s vastumeelsust olete kohanud?</b></p> <p>Tihtilugu ongi t&ouml;&ouml;andjate vastulause &uuml;letundidele v&otilde;i n&auml;dalasele puhkeajale, et t&ouml;&ouml;taja ise ju tahtis. Leppisime kokku ja nii tegimegi, mis te segate. Sellist suhtumist olen kohanud k&uuml;ll ja veel. Aga inimesed ei arvesta, et nad v&otilde;ivad l&auml;bi p&otilde;leda, &uuml;le t&ouml;&ouml;tada v&otilde;i mingi kutsehaiguse saada. Seadused on inimese enda kaitseks. Seda alati ei m&otilde;isteta.</p> <p><b>Kas neis asjus on ka teadlikkus paranenud?</b></p> <p>Ikka on jah, t&auml;nu kommunikatsioonile ja meie tegevusele, minu arvates. &Uuml;kskord annab k&otilde;ik see info v&auml;lja paiskamine tunda. Eesti t&ouml;&ouml;tajad on n&uuml;&uuml;d k&auml;inud ka Soomes ehitamas ja n&auml;inud, et seal on n&otilde;uded k&otilde;rgemad v&otilde;i sama k&otilde;rged ning neid seal respekteeritakse. Ka t&ouml;&ouml;andjatel on igasuguste konkursside ja hangete jne t&otilde;ttu olukord paremaks l&auml;inud. Eks elu n&otilde;uab.</p> <p><b>Millega oma vaba aega sisustate?</b></p> <p>Suvel on rohkem aktiivsemat tegevust. Spordimees ma ei ole, aga jalgrattas&otilde;it ja jalutamine meeldivad, suusatada ka. Meeldib reisida ning ka Saaremaal ringi k&auml;ia, olen atesteeritud giid. See on &uuml;ks minu hobidest.</p> <p>Lugemine ei ole isegi enam hobi, vaid harjumus. Naudin v&auml;ga ajaloolist romaani, n&auml;iteks Umberto Ecot. &Uuml;ks hea leid on meie oma kohalik kirjanik Mehis Tulk, Saaremaa t&otilde;usev t&auml;ht. Tema on kirjutanud Saaremaa-ainelise teose &bdquo;Foogt. Maa ja taeva m&otilde;rsja. Esimene raamat&ldquo;, mille j&auml;rg &bdquo;Kuningas. Maa ja taeva m&otilde;rsja. Teine raamat&ldquo; on mul praegu k&auml;sil. Romaanidega paralleelselt loen teabekirjandust, viimati Maarika M&auml;gi kirjutist Saaremaalt leitud oluliste arheoloogiliste leidude kohta ja Karl Kellot, kes fantaseerib Saaremaa ajaloo pinnalt v&auml;ga julgelt.</p> <p>Aga aastas korra meeldib k&auml;ia ka veidi kaugemal.</p> <p><b>Mis on viimane eredam reisielamus? </b></p> <p>Dubai &ndash; idamaa ja islamimaa, kus asjad olid v&auml;liselt v&auml;ga korras. Kuritegevust ma ei m&auml;rganud, k&otilde;ik oli puhas jne. Mulle avaldas muljet just see linn keset k&otilde;rbe, arhitektuuri v&otilde;imalusi oli h&auml;sti kasutatud ja naftamiljonid olid t&ouml;&ouml;le pandud. K&auml;isin ka kunstlikus linnaosas, mis on merre ehitatud, see j&auml;ttis samuti v&auml;ga hea mulje. Dubais on palju huvitavat ja n&uuml;&uuml;disaegset ning samas ka paar sajandit vana arhitektuuri k&otilde;rvuti. Kontrastid, mis avaldavad muljet.</p> <p><b>Dubaisse ehitatakse v&auml;ga palju ning seal on ka palju v&auml;list&ouml;&ouml;j&otilde;udu. Kas k&auml;isite t&ouml;&ouml;inspektori pilguga ka ringi?</b></p> <p>Seda oli t&otilde;esti n&auml;ha. Elasime hotellis, mis oli t&ouml;&ouml;tajate &uuml;hiselamu l&auml;hedal. Kindlatel kellaaegadel l&auml;ks sinna &uuml;hiselamusse, mis v&auml;limuselt meenutas veidi Tartu vanglat, &uuml;htlane kett inimesi. T&ouml;&ouml;keskkonda sain j&auml;lgida hotelli katusebasseinist, sest l&auml;hedal oli just &uuml;ks ehitusobjekt. Ei &uuml;tleks, et ta meie ehitustest v&auml;ga oluliselt erines, eks ikka oli n&auml;ha sellist organiseerimata segadust. Tundus, et asjad ei ole nii kella j&auml;rgi, samas k&otilde;ik toimis ja majad kerkisid. Mulje oli umbes sama, mis meil. Aga ega ma v&auml;ga teraselt ei vaadanud, puhkusel oled ikka teisel lainel.</p> <p><b>R&auml;&auml;kige Saaremaa kohta m&otilde;ni huvitav lugu, mida giidina kindlasti teate. </b></p> <p>Saaremaa kohta on legende palju, Suure T&ouml;llu omad on korralikud muinasjutud. Palju muhedaid lugusid ja anekdoote on Saaremaa-Hiiumaa vastasseisu kohta &ndash; kas v&otilde;i viimane k&ouml;ievedu, kus asi j&auml;i viiki, sest k&ouml;is l&auml;ks katki.</p> <p><b>R&auml;&auml;kige oma perekonnast! </b></p> <p>Abikaasa Karin, kellega koos kosmeetikarindel tegutsesime ja kauplust pidasime, oli hiljem &uuml;he vabariikliku kosmeetikakaupluse juhataja. Kui see kauplus suleti, l&auml;ks ta Tartu erakosmeetikakooli end t&auml;iendama ja t&ouml;&ouml;tab n&uuml;&uuml;d kosmeetikuna. Elame koos Kuressaares, lapsed on l&auml;inud mandrile.</p> <p>T&uuml;tar l&auml;ks Tartusse, &otilde;ppis &uuml;likoolis, tegutses turismivaldkonnas ning j&auml;i lapsepuhkusele, sealt ka meie esimene t&uuml;tret&uuml;tar Merimell, kellel on varsti s&uuml;nnip&auml;ev. T&uuml;tar ootab meile juba ka j&auml;rgmist lapselast.</p> <p>Poeg l&auml;ks Tallinna &otilde;ppima, t&ouml;&ouml;tab IT alal, momendil elab koos elukaaslasega Inglismaal ja teeb kaugt&ouml;&ouml;d.</p> <p>Noortel on ikkagi elus suuremad v&otilde;imalused. Nii noorelt on poeg juba t&ouml;&ouml; k&otilde;rvalt pool maailma l&auml;bi reisinud ning Peruus ja Brasiilias puhanud.</p> <p><b>Kuidas laste ja lastelaste kasvatamise kogemus erineb? </b></p> <p>Meie saime lapsed suhteliselt noorelt, p&uuml;hendusime nende kasvatamisele nii, kuidas oskasime, ning andsime endast parima, v&otilde;ib-olla abikaasa rohkem ja mina v&auml;hem. Lapselapse kasvatamist me j&auml;lgime k&otilde;rvalt ja p&uuml;&uuml;ame noori mitte segada. Vanavanema eelis on ka see, et ei t&uuml;dine kunagi lapsest &auml;ra, sest saad vahepeal puhata. Vanem on lapsega iga p&auml;ev koos ning k&otilde;ik ei ole alati r&otilde;&otilde;mus ja roosa, vaid on ka kasvatuslikke elemente. Vanavanematel on rohkem kohtumisr&otilde;&otilde;mu ja r&otilde;&otilde;m lapselapsest.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2296Tööelu ajakiri 2019 suvi: Suilised suvisel tööpõllul 2019-06-05<p><em><strong>Maret Maripuu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor</strong></em></p> <p>Suvi on puhkuste aeg. Linnainimesi valdab r&otilde;&otilde;m saada eemale linnak&auml;rast, tolmust ja stressist. Samal ajal on suvi aeg, kus suureneb hooajat&ouml;&ouml;de hulk ja vajatakse suilisi ehk ajutisi abik&auml;si.&nbsp;</p> <p>Linnastumine ja sellega koos ka linnas t&ouml;&ouml;tajate arv on aastak&uuml;mneid kasvanud. See omakorda kasvatab suvel puhkajate arvu, mis annab t&otilde;uke turistide teenindamisele suunatud majandustegevusele.</p> <p>Suvine t&ouml;&ouml;tamine on paljudele oluline lisasissetulekuallikas. On tavaline, et maapiirkonnas ja kuurortides pakutakse turistidele majutust ja toitlustust kevadest s&uuml;giseni ning teenitud rahaga elatakse talv j&auml;lle &uuml;le.</p> <p>Asjalood on &uuml;sna selged, kui hooajat&ouml;&ouml;d asub tegema kohalikku t&ouml;&ouml;turgu tundev ja varasema t&ouml;&ouml;kogemusega t&auml;iskasvanu. &Uuml;ldjuhul ta teab, et tingimustes tuleb kokku leppida, ta oskab k&uuml;sida juhendamist ja m&otilde;istab oma vastutust.</p> <p>Keerulisemaks l&auml;heb lugu siis, kui t&ouml;&ouml;d asuvad otsima need, kellele Eesti t&ouml;&ouml;turg on v&otilde;&otilde;ras. Sellised t&ouml;&ouml;otsijad jagunevad praegu kaheks: lapsed ja noored ning v&auml;list&ouml;&ouml;lised. M&otilde;lemaid ootab meie t&ouml;&ouml;turg avas&uuml;li, aga t&ouml;&ouml;andja peab arvestama mitme t&otilde;siasjaga.</p> <p>Esiteks, laste ja noorte t&ouml;&ouml;tamine on seadusega reguleeritud. Mitte selleks, et lapsi kiusata v&otilde;i et riigil oleks soov n&auml;idata oma emalikku &uuml;lehoolitsust. Piirangud l&auml;htuvad t&otilde;siasjast, et tegemist on alles kujunemisj&auml;rgus organismidega ning t&ouml;&ouml;tamine ei tohi neid kahjustada.</p> <p>Eelmine suvi t&otilde;i kaasa positiivse muutuse. Kui varem andis lastele ja noortele t&ouml;&ouml;d valdavalt &otilde;pilasmalev ja kohalikud omavalitsused, siis eelmisel aastal avardus pilt oluliselt. Nimelt pakkus mullu noortele t&ouml;&ouml;d 687 ettev&otilde;tet. Need noorte t&ouml;&ouml;andjad pidid valmistuma veel erialase ettevalmistuse ja t&ouml;&ouml;kogemuseta alaealiste t&ouml;&ouml;tajate vastuv&otilde;tuks.</p> <p>Esimese t&ouml;&ouml;kogemuse andja peab olema valmis selleks, et noort inimest tuleb oluliselt rohkem juhendada ja et teda tuleb &otilde;petada orienteeruma t&ouml;&ouml;maailma igap&auml;evas, olgu selleks siis &otilde;igeks ajaks t&ouml;&ouml;le tulemine, graafikust kinnipidamine, kollegiaalsed suhted vmt. Esimene t&ouml;&ouml;andja j&auml;&auml;b t&auml;iskasvanute t&otilde;sisesse t&ouml;&ouml;maailma sisenevale noorele eluks ajaks meelde ning loodetavasti on see m&auml;lestus positiivne, noort inimest toetav ning kantud vastastikusest lugupidamisest.</p> <p>Teine suur grupp, kes suvises Eestis rakendust leiab, on v&auml;lismaalastest t&ouml;&ouml;tajad. Raske on leida ehitusplatsi, kus ei oleks kolmandatest riikidest t&ouml;&ouml;tajaid. Ukraina hooajat&ouml;&ouml;listeta ei saaks me ilmselt p&otilde;llult k&otilde;iki kurke ja maasikaidki korjatud. V&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;uga seoses on T&ouml;&ouml;inspektsiooni p&otilde;hiprobleem see, et t&ouml;&ouml;tajad viibiksid siin legaalselt ja teaksid oma &otilde;igusi ning et neile oleks sarnaselt kohalike t&ouml;&ouml;tajatega selgitatud t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid ja tagatud vajalikud isikukaitsevahendid. V&otilde;&otilde;rt&ouml;&ouml;j&otilde;ud ei tohi t&auml;hendada inimkaubandust ega t&ouml;&ouml;alast &auml;rakasutamist.</p> <p>Soovin suvel puhkajatele tarkust end korralikult v&auml;lja puhata. Suvel t&ouml;&ouml;le minevatele noortele soovin edu ning soovitan teha tutvust T&ouml;&ouml;inspektsiooni portaaliga <a href="http://www.tooelu.ee">www.t&ouml;&ouml;elu.ee</a> &ndash; sealt saab kasulikke n&otilde;uandeid. T&ouml;&ouml;andjad, kes te v&otilde;tate suveks suilisi appi, rajage oma t&ouml;&ouml;suhe algusest peale heale alusele, olgu t&ouml;&ouml;taja siis noor v&otilde;i vana, kohalik v&otilde;i mitte. Hea suhe toob parimad tulemused!</p> <p><a href="https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/t__elu_2_2019" target="_blank">Loe T&ouml;&ouml;elu ajakirja veebis</a> v&otilde;i laadi alla&nbsp;<strong><a href="/UserFiles/TI%20infokiri%20T%C3%B6%C3%B6elu/Infokirja%20pdf-id/T%C3%B6%C3%B6elu_2_2019.pdf" title="T&ouml;&ouml;elu_2_2019.pdf (2.9 MiB)" target="_blank">PDF</a>.</strong></p> <p><a href="https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/t__elu_2_2019" title="T&ouml;&ouml;elu ajakiri 2019 suvi" target="_blank"><img src="/UserFiles/TI%20infokiri%20T%C3%B6%C3%B6elu/Infokirja%20pildid/t%C3%B6%C3%B6elu_2_2019_thumb.jpg" alt="t&ouml;&ouml;elu_2_2019_thumb.jpg" /></a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2295Persoon: Kadi Lambot – meditsiinisüsteemi navigaator2019-06-04<p>Keset ehitusplatse k&otilde;rgub Veerenni tervisekeskus. Parkimiskohta on maja l&auml;heduses v&otilde;imatu leida. Lift liigub sujuvalt neljandale korrusele, kus &otilde;hku t&auml;idab rahustav idamaine taustmuusika ning v&auml;rskelt t&otilde;mbama pandud tee l&otilde;hn. Niimoodi kahte keskkonda k&otilde;rvutades m&otilde;jub Confido erameditsiinikeskus eriti t&uuml;&uuml;nelt. Keskuse juht Kadi Lambot tervitab mind soojalt, intervjuu ajal v&auml;ljendab ta end vilunult: jutt on sisukas, ent on tunda, et ta ei ole meie vestluseks harjutanud &ndash; m&otilde;tterikkus tuleb kogemustest.</p> <p><b>Milline on Confido lugu? </b></p> <p>Confido s&uuml;ndis viis aastat tagasi ning mina p&auml;ris alguse juures ei olnud. Confido asutasid viis perearsti, kes t&ouml;&ouml;tasid k&otilde;ik oma nimistuga ja olid perearstkonnas v&auml;ljapaistvad valdkonna eestvedajad.</p> <p>Nad tundsid, et tahavad patsientide jaoks teha rohkem, kui nad oma igap&auml;evat&ouml;&ouml;s Eesti Haigekassa rahastusega suudavad ja saavad. Idee oli, et keskus oleks nii perearstide kui ka eriarstide ja spetsialistide keskus, kus inimese probleemide lahendamisele l&auml;henetaks v&otilde;imalikult kompleksselt ja antaks parimat v&otilde;imalikku abi. Lisaks oli t&auml;htis, et inimese jaoks oleks aega.</p> <p>Olin palju aastaid meditsiinist v&auml;ljas olnud ja muude tegevustega seotud ning just otsustanud oma arstilitsentsi taastada. Kuna olen arstiks &otilde;ppinud, siis mul on arstide seas palju tuttavaid ja s&otilde;pru ning teadsin enamikku Confido asutanud arste. Nad hakkasid minuga organisatoorse korralduse ja juhtimise teemadel konsulteerima. Nii see koost&ouml;&ouml; algas.</p> <p>&Uuml;sna pea oli selge, et doktorid ise ei j&otilde;ua, suuda ega taha arstit&ouml;&ouml; k&otilde;rvalt keskuse vedamisega tegeleda. Seega ostsime partneritega Confido &auml;ra. Meil oli tekkinud idee ja visioon suuremast keskusest &ndash; nagu siin Veerennis.</p> <p>Poolteist aastat uues majas on l&auml;inud tempokalt ja arenemise t&auml;he all. Oleme teinud juba uue otsuse: meie maja k&otilde;rvale ehitatakse uut maja. Kui see 2020. aasta suvel valmis saab, siis on plaan kolida sinna.</p> <p><b>R&auml;&auml;kige sellest visioonist l&auml;hemalt &ndash; kus on piirid?</b></p> <p>Visioonid arenevad ajas ning arengut peab jooksvalt j&auml;lgima. N&auml;iteks kuidas ravikindlustuse toetatud meditsiin areneb, millised on kohad, kuhu erameditsiinil &uuml;ldse tasub areneda. See on ajas muutuv ja d&uuml;naamiline.</p> <p>Eraklientide k&otilde;rval tahame olla heaks tervisepartneriks ettev&otilde;tetele. Mitte ainult klassikalise t&ouml;&ouml;tervishoiu vallas, vaid palju laiemalt. Erilahendused ja soovid oma t&ouml;&ouml;tajaskonna tervise j&auml;lgimisel ja toetamisel &ndash; see on suund, millega tegeleme ja mida pidevalt arendame.</p> <p>Tulevikus on Confido &uuml;ks suur arengusuund seotud vaimse tervisega. Kaks aastat tagasi ei olnud meil kindlat plaani vaimse tervise keskust teha &ndash; n&auml;gime aga t&ouml;&ouml; k&auml;igus, et selles valdkonnas haigutab t&uuml;hjus ning inimestel pole piisavalt kohti, kuhu vajadusel p&ouml;&ouml;rduda. Vaimse tervisega seotud probleemid kasvavad nii kogu maailmas kui ka Eestis. Ettev&otilde;tted on &uuml;ha enam hakanud oma t&ouml;&ouml;tajate p&auml;rast muret tundma ja vaimse tervise teenuseid k&uuml;sima. Depressioon on praegu Eestis t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse esimene p&otilde;hjus, ettev&otilde;tted puutuvad iga p&auml;ev sellega kokku ja on omakorda valmis panustama, et probleemi ennetada.</p> <p>Mitmed ettev&otilde;tted on ostnud meilt teenust, et t&ouml;&ouml;tajad saaks t&ouml;&ouml;andja kulul meie ps&uuml;hholoogide ja ps&uuml;hhoterapeutide juurde tulla. Kui inimesel on v&otilde;imalus varakult professionaali poole p&ouml;&ouml;rduda, on olukorra halvenemise t&otilde;en&auml;osus v&auml;iksem ning teda saab kergemini aidata. See on &uuml;hiskonnale oluline ja n&otilde;uab lisafinantseeringuid tervelt meditsiinis&uuml;steemilt &ndash; kui ettev&otilde;tted on valmis selliseid teenuseid ostma, siis peavad olemas olema ka professionaalsed keskused, mis on valmis abi pakkuma.</p> <p>Teema, millest on r&auml;&auml;gitud ning mille probleemistik on palju ulatuslikum kui pakutav professionaalne abi, on s&otilde;ltuvus. S&otilde;ltuvusega inimeste abistamine on meie &uuml;ks prioriteete ning oleme samm-sammult selles vallas arenenud.</p> <p>Selleks vajame professionaalseid arste ja spetsialiste. Neid on &uuml;ldse Eestis v&auml;he, aga see on v&otilde;tmek&uuml;simus &ndash; k&otilde;igepealt peavad olema v&auml;ga hea kvalifikatsiooniga spetsialistid. Meie keskuses on s&otilde;ltuvusprobleemidega inimeste peamised abistajad s&otilde;ltuvusn&otilde;ustajad, kellel on isiklik kogemus s&otilde;ltuvusega ning kes on hiljem l&auml;binud koolituse ja &otilde;ppe teiste aitamiseks.</p> <p>Confido loonud arstide &uuml;ks p&otilde;hieesm&auml;rke oli koondada keskusse k&otilde;rge professionaalse tasemega inimesi, kes on oma eriala parimate seas.</p> <p>Patsient ei suuda tihti ise hinnata, kes on hea professionaal &ndash; ta ei ole selles maailmas sees ning professionaalsuse kriteeriumid ei olegi tegelikult mustvalged. Meie teame ja tunneme valdkonda paremini, teeme patsiendi eest valiku ning usume sellesse. Arstid soovitavad ise oma kolleege &ndash; teades, et otsime parimaid. Parimad on m&otilde;ned m&otilde;ttes friigid, kellele on oluline, kellega ja kus nad koos t&ouml;&ouml;tavad. See, et nad t&ouml;&ouml;tavad siin, on mulle isiklikult v&auml;ga suur kompliment.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/3_i-BQ9wkhD-X4.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-3_i-BQ9wkhD-X4.jpg" /></a></p> <p><b>Mis teeb arsti professionaalseks?</b></p> <p>Esiteks kindlasti professionaalsed oskused &ndash; arstitarkus. Teiseks see, kuidas ta suudab suhelda ehk oma tarkust inimesele edasi anda. Kolmandaks on t&auml;htis, kui palju inimene t&ouml;&ouml;d armastab teha. Tihtipeale ei ole tark arst ideaalne suhtleja. Aga t&auml;htis on, et k&otilde;ik need kolm v&otilde;imet oleks koos. M&otilde;nikord on &uuml;hte rohkem kui teist, see on paratamatu.</p> <p><b>Nii et te tegelete sisuliselt sellega, millega haigekassa ei tegele?</b></p> <p>P&auml;ris nii ei saa &ouml;elda. N&auml;iteks haigekassa pakub samuti vaimse tervise teenuseid.</p> <p>Meie jaoks on oluline teha meditsiin inimesele v&otilde;imalikult lihtsaks ja turvaliseks, kuni selleni, et on tagatud maksimaalne konfidentsiaalsus. Confidos ei ole n&auml;iteks kabinetiustel kirjas, mis arsti vastuv&otilde;tt toimub, vaid uksed on anon&uuml;&uuml;mselt nummerdatud. Keskus on l&auml;bi m&otilde;eldud selliselt, et inimesed ei kuhjuks &uuml;hte ooteruumi. Meil v&otilde;ivad k&otilde;ik ruumid kinni olla, aga koridoris on tunne, et ei olegi palju inimesi &ndash; see tekitab turvalise tunde. Riiklikus s&uuml;steemis on aastatega palju paremaks l&auml;inud ja ma kindlasti ei taha kriitikat teha. Erameditsiini asi ongi olla &uuml;ks-kaks sammu eespool. Ka kogu organisatoorses t&ouml;&ouml;s, mis toimub v&auml;ljaspool kabinetti.</p> <p>Meediast on j&auml;&auml;nud mulje, nagu oleks meditsiini suurim probleem see, et inimesed ei p&auml;&auml;se kiiresti arsti juurde. Aga v&auml;hem r&auml;&auml;gitakse sellest, et kui sul on terviseprobleem, siis pead hakkama seda ise lahendama. Ma nimetan seda meditsiininavigatsiooniks &ndash; inimesed ise ei teagi, kelle poole mis j&auml;rjekorras p&ouml;&ouml;rduda, kuidas sinna saada jne. Kogu logistika on t&auml;htis ja me p&ouml;&ouml;rame sellele palju t&auml;helepanu, kuigi ka meil on selles osas veel palju areneda.</p> <p>&Uuml;ks meie prioriteet on ennetusmeditsiin &ndash; see, mida inimene saab ise varakult teha, et tal oleks tulevikus v&otilde;imalikult v&auml;he terviseprobleeme. T&auml;nase meditsiinis&uuml;steemi eesm&auml;rk on probleemide lahendamine, mitte niiv&otilde;rd ennetus. Aga suur hulk inimesi on valmis oma tervise eest hoolitsema &ndash; k&auml;ima kontrollis jne.</p> <p><b>&Uuml;tlesite, et erameditsiin peaks olema teenindusega kaks sammu haigekassa lepingupartneritest ees. See t&auml;hendaks justkui, et m&otilde;ne aja p&auml;rast on haigekassa rahastusega asutustes v&otilde;imalik arsti oodates teed juua ning kogeda kliendikeskset teenindust. On see reaalne? </b></p> <p>Kaks sammu ees t&auml;hendab seda, et kui &uuml;lej&auml;&auml;nud sinna j&otilde;uavad, siis tahame meie juba j&auml;rgmised kaks sammu ees olla. Kui m&otilde;tleme selle peale, et elanikkond vananeb ja mis arengud riigi tasemel meid ootavad, siis on selge, et n&otilde;udlus ja vajadused j&auml;&auml;vad alati suuremaks, kui haigekassa rahastus neid rahuldab. See ongi erameditsiini ni&scaron;&scaron;. On oluline, et nendel inimestel, kellele tervis on oluline ja kes on valmis seda teenust ostma, oleks see v&otilde;imalus. Paljudele ei olegi oluline, kas neile pakutakse teed v&otilde;i mitte.</p> <p><b>Mis siis saab, kui te liiga suureks kasvate? Kui te v&otilde;tate k&otilde;ige paremad arstid &auml;ra? Miks ei peaks kogu meditsiini koorekiht siia t&ouml;&ouml;le tulema ja riiklikud haiglad t&uuml;hjaks j&auml;tma? </b></p> <p>Selleks et olla hea professionaal, peab eriarst olema seotud eesk&auml;tt statsionaarse ravi ja haiglas&uuml;steemiga. See omakorda t&auml;hendab, et enamik Confido arste t&ouml;&ouml;tavad ka kusagil mujal. K&uuml;simuse p&uuml;stitus on v&auml;ga &otilde;ige &ndash; me tegelikult ei taha muutuda liiga suureks, liiga kombinaadiks, siis kannatab kvaliteet. Peame seda kogu aeg j&auml;lgima. Erameditsiinis ei ole v&auml;ga pikka perspektiivi, kui su teenuse kvaliteet ei ole professionaalne.</p> <p><b>Pakute ka alternatiivse meditsiini teenuseid. Kas t&auml;idate sellega haigekassa t&uuml;himikku, on sellel kapitalistlikud motiivid v&otilde;i arvate t&otilde;simeeli, et see t&ouml;&ouml;tab?</b></p> <p>&nbsp;Viis aastat tagasi ei teadnud ma alternatiivmeditsiinist eriti midagi. Mingil hetkel hakkas see huvi pakkuma &ndash; mis seal toimub, kes on tegijad ja miks inimesed sinna p&ouml;&ouml;rduvad. Olen v&auml;ga selgelt seda meelt, et igal asjal on omad plussid ja miinused. Meie m&otilde;te oli proovida alternatiivmeditsiini ja klassikalise meditsiini plussid kokku liita.</p> <p>Mulle meeldib tolerantsus ja aktsepteerimine, inimesel on &otilde;igus olla selline, nagu ta on. Rene B&uuml;rkland ja tema kolleegid on k&otilde;ik klassikalise meditsiiniharidusega doktorid, kes on Hiina ja muud meditsiini peale &otilde;ppinud. Tarkade inimestena saavad nad aru, kus saab inimest alternatiivmeditsiin aidata ning kus tuleb klassikalise meditsiini poole p&ouml;&ouml;rduda.</p> <p>Meie oleme tahtnud olla sild kahe s&uuml;steemi vahel: edendada koost&ouml;&ouml;d, &uuml;ksteisest teadmist, avatud l&auml;henemist ja suhtumist.</p> <p><b>Kas haigekassa peaks ka selle sillaga tegelema? </b></p> <p>Minu arvates ei ole see haigekassa &uuml;lesanne. Haigekassa ehk maksude pealt kogutud raha on alati v&auml;hem, kui vaja. Sellep&auml;rast peab seda kasutama vaid mingite kriteeriumide alusel ja &uuml;ks neist on minu arvates t&auml;iesti p&otilde;hjendatult t&otilde;endusp&otilde;hisus. Raha tuleb panna sinna, mida on suudetud kindlalt uuringutega t&otilde;estada. K&otilde;ik muu las j&auml;&auml;da erameditsiinile.</p> <p><b>Ehk kui inimene tahab oma rahaga proovida teistsuguseid l&auml;henemisi, siis las ta teeb seda, aga mitte k&otilde;igi inimeste raha eest?</b></p> <p>&nbsp;Jah, t&auml;pselt.</p> <p><b>&Uuml;tlesite, et k&auml;isite p&auml;rast arstihariduse saamist &bdquo;muid asju tegemas&ldquo;. Mis need muud asjad olid ja kuidas te sinna sattusite? </b></p> <p>L&otilde;petasin &uuml;likooli 1992. aastal ja tegin p&auml;rast seda kohe kaheaastase internatuuri. See langes t&auml;pselt perioodi, kus s&uuml;steemi reformiti &ndash; praegu minnakse p&auml;rast &otilde;ppimist residentuuri. Ma sattusin auku, kus residentuuri polnud veel avatud ja kuna mul s&uuml;ndis &uuml;likooli ajal ka laps, siis l&otilde;petasin oma internatuuri kuidagi ebat&uuml;&uuml;pilisel ajal. Olin noor inimene perekonnaga ja pidin end kuidagi &uuml;lal pidama. 1994. aastal oli Eestis nii palju uusi v&otilde;imalusi ja m&otilde;tlesin, et l&auml;hen teen natukene midagi muud ning kui selgus majas, tulen tagasi. See midagi muud kestis ligi 20 aastat.</p> <p>Algus oli meditsiiniga seotud: ehitasime nullist &uuml;les ravimifirma. See oli t&auml;iesti teine aeg, kus ettev&otilde;tteid tuli ise tekitada. Siis kutsuti mind haigekassasse, kuhu l&auml;ksin kindla missiooniga anda Eesti riigi kodanikuna oma panus. See k&otilde;lab k&uuml;ll suureliselt, aga ma t&otilde;esti kunagi m&otilde;tlesin nii. Sattusin perioodi, kus reformiti kogu ravikindlustuss&uuml;steemi. K&otilde;ik, millele see s&uuml;steem praegu tugineb, pandi siis paika. Olin ka digiretsepti projekti &uuml;ks algatajaid.</p> <p>Mul on hea meel, et olen avalikus sektoris t&ouml;&ouml;tanud. Tean, kui palju tublisid inimesi seal on, kui palju seal t&ouml;&ouml;d tegime ja kui palju me saavutada j&otilde;udsime. T&auml;nu sellele ajale on mul tekkinud ka avaliku sektori tunnetus. Ma tean, kuidas seal asju aetakse ja millele seal m&otilde;nikord m&otilde;tlemata j&auml;etakse.</p> <p>Viie aasta p&auml;rast tundsin, et mina olen oma panuse riigi arengusse andnud. Olen oma t&uuml;&uuml;bilt erasektori inimene. Mulle helistas Oliver Kruuda ja k&uuml;sis, et kas ma ei tahaks piimat&ouml;&ouml;stust juhtida. Arvasin, et ta tegi nalja ja viskasin nalja vastu. Kui ta j&auml;rgmisel p&auml;eval uuesti helistas, sain aru, et ta ei viskagi nalja. Noore inimesena m&otilde;tlesin siis, et l&auml;hen vaatan muud maailma ka.</p> <p>P&auml;rast piimat&ouml;&ouml;stuse perioodi sattusin meediasse sarnasel viisil. Ekspress Grupi inimesed helistasid ja pakkusid t&ouml;&ouml;d ning &uuml;tlesin esimese hooga &auml;ra. Kuu aja p&auml;rast helistasid nad uuesti ja kuna olin otsustanud elus vaheetapi v&otilde;tta, siis olin huvitatud. Kuna olin piimat&ouml;&ouml;stuses t&ouml;&ouml;tanud ja Ekspress Grupp oli just Maalehe ostnud, siis tundus neile, et tean p&otilde;llumajandusest k&otilde;ike. Nii algas meediaperiood &ndash; nn masu ei olnud veel alanud, aga kui ma sinna t&ouml;&ouml;le l&auml;ksin, tuli majandusdepressioon, millega meedia sai esimeste seas ja tugevalt pihta. See oli minu jaoks niigi uus valdkond ja siis veel see. Sattusin virvarri, kus pidin igal aastal &uuml;he ettev&otilde;tte liitmisega tegelema. See oli v&auml;ga intensiivne periood.</p> <p>Mingil hetkel sain aru, et t&auml;iesti uuele alale enam ei l&auml;heks. Kui organiseeriti programmid, et arstid saaksid oma litsentsi taastada, siis oli aeg naasta vana armastuse juurde.</p> <p><b>Mis oli meditsiiniv&auml;lise perioodi suurim &otilde;ppetund?</b></p> <p>Arstiteaduskonda minnakse &otilde;ppima noorte inimestena ja satutakse suhteliselt suletud ringi, mis moodustab suure osa sinu maailmast. Meditsiin on loomult konservatiivne ja &uuml;hte t&uuml;&uuml;pi inimesed on koondunud kokku. Mul on olnud &otilde;nn n&auml;ha maailma v&auml;ljastpoolt, see on mind kindlasti rikastanud.</p> <p><b>Milline on olnud teie k&otilde;ige parem &uuml;lemus? </b></p> <p>V&auml;ga tihti, kui hommikul &uuml;les t&otilde;usen ja akna taga kasvavat puud vaatan, m&otilde;tlen, et mul on elus v&auml;ga paljude asjadega v&auml;ga vedanud. Esiteks oma perekonnaga, vanematega, vennaga ja kogu kooslusega. N&auml;en vaimse tervise keskuse kontekstis k&otilde;rvalt, et palju asju algab ikka kodust. Me ei saa seda valida ja saan v&auml;ga selgelt aru, et see on olnud minu &otilde;nn. Samuti on mul vedanud s&otilde;pradega, neid on palju ja nad on toredad. Mulle on alati k&otilde;ik mu t&ouml;&ouml;d meeldinud ja kui olen tundnud, et ind hakkab otsa saama, siis olen julgenud edasi minna. Olen v&auml;ga paljude suurep&auml;raste inimestega koos t&ouml;&ouml;tanud ja k&otilde;ikide k&auml;est midagi saanud.</p> <p>Esimese t&ouml;&ouml;koha, ravimifirma omanik oli &uuml;ks Saksa hambaarst, kelle p&otilde;him&otilde;te oli v&otilde;tta t&ouml;&ouml;le noori naisi. Ta &uuml;tles, et ta N&otilde;ukogude s&uuml;steemist tulnud mehi ei usalda, ning &otilde;petas meid nagu isa &ndash; kuidas v&auml;lismaal k&auml;ia, partneritega kohtuda, telefonis r&auml;&auml;kida. Avalikus sektoris oli huvitavaid inimesi alates ministritest kuni kantsleriteni. Piimaperiood andis muu hulgas m&otilde;istmise, et ei ole halb ja hea, t&otilde;de ja vale. Hinnanguid, eriti tagantj&auml;rele, on kerge anda. Kuidas mingisse situatsiooni j&otilde;utakse, on v&auml;ga erinev ja keeruline ning seda tuleb p&uuml;&uuml;da m&otilde;ista. Ka meedia aeg oli v&auml;ga huvitav. Olen v&auml;ga huvitavate inimestega koos t&ouml;&ouml;tanud. Mulle sobivad m&otilde;nes m&otilde;ttes friigid, neil k&otilde;igil on h&auml;id ja v&auml;hem h&auml;id omadusi. P&uuml;&uuml;an alati keskenduda headele omadustele.</p> <p><b>Millised need inimesed on, kellega koos eelistate &auml;ri teha?</b></p> <p>K&otilde;igepealt on see m&otilde;nes m&otilde;ttes juhuslik, teiseks peab ikka kuidagi sobima. &Auml;ris on iga p&auml;ev nii palju raskusi ja muresid ning pead tunnetama, kellega koos sa tahad soola s&uuml;&uuml;a ja kes sind inspireerida suudab. Ma ei tea, kas see on alateadlik v&otilde;i teadlik valik, aga l&otilde;puks valin mina need inimesed, kes mulle midagi annavad, r&otilde;&otilde;mu pakuvad ja kellelt saab energiat. Siis arened ise ja saad energiat, r&otilde;&otilde;mu ning inspiratsiooni.</p> <p><b>Kas s&otilde;pradega peaks &uuml;ldse koos &auml;ri tegema v&otilde;i ainult nendega saabki?</b></p> <p>Olen oma vennaga, kes alustas 1990. aastate alguses oma &auml;ri tegemist, siinkohal sama meelt. Tema &uuml;tles, et kui v&auml;hegi v&otilde;imalik, siis l&auml;hedaste s&otilde;pradega &auml;ri tegemist v&auml;ldi v&otilde;imaluse korral. Olen selle peale m&otilde;elnud ja &uuml;htset valemit ei ole. Mulle m&otilde;nes m&otilde;ttes meeldib ka selline maffialik l&auml;henemine, kus k&otilde;ik on k&otilde;igiga seotud, aga seda peab vaatama konkreetsest situatsioonist.</p> <p><b>Kuidas p&auml;rast t&ouml;&ouml;p&auml;eva l&otilde;&otilde;gastute?</b></p> <p>Olen kindlasti terve elu teinud p&auml;evas rohkem kui 8 tundi t&ouml;&ouml;d. Tean v&auml;ga h&auml;sti, et tasakaal on k&otilde;ige t&auml;htsam ja r&auml;&auml;gitakse, et liiga palju t&ouml;&ouml;d ei tohi teha jne. See ei ole minu arvates asja m&otilde;te, t&ouml;&ouml; peab meeldima ja inspireerima, siis on k&otilde;ik korras.</p> <p>F&uuml;&uuml;siline ja vaimne pool peavad olema tasakaalus &ndash; trennis peab k&auml;ima. See ei t&auml;henda, et olen terve elu suutnud sellest kinni pidada. Alati leiab sada p&otilde;hjendust, miks mitte trenni minna, aga olen ikkagi p&uuml;&uuml;dnud seda poolt hoida. L&otilde;&otilde;gastavad ka s&otilde;brad ja mulle meeldib reisida. Kui j&otilde;uan Tallinna lennujaama, eriti kui l&auml;hen puhkusele, siis tuleb mulle mingi rahu peale. Minu ema ja isa on siiamaani aktiivsed ja t&auml;ie tervise juures ning mul on lapselaps, kes mulle tohutult palju r&otilde;&otilde;mu pakub. Kui teed midagi s&otilde;pradega, perekonnaga, proovid sporti teha ja k&auml;id vahepeal reisil ka, siis ongi 24 tundi t&auml;is.</p> <p>Ja uni on t&auml;htis. Piisavalt peab magama, muidu ei j&otilde;ua. Uni mul ei l&auml;he peaaegu kunagi &auml;ra ja magan teadlikult oma 7&ndash;8 tundi t&auml;is.<b></b></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2294Kas ja kui põhjalikult peaks töötaja riskianalüüsiga tutvuma?2019-06-03<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;andja tahab, et tutvuksin t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;siga, mis on p&auml;ris pikk ja sisaldab palju mulle v&otilde;&otilde;raid m&otilde;isteid. Kas ma ikka pean riskianal&uuml;&uuml;si l&auml;bi lugema?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Kristi Uusmaa, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b><b> </b>T&ouml;&ouml;andjal on T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse (TTOS) &sect; 13 lg 1 p 6 j&auml;rgi muu hulgas kohustus t&ouml;&ouml;tajaid&nbsp; t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si tulemustest ning tervisekahjustuste v&auml;ltimiseks rakendatavatest abin&otilde;udest teavitada. Vastavalt TTOS &sect; 13-3 lg 1 p 2 juhendab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajat enne t&ouml;&ouml;le asumist. Muu hulgas tehakse juhendamise k&auml;igus teatavaks t&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamise tulemused, t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurid, terviseriskid ja tervisekahjustuste v&auml;ltimiseks rakendatavad abin&otilde;ud.</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si k&auml;igus on t&ouml;&ouml;andja v&auml;lja selgitanud ja hinnanud t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegureid, mis v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;tajate tervist kahjustada. T&ouml;&ouml;tajal on vaja kirjeldatud informatsiooniga tutvuda, et olla teadlik ohtudest ja terviseriski suurusest keskkonnas, kuhu ta t&ouml;&ouml;le asub. Riskianal&uuml;&uuml;sis on ka kirjeldatud, kuidas t&ouml;&ouml;andja p&uuml;&uuml;ab ohutegurite m&otilde;ju v&auml;hendada ja mida t&ouml;&ouml;taja omalt poolt teha saab. Riskianal&uuml;&uuml;siga tutvumine aitab t&ouml;&ouml;tajal m&otilde;ista, miks ja milliseid isikukaitsevahendeid ta tervisekahjustuste ennetamiseks kasutama peab. N&auml;iteks peavad riskianal&uuml;&uuml;sis olema hinnatud riskid t&ouml;&ouml;taja tervisele ja ohutusele, kui t&ouml;&ouml;keskkonnas esineb palju tolmu. T&ouml;&ouml;taja saab sellisel juhul teada, mil moel, missuguse tolmu liigiga ja kui pika aja v&auml;ltel ta kokku puutub ning kuidas see tema tervist v&otilde;ib m&otilde;jutada. Need teadmised aitavad m&otilde;ista ka isikukaitsevahendite kasutamise vajalikkust.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si tulemustest teavitamise viisi valida. Samas peab t&ouml;&ouml;andja arvestama, et riskianal&uuml;&uuml;sist teavitamine ei t&auml;henda vaid seda, et t&ouml;&ouml;taja iseseisvalt anal&uuml;&uuml;si l&auml;bi loeb. Kui t&ouml;&ouml;taja ei ole varem riskianal&uuml;&uuml;se n&auml;inud ja lugenud, talle ei ole tuttav kasutatud metoodika ja ta ei tea t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutusalaseid m&otilde;isteid, tuleb t&ouml;&ouml;andjal talle anal&uuml;&uuml;si sisu ka selgitada. Vastasel juhul j&auml;&auml;b t&ouml;&ouml;andjal kohustuse t&auml;itmine ja t&ouml;&ouml;tajal riskianal&uuml;&uuml;siga tutvumine vaid formaalseks tegevuseks ning kasu m&otilde;lemale poolele on minimaalne.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2293Uuring: töötervishoid ja tööohutus mikro- ja väikeettevõtetes vajab suuremat tähelepanu2019-05-31<p><b>29.05.2019 esitleti T&ouml;&ouml;inspektsiooni ja Eesti Kaubandus-T&ouml;&ouml;stuskoja seminaril v&auml;rsket uuringut*, mis k&auml;sitles mikro- ja v&auml;ikeettev&otilde;tete t&ouml;&ouml;keskkonda.&nbsp; Euroopa Liidus moodustavad mikro- ja v&auml;ikeettev&otilde;tted 98% k&otilde;igist ettev&otilde;tetest, mis annavad t&ouml;&ouml;d ligi poolele t&ouml;&ouml;tajaskonnast. Proportsionaalselt juhtub enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi just v&auml;iksemates ettev&otilde;tetes.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>29.05. tutvustati Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri korraldusel toimunud &uuml;le-Euroopalist uuringut. Uuringu tulemused n&auml;itavad, et t&ouml;&ouml;ohutus ja t&ouml;&ouml;tervishoid v&auml;iksemates ettev&otilde;tetes on probleemne, kuna napib ressursse, teadmisi ja stiimuleid teemaga tegeleda. Eestis on mikro- ja v&auml;ikeettev&otilde;tteid 89%. Statistika kohaselt juhtus eelmisel aastal 64% k&otilde;igist t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest just seal. &Uuml;heksast hukkunuga l&otilde;ppenud &otilde;nnetusest juhtus kaheksa mikro- ja v&auml;ikeettev&otilde;ttes.&nbsp;</p> <p>Uuring viidi l&auml;bi ka Eestis. Uuringu tulemustest selgub, et Eestis s&otilde;ltub palju ettev&otilde;tte juhi eeskujust, oskusest riske hinnata ning ehitada &uuml;les s&uuml;steemne riskide juhtimine.&nbsp;</p> <p>Eesti Kaubandus-T&ouml;&ouml;stuskoju peadirektori Mait Paltsi s&otilde;nul on Eesti suurim t&ouml;&ouml;andja mikro- ja v&auml;ikeettev&otilde;te. &bdquo;V&auml;ikesed ettev&otilde;tted peavad t&auml;na toime tulema olukorras, kus k&auml;ib &auml;ge v&otilde;itlus t&ouml;&ouml;j&otilde;u p&auml;rast. Piiratud v&otilde;imaluste ja majandusliku elluj&auml;&auml;mise k&otilde;rval kipub hea t&ouml;&ouml;keskkond tagaplaanile j&auml;&auml;ma. Samas k&otilde;rgenenud konkurentsi tingimustes on see &uuml;ks kaalukeel t&ouml;&ouml;tajate hoidmisel ning uute inimeste leidmisel,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Oluline on ettev&otilde;tjatele appi tulla ning muuta t&ouml;&ouml;ohutuse ja t&ouml;&ouml;tervishoiu n&otilde;uded mugavalt j&auml;rgitavaks ja t&auml;idetavaks. Hea t&ouml;&ouml;keskkond on meie k&otilde;igi huvides,&ldquo; lisas Palts.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon on arendamas infos&uuml;steemi, et muuta hea t&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;uete j&auml;rgimist t&ouml;&ouml;andjatele sujuvamaks ja lihtsamaks. Infos&uuml;steemi luuakse t&ouml;&ouml;keskkonna iseteenindus, mille abil saab juhtida ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tervishoidu ja t&ouml;&ouml;ohutust ning teha paberivabalt T&ouml;&ouml;inspektsiooniga seotud toiminguid. Tulevikus hindab s&uuml;steem ettev&otilde;tte tegevusi ning annab puuduj&auml;&auml;kidest t&ouml;&ouml;andjale teada koos edasiste juhistega.&nbsp;</p> <p>Maksu-ja tolliameti andmeil oli eelmisel aastal Eestis 54&nbsp;652 ettev&otilde;tet, kus oli v&auml;hemalt &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja. 85% neist ettev&otilde;tetest on mikroettev&otilde;tted, kus t&ouml;&ouml;tab alla k&uuml;mne inimese.</p> <p>Mikroettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tab kuni 10 inimest, v&auml;ikeettev&otilde;ttes 10-49 ning keskmise suurusega ettev&otilde;ttes kuni 249 t&ouml;&ouml;tajat.&nbsp;</p> <p>*Uuringust t&auml;psemalt: <a href="https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/executive-summary-health-and-safety-risks-workplace-joint/view">https://osha.europa.eu/et/tools-and-publications/publications/executive-summary-health-and-safety-risks-workplace-joint/view</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2291Tööaja jälgimine võib olla tüütu, kuid tasub end ära 2019-05-30<p><em><strong>Lauri Rohtoja, juhtimiskonsultant.</strong></em></p> <p>P&auml;evast p&auml;eva t&ouml;&ouml;elus osaledes ei m&otilde;testa me iga t&ouml;ist hetke kui kliendile ja ettev&otilde;ttele v&auml;&auml;rtust loovat teenust. Kliendisuhtes m&uuml;&uuml;b ettev&otilde;te oskusteavet, mis v&auml;ljendub t&ouml;&ouml;tundides, materjale, mis t&ouml;&ouml;ks on kulunud, ning lisaks panustatud ajale ka ettev&otilde;tte vara kasutamist tootmisel v&otilde;i teenuse osutamisel. Kahe viimase komponendiga seondub h&otilde;lpsalt toode v&otilde;i teenus ise. Kasutatav materjal peab vastama kliendi ootustele ning t&ouml;&ouml;vahendid peavad olema n&uuml;&uuml;disaegsed. Maksta tahab klient toote v&otilde;i teenuse eest, mis on tarnitud &otilde;igel ajal. Selleks peame omakorda teadma, kui palju aega meie toote tegemine v&otilde;i teenuse osutamine v&otilde;tab.</p> <p>T&ouml;&ouml;aja j&auml;lgimine tootmisel v&otilde;i teenuse osutamisel on vajalik kahel p&otilde;hjusel. Esiteks loomulikult selleks, et palgaarvestuseks andmeid saada. Teiseks annab t&ouml;&ouml;le kulunud aeg protsessile tagasisidet: kui palju me tegelikult aega kulutasime. Selle info abil saame teha kindlaks, kas meie eeldused pakkumist tehes langevad kokku reaalsusega ja kui ei lange, siis annab t&ouml;&ouml;aja j&auml;lgimine aimu, millises t&ouml;&ouml;etapis peame oma protsesse parandama v&otilde;i kuhu pakkumises aega lisama.</p> <p>Tagasiside saamiseks on mitu v&otilde;imalust. Lihtsad s&uuml;steemid on sellised, kus t&ouml;&ouml;taja j&auml;lgib ise oma ajakasutust ja m&auml;rgib t&ouml;&ouml;tunnid projektile. Aga on olemas ka peaaegu automaatsed s&uuml;steemid, kus t&ouml;&ouml;taja ise ei pea operatsioonide registreerimiseks andmeid sisestama. Kui teenus h&otilde;lmab t&ouml;&ouml;tamist kliendi territooriumil v&otilde;i transporti, siis on abi GPSist, mis on kombineeritud kantavate t&ouml;&ouml;jaamadega (k.a mobiiltelefonid), kuhu t&ouml;&ouml;taja saab andmeid sisestada. Igatahes ei tohiks s&uuml;steem olla liiga keeruline, et t&ouml;&ouml;tajad ei tunnetaks seda kui lisakoormust.</p> <p>T&ouml;&ouml;aega j&auml;lgides tekib k&uuml;simus, kui suurt t&auml;psust on vaja. Kas t&ouml;&ouml;aega tuleks arvestada minuti, pooltunni v&otilde;i koguni sekundi t&auml;psusega? Kuidas arvestada etten&auml;htud pausideks kuluvat aega? Igal juhul n&otilde;uab s&uuml;steem juba &uuml;sna mitu kannet, mida peab lisaks t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmisele meeles pidama. V&otilde;rdluseks: kas olete kunagi autot parkides j&auml;tnud parkimise alguse aja m&auml;rkimata v&otilde;i unustanud parkimise l&otilde;petada? Ja miks on parkimise korraldajad parkla numbri alati m&auml;rkinud ei tea kuhu ja k&otilde;ige v&auml;iksemas kirjas&hellip;</p> <p>Umbes samasugused on ka t&ouml;&ouml;aja j&auml;lgimise s&uuml;steemi juurutamisel tekkivad probleemid. Igatahes on selge vajadus t&ouml;&ouml;aja j&auml;lgimiseks ressurssi varuda. Esialgu tuleb kasutajaid toetada, tekkinud valesisestusi ringi teha, kolleegidele toeks olla. Samuti on vaja j&auml;lgida, et k&otilde;ik hakkaksid kohe alguses andmeid sisestama.</p> <p>&Uuml;ht taolist j&auml;lgimiss&uuml;steemi juurutades loodeti, et t&ouml;&ouml;dejuhatajal tuleb vaid kord kuus majandustarkvara vastav moodul avada ja kanded heaks kiita. Tegelik elu kujunes hoopis teisiti ja p&auml;rast paari aastat harjutamist leiti koos t&ouml;&ouml;dejuhatajatega, et k&otilde;ige m&otilde;istlikum on kandeid kontrollida v&auml;hemalt korra n&auml;dalas.</p> <p>Sellegipoolest on t&ouml;&ouml;aja j&auml;lgimisel selged eelised. K&otilde;ige olulisem on l&auml;bipaistvus nii t&ouml;&ouml;tajatele kui ka klientidele. Saadud andmeid saab korraliku anal&uuml;&uuml;si abil kasutada ettev&otilde;tte protsesside parendamiseks, investeeringute planeerimiseks ja kokkuv&otilde;ttes kasumlikkuse t&otilde;stmiseks. Alustada saab v&auml;ikeste lisakuludega, kuid administreerimise vajadust ei tohi siiski alahinnata.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2290Kuidas sätestab seadus osalise töövõimega töötaja puhkuse? 2019-05-29<p><strong>On see pikendatud p&otilde;hipuhkus? V&otilde;i on need lisapuhkusep&auml;evad, mis t&ouml;&ouml;tajale antakse? V&otilde;i on see lihtsalt osalise t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;taja p&otilde;hipuhkus, mis on tavap&auml;rasest pikem ja millest 7 p&auml;eva h&uuml;vitamist on t&ouml;&ouml;andjal v&otilde;imalik taotleda n-&ouml; riigilt? Millal tekib osalise t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus 35p&auml;evasele puhkusele?</strong><o:p></o:p></p> <p><b><i><span>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja ennetuse ja &otilde;iguse alal: <o:p></o:p></span></i></b></p> <p><span>T&ouml;&ouml;lepingu seaduse (TLS)&nbsp;<a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019173?leiaKehtiv#para57" target="_blank"><span>&sect; 57</span></a>&nbsp;s&auml;testab eelduse, et t&ouml;&ouml;v&otilde;imetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise v&otilde;i puuduva t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;taja iga-aastane puhkus on 35 kalendrip&auml;eva, kui t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja ei ole leppinud kokku pikemas p&otilde;hipuhkuses v&otilde;i kui seadus ei s&auml;testa teisiti.<o:p></o:p></span></p> <p><span>Seega on seadusandja ette n&auml;inud osalise t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;tajale pikendatud p&otilde;hipuhkuse, mitte lisapuhkusep&auml;evad. Sellest tuleneb ka t&otilde;lgendus, et kui konkreetses ettev&otilde;ttes v&otilde;i asutuses on juba k&otilde;igil t&ouml;&ouml;tajatel 35-p&auml;evane v&otilde;i n&auml;iteks kollektiivlepingust tulenevalt 40-p&auml;evane p&otilde;hipuhkus, siis ei pea t&ouml;&ouml;andja osalise t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimese puhkust veel t&auml;iendavalt pikendama, sest seadusega etten&auml;htud n&otilde;ue on juba niigi t&auml;idetud.<o:p></o:p></span></p> <p><span>Seaduse rakendamisel tekib segadus eelk&otilde;ige sellest, et sotsiaalkindlustusamet h&uuml;vitab osalise v&otilde;i puuduva t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;taja p&otilde;hipuhkusest 7 p&auml;eva riigieelarvest, kui t&ouml;&ouml;andja seda taotleb. See tekitab tunde, et need puhkusep&auml;evad on &uuml;lej&auml;&auml;nud p&otilde;hipuhkusest kuidagi eraldi. Kui selline tunne tekib, siis tuleb veelkord s&uuml;veneda t&ouml;&ouml;lepingu seaduse esmasesse eesm&auml;rki &ndash; v&auml;henenud v&otilde;i puuduva t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimene peab saama piisavalt puhata ehk pikendatud p&otilde;hipuhkuse.<o:p></o:p></span></p> <p><span>Seitsme puhkusep&auml;eva h&uuml;vitamine riigieelarvest tuleneb aga riigi soovist toetada v&auml;henenud v&otilde;i puuduva t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste osalemist t&ouml;&ouml;turul ning mitte tekitada pikendatud p&otilde;hipuhkuse n&otilde;udega t&ouml;&ouml;andjatele t&auml;iendavat koormust.<o:p></o:p></span></p> <p><span>Inimesel tekib &otilde;igus pikendatud p&otilde;hipuhkusele juba samal aastal, mil ta on saanud otsuse osalise v&otilde;i puuduva t&ouml;&ouml;v&otilde;ime kohta ning sellest oma t&ouml;&ouml;andjat teavitab. &Otilde;igus kehtib kogu kalendriaasta ulatuses ehk isegi siis, kui t&otilde;end antakse detsembrikuus, on t&ouml;&ouml;tajal l&otilde;ppeva kalendriaasta eest &otilde;igus saada juba 35-p&auml;evast p&otilde;hipuhkust (kui t&ouml;&ouml;suhe on kestnud v&auml;hem, siis ikka proportsionaalne osa).<o:p></o:p></span></p> <p><span>M&otilde;nikord k&uuml;sitakse t&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjuristidelt, et aga miks siis see t&ouml;&ouml;andja, kes k&otilde;igile oma t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imaldab 35-p&auml;evast p&otilde;hipuhkust ei v&otilde;iks anda v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesele veel lisaks 7 p&auml;eva, sest need maksab ju riik kinni. Keelatud sellised kokkulepped ja v&otilde;imalused ei ole, kuid v&auml;henenud v&otilde;i puuduva t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimene seda t&ouml;&ouml;andjalt otseselt n&otilde;uda ei saa. Riigipoolne h&uuml;vitamine ei puutu seejuures asjasse.<o:p></o:p></span></p> <p><span>Segadust on tekitanud seegi, kuidas k&auml;ivad kokku t&ouml;&ouml;lepingu seaduse eeldus, et t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib n&otilde;uda puhkust, kui ta on t&ouml;&ouml;andja juures t&ouml;&ouml;tanud v&auml;hemalt kuus kuud, aga kui t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja lepivad kokku, et t&ouml;&ouml;taja j&auml;&auml;b juba teisel t&ouml;&ouml;n&auml;dalal puhkusele, siis sotsiaalkindlustusamet on valmis kohe need esimesed 7 p&auml;eva riigieelarvest h&uuml;vitama. Kirjeldatud olukorras ei ole vastuolu seadusega, sest poolte kokkuleppel v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja ka esimesel t&ouml;&ouml;aastal varem puhkusele j&auml;&auml;da ja sotsiaalkindlustusamet maksab pikendatud p&otilde;hipuhkuse &otilde;igusega inimese eest seadusest tulenevalt 7-p&auml;evase osa v&auml;lja, olenemata, kas need 7 p&auml;eva on p&otilde;hipuhkuse kasutamisel esimeses v&otilde;i viimases osas.<o:p></o:p></span></p> <p><span>T&auml;psemat infot puhkuste kohta saab&nbsp;<a href="http://www.tooelu.ee/et/Alustavale-ettevotjale/Toosuhted/Puhkus/Pohipuhkuse-kestus" target="_blank"><span>T&ouml;&ouml;elu portaalist</span></a>&nbsp;ja puhkusetasu riigieelarvest h&uuml;vitamise kohta&nbsp;<a href="https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-kontaktid/tooandjatele" target="_blank"><span>sotsiaalkindlustusameti kodulehelt</span></a>.</span></p> <p><span><span>Artikkel avaldati raamatupidamis- ja maksuinfoportaalis&nbsp;</span><a href="https://www.rmp.ee/toooigus/too-ja-puhkeaeg/osaline-toovoime-ja-puhkus" target="_blank">RMP.ee</a>.</span></p> <p><span>Foto: Pixabay</span></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2287Sihtkontroll metallitootmise ettevõtetes2019-05-28<p><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni sihtkontroll viis t&ouml;&ouml;inspektorid eelmise aasta l&otilde;pus erinevaid metalltooteid tootvatesse ettev&otilde;tetesse. Sihtkontrolli ajendiks oli selle valdkonna suur t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv.</strong></p> <p><strong><em>Mariko Vahula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni juhtiv t&ouml;&ouml;inspektor</em></strong></p> <p>2017. aastal registreeriti metalltoodete tootmisega tegelevates ettev&otilde;tetes 536 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, neist 115 olid t&ouml;&ouml;tajate tervisele raskete tagaj&auml;rgedega. 2018. aasta esimese 9 kuu jooksul toimus sektoris 380 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. See on k&uuml;ll veidi v&auml;iksem kui 2017. aasta samal perioodil (413), aga siiski k&otilde;rge n&auml;itaja.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon viis sihtkontrolli l&auml;bi 73 ettev&otilde;ttes, mis tegelevad metalltoodete tootmisega. Kontrollisime t&ouml;&ouml;vahendite ja liikumisteede vastavust ohutusn&otilde;uetele, isikukaitsevahendite kasutamist ja hooldamist. Seekord p&ouml;&ouml;rasime suuremat t&auml;helepanu ka t&ouml;&ouml;keskkonna sisekliimale ja selle sobivusele f&uuml;&uuml;siliselt raske t&ouml;&ouml; jaoks. Inspektorid hindasid, kuidas t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevad kitsaskohad ja ohutegurid on kajastatud t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusalases dokumentatsioonis (t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s, tegevuskava, ohutusjuhendid jt). T&ouml;&ouml;keskkonna spetsiifikast l&auml;htudes hindasime ka tervisekontrolli korraldust ettev&otilde;ttes. Algavast sihtkontrollist teavitasime t&ouml;&ouml;andjaid m&auml;rgukirjaga, kuid ei andnud eelinfot, kas nende ettev&otilde;te satub valimisse. Nii ei olnud teada ka kontrolli toimumise aeg.</p> <p>Sihtkontrolli tulemusena registreeriti kokku 725 rikkumist ning inspektorid andsid suulisi soovitusi, kuidas t&ouml;&ouml;keskkonda muuta turvalisemaks ja tervist s&auml;&auml;stvamaks. Kontrollitud ettev&otilde;tetest ainult &uuml;hes ei olnud &uuml;htegi rikkumist, mida kontrollaktis fikseerida (anti ainult suulisi soovitusi).</p> <p><b>Peamine probleem &ndash; t&ouml;&ouml;vahendite ohutus </b></p> <p>T&ouml;&ouml;vahenditega seotud rikkumisi tuvastati 204. Neist 54% puhul olid rikkumised seotud t&ouml;&ouml;vahendi liikuva osaga ohtlikku kokkupuudet v&auml;ltida aitava kaitsepiirde v&otilde;i -seadise puudumisega. Kaitsekatted olid teadlikult eemaldatud v&otilde;i purunenud ning osale vanematest t&ouml;&ouml;vahenditest ei olnud tootja kaitsekatteid ette n&auml;inud. Kaitsepiirde v&otilde;i -seadise eemaldamise p&otilde;hjenduseks toodi, et see segab teatud t&ouml;&ouml;operatsioonide tegemist v&otilde;i et seda ei ole &uuml;ldse vaja. Samas n&auml;itavad t&ouml;&ouml;inspektorite kogemused, et tavaliselt segab kaitsekate nende t&ouml;&ouml;de tegemist, mida selle seadmega ei pea &uuml;ldse tegema v&otilde;i isegi ei tohi teha. Vanemad t&ouml;&ouml;vahendid, millele pole tootja kaitsekatet loonudki, tuleb esimesel v&otilde;imalusel viia vastavusse m&auml;&auml;ruses &bdquo;T&ouml;&ouml; vahendi kasutamise t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded&ldquo; esitatud n&otilde;uetega. 15% t&ouml;&ouml;vahenditega seotud rikkumistest oli seotud puudustega t&ouml;&ouml;vahendite perioodilises kontrollis ja selle kirjalikus vormistamises. Inspektsioon tuletab meelde, et &uuml;kski t&ouml;&ouml;vahend ei ole hooldusvaba, vaid vajab &otilde;nnetuste v&auml;ltimiseks regulaarset kontrolli. 39% kontrollitud ettev&otilde;tetes oli puudulikke t&otilde;steseadmeid, mille peamised puudused olid seotud t&otilde;stevahendite konksude lukustitega ja t&otilde;stetroppidega.</p> <p><b>Liikumisteede korrashoid ja m&auml;rgistus</b></p> <p>Liikumisteede ja erinevate m&auml;rgistustega seotud rikkumisi oli kokku 98 ehk 14% kogu rikkumiste arvust. Ohutusm&auml;rkidega olid m&auml;rgistamata kukkumisohtlike kohtade (p&otilde;hiliselt tasapinnaerinevused) ja t&ouml;&ouml;kohtade ohualad, kus on kohustuslik kasutada isikukaitsevahendit. Samuti oli j&auml;etud eraldamata, m&auml;rgistamata ja vajadusel piiramata t&ouml;&ouml;koht kui ohuala. Sageli ladustatakse liikumisteedele materjale v&otilde;i on lahtisi juhtmeid ja kaableid, mis v&otilde;ivad p&otilde;hjustada komistamist ja kukkumist.</p> <p><b>Hooldamata isikukaitsevahendid</b></p> <p>19% kontrollitud ettev&otilde;tetes ei olnud t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajaid varustanud t&ouml;&ouml;ks vajalike isikukaitsevahenditega (nt optiliste prillide kandjale ei olnud v&auml;ljastatud nn &uuml;leprille, jalavigastuse ohu korral turvajalan&otilde;usid, silmavigastuse ohu korral kaitseprille, t&otilde;steseadmetega t&ouml;&ouml;tamisel kaitsekiivreid jne) ja 36% ettev&otilde;tetes ei kasutanud t&ouml;&ouml;tajad neile v&auml;ljastatud isikukaitsevahendeid. Lisaks ei olnud 37% kontrollitud ettev&otilde;tetes t&ouml;&ouml;andja taganud kohta isikukaitsevahendite hoidmiseks ja hooldamiseks (isikukaitsevahendid paiknesid t&ouml;&ouml;keskkonnas ning olid seet&otilde;ttu tolmused ja m&auml;&auml;rdunud).</p> <p><b>K&uuml;lm, tuulet&otilde;mme, sundasendis t&ouml;&ouml;tamine ja s&auml;testamata puhkepausid</b></p> <p>33% kontrollitud ettev&otilde;tetes ei olnud sisekliima t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmiseks sobiv. Peamiselt olid probleemiks t&otilde;mbetuul ja k&otilde;ikuv temperatuur. Kontrolli k&auml;igus selgus, et tihti ei ole t&ouml;&ouml;andjad kirjalikult fikseerinud suure f&uuml;&uuml;silise v&otilde;i vaimse t&ouml;&ouml;koormuse, pikaajalises sundasendis t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;i monotoonse t&ouml;&ouml; puhul t&ouml;&ouml;p&auml;eva v&otilde;i t&ouml;&ouml;vahetuse jooksul t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;aja hulka arvatavaid vaheaegu. T&ouml;&ouml;andja &uuml;tluste kohaselt on t&ouml;&ouml;tajatel puhkepause v&otilde;imalik teha, aga kirjalik info selle kohta puudus.</p> <p>Ikka veel on ettev&otilde;tteid, kus ei ole tehtud t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si. 19% kontrollitud ettev&otilde;tetes ei olnud &uuml;ldse korraldatud t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si. Ligi 40% kontrollitud riskianal&uuml;&uuml;sidest olid inspektorite hinnangul puudulikud ning 70% kontrollitud tegevuskavades ei olnud t&ouml;&ouml;andjad arvestanud abin&otilde;uetega f&uuml;&uuml;silisest &uuml;lekoormusest ja ebasobivast sisekliimast p&otilde;hjustatud terviseriski v&auml;hendamiseks. Umbes 40% kontrollitud ettev&otilde;tetes oli korraldamata t&ouml;&ouml;tajate tervisekontroll.</p> <p><b>Sihtkontrolli tulemustest l&auml;htuvalt soovitab T&ouml;&ouml;inspektsioon:</b></p> <ul> <li>p&ouml;&ouml;rata t&ouml;&ouml;tajate juhendamisele, v&auml;lja&otilde;ppele ning t&auml;iendjuhendamisele suuremat t&auml;helepanu, et elementaarseid p&otilde;him&otilde;tteid juurutada;</li> <li>elimineerida ohtlikud kohad, need vajadusel m&auml;rgistada v&otilde;i piirata;</li> <li>kontrollida regulaarselt t&ouml;&ouml;vahendite kaitsepiirete v&otilde;i -seadiste olemasolu ning t&ouml;&ouml;tajatele nende vajalikkust selgitada;</li> <li>varustada k&otilde;ik t&ouml;&ouml;vahendid (masinad ja seadmed) seiskamisseadistega;</li> <li>kontrollida t&ouml;&ouml;vahendeid (ka t&otilde;steseadmeid) vastavalt n&otilde;uetele ja kontrollimise tulemused kirjalikult fi kseerida;</li> <li>varustada t&ouml;&ouml;tajad vajalike isikukaitsevahenditega, tagada, et neid kasutataks alates ohtliku t&ouml;&ouml; algusest kuni t&ouml;&ouml; l&otilde;petamiseni ning et oleks olemas koht nende hoidmiseks ja hooldamiseks;</li> <li>korraldada ettev&otilde;ttes riskide hindamine, mille raames selgitatakse v&auml;lja ka tervisekontrolli vajadus, ning tagada n&otilde;uetekohane tervisekontrolli korraldus;</li> <li>soetada raskuste k&auml;sitsi teisaldamiseks abivahendeid, et maandada raskuste k&auml;sitsi teisaldamisest tulenevaid riske;</li> <li>p&ouml;&ouml;rata rohkem t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;keskkonna sisekliimale ning eelk&otilde;ige lahendada probleemid &uuml;hiskaitsemeetmetega;</li> <li>teostada ettev&otilde;tete k&otilde;ikides &uuml;ksustes regulaarset sisekontrolli, et hinnata t&ouml;&ouml;keskkonna ohutust, ning likvideerida varakult k&otilde;ik avastatud puudused.</li> </ul> <p>Ohutu ja turvalise t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel on teile vajaduse korral abiks ka T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandid. Konsultant n&otilde;ustab t&ouml;&ouml;andjat t&ouml;&ouml;keskkonna juhtimiss&uuml;steemi loomisel. T&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi teenus on ettev&otilde;ttele tasuta. Kui soovite kutsuda t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi oma ettev&otilde;ttesse, saatke palun e-kiri T&ouml;&ouml;inspektsiooni &uuml;ldaadressile <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2286Millal lahendatakse töövaidlus istungiga, millal kirjalikult?2019-05-27<p><b>Lugeja k&uuml;sib: P&ouml;&ouml;rdusin avaldusega t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni, sest t&ouml;&ouml;andja j&auml;ttis mulle mitmel kuul t&ouml;&ouml;tasu osaliselt v&auml;lja maksmata. Tahtsin asja lahendamist kirjalikus menetluses, sest minu poolt on asi selge ja maksmata j&auml;tmine t&ouml;&ouml;lepingu ning pangakonto v&auml;ljav&otilde;ttega t&otilde;endatud. Lisaks on sel teemal veel olemas e-kirjavahetus t&ouml;&ouml;andjaga. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;ttis asja menetlusse, aga t&ouml;&ouml;andja ei vastanud mu avaldusele. Saatis ainult mulle ja komisjoni sekret&auml;rile kirja, et ta palub oma postkasti rohkem mitte risustada igasuguste teadetega ning tema keeldub vaidluses osalemast.</b></p> <p><b>N&uuml;&uuml;d m&auml;&auml;ras t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon ikkagi asja istungile. Miks sellist vaidlust ei saa t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis lahendada kirjalikus menetluses?</b></p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja ennetuse ja &otilde;iguse alal:</i></b><b> </b>T&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise seadus v&otilde;imaldab k&uuml;ll rahalise n&otilde;ude avaldust lahendada kirjalikus menetluses, kui n&otilde;uete kogusumma ei &uuml;leta 6400 eurot. Seda, kas t&otilde;endid on piisavad ja n&otilde;ue nii selge, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses, otsustab siiski t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhataja, mitte avaldaja v&otilde;i vastaspool.</p> <p>T&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise seaduse &sect; 40 lg 3 s&auml;testab, et t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhataja kutsub pooled istungile, kui juhataja hinnangul on see vajalik avalduse aluseks olevate asjaolude selgitamiseks.</p> <p>Seega, vaatamata poole soovile asi l&auml;bi vaadata kirjalikud menetluses, on t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhatajal alati &otilde;igus m&auml;&auml;rata asi istungile, et tagada vaidluse aluseks olevate asjaolude ammendav arutamine ja &otilde;ige lahend. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon arvestab menetlusliigi valikul poolte huvidega, et lahend saaks &otilde;iglane.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja esindaja vastuse osas tasub teada, et kui isik, kelle vastu n&otilde;ue oli esitatud, ei ilmu istungile m&otilde;juva p&otilde;hjuseta v&otilde;i on esitanud kirjaliku n&otilde;usoleku avalduse l&auml;bivaatamiseks tema kohalolekuta, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon vaadatagi avalduse l&auml;bi ilma temata ja teha otsuse, mis on j&otilde;ustumise korral t&auml;itmiseks kohustuslik.</p> <p>T&auml;psemalt vaidluse lahendamise erisuste kohta T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehel <a href="https://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/toovaidluste-lahendamine/">https://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/toovaidluste-lahendamine/</a>&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p> <p></p> <p><a href="https://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/toovaidluste-lahendamine/"></a></p> <p><a href="https://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/toovaidluste-lahendamine/"></a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2285Tööelu 7 hetke. Ene Saar – Tallinna Reaalkooli direktor2019-05-22<p><b>Kus oli teie esimene t&ouml;&ouml;koht ja mis on sellest k&otilde;ige kirkamalt meelde j&auml;&auml;nud?</b><br /> Minu esimene t&ouml;&ouml;koht oli nahkgalanteriikombinaat Linda, kus minu &uuml;lesanne oli nahkribade &otilde;gvendamine. Kahe n&auml;dalaga sain aru, et on m&otilde;eldamatu seda t&ouml;&ouml;d aasta aega teha. Igal hommikul t&ouml;&ouml;le minnes lootsin, et p&auml;ev saab ruttu l&auml;bi. M&otilde;istsin, et selline rutiinne t&ouml;&ouml; ei sobi mulle.</p> <p>&Uuml;likooli l&otilde;petasin geograafi -geograafi a&otilde;petajana. Toona ei saanud t&ouml;&ouml;kohta valida, k&otilde;ik suunati kohustuslikus korras t&ouml;&ouml;le. Mind suunati Tallinna 13. keskkooli, mis praegu on Laagna kool. See oli minu esimene erialane t&ouml;&ouml;koht.</p> <p>Kui sinna 1984. aastal t&ouml;&ouml;le l&auml;ksin, oli see Eesti k&otilde;ige suurem kool. Viies paralleelklassis ja kolmes vahetuses &otilde;ppis 1700 &otilde;pilast. T&ouml;&ouml; algas kell 7.45 hommikul ja viimased tunnid l&otilde;ppesid kell 20.00. Klassis oli 44 &otilde;pilast, aga istekohti vaid 42. Iga tunni algul lootsin, et keegi puudub ja tihti puuduski. Istuti ka &otilde;petaja laua taga, kui muud v&otilde;imalust ei olnud. Selline &otilde;pilaste hulk, kui oled noor &otilde;petaja ja tuled otse &uuml;likoolist, rabab jalust. 9. klassi ees seistes ei tea karta, et &otilde;pilane ei oska kohanimesid kirjutada. &Uuml;likooli k&otilde;rgustest tulles oli &otilde;pilaste taset m&otilde;ista ikka &auml;&auml;rmiselt raske.</p> <p>See aeg on meelde j&auml;&auml;nud v&auml;ga erilisena: suur kool, palju &otilde;pilasi, pikad t&ouml;&ouml;p&auml;evad, palju s&otilde;itmist.</p> <p>Minu elus on l&auml;inud nii, et oma esimese t&ouml;&ouml;koha otsisin, aga k&otilde;ik j&auml;rgmised on otsinud mind.</p> <p><b>Mis on k&otilde;ige kaalukam asi, mida m&otilde;ni &uuml;lemus, alluv v&otilde;i kolleeg on elus &otilde;petanud?</b> <br /> Tiina Raitviir, kes oli &uuml;likoolis viis aastat minu juhendaja, &otilde;petas mulle teaduslikku m&otilde;tteviisi ja oskust ennast teaduslikus keeles v&auml;ljendada, teiste inimeste juhendamist, teadusliku materjaliga t&ouml;&ouml;tamist ning nooremate inimestega suhtlemist. Ta oli oma tudengitele v&auml;ga p&uuml;hendunud ja otsis v&otilde;imalusi, et nende anded ja tugevused saaksid maksimaalselt arendatud. Ta oli sotsiaalgeograaf, mis oli tol ajal v&auml;ga haruldane eriala. Samu oskusi olen p&uuml;&uuml;dnud ka oma &otilde;pilastele edasi anda.</p> <p>V&auml;ga palju olen &otilde;ppinud kolleegidelt, kellega koos oleme &otilde;ppematerjale ja &otilde;ppekavu loonud. Nad on n&auml;idanud mulle, kui oluline on t&ouml;&ouml;kus ja avatus uutele meetoditele.</p> <p>Pika karj&auml;&auml;ri jooksul on mul olnud ka &uuml;ks &uuml;lemus, kellelt &otilde;ppisin, et ei tahaks iialgi selline olla. See kogemus &otilde;petas mulle, et v&auml;&auml;rt inimesi tuleb meeskonnas hoida ja neisse panustada.</p> <p><b>Kui oleksid saanud noorele t&ouml;&ouml;elu alustavale iseendale midagi soovitada, siis mis see oleks?</b> <br /> Praegu m&otilde;tlen, et oleksin v&otilde;inud inglise keelt &otilde;ppida. Teades noore inimese m&auml;lu v&otilde;imalusi, oleks see lihtne olnud.</p> <p>Ka soovitaksin rohkem aega ja t&auml;helepanu p&uuml;hendada perele. Olen pereelu alati v&auml;ga t&auml;htsaks pidanud, aga noorena tundub t&ouml;&ouml; nii t&auml;htis, et ei osanud ehk m&otilde;nikord tasakaalu hoia.</p> <p>Soovitaksin avatust ja julgust, et eksida, katsetada ja n&auml;ha v&otilde;imalusi. Minu noorusajal ei r&auml;&auml;gitud ajaplaneerimise oskusest, kuid seda oleks v&auml;ga vaja olnud.</p> <p><b>Nimetage kolm asja, mida t&ouml;&ouml; on &otilde;petanud?</b> <br /> T&ouml;&ouml; on &otilde;petanud, et suudan olukordi m&otilde;jutada ja muutusi esile kutsuda. Mulle on oluline uudsus ja v&otilde;ime kvalitatiivselt midagi muuta.</p> <p>Haridusvaldkond koosneb v&auml;ga paljudest eri komponentidest, on suur oskus need &uuml;heks tervikuks siduda. Ma poleks n&auml;iteks paark&uuml;mmend aastat tagasi arvanud, et r&auml;&auml;gime hariduses kvaliteedijuhtimisest, kuid praegu on see tavaline. See on mulle &otilde;petanud eesm&auml;rkide p&uuml;stitamist ja nende m&otilde;&otilde;tmise oskust.</p> <p>Samuti on t&ouml;&ouml; &otilde;petanud julgust v&otilde;tta vastu v&auml;ljakutseid, unistada ka n-&ouml; helesiniseid unistusi. Oma inimestest tuleb hoolida ning olla t&auml;nulik &uuml;hiselt panustatud tegevuste ja aja eest.</p> <p><b>Milline on olnud k&otilde;ige ohtlikum v&otilde;i pingelisem t&ouml;&ouml;alane juhtum?</b> <br /> V&auml;ga raske aeg oli viis aastat tagasi, kui Reaalkooli eelmine direktor Gunnar Polma meie seast lahkus. Kool pidi edasi toimima. See oli emotsionaalselt raske: kuidas kaotusega ise toime tulla, kuidas seda &otilde;pilastele ja &otilde;petajatele kommunikeerida. Mulle kui toonasele Reaalkooli &otilde;ppealajuhatajale oli see &auml;&auml;rmiselt pingeline periood, aga &otilde;ppisin sellest palju. Avastasin, et Eestis on kvaliteetsed kriisimeeskonnad, kes tulevad kooli ja aitavad k&otilde;ige keerulisemast hetkest &uuml;le saada. Peab olema julgust abi k&uuml;sida ja seda ka vastu v&otilde;tta. See kriis &otilde;petas mulle, kui oluline roll on kooli tugipersonalil. Tegime selles valdkonnas ka muudatusi.</p> <p>Sellist aega ei soovi kellelgi. See oli aeg, kus pidin otsustama, mis saab koolist edasi.</p> <p><b>Missugused t&ouml;ised harjumused on aidanud kaasa edu saavutamisele?</b><br /> Kindlasti julgus v&otilde;tta vastu v&auml;ljakutseid ja see, et suudan teha palju t&ouml;&ouml;d. Vahel isegi liiga palju.</p> <p>Olen v&auml;ga kannatlik, see tuleb haridusvaldkonnas kasuks. Mu t&uuml;tar naerab ikka, et emal on hobuse kannatus.</p> <p>Harjumus on ka teha t&ouml;&ouml;d s&uuml;damega: kui soovid edu saavutada, siis ei kuku kell viis pastakas k&auml;est. Kannad oma t&ouml;&ouml;d endaga kogu aeg kaasas, see muutub elu osaks.</p> <p>Mind motiveerib kooli ja &otilde;pilaste areng. Kui &uuml;ks v&auml;ikene inimene on tulnud meie majja, siin arenenud ja kasvanud, ning aastate p&auml;rast kokkutulekul r&auml;&auml;gib mulle oma elust ja k&uuml;sib siis minult, millal ta saab tulla tundi andma, sest ta tahab koolile midagi tagasi anda.</p> <p>Eks ma olen natuke ka maailmaparandaja, sest inimene, kes teeb hariduses asju s&uuml;damega, peab seda olema. Loodad ikka, et saad noortele olulisi v&auml;&auml;rtusi kaasa anda ja sel viisil maailma paremaks muuta.</p> <p><b>Mida soovitate alustavale ametikaaslasele?</b> <br /> Minu t&ouml;&ouml;elus on praegu huvitav aeg. L&auml;bisin eelmisel aastal juhtide mentorluse koolituse ja olen sel aastal mentor noorele v&auml;rskelt alustanud kolleegile. Olen talle soovitanud, et t&ouml;&ouml; ja pereelu tuleb hoida tasakaalus. Tegelikult kehtib see soovitus k&otilde;igile noortele, kes seisavad oma karj&auml;&auml;ri alguses. Saan praegu suure koormusega t&ouml;&ouml;tada, sest lapsed on juba suured, kuid ma ei teinud nii palju t&ouml;&ouml;d, kui nad olid v&auml;ikesed. Lastega veedetud aeg on v&auml;ga oluline, sest see tasakaalustab sind.</p> <p>Tuleb olla avatud ja julgeda k&uuml;sida. Kasutage v&otilde;imalust ja k&uuml;sige, kui te ei tea v&otilde;i ei oska. Kasutage oma mentori tuge.</p> <p>Kolleegide kuulamine ja neilt &otilde;ppimine on t&auml;htis ning seda tuleb osata. Ei maksa kohe k&otilde;ike olemasolevat muutma tormata, k&otilde;igepealt tasuks vaadelda ja j&auml;lgida.</p> <p></p> <p>Avaldatud ajakirjas <a href="https://www.ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/ajakiri-tooelu/2019/">T&ouml;&ouml;elu 1/2019&nbsp;</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2284Meeldetuletus aitas tõsta poolte kaubaveo ettevõtete töötajate palka2019-05-21<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon saatis mullu koos Maksu- ja Tolliametiga m&auml;rgukirjad 1406 kaubaveo ettev&otilde;ttele</b>, <b>kelle palgatase j&auml;i alla kollektiivlepingus s&auml;testatud alampalga n&otilde;ude ehk 620 euro. Kuue kuu j&auml;rel on palk t&otilde;usnud pooltel kirja saanud ettev&otilde;tete t&ouml;&ouml;tajatel.</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul on kaubaveo sektor &uuml;ks v&auml;heseid, kus t&ouml;&ouml;tajatel on t&ouml;&ouml;andjatega s&otilde;lmitud kollektiivleping. &bdquo;Kollektiivleping n&auml;eb ette, et riigisiseseid vedusid tegevate autojuhtide alampalk peab olema v&auml;hemalt 620 eurot. Rutiinse kontrolli k&auml;igus selgus, et pea pooled sektori ettev&otilde;tted eksivad nii seaduses s&auml;testatu kui kollektiivlepinguga s&auml;testatu vastu,&ldquo; t&otilde;des Maripuu.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon saatis m&auml;rgukirja 1406 kaubaveo &auml;ri&uuml;hingule. Kirjasaajad jagunesid kahte palgagruppi. Esimeses grupis oli 664 ettev&otilde;tet, kus t&ouml;&ouml;tajatele maksti 0-499 eurot palka. Teises grupis oli 742 ettev&otilde;tet, kus t&ouml;&ouml;tajatele maksti palka 500-619 eurot. Esimeste t&auml;helepanu juhiti asjaolule, et nad ei t&auml;ida ei &uuml;ldt&ouml;&ouml;kokkulepet ega Vabariigi Valituse poolt kehtestatud alampalga n&otilde;uet. Teise grupi puhul tuletati meelde, et nende makstav palk j&auml;&auml;b alla &uuml;ldt&ouml;&ouml;kokkuleppes s&auml;testatu.</p> <p>Maripuu m&auml;rkis, et aktsioon oli tulemuslik, sest &uuml;le poole ettev&otilde;tetest otsustasid seadust t&auml;itma asuda. Pool aastat p&auml;rast m&auml;rgukirjade saatmist liikus kuni 500 eurosest palgagrupist k&otilde;rgemasse gruppi 60% ettev&otilde;tetest. Valdavas enamuses hakati t&ouml;&ouml;tajatele maksma palka 500-619 eurot. 10% otsustas&nbsp; hakata j&auml;rgima kollektiivlepingut ning maksma t&ouml;&ouml;tajatele &uuml;le 620 euro suurust palka. Teises palgagrupis (500-619) liikus k&otilde;rgemasse palgagruppi 26% ettev&otilde;tteid. Kokkuv&otilde;tlikult t&otilde;usis v&auml;hemalt poolte t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tasu. &bdquo;Tunnustan ettev&otilde;tjaid, et nad soovivad t&otilde;sta t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;tasu. Loodan, et peagi suudavad t&ouml;&ouml;andjad ka ilma meeldetuletusteta j&auml;rgida nii seaduses kui kollektiivlepinguga paika pandud alampalga n&otilde;udeid,&ldquo; &uuml;tles Maripuu. &bdquo;T&ouml;&ouml;inspektsiooni poolt kinnitan, et oleme valmis ka edaspidi m&auml;rgukirju saatma ning ka kontrolle l&auml;bi viima, kui n&auml;eme, et kokkulepitust kinni ei peeta,&ldquo; lisas ta.</p> <p>Ametlikku veoseveo luba omab Eestis 3222 ettev&otilde;tet.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2283Kas mul on õigus keelduda töötervishoiukontrollist?2019-05-20<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;andja teatas, et pean minema tervisekontrolli. Kas ma t&ouml;&ouml;tajana olen kohustatud tervisekontrolli minema, kui ma ei ole sellest huvitatud? V&otilde;in anda allkirja selle kohta, et omal vastutusel ei l&auml;he tervisekontrolli.</b></p> <p><b><i>Vastab Kaja Niinlaup, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu t&ouml;&ouml;inspektor:</i></b> T&ouml;&ouml;tajal ei ole &otilde;igust keelduda tervisekontrollides k&auml;imisest. T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduses on tervisekontrolli korraldus selgelt s&otilde;nastatud. T&ouml;&ouml;andja kohustus on korraldada ohutegurite olemasolul t&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures ja t&ouml;&ouml;taja kohustus on see l&auml;bida. T&ouml;&ouml;andja kannab tervisekontrolliga seotud kulud, tervisekontroll toimub t&ouml;&ouml;ajal ja t&ouml;&ouml;tajale makstakse sellel ajal keskmist t&ouml;&ouml;p&auml;evatasu. Selline regulatsioon kehtib nii esmase kui ka perioodilise tervisekontrolli puhul. T&ouml;&ouml;taja tervisekontrolli minekust keeldumisel peab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajaga vestlema ning selgitama, miks t&ouml;&ouml;taja keeldub. Kui vestluse tulemusel t&ouml;&ouml;taja j&auml;tkuvalt keeldub, v&otilde;ib eeldada, et antud t&ouml;&ouml;tajaga l&otilde;petatakse t&ouml;&ouml;suhe.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja kohustused ja &otilde;igused on v&auml;lja toodud ka T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse &sect; 14. Selle kohaselt on t&ouml;&ouml;taja kohustatud osalema ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel, j&auml;rgides t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;udeid ja l&auml;bima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale.</p> <p>Sama seaduse &sect;14 lg 4 kohaselt t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusalased kohustused ei vabasta t&ouml;&ouml;andjat asjaomasest vastutusest ning t&ouml;&ouml;andjal ja t&ouml;&ouml;tajal ei ole v&otilde;imalust kokku leppida seaduse rikkumises, kuiv&otilde;rd TTOS s&auml;testab n&otilde;uded nii t&ouml;&ouml;andjale kui ka t&ouml;&ouml;tajale.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2282Kuidas masinatega töötades terveks jääda?2019-05-17<p>Rahvusvahelise T&ouml;&ouml;organisatsiooni (ILO) andmetel toimub igal aastal 374 miljonit t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. Eesti n&auml;itel on neist valdava osa (32%) p&otilde;hjuseks kontrolli kaotamine masina, transpordivahendi, k&auml;sit&ouml;&ouml;riista, objekti v&otilde;i looma &uuml;le. Ennek&otilde;ike juhtuvad &otilde;nnetused metalli- ja puidut&ouml;&ouml;stuses, kus on kasutusel erinevad masinad ja teravad t&ouml;&ouml;riistad. Miks on aga selliste &otilde;nnetuste osakaal nii suur ning mida saaks teha inimeste ja ettev&otilde;tete s&auml;&auml;stmiseks?</p> <p><b>Rohkem t&auml;helepanu ohutusele</b></p> <p>T&ouml;&ouml;riistade m&uuml;&uuml;gi, rendi ja remondiga tegeleva Varustaja24 m&uuml;&uuml;giesindaja Raul Kase s&otilde;nul on ohutus masinate ja t&ouml;&ouml;riistade tootjate jaoks olulisel kohal. &bdquo;Pidevalt leitakse uusi viise, kuidas t&ouml;&ouml;vahendeid kasutajale turvalisemaks muuta. N&auml;iteks j&auml;&auml;vad kaasaegsed ja kvaliteetsed nurklihvimismasinad ehk rahvakeeli relakad kukkudes automaatselt seisma,&ldquo; r&auml;&auml;kis Kask, et seadmete taha asi ei j&auml;&auml;.</p> <p>Tema s&otilde;nul uurivad t&ouml;&ouml;riistade soetajad v&auml;ga harva, millised on konkreetse seadme ohutusfunktsioonid. Pigem tuleb initsiatiiv neist r&auml;&auml;kida m&uuml;&uuml;giesindajate poolt. &bdquo;T&ouml;&ouml;riistapoodide klientide jaoks on t&auml;htsad ennek&otilde;ike seadme v&otilde;imekus, erinevad tehnilised parameetrid ning hind,&ldquo; selgitas Varustaja24 spetsialist, kelle s&otilde;nul kiputakse teinekord ohutuse arvelt kokku hoidma.</p> <p>Masinatel v&otilde;ib olla aga suur vahe nii hinnas kui ka omadustes. &bdquo;Heaks n&auml;iteks on &auml;kkpidurduss&uuml;steem. See t&auml;hendab, et seadme liikuv osa seiskub paarik&uuml;mne sekundi asemel m&otilde;ne sekundiga. N&auml;iteks saeb ehitaja midagi, l&otilde;petab t&ouml;&ouml; ning asetab masina maha. Saeketas j&auml;&auml;b aga p&ouml;&ouml;rlema ning on potentsiaalselt ohuallikas. &Auml;kkpidurduss&uuml;steemi puhul seda probleemi ei ole. Paraku tuleb innovaatilise turvas&uuml;steemi eest ka rohkem maksta,&ldquo; n&auml;itlikustas Kask.</p> <p><b>&Otilde;ige t&ouml;&ouml; jaoks &otilde;ige masin</b></p> <p>&Uuml;ks lihtne ja t&otilde;hus viis ohutuse t&otilde;stmiseks on kasutada iga t&ouml;&ouml; jaoks sobivat seadet. N&auml;iteks soovides teha betooni 30 cm l&otilde;iget tuleks v&otilde;tta sobiva suurusega betoonisaag, mitte kasutada m&auml;rksa v&auml;iksemateks s&uuml;gavusteks m&otilde;eldud nurklihvijat. Nimetatud operatsiooni teostamiseks eemaldatakse relakalt kettakaitse ning pannakse k&uuml;lge suurem ketas. S&uuml;gavam l&otilde;ige saab k&uuml;ll tehtud, kuid aparaadi kasutaja on &uuml;htlasi avatud ohtudele, mis v&otilde;ivad tekkida ketta purunemisest, saagimisj&auml;&auml;kide eemale paiskumisest v&otilde;i ettevaatamatusest tingitud kokkupuutest katmata kettaga.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/angle-grinder-3304509_1920.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-angle-grinder-3304509_1920.jpg" alt="Kaitsekatteta nurklihvija" /></a></p> <p><em>Ketasl&otilde;ikaja kaitsekate on eemaldatud, et paigaldada etten&auml;htust suurema l&auml;bim&otilde;&otilde;duga l&otilde;ikeketas. Lisaks tuleb ketasl&otilde;ikurit hoida kahe k&auml;ega, kuid lisak&auml;epide on eemaldatud. Samuti ei kasuta t&ouml;&ouml;taja kaitsekindaid.</em></p> <p>&Otilde;igete masinate olemasolu osas saavad palju &auml;ra teha inimesed, kes vastutavad ettev&otilde;tetes t&ouml;&ouml;riistade soetamise eest. Sobiva seadmepargi tagamiseks tuleb &otilde;ppida tundma &uuml;lesannete iseloomu ning eesm&auml;rkide saavutamiseks vajalikku tehnikat. Kui kohapeal on olemas vajalikud aparaadid, siis v&auml;heneb ka soov t&ouml;&ouml;ks sobimatuid seadmeid modifitseerida.</p> <p>Teine ohtlik praktika on sobimatute seadmete ja tarvikute omavaheline &uuml;hendamine. N&auml;iteks pannakse nurklihvijale, mis teeb 19&nbsp;000 p&ouml;&ouml;ret minutis k&uuml;lge l&otilde;ikeketas, mida tohib kasutada seadmel, mis teeb kuni 5000 p&ouml;&ouml;ret minutis. &bdquo;Kui puitu l&otilde;igates satub tera n&uuml;&uuml;d m&otilde;ne naela otsa, siis tuleb kindlasti m&otilde;ni hammas ketta k&uuml;ljest &auml;ra ning 19&nbsp;000 p&ouml;&ouml;rde pealt lendav metallikild on nagu p&uuml;ssikuul ning enam ei ole vahet, kas saagijal on kaitseprillid ees v&otilde;i mitte,&ldquo; n&auml;itlikustab Kask riski.</p> <p>Lahenduseks on lugeda l&auml;bi seadmete kasutusjuhendid v&otilde;i pidada n&otilde;u asjatundjaga ning &uuml;hendada vaid selleks etten&auml;htud tarvikuid.</p> <p><b>Kasuta ainult sertifitseeritud t&ouml;&ouml;riistu</b></p> <p>Tehnilise J&auml;relevalve Ameti tehnikaosakonna peaspetsialist Richard Saarmani s&otilde;nul peab k&otilde;igil Eestis m&uuml;&uuml;davatel uutel masinatel, millele kohaldub nn. masinadirektiiv 2006/42/E&Uuml;, olema vastavusm&auml;rk CE ja kaasas tootja vastavusdeklaratsioon. &bdquo;Sellega masina tootja deklareerib projekteerimisel ja valmistamisel j&auml;rgitud asjakohaseid &otilde;igusakte ja tehnilisi norme. CE t&auml;hisega ja muu n&otilde;uetekohase m&auml;rgistusega ning vastavusdeklaratsiooni ja juhenditega varustatud masina ostmisel v&otilde;ib ostja eeldada, et masina tootja on muuhulgas t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ranud ka masina kasutamise, hooldamise ja remontimise ohutusele. N&auml;iteks tehakse CE t&auml;hisega elektrilistele k&auml;sit&ouml;&ouml;riistadele kukkumiskatsed, mille tagaj&auml;rjel korpus peab j&auml;&auml;ma piisavalt terveks v&auml;ltimaks kasutaja s&otilde;rmede juhuslikku kokkupuudet k&auml;sit&ouml;&ouml;riista sees olevate pingestatud osadega v&otilde;i ka n&auml;iteks kiiresti p&ouml;&ouml;rleva jahutuskettaga&ldquo; selgitas Saarman. Paraku saab aga internetiavarustest osta ka teistsugust tehnikat, mis CE m&auml;rgistust ei kanna.</p> <p>&bdquo;Sellist toodangut eelistavad ettev&otilde;tted, kelle jaoks on k&otilde;ige olulisemaks seadme maksumus. T&ouml;&ouml;riistade ohutus, efektiivsus ja j&auml;relteenindus on teisej&auml;rgulised,&ldquo; t&otilde;i Varustaja24 spetsialist v&auml;lja ebaturvalise praktika. Sellise valiku taga on sagedasti ettev&otilde;tte juht, kes n&auml;eb selles v&otilde;imalust kokkuhoiuks ning ise neid vahendeid kunagi ei kasuta. T&ouml;&ouml;tajad aga ei peaks sellise k&auml;itumisega leppima, sest tervisega riskivad ennek&otilde;ike nemad.</p> <p>Korrektne oleks sellisel juhul juhtida t&ouml;&ouml;riistade soetamise eest vastutava isiku t&auml;helepanu seadmete CE m&auml;rgistuse puudumisele ning n&otilde;uda sertifitseeritud alternatiivide leidmist.</p> <p><b>Kuidas saavutada muutus paremuse suunas?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;taja tasemel v&otilde;iks muuta suhtumist, et &bdquo;t&ouml;&ouml;tan nii, kuidas varem olen t&ouml;&ouml;tanud&ldquo; ning &bdquo;minuga nii kui nii midagi ei juhtu&ldquo;. M&auml;rksa tervislikum on tunda huvi seadmete tehniliste uuenduste, &uuml;hilduvuse ja etten&auml;htud kasutamise vastu. Samuti tasub uskuda statistikat, mille j&auml;rgi saavad igal aastal viga tuhanded eestlased, kellest ilmselt paljud samuti ei arvanud, et nendega v&otilde;iks t&ouml;&ouml;l &otilde;nnetus juhtuda.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjate hulgas tuleks enam p&ouml;&ouml;rata t&auml;helepanu, kas k&otilde;ik vajalikud seadmed t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete tegemiseks on olemas ja kasutuskorras. Uut tehnikat ostes v&otilde;i ostmist korraldades, v&otilde;iks lisaks hinnale ja tehnilistele parameetritele v&otilde;tta fookusesse ka turvalisuse.</p> <p>Kui igal hommikul tuleb ja &otilde;htul l&auml;heb koju sama arv inimesi, on see kasulik nii personalile kui ka &auml;rile.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2281Tööõnnetus: plahvatus viljaveskis2019-05-16<p><strong>Mis juhtus:</strong> viljaveskis teostati rekonstrueerimist&ouml;id, mille k&auml;igus oli vaja m&otilde;ned metallkonstruktsioonid eemaldada. Nende l&otilde;ikamiseks kasutati gaasil&otilde;ikust. Lae all asuvate kaabliredelite lahti l&otilde;ikamisel hakkas nende peale kogunenud viljatolm alla langema. Gaasil&otilde;ikaja leegist toimus viljatolmu s&uuml;ttimine ning seej&auml;rel plahvatus. Selle tagaj&auml;rjel sai gaasil&otilde;ikajaga t&ouml;&ouml;tanud t&ouml;&ouml;taja p&otilde;letushaavad nii peale kui k&auml;tele.</p> <p><strong>Miks juhtus:</strong> ilmselt moodustas alla langev viljatolm &otilde;hus plahvatusvahemikku j&auml;&auml;va kontsentratsiooniga &otilde;hu ja tolmu segu, mist&otilde;ttu toimus lisaks s&uuml;ttimisele ka plahvatus. Enne t&ouml;&ouml;de alustamist oli k&uuml;ll p&otilde;randat ja muid detaile veega niisutatud, kuid ei olnud arvestatud ohuga, mis tekib konstruktsioonidele kogunenud tolmukihi eemaldumisel ja &otilde;hku hajumisel konstruktsioonide liigutamisel.</p> <p>T&ouml;&ouml;de kohta oli koostatud t&ouml;&ouml;ohutuse plaan. Selles olid kirjas ohud, mis esinevad gaaskeevitusel. Nende hulgas s&uuml;ttimine ja plahvatus. Plaanis olid ka meetmed riski v&auml;hendamiseks, kuid ei olnud &uuml;htegi meedet s&uuml;ttimise v&otilde;i plahvatuse ennetamiseks. T&ouml;&ouml;de eel tehtud pindade veega niisutamine ei olnud piisav s&uuml;ttimisohu v&auml;ltimiseks.</p> <p>T&ouml;&ouml;ohutuse plaanis oli muidki puuduseid. N&auml;iteks oli s&uuml;ttimisohtu hinnatud t&otilde;en&auml;oliseks ja v&otilde;imalikke tagaj&auml;rgi raskeks. Hoolimata sellest, et t&otilde;en&auml;oline oli saada raske vigastus, hinnati s&uuml;ttimisega seotud risk ainult keskmiseks ja alustati t&ouml;&ouml;dega.</p> <p>Viljaveskites tuleb viljatolmu t&otilde;ttu plahvatusohtu hinnata v&auml;ga p&otilde;hjalikult. Lisaks gaasil&otilde;ikuse ja ketasl&otilde;ikuri kasutamisele v&otilde;ivad s&uuml;&uuml;teallikaks olla n&auml;iteks &uuml;lekuumenenud laager ning elektriseadmed ja &ndash;paigaldised.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2280Töötasu ühepoolne vähendamine 2019-05-15<p class="text">Artiklis &ldquo;<a href="/redirect/556">T&ouml;&ouml;tasu kokkulepe</a>&rdquo; on l&otilde;ik, mis k&auml;sitleb t&ouml;&ouml;tasu &uuml;hepoolset (ajutist) v&auml;hendamist.</p> <div class="td-paragraph-padding-4"> <p><em>&ldquo;T&ouml;&ouml;tasu suurust saab muuta vaid kokkuleppel. &Uuml;hepoolne muutmine on lubatud &uuml;ksnes t&ouml;&ouml;tasu ajutisel v&auml;hendamisel t&ouml;&ouml; mitteandmise korral ning t&ouml;&ouml;tasu alandamisel. T&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamist t&ouml;&ouml; mitteandmise p&otilde;hjusel saab rakendada n&auml;iteks olukorras, kus t&ouml;&ouml;andjal ei ole anda t&ouml;&ouml;d ega ka rahalisi vahendeid, et tasu maksta. Enne t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamist tuleb t&ouml;&ouml;tajaid informeerida ja nendega konsulteerida. Kui t&ouml;&ouml;taja ei ole v&auml;hendamisega n&otilde;us, saab ta t&ouml;&ouml;suhte &uuml;les &ouml;elda, millele j&auml;rgneb sarnaselt koondamisele h&uuml;vitis.&rdquo;</em></p> </div> <p><strong>See on tekitanud m&otilde;ned k&uuml;simused.</strong></p> <div class="td-paragraph-padding-4"> <ul> <li>Artiklist mulje, et t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tasu &uuml;hepoolselt v&auml;hendada igal ajal, kui talle tundub, et ei ole anda piisavalt t&ouml;&ouml;d v&otilde;i ei ole vahendeid, et tasu maksta, ja seda ilma t&ouml;&ouml;tajaga kirjalikku lepet s&otilde;lmimata;</li> <li>T&ouml;&ouml;lepingu seadus &uuml;tleb, et t&ouml;&ouml;andja saab t&ouml;&ouml;aega ja -tasu v&auml;hendada ainult<em> force majore</em> korral ning t&ouml;&ouml;tajaga kirjalikul kokkuleppel.<br /> T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon on teinud otsuseid, mis kinnitavad, et <em>force majore&rsquo;</em> alla ei l&auml;he sellised perioodid, mis pakutava teenuse iseloomust s&otilde;ltuvalt on regulaarsed ja korduvad ning ette teadaolevad nn vaiksed perioodid. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon on tunnistanud selle ettev&otilde;tja riskiks, mille j&auml;rgi t&ouml;&ouml;andja peab tagama normtundide rakendamise ja vastaval m&auml;&auml;ral t&ouml;&ouml;tasu maksmise. Kumb on &otilde;ige?</li> <li>Kolmandaks on k&uuml;simus informeerimisest ja konsulteerimisest. Kas see peab olema kuidagi fikseeritud? Kui t&ouml;&ouml;taja saab hiljem teada, et t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine v&otilde;ib olla olnud ebaseaduslik ja tal oleks olnud &otilde;igus n&otilde;uda t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamist, kuidas seda tagantj&auml;rele lahendada?</li> </ul> </div> <p class="text"><strong><em>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, Peadirektori aset&auml;itja ennetuse ja &otilde;iguse alal</em></strong></p> <p class="text">T&ouml;&ouml;andja &uuml;hepoolse otsusega saab t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendada ainult kahel juhul ehk</p> <ol> <li>t&ouml;&ouml;lepingu seaduse (TLS) &sect; 37 olukorras, kui t&ouml;&ouml;andja ei saa etten&auml;gematutest ja temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt anda t&ouml;&ouml;tajale kokkulepitud ulatuses t&ouml;&ouml;d ning</li> <li>TLS &sect; 73 alusel, kui t&ouml;&ouml;taja rikkus t&ouml;&ouml;andja selget ja &otilde;igeaegset juhist t&ouml;&ouml; tulemuse kohta ning juhise andmine oli t&ouml;&ouml;lepingus etten&auml;htud t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmise eesm&auml;rki, loodetud tulemuse saavutamise t&otilde;en&auml;osust ning kohustuse t&auml;itmise s&otilde;ltuvust t&ouml;&ouml;andja ja teiste t&ouml;&ouml;tajate kohustusi arvestades m&otilde;istlik.</li> </ol> <p class="text">Esmane eeldus on alati, et t&ouml;&ouml;taja v&auml;ljateenitud t&ouml;&ouml;tasu tuleb v&auml;lja maksta ehk see on n-&ouml; p&uuml;ha ja puutumatu. Seep&auml;rast ongi nii TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019173?leiaKehtiv#para37" target="_blank" rel="noopener">&sect; 37</a> kui ka <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019173?leiaKehtiv#para73" target="_blank" rel="noopener">&sect; 73</a> rakendamiseks ette n&auml;htud v&auml;ga selged reeglid, mille j&auml;rgimine on t&ouml;&ouml;andjale vahel p&auml;ris keeruline ja v&otilde;ib v&auml;ga lihtsalt kaasa tuua vaidluse saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu teemal.</p> <p>Etten&auml;gematute, t&ouml;&ouml;andjast mitteolenevate majanduslike asjaolud ilmnemisel on t&ouml;&ouml;andjale k&uuml;ll antud t&otilde;esti seadusega v&otilde;imalus rakendada &uuml;hepoolse otsusega TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019173?leiaKehtiv#para37" target="_blank" rel="noopener">&sect; 37</a> alusel t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamise v&otilde;imalust kuni 3 kuuks 12-kuulise ajavahemiku jooksul. Kuid TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019173?leiaKehtiv#para37" target="_blank" rel="noopener">&sect; 37</a> kohaldamine on erandlik meede, seda ei saa kohaldada n&auml;iteks t&ouml;&ouml;mahu hooajaliste muudatuste korral v&otilde;i s&otilde;ltuvalt muudest t&ouml;&ouml;andja poolt m&otilde;jutatavatest majanduslikest asjaoludest (st k&otilde;ik, mis on ette prognoositav, see ei ole ootamatu).</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal ei ole &otilde;igust maandada oma ettev&otilde;tlusriski t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;mahu meelevaldse muutmisega s&otilde;ltuvalt n&auml;iteks tarne- v&otilde;i hankelepingute s&otilde;lmimise edukusest.</p> <p>T&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019173?leiaKehtiv#para37" target="_blank" rel="noopener">&sect; 37</a> alusel peab kaasa tooma ka t&ouml;&ouml;aja v&auml;henemise. Kuiv&otilde;rd t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus keelduda t&ouml;&ouml; tegemisest v&otilde;rdeliselt t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisega, t&auml;hendab see tunnipalgalistel tunnitasu samaks j&auml;&auml;mist, kuid t&ouml;&ouml;aja v&auml;henemist.</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seaduse <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019173?leiaKehtiv#para37" target="_blank" rel="noopener">&sect; 37</a> rakendamisel peab t&ouml;&ouml;andja olema t&auml;itnud seadusest tulenevad eeltingimused:</p> <ol> <li>Enne t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamist peab t&ouml;&ouml;andja pakkuma t&ouml;&ouml;tajale teist t&ouml;&ouml;d. Pakkuda v&otilde;ib erinevaid t&ouml;id, milleks t&ouml;&ouml;tajal on olemas eelnev ettevalmistus ehk teadmised ja oskused.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja on kohustatud kaasama informeerimise ja konsulteerimise kaudu t&ouml;&ouml;tajate esindajad v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajad eesm&auml;rgiga leida lahendusi, v&otilde;imalikult suurel m&auml;&auml;ral arvestava lahenduseni. T&ouml;&ouml;tajate informeerimine ja nendega konsulteerimine peab olema vaidluse korral t&otilde;endatav ehk sobivad ka e-kirjad, siseveebid ja muud lahendused, mis tagavad hilisema t&otilde;endamise v&otilde;imaluse.</li> <li>T&ouml;&ouml;andjal on kohustus teatada t&ouml;&ouml;tajatele t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisest v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva ette, et tagada t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imalus otsida endale ajutiselt v&otilde;i alaliselt teine t&ouml;&ouml;. Kui t&ouml;&ouml;andja teatab ette v&auml;hem, siis saab t&ouml;&ouml;taja n&otilde;uda iga v&auml;hem ette teatatud p&auml;eva eest keskmist t&ouml;&ouml;tasu TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019173?leiaKehtiv#para35" target="_blank" rel="noopener">&sect; 35</a> alusel.</li> </ol> <p>T&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamise juhtudel t&ouml;&ouml;leping ka erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019173?leiaKehtiv#para37" target="_blank" rel="noopener">&sect; 37</a> l&otilde;ike 5 alusel, teatades sellest viis t&ouml;&ouml;p&auml;eva ette (st enne, kui hakatakse uut korda rakendama) ja saada t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemise h&uuml;vitist sarnaselt koondamisega ehk TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019173?leiaKehtiv#para100" target="_blank" rel="noopener">&sect; 100</a> l&otilde;igete 1 ja 2 j&auml;rgi. T&ouml;&ouml;andja peab selle v&otilde;imalusega arvestama ehk t&ouml;&ouml;andja otsus on sisuliselt p&ouml;&ouml;rdumatu, kui see on t&ouml;&ouml;tajatele teatavaks tehtud, siis tekib t&ouml;&ouml;tajal ka t&ouml;&ouml;lepingu erakorralise &uuml;les&uuml;tlemise &otilde;igus.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab lisaks teadma, et kui ta ei j&auml;rgi TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019173?leiaKehtiv#para37">&sect; 37</a> reegleid t&auml;pselt nii, nagu on seaduses kirjas, siis on t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine ebaseaduslik ja t&ouml;&ouml;taja saab n&otilde;uda saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019173?leiaKehtiv#para35" target="_blank" rel="noopener">&sect; 35</a> j&auml;rgi ehk l&auml;htudes eeldusest, et t&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;v&otilde;imelisele ja t&ouml;&ouml; tegemiseks valmis olevale t&ouml;&ouml;tajale maksma keskmist t&ouml;&ouml;tasu ka juhul, kui t&ouml;&ouml;taja ei tee t&ouml;&ouml;d seet&otilde;ttu, et t&ouml;&ouml;andja ei ole andnud t&ouml;&ouml;d, ei ole teinud t&ouml;&ouml; tegemiseks vajalikku toimingut v&otilde;i on muul viisil t&ouml;&ouml; vastuv&otilde;tmisega viivitanud.</p> <p>Juhul kui t&ouml;&ouml;andja on teatanud t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisest TLS &sect; 37 alusel n&auml;iteks kolmeks kuuks, kuid kuu aja p&auml;rast selgub, et t&ouml;&ouml;maht taastub enne kolme kuu m&ouml;&ouml;dumist, on t&ouml;&ouml;andjal kohustus anda t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;d koheselt p&auml;rast t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamist tingivate asjaolude &auml;ralangemist t&ouml;&ouml;lepingus kokku lepitud mahus ning maksta selle eest vastavalt kokkuleppele tasu. T&ouml;&ouml;taja ei saa sel juhul keelduda t&ouml;&ouml; tegemisest viidates t&ouml;&ouml;andja esialgsele teatele.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja soovib uuesti t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019173?leiaKehtiv#para37" target="_blank" rel="noopener">&sect; 37</a> alusel v&auml;hendada, siis tuleb tal j&auml;rgida uuesti ka k&otilde;iki nimetatud paragrahvist tulenevaid kohustusi, sealhulgas teise t&ouml;&ouml; pakkumine, t&ouml;&ouml;aja v&auml;henemine, usaldusisiku v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajate informeerimine, t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamisest etteteatamine. Uuesti kuulub kohaldamisele ka 14-kalendrip&auml;evane etteteatamise t&auml;htaeg. Eelnevast tulenevalt ei saa t&ouml;&ouml;tasu teistkordselt v&auml;hendada tuginedes varasemale teatisele.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;tasu alandamise t&uuml;hisus</strong></p> <p>Teise paragrahvi rakendamiseks ehk n-&ouml; hinna alandamiseks v&otilde;la&otilde;igusseaduse m&otilde;istes TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019173?leiaKehtiv#para73" target="_blank" rel="noopener">&sect; 73</a> erisustega tuleb t&ouml;&ouml;andjal aga eriti ettevaatlik olla, sest sellel puhul loeb see, kui palju on t&ouml;&ouml;andjal tegelikult olemas kvaliteedireegleid ja kas ta on neid ka t&ouml;&ouml;tajale piisavalt selgitanud. &Otilde;iguse t&ouml;&ouml;tasu alandada TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019173?leiaKehtiv#para73" target="_blank" rel="noopener">&sect; 73</a> k&uuml;ll annab, kuid vaid juhtudel, kui t&ouml;&ouml;taja on oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;itnud kokkulepitust kehvemalt, aga selleks peab olemas olema v&otilde;rdlusmaterjal ehk t&otilde;end, millega v&otilde;rreldes on t&ouml;&ouml; kehvemalt tehtud.</p> <p>Hinna alandamise protsessis t&ouml;&ouml;suhetes v&auml;hendatakse tasumisele kuuluvat hinda v&otilde;rdeliselt kohustuse mittekohase t&auml;itmise v&auml;&auml;rtuse suhtele kohase t&auml;itmise v&auml;&auml;rtusesse. Sealjuures ei v&otilde;i hinda alandada ulatuses, milles t&ouml;&ouml;taja on oma rikkumise heastanud ehk parandanud n&auml;iteks toote. Kehtib veel ka t&auml;iendav reegel, et t&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;tasu alandamist kasutama viivitamatult p&auml;rast mitten&otilde;uetekohase t&ouml;&ouml; vastuv&otilde;tmist ning teavitama t&ouml;&ouml;tajat t&ouml;&ouml;tasu alandamisest ja selle p&otilde;hjustest kirjalikult. T&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus v&auml;hendada t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu j&auml;rgmisel palgap&auml;eval, kuid mitte hiljem.</p> <p>T&ouml;&ouml;tasu alandamisel peab t&ouml;&ouml;andja arvestama t&auml;itemenetluse seadustiku <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019015?leiaKehtiv#para132" target="_blank" rel="noopener">&sect; 132</a> s&auml;testatuga. Hinna alandamisel puhul peab t&ouml;&ouml;tajale j&auml;&auml;ma v&auml;hemalt t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;r v&otilde;i selle aja&uuml;hikule vastav osa, kuid t&ouml;&ouml;andjale j&auml;&auml;b &otilde;igus realiseerida hinna alandamisest tulenevat n&otilde;uet ka j&auml;rgnevate kuude t&ouml;&ouml;tasudest, kui sellest on t&ouml;&ouml;tajat eelnevalt teavitatud.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja leiab, et t&ouml;&ouml;andjal ei olnud piisavat alust TLS <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019173?leiaKehtiv#para73" target="_blank" rel="noopener">&sect; 73</a> rakendamiseks, saab ta p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu n&otilde;udega ja siis hindab juba t&ouml;&ouml;vaidlusorgan, kellel &otilde;igus oli. T&ouml;&ouml;andjad kaotavad selliseid vaidlusi sageli just seet&otilde;ttu, et neil ei ole tegelikult kehtestatud ja t&ouml;&ouml;tajale teatavaks tehtud t&ouml;&ouml; kvaliteedi n&otilde;udeid v&otilde;i tehakse n-&ouml; hinnaalandus alles siis, kui on esile kerkinud m&otilde;ni muu t&ouml;&ouml;tajaga seotud probleem ehk liiga hilja.</p> <p>Lisalugemist</p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;elu portaalis&nbsp;&ldquo;<a href="http://www.tooelu.ee/et/tootajale/Toosuhted/tootasu/tootasu-vahendamine" target="_blank" rel="noopener">T&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamine</a>&rdquo; ja &ldquo;<a href="http://www.tooelu.ee/et/tootajale/Toosuhted/tootasu/tootasu-vahendamine/konsulteerimine-tootasu-vahendamise-osas" target="_blank" rel="noopener">Konsulteerimine t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hendamise osas</a>&ldquo;</li> <li>T&ouml;&ouml;inspektsiooni bro&scaron;&uuml;&uuml;ris &ldquo;<a href="https://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Truekised/Rahalised_nouded_toosuhtes_A5c_EE_web.pdf" target="_blank" rel="noopener">Rahalised n&otilde;uded t&ouml;&ouml;suhetes</a>&ldquo;</li> <li>Lisaks ka ameti&uuml;hingu infomaterjalis &ldquo;<a href="https://www.kutseliit.eu/wp-content/uploads/informeerimine-ja-konsulteerimine.pdf" target="_blank" rel="noopener">Informeerimine ja konsulteerimine</a>&ldquo;</li> </ul> <p>Hea &uuml;levaate nendel teemadel annavad ka ringkonnakohtu lahendid</p> <ul> <li>TLS &sect; 37 kohta&nbsp;<a href="https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=200884334" target="_blank" rel="noopener">2-16-2715/33</a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=148845535" target="_blank" rel="noopener">2-13-44283/17</a></li> <li>TLS &sect; 73 kohta&nbsp;<a href="https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=228109711" target="_blank" rel="noopener">2-17-1043/59</a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=135001434" target="_blank" rel="noopener">2-13-30293/45</a></li> </ul> <p>Artikkel avaldati raamatupidamis- ja maksuinfoportaalis&nbsp;<a href="https://www.rmp.ee/toooigus/tootasu-ja-maksustamine/tootasu-uhepoolne-vahendamine " target="_blank">RMP.ee</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2279Ületöötamine: õpi ütlema õigel hetkel „ei“2019-05-15<p><b>Ei maksa karta, et t&ouml;&ouml;andja sind vallandab, kui oled muidu tubli, oskuslik ja kohusetundlik t&ouml;&ouml;taja.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Kui sa ennast t&ouml;&ouml;l kehtestada ei oska, lastes laduda selga aina enam t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, mida kella vaatamata t&auml;ita p&uuml;&uuml;ad, kuigi oled kokkuvarisemise &auml;&auml;rel, siis &uuml;hel hetkel v&otilde;ivad kolleegide asemel su &uuml;mber olla haigla heledad seinad. Sind tabavad terviseprobleemid v&otilde;ivad l&otilde;ppeda kauase t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse v&otilde;i hilisema osalise t&ouml;&ouml;v&otilde;imega.</p> <p>See t&otilde;demus on graafilisele disainerile <b>Piretile</b> (52) n&uuml;&uuml;d selgemast selgem. Tal on olnud aega m&otilde;elda p&auml;evale, mil tal keset t&ouml;&ouml;p&auml;eva seinad silme ees lainetama hakkasid ja ta kokku kukkus. Appi rutanud kolleegid kutsusid kohe kiirabi, aga m&otilde;te insuldist tema enda p&auml;he ei j&otilde;udnud. &Auml;gedate peavalude ja kehva enesetundega t&ouml;&ouml;l oli ta justkui harjunud. Kuigi olukord muutus &uuml;sna talumatuks, kui keegi tema valdkonna kolleegidest taas puudus ja t&ouml;&ouml;korraldus v&auml;ga lonkas. Piret rabas siis ka puuduja eest, n&auml;rvid pingul nagu h&otilde;&otilde;gniidid, sest t&ouml;&ouml; pidi kindlaks kellaajaks valmima, et mitte kliendile hilinemistrahvi maksta.</p> <p><b>Leppida v&otilde;i protestida?</b></p> <p>Piret oli teadlik t&ouml;ise &uuml;lepinge terviseriskidest ja ohum&auml;rkidest, aga ise ta neid ei m&auml;rganud, kuigi peavalud olid sagenenud ja t&ouml;&ouml;stressist tingitud unetus vaevanud teda juba paar aastat. Ta oli t&ouml;&ouml;pingega leppinud. Ka sellega, et otsene &uuml;lemus ei otsinudki haigestunud t&ouml;&ouml;tajale asendajat.</p> <p>Lisandunud &uuml;lesannete vastu Piret protestida kartis. &Auml;kki lastakse lahti? Tema eas, kus samav&auml;&auml;rset t&ouml;&ouml;d leida pole lihtne, aga maksta tuleb nii eluasemelaenu kui autoliisingut.</p> <p>Haigus muutis Pireti, kes on n&uuml;&uuml;d osalise t&ouml;&ouml;v&otilde;imega, hoiakuid. &bdquo;Ei tasu elu p&otilde;letada. Kuni 35. eluaastani v&otilde;isin olla 24 tundi jutti t&ouml;&ouml;l, aga k&otilde;ike ei pea j&otilde;udma teha, liiatigi teiste eest,&ldquo; leiab ta, tunnistades, et tahtis olla vastutulelik. M&otilde;istmata, et tema p&uuml;&uuml;dlikkust ja abivalmidust kasutati &auml;ra. &Uuml;ks kolleeg oli talle otses&otilde;nu &ouml;elnud, et teised s&otilde;idavad temast teerulliga &uuml;le. &bdquo;Ma ei saanud sellest toona aru. Tundsin vastutust ja soovisin, et ettev&otilde;ttel l&auml;heks h&auml;sti.&ldquo;</p> <p><b>Oluline on m&auml;rgata</b></p> <p>Kauase t&ouml;&ouml;kogemusega personalijuhi <b>Ulvi Parksepa </b>s&otilde;nutsi peaksid sarnased juhtumid kindlasti j&otilde;udma personalijuhini. &bdquo;Need ka j&otilde;uavad, kinnitan oma kogemusest. Kahjuks p&otilde;levad l&auml;bi usinad t&ouml;&ouml;tajad, kes tahavadki t&ouml;&ouml;l palju teha ja kellele juhid annavad suure t&ouml;&ouml;koormuse, tavaliselt k&uuml;ll mitte paha p&auml;rast.&ldquo; Kollektiivis on v&otilde;imekas inimene, kes ei taha, suuda v&otilde;i oska lisat&ouml;&ouml;st keelduda. Ta m&otilde;istab t&ouml;&ouml;tajat<b>, </b>kes tahab olla eeskujulik ja tubli, arvates, et lisa&uuml;lesandest loobumine on m&auml;rk, justkui ta v&auml;ga tubli ei ole. &bdquo;Sellega kaasneb hirm, et &auml;kki mind viiakse &uuml;le teisele t&ouml;&ouml;le v&otilde;i kaotan hoopis t&ouml;&ouml;koha. &Uuml;let&ouml;&ouml;tamise staadiumis v&otilde;ivad hirmud v&otilde;imenduda,&ldquo; r&otilde;hutab Parksepp.</p> <p>Tema s&otilde;nutsi peaksid personali- ja &uuml;ksusejuhid oma t&ouml;&ouml;tajatel silma peal hoidma, sest l&auml;bip&otilde;lemism&auml;rgid on n&auml;htavad, kui v&auml;hegi vaadata osatakse. Peaks ka j&auml;lgima, kas t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded on jaotatud vastavalt inimeste v&otilde;imetele ja v&otilde;imalikult v&otilde;rdselt. &bdquo;Teeme igal n&auml;dalal t&ouml;&ouml;tajatega l&uuml;hikesi neljasilma-vestlusi, et selgitada murekohti. Meie &uuml;lesanne on m&auml;rgata, kui kellegi t&ouml;&ouml;koormus on liiga suureks l&auml;inud. Hoidma peaks inimestega head ja avatud suhtlust ning suhet, et nad julgeksid oma probleemidest r&auml;&auml;kida ja lisat&ouml;&ouml;st keelduda, kui on p&otilde;hjust. Ega peaks kartma negatiivseid tagaj&auml;rgi.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Tee OPSTI test</b></p> <p>TalTechi ja Sileesia &Uuml;likooli ps&uuml;hholoogiaprofessor <b>Mare Teichmann </b>nendib, et kui t&ouml;&ouml;taja on tagasihoidlik, siis juhid v&otilde;ivadki talle delegeerida liiga palju t&ouml;&ouml;d, kuni &uuml;hel hetkel ta lihtsalt ei jaksa, aga inimesel tuleks &otilde;ppida &uuml;tlema &bdquo;ei&ldquo;.</p> <p>&bdquo;Kui t&ouml;&ouml;keskkonna ps&uuml;hhosotsiaalseid ohutegureid oleks m&otilde;&otilde;detud, siis oleksid Pireti juhtumist ps&uuml;hhosotsiaalsed faktorid v&auml;lja tulnud, aga hetkel ei saa &ouml;elda, et tal tekkis t&ouml;&ouml;pinge t&otilde;ttu insult.&ldquo;</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonna ps&uuml;hhosotsiaalseid ohutegureid saab m&otilde;&otilde;ta teadusp&otilde;hise testi abil. &bdquo;Riskianal&uuml;&uuml;si tegemisel soovitan ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite v&auml;ljaselgitamiseks ja hindamiseks 60 k&uuml;simusest koosnevat OPSTI testi, mis ongi loodud selleks, et selgitada v&auml;lja seaduses loetletud ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid,&ldquo; s&otilde;nab prof Teichmann, nimetades, et elektrooniline OPSTI test on nii eesti, inglise kui vene keeles ja automaatse tagasisidega &ndash; tulemused saadetakse meilile. (vt <a href="https://www.pekonsult.ee/testid/ OPSTI.pdf" target="_blank">https://www.pekonsult.ee/testid/ OPSTI.pdf</a>).&nbsp;</p> <p><b>Uuri seadust:</b></p> <p><b>Selle aasta 1. jaanuarist j&otilde;ustus T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse muudatus (vt</b> <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/112062018006" target="_blank"><b>https://www.riigiteataja.ee/akt/112062018006</b></a><b><span style="text-decoration: underline;">)</span></b><span style="text-decoration: underline;">,</span> mille &sect;9 lg1 toob v&auml;lja ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid, milleks on: <b>&bdquo;</b>&otilde;nnetus- v&otilde;i v&auml;givallaohuga t&ouml;&ouml;, ebav&otilde;rdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine t&ouml;&ouml;l, t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imetele mittevastav t&ouml;&ouml;, pikaajaline t&ouml;&ouml;tamine &uuml;ksinda ja monotoonne t&ouml;&ouml; ning muud juhtimise, t&ouml;&ouml;korralduse ja t&ouml;&ouml;keskkonnaga seotud tegurid, mis v&otilde;ivad m&otilde;jutada t&ouml;&ouml;taja vaimset v&otilde;i f&uuml;&uuml;silist tervist, sealhulgas p&otilde;hjustada t&ouml;&ouml;stressi.&ldquo;</p> <p>Samas &uuml;tleb &sect;9 lg2, et &bdquo;t&ouml;&ouml;andja peab ps&uuml;hhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks rakendama abin&otilde;usid, sealhulgas kohandama t&ouml;&ouml;korralduse ja t&ouml;&ouml;koha t&ouml;&ouml;tajale sobivaks, optimeerima t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;koormust, v&otilde;imaldama t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;p&auml;eva v&otilde;i t&ouml;&ouml;vahetuse jooksul t&ouml;&ouml;aja hulka arvatavaid vaheaegu ning parandama ettev&otilde;tte ps&uuml;hhosotsiaalset&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2277Konsultant-konsulteeritav: Kristel Orula, OÜ P-Tech2019-05-14<p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandid n&otilde;ustavad ettev&otilde;tjaid, kes soovivad oma t&ouml;&ouml;keskkonda ohutumaks ja tervist hoidvaks muuta. N&otilde;u saavad k&otilde;ik ettev&otilde;tted, tegevusalast s&otilde;ltumata. &Uuml;ha enam kutsuvad konsultante n&otilde;ustama ka mittetulundus&uuml;hingud.</p> <p><b>Konsulteeritav<br /> Kristel Orula, O&Uuml; P-Tech</b></p> <p><b><br /> Mis on P&shy;Techi lugu?</b> <br /> Meie ettev&otilde;te toodab mootorrataste, t&auml;psemalt enduurorataste lisavarustust. Need rattad s&otilde;idavad raskematel maastikel kivide-k&auml;ndude vahel ning vajavad lisakaitset. P&otilde;hiturg on v&auml;lismaal, Eestisse j&auml;&auml;b neid v&auml;ga v&auml;he. K&otilde;ik algas paar aastat tagasi, kui ostsime esimese masina, millega alustasime mootorratastele hammasrataste tegemist. Mingil ajal saime aru, et see ei ole k&otilde;ige tulusam leib. Kuna oleme kogu perega motokrossi f&auml;nnid, vaatasime &uuml;heskoos Youtube&rsquo;i videoid ja n&auml;gime, et m&otilde;nel rattal on kaitsevarustus peal. M&otilde;tlesime, et proovime ka ise seda teha. Kuna s&otilde;pruskonnas ja l&auml;hedaste seas on palju motokrossiga tegelevaid inimesi, saime nende rataste abil v&auml;lja m&otilde;elda kaitsevarustuse, mida saaksime ise toota. &Otilde;ige pea selgus, et turgu on.</p> <p><b>Kuidas te T&ouml;&ouml;inspektsiooni konsulteerimisteenuse juurde j&otilde;udsite? <br /> </b>Saime e-kirja, kus &ouml;eldi, et metalliettev&otilde;tetes hakatakse kontrollreide l&auml;bi viima. Ma ei saanud alguses arugi, millest on jutt. Alles guugeldades selgus, et ettev&otilde;tetel peaksid olema t&ouml;&ouml;keskkonna kohta igasugused dokumendid. See tuli &uuml;limalt suure &uuml;llatusena &ndash; kui ettev&otilde;tte l&otilde;ime, siis r&auml;&auml;giti pangast, maksuametist, kuid kuskil ei mainitud seda, et T&ouml;&ouml;inspektsioonil on ka n&otilde;uded. <b></b></p> <p><b>Kuidas konsulteerimine l&auml;ks?<br /> </b>Hakkasin T&ouml;&ouml;inspektsiooni infonumbrilt uurima, et kuidas seda tasuta konsultatsiooni saab. Mulle &ouml;eldi alguses, et kui olete reidi kontrollinimekirjas, siis konsultatsiooni pakkuda ei ole v&otilde;imalik. &Otilde;nneks selgus, et selle aasta reidi plaanis meid ei olnud. Mind suunati konsultandi juurde, kes k&uuml;sis, et mida ma soovin &ndash; &uuml;tlesin talle ausalt, et mul ei ole aimugi, mis need n&otilde;uded metallit&ouml;&ouml;de ettev&otilde;ttele on, ja palusin konsultandil lihtsalt kohale tulla.</p> <p>Meil l&auml;ks p&auml;ris mitu tundi, et k&otilde;ik l&auml;bi k&auml;ia ja arutada. Konsultant oli s&otilde;bralik ja meeldiv ning temaga oli lihtne asju ajada. Me lootsime, et ta tuleb ettev&otilde;ttesse ja n&auml;itab k&auml;tte, et siin peab olema nii ja seal naa. Aga temal oli teine strateegia: kui olime kuhugi ruumi j&otilde;udnud, siis k&uuml;sis tema, et mis meie arvates v&otilde;iks selles ruumis ohtlik olla.</p> <p>Saime ikka ise ka targemaks &ndash; midagi hullu meil ei olnud. T&ouml;&ouml;tingimused olid normaalsel tasemel, aga dokumentatsioon oli k&uuml;ll puudulik. N&uuml;&uuml;d teame n&auml;iteks ka seda, mida t&auml;hendavad k&otilde;rvaklappide ja t&ouml;&ouml;kinnaste peal olevad numbrid.</p> <p><b>Mis olid suuremad muutused, mida konsultatsiooni tulemusel tegite?<br /> </b>Saime teada, et n&auml;iteks puurpingi k&auml;sitsemisel tasub kasutada spetsiaalseid purunevaid kindad. Tavalise t&ouml;&ouml;kinda v&otilde;ib puur kaasa t&otilde;mmata. Kui keset k&auml;iguteed on mingid k&otilde;rgendused, siis need peaksid olema t&auml;histatud, isegi kui k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad on omad ja teavad t&auml;pselt iga asja. Aga iga hetk v&otilde;ib tulla uus t&ouml;&ouml;taja. K&otilde;ige hullem lugu oli dokumentatsiooniga, see puuduj&auml;&auml;k oli meile k&otilde;va hoop. Saime aru, et see on mahukas t&ouml;&ouml;, ning ostame selle koostamise teenusena sisse.</p> <p>Kuna meie seltskond on v&auml;ike, ainult kuus inimest, on iga&uuml;hel oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded teada. M&otilde;nele t&ouml;&ouml;lisele oli vastumeelt n&auml;iteks see, et puurpingi ees peab olema kate &ndash; oldi enda viisiga harjunud. Aga kui on n&otilde;ue, siis nii tuleb teha. T&auml;iskasvanud inimest on v&auml;ga raske &uuml;mber &otilde;petada. See on justkui v&otilde;itlus v&auml;ikese lapsega. Isegi kui ta arvab, et see on tema jaoks ohutu, v&otilde;ib see olla kellegi teise jaoks ohtlik.</p> <p>Konsultant soovitas ka, et ehkki iga p&auml;ev ei pea n&otilde;udeid meelde tuletama, tuleks aeg-ajalt vaadata ja k&uuml;sida, et kas t&ouml;&ouml;taja m&auml;letab, millest me r&auml;&auml;kisime. N&auml;iteks t&ouml;&ouml;tas &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja mitu p&auml;eva katkise kindaga ja kui tema k&auml;est k&uuml;siti, et miks ta uut ei v&otilde;ta, siis ta vastas, et aga see t&ouml;&ouml;tab ju h&auml;sti. Alles siis, kui k&auml;e &auml;ra k&otilde;rvetas, sai aru. Ehk k&otilde;ige paremini &otilde;pib siis, kui saad v&auml;ikese k&otilde;rvetuse.</p> <p>Juba soovitasin seda konsultatsiooniteenust ka teistele! T&ouml;&ouml;inspektsioon on meie riigis ametkond nagu Maksu- ja Tolliametki. Asjakohane teavitus v&otilde;iks tulla k&otilde;ikidele ettev&otilde;tjatele kohe, kui ettev&otilde;tte luuakse. Loll lugu k&uuml;ll &ndash; l&otilde;ime ettev&otilde;tte 2014. aastal ja alles n&uuml;&uuml;d sain neist teada, kui tuli kiri, et meile tuleb reid. Tean k&uuml;ll, et seaduse mittetundmine ei vabasta selle t&auml;itmisest, aga neid infokilde tuleb iga p&auml;ev nii palju. Pange siis ometi &auml;riregistrisse teade, et tutvuge T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;uetega ka!</p> <p><i>Toimetuse m&auml;rkus: alates 2015. aastast saadab T&ouml;&ouml;inspektsioon korra kvartalis k&otilde;igile alustanud ettev&otilde;tetele infokirja, kus tutvustatakse ka konsultanditeenust. <b></b></i></p> <p><b>Konsultant<br /> Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant</b></p> <p>&Uuml;hel septembrikuu t&ouml;&ouml;p&auml;eval v&otilde;ttis ettev&otilde;tte esindaja minuga &uuml;hendust ning soovis selgitusi t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse n&otilde;uete kohta. Kui selgitused antud, tutvustasin v&otilde;imalust kutsuda ettev&otilde;ttesse konsultant, kes annab tegevusala erip&auml;rasid arvestavat ohutusn&otilde;u. Juba n&auml;dal hiljem kohtusime konsultatsiooniks ettev&otilde;ttes.</p> <p>Meenub, et pikka juttu ei tehtud ning kohe hakati uurima, kas t&ouml;&ouml;kohad, seadmed ja masinad vastavad n&otilde;uetele v&otilde;i mitte. J&auml;rgem&ouml;&ouml;da saime k&otilde;ik ruumid ja t&ouml;&ouml;tamiskohad vaadatud ning t&ouml;&ouml;tajatega vesteldud. Nii sain mina teadlikumaks nende t&ouml;&ouml;korraldusest ja -v&otilde;tetest ning nemad kurssi viidud tervisekahjustuste riski v&auml;hendavate v&otilde;i v&auml;ltivate meetmete ja n&otilde;uetega. Tore oli n&auml;ha, et t&ouml;&ouml;tajad olid varustatud isikukaitsevahenditega ja nad ise pidasid vajalikuks neid kasutada.</p> <p>K&uuml;lastuse k&auml;igus ei olnud t&ouml;&ouml;kohtade kujunduses m&auml;rgata olulisi puuduj&auml;&auml;ke. Pigem olid t&ouml;&ouml;tamiskohad l&auml;bim&otilde;eldult kujundatud. M&otilde;ni ettepanek sai tehtud liikumisteedel paiknevate kaablite eemaldamiseks, postt&otilde;stuki k&auml;ppade m&auml;rgistamiseks ning t&auml;helepanu sai juhitud ka teistele kukkumisohtudele. P&otilde;hjustab ju kukkumine, libastumine, komistamine samal tasapinnal ligikaudu veerandi registreeritud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest.</p> <p>Minu t&auml;helepanu k&ouml;itsid kaks vanemat treipinki, millega sarnaseid metalltoodete tootmisega tegelevatest ettev&otilde;tetest ikka leian. Kuna ka vanemad masinad peavad ohutusn&otilde;uetele vastama, tegin ettepaneku esimesel v&otilde;imalusel paigaldada treipingi liikuva kinnituspadruniga ohtliku kokkupuute v&auml;ltimiseks kaitsepiire, mis takistaks juurdep&auml;&auml;su ohualale. Uuematel treipinkidel on tootja kaitsepiirde ette n&auml;inud, kuid vanematel seda pole v&otilde;i on need eemaldatud. Sellest tulenevad &otilde;nnetused on &uuml;ldjuhul rasked v&otilde;i l&otilde;ppevad surmaga.</p> <p>Ettev&otilde;tte esindaja koostas konsultandi abiga ka nimekirja dokumenditest, mida &otilde;igusaktid n&otilde;uavad ning mis aitavad t&ouml;&ouml;tajale edasi anda vajalikku teavet ja arendavad t&ouml;&ouml;keskkonna ohutust.</p> <p>Konsultatsiooni k&auml;igus m&otilde;isteti, et t&ouml;&ouml;tervishoid ja t&ouml;&ouml;ohutus on ettev&otilde;tte tegevuse lahutamatu osa ning selles vallas teadmiste ja oskuste hankimine seisab neil veel ees. Ettev&otilde;ttes veedetud aja jooksul sain anda vastused tekkinud k&uuml;simustele ja soovitada mitmeid ennetustegevusi. Olen valmis neile ka edaspidi veel sisulisemat n&otilde;u andma.<b></b></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2276Kui kalleid prille peab tööandja hüvitama?2019-05-13<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Minu ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;tavad palju kuvariga ning seet&otilde;ttu kontrollitakse neil t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures regulaarselt ka n&auml;gemist. M&auml;&auml;rus &uuml;tleb, et kontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiu arsti juures korraldab ning prillide maksumuse h&uuml;vitab t&ouml;&ouml;andja. Kas m&auml;&auml;ruses on kirjas ka see, kui suur on tervisekontrolli ning n&auml;gemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse piir, mida t&ouml;&ouml;andja peab h&uuml;vitama?</b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> T&ouml;&ouml;andja peab h&uuml;vitama kuvariga t&ouml;&ouml;tamiseks prillide v&otilde;i muude n&auml;gemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse juhul, &nbsp;kui t&ouml;&ouml;taja on l&auml;binud tervisekontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures ning t&ouml;&ouml;taja n&auml;gemisteravus on v&auml;henenud.</p> <p>Vabariigi Valitsuse m&auml;&auml;rus &uuml;tleb, et t&ouml;&ouml;andja peab v&auml;hemalt poole oma t&ouml;&ouml;ajast kuvariga t&ouml;&ouml;tajale korraldama tervisekontrolli v&auml;hemalt korra kolme aasta jooksul. Sagedamini tuleb seda teha siis, kui t&ouml;&ouml;tervishoiuarst on nii varasemalt m&auml;&auml;ranud v&otilde;i t&ouml;&ouml;taja ise kurdab n&auml;gemish&auml;irete &uuml;le. Esmane tervisekontroll tuleb korraldada nelja kuu jooksul t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le asumisest arvates.</p> <p>Seaduse kohaselt kannab t&ouml;&ouml;andja tervisekontrolliga seotud kulud. Tervisekontroll tehakse t&ouml;&ouml;ajal ja t&ouml;&ouml;tajale makstakse sellel ajal keskmist t&ouml;&ouml;p&auml;evatasu. T&ouml;&ouml;andja korraldab tervisekontrolli st valib koost&ouml;&ouml;partneri tervisekontrolli korraldamiseks ja koost&ouml;&ouml;partneri valimisel lepitakse kokku ka teenuse hinnas. Tervisekontrolli hind s&otilde;ltub n&auml;iteks vajalikest uuringutest. Tervisekontroll, mida korraldatakse t&ouml;&ouml;tajale, kes v&auml;hemalt poole oma t&ouml;&ouml;ajast t&ouml;&ouml;tab kuvariga, peab h&otilde;lmama v&auml;hemalt luu- ja lihaskonna seisundi kontrolli, eelk&otilde;ige sundasendis viibimisega seotud vaevuste avastamiseks ning silmade ja n&auml;gemise kontrolli.</p> <p>Prillide v&otilde;i muude n&auml;gemisteravust korrigeerivate abivahendite h&uuml;vitamise kohustus tuleneb &uuml;lalnimetatud m&auml;&auml;rusest. Kui tervisekontrollil selgub, et t&ouml;&ouml;taja n&auml;gemisteravus on v&auml;henenud, peab t&ouml;&ouml;andja hankima arsti t&otilde;endi alusel kuvariga t&ouml;&ouml;ks etten&auml;htud prillid v&otilde;i muud n&auml;gemisteravust korrigeerivad abivahendid v&otilde;i kokkuleppel t&ouml;&ouml;tajaga h&uuml;vitama nende maksumuse.</p> <p>Prillide maksumuse h&uuml;vitamise t&auml;psema korra m&auml;&auml;rab t&ouml;&ouml;andja organisatsiooni siseselt (n&auml;iteks m&auml;&auml;rates &auml;ra maksimaalse prillide h&uuml;vitamise summa, summa eraldi klaasidele ja raamidele v&otilde;i muud variandid, samuti vajalikud dokumendid, mis h&uuml;vituse saamiseks esitada tuleb). Prillide maksumuse h&uuml;vituse suuruse m&auml;&auml;rab t&ouml;&ouml;andja l&auml;htuvalt oma v&otilde;imalustest. &Otilde;igusaktidega ei ole h&uuml;vitise summat paika pandud. H&uuml;vitus peab olema piisav, et t&ouml;&ouml;taja saaks soetada tavalised (lihtsad) prillid. T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib ka ise t&ouml;&ouml;tajale prillid hankida, sellisel juhul tuleb arvestada, et prillid t&ouml;&ouml;tajale sobiksid ja oleksid kasutamisk&otilde;lblikud.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab h&uuml;vitama 100% prillide maksumusest, kui t&ouml;&ouml;taja kasutab prille ainult t&ouml;&ouml; tegemiseks. Kui t&ouml;&ouml;taja soovib prille kasutada ka mittet&ouml;isteks tegevusteks (nt kodus lugemiseks, kodus arvuti kasutamiseks) tuleb leida t&ouml;&ouml;ga seotud ja mitteseotud tegevuse proportsioonid. Isiklikuks tarbeks m&otilde;eldud osa tasub t&ouml;&ouml;taja ise.</p> <p>Arvutiga t&ouml;&ouml;d loetakse f&uuml;sioloogiliseks ohuteguriks. Loe selle ja teiste ohutegurite kohta pikemalt <a href="/redirect/2774">ohutegurite rubriigist</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2275Kaldteed2019-05-10<p>Selleks, et t&ouml;&ouml;taja saaks oma t&ouml;&ouml;d teha, peab ta k&otilde;igepealt oma t&ouml;&ouml;kohani j&otilde;udma. trepid v&otilde;ivad olla aga takistuseks paljudele inimestele, kellel ei pruugi isegi n&auml;htavat liikumispuuet olla. T&ouml;&ouml;andjana veendu, et k&otilde;ik su t&ouml;&ouml;tajad saaksid takistusteta t&ouml;&ouml;le tulla.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/12 kaldtee.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/thumbs/__thumb_-2-12 kaldtee.jpg" /></a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2274Ettevõttel külas: "Hea töökeskkond 2018" auhinna võitja Bonava2019-05-09<p><strong>Bonava kontorisse j&otilde;udes puutusime kohe kokku turvalisusega &ndash; meid instrueeriti, kuidas ohu korral evakueeruda: millise ohusignaali peale, millist teekonda kasutades ja kuhu peame liikuma. Kuna olime Bonava ohutusjuhi Aleksander Simakovi ja personalijuhi Kelly Tsilke k&uuml;lalised, hoolitsesid nemad minu ja fotograafi ohutuse ja juhendamise eest. Meediainimesena saan &uuml;ldjuhul aru, millal asju tehakse positiivse t&auml;helepanu saamise eesm&auml;rgil, ent meie juhendamine ei m&otilde;junud kohatu n&auml;item&auml;nguna. Arusaadavad illustreerivad materjalid ning juhendamise asjatundlikkus andis aimu, et Bonavas p&auml;riselt ka hoolitakse. Selle t&otilde;estus on ka T&ouml;&ouml;inspektsiooni &bdquo;Hea t&ouml;&ouml;keskkond 2018&ldquo; auhind, mille Bonava v&auml;ikeettev&otilde;tete kategoorias v&otilde;itis.</strong></p> <p>Bonava on Rootsi juurtega elamuarendusettev&otilde;te, mis on tegutsenud alates 1930. aastatest. Ettev&otilde;te toimetab kaheksas riigis: Rootsis, Soomes, Taanis, Norras, Saksamaal, Venemaal, Eestis ja L&auml;tis. Bonava missioon on pakkuda uusi kodusid, mis on k&auml;ttesaadavad v&otilde;imalikult paljudele inimestele. Eesm&auml;rk ei ole ehitada eksklusiivseid kortereid kesklinna, vaid taskukohast, kliendi vajadusi arvestavat kodu.</p> <p>Elamuarendusettev&otilde;te ei tegele vaid majade ehitamisega, vaid kodude ja h&auml;sti l&auml;bim&otilde;eldud naabruskondade loomisega. Peat&ouml;&ouml;v&otilde;tjatena juhitakse kodude rajamist kogu protsessi v&auml;ltel.</p> <p>&bdquo;Bonavas on nullkahju visioon. Eesm&auml;rk on, et mitte keegi meie t&ouml;&ouml;tajatest, allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjatest, koost&ouml;&ouml;partneritest, klientidest ja k&uuml;lalistest ei saaks meie juures v&otilde;i meie tegevuse(tuse) t&otilde;ttu kahju. See on kokkulepe &uuml;le 2000 inimesega Bonava grupis. Kui meil on k&uuml;lalised majast v&auml;ljast v&otilde;i kohtume esimest korda kontori pinnal, siis ohutuskoolitus on osa rutiinist &ndash; ja seda tehakse k&otilde;ikides kontorites,&ldquo; selgitab ohutusjuht Aleksander Simakov.</p> <p>Aleksander vastutab t&ouml;&ouml;ohutuse eest Eesti Bonavas ning osaleb ka Bonava kontserni t&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;ukogus. Ohutusvaldkonda juhitakse &uuml;le kontserni.</p> <p>&bdquo;Suhtume allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjate t&ouml;&ouml;tajatesse t&ouml;&ouml;ohutuse vaatenurgast kui enda t&ouml;&ouml;tajatesse. Meil on jagatud vastutus &ndash; v&otilde;iksime oma lepingutega selle vastutuse &auml;ra anda, aga oleme otsustanud suhtuda nendesse kui oma inimestesse,&ldquo; r&otilde;hutab Aleksander.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/2_i-6zcXBks-X4.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-2_i-6zcXBks-X4.jpg" /></a></p> <p><b>Kuidas see p&auml;riselt v&auml;lja n&auml;eb?</b></p> <p>K&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad, kes meie objektile l&auml;hevad, l&auml;bivad p&otilde;hjaliku koolituse, kus r&auml;&auml;gime oma p&otilde;him&otilde;tetest ehitusplatsil ning meie sisekorrareeglitest. Eesti ehitustel on palju v&auml;list&ouml;&ouml;j&otilde;udu, kellele selgitame ka p&otilde;hilisi sotsiaalseid &otilde;igusi. Allt&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingutega n&otilde;uame, et meie objektidel t&ouml;&ouml;taks ainult legaalne t&ouml;&ouml;j&otilde;ud.</p> <p>Parima t&ouml;&ouml;keskkonna tunnustusele eelnes see, et meid inspekteeriti viimase aasta jooksul 10 korda. Igal korral leiti, et k&otilde;ik on h&auml;sti &ndash; m&otilde;ned ettepanekuid tehti, aga seadusega vastuolusid ei olnud.</p> <p><b>Kuidas te v&auml;list&ouml;&ouml;j&otilde;ule ohutusreeglid selgeks teete? Kui nad n&auml;iteks ei r&auml;&auml;gi eesti keelt?</b></p> <p>Iga t&ouml;&ouml;l&otilde;igu kohta oleme teinud riskianal&uuml;&uuml;si ning tutvustame t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imalikke riske keeles, millest nad aru saavad. Meil on platsil v&auml;ga palju venekeelseid t&ouml;&ouml;tajaid ning seep&auml;rast on t&auml;htis, et materjalid oleksid olemas ja individuaalne juhendamine toimuks nendele k&otilde;ige arusaadavamas keeles. Samuti n&auml;itame t&ouml;&ouml;tajatele pildi- ja videomaterjali ohuolukordadest, mis v&otilde;ivad nende t&ouml;&ouml;l&otilde;igus esineda &ndash; see on &uuml;le tunni aja kestev koolitus. Meil on ka ohutusjuhendeid, kus mitte midagi ei ole kirjutatud, vaid &otilde;iged ja valed olukorrad on n&auml;idatud piltidega.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/4_i-nPG4xgv-X4.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-4_i-nPG4xgv-X4.jpg" /></a></p> <p>K&auml;itumise juurutamiseks ei piisa sellest, kui lihtsalt &uuml;he korra r&auml;&auml;kida. Meil on v&auml;ga selge t&ouml;&ouml;ohutuse kontrollimise rutiin. Lisaks sellele, et meie projekti- ja objektijuhid seda iga p&auml;ev teevad, k&auml;ib kord kuus meile teadmata kuup&auml;eval meid auditeerimas majav&auml;line audiitorfirma.</p> <p>Meil on spetsiaalne &auml;pp, mille abil t&ouml;&ouml;ohutuse kontroll k&auml;ib. Elektroonilises keskkonnas on kontrollnimekiri asjadest, mida peab igap&auml;evaselt j&auml;lgima, see tuleneb eelnevalt tehtud riskianal&uuml;&uuml;sist. Objektijuht k&auml;ib telefoniga objektil ringi ja teeb m&auml;rkmeid vastavalt sellele, mida peaks parandama.</p> <p>&Auml;pi m&otilde;te ulatub kaugemale kui &otilde;nnetuste raporteerimine v&otilde;i valede olukordade fikseerimine. Tahame harjutada nii allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjaid kui ka objektijuhte m&auml;rkama olukordi, kus potentsiaalselt v&otilde;ib oht tekkida. Me ei &otilde;peta m&auml;rkama vaid neid asju, mis on valesti, vaid ka neid, mis v&otilde;ivad potentsiaalselt l&otilde;ppeda ohtliku olukorraga. Eesm&auml;rk on n&auml;ha, kui h&auml;sti see, milles me oleme kokku leppinud, ka rakendub.</p> <p><b>Kuidas need inimesed, kes kontoris t&ouml;&ouml;tavad, t&ouml;&ouml;ohutusse ja t&ouml;&ouml;keskkonda panustavad?</b></p> <p>N&auml;iteks on k&otilde;ik m&uuml;&uuml;giinimesed l&auml;binud esmaabiandja koolituse. Nemad puutuvad k&otilde;ige vahetumalt klientidega kokku ja kunagi ei tea, mis v&otilde;ib juhtuda, siis peavad nad oskama tegutseda.</p> <p>Platsil k&auml;ib ka meie ettev&otilde;tte juhtkond, kes on koolitatud ohutegureid m&auml;rkama ning kelle t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete hulka kuulub v&auml;hemalt kahel korral aastas ka ise platsil kohapeal t&ouml;&ouml;ohutuse auditit l&auml;bi viia. See on oluline kahel p&otilde;hjusel &ndash; esiteks see, et k&otilde;ik peavadki seda oskama teha, ja teiseks annab see edasi s&otilde;numi, et see on meie k&otilde;igi vastutus, et ohutu ja hea t&ouml;&ouml;keskkond algab iga&uuml;hest.</p> <p><b>Mis on teie kontoris t&ouml;&ouml;tavatele inimestele k&otilde;ige suuremad ohutegurid?</b></p> <p>Bonava br&auml;ndi loomisel v&auml;hem kui kolm aastat tagasi t&ouml;&ouml;tas meil Eestis 16&ndash;17 inimest ja t&auml;na on meid 54. See t&auml;hendab, et oleme noor ettev&otilde;te, mis on v&auml;ga kiiresti kasvanud ning meie organisatsioonis toimuvad pidevalt muutused ja areng, samuti on paljud t&ouml;&ouml;protsessid alles v&auml;lja kujunemas. Seet&otilde;ttu on kontoriinimestel k&otilde;ige suurem riskitegur t&ouml;&ouml;stress.</p> <p>L&auml;htume p&otilde;him&otilde;ttest, et k&otilde;ikidel inimestel peavad olema n&uuml;&uuml;disaegsed t&ouml;&ouml;vahendid, oleme ka sisekliimale v&auml;ga palju r&otilde;hku pannud ning saanud kvaliteetse t&ouml;&ouml;keskkonna eest tunnustuse ka Tartu &Uuml;likooli spetsialistidelt, kes k&auml;isid meie kontoris valitsevaid tingimusi m&otilde;&otilde;tmas.</p> <p>Kuigi meil on avatud kontor, siis peame oluliseks, et meil oleks ka piisavalt v&otilde;imalusi soovi korral omaette olla. Meil on spetsiaalsed privaatsust pakkuvad telefonikabiinid ja puhkeala koos m&auml;ngudega.</p> <p>J&auml;lgime t&auml;helepanelikult t&ouml;&ouml;tajate tagasisidet, kaks korda aastas viime l&auml;bi p&otilde;hjaliku t&ouml;&ouml;tajate rahulolu-uuringu, mis muu hulgas m&otilde;&otilde;dab ka inimeste stressitaset. Kuigi meie inimeste rahulolu ettev&otilde;ttega ja t&ouml;&ouml;tingimustega on v&auml;ga suur, on meil olnud k&otilde;rge ka stressitase ning tegeleme selle p&otilde;hjuste v&auml;ljaselgitamisega ja tingimuste parandamisega pidevalt. Kui see on n&auml;iteks seotud muutliku t&ouml;&ouml;keskkonnaga, siis proovime kusagilt mujalt hoogu maha v&otilde;tta.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/5_i-VGmPhgQ-X4.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-5_i-VGmPhgQ-X4.jpg" /></a></p> <p><b>Mida konkreetset olete teinud, et t&ouml;&ouml;stressi v&auml;hendada?</b></p> <p>&Uuml;ks kord aastas toimub kogu grupis teabep&auml;ev, kus teeme praktilisi r&uuml;hmat&ouml;id, arutame ohu- ja murekohtade &uuml;le. N&auml;iteks viimane teabep&auml;ev m&ouml;&ouml;dunud s&uuml;gisel keskendus t&ouml;&ouml;stressile &ndash; &otilde;ppisime, mis on stress, mis on selle tunnused, kuidas stressi ennetada jne.</p> <p>Teabep&auml;evade raames korjame kokku ka ettepanekud, mida t&ouml;&ouml;tajad tahaksid t&ouml;&ouml;keskkonnas muuta. Just nendest ettepanekutest tulenevalt oleme rakendanud t&ouml;&ouml;tajatele laiade v&otilde;imalustega sporditoetuse, v&otilde;imaldame vabu tervisep&auml;evi ning nii kontoris kui ka ehitusobjektidel on iga p&auml;ev k&auml;ttesaadavad v&auml;rsked puuviljad.</p> <p><b>Olete noteeritud Stockholmi b&ouml;rsil ning kontserni juhtkond on samuti seal &ndash; kuidas see m&otilde;jutab tegevust? Kas on ka midagi sellist, mis meie kultuuri ei sobi? </b></p> <p>T&ouml;&ouml;ohutuse teema ei ole keskmise Eesti arendaja v&otilde;i ettev&otilde;tte fookuses, see kindlasti eristab meid. L&auml;heneme t&ouml;&ouml;ohutusele pragmaatiliselt. Need tegevused ei ole paberi p&auml;rast v&otilde;i sellep&auml;rast, et Rootsi &uuml;tleb, vaid me reaalselt proovime olla nii m&otilde;istlikud kui v&otilde;imalik, et tagada maksimaalne ohutus ja samal ajal mitte n&otilde;uetega &uuml;le pingutada. K&otilde;ige ohutum lahendus oleks v&otilde;ib-olla &uuml;ldse see, kui k&otilde;ik k&auml;ivad t&ouml;&ouml;l skafandrites, aga see ei oleks ju m&otilde;istlik.</p> <p>Personaliga seotud tegevused ei ole ka k&otilde;ikides riikides &uuml;htmoodi rakendatavad. Bonava Saksamaa kontoris on 1000 inimest, meid on 50 &ndash; nii ei saagi mingid loogikad ja protsessid t&auml;pselt samamoodi toimida. N&auml;iteks meie peame oluliseks, et kord kuus peab iga t&ouml;&ouml;taja saama oma juhiga &uuml;ks &uuml;hele vestluseks aega. Nii seame ja m&otilde;&otilde;dame eesm&auml;rke. Saksamaal on selline tegevus oluliselt keerulisem. Samas saab Saksamaa v&otilde;i Rootsi endale lubada nii t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti kui ka eraldi j&auml;tkusuutlikkuse eksperti, v&otilde;ib-olla lausa mitut sama ala eksperti &ndash; meil siin on need rollid &uuml;hendatud, nii on meie organisatsioonis lihtsalt m&otilde;istlikum.</p> <p>Ohutuse valdkonnas on meie visioon otsida p&otilde;hjust ja lahendust, mitte s&uuml;&uuml;dlast. Me ei tegele tagaj&auml;rgedega, vaid proovime probleeme ennetada. Kui n&auml;iteks allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjal ei ole kiivrit peas, siis k&uuml;simus on, et miks tal seda ei ole &ndash; kas ta arvab, et tal ei ole vaja, kas talle ei antud kiivrit, kas tal oli nii kiire, et ta ei j&otilde;udnud kiivrit p&auml;he panna ja seep&auml;rast peaks graafikuid muutma jne. M&otilde;te on minna algp&otilde;hjuste juurde tagasi.</p> <p>N&auml;iteks saime &uuml;he projekti puhul aru, et nende graafikute juures ei ole meil v&otilde;imalik ohutust t&auml;ielikult tagada, ning pikendasime graafikuid paari n&auml;dala v&otilde;rra &ndash; see venitas loomulikult ka m&uuml;&uuml;giinimeste graafikuid. Kui n&auml;eme, et peame &auml;riliste eesm&auml;rkide nimel ohutust ohverdama, siis seame esmat&auml;htsaks ohutuse.</p> <p><b>Kuidas m&uuml;&uuml;giinimesed sellesse suhtuvad?</b></p> <p>Positiivselt &ndash; ka nemad ei taha sattuda olukorda, kus nad peavad viima kliendi ohtlikku kohta. Ettev&otilde;ttena, kes vastutab kogu v&auml;&auml;rtusahela eest, on meie hoiak see, et oleme &uuml;he asja eest v&auml;ljas: ohutus on m&uuml;&uuml;giinimesele sama t&auml;htis, kui see on Aleksandrile.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2273Mööblitööstuses on suurim probleem puudulike kaitseseadmetega töövahendid2019-05-08<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon viis l&auml;bi sihtkontrolli 106 m&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stusega tegelevas ettev&otilde;ttes. Inspektorid registreerisid kokku 584 rikkumist, millest 349 rikkumise kohta koostati ettekirjutus. Esitati ka 214 suulist soovitust, kuidas t&ouml;&ouml;keskkonda muuta turvalisemaks ja tervist s&auml;&auml;stvamaks. Kontrollitud ettev&otilde;tetest vaid neljas ei olnud &uuml;htegi rikkumist.</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektorid kontrollisid t&ouml;&ouml;vahendite ja liikumisteede vastavust ohutusn&otilde;uetele, isikukaitsevahendite kasutamist ja esmaabivahendite olemasolu. &Uuml;le pooltes kontrollitud ettev&otilde;tetest olid rikkumised seotud t&ouml;&ouml;vahendi liikuva osaga ohtlikku kokkupuudet v&auml;ltida aitava kaitsepiirde v&otilde;i -seadise puudumisega. Teisel kohal oli puudulik ohuala m&auml;rgistamine t&ouml;&ouml;kohtadel v&otilde;i kukkumisohtlikes kohtades. T&otilde;siseid probleeme esines ka t&ouml;&ouml;vahendi juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadiste n&auml;htavusega. Veerandis kontrollitud ettev&otilde;tetest puudusid t&ouml;&ouml;vahendite ohutusjuhendid t&auml;ielikult.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul on m&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stus &uuml;sna k&otilde;rge riskiga sektor. &bdquo;Enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi juhtub hetkel, kui puutuvad kokku inimene ja masin ja inimene kaotab kontrolli masina &uuml;le. P&otilde;hjuseks v&otilde;ib olla v&auml;hene kogemus, rutiin v&otilde;i hoopis soov muuta t&ouml;&ouml; v&otilde;imalikult mugavaks,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Masinate ja seadmete juures n&auml;eme sageli, et eemaldatud on kaitseseadis, mis v&auml;idetavalt takistas sujuvat t&ouml;&ouml;tamist. Nukker statistika kinnitab aga, et oma tarkusest kaitsekatete eemaldamine&nbsp; v&otilde;i muu kaitseseadme ignoreerimine on kui &otilde;nnetuse v&auml;ljakutsumine. Selliste &otilde;nnetuste tagaj&auml;rjed on reeglina v&auml;ga rasked,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon soovitab m&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stuse ettev&otilde;tetel p&ouml;&ouml;rata suuremat t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;tajate juhendamisele nii t&ouml;&ouml;tamise alguses kui hilisemale kordusjuhendamisele. K&otilde;rgendatud t&auml;helepanu tuleb p&ouml;&ouml;rata ohualade m&auml;rgistamisele. Pidevalt tuleb kontrollida t&ouml;&ouml;vahendite kaitsepiirete ja &ndash;seadmete olemasolu. T&ouml;&ouml;tajad peavad saama kasutada vajalikke isikukaitsevahendeid. Esmaabivahendid peavad olema k&auml;ttesaadavad.</p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti 13 maakonna m&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stusettev&otilde;tteid. Enim kontrolliti ettev&otilde;tteid Harjumaal (44) ja L&auml;&auml;ne-Virumaal (11).</p> <p>M&ouml;&ouml;blit&ouml;&ouml;stuses toimus 2018. aastal 101 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest 28 olid rasked ja 73 kerged.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2272Kandideeri Kaugtöö Tegija märgisele2019-05-07<p><b>Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing, Elisa Eesti ja Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hing PARE kutsuvad ettev&otilde;tteid kandideerima Kaugt&ouml;&ouml; Tegija m&auml;rgisele. Juba kolmandat aastat toimuva konkursi eesm&auml;rk on tunnustada kaugt&ouml;&ouml;v&otilde;imalusi kasutavaid ettev&otilde;tteid ja paindlikke t&ouml;&ouml;viise edendavaid juhte.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hingu juhi Ave Laasi s&otilde;nul on aja- ja kohapaindlikkuse v&otilde;imaldamine t&auml;nases t&ouml;&ouml;j&otilde;uturu olukorras juba pea m&ouml;&ouml;dap&auml;&auml;smatu. &ldquo;&Uuml;hel hetkel oled juhina lihtsalt fakti ees, et t&ouml;&ouml;tajad ei taha ettev&otilde;ttesse t&ouml;&ouml;le tulla, kuna nende ootused t&ouml;&ouml;ajast&nbsp; ja -kohast on teistsugused.&rdquo; Laas lisas, et tegelikult tajutakse seda juba p&auml;ris h&auml;sti, et kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;imaluse pakkumine v&otilde;ib konkurentsis p&uuml;simiseks olla suur eelis. &ldquo;Nagu selgus ka hiljutisest Arenguseire Keskuse tuleviku t&ouml;&ouml; projekti raames valminud uuringust &ldquo;Future of Work and Flexible Working in Estonia&rdquo;, siis paindliku t&ouml;&ouml; kasv on Eestis alates 2005. aastast olnud kiirem kui teistes ELi riikides.&rdquo; Laas loodab, et ka m&auml;rgisekonkurss julgustab ettev&otilde;tteid kaugt&ouml;&ouml;d proovima. &ldquo;Meil on juba 81 m&auml;rgise omanikku, kes siin head eeskuju n&auml;itavad.&rdquo;&nbsp;</p> <p>Laas kirjeldas, et m&auml;rgise taotlemise protsess on lihtne. &ldquo;Kandideerimiseks peab t&auml;itma ankeedi, kus tuleb anal&uuml;&uuml;sida erinevate nurkade kaudu oma ettev&otilde;tte kaugt&ouml;&ouml; kogemust.&rdquo; Kaugt&ouml;&ouml; Tegija 2019 partner ja ž&uuml;riiliige Elisa Eesti personalijuht Kaija Teem&auml;gi selgitas lisaks, et juba teist aastat j&auml;rjest saab nomineerida ka juhi, kes on silma paistnud paindlikke t&ouml;&ouml;viise ettev&otilde;ttesse toomisega v&otilde;i neid arendamise ja soodustamisega.&nbsp;</p> <p>Teem&auml;gi lisas, et kaugt&ouml;&ouml; v&otilde;imaldamine on eelk&otilde;ige juhtimiskultuuri k&uuml;simus. &ldquo;Kaugt&ouml;&ouml; saab edukalt toimida vaid siis, kui organisatsiooni juht m&otilde;istab selle t&ouml;&ouml;viisi eeliseid ja v&otilde;imalusi ning usaldab t&ouml;&ouml;tajaid ka siis, kui t&ouml;&ouml; toimub distantsilt.&rdquo; Ta lisas, et t&auml;nases t&ouml;&ouml;turu olukorras peaks nutikad t&ouml;&ouml;viisid olema iga organisatsiooni loomulik osa. &ldquo;Tegelikult on kaugt&ouml;&ouml; ainult &uuml;ks v&otilde;imalus, kuidas oma t&ouml;&ouml;d efektiivsemalt teha. Laiemalt v&otilde;iks l&auml;bi m&otilde;elda ka selle, kuidas igal pool oma t&ouml;&ouml;d m&otilde;testatumalt teha. Aina populaarsemad on n&auml;iteks tegevusp&otilde;hised kontorid, kus vastavalt t&ouml;&ouml;&uuml;lesandele saavad inimesed valida s&uuml;venemiseks vaiksema ruumi, avatud tiimit&ouml;&ouml; alal ajur&uuml;nnakuid teha v&otilde;i helikindlas nn telefoniboksis teisi segamata kliendiga k&otilde;neleda,&rdquo; selgitas Teem&auml;gi tarkade t&ouml;&ouml;viiside v&otilde;imalusi. Ta lisas, et j&auml;rgmiste aastate peamine v&auml;ljakutse ongi, kuidas paindlikku t&ouml;&ouml;korraldust veelgi s&uuml;steemsemalt rakendada.&nbsp;</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml; Tegija m&auml;rgisele saab kandideerida 6.-29. maini. Osalemiseks tuleb <a href="https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSdFXiIJTAkdw2nZMEUn6I7xcCBpZagE6BUGo9nJ0r9onTwt9w/viewform" target="_blank">t&auml;ita ankeet</a>.</p> <p>Selle aasta m&auml;rgise saajad kuulutatakse v&auml;lja 13. juunil. Osalema on oodatud need, kes oma ettev&otilde;ttes kaugt&ouml;&ouml;d rakendavad. Teist aastat j&auml;rjest on konkursil ka erikategooria, kus saab nimeliselt esitada ettev&otilde;tte juhte, kes on silma paistnud organisatsioonis paindlike t&ouml;&ouml;viiside juurutamisega. Selles kategoorias on oodatud osalema ka juba eelmistel aastatel m&auml;rgise saanud ettev&otilde;tted. Osalejate vahel loositakse v&auml;lja auhindu.&nbsp;</p> <p>Kaugt&ouml;&ouml; Tegija on digitaalne m&auml;rgis, mida ettev&otilde;te saab kasutada t&ouml;&ouml;andja- ja organisatsiooni mainekommunikatsioonis.&nbsp; Eelmisel aastal sai m&auml;rgise 31 ettev&otilde;tet. Kokku on Eestis m&auml;rgise omanikke 81. Parima kaugt&ouml;&ouml;d edendava juhi tiitel l&auml;ks eelmisel aastal Keskkonnaameti juhile Andres Onemarile.&nbsp;&nbsp;</p> <p>M&auml;rgise saajate nimekiri on &uuml;leval <a href="http://smartwork.ee/2017-margise-saanud-ettevotted/" title="M&auml;rgise saanud ettev&otilde;tted" target="_blank">smartwork.ee</a> lehel. Ettev&otilde;tte &otilde;igust m&auml;rgist eksponeerida ja kasutada saab kontrollida samuti smartwork.ee lehel. M&auml;rgis antakse v&auml;lja kolmeks aastaks. P&auml;rast seda on ettev&otilde;ttel m&auml;rgist uuesti v&otilde;imalik taotleda.&nbsp;</p> <p>Ettev&otilde;tmise on ellu kutsunud Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing, Elisa Eesti ja Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hing PARE. Z&uuml;riiliikmed on Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hingu juhatuse liige Ave Laas, Elisa personalijuht Kaija Teem&auml;gi ja Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hing PARE tegevjuht K&auml;rt Kinnas.&nbsp;</p> <p><a href="https://www.dropbox.com/sh/bljnua4lry1y6yu/AADBOYM4XEmndJCecVZKeG9Va?dl=0" target="_blank">M&auml;rgise visuaal allalaadimiseks</a>.&nbsp;</p> <p><b><i>Targa T&ouml;&ouml; &Uuml;hing </i></b><i>koondab paindliku t&ouml;&ouml;korralduse alast oskusteavet ja pakub toetavaid teenuseid nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka regionaalsetele t&ouml;&ouml;keskustele. &Uuml;hingu missiooniks on edendada targalt t&ouml;&ouml;tamist, sh kaugt&ouml;&ouml;tamist Eestis, et v&otilde;imaldada inimestel t&ouml;&ouml;tada neile sobivas vormis ja kohas ning suurendada sellega organisatsioonide efektiivsust ja t&ouml;&ouml;turu paindlikkust.</i></p> <p><i></i><b><i>Elisa Eesti AS</i></b><i> (</i><a href="http://www.elisa.ee/#_blank"><i>www.elisa.ee</i></a><i>) on Elisa kontserni osa ning turuliider Eestis telekomiteenustes erakliendi ja k&otilde;nekaardi segmendis. Samuti on Elisa juhtiv tasulise TV-teenuse ja suuruselt teine interneti p&uuml;si&uuml;henduse teenuse pakkuja Eesti turul. Koos Santa Monica Networksiga loob ettev&otilde;te klientidele turvalisi v&otilde;rgu- ja andmekeskuste lahendusi. 1000 t&ouml;&ouml;tajaga suurettev&otilde;tte siht on saada suurimaks kommunikatsiooni- ja meelelahutusettev&otilde;tteks Eestis. Elisa pakub k&otilde;ikidele klientidele mobiilside, interneti p&uuml;si&uuml;henduse ja TV-teenuseid ning aitab ettev&otilde;tetel ja avalikul sektoril kasvatada efektiivsust ja turvalisust v&otilde;rgu- ja IT infrastruktuurilahenduste abil. Ettev&otilde;tte k&auml;ive oli 2018. aastal 169,7 miljonit eurot.</i>&nbsp;</p> <p><b><i>Eesti Personalijuhtimise &Uuml;hing PARE</i></b><i>&nbsp;eesm&auml;rgiks on toetada ja&nbsp;edendada inimeste juhtimise arendamist Eesti ettev&otilde;tetes ja organisatsioonides. &Uuml;hingul on &uuml;le 400 liikme, millega ollakse suurim personali- ja inimeste juhtimise valdkonna professionaalide v&otilde;rgustik Eestis.</i></p> <p>Foto: Pixabay</p> <p><i></i></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2270Summeeritud tööaeg2019-05-06<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan asutuses, kus on summeeritud t&ouml;&ouml;aeg neljakuulise arvestusperioodiga. Esimese kolme kuuga olen k&otilde;ik tunnid &auml;ra teinud. Mis saab neljandal kuul? Kas ma t&ouml;&ouml;tasu selle eest ei saagi?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist: </i></b>T&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ivad kokku leppida summeeritud t&ouml;&ouml;aja arvestuses, mis t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;tunnid jaotuvad arvestusperioodi jooksul ebav&otilde;rdselt - nt teeb t&ouml;&ouml;taja &uuml;hes kuus rohkem t&ouml;&ouml;tunde kui teises. Arvestusperiood v&otilde;ib olla maksimaalselt neli kuud, erandjuhtudel kollektiivlepingu alusel pikem (nt tervishoiu-, hoolekande, p&otilde;llumajandus- ja turismit&ouml;&ouml;tajatel).&nbsp;</p> <p>Summeeritud t&ouml;&ouml;aja arvestuse korral makstakse t&ouml;&ouml;tasu vastavalt kokkuleppele. Kui kokkulepe on tunnitasus, makstakse kokkulepitud tunnitasu iga t&ouml;&ouml;tatud t&ouml;&ouml;tunni eest. Kuutasu korral makstakse t&ouml;&ouml;tajale iga kuu v&auml;lja kuutasu olenemata selles kuus tehtud t&ouml;&ouml;tundide arvust. Kindlasti tuleb silmas pidada, et t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rast v&auml;iksemat t&ouml;&ouml;tasu ei tohi t&ouml;&ouml;tajale maksta. K&auml;esoleval aastal on tunnitasu alamm&auml;&auml;r 3,21 eurot ja kuutasu t&auml;ist&ouml;&ouml;aja korral 540 eurot.&nbsp;</p> <p>Kui Teile kohaldub neljakuuline arvestusperiood, t&auml;hendab see seda, et t&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;tunnid hajutama nelja kuu peale selliselt, et t&ouml;&ouml;taja nelja kuu jooksul t&auml;idaks oma normtunnid. Antud juhul olete oma normtunnid t&auml;itnud esimese kolme kuuga, mis t&auml;hendab, et neljandal kuul Te tegelikult t&ouml;&ouml;d tegema ei peaks. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;idab, on tegemist &uuml;letunnit&ouml;&ouml;ga, mis tuleb h&uuml;vitada tasulise vaba ajaga v&otilde;i kokkuleppel 1,5-kordse t&ouml;&ouml;tasuga.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seaduse j&auml;rgi tuleb t&ouml;&ouml;tajale maksta t&ouml;&ouml;tasu v&auml;hemalt &uuml;ks kord kuus, mis t&auml;hendab, et ei saa tekkida olukorda, kus t&ouml;&ouml;tajale &uuml;hes kuus t&ouml;&ouml;tasu ei maksta. Antud juhul tuleb eristada, kas Teil on kokkulepe tunnitasus v&otilde;i kuutasus. Kui Teile makstakse tunnitasu, olete Te k&otilde;igi normtundide eest juba t&ouml;&ouml;tasu saanud. Sellisel juhul, kui Te neljandal kuul ei t&ouml;&ouml;ta, peab t&ouml;&ouml;andja maksma Teile t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra (neljanda kuu normtunnid x tunnitasu alamm&auml;&auml;r).&nbsp; Kui Teile makstakse kuutasu, siis olete Te kolme kuu eest saanud kolm kuutasu ehk tasu kolme kuu normtundide eest, t&ouml;&ouml;tanud olete aga nelja kuu normtundide ulatuses. Seega tuleb ka olukorras, kus Te neljandal kuul t&ouml;&ouml;d ei tee, maksta Teile kokkulepitud kuutasu.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2269Tööõnnetus: põlevkiviõli pumpamine2019-05-02<p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>19-aastane noormees asus t&ouml;&ouml;le p&otilde;llumajandusettev&otilde;ttesse, kus tema t&ouml;&ouml;ks oli vilja kuivatamine, samuti erinevate seadmete hooldus- ja remondit&ouml;&ouml;d. T&ouml;&ouml;tajale viidi l&auml;bi juhendamine ja 8-tunnine v&auml;lja&otilde;pe. V&auml;lja&otilde;ppe k&auml;igus andis juhatuse liige t&ouml;&ouml;tajale &uuml;levaate teraviljakuivatis toimuvatest t&ouml;&ouml;protsessidest ja lubas t&ouml;&ouml;taja iseseisvale t&ouml;&ouml;le. T&ouml;&ouml;tajale v&auml;ljastati isikukaitsevahendid - kaitseprillid, keemiakindlad kaitsekindad, t&auml;ismask koos universaalfiltritega ja turvajalan&otilde;ud.&nbsp;</p> <p>&Uuml;hel p&auml;eval, tehes tavap&auml;rast ringk&auml;iku t&ouml;&ouml;piirkonnas, tundis t&ouml;&ouml;taja tugevat p&otilde;levkivi&otilde;li l&otilde;hna. P&otilde;levkivi&otilde;li kasutati katelde k&uuml;tteainena. T&ouml;&ouml;taja tuvastas, et settekaevus oli tekkinud kahe toru &uuml;hendusmuhvi vahel leke, mille t&otilde;ttu oli settekaevu valgunud ca 30 liitrit p&otilde;levkivi&otilde;li. T&ouml;&ouml;taja sulges &otilde;limahutite ventiilid ja teavitas juhtunust kaast&ouml;&ouml;tajat. T&ouml;&ouml;tajad asusid koos leket k&otilde;rvaldama. T&ouml;&ouml;taja paigaldas kuni settekaevuni pikendusjuhtme ja kaast&ouml;&ouml;taja t&otilde;i sukelpumba. Sukelpump, mida teraviljakuivati operaatorid settekaevu p&otilde;levkivi&otilde;list t&uuml;hjaks pumpamisel kasutasid oli tootja kasutusjuhendi j&auml;rgselt ette n&auml;htud vee/reovee pumpamiseks. P&otilde;levkivi&otilde;li v&auml;ljapumpamise ajal plastkanistritesse tuli voolik pumba toruliitmiku k&uuml;ljest lahti ja p&otilde;levkivi&otilde;li paiskus t&ouml;&ouml;taja n&auml;ole ja riietele. T&ouml;&ouml;taja sai m&otilde;lema silma s&ouml;&ouml;vitusvigastuse, tegemist on raske kehavigastusega.</p> <p><b>Miks juhtus?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;taja s&otilde;nade kohaselt oli talle l&auml;bi viidud isikukaitsevahendite kasutamise juhendamine, kuid hooletusest ta neid (kaitseprille) ei kasutanud. Sukelpumpa oli t&ouml;&ouml;taja varasemalt kasutanud elevaatori all asuvast settekaevust vee v&auml;lja pumpamisel. P&otilde;levkivi&otilde;li oli settekaevus nii v&auml;hesel m&auml;&auml;ral, et selle v&auml;lja pumpamisel ei osanud t&ouml;&ouml;taja juhtunud riket ehk vooliku &uuml;hendusest lahti tulemist ette n&auml;ha.</p> <p>P&otilde;levkivi&otilde;li ohutuskaardi kohaselt p&otilde;hjustab see kemikaal tugevat silmade ja naha &auml;rritust. Kokkupuute ohjamiseks on ette n&auml;htud kaitseprillide ja kaitsekinnaste kasutamine. T&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sis ei olnud hinnatud ohtlike kemikaalide kasutamist ja nende v&otilde;imalikku tervisem&otilde;ju st p&otilde;levkivi&otilde;li kasutamise ohud ei olnud v&auml;lja selgitatud.</p> <p>Lisaks oli &otilde;nnetuse m&auml;&auml;ravaks p&otilde;hjuseks t&ouml;&ouml;taja ebapiisav juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe. Ilmselt ei ole piisav 8-tunnine t&ouml;&ouml;protsesside tutvustus, mille j&auml;rel 19-aastane noormees iseseisvale t&ouml;&ouml;le lubati. Suure t&otilde;en&auml;osusega ei toimu nii l&uuml;hikese aja jooksul k&otilde;iki olukordi, mida t&ouml;&ouml;taja oma t&ouml;&ouml;s hiljem lahendama peab, st t&ouml;&ouml;taja peab p&auml;rast iseseisvale t&ouml;&ouml;le lubamist hakkama ise probleemidele lahendusi leidma. N&auml;iteks ei selgunud v&auml;lja&otilde;ppe k&auml;igus kuidas p&otilde;levkivi&otilde;li leket likvideerida. T&ouml;&ouml;taja kasutas pumpa, mida ta oli eelnevalt lekete likvideerimiseks kasutanud, aga ta ei osanud arvestada, et eelnevalt kasutati pumpa ainult vee pumpamiseks. Sellega probleemi ei esinenud sest pump oli selleks ette n&auml;htud aga p&otilde;levkivi&otilde;li on veest v&auml;iksema voolavusega (paksem) ning seet&otilde;ttu tekkis voolikus k&otilde;rgem surve, mille tagaj&auml;rjel tuli voolik pumba k&uuml;ljest lahti. See konkreetne pump selleks t&ouml;&ouml;ks ei sobinud.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2267Ränk tööõnnetus tõi ehitusfirmale karistuse2019-04-30<p><strong>Meeli Miidla&shy;-Vanatalu, peadirektori aset&auml;itja ennetuse ja &otilde;iguse alal&nbsp;</strong></p> <p>Eelmise aasta l&otilde;pus kirjutasid mitmed meediav&auml;ljaanded 2018. aasta alguses P&auml;rnus juhtunud raskest t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest, mille tagaj&auml;rjel sai t&ouml;&ouml;taja r&auml;ngad p&otilde;letushaavad. Kohus m&auml;&auml;ras t&ouml;&ouml;d andnud ettev&otilde;tte juhile kriminaalkaristuseks neli kuud vangistust ja tema ettev&otilde;ttele rahalise karistuse 4000 eurot. Kohus m&otilde;istis t&ouml;&ouml;andja s&uuml;&uuml;di t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;uete eiramises, sest sellega p&otilde;hjustati tegevusetusest ja ettevaatamatusest inimesele raske tervisekahjustus. Kohtuotsus on k&auml;esoleva loo avaldamise ajaks j&otilde;ustunud ning seda on t&auml;itma asutud.</p> <p>See juhtum t&otilde;i taas selgelt v&auml;lja, kui oluline on t&ouml;&ouml;taja juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe ning kui k&otilde;rget hinda v&otilde;ib maksta kohustuste t&auml;itmata j&auml;tmine.</p> <p>Juhtumi uurimise k&auml;igus selgus, et vigastada saanud keskealine t&ouml;&ouml;taja oli lubatud tulet&ouml;&ouml;dele ilma asjakohase v&auml;lja&otilde;ppe ja juhendamiseta. T&ouml;&ouml;tajale ei olnud v&auml;ljastatud tulet&ouml;&ouml;deks sobivast materjalist isikukaitsevahendeid, sh tulekindlat t&ouml;&ouml;riietust. Samuti ei tehtud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le j&auml;relevalvet. T&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmise ajal s&uuml;ttisid mehe seljas olevad riided ja tal tekkis raske tervisekahjustus, mis kestis v&auml;hemalt neli kuud.</p> <p>&Otilde;nnetusjuhtumit uurisid nii T&ouml;&ouml;inspektsioon kui ka politsei.</p> <p>Kriminaalmenetlust alustati, sest inimesele oli tekkinud raske tervisekahjustus ning oli vaja saada selgust, kelle tegevuse v&otilde;i tegevusetuse tulemusel see juhtus.</p> <p>T&auml;psustav selgitus: Eelmise aasta l&otilde;puni kehtinud t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse j&auml;rgi v&otilde;is paralleelselt kriminaalmenetlusega kulgeda ka t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse alusel t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse uurimine. K&auml;esoleva aasta 1. jaanuarist j&otilde;ustunud seadusemuudatuste tulemusel enam sellist paralleelset menetlust ei toimu.</p> <p>Kehtiva seaduse kohaselt uurib T&ouml;&ouml;inspektsioon p&auml;rast kriminaalmenetluse l&otilde;petamist surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, raske tervisekahjustusega l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, mille puhul alustati kriminaalmenetlust t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete eiramise t&otilde;ttu, ning vajaduse korral t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, mille puhul alustati kriminaalmenetlust ettevaatamatusest t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete eiramise t&otilde;ttu.</p> <p><b>Mis viis &otilde;nnetuseni ja kas seda oleks saanud v&auml;ltida? </b></p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;inspektsiooni uurimise k&auml;igus selgus, et &otilde;nnetusse sattunud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;suhtes ei j&auml;rgitud seaduse n&otilde;udeid juba algusest peale:</li> <li>T&ouml;&ouml;tajaga oli s&otilde;lmitud suuline kokkulepe, kuigi oli teada, et t&ouml;&ouml; kestab &uuml;le kahe n&auml;dala. Sellega rikuti t&ouml;&ouml;lepingu seaduse n&otilde;udeid t&ouml;&ouml;taja teavitamisel t&ouml;&ouml;tingimustest.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja ei olnud t&ouml;&ouml;tajat saatnud t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde tervisekontrolli, kuigi t&ouml;&ouml;s esines ohutegureid, mis oleksid seda eeldanud, nt t&ouml;&ouml; k&otilde;rgustes (katusel), temperatuuride vaheldumine.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajale olid isikukaitsevahendid (kaitsejalan&otilde;ud, keevitaja kindad ja t&ouml;&ouml;riided) k&uuml;ll v&auml;ljastatud, kuid nende &uuml;le ei peetud arvestust ning keegi ei kontrollinud, kas t&ouml;&ouml;taja neid ka tegelikult t&ouml;&ouml;d tehes kasutab. T&ouml;&ouml;riidena oli v&auml;ljastatud pol&uuml;estrist jope, mis ei vastanud mingil moel tulet&ouml;&ouml;de tegemiseks sobivate t&ouml;&ouml;riiete tingimustele.</li> <li>Vaatamata sellele, et tehtav t&ouml;&ouml; &ndash; ventilatsiooni&scaron;ahtile materjali paigaldamine &ndash; oli keeruline ja ohtlik, pidi t&ouml;&ouml;taja tegema seda &uuml;ksinda.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja oli k&uuml;ll eelnevalt koostanud t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, kuid see oli &uuml;lds&otilde;naline ning tulet&ouml;&ouml;dega seotud riske ei olnud selles &uuml;ldse hinnatud, seega puudus ka tegevuskava nende riskide maandamiseks.</li> </ul> <p>Vaatamata puudulikule t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sile oli t&ouml;&ouml;andja siiski koostanud ohutusjuhendid tulet&ouml;&ouml;de tegemiseks ja ka ohutusjuhendi katusekatjale. Uurimise k&auml;igus ei selgunud aga, et neid ohutusjuhendeid oleks konkreetsele t&ouml;&ouml;tajale kunagi tutvustatud, seega saab j&auml;reldada, et t&ouml;&ouml;andja lubas oma t&ouml;&ouml;keskkonda t&ouml;&ouml;le t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse k&uuml;simustes juhendamata t&ouml;&ouml;taja.</p> <p><b>Mida tuleks teha, et sellist &otilde;nnetust v&auml;ltida? </b></p> <ol> <li>T&ouml;&ouml;andja ei tohi lubada t&ouml;&ouml;keskkonda t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid t&auml;itma t&ouml;&ouml;ohutusalaselt juhendamata ning asjakohase v&auml;lja&otilde;ppeta t&ouml;&ouml;tajaid.</li> <li>Tulet&ouml;&ouml;de tegijatele tuleb korraldada eraldi v&auml;lja&otilde;pe. Kui t&ouml;&ouml;andja juures ei ole kedagi, kes seda l&auml;bi viia suudaks, tuleb koolitus sisse osta. L&auml;htuda tuleb lisaks t&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;uetele ka tuleohutuse seadusest ja tulet&ouml;&ouml; tegemisele esitatavatest n&otilde;uetest. T&ouml;&ouml;andja peab veenduma, et t&ouml;&ouml;taja neid ka tegelikult teab ja on valmis neid t&auml;itma.</li> <li>T&ouml;&ouml;taja isikukaitsevahendid ja t&ouml;&ouml;riided peavad teda kaitsma t&ouml;&ouml;ga kaasneva ohu eest ehk isikukaitsevahendid peavad vastama tervisekaitse n&otilde;utele ja konkreetse t&ouml;&ouml;ga seotud ohutusn&otilde;uetele.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;taja saatma tervisekontrolli, et olla kindel, kas t&ouml;&ouml;taja tervis peab tema terviseseisundit arvesse v&otilde;ttes vastu k&otilde;igile t&ouml;&ouml;keskkonna ohuteguritele ja nende v&otilde;imalikule m&otilde;jule.</li> <li>T&ouml;&ouml;taja tervisekontrolli saatmise eeldus on k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurite &otilde;ige hindamine. Seega tuleks &uuml;le vaadata t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;s ja seda t&auml;iendada.</li> <li>L&auml;bi tuleb m&otilde;elda ja ellu rakendada s&uuml;stemaatiline t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutusalane sisekontroll. See on vajalik, et teada, kas t&ouml;&ouml;taja ka tegelikult j&auml;rgib kehtivaid t&ouml;&ouml;ohutusreegleid ning kasutab talle v&auml;ljastatud isikukaitsevahendeid ja t&ouml;&ouml;riideid. Lisaks aitab see selgust saada, millistel t&ouml;&ouml;del v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja j&auml;&auml;da &uuml;ksi ja millistes t&ouml;&ouml;l&otilde;ikudes ei pruugi &uuml;ksinda t&ouml;&ouml;tamine ohutu olla.</li> </ol> <p><b>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse &sect; 133.</b></p> <p>Juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe: (1) T&ouml;&ouml;andja juhendab t&ouml;&ouml;tajat enne t&ouml;&ouml;le asumist. Juhendamise k&auml;igus tehakse eelk&otilde;ige teatavaks:</p> <ol> <li>ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded ning t&ouml;&ouml;keskkonnavoliniku ja t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti kontaktandmed;</li> <li>t&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamise tulemused, sealhulgas t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurid, terviseriskid ja tervisekahjustuste v&auml;ltimiseks rakendatavad abin&otilde;ud;</li> <li>tehtava t&ouml;&ouml; ja kasutatava t&ouml;&ouml;vahendi ohutusn&otilde;uded;</li> <li>ergonoomiliselt &otilde;iged t&ouml;&ouml;asendid ja -v&otilde;tted;</li> <li>&uuml;his- ja isikukaitsevahendite kasutamine;</li> <li>tegutsemine tervisekahjustuse korral, sealhulgas esmaabi andmise juhised, esmaabivahendite kasutamine ja nende asukoht, h&auml;daabinumber 112 ning esmaabiandja kontaktandmed;</li> <li>elektri- ja tuleohutusn&otilde;uded;</li> <li>&otilde;nnetusohu ja &otilde;nnetusjuhtumi korral k&auml;itumise juhised, t&ouml;&ouml;kohal kasutatavad ohum&auml;rguanded, evakuatsioonip&auml;&auml;sude ja -teede ning tulekustutusvahendite asukohad;</li> <li>keskkonna saastamisest hoidumise juhised.</li> </ol> <p>(2) T&ouml;&ouml;andja korraldab t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;kohal v&auml;lja&otilde;ppe ohutute t&ouml;&ouml;v&otilde;tete omandamiseks, v&otilde;ttes muu hulgas arvesse t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml; erip&auml;ra ja ohtlikkust.</p> <p>(3) T&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;taja juhendamist ja v&auml;lja&otilde;pet vajalikus osas ja mahus kordama, kui:</p> <ol> <li>muutub ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse korraldus;</li> <li>muutuvad t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded v&otilde;i t&ouml;&ouml;andja annab t&ouml;&ouml;taja kasutusse uue t&ouml;&ouml;vahendi v&otilde;i tehnoloogia;</li> <li>t&ouml;&ouml;taja on pikka aega t&ouml;&ouml;lt eemal viibinud;</li> <li>t&ouml;&ouml;taja rikkus t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;udeid ja see p&otilde;hjustas v&otilde;i oleks v&otilde;inud p&otilde;hjustada &otilde;nnetusjuhtumi, sealhulgas t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse;</li> <li>t&ouml;&ouml;taja, t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i T&ouml;&ouml;inspektsioon peab seda vajalikuks.</li> </ol> <p>(4) T&ouml;&ouml;andja lubab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;le, kui ta on veendunud, et t&ouml;&ouml;taja tunneb ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse korraldust ning oskab ohutuid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid praktikas rakendada.</p> <p>(5) T&ouml;&ouml;andja registreerib juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe toimumise kuup&auml;eva ja sisu kirjalikult v&otilde;i kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis. T&ouml;&ouml;taja kinnitab juhendamist ja v&auml;lja&otilde;pet kirjalikult v&otilde;i kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2266Kas vabatahtliku töö puhul kehtivad ka ohutusnõuded?2019-04-29<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Tahame k&uuml;laseltsiga korraldada talgud, et meie laululava korda teha. Tean, et vabatahtlikule t&ouml;&ouml;le ohutusn&otilde;uded ei kehti aga ei tahaks, et keegi talgutel viga saaks. Millega peaksime talguid korraldades arvestama?</b><b><i>&nbsp;</i></b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> T&otilde;epoolest - seadusest tulenevad ohutusn&otilde;uded vabatahtlikuna t&ouml;&ouml;tamisele ei kehti. Siiski tuleks enne t&ouml;&ouml;de alustamist ka ohutusele m&otilde;elda. Ei taha ju keegi, et nende korraldatud talgutel keegi vigastada saaks.</p> <p>Esmalt tuleks l&auml;bi m&otilde;telda, mis on need t&ouml;&ouml;d, mida teha on vaja. Siis saate teada, millised on t&ouml;&ouml;st tuleneda v&otilde;ivad ohud ja seej&auml;rel m&otilde;elge l&auml;bi, kuidas neid ohte v&auml;ltida. Kui talgute k&auml;igus on n&auml;iteks vaja teisaldada terava &auml;&auml;rega esemeid, mis v&otilde;ivad k&auml;tt vigastada ning seet&otilde;ttu on vaja kasutada kaitsekindaid, siis andke talgulistele teada, kas peab tulema oma kinnastega v&otilde;i antakse kindad talgute korraldajate poolt. Kui talgutel on vajalik teha ohtlikumaid t&ouml;id (n&auml;iteks puude saagimine), siis m&auml;&auml;rake neid t&ouml;id tegema inimesed, kes on selliste t&ouml;&ouml;dega varasemalt kokku puutunud. Puude saagimist ja v&otilde;sa l&otilde;ikamist las teevad need, kes oskavad seda ohutult teha. M&otilde;telge koos nendega l&auml;bi ka teiste inimeste ohutus &ndash; n&auml;iteks kui suur on nende t&ouml;&ouml;de tegemise ohuala, kus teised inimesed ei tohi t&ouml;&ouml;d teha ega liikuda.</p> <p>Enne t&ouml;&ouml;de algust oleks hea ka kokku leppida l&uuml;hiajalistes puhkepausides, et raskest t&ouml;&ouml;st mitte &uuml;lem&auml;&auml;ra v&auml;sida. Inimesed ei pruugi julgeda omaalgatuslikult pause pidada, kui enam ei jaksa, sest keegi ei taha n&auml;ida n&otilde;rk, kui teised veel j&otilde;uavad. Selle v&auml;ltimiseks ongi hea, kui t&ouml;&ouml;- ja puhkeaeg on kokku lepitud.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml; tegemise ajal ei tasu peljata teistele m&auml;rkust teha, kui tundub, et keegi teeb t&ouml;&ouml;d endale v&otilde;i teistele ohtlikul moel. Targem on koos l&auml;bi arutada, kuidas v&otilde;iks ohutumalt toimetada kui leida end olukorrast, kus tuleb anda esmaabi v&otilde;i kutsuda kiirabi.</p> <p>Esmaabi andmine tuleks siiski l&auml;bi m&otilde;telda &ndash; kas on olemas esmaabivahendid ja inimesed, kes esmaabi anda oskavad. Andke talgulistele enne t&ouml;&ouml; alustamist teada, kus esmaabivahendid asuvad ja kes esmaabi anda oskab. J&auml;lgige, et esmaabivahendid oleksid kohas, kust neid igal hetkel k&auml;tte saab. M&otilde;istlik ei ole neid j&auml;tta autosse, mille uksed lukustatakse ja juht l&auml;heb kaugemale t&ouml;&ouml;le.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2265Milline töö on alaealisele sobiv?2019-04-26<p>Koolil&otilde;pp on l&auml;henemas ning paljud noored hakkavad juba vaikselt enda esimest suvet&ouml;&ouml;d otsima. K&otilde;ige t&auml;htsam suvet&ouml;&ouml; juures on muidugi veenduda, kas t&ouml;&ouml; noorele &uuml;ldse sobib. Lisaks v&otilde;imalikele ohuteguritele tuleb alati arvestada ka noorele antava vastutuse m&auml;&auml;raga ning olla teadlik, et noorte jaoks v&otilde;ivad m&otilde;ned ametid olla ohtlikumad kui t&auml;iskasvanutele.</p> <p></p> <p>Loe pikemal <a href="/redirect/2760" target="_blank">alaealisele sobiva t&ouml;&ouml; artiklist</a>.</p> <p></p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/13 penipoiss.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/thumbs/__thumb_-2-13 penipoiss.jpg" /></a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2264Ohutus mäetööstuses läbi sajandi2019-04-25<p>P&otilde;levkivi on kasutatud hea s&uuml;ttivuse t&otilde;ttu juba &uuml;rgajast saati. Seda on rakendatud aga ka skulptuuride tegemisel, kirikute p&otilde;randate rajamisel ning tee-ehituses. P&otilde;levkivi t&ouml;&ouml;stuslik kasutamine sai alguse 19. sajandil Suurbritannias ning toona kasutati teda peamiselt petrooleumi, parafiini ja lambi&otilde;li tootmiseks.</p> <p>Esimesed andmed p&otilde;levkivi k&uuml;tusena kasutamise kohta Eesti aladel p&auml;rinevad 1870ndatest aastatest, kuid populaarseks muutus see m&auml;rksa hiljem. N&auml;iteks 20. sajandi alguses ei rakendatud p&otilde;levkivis peituvat potentsiaali Eestis mitte kuskil. Selle asemel toodeti energiat eelk&otilde;ige kivis&ouml;est, veej&otilde;ust, puidust ja turbast. See k&otilde;ik aga muutus.</p> <p>Aktiivsem p&otilde;levkivi uurimine siinsetel aladel algas 20. sajandi teisel k&uuml;mnendil ning peagi rajati ka esimesed kaevandused. Suuremas mahus hakati maavara v&auml;lja tooma peale iseseisvuse saavutamist.</p> <p><b>Raske k&auml;sit&ouml;&ouml;</b></p> <p>P&otilde;levkivi kaevandamise algusaastatel k&auml;is t&ouml;&ouml; musklij&otilde;ul ja hobuste abiga ning oli f&uuml;&uuml;siliselt v&auml;ga kurnav. N&auml;iteks Kukruse kaevanduses (tegutses 1921 &ndash; 1967 a) olid algusaastatel kivi lahtimurdmisel p&otilde;hilisteks abivahenditeks kirkad, vasarad, kiilud ja kangid. L&otilde;hkeainet kasutati v&auml;he ja sedagi peamiselt k&uuml;lmal aastaajal. Lahti murtud paekivi vinnati maapinnale k&auml;sivintsiga ning &scaron;ahtidesse kogunevat vett eemaldati k&auml;ispumpadega. P&auml;evas j&otilde;udis &uuml;ks mees lahti murda umbes 1,6 tonni p&otilde;levkivi.</p> <p>T&ouml;&ouml;d tehti &uuml;sna lihtsates t&ouml;&ouml;riietes. Kuna kiivrid ei olnud veel levinud, siis kanti kaevanduses tavalist m&uuml;tsi ning kivikamakaid teisaldati paljak&auml;si. T&ouml;&ouml;tingimusi iseloomustas h&auml;marus, niiskus ja aastaringselt 7-9-kraadine temperatuur. Valgust andsid petrooleumilaternad. Pinnas jalge all oli alati m&auml;rg ka konarlik ning n&otilde;udis p&uuml;stij&auml;&auml;miseks t&auml;helepanelikkust.</p> <p>K&otilde;ikides kaevandustes oli alguses loomulik ventilatsioon ehk et t&ouml;&ouml;listel tuli sisse hingata v&otilde;rdlemisi ebapuhast &otilde;hku. Esimesed ventilaatoritega varustatud sundventilatsioonis&uuml;steemid rajati 1937. aastal.</p> <p>Otsides v&otilde;imalusi j&otilde;udluse suurendamiseks, v&otilde;eti j&auml;rk-j&auml;rgult kasutusele auruekskavaatorid, elektrilised puurmasinad, vedurid, telgventilaatorid ning konveierid. Esialgu ei kadunud aga ka k&auml;sipuurmasinad ning paralleelselt veduritega t&ouml;&ouml;tasid ka hobused.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/P&otilde;levkivi rikastamine.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-P&otilde;levkivi rikastamine.jpg" /><br /></a>P&otilde;levkivi rikastamine</p> <p><b>T&ouml;&ouml;ohutust kontrollis M&auml;einspektsioon</b></p> <p>Eesti iseseisvuse esimesel perioodil tegutses riigis m&auml;et&ouml;&ouml;dega tegelev asutus, kelle vastutusalasse kuulus muuhulgas ka t&ouml;&ouml;ohutus. K&otilde;ik m&auml;et&ouml;&ouml;stusettev&otilde;tted pidid regulaarselt kvartali, poolaasta ja aasta l&otilde;ikes oma tegevusest aru andma. N&auml;iteks Kohtla-J&auml;rve P&otilde;levkivikaevanduse 1939. aasta aruandes on n&auml;idatud kaevandust&ouml;&ouml;dega saadud &otilde;likivi hulk, l&otilde;hkeainete tarvitamine, info tehnika kohta ning t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste anal&uuml;&uuml;s p&otilde;hjuste kaupa. 2000 t&ouml;&ouml;lise kohta toimus sel aastal 1256 &otilde;nnetusjuhtumit. 1939. aastal t&ouml;&ouml;tas m&auml;et&ouml;&ouml;stusettev&otilde;tetes kokku 5345 inimest.</p> <p><b>T&auml;nap&auml;eval&nbsp; </b></p> <p>T&auml;nap&auml;eval n&auml;eb kaevandamine v&auml;lja m&otilde;nev&otilde;rra erinev. N&auml;iteks Eesti suurimas allmaakaevanduses Estonia kasutatakse kamberkaevandamist. Selle puhul rajatakse maapinnalt &scaron;aht kuni p&otilde;levkivikihini. Sealt j&auml;tkatakse liikumist m&ouml;&ouml;da kihti moodustades teedev&otilde;rgustiku, mille vahepeale j&auml;&auml;vad kaevandamata osadena sambad, mis hoiavad lage sisselangemast.</p> <p>P&otilde;levkivi kaevandatakse samm-sammult. K&otilde;ik algab m&otilde;&otilde;distamisest ja valitud kivikihti aukude puurimisest. Loodud avadesse paigutatakse l&otilde;hkelaengud ja peale plahvatust t&ouml;&ouml;paik tuulutatakse ning kivit&uuml;kid koristatakse kokku ja viiakse v&auml;lja. Edasi toestatakse pikenenud k&auml;ikude laed ning alustakse protsessiga otsast peale.</p> <p>&Uuml;hes tehnoloogilise edasiminekuga on karmistunud ka ohutusn&otilde;uded. T&ouml;&ouml;kohtades peavad olema l&auml;bi viidud riskianal&uuml;&uuml;sid ning nende p&otilde;hjal koostatud tegevuskavad ohutuse tagamiseks. Iga maa all t&ouml;&ouml;tav kaevur peab kandma kiivrit ja kaevurilampi ning v&otilde;tma kaasa p&auml;&auml;stetorbiku. Viimane filtreerib h&auml;daolukorras suitsust &otilde;hku ja kaitseb kandjat kuni 4 tundi. Kaevurilambi pidev t&ouml;&ouml;aeg on v&auml;hemalt 10 tundi.</p> <p>Lisaks kiivrile kuuluvad kaevuri isikukaitsevahendite nimekirja veel kaitseriietus, ohutusvest, tugevdatud ninaosaga jalan&otilde;ud, kaitsekindad, prillid, tolmumask ning k&otilde;rvatropid v&otilde;i -klapid. Eriti ohtlikke t&ouml;id tuleb alati teha kahekaupa, et vajadusel oleks abi kohe k&auml;ep&auml;rast.</p> <p>Kuna kaevandustes toimub vilgas liiklus, siis kasutatakse seal sarnaselt linnakeskkonnale liiklusm&auml;rke. Lisaks visuaalsetele m&auml;rkidele kasutatakse kaevandustes ka hoiatussignaale. N&auml;iteks &uuml;ks pikk signaal l&otilde;hket&ouml;&ouml;de ajal t&auml;histab hoiatust, kaks pikka aga h&auml;iret (toimub l&otilde;hkamine), kolm l&uuml;hikest aga h&auml;ire l&otilde;ppu.</p> <p>Iga t&ouml;&ouml;taja peab enne t&ouml;&ouml; alustamist veenduma, et t&ouml;&ouml;koht on ohutus seisukorras, ja kontrollima t&ouml;&ouml;ks vajalike vahendite ning nende kaitseseadiste korrasolekut.</p> <p>Ohutusele r&otilde;humine on andnud ka tulemusi ning m&auml;et&ouml;&ouml;stus ei ole t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arvu p&otilde;hjal (suhtarv 100&nbsp;000 t&ouml;&ouml;taja kohta) sugugi tabeli tipus. Mullu toimus m&auml;et&ouml;&ouml;stuses 100&nbsp;000 t&ouml;&ouml;taja kohta 1122 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. V&otilde;rdluseks oli puidut&ouml;&ouml;stuses vastav number 2267, toiduainet&ouml;&ouml;stuses 2041 ning meelelahutuse valdkonnas 1871. Eesti keskmisest (787) j&auml;&auml;b see siiski veel tublisti &uuml;lespoole.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes on m&auml;et&ouml;&ouml;stus teinud ohutuse osas sajandiga l&auml;bi suure arengu. <b>Soovime, et Eesti kaevandustes j&auml;rgitakse hoolega ohutusn&otilde;udeid ning risk kaevurite tervisele on v&otilde;imalikult v&auml;ike.</b></p> <p>Allikad:</p> <p>Bachmann M., Ilp R., Kilk K. &hellip; jt. Kukersiit ja konnatahvel. Meie energia lugu. Tallinn, 2014.</p> <p>90 aastat p&otilde;levkivi kaevandamist Eestis : tehnoloogia ja inimesed / [idee algatajad ja</p> <p>koostajad Nikolai Varb ja &Uuml;lo Tambet ; toimetaja Kalle Suuroja. Tallinn, 2008.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2262Milliseid ohumärguandeid kasutada?2019-04-23<p>Liiklusm&auml;rgid ja valgusfoorid hoiavad igap&auml;evaselt meie elu ja tervist. Nende j&auml;rgimine on muutunud kasulikuks harjumuseks, millele me igap&auml;evaselt ei m&otilde;tle. Sarnaseid harjumusi tasub luua ka igap&auml;evases t&ouml;&ouml;keskkonnas.&nbsp;</p> <p><b>Mis on ohum&auml;rguanne?</b></p> <p>M&auml;&auml;ruse &bdquo;Ohum&auml;rguannete kasutamise n&otilde;uded t&ouml;&ouml;kohas&ldquo; j&auml;rgi on ohum&auml;rguanne m&auml;rgistus, m&auml;rk v&otilde;i v&auml;rvus, valgus- v&otilde;i helisignaal ning suuline v&otilde;i k&auml;em&auml;rguanne. Ohum&auml;rguanne osutab teatud esemele, tegevusele v&otilde;i olukorrale ning annab informatsiooni v&otilde;i tegevusjuhise. N&auml;iteks kollaste ja mustade triipudega t&auml;histatud madal uksepiit t&otilde;mbab t&auml;helepanu ning tuletab meelde vajadusel pead kummardada.</p> <p>Teaduskirjanduses peetakse ohum&auml;rguandeid efektiivseteks vahenditeks turvalisuse tagamisel. Nende vastuv&otilde;tmiseks ja m&otilde;testamiseks ei ole reeglina vaja spetsiifilist tehnikat, nende &uuml;leval hoidmine on v&otilde;rdlemisi odav ning neid on kerge &auml;ra &otilde;ppida.</p> <p>Kas ja milliseid ohum&auml;rguandeid on ettev&otilde;ttes vaja kasutada, selgitatakse v&auml;lja riskianal&uuml;&uuml;siga. Parima lahenduse saavutamiseks v&otilde;iks kaasata ka t&ouml;&ouml;tajaid ning anda neile v&otilde;imalus ettepanekuid esitada. N&auml;iteks saab neilt head tagasisidet erinevate ohutusmeetmete koostoime kohta &ndash; kas m&auml;rgutuli on n&auml;htav l&auml;bi kaitseprillide v&otilde;i signaal kuuldav ka k&otilde;rvaklappe kandes. Lisaks h&otilde;lbustab kaasamine uute k&auml;itumisreeglite hilisemat omaksv&otilde;ttu.&nbsp;</p> <p><b>Kuidas see enda heaks t&ouml;&ouml;le panna?</b></p> <p>Ohum&auml;rguanne on ennek&otilde;ike inimestevaheline kokkulepe. See t&ouml;&ouml;tab vaid siis, kui sihtgrupp teab selle t&auml;hendust. T&ouml;&ouml;andja kohustus on teavitada t&ouml;&ouml;tajaid ja t&ouml;&ouml;keskkonnavolinikke k&otilde;igist kasutatavatest m&auml;rguannetest ning tagada v&auml;lja&otilde;pe nende t&auml;henduse ja k&auml;itumisreeglite kohta. Kollane tuli tootmisliini kohal saab hoiatava t&auml;henduse alles selle tagamaid avades.&nbsp;</p> <p>Ohutusm&auml;rgistust ja -m&auml;rki v&otilde;i signalisatsioonivahendit peab regulaarselt kontrollima ja puhastama ning vajadusel parandama, v&auml;rvima v&otilde;i asendama. Kui valgusfoor ei t&ouml;&ouml;ta, siis muutub see lihtsalt postiks.&nbsp;</p> <p>L&auml;bi tuleks m&otilde;elda ka s&uuml;steemi toimimine elektrikatkestuse ajal. Kui &uuml;hes energiavarustuse katkemisega oht ei kao, peab n&auml;iteks valgus- v&otilde;i helisignalisatsiooniseadmel olema varutoide.&nbsp;</p> <p><b>Ohum&auml;rguanded jagunevad alalisteks ja ajutisteks</b></p> <p>Alalist ohum&auml;rguannet kasutatakse n&auml;iteks keelu, hoiatuse ja kohustusliku n&otilde;ude puhul nagu meeldetuletus ehitusplatsil kiivrit kanda. Ajutist ohum&auml;rguannet kasutatakse ebaregulaarse ohu korral, millega juhitakse t&ouml;&ouml;tajate tegevust v&otilde;i kutsutakse neid h&auml;daohu korral lahkuma. N&auml;iteks hoiatus libedast p&otilde;randast p&auml;rast p&otilde;randapesu.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;kohas on ohualad, paigaldatakse ohutusm&auml;rk selle ala sissep&auml;&auml;su juurde. N&auml;iteks ohtlike ainete v&otilde;i segude ladustamiseks kasutatavad alad tuleb t&auml;histada sobiva hoiatusm&auml;rgiga v&otilde;i asjakohase ohupiktogrammiga. Konkreetse ohuallika korral pannakse m&auml;rk selle k&otilde;rvale v&otilde;i k&uuml;lge. N&auml;iteks t&otilde;steseadmel, mis ei ole ette n&auml;htud inimeste liigutamiseks, peab olema vastav keelav m&auml;rgistus.&nbsp;</p> <p><b>Ohum&auml;rguannete v&auml;rvus ja kuju</b></p> <p>Punane t&auml;histab keeldu, hoiatust ohu eest v&otilde;i tulet&otilde;rjevahendit. Kollane v&otilde;i oranž hoiatab ja kutsub ettevaatusele. Sinine m&auml;rgib kohustuslikku k&auml;itumist ning roheline annab edasi evakuatsiooni- ja esmaabi infot v&otilde;i kinnitab, et k&otilde;ik on turvaline.&nbsp;</p> <p>Lisaks v&auml;rvidele tuleb t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata ka piltkirja suurusele ja arusaadavusele. M&otilde;istlik on j&auml;&auml;dvustada vaid olulisi &uuml;ksikasju. Mida kergem on t&otilde;lgendamine, seda parem. Vajadusel v&otilde;ib ohutusm&auml;rgile lisada teatetahvli, mis dubleerib s&otilde;naliselt m&auml;rgi t&auml;hendust, annab lisateavet v&otilde;i suunab ruumis t&auml;helepanu.&nbsp;</p> <p>T&auml;iendavalt saab ohum&auml;rguandeid eristada ka geomeetrilise kuju j&auml;rgi. Keelum&auml;rgid ja kohustusm&auml;rgid on &uuml;mara kujuga. Hoiatusm&auml;rgid on kolmnurksed ning evakuatsiooni- ja esmaabim&auml;rgid on ristk&uuml;liku- v&otilde;i ruudukujulised.&nbsp;</p> <p><b>N&auml;ited</b></p> <p>Keelum&auml;rgi olulised tunnused on &uuml;mar kuju, must piltkiri valgel taustal, punane &auml;&auml;ris ja diagonaaljoon, kusjuures punane osa moodustab v&auml;hemalt 35% m&auml;rgi pindalast.</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/m&auml;rgid.png" alt="Erinevate ohum&auml;rgiste s&uuml;mbolid" /></p> <p>N&auml;ited hoiatus-, kohutus-, evakuatsiooni- ja esmaabi- ning tulet&otilde;rjem&auml;rkidest leiab aadressilt: <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/709136">https://www.riigiteataja.ee/akt/709136</a></p> <p><b>Harjumine kui oht</b></p> <p>Inimene harjub k&otilde;igega. Ka ohum&auml;rguannetega (eelk&otilde;ige alalistega) ning nende efektiivsus v&otilde;ib langeda. Selle v&auml;ltimiseks v&otilde;ib kaaluda ohum&auml;rguannete uuendamist ning suuruse, asukoha ja esitlusviisi (kleebis seinal vs jalale toetuv silt) muutmist arvestades nende algse eesm&auml;rgiga.&nbsp;</p> <p>M&otilde;istlik on silmas pidada ka kolleegide k&auml;itumist. Kui m&otilde;nda ohtu kiputakse ignoreerima, siis tasub sellele suuliselt t&auml;helepanu juhtida ja nende m&auml;lu v&auml;rskendada.&nbsp;</p> <p><b>Praktiline n&auml;ide</b></p> <p>Juba enam kui 20 aastat Eestis tegutsenud tootmisettev&otilde;te Balti Spoon O&Uuml; rakendab ohum&auml;rguandeid v&auml;ga aktiivselt. &bdquo;P&otilde;hiliselt on kasutusel ohutusm&auml;rgid, liikumistee m&auml;rgistus, musta-kollasetriibuline ohutusteip, ohtliku piirkonda v&otilde;i takistust t&auml;histame kollase v&auml;rviga ning helisignaal on kasutusel tuleohutuses,&ldquo; kirjeldas Balti Spooni personali- ja t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist Eneli Sepp. Tema s&otilde;nul saab ohum&auml;rguannete kasutamine alguse t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;tajate koost&ouml;&ouml;st. &Uuml;heks oluliseks osaks on riskianal&uuml;&uuml;s, mille tegemise k&auml;igus tulevad v&auml;lja v&otilde;imalikud ohukohad. Samuti sisekontroll ja ettepanekud t&ouml;&ouml;tajatelt, osakondade juhtidelt v&otilde;i t&ouml;&ouml;keskkonnavolinikelt.&nbsp;</p> <p>&bdquo;P&uuml;&uuml;ame j&auml;rgida p&otilde;him&otilde;tet, et nii palju kui vajalik ja nii v&auml;he kui v&otilde;imalik ehk proovime v&auml;ltida m&auml;rgistuse &uuml;lek&uuml;llust ja niinimetatud &bdquo;džunglit&ldquo;. Lisaks &uuml;ksikutele t&ouml;&ouml;kohtadele vaatame ka suuremat pilti &ndash; osakond, hoone, territoorium,&ldquo; avas Sepp p&otilde;him&otilde;tteid.&nbsp;</p> <p>Hea praktikana toob ta v&auml;lja hoolduses v&otilde;i remondis olevate tootmisseadmete t&auml;histamise: &bdquo;Meie tehniline personal sai eesti- ja venekeelse kirjaga hoiatussildid, mis riputatakse hooldus- v&otilde;i remontt&ouml;&ouml;de alguses seadmele ja kuni tehniline t&ouml;&ouml;taja ei ole silti eemaldanud, selle seadmega t&ouml;&ouml;d teha ei tohi. Hiljuti uuendasime oma tehases liikumisteede m&auml;rgistust, et selgemalt piiritleda t&ouml;&ouml;tajate ja t&otilde;stukite liikumine ning ohutus.&ldquo;&nbsp;</p> <p><b>Ohum&auml;rguanded on olulised k&otilde;igile organisatsioonidele</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi Rein Reisbergi s&otilde;nul on ohum&auml;rguanded asjakohased igas ettev&otilde;ttes. &bdquo;Isegi kui puudub vajadus ohuolukordade ennetamiseks, siis viited esmaabivahendite v&otilde;i evakuatsiooniteede asukohale on igas ettev&otilde;ttes tarvilikud,&ldquo; selgitas Reisberg.&nbsp;</p> <p>Iga ohutusm&auml;rgiga v&otilde;ib edastada ainult &uuml;he s&otilde;numi. Kui kohustuslik on silmakaitsevahendite ja kaitsekiivri kasutamine, tuleb kasutada m&otilde;lemat ohutusm&auml;rki eraldi. Kui &uuml;hel t&ouml;&ouml;tamiskohal on tarvis kasutada mitut, tuleb j&auml;lgida, et koos ei oleks &uuml;le kolme ohum&auml;rguande.&nbsp;</p> <p>&bdquo;&Uuml;lek&uuml;llus on ennek&otilde;ike ehitusplatside teema, kus sissep&auml;&auml;su juurde pannakse tahvel, millel on kuni k&uuml;mme ohutusm&auml;rki. Samas t&ouml;&ouml;andjad ei n&otilde;ua ehitusplatsil n&auml;iteks kaitseprillide kandmist ehkki vastav m&auml;rk on v&auml;ravas. P&otilde;hjuseks tuuakse, et sellel platsil pole nende kandmine k&uuml;ll kohustuslik aga meil on &uuml;ks suur tahvel k&otilde;igi m&auml;rkidega,&ldquo; n&auml;itlikustas&nbsp; t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant.&nbsp; Selline olukord devalveerib ohutusm&auml;rkide olulisust. Kui t&ouml;&ouml;tajad teavad, et &uuml;hte m&auml;rkidest pole vaja t&auml;hele panna, siis v&otilde;ib ju sama teha ka teistega.&nbsp;</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib &ouml;elda, et ohum&auml;rguanded iseenesest meid ei kaitse, kuid aitavad suunata meie k&auml;itumist. V&auml;ike meeldetuletus &otilde;igel hetkel v&otilde;ib saada aga otsustavaks.&nbsp;</p> <p>Kasutatud allikad:</p> <p>Meis, Julia, and Yoshihisa Kashima. &ldquo;Signage as a Tool for Behavioral Change: Direct and Indirect Routes to Understanding the Meaning of a Sign.&rdquo; Ed. Emmanuel Manalo. PLoS ONE 12.8 (2017).</p> <p>Patricia G. Jortberg. &bdquo;Research Study Evaluating the Effectiveness of Caution Signs and Cones&ldquo;, 2015.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2260Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine2019-04-22<p><b>Lugeja k&uuml;sib: kevade saabudes r&auml;&auml;gitakse palju puukentsefaliidist ja vaktsineerimisest. Millised t&ouml;&ouml;tajad peaksid kindlasti m&otilde;tlema puukentsefaliidi vastu vaktsineerimise peale ja kes selle eest peab tasuma?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Aile Salundi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu t&ouml;&ouml;inspektor: </i></b>Paljud t&ouml;&ouml;tajad v&otilde;ivad oma t&ouml;&ouml; ise&auml;rasuste t&otilde;ttu kokku puutuda ohtlike haigustekitajatega. Konkreetsed haigustekitajad ja ohutegurid peaksid selguma t&ouml;&ouml;andja poolt korraldatud t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sist. Kui selgub, et ainus v&otilde;imalus t&ouml;&ouml;tajaid haigustekitajate eest kaitsta on vaktsineerides, siis peab t&ouml;&ouml;andja pakkuma t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imalust end vaktsineerida. Ka t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduses on v&auml;lja toodud, et kaitseks t&ouml;&ouml;kohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab t&ouml;&ouml;andja v&otilde;tma tarvitusele abin&otilde;ud, arvestades ohuteguri nakatamisv&otilde;imet.</p> <p>&Uuml;htlasi on olemas ka Vabariigi Valituse m&auml;&auml;rus &bdquo;Bioloogilistest ohuteguritest m&otilde;jutatud t&ouml;&ouml;keskkonna t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uded&ldquo;, mis s&auml;testab t&auml;psemad n&otilde;uded bioloogilistele ohuteguritele t&ouml;&ouml;keskkonnas. N&auml;iteks peaksid ennast puukentsefaliidi vastu laskma vaktsineerida p&otilde;llu-, aiandi- ja metsat&ouml;&ouml;lised, piirivalvurid, politsei- ja p&auml;&auml;stet&ouml;&ouml;tajad ning kaitsev&auml;elased, kuna nende t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml; iseloomust l&auml;htuvalt on neil suurem v&otilde;imalus puukidega kokku puutuda.&nbsp;</p> <p>Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine koosneb kolmest kaitses&uuml;stist. Kaks esimest kaitses&uuml;sti tehakse &uuml;he kuni kolme kuulise vahega, kolmas kaitses&uuml;st tehakse teisest kaitses&uuml;stist &uuml;heksa kuud kuni aasta hiljem. Esimene korduskaitses&uuml;st on vaja teha&nbsp; kolme aasta m&ouml;&ouml;dudes, j&auml;rgnevad korduskaitses&uuml;stid 5aastaste intervallidega. T&ouml;&ouml;andja on kohustatud t&ouml;&ouml;ga seotud bioloogiliste ohtude maandamiseks tehtud vaktsineerimised t&ouml;&ouml;taja eest tasuma v&otilde;i t&ouml;&ouml;taja poolt tehtud kulutused tagantj&auml;rgi kompenseerima.&nbsp;</p> <p>Kuigi kaitses&uuml;stimist puukentsefaliidi vastu v&otilde;ib teha aastaringselt, siis on soovitatav sellega alustada enne puugihooaja algust varakevadel (m&auml;rtsi- v&otilde;i aprillikuus), kuna siis j&otilde;uab t&ouml;&ouml;taja immuunsus puugiohtlikuks ajaks v&auml;lja kujuneda. Kindlasti peab t&ouml;&ouml;andja silmas pidama, et vaktsineerimine on vabatahtlik ning t&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib sellest keelduda.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2258Töösuhetesse on vaja rohkem läbipaistvust2019-04-17<p><b>Andmet&ouml;&ouml;tlus t&ouml;&ouml;suhetes oli 2018. aastal Andmekaitse Inspektsiooni enimk&auml;sitletud teemade hulgas, t&ouml;&ouml;suhete raames p&ouml;&ouml;rduti inspektsiooni k&otilde;ige rohkem kaamerate kasutamise ja nimelise e-posti aadressi sulgemisega seotud k&uuml;simuste v&otilde;i probleemidega. </b></p> <p>Olulise teemana t&otilde;status aga ka inimese &otilde;igus saada enda kohta k&auml;ivaid andmeid, milleks on ka kaamera - ja k&otilde;nesalvestised. 2018. aastal kehtinud isikuandmete kaitse seaduse &sect; 19 l&otilde;ike 3 ning praegu kehtiva isikuandmete kaitse &uuml;ldm&auml;&auml;ruse artikkel 15 alusel on isikuandmete t&ouml;&ouml;tleja kohustatud v&auml;ljastama inimesele tema enda kohta k&auml;ivaid isikuandmed v&otilde;i p&otilde;hjendama andmete v&auml;ljastamisest v&otilde;i teabe andmisest keeldumist. Olukorras, kus andmete v&auml;ljastamisest keeldumiseks alust ei ole, tuleb inimese soovil talle teatavaks teha k&otilde;ik tema kohta k&auml;ivad isikuandmed. Koopia v&auml;ljastamise keeldumise aluseks saab olla see, kui andmete v&auml;ljastamine kahjustab teiste isikute &otilde;igusi ja vabadusi. Kui kaamerasalvestiste puhul v&otilde;ib salvestis kajastada teiste isikute andmeid, siis k&otilde;nesalvestise puhul on reeglina kaks osapoolt, ehk organisatsiooni esindaja (t&ouml;&ouml;taja) ja klient.</p> <p><b>K&otilde;nesalvestise v&auml;lja andmisest </b></p> <p>T&ouml;&ouml;andjal tuleb arvestada, et olukorras, kus kasutatakse salvestusseadmeid, on isikuandmete t&ouml;&ouml;tlejal nii &otilde;igusi kui kohustusi. Tihtipeale asutakse seisukohale, et juhul, kui salvestusseadmete kasutamiseks on &otilde;iguslik alus, siis kuuluvad salvestised &uuml;ksnes isikuandmete t&ouml;&ouml;tlejale endale. Siiski nii see ei ole.</p> <p>K&otilde;igepealt toome esile, et t&ouml;&ouml;alased telefonik&otilde;ned (sh salvestised) ei ole t&ouml;&ouml;taja eraelu kaitsealas. Isegi juhul, kui leitakse, et salvestise edastamine kahjustaks t&ouml;&ouml;taja huve (nt &otilde;igust privaatsusele), ei ole v&otilde;imalik selle alusel keelduda salvestise v&auml;ljastamisest. Sellisel juhul tuleks t&ouml;&ouml;taja andmed muuta salvestisel tuvastamatuks. Oluline on siiski enne salvestiste v&auml;ljastamist hinnata vestluse sisu, ehk kas tegemist on t&ouml;&ouml;alase k&otilde;nega v&otilde;i erasuhtlusega. Kui tegemist on puhtalt t&ouml;&ouml;alase k&otilde;nega, tuleb k&otilde;nesalvestise v&auml;ljastamise keeldumise otsustamisel hinnata seda, kas vestluse sisu v&otilde;ib kahjustada teiste isikute &otilde;igusi. Kui vestluse sisu puudutab n&auml;iteks ettev&otilde;tte &uuml;ldist hinnapoliitikat v&otilde;i kliendi enda tasumata arveid, siis reeglina ei ole alust salvestiste v&auml;ljastamata j&auml;tmiseks. Kui aga k&otilde;nesalvestise &uuml;ks osa v&otilde;ib kahjustada teiste isikute &otilde;igusi, tuleb inimesele ikkagi v&auml;ljastada see osa teabest, mis teiste isikute &otilde;igusi ei kahjusta. V&otilde;imalus on n&auml;iteks kas salvestisel konkreetne osa eemaldada v&otilde;i kirjutada toimunud vestlus &uuml;mber.</p> <p>Siinjuures on oluline, et ka t&ouml;&ouml;tajale oleks andmet&ouml;&ouml;tlus l&auml;bipaistev ehk t&ouml;&ouml;tajal oleks muuhulgas teave selle osas, et salvestisi v&otilde;idakse edastada ka teisele k&otilde;ne osapoolele. See v&otilde;imaldab ka t&ouml;&ouml;tajal arvestada sellega, et ka klient v&otilde;ib saada toimunud vestlusest koopia.</p> <p><b>Toimingute l&auml;bipaistmatus </b></p> <p>K&otilde;ige rohkem tekitabki t&ouml;&ouml;suhetes probleeme andmet&ouml;&ouml;tluse l&auml;bipaistmatus. Tihtipeale puuduvad reeglid (andmekaitsetingimused), mis k&auml;sitleksid isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemist. Seda nii t&ouml;&ouml;le kandideerimise, t&ouml;&ouml;l olemise aja kui ka t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemise etapis.</p> <p>Kui puuduvad andmekaitsetingimused, ei ole t&ouml;&ouml;andja t&otilde;en&auml;oliselt ka anal&uuml;&uuml;sinud, kas ja millisel &otilde;iguslikul alusel ja eesm&auml;rkidel on lubatud n&auml;iteks kaameraid kasutada ja samuti n&auml;iteks t&ouml;&ouml;taja nimelist e-posti aadressi peale t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemist avatuna hoida. T&ouml;&ouml;tajale tekitab reeglite puudumine omakorda teadmatust, miks ja millisel eesm&auml;rgil n&auml;iteks kaameraid kasutatakse, t&ouml;&ouml;taja kasutatavat e-posti aadressi vaadatakse ning millal kustutatakse e-posti aadress peale t&ouml;&ouml;lt lahkumist.</p> <p>Siinjuures on oluline ka m&auml;rkida, et andmekaitsetingimuste koostamine on andmet&ouml;&ouml;tlejale kohustuslik. Samuti peavad isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemisega seotud teave ja s&otilde;numid olema lihtsalt k&auml;ttesaadavad, arusaadavad ning lihtsalt ja selgelt s&otilde;nastatud.</p> <p>Raiko Kaur</p> <p>Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor&nbsp;</p> <p>Artikkel p&auml;rineb Andmekaitse Inspektsiooni 2018. aasta aastaraamatust. Andmekaitse Inspektsiooni teiste 2018. aasta olulisemate teemadega saab tutvuda aastaraamatus &nbsp;&bdquo;Avaliku teabe seaduse t&auml;itmisest ja isikuandmete kaitse tagamisest aastal 2018&ldquo; <a href="https://www.aki.ee/et/inspektsioon/aastaettekanded" target="_blank">https://www.aki.ee/et/inspektsioon/aastaettekanded</a></p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2257Tuberkuloosi mitu nägu2019-04-16<p>Kuuldes s&otilde;nast &bdquo;tuberkuloos&ldquo; tuleb kindlasti iga&uuml;hele silme ette pilt raskesti k&ouml;hivast inimesest, kes v&otilde;ib olla nakkusohtlik. Kuna tegemist on &otilde;hu kaudu leviva nakkushaigusega, siis iga&uuml;ks, kes meie juuresolekul r&auml;&auml;gib, aevastab v&otilde;i k&ouml;hib, v&otilde;ib olla potentsiaalne nakkusallikas. Siiski v&otilde;ib olla ka nakatumisoht ilma, et selle kandjaga reaalselt kokku puutuksime.&nbsp;</p> <p>Kutsehaige (39.a.) t&ouml;&ouml;tas haiglas patoloogina 13 aastat. Tema peamisteks t&ouml;&ouml;&uuml;lesanneteks oli organite v&otilde;i suuremate koet&uuml;kkide diagnostika, v&auml;ljal&otilde;igete ja kiiruuringute tegemine. Peamiselt puutus kutsehaige kokku kopsukoet&uuml;kkidega. Tavap&auml;raste v&auml;ljal&otilde;igete puhul on koet&uuml;kk formaliiniga kaetud ja k&uuml;lmutatud, mist&otilde;ttu selle t&ouml;&ouml;tlemine on kerge ja ohutu. Kiiruuringute puhul tuuakse aga v&auml;rske koet&uuml;kk patoloogile, mida tuleb kohe t&ouml;&ouml;tlema hakata. T&ouml;&ouml;tlemiseks saab kasutada nii v&auml;ljal&otilde;ike lauda kui ka t&otilde;mbekappi. Kuna selle &uuml;le otsustamise roll on patoloogil, siis on v&auml;ga oluline, et patoloog oleks teadlik ja informeeritud k&otilde;ikidest riskidest, millega ta kokku v&otilde;ib puutuda.</p> <p>Antud juhtumi puhul pidi patoloog t&ouml;&ouml;tlema kiiruuringu raames kopsukoet&uuml;kki. Kuna see oli tema igap&auml;evane t&ouml;&ouml;&uuml;lesanne, siis t&ouml;&ouml;tles ta seda koet&uuml;kki v&auml;ljal&otilde;ike laual. See on avatud laud, mille all paikneb koht&auml;rat&otilde;mme. See oli ka peamine p&otilde;hjus, miks igap&auml;evaselt koet&uuml;kke t&ouml;&ouml;deldes kaitsemaske ei kasutatud. Samuti kuulus kiiruuringu juurde ka t&ouml;&ouml;kirjelduse seletamine l&auml;bi diktofoni ning kaitsemask oli tihti pigem segavaks faktoriks. Mida aga kutsehaige ei teadnud, oli see, et antud koet&uuml;kk oli tuberkuloosihaige patsiendi oma ning koet&uuml;kki t&ouml;&ouml;deldes eraldus sellest &otilde;hku tuberkuloosi m&uuml;kobaktereid, mis nakatasid kutsehaiget. Kuna kutsehaiget ei oldud varasemalt juhendatud antud t&ouml;&ouml;operatsiooniga kaasnevatest ohuteguritest, sai ta juhuslikult kolleegilt informatsiooni, et t&ouml;&ouml;deldavad koet&uuml;kid v&otilde;ivad nakkusohtlikud olla. Kutsehaige lasi teha anal&uuml;&uuml;sid v&otilde;imaliku tuberkuloosi v&auml;lja selgitamiseks. Peale positiivset diagnoosi m&auml;&auml;rati kutsehaigele ravi, millega suudeti &auml;ra hoida v&otilde;imalikud haigusega kaasuvad s&uuml;mptomid: palavik, &ouml;ine higistamine, n&otilde;rkus ja halb enesetunne. P&auml;rast antud kutsehaigestumise juhtumit hinnati riskid &uuml;mber ning v&otilde;eti kohustuslikuks t&auml;itmiseks kiiruuringute tegemine t&otilde;mbekapi all v&otilde;i v&auml;ljal&otilde;ike laual nii, et kasutatakse spetsiaalselt kaitsemaski, mis takistab nakkusohtlikel bakteritel levida t&ouml;&ouml;tajate hingamisteedesse.</p> <p>Antud juhtum ilmestab v&auml;ga selgelt, et oht ei ole alati see, mida kuuleme, n&auml;eme v&otilde;i tajume. See v&otilde;ib olla ka midagi varjatut ning ilmutada end ootamatult, millal me seda k&otilde;ige v&auml;hem oskame oodata. Kuigi tuberkuloosi on inimesed haigestunud aastatuhandeid ning teadmised ja isikukaitsevahendite &otilde;ige kasutamine v&otilde;rreldes praegusega olid puudulikumad, on antud juhtumi puhul ennetuses v&auml;ga suur roll juhendamisel ja teadlikkuse kasvatamisel.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2256Mida panna tähele kauba laadimisel?2019-04-15<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan autojuhina jaotusvedudel. Auto on suur ja tagaluugiga, kus kaupa kuni 8 tonni ja see tuleb laiali jagada mitmele kliendile. Kauba mahalaadimisel on mitmel korral olnud arusaamatusi klientide t&otilde;stukijuhtidega. Korra olen isegi kukkunud, kui t&otilde;stukiga pihta sain. Mida peaksin tegema, et hullemaid &otilde;nnetusi ei juhtuks?</b></p> <p><b><i>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Klientide juures nende t&ouml;&ouml;tajatega koos koormat maha (v&otilde;i ka peale) laadides on oluline esmalt kokku leppida, kes millist osa laadimist&ouml;&ouml;st teeb. M&otilde;nes ettev&otilde;ttes v&otilde;ib olla nii, et autojuht n&auml;itab ainult, milline kaubaalus tuleb maha t&otilde;sta ja muu on juba kliendi t&otilde;stukijuhi &uuml;lesanne. Teises hoopis nii, et autojuhile n&auml;idatakse, kuhu kaup maha laadida ja laadimine on autojuhi t&ouml;&ouml;. Ohud on suuremad, kui laadimist&ouml;id teevad autojuht ja kliendi t&otilde;stukijuht koos. Siis on m&otilde;istlik eelnevalt omavahel r&auml;&auml;kida, kes mida teeb ja kuidas toimub omavaheline suhtlemine. N&auml;iteks kuidas annab autojuht t&otilde;stukijuhile m&auml;rku, et ta v&otilde;ib kaubaalust liigutama hakata. T&otilde;stukijuhi vaatev&auml;li v&otilde;ib olla t&otilde;stetava lasti t&otilde;ttu piiratud ja ta ei pruugi n&auml;ha, kas last on t&otilde;stmiseks valmis. Kindlasti ei tohi autojuht enam p&auml;rast t&otilde;stukijuhile m&auml;rguande edastamist hakata lasti juures midagi toimetama, n&auml;iteks pakke kohendama v&otilde;i vahelippe eemaldama.</p> <p>Nii laadimist&ouml;&ouml;de ajal kui ka lihtsalt teise ettev&otilde;tte territooriumil liikudes tuleb kanda m&auml;rguriietust, et olla paremini n&auml;htav. Laadimist&ouml;&ouml;de ajal on &otilde;ige kanda turvajalatseid. Need v&auml;ldivad vigastusi, mis v&otilde;ivad juhtuda t&otilde;stetava kauba kukkumisel ning kaitsevad jalga v&otilde;imalike naelte v&otilde;i kruvide torke eest.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2255Karjääri planeerimist alusta juba koolipingis2019-04-11<p>&Uuml;ha enam noori alustab oma karj&auml;&auml;ri planeerimist koolipingis ning &otilde;ppimise k&otilde;rvalt kogutakse juba ka t&ouml;&ouml;kogemusi. Eurostati andmetel (2016) t&ouml;&ouml;tasid Euroopa Liidu liikmesriikide noortest hariduse omandamise ajal 46%. K&otilde;ige enam olid &otilde;ppimise ja t&ouml;&ouml;tamise kokku k&otilde;lama pannud Soome noored, kellest vaid &otilde;ppimisele p&uuml;hendus 8%, Rootsis nt 17%. Eurostati uuringute j&auml;rgi t&otilde;stab &otilde;ppimise ajal t&ouml;&ouml;tamine &uuml;htlasi t&otilde;en&auml;osusust hiljem t&ouml;&ouml;koht leida. Nt EL-i riikides oli varasema t&ouml;&ouml;kogemuseta noorte seas t&ouml;&ouml;tuid 15,7%, kuid juba t&ouml;&ouml;tanute seas 8,1%. (1)</p> <p>Sobiva elukutse leidmiseks ja enda parimaks rakendamiseks t&ouml;&ouml;turul tuleb kasuks teadmine, kuidas teha teadlikke karj&auml;&auml;rivalikuid ning viia oma oskused ja huvid kokku olemasolevate &otilde;ppimis- ja t&ouml;&ouml;v&otilde;imalustega. Siin tuleb noortele appi karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja.&nbsp;</p> <p><b>Karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja aitab leida &otilde;ige suuna</b></p> <p>Karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajaid leiab koolidest, Eesti T&ouml;&ouml;tukassast jm. Alates 2014. aastast on noortele tasuta karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamise teenust pakkunud ka Rajaleidja, kelle keskused asuvad k&otilde;ikides maakondades.</p> <p>&bdquo;Me vahendame nii karj&auml;&auml;riinfot kui pakume noortele individuaalset karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamist, infoloenguid, t&ouml;&ouml;tube ja grupin&otilde;ustamist, samuti viime l&auml;bi kandideerimise simulatsioone. Noortele suunatud teenuste eesm&auml;rgiks on pakkuda tuge ja infot teadlike karj&auml;&auml;riotsuste tegemisel ja elluviimisel,&ldquo; tutvustas P&otilde;hja-Eesti Rajaleidja keskuse karj&auml;&auml;riteenuste &uuml;ksuse juht Liis S&uuml;smalainen.</p> <p>2017. aastal osales Rajaleidja grupitegevustes 34 000 noort ja individuaalset n&otilde;ustamist sai enam kui iga kolmas koolinoor &ndash; kokku 25 000. Rajaleidja karj&auml;&auml;riteenused on m&otilde;eldud 7-26-aastastele noortele, lapsevanematele, koolidele ja teistele noortega tegelevatele asutustele. Teenuseid viiakse enamasti l&auml;bi koolides v&otilde;i noortekeskustes.</p> <p>&bdquo;Erilist t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rame III kooliastmes ja g&uuml;mnaasiumis k&auml;ivatele ning kutseharidust omandavatele noortele. Meie sihtgrupp on ka p&otilde;hihariduse v&otilde;i sellest madalama haridustasemega noored, kellel puudub kutsealane v&auml;lja&otilde;pe ning 15-29-aastased NEET noored, kes ei t&ouml;&ouml;ta, ei &otilde;pi ega osale koolitustel,&ldquo; tutvustas S&uuml;smalainen.</p> <p>Karj&auml;&auml;riteenustest on abi ka lapsevanematel, kes soovivad oma last toetada sobiva eriala ja haridustee valikul.</p> <p><b>Otsekohtumise asemel <i>chat</i>i</b></p> <p>Alati ei pea noor Rajaleidjasse kohale tulema, karj&auml;&auml;ri- ja &otilde;ppen&otilde;ustamisspetsialistidega saab mugavalt suhelda nii Skype&rsquo;i kui <i>chat</i>&rsquo;i vahendusel.</p> <p>&bdquo;Alati pole noortel v&otilde;imalik silmast silma kohtuda ning seega pakume ka e-teenuseid. Meie jaoks on oluline, et kokkuleppeliselt oleks v&otilde;imalik igal noorel saada kvaliteetset teenust vastavalt v&otilde;imalustele,&ldquo; r&auml;&auml;kis karj&auml;&auml;riteenuste &uuml;ksuse juht.</p> <p><b>Millele vastust otsitakse?&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; </b></p> <p>Enamasti minnakse n&otilde;ustamisele k&uuml;simusega, mida peale p&otilde;hikooli v&otilde;i g&uuml;mnaasiumi l&otilde;ppu edasi teha. &bdquo;M&otilde;ned noored ei tea otsustamise hetkel &uuml;ldse, kuhu nad p&auml;rast kooli l&otilde;petamist suunduda tahavad, m&otilde;ned on aga ehk koguni mitme valiku ees ja soovivad neid n&otilde;ustajaga l&auml;bi arutada. N&otilde;ustaja suunab eneseanal&uuml;&uuml;si tegemist, et noor saaks end paremini tundma &otilde;ppida ja suunab teda m&otilde;tlema, mida erinevad valikud kaasa toovad,&ldquo; r&auml;&auml;kis P&otilde;hja-Eesti Rajaleidja keskuse karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja Ingrid Aug. &bdquo;Enamasti lahkutakse n&otilde;ustamiselt suurenenud teadlikkusega ja vajadusel kohtutakse uuesti.&ldquo;</p> <p>Karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja kasutab oma t&ouml;&ouml;s erinevaid meetodeid, n&auml;iteks vestlusi, loovharjutusi, karj&auml;&auml;riteste jmt. T&ouml;&ouml;tatakse nii individuaalselt kui gruppides ning infot saab ka edasi&otilde;ppimise v&otilde;imaluste ja t&ouml;&ouml;turu vajaduste kohta.&nbsp;</p> <p><b>Kuidas planeerida karj&auml;&auml;ri?</b></p> <p>Alustada tasub iseenda tundma&otilde;ppimisest. &bdquo;Enda huvide, vajaduste, v&auml;&auml;rtuste, isikuomaduste, v&otilde;imete ja oskuste tundmine annab v&otilde;imaluse teha teadlikke valikuid,&ldquo; soovitas karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja.</p> <p>Endalt tasub k&uuml;sida:</p> <ul> <li>Mida mulle meeldib teha?</li> <li>Mis paneb mu silmad s&auml;rama?</li> <li>Mis on minu tugevused?</li> <li>Mida ma oskan h&auml;sti teha?</li> <li>Mida tahan enda juures arendada?</li> <li>Kuhu ma tahan j&otilde;uda?</li> </ul> <p>Kui eneseanal&uuml;&uuml;s on tehtud, tuleks uurida, kus oma oskusi ja huvisid praktiseerida saaks, mida ja kus peaks juurde &otilde;ppima. Seej&auml;rel tasub paika panna plaan, millal ja mida peab tegema, et oma eesm&auml;rgini j&otilde;uda (nt millal saab kooli sisseastumiseks dokumente esitada, milliseid raamatuid peaks enne lugema jmt). Kui plaan on tehtud, tuleb hakata selle j&auml;rgi tegutsema!</p> <p>&bdquo;Oluline on m&otilde;ista, et iga&uuml;ks on ise oma elu kujundaja, me teeme oma otsused ise, kuid teised saavad sellel teel toeks olla. Alati v&otilde;ib abi ja tuge k&uuml;sida v&otilde;i lihtsalt oma m&otilde;tteid jagada ja arutleda v&otilde;imalike valikute &uuml;le,&ldquo; soovitas S&uuml;smalainen.</p> <p><b>Kuidas ja kuhu minna karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamisele?</b></p> <ul> <li>Alates 2019. aastast ei paku Rajaleidja enam karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamisteenust, k<span>arj&auml;&auml;rin&otilde;ustamist- ja infot pakub edaspidi k&otilde;igile</span>&nbsp;<a href="http://www.tootukassa.ee/">T&ouml;&ouml;tukassa</a>.</li> <li>Sinuga v&otilde;etakse &uuml;hendust ja lepitakse kokku kohtumise aeg.</li> <li>K&auml;i n&otilde;ustamisel ja saa teada, milles oled tugev, kus &otilde;ppida ning mida tulevikus t&ouml;&ouml;alaselt teha.</li> </ul> <p><b>V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega noorte karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamine/planeerimine</b></p> <p>Haridusliku erivajadusega noorte karj&auml;&auml;ri kujundamise protsess ei erine oluliselt teistest samaealistest. Enda tundma &otilde;ppimine on ka siin m&auml;&auml;rava t&auml;htsusega ning oluline on teada oma v&otilde;imalusi, teha plaane ja tegutseda nende plaanide elluviimise nimel.</p> <p>K&uuml;ll on aga vaja teadlik olla oma erip&auml;radest ja kuidas need m&otilde;jutavad nii &otilde;ppimist kui edasist t&ouml;&ouml;elu. &bdquo;T&auml;htis on oma v&otilde;imeid realistlikult hinnata. Koolist v&otilde;i t&ouml;&ouml;andjalt tuleks uurida, kas noore erivajadustest tingituna on mingeid piiranguid, mis v&otilde;ivad saada eriala omandamisel v&otilde;i t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetega hakkama saamisel takistuseks ning millised on v&otilde;imalused nende takistuste &uuml;letamiseks, n&auml;iteks kuidas kohandada t&ouml;&ouml;- v&otilde;i &otilde;pikeskkonda,&ldquo; r&auml;&auml;kis karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja Ingrid Aug.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib &ouml;elda, et noored ja nende v&otilde;imalused on erinevad ja seep&auml;rast ongi oluline p&ouml;&ouml;rata t&auml;helepanu individuaalsele l&auml;henemisele, erinevate osapoolte koost&ouml;&ouml;le ja muidugi ka enda initsiatiivile oma v&otilde;imaluste uurimisel ja karj&auml;&auml;ri kujundamisel.</p> <p>(1) <a href="https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Young_people_on_the_labour_market_-_statistics" target="_blank">https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Young_people_on_the_labour_market_-_statistics</a></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2253Lepitusmenetlus töövaidluskomisjonis säästab närve 2019-04-10<p><strong><em>Meeli Miidla&shy;-Vanatalu, peadirektori aset&auml;itja ennetuse ja &otilde;iguse alal&nbsp;</em></strong></p> <p><b>T&ouml;&ouml;suhtega seotud lepitusmenetluses kohaldatavad &otilde;igusaktid </b></p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise seadus (TvLS) &sect; 13 lg 2 + seaduse 3. jagu</li> <li>Lepitusseadus (LepS)</li> <li>Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) &sect;&sect; 4, 121&sup1;, 627&sup1; ja peat&uuml;kk 62&sup1;&nbsp;</li> </ul> <p>Lepitusmenetlus ja vaidluse lahendamine on olemuselt ja p&otilde;him&otilde;tetelt v&auml;ga erinevad. M&otilde;lemas on nii keerulisi n&uuml;ansse kui ka v&otilde;imalusi, mis lihtsustavad lahenduseni j&otilde;udmist.</p> <p>T&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise seadus, mis hakkas kehtima eelmisest aastast, annab t&ouml;&ouml;vaidlusse sattunud t&ouml;&ouml;andjale ja t&ouml;&ouml;tajale erinevad v&otilde;imalused omavahelise konflikti lahendamiseks:</p> <ul> <li>leppida omavahel v&auml;liseid abilisi kaasamata;</li> <li>asuda vaidlusse t&ouml;&ouml;vaidlusorganis ehk t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis v&otilde;i kohtus, et s&otilde;ltumatu osapool &uuml;tleks otsusega, kellel on rohkem &otilde;igus;</li> <li>saavutada kompromiss vaidluse k&auml;igus v&otilde;i</li> <li>minna lepitusmenetlusse.</li> </ul> <p>Juhtumid, kus t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja lahendavad probleemid omavahel, T&ouml;&ouml;inspektsioonini ega t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni ei j&otilde;ua. K&uuml;ll aga j&otilde;uavad sinna k&otilde;ik &uuml;lej&auml;&auml;nud juhtumid, kus konfliktipooled kas ei suhtle omavahel &uuml;ldse v&otilde;i otsustavadki suhelda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni kaudu. 2018. aastal p&ouml;&ouml;rduti t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni poole 2700 avaldusega, neist 407 juhul &otilde;nnestus vaidlus lahendada pooltevahelise kompromissiga ning viiel korral tulid pooled t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni leppima.</p> <p>Esimene lahendus t&ouml;&ouml;elu probleemidele on alati omavaheline suhtlus ning sobivate kompromisside otsimine oma organisatsioonis. See eeldab, et v&auml;hemalt &uuml;ks pooltest on valmis tegema esimese sammu ehk ettepaneku, kuidas probleem tema arvates v&otilde;iks laheneda. Kahjuks ei ole meie kultuuris kombeks lepitust otsida. Pigem valitakse tammsaarelik t&otilde;e ja &otilde;iguse otsimise tee. Hullemal juhul ei anna &uuml;ks pooltest isegi teisele teada, et tal on mure, vaid v&auml;ljendab oma rahulolematust kolmandatele isikutele, sh ajakirjandusele.</p> <p>Kahtlemata on olukordi, kus kompromissist v&otilde;i leppimisest r&auml;&auml;kida ei saa. N&auml;iteks kui inimesel on vaatamata korduvatele meeldetuletustele t&ouml;&ouml;tasu mitu kuud t&ouml;&ouml;andjalt saamata ning t&ouml;&ouml;andja annab ainult suulisi lubadusi, aga kokkuv&otilde;ttes ei juhtu midagi. Kui seesama t&ouml;&ouml;andja v&auml;hegi tahaks, saaks ta t&ouml;&ouml;tajale pakkuda maksegraafikut, et oma v&otilde;lg t&ouml;&ouml;tajale pikema aja jooksul tasuda.</p> <p>Kui lepituse soov on olemas, aga pooled ei suuda, ei taha v&otilde;i ei oska enam omavahel suhelda, on v&otilde;imalus appi v&otilde;tta professionaalne lepitaja ja asuda lepitusmenetlusse.</p> <p><b>Kes saavad olla lepitajad?</b></p> <p>Lepitusseaduse kohaselt saab t&ouml;&ouml;vaidluse lepitaja olla kas f&uuml;&uuml;siline isik, kelle pooled on volitanud pooli lepitama, vandeadvokaat, kes on esitanud Eesti Advokatuuri juhatusele vastava avalduse, v&otilde;i seaduses s&auml;testatud juhul riigi v&otilde;i kohaliku omavalitsuse lepitusorgan. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjon on &uuml;ks eelmainitud riigi poolt loodud lepitusorganitest. Seega saavad pooled ise otsustada, kes neile k&otilde;ige paremini vahendajaks sobib.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja on valmis lepitaja kulud ise kandma, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;tajal tekkida kahtlus, et maksja tellib ka muusika, teisis&otilde;nu k&uuml;simus, kas professionaalne lepitaja suudab erapooletuks j&auml;&auml;da.</p> <p>Lepitaja ei tohi lepitusmenetlust l&auml;bi viia asjas, milles ta on ise menetlusosaline v&otilde;i isik, kelle vastu v&otilde;ib menetlusest tulenevalt n&otilde;ude esitada. Lisaks ei tohi lepitaja lepitada oma otseliinis sugulase, abikaasa v&otilde;i elukaaslase asjas. V&auml;listatud on ka lepitamine asjas, milles lepitaja on praegu v&otilde;i on olnud menetlusosalise esindaja v&otilde;i n&otilde;ustaja, milles ta on osalenud v&otilde;i milles tal oli &otilde;igus menetlusosalise seadusliku esindajana osaleda. Seega v&otilde;ib t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni kui riikliku lepitusorgani poole p&ouml;&ouml;rdumine olla &uuml;ks paremaid ja sobivamaid lahendusi.</p> <p><b>Kiire leppimine v&otilde;i kurnav ja aega n&otilde;udev vaidlus? </b></p> <p>Kui lepitusmenetlust viib lepitajana l&auml;bi t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhataja, on suur eelis menetluse kiirus. Kirjalik lepituskokkulepe s&otilde;lmitakse poolte vahel k&uuml;mne t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul avalduse menetlusse v&otilde;tmisest ning kui pooled n&otilde;ustuvad lepitusettepanekuga, kinnitab lepitusorgan kokkuleppe ja teeb selle pooltele kirjalikult teatavaks. Sellega lepitus menetlus l&otilde;peb ning pooled samas asjas enam edasi vaielda ei saa. Seega v&otilde;ivad vaidlevad pooled saada kiiresti m&otilde;lemale poolele sobiva lahenduse, mis ei ole vaidlustatav.</p> <p><b>Mis juhtub siis, kui &uuml;ks pooltest m&otilde;tleb ikkagi hiljem &uuml;mber ja ei t&auml;ida kokkulepet? </b></p> <p>Lepituskokkulepe ei ole automaatselt sundt&auml;idetav. See t&auml;hendab, et erinevalt t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni kinnitatud kompromissist ei saa rikutud lepituskokkuleppega p&ouml;&ouml;rduda otse kohtut&auml;ituri poole, vaid alustuseks tuleb siiski p&ouml;&ouml;rduda kohtusse. T&auml;psed reeglid n&auml;eb ette tsiviilkohtumenetluse seadustik, mille kohaselt tunnistab lepitusmenetluse tulemusel s&otilde;lmitud kokkuleppe t&auml;idetavaks kohus, kelle t&ouml;&ouml;piirkonnas lepitusmenetlus toimus. Kohus korraldab asja lahendamiseks kohtuistungi ning kuulab &auml;ra lepitusmenetluse pooled ja lepitaja. Kohus v&otilde;ib omakorda kinnitada lepituskokkuleppe v&otilde;i j&auml;tta selle kinnitamata. Juhul kui kohus kinnitab ka omalt poolt lepituskokkuleppe kehtivuse, siis on see juba sundt&auml;idetav kohtut&auml;ituri juures.</p> <p>Lepitusmenetluse etapid t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni poole p&ouml;&ouml;rdumisel</p> <ol> <li>&Uuml;ks vaidluse pooltest teeb teisele poolele ettepaneku asuda vahendaja abil leppima ehk lepitusmenetlusse.</li> <li>Teine pool n&otilde;ustub lepitusmenetlusse asumisega.</li> <li>P&ouml;&ouml;rdutakse avaldusega t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni poole lepitusmenetlusse asumiseks (m&otilde;lemad pooled kinnitavad oma n&otilde;usolekut).</li> <li>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhataja otsustab lepitusmenetluse alustamise ning asub pooltega l&auml;bir&auml;&auml;kimistesse, et m&auml;&auml;rata m&otilde;lemale sobiv kohtumise aeg.</li> <li>Toimub &uuml;ks v&otilde;i mitu lepituskohtumist.</li> <li>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhataja kuulab lepitajana pooled &auml;ra, vajadusel suunab neid &uuml;hisosa leidmisele ning teeb ettepaneku lepituskokkuleppe kohta.</li> </ol> <p><strong>KUI J&Otilde;UTAKSE LEPPIMISENI</strong></p> <p>7. Pooled allkirjastavad lepituskokkuleppe ning t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhataja kinnitab selle.<br />8. Pooled asuvad lepituskokkulepet t&auml;itma.</p> <p><strong>KUI EI J&Otilde;UTA LEPPIMISENI</strong></p> <p>7. Lepituskokkulepet ei s&uuml;nni ning pooled j&auml;tkavad t&ouml;&ouml;vaidluse lahendamist t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonis v&otilde;i kohtus 30 p&auml;eva jooksul alates lepitusmenetluse l&otilde;ppemisest.</p> <p><b>Lepitusmenetlusi l&auml;bi viinud t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni (TVK) juhatajate Agne Kalsoni ning Jane T&uuml;rbsal&shy;-Trolla kommentaarid</b></p> <p><b>Kumb on keerulisem, kas juhtida vaidluse lahendamist v&otilde;i lepitamist?</b></p> <p><b>Agne Kalson:</b> Osapoolte lepitamine on kindlasti lihtsam kui tavamenetluses vaidluse lahendamine. Kui tavamenetluses v&otilde;tavad osapooled kaitsepositsiooni ning vastanduvad teineteisele, siis lepitusmenetluses otsitakse m&otilde;lemaid osapooli rahuldavat lahendust. Lepitaja &uuml;lesanne on toetada lepitusosaliste suhtlust ning aidata leida lahendus vaidlusk&uuml;simusele. Praktika n&auml;itab, et lepitusmenetluse kasuks otsustanud on olnud orienteeritud ennek&otilde;ike lahendusele, mitte vaidlusele. See on oluliselt lihtsustanud lepitaja t&ouml;&ouml;d.</p> <p><b>Jane T&uuml;rbsal&shy;-Trolla:</b> Lepitusmenetluse keerukus seisneb selles, et pooled ootavad lepitajalt justkui otsust, kuidas k&uuml;simused lahendada. Lepitaja roll on aga olla erapooletu, luua keskkond l&auml;bir&auml;&auml;kimiseks ning aidata nii j&otilde;uda leppimiseni. Kuigi lepitajal on &otilde;igus lepitusettepaneku tegemiseks, ei saa lepitaja siiski asuda poolte asemel asja lahendama. Vaidluse lahendamisel saab TVK juhataja olla pooltega suheldes konkreetne, selgitada kohtupraktikat ja seaduse p&otilde;him&otilde;tteid ning aidata kaasa kompromissini j&otilde;udmisel v&otilde;i otsustada asja lahendus.</p> <p>Lepitaja roll on v&otilde;rreldes TVK juhataja omaga keerulisem, sest lepitaja on vaid protsessi (kohtumise) juhtija, kes v&otilde;imaldab pooltel vestluse ja arutluse k&auml;igus &uuml;ksteise positsioone n&auml;ha. Lepitaja peab j&auml;&auml;ma &uuml;helt poolt taustaj&otilde;uks, teiselt poolt aga v&otilde;imaldama tulemuseni j&otilde;udmist oma kohalolekuga, ilma hinnanguid andmata.</p> <p><b>Mis on lepituses k&otilde;ige raskem nii pooltele kui ka lepitajale? </b></p> <p><b>Agne Kalson:</b> K&otilde;ige raskemaks v&otilde;ib pidada lepitusmenetluseni j&otilde;udmist. Kuna lepitusmenetlus on uudne t&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise v&otilde;imalus, siis paljud ei ole sellest veel teadlikud. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjonid ja T&ouml;&ouml;inspektsioon pingutavad selle nimel, et inimeste teadlikkust lepitusmenetlusest suurendada ning rohkem osapooli t&ouml;&ouml;vaidlusasjades leppimiseni viia.</p> <p><b>Jane T&uuml;rbsal&shy;-Trolla:</b> Pooltel on keeruline m&otilde;ista, et lepituses on m&auml;&auml;rav nende endi tahe lahenduseni j&otilde;uda. Just pooled ise saavad leida k&uuml;simuse lahendamiseks parima viisi v&otilde;i j&otilde;uda j&auml;relduseni, et erimeelsused on liiga suured, et leppida. Leppimiseks ja lepitamiseks on vajalik osapoolte suhtlus. Oluline on, et lepitaja ei oleks kellegi poolt ega &uuml;tleks, kuidas peaks asja lahendama. Lepitaja on olemas, julgustab, hoiab konstruktiivset arutelu ning suunab vajadusel pooli tagasi arutluse juurde. Lepitaja rolli teeb keeruliseks see, et poolte l&auml;bisaamise ja tausta kohta on tal enamasti v&auml;he infot. Lepituskohtumisel tuleb v&auml;ga kiiresti kohaneda ja ka poolte soove nende silmist v&auml;lja lugeda (nt kui keegi soovib aja maha v&otilde;tta, et olukorra &uuml;le m&otilde;elda v&otilde;i teha teisele poolele pakkumist lahenduseks). Lepitaja ei otsusta, vaid aitab lahenduse leidmisele kaasa.</p> <p><b>Mis on teie hinnangul lepitusprotsessi eelised vaidluse ees ehk miks te soovitaksite pooltel t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni lepitusmenetlusse tulla? </b></p> <p><b>Agne Kalson:</b> Osapooled on v&auml;itnud, et valisid lepitusmenetluse just seet&otilde;ttu, et nad on soovinud leida vaidlusk&uuml;simusele lahenduse v&auml;hem formaalses &otilde;hkkonnas kui reglementeeritud istungil. Lepitusmenetlus seda v&otilde;imaldab. Kui t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni istungid on &uuml;ldjuhul avalikud, siis lepitusmenetluses on kohtumine kinnine, tagades nii osapoolte privaatsuse vaidlusk&uuml;simuse lahendamisel. Erinevalt tavamenetlusest v&otilde;tavad lepituskohtumisest osa &uuml;ksnes osapooled (v&otilde;i nende esindajad) ning lepitaja. Leian, et lepitusmenetluse v&auml;hem formaalne &otilde;hkkond v&otilde;imaldab osapooltel t&ouml;&ouml;alastele vaidlusk&uuml;simustele pingevabamalt l&auml;heneda ning osapoolte vahelisi suhteid k&otilde;ige s&auml;&auml;stvamal viisil lahendada.</p> <p><b>Jane T&uuml;rbsal&shy;-Trolla:</b> Lepitusmenetlus on minu hinnangul v&auml;ga hea v&otilde;imalus j&auml;tkuvalt t&ouml;&ouml;lepingulises suhtes olevatel pooltel erimeelsustele v&otilde;i k&uuml;simustele lahendus leida. Mul on olnud mitmeid juhtumeid t&ouml;&ouml;vaidlusasjades, kus t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;suhe kestab ja on n&auml;ha, et pooled soovivad ka edasist positiivse t&ouml;&ouml;suhte j&auml;tkumist, ent millegip&auml;rast on tekkinud vaidlus. Et vaidlus ei varjutaks head t&ouml;&ouml;suhet, on v&auml;ga hea v&otilde;imalus tekkinud k&uuml;simused lahendada lepitusmenetluse kaudu. Ka olukorras, kus t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja on perekondlikult seotud, on lepitusmenetlus sobiv viis tekkinud k&uuml;simused lahendada, ilma et keegi kolmas otsustaks.</p> <p>Kui kaob pinge, et keegi kolmas annab hinnanguid, et kellelgi on &otilde;igus ja keegi on midagi valesti teinud, v&otilde;ivad pooled lepitaja juures ise m&otilde;istliku lahenduseni j&otilde;uda. Kindlasti soovitan lepitusmenetlust kasutada neil juhtudel, kui erialaspetsialistist t&ouml;&ouml;taja teadmisi v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andjal olla tarvis kasutada ka p&auml;rast t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemist.<b></b></p> <p><b>Leppimise eelised</b></p> <ul> <li>Lepitusmenetlus saab toimuda vaid juhul, kui m&otilde;lemad pooled seda soovivad.</li> <li>Lepitust ei saa teisele poolele peale suruda.</li> <li>Lepituse formaat on vaba ning vaidlusse sattunud pooltele keskkonna m&otilde;ttes meeldivam kui vaidluse lahendamine.</li> <li>Pooled v&otilde;ivad j&otilde;uda m&otilde;lema seisukohalt m&otilde;istliku lahenduseni.</li> <li>Leppimise tulemusel saavutatakse &otilde;igus- ja meelerahu.</li> <li>Kogu protsess on konfidentsiaalne: poolte n&otilde;uded ega lepituskokkuleppe sisu ei kuulu avalikustamisele.</li> </ul> <p><b>Lepitusmenetluse puudused</b></p> <ul> <li>N&auml;iline lepitusmenetlusse minek, mille eesm&auml;rk on teiselt poolelt info saada, et vaidlust j&auml;tkata.</li> <li>Kui kokkulepet ei s&uuml;nni, siis tekib t&auml;iendav ajakulu.</li> <li>Kui lepituskokkulepet vabatahtlikult ei t&auml;ideta, tuleb p&ouml;&ouml;rduda kohtusse.</li> </ul>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2252Tööõnnetus: kahveltõstuki ümberkukkumine2019-04-09<p><b>&Otilde;nnetuskoha kirjeldus</b><b></b></p> <p>T&scaron;ehhi Vabariik, ehituskaupade poe peale- ja mahalaadimisplatvorm.&nbsp;</p> <p><b>Kannatanu (t&ouml;&ouml;koht v&otilde;i amet)</b><b></b></p> <p>Kannatanu oli kaks kuud t&ouml;&ouml;tanud laooperaatorina ja kahvelt&otilde;stuki juhina.&nbsp;</p> <p><b>&Otilde;nnetusjuhtumi kirjeldus</b>&nbsp;</p> <p>Kannatanu &uuml;lesandeks oli kaupade vedamine laadimis- platvormile kahvelt&otilde;stukiga (iseliikuv, akutoitel, leelis-elektrol&uuml;&uuml;diga). Kannatanu tagurdas laohoonest v&auml;lja. Ta j&auml;lgis kaubaalust, kuid ei suutnud &otilde;igesti hinnata kahvelt&otilde;stuki kaugust platvormi servast. Seet&otilde;ttu kukkus kahvelt&otilde;stuk 1,5 m k&otilde;rguselt platvormilt alla, kannatanu (laooperaator) kukkus kahvelt&otilde;stukist v&auml;lja, turvapuur surus ta vastu betoonp&otilde;randat ja akust voolas tema peale leelist.</p> <p><b>&Otilde;nnetusjuhtumi p&otilde;hjused</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja ei t&auml;itnud kohustust anda kahvelt&otilde;stuki operaatorile koolitust t&ouml;&ouml;tervishoidu ja t&ouml;&ouml;ohutust tagavate &otilde;igusaktide ja muude eeskirjade kohta, mis t&auml;iendavad operaatori kutsekvalifikatsiooni ja ametin&otilde;udeid ning k&auml;sitlevad t&ouml;&ouml;tamiskohal esinevaid konkreetseid ohte.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja ei olnud kindlaks m&auml;&auml;ranud t&ouml;&ouml;tajatele seadusega ja muude eeskirjadega etten&auml;htud t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse koolituse sisu ja sagedust ega kahvelt&otilde;stuki juhi teadmiste kontrollimise viisi.</p> <p><b>Ennetusmeetmed</b></p> <p></p> <p>Tehnilised meetmed kaupade liikumise muutmiseks, sealhulgas peale- ja mahalaadimisplatvormi eemaldamine. Peale selle paigaldati lattu rulltee, mis v&otilde;imaldab v&auml;ltida kahvelt&otilde;stuki kasutamist kaupade k&auml;sitsemisel.</p> <p></p> <p><b>Saadud kogemused</b></p> <p></p> <p>Alati tuleb kontrollida operaatorite (juhtide) teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi konkreetse teisaldusvahendi kasutamiseks. Isegi kui juht v&auml;idab, et tunneb konkreetse kahvelt&otilde;stuki kasutamist, peab t&ouml;&ouml;andja tema teadmisi alati kontrollima. J&auml;rjepidevalt tuleb anda teavet konkreetsel t&ouml;&ouml;tamiskohal tehtavate t&ouml;&ouml;dega seotud ohtudest.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2251Kui pika tööohutuse koolituse peab tööandja läbima? 2019-04-08<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Kui pika t&ouml;&ouml;ohutuse koolituse peab t&ouml;&ouml;andja l&auml;bima? Koolitusi reklaamivad ettev&otilde;tted saadavad kutseid, aga kuulsin, et enam ei ole sellise koolituse l&auml;bimine kohustuslik. Alustava ja piiratud ressursiga ettev&otilde;tjana sooviks teada, kui pikk koolitus katab &auml;ra miinimumvajaduse ehk seaduses m&auml;&auml;ratud kohustusliku osa?&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> T&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistile v&otilde;i juhatuse liikmele, kui ta t&auml;idab ise t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti kohustusi ei ole koolituse mahtu ette n&auml;htud. Oluline on, t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistil v&otilde;i tema &uuml;lesandeid t&auml;itval juhatuse liikmel on olemas piisavad t&ouml;&ouml;keskkonnaalased teadmised ja oskused, et m&otilde;ista ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevaid ohte ja korraldada tegevusi, mille abil v&auml;ltida t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ja t&ouml;&ouml;ga seotud haigestumisi.&nbsp;</p> <p>Selleks, et t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist oleks p&auml;dev, peab ta v&auml;hemalt:</p> <ul> <li>tundma t&ouml;&ouml;tervishoidu ja t&ouml;&ouml;ohutust reguleerivaid &otilde;igusakte;</li> <li>tundma ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tingimusi;</li> <li>omama teadmisi t&ouml;&ouml;keskkonna ohuteguritest;</li> <li>olema teadlik ohuteguri m&otilde;ju v&auml;hendamiseks kasutatavatest abin&otilde;udest;</li> <li>olema kursis t&ouml;&ouml;vahendite ohutuse ja t&ouml;&ouml;vahendite ohutu kasutamisega.&nbsp;</li> </ul> <p>T&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti &uuml;lesannete ja m&auml;&auml;ramise kohta saab pikemalt lugeda <a href="/redirect/457" target="_blank">vastavast T&ouml;&ouml;elu artiklist</a>.&nbsp;</p> <p>V&auml;ikese ja v&auml;hemohtlikuma tegevusalaga ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistile v&otilde;ib sobida ka kolmap&auml;evase koolituse l&auml;bimine, mida koolitusasutused korraldavad t&ouml;&ouml;keskkonnavolinikele ja t&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogu liikmetele. Kui tegemist on suure ja ohtlikuma tegevusalaga ettev&otilde;ttega (nt ehitus, puidu- v&otilde;i metallit&ouml;&ouml;tlemine) siis ei pruugi ainult kolmep&auml;evaselt koolituselt saadud info olla piisav, et edukalt t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti kohustusi t&auml;ita.&nbsp;</p> <p>Alustavale ettev&otilde;ttele pakub t&ouml;&ouml;inspektsioon konsultatsiooniteenust, mis on t&ouml;&ouml;andjatele tasuta. Teil on v&otilde;imalik kutsuda t&ouml;&ouml;keskkonnakonsultant ettev&otilde;ttesse, et koos vaadata &uuml;le t&ouml;&ouml;keskkond ja dokumendid (riskianal&uuml;&uuml;s, ohutusjuhendid jne) ning leida &uuml;les probleemid ja arutada, kuidas t&ouml;&ouml;keskkonda ohutumaks muuta. Kui soovite kutsuda t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi oma ettev&otilde;ttesse, saatke e-kiri t&ouml;&ouml;inspektsiooni &uuml;ldaadressile <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2249Kõhurohud2019-04-05<p>M&otilde;nikord juhtuvad &otilde;nnetused ka parimate ennetusmeetmete kasutamisel. Seep&auml;rast tulebki alati ka lahendusmeetmed n&auml;htaval kohal hoida.&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/9 rohud.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/thumbs/__thumb_-2-9 rohud.jpg" /></a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2248Et iga (esimene) tööpäev jääks meelde positiivsena2019-04-03<p><strong>Kristiina Palm</strong><br /><strong> Eesti T&ouml;&ouml;tukassa personalijuht&nbsp;</strong></p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa igap&auml;evat&ouml;&ouml; on viia kokku t&ouml;&ouml;andjad ja t&ouml;&ouml;d otsivad inimesed ning pakkuda neile selleks vajalikku n&otilde;u ja teenuseid. Ehkki paljudele seostub t&ouml;&ouml;tukassa eelk&otilde;ige t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitiste v&auml;ljamaksmisega, on organisatsioon suunanud &uuml;ha enam tegevusi ka t&ouml;&ouml;kaotuse ennetamisele. Samuti on t&ouml;&ouml;tukassa klientideks t&ouml;&ouml;andjad, kes vajavad tuge uute t&ouml;&ouml;tajate leidmisel, t&ouml;&ouml;kohtade loomisel ja kohandamisel ning majandustegevuse &uuml;mberkorraldamisel.</p> <p>Praegusel t&ouml;&ouml;turul v&auml;&auml;rtustavad t&ouml;&ouml;otsijad &uuml;ha enam t&ouml;&ouml;andja paindlikkust, n&uuml;&uuml;disaegset t&ouml;&ouml;keskkonda, toimivaid t&ouml;&ouml;korras t&ouml;&ouml;vahendeid, just nende huvide ja elukorraldusega sobivaid m&otilde;tterikkaid t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid, aga ka toetavat sisseelamist ning hoolivat organisatsioonikultuuri. Aina rohkem peab arvestama t&ouml;&ouml;tajate mitmekesisusega ning vajadusega olla m&auml;rgatud ja v&auml;&auml;rtustatud juba esimesest hetkest.</p> <p>Ajaga sammu p&uuml;&uuml;ab pidada ka ligi 900 t&ouml;&ouml;tajaga Eesti T&ouml;&ouml;tukassa. Teisiti ju ei saakski, sest peame ka ise t&ouml;&ouml;andjana olema teistele organisatsioonidele eeskujuks iga oma t&ouml;&ouml;taja v&auml;&auml;rtustamisel.</p> <p></p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/5toetam.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-5toetam.jpg" /><br /></a><em>Urmas Nemvaltsi karikatuur.</em></p> <p><em></em><b>Tunne, et oled t&otilde;esti meeskonda oodatud</b></p> <p>Tegevusvaldkonna laienemine ja teenuste t&auml;iendamine on loonud vajaduse mitme uue t&ouml;&ouml;koha j&auml;rele ka meie organisatsioonis. P&uuml;&uuml;ame hoida p&otilde;him&otilde;tet, et uue t&ouml;&ouml;koha konkursist teavitame esmalt organisatsiooni sees, et anda oma t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imalus liikuda vabanenud ametikohale. Samuti on t&ouml;&ouml;tukassasse v&auml;ga tagasi oodatud need, kes on m&otilde;neks ajaks perekondlikel p&otilde;hjustel t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetest puhkuse v&otilde;tnud.</p> <p>Soovime, et iga meie t&ouml;&ouml;taja tunneks end uuel ametikohal alustades oodatuna. Sestap oleme igale uuele, aga ka organisatsioonis ametikohta vahetanud t&ouml;&ouml;tajale enamasti ette valmistanud p&otilde;hjaliku sisseelamiskava, et tagada t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imalikult kiire ja efektiivne sulandumine t&ouml;&ouml;sse, organisatsiooni ning meeskonda. Personaalses sisseelamiskavas, kus leidub nii kohtumisi uute osakondadega, iseseisvat tutvumist&ouml;&ouml;d kui ka mitmesuguseid sise- ja e-koolitusi, on tegevusi planeeritud v&auml;hemalt esimeseks neljaks t&ouml;&ouml;n&auml;dalaks, uutel t&ouml;&ouml;tajatel aga ka katseaja l&otilde;puni.</p> <p>Meie kogemus n&auml;itab, et juhendaja kaasamine aitab ametikohale paremini sisse elada, t&ouml;&ouml;taja tunneb end oma &uuml;lesannetes kindlamalt ning juhendaja toel edeneb ka organisatsioonikultuuri (sh kirjutamata reeglite) tajumine ja tundma&otilde;ppimine m&auml;rgatavalt kiiremini. T&ouml;&ouml;tukassas saab iga uus t&ouml;&ouml;taja v&auml;hemalt paariks esimeseks kuuks endale majasisese juhendaja. &Uuml;ldjuhul lepime v&auml;hemalt esimeseks kuuks kokku juhendaja ka lapsehoolduspuhkuselt tulnud v&otilde;i asutuse sees eelmisest oluliselt erinevale ametikohale asunud t&ouml;&ouml;tajale. Enamasti on juhendajaks kolleeg, kes organisatsiooni ja valdkonda h&auml;sti tunneb. Eelk&otilde;ige annab ta edasi kogemusi ja n&auml;pun&auml;iteid oma t&ouml;&ouml;praktikast. Oleme alustanud ka spetsiaalse juhendamiskoolituse pakkumist t&ouml;&ouml;tajatele, kes on andnud n&otilde;usoleku kolleege uude ametisse sisseelamisel toetada. Usume, et nii saab kogu protsess veelgi sujuvam.</p> <p><b>Uus info, tugi ja tagasiside k&auml;sik&auml;es </b></p> <p>Meie eesm&auml;rk on, et esimene t&ouml;&ouml;p&auml;ev uuel ametikohal j&auml;&auml;ks t&ouml;&ouml;tajale meelde positiivselt, ei oleks koormatud &uuml;lem&auml;&auml;rase infoga ning annaks hea tunde meeskonda sisseelamisel.</p> <p>Juhendeid, teenuseid, osakondi, protseduure, seadusi jms, mis puudutavad t&ouml;&ouml;tukassa tegevusvaldkonda ning millega iga t&ouml;&ouml;taja peab tutvuma, on meie organisatsioonis omajagu ning kogu uut infot korraga edasi anda ei ole kuigi m&otilde;ttekas. Nii t&ouml;&ouml;taja otsene juht kui ka juhendaja peaksid hoolt kandma selle eest, et uue materjaliga tutvumine toimuks hajutatult, igale t&ouml;&ouml;tajale m&otilde;istlikus tempos ning et esimestel t&ouml;&ouml;p&auml;evadel oleksid tasakaalus nii kohtumised uute inimestega kui ka iseseisev dokumentide uurimine.</p> <p>K&otilde;ige olulisem on vahetu tagasiside, et v&otilde;imalikult vara m&auml;rgata, kui t&ouml;&ouml;tajal on raskused sisseelamisel, ning uurida, kas ja millega organisatsioon saaks veel enam toeks olla. Samuti tuleb m&auml;rgata ja tunnustada t&ouml;&ouml;taja edusamme tema uutes &uuml;lesannetes. T&ouml;&ouml;tukassas praktiseerime sisseelamisprogrammi vahevestlusi, kus nii t&ouml;&ouml;tajal, tema otsesel juhil kui ka juhendajal on v&otilde;imalus sisseelamiskava veel kord &uuml;le vaadata ning kokku leppida tegevustes, mis organisatsiooni ja ametikohaga kohanemisel enam toetaksid. &Uuml;ksnes p&otilde;hjalikust sisseelamiskavast ja m&auml;&auml;ratud juhendajast muidugi ei pruugi piisata, et t&ouml;&ouml;suhted pikaajalisena p&uuml;siksid &ndash; uue rolliga harjumisel on t&auml;htis iga kolleegi panus, m&auml;rkamine ja tugi. Meil Eesti T&ouml;&ouml;tukassas on kolleegidega aga t&otilde;esti vedanud!</p> <p><b>Teele esimese t&ouml;&ouml;n&auml;dala lugu</b></p> <p>&bdquo;Minu esimene t&ouml;&ouml;p&auml;ev Eesti T&ouml;&ouml;tukassas kulges meeldivalt t&auml;nu viiet&auml;rnilisele vastuv&otilde;tjale &ndash; minu osakonnajuhatajale. Ta jagas infot m&otilde;&otilde;dukalt, k&uuml;sis ja m&auml;rkas, millal ja kuidas ma infot vastu v&otilde;tan. Samuti olid k&otilde;ik teised osakonna t&ouml;&ouml;tajad ja kontoris kohatud kolleegid s&otilde;bralikud ning avatud.</p> <p>Organisatsioon ja enamik kolleege on mulle t&auml;iesti uued, sest tulin &uuml;le Innovest karj&auml;&auml;rireformi k&auml;igus. Kuna t&ouml;&ouml;valdkond on eelmise kogemuse sarnane, on ka tuttavaid n&auml;gusid ja v&otilde;&otilde;ra inimese tunnet ei tekkinud. Loodan, et ajapikku saan kolleegidega tuttavamaks ja teen hea meelega nendega koost&ouml;&ouml;d.</p> <p>Osakonnas on mulle m&auml;&auml;ratud juhendaja, kes aitab valdkonnaga seotud infot omandada. Ka sisseelamiskava on kokku lepitud ja osakonnajuhataja tutvustas seda mulle.</p> <p>K&otilde;ik vajalikud dokumendid ja juhised saadeti mulle kohe esimesel p&auml;eval meilile. Info hulk muidugi veidi ehmatas, aga l&otilde;ppkokkuv&otilde;ttes on hea ja selge &uuml;levaade, mida minult oodatakse. Igal juhul n&auml;en, et organisatsioonis uude rolli sisse elavale inimesele on k&otilde;ik korrad jms h&auml;sti k&auml;ttesaadav. Kindel tugi on individuaalsest juhendamisest ja teadmisest, et toetus j&auml;tkub.</p> <p>J&auml;rgmiseks vajan oma l&auml;hematelt kolleegidelt sisulist &uuml;levaadet, kes mida teeb, mis t&auml;psemalt on plaanis jne, sest mulle meeldib avatus, kolleegi m&auml;rkamine, meeskonnat&ouml;&ouml; ja hea infovahetus.</p> <p>Olen v&auml;ga t&auml;nulik vastutuleliku suhtumise eest minusse kui kaugt&ouml;&ouml; tegijasse &ndash; olulised koosolekud lepitakse kokku minu kohaloleku p&auml;evaks. N&uuml;&uuml;d tuleb lihtsalt ajapikku sisse elada ja kaugt&ouml;&ouml;d tehes ennast kursis hoida &ndash; selle jaoks on Skype.&ldquo;</p> <p></p> <p>Karikatuur: Urmas Nemvalts</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2247Kes vastutab ehitusobjektil tellingute turvalisuse eest?2019-04-01<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan v&auml;ikses ehitusfirmas, mis tegeleb fassaadit&ouml;&ouml;dega. Tavaliselt on maja juurde tellingud paigaldatud enne, kui meie sinna t&ouml;&ouml;le l&auml;heme. Mitmel objektil on olnud tunne, et need pole p&auml;ris korralikult paigaldatud. Minu &uuml;lemus &uuml;tleb, et k&otilde;ik on korras. Kuidas ma saan veenduda, et nendel tellingutel t&ouml;&ouml;tamine on ohutu?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Ehitusplatsidel, kus t&ouml;&ouml;tavad mitme ehitusettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajad, korraldab tellingute paigaldamise tavaliselt peat&ouml;&ouml;v&otilde;tja. Tema peab korraldama enne tellingute kasutuselev&otilde;tmist kontrolli, et tellingutel t&ouml;&ouml;tamine on ohutu ning tema annab loa allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjatele nende kasutamiseks. Samuti tuleb tellingute korrasolekut ehitusplatsil kontrollida igan&auml;dalaselt. Kui kontrolle tehakse p&otilde;hjalikult, on ka allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjatel kindlustunne, et nende t&ouml;&ouml;tajad saavad oma t&ouml;&ouml;d teha ohutult. Paraku on juhtumeid, kui korralikult paigaldatud tellingutelt on kasutamise ajal midagi eemaldatud &ndash; n&auml;iteks diagonaaltugi, ankurdus v&otilde;i osa kaitsepiirdest ning selle tulemusel ei ole tellingutel t&ouml;&ouml;tamine enam ohutu.</p> <p>T&ouml;&ouml;stuslikel tellingutel peab olema kaasas kasutusjuhend ning nende kasutamisel ehitust&ouml;&ouml;del peab olema tellingute paigaldamis- ja demonteerimisplaan. Nendest dokumentidest peab olema n&auml;ha, kus peavad olema tellingutel toed, piirded ja ankurdused. Juhendi ja plaaniga tutvumiseks ehitusplatsil tasub neid k&uuml;sida peat&ouml;&ouml;v&otilde;tja m&auml;&auml;ratud t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse koordinaatorilt.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2246Lahkumisavaldus2019-03-29<p>T&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib t&ouml;&ouml;lepingu korraliselt &uuml;les &ouml;elda ilma p&otilde;hjendust esitamata. Niikaua, kuni k&otilde;ik korralise &uuml;les&uuml;tlemise tingimused on t&auml;idetud, v&otilde;ib p&otilde;hjendusele l&auml;heneda &uuml;snagi loominguliselt.</p> <p>Loe pikemalt, kuidas k&auml;ib t&ouml;&ouml;lepingu l&otilde;petamine ja milliseid tingimusi t&auml;ita tuleb <a href="/redirect/570" target="_blank">vastavast rubriigist</a>.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/14 lahkumisavaldus.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/thumbs/__thumb_-2-14 lahkumisavaldus.jpg" alt="Lahkumisavaldus" /></a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2245Tehnoloogia mõju tööelule2019-03-28<p>Ingliskeelne s&otilde;na <i>computer</i> oli kasutusel juba 1613. aastal. Toona t&auml;histas see hea arvutusv&otilde;imega inimest. T&auml;naseks p&auml;evaks on elektroonilised arvutid meie elu lahutamatud osad ning pigem v&otilde;ib ennustada nende rolli suurenemist. Kuidas on arvutid aga m&otilde;jutanud eestlaste t&ouml;&ouml;elu ning mida toob tulevik?</p> <p><b>Esimene arvuti Eestis</b></p> <p>Peatselt m&ouml;&ouml;dub 60 aastat hetkest, kui Tartu Riiklikus &Uuml;likoolis k&auml;ivitati esimene arvuti Eestis (1959). Arvuti k&auml;igushoidmiseks ja kasutajate teenindamiseks loodi &uuml;likooli arvutuskeskus. Sealt leidsid &uuml;li&otilde;pilased, &otilde;ppej&otilde;ud ja teadurid abi arvutiga suhtlemisel ning teadus- ja uurimisprobleemide lahendamisel. Alguses oli nende k&auml;sutuses Ural 1, mille p&otilde;hikomponentideks olid 800 elektronlampi. Masina t&ouml;&ouml;kiiruseks oli 100 operatsiooni sekundis.</p> <p>Kui t&auml;nap&auml;eval saab arvuteid rakendada lugematute t&ouml;&ouml;operatsioonide sooritamiseks, siis alguses kujutasid nad endast eelk&otilde;ige suure j&otilde;udlusega kalkulaatoreid. See ei j&auml;&auml;nud aga kauaks nii ning teiste tehnoloogiliste uuenduste taustal on arvutite ja nendega seotud automatiseeritud s&uuml;steemide roll organisatsioonide ning t&ouml;&ouml;tamise &uuml;mberkujundamisel silmapaistvalt suur.&nbsp;</p> <p><b>Arvutite kasutusele v&otilde;tmine tr&uuml;kimeedia n&auml;itel</b></p> <p>Seoses arvutite laiemale rakendamisele tr&uuml;kimeedias ennustasid teadlased erinevate ohtude esilekerkimist. Peamistena toodi v&auml;lja organisatsiooni tsentraliseerumise suurenemine, t&ouml;&ouml;oskuste taandareng, t&ouml;&ouml; intensiivsuse kasv, sotsiaalsete kontaktide v&auml;henemine t&ouml;&ouml;tajate vahel, t&ouml;&ouml;kohtade</p> <p>kadumine, keskastme juhtide arvu drastiline v&auml;henemine, stressi suurenemine jms. &Uuml;sna selgelt realiseerus neist ohtudest t&ouml;&ouml;kohtade kadumine, sest tr&uuml;kiettevalmistustehnoloogia vahetati pea t&auml;ielikult v&auml;lja. Samas tekkis juurde j&auml;llegi uusi ametiposte.&nbsp;</p> <p>Kui &uuml;ldiselt oli arvutite kasutuselev&otilde;tt l&auml;&auml;neriikide ajalehetoimetustes j&auml;rkj&auml;rguline ning l&auml;bis paari aastak&uuml;mne jooksul hulga vaheetappe, siis Eestis j&otilde;udis 1990ndate algul Postimehe (ja ka teiste ajalehtede) toimetusse arvutite uusim tase. Sellega seoses h&uuml;pati tehnilises m&otilde;ttes &uuml;le mitme aastak&uuml;mne ja arenguetapi.&nbsp;</p> <p>Arvutite tulek t&otilde;i kaasa olulised muudatused lehetoimetuste personalis. Keskealised pikalt ajakirjanduses t&ouml;&ouml;tanud inimesed ja eriharidusega pol&uuml;grafistid, kes t&ouml;&ouml;tasid kinnistes tr&uuml;kikodades, asendusid noorte arvutit tundvate inimestega, kes sageli ei teadnud omakorda midagi ajakirjandusest ega lehekujundusest. Toona oli olulisem aga oskus uue tehnikaga hakkama saada ning ametit &otilde;piti t&ouml;&ouml; k&auml;igus.&nbsp;</p> <p>&Uuml;mberkorraldused v&otilde;tsid aga aega. Hoolimata sellest, et 1990ndate keskpaigaks oli arvutist saanud levinud kontorit&ouml;&ouml;vahend, ei kasutanud veerand ajalehtedes t&ouml;&ouml;tavatest ajakirjanikest arvutit &uuml;ldse.</p> <p><b>Ajalehetoimetuse t&ouml;&ouml;ts&uuml;kkel Eestis vahetult enne arvutite kasutuselev&otilde;ttu (Edasi n&auml;itel)</b></p> <ul> <li>Tekstid kirjutati enamasti k&auml;sitsi ning ilmumiseks kulus 2-3 p&auml;eva.</li> <li>Kui autor ise masinal ei kirjutanud, siis l&otilde;i k&auml;sitsi koostatud materjali masinal &uuml;mber masinakirjutaja.</li> <li>Masinakirjas k&auml;sikiri l&auml;ks osakonnajuhatajale ja sealt keeletoimetajale. Vajadusel l&otilde;i peale paranduste tegemist masinakirjutaja teksti veel kord puhtalt &uuml;mber.</li> <li>Edasi l&auml;ks k&auml;sikiri toimetuse sekretariaati, kus valiti fotod ja planeeriti j&auml;rgmise p&auml;eva ajalehe k&uuml;ljed.</li> <li>Sekretariaat l&auml;kitas masinakirjas teksti tr&uuml;kikoja tinalattu, kus sisu laoti tinaridadeks.</li> <li>Valitud fotod m&otilde;&otilde;deti maketi jaoks parajasse suurusse ja saadeti sobivas vormis kli&scaron;eerimiseks tr&uuml;kikotta.</li> <li>J&auml;rgmise p&auml;eva ajalehe sisu planeeriti lehek&uuml;lgede kaupa paberile (maketilehtedele).</li> <li>Peale korrektuuriringi lisati valmis tinak&uuml;ljele tsinkplaatidele tehtud fotoj&auml;ljendid v&otilde;i hilisemal ajal pildistati k&uuml;lg filmile, millele lisati montaažilaual fotod. Kokkukleebitud filmist sai hiljem tr&uuml;kiplaat.</li> <li>Ajaleht tr&uuml;kiti ning saadeti tellijatele ja m&uuml;&uuml;ki.&nbsp;</li> </ul> <p><b>Mida muutsid arvutid ajalehetoimetuse t&ouml;&ouml;s </b></p> <ul> <li>K&uuml;ljendamine ja kujundus muutusid arvutip&otilde;hiseks ning osa tehnilisest t&ouml;&ouml;st liikus tr&uuml;kikojast toimetusse.</li> <li>Kadusid masinakirjutajad, tinaladujad ja &ndash;k&uuml;ljendajad.</li> <li>Toimusid &uuml;mberkorraldused toimetuste &uuml;lesehitustes.</li> <li>Ajalehe t&ouml;&ouml;ts&uuml;kkel muutus m&auml;rksa kiiremaks. Kadus vajadus peale parandusi tekste masinkirjas &uuml;mber l&uuml;&uuml;a.</li> <li>Pilte sai operatiivselt sisse sk&auml;nnida.</li> <li>Palju kauem oli aega teha lehe sisus muudatusi.&nbsp;</li> </ul> <p><b>Tehnoloogia edasine m&otilde;ju</b></p> <p>Sellega suured muudatused tr&uuml;kimeedia organisatsioonides aga ei piirdunud. M&auml;rkimisv&auml;&auml;rse j&auml;lje on j&auml;tnud ka sotsiaalmeedia tormiline areng ning nutitelefonide populaarsuse kasv. Selle tulemusena on aina rohkem inimesi omavahel regulaarses &uuml;henduses, sisu loomine on muutunud hulga lihtsamaks ja kiiremaks ning selle jagamine operatiivsemaks. &Uuml;htlasi on tekkinud varasemaid &auml;rimudeleid &otilde;&otilde;nestav eeldus, et v&auml;rske info peaks olema tasuta.&nbsp;</p> <p>T&auml;nap&auml;eval eelistavad paljud inimesed traditsioonilistele kanalitele sotsiaalmeediat. Sarnase tee on valinud ka reklaamijad, mis m&otilde;jutab tugevalt kirjastava meedia vanade &auml;rimudelite kasumlikkust.&nbsp;</p> <p><b>Uudiste kvaliteet</b></p> <p>T&auml;nap&auml;eval v&otilde;ib uudise autoriks olla iga&uuml;ks. Ka vahendid selle levitamiseks on k&auml;eulatuses. Kui varem eraldasid s&otilde;ltumatute meediav&auml;ljaannete professionaalsed toimetajad terad s&otilde;kaldest ning seisukohti kujundati suuresti (v&auml;hemalt osaliselt) kontrollitud info pinnalt, siis n&uuml;&uuml;d on filtreid v&auml;hem. V&otilde;i &otilde;igemini nad on teistsugused. Iga sotsiaalmeediakasutaja teabev&auml;lja m&auml;&auml;ravad automaatsed algoritmid ning inimese enda tegevus konkreetses keskkonnas. Tulemuseks peaks olema personaliseeritud infovoog. Reaalsuses v&otilde;ib selleks aga olla n&ouml; kajatuba, mis peegeldab tarbijale tagasi tema enda seisukohti ja maailmavaadet.</p> <p>Priit H&otilde;bem&auml;gi ennustas oma artiklis &bdquo;Uudiste l&otilde;pp ehk kuidas Facebook ajakirjanduse alla neelas&ldquo; (23.03.2016), et uudiste kirjastajad on sunnitud oma tegevust oluliselt muutma. Tema s&otilde;nul v&otilde;ib meediafirmade tulevikuks olla stuudiomudel, mis juhib lugusid, talente ja tooteid &uuml;le suure hulga seadmete ning platvormide. Selle j&auml;rgi muutub ajakirjanduse postitamine otse Facebooki v&otilde;i teistele platvormidele pigem reegliks kui erandiks ning v&auml;ljaande enda kanalite pidamine v&otilde;ib k&otilde;rvale j&auml;&auml;da. Seega kaoks ka igasugune erinevus platvormi ja kirjastaja vahel.</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/FB stat.png" alt="Inimeste hulk, kes kasutasid 2018. aastal Facebooki uudiste allikana" /></p> <p><b>Mida v&otilde;iks tuua tulevik</b></p> <p>Seniseid trende arvestades saab ajakirjandus minna veelgi personaalsemaks. N&auml;iteks pakkuda inimestele sisu vastavalt nende vajadusele. Kui s&uuml;steem arvab, et oled teemaga juba kursis, siis l&auml;heb artikkel detailidesse. Kui teema on lugejale v&otilde;&otilde;ras, siis alustatakse suuremast pildist. Selle p&otilde;hjal ei otsusta tehnoloogiline abimees mitte ainult, kellele lugu n&auml;idata, vaid ka millises vormis.&nbsp;</p> <p>Tehnoloogia toel saab muuta kogemust ka m&otilde;jusamaks. Hetkel on ajakirjanduses veel suuresti kasutamata virtuaalreaalsus. &Uuml;hes vastavate seadmete levikuga tekib v&otilde;imalus pakkuda senistest videotest ja helisalvestistest m&auml;rksa haaravamat kogemust.&nbsp;</p> <p>Kolmas suund on automatiseeritud sisutootmine. See on esmaj&auml;rjekorras v&otilde;imalik kindlate teemade puhul, kus loo vorm ja &uuml;lesehitus on v&otilde;rdlemisi sarnased ning tehisintellekt suudab pakkuda kvaliteetse tulemuse. Juba praegu rakendatakse seda n&auml;iteks ettev&otilde;tete majandustulemusi kajastavate artiklite loomisel (uudisteagentuur The Associated Press) v&otilde;i spordis&uuml;ndmuste kajastamisel. Seega kohe tehnoloogia ajakirjanikke ei asenda, k&uuml;lla aga v&otilde;ib &uuml;le v&otilde;tta lihtsatel faktidel ja numbritel baseeruvate lugude kirjutamise.&nbsp;</p> <p>Viimasest t&otilde;igast kantuna olgu siia l&otilde;ppu lisatud Harvardi &uuml;likooli teadlase Arun Vishwanath&rsquo;i m&otilde;te (avaldatud portaalis cnn.com 27.02.2018) v&otilde;imalikust l&auml;hitulevikust.&nbsp;</p> <p><i>Tulevikus on ajakirjanike &uuml;lesanne endiselt s&uuml;ndmusi kajastada, kuid loo(d) paneb kokku tehisintellekt, mis lisab andmeid ja statistikat, esitab argumente ning j&otilde;uab loo mitmes versioonis erinevate j&auml;reldusteni. Kasutades lugejate kohta kogutud andmeid (sotsiaalmeedia, online ostlemine, veebikasutus), esitab tehisintellekt inimesele just sellises vormis uudise nagu talle meeldib lugeda. N&auml;iteks keskkonna s&auml;&auml;stmist toetavale lugejale esitatakse &uuml;leujutusi puudutav uudis kliimasoojenemise vaatenurgast. Kliimasoojenemise teooria vastasele esitatakse lugu aga vormis, mis seab kahtluse alla ilmastikku uuriva teaduse. Lugudes v&otilde;ib olla linke, millelt saab osta teemaga seotud tooteid ning viiteid sotsiaalmeediakanalitele, mille vahendusel jagada sarnaseid maailmavaateid. Sisuliselt t&auml;hendab see t&auml;iuslikku tehisintellekti loodud kajatuba, kus k&otilde;ik on alati sinuga n&otilde;us.</i></p> <p><i>See oleks paradiis turundajatele, aga h&auml;vitav demokraatiale, mis toetub h&auml;stiinformeeritud inimestele, kes kujundavad oma arvamuse erinevate seisukohtade baasilt.</i></p> <p>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib &ouml;elda, et tulevikku t&auml;pselt ette ennustada ei ole v&otilde;imalik. K&uuml;ll aga v&otilde;ib kindel olla, et tehnoloogia m&otilde;jutab meie t&ouml;&ouml;elu ning neil muutustel tasub silm peal hoida. <b>Soovime, et eestlane v&otilde;taks elu kui pidevat &otilde;ppimisv&otilde;imalust ning oskaks rakendada tehnoloogiat nutikalt oma eesm&auml;rkide teenistusse.</b></p> <p>&nbsp;</p> <p>Allikad:</p> <p>Tarmo Rajamets. Bakalaureuset&ouml;&ouml; &bdquo;Arvutite kasutuselev&otilde;tt Eesti ajalehetoimetustes<br />&ldquo;Edasi&ldquo; / &ldquo;Postimehe&ldquo; n&auml;itel&ldquo;. Tartu, 2009.<br />H&otilde;bem&auml;gi, P. &bdquo;Uudiste l&otilde;pp ehk kuidas Facebook ajakirjanduse alla neelas&ldquo;. Eesti Ekspress, 23.03.2016.<br />T&ouml;rnwall, M. &bdquo;The future of journalism in A Networked Society&ldquo;. Rootsi, Stockholm 2017.<br />Vishwanath, A. &bdquo;When a robot writes your news, what happens to democracy?&ldquo;. Uudisteportaal CNN, 27.02.2018.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2244Taarapunktid vajavad omanike tähelepanu2019-03-27<p>Taaratagastuspunktid t&ouml;&ouml;tavad justkui automaatselt. Paned pudelid sisse ja saad t&scaron;eki vastu. Tegelikult on selle taga ka inimt&ouml;&ouml;j&otilde;ud ning ligi 850 pandipakendi vastuv&otilde;tupunkti on k&otilde;ik kellelegi t&ouml;&ouml;kohaks. T&ouml;&ouml;inspektsiooni viimase sihtkontrolli p&otilde;hjal vajavad need t&ouml;&ouml;kohad aga t&auml;iendavat t&auml;helepanu.</p> <p><b>Pandipakendi kogumises oleme esirinnas</b></p> <p>Eestis korraldab joogipakendite kogumist ja taaskasutamist Eesti Pandipakend O&Uuml;. Ettev&otilde;tte &uuml;lesandeks on vee, karastusjoogi, &otilde;lle ja lahja alkohoolse joogi plastik-, klaas- ja metallpakendite logistika, loendamine, sorteerimine ja taaskasutuseks ettevalmistamine. Eesti Pandipakend O&Uuml; juhatuse liikme Kaupo Karba s&otilde;nul koguti eelmisel aastal jaem&uuml;&uuml;jate abiga kokku 231 mln &uuml;hekordse kasutusega pandipakendit, millest 108 mln olid plastpakendid, 97 mln metallpakendid ning 26 mln klaaspakendid. &bdquo;Erinevate materjalide l&otilde;ikes j&otilde;udis eelmisel aastal taaskasutusse 88% plastpakenditest, 89% klaaspakenditest ning 74% metallpakenditest. Viimaste madalam m&auml;&auml;r on tingitud asjaolust, et osaliselt viivad soomlased ja eestlased metallpurgi &uuml;le lahe,&ldquo; kirjeldas Karba.&nbsp;</p> <p>V&otilde;rreldes arenenud ja h&auml;stitoimiva pandis&uuml;steemiga riikidega nagu n&auml;iteks Rootsi, Norra, Taani v&otilde;i Soome, on taaskasutusse suunamise m&auml;&auml;r suhteliselt sarnane. &bdquo;Nimetatud piirkondade taaskasutusm&auml;&auml;rad j&auml;&auml;vad vahemikku 84-96% s&otilde;ltuvalt riigist v&otilde;i materjalist,&ldquo; tunnustas Eesti Pandipakendi esindaja siinset olukorda.&nbsp;</p> <p><b>V&otilde;iksime kuuluda esirinda ka t&ouml;&ouml;ohutuse vallas</b></p> <p>Tagastuspunktid &uuml;le Eesti kuuluvad reeglina jaem&uuml;&uuml;jate vastutusalasse, kes korraldavad tagastuspunkti t&ouml;&ouml;d ise v&otilde;i on selle tarbeks palganud kolmanda osapoole. Eesti Pandipakend saab neid m&otilde;jutada vaid kaudselt (otsene j&auml;relvalve&otilde;igus puudub). N&auml;iteks on ellu kutsutud programm &bdquo;Eeskujulik tagastuspunkt&ldquo;, mille raames premeeritakse parimaid.&nbsp;</p> <p>&bdquo;T&otilde;si, t&ouml;&ouml;ohutusele ei ole me erilisel m&auml;&auml;ral t&auml;helepanu juhtinud, k&uuml;ll aga tervele protsessile ja tagastuspunkti korrasolekule ja puhtusele. V&otilde;imalusel v&otilde;tame t&ouml;&ouml;ohutuse osa j&auml;rgnevatel kampaania aastatel rohkem arvesse,&ldquo; lubas Karba.&nbsp;</p> <p><b>Olukord tagastuspunktides </b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve osakonna juhtiv t&ouml;&ouml;inspektor Valentina Soone s&otilde;nul t&otilde;i viimane sihtkontroll esile hulga puuduseid.&nbsp;</p> <p>&bdquo;V&otilde;tsime k&auml;esoleva aasta alguses fookusesse pandipakendi vastuv&otilde;tupunktid. Keskendusime ennek&otilde;ike t&ouml;&ouml;kohtade sisekliimale, valgustatusele ja liikumisteedele, t&ouml;&ouml;vahendite korrasolekule, kemikaalide ohutusele ja isikukaitsevahendite kasutamisele,&ldquo; kirjeldas Soone 56 vastuv&otilde;tupunkti kontrollimist. Sihtkontrolli k&auml;igus avastati 264 rikkumist ning vaid kolmes pandipakendi vastuv&otilde;tupunktis ei esinenud &uuml;htegi probleemi. Kokku koostati 136 ettekirjutust ning keelustati kolme taaratagastusautomaadi kasutamine.&nbsp;</p> <p><b>P&otilde;hilised valukohad</b></p> <p>Kolm peamist valdkonda, millele peaks sihtkontrolli tulemuste alusel m&auml;rksa enam t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama, on t&ouml;&ouml;tingimused, kemikaalide k&auml;itlemine ning isikukaitsevahendite kasutamine.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Nii m&otilde;neski tagastuspunktis valitsesid v&auml;listingimustele sarnased temperatuurid. Talvisel ajal v&otilde;is see t&auml;hendada v&auml;hem kui k&uuml;mmet soojakraadi. Kohati puudus ka v&otilde;imalus tualetti kasutada,&ldquo; n&auml;itlikustas j&auml;relevalve osakonna juhtiv t&ouml;&ouml;inspektor olukorda.&nbsp;</p> <p>Kuna kontrollitud t&ouml;&ouml;kohtades kasutatakse mehaanilisi seadmeid ja kemikaale, siis peaks kohapeal olema esmaabivahendid ning silmadu&scaron;id. Ohutuse tagamiseks tuleb t&ouml;&ouml;tajatele tagada etten&auml;htud kaitseriietus, kindad, jalan&otilde;ud ja kaitseprillid. &bdquo;N&auml;iteks ei olnud 14 punktis t&ouml;&ouml;tajatele antud kaitsekindaid. Osades kohtades kasutati aga kemikaali k&auml;itlemisel vaid mehaanilise vigastuse eest kaitsvaid kindaid, need aga ei hoia keemiliste ohutegurite eest,&ldquo; lisas Soone. Olukorra parandamiseks v&otilde;iks alustada korrektsest riskianal&uuml;&uuml;sist, mis annab selgema ettekujutuse, millele ennek&otilde;ike t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata ja kuidas luua ohutud t&ouml;&ouml;tingimused.&nbsp;</p> <p><b>Ka t&ouml;&ouml;tajad saavad kaasa aidata</b></p> <p>Tagastuspunktide t&ouml;&ouml;tajad ise teavad v&otilde;rdlemisi h&auml;sti, millised n&otilde;uded peaksid olema t&auml;idetud ning oskavad hinnata ohutut t&ouml;&ouml;keskkonda. Nad v&otilde;iksid julgemalt suunata juhi v&otilde;i organisatsiooni t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti t&auml;helepanu puuduj&auml;&auml;kidele. &bdquo;Tuleb ette olukordi, kus t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist ei ole soovinud v&otilde;i j&otilde;udnud k&otilde;iki tagastuspunkte k&uuml;lastada. Seega ei ole nad kursis ka seal valitseva olukorraga,&ldquo; viitas j&auml;relevalve osakonna juhtiv t&ouml;&ouml;inspektor probleemile. Lahenduseks oleks t&ouml;&ouml;kohtade k&uuml;lastamine, pideva &uuml;levaate hoidmine ning vajadusel juhtkonnale tarvilike ettepanekute esitamine.&nbsp;</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;inspektsioon pakub ka tasuta konsultanditeenust, mille raames saab k&uuml;sida n&otilde;u t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse teemadel. Abi saab nii kogu t&ouml;&ouml;keskkonda ja dokumentatsiooni puudutavates kui ka mingi kindla valdkonnaga v&otilde;i t&ouml;&ouml;paigaga seotud k&uuml;simustes,&ldquo; andis Soone n&otilde;u.&nbsp;</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes on t&ouml;&ouml;inspektsiooni sihtkontrollide eesm&auml;rgiks suurendada teadlikkust t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevatest ohtudest ja nende &auml;rahoidmise v&otilde;imalustest. Seda k&otilde;ike tehakse siinsete t&ouml;&ouml;tajate tervist ja ettev&otilde;tete j&auml;tkusuutlikkust silmas pidades. V&otilde;ti muudatuste saavutamiseks asub aga ettev&otilde;tete juhtide k&auml;es.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2242Mida teha, kui tööandja ei täida töövaidluskomisjoni otsust?2019-03-25<p><b>Lugeja k&uuml;sib: sain jaanuaris t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonilt otsuse, millega m&otilde;isteti t&ouml;&ouml;andjalt minu kasuks v&auml;lja saamata j&auml;&auml;nud l&otilde;pparve summas 1500 eurot. T&ouml;&ouml;andja ise komisjoni istungile kohale ei tulnud, aga otsuse on ta k&auml;tte saanud. Olen t&ouml;&ouml;andjalt n&uuml;&uuml;d mitu korda k&uuml;sinud, et millal ta &auml;ra maksab, aga ta &uuml;tles, et teda komisjoni otsus ei huvita ja tema maksta ei kavatse. Mida ma edasi pean tegema?</b></p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja ennetuse ja &otilde;iguse alal: </i></b>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsuse tegemisest ja osapooltele k&auml;ttetoimetamisest on m&ouml;&ouml;dunud juba &uuml;le 30 p&auml;eva ning k&uuml;simusest v&otilde;ib j&auml;reldada, et t&ouml;&ouml;andja ei ole samas asjas kohtusse p&ouml;&ouml;rdunud. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;vaidluse lahendamise seaduse m&otilde;istes on t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsus j&otilde;ustunud ning kui t&ouml;&ouml;andja seda vabatahtlikult ei t&auml;ida, saab otsusega p&ouml;&ouml;rduda sundt&auml;itmise alustamiseks kohtut&auml;ituri poole.</p> <p>J&otilde;ustunud t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsus on v&otilde;rdv&auml;&auml;rne kohtu otsusega ja see on pooltele t&auml;itmiseks kohustuslik ehk komisjoni otsus ei ole suvaline dokument ning seda saab vabatahtlikult t&auml;itma asuda ka ilma j&otilde;ustumism&auml;rketa. J&otilde;ustumism&auml;rke lisamine ongi eelk&otilde;ige vajalik juhtudel, kui teine pool t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsust vabatahtlikult t&auml;itma ei asu.</p> <p>Selleks, et t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni otsusega p&ouml;&ouml;rduda kohtut&auml;ituri poole, tuleb l&auml;bida j&auml;rgmised sammud:</p> <ol> <li>Taotleda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjonilt otsusele j&otilde;ustumism&auml;rget. Taotluse vormi saab <a href="https://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Toeoesuhted_ja_toeoevaidlus/TVK_ja_toeoesuhete_dokumendid/TVK_taotluse_vorm_03.2018.rtf" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt</a>.&nbsp;</li> <li>Enne j&otilde;ustumism&auml;rke lisamist kontrollib t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon kohtutelt &uuml;le, ega samas t&ouml;&ouml;vaidlusasjas pole alustatud kohtumenetlust. Kui kohtutelt on vastus saadud ehk on kindel, et komisjoni otsus j&otilde;ustus, siis lisatakse otsusele j&otilde;ustumism&auml;rge.</li> <li>J&otilde;ustumism&auml;rke v&otilde;ib v&auml;ljastada elektrooniliselt t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni juhataja v&otilde;i sekret&auml;r, kes lisab sellele oma digitaalallkirja.</li> <li>P&auml;rast j&otilde;ustumism&auml;rke saamist saab inimene p&ouml;&ouml;rduda talle sobiva kohtut&auml;ituri poole, et alustada otsuse t&auml;itemenetlust. Infot kohtut&auml;iturite kohta leiab <a href="http://www.kpkoda.ee/content/avaliku-poole-lingid/kontaktinfo-0" target="_blank">Kohtut&auml;iturite ja Pankrotihaldurite Koja lehelt</a>.</li> </ol> <p>T&auml;psemalt t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni p&ouml;&ouml;rdumise v&otilde;imalustest ning komisjoni otsuse t&auml;itmisest saab lugeda <a href="https://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/toovaidluskomisjoni-otsused-joustumine-ja-taitmine/" target="_blank">inspektsiooni kodulehel</a>.</p> <p>&nbsp;Foto: Pixabay,</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2241Töö- ja puhkeaeg2019-03-22<p>Kui palju tohib &ouml;&ouml;p&auml;evas t&ouml;&ouml;tada? Kui palju tohib aga mitme p&auml;eva jooksul j&auml;rjest t&ouml;&ouml;tada? Loe l&auml;hemalt <a href="/redirect/372">t&ouml;&ouml; tegemise aja piirangust</a>, ning ka <a href="/redirect/900">igan&auml;dalase puhkeaja kohta</a>.</p> <p></p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/15 aeg.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/thumbs/__thumb_-2-15 aeg.jpg" alt="T&ouml;&ouml;aeg ja puhkeaeg" /></a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2240Ka lihtne lambivahetus võib lõppeda raske traumaga2019-03-21<p><strong>Mis juhtus?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;taja teostas laevalgustite lampide vahetust. Valgustid olid paigaldatud t&ouml;&ouml;ruumi lakke ning nende k&otilde;rgus p&otilde;randast oli umbes 2,5 m. Lambid oli vaja vahetada k&otilde;igil ruumis olevatel valgustitel. Enamusel neist sai kupli eemaldada ja lambi vahetada seistes redelil. &Uuml;he valgusti asukoht ei v&otilde;imaldanud lambi vahetamist asudes redelil, kuna selle all oli massiivne kapp. Selle valgusti lambi vahetamiseks otsustas t&ouml;&ouml;taja ronida redelilt edasi kapi peale. Ruumikitsikuse t&otilde;ttu ei saanud t&ouml;&ouml;taja oma t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid piisava liikumisvabadusega ja mugavas kehaasendis t&auml;ita. Ta istus kapi peal seljaga valgusti poole, painutas keha tahapoole, sirutas k&auml;ed lambikuplini ning keeras lambikupli maha. &nbsp;Kui lambikuppel tuli valgusti k&uuml;ljest lahti, kaotas t&ouml;&ouml;taja tasakaalu ja kukkus kapi pealt, umbes 2 m k&otilde;rguselt p&otilde;randale. Kukkumise tagaj&auml;rjed olid v&auml;ga t&otilde;sised &ndash; luumurd, haav, p&otilde;rutused, ning t&ouml;&ouml;taja oli nende t&otilde;ttu kolm kuud t&ouml;&ouml;lt eemal.</p> <p><strong>Kuidas sarnast t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust &auml;ra hoida?</strong></p> <p>Nii nagu hooldust&ouml;&ouml;del tihti, oli ka sel korral t&ouml;&ouml;de kavandamisel j&auml;etud ohutusele m&otilde;tlemata. Lambi vahetamine v&otilde;ib tunduda t&uuml;hise t&ouml;&ouml;na ning selle eelnevalt l&auml;bim&otilde;tlemine pole p&otilde;hjendatud. T&ouml;&ouml;andja ei andnud juhiseid, kuidas vahetada lampi kohas, kuhu redeliga ligi ei p&auml;&auml;se ning t&ouml;&ouml;taja p&uuml;&uuml;dis t&ouml;&ouml;&uuml;lesannet t&auml;ita, arvestamata kukkumisohtu. Valgusti, millele juurdep&auml;&auml;semine toob kaasa enda ohtuseadmise, puhul tasub m&otilde;elda kas selle lampi tasub &uuml;ldse vahetada. Kui vahetamata j&auml;tmise v&otilde;i valgusti mittet&ouml;&ouml;tamise korral ei ole t&ouml;&ouml;ruum piisavalt valgustatud, tuleb kaaluda lisavalgusti paigaldamist kohta, kus seda on v&otilde;imalik ohutult hooldada.</p> <p></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2238Ehitamise surmavast minevikust helgema tuleviku suunas2019-03-20<p>Kujuta ette end t&ouml;&ouml;tamas 50 m k&otilde;rgusel sillal v&auml;hem kui meeter laial talal. P&auml;ike pimestab ja tuul rebib jopet. Mitte miski ei hoia sind kinni. Ei &uuml;htegi turvak&ouml;it. Ei &uuml;htegi turvav&otilde;rku. &Uuml;ks libastumine ja ees ootab kindel surm. Enda &uuml;mber teisi t&ouml;&ouml;lisi vaadates tead, et nii m&otilde;nigi neist ei n&auml;e objekti valmimist.&nbsp;</p> <p>K&otilde;lab j&otilde;hkralt, aga t&auml;pselt selline olukord valitses ehitusobjektidel veel v&auml;hem kui 100 aastat tagasi. T&ouml;&ouml;ohutusse investeerimisest odavam oli asendada inimesi. T&auml;nap&auml;eval on olukord &otilde;nneks m&auml;rksa parem, kuid k&auml;idud on ka pikk tee.&nbsp;</p> <p><b>Ohtlikum kui s&otilde;da</b></p> <p>Rahvusvahelise T&ouml;&ouml;organisatsiooni (ILO) andmetel langeb igal aastal ligi 2,3 miljonit naist ja meest t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse ohvriks. See t&auml;hendab enam kui 6000 surma iga p&auml;ev. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi toimub aastas ligi 340 miljonit ning neile lisanduvad ligi 160 miljonit kutsehaigestumise juhtu.&nbsp; Arvestatav osa neist kurbadest numbritest on kahjuks ehitussektori kanda. Olukord on olnud aga m&auml;rksa hullem.<b>&nbsp;</b></p> <p>T&ouml;&ouml;ohutusele hakati Euroopas t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama alles T&ouml;&ouml;stusrevolutsiooni ajal (aastatel 1760 - 1840). Muutuse taga olid t&ouml;&ouml;liste koondumised liitudesse ning &uuml;hine tegevus paremate t&ouml;&ouml;tingimuste nimel. Avaliku sektori organisatsioonid reageerisid sellele t&ouml;&ouml;ohutuse ja &ndash;tingimuste reguleerimisega.</p> <p>Riike sundisid aktiivsemalt tegutsema ka &otilde;nnetud s&uuml;ndmused ning nende n&auml;idete avalik esitlemine. N&auml;iteks Inglismaal ehitati 19. sajandil raudteid valdavalt k&auml;sitsi, mis n&otilde;udis hulgaliselt t&ouml;&ouml;j&otilde;udu. Kehtis reegel, et iga miili raudtee kohta hukkus kolm t&ouml;&ouml;list. Tunneliga l&otilde;ikudel oli see number veelgi k&otilde;rgem. &Uuml;ks kurikuulsamaid selle ajastu projekte oli Woodheadi tunnel Manchesteri ja Sheffieldi vahel. Kuueaastase ehitusaja v&auml;ltel hukkus 32 inimest ning 140 sai t&otilde;siselt viga. Lisaks suri 28 koolerasse seoses ebasanitaarsete elutingimustega. Peale projekti t&otilde;i aktivist Edwin Chadwick nukrad numbrid avalikkuse ette, lisades, et statistiliselt oli ohutum osaleda Waterloo lahingus.&nbsp;</p> <p>Sellele j&auml;rgnesid kiired muutused, millega valitsus pani raudtee-ettev&otilde;tted vastutama t&ouml;&ouml;liste tervise, turvalisuse ja elamistingimuste eest. Seda v&otilde;ib lugeda ka &uuml;heks esimeseks korraks, kus sotsiaalkampaania muudab ehitussektori t&ouml;&ouml;tingimusi.&nbsp;</p> <p>19. sajandi teisel poolel v&otilde;eti Euroopas vastu ka esimesed seadused, mis v&otilde;imaldasid t&ouml;&ouml;tajal n&otilde;uda t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse korral kompensatsiooni t&ouml;&ouml;andjalt ka juhul, kui selle p&otilde;hjustajaks oli t&ouml;&ouml;dejuhataja v&otilde;i kaast&ouml;&ouml;taja tegevus. Viimati mainitud kirjeldusele vastas aga oluline osa ehitussektori t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest.&nbsp;</p> <p><b>Surmavad suurprojektid</b></p> <p>Viimast paari sajandit vaadates v&otilde;ib j&auml;reldada, et eriti ohtlikud olid ehitajate jaoks suurprojektid. N&auml;iteks 163 km pikkust Suessi kanalit ehitas aastatel 1859-1869 umbes 1,5 miljonit inimest, kellest &uuml;le 120 000 suri (peamiselt malaariasse). See t&auml;hendab, et iga 1000 t&ouml;&ouml;taja kohta esines 80 surmajuhtu.&nbsp;</p> <p>Eelmisest mustemad numbrid leiab Panama kanali ehituselt, millega alustati 1881. aastal. Kanal valmis 1914. aastal ning avati laevaliiklusele 15. augustil 1914. Suurprojekti ehitamisel osales ligi 75&nbsp;000 t&ouml;&ouml;list, kellest j&auml;ttis elu enam kui 30&nbsp;000, mis teeb umbes 400 surmajuhtu 1000 t&ouml;&ouml;taja kohta.&nbsp;</p> <p>&Otilde;nneks oleme t&auml;naseks p&auml;evaks sellisest reaalsusest v&otilde;rdlemisi kaugele j&otilde;udnud.&nbsp;</p> <p><b>20. sajand toob muutused</b></p> <p>Ehitajate t&ouml;&ouml; muutus m&auml;rgatavalt ohutumaks 20. sajandi alguses. &Uuml;helt poolt m&auml;ngis siin rolli t&ouml;&ouml;tajate &uuml;hingute j&auml;tkuv surve t&ouml;&ouml;ohutuse parendamiseks ning teisalt erinevad seadused, mis on t&auml;psustanud ja suurendanud t&ouml;&ouml;andja vastutust. Sajandi alguses paranes olukord ennek&otilde;ike suurema t&auml;helepanu all olevates suurettev&otilde;tetes.&nbsp;</p> <p>Olulist positiivset m&otilde;ju avaldas ka isikukaitsevahendite laiem kasutuselev&otilde;tmine kahe maailmas&otilde;ja vahel ning peale seda. &Uuml;ks m&otilde;jukam samm oli k&otilde;vam&uuml;tside ja kiivrite kandmise kohustuse sisseviimine erinevates riikides. See k&otilde;ik kulges aga v&otilde;rdlemisi aeglaselt ning soovitud tulemusteni hakati j&otilde;udma alles 20. sajandi l&otilde;pus.&nbsp;</p> <p>Turvalisuse kasvu panustas ka tehnoloogia areng. N&auml;iteks erinevad kraanad ja t&otilde;steseadmed on vabastanud ehitajaid mitmetest ohtlikest tegevustest. Samuti on k&otilde;rgustest kukkumisega seotud vigastusi v&auml;hendanud turvapiirete ja &ndash;v&otilde;rkude kasutuselev&otilde;tt. Eelmisel sajandil v&otilde;eti luubi alla ka kemikaalide kasutamine ning nendega t&ouml;&ouml;tajate ohutuse suurendamine.&nbsp;</p> <p><b>Olukord Eestis</b></p> <p>Eestis valitses n&otilde;ukogude ajal suhtumine, et t&ouml;&ouml;ohutus on oluline. Ette oli ka n&auml;htud erineva kaitsevarustuse rakendamine ning reeglite j&auml;rgimine. Paraku olid aga levinud isikukaitsevahendid sageli ebamugavad ja tagasihoidliku t&otilde;hususega ning sealt kasvas v&auml;lja mentaliteet, et nende kandmisel ei ole m&otilde;tet. Selle suhtumise muutmisega on T&ouml;&ouml;inspektsioon taasiseseisvunud Eestis k&otilde;vasti vaeva n&auml;inud.&nbsp;</p> <p>Ehitussektoris vajalike isikukaitsevahendite osas l&auml;ksid asjad paremaks 90ndate l&otilde;pus, kui pakutavad tooted muutusid mugavamaks ja efektiivsemaks ning valik kasvas. Lihtsam oli saada ka t&otilde;ep&auml;rast infot kaitsevahendite t&auml;psete omaduste kohta. Oma rolli m&auml;ngisid ka T&ouml;&ouml;inspektsiooni inspektorid, kes tegid t&otilde;husat turuj&auml;relvalvet. Nii kadusid vaikselt lettidelt n&auml;iteks Salvo ehituskiivrid, mida seadusega kehtestatud n&otilde;uetest m&ouml;&ouml;da hiilimiseks m&uuml;&uuml;di koeras&ouml;&ouml;gikausside nime all.&nbsp;</p> <p><b>T&auml;nap&auml;eva suurprojektid</b></p> <p>V&otilde;rdluseks varem toodud mustale statistikale v&otilde;ib esile tuua kaasaja mastaapsemaid taristuprojekte, mille rajamisel hukkub kahjuks samuti inimesi, kuid numbrid kinnitavad t&ouml;&ouml;ohutuse olulist paranemist. N&auml;iteks maailma pikima, 57 km Gotthardi raudteetunneli ehitus &Scaron;veitsis kestis 20 aastat ning selles osales 2600 t&ouml;&ouml;list, kellest hukkus 8. See teeb ligi 3 surma 1000 t&ouml;&ouml;lise kohta.&nbsp;</p> <p>Ehitajate suhtumise muutumist kirjeldab h&auml;sti Las Vegase linnakeskuse rajamine (avati 2009). &Uuml;hel maailma suurimal ja kallimal erainvestorite rahade eest ehitatud objektil t&ouml;&ouml;tas kolme aasta jooksul ligi 8000 inimest, kellest hukkus kuus. Seda oli t&ouml;&ouml;tajatele aga liiga palju ning 3. juunil 2008 mindi kollektiivselt t&ouml;&ouml;maalt minema, et protesteerida kehva t&ouml;&ouml;ohutuse vastu. T&ouml;&ouml;tajad n&otilde;udsid, et t&auml;iendavaid ohutuskoolitusi, &otilde;nnetuste juurp&otilde;hjuste uurimist ning ameti&uuml;hingute juhtidele t&auml;ielikku ligip&auml;&auml;su objektile. T&ouml;&ouml;tajate n&otilde;udmised rahuldati.&nbsp;</p> <p>&Uuml;ks eeskujulikem n&auml;ide t&ouml;&ouml;ohutuse v&auml;&auml;rtustamisest on Londoni ol&uuml;mpiapargi rajamine (valmis 2012), millest v&otilde;ttis osa ligi 12&nbsp;500 ehitajat, kellest keegi ei hukkunud (ka kergemaid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi juhtus oluliselt v&auml;hem kui valdkonnas keskmiselt). Edu taga oli hea planeerimine, koolitused ning t&auml;helepanelikkus ohtude suhtes.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes on ehitussektor viimase paarisaja aasta jooksul p&ouml;&ouml;ranud aina rohkem t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;ohutusele. See on eduka &auml;ri &uuml;ks alustala ning pikka t&auml;isv&auml;&auml;rtuslikku elu eelistava ehitaja kindel p&otilde;him&otilde;te. <b>Soovime, et iseseisva Eesti ehitusplatsid oleksid turvalised ning ehitajad eelistaksid ja panustaksid turvalisse t&ouml;&ouml;keskkonda.</b>&nbsp;</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/skyscraper-67551_1920.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-skyscraper-67551_1920.jpg" alt="1930 Empire State Building ehitus" /></a></p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>Kasutatud allikad:</p> <p><a href="https://eh.net/encyclopedia/history-of-workplace-safety-in-the-united-states-1880-1970-2/">https://eh.net/encyclopedia/history-of-workplace-safety-in-the-united-states-1880-1970-2/<br /></a><a href="https://www.historyofosh.org.uk/timeline.html">https://www.historyofosh.org.uk/timeline.html<br /></a><a href="https://safetylineloneworker.com/blog/history-of-workplace-safety/">https://safetylineloneworker.com/blog/history-of-workplace-safety/<br /></a><a href="http://www.damfirm.com/human-cost-construction/">http://www.damfirm.com/human-cost-construction/<br /></a><a href="https://info.basicsafe.us/safety-management/blog/3-turning-points-in-the-history-of-workplace-safety">https://info.basicsafe.us/safety-management/blog/3-turning-points-in-the-history-of-workplace-safety<br /></a><a href="https://www.staysafeapp.com/history-workplace-health-safety/">https://www.staysafeapp.com/history-workplace-health-safety/<br /></a><a href="http://blog.vingapp.com/corporate/the-history-of-safety-in-a-construction-environment">http://blog.vingapp.com/corporate/the-history-of-safety-in-a-construction-environment<br /></a><a href="http://www.wikipedia.org/">http://www.wikipedia.org</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2236Tööinspektsioon: tööõnnetushüvitised maksavad riigile aastas ligi 5 miljonit eurot2019-03-19<p><b>2018. aastal registreeriti 5134 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest 4020 olid kerged, 1105 rasked ning elu kaotas t&ouml;&ouml;l &uuml;heksa inimest. Haigekassa h&uuml;vitas t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste t&otilde;ttu v&otilde;etud t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehti 4,9 miljoni euro eest.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>M&ouml;&ouml;dunud aastal oli Eesti t&ouml;&ouml;turg v&auml;ga aktiivne. Kokku tegutses siin mullu 131&nbsp;650 ettev&otilde;tet, millest T&ouml;&ouml;inspektsiooni j&auml;relevalve alla kuulus 56&nbsp;683 ehk vaid 43% k&otilde;igist ettev&otilde;tetest. T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollib t&ouml;&ouml;keskkonna ohutust ja t&ouml;&ouml;tervishoiu korraldust ettev&otilde;ttetes, kus on v&auml;hemalt &uuml;ks t&ouml;&ouml;lepinguline t&ouml;&ouml;taja v&otilde;i on t&ouml;&ouml;tajatena tegevad juhatuse liikmed. Seet&otilde;ttu puudub &uuml;levaade t&ouml;&ouml;keskkonna olukorrast ettev&otilde;tetes, kus t&ouml;&ouml;tegemine on reguleeritud teenuse osutamise lepingutega.&nbsp;</p> <p>Eesti suurim t&ouml;&ouml;andja on j&auml;tkuvalt mikro- v&otilde;i v&auml;ikeettev&otilde;te, sest ca 86% ettev&otilde;tetes on alla k&uuml;mne t&ouml;&ouml;taja. Tegevusaladest on enim ettev&otilde;tteid kaubandussektoris (ca 9400), ehitusvaldkonnas (7200) ning kinnisvaras (5700).&nbsp;</p> <p>Eelmisel aastal juhtus enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi Tallinnas ja Harjumaal, kus asub ka enim ettev&otilde;tteid. Suhtarvult aga oli t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusterohkeim J&auml;rvamaa ning L&auml;&auml;ne-Virumaa. Sektoritest juhtus enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi metallit&ouml;&ouml;stuses, kaubanduses ja ehituses. Ametitest sattusid enim &otilde;nnetustesse meestest veoautojuhid, transpordit&ouml;&ouml;lised ning ehitajad. Naistest said t&ouml;&ouml;d tehes enim viga poem&uuml;&uuml;jad, loomakasvatajad ning koristajad. Enamasti juhtuvad t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused kontrolli kaotamise t&otilde;ttu masina, seadme v&otilde;i looma &uuml;le. Sageduselt teisel kohal on libisemine, komistamine ja kukkumine.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul tuleb v&otilde;tta lipukirjaks hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomine igas ettev&otilde;ttes: &bdquo;N&auml;eme, et nii t&ouml;&ouml;tajad kui t&ouml;&ouml;andjad on &uuml;ha teadlikumad vajadusest luua ohutu ning tervist hoidev t&ouml;&ouml;keskkond, sest m&otilde;istetakse selle kasulikkust nii inimese kui ettev&otilde;tte tervisele. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ei varjata enam ning t&ouml;&ouml;andjad p&ouml;&ouml;rduvad aktiivselt meie poole n&otilde;u saamiseks,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;Ohutusn&otilde;udeid j&auml;rgides saame s&auml;&auml;sta nii enda kui kolleegide tervist ning &uuml;hiskonna ressursse laiemalt. Praegu kulub ainu&uuml;ksi t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehtede h&uuml;vitamiseks ligi 5 miljonit eurot, r&auml;&auml;kimata &uuml;he t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse kulust &uuml;hiskonnale, mis on hinnanguliselt 16713 eurot. Need kulud v&otilde;iksid olemata olla, kui p&ouml;&ouml;rata suuremat t&auml;helepanu ohutusele,&ldquo; lisas Maripuu.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;vaidluskomisjonidele laekus mullu 2716 avaldust, mis on varasemaga v&otilde;rreldes m&otilde;nev&otilde;rra kasvanud. Aasta jooksul p&ouml;&ouml;rduti T&ouml;&ouml;inspektsiooni poole n&otilde;u saamiseks 45&nbsp;870 korral.&nbsp;&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonna &uuml;levaatega saab tutvuda <a href="https://www.ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/statistika/tookeskkonna-ulevaade/2018/" title="statistika" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehel</a>.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2235Kui sageli peavad töötajad saama puhkepause?2019-03-18<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan poes. Kas on nii, et t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul peab kaupluse t&ouml;&ouml;tajatele lisaks l&otilde;unavaheajale v&otilde;imaldama teisi l&uuml;hemaid vaheaegu? Kas seadus n&auml;eb ette ka, kui pikad need olema peavad ja kui mitu neid olla v&otilde;ib?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> T&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt on t&uuml;hine kokkulepe, mille kohaselt pikema kui 6-tunnise t&ouml;&ouml;tamise kohta ei ole ette n&auml;htud v&auml;hemalt 30-minutilist t&ouml;&ouml;p&auml;evasisest vaheaega. Seega tuleb kehtestada t&ouml;&ouml;korraldus, et t&ouml;&ouml;taja saaks iga kuue tunni j&auml;rel v&auml;hemalt 30 minutit puhata ja einestada.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;p&auml;evasiseseid vaheaegu ei arvestata t&ouml;&ouml;aja hulka, v&auml;lja arvatud juhul, kui t&ouml;&ouml; iseloomu t&otilde;ttu ei ole v&otilde;imalik vaheaega anda ning t&ouml;&ouml;andja loob t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imaluse puhata ja einestada t&ouml;&ouml;ajal.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;taja f&uuml;&uuml;silise &uuml;lekoormuse v&auml;ltimiseks peab&nbsp; t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;p&auml;eva v&otilde;i t&ouml;&ouml;vahetuse jooksul saama teha ka l&uuml;hemaid vaheaegu, mis arvatakse t&ouml;&ouml;aja hulka. Seadus ei t&auml;psusta vaheaegade kestust, sagedust ja arvu. T&ouml;&ouml;aja ja vaheaegade korralduse kehtestab t&ouml;&ouml;andja l&auml;htuvalt terviseriskidest. Asjatundlikult korraldatud t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si tulemused n&auml;itavad, mida tuleb teha t&ouml;&ouml;tajate tervise hoidmiseks, sealhulgas t&ouml;&ouml;koha &uuml;mberkujundamine,&nbsp;t&ouml;&ouml;koormuse optimeerimine ning vaheaegade kestus ja sagedus.&nbsp; &nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;aja korraldamisel tuleb arvestada t&ouml;&ouml;taja ise&auml;rasusi ja t&ouml;&ouml;v&otilde;ime muutumist t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul. Vaheaegade osas tasub arvestada t&ouml;&ouml;tajate endi ettepanekutega, sest inimene teab oma t&ouml;&ouml;v&otilde;ime muutusi ja tervises&uuml;mptomeid ise k&otilde;ige paremini.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Vaheajad n&auml;hakse ette t&ouml;&ouml;koormusest taastumiseks. Levinumaid on 10-15minutised vaheajad iga kahetunnise t&ouml;&ouml;tamise j&auml;rel. Siiski s&otilde;ltub vaheaegade sagedus ja kestus muuhulgas&nbsp;t&ouml;&ouml;taja&nbsp;t&ouml;&ouml;koormusest ja tervislikust seisundist. Paindlik t&ouml;&ouml;aja ja vaheaegade korraldus tagavad t&ouml;&ouml;taja optimaalse t&ouml;&ouml;v&otilde;ime kogu t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2233Noored ja vanad2019-03-15<p>Nagu keeruline aparaat vajab t&ouml;&ouml;tamiseks erinevaid komponente, vajab seda ka t&ouml;&ouml;keskkond. &Uuml;hed oskavad r&auml;&auml;kida varasematest kogemustest, teistel on v&auml;rsked ideed. Nii luuaksegi mitme peale kokku edumeelne ja arenev keskkond.</p> <p></p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/11 vanus.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/thumbs/__thumb_-2-11 vanus.jpg" alt="Erinev vanus, erinevad kogemused ja ideed" /></a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2232Tööõnnetus: naatriumhüdroksiidi plahvatus ja söövitused2019-03-14<p><b>&Otilde;nnetuskoha kirjeldus</b></p> <ul> <li>&Otilde;nnetus toimus L&auml;tis, lao l&auml;hedal, kus hoiti kahe farmi kemikaale. &Otilde;nnetusjuhtumis osales kaks nende farmide t&ouml;&ouml;tajat.</li> </ul> <p><b>Kannatanu (t&ouml;&ouml;koht v&otilde;i amet)</b></p> <p>&Otilde;nnetuses oli kaks kannatanut:</p> <ul> <li>16-aastane hooajaline p&otilde;llumajandust&ouml;&ouml;line suri keha ulatusliku s&ouml;&ouml;vituse t&otilde;ttu. Teismeline tegi t&ouml;&ouml;d, mille ohuteguriks oli kokkupuude kemikaalidega (naatriumh&uuml;droksiidiga).</li> <li>46-aastane p&otilde;llumajandust&ouml;&ouml;line sai k&auml;te ja jalgade raskeid s&ouml;&ouml;vitusi.</li> </ul> <p><b>&Otilde;nnetusjuhtumi kirjeldus</b></p> <p>&Otilde;nnetusp&auml;eval j&auml;tkasid m&otilde;lemad t&ouml;&ouml;tajad eelmise n&auml;dala &uuml;lesande t&auml;itmist: kuivatusruumi ja laohoone seinte ja p&otilde;randate p&uuml;hkimist. P&auml;rast l&otilde;unavaheaega hakkasid m&otilde;lemad t&ouml;&ouml;lised valmistama naatriumh&uuml;droksiidi lahust laohoone puitp&otilde;randa desinfitseerimiseks. Selle &uuml;lesande oli farmiomanik neile varem andnud. Lahuse valmistamiseks v&otilde;tsid t&ouml;&ouml;lised 100-liitrise plastvaadi ja paigutasid selle laohoone l&auml;hedusse. Vanem t&ouml;&ouml;line t&auml;itis du&scaron;iruumis &auml;mbrid voolikust kuuma veega. Noorem t&ouml;&ouml;line v&otilde;ttis &auml;mbrid ja valas kuuma vee vaati. Kui vaati oli valatud viis &auml;mbrit&auml;it vett, t&otilde;id m&otilde;lemad t&ouml;&ouml;lised lukustamata laost granuleeritud naatriumh&uuml;droksiidi koti (25 kg). Nad panid &uuml;he kotiserva vaadi peale, samas kui teine kotiserv oli noorema t&ouml;&ouml;lise seljal. Noorema t&ouml;&ouml;lise selg oli suunatud vaadi poole. Vanem t&ouml;&ouml;line l&otilde;ikas lahti koti vaadi poole j&auml;&auml;va k&uuml;lje ja puistas naatriumh&uuml;droksiidi kuuma veega vaati. J&auml;rsku paiskus vaadi sisu v&auml;lja ning selle tulemusel pritsis naatriumh&uuml;droksiidi ja vee segu m&otilde;lema t&ouml;&ouml;taja riietele ja kehale.</p> <p>Noorem t&ouml;&ouml;line kandis T-s&auml;rki ja pikki p&uuml;kse, samas kui vanem t&ouml;&ouml;taja kandis T-s&auml;rki, t&ouml;&ouml;andja antud puuvillaseid t&ouml;&ouml;tunkesid ja t&ouml;&ouml;saapaid, aga ka s&uuml;nteetilisest materjalist t&ouml;&ouml;kindaid, teadmata, mille vastu need kaitsevad. Naatriumh&uuml;droksiidi lahuse valmistamisel ei kasutanud t&ouml;&ouml;lised keha-, n&auml;o- ega silmakaitsevahendeid.</p> <p><b>&Otilde;nnetusjuhtumi p&otilde;hjused</b></p> <p>Otsesed p&otilde;hjused</p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;liste ebapiisav koolitamine ja juhendamine, aga ka t&ouml;&ouml;ohutust k&auml;sitleva juhendamise puuduj&auml;&auml;gid.</li> <li>T&ouml;&ouml; organiseerimise ning t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;uete j&auml;rgimise puuduj&auml;&auml;gid.</li> <li>T&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusjuhiste rikkumised.</li> </ul> <p>Muud p&otilde;hjused</p> <ul> <li>Ei kasutatud leelise m&otilde;ju eest kaitsvaid sobivaid isikukaitsevahendeid.</li> <li>Alaealise palkamine talle keelatud t&ouml;&ouml; tegemiseks.</li> </ul> <p><b>Ennetusmeetmed</b></p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;keskkonna ohtude uus hindamine, v&otilde;ttes arvesse t&ouml;&ouml;tamist ohtlike kemikaalidega ja segudega.</li> <li>T&ouml;&ouml;tajate koolitamine ohutute t&ouml;&ouml;meetodite omandamiseks ohtlike kemikaalide ja segudega t&ouml;&ouml;tamisel, aga ka k&auml;itumiseks avariiolukorras (nt kemikaalide lekkimine, kemikaalis&ouml;&ouml;vitus jne).</li> <li>Sobivate isikukaitsevahendite kasutamine.</li> <li>T&ouml;&ouml;liste korduv instrueerimine t&ouml;&ouml;ohutuse teemal, sealhulgas t&ouml;&ouml;tamine ohtlike kemikaalide ja segudega.</li> <li>Konkreetsete kemikaalide ja segudega t&ouml;&ouml;tamise juhendite ajakohastamine.</li> <li>Konkreetsete kutsealade ametijuhendite v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamine (kus on kirjeldatud t&ouml;&ouml; iseloomu).</li> <li>Alaealistel ei tohi lubada teha keelatud t&ouml;&ouml;d.</li> </ul> <p><b>Saadud kogemused</b>&nbsp;</p> <ul> <li>Kemikaalide ja segudega t&ouml;&ouml;tamisel peab t&ouml;&ouml;andja j&auml;rgima k&otilde;igi t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusvaldkonna &otilde;igusaktide n&otilde;udeid. T&ouml;&ouml;tajaid tuleb teavitada potentsiaalsetest ja olemasolevatest ohtudest, samuti peavad nad t&ouml;&ouml;tamisel kasutama sobivaid isikukaitsevahendeid. Peale selle peab t&ouml;&ouml;andja kontrollima t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;uete t&auml;itmist t&ouml;&ouml; ajal.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja peab tagama kasutatavate kemikaalide ja segude ajakohastatud ohutuskaartide olemasolu.</li> <li>L&auml;ti seaduste j&auml;rgi on keelatud alaealiste kasutamine t&ouml;&ouml;del, kus nad on otseses kokkupuutes keemilise ohuteguriga (antud juhul nahas&ouml;&ouml;vitus naatriumh&uuml;droksiidiga (NaOH)).</li> <li>Kui samal territooriumil olevatel t&ouml;&ouml;tajatel on mitu t&ouml;&ouml;andjat, peavad t&ouml;&ouml;andjad tegema koost&ouml;&ouml;d t&ouml;&ouml;liste ohutuse ja tervise tagamiseks.</li> </ul> <p>Ohutussilt pakendil:</p> <p></p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/soobiv aine.png" alt="S&ouml;&ouml;biv aine" /></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2230Tööõnnetus kaubanduses2019-03-12<p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>Kaupluse lattu toimetati metallist rataskonteineriga kaupa. Kuna laos oli ruumi v&auml;he, otsustas kaupa toonud autojuht konteineri m&uuml;&uuml;gisaali l&uuml;kata. Autojuht l&uuml;kkas konteineri m&uuml;&uuml;gisaali viiva t&otilde;stukse juurde ning avas puldiga t&otilde;stukse. Kui uks hakkas &uuml;lespoole liikuma, j&auml;i ukse v&auml;ljaulatuv osa konteineri k&uuml;lge ning haaras selle kaasa. &Uuml;ks t&ouml;&ouml;taja komplekteeris laos t&otilde;stukse l&auml;heduses juurvilju. Kaupa t&auml;is konteiner tuli raskuse t&otilde;ttu ukse k&uuml;ljest lahti ja kukkus peale juurvilju komplekteerinud t&ouml;&ouml;tajale. Kannatada saanud t&ouml;&ouml;taja pidi rindkere p&otilde;rutuse t&otilde;ttu haiguslehele j&auml;&auml;ma.</p> <p><b>Miks juhtus?</b></p> <p>T&otilde;stukse kasutamisel esineb oht, et inimesed v&otilde;i esemed v&otilde;ivad j&auml;&auml;da ukse vahele. Laoruumis oleks saanud m&auml;rgistada alad, mis on ette n&auml;htud kauba ladustamiseks. M&auml;rgistus oleks aidanud v&auml;ltida olukorda, kus autojuht asetab kauba selleks mitte ette n&auml;htud kohta ja p&otilde;hjustab seet&otilde;ttu ohtliku olukorra. T&ouml;&ouml;andja oleks pidanud autojuhti kehtivatest m&auml;rgistustest ja ohualadest teavitama ning juhendama, kuidas k&auml;ituda juhul, kui laoruumi rohkem kaupa ei mahu.</p> <p></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2228Kas süstlatorge on ohuallikaks ainult tervishoiusektori töötajatele?2019-03-11<p><b>Lugeja k&uuml;sib: T&ouml;&ouml;tan koristajana ja leidsin pr&uuml;gikorvi t&uuml;hjendamisel kasutatud s&uuml;stla, kuidas v&otilde;ib see mind ohustada? Kas t&ouml;&ouml;andja saab enda poolt midagi teha, et v&otilde;imalikke riske v&auml;hendada?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><b>Vastab t&ouml;&ouml;tervishoiu rakker&uuml;hma juhtiv t&ouml;&ouml;inspektor Janika R&otilde;&otilde;mus</b>:</b> Seda me teame k&otilde;ik, et tervishoiu- ja hoolekandesektori t&ouml;&ouml;tajatel on suur oht puutuda t&ouml;&ouml; juures kokku vere kaudu levivate haigustekitajatega, sageli just vigastuste kaudu. Sellise kokkupuute k&otilde;ige tuntum vorm on s&uuml;stlatorkest tekitatud haav. Ehkki meditsiini&otilde;ed, kes tegelevad patsientidega ja kasutavad s&uuml;stlaid, on &uuml;ldjuhul suurimas ohus, ei tohi unustada teisi v&otilde;imalikke ohuolukordi. Nii on v&otilde;imalus, et s&uuml;stal satub pr&uuml;gi v&otilde;i musta pesu hulka ja seab ohtu hoopis pesulat&ouml;&ouml;taja v&otilde;i koristaja.</p> <p>Lisaks meditsiinit&ouml;&ouml;tajatele ja koristajatele peaksid s&uuml;stlatorkest p&otilde;hjustatud terviseriske arvestama ka muude valdkondade t&ouml;&ouml;tajad, n&auml;iteks vangla ja kriminaalhoolduse t&ouml;&ouml;tajad, politseinikud, turvat&ouml;&ouml;tajad jne.</p> <p>S&uuml;stlatorkest tulenevate riskide hindamisel tuleb esmalt kindlaks teha ohustatud t&ouml;&ouml;taja, arvestades tema t&ouml;&ouml;kohta, -&uuml;lesandeid, olukordasid ja seadmeid, sest tema t&ouml;&ouml;keskkonna erip&auml;ra t&otilde;ttu v&otilde;ivad vere kaudu levivad haigusetekitajad edasi kanduda. Teisalt tuleb alati silmas pidada ka teiste ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajate (puhastus-, turva- ja hooldust&ouml;&ouml;tajad) v&otilde;i teiste isikute (kliendid, k&uuml;lalised, juhuslikud m&ouml;&ouml;dujad) v&otilde;imalikku viibimist t&ouml;&ouml;kohal v&otilde;i kokkupuudet s&uuml;staldega.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal peab olema kindlasti tegevuskava juhtudeks, kui s&uuml;stlatorkevigastus on juba tekkinud. Kavas tuleks keskenduda vigastatud t&ouml;&ouml;taja heaolu tagamisele arstiabi ja n&otilde;ustamise kaudu, ent n&auml;ha ette ka ennetavate meetmete l&auml;bivaatamine, et &otilde;nnetustest &otilde;ppust v&otilde;tta. Tegevuskavas v&otilde;iks ette n&auml;ha ka m&otilde;nede elementaarsete ennetusmeetmete &uuml;lekordamine juhendamiste kaudu, valitud isikukaitsevahendite t&otilde;hususe anal&uuml;&uuml;simine, l&auml;bim&otilde;eldud j&auml;&auml;tmek&auml;itluss&uuml;steem. Alati on v&otilde;imalik konsulteerida spetsialistiga, et olla kindel, et k&otilde;iki riske on arvestatud ning k&otilde;ik vajalikud abin&otilde;ud niisuguste juhtumite v&auml;ltimiseks on rakendatud.</p> <p></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2229Puhkepauside sihtotstarbeline kasutamine2019-03-08<p>T&ouml;&ouml;aja sisse on seadusega ette n&auml;htud l&otilde;una-, puhke- ja kuvaripausid. Aga kuidas neid pause &otilde;igesti ja tervislikult sisustada? T&ouml;&ouml;tervise edendamise kohta ja tubakaennetusest t&ouml;&ouml;kohal leiad rohkem infot <a href="/redirect/436" target="_blank">Terviseedenduse</a> rubriigist.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2226Arvutiga töötades säästa oma silmi2019-03-06<p style="text-align: left;">Paberkandjatel tekstide asemele on asunud nutiseadmed, mis &uuml;lem&auml;&auml;rasel kasutamisel m&otilde;juvad halvasti meie silmade tervisele. Nii nutitelefonid, tahvelarvutid kui arvutid on saanud meie elu osaks, ilma milleta ei saa ja ei tahagi enamik meist toimetada. Eurostati andmetel (2018) kulutavad Euroopa Liidu elanikud ka peale t&ouml;&ouml;d keskmiselt 2-3 tundi vaadates telerit v&otilde;i teisi ekraane. Kuidas aga kasutada nutiseadmeid silmi s&auml;&auml;stvalt?</p> <p style="text-align: left;"><b>Oht silmadele t&ouml;&ouml;tades kuvari v&otilde;i nutiseadmetega</b></p> <p style="text-align: left;">K&otilde;ige ohtlikumad on nutitelefonid ja tahvelarvutid, mille v&auml;ikese ekraani j&auml;lgimine on silmadele suur koormus, seda eriti autos v&otilde;i &uuml;histranspordis. S&otilde;idukis teadvustab aju keha liikumise teatud suunas, kuid samal ajal peavad silmad keskenduma v&auml;ikesel punktile, mis omakorda liigub. Tulemuseks v&otilde;ib olla iiveldus, sest ajus tekib tunnetuslik segadus ja ta soovib sellise tegevuse l&otilde;petada.&nbsp;</p> <p style="text-align: left;">Qvalitas Arstikeskuse optometrist Birgit Vaarandi s&otilde;nul j&otilde;uavad inimesed silmaspetsialistide &nbsp;juurde enamasti silmade kuivamise, n&auml;gemisteravuse languse ja fokusseerimisprobleemidega.</p> <p style="text-align: left;">Vaarandi s&otilde;nul esineb silmakaebusi varasemast veidi noorematel inimestel. &bdquo;Pikenenud on aeg, mille inimene veedab erinevate ekraanide taga, puhkepauside ajal ja &otilde;htuti vahetatakse enamasti &uuml;ks ekraan teise vastu. Sagenenud on nutiseadmete kasutamine, aga neid hoitakse silmadele liiga l&auml;hedal. See omakorda m&otilde;jutab silmade heaolutunnet ning v&otilde;ib tekitada ka olukorra, kus silmad on pinges ning selle t&otilde;ttu ei n&auml;e inimene enam kaugele h&auml;sti,&ldquo; r&auml;&auml;kis optometrist. L&auml;hedale vaatamine v&auml;sitab silmi, sest n&otilde;uab silmalihaste pingutust. Silm fokusseerib objektile, silma siselihased pingutuvad, et silmal&auml;&auml;ts saaks seda kumeramaks muutuda, mida l&auml;hemale pilk suunatakse. Inimene on aga loodud algselt kaugele vaatama, k&uuml;ttima ja ohtu m&auml;rkama.</p> <p style="text-align: left;">Ekraanidega t&ouml;&ouml;tades tekkiv silmade &uuml;lepinge v&otilde;ib ulatuda kergest f&uuml;&uuml;silisest v&auml;simusest punetavate silmade ja t&otilde;mblusteni.</p> <p style="text-align: left;"><b>Kuiva silma s&uuml;ndroom</b></p> <p style="text-align: left;">&bdquo;Pilgutamine on ainus, mis silmi loomulikul teel kaitseb ja pisaravedeliku kihti naturaalselt uuendab,&ldquo; s&otilde;nas Vaarandi. Nutiseadmete ja arvutiekraani pikemaajalisel pingsal vaatamisel pilgutatakse silmi umbes 3 korda v&auml;hem, mille tulemusena v&auml;heneb silma loomulik niisutus ja tekib kuivustunne v&otilde;i ka peavalu. Kuigi noorte silmade kaitsekiht on paremas seisus kui vanematel inimestel, v&otilde;ivad kaitsvasse pisarakihti n&otilde;rgad ja kuivad kohad tekkida k&otilde;ikidel.</p> <p style="text-align: left;">Kuiva silma s&uuml;ndroom on &uuml;sna levinud probleem, millele viitavad erinevad s&uuml;mptomid. Kui koos esineb neist 2-3, tasub p&ouml;&ouml;rduda silmaarsti poole ning lasta oma n&auml;gemisaparaati kontrollida. Silmaarsti tasub v&auml;isata, kui muret teevad nt silmade kuivus, karedus v&otilde;i liivateratunne silmas, liigne pisaravool, kipitustunne pilgutamisel v&otilde;i v&otilde;&otilde;rkeha tunne silmas. Tunnusteks on ka silmade v&auml;simus ja punetus, n&auml;gemise h&auml;gustumine ning silmad v&otilde;ivad olla tavaliselt tundlikumad valgusele. Tekkida v&otilde;ib vajadus sagedamini pilgutada, sest silmas on ebamugavustunne v&otilde;i on ebamugav kontaktl&auml;&auml;tsesid kanda.</p> <p style="text-align: left;"><b>M&otilde;istlik p&auml;evane koormus ja silmas&otilde;bralik t&ouml;&ouml;koht</b></p> <p style="text-align: left;">Kuigi ekraane peaks vaatama nii v&auml;he, kui v&otilde;imalik, tahab t&ouml;&ouml; siiski tegemist. Silmade tervise hoidmiseks tuleb kindlasti teha pause, et neid puhata. Pausid v&otilde;iksid moodustada umbes 10% t&ouml;&ouml;ajast ehk ca 6 minutit tunnis. Pauside ajal tuleks silmi teadlikult puhata, seega nt ajalehe lugemine ei ole selleks hetkeks sobiv tegevus.</p> <p style="text-align: left;">Silmade optika saab puhkust, kui kaugele vaadata v&otilde;i silmad kinni panna, viimane leevendab veidi ka silmade kuivusest tulenevat ebamugavustunnet.</p> <p style="text-align: left;">T&ouml;&ouml;kohal v&otilde;iks v&auml;ltida liiga eredat valgust ning v&auml;ga h&auml;maras toimetamist. Silmadele on hea loomulik valgus, mis langeb eest (kuvari tagant) ja t&ouml;&ouml;lauale sobivad h&auml;sti kohtvalgustid. Inimesed tunnetavad mugavat valgustugevust erinevalt, seet&otilde;ttu v&otilde;ib &uuml;ldvalguse kasutamisel tekkida eriarvamusi. Sageli esineb ka tundlikkust p&auml;evavalguslampidele, mille puhul on kaebuseks eriti kiiresti v&auml;sivad silmad.</p> <p style="text-align: left;">Arvutiga t&ouml;&ouml;tades v&otilde;iks ekraani k&otilde;rgus j&auml;&auml;da otse vaatamisel silmadest veidi allapoole (et n&auml;eks vabalt ka &uuml;le ekraani), sest nii on silmadel parem. Seda on t&auml;nap&auml;eva v&auml;ga suurte ekraanidega aga keeruline saavutada. Kuvari kaugus silmadest v&otilde;iks j&auml;&auml;da 60-70 cm kaugusele, s&uuml;learvuti puhul on soovituslik kaugus v&auml;iksem, vastavalt k&auml;te pikkusele. Ekraani pind peaks olema kindlasti puhas ja teksti suurus mugav lugemiseks. Ekraani kontrastsus ja eredus peavad sobima valgustingimustega, parim on lugeda valgel taustal musta teksti.</p> <p style="text-align: left;"><b>N&otilde;uanded silmade tervise heaks</b></p> <ul style="text-align: left;"> <li> <p>V&auml;ldi tundide kaupa j&auml;rjest arvuti v&otilde;i nutiseadmega t&ouml;&ouml;tamist. Puhkepausid moodustagu ca 10% t&ouml;&ouml;ajast.</p> </li> <li> <p>&Uuml;le 40-aastased inimesed v&otilde;iksid lisaks n&auml;gemisele kontrollida ka silmar&otilde;hkusid. Alates 50.-60. eluaastast v&otilde;iks lasta regulaarselt (s&otilde;ltuvalt &uuml;ldhaigustest ja silma tervislikust seisukorrast) p&otilde;hjalikumalt silmade tervist kontrollida ka kaebuste puudumisel.</p> </li> <li> <p>Silmapauside ajal tee harjutusi:vaata kaugele ja kindlasti pilguta;</p> </li> </ul> <p>sulge silmad, kata need &otilde;rnalt n&auml;iteks peopesadega ja loe 60-ni;<br />vaata kordam&ouml;&ouml;da l&auml;hedale ja kaugele;<br />tee silmaringe (arvutiga t&ouml;&ouml;tav inimene v&otilde;iks neid teha kinniste silmadega);<br />v&otilde;imalusel v&auml;rskenda n&auml;gu k&uuml;lma veega, ka see parandab veidi silmade enesetunnet;<br />vajadusel pane peale harjutusi niisutavaid silmatilkasid, sest h&auml;sti niisutatud silm n&auml;eb paremini.</p> <ul style="text-align: left;"> <li>Nutitelefoni asemel vali lugemiseks paberkandjal raamat, ajaleht v&otilde;i muu infoallikas, sest sel juhul asub tekst silmadest kaugemal ja on suurem. Eriti oluline on see laste puhul.</li> </ul> <p style="text-align: left;">Kokkuv&otilde;tteks v&otilde;ib &ouml;elda, et kui soovid maailma selge pilguga vaadata, tuleb silmade tervist hoida ja neid liigsest pingutusest s&auml;&auml;sta.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2225Mida teha, kui tööandja ei maksa tehtud töö eest?2019-03-04<p><b>Olen t&ouml;&ouml;tanud neli kuud ehitusel. Esimene kuu maksis t&ouml;&ouml;andja palga nii nagu kokku leppisime, kuid teisel kuul hakkas mittemaksmiseks erinevaid vabandusi otsima. Seej&auml;rel maksis 50 euro kaupa kokku 300 eurot, kuid &uuml;lej&auml;&auml;nud tasud kolme kuu t&ouml;&ouml;tamise eest on saamata. Lepingut me ei s&otilde;lminud, r&auml;&auml;kisime ainult telefoni teel ning t&ouml;&ouml;tasu maksis sularahas. N&uuml;&uuml;d avastasin, et t&ouml;&ouml;andja ei ole ka makse tasunud, kuigi lubas maksud korrektselt tasuda. Mida teha? Kas Maksu- ja Tolliameti v&otilde;i T&ouml;&ouml;inspektsiooni poole p&ouml;&ouml;rdumisest oleks abi?</b></p> <p><b>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistalituse juhataja:</b> Saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu vaidlus on era&otilde;iguslik vaidlus ehk see t&auml;hendab seda, et t&ouml;&ouml;tajal tuleb saamata j&auml;&auml;nud tasu saamiseks p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtu poole. Vaidluses tuleb t&ouml;&ouml;tajal esmalt t&otilde;endada, et tegemist oli t&ouml;&ouml;suhtega. &Uuml;ldjuhul t&otilde;endab t&ouml;&ouml;suhet t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja vahel s&otilde;lmitud kirjalik t&ouml;&ouml;leping. Kui t&ouml;&ouml;taja asub t&ouml;&ouml;le kirjalikku t&ouml;&ouml;lepingut s&otilde;lmimata, siis v&otilde;tab ta endale teadlikult riski, kus tal on tulevikus t&ouml;&ouml;suhte t&otilde;endamine ja seel&auml;bi ka saamata j&auml;&auml;nud tasude saamine oluliselt keerukam.</p> <p>Samas ei t&auml;henda kirjaliku lepingu puudumine seda, et t&ouml;&ouml;suhet poleks s&otilde;lmitud. T&ouml;&ouml;le asumisel, ka ilma kirjaliku lepinguta, loetakse t&ouml;&ouml;leping s&otilde;lmituks juhul, kui t&ouml;&ouml;taja asub tegema t&ouml;&ouml;d, mille tegemist v&otilde;ib vastavalt asjaoludele eeldada &uuml;ksnes tasu eest. Suulist t&ouml;&ouml;suhet on v&otilde;imalik t&otilde;endada kirjavahetustega t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja vahel (facebook, e-kiri, sms), fotodega t&ouml;&ouml;kohal jms.</p> <p>J&auml;rgmisena tuleb vaidluses t&otilde;endada saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu suurust. &Uuml;ldjuhul on k&otilde;ige paremaks t&otilde;endiks kirjavahetus t&ouml;&ouml;andjaga, kus on kokku lepitud konkreetsetes summades, lisaks t&ouml;&ouml;andja poolt kinnitatud t&ouml;&ouml;graafikud, tehtud t&ouml;&ouml;tundide arvestus v&otilde;i j&auml;llegi kirjavahetus, kus t&ouml;&ouml;andja on kinnitanud, mitu tundi t&ouml;&ouml;d t&ouml;&ouml;taja tegi.</p> <p>Saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu saab v&auml;lja m&otilde;ista &uuml;ksnes t&ouml;&ouml;vaidluskomisjon v&otilde;i kohus. Kui otsus on t&ouml;&ouml;taja jaoks positiivne ja j&otilde;ustunud, kuid t&ouml;&ouml;andja endiselt ei tasu v&auml;ljam&otilde;istetud tasu, siis p&ouml;&ouml;rdub t&ouml;&ouml;taja j&otilde;ustunud otsusega kohtut&auml;ituri poole.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjuristid saavad anda n&otilde;u ja selgitusi t&ouml;&ouml;lepingu seaduse ja selle alusel antud &otilde;igusaktide kohta, nt kuidas p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtu poole, millised on aegumist&auml;htajad, kuidas t&ouml;&ouml;suhet &uuml;les &ouml;elda jne. Maksu- ja tolliamet saab kontrollida ja alustada vajadusel menetlust tasumata maksude osas, kuid ei T&ouml;&ouml;inspektsioon ega Maksu- ja Tolliamet ei saa t&ouml;&ouml;tajale v&auml;lja m&otilde;ista saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2224Hoia tööala korras!2019-03-01<p>Mida teha, kui sul on mitu sarnast purki j&auml;rjest, kuid sisu on erinev? Oska &otilde;nnetust ette n&auml;ha, ning vii ohtlikud asjad t&ouml;&ouml;alast eemale.</p> <p></p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/5 m&uuml;rk.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/thumbs/__thumb_-2-5 m&uuml;rk.jpg" alt="Erineva sisuga sarnased purgid, millest &uuml;ks on m&uuml;rk" /></a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2223Õnnetusjuhtum: kokk libastus ja põletas end raskelt kuuma õliga2019-02-28<p><b>&Otilde;nnetuskoha kirjeldus<br /></b></p> <ul> <li>Kiirtoidurestoran, Suurbritannia.&nbsp;</li> </ul> <p><b>Kannatanu (t&ouml;&ouml;koht v&otilde;i amet)<br /></b></p> <ul> <li>Restorani k&ouml;&ouml;gis t&ouml;&ouml;tav kokk.&nbsp;</li> </ul> <p><b>&Otilde;nnetusjuhtumi kirjeldus<br /></b></p> <ul> <li>Kiirtoidurestorani t&ouml;&ouml;tajad tegid p&auml;rast reede&otilde;htust tipptundi puhastust&ouml;id. Kokk l&auml;ks pottide pesemise alast tagasi k&ouml;&ouml;ki m&ouml;&ouml;da p&otilde;randat, mida &uuml;ks teine t&ouml;&ouml;taja oli just pesnud. Frit&uuml;&uuml;rist m&ouml;&ouml;dumisel libises kokk ikka veel niiskel p&otilde;randal.</li> <li>Kokk p&uuml;&uuml;dis kukkumist instinktiivselt peatada ja haaras paanikahoos kinni frit&uuml;&uuml;rist.</li> <li>Frit&uuml;&uuml;r l&auml;ks kummuli ja kogu selle sisu, 35 liitrit keevat &otilde;li, valgus koka peale ja p&otilde;randale. Kui &otilde;li puutus kokku p&otilde;randal olevate veej&auml;&auml;kidega, tekkis tihe must suits, mis vallandas suitsuanduri h&auml;ire ja teravdas veelgi &auml;&auml;rmiselt hirmutavat olukorda.</li> <li>Kuuma &otilde;liga &uuml;mbritsetud kokk ei suutnud p&otilde;randalt &uuml;les t&otilde;usta. Iga kord kui ta seda proovis, libises ta tagasi. Viimaks suutis juhataja abi &otilde;pilane ta oma k&auml;si k&otilde;rvetades mahavalgunud &otilde;li seest v&auml;lja t&otilde;mmata.</li> <li>Kokk sai pahkluude, s&auml;&auml;rte, tuharate ja rinna ulatuslikke p&otilde;letusi ja vajas nahasiirdamist.</li> <li>Mahavalgunud &otilde;li l&auml;heduses olnud teine t&ouml;&ouml;taja p&otilde;letas raskelt oma paremat s&auml;&auml;rt ja pahkluud ning vajas samuti nahasiirdamist.</li> </ul> <p><b>&Otilde;nnetusjuhtumi p&otilde;hjused</b><b>&nbsp;</b></p> <p>Otsesed p&otilde;hjused:<b>&nbsp;<br /></b></p> <ul> <li>P&otilde;randa puudulik hooldamine, puudulik puhastamine, ebasobivad jalatsid ja p&otilde;randaplaatide puudulik libisemiskindlus.</li> </ul> <p>Muud p&otilde;hjused</p> <ul> <li>P&otilde;randaplaatide puudulik libisemiskindlus suurendas libisemis&otilde;nnetuse t&otilde;en&auml;osust.</li> </ul> <p><b>Ennetusmeetmed</b><b>&nbsp;</b></p> <ul> <li>Korrap&auml;rane puhastamine.</li> <li>Tagada, et k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad kannavad libisemisvastaseid jalatseid.</li> <li>P&otilde;randa seisukorra parandamine &ndash; vajaduse korral kasutada libisemisvastaseid pindu v&otilde;i matte ja k&auml;epidemeid.</li> </ul> <p><b>Saadud kogemused</b><b>&nbsp;</b></p> <div> <ul> <li>Ettev&otilde;te v&otilde;ttis &otilde;nnetusjuhtumit v&auml;ga t&otilde;siselt. Ettev&otilde;tte k&otilde;igis tegutsemiskohtades &uuml;le kogu riigi t&auml;iustatakse edasiste libisemisjuhtude v&auml;ltimiseks p&otilde;randakatteid ja puhastamisv&otilde;tteid ning k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele antakse libisemiskindlad jalatsid.</li> <li></li> </ul> <div></div> <div></div> <div></div> <div></div> <div></div> <div></div> <div></div> <div></div> <div></div> <div></div> <div><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Joonised_Skeemid_Juhtunud_kuid/&Otilde;li ja libastumine.pdf" title="&Otilde;li ja libastumine.pdf (305 KiB)"><br />Laadi juhtum alla PDF formaadis.</a></div> <ul> <li></li> </ul> Foto: Pixabay</div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2222Peresõbralik tööandja Helmes2019-02-27<p><b>Tarkvaraettev&otilde;tte Helmes t&ouml;&ouml;keskkonna disainer: uue ajastu terviseprobleemidele peab rohkem t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama</b></p> <p><b>&Auml;ritarkvaraga tegelev ettev&otilde;te Helmes keskendub v&auml;rbamisprotsessis inimese individuaalsusele ning teab, et lauatenniselaudadega ja energiajookidest pungil k&uuml;lmkappidega t&auml;nap&auml;eval enam t&ouml;&ouml;tajaid ei motiveeri &ndash; vaja on t&ouml;&ouml;kultuur t&auml;ielikult &uuml;mber defineerida. </b></p> <p>Helmese t&ouml;&ouml;keskkonna disainer Kadi Saali s&otilde;nul on ettev&otilde;tte p&otilde;hiv&auml;&auml;rtus hoolimine &ndash; t&ouml;&ouml;tajatest, &uuml;hiskonnast, loodusest. Kuigi kontor on sisustatud ergonoomiliste t&ouml;&ouml;kohtadega ning t&ouml;&ouml;tajatel on v&otilde;imalus kasutada nii magamiskapslit, sauna kui mass&ouml;&ouml;ri teenust, m&auml;rkab Saal siiski terviseh&auml;dasid, mis on tingitud istuvast eluviisist. &bdquo;Peame m&otilde;tlema sellele, kuidas meie t&ouml;&ouml;tajad kasutaksid t&ouml;&ouml;andja pakutud h&uuml;vesid nagu spordi- ja tervisetoetus enda huvides rohkem ning ei saaks m&otilde;nd kutsehaigust,&ldquo; t&otilde;deb Saal. Tiimid kohtuvad f&uuml;sioterapeudiga, kes annab neile n&otilde;u, kuidas ennast istuva eluviisi eest kaitsta - koos v&otilde;imeldakse ja venitatakse ning &otilde;pitakse nippe, kuidas end paremini hoida.</p> <p>Lisaks t&ouml;&ouml;tajate f&uuml;&uuml;silise tervise eest hoolitsemisele hoiab Helmes silma peab ka t&ouml;&ouml;tajate vaimsel tervisel, n&auml;iteks kaardistati kampaania &bdquo;Must lumi&ldquo; raames t&ouml;&ouml;tajate v&otilde;imalikku depressiooni ning selgitati tiimijuhtidele depressiooni ilminguid. &bdquo;Soovime, et meie tiimijuhid oskaksid &auml;ra tunda ning vajadusel sekkuda, kui tiimiliikmetel on vaimseid pingeid v&otilde;i k&otilde;rvalekaldeid,&ldquo; selgitab Saal. &bdquo;Need on uue ajastu probleemid, millest r&auml;&auml;gitakse avalikult liiga v&auml;he ning millele tuleks kindlasti rohkem r&otilde;hku p&ouml;&ouml;rata,&ldquo; arvab ta.</p> <p>Oluline osa Helmese t&ouml;&ouml;keskkonnast on ka regulaarsed &uuml;his&uuml;ritused, mis saavad sageli alguse t&ouml;&ouml;tajate initsiatiivil &ndash; m&auml;lum&auml;ng, arvutim&auml;ngude &otilde;htud, loodusmatkad. &bdquo;Helmese iga-aastasele viiev&otilde;istluse spordip&auml;evale soovime sel aasta lisada ka lapsed ning teha eraldi laste r&auml;ndkarika v&otilde;istlus,&ldquo; s&otilde;nab ta.</p> <p>Peres&otilde;braliku ettev&otilde;tte programmiga liitumise suurimaks motivatsiooniks oli Helmese t&ouml;&ouml;keskkonna disaineri s&otilde;nul vajadus kaardistada vajalikud muudatused ja parendused ning need ka konkreetselt t&ouml;&ouml;plaani v&otilde;tta. &bdquo;Oleme programmi kaasanud teemad, mis annaks indu maja sees konkreetsem &bdquo;arenguh&uuml;pe&ldquo; &auml;ra teha, mitte teha asju vaid tegemise p&auml;rast,&ldquo; s&otilde;nab ta.</p> <p>N&auml;iteks on Helmese kontoris sagedased k&uuml;lalised t&ouml;&ouml;tajate lapsed, kes peale kooli vanemate t&ouml;&ouml;kohas koolit&ouml;id teevad v&otilde;i aega veedavad. K&uuml;ll aga n&auml;itas t&ouml;&ouml;tajate tagasiside, et igatsetakse eraldi ruumi v&otilde;i ala, kus lastel oleks tegevust ning v&otilde;imalus vaikselt koduseid koolit&ouml;id teha. &bdquo;Soovime luua lastele v&otilde;imaluse tulla kontorisse vanemate juurde, segamata teisi t&ouml;&ouml;tajaid,&ldquo; selgitab Saal &uuml;mberkorralduste vajadust.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2220Parem töökeskkond eeldab muutuseid mõtteviisides2019-02-26<p>Novembri alguses toimus T&ouml;&ouml;inspektsiooni eestvedamisel rahvusvaheline konverents &bdquo;Hea t&ouml;&ouml;keskkond uueneval t&ouml;&ouml;turul&ldquo;. Sisukas p&auml;ev l&otilde;ppes t&ouml;&ouml;tajate, t&ouml;&ouml;andjate ja riigi esindajate debatiga, kus keskenduti:</p> <ul> <li>t&auml;nap&auml;eva t&ouml;&ouml;tingimustele;</li> <li>automatiseerimisele;</li> <li>t&auml;iend- v&otilde;i &uuml;mber&otilde;ppimisvajadusele;</li> <li>seaduste v&otilde;i reeglite kaasajastamisele.</li> </ul> <p><b>Palgast olulisemaks kerkib t&ouml;&ouml;keskkond</b></p> <p>Reformierakonna esinaise Kaja Kallase s&otilde;nul on t&auml;nap&auml;eva ettev&otilde;tjatel ja t&ouml;&ouml;tajatel t&auml;nu tehnoloogiale oluliselt rohkem valikuid. Nii toodete ja teenuste turustamisel kui ka inimeste v&auml;rbamisel. Lisaks on tema hinnangul muutunud prioriteet, mille alusel ametikoht leitakse: &bdquo;Kui varasemalt oli t&ouml;&ouml;tajal valida k&otilde;rgema palga ja mingite muude tingimuste vahel, siis valiti k&otilde;rgem palk. Uuema aja inimesed valivad selle j&auml;rgi, mis nad t&ouml;&ouml;st saavad, kas nad arenevad, kas t&ouml;&ouml; on huvitav ja pakub v&auml;ljakutseid,&ldquo; kirjeldas Kallas. &Uuml;heks olulisemaks aspektiks t&ouml;&ouml;j&otilde;upuuduse tingimustes on seega hea t&ouml;&ouml;keskkonna pakkumine, kus t&ouml;&ouml;taja tunneb ennast &otilde;nnelikuna.&nbsp;</p> <p>Eesti Kaubandus-T&ouml;&ouml;stuskoja peadirektor Mait Paltsi s&otilde;nul on nii m&otilde;negi ettev&otilde;tja teadlikkus paljudest uutest suundumustest veel madal ning vajatakse aega uuenduste omaks v&otilde;tmiseks. Tema hinnangul tuleb selgitada t&ouml;&ouml;keskkonda panustamise kasu ning n&auml;idata selle seoseid t&ouml;&ouml; efektiivsusega.&nbsp;</p> <p><b>Automatiseerimine sunnib &otilde;ppima</b></p> <p>Riigikogu esimees Eiki Nestor p&ouml;&ouml;ras debatis t&auml;helepanu automatiseerimisele. Tema s&otilde;nul ollakse harjunud, et on oskust&ouml;&ouml;liste kaader, kes saab suhteliselt head palka ja kellest ollakse huvitatud. See arusaam vajaks aga &uuml;mber m&otilde;tlemist. &bdquo;V&auml;ga paljusid neist t&ouml;&ouml;dest hakkab tegema robot. Alles j&auml;&auml;vad loovad t&ouml;&ouml;d ning v&auml;ga lihtsad t&ouml;&ouml;d, kus t&ouml;&ouml;tajate ettevalmistuse tase ei pea olema k&otilde;rge,&ldquo; r&auml;&auml;kis Nestor ja nentis, et aeg toob suuri muutuseid.&nbsp;</p> <p>Kallase hinnangul ei t&auml;henda robotite kasutusele v&otilde;tmine tingimata t&ouml;&ouml;tute arvu m&auml;rkimisv&auml;&auml;rset kasvu. &bdquo;N&auml;iteks Saksamaal on neli korda rohkem roboteid inimese kohta kui Ameerika &Uuml;hendriikides, ometi on seal t&ouml;&ouml;puudus madal,&ldquo; lisas ta ja t&auml;psustas, et &uuml;hes tehisintellekti rakendamisega tekib ka palju uusi t&ouml;&ouml;kohti. Lahenduseks on automatiseerimise omaksv&otilde;tt ning inimeste digitaalsete oskuste arendamine.&nbsp;</p> <p>Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliidu esimees Peep Petersoni s&otilde;nul on osades sektorites teatud t&ouml;&ouml;kohtade kadumine seoses automatiseerimisega juba reaalsus. &bdquo;Selles m&otilde;ttes on tulevik Eestis juba kohal. T&ouml;&ouml;tukassas on selle lahendamiseks ka teenused loodud ning peamiseks k&uuml;simuseks on, kuidas inimesed sinna &otilde;ppima saada,&ldquo; t&auml;iendas Peterson.&nbsp;</p> <p>&Otilde;ppimiskultuur on v&otilde;ti, mis aitab meil j&otilde;uda j&auml;rgmisele tasemele. &bdquo;Tuleb t&ouml;&ouml;tada selle nimel, et inimestel oleks v&otilde;imalus &otilde;ppida ning motivatsioon seda teha,&ldquo; nentis Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliidu esimees. &Otilde;ppimine peab aga algama veel enne, kui inimene seisab silmitsi t&ouml;&ouml;tusega.&nbsp;</p> <p><b>Seadused ja kokkulepped peaksid ajaga kaasas k&auml;ima</b></p> <p>Kaja Kallase hinnangul on praegune t&ouml;&ouml;tamise kord suuresti rajatud t&ouml;&ouml;stusrevolutsioonist p&auml;rit ideaalile, et isikul on &uuml;ks pikk karj&auml;&auml;r &uuml;he t&ouml;&ouml;andja juures. See aga on muutumises. J&auml;rjest rohkem eelistatakse paindlikke t&ouml;&ouml;vorme ning mitme t&ouml;&ouml;andja juures t&ouml;&ouml;tamist ja projektit&ouml;&ouml;d. Sellega seoses tuleks kohandada ka reegleid, et need inimesi ei ahistaks. Reeglid peaksid soodustama t&ouml;&ouml;h&otilde;ivet ning vajadusel abi ja koolituste saamist.&nbsp;</p> <p>Nestori hinnangul oleks m&otilde;istlik lahendada see detailsete seaduste asemel t&ouml;&ouml;turu osapoolte vahel. Kuna erinevates valdkondades on oma erip&auml;rad, siis saaks parima kokkuleppe just neist l&auml;htudes. Temaga n&otilde;ustus ka Peep Peterson, kelle hinnangul ei saa t&ouml;&ouml;turul r&auml;&auml;kida mingist &uuml;hest mudelist ja sellest l&auml;htuda: &bdquo;T&ouml;&ouml;turg on mitmekesine ning me peame suutma kaitsta k&otilde;iki selles osalejaid.&ldquo;&nbsp;</p> <p>Eesti Kaubandus-T&ouml;&ouml;stuskoja peadirektor Mait Paltsi s&otilde;nul aitab reguleerimine &uuml;hest k&uuml;ljest k&uuml;ll muuta tulevikku paremini ennustatavaks, kuid teisalt v&otilde;ib see piirata mingite &auml;rimudelite ja lahenduste arengut. Erinevad uued t&ouml;&ouml;tamise vormid kinnitavad kanda s&otilde;ltumata sellest, kas need on kehtivates seadustes selgelt lubatud v&otilde;i mitte. Lahenduseks on suurem usaldamine. T&ouml;&ouml;andja peab usaldama t&ouml;&ouml;tajat, sest tema tegevuse kontrollimine on aina keerukam v&otilde;i ebam&otilde;istlikult ressursin&otilde;udlik. Samuti peab t&ouml;&ouml;taja oma tegevusega kinnitama, et v&auml;&auml;rib seda usaldust.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Minu ja paljude t&ouml;&ouml;andjate jaoks muutub usaldus l&auml;hiajal &uuml;heks k&otilde;ige t&auml;htsamaks argumendiks, miks t&ouml;&ouml;tajaid hoida,&ldquo; summeeris Palts. Kui aga t&ouml;&ouml;taja saab suurema vabaduse t&ouml;&ouml;tamise aega ja kohta valida, siis peaks vastukaaluks olema t&ouml;&ouml;andjal ka suurem vabadus t&ouml;&ouml;tajast usalduse kaotamisel loobuda.&nbsp;</p> <p>Kaja Kallase s&otilde;nul ei tasu olla kinni senises sotsiaalkaitse- v&otilde;i maksus&uuml;steemis, vaid vaadata kogu teemat laiemalt arvestades uusi suundumusi. Kui praegune s&uuml;steem ei vasta vajadustele, siis tasuks kaaluda seniste reeglite &uuml;le vaatamist ja ka alternatiivseid lahendusi.&nbsp;</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes tuleks kasuks avatud m&otilde;ttelaad ning juba toimuvate arengutega kaasa minek, et kasutada neist s&uuml;ndivaid v&otilde;imalusi. Ootused t&ouml;&ouml;tajale, t&ouml;&ouml;andjale ja ka seadustele muutuvad ning me saame neist inspireerituna liikuda kaasaegsema ja efektiivsema t&ouml;&ouml;keskkonna suunas.</p> <p></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2219Kas töövahenduse teenuse eest tohib tööotsijalt tasu nõuda?2019-02-25<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Otsisin pikalt t&ouml;&ouml;d ja leidsin l&otilde;puks internetist hea pakkumise. Kohapeal selgus, et tegemist on Eestis tegutseva t&ouml;&ouml;vahendusb&uuml;rooga, mis intervjueerib siin inimesi, aga tulevane t&ouml;&ouml;andja on hoopis v&auml;lismaine ettev&otilde;te. Minu k&auml;est k&uuml;siti 50 eurot, et nad edastaksid minu CV v&otilde;imalikule sobivale t&ouml;&ouml;andajale. Kas nii on &otilde;ige?</b></p> <p><b></b><i style="font-family: PFSquareSansPro-Medium, Arial, Helvetica, sans-serif; font-size: 1.17em;">Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja ennetuse ja &otilde;iguse alal:</i><span style="font-family: PFSquareSansPro-Medium, Arial, Helvetica, sans-serif; font-size: 1.17em;"> T&ouml;&ouml;turuteenuste osutamise reegleid reguleerib Eestis t&ouml;&ouml;turuteenuste ja &ndash;toetuste seadus (TTTS). Seaduse kohaselt on t&ouml;&ouml;vahendus t&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;taja kokkuviimiseks vajaliku info vahendamine. T&ouml;&ouml; vahendamise eest ei tohi t&ouml;&ouml;otsijalt raha k&uuml;sida (TTTS &sect; 39</span><sup style="font-family: PFSquareSansPro-Medium, Arial, Helvetica, sans-serif;">1</sup><span style="font-family: PFSquareSansPro-Medium, Arial, Helvetica, sans-serif; font-size: 1.17em;">).&nbsp;</span></p> <p>Sellist teenust v&otilde;ivad pakkuda ka eraettev&otilde;tted, kui nad on enne tegevuse alustamist esitanud majandustegevusteate majandustegevuse registrile <a href="https://mtr.mkm.ee/">https://mtr.mkm.ee/</a>. Iga inimene saab ka ise registrist kontrollida, milliste tegevuste kohta on ettev&otilde;te teate esitanud.</p> <p>T&ouml;&ouml;vahenduse eest tasu n&otilde;udmine t&ouml;&ouml;otsijalt on keelatud. J&auml;relevalvet selle n&otilde;ude rikkumise &uuml;le teeb alates selle aasta 20. jaanuarist T&ouml;&ouml;inspektsioon. Inspektsioon v&otilde;ib kontrollida ettev&otilde;tte majandustegevusega seoses kahte asja:</p> <ol> <li>kas ettev&otilde;tja on t&auml;itnud oma kohuse ja esitanud majandustegevusteate t&ouml;&ouml;vahenduse ja/v&otilde;i t&ouml;&ouml;j&otilde;u rendiga tegelemise kohta ning</li> <li>kas ettev&otilde;tja on k&uuml;sinud t&ouml;&ouml;vahenduse eest t&ouml;&ouml;otsijalt raha v&otilde;i rendit&ouml;&ouml;j&otilde;u vahenduse puhul rendit&ouml;&ouml;tajalt raha rendit&ouml;&ouml;le suunamise eest.</li> </ol> <p>T&ouml;&ouml;inspektor v&otilde;ib seega n&otilde;uda t&ouml;&ouml;d v&otilde;i rendit&ouml;&ouml;j&otilde;udu vahendavalt ettev&otilde;ttelt teate esitamist majandustegevuse registrile. Kui inspektor tuvastab, et t&ouml;&ouml;vahenduse eest on inimestelt tasu n&otilde;utud, v&otilde;ib ta keelata t&ouml;&ouml; v&otilde;i rendit&ouml;&ouml;j&otilde;u vahendamisega seotud majandustegevuse. Sellist keeldu saab rakendada kuni &uuml;heks aastaks.</p> <p>Kui teie k&auml;est k&uuml;siti t&ouml;&ouml;vahenduse eest raha, on teil &otilde;igus see tagasi n&otilde;uda ning teavitada T&ouml;&ouml;inspektsiooni e-kirjaga aadressil <a href="mailto:vihje@ti.ee">vihje@ti.ee</a> v&otilde;i infotelefonil 640 6000.</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2218Palju õnne, Eesti Vabariik ja Tööinspektsioon!2019-02-22<p>&Uuml;hes Eesti vabariigiga t&auml;histab sellel p&uuml;hap&auml;eval 101. s&uuml;nnip&auml;eva ka T&ouml;&ouml;inspektsioon. T&auml;pselt nii palju aega m&ouml;&ouml;dub esimeste t&ouml;&ouml;kaitsekomissaride ametisse nimetamisest 1918. aastal. Selle puhul r&auml;&auml;givad organisatsiooni t&ouml;&ouml;tajad, kuidas on ametikoht neid muutnud ning mida oodatakse tulevikult.&nbsp;</p> <p><b>Eesm&auml;rgiks parem ja ohutum t&ouml;&ouml;keskkond</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;keskkond meie igap&auml;evas sageli muude aspektide varjus. Pigem p&auml;lvivad avalikkuse t&auml;helepanu uued tooted ja tehnoloogiad, majanduslik edu ja eba&otilde;nnestumine kui t&ouml;&ouml;keskkonnaga seonduv.&nbsp;</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tajaks saades hakkasin aga m&auml;rkama, kui universaalne ja k&otilde;ikeh&otilde;lmav on t&ouml;&ouml;keskkond. Mis kasu on palgast ja kasumist, kui nende ohvriks tuuakse tervis? Ja vastupidi &ndash; rahulik ja leebe t&ouml;&ouml;keskkond, mis ei kujuta inimestele ohtu ega piina pingestatuse t&otilde;ttu n&auml;rve, &nbsp;tasakaalustab v&auml;iksemat palka v&otilde;i kasumit,&ldquo; s&otilde;nas Maripuu.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon on n&auml;htav meeldetuletus, et turvaline ja r&otilde;&otilde;mupakkuv t&ouml;&ouml; ei tule iseenesest, vaid selle heaks tuleb pingutada. &bdquo;T&auml;htsaim on, et saaksime &ouml;elda &ndash; t&auml;nu meile on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi v&auml;hem ja raskeid sealhulgas mitte &uuml;htegi. Me tahame, et Eestisse investeeritaks ja tuldaks t&ouml;&ouml;le teadmises, et siin on hea ja turvaline t&ouml;&ouml;keskkond,&ldquo; lausus Maripuu.&nbsp;</p> <p>Tema s&uuml;nnip&auml;evasoov on olla omavahel head kolleegid ning saada seega h&auml;sti hakkama ka organisatsioonile pandud &uuml;lesannetega. &bdquo;Ma tahan, et oleksime s&otilde;bralik asutus, kes ei k&auml;i karistamas, vaid aitamas. Karistusest saab loobuda siis, kui t&ouml;&ouml;andjad ja t&ouml;&ouml;tajad m&otilde;istavad ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna t&auml;htsust ja v&otilde;tavad inspektorite poolt antud soovitusi t&otilde;siselt. Soovin, et t&ouml;&ouml;inspektor oleks ettev&otilde;ttesse oodatud abiline, aitaja nii t&ouml;&ouml;tajale kui t&ouml;&ouml;andjale. Kui t&ouml;&ouml;inspektor on oma kontrolli ettev&otilde;ttes l&otilde;petanud, peab temast j&auml;&auml;ma vaid hea m&auml;lestus ja mis k&otilde;ige t&auml;htsam &ndash; senisest parem ja ohutum t&ouml;&ouml;keskkond,&ldquo; v&otilde;ttis peadirektor kokku.&nbsp;</p> <p><b>Hea tulemuse tagavad koost&ouml;&ouml; ja teineteisem&otilde;istmine</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni eakaim t&ouml;&ouml;taja Andres Hendrikson asus ametisse 1992. aastal, veidi peale Eesti riigi iseseisvuse taastamist. 74-aastane h&auml;rrasmees on n&auml;inud ettev&otilde;tlus- ja t&ouml;&ouml;tamiskultuuri kasvamist l&auml;bi k&uuml;mnendite ning tema s&otilde;nul on muutused olnud p&otilde;hjalikud. &bdquo;M&otilde;ningad juba &auml;ri&uuml;hingu loonud t&ouml;&ouml;andjad arvasid, et tegemist on kuningriigiga, kus kehtib ainult nende arvamus ja keegi &otilde;petada ei tohi. No olid ikka ajad!&ldquo; meenutas Hendrikson &uuml;heksak&uuml;mnendaid. N&auml;iteks terviseriskide hindamine ja t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti m&otilde;isted olid toona tundmatud.&nbsp;</p> <p>Mehe s&otilde;nul on aeg t&ouml;&ouml;inspektorina m&ouml;&ouml;dunud m&auml;rkamatult, sest igap&auml;evat&ouml;&ouml; on mitmekesine ja pidevat suhtlemist t&auml;is. &bdquo;Olen veendunud, et hea koost&ouml;&ouml; ja osapoolte teineteisem&otilde;istmine tagavad meeldiva tulemuse. K&otilde;ige v&auml;hem aitab aga eesm&auml;rki saavutada karistamine. Selle asemel tuleks teisele osapoolele p&otilde;hjendada, miks on seaduses&auml;tted just selliselt s&otilde;nastatud ja mis kasu on t&ouml;&ouml;andjal seadusepunktide t&auml;itmisest.&ldquo;&nbsp;</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;inspektsioonile soovin s&uuml;nnip&auml;eva puhul palju &otilde;nne ja head koost&ouml;&ouml;d k&otilde;igi osapooltega, et j&auml;rgmist suurt juubelit, T&ouml;&ouml;inspektsioon 200, oleks p&otilde;hjust veelgi pidulikumalt t&auml;histada,&ldquo; l&otilde;petas Hendrikson.&nbsp;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioonis saab inimesi p&auml;riselt aidata</b></p> <p>N&otilde;ustamistalituse n&otilde;ustamisjurist Elnara Nadžafova on T&ouml;&ouml;inspektsiooni noorim t&ouml;&ouml;taja, kes esmakordselt kuulis organisatsioonist &uuml;likooli bakalaureuse astme esimesel aastal t&ouml;&ouml;&otilde;igusega seotud &uuml;ritusel.&nbsp;</p> <p>&bdquo;T&auml;nu Eesti Juristide Liidule &otilde;nnestus mul osaleda T&ouml;&ouml;inspektsiooni varjup&auml;eval ning sellega tekkis huvi &uuml;ksnes juurde. Kandideerisin praktikale ning peale seda &otilde;nnestus saada valituks organisatsiooni n&otilde;ustamisjuristi ametikohale, kus praeguseks olen t&ouml;&ouml;tanud kaks aastat,&ldquo; jagas Nadžafova enda lugu.</p> <p>N&otilde;ustamisjuristi s&otilde;nul on T&ouml;&ouml;inspektsioonis t&ouml;&ouml;tamine tema maailmapilti oluliselt laiendanud. &bdquo;Enamasti ei saa me teistes valdkondades tegutsevate inimeste muredest ja r&otilde;&otilde;mudest aimu. T&ouml;&ouml;tamine T&ouml;&ouml;inspektsioonis annab aga igale juhtumile rohkem kui &uuml;he vaatenurga,&ldquo; lausus Nadžafova. N&auml;iteks t&ouml;&ouml;tasu maksmata j&auml;tmise tagamaad v&otilde;ivad olla v&auml;ga erinevad. On ettev&otilde;tjaid, kes on firmasse panustanud kogu oma isikliku vara ning v&otilde;itlevad elluj&auml;&auml;mise nimel, aga leidub ka selgelt pahatahtlikke ja ebaausaid t&ouml;&ouml;andjaid, kes peavad silmas vaid omakasu.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Minu jaoks uus valdkond ja kohati &uuml;sna kurb teema on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused, mis v&otilde;ivad j&auml;tta j&auml;lje inimese kogu &uuml;lej&auml;&auml;nud elule. Tervelt koju j&otilde;udmine ei pruugigi olla nii enesestm&otilde;istetav,&ldquo; kirjeldas Nadžafova. &bdquo;Olin enne ja olen n&uuml;&uuml;d veelgi enam veendunud selles, et nii t&ouml;&ouml;suhetest kui t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uetest tulenevaid kohustusi tuleb v&otilde;tta &auml;&auml;rmise t&otilde;sidusega.&ldquo;&nbsp;</p> <p>Nadžafovale on t&ouml;&ouml;&otilde;iguse valdkond alati s&uuml;damel&auml;hedane olnud. &bdquo;&Uuml;likoolis saab selgeks teooria, kuid T&ouml;&ouml;inspektsioonis saab inimestele praktiliselt ja p&auml;riselt abiks olla,&ldquo; s&otilde;nas n&otilde;ustamisjurist.&nbsp;</p> <p><b>Avatud meelt ja loomingulisust</b></p> <p>Hiljuti kollektiiviga liitunud t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant Kristi Uusmaa on T&ouml;&ouml;inspektsiooni tegemistega kursis olnud keskkooli l&otilde;petamisest alates, sest on t&ouml;&ouml; k&auml;igus erinevatel ametikohtadel ja k&otilde;rgkoolis kokku puutunud inspektsiooni p&auml;devusse kuuluvate teemadega.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Siia t&ouml;&ouml;le asudes &uuml;llatas mind meeldivalt kolleegide avatus ja loomingulisus erinevate meedia- ning muude tehnoloogiliste vahendite kasutusele v&otilde;tmise osas,&ldquo; r&auml;&auml;kis Uusmaa, kes on p&otilde;nevil v&otilde;imalusest, mida tema ametikohal t&ouml;&ouml;tamine ja organisatsioon pakuvad. &bdquo;Tunnen, et soovin panustada t&ouml;&ouml;ohutuskultuuri arendamisesse Eestis ning olla abiks nii t&ouml;&ouml;andjatele kui t&ouml;&ouml;tajatele. Praegune ametikoht on selleks suurep&auml;rane v&otilde;imalus.&ldquo;&nbsp;</p> <p>&bdquo;Soovin T&ouml;&ouml;inspektsioonile kui organisatsioonile ja k&otilde;ikidele teenistujatele j&auml;rjekindlust pooleliolevate &uuml;lesannetega tegelemiseks ning avatud meelt uute v&auml;ljakutsete vastuv&otilde;tmiseks,&ldquo; l&otilde;petab Uusmaa suurep&auml;rase s&uuml;nnip&auml;evasooviga.</p> <p></p> <p>Foto: Veiko Veski</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2217Oma tervisest võib, aga ei pea tööandjaga rääkima2019-02-21<p>T&ouml;&ouml;taja ei ole kohustatud jagama t&ouml;&ouml;andjaga detailset terviseinfot. Oma haigusloo k&otilde;iki aspekte ei pea avaldama ka v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesed, sest m&auml;&auml;ravad on eelk&otilde;ige reaalsed oskused. Samas v&otilde;ib esineda olukordi, kus t&ouml;&ouml;andja informeeritus on vajalik t&ouml;&ouml;taja enda seisukohast.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja on tundlikku terviseinfot aga t&ouml;&ouml;andjaga jaganud, siis ei tohi sellest teadmisest tulenevalt toimuda diskrimineerimist.</p> <p><b>Millist infot on t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus teada?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andjal v&otilde;ib olla &otilde;igustatud huvi t&ouml;&ouml;taja tervise osas, kuid enda kohta peaks andma vaid seda infot, mis kajastab reaalset t&ouml;&ouml;sooritust ning on seega oluline info t&ouml;&ouml; korraldamiseks.</p> <p>Seadusest tulenevalt on t&ouml;&ouml;andjal kohustus tagada k&otilde;ikidele t&ouml;&ouml;tajatele turvaline t&ouml;&ouml;keskkond ja saata inimesi t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde kontrolli. T&ouml;&ouml;tajad omakorda peaksid enda riske maandama ja ka kontrollis k&auml;ima.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;tervishoiuarst kontrollib t&ouml;&ouml;tajat ning tagasisidena saadav info peaks olema t&ouml;&ouml;andjatele piisav. Terviseandmed on delikaatsed ja t&ouml;&ouml;tajal ei ole kohustust t&ouml;&ouml;andjale diagnoosi detaile avaldada,&ldquo; s&otilde;nas Kaire Saarep T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistalitusest. &bdquo;Kui n&auml;iteks arst kirjutab terviset&otilde;endile, et inimene ei tohi k&auml;tt &otilde;lav&ouml;&ouml;tmest k&otilde;rgemale t&otilde;sta, siis p&otilde;hjust ta lisama ei pea.&ldquo;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja j&auml;&auml;b haiguslehele, siis ei ole t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igust n&otilde;uda selle p&otilde;hjuseid. Delikaatne info on n&auml;iteks ka t&ouml;&ouml;taja rasedus, millest vahel r&auml;&auml;gitakse &uuml;hele kolleegile ja j&auml;rgmisel p&auml;eval teab uudist juba terve kontor.</p> <p><b>V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;ime annab &otilde;iguse pikemale p&otilde;hipuhkusele</b></p> <p>Osaline v&otilde;i puuduv t&ouml;&ouml;v&otilde;ime t&auml;hendab seaduse silmis t&ouml;&ouml;tajale &otilde;igust 35-p&auml;evasele p&otilde;hipuhkusele. Kui t&ouml;&ouml;taja on selle aga t&ouml;&ouml;andjale r&auml;&auml;kimata j&auml;tnud, siis ei ole lisap&auml;evi ilmselt m&auml;rgitud ka puhkusegraafikusse ja n&auml;iteks aasta l&otilde;pus selle &otilde;igusj&auml;rgne v&auml;ljan&otilde;udmine ei ole just k&otilde;ige viisakam teguviis. Nii peab ootamatult &uuml;mber korraldama paljude teiste t&ouml;&ouml;kohustused.</p> <p>&bdquo;K&otilde;ige parem on k&otilde;ik oluline l&auml;bi r&auml;&auml;kida kohe t&ouml;&ouml;suhte alguses ilma sunnita detaile avaldada, vaid juhtida t&auml;helepanu pikendatud p&otilde;hipuhkusele ning v&otilde;imalusele saada personaalset tuge ja n&otilde;ustamist t&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultantidelt. Nii maandab t&ouml;&ouml;andja uue t&ouml;&ouml;taja hirme, sest jagab infot, kellega vajadusel r&auml;&auml;kida,&ldquo; juhatas Saarep. &bdquo;T&ouml;&ouml;tajale on oluline teada, et ta tuleb heasse t&ouml;&ouml;keskkonda, seega taandub k&otilde;ik positiivsetele t&ouml;&ouml;suhetele.&ldquo;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;koha kohandamine</b></p> <p>T&ouml;&ouml;koha kohandamise vajadus ei n&otilde;ua samuti otseselt diagnoosi avaldamist. &bdquo;T&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib n&auml;iteks &ouml;elda, et ta ei saa h&auml;sti trepist k&auml;ia v&otilde;i k&auml;si &otilde;lav&ouml;&ouml;tmest k&otilde;rgemale t&otilde;sta. Ta v&otilde;ib &ouml;elda, mis on tema tervisele ohtlik ja mida teha ei tohi, diagnoos kui selline, ei ole t&ouml;&ouml;andja jaoks oluline,&ldquo; s&otilde;nas Saarep.</p> <p>N&otilde;ustamistalituse esindaja jagab ka oma kogemust, kus vaimse puudega inimeste t&ouml;&ouml;letuleku korral uurivad pigem t&ouml;&ouml;andjad, mida nad k&uuml;sida v&otilde;ivad ja missugust infot t&ouml;&ouml;taja neile edastama peab.</p> <p>Vaimse tervise probleemide&nbsp; ja v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;ime korral on inimesele abiks ka t&ouml;&ouml;tukassa konsultandid, kes pakuvad n&otilde;ustamist ning vajadusel ka tugiisiku teenust.</p> <p><b>Tervisest r&auml;&auml;kimine v&otilde;ib p&auml;&auml;sta elu</b></p> <p>Seadus ei m&auml;&auml;ratle t&auml;pselt, millist infot peab t&ouml;&ouml;taja avaldama. Teatud valdkondades, nt tootmises v&otilde;i hoopis s&otilde;idukijuhtide seas on terviserike aga potentsiaalseks ohuks. Ka l&uuml;hiajaline kontrolli kaotamine masina v&otilde;i seadme &uuml;le v&otilde;ib p&auml;&auml;dida raskete tagaj&auml;rgedega. T&ouml;&ouml;andja vastutab k&uuml;ll t&ouml;&ouml;taja heaolu eest, kuid seda on keeruline teha, kui puudub vastav info inimese tervise kohta.</p> <p>On haiguseid, mis ei pruugi v&auml;lja paista, kuid millest r&auml;&auml;kimine v&otilde;ib s&otilde;na otseses m&otilde;ttes p&auml;&auml;sta inimese enda elu. N&auml;iteks t&ouml;&ouml;taja, kes asub tootmisettev&otilde;ttes liinit&ouml;&ouml;le, kuid otsustab t&ouml;&ouml;andjat ja kolleege oma epilepsiahoogudest mitte teavitada. M&otilde;nda aega on k&otilde;ik h&auml;sti, t&ouml;&ouml;taja tubli ja tegus, kuid &uuml;hel hetkel tekib haigushoog, mis niidab inimese maha. Halvemal juhul on ta &uuml;ksi tootmisliini juures v&otilde;i kukub p&otilde;randa asemel t&ouml;&ouml;pinnale, kus toimetavad ohtlikud masinad. Paremal juhul juhtub see kolleegide silme all, kes v&otilde;ivad aga teadmatuse t&otilde;ttu ebapiisava kiiruse v&otilde;i p&otilde;hjalikkusega reageerida. Sellised situatsioonid tasub enda jaoks l&auml;bi m&otilde;elda.</p> <p>&bdquo;Heade t&ouml;&ouml;suhete korral r&auml;&auml;gib inimene julgemalt oma tervisest, n&auml;iteks rasedusest ja osalisest t&ouml;&ouml;v&otilde;imest ning t&ouml;&ouml;tajal puudub hirm, et delikaatseid andmeid tema vastu kasutatakse,&ldquo; kommenteeris Saarep. Hirm saada vallandatud paneb inimesed aga situatsiooni, kus ei julgeta r&auml;&auml;kida.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib &ouml;elda, et head t&ouml;&ouml;suhted tagavad hooliva ja turvalise t&ouml;&ouml;keskkonna, kus saavad avatult suhelda k&otilde;ik osapooled. Oma delikaatseid isikuandmeid ei pea t&ouml;&ouml;andjale avaldama, kuid vahel v&otilde;ib see t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast olla vajalik.</p> <p></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2215Töökeskkonnaspetsialist, -volinik ja -nõukogu. Mis on nende rollide erinevused?2019-02-20<p>Eurofoundi andmetel (2016) on Euroopa riikides 58% t&ouml;&ouml;kohtades olemas t&ouml;&ouml;keskkonnavolinik v&otilde;i t&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogu. K&otilde;ige parem on olukord suurtes ettev&otilde;tetes (83%) ja avaliku sektori organisatsioonides (79%) ning k&otilde;ige kehvem v&auml;ikestes ettev&otilde;tetes (19%) ja p&otilde;llumajandussektoris (31%). Eesti kuulub nende n&auml;itajate alusel Euroopa keskmike hulka.</p> <p><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/28 tookeskkond.png" alt="Organisatsioonide suhtarv" /></p> <p></p> <p>Eesti seaduste j&auml;rgi peab igas ettev&otilde;ttes, s&otilde;ltumata selle suurusest, olema m&auml;&auml;ratud t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist. T&ouml;&ouml;keskkonnavoliniku valimise v&otilde;imalus tuleb anda t&ouml;&ouml;tajatele juhul, kui organisatsioonis tegutseb rohkem kui k&uuml;mme inimest. T&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;ukogu peab tegutsema organisatsioonis, kus on 150 v&otilde;i enam t&ouml;&ouml;tajat.&nbsp;</p> <p>Mis on aga nende rollide olulisemad erinevused?&nbsp;</p> <p><b><a href="/redirect/457" target="_blank">T&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist</a></b><b></b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi Rein Reisbergi s&otilde;nul on tegemist t&ouml;&ouml;andja esindajaga t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutuse ala, kelle p&otilde;hitegevuseks on j&auml;lgida ettev&otilde;ttes, et inimesed lahkuksid &otilde;htul v&auml;hemalt sama tervelt, kui hommikul saabusid. &bdquo;Seda rolli t&auml;itev isik peab tundma h&auml;sti t&ouml;&ouml;tervishoidu ja t&ouml;&ouml;ohutust reguleerivaid seaduseid, ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tingimusi ja tegevuse iseloomu ning kontrollima reeglite t&auml;itmist. Selle inimese kohustuste hulka kuulub ka t&ouml;&ouml;tajate sissejuhatava juhendamise l&auml;biviimine, riskianal&uuml;&uuml;si organiseerimine ning isikukaitsevahendite valimine v&otilde;i v&auml;hemalt selles osalemine,&ldquo; selgitas Reisberg. T&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti &uuml;lesannete kanda v&otilde;tmine fikseeritakse t&ouml;&ouml;lepingus (&uuml;hes teiste t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetega).&nbsp;</p> <p>Hoolimata sellest, et tegemist on t&ouml;&ouml;andja esindajaga ohutusk&uuml;simustes, peab ta silmas pidama ennek&otilde;ike t&ouml;&ouml;tajate huve ja vajadusi.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist v&otilde;ib olla t&ouml;&ouml;andja ise. Juhul, kui see roll on t&auml;idetud kellegi teise poolt, tuleb silmas pidada tema otsuste objektiivsust. &bdquo;Kui selleks on n&auml;iteks peamehhaanik, siis v&otilde;ib tekkida rollikonflikt, kus mingi suurema seadme opereerimine ei ole enam t&auml;iesti ohutu, kuid selle parandamine v&otilde;taks palju aega ja raha. N&uuml;&uuml;d peab mehhaanik otsustama, kas valida ohutus v&otilde;i ulatuslik lisa&uuml;lesanne,&ldquo; t&otilde;i t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant n&auml;ite. Rollikonflikti aitab v&auml;hendada toetava keskkonna olemasolu, kus probleemidest r&auml;&auml;kimine ja lahenduste otsimine on alati eelistatud k&auml;itumine. Siin saab eeskuju n&auml;idata ennek&otilde;ike juht.<b>&nbsp;</b></p> <p><b><a href="/redirect/458" title="T&ouml;&ouml;keskkonnavolinik" target="_blank">T&ouml;&ouml;keskkonnavolinik</a></b></p> <p>Kui t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist peab korraldama ja vastutama t&ouml;&ouml;ohutuse eest, siis voliniku roll on ennek&otilde;ike puudustele t&auml;helepanu juhtida ning otsida ja leida v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;ohutuse parendamiseks. Tema kohustuseks on olla kursis konkreetsele ettev&otilde;ttele rakenduvate t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutusalaste seadustega ning ettev&otilde;ttesiseste t&ouml;&ouml;keskkonnaalaste juhenditega. Sisuliselt on tegemist t&otilde;husa koost&ouml;&ouml;partneriga t&ouml;&ouml;andjale ja/v&otilde;i t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistile, kellel on &otilde;igus n&otilde;uda ohutusega seotud puuduste k&otilde;rvaldamist ning vajadusel ka t&ouml;&ouml; peatada.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonnavolinik on t&ouml;&ouml;tajate esindaja, kes valitakse &uuml;ldkoosolekul. Sarnaselt t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistile t&auml;idab ta oma kohustusi t&ouml;&ouml;ajast ning tema panus on tasustatud keskmise t&ouml;&ouml;tasuga.&nbsp;</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;keskkonnavolinik saab teha ettev&otilde;tte juhtkonna jaoks elu lihtsamaks. Tean n&auml;idet, kus 40 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;ttes k&auml;isid julgemad otse juhi jutul ning vastavalt ettepanekutele tehti ka t&ouml;&ouml;keskkonda paremaks. Tagasihoidlikumate inimeste mured j&auml;id paraku aga t&auml;helepanuta. Peale t&ouml;&ouml;keskkonnavoliniku valimist muutus olukord m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt. T&ouml;&ouml;tajad r&auml;&auml;kisid temaga ning volinik viis ettepanekud juhile. Koos otsustati nende lahendamine ning iga &uuml;ksikjuhu menetlemise asemel lahendati puuduj&auml;&auml;ke korraga ja s&uuml;steemsemalt,&ldquo; n&auml;itlikustas Reisberg tekkivat lisav&auml;&auml;rtust.<b>&nbsp;</b></p> <p><b><a href="/redirect/456" target="_blank">T&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogu</a></b></p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogu on t&ouml;&ouml;r&uuml;hm suuremates ettev&otilde;tetes. Seal arutatakse laiemas ringis organisatsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu ja -ohutusega seotud k&uuml;simusi. N&otilde;ukogusse kuulub alati v&otilde;rdselt nii t&ouml;&ouml;andja kui t&ouml;&ouml;tajate esindajaid ning minimaalselt peab seal olema neli liiget.&nbsp;</p> <p>&bdquo;Heaks n&auml;iteks t&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogu t&ouml;&ouml;st on anal&uuml;&uuml;simine, milliseid riske toob kaasa n&auml;iteks uue tootmisliini soetamine ja mida tuleb teha nende maandamiseks. Lisaks tuleks seal l&auml;bi arutada k&otilde;ik t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused ja leida lahendused nende kordumise v&auml;ltimiseks. &Uuml;ldistatult tegeleb n&otilde;ukogu suurema pildi vaatamisega ja planeerimisega, millest peaks tekkima konkreetsed ettepanekud juhatusele,&ldquo; kirjeldas t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant n&otilde;ukogu tegevust. Tema s&otilde;nul kaasatakse eeskujulikemates ettev&otilde;tetes sinna erineva ala inimesi, n&auml;iteks personalijuht. See aitab tuua sisse uusi vaatenurki ning muudab arutelu mitmekesisemaks.</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogusse t&ouml;&ouml;tajate esindajate valimine ja v&auml;lja&otilde;pe k&auml;ib samadel alustel t&ouml;&ouml;keskkonnavolinikega. P&otilde;him&otilde;tteliselt v&otilde;ib n&otilde;ukogusse kuuluda mistahes organisatsiooni t&ouml;&ouml;taja, kui ta soovib panustada.&nbsp;</p> <p>&bdquo;H&auml;stitoimiva t&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogu n&auml;ide on selline &ndash; tootmisettev&otilde;ttes on neli &uuml;ksust. Iga &uuml;ksust esindab kaks inimest, kellest &uuml;ks on t&ouml;&ouml;andja m&auml;&auml;ratud ja teine t&ouml;&ouml;tajate valitud. Lisaks osalevad n&otilde;ukogu t&ouml;&ouml;s t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist, personalijuht ning tootmisjuht. Kohtutakse neli korda aastas ning enne iga kohtumist k&auml;iakse k&otilde;ik koos l&auml;bi &uuml;ks tootmis&uuml;ksus ja keskendutakse eelk&otilde;ige selle olukorrale. Aastaplaane tehes on nii k&otilde;igil t&auml;ielik &uuml;levaade ettev&otilde;tte tegevusest ning ressursside jaotumine toimub objektiivsematel alustel,&ldquo; pakkus v&auml;lja Reisberg.<b>&nbsp;</b></p> <p>Nii t&ouml;&ouml;keskkonnavoliniku kui ka t&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogus osaleva inimese volitused kehtivad maksimaalselt neli aastat. Seej&auml;rel tuleb nad uuesti valida. T&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti volitused on t&auml;htajatud.<b>&nbsp;</b></p> <p><b>Kes vastutab?</b></p> <p>Kui eelnevat v&otilde;ib j&auml;&auml;da mulje, et k&otilde;ige suurem vastutuskoorem lasub t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistil, siis reaalne elu on m&otilde;nev&otilde;rra erinev. T&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist v&otilde;ib tootmisettev&otilde;ttes olla kontorit&ouml;&ouml;taja, kes ei puutu igap&auml;evaselt kokku ohtlike t&ouml;&ouml;protsessidega. Seega peaksid enim t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;ohutusele p&ouml;&ouml;rama keskastmejuhid, kes on pidevalt t&ouml;&ouml; keskel. Kolleegide elu ja tervis on paljuski just nende k&auml;tes.&nbsp;</p> <p>Kui aga k&uuml;sida uuesti &bdquo;kes vastutab&ldquo;, siis on selleks tavaliselt l&otilde;puks t&ouml;&ouml;andja. Tema tegevusel v&otilde;i tegemataj&auml;tmisel on kokkuv&otilde;ttes ka suurim m&otilde;ju edukale ning ettev&otilde;tte ja t&ouml;&ouml;tajate huve arvestavale t&ouml;&ouml;ohutusele.&nbsp;</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;iks iga organisatsiooni juhatus l&auml;bi m&otilde;elda, millised t&ouml;&ouml;ohutusega seotud rollid peavad olema t&auml;idetud. Lisaks kohustusele v&otilde;ib siin peituda ka v&otilde;imalus t&otilde;sta t&ouml;&ouml;tajate rahulolu ja efektiivsust.</p> <p></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2213Hoia töökeskkond puhas ka pärast vahetuse lõppu2019-02-19<p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tas puidut&ouml;&ouml;tlemisettev&otilde;ttes &ouml;&ouml;valvurina. &Otilde;htul t&ouml;&ouml;le asudes l&auml;ks t&ouml;&ouml;taja tegema oma vahetuse esimest kontrollk&auml;iku. &Uuml;hel hetkel komistas t&ouml;&ouml;taja k&auml;iguteel olnud puitprussi otsa ja kukkus p&otilde;randale. Kukkumisel pani t&ouml;&ouml;taja instinktiivselt ette vasaku k&auml;e ja kukkus k&auml;e peale, murdes teise ja kolmanda s&otilde;rme luud.</p> <p><b>Miks juhtus?</b></p> <p>Selle t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse juhtumise p&otilde;hjuseks oli see, et t&ouml;&ouml;ruumides asuvad k&auml;iguteed j&auml;id peale t&ouml;&ouml; l&otilde;petamist koristamata. &Uuml;ldjuhul on t&ouml;&ouml;tajate kohustuseks ka oma t&ouml;&ouml;piirkonna koristamine peale t&ouml;&ouml; l&otilde;petamist, selle k&auml;igus tuleks &uuml;le vaadata, et midagi ei j&auml;&auml; kuhugi vedelema. Hoolitama sellest, et &otilde;htul minnakse koos kolleegidega koju tuleb ikkagi t&ouml;&ouml;ruum korda teha sest &otilde;htusel ajal teeb ruumides kontrollk&auml;ike valvur, kes v&otilde;ib p&otilde;randale j&auml;etud asjade t&otilde;ttu komistada ja v&auml;ga raskelt viga saada.</p> <p>Lisaks tuleks arvesse v&otilde;tta, et kui k&auml;iguteel olevad asjad on h&auml;sti siis, kui tsehhis t&auml;isvalgustus p&otilde;leb ei ole need nii h&auml;sti m&auml;rgatavad &otilde;htusel ajal, kui k&otilde;ik tuled ei p&otilde;le. Valvurile, kes liigub h&auml;maras ei ole p&otilde;randale j&auml;etud asjad nii selgelt n&auml;htavad.</p> <p>Sarnaste &otilde;nnetuste &auml;rahoidmiseks piisab elementaarse heakorra hoidmisest.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2212Kuidas hoida gripihooajal enda ja teiste tervist2019-02-18<p><b>Praegu on liikvel eriti ohtlik A gripp, mis pidi v&auml;ga raskete tagaj&auml;rgedega olema. Millised t&ouml;&ouml;tajad on eriti ohustatud ja kuidas gripist hoiduda?</b></p> <p><b><i>Vastab Janika R&otilde;&otilde;mus, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiuinspektor:</i></b> Gripp on reeglina &auml;gedalt algav haigus &ndash; lihasvalu, palavik, kuiv k&ouml;ha, k&uuml;lmav&auml;rinad, peavalu, ja halb enesetunne. Haige ohustab teisi 1-2 p&auml;eva enne s&uuml;mptomite ilmumist. T&ouml;&ouml;le ei tohiks naasta kohe, kui enesetunne on paranenud, sest ka ennast h&auml;sti tundev inimene v&otilde;ib nakatada teisi veel 5&ndash;7 p&auml;eva.</p> <p>Viirus levib tavaliselt aevastamisel v&otilde;i k&ouml;himisel vabanevate piiskade ning pesemata k&auml;te kaudu. Kui k&auml;si ei pesta, saastuvad viirusega k&otilde;ik kontaktpinnad: ukselingid, telefonid, arvutiklaviatuurid jmt.</p> <p><b>Riskir&uuml;hmas on ennek&otilde;ike j&auml;rgmised t&ouml;&ouml;tajad:&nbsp;</b></p> <ul> <li>65aastased ja vanemad;&nbsp;</li> <li>inimesed, kes p&otilde;evad aneemiat, kroonilist kopsu-, s&uuml;dame-, neerude v&otilde;i ainevahetuse s&uuml;steemi haigust (eesk&auml;tt diabeeti);&nbsp;</li> <li>immuunpuudulikkusega inimesed, sealhulgas immuuns&uuml;steemi talitlust p&auml;rssivat ravi saajad ja HIV-positiivsed;&nbsp;</li> <li>rasedad,</li> <li>tervishoiut&ouml;&ouml;tajad, hooldeasutuste t&ouml;&ouml;tajad,</li> <li>linnufarmide t&ouml;&ouml;tajad;&nbsp;</li> <li>koolide ja lasteaedade &otilde;petajad.</li> </ul> <p><b>Nakatumise v&auml;ltimiseks soovitab Terviseamet:</b></p> <ul> <li>v&auml;ltida rahvarohkeid kohti v&otilde;i kogunemisi;</li> <li>pesta tihti k&auml;si (soovitavalt peaks k&auml;tepesu kestma v&auml;hemalt 15-20 sekundit);</li> <li>koju j&auml;&auml;da ja ennast terveks ravida, sest haigena t&ouml;&ouml;l k&auml;imine kurnab organismi;</li> <li>k&ouml;hides ja aevastades katta nina ja suu salvr&auml;tiga (kasutatud salvr&auml;tik visata pr&uuml;gikasti);</li> <li>v&auml;ltida silmade puudutamist (pisikud levivad sageli siis, kui puudutatakse pisikutega kaetud esemeid&nbsp;ning seej&auml;rel puudutatakse oma silmi, nina v&otilde;i suud);</li> <li>t&ouml;&ouml;aladel, kus tuleb palju inimestega kokku puutuda, oleks m&otilde;istlik gripinakkusest hoidumiseks kanda n&auml;omaski;</li> <li>viirusi aitab eemal hoida desinfitseerimisvahend, mida v&otilde;iks kaasas kanda;</li> <li>j&auml;rgida tervislikke eluviise (piisavalt magada, olla f&uuml;&uuml;siliselt aktiivne, hoida stress kontrolli all, juua&nbsp;piisavalt vedelikke ja s&uuml;&uuml;a t&auml;isv&auml;&auml;rtuslikku toitu).</li> </ul> <p>Gripi t&uuml;sistuseks v&otilde;ivad olla kopsup&otilde;letik v&otilde;i p&otilde;skkoopap&otilde;letik, &auml;geneda v&otilde;ivad kroonilised haigused. Lastel on peamiseks t&uuml;sistuseks keskk&otilde;rvap&otilde;letik.</p> <p><b>Kuidas kanda n&auml;omaski?</b></p> <p>Kata nina ja suu ning kinnita korralikult pea keskele ja kuklale;&nbsp;</p> <ul> <li>&uuml;lemise serva kummiriba s&auml;ti ninajuure kohale ja alumine serv mugavalt l&otilde;ua alla;</li> <li>maski niiskeks muutumisel vaheta see uue kuiva vastu;</li> <li>kandmise ajal v&auml;ldi maski puudutamist k&auml;tega;</li> <li>maski pealispind v&otilde;ib kanda viirust edasi;</li> <li>p&auml;rast n&auml;omaski eemaldamist viska see &auml;ra ja pese k&auml;ed korralikult seebiga v&otilde;i puhasta alkoholip&otilde;hise k&auml;tepuhastusvahendiga.<br /><br /><br />Foto: Pixabay</li> </ul>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2211Märgistel ja juhenditel on põhjused2019-02-15<p>M&otilde;nikord v&otilde;ib m&otilde;ni juhis v&otilde;i m&auml;rgistus tunduda lausa totter. Loed ja m&otilde;tled, et kes k&uuml;ll sellise lollusega hakkama saaks. Kahjuks on paljud juhised ja m&auml;rgised koostatud alles p&auml;rast juba juhtunud &otilde;nnetusi. Seega, kui tunned, et m&otilde;ni juhis on sinu jaoks liiga totter, siis arvesta, et k&otilde;ik inimesed ei ole &uuml;hesugused, ning m&otilde;ne jaoks v&otilde;ib see olla t&auml;iesti ootamatu uudis.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/2 beebid.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/thumbs/__thumb_-2-2 beebid.jpg" alt="Ka k&otilde;ige elementaarsem juhis v&otilde;ib olla vajalik" /></a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2210Hotelli- ja spaatöötajate tervisealased väljakutsed2019-02-14<p>Hotelli ja spaateenuseid kasutades ei m&otilde;tle me kuigi sageli, milliste ametite esindajaid meile toredat kogemust v&otilde;imaldavad ja millised on nende t&ouml;&ouml; ohutegurid.</p> <p><b>Hotellide ja spaade t&ouml;&ouml;alased ohutegurid</b></p> <p>Hotellides ja spaades t&ouml;&ouml;tavad inimesed v&auml;ga erinevatel ametipostidel &ndash; koristajast koka ja juhini. Kuigi t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded on nendel ametikohtadel erinevad, &uuml;hendavad k&otilde;iki ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid nagu n&auml;iteks pikad t&ouml;&ouml;tunnid, vahetustega t&ouml;&ouml;, agressiivsed ja ebarealistlike ootustega kliendid, ebakindlus t&ouml;&ouml; osas ning t&ouml;&ouml;- ja eraelu tasakaalu puudumine. (1)</p> <p>Paljud majutusasutused on v&auml;ikeettev&otilde;tted, kus t&ouml;&ouml;tab palju naisi ja noori. (2) T&ouml;&ouml;kohad on sageli hooajalised ja ajutised, t&ouml;&ouml;aeg korrap&auml;ratu, palgad v&auml;ikesed ja karj&auml;&auml;riv&otilde;imalused piiratud. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste ja kutsehaiguste ning riskide ennetamine on k&otilde;nealuses valdkonnas seega olulisel kohal, sest suur koormus ja pingeline t&ouml;&ouml; p&otilde;hjustavad tihti stressi ja ka s&uuml;ndameveresoonkonnahaiguseid.</p> <p>Ps&uuml;hhosotsiaalsetele ohuteguritele lisanduvad ka t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurid: f&uuml;&uuml;siline koormus, kokkupuude &auml;rritavate kemikaalidega ja ekstreemsed temperatuurid.</p> <p><b>Kemikaalidest bioloogiliste nakkusteni</b></p> <p>Spaades t&ouml;&ouml;tavad inimesed administraatorist ja turundusspetsialisteist juuksuri, mass&ouml;&ouml;ri, kosmeetiku jt teenuste pakkujateni. Spaade t&ouml;&ouml;tajad puutuvad tihti kokku ohtlike kemikaalidega, mida kasutatakse n&auml;iteks basseinide vee puhastamiseks. Nende ainete valel kasutamisel v&otilde;ib &otilde;nnetus kergesti juhtuda ning selle v&auml;ltimiseks tuleb teada, kuidas end kaitsta ja millised on kemikaalide ohtlikud k&otilde;rvalm&otilde;jud.</p> <p>Kemikaalide ohutuks k&auml;itlemiseks saab infot koguda ohtuskaardilt, kus on ka teave aine kasutamiseks vajalike isikukaitsevahendite kohta, nt millist t&uuml;&uuml;pi peavad olema kindad v&otilde;i hingamisteede kaitsevahendid. Ohutuskaardil on kirjas ka info esmaabi v&otilde;tete ja aine ohutu ladustamise kohta. Selleks tuleb ettev&otilde;tjal t&ouml;&ouml;tajaid koolitada.</p> <p>F&uuml;&uuml;silise koormusega puutuvad igap&auml;evaselt kokku nt mass&ouml;&ouml;rid, kes teevad pidevalt p&uuml;sti seistes rasket t&ouml;&ouml;d pikki tunde p&auml;evas. Lisaks puutub mass&ouml;&ouml;r kokku ka &otilde;lidega, mis v&otilde;ivad nahka &auml;rritada. Oluline on teha puhkepause ja kindlasti ka ruume &otilde;hutada. Klientidega igap&auml;evaselt kokku puutudes on ohuteguriks ka ps&uuml;hholoogiline pinge. Iluvaldkonna teenindajatel lisandub siia loetellu ka bioloogiline ohutegur ehk v&otilde;imalus saada kliendilt m&otilde;ni nakkus. Ajapuudus v&otilde;ib tingida aga vajalike puhkepauside v&otilde;i l&otilde;unas&ouml;&ouml;gi vahelej&auml;tmise. Mass&ouml;&ouml;ri t&ouml;&ouml; peab &uuml;lekoormuse v&auml;ltimiseks olema h&auml;sti planeeritud, tuleb kindlaks m&auml;&auml;rata puhkepausid, t&ouml;&ouml;aeg p&auml;evas, pauside ajal ruume &otilde;hutada.</p> <p><b>Mida saab t&ouml;&ouml;andja teha t&ouml;&ouml;keskkonna parandamiseks?</b></p> <p>Ka ettev&otilde;ttes, kus t&ouml;&ouml;tajaid vaid &uuml;ks, tuleb l&auml;bi viia riskianal&uuml;&uuml;s, mille k&auml;igus saab t&ouml;&ouml;andja olulist infot t&ouml;&ouml; ja -keskkonna kohta. Ohtude v&auml;ljaselgitamine v&otilde;imaldab riske v&auml;ltida ja v&auml;hendada. T&ouml;&ouml;keskkonda puudutavate otsuste tegemisse tasub kaasata t&ouml;&ouml;tajad, sest nendepoolne praktika on hindamatu v&auml;&auml;rtusega. Toetava t&ouml;&ouml;andjaga koosm&otilde;jus s&uuml;nnivad nii otsused, mis s&auml;&auml;stavad t&ouml;&ouml;tajate tervist. T&ouml;&ouml;inspektsioon on tunnustanud parimate praktikatena nt P&auml;rnu hotelli poolt kastusele v&otilde;etud varrega uksekiilu, mis v&auml;ldib puhastusteenindajate sundasendit ja hoiab selja tervist, aga ka Kreutzwald Hoteli lahendust kasutada puhastusaineks vahtu, mis erinevalt aerosoolist ei pihusta kemikaale &otilde;hku.</p> <p>Riskianal&uuml;&uuml;si tegemiseks saab vajadusel kaasata ka ettev&otilde;ttev&auml;lise spetsialisti, kes oskab k&otilde;rvaltvaataja pilguga selgeid soovitusi jagada. Tasuta n&otilde;ustamist pakub ettev&otilde;tetele ka t&ouml;&ouml;inspektsioon. &nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks tuleks tegutseda nii ettev&otilde;tte kui indiviiditasandil. T&ouml;&ouml;tajatele sobivamaks saab muuta nii vahetusi kui t&ouml;&ouml;tunde ning vajadusel palgata juurde abij&otilde;udu. Tegeleda tuleb ka klientide v&otilde;i t&ouml;&ouml;kohasisese ahistamise v&otilde;i v&auml;givallaga. Indiviiditasandil saab ettev&otilde;te pakkuda t&ouml;&ouml;tajatele lisakoolitusi, sh &otilde;petada vajadusel toime tulema t&ouml;&ouml;stressiga.</p> <p>Loomulikult on oluline aspekt t&ouml;&ouml;tajate f&uuml;&uuml;silise tervise hoidmine ja j&auml;lgimine. T&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures tuleb kindlasti l&auml;bi viia tervisekontroll, sest just tema kontrollib, et t&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;keskkond ei ohustaks t&ouml;&ouml;taja tervist. Kontrolli k&auml;igus saavad varakult selgeks t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud terviseprobleemid ning arst jagab n&otilde;u, kas t&ouml;&ouml; inimesele sobib.</p> <p>Lisaks tervist s&auml;&auml;stvatele lahendustele on v&auml;&auml;rtuseks ka erinevad t&ouml;&ouml;alased boonused, n&auml;iteks v&otilde;imalus kasutada spordisaali, ujulat v&otilde;i massaažiteenust.</p> <p>Turvaline t&ouml;&ouml;koht algab aga juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppega, mis on olulised ka siis, kui inimene on varem samal ametipostil juba t&ouml;&ouml;tanud. Peale kirjaliku juhendiga tutvumist n&auml;itab kogenud t&ouml;&ouml;taja uuele inimesele, millised on ohutud t&ouml;&ouml;v&otilde;tted nii endale kui teistele. Nii viimakse end kurssi t&ouml;&ouml;koha n&otilde;uetega ja saadakse turvaliseks t&ouml;&ouml;tamiseks vajalik info.</p> <p><b>Kuidas toime tulla psh&uuml;hhosotsiaalsete ohuteguritega?</b></p> <ul> <li>Pikad ja kaootilised t&ouml;&ouml;tunnid &ndash; &uuml;le vaadata t&ouml;&ouml;graafikud.</li> <li>T&ouml;&ouml; ja eraelu tasakaal &ndash; paindlik t&ouml;&ouml;korraldus, vajadusel lastehoid.</li> <li>Suur t&ouml;&ouml;koormus &ndash; korralduslikud muudatused, t&ouml;&ouml; &uuml;mberkujundamine, osalemine otsuste langetamises.</li> <li>Kontakt klientidega &ndash; turvameetmete parendamine.</li> </ul> <p>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib &ouml;elda, et hotellide ja spaade t&ouml;&ouml;keskkonna turvalisuse parendamiseks on olulised juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe, riskide hindamine nii ettev&otilde;tte- kui indiviiditasandil ning t&ouml;&ouml;taja v&auml;&auml;rtustamine ja hoidmine.</p> <p>(1)&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; <a href="https://oshwiki.eu/wiki/Managing_psychosocial_risks_in_HORECA">https://oshwiki.eu/wiki/Managing_psychosocial_risks_in_HORECA</a></p> <p>(2)&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp; Eurofound 2005: &bdquo;Hotellid ja toitlustus &ndash; poliitika, probleemid ja tulevik&ldquo;</p> <p></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2209Tööstress kurnab nii vaimu kui keha2019-02-13<p>2015. aastal Statistikaameti poolt l&auml;bi viidud Eesti t&ouml;&ouml;elu-uuringus nimetati peamiste t&ouml;&ouml;st tingitud vaimsete probleemidena kurnatust, n&auml;rvilisust, t&ouml;&ouml;d h&auml;irivat stressi ja masendust.</p> <p>Me puutume pinge ja stressiga igap&auml;evaselt pidevalt kokku ning tavaliselt tuleme sellega edukalt toime, tundes rahulolu hakkamasaamisest. Kui tegemist on aga pikemaajalise pingeolukorraga v&otilde;i n&auml;iteks t&ouml;&ouml;kiusamisega ja tekib t&ouml;&ouml;stress, siis m&otilde;jutab see meid mitte ainult vaimselt, vaid ka f&uuml;&uuml;siliselt.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;stressi ps&uuml;hhosotsiaalsed tegurid</b></p> <p>T&ouml;&ouml;stress tekib, kui inimene tajub vastuolu t&ouml;&ouml;keskkonna poolt esitatud v&auml;ljakutsete ja oma toimetulekuv&otilde;imaluste vahel. T&ouml;&ouml;stressi p&otilde;hjused v&otilde;ivad olla erinevad ja s&otilde;ltuvad konkreetsest inimesest ja olukorrast.</p> <p>&bdquo;&Uuml;hele inimesele ebamugavat pinget tekitav olukord v&otilde;ib olla teisele hoopis ergutav. Isikliku elu probleemide t&otilde;ttu v&otilde;ib tavap&auml;raselt j&otilde;ukohane t&ouml;&ouml;&uuml;lesanne tunduda &uuml;hel p&auml;eval teostamatuna, enesetunnet ja t&ouml;&ouml;v&otilde;imet m&otilde;jutavad ka kolleegide vahelised suhted,&ldquo; avas t&ouml;&ouml;stressi tekkep&otilde;hjuste tagamaid T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant Mari-Liis Ivask. &bdquo;Et m&otilde;ista, mis tekitab t&ouml;&ouml;tajate jaoks &uuml;leliigseid pingeid, on oluline hea inimeste tundmine, avatus ja m&auml;rkamine.&ldquo;</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;stressi p&otilde;hjustavad kohanemine pidevate muudatustega, t&ouml;&ouml; intensiivsus ja n&otilde;uded ning emotsionaalsus. Oluliseks probleemiks on ka t&ouml;&ouml; ja pereelu &uuml;hildamine, mida omakorda m&otilde;jutavad &uuml;mbritsev virtuaalne keskkond ja v&otilde;rgustumine. Mitmekesiste ja kiirelt vahelduvate t&ouml;&ouml;de korral ning r&ouml;&ouml;pr&auml;hklemist (<i>multitasking</i>) soodustavas keskkonnas on oluline k&uuml;ll aju kohanemisv&otilde;ime, kuid aega tuleks v&otilde;tta keskendumise ja l&otilde;&otilde;gastumise vaheldumiseks ning mitme asjaga korraga tuleks tegeleda pigem harva,&ldquo; kommenteeris Taimi Elenurm, t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog, <i>coach</i> ja EEK Mainor lektor.</p> <p>K&auml;esoleva aasta alguses j&otilde;ustus t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus, mis m&auml;&auml;ratleb t&ouml;&ouml;alaste ps&uuml;hhosotsiaalsete ohuteguritena &otilde;nnetus- v&otilde;i v&auml;givallaohu, ebav&otilde;rdse kohtlemise, kiusamise ja ahistamise, t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imetele mittevastava t&ouml;&ouml;, pikaajalise &uuml;ksinda t&ouml;&ouml;tamise, monotoonse t&ouml;&ouml;. Ohufaktoriteks on ka muud juhtimise, t&ouml;&ouml;korralduse ja t&ouml;&ouml;keskkonnaga seotud tegurid, mis v&otilde;ivad m&otilde;jutada t&ouml;&ouml;taja vaimset v&otilde;i f&uuml;&uuml;silist tervist, sealjuures p&otilde;hjustada t&ouml;&ouml;stressi.</p> <p>&bdquo;Mida suurema ja pikaajalisemana t&ouml;&ouml;tajad stressi tajuvad, seda rohkem m&otilde;jutab see nende k&auml;itumist, t&ouml;&ouml;v&otilde;imet ning f&uuml;&uuml;silist ja vaimset tervist. Tagaj&auml;rjeks on sageli l&auml;bip&otilde;lemine, mis kujuneb v&auml;lja pideva liigse t&ouml;&ouml;stressi tingimustes ja muudab negatiivseks t&ouml;&ouml;ga seonduvad hoiakud,&ldquo; s&otilde;nas Ivask.</p> <p><b>Kuidas stressi &auml;ra tunda?</b></p> <p>Oluline on t&ouml;&ouml;alast stressi &otilde;igeaegselt m&auml;rgata, selle p&otilde;hjustega tegeleda ja vajadusel abi otsida.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;stressi arengut t&ouml;&ouml;kurnatuseks saab kirjeldada kolmefaasilisena,&ldquo; r&auml;&auml;kis Elenurm. &bdquo;Esmalt tajutakse stressi ajutise ja &uuml;letatava vaimse pingena, kus koormus on suur ja t&ouml;&ouml; pingeline, kuid k&otilde;ik on veel kontrolli all. V&auml;ike stress m&otilde;jub ergutavalt ning tempot ja t&ouml;&ouml;hoogu maha v&otilde;tta on seet&otilde;ttu paraku raske. Teises faasis tajutakse emotsionaalse seisundi pikemaaegset muutumist, kus tegutsemistahe ja aktiivsus hakkavad asenduma &auml;rrituse, viha ja pahameelega nii t&otilde;eliste kui kujutlevate asjade p&auml;rast. T&ouml;&ouml; ei suju, olukorrad v&auml;ljuvad kontrolli alt, tehakse ja &ouml;eldakse seda, mida hiljem kahetsetakse, seda eriti pingelisemates olukordades. Tekib vaimne kurnatus ning klientide ja kaast&ouml;&ouml;tajatega suheldakse t&otilde;rjuvalt. Kolmandat faasi iseloomustavad kurbus, masendus, apaatia ja tigedus. Kriis on pikale veninud, j&otilde;uvarud otsakorral ja ka puhkus ei too leevendust. Hoiakud on muutunud, kadunud suutlikkus ja v&auml;henenud tegutsemisv&otilde;ime ning muutuda v&otilde;ib ka inimese isiksus,&ldquo; r&auml;&auml;gib t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog.</p> <p>T&ouml;&ouml;stressi puhul iseloomustavad vaimse heaolu langust vead t&ouml;&ouml;s, t&ouml;&ouml;ga rahulolu ja p&uuml;hendumise v&auml;henemine, loogika ja otsustusv&otilde;ime langus, halvenev m&auml;lu ja reaktsioonikiirus, raskused nii keskendumisel kui l&otilde;&otilde;gastumisel. Sagedamini esinevad selge p&otilde;hjuseta &auml;revuse, &auml;rrituse, viha, &auml;ngistuse v&otilde;i v&auml;simuse perioodid. Tekib suutmatus end t&ouml;&ouml;le motiveerida ja tulevikusuunal plaane teha.</p> <p>T&ouml;&ouml;stress m&otilde;jutab ka f&uuml;&uuml;silist heaolu &ndash; tekivad peavalu, lihaspinged selja- ja &otilde;lav&ouml;&ouml;tme piirkonnas, seksuaalprobleemid, uneh&auml;ired, s&uuml;dame-veresoonkonna probleemid (nt pisted rinnus, k&otilde;ikuv verer&otilde;hk), k&otilde;huvalu ja seedeh&auml;ired. Organism muutub vastuv&otilde;tlikumaks viirusnakkustele ja kasvab allergiliste reaktsioonide hulk.(1)</p> <p>T&ouml;&ouml;stressis inimene tunneb sageli ka &auml;revush&auml;ireid, depressiooni ning muutuvad ka tema k&auml;itumisharjumused, nt tarvitatakse alkoholi ja m&otilde;nuaineid.</p> <p>Euroopa t&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) ning Euroopa Elu- ja T&ouml;&ouml;tingimuste Parandamise Fondi (Eurofound) andmetel peab ligi 80% juhtidest t&ouml;&ouml;stressi oluliseks probleemiks ning viiendik t&ouml;&ouml;kiusamist ja -v&auml;givalda suureks probleemiks. Sageli on juhile t&ouml;&ouml;taja terviseriskidest olulisemad aga n&otilde;udlikud kliendid ja ajasurve.</p> <p><b>Otseses seoses t&ouml;&ouml;stressiga on t&ouml;&ouml;kiusamine</b></p> <p>T&ouml;&ouml;kiusamise all m&otilde;istetakse seda, kui t&ouml;&ouml;tajat koheldakse pidevalt ja pikemaajaliselt ebameeldival v&otilde;i alandaval viisil ning tal on raske end selle vastu kaitsta. &bdquo;Sageli t&auml;hendab t&ouml;&ouml;kiusamine v&otilde;imu kuritarvitamist, aga ka tagar&auml;&auml;kimist, avalikku alav&auml;&auml;ristamist v&otilde;i oma tegevusega kiusataval t&ouml;&ouml;tegemise raskendamist,&ldquo; selgitas Ivask. Kiusamine v&otilde;ib p&auml;&auml;dida olukorraga, kus n&otilde;utakse tema lahkumisavaldusele &bdquo;vabatahtlikku&ldquo; allkirja.</p> <p>Ahistamine on mis tahes soovimatu s&otilde;naline, mittes&otilde;naline v&otilde;i f&uuml;&uuml;siline k&auml;itumine ja tegevus, mille eesm&auml;rgiks v&otilde;i toimeks on isiku v&auml;&auml;rikuse alandamine, luues h&auml;iriva, &auml;hvardava, vaenuliku, halvustava, alandava v&otilde;i solvava &otilde;hkkonna. Seksuaalse ahistamise korral puudutatakse v&otilde;i &uuml;ritatakse puudutada kolleegi v&otilde;i alluvat inimese tahte vastaselt v&otilde;i tehakse mitte soovitud seksuaalse alatooniga m&auml;rkusi.</p> <p>T&ouml;&ouml;alase v&auml;givalla ja kiusamise tagaj&auml;rjed on v&auml;ga t&otilde;sised, viies enesehinnangu langusest depressiooni, uneh&auml;irete ja teiste stressiga seotud terviseprobleemideni, mis m&otilde;jutavad t&ouml;&ouml;tajat veel aastaid peale intsidenti.</p> <p><b>V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste stressi v&auml;ltimisel on oluline ettevalmistus</b></p> <p>V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestel v&otilde;ib t&ouml;&ouml;leasumisel tarbetut t&ouml;&ouml;stressi tekitada kollektiivi v&auml;hene ettevalmistus nii t&ouml;&ouml;korralduslikus kui hoiakute v&otilde;tmes.</p> <p>&bdquo;N&auml;iteks liikumispuudega inimese t&ouml;&ouml;leasumisel peaks t&ouml;&ouml;andja l&auml;bi m&otilde;tlema, kas ta p&auml;&auml;seb t&ouml;&ouml;keskkonnas igale poole ligi. Kui ligip&auml;&auml;s m&otilde;nda koosolekuruumi on takistatud, tuleks teavitada ka teisi kolleege ning sinna kohtumisi mitte planeerida,&ldquo; juhatas Ivask.</p> <p>&bdquo;Kuna inimesed ei m&otilde;ista alati erinevaid terviseseisundeid ja erivajadusi, tuleks eelt&ouml;&ouml;d teha ka hoiakute osas. T&ouml;&ouml;andja saab head n&otilde;u k&uuml;sida T&ouml;&ouml;tukassast ja kindlasti tuleb r&auml;&auml;kida ka inimese endaga, selgitamaks v&auml;lja tema ootused t&ouml;&ouml;andja toele,&ldquo; soovitas t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant.</p> <p><b>Mida teha, kui tunned t&ouml;&ouml;alast kiusamist?</b></p> <p>&bdquo;Kui t&ouml;&ouml;taja tunnetab kiusamist v&otilde;i ahistamist, siis tuleb sellest kindlasti r&auml;&auml;kida. T&ouml;&ouml;andjat tuleb vastavast olukorrast teavitada ja kokku leppida, kuidas sellega edasi tegeletakse,&ldquo; jagas Ivask n&otilde;u.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;andjat tuleks teavitada ka kirjalikult, sest r&auml;&auml;kimisest alati ei piisa. T&ouml;&ouml;tajal tasub endal koguda ka v&otilde;imalikult palju t&otilde;endeid kiusamise seikade kohta, n&auml;iteks e-kirjad, Skype&rsquo;i vestlused, fotod, v&otilde;imalike tunnistajate nimed jne,&ldquo; s&otilde;nas konsultant.</p> <p><b>Kuidas tulla toime t&ouml;&ouml;stressiga?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;stressi vastu aitavad vaimse tervise edendamine, suhtlemis- ja probleemide lahendamise oskuse arendamine, enesev&auml;&auml;rikuse t&otilde;stmine ja hea f&uuml;&uuml;siline tervis.</p> <p>Elenurm soovitab viha v&otilde;i agressiivsuse puhul m&otilde;elda, kellega koos ja kuidas edasi tegutseda ja m&otilde;elda, mida saab selles olukorras ise &auml;ra teha. &Auml;revuse puhul v&otilde;iks kaaluda, kellega edasisi tegevusi arutada saaks. &bdquo;Kurvameelsus ja/v&otilde;i depressioon on selge m&auml;rk, et tuleb aeg maha v&otilde;tta ja enamasti tulevad t&ouml;&ouml;andjad sellisel puhul vastu,&ldquo; &uuml;tles t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog.</p> <p>Oma tervisest tuleb kindlasti hoolida, j&auml;lgida enesetunnet ja regulaarselt tervist kontrollida. Kui tekib tunne, et ei tule toime, vajate ajutiselt lisatuge v&otilde;i individuaalset t&ouml;&ouml;korraldust, siis tuleks sellest r&auml;&auml;kida t&ouml;&ouml;andjaga. Vajadusel pakkuge tuge kolleegidele nende t&ouml;&ouml;alastes probleemides ja v&otilde;tke ka ise abi vastu.</p> <p><b>Abi n&otilde;ustamisest</b></p> <p>T&ouml;&ouml; ja eraelu vahele on piiri t&otilde;mmata sageli keeruline, sest &uuml;ks m&otilde;jutab teist. Iga&uuml;ks saab valida elustiili, milles on v&auml;hem stressifaktoreid nagu suitsetamine ja liigne alkoholi tarbimine, ebatervislik toit, v&auml;hene uni v&otilde;i v&auml;hene liikumine. Stressi p&otilde;hjustavad ka pidev kiirustamine ja mitu samaaegset t&ouml;&ouml;kohta ning kindlasti ei tasu t&ouml;&ouml;d (ka m&otilde;tetes) koju kaasa v&otilde;tta. Vajadusel tasub n&otilde;u k&uuml;sida oma perearstilt, ps&uuml;hholoogilt, ps&uuml;hhiaatrilt v&otilde;i n&otilde;ustajalt.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;stressi puhul h&otilde;lmab t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi n&otilde;ustamine nii individuaalset stressitaluvust, t&ouml;&ouml; kohandamist kui t&ouml;&ouml;keskkonna muutusi. Ta toetab probleemide korral lahenduskeskseid hoiakuid t&ouml;&ouml;koormuse leevendamiseks, t&ouml;&ouml; ja eraelu tasakaalustamiseks ning isiklike probleemide lahendamiseks,&ldquo; tutvustas Elenurm. Abiks on teadveloleku tehnikad, t&ouml;&ouml;stiili n&otilde;ustamine, positiivne &uuml;mbers&otilde;nastamine, enesejuhtimine jt meetodid.</p> <p>Eestis kuulub tervist edendavate t&ouml;&ouml;kohtade v&otilde;rgustikku &uuml;le 300 organisatsiooni, kellest ligi 11% kasutavad v&auml;lise n&otilde;ustaja teenust, et l&auml;bi r&auml;&auml;kida t&ouml;&ouml;tingimusi ning kergemini lahendada probleeme ja arusaamatusi.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;andja saab t&ouml;&ouml;stressi riske diagnoosida dialoogis t&ouml;&ouml;tajatega, vajadusel muuta tingimusi ja pakkuda t&ouml;&ouml;tajatele vajalikku tuge. Tuleb kuulata, l&auml;bi r&auml;&auml;kida ja teha, mis v&otilde;imalik. Kindlasti ei tohiks t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajale vastanduda,&ldquo; s&otilde;nas Elenurm.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes saab &ouml;elda, et t&ouml;&ouml;stressi leevendamiseks on oluline ettev&otilde;tte juhtide ja t&ouml;&ouml;tajate valmisolek l&auml;bir&auml;&auml;kimisteks ja tegutsemiseks, et t&ouml;&ouml;d ja t&ouml;&ouml;keskkonda muuta. Olulised on j&auml;rjekindlus ja koost&ouml;&ouml;. T&ouml;&ouml;taja tasandil tasub enda vaimu ja keha kuulata ning ohum&auml;rkide esinemisel kindlasti abi otsida.</p> <p>1. Colligan &amp; Higgins, Workplace stress: Etiology and consequences. Journal of workplace behavioral health 2006</p> <p></p> <p>Foto: Pixabay</p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2207Pakiveoettevõte DPD peresõbralikkusest: korraldame lastelaagrit ja hoiame töötajate tervist2019-02-12<p><b>Kullerteenuseid pakkuv ettev&otilde;tte DPD hindab k&otilde;rgelt pere- ja t&ouml;&ouml;elu tasakaalu, korraldades muuhulgas t&ouml;&ouml;tajate lastele laagreid ning makstes vaimse tervise toetust. Personalijuhi Annika Oruaasa s&otilde;nul on oluline l&auml;heneda t&ouml;&ouml;tajatele personaalselt ning nende tagasisidet t&ouml;&ouml;keskkonnale arvesse v&otilde;tta. </b></p> <p>T&ouml;&ouml;taja teekond DPDs saab alguse v&auml;rbamisprotsessist, mille k&auml;igus hinnatakse, kuidas potentsiaalne t&ouml;&ouml;taja meeskonda sobitub. Kuna v&auml;rbamine on ennek&otilde;ike v&auml;&auml;rtustep&otilde;hine, siis t&ouml;&ouml;tab DPDs v&auml;ga mitmekesine ja huvitav seltskond - sealt leiab eri vanusegruppides nii karj&auml;&auml;ri alustavaid kui ka juba pikema kogemusega t&ouml;&ouml;tajaid. K&otilde;iki neid &uuml;hendab DPD p&otilde;hiv&auml;&auml;rtus ehk &bdquo;Teeme &auml;ra!&ldquo; suhtumine.</p> <p>DPD jaoks on &auml;&auml;rmiselt oluline t&ouml;&ouml;- ja pereelu tasakaal. &bdquo;Kuna tasakaalupunkt on eri t&ouml;&ouml;tajate jaoks erinevas kohas, pakume personaalseid lahendusi,&ldquo; kommenteeris Annika. Selleks kaasatakse t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;protsessi korraldamisse ning k&uuml;sitakse t&ouml;&ouml;tajate ausat ja avameelset tagasisidet. Viimase nelja aasta jooksul on kodut&ouml;&ouml;p&auml;evade ja ainult kodust t&ouml;&ouml;tavate t&ouml;&ouml;tajate arv olnud pidevas t&otilde;usujoones. Ka koosolekute ja koolituste planeerimisel arvestatakse lastega t&ouml;&ouml;tajatega, v&otilde;ttes n&auml;iteks arvesse koolivaheaegasid.</p> <p>Viimaste aastate rahuloluuuringutes on t&ouml;&ouml;tajad kiitnud DPD poolset t&ouml;&ouml;- ja pereelu tasakaalu v&otilde;imaldamist, lastes&otilde;bralikkust, paindlikkust ja vastutulelikkust. Lapsi on ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajatel palju ning neile pakutakse mitmeid p&otilde;nevaid ettev&otilde;tmisi. N&auml;iteks esimesse klassi minevad lapsed saavad ranitsatoetust, j&otilde;ulude ajal saavad lapsed oma j&otilde;ulupaki ning suvel korraldatakse neile lastelaagreid. Laagriidee kasvas v&auml;lja &uuml;he t&ouml;&ouml;taja murest, mida teha suvel kodus igavleva lapsega. DPD hakkaski korraldama koolilaste linnalaagreid, mille maksumusest 2/3 kompenseeritakse.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;taja- ja tervises&otilde;bralik keskkond soodustab kaasam&otilde;tlemist ja loob l&auml;bi uute ideede v&auml;&auml;rtust,&ldquo; &uuml;tleb Annika. Seet&otilde;ttu pakutakse t&ouml;&ouml;tajatele spordi- ja tervisetoetust ning &uuml;le-eelmisel suvel p&auml;lviti kahel kuul j&auml;rjest SportID k&otilde;ige tervislikuma ettev&otilde;tte tiitel. Lisaks korraldatakse tervisen&auml;dalaid, puuviljakolmap&auml;evi, &uuml;hiseid spordi&uuml;ritusi ning pakutakse ka vaimse tervise toetust. DPD kuulub nende t&ouml;&ouml;andjate hulka, kes maksavad t&ouml;&ouml;taja haiguslehte juba teisest p&auml;evast alates. &bdquo;Teeme k&otilde;ike seda ikka selleks, et v&auml;hendada haigena t&ouml;&ouml;l k&auml;imist ning hoida nii enda kui kolleegide tervist,&ldquo; kommenteeris Annika.</p> <p>DPD toetab soolist v&otilde;rd&otilde;iguslikkust: k&otilde;ik samal ametikohal olevad t&ouml;&ouml;tajad saavad sama palka ning ka isasid julgustatakse j&auml;&auml;ma vanemapuhkusele. Ettev&otilde;tte tegevustesse kaasatakse ka lapsehoolduspuhkusel olijaid ning kutsutakse neid k&otilde;ikidele &uuml;ritustele ja koolitustele. Viimasel kilomeetrite kogumise v&otilde;istlusel, mida DPD korraldas kogu Baltikumis, osales DPD Eesti poolt ka &uuml;ks viieliikmeline naiskond, kes koosnes ainult lapsehoolduspuhkusel viibivatest t&ouml;&ouml;tajatest.</p> <p>K&otilde;ik ettev&otilde;tte juhid m&otilde;istavad teema olulisust ning jagavad ise peres&otilde;bralikke v&auml;&auml;rtusi, seega suurimaks v&auml;ljakutseks peres&otilde;bralike v&auml;&auml;rtuste edendamisel on vahendite leidmine, et k&otilde;ik soovitud tegevused ja meetmed koheselt ellu viia. Seet&otilde;ttu on peres&otilde;bralikkuse edendamise tegevuskava jagatud etappideks ning valitud meetmeid rakendatakse j&auml;rk-j&auml;rgult.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2204Kas lapsevanemad võivad lasteaia katuselt lund rookida?2019-02-11<p><b>Lasteaed kutsus vanemaid appi katuselt lund rookima. Kas vanemad v&otilde;ivad sellist t&ouml;&ouml;d teha v&otilde;i on see liiga ohtlik?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Indrek Avi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </i></b>Vabatahtlik t&ouml;&ouml; on positiivne ja &uuml;hiskondlikult kasulik. K&uuml;ll tuleb t&auml;hele panna, et t&ouml;&ouml;tada tuleb ohutult nii palgat&ouml;&ouml;d tehes, vabatahtlikuna abistades kui enda tarbeks n&auml;iteks remonti tehes. Ohutuse tagab n&otilde;uetele vastavate t&ouml;&ouml;vahendite kasutamine, ohutute t&ouml;&ouml;v&otilde;tete j&auml;rgimine ning kontroll nende t&auml;itmise &uuml;le. Kui t&ouml;&ouml;kohtadel hindab riske ning tagab t&ouml;&ouml;ohutuse t&ouml;&ouml;andja, t&ouml;&ouml;tajad on saanud vajaliku v&auml;lja&otilde;ppe ning t&ouml;&ouml;d korraldab kogemustega ja vastutustundlik juht, siis vabatahtliku t&ouml;&ouml; juures kiputakse ohutuse tagamist unustama. Tuleb aga meeles pidada, et f&uuml;&uuml;sikaseadused kehtivad ka vabatahtliku t&ouml;&ouml; v&otilde;i t&ouml;&ouml;st vabal ajal tegutsemise puhul. Nii olekski k&otilde;ige m&otilde;istlikum j&auml;tta eriti just keerulisemad t&ouml;&ouml;d asjatundjatele. Kogenematu inimene katusel pole kindlasti hea lahendus ei talle endale, tema l&auml;hedastele ega juhuslikele m&ouml;&ouml;dujatele.</p> <p>K&otilde;igi vabatahtlikke kaasavate t&ouml;&ouml;de ohutuse tagamiseks tuleb j&auml;rgida ennetusmeetmeid. &Uuml;ksikasjalike suuniste saamiseks soovitame p&ouml;&ouml;rduda asjatundja v&otilde;i T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi poole.&nbsp;</p> <p>Katustelt lume puhastamine on k&otilde;rge riskiga tegevus ka spetsialistidele. Enne katuselt ja vihmaveerennidelt lume ja j&auml;&auml; eemaldamist tuleb l&auml;bi m&otilde;elda t&ouml;&ouml;st tulenevad ohud ning v&otilde;tta tarvitusele abin&otilde;ud, et t&ouml;&ouml; tegijad ning k&otilde;rvalised isikud vigastada ei saa. M&ouml;&ouml;dak&auml;ijate kaitseks kukkuva lume ja j&auml;&auml; eest tuleb ohuala m&auml;rgistada ning rakendada abin&otilde;usid, et keegi sinna ei p&auml;&auml;seks. K&otilde;ige parem oleks ohuala piirestada, sest m&auml;rgistus v&otilde;ib t&auml;helepanuta j&auml;&auml;da.&nbsp;</p> <p>Katusele juurdep&auml;&auml;suks tuleb valida sobivad vahendid. Levinud on n&auml;iteks nii korvt&otilde;stukite kui ka k&auml;&auml;rt&otilde;stukite kasutamine. Eelistada v&otilde;iks siiski katuseluukide kaudu katusele juurdep&auml;&auml;semist. Redelit kasutatakse erandjuhul vaid juurdep&auml;&auml;suks, mitte t&ouml;&ouml;tamiskohana, sest redelist kinni hoidmata sellel t&ouml;&ouml;tada ei tohi. Juurdep&auml;&auml;suredel tuleb kinnitada ning see peab olema piisavalt pikk, et ulatuda v&auml;hemalt &uuml;he meetri v&otilde;rra &uuml;le juurdep&auml;&auml;sutasandi. Kasutada tuleb kaitsekiivrit. Tihtipeale ei saa kukkumisohtu kaitsepiirete ja ohutusv&otilde;rkudega v&auml;ltida, seep&auml;rast tuleb ohutuse tagamiseks kasutada ohutusv&ouml;&ouml;d v&otilde;i -rakmeid ning kinnitada need ohutusk&ouml;itega. Nende &otilde;ige kasutamine on v&auml;ljakutse ka v&auml;lja&otilde;ppinud t&ouml;&ouml;tajale, kuid kurbade tagaj&auml;rgede v&auml;ltimiseks h&auml;davajalik.&nbsp;&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2203Tööaeg on töö tegemiseks2019-02-08<p>T&ouml;&ouml;aeg on eelk&otilde;ige m&otilde;eldud t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmiseks, muude tegevustega v&otilde;ib tegeleda puhkepauside ajal. &Auml;ra unusta, et m&auml;ngus ei pruugi olla ainult sinu isiklik ohutus!</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/7 t&auml;helepanu.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/thumbs/__thumb_-2-7 t&auml;helepanu.jpg" alt="T&ouml;&ouml;ajal kogu t&auml;helepanu telefonile p&ouml;&ouml;ramine on ohtlik" /></a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2202Kasuta isikukaitsevahendeid ka lihtsatel töödel2019-02-07<p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>Ettev&otilde;ttes kaks aastat t&ouml;&ouml;l olnud ehitust&ouml;&ouml;tajat oli&nbsp; juhendatud t&ouml;&ouml;d &otilde;igesti ja ohutult tegema ning talle oli antud n&otilde;utavad isikukaitsevahendid. Ehitust&ouml;&ouml;taja l&auml;ks ilma ohutusrakmete ja kiivrita ehitusj&auml;rgus eramaja katusele, et sealt lumi alla l&uuml;kata. Katusel oli lume t&otilde;ttu libe. T&ouml;&ouml;taja libises ja kukkus katuselt maapinnale. Kukkumise tagaj&auml;rjel sai t&ouml;&ouml;taja kerge ajuvapustuse ehk peap&otilde;rutuse.</p> <p><b>Miks juhtus?</b></p> <p>Ehitust&ouml;&ouml;taja tegi t&ouml;&ouml;d k&otilde;rgemal kui 2 meetrit maapinnast. Ohutuse tagamiseks tuleb sellisel juhul kanda ohutusv&ouml;&ouml;d v&otilde;i -rakmeid ning kinnitada need ohutustrosside v&otilde;i &ndash;k&ouml;itega. T&ouml;&ouml;tajale olid vastavad isikukaitsevahendid v&auml;ljastatud ning ta oleks pidanud kandma ohutusv&ouml;&ouml;d ja kiivrit, mis on l&otilde;ua alt kinnitatud, et see ei tuleks kukkumise korral peast &auml;ra. T&ouml;&ouml;taja aga rikkus kohustust kanda isikukaitsevahendeid, mida t&ouml;&ouml;andja oli ohutult t&ouml;&ouml; tegemiseks ette n&auml;inud. T&ouml;&ouml;andja oli kohustatud tagama, et t&ouml;&ouml;taja ei tee k&otilde;rgt&ouml;&ouml;d ohutusv&ouml;&ouml;ta ja kiivrita. T&ouml;&ouml;andja pidi lisaks isikukaitsevahendite v&auml;ljastamisele ka kontrollima, et neid kasutatakse ning t&ouml;&ouml;taja teeb t&ouml;&ouml;d nii nagu teda juhendamise k&auml;igus &otilde;petati.</p> <p></p> <p>Foto: Juss Saska</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2200Jaapanlased käisid uurimas, kuidas Eestis vähenenud töövõimega inimesi kaasatakse, arubalased tutvusid e-töötukassaga2019-02-06<p>Jaapani delegatsiooni kuulusid mitmed suurkorporatsioonide esindajad, keda huvitas eelk&otilde;ige millist tuge pakub Eesti T&ouml;&ouml;tukassa v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestele t&ouml;&ouml;otsinguteks ja t&ouml;&ouml;l p&uuml;simiseks.</p> <p>Eriti pakkus k&uuml;lalistele huvi, kuidas aidatakse v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestel &uuml;ha digitaliseerivas maailmas hakkama saada ja milliseid arvutikoolitusi sihtr&uuml;hmale pakutakse.&nbsp; Eelmisel aastal osales t&ouml;&ouml;tukassa kaudu erinevatel koolitustel ligi 4000 v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimest. K&otilde;ige enam just IT alastel koolitustel.</p> <p>Jaanuari keskel k&auml;isid t&ouml;&ouml;tukassa e-lahendustega tutvumas Aruba k&otilde;rged riigiametnikud. T&ouml;&ouml;tukassas tutvustati neile iseteenindusportaali v&otilde;imalusi, <i>online</i> avalduste ning automaatotsuste tegemist.&nbsp; Juba eelmise aasta novembri l&otilde;pust saavad inimesed e-t&ouml;&ouml;tukassas ennast t&ouml;&ouml;tuks registreerida ja t&ouml;&ouml;andjad taotleda v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste eest sotsiaalmaksu soodustust. Otsus tehakse automaatselt kui avaldus on esitatud l&auml;bi e-t&ouml;&ouml;tukassa ning ei ole mingeid takistusi inimese t&ouml;&ouml;tuna arvele v&otilde;tmisel.</p> <p>Arendust&ouml;&ouml;dega j&auml;tkatakse, et pakkuda tulevikus rohkem v&otilde;imalusi e-kanalite kaudu t&ouml;&ouml;tukassaga suhelda. Kogu protsess muutub nii kiiremaks ja t&auml;psemaks ja mis peamine &ndash; kliendile lihtsamaks ja mugavamaks. Nii ei pea t&ouml;&ouml;andjad ja t&ouml;&ouml;tud tulema esindusse, vaid saavad endale sobival ajal ja kohas e-t&ouml;&ouml;tukassa kaudu osa taotlusi &auml;ra teha.</p> <p>Nii jaapanlased kui arubalased k&auml;isid Eestis e-Riigi Akadeemia kaudu.</p> <p></p> <p>Allikas: <a href="https://www.tootukassa.ee/" title="Eesti T&ouml;&ouml;tukassa" target="_blank">Eesti T&ouml;&ouml;tukassa</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2199Ragn-Sells peresõbralikkusest: Tänases maailmas on igal töötajal vabadus ise defineerida milline on tema pere!2019-02-05<p><b>&Uuml;le 135 aasta tegutsenud pereettev&otilde;te Ragn-Sells on loodud selleks, et hoida puhast elukeskkonda, kus ka j&auml;reltulijatel oleks hea elada. Mida ettev&otilde;ttes peres&otilde;braliku keskkonna loomiseks tehakse, kirjeldab personalijuht Kaire Parve.</b></p> <p>Ragn-Sells on l&auml;bi aegade olnud peres&otilde;bralik ettev&otilde;tte. &bdquo;Meie ettev&otilde;te on loodud selleks, et muuta maailm paremaks paigaks. Perev&auml;&auml;rtuste ja vastutustundlikkuse kandmine on meie DNAs,&ldquo; &uuml;tleb personalijuht Kaire. Peres&otilde;braliku m&auml;rgise pilootprojektis kaasa l&ouml;&ouml;mine andis ettev&otilde;ttele v&otilde;imaluse muuta tegevus veelgi fokuseeritumaks. &bdquo;M&otilde;istsime, et seda perev&auml;&auml;rtusi edendavat kultuuri tahame uhkusega kanda ning on auasi seda ka teistele ettev&otilde;tetele tutvustada,&ldquo; s&otilde;nas Parve.</p> <p>Peres&otilde;braliku ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajad ootavad juhtkonnalt paindlikkust, vastutulelikkust ja inimlikkust. V&auml;ga palju loeb hoiak ja suhtumine, et pere on t&auml;htis. &bdquo;N&auml;iteid on lihtne tuua: kui meie tippjuht koosoleku ajal telefonik&otilde;nele vastab &ndash; vabandades, et tal on kokkulepe t&uuml;trega, kellele lubas k&otilde;ne kaugusel olla &ndash; siis sellest n&auml;evad ka teised t&ouml;&ouml;tajad, et hindame perev&auml;&auml;rtusi p&auml;riselt. Need ei ole pelgalt s&otilde;nad v&otilde;i kuldne m&auml;rgis seinal, see on meie kultuur&ldquo; kirjeldab Parve.</p> <p>T&auml;nap&auml;eva mitmekesises ja paindlikus maailmas on oluline, et Ragn-Sells laseb t&ouml;&ouml;tajatel perekonna ise enda jaoks defineerida. &bdquo;Oleme andnud inimestele vabaduse ise otsustada, keda nad kutsuvad perep&auml;evadele,&ldquo; selgitab Parve. &bdquo;Sirvisin hiljuti lennukis &uuml;hte ajakirja ja silma j&auml;id suurte autotootjate reklaamid, nendelt oli h&auml;sti n&auml;ha, et pere t&auml;hendus on t&auml;naseks muutunud, See ei ole enam ema isa lastega, vaid see v&otilde;ib koosneda erinevatest rassidest, see v&otilde;ib olla samasooline paar, see v&otilde;ib olla noor edukas inimene oma lemmikloomaga, &uuml;ksikvanem lapsega. Selline tolereerimine toob Ragn-Sellis p&otilde;nevaid inimesi, loob usaldust ja perekondlikku kokkuhoidvat &otilde;hkkonda.&ldquo; &nbsp;&bdquo;Pole k&uuml;simustki,&nbsp;kas pere lemmiklooma arstile viimine on t&auml;htis. Oma pereliikme eest hoolitsemiseks leiame alati v&otilde;imaliku aja. Olgu see siis vanaema, keda on vaja erakorraliselt vaatama minna, v&otilde;i laps, kellel t&auml;na hoidjat pole.&ldquo; Lisaks on v&otilde;imalus laps v&otilde;i h&auml;stik&auml;ituvad lemmikloomad t&ouml;&ouml;le kaasa v&otilde;tta.</p> <p>Ettev&otilde;ttes v&auml;&auml;rtustakse v&auml;ga tervist, sest terve t&ouml;&ouml;taja on r&otilde;&otilde;mus ning tahab oma t&ouml;&ouml;s areneda. Arenev inimene on entusiastlik ja siis on juba ettev&otilde;tte head tulemused loomuliku boonusena kaasas. &bdquo;V&auml;ga oluline meie t&ouml;&ouml;tajate valikul ja arengus on roheline m&otilde;tteviis, keskkonnahoidlik suhtumine, taaskasutuse v&auml;&auml;rtustamine. Meid k&otilde;ik seob &uuml;ks maailma parandamisesse uskuv m&otilde;tteviis. Seel&auml;bi hoiamegi teineteist nagu perekonda,&ldquo; &uuml;tleb Parve.</p> <p>Pere, tervis ja keskkonnahoid on olulised m&auml;rks&otilde;nad k&otilde;igi ettev&otilde;tte tegevuste juures. Ettev&otilde;te maksab t&ouml;&ouml;tajatele ka sporditoetust, s&uuml;nnitoetust, matusetoetust ning lapsehoolduspuhkusele minekul tehakse emale v&otilde;i isale kingitus. Ka lapsehoolduspuhkusele minejatega hoitakse kontakti ja soovi korral v&otilde;imaldatakse meeskonnat&ouml;&ouml;s osaleda osalise t&ouml;&ouml;ajaga. Kui vabaneb v&otilde;i luuakse &nbsp;ametikoht, mis v&otilde;iks olla kodus olevale lapsevanemale uueks v&auml;ljakutseks, ei ole lapsehoolduspuhkuse aeg takistuseks karj&auml;&auml;rialasel edasiliikumisel.</p> <p>T&ouml;&ouml;lt lahkujatega tehakse lahkumisvestlused, mille k&auml;igus uurime, mida ettev&otilde;te saaks veel paremini teha, et oma inimesi v&auml;&auml;rtustada ja hoida. &bdquo;Tuleb lubada oma inimestel soovi korral tiibu sirutada. Samas hoiame s&otilde;bralikke suhteid ja paljudel juhtudel on inimesed &nbsp;peale rohelisema rohu kogemuste saamist v&auml;ljaspool Ragn-Sellsi oma tee meie juurde tagasi leidnud,&ldquo; t&otilde;deb Parve.</p> <p>Ettev&otilde;ttes, kus on palju erinevaid ametikohti, ei ole lihtne &uuml;htekuuluvustunnet tekitada. &bdquo;Suur osa meie t&ouml;&ouml;tajatest on autojuhid, sorteerijad, kes teevad v&auml;ga rasket t&ouml;&ouml;d. Oleme palju panustanud, et nende t&ouml;&ouml; oleks lihtsam ja tervist s&auml;&auml;stvam, et t&ouml;&ouml;tajate kaasad saaksid olla kindlad, et nende kaaslane jaksaks veel ka t&ouml;&ouml;lt tulles laste ja perega tegeleda,&ldquo; kirjeldab Parve. Samas kohanevad t&ouml;&ouml;tajad heade ja paindlike tingimustega v&auml;ga kiiresti. &bdquo;Meil on loomuses soovida &uuml;ha rohkem, samas on oluline inimestele meenutada, mida k&otilde;ike me t&auml;na juba pakume..&nbsp;Vahel on ju nii et kui &otilde;nn on oma &otilde;ue peal, seda ei n&auml;e. M&otilde;istlik on aeg ajalt v&auml;&auml;rtuspakkumine &uuml;le vaadata, kas saaksime samade ressursside juures pakkuda inimestele asju, mis neile rohkem r&otilde;&otilde;mu ja motivatsiooni pakub&ldquo; nendib personalijuht.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Ragn-Sells_Suvep&auml;evad_2019_jooga t&ouml;&ouml;&ouml;tuba.JPG" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Ragn-Sells_Suvep&auml;evad_2019_jooga t&ouml;&ouml;&ouml;tuba.JPG" alt="Ragn Sells jooga t&ouml;&ouml;tuba tervele perele" /></a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2198Mida tuleb puhkustekava koostamisel jälgida?2019-02-04<p class="p1"><b><span>Ettev&otilde;ttes koostatakse puhkuste ajakava ning t&ouml;&ouml;andja palus k&otilde;ik puhkusep&auml;evad lisada graafikusse. Kui ma asusin t&ouml;&ouml;le eelmisel aastal 10. augustil, siis mitu p&otilde;hipuhkuse p&auml;eva ma sel aastal saan kasutada? Kas ma ikka pean k&otilde;ik puhkusep&auml;evad, sealhulgas eelmisest aastas j&auml;&auml;nud puhkamata p&auml;evad lisama puhkuste graafikusse? Ma sooviksin &uuml;he osa puhkusest j&auml;tta n.&ouml; varuks, sest ei ole p&auml;ris kindel, kuna ma tahaks puhata.<o:p></o:p></span></b></p> <p class="p2"><b><i>Vastab Kaire Saarep, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamistalituse juhataja: </i></b>T&ouml;&ouml;andjal on &otilde;igus iga kalendriaasta alguses koostada puhkuste ajakava, et ta saaks planeerida, millal t&ouml;&ouml;tajad puhkuse t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;lt eemal on. Seet&otilde;ttu m&auml;rgitakse puhkuste ajakavasse p&otilde;hipuhkus ja kasutamata puhkus. See t&auml;hendab, et puhkuste ajakavva tuleb m&auml;rkida nii k&auml;esoleva aasta kui eelmisest aastast j&auml;&auml;nud kasutamata p&otilde;hipuhkus. Kui Te ei soovi kogu puhkust puhkuste ajakavasse m&auml;rkida, siis selleks tuleb t&ouml;&ouml;andjaga saavutada kokkulepe. Kui t&ouml;&ouml;andja Teie ettepanekuga ei n&otilde;ustu, tuleb lisada ajakavasse kogu puhkus. Poolte kokkuleppel saab puhkuste ajakava aasta keskel muuta. Puhkuste ajakava koostatakse t&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt hiljemaks 31. m&auml;rtsiks.&nbsp;</p> <p class="p1"><span>Kui Te asusite t&ouml;&ouml;le 10. augustil 2018 ning p&otilde;hipuhkust ei kasutanud, siis 2019. aastal saate Te puhata 11 p&otilde;hipuhkuse p&auml;eva 2018. aasta eest (valem on j&auml;rgmine: 28 (v&auml;ljateenitavate p&otilde;hipuhkuse p&auml;evade arv kalendriaastas) / 365 &times; 144 (kalendrip&auml;evade arv 10. augustist 31. detsembrini) = 11,05) ja 28 kalendrip&auml;eva 2019. aasta eest ehk kokku 39 kalendrip&auml;eva. Kui Teile on m&auml;&auml;ratud osaline v&otilde;i puuduv t&ouml;&ouml;v&otilde;ime, siis on Teil 2019. aastal &otilde;igus puhata vastavalt 14 (35 / 365 &times; 144 = 13,81) kalendrip&auml;eva 2018 aasta eest + 35 kalendrip&auml;eva 2019. aasta eest = 59 kalendrip&auml;eva.</span></p> <p class="p1"><span><br /></span></p> <p class="p1"><span>Foto: Pixabay</span></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2197Peresõbralikud väärtused on töösuhtes aina olulisemad2019-02-04<p><b>Sotsiaalministeeriumi algatatud programmi toel on kolme aasta jooksul peres&otilde;bralikumaks muutumas enam kui 17&nbsp;000 t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;keskkond. Laura Viilup Sotsiaalministeeriumist v&otilde;tab seni tehtu kokku. </b></p> <p>2016. aastal t&ouml;&ouml;tati Eestis v&auml;lja Austria ja Saksamaa eeskujul ning Sloveenia praktilistel kogemustel p&otilde;hinev peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programm spetsiaalselt meile sobivana. &nbsp;Selle eesm&auml;rgiks on kaasa aidata peres&otilde;bralike v&auml;&auml;rtuste juurutamisele organisatsioonides ning juhtida avalikkuse t&auml;helepanu sellele, kui oluline roll on peres&otilde;bralikul t&ouml;&ouml;keskkonnal nii t&ouml;&ouml;tulemustele kui ka t&ouml;&ouml;taja eraelule. Esmalt m&otilde;eldakse t&ouml;&ouml;, pere- ja eraelu &uuml;hitamisest r&auml;&auml;kides automaatselt v&auml;ikeste lastega t&ouml;&ouml;tajatele, kuid teema v&otilde;ib olla sama oluline ka teiste jaoks. T&ouml;&ouml;andjal tasuks vaadata oma t&ouml;&ouml;tajaid terve nende elu perspektiivis, m&otilde;istes ja toetades konkreetse eluetapi tugevusi ja v&auml;ljakutseid.</p> <p>Programmiga alustamisel testiti kava toimimist piloott&ouml;&ouml;andjate peal, kelleks said Statistikaamet, Paulig Grupp, Ragn Sells ja Dimedium. T&auml;naseks on programmi &uuml;lesehitus ning selle raames t&ouml;&ouml;andjaid toetavate konsultantide praktika v&auml;lja kujunenud. 2017. aastal kaasati programmi lisaks 40 ja 2018. aastal 31 t&ouml;&ouml;andjat. Kuna programm on universaalne, sobib see k&otilde;igile t&ouml;&ouml;andjatele olenemata tegevusvaldkonnast, t&ouml;&ouml;andja suurusest v&otilde;i t&ouml;&ouml;tamise viisidest. <br /> Kui esimesel &nbsp;aastal oli programmiga &nbsp;&uuml;hinenud t&ouml;&ouml;andjatest 80% erasektorist ja &uuml;lej&auml;&auml;nud 20% avalikust sektorist, siis teisel aastal suurenes avaliku sektori osakaal 35%-ni. Samuti on ajas muutunud osalevate t&ouml;&ouml;andjate paiknemine piirkonniti. Esimesel aastal oli 75% t&ouml;&ouml;andjatest Harjumaalt, 13% Tartumaalt ja &uuml;lej&auml;&auml;nud mujalt Eestis. Teisel aastal programmiga liitunud organisatsioonidest tegutseb aga enam kui 30% v&auml;ljaspool Harjumaad, mis n&auml;itab, et pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralike v&auml;&auml;rtuste olulisus kasvab ning j&otilde;uab &uuml;ha laiema hulga t&ouml;&ouml;tajateni.</p> <p>M&auml;rgise programmist lahkuvad t&ouml;&ouml;andjad siis, kui nad on j&otilde;udnud peres&otilde;bralike meetmete iseseisva rakendamiseni. Kuigi l&otilde;plikud m&auml;rgised on kolmel erineval tasemel &ndash; kuld, h&otilde;be ja pronks &ndash; ei t&auml;henda see, et keegi on teisest&nbsp; halvem v&otilde;i parem. See t&auml;hendab, et k&otilde;igil t&ouml;&ouml;andjatel on soov areneda ning hetkel on nende arenguseis selline, kus nad on j&otilde;udnud vastava taseme tegevusteni. Programmis osalemine aga ei l&otilde;ppe m&auml;rgise saamisega, vaid meetmete rakendamine on kestev arenguprotsess veelgi paremate tulemuste suunas.</p> <p>Eelmise aasta s&uuml;gisel v&auml;ljus programmist pronksm&auml;rgisega n&auml;iteks Baltic Restaurants Estonia AS, mis tuli programmi selleks, et alustada organisatsiooni arendamist peres&otilde;bralikkuse suunal ning v&auml;hese ajaga j&otilde;udis &auml;ra teha palju olulisi asju. N&auml;iteks anti t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imalus v&otilde;tta isiklike oluliste elus&uuml;ndmuste puhul tasulisi lisapuhkep&auml;evi. Lapsehoolduspuhkusel olevad t&ouml;&ouml;tajad on soovi korral infov&auml;ljas ning on puhkuse ajal oodatud osalema koolitustele ja &uuml;his&uuml;ritustele. T&ouml;&ouml;andja on pakkunud v&auml;lja oma t&ouml;&ouml;tajatele tervisekindlustuse v&otilde;imaluse ning innustab t&ouml;&ouml;tajaid aastas &uuml;he t&ouml;&ouml;p&auml;eva ajal vabatahtliku t&ouml;&ouml;ga tegelema.</p> <p>&Uuml;ks programmis osaleja oli ka h&otilde;bem&auml;rgise p&auml;lvinud Tartu Vangla, mille t&ouml;&ouml; spetsiifikat arvestades v&otilde;ib peres&otilde;bralikkuse arendamine ehk esmapilgul raskestiteostatav tunduda. Tegelikult on see aga igas organisatsioonis v&otilde;imalik: Tartu Vangla puhul t&auml;hendas peres&otilde;braliku keskkonna loomine paindlikkust graafikute koostamisel, sporditoetusi, &uuml;histe &uuml;rituste korraldamist ja t&ouml;&ouml;tajatele oluliste peres&uuml;ndmuste t&auml;histamist.</p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja kuldm&auml;rgise saanud ettev&otilde;tte Scoro jaoks algab positiivse ettev&otilde;tte sisekliima loomine juba v&auml;rbamisel, kus tutvustatakse ettev&otilde;tte kultuuri ning tehakse kindlaks, et uus meeskonnaliige jagaks teistega samu v&auml;&auml;rtusi. Lisaks p&otilde;hjalikule infomaterjalile, mis organisatsiooni kultuuri ja traditsioone kirjeldab, saavad nad ka isikliku mentori, kes kohanemisele kaasa aitab. Sealt edasi on juba &uuml;hine ajaveetmine ja teineteisele toeks olemine v&auml;ga loomulik samm, sest meeskonna &uuml;htekuuluvustunne on loodud.</p> <p>Esimese kohaliku omavalitsusena liitus programmiga P&otilde;ltsamaa Vallavalitsus. Kuigi neil on t&auml;naseks k&auml;es alles algm&auml;rgis ja paljud tegevused kokku leppimisel, on kasu n&auml;htav juba praegu. P&otilde;ltsamaa valla alla kuuluvad t&auml;na mitmed enne haldusreformi eraldi tegutsenud piirkonnad. Programmis osalemine ja pere ning t&ouml;&ouml;elu paindlik sidumine aitab kaasa, et koost&ouml;&ouml; ka muus vallas h&auml;sti k&auml;ima l&auml;heks.&nbsp;</p> <p>Programmis osalemine on pikaajaline protsess ning eeldab mitmete osapoolte kaasamist, mis v&otilde;ib tuua kaasa erinevaid takistusi. Suurimad v&auml;ljakutsed on juhtide v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajate v&auml;hene seotus, personalijuhi individuaalne vastutus, tegevuskava s&otilde;nastamine ja indikaatorite m&auml;&auml;ramine. Samuti v&otilde;ib keeruliseks osutuda peres&otilde;bralike v&auml;&auml;rtuste kujundamine laiemalt &uuml;le organisatsiooni ning k&otilde;ikide valitud tegevuste soovitud kujul elluviimine. Need samad v&auml;ljakutsed on tegelikult pea k&otilde;igil organisatsioonidel ning olemas on ka lahendused. Takistustest aitavad &uuml;le saada &nbsp;programmiga kaasnevad koolitused, tugi korraldajate poolt ning head n&otilde;uanded teistelt programmis osalevatelt t&ouml;&ouml;andjatelt.&nbsp;</p> <p>K&otilde;ik konkursil osalenud t&ouml;&ouml;andjad ei ole kahjuks kohe programmi p&auml;&auml;senud, kuna soov on osalistega v&otilde;imalikult palju personaalselt tegeleda ja seet&otilde;ttu on ka ressursid piiratud. K&uuml;ll aga on k&otilde;ik t&ouml;&ouml;andjad teretulnud j&auml;rgmisel konkursil uuesti osalema ja kui on soov juba praegu alustada ja peres&otilde;bralikke meetmeid rakendama hakata, siis k&otilde;ik materjalid on k&auml;ttesaadavad <a href="http://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tootamist-toetavad-tegevused/Peresobralik-tooandja/Peresobraliku-tooandja-margis/Tooandjad-kes-osalevad-margise-taotlemisel">t&ouml;&ouml;elu</a> lehel. Inspiratsiooni saamiseks tasub seda kindlasti k&uuml;lastada ning teha algust peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja teekonnal.&nbsp;</p> <p>Laura Viilup<br /> Sotsiaalministeeriumi laste ja perekondade osakonna peaspetsialist</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2195Peresõbralik Swedbank pakub lapsehoidu ja premeerib lisapuhkusega2019-01-31<p><b>Ligi 2600 inimesele t&ouml;&ouml;d andva Swedbanki kultuurikandjateks on k&otilde;ik ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajad. Personalijuht &Uuml;lle Matt kirjeldab, kuidas ettev&otilde;ttes selline kultuur on loodud ning milliseid v&otilde;imalusi oma t&ouml;&ouml;tajate hoidmiseks pakutakse.</b>&nbsp;</p> <p>&bdquo;Ettev&otilde;tte kultuuri alus on inimestest hoolimine ning v&otilde;tame oma t&ouml;&ouml;tajaid just sellistena nagu nad on. Meie t&ouml;&ouml;tajad hindavad k&otilde;rgelt, et j&auml;rgime t&ouml;&ouml;andjana kokkulepitud v&auml;&auml;rtusi ja peame t&ouml;&ouml;tajatele antud lubadusi. T&ouml;&ouml;tajad peavad saama meid usaldada, mis v&otilde;imaldab neil isiklikus elus eesm&auml;rke p&uuml;stitada.&ldquo;</p> <p>Kogu Euroopas r&auml;&auml;gitakse praegu paindlikust t&ouml;&ouml;ajast ja kaugt&ouml;&ouml;st kui kasvavast trendist t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hildamisel. Swedbankis kehtivad 2017. aasta jaanuarist paindliku t&ouml;&ouml;aja p&otilde;him&otilde;tted, mida saab kasutada kohandatuna konkreetsete ametite t&ouml;&ouml;iseloomust l&auml;htuvalt. See t&auml;hendab paindlikku t&ouml;&ouml;aja algust ja l&otilde;ppu ning v&otilde;imalust k&auml;ia t&ouml;&ouml;ajast &auml;ra t&ouml;&ouml;taja enda v&otilde;i ta pere jaoks oluliste asjatoimetuste tarvis, mis m&otilde;istlikul kasutamisel arvatakse t&ouml;&ouml;aja hulka. Samuti v&otilde;ib p&auml;evasel ajal k&auml;ia trennis.&nbsp;</p> <p>Head tagasisidet on t&ouml;&ouml;tajad andnud t&ouml;&ouml;kohtade laiendamise kohta Eesti erinevatesse piirkondadesse. See annab t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imaluse teha karj&auml;&auml;ri ka Tallinnast v&auml;ljaspool ehk siis kaugt&ouml;&ouml;na. &bdquo;On tore kuulda, et mitmed meie inimesed on kolinud tagasi oma kodukohta,&ldquo; kommenteeris &Uuml;lle. &bdquo;Alates 2017. aastast on Tallinnast v&auml;ljapoole loodud 83 uut t&ouml;&ouml;kohta ja plaanis on neid luua ka edaspidi.&ldquo;</p> <p>Swedbankis r&auml;&auml;gitakse t&ouml;&ouml;- ja eraelu tasakaalus hoidmisest ja t&otilde;detakse r&otilde;&otilde;muga, et &uuml;ha rohkem on hakatud vaba aega ka v&auml;&auml;rtustama. K&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad saavad lisapuhkusena viis talvepuhkuse- ja kolm tervisep&auml;eva, mis on heaks v&otilde;imaluseks veeta kvaliteetaega oma l&auml;hedastega v&otilde;i panustada tervise edendamisse. T&ouml;&ouml;tajad on andnud v&auml;ga positiivset tagasisidet seadusest k&otilde;rgemalt tasustatud haigush&uuml;vitisele, milleks on 100%-line keskmise palga suurune h&uuml;vitis 2 &ndash; 8 haigusp&auml;eva eest. Pigem aga pannakse suurt r&otilde;hku haigusi ennetavatele tegevustele. Vaimse tasakaalu ja f&uuml;&uuml;silise tervise hoidmiseks pakutakse erinevaid v&otilde;imalusi: spordi- ja tervise edendamise kompensatsioon, jooga- ja aeroobikatunnid, ps&uuml;hholoogi ja terapeudi v&otilde;imaldamine.</p> <p>Swedbankis hinnatakse k&otilde;rgelt mitmekesisust. Tehakse aktiivselt koost&ouml;&ouml;d erinevate institutsioonidega, et luua t&ouml;&ouml;kohti v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimestele, r&auml;&auml;gitakse kaasa &uuml;le 50-aastaste inimeste t&ouml;&ouml;h&otilde;ive teemadel ja korraldatakse praktikaprogramme noortele v&otilde;i siis uut ametit omandada soovivatele elukogenud inimestele.&nbsp;</p> <p>Selleks, et toetada vanemapuhkuselt naasmist, on Swedbanki Liivalaia pangamajas spetsiaalselt kohandatud ruumides kaks lastehoiu r&uuml;hma kuni 3-aastastele mudilastele, kuhu vanem saab oma lapsed enne t&ouml;&ouml;p&auml;eva algust mugavalt tuua. Nii ei pea lapsevanemad lasteaiakohtade p&auml;rast muretsema. Lisaks on igati m&otilde;istetav, et pisip&otilde;nnide k&otilde;rvalt soovib ema v&otilde;i isa rohkem isiklikku aega ja soovi korral v&otilde;imaldame osalise t&ouml;&ouml;ajaga v&otilde;i kodust t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalust.&nbsp;</p> <p>Kogu organisatsioon peab k&auml;ima &uuml;hte jalga ehk j&auml;rgima samu v&auml;&auml;rtusi. Hea sisekliima aluseks on &uuml;htsetest p&otilde;him&otilde;tetest l&auml;htumine, sest kultuurikandjateks on k&otilde;ik ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajad. &bdquo;Meil see v&auml;&auml;rtuste hoidmine t&otilde;esti toimib &ndash; avatus, lihtsus ja hoolivus on meie igap&auml;evase koost&ouml;&ouml; alustaladeks. See on meie &uuml;hine asi,&ldquo; &uuml;tleb Matt. Seda kinnitab ka meie t&ouml;&ouml;tajate initsiatiivil s&uuml;ndinud ja erakordselt sooja vastuv&otilde;tu osaliseks saanud video &bdquo;Tule nagu oled&ldquo;, mis on t&auml;is p&auml;ris lugusid meie oma inimestest.&nbsp;</p> <p>Sisekliima tagamisel on oluline ka tugev ja hooliv juhtimiskultuur, mille osaks on n&auml;ha alati inimest tulemuste ja eesm&auml;rkide taga, oskus m&auml;rgata, anda tagasisidet ja tunnustada. Inimeste ja t&ouml;&ouml;rahulolu hoidmises peab olema nii l&uuml;hi- kui pikaajaline vaade. T&auml;htis on pidada kinni antud lubadustest ning olla t&ouml;&ouml;andja v&auml;&auml;rtuspakkumistes j&auml;rjepidev. &bdquo;Kuigi ka meil tekib organisatsioonisiseselt erimeelsusi, p&uuml;&uuml;ame need oma v&auml;&auml;rtustest l&auml;htuvalt kiiresti lahendada,&ldquo; t&otilde;deb &Uuml;lle Matt.&nbsp;&nbsp;</p> <p>Swedbanki t&ouml;&ouml;tajate keskmine t&ouml;&ouml;staaž on &uuml;ksteist aastat ning pikaajalist t&ouml;&ouml;d ja lojaalsust hinnatakse k&otilde;rgelt. Pikaajalistele t&ouml;&ouml;tajatele tehakse r&otilde;&otilde;mu t&ouml;&ouml;juubeli puhul kingitava reisikupongiga ja n&auml;dalase lisapuhkusega.</p> <p></p> <p></p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Swedbank_Suvine heateo p&auml;ev_HR abis Kosej&otilde;e koolil.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Swedbank_Suvine heateo p&auml;ev_HR abis Kosej&otilde;e koolil.jpg" alt="Swedbanki HR meeskond Kosej&otilde;ue koolil abis" /></a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2196Digitaalse Tööinspektsiooni arendajaks valiti TripleDev ja Trinidad Wiseman2019-01-30<p class="bodytext"><strong>Riik hakkab arendama t&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steemi, mis on abiks ettev&otilde;tjatele turvalise t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel ja v&auml;hendab j&auml;relevalvega kaasnevat halduskoormust.</strong></p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;inspektsiooni, Sotsiaalministeeriumi ja Tervise ja Heaolu Infos&uuml;steemide Keskuse koost&ouml;&ouml;s valiti riigihanke tulemusena v&auml;lja t&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steemi arenduspartnerid. Hanke v&otilde;itsid &uuml;hispakkujana TripleDev O&Uuml; ja Trinidad Wiseman O&Uuml;.&nbsp;T&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steemi loomise esimese etapi eesm&auml;rk on v&otilde;imaldada ettev&otilde;tetel elektroonselt T&ouml;&ouml;inspektsiooniga infot vahetada ning saada tuge oma ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;ohutuskultuuri loomiseks. Infos&uuml;steemi arendamise tulemusena saab riik kiiremini &uuml;levaate t&ouml;&ouml;keskkonna olukorrast ning seel&auml;bi t&otilde;husamalt korraldada t&ouml;&ouml;keskkonna j&auml;relevalvet. Infos&uuml;steem valmib tihedas koost&ouml;&ouml;s ettev&otilde;tetega.</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori&nbsp;<strong>Maret Maripuu</strong>&nbsp;s&otilde;nul pannakse sellega alus digitaalse T&ouml;&ouml;inspektsiooni loomisele. &bdquo;Uus infos&uuml;steem toob ettev&otilde;tted ja T&ouml;&ouml;inspektsiooni teineteisele l&auml;hemale. T&auml;iustub omavaheline infojagamine ning saame ettev&otilde;tetele kiirelt just neile vajalikku n&otilde;u anda,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;&Uuml;hine inforuum aitab luua turvalisemat t&ouml;&ouml;keskkonda, hoida t&ouml;&ouml;tajate tervist ja seel&auml;bi tagada ettev&otilde;tete j&auml;tkusuutlikkust ning konkurentsiv&otilde;imet,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p class="bodytext">Tervise ja Heaolu Infos&uuml;steemide Keskuse juhi&nbsp;<strong>Katrin Reinholdi</strong>&nbsp;s&otilde;nul on arendatav infos&uuml;steem paindlik. &bdquo;Eesm&auml;rk on luua kasutajatele stabiilne ja mugav lahendus, millele on lihtne t&auml;iendavaid funktsionaalsusi juurde lisada. Samuti v&otilde;etakse infos&uuml;steemi arhitektuurilise &uuml;lesehituse juures kasutusele end juba maailmapraktikas t&otilde;estanud konteinertehnoloogia, mille abil saab uuendusi, t&auml;iendusi ja keskkondade seadistamisi efektiivsemalt ja v&auml;iksemate rahaliste vahenditega korraldada,&ldquo; &uuml;tles ta.</p> <p class="bodytext">Hanke v&otilde;itnud arendajate nimel &uuml;tles TripleDev O&Uuml; juhatuse liige&nbsp;<strong>Marek P&otilde;ldeots</strong>: "Meil on heameel anda oma panus e-riigi arengusse sedav&otilde;rd olulises valdkonnas nagu t&ouml;&ouml;keskkonna turvalisus. Tarkvaras&uuml;steemide abil on v&otilde;imalik efektiivsemalt monitoorida ja maandada t&ouml;&ouml;keskkonna riske ning v&auml;hendada t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste tekkimisv&otilde;imalusi."&nbsp;</p> <p class="bodytext">Loodava infos&uuml;steemi abiga saavad ettev&otilde;tjad t&otilde;husamalt j&auml;lgida ja planeerida oma ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;keskkonna ja tervishoiuga seotud tegevusi, neil on &uuml;hes kohas mugav &uuml;levaade riigi ootustest, kohustustest ning soovitustest t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse osas.</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steemi arendamise hankel osales kaheksa pakkujat. Lepingu maht on 1 miljon eurot. Arendust&ouml;&ouml;d algavad veebruaris ning arenduste esimese etapi eeldatav l&otilde;pp on 2020. aasta esimeses kvartalis.</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steemi arendamist juhivad T&ouml;&ouml;inspektsioon ja Tervise ja Heaolu Infos&uuml;steemide Keskus. T&ouml;&ouml;elu infos&uuml;steemi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.</p> <p class="bodytext">Lisainfo&nbsp;<a href="https://www.tehik.ee/toeoe/kaeimasolevad-projektid-ja-arendused/teis-toeoeelu-infosuesteem/" target="_blank">https://www.tehik.ee/toeoe/kaeimasolevad-projektid-ja-arendused/teis-toeoeelu-infosuesteem/</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2194Peresõbraliku tööandja märgise programmi saab kandideerida 4. veebruarini 2019-01-30<p><b>4. veebruarini on avatud peres&otilde;baliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise kandideerimisvoor t&ouml;&ouml;andjatele, kes soovivad muuta oma t&ouml;&ouml;keskkonda pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikumaks. Programmi p&auml;&auml;sejad selguvad m&auml;rtsi alguses.</b><b>&nbsp;</b></p> <p class="xnormaallaad2">&bdquo;Hiljutisest CVKeskus.ee ja Palgainfo Agentuuri t&ouml;&ouml;turu-uuringust selgus, et 75% t&ouml;&ouml;tajatest on avatud t&ouml;&ouml;pakkumistele, mis t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;andjad peavad &uuml;ha rohkem pingutama, et pakkuda t&ouml;&ouml;tajatele lisaks v&auml;&auml;rilisele palgale ka peres&otilde;bralikku, turvalist ja paindlikku t&ouml;&ouml;keskkonda,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalkaitseminister <b>Kaia Iva</b>. &bdquo;Paljudes organisatsioonides m&otilde;eldakse t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamisest r&auml;&auml;kides automaatselt v&auml;ikeste lastega t&ouml;&ouml;tajatele, kuid teema v&otilde;ib olla sama oluline ka teiste t&ouml;&ouml;tajate jaoks, n&auml;iteks v&otilde;ib olla suurem vajadus toetavale t&ouml;&ouml;keskkonnale vanurit hooldaval t&ouml;&ouml;tajal v&otilde;i tudengil, kes &otilde;pib ja t&ouml;&ouml;tab samaaegselt.&ldquo;</p> <p class="xnormaallaad2">Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programmis osalenud t&ouml;&ouml;andjate kogemused on n&auml;idanud, et nende t&ouml;&ouml;tajad on konkurentsiv&otilde;imelisemad ja lojaalsemad.</p> <p class="xnormaallaad2">Ministri s&otilde;nul on programmiga liitumise vastu huvi tundnud juba paljud ettev&otilde;tted. &bdquo;Need t&ouml;&ouml;andjad, kes veel kahtlevad, j&otilde;uavad l&auml;hip&auml;evil kenasti taotlusankeedi &auml;ra t&auml;ita.&ldquo;</p> <p class="xnormaallaad2">Programmi on oodatud k&otilde;ik t&ouml;&ouml;andjad nii erasektorist, avalikust kui kolmandast sektorist, kes soovivad panustada organisatsiooni t&ouml;&ouml;kultuuri ja on v&otilde;tnud eesm&auml;rgiks muuta t&ouml;&ouml;keskkonda pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikumaks.</p> <p class="xnormaallaad2">Programmis osalemiseks ei pea t&ouml;&ouml;andja olema eelnevalt kasutusele v&otilde;tnud peres&otilde;bralikke meetmeid ja piisab sellest, kui t&ouml;&ouml;andjal on soov selles vallas veelgi enam &auml;ra teha.</p> <p class="xnormaallaad2">K&auml;imasolev taotlusvoor avati eelmise aasta novembris ning kandideerimise t&auml;htaeg oli 31. jaanuar, mida otsustati pikendada 4. veebruarini 2019.</p> <p class="xnormaallaad2">Sel aastal p&auml;&auml;seb programmi ligi 30 t&ouml;&ouml;andjat, kes valitakse v&auml;lja <a href="https://www.f6s.com/ptmmargis2018">kandideerimisankeedi</a> esitanud organisatsioonide hulgast. L&otilde;plikud p<strong>rogrammi p&auml;&auml;sejad selguvad 2019. aasta m&auml;rtsi alguses.</strong><strong></strong></p> <p class="xnormaallaad2">Programmi rahastab Euroopa Sotsiaalfond ja peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja mudelit rakendab konsultatsiooniettev&otilde;te Civitta Eesti AS.</p> <p class="xnormaallaad2"><b>Taust:</b></p> <ul> <li>2017. aastast sotsiaalministeeriumi poolt v&auml;lja antava peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise laiem idee on muuta &uuml;hiskonna hoiakuid peres&otilde;bralikumaks, parandada t&ouml;&ouml;andjate konkurentsiv&otilde;imet t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamisel ning suurendada t&ouml;&ouml;tajate turvatunnet. Konkursi tulemused on andnud v&otilde;imaluse tunnustada t&ouml;&ouml;andjaid, kes v&auml;&auml;rtustavad head t&ouml;&ouml;&otilde;hkkonda ja arvestavad t&ouml;&ouml;tajate pereeluga.</li> <li>Seni on peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja l&otilde;ppm&auml;rgise p&auml;lvinud kokku 13 t&ouml;&ouml;andjat. 62 t&ouml;&ouml;andjat omavad algm&auml;rgist, mis t&auml;hendab, et nad osalevad aktiivselt programmis ning rakendavad peres&otilde;bralikke meetmeid, et muuta oma organisatsiooni t&ouml;&ouml;kultuuri pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikumaks.&nbsp;</li> </ul> <ul> <li>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programm kestab 1,5-2,5 aastat s&otilde;ltuvalt t&ouml;&ouml;andja algsest peres&otilde;bralikkuse tasemest. Programmis suunatakse t&ouml;&ouml;andjad oma tegevusi anal&uuml;&uuml;sima ja p&otilde;hjalikult l&auml;bi m&otilde;tlema, samal ajal pakutakse neile n&otilde;ustamist ja koolitusi. Lisaks juhtkonnale kaasatakse protsessi ka t&ouml;&ouml;tajaid.</li> <li>Uuringute kohaselt on peres&otilde;bralikud t&ouml;&ouml;andjad konkurentsiv&otilde;imelisemad. Eriti n&auml;htav on t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamise positiivne efekt t&ouml;&ouml;andjatele, kes vajavad spetsiifiliste oskustega t&ouml;&ouml;j&otilde;udu. Positiivse tulemusena on v&auml;lja toodud ka haigusp&auml;evade arvu v&auml;henemist, t&ouml;&ouml;tajate madalamat stressitaset ja t&ouml;&ouml;andja maine paranemist.</li> </ul> <p class="xnormaallaad2">Lisainfo programmi kohta <a href="http://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tootamist-toetavad-tegevused/Peresobralik-tooandja/Peresobraliku-tooandja-margis/Osale-konkursil">T&ouml;&ouml;elu portaali veebilehel</a>.</p> <p class="xnormaallaad2"><a href="/redirect/3852">2018. aasta s&uuml;gisel alg- ja l&otilde;ppm&auml;rgise saanud t&ouml;&ouml;andjad</a>.</p> <p class="xmsolistparagraph">Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja visuaal:&nbsp;<a href="http://bit.ly/2xOwnId">http://bit.ly/2xOwnId</a></p> <p class="xmsolistparagraph">Vaata ka 24. jaanuaril toimunud peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja inspiratsiooniseminari salvestist.</p> <p class="xmsolistparagraph"><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="315" src="https://www.youtube.com/embed/avofIuQxWyo" title="Inspiratsiooniseminar" width="560"></iframe></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2193Puhkuse taotlemine lapse koolivaheajaks2019-01-28<p><b>Kasvatan kaheksa-aastast last ning soovime kogu perega minna veebruaris lapse koolivaheajal reisile. Kuidas ma pean korrektselt puhkust taotlema?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist:</i></b> T&ouml;&ouml;lepingu seadus s&auml;testab, et &otilde;igus n&otilde;uda p&otilde;hipuhkust sobival ajal on:</p> <ol> <li>naisel vahetult enne ja p&auml;rast rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkust v&otilde;i vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust;</li> <li>mehel vahetult p&auml;rast lapsehoolduspuhkust v&otilde;i naise rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkuse ajal;</li> <li>vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last;</li> <li>vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni k&uuml;mneaastast last, &ndash; lapse koolivaheajal;</li> <li>koolikohustuslikul alaealisel &ndash; koolivaheajal.&nbsp;</li> </ol> <p>T&ouml;&ouml;lepingu seadus &uuml;tleb, et vanemal, kes kasvatab seitsme- kuni k&uuml;mneaastast last, on lapse koolivaheajal &otilde;igus n&otilde;uda p&otilde;hipuhkust. Haridus- ja teadusministeerium on koolivaheaja kehtestanud 25. veebruarist kuni 3. m&auml;rtsini 2019. aastal, mis t&auml;hendab, et lapsevanemal, kes kasvatab seitsme- kuni k&uuml;mneaastast last, on sel perioodil &otilde;igus kasutada p&otilde;hipuhkust. Kehtestatud koolivaheaegadega on v&otilde;imalik tutvuda haridus- ja teadusministeeriumi veebilehel: <a href="https://www.hm.ee/et/koolivaheajad">https://www.hm.ee/et/koolivaheajad</a>.&nbsp; &nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;andja koostab ja teeb t&ouml;&ouml;tajatele teatavaks hiljemalt kalendriaasta esimese kvartali l&otilde;puks ehk 31. m&auml;rtsiks puhkuse ajakava, kuhu on m&auml;rgitud k&otilde;ikide t&ouml;&ouml;tajate puhkused (t&ouml;&ouml;lepingu seadus &sect; 69 l&otilde;ige 2). T&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib puhkuse ajakava koostada ka varem. &Uuml;ldjuhul tuleb t&ouml;&ouml;tajatel, kellel on t&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt &otilde;igus n&otilde;uda neile sobival ajal p&otilde;hipuhkust, oma puhkuse kasutamise soovist teada anda puhkuse ajakava koostamise hetkel. Kui t&ouml;&ouml;taja soovib puhata enne 1. aprilli, tuleb saavutada t&ouml;&ouml;andjaga kokkulepe. T&ouml;&ouml;lepingu seaduses on aga eris&auml;te, mille kohaselt kaalub &otilde;igus n&otilde;uda p&otilde;hipuhkust lapse koolivaheajal &uuml;les t&ouml;&ouml;andja &otilde;iguse keelduda puhkuse andmisest enne puhkuse ajakava koostamist ja kinnitamist.&nbsp;</p> <p>Seega t&ouml;&ouml;tajal, kes kasvatab kaheksa-aastast last, on &otilde;igus kasutada p&otilde;hipuhkust lapse koolivaheajal 25. veebruarist kuni 3. m&auml;rtsini isegi siis, kui t&ouml;&ouml;andja ei ole selleks hetkeks koostanud puhkuse ajakava. Kindlasti peab t&ouml;&ouml;taja aga esitama t&ouml;&ouml;andjale puhkuseavalduse v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva enne puhkust. Kui soovite nimetatud ajal puhata, peate avalduse esitama hiljemalt 10. veebruaril.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2189Peresõbralik tööandja Proekspert: nagu musketärid, üks kõigi ja kõik ühe eest2019-01-25<p><b>2018. aastal peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja kuldm&auml;rgisega p&auml;rjatud tarkvaraettev&otilde;tte Proekspert personalijuhi Liis Paemurru s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;elu seadmisel olulisim hoida t&ouml;&ouml; tasakaalus teiste eluvaldkondadega. </b></p> <p>Paemurru selgitab, et ettev&otilde;tte igap&auml;evat&ouml;&ouml;s peetakse silmas, et k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad on v&otilde;rdselt v&auml;&auml;rtuslikud, &otilde;iged ja ettev&otilde;tte arenguks olulised. &bdquo;See on nagu musket&auml;ride deviis, &uuml;ks k&otilde;igi ja k&otilde;ik &uuml;he eest,&ldquo; s&otilde;nab Paemurru.</p> <p>Inimlikud v&auml;&auml;rtused ja kollektiivi &uuml;hine areng on ka Proeksperdi koolitusprogrammi keskmes. &bdquo;Meie koolituss&uuml;steem tugineb paljuski &uuml;ksteisega jagamisel &ndash; kui sa oled milleski hea, &auml;ra j&auml;ta seda vaid endale, vaid anna edasi teistele,&ldquo; selgitab ettev&otilde;tte personalijuht. Inspireerivaid esinejaid kutsutakse ka v&auml;ljastpoolt, kuid tihti on just oma ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajad need, kes teistele uusi teadmisi jagavad, oma m&otilde;tteviise ja t&ouml;&ouml;meetodeid tutvustavad. &bdquo;N&auml;iteks korraldas meie oma disainer k&otilde;igile soovijatele disainm&otilde;tlemise koolitussarja,&ldquo; selgitab Paemurru.</p> <p>Kuigi Paemurru kinnitab, et kontoris ei kontrollita kella, millal t&ouml;&ouml;taja laua taha potsatab v&otilde;i millal lahkub, peab ta oluliseks ka v&otilde;imalust anda t&ouml;&ouml;tajatele vabadus t&ouml;&ouml;tada kontorist v&auml;ljaspool. &bdquo;Meie inimesed t&ouml;&ouml;tavad kontoris, linnas, maal, kohvikus, v&auml;ljaspool Eestit &ndash; kus iganes nad end parasjagu produktiivselt ja loovalt tunnevad,&ldquo; s&otilde;nab ta.</p> <p>Perev&auml;&auml;rtuste hindamist kinnitab ka suhtumine lapsepuhkust nautivatesse t&ouml;&ouml;tajatesse, neid oodatakse &uuml;his&uuml;ritustele, v&otilde;tavad osa &uuml;histest sporditiimidest ning k&uuml;lastavad kolleege kontoris. Samuti hoitakse h&auml;id suhteid ja kontakti lahkuvate t&ouml;&ouml;tajatega. &bdquo;Meie eesm&auml;rgiks on, et inimene lahkub siit veelgi targemana, kui ta meile tuli,&ldquo; kinnitab Paemurru.</p> <p>Paemurru innustab ka teisigi ettev&otilde;tteid Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgisele kandideerima, kasutades programmi justkui v&otilde;imalusena vaadata oma ettev&otilde;tet korraks k&otilde;rvalseisja pilguga. &bdquo;M&auml;rgis kinnitas meile ja t&ouml;&ouml;tajatele, et liigume &otilde;igel teel,&ldquo; r&otilde;hutab ta.</p> <p></p> <p></p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Proekspert Jake_Farra_0058_pro.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Proekspert Jake_Farra_0058_pro.jpg" alt="Peres&otilde;bralik t&ouml;&ouml;andja Proekspert" /></a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2188Reede2019-01-25<p>Mis p&auml;ev t&auml;na on? Kolmap&auml;ev? Jaanip&auml;ev? Ei, t&auml;na on reede! &Auml;ra unusta t&auml;na koju minna ja end n&auml;dalavahetusel v&auml;lja puhata. Kui aga pead n&auml;dalavahetusel t&ouml;&ouml;d tegema, siis veendu, et tead k&otilde;iki enda &otilde;igusi ja saad ennast piisavalt v&auml;lja puhata.</p> <p>T&ouml;&ouml;- ja puhkeaja kohta saad pikemalt lugeda&nbsp;<a href="/redirect/2628" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a>.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/10 Reede.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/thumbs/__thumb_-2-10 Reede.jpg" alt="&Auml;ra unusta koju minna ja puhata" /></a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2187Eesti Filharmoonia Kammerkoor püüab kunstnike kollektiivis perekondlikku atmosfääri luua2019-01-24<p><b>Eesti Filharmoonia Kammerkoor on kujunenud &uuml;heks tuntumaks Eesti muusikakollektiiviks maailmas. O</b><b>rganisatsiooni igap&auml;evane elu koosneb peamiselt kontserttegevusest nii Eestis kui v&auml;lismaal, ning ebaregulaarsed t&ouml;&ouml;graafikud esitavad peres&otilde;braliku keskkonna loomisele suure v&auml;ljakutse. Juhatuse liige Esper Linnam&auml;gi kirjeldab, kuidas seda siiski teha on p&uuml;&uuml;tud.</b></p> <p><b></b></p> <p>Enne programmiga liitumist peeti meeskonnas mitmeid koosolekuid, kus peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja tunnused ja organisatsiooni hetkeolukord l&auml;bi anal&uuml;&uuml;siti. &bdquo;Ei ole &uuml;letamatuid katsumusi ega takistusi, kui on soov, saab enamikke asju teostada,&ldquo; leiab Linnam&auml;gi.</p> <p><b></b></p> <p>Kontsertide andmine t&auml;hendab ebaregulaarseid t&ouml;&ouml;graafikuid, mis toimuvad nii n&auml;dalavahetustel kui riigip&uuml;hadel. Olenevalt hooajast ollakse kodust tihti eemal pikkadel, intensiivsetel kontsertreisidel. Keskkond, milles tegutsetakse, eeldab maailma tasemel tippkvaliteeti ja t&ouml;&ouml;tajate suurt p&uuml;hendumist. T&ouml;&ouml;aja ebaregulaarsus ning valdkonna tipus olemisega kaasnev pinge m&otilde;jutab l&auml;bi &uuml;ksikisiku samuti tema perekonda.</p> <p>&bdquo;Kuna tegemist on meeskondliku t&ouml;&ouml;ga selle k&otilde;ige otsesemas t&auml;henduses, m&otilde;jutavad indiviidi rahulolu v&otilde;i rahulolematus samuti teisi kollektiivi liikmeid, avaldades omakorda m&otilde;ju meie tegevuse kvaliteedile nii l&uuml;hemas kui pikemas perspektiivis,&ldquo; &uuml;tleb Linnam&auml;gi. T&auml;isv&auml;&auml;rtuslik t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hendamine &uuml;lal kirjeldatud kontekstis on Eesti Filharmoonia Kammerkoorile igap&auml;evane v&auml;ljakutse. &bdquo;Meie visioon on rahulolev t&ouml;&ouml;taja, kes saab end maksimaalselt rakendada professionaalses t&ouml;&ouml;elus ning keda toetab perega &uuml;hisest ajast, tervisest ning liikumisharrastusest lugupidav t&ouml;&ouml;andja,&ldquo; kirjeldab Linnam&auml;gi.</p> <p><b></b></p> <p>T&ouml;&ouml;andjana proovitakse olla paindlikud ning anda peale pikki kontsertreise suuremas mahus vabu p&auml;evi. Lisaks arvestada puhkusega suvel ning j&otilde;ulude ajal ning anda vaba p&auml;ev laste iga-aastase kooliaasta alguses. &bdquo;Meie t&ouml;&ouml;tajatel on v&otilde;imalik v&otilde;tta aastas viis tasustatud tervisep&auml;eva, suuname t&ouml;&ouml;tajad regulaarsesse tervisekontrolli ning p&uuml;&uuml;ame vastu tulla t&ouml;&ouml;ajas v&otilde;imalike lapse haigusest tingitud p&otilde;hjustel,&ldquo; kommenteerib Linnam&auml;gi. Oluliseks peetakse ka terviseedendust ning t&ouml;&ouml;tajate kaasamist r&uuml;hmatreeningutele, mis aitavad maandada stressi ning s&uuml;vendavad &uuml;hisosa kollektiivi sees. Lisaks korraldatakse lastele &uuml;ritusi ja makstakse toetusi lapse s&uuml;nni puhul.</p> <p>&Uuml;ks keerulisemaid v&auml;ljakutseid on perekondliku sisekliima loomine oma t&ouml;&ouml;tajate vahel. &bdquo;Kunstikollektiivis ollakse omavahel ka konkurendid ning palju s&otilde;ltub koosseisust, milline on hetke sisekliima olukord,&ldquo; p&otilde;hjendab Linnam&auml;gi. Sisekliimat aitab parandada pidev infovahetus igap&auml;evaselt toimuva suhtes. &bdquo;Perekondlik atmosf&auml;&auml;r on kahtlemata eesm&auml;rk,&ldquo; nendib Linnam&auml;gi.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/EFK_KaupoKikkas_Laulasmaa18.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"></a></p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/EFK_KaupoKikkas_Laulasmaa18.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-EFK_KaupoKikkas_Laulasmaa18.jpg" alt="Eesit Filharmoonia Kammerkoor Laulasmaal" /></a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2186Kuidas töötatakse tulevikus?2019-01-23<p>S&uuml;ngemad ennustused &auml;hvardavad, et ligi pooled praegustest t&ouml;&ouml;kohtadest saavad l&auml;hitulevikus automatiseeritud ning t&auml;nu tehisintellekti ja robotite arendamisele ootab miljoneid inimesi ees t&ouml;&ouml;tus. &Otilde;nneks leidub ka helgemaid stsenaariume. N&auml;iteks maailma suurima rahvusvahelise konsultatsiooniettev&otilde;tte Deloitte all&uuml;ksuse Deloitte Insights tehtud anal&uuml;&uuml;si j&auml;rgi&nbsp; t&ouml;&ouml;puudust karta ei tule. K&uuml;ll aga peab olema valmis muutusteks. Rutiinsed t&ouml;&ouml;d automatiseeritakse ning inimesed saavad ennast enam rakendada loovust, uuendusi ja probleemidele lahendamist n&otilde;udvatel ametikohtadel.&nbsp;</p> <p>Positiivsest vaatenurgast l&auml;htudes lubab suurem automatiseerimine kujundada t&ouml;&ouml;tamist &uuml;mber viisil, et inimesed saavad rohkem keskenduda suuremat lisav&auml;&auml;rtust ning eneseteostust pakkuvatele ametitele.&nbsp;</p> <p><b>Mis muutub?</b></p> <p>Deloitte anal&uuml;&uuml;tikud ennustavad, et t&ouml;&ouml; tegemine eraldub aina enam t&ouml;&ouml;kohast ning t&ouml;&ouml; ja t&ouml;&ouml;koht omakorda ettev&otilde;tetest. Heaks n&auml;iteks on siin taksondus. Traditsiooniline taksofirma omas masinaparki ja v&otilde;ttis t&ouml;&ouml;le inimesed, kes autosid juhtides inimesi transportisid. T&auml;nap&auml;eval vallutavad turge aga Uber v&otilde;i Taxify, kellel puudub autopark, lepingulised t&ouml;&ouml;tajad ja n&ouml; klassikaline t&ouml;&ouml;koht autojuhtidele. Ettev&otilde;te pakub lihtsalt platvormi, mis toob kokku s&otilde;idu vajajad ja jagajad.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/tulevik.png" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-tulevik.png" alt="Muutuseid esile kutsuvad j&otilde;ud. T&ouml;&ouml;tamise ja t&ouml;&ouml;j&otilde;u &uuml;mberm&otilde;testamine. M&otilde;ju inimestele. M&otilde;ju organisatsioonidele. M&otilde;ju avalikule sektorile" /></a></p> <p>Allikas: Deloitte Insights. Originaalmaterjali leiab <span style="text-decoration: underline;">siit</span> <i>(viide: <a href="https://www2.deloitte.com/insights/us/en/focus/technology-and-the-future-of-work/overview.html">https://www2.deloitte.com/insights/us/en/focus/technology-and-the-future-of-work/overview.html</a>)</i>&nbsp;</p> <p>Selle l&auml;henemise j&auml;rgi on muutused paratamatud ning t&ouml;&ouml;tamise ja t&ouml;&ouml; tegija rolli &uuml;mberm&otilde;testamine juba k&auml;imas. See m&otilde;jutab nii inimesi, kes v&otilde;iksid oma karj&auml;&auml;ri planeerimisel olla senisest paindlikumad, kui ka organisatsioone, kes v&otilde;iksid edu saavutamiseks (v&otilde;i hoidmiseks) v&auml;rskendada oma &auml;rimudeleid. Riigi osaks j&auml;&auml;b toimuvate protsesside toetamine ning reeglite kohandamine.&nbsp;</p> <p><b>Mida toob l&auml;hitulevik Eestile?</b></p> <p>Arenguseire keskuse tellitud ja poliitikauuringute keskuse Praxis elluviidud uuringu andmetel (Eesti t&ouml;&ouml;turg: hetkeolukord ja tulevikuv&auml;ljavaated, 2018) v&auml;heneb 2040. aastaks Eesti rahvaarv 125 000 inimese v&otilde;rra ehk kuni 1 195&nbsp;000 inimeseni ning &uuml;hes sellega v&auml;heneb ka t&ouml;&ouml;ealiste inimeste osakaal rahvastikus. Lisaks oleme Eestis m&otilde;jutatud ka infotehnoloogia arengust, tarbijakesksest &auml;rist ja rahvusvahelisest t&ouml;&ouml;turust. Seega on muudatused ka meil m&ouml;&ouml;dap&auml;&auml;smatud.&nbsp;</p> <p>Juba praegu on alanud uute t&ouml;&ouml;vormide pealetulek. Need on t&ouml;&ouml;vormid, mis v&otilde;imaldavad suuremat paindlikkust t&ouml;&ouml; tegemise aja, koha ja mahu suhtes. Uuringu (Technopolis Groupi ja Tartu &Uuml;likooli anal&uuml;&uuml;si &ldquo;Tuleviku t&ouml;&ouml; &ndash; uued suunad ja lahendused&rdquo;, 2017) s&otilde;nul on maailm liikumas aina enam projektip&otilde;hise ja iseseisvaid lepingupartnereid h&otilde;lmava t&ouml;&ouml; suunas, kus on keeruline eristada, kas t&ouml;&ouml; tegija on t&ouml;&ouml;taja v&otilde;i ettev&otilde;tja. Neid uusi suundumisi seostatakse ka neljanda t&ouml;&ouml;stusrevolutsiooni (ehk digirevolutsiooni) m&otilde;istega.&nbsp;</p> <p>N&auml;ited uutest t&ouml;&ouml;vormidest:</p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;taja jagamine. T&ouml;&ouml;taja palgatakse &uuml;hiselt t&ouml;&ouml;andjate grupi poolt.</li> <li>T&ouml;&ouml;koha/t&ouml;&ouml;aja jagamine. T&ouml;&ouml;andja v&otilde;tab konkreetse t&ouml;&ouml;&uuml;lesande t&auml;itmiseks t&ouml;&ouml;le kaks v&otilde;i enam inimest.</li> <li>Koost&ouml;&ouml;platvormi vahendusel tehtav t&ouml;&ouml;. N&auml;iteks s&otilde;idujagamise teenus.&nbsp;</li> </ul> <p>V&otilde;rgustunud maailmas elamine, mis v&otilde;imaldab t&ouml;&ouml;tegijatel tegutseda paindliku graafiku alusel vabalt valitud paigas, loob eeldused ka uut t&uuml;&uuml;pi organisatsioonide esile kerkimiseks. Nende t&ouml;&ouml;korralduses on v&otilde;tmes&otilde;nadeks infotehnoloogiad, kaugt&ouml;&ouml; ning paindlikkus &uuml;lesannete t&auml;itmisel. T&ouml;&ouml;tajad ei pea elama samas linnas v&otilde;i riigis ning koosolekuteruumi asemel suunatakse ettev&otilde;tet projektijuhtimise tarkvara ja videosildade abil. Tavaliselt t&ouml;&ouml;tajale t&auml;hendab see v&auml;hem rutiini ning suuremat vabadust isikliku elu korraldamisel. Miinusena v&otilde;ib sellega kaasas k&auml;ia projektip&otilde;hise elu teatav ebakindlus.</p> <p><b>Milline on T&ouml;&ouml;inspektsiooni roll muutuvas maailmas?</b>&nbsp;</p> <p>Uued t&ouml;&ouml;vormid t&auml;hendavad ka uusi kokkuleppeid, seadusi ja tingimusi. Mida rohkem kaldutakse harjumusp&auml;rastest ning aastatega v&auml;ljakujunenud t&ouml;&ouml;v&otilde;tetest ja koost&ouml;&ouml;vormidest eemale, seda rohkem on ka meil uusi v&auml;ljakutseid. T&ouml;&ouml;tajate ja ka t&ouml;&ouml;andjate suurem vabadus on kindlasti tervitatav, eriti kui sellega kaasneb m&otilde;lema osapoole rahulolu. Samas on selliste t&ouml;&ouml;suhete puhul palju keerulisem vastutust m&auml;&auml;rata, eriti kui puuduvad pretsedendid ja seadused. Samuti v&otilde;etakse pea igap&auml;evaselt kasutusele uusi tehnoloogiaid, mis lisaks t&ouml;&ouml;protsesside automatiseerimisele ja lihtsustamisele v&otilde;ivad kaasa tuua t&auml;iesti uusi k&uuml;simusi. Heaks n&auml;iteks seaduste vajadusp&otilde;hisest t&auml;iendamisest oleks pakirobotid, mis Tallina t&auml;navatel ringi vuravad. Pakirobot &uuml;ritab &uuml;lek&auml;igurajal teed &uuml;letada, autojuhid ei tea aga, kas pakirobotile tuleks teed anda, sest robotliikurid lisati liiklusseadusesse alles 2017. aasta juulis, enamus autojuhid on oma load aga palju varem saanud. On paratamatus, et innovatsioon ning ka &otilde;nnetused juhtuvad enne kui vajalikud seadused j&otilde;uavad j&otilde;ustuda.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib &ouml;elda, et traditsiooniline t&ouml;&ouml;keskkond on asendumas infotehnoloogiast kantud mitmek&uuml;lgsemate lahendustega. <b>Soovime, et Eesti inimesed leiaksid siit ajaga kaasas k&auml;ivate seaduste pinnalt v&otilde;imaluse suuremaks vabaduseks ja eneseteostuseks.</b></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2184Tarkvaraettevõte Scoro meelitab töötajaid kontorikoerte ja individuaalse lähenemisega2019-01-22<p><b>2018. aastal sai peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja kuldm&auml;rgise Scoro Software. Ettev&otilde;tte personalijuht Kadri M&auml;e selgitab, kuidas nad peres&otilde;bralikke v&auml;&auml;rtusi edendavad ning millist rolli peres&otilde;bralikkus ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;kultuuris m&auml;ngib.</b></p> <p>Scoros t&ouml;&ouml;tavad noored ja ambitsioonikad inimesed, kelle ootused t&ouml;&ouml;koha suhtes on k&otilde;rged. Kadri usub, et nooremale generatsioonile on paindlikkus, uuendustele avatus ning t&ouml;&ouml;- ja isikliku elu tasakaal iseenesestm&otilde;istetavad ning t&ouml;&ouml;andjad peavad seda arvesse v&otilde;tma. Scoro p&otilde;hiv&auml;&auml;rtusteks, millest oma igap&auml;evategevuses juhindutakse, on avatus uuendustele, initsiatiivi v&otilde;tmine, detailit&auml;psus, l&auml;bipaistvus ja s&otilde;bralik suhtlemine. &bdquo;Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja konkursil osalemise m&otilde;te tekkis sellest, et soovisime n&auml;idata ka v&auml;ljapoole k&otilde;ike seda head, millest me Scoro puhul ise teadlikud oleme,&ldquo; kommenteerib Kadri.</p> <p>Scoro t&ouml;&ouml;tajatele korraldatakse koolitusi nii erialastel kui ka muudel &uuml;ldharivatel teemadel. Loengud ja koolitused toimuvad korra kuus meeskonna hommikus&ouml;&ouml;gi raames. Lisaks koos einestamisele kutsutakse k&uuml;lla erinevaid k&uuml;lalislektoreid. N&auml;iteks on k&auml;sitletud teemasid nagu esmaabi, finantskirjaoskuse ABC, tervislik toitumine, vaimne tervis, pr&uuml;gi sorteerimine, jms.</p> <p>Meeskonnaliikmetesse suhtutakse mitte ainult kui t&ouml;&ouml;tajatesse, vaid kui isiksustesse, kellel on lisaks t&ouml;&ouml;le ka eraelu. Scoros korraldatakse pereliikmetele suunatud &uuml;ritusi ning t&auml;histatakse isikliku elu t&auml;hts&uuml;ndmusi nagu abiellumine, lapse s&uuml;nd v&otilde;i kooliminek. T&ouml;&ouml;andja huvi on hoolitseda selle eest, et t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;- ja pereelus valitseks tasakaal. &Otilde;nnelik ja terve t&ouml;&ouml;taja on r&otilde;&otilde;msam, entusiastlikum ja produktiivsem, ta n&auml;itab paremaid tulemusi ning on rohkem motiveeritud.</p> <p>Ettev&otilde;tte v&auml;&auml;rtuste jagamine ning kultuuriline sobivus on ka uute t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamisel v&otilde;tmek&uuml;simuseks. Oluline on, et meeskonnaliikmed t&otilde;esti meeldiksid &uuml;ksteisele inimestena, seega v&otilde;etakse v&auml;rbamisprotsessis pikalt aega, et leida parim kandidaat. Ettev&otilde;tte kultuuri kirjeldatakse juba t&ouml;&ouml;kuulutustes ning sobiva t&ouml;&ouml;taja leidmisel hoolitsetakse selle eest, et ta sisseelamine sujuvalt l&auml;heks. Uued t&ouml;&ouml;tajad saavad p&otilde;hjaliku infomaterjali, mis organisatsiooni kultuuri ja traditsioone kirjeldab ning isikliku mentori, kes kohanemisele kaasa aitab. &Uuml;htse meeskonnatunde tekitamiseks ja koost&ouml;&ouml; edendamiseks korraldatakse regulaarselt l&otilde;busaid ettev&otilde;tmisi ja pidusid.</p> <p>Scoros on <i>&ldquo;work hard&rdquo;</i> printsiip asendatud <i>&ldquo;work smart&rdquo;</i> p&otilde;him&otilde;ttega. &bdquo;Iga t&ouml;&ouml;taja on vastutav oma t&ouml;&ouml;tulemuste eest ning usume t&ouml;&ouml;tajate v&otilde;imesse ise oma aega optimaalselt kasutada,&ldquo; selgitab Kadri. &bdquo;Kui keegi soovib k&auml;ia hommikuti trennis, minna lapsega arsti juurde, lahkuda varem, et osaleda &uuml;likooliloengus, v&otilde;i teha reedel l&uuml;hem t&ouml;&ouml;p&auml;ev, sest ees ootab s&otilde;it suvilasse, on see k&otilde;ik meie jaoks loomuliku elu osa.&ldquo; Senise kogemuse p&otilde;hjal v&otilde;ib kinnitada, et kombinatsioon vastutustundlikud inimesed ja paindlik t&ouml;&ouml;aeg on loonud tulemusterohke t&ouml;&ouml;kultuuri, milles valitseb meelerahu.</p> <p>Olgugi et kontoris viibimine ei ole igap&auml;evaselt kohustuslik, t&ouml;&ouml;tavad inimesed valdavalt siiski seal. Ilmselt on p&otilde;hjus hubases kontorikeskkonnas, millele aitavad kaasa suur puhkeala ning k&ouml;&ouml;k, mis on alati puuviljade ja tervislike sn&auml;kkidega varustatud. T&ouml;&ouml;pausidel saab t&ouml;&ouml;kaaslastega lauatennist m&auml;ngida, diivanil l&otilde;&otilde;gastuda v&otilde;i tavalise t&ouml;&ouml;laua tagant seisulaua juurde kolida. Scoro meeskonda &uuml;hendab armastus loomade, ise&auml;ranis koerte vastu, ja seet&otilde;ttu on kontorisse oodatud ka neljajalgsed s&otilde;brad. Koeraomanikele on loodud lausa eraldi projekt <i>&ldquo;Office Dogs&rdquo;</i>, kus saab kirja panna, kelle koer millal kontorisse tulemas on. Alati on kontorisse oodatud ka t&ouml;&ouml;tajate lapsed.</p> <p>Suurimaks v&auml;ljakutseks peres&otilde;bralike v&auml;&auml;rtuste edendamisel on ettev&otilde;tte kultuuri s&auml;ilitamine ka kasvufaasis. Ettev&otilde;tte kiire kasv t&auml;hendab paratamatult v&auml;ikese, vahetu ja kiire kommunikatsiooni muutumist enam kirjapanduks ja reguleerituks, kuid teadlikult t&ouml;&ouml;tatakse selle suunas, et Scorole omane siiras ja m&otilde;nusa huumoriga v&uuml;rtsitatud vaba &otilde;hkkond ei kaoks. &bdquo;Inimestevaheline m&otilde;istmine ja positiivsed t&ouml;&ouml;suhted on &uuml;ks peamistest p&otilde;hjustest, miks meie tiimiliikmete s&otilde;nul Scoros hea t&ouml;&ouml;tada on,&ldquo; kommenteerib Kadri.&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2183Mida kujutavad endast psühhosotsiaalsed ohutegurid2019-01-21<p class="article-lead"><b>1. jaanuarist j&otilde;ustus t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse muudatus, milles kirjeldatakse uut ohutegurit, mille nimetuseks on ps&uuml;hhosotsiaalne ohutegur. Kas t&ouml;&ouml;andja peab seoses muudatusega t&auml;iendama ka t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si?</b><b>&nbsp;</b></p> <p><b><i>Vastab Janika R&otilde;&otilde;mus, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu inspektor: </i></b>Seadusandja t&auml;psustas ps&uuml;hholoogilise ohuteguri m&otilde;istet ja viis selle vastavusse Euroopa Liidu direktiivides kasutatava terminiga ps&uuml;hhosotsiaalne ohutegur, mis on sisult palju t&auml;psem.&nbsp;</p> <p>Ps&uuml;hhosotsiaalne ohutegur seaduse m&otilde;istes on &otilde;nnetus- v&otilde;i v&auml;givallaohuga t&ouml;&ouml;, ebav&otilde;rdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine t&ouml;&ouml;l, t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imetele mittevastav t&ouml;&ouml;, pikaajaline t&ouml;&ouml;tamine &uuml;ksinda ja monotoonne t&ouml;&ouml; ning muud juhtimise, t&ouml;&ouml;korralduse ja t&ouml;&ouml;keskkonnaga seotud tegurid, mis v&otilde;ivad m&otilde;jutada t&ouml;&ouml;taja vaimset v&otilde;i f&uuml;&uuml;silist tervist, sealhulgas p&otilde;hjustada t&ouml;&ouml;stressi.&nbsp;</p> <p>Toon v&auml;lja &uuml;hed olulisemad t&ouml;&ouml;kohal stressi tekitavad tegurid, milleks on:&nbsp;</p> <ul> <li>liiga suur (v&otilde;i ka liiga v&auml;ike) t&ouml;&ouml;koormus;</li> <li>ebam&otilde;istlikud t&auml;htajad;</li> <li>segaselt p&uuml;stitatud t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded ja ebaselged juhtimisliinid;</li> <li>kui h&auml;sti tehtud t&ouml;&ouml;d t&ouml;&ouml;taja hinnangul ei tunnustata v&otilde;i ei tunnustata vastavalt tema ootustele;</li> <li>kui puudub v&otilde;imalus kaebusi esitada v&otilde;i kaebuste esitamisel nende lahendamisega ei tegeleta;</li> <li>palju vastutust, kuid v&auml;he kontrolli v&otilde;i otsustusvabadust;</li> <li>mittetoetavad v&otilde;i koost&ouml;&ouml;le mittealtid &uuml;lemused, alluvad v&otilde;i kaast&ouml;&ouml;tajad;</li> <li>kontrolli puudumine oma t&ouml;&ouml;tulemuse &uuml;le;</li> <li>ebakindlus t&ouml;&ouml;, oma positsiooni suhtes, sh t&otilde;rjutus;</li> <li>east, soost, rassist, rahvusest v&otilde;i religioonist tulenevad eelarvamused;</li> <li>v&auml;givalla, hirmutamise v&otilde;i kiusamise v&otilde;imalikkus;</li> <li>ebameeldiv v&otilde;i ohtlik f&uuml;&uuml;siline t&ouml;&ouml;keskkond;</li> <li>v&otilde;imaluse puudumine oma annete ja v&otilde;imete rakendamiseks;</li> <li>v&otilde;imalus, et v&auml;ike viga v&otilde;i t&auml;helepanu hajumine v&otilde;ivad viia oluliste negatiivsete tagaj&auml;rgedeni.&nbsp;</li> </ul> <p>Kuna muutused t&ouml;&ouml;elus on kaasa toonud uued t&ouml;&ouml;stressorid ehk ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid ja t&ouml;&ouml;tajate koormus selles vallas on oluliselt t&otilde;usnud tuleb neid ka t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sis arvestada. T&ouml;&ouml;stressiga t&ouml;&ouml;tajatel v&otilde;ivad tekkida rasked vaimsed ja f&uuml;&uuml;silised terviseprobleemid. Siinkohal peab t&ouml;&ouml;andja ps&uuml;hhosotsiaalsest ohutegurist tuleneva tervisekahjustuse ennetamiseks rakendama abin&otilde;usid, sealhulgas kohandama t&ouml;&ouml;korralduse ja t&ouml;&ouml;koha t&ouml;&ouml;tajale sobivaks, optimeerima t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;koormust, v&otilde;imaldama t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;p&auml;eva v&otilde;i t&ouml;&ouml;vahetuse jooksul t&ouml;&ouml;aja hulka arvatavaid vaheaegu ning parandama ettev&otilde;tte ps&uuml;hhosotsiaalset t&ouml;&ouml;keskkonda.&nbsp;</p> <p>Ohuteguri hindamine t&ouml;&ouml;keskkonnas eeldab &uuml;priski teadlikku l&auml;henemist, kuid &uuml;ldiselt ei erine suurel m&auml;&auml;ral muude t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurite hindamisest. Paljud t&ouml;&ouml;andjad on tegelikult juba aastaid selle ohuteguriga tegelenud, kuid ei oska oma tegevust seostada seaduses nimetatud ps&uuml;hhosotsiaalse ohuteguriga.</p> <p>Seega tuleb esmalt selgeks teha, kas teie ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;sis on nimetatud ohutegurid hinnatud.&nbsp; Kui seda on tehtud, tuleb muuta vaid hinnatava ohuteguri s&otilde;nastust ehk ps&uuml;hholoogiline ps&uuml;hhosotsiaalseks. Kui aga selgub, et m&otilde;ni ohutegur on hindamata j&auml;&auml;nud v&otilde;i on t&ouml;&ouml;korralduses uue seaduse valguses midagi muutunud v&otilde;i ps&uuml;hhosotsiaalseid ohutegureid pole hoopiski hinnatud, siis tuleb riskianal&uuml;&uuml;si kindlasti t&auml;iendada.</p> <p></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2182Ära astu Lego peale!2019-01-18<p>Kas kiiresti paljajalu &uuml;le t&ouml;&ouml;ala jooksmine on ikka hea m&otilde;te? Kas sokid on head turvajalatsid? Veendu alati, et t&ouml;&ouml;ala oleks korras ning su isikukaitsevahendid ei oleks riiulis, vaid sul seljas.</p> <p></p> <p>Isikukaitsevahendite kohta saad rohkem infot meie portaali <a href="/redirect/443" target="_blank">isikukaitsevahendite teemalehtedel</a>.</p> <p>Hoia korda, hoia ennast!</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/4 lego.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/thumbs/__thumb_-2-4 lego.jpg" alt="&Auml;ra astu lego peale, kanna isikukaitsevahendeid" title="Lego ja isikukaitsevahendid" /></a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2181Eeskujulikult peresõbralik Tartu Vangla tunneb töötajate üle uhkust2019-01-15<p><b>Tartu Vangla on peres&otilde;bralike t&ouml;&ouml;andjate hulgas kindlasti eriline &ndash; vanglas t&ouml;&ouml;tamisel on oma spetsiifika, mida t&ouml;&ouml;keskkonna kujundamisel silmas pidada. Tartu Vangla direktor Raini J&otilde;ks selgitab, kuidas sellises asutuses lihtsate vahenditega peres&otilde;bralikkust edendada.&nbsp; </b></p> <p>Tartu Vangla kandvaks v&auml;&auml;rtuseks on p&otilde;him&otilde;te, et hoolitakse oma t&ouml;&ouml;tajatest ja &uuml;ksteisest. T&ouml;&ouml; korraldamisel &uuml;ritatakse v&otilde;imalikult palju iga t&ouml;&ouml;taja soovidega arvestada. N&auml;iteks pakutakse oma t&ouml;&ouml;tajatele paindlikku t&ouml;&ouml;aega ja graafiku koostamist vastavalt nende soovidele. &bdquo;V&auml;ga spetsiifilise asutusena ei saa me kaugt&ouml;&ouml;sse nii loominguliselt suhtuda, et iga&uuml;ks haarab natuke t&ouml;&ouml;d koju kaasa, ent oleme p&uuml;&uuml;dnud v&otilde;imaluse piires inimestele vastu tulla,&ldquo; kommenteerib Raini.</p> <p>&Uuml;ks peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programmi raames l&auml;bi viidud muudatus puudutas olulist perekondlikku s&uuml;ndmust: lapse s&uuml;ndi. T&ouml;&ouml;andja peab lapsevanemaid meeles &otilde;nnitluskaardiga ja tervitab k&otilde;iki uusi ilmakodanikke v&auml;ikese kingitusega.&nbsp;S&uuml;damlikud on juhtumid, kus siis t&ouml;&ouml;tajad omakorda kingist ja lapsest foto teevad ning ettev&otilde;ttele t&auml;nut&auml;heks tagasi saadavad. Lapsega kodus olnud t&ouml;&ouml;taja naasmisel t&ouml;&ouml;ellu on tal v&otilde;imalus valida, millise koormusega t&ouml;&ouml;tada soovitakse. &bdquo;Ehkki vangla kontekstis v&otilde;ib see uskumatuna k&otilde;lada, siis kui t&ouml;&ouml; iseloom v&otilde;imaldab, v&otilde;ib ka lapse l&uuml;hiajaliselt t&ouml;&ouml;le kaasa v&otilde;tta,&ldquo; nendib direktor.</p> <p>Tartu Vangla jaoks on oluline toetada t&ouml;&ouml;tajate tervise edendamist ja sportlikke eluviise. &bdquo;Ehkki eesk&auml;tt on hea f&uuml;&uuml;siline vorm oluline t&ouml;&ouml;ks, oleme kindlad, et harjumus liikuda ning sellega kaasnev rahulolutunne ei j&auml;&auml; vanglav&auml;ravasse maha, vaid saadab meie t&ouml;&ouml;tajaid ka t&ouml;&ouml;st vabal ajal ning kandub &uuml;le pereellu,&ldquo; kommenteerib Raini. Tartu Vangla t&ouml;&ouml;tajate k&auml;sutuses on t&auml;isvarustuses j&otilde;u- ja treeningsaal, m&otilde;ningatel ametikohtadel arvestatakse treeningud osaliselt t&ouml;&ouml;aja hulka.&nbsp; Kompenseeritakse v&auml;ljaspool vanglat sportimisega seotud kulutusi ning l&uuml;&uuml;akse kaasa erinevatel firmaspordi&uuml;ritustel ja rahvaliiga pallim&auml;ngudes.</p> <p>Vangla hea sisekliima p&otilde;hialuseks on juhtide positiivne suhtumine, vahetu suhtlus ja isiklik eeskuju. Lisaks ametialastele t&ouml;&ouml;v&otilde;itudele t&otilde;stetakse esile kolleegide tublisid spordisaavutusi, kogukondlikke algatusi, m&auml;rgatakse kodanikujulgust ja jagatakse p&otilde;nevaid hobilugusid.&nbsp; &bdquo;Tunneme oma t&ouml;&ouml;tajate &uuml;le uhkust ja heameelt ning elame neile kaasa ka selles, mis j&auml;&auml;b v&auml;ljaspoole vanglam&uuml;&uuml;ri,&ldquo; &uuml;tleb Raini.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajaid motiveeritakse laiap&otilde;hjalise paketiga: tulemustasu v&otilde;imalus ja tunnustamise traditsioonid on vaid m&otilde;ned n&auml;ited. Olulisel kohal on ka &uuml;his&uuml;ritused: pere- ja spordip&auml;ev, suvep&auml;evad ja laste j&otilde;ulupidu, lisaks iga struktuuri&uuml;ksuse enda &uuml;ritused. Tulenevalt t&ouml;&ouml; erip&auml;rast pakutakse t&ouml;&ouml;tajatele ka ps&uuml;hholoogilist n&otilde;ustamist. Erinevate tegevuste kaudu p&uuml;&uuml;takse oma inimestele pakkuda t&ouml;&ouml;keskkonda, kuhu on hea tulla ning kust lahkudes on ka midagi positiivset koju kaasa v&otilde;tta.</p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/Tartu vangla (1).jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-Tartu vangla (1).jpg" title="Tartu vangla" /></a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2180Kas tööandja peab uurima väiksemaid tööõnnetusi?2019-01-14<p><b>Lugeja k&uuml;sib: Kuulsin, et t&auml;nu seadusemuudatusele ei pea t&ouml;&ouml;andja enam t&uuml;hiseid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi uurima. Mis selles osas t&auml;psemalt muutus?</b>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> <br />&Uuml;kski t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus pole t&uuml;hine. Aasta algusest hakkasid t&otilde;esti kehtima muudatused t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduses ja m&auml;&auml;ruses, mis reguleerivad t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste uurimist. Muutumatuks aga j&auml;i p&otilde;him&otilde;te, et t&ouml;&ouml;andja peab uurima k&otilde;iki toimunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi.&nbsp;</p> <p>K&uuml;ll on v&auml;henenud t&ouml;&ouml;andja kohustused, mis on seotud kergete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustega, millega ei kaasnenud kannatanu ajutist t&ouml;&ouml;v&otilde;imetust ehk rahvakeeli haiguslehele j&auml;&auml;mist. Kui selline &otilde;nnetus juhtus, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja otsustada uurimise viisi ja toimingute &uuml;le. M&auml;&auml;ruses on toimingute loetelu, mida uurijal tuleb &uuml;ldjuhul t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse asjaolude ja p&otilde;hjuste v&auml;ljaselgitamiseks teha. Kerge, t&ouml;&ouml;v&otilde;imetust mitte p&otilde;hjustanud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse puhul saab t&ouml;&ouml;andja otsustada, milliseid toiminguid on &otilde;nnetuse asjaolude ja p&otilde;hjuste v&auml;ljaselgitamiseks vaja teha ja milliseid mitte.&nbsp;</p> <p>Selliste t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste puhul ei ole t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse raporti koostamine ning kannatanule ja T&ouml;&ouml;inspektsioonile esitamine kohustuslik. Kuid ka need t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused peab t&ouml;&ouml;andja ettev&otilde;ttesiseselt registreerima ning tegema uurimise tulemused teatavaks mitte ainult kannatanule vaid ka t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistile, t&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogule, t&ouml;&ouml;keskkonnavolinikule ja teistele t&ouml;&ouml;tajate esindajatele.&nbsp;</p> <p>Uuest aastast j&otilde;ustunud seadusemuudatuste kohta saab lugeda T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt:<br /><a href="http://www.ti.ee/est/tootervishoid-tooohutus/tootervishoiu-ja-tooohutuse-korraldus-ettevottes/tootervishoidu-ja-tooohutust-reguleerivad-oigusaktid/" target="_blank">http://www.ti.ee/est/tootervishoid-tooohutus/tootervishoiu-ja-tooohutuse-korraldus-ettevottes/tootervishoidu-ja-tooohutust-reguleerivad-oigusaktid/<br /><br /></a><span style="color: #000000;">Foto: Pixabay</span></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2179Vajad nõu?2019-01-11<p>Meie jaoks ei ole &uuml;kski k&uuml;simus liiga keeruline ega liiga lihtne. Kui vajad n&otilde;u, k&uuml;si julgelt!</p> <p>Infotelefon:<br />(+372) 640 6000&nbsp;<br />t&ouml;&ouml;p&auml;eviti 9.00-16.30</p> <div class="text_exposed_show"> <p>K&uuml;simused juristidele:<br /><a href="mailto:jurist@ti.ee">jurist@ti.ee</a></p> <p>Vihjed rikkumiste kohta:<br /><a href="mailto:vihje@ti.ee">vihje@ti.ee</a></p> <p>&Uuml;ldine aadress:&nbsp;<br /><a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a></p> </div> <p class="align-center"><strong><br /></strong></p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/8 nou.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/thumbs/__thumb_-2-8 nou.jpg" /></a></p> <p class="align-center"><strong><br /></strong></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2178Tööinspektsioon: mullu registreeriti 5128 tööõnnetust2019-01-09<p><b>Esialgse statistika kohaselt toimus 2018. aastal Eestis 5128 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest 182 juhtumi asjaolud on t&auml;psustamisel. Surmaga l&otilde;ppes t&ouml;&ouml;l 10 &otilde;nnetust. T&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile laekus 2718 avaldust.</b><b>&nbsp;</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon registreeris l&otilde;ppenud aastal 5128 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest osade juhtumite asjaolud on veel t&auml;psustamisel. Kergeid &otilde;nnetusi oli 4000, raskeid 1106 ning raskusaste on j&auml;&auml;nud m&auml;&auml;ramata 11 juhtumi puhul. Mullu kaotas t&ouml;&ouml;l oma elu 10 inimest. Veel &uuml;he surmaga l&otilde;ppenud &otilde;nnetuse asjaolud on selgitamisel.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv j&auml;&auml;nud varasemaga v&otilde;rreldes samale tasemele. &bdquo;Statistika p&otilde;hjal tuleb nentida, et t&ouml;&ouml;keskkond Eesti ettev&otilde;tetes paraneb iga aastaga vaid m&otilde;ne sentimeetri haaval,&ldquo; t&otilde;des ta. &bdquo;Mullu v&auml;henes veidi nende t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv, mille t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;taja j&auml;i t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehele. T&ouml;&ouml;keskkonna paranemisest paraku aga r&auml;&auml;kida ei saa, sest raskete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv pole muutunud. Samuti kasvas surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv, mist&otilde;ttu j&auml;ttis oma elu t&ouml;&ouml;d tehes 10 inimest, &ldquo; lisas Maripuu.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetusterohkeim oli eelmisel aastal metalltoodete sektor. V&auml;him t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi juhtus kalanduse sektoris. Valdkondade vaates on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv v&auml;henenud enim riigikaitses, toiduainetet&ouml;&ouml;stuses ning kunsti ja meelelahutuse sektoris. Enim kasvas t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse arv kaubanduses, ehituses ja p&otilde;llumajanduses. Maakondlikult juhtus enim &otilde;nnetusi Tallinnas ja Harjumaal. V&auml;lisriikidest juhtus enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi Eesti t&ouml;&ouml;tajatega Soomes.</p> <p>&nbsp;2017. aastal registreeritud 5184 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest 4058 l&otilde;ppesid t&ouml;&ouml;taja jaoks kerge kehavigastusega, 1117 t&ouml;&ouml;tajat said raske kehavigastuse ning hukkus kaheksa inimest.</p> <p>&nbsp;1. jaanuarist 2019 muutus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse raporti esitamise kord ja raporti vorm. N&uuml;&uuml;dsest tuleb&nbsp; esitada raport siis, kui juhtus raske v&otilde;i surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus v&otilde;i kerge t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, mille tagaj&auml;rjel t&ouml;&ouml;taja j&auml;i t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehele. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse raportit ei pea seega esitama nende kergete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste puhul, millega ei kaasnenud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehel viibimist.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2177Varjatud ohud toiduainetööstuses2019-01-09<p>Toiduainet&ouml;&ouml;stus on valdkond, mis ei kao ega l&otilde;ppe kunagi. Sinna on alati vaja juurde t&ouml;&ouml;tajaid ning tihtilugu on selles valdkonnas kaadrivoolavus k&uuml;llaltki suur. S&otilde;ltumata ametinimetustest on selle valdkonna inimesed teadlikud, et t&ouml;&ouml;d neile alati j&auml;tkub ning kui &uuml;he t&ouml;&ouml;andja juures midagi ei sobi, v&otilde;ib alati otsida uue t&ouml;&ouml;koha. Kuid selline stsenaarium v&otilde;ib paraku tuua t&ouml;&ouml;tajale ootamatult tervisekahjustused v&otilde;i koguni kutsehaigestumise.</p> <p>Kokad, pagarid, kondiitrid, toiduainete t&ouml;&ouml;tlejad ja operaatorid ning teised selle valdkonna t&ouml;&ouml;tajad puutuvad oma t&ouml;&ouml;s kokku inimese organismile ebasobiva mikrokliimaga (k&otilde;rge v&otilde;i madal &otilde;hutemperatuur, liiga kuiv v&otilde;i niiske &otilde;hk, tuulet&otilde;mbus), raskuste k&auml;sitsi teisaldamisega, sundasendis t&ouml;&ouml;tamisega ning tihti ka korduvate liigutustega. K&otilde;ik need ohutegurid on sagedasemad kutsehaigestumise p&otilde;hjustajad. Nimetatud ohuteguritega puutus kokku ka iidsest ajast eksisteerinud ameti esindaja ehk lihunik , keda me t&auml;nap&auml;eval teame lihameistrina.</p> <p>Tegemist on keskeas naisterahvaga, kes t&ouml;&ouml;tas alates 1990-st v&auml;hemalt seitsme erineva t&ouml;&ouml;andja juures, kuid t&ouml;&ouml; iseloom ja -tingimused olid igal pool sarnased: k&uuml;lmas t&ouml;&ouml;keskkonnas liha t&ouml;&ouml;tlemine, t&uuml;keldamine, pakkimine.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon viis l&auml;bi lihameistri kutsehaigestumise uurimise. Selle k&auml;igus selgus, et t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutusalane korraldus ettev&otilde;ttes oli puudulik ning kahjuks ei olnud j&auml;rjepidev ega stabiilne. Ettev&otilde;tte oli tellinud v&auml;ga p&otilde;hjaliku t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si ja mille alusel oli koostatud ettepanekud t&ouml;&ouml;keskkonna parandamiseks ja terviseriskide maandamiseks. Kahjuks ei olnud t&ouml;&ouml;andja ise nende ettepanekutega tutvunud ning sinna paberile nad on j&auml;&auml;nudki ilma tegevuskava koostamiseta. T&ouml;&ouml;andja hakkas huvi tundma enda t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si vastu alles p&auml;rast inspektori k&uuml;lastust, sest nagu teada kutsehaigestumise korral tekib t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus saada rahalist h&uuml;vitist. Siinkohal mainin, et t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialisti kohustusi t&auml;itis t&ouml;&ouml;andja ise.</p> <p>Ettev&otilde;ttes oli toore liha t&ouml;&ouml;tlemise h&uuml;gieenin&otilde;uetele vastavalt t&ouml;&ouml;ruumide temperatuur 12&deg;C. Lisaks sellele toimus t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmine ebamugavas kehaasendis kuna t&ouml;&ouml;kohtade ergonoomilisusele ei osanud keegi t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata. Teatud t&ouml;&ouml;l&otilde;ikudel tuli k&auml;sitsi t&otilde;sta raskusi: lambar&uuml;mpasid, sea poolr&uuml;mbad, veiseribisid ja eri kaaluga kastid. Siinkohal tuletame meelde, et kui &otilde;hutemperatuur v&otilde;i -niiskus ei ole teisaldust&ouml;&ouml;ks sobiv v&otilde;i puudub vajalik ventilatsioon v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;tingimused suurema t&otilde;en&auml;osusega p&otilde;hjustada luu-lihaskonna seisundi j&auml;rkj&auml;rgulist ja s&uuml;venevat halvenemist.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja ei ole kordagi suunanud t&ouml;&ouml;tajat tervisekontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juurde. Nii t&ouml;&ouml;tajal kui ka t&ouml;&ouml;andjal puudus &uuml;levaade sellest, kas t&ouml;&ouml;taja tervisesisund lubab tal t&ouml;&ouml;tada lihuniku ametikohal ilma, et see tema tervist kahjustaks. &Otilde;igel ajal avastatud t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumine on ravitav ning &otilde;ige ravi korral on v&otilde;imalik v&auml;ltida kutsehaigestumist, millest inimene ei tervene. Sellel t&ouml;&ouml;tajal oli kahjuks diagnoositud juba kutsehaigestumine. Nii kutsehaige ise kui ka t&ouml;&ouml;andja tunnistasid, et olid p&auml;evad, millal ilma valuvaigistita oli kutsehaigel t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmine v&otilde;imatu ning vaatamata kutsehaigust diagnoosinud t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti soovitustele t&ouml;&ouml;tab kutsehaige samal t&ouml;&ouml;kohal ka t&auml;na.</p> <p>Sellest loost v&otilde;ib j&auml;relda v&auml;ga olulised &otilde;petuss&otilde;nad:</p> <ol> <li>Kui ettev&otilde;tte ostab t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si korraldamist teenusena sisse, siis t&ouml;&ouml;andja peab tutvuma ka selle sisuga.</li> <li>T&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si alusel tegevuskava koostamine on esimene samm tegevustest, mis on suunatud terviseriskide maandamiseks v&otilde;i elimineerimiseks. Seega dokument peab olema hoolikalt l&auml;bim&otilde;eldud ning t&ouml;&ouml;andja peab olema sellest ka teadlik.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja peab tagama, et t&ouml;&ouml;taja oleks juhendatud sel moel, et ta oleks teadlik madala &otilde;hutemperatuuriga tingimustes t&ouml;&ouml;tamisel tekkida v&otilde;ivatest terviseriskidest ning nende v&auml;ltimise abin&otilde;udest.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja peab tagama t&ouml;&ouml;kohtade ergonoomilisust ning t&ouml;&ouml;koht peab olema t&ouml;&ouml;tajale sobilik arvestades tema soolisi ja ealisi ise&auml;rasusi.</li> <li>Raskuste k&auml;sitsi teisaldamist k&uuml;lmas t&ouml;&ouml;keskkonnas peab viima miinimumi.</li> <li>Ei tohi eirata tervisekontrolli n&otilde;uet.</li> </ol> <p></p> <p><span>J&auml;tkame 2019. aastal erinevate lugude avaldamist rubriigis "Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da". Igas artiklis oleme vaatluse alla v&otilde;tnud &uuml;he reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse, mida anal&uuml;&uuml;sib T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant. Juhime t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</span></p> <p><span><br /></span></p> <p><span>Foto: Pixabay</span></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2176Tööinspektsiooni infohommikud ja ümarlauad2019-01-08<p>2019. aastal j&auml;tkab T&ouml;&ouml;inspektsioon infohommikute ja &uuml;marlaudade korraldamist &uuml;le Eesti. See on suurep&auml;rane v&otilde;imalus saada lisainfot erinevatel ja t&auml;htsatel teemadel.&nbsp;</p> <p><br />&Uuml;rituste korraldamist finantseeritakse Euroopa Sotsiaalfondi toetuse andmise tingimustest "T&ouml;&ouml;h&otilde;ivet hoidva ja s&auml;&auml;stva t&ouml;&ouml;keskkonna arendamine 2014-2020". <br /><br />Kui soovite rohkem teavet t&ouml;&ouml;keskkonna ja t&ouml;&ouml;suhete teemal, saate endale tellida T&ouml;&ouml;inspektsiooni poolt v&auml;lja antava T&ouml;&ouml;elu ajakirja. Ajakirjaga liitumiseks t&auml;itke <a href="http://www.ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/ajakiri-tooelu/" target="_blank">liitumisankeet</a>.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni teavitus&uuml;rituste kalendri leiate t&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt:&nbsp;<br /><a href="http://ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/uritused/infohommikud/" target="_blank">http://ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/uritused/infohommikud/&nbsp;<br /></a></p> <p></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2175Mida tähendab leppetrahv töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest2019-01-07<p><b>T&ouml;&ouml;andja pakub mulle seoses t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra t&otilde;usuga 1. jaanuarist allkirjastamiseks t&ouml;&ouml;lepingu lisa, kus on teise tingimusena kirjas, et ta s&otilde;lmib minuga leppetrahvi kokkuleppe t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete rikkumise eest kuni 10&nbsp;000 eurot. T&ouml;&ouml;andja v&auml;idab, et kui ma alla ei kirjuta, siis saan ma ikka 500 eurot t&ouml;&ouml;tasu, mitte 540 eurot kuus. Kas ma pean sellise ettepanekuga n&otilde;us olema ja kuidas sellises olukorras k&auml;ituda? </b></p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja ennetuse ja &otilde;iguse alal: </i></b>T&ouml;&ouml;lepingu tingimusi saab &uuml;ldjuhul muuta ainult poolte kokkuleppel, kuid esitatud k&uuml;simuste puhul tuleb eraldi vaadelda t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;raga seotud tingimust ja leppetrahvi kokkuleppe ettepanekut.</p> <p>Vabariigi Valitsus kehtestas sotsiaalpartnerite kokkuleppe tulemusel 2019. aastast t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;raks t&auml;ist&ouml;&ouml;aja korral 540 eurot kuus. See t&auml;hendab, et alates 1. jaanuarist ei saa ega tohi t&ouml;&ouml;tajale v&auml;iksemat t&ouml;&ouml;tasu maksta, isegi kui t&ouml;&ouml;lepingu tingimuste muutmist ei allkirjastata. Kui t&ouml;&ouml;andja j&auml;tkaks 500 euro maksmist, tekib t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu n&otilde;ude esitamiseks t&ouml;&ouml;andjale ning lisaks v&otilde;imalus p&ouml;&ouml;rduda selle n&otilde;udega t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni v&otilde;i kohtusse.</p> <p>Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra muutmisel v&otilde;i uute laiendatud kollektiivlepingute kehtima hakkamisel, mille alusel t&ouml;&ouml;tajal on &otilde;igus saada k&otilde;rgemat t&ouml;&ouml;tasu, ei pea t&ouml;&ouml;andja s&otilde;lmima iga t&ouml;&ouml;tajaga t&auml;iendavat t&ouml;&ouml;lepingu lisa, vaid piisab t&ouml;&ouml;tajate teavitamisest n&auml;iteks e-kirjaga v&otilde;i teatega k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele k&auml;ttesaadavas infos&uuml;steemist. Oluline on, et t&ouml;&ouml;tajateni see info j&otilde;uaks.</p> <p>Hoopis teine teema on aga viidatud leppetrahvi kokkuleppega. 1. jaanuarist j&otilde;ustus t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse uus s&auml;te, mis annab t&otilde;esti t&ouml;&ouml;andjale ja t&ouml;&ouml;tajale v&otilde;imaluse (mitte kohustuse) kokku leppida leppetrahvi rakendamises juhul, kui &uuml;ks v&otilde;i teine pool rikub talle seoses t&ouml;&ouml;tervishoiu v&otilde;i t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmisega pandud kohustusi.</p> <p>Leppetrahvi kokkulepe saab s&uuml;ndida ainult t&ouml;&ouml;andja ja t&ouml;&ouml;taja omavaheliste l&auml;bir&auml;&auml;kimiste tulemusel ehk m&otilde;lemad pooled peavad &uuml;heselt m&otilde;istetavalt aru saama, miks nad selle kokkuleppe s&otilde;lmivad ning milliste rikkumiste korral ja kuidas saab leppetrahvi teiselt poolelt sisse n&otilde;uda.</p> <p>Selleks, et leppetrahvi kokkulepe &uuml;ldse kehtiks, peavad olema t&auml;idetud j&auml;rgmised eeldused:</p> <ol> <li><b>Pooled on kokkuleppe s&otilde;lminud kirjalikult</b>, st paberkandajal omak&auml;elise allkirjaga v&otilde;i elektrooniliselt digitaalallkirjastatult.</li> <li><b>Kokkulepe on s&otilde;lmitud heauskselt ja m&otilde;lemale poolele arusaadavalt</b>, st kokkuleppes m&auml;&auml;ratakse kindlaks nii t&ouml;&ouml;taja kui ka t&ouml;&ouml;andja tegevused, mida saab k&auml;sitada t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete rikkumisena ja mis v&otilde;ivad kaasa tuua ohu t&ouml;&ouml;taja tervisele.</li> <li><b>Tegemist ei ole t&uuml;&uuml;ptingimusega, mis rakenduks automaatselt k&otilde;igile ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajatele</b> ehk pooled on pidanud leppetrahvi k&uuml;simuses eelnevalt l&auml;bir&auml;&auml;kimisi.</li> <li><b>T&ouml;&ouml;andja on t&ouml;&ouml;tajat eelnevalt juhendanud ja v&auml;lja &otilde;petanud l&auml;htudes t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse n&otilde;uetest</b> (hilisema vaidluse korral peab see tegevus olema t&otilde;endatav).</li> <li><b>Kokkulepitud leppetrahv ei ole ebam&otilde;istlikult suur. </b>Siinjuures tuleb arvestada, et seadus piirab t&ouml;&ouml;andja v&otilde;imalust n&otilde;uda t&ouml;&ouml;tajalt leppetrahvi, s&auml;testades, et leppetrahv ei tohi &uuml;letada t&ouml;&ouml;taja &uuml;he kuu keskmist t&ouml;&ouml;tasu. T&ouml;&ouml;andjalt tema rikkumiste korral n&otilde;utava leppetrahvi suurus on aga kokkuleppe k&uuml;simus ning selles osas seadusandja piire ei sea. Siiski hinnatakse vaidluse korral ka t&ouml;&ouml;andjalt n&otilde;utava leppetrahvi suuruse m&otilde;istlikkust.</li> </ol> <p>Kui kasv&otilde;i &uuml;ks nendest tingimustest on t&auml;itmata, v&otilde;ib leppetrahvi kokkulepe olla algusest peale t&uuml;hine.</p> <p>Soovitame t&ouml;&ouml;tajal, kes t&ouml;&ouml;andjalt sarnase ettepaneku sai kindlasti vastata ja selgelt v&auml;ljendada, et Vabariigi Valitsuse m&auml;&auml;rusega kehtestatud t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;rast tuleb l&auml;htuda ka kokkuleppe mittes&otilde;lmimisel. Leppetrahvi kokkuleppe osas aga selgitada, kas ollakse valmis t&ouml;&ouml;andjaga l&auml;bir&auml;&auml;kimistesse asuma v&otilde;i &ouml;eldakse selgelt, et ei soovita leppetrahvi kokkulepet s&otilde;lmida, v&otilde;imalusel selgitades, miks seda ei soovita.</p> <p></p> <p><a href="http://ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/uritused/infohommikud/" target="_blank">F</a>oto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2174Töökeskkonna ohutegurid2019-01-04<p>Kas t&ouml;&ouml;andja r&auml;&auml;kis sulle, milliste ohtudega sa t&ouml;&ouml;l kokku v&otilde;id puutuda? V&otilde;i l&auml;ksid otsisid internetist, miks silmad kipitavad ja nina s&uuml;geleb? Kui t&ouml;&ouml;andja sulle ohtudest ei r&auml;&auml;gi ega isikukaitsevahendeid ei taga, v&otilde;ib ta hea t&ouml;&ouml;taja kaotada.</p> <p></p> <p>Erinevate ohutegurite kohta leiad rohkem infot <a href="http://tooelu.ee/et/tootajale/tookeskkond/Tookeskkonna-ohutegurid/Bioloogilised-ohutegurid" target="_blank">siit</a>.</p> <p></p> <p><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/3 Asbest.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/AW stuff/thumbs/__thumb_-2-3 Asbest.jpg" alt="Asbest, t&ouml;&ouml;ohutus, ohutegurid, lahkumisavaldus" /></a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2172Muutus tööõnnetustest teavitamise kord2019-01-02<p class="bodytext"><strong>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus ning selle alusel kehtestatud mitmed m&auml;&auml;rused muutusid 1. jaanuarist 2019.a. Muutus ka t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse raporti esitamise kord ja raporti vorm.</strong></p> <p class="bodytext">Kui seni tuli t&ouml;&ouml;andjal esitada T&ouml;&ouml;inspektsioonile raport k&otilde;igi t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusjuhtumite kohta, siis alates 1. jaanuarist tuleb esitada raport vaid juhul, kui juhtus raske v&otilde;i surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus v&otilde;i kerge t&ouml;&ouml;&otilde;nnetus, mille tagaj&auml;rjel t&ouml;&ouml;taja j&auml;i t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehele. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse raportit ei pea seega esitama nende kergete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste puhul, millega ei kaasnenud t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuslehel viibimist.</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;andja alustab t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse uurimist s&otilde;ltumata kehavigastuse raskusest ja ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse m&auml;&auml;ramisest. Uurimist tuleb alustada viivitamata, kui t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tagaj&auml;rg on ajutine t&ouml;&ouml;v&otilde;imetus, raske kehavigastus v&otilde;i surm. Kui kergele t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusele t&ouml;&ouml;taja ajutist t&ouml;&ouml;v&otilde;imetust ei j&auml;rgnenud, on t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus otsustada uurimise viisi ja toimingute &uuml;le. T&ouml;&ouml;inspektsioon tuletab meelde, et ka k&otilde;iki kergeid &otilde;nnetusi peab t&ouml;&ouml;andja uurima, sest iga uurimise eesm&auml;rk on v&auml;listada sarnaste &otilde;nnetuste kordumist edaspidi. T&ouml;&ouml;andja registreerib k&otilde;ik t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused ja kutsehaigestumised ning teeb sellekohased andmed, sealhulgas uurimise tulemused teatavaks kannatanule, t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialistile, t&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogule, t&ouml;&ouml;keskkonnavolinikule ja teistele t&ouml;&ouml;tajate esindajatele.</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;andja esitab raporti kannatanule v&otilde;i tema huvide kaitsjale ja T&ouml;&ouml;inspektsioonile. Raporti uus vorm on avaldatud Riigi Teatajas:&nbsp;<a href="https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1051/2201/8016/VV_75m_lisa2.pdf" target="_blank">https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1051/2201/8016/VV_75m_lisa2.pdf#</a></p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;inspektsioon uurib vajaduse korral t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi ja kutsehaigestumisi. T&ouml;&ouml;inspektsioon ei uuri t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millega seoses toimub kriminaalmenetlus. Kui kriminaalmenetlus on l&otilde;ppenud, uurib T&ouml;&ouml;inspektsioon surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, raske tervisekahjustusega l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, mille puhul alustati kriminaalmenetlust t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete eiramise t&otilde;ttu (KarS &sect; 197), ja vajaduse korral t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, mille puhul alustati kriminaalmenetlust ettevaatamatusest t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete eiramise t&otilde;ttu (KarS &sect; 198).</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse muudatusi saab lugeda siit:&nbsp;<a href="http://www.ti.ee/est/tootervishoid-tooohutus/tootervishoiu-ja-tooohutuse-korraldus-ettevottes/tootervishoidu-ja-tooohutust-reguleerivad-oigusaktid/" target="_blank">http://www.ti.ee/est/tootervishoid-tooohutus/tootervishoiu-ja-tooohutuse-korraldus-ettevottes/tootervishoidu-ja-tooohutust-reguleerivad-oigusaktid/</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2171Lapsehoolduspuhkuse ajal töötamine2018-12-31<p><b>J&auml;in lapsehoolduspuhkusele, aga soovin lapse k&otilde;rvalt osalise koormusega t&ouml;&ouml;l edasi k&auml;ia. Kas see on v&otilde;imalik? </b></p> <p>&nbsp;</p> <p><b><i>Vastab Greete Kaar, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist:</i></b><i> </i>Lapsehoolduspuhkuse eesm&auml;rk on anda t&ouml;&ouml;tajale vaba aega lapse kasvatamiseks. T&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt keeldub t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml; tegemisest, kui ta kasutab puhkust. See t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;taja ei saa juriidiliselt olla &uuml;he t&ouml;&ouml;andja juures samal ajal nii lapsehoolduspuhkusel kui ka t&ouml;&ouml;tada. K&uuml;ll aga saab t&ouml;&ouml;taja lapsehoolduspuhkuse katkestada ning t&ouml;&ouml;tada t&ouml;&ouml;andja juures t&ouml;&ouml;lepingus kokkulepitud tingimustel. Lapsehoolduspuhkuse katkestamisest peab t&ouml;&ouml;taja 14 kalendrip&auml;eva ette teatama, kui pooled ei ole kokku leppinud l&uuml;hemat t&auml;htaega.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;tajal on t&ouml;&ouml;lepingus kokku lepitud t&auml;ist&ouml;&ouml;aeg, kuid ta soovib t&ouml;&ouml;tada osalise ajaga, v&otilde;ib lepingut muuta. Muudatused v&otilde;ivad olla ka t&auml;htajalised (nt lepivad pooled kokku, et t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab teatud kuup&auml;evani 4 tundi p&auml;evas ja 20 tundi n&auml;dalas ning kuup&auml;eva saabumisel kehtivad endised t&ouml;&ouml;lepingu tingimused). T&ouml;&ouml;lepingut saab muuta &uuml;ksnes poolte kokkuleppel, mis t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;koormuse muutmisega peab n&otilde;us olema ka t&ouml;&ouml;andja.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;taja saab samal ajal olla lapsehoolduspuhkusel ja t&ouml;&ouml;tada teise t&ouml;&ouml;andja juures. Sellisel juhul on ta ettev&otilde;ttes A lapsehoolduspuhkusel ning s&otilde;lmib t&ouml;&ouml;lepingu ettev&otilde;ttega B. Kui lapsehoolduspuhkus l&otilde;peb, on t&ouml;&ouml;tajal kohustus naasta t&ouml;&ouml;le ettev&otilde;ttesse A.&nbsp;</p> <p>Lisaks on v&otilde;imalik lapsehoolduspuhkuse ajal osutada teenust v&otilde;la&otilde;igusliku lepingu (nt k&auml;sundus- v&otilde;i t&ouml;&ouml;v&otilde;tulepingu) alusel. Teenust v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja osutada ka sellele ettev&otilde;ttele, kus t&ouml;&ouml;taja on t&ouml;&ouml;lepingu alusel lapsehoolduspuhkusel. Kui tegemist on samasuguse t&ouml;&ouml;ga, mida tehakse ka t&ouml;&ouml;lepingu raames ning isik allub t&ouml;&ouml;andja korraldustele, t&ouml;&ouml;tab t&ouml;&ouml;andja ruumides ja t&ouml;&ouml;andja vahenditega, siis tuleb s&otilde;lmida t&ouml;&ouml;leping. Kui tegemist on t&ouml;&ouml;lepingulise suhtega, tuleb t&ouml;&ouml;tajal lapsehoolduspuhkus katkestada ja t&ouml;&ouml;tada t&ouml;&ouml;lepingu alusel.&nbsp;</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab vanemah&uuml;vitise saamise ajal, tuleb j&auml;lgida teenitavat tulu. Vanemah&uuml;vitise v&auml;henemise v&auml;ltimiseks peab &uuml;hes kuus saadav tulu olema 2019. aastal v&auml;iksem kui 1659,90 eurot. Kui tulu j&auml;&auml;b alla selle piirm&auml;&auml;ra, siis vanemah&uuml;vitis ei v&auml;hene.</p> <p></p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2170Suured nupud2018-12-28<p>Mida teevad suured nupud masina k&uuml;ljes? Kuhu v&otilde;ib oma k&auml;e pista? Mis suunas liigub saeketas? Enne masinatega t&ouml;&ouml;tamist tuleks alati t&ouml;&ouml;ohutuse koolitus l&auml;bi viia ning masina kasutusjuhendiga tutvuda. <br />Kliki <a href="http://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tookeskkond/Tookeskkonna-korraldus/juhendamine-ja-valjaope-tookohal">siia</a>, et saada juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe kohta rohkem infot.</p> <address><a href="/UserFiles/Uudiste-pildid/1 suur nupp.jpg" rel="_contentGallery" class="thickbox" target="_blank"><img src="/UserFiles/Uudiste-pildid/thumbs/__thumb_-2-1 suur nupp.jpg" /></a></address>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2168Arvamuslugu: Juht, sa oled tähtsam kui perearst2018-12-27<p>Laenan sissejuhatuseks lause Estraveli juhilt Anne Samlikult: &ldquo;Juhi k&otilde;ige suurem v&auml;ljakutse on hoolitseda selle eest, et t&ouml;&ouml;taja oleks p&auml;evas v&auml;hemalt kaks korda &otilde;nnelik &ndash; t&ouml;&ouml;le tulles ja t&ouml;&ouml;lt &auml;ra minnes.&rdquo;</p> <p>Civitta ja Sotsiaalministeeriumi koost&ouml;&ouml;s veame juba mitmendat aastat peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programmi, et innustada ja juhendada Eesti organisatsioone nende teekonnal olemaks paremad t&ouml;&ouml;andjad. Projekt annab v&otilde;imaluse organisatsioonidel l&auml;bi m&otilde;elda k&uuml;mneid v&otilde;i tegelikult isegi sadu erinevaid tegevusi, mille abil oma t&ouml;&ouml;keskkonda t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikumaks muuta. K&otilde;igil neil on oma kasu ja m&otilde;ju, kui neid rakendada l&auml;bim&otilde;eldult ning j&auml;rjepidevalt.&nbsp;</p> <p>Aga...., &uuml;hestki meetmest pole tegelikult kasu, kui juht ei pea oma t&ouml;&ouml;tajatest lugu, kui juhi suhtlusstiil on kritiseeriv ja alandav v&otilde;i ahistav. V&auml;idetavalt tunneb suur osa t&ouml;&ouml;tajatest, et k&otilde;ige suurem t&ouml;ine stressiallikas on nende otsene &uuml;lemus. Samas on t&otilde;en&auml;oliselt &auml;&auml;rmiselt v&auml;he neid juhte, kes hommikuti t&ouml;&ouml;le tulles seavad endale eesm&auml;rgiks t&ouml;&ouml;tajate elu ebameeldivaks muutmise. Sellest hoolimata kohtleme me juhtidena tihti oma t&ouml;&ouml;tajaid erinevalt, kui oma perekonda ja s&otilde;pru.&nbsp;</p> <p>Vaatame siis peeglisse. Kas v&otilde;ib olla, et hoolimata investeeringutest, mida me juhtidena teeme t&ouml;&ouml;keskkonna parandamisse &ndash; uus kontor, sporditoetused, puuviljad, mass&ouml;&ouml;rid, firma poolt korraldatud peod ja uhked v&auml;lismaised suvep&auml;evad - oleme &uuml;hed lahjad juhid, kui suhtume t&ouml;&ouml;tajatesse kui asjadesse, mitte kui inimestesse, kes on sarnased meie perele ja s&otilde;pradele?&nbsp;</p> <p>Olgem ratsionaalsed ja investeerime sinna, kus investeering k&otilde;ige rohkem tagasi toob. Investeerime enda ja oma kaasjuhtide suhtlusoskusesse ning v&otilde;imaldame t&ouml;&ouml;tajatel tulla t&ouml;&ouml;le r&otilde;&otilde;msalt, teha t&ouml;&ouml;d toetavas &otilde;hkkonnas, l&otilde;petada t&ouml;&ouml;p&auml;ev hea tujuga, et lasta positiivsetel emotsioonidel end&nbsp; t&ouml;&ouml;v&auml;liselt taastoota.&nbsp;</p> <p>Me oleme olulisel kohal t&ouml;&ouml;tajate sotsiaalses suhtlusv&otilde;rgustikus ja m&otilde;nikord k&otilde;ige olulisem osa sellest. See t&auml;hendab, et meie m&otilde;ju t&ouml;&ouml;taja heaolule ja tervisele on v&auml;hemasti sama suur, kui inimese perearstil. Seega on meil ainulaadne positsioon, et m&otilde;jutada positiivselt oma meeskonna k&auml;ek&auml;iku ja &uuml;ldist heaolu.&nbsp;</p> <p>Aitame oma organisatsioonil saada edukamaks ning lepime selle jaoks kokku, et ei anna p&otilde;hjust r&auml;&auml;kida juhtidest kui &uuml;lbetest ja kalkidest m&ouml;lakatest, kelle t&otilde;eline mina avaldub alles juhiks saades. Suhtume oma positsiooni t&otilde;siselt ja toetame t&ouml;&ouml;tajate heaolu igap&auml;evaselt, et arstile minna ei oleks vajagi.</p> <p>Ander Ojandu<br />Civitta partner</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2164Kuidas tagada päkapikkude töö ohutus2018-12-21<p><b><i>Asusin t&ouml;&ouml;le p&auml;kapikuna, aga ma ei ole kindel, et mu t&ouml;&ouml; on ohutu, sest me peame k&otilde;ndima m&ouml;&ouml;da pimedaid tube, et leida &uuml;les kuusk, mille alla pakid panna. Pahatihti on p&otilde;randal ka m&auml;nguasju vedelema j&auml;etud ja ma &uuml;he korra olen juba kukkunud ja saanud haiget. Mida peaks j&otilde;uluvana tegema, et p&auml;kapikkude t&ouml;&ouml; oleks ohutu?</i></b></p> <p><b><i><b>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</b> Nagu enne iga t&ouml;&ouml; tegemist tuleb ka p&auml;kapikkude t&ouml;&ouml; ohutus l&auml;bi m&otilde;elda. See t&auml;hendab, et tuleb leida &uuml;les ohukohad ja teha k&otilde;ik, et neid ohte v&auml;ltida.</i></b></p> <p>N&auml;iteks saab v&otilde;tta kasutusele v&auml;ikesed taskulambid v&otilde;i pealambid, et p&auml;kapikud saaksid pimedates ruumides ohutumalt liikuda. Kutsume &uuml;les k&otilde;iki lapsevanemaid selgitama oma lastele, et vedelema j&auml;etud m&auml;nguasjad v&otilde;ivad p&otilde;hjustada p&auml;kapikkudele t&otilde;siseid tervisekahjutusi. Kui p&auml;kapikk murrab jalaluu, v&otilde;ib t&ouml;&ouml;protsess peatuda ning pakke pole v&otilde;imalik &otilde;igel ajal k&otilde;ikide lasteni toimetada. Oleme varasematel aastatel saanud ka vihjeid, et sussi sisse on paigaldatud hiirel&otilde;kse, et p&auml;kapikku kinni p&uuml;&uuml;da. See on t&auml;iesti lubamatu.</p> <p>Hoolimata tuhandekordistunud t&ouml;&ouml;mahust j&otilde;ulude ajal tuleb t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata ka puhkepauside pidamisele. L&uuml;hikesed puhkepausid aitavad puhata ja taastuda nii, et p&auml;kapikk enne p&uuml;hade l&otilde;ppu &uuml;lekoormusest kokku ei kukuks.</p> <p>Samuti tuleb t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata k&otilde;rgustes t&ouml;&ouml;tamisele. Kui p&auml;kapiku &uuml;lesanne s&otilde;ltuvalt hoonest on siseneda akna v&otilde;i korstna kaudu, tuleb meeles pidada, et aknalauad ja katused v&otilde;ivad lume t&otilde;ttu olla libedad. &nbsp;K&otilde;rgelt kukkumine on reeglina paraku raskete tagaj&auml;rgedega.&nbsp;</p> <p>Kuna p&auml;kapiku p&otilde;hi&uuml;lesanne on kingitused lastele k&auml;tte toimetada, siis ei saa tema t&ouml;&ouml;le m&otilde;eldes &uuml;le ega &uuml;mber raskuste k&auml;sitsi teisaldamisest. Kuigi pakid tuuakse kodude juurde saaniga, peab p&auml;kapikk nad tuppa viima. Hea tava on pakkida kottidesse v&auml;hem kingitusi, et kotte kergem t&otilde;sta oleks. Saan tuleks parkida v&otilde;imalikult ukse ligidale, et kingikotti ei tuleks kanda pikka maad.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon soovib ohutuid ja rahulikke p&uuml;hi!&nbsp;</p> <p>Foto: Pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2163Töötajad ja tööandjad räägivad vähist töökeskkonnas – kuidas hoida enda ja kolleegide tervist? 2018-12-20<p>Valminud on uus t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse video, mis r&auml;&auml;gib t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevast v&auml;hiriskist, selle tuvastamisest ja maandamisv&otilde;imalustest. Videos jagatakse n&otilde;u, kuidas kaitsta t&ouml;&ouml;tajate tervist. &Otilde;ppevideot on hea kasutada t&ouml;&ouml;keskkonnas t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusalase juhendamise abimaterjalina.</p> <p>Eesti probleemiks on elanikkonna suhteliselt sage haigestumine ennetatavatesse pahaloomulistesse kasvajatesse ja suhteliselt suur v&auml;hisuremus. V&auml;hki haigestumine on t&otilde;usuteel ning v&auml;hi esmajuhtude arv suureneb Eestis j&auml;tkuvalt, kuigi ligi 40% uutest v&auml;hijuhtudest on v&otilde;imalik v&auml;ltida. V&auml;hiriski ennetamisel&nbsp; on oluline roll tervisek&auml;itumuslikel valikutel, aga ka t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevatel ohuteguritel.</p> <p>T&auml;iskasvanud inimene veedab v&auml;ga suure osa oma ajast t&ouml;&ouml;l ning seep&auml;rast on t&ouml;&ouml;keskkonna tingimustel tervisele ka suur m&otilde;ju. V&auml;hk on Euroopa Liidu riikides peamine t&ouml;&ouml;ga seotud terviseprobleem ning hinnanguliselt on v&auml;hk k&otilde;ige sagedasem t&ouml;&ouml;ga seotud surmajuhtumite p&otilde;hjustaja Euroopa Liidus. V&auml;hi p&otilde;hjuste v&auml;ljaselgitamine v&otilde;ib olla probleemne, kuna paljudel juhtudel ilmneb pahaloomuline kasvaja alles 20&ndash;30-aasta m&ouml;&ouml;dumisel kokkupuutest kantserogeeniga. V&auml;ga paljudel juhtudel on t&ouml;&ouml;- ja elukeskkonnaga seotud v&auml;hkt&otilde;ve tekitajateks kemikaalid. Lisaks v&auml;hile v&otilde;ib kokkupuude kemikaalidega p&otilde;hjustada ka palju teisi t&otilde;siseid terviseh&auml;ireid nagu hingamisteede haigused ja neuroloogilised h&auml;ired. Sellega kaasnevad kannatused t&ouml;&ouml;tajatele ja nende l&auml;hedastele, elukvaliteedi ja heaolu langus ning halvimal juhul isegi surm.</p> <p>Valdavat osa t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud kasvajatest on v&otilde;imalik ennetada, kui on teada p&otilde;hjuslik seos t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imaliku haigestumise ja kasvajat tekitava ohuteguri vahel. Seet&otilde;ttu on &uuml;lioluline v&auml;hendada t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurite m&otilde;ju ning v&otilde;tta kasutusele vajalikud ohutusmeetmed. Selles on suur roll nii t&ouml;&ouml;andjal kui t&ouml;&ouml;tajal endal.</p> <p>Head vaatamist!</p> <p><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="295" src="https://www.youtube.com/embed/7mi8xAv2IbA" title="V&auml;hk t&ouml;&ouml;kohal" width="480"></iframe></p> <p>Video tootis agentuur La Ecwador ja rahastas Euroopa Sotsiaalfond.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2162Kuidas peab uuest aastast olema korraldatud esmaabi ettevõttes?2018-12-17<p><b>Olen kuulnud, et uuest aastast ei kehti enam m&auml;&auml;rus, milles n&otilde;uded esmaabi korraldamisele ettev&otilde;ttes. Kui see on &otilde;ige, siis millest peame edaspidi l&auml;htuma.</b></p> <p><b>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </b>Jah, sotsiaalministri m&auml;&auml;rus &bdquo;Esmaabi korraldus ettev&otilde;ttes&ldquo; muutub 1. jaanuarist 2019 t&otilde;esti kehtetuks. Samast p&auml;evast j&otilde;ustub t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse redaktsioon, kuhu on koondatud n&otilde;uded nii esmaabi andmise kui ka esmaabivahendite kohta.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal on n&uuml;&uuml;d rohkem nii otsustusvabadust kui ka vastutust. Enam ei kirjutata nii t&auml;pselt ette, kus ja mitu esmaabiandjat peab olema. Kuid t&ouml;&ouml;andjal on kohustus tagada t&ouml;&ouml;tajale esmaabi ja esmaabivahendite k&auml;ttesaadavuse t&ouml;&ouml;kohal. Mil moel seda korraldada, s&otilde;ltub konkreetsest ettev&otilde;ttest - selle t&ouml;&ouml;tajate arvust, tervisekahjustuste esinemise sagedusest, ettev&otilde;tte piirkondlikkust jagunemisest ja tegevuse iseloomust. Oluline on, et t&ouml;&ouml;tajale on vajadusel tagatud esmaabi.</p> <p>Esmaabivahendite osas on kaks muudatust. Nende olemasolu ja vastavust ettev&otilde;tte vajadustele kontrollib regulaarselt esmaabiandja. Eraldi isikut selleks enam m&auml;&auml;rata ei ole vaja.</p> <p>Kehtetuks muutuvas m&auml;&auml;ruses oli kohustuslik loetelu esmaabivahenditest, mis peab ettev&otilde;ttes olema. Selle asemel on n&uuml;&uuml;d Sotsiaalministeeriumi koostatud soovituslik nimekiri, mille leiab T&ouml;&ouml;elu portaalist (<a href="http://www.tooelu.ee/et/uudised/arhiiv/2155">http://www.tooelu.ee/et/uudised/arhiiv/2155</a> ). Samas on m&otilde;ned soovitused vajalike esmaabivahendite valikuks s&otilde;ltuvalt ettev&otilde;tte tegevusalast.</p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2161Töötamine piltides läbi sajandi2018-12-14<p>T&ouml;&ouml; tegemine on aastatuhandetega oluliselt muutunud. Selles ilmselt ei kahtle keegi. K&uuml;ll aga v&otilde;ib tulla v&auml;ikese &uuml;llatusena, millisel m&auml;&auml;ral on ainu&uuml;ksi viimase saja aastaga vahetunud pilt, mida kohtame erinevatel ametipostidel. Vahepeal on muutunud riigikorrad ja ideoloogiad, t&ouml;&ouml;turu &uuml;lesehitus ning &auml;riloogikad. Siin on ehitatud kommunismi ning okupatsiooni l&otilde;ppedes p&ouml;&ouml;rdutud taas tagasi turumajanduse ja ausa konkurentsi juurde. Inimesed on kogenud v&auml;ga erinevaid t&ouml;&ouml;kultuure ning t&ouml;&ouml;tamise viise.</p> <p>M&ouml;&ouml;dunud sajandi ilmestamiseks pakume teile v&auml;ikest r&auml;nnakut l&auml;bi k&uuml;mne erinevast ajast p&auml;rit foto.</p> <p><b>Estonia teatri ehitamine, aasta 1912</b></p> <p>6. septembril 1913 avatud Estonia teatri- ja kontserdihoonet on nimetatud &uuml;heks Eesti XX sajandi silmapaistvamaks ehitiseks. Teater pandi p&uuml;sti suuresti musklij&otilde;ul ning nurgakivi panekust avamiseni kulus ligi kolm aastat. Ehitusmaterjal toodi kohale hobustega ning n&auml;iteks kiivri kandmine objektil oli veel tundmatu n&auml;htus.</p> <p><a class="thickbox" href="/UserFiles/Estonia teatri ehitamine, aasta 1912.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img title="Estonia teatri ehitamine, aasta 1912" alt="Estonia teatri ehitamine, aasta 1912" src="/UserFiles/thumbs/__thumb_-2-Estonia teatri ehitamine, aasta 1912.jpg" /></a></p> <p><em>Foto:&nbsp;Rahvusarhiiv</em><b>.</b></p> <p><b>Paekivi juurdevedu Tallinna sadamas, aasta 1921</b></p> <p>Tallinna sadamas toimus toona pidevalt aktiivne ehitustegevus, mille &uuml;heks osaks oli rajatiste tugevdamine ja kaitsmine mere eest. Nagu fotolt n&auml;ha, siis k&auml;is t&ouml;&ouml; &uuml;sna lihtsate v&otilde;tetega &ndash; transpordialus laeti kive t&auml;is, viidi sobivasse kohta, lasti sillad maale ning tassiti k&auml;sitsi paekivikamakad oma kohale.</p> <p>Sadama ajaloost saab rohkem lugeda nende <a class="thickbox" href="http://www.ts.ee/ajalugu?KeepThis=true&amp;amp;TB_iframe=true&amp;amp;height=600&amp;amp;width=800">veebist</a></p> <p><a class="thickbox" href="/UserFiles/Paekivi juurdevedu Tallinna sadamas, aasta 1921.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img title="Paekivi juurdevedu Tallinna sadamas, aasta 1921" alt="Paekivi juurdevedu Tallinna sadamas, aasta 1921" src="/UserFiles/thumbs/__thumb_-2-Paekivi juurdevedu Tallinna sadamas, aasta 1921.jpg" /></a></p> <p><em>Foto: Rahvusarhiiv.</em></p> <p><b>S&ouml;&ouml;givalmistamine P&otilde;hja-Eesti Poliitharidust&ouml;&ouml; kooli k&ouml;&ouml;gis, aasta 1940</b></p> <p>Hariduse Rahvakomissariaadi Poliithariduse Osakonna poolt asutatud P&otilde;hja-Eesti Poliitharidust&ouml;&ouml; kool asus Kundas. Selle &uuml;lesandeks oli ette valmistada Rahvamajade juhatajaid , klubide ja ringide tegevusjuhte ja teisi poliitharidust&ouml;&ouml; organisaatoreid. &Otilde;ppet&ouml;&ouml; koolis toimus kommunistliku kasvatuse p&otilde;him&otilde;tteil, &otilde;pilased elasid kooli juures internaadis ning &otilde;petus ja &uuml;lalpidamine oli loomulikult tasuta. Pildilt saab aimu, kuidas valmis marksismi-leninismi ning poliitilist &ouml;konoomiat &otilde;ppivate noorte k&otilde;hut&auml;is.</p> <p><a class="thickbox" href="/UserFiles/S&ouml;&ouml;givalmistamine P&otilde;hja-Eesti Poliitharidust&ouml;&ouml; kooli k&ouml;&ouml;gis, aasta 1940.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img title="S&ouml;&ouml;givalmistamine P&otilde;hja-Eesti Poliitharidust&ouml;&ouml; kooli k&ouml;&ouml;gis, aasta 1940" alt="S&ouml;&ouml;givalmistamine P&otilde;hja-Eesti Poliitharidust&ouml;&ouml; kooli k&ouml;&ouml;gis, aasta 1940" src="/UserFiles/thumbs/__thumb_-2-S&ouml;&ouml;givalmistamine P&otilde;hja-Eesti Poliitharidust&ouml;&ouml; kooli k&ouml;&ouml;gis, aasta 1940.jpg" /></a></p> <p><em>Foto: Rahvusarhiiv.</em></p> <p><b>Elektroonika kokkupanemine &nbsp;Raadio-Elektroonika Tehases, 1940-ndad</b></p> <p>O&Uuml; Raadio-Elektrotehnika Tehas (RET) asutati 1935. aastal ning ettev&otilde;tte p&otilde;hilisteks tegevusaladeks olid raadio- ja elektritarvete valmistamine ja m&uuml;&uuml;mine. Teise maailmas&otilde;ja alguses evakueeriti osa sisseseadest ja spetsialistidest Omski oblastisse tankiraadioid arendama ja tootma. Seal loodud tankiraadiod olid sideulatuses maailma parimate hulgas.&nbsp;&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml; Talllinnas asunud raadio ja elektroonika tehases tundub v&otilde;rreldes t&auml;nap&auml;evaga lihtne ja kodune. 31. mail 1941 t&ouml;&ouml;tas tehases 285 inimest.</p> <p><a class="thickbox" href="/UserFiles/Elektroonika kokkupanemine Raadio-Elektroonika Tehases, 1940-ndad.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img title="Elektroonika kokkupanemine Raadio-Elektroonika Tehases, 1940-ndad" alt="Elektroonika kokkupanemine Raadio-Elektroonika Tehases, 1940-ndad" src="/UserFiles/thumbs/__thumb_-2-Elektroonika kokkupanemine Raadio-Elektroonika Tehases, 1940-ndad.jpg" /></a></p> <p><em>Foto: Hans T&ouml;lpt. Rahvusarhiiv.</em></p> <p><b>Jalan&otilde;ude tootmine, aasta 1951</b></p> <p>Tallinnas, Koplis tegutses ligi kolmveerand sajandit kummitoodete tehas P&otilde;hjala. Algusaastatel valmistati jalan&otilde;ude k&otilde;rval veel voolikuid ning kummeeritud riiet vihmamantlite ja gaasikaitse&uuml;likondade tarvis. Ettev&otilde;te suutis oma toodanguga edukalt konkureerida ka l&auml;&auml;ne turul.</p> <p>Okupatsiooni ajal kohandas P&otilde;hjala oma tootmise &uuml;mber v&auml;hen&otilde;udlikule N&otilde;ukogude turule ning oluliselt rohkem hakati r&otilde;hku panema kvantiteedile. Fotolt leiab Kummit&ouml;&ouml;stuse P&otilde;hjala t&ouml;&ouml;lised valmistooteid kontrollimas.</p> <p><a class="thickbox" href="/UserFiles/Jalan&otilde;ude tootmine, aasta 1951.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img title="Jalan&otilde;ude tootmine, aasta 1951" alt="Jalan&otilde;ude tootmine, aasta 1951" src="/UserFiles/thumbs/__thumb_-2-Jalan&otilde;ude tootmine, aasta 1951.jpg" /></a></p> <p><em>Foto: Rahvusarhiiv.</em></p> <p><b>Ehitamine Eesti NSV-s, aasta 1960</b></p> <p>20. sajandi keskel keskenduti Eestis v&otilde;rdlemisi palju ehitamisele. 1960ndatel valmisid n&auml;iteks Tallinna laululava, Kalevi Spordihall, esimesed Mustam&auml;e suurpaneelelamud, Tallinna Tehnika&uuml;likooli hooned ning palju muud. Nii sel ajal, kui ka edaspidi planeeriti mitmesuguseid suurejoonelisi projekte, mis p&otilde;hjusel v&otilde;i teisel j&auml;id aga teostamata - 13-korruseline moemaja koos tootmis&uuml;ksusega, kunstimuuseum Harju t&auml;navale, Tallinna tsirkus, kiirtramm Mustam&auml;ele, tunnel Tammsaare pargi alla jpm.</p> <p>Milline n&auml;gi sel ajal v&auml;lja &uuml;ks ehitusbrigaad, saab vaadata fotolt.</p> <p><a class="thickbox" href="/UserFiles/Ehitamine Eesti NSV-s, aasta 1960.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img title="Ehitamine Eesti NSV-s, aasta 1960" alt="Ehitamine Eesti NSV-s, aasta 1960" src="/UserFiles/thumbs/__thumb_-2-Ehitamine Eesti NSV-s, aasta 1960.jpg" /></a></p> <p><em>Foto: B. V&otilde;rse. Rahvusarhiiv.</em></p> <p><b>Raadiosaate tegemine, aasta 1976</b></p> <p>Eesti vanim j&auml;rjepidevalt eetris olnud raadiosaade on &bdquo;P&auml;evakaja&ldquo;, mille osasid on t&auml;naseks valminud juba enam kui 20&nbsp;000. P&auml;evakaja s&uuml;ndis 1958. aastal ja l&otilde;i raadiouudistele uue formaadi. Kui varem loeti uudised lihtsalt ette, siis n&uuml;&uuml;d lisandusid reporterite tehtud helil&otilde;igud ja intervjuud, mis muutsid teemap&uuml;stitused oluliselt mitmekesisemaks.</p> <p>Fotolt leiab &bdquo;P&auml;evakaja&ldquo; toimetaja Feliks Unduski Eesti Raadios oma t&ouml;&ouml;postil.</p> <p><a class="thickbox" href="/UserFiles/Raadiosaate tegemine, aasta 1976.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img title="Raadiosaate tegemine, aasta 1976" src="/UserFiles/thumbs/__thumb_-2-Raadiosaate tegemine, aasta 1976.jpg" longdesc="Raadiosaate tegemine, aasta 1976" /></a></p> <p><em>Foto: Verner Puhm. Rahvusarhiiv.</em></p> <p><b>P&otilde;levkivi rikastamine, aasta 1983</b></p> <p>P&otilde;levkivi kaevandamine Eestis on pea sama vana kui meie vabariik. L&auml;bi aegade on kaevandamise juures olnud t&auml;htis roll rikastamisel ehk mittep&otilde;levate kivit&uuml;kkide (paekivi) eemaldamisel toodangust. Kui sajandi eest tehti seda k&auml;sitsi, siis 1980ndatel toimus see masinate toel rikastusvabrikus.</p> <p>Fotolt leiab "Eesti P&otilde;levkivi" rikastusvabriku rikastusaparaadi t&ouml;&ouml;lised Tatjana Tatarinova ja Irina Raždina.</p> <p><a class="thickbox" href="/UserFiles/P&otilde;levkivi rikastamine, aasta 1983.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img title="P&otilde;levkivi rikastamine, aasta 1983" alt="P&otilde;levkivi rikastamine, aasta 1983" src="/UserFiles/thumbs/__thumb_-2-P&otilde;levkivi rikastamine, aasta 1983.jpg" /></a></p> <p><em>Foto: Harald Leppikson. Rahvusarhiiv.&nbsp;</em></p> <p><b>Poes on taas, mida m&uuml;&uuml;a, aasta 1993</b></p> <p>Kaheksak&uuml;mnendatest meelde j&auml;&auml;nud kaupade defitsiit sai iseseisvumise taastamisega otsa. Poodidest leidis kaupa igale maitsele ning teenindajate t&ouml;&ouml; muutus taas mitmek&uuml;lgsemaks. Fotol on n&auml;ha AS Loo Kaubamaja elektroonikaosakonna m&uuml;&uuml;jat Virgo M&auml;ed ning tema selja taga veel m&otilde;ni aeg tagasi &uuml;sna k&auml;ttesaamatuna tundunud kodutehnikat.</p> <p><a class="thickbox" href="/UserFiles/Poes on taas, mida m&uuml;&uuml;a, aasta 1993.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img title="Poes on taas, mida m&uuml;&uuml;a, aasta 1993" alt="Poes on taas, mida m&uuml;&uuml;a, aasta 1993" src="/UserFiles/thumbs/__thumb_-2-Poes on taas, mida m&uuml;&uuml;a, aasta 1993.jpg" /></a></p> <p><em>Foto: Rahvusarhiiv.</em></p> <p><b>Eurovisiooni kajastamine, aasta 2002</b></p> <p>Kui ajakirjanike p&otilde;hi&uuml;lesanne, inimeste uudis- ja teadmishimu rahuldamine, on j&auml;&auml;nud samaks, siis t&ouml;&ouml;vahendid ning ka t&ouml;&ouml;keskkond on saja aastaga tundmatuseni muutunud. Pilti ja heli salvestavad digiseadmed ning saadud materjalist saab kokku toimetada t&auml;pselt vajaliku tulemuse. Lisaks on organisatsioonide juures palgal inimesed, kelle &uuml;heks oluliseks &uuml;lesandeks on ajakirjanikega suhtlemine ning nende t&ouml;&ouml;le kaasa aitamine.</p> <p>Fotol j&auml;&auml;dvustatakse Eurovisiooni finaaliga kaasnevat melu Tallinnas. Pilt on tehtud ajakirjanikele loodud pressikeskuses.</p> <p><a class="thickbox" href="/UserFiles/Eurovisiooni kajastamine, aasta 2002.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img title="Eurovisiooni kajastamine, aasta 2002" src="/UserFiles/thumbs/__thumb_-2-Eurovisiooni kajastamine, aasta 2002.jpg" longdesc="Eurovisiooni kajastamine, aasta 2002" /></a></p> <p><em>Foto: Mati M&auml;nd. Rahvusarhiiv.</em></p> <p><b>Ehitamise 21. sajand, aasta 2010</b></p> <p>V&otilde;rreldes tagasivaateloo esimese fotoga, mis kujutas Estonia teatri rajamist, on pilt t&auml;nap&auml;eva ehitustel oluliselt teistsugune. Inimeste asemel teevad suurt j&otilde;udu n&otilde;udvaid t&ouml;id masinad ning ehitajad on muskli asemel sageli pigem aju rollis.</p> <p><a class="thickbox" href="/UserFiles/Ehitamise 21. sajand, aasta 2010.jpg" target="_blank" rel="_contentGallery"><img title="Ehitamise 21. sajand, aasta 2010" src="/UserFiles/thumbs/__thumb_-2-Ehitamise 21. sajand, aasta 2010.jpg" longdesc="Ehitamise 21. sajand, aasta 2010" /></a></p> <p><em>Foto: www.pexels.com</em></p> <p>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib &ouml;elda, et traditsiooniline t&ouml;&ouml;keskkond on asendunud (info)tehnoloogiast kantud mitmek&uuml;lgsemate lahendustega ning suurema turvalisuse v&auml;&auml;rtustamisega. &Uuml;hest k&uuml;ljest teeb see inimese elu lihtsamaks, kuid teisalt n&otilde;uab &otilde;ppimist ja pidevat ajaga kaasas k&auml;imist. <b>Soovime, et Eesti inimesed leiaksid siit v&otilde;imaluse suuremaks vabaduseks ja ohutuks eneseteostuseks.</b></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2160Kas jõuluajal peavad poemüüjad saama lisapuhkepause?2018-12-10<p><b>T&ouml;&ouml;tan klienditeenindajana suures kaubanduskeskuses. P&uuml;hade eelsel perioodil on m&auml;rkimisv&auml;&auml;rselt suurenenud minu t&ouml;&ouml;koormus, pidevalt tuleb m&uuml;&uuml;gisaali v&auml;lja panna uut kaupa, kliente n&otilde;ustada ning teenindada lisakassas, kuna kassaj&auml;rjekorrad&nbsp; on pikad. Kas v&otilde;in ka kiirel p&uuml;hade eelsel perioodil kasutada t&ouml;&ouml;andja poolt ennen&auml;htud lisapuhkepause, isegi kui j&auml;rjekorrad on pikad ja kliendid peavad ootama?</b></p> <p><b><i>Vastab Aile Salundi, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu inspektor:</i></b> T&ouml;&ouml;lepingu seaduse kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja korraldama t&ouml;&ouml; selliselt, et t&ouml;&ouml;tajale oleks tagatud iga kuue tunni t&ouml;&ouml;tamise kohta v&auml;hemalt 30-minutiline vaheaeg puhkamiseks ja einestamiseks. Sealhulgas peab t&ouml;&ouml;andja v&otilde;imaldama suure f&uuml;&uuml;silise v&otilde;i vaimse t&ouml;&ouml;koormuse, pikaajalises sundasendis t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;i monotoonse t&ouml;&ouml; puhul ka t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul t&ouml;&ouml;aja hulka arvatavad vaheajad.</p> <p>Seadus ei s&auml;testa, kui pikad peavad puhkepausid olema ja kui tihti tuleb puhkepause pidada, kuid t&ouml;&ouml;tajal peab olema v&otilde;imalus sel ajal nii f&uuml;&uuml;silisest kui ka vaimsest t&ouml;&ouml;st l&uuml;hiajaliselt puhata ja taastuda. Hea praktika on, et t&ouml;&ouml;andja v&otilde;imaldab nii enne kui ka p&auml;rast l&otilde;unat t&ouml;&ouml;tajatele lisapuhkepausid, mille tegemine ei s&otilde;ltu aastaajast, k&auml;imasolevatest kampaaniatest ega klientide hulgast. Klienditeenindajad peavad saama pidada tavap&auml;rase kestvusega ja sagedusega puhkepause, et s&auml;iliks nende hea tervis ning t&ouml;&ouml;v&otilde;ime.</p> <p>Klienditeenindajad, kes t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid enamasti p&uuml;sti seistes t&auml;idavad peaksid t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama, et kogu puhkepaus ei m&ouml;&ouml;duks ainult toolil istudes. P&uuml;stijalu t&ouml;&ouml;tajatel v&otilde;ivad tekkida verevarustuse h&auml;ired. Nii oleks taastumiseks parem hoopis lamav asend, kus saab jalad t&otilde;sta s&uuml;damest k&otilde;rgemale, et parandada vereringet. Kassapidajad, kelle t&ouml;&ouml;asend on valdavalt istuv ning t&ouml;&ouml;s esineb sundasendeid ja sundliigutusi, mis koormavad lihaseid, liigeseid ja luustikku, peaksid aga j&auml;lgima, et kogu puhkepausi ajal ei istuta puhkeruumis. M&otilde;istlik on kasutada puhkeaega v&otilde;imlemiseks ja v&otilde;imalusel jalutamiseks, mille k&auml;igus paraneb verevarustus ja l&otilde;dvestuvad sundasendist pinges lihased. N&otilde;uandeid puhkepauside ajal harjutuste tegemiseks leiab T&ouml;&ouml;elu portaalist <a href="http://www.tooelu.ee/et/Kasulikku/Videod/category_id/24">http://www.tooelu.ee/et/Kasulikku/Videod/category_id/24</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=21597 soovitust, kuidas olla peresõbralikum tööandja 2018-12-07<p><b>T&auml;nap&auml;eval ootavad t&ouml;&ouml;tajad t&ouml;&ouml;andjalt &uuml;ha rohkem oma huvide ja erip&auml;radega arvestamist, mist&otilde;ttu on t&ouml;&ouml;turul konkurentsieelis peres&otilde;bralikel t&ouml;&ouml;andjatel, kes oma inimeste v&auml;&auml;rtusi jagavad. Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialist Laura Viilup jagab soovitusi, millele peaksid t&ouml;&ouml;andjad t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama, et olla peres&otilde;bralikumad.</b></p> <ul> <li><b>V&auml;rba inimesi neid v&auml;&auml;rtustavalt ja l&auml;bim&otilde;eldult</b></li> </ul> <p>Peres&otilde;bralik t&ouml;&ouml;kultuur algab peale juba uute t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamisest. T&ouml;&ouml;kuulutused peaksid olema v&otilde;imalikult detailsed ning kindlasti tuleks nendes v&auml;lja tuua k&otilde;ik v&auml;&auml;rtused, mis t&ouml;&ouml;kohal pakkuda on &ndash; palk, h&uuml;ved, paindlik graafik, koolitusv&otilde;imalused jm.</p> <p>Samuti on oluline k&otilde;iki kandidaate t&auml;nada ja neile tagasisidet anda. Lisaks v&otilde;iks neilt omakorda k&uuml;sida, kuidas nad t&ouml;&ouml;andjat ja kandideerimisprotsessi hindavad.</p> <ul> <li><b>L&auml;hene t&ouml;&ouml;tajatele individuaalselt</b></li> </ul> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja tunnus on oma t&ouml;&ouml;tajate olemuse ja omadustega arvestamine. Selle asemel, et k&otilde;ikidele t&ouml;&ouml;tajatele kehtestada &uuml;ldine ametijuhend, tuleks inimestele individuaalselt l&auml;heneda ning luua neile rollikaart, mis arvestab nende erip&auml;radega. Nii on t&ouml;&ouml;tajad motiveeritmad ja rahul ning sellest v&otilde;idavad ka t&ouml;&ouml;andjad. <b></b></p> <p><b>Toeta t&ouml;&ouml;tajate arengut&nbsp;</b></p> <p>Sotsiaalministeeriumi spetsialisti s&otilde;nul on inimeste jaoks &uuml;ha olulisemad erinevad v&otilde;imalused ennast harida ja t&auml;iendada &ndash; asuda &otilde;ppima, k&auml;ia koolitustel ning osaleda t&ouml;&ouml;andja korraldatud harivatel organisatsioonisisestel &uuml;his&uuml;ritustel.</p> <p>T&ouml;&ouml;tajad hindavad juhti, kes v&otilde;tab aega, et neid kuulata ja toetab nende arengut kui tarvis, n&auml;iteks pakub &otilde;pingute ajaks paindlikumat graafikut v&otilde;i v&otilde;imalust distantsilt t&ouml;&ouml;tada. &nbsp;</p> <p><b>Taga hea sisekliima</b></p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;kultuuri alustalaks on hea ja toetav sisekliima, mille tagavad toimivad sisekommunikatsioonikanalid, erinevad &uuml;histegevused ja -&uuml;ritused ning t&ouml;&ouml;tajate tunnustamine ja motiveerimine.</p> <p>Hea sisekommunikatsioon aitab luua ja hoida &uuml;htset t&ouml;&ouml;kultuuri ning &uuml;hised tegevused tugevdavad meeskonnatunnet ja t&ouml;&ouml;motivatsiooni. Eriti oluline on see lastega t&ouml;&ouml;tajate jaoks, kui korraldatakse j&otilde;ulupidusid, suvep&auml;evi ja muid &uuml;ritusi, kuhu on oodatud ka t&ouml;&ouml;tajate pered, sest muidu v&otilde;ivad nad t&ouml;&ouml;alastest &uuml;histegevustest k&otilde;rvale j&auml;&auml;da.</p> <p><b>Tunnusta oma t&ouml;&ouml;tajaid</b></p> <p>Laura Viilupi s&otilde;nul peab paika &uuml;tlus, et tunnustus on heade tulemuste eeldus. Kui t&ouml;&ouml;andja oma t&ouml;&ouml;taja panust ja arengut hindab, motiveerib ta t&ouml;&ouml;tajat samal kursil j&auml;tkama ning ka edaspidi paremuse poole p&uuml;&uuml;dlema. T&ouml;&ouml;tajaid saab tunnustada mitmeti. V&otilde;rdselt olulised on nii t&ouml;&ouml;tajate meelespidamine olulistel t&auml;htp&auml;evadel nagu s&uuml;nnip&auml;ev v&otilde;i lapse s&uuml;nd kui ka tagasiside andmine ja erinevate preemiate jagamine.</p> <p><b>Ole paindlik</b></p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andjana ole t&ouml;&ouml;tingimuste suhtes paindlik &ndash; seda hindavad eriti lastega t&ouml;&ouml;tajad. Samuti v&otilde;imaldab &uuml;ha rohkem t&ouml;&ouml;andjaid oma t&ouml;&ouml;tajatele lisa haigus- ja puhkusp&auml;evi, n&auml;iteks siis, kui laps l&auml;heb esimest korda lasteaeda v&otilde;i kooli.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;tajatel on v&otilde;imalus valida t&ouml;&ouml;tegemiseks endale sobiv aeg ja koht, on nad &uuml;ldjuhul ka efektiivsemad ja motiveeritumad. T&auml;nu peres&otilde;bralikule t&ouml;&ouml;kultuurile on parem nii t&ouml;&ouml;taja kui tema pere elukvaliteet, mis t&otilde;stab t&ouml;&ouml;taja &otilde;nnetunnet ja v&auml;hendab stressi, mis on oht t&ouml;&ouml;motivatsioonile ja tervisele.</p> <p><b>Panusta v&auml;liskommunikatsiooni</b></p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andjana on oluline oma tegemisi laiemalt erinevates kanalites tutvustada ning aktiivselt mainet kujundada. &ldquo;Peres&otilde;bralikkus on t&ouml;&ouml;koha valikul inimeste jaoks &uuml;ha t&auml;htsam ning hea v&auml;liskommunikatsiooniga saab t&ouml;&ouml;otsijatele m&auml;rku anda, et juhina v&auml;&auml;rtustad oma t&ouml;&ouml;tajate huve. Peres&otilde;bralikkus on t&auml;na t&ouml;&ouml;turul suur konkurentsieelis,&rdquo; kinnitas Viilup.</p> <p>Autor: Laura Viilup, Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialist</p> <p>Foto: pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2158Kas töötajat tuleb uuesti juhendada, kui ta naaseb lapsehoolduspuhkuselt?2018-12-03<p><b>Kas t&ouml;&ouml;tajat tuleb uuesti juhendada, kui ta naaseb lapsehoolduspuhkuselt?</b></p> <p><b><i>Vastab Egle Heimonen, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu inspektor</i></b>: Lapsehoolduspuhkuselt t&ouml;&ouml;le tagasiminek on suur elukorralduse muutus t&ouml;&ouml;tajale. Ta on olnud t&ouml;&ouml;st ja kolleegidest eemal, t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded ja t&ouml;&ouml;keskkond on v&otilde;ib-olla muutunud, osad kolleegidki vahetunud.</p> <p>Siinkohal peab t&ouml;&ouml;andja l&auml;bi m&otilde;tlema, kuidas korraldada t&ouml;&ouml;le naasja sisseelamist (kui pikalt see peaks kestma, kas vajalik m&auml;&auml;rata juhendaja vms).&nbsp; Silmas tuleb aga pidada, et lapsehoolduspuhkuse l&otilde;ppedes ei m&auml;&auml;rata sisseelamisperioodiks katseaega, sest katseaja uus kohaldamine ei ole seaduse m&otilde;ttega koosk&otilde;las. Kui t&ouml;&ouml;taja on rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkusel ja lapsehoolduspuhkusel, siis tema t&ouml;&ouml;suhe ei katke. See, et t&ouml;&ouml;taja kasvatab kodust last v&otilde;i lapsi ei t&auml;henda automaatselt seda, et ta t&ouml;&ouml;le naastes enam ei kvalifitseeru. Kui asutuses ongi toimunud olulised muudatused, siis on t&ouml;&ouml;andjal kohustus ka lapsehoolduspuhkusel viibinud t&ouml;&ouml;tajat koolitada, samamoodi nagu ta on koolitanud teisi t&ouml;&ouml;tajaid. T&ouml;&ouml;suhtes on katseaeg ette n&auml;htud t&ouml;&ouml;suhte alguses ning v&otilde;ib kesta kuni neli kuud alates t&ouml;&ouml;le asumisest (<a href="http://www.tooelu.ee/et/uudised/1134/kas-lapsehoolduspuhkuselt-naasnud-tootajale-saab-kohaldada-uut-katseaega">http://www.tooelu.ee/et/uudised/1134/kas-lapsehoolduspuhkuselt-naasnud-tootajale-saab-kohaldada-uut-katseaega</a>).</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutusalased juhendamised tuleb naasvale t&ouml;&ouml;tajale siiski n&otilde;uetekohaselt l&auml;bi viia. Kui seni tuli t&ouml;&ouml;tajat t&auml;iendavalt juhendada siis, kui ta oli t&ouml;&ouml;lt eemal olnud kuus kuud, siis uuest aastast kord muutub.&nbsp; Selle kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;taja juhendamist ja v&auml;lja&otilde;pet vajalikus osas ja mahus kordama, kui t&ouml;&ouml;taja on pikka aega t&ouml;&ouml;lt eemal viibinud. T&ouml;&ouml;andja saab ise otsustada ja kindlaks m&auml;&auml;rata, kuidas ettev&otilde;ttes m&otilde;istetakse perioodi <i>pikk aeg</i> ehk kui pikk on periood, mis eeldaks juhendamist. Juhendamata j&auml;tmine ei ole aga kindlasti &otilde;ige l&auml;henemine. Lapsehoolduspuhkusel on t&ouml;&ouml;taja keskmiselt kaks aastat ning see on ilmselt pikk ajavahemik, mille j&auml;rel juhendamine on igati &otilde;igustatud.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab kehtestama ettev&otilde;ttesisese t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse korra, millega luuakse reeglid, kuidas toimub lapsehoolduspuhkuselt tagasitulijate juhendamine ja sisseelamine. Seejuures v&otilde;ib juhendamise sisu ja maht olla v&auml;ga individuaalne ning otseselt seotud sellega, kas t&ouml;&ouml;taja asub samale ametikohale ja/v&otilde;i on tema t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetes toimunud muudatusi. Loomulikult tuleb igasugune juhendamine registreerida kas kirjalikult v&otilde;i kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis.</p> <p>Foto: pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2157Tööinspektsioon: tööohutus mikro, väikese ja keskmise suurusega ettevõtetes vajab suuremat tähelepanu 2018-11-30<p><b>K&auml;esoleva aasta 11 kuuga on registreeritud 4673 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. 64% &otilde;nnetusest juhtus v&auml;ikeste ja keskmise suurusega ettev&otilde;tetes. K&otilde;ik sel aastal t&ouml;&ouml;l hukkunud inimesed olid mikro, v&auml;ikese v&otilde;i keskmise suurusega ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajad.</b></p> <p>K&otilde;igist 2018. aasta esimese 11 kuuga registreeritud 4673 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest juhtus 3014 mikro-, v&auml;ikese v&otilde;i keskmise suurusega ettev&otilde;ttes. Nende ettev&otilde;tete arvele j&auml;&auml;b ka pea kolmveerand k&otilde;igist raske tagaj&auml;rjega t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest. T&ouml;&ouml;l on sel aastal elu kaotanud seitse inimest, lisaks on t&auml;psustamisel nelja surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse asjaolud. &Uuml;ks hukkunutest t&ouml;&ouml;tas keskmise suurusega ettev&otilde;ttes, kuus v&auml;ikeettev&otilde;ttes ning neli mikroettev&otilde;ttes. Surmaga l&otilde;ppesid t&ouml;&ouml;d metallitoodete tootmisel, ehitusel, veonduses ja laonduses, m&auml;et&ouml;&ouml;stuses ning elektrienergia tootmisel. Suurettev&otilde;tetes pole sel aastal &uuml;kski &otilde;nnetus l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;taja surmaga.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul v&otilde;ib Eesti suurimaks t&ouml;&ouml;andjaks pidada v&auml;ikeettev&otilde;tet, mis sageli on perefirma. &bdquo;Mikro- ja v&auml;ikeettev&otilde;tetes kipub t&ouml;&ouml;ohutus j&auml;&auml;ma tahaplaanile, sest kogu t&auml;helepanu l&auml;heb p&otilde;hitegevusele ja ressurssi t&ouml;&ouml;keskkonna kujundamisele j&auml;&auml;b napiks. Statistika aga kinnitab, et just v&auml;ikestes ja keskmise suurusega ettev&otilde;tetes juhtub palju t&otilde;siste tagaj&auml;rgedega &otilde;nnetusi,&ldquo; nentis ta. Maripuu s&otilde;nul v&otilde;ib statistika p&otilde;hjal v&auml;ita, et t&ouml;&ouml;ohutus suurettev&otilde;tetes on paranenud, aga v&auml;iksemad ettev&otilde;tted vajavad suuremat tuge. &bdquo;Koost&ouml;&ouml;s t&ouml;&ouml;andjatega oleme v&auml;lja t&ouml;&ouml;tamas infos&uuml;steemi, et aidata ka v&auml;iksematel ettev&otilde;tetel kujundada head t&ouml;&ouml;keskkonda ning seel&auml;bi hoida t&ouml;&ouml;tajate elu ja tervist,&ldquo; lisas Maripuu. T&ouml;&ouml;andjad v&otilde;ivad kutsuda ettev&otilde;ttesse T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi, kes annab n&otilde;u, kuidas t&ouml;&ouml;keskkonda parendada. T&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi kutsumiseks tuleb saata e-kiri T&ouml;&ouml;inspektsiooni &uuml;ldaadressile&nbsp;ti|&auml;t|ti.ee. T&auml;psemat teavet on v&otilde;imalik saada T&ouml;&ouml;inspektsiooni infotelefonilt 640 6000 v&otilde;i T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt. Ettev&otilde;ttele on konsultandi teenus tasuta.&nbsp;</p> <p>Mullu registreeriti 5184 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, millest 59% juhtus v&auml;iksemates ettev&otilde;tetes. Mullu hukkus t&ouml;&ouml;d tehes &uuml;heksa inimest, kellest kaheksa oli mikro, v&auml;ikese v&otilde;i keskmise suurusega ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;taja.</p> <p>Maksu-ja tolliameti andmeil oli eelmisel aastal Eestis 54&nbsp;652 ettev&otilde;tet, kus oli v&auml;hemalt &uuml;ks t&ouml;&ouml;taja. 85% neist ettev&otilde;tetest on mikroettev&otilde;tted, kus t&ouml;&ouml;tab alla k&uuml;mne inimese.</p> <p>Mikroettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tab kuni 10 inimest, v&auml;ikeettev&otilde;ttes 10-49 ning keskmise suurusega ettev&otilde;ttes kuni 249 t&ouml;&ouml;tajat.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2155Uuest aastast muutub esmaabi korraldamise kord töökohtadel2018-11-29<p><strong>1. jaanuarist 2019 kaotab kehtivuse sotsiaalministri 13. detsembri 1999. a m&auml;&auml;rus nr 82&nbsp; &bdquo;Esmaabi korraldus ettev&otilde;ttes kehtestamine&ldquo;, mis sisaldas n&otilde;udeid ettev&otilde;tte esmaabivahenditele.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse kohaselt peab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;kohal tagama esmaabivahendite k&auml;ttesaadavuse, sealhulgas t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmiseks kasutatavates autodes, traktorites, liikur- ja erit&ouml;&ouml;masinates.</p> <p>Erinevad t&ouml;&ouml;alased tegevused h&otilde;lmavad erinevaid ohte ja seega on t&ouml;&ouml;keskkondades vaja erinevaid esmaabivahendeid. M&otilde;ned t&ouml;&ouml;kohad (nt kontorid, raamatukogud) on suhteliselt madala ohutasemega, samas kui teistel t&ouml;&ouml;kohtadel (nt tehased, ehitusplatsid) on tihti suurem oht v&otilde;i konkreetne oht. Seep&auml;rast s&otilde;ltub vajaminevate esmaabivahendite nimekiri, kogus ja asukoht paljudest teguritest, sealhulgas ettev&otilde;tja suurusest, t&ouml;&ouml;tajate arvust, tekkivatest ohtudest, meditsiiniteenuste k&auml;ttesaadavusest, t&ouml;&ouml;tajate hajutusest t&ouml;&ouml;kohal, isoleeritud t&ouml;&ouml;kohtades asuvatest t&ouml;&ouml;tajatest jne. T&ouml;&ouml;andja &uuml;lesanne on tagada vastavalt oma ettev&otilde;tte vajadustele sobivad esmaabivahendid sobivas koguses.</p> <p>K&auml;esolev esmavahendite n&auml;idisloetelu on t&ouml;&ouml;andjale abiks esmaabivahendite valikul. Tegemist on soovitusliku nimekirjaga ning see sisaldab vahendeid erinevate kehavigastuste korral esmaabi andmiseks. S&otilde;ltuvalt ettev&otilde;tte tegevuslaadist ja ohutasemest v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja m&otilde;ne esmaabivahendi j&auml;tta v&auml;lja v&otilde;i vastupidi, hankida suuremad kogused. Esmaabivahendite kogus peaks olema selline, et katta ka suurema t&ouml;&ouml;tajate hulgaga ettev&otilde;tte v&otilde;i selle eraldi paikneva struktuuri&uuml;ksuse potentsiaalne vajadus.</p> <p>Esmaabivahendid peavad asuma t&ouml;&ouml;kohal kergesti ligip&auml;&auml;setavas kohas, mille asukoht peab olema m&auml;rgistatud. Mootors&otilde;idukis peab esmaabivahendite karp asuma kergesti k&auml;ttesaadaval kohal. V&auml;lit&ouml;id tegevad t&ouml;&ouml;tajad peavad olema varustatud kaasaskantava esmaabivahendite komplektiga, mille sisu peab vastama tehtava t&ouml;&ouml; ohtlikkusele.</p> <p>T&ouml;&ouml;kohal, kus riskianal&uuml;&uuml;si alusel esineb s&ouml;&ouml;vitavate ja muude ohtlike kemikaalide nahale sattumise oht v&otilde;i naha p&otilde;letusoht, peab olema juurdep&auml;&auml;s voolavale kraaniveele. Selle asukoht peaks olema v&otilde;imalikult l&auml;hedal ohtliku protsessi toimumiskohale.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;kohal esineb v&otilde;&otilde;rkeha v&otilde;i kemikaali silma sattumise oht, tagatakse v&otilde;imalus silmadu&scaron;i kasutamiseks. Silmadu&scaron;i asukoht tuleb m&auml;rgistada asjakohase ohutusm&auml;rgiga.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;kohal esineb ohtliku aine riietele sattumise oht v&otilde;i riiete s&uuml;ttimise oht, peab kergesti ligip&auml;&auml;setavas kohas olema seade kannatanu kiireks veega loputamiseks v&otilde;i riiete kustutamiseks. Sellise seadme asukoht peab olema m&auml;rgistatud asjakohase ohutusm&auml;rgiga.</p> <p>Esmaabivahendite asukoha m&auml;rgistuseks kasutatavad esmaabim&auml;rgid on esitatud sotsiaalministri m&auml;&auml;ruses <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/112032015073" target="_blank">&bdquo;Ohum&auml;rguannete kasutamise n&otilde;uded t&ouml;&ouml;kohas&ldquo;</a>.&nbsp;</p> <p><b>Esmaabivahendite n&auml;idisloetelu</b><b>&nbsp;</b></p> <table border="1" cellspacing="0" cellpadding="0" style="width: 100%;"> <tbody> <tr> <td width="50%" valign="top"> <p><b>Esmaabivahend</b></p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center"><b>Kogus alla 25 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;ttes</b></p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center"><b>Kogus &uuml;le 25 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;ttes</b></p> </td> </tr> <tr> <td width="50%"> <p>Steriilne haavatampoon</p> <p>10&nbsp;cm x 10&nbsp;cm</p> <p>7,5&nbsp;cm x 7,5&nbsp;cm</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">&nbsp;</p> <p align="center">2 tk</p> <p align="center">2 tk</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">&nbsp;</p> <p align="center">3 tk</p> <p align="center">3 tk</p> </td> </tr> <tr> <td width="50%" valign="top"> <p>Rullside</p> <p>laius 10 cm</p> <p>laius 14-15 cm</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">&nbsp;</p> <p align="center">2 tk</p> <p align="center">2 tk</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">&nbsp;</p> <p align="center">3 tk</p> <p align="center">3 tk</p> </td> </tr> <tr> <td width="50%" valign="top"> <p>Haavaplaastrid (eri suuruses)</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">min 24 tk</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">min 36 tk</p> </td> </tr> <tr> <td width="50%" valign="top"> <p>Haavaloputusvedelik&nbsp; v&otilde;i immutatud salvetid haava puhastamiseks</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 pudel 100 ml</p> <p align="center">5 tk</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 pudel 100 ml</p> <p align="center">10 tk</p> </td> </tr> <tr> <td width="50%" valign="top"> <p>Rullplaaster&nbsp; (min laius 2,5 cm)</p> <p>v&otilde;i isekinnituv side</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 rull</p> <p align="center">1 tk</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">2 rulli</p> <p align="center">2 tk</p> </td> </tr> <tr> <td width="50%" valign="top"> <p>Linasest v&otilde;i muust vastupidavast riidest kolmnurkr&auml;tik</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 tk</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 tk</p> </td> </tr> <tr> <td width="50%" valign="top"> <p>Steriilne esmaabisideme pakend haavatampooniga</p> <p>(laius v&auml;hemalt 7,5 cm)</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">2 tk</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">4 tk</p> </td> </tr> <tr> <td width="50%" valign="top"> <p>K&auml;&auml;rid v&otilde;i turval&otilde;ikur</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 tk</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 tk</p> </td> </tr> <tr> <td width="50%" valign="top"> <p>&Uuml;hekordsed lateksi- ja puudrivabad kaitsekindad, erinevad suurused (M, L) <span style="text-decoration: underline;"></span></p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">3 paari</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">6 paari</p> </td> </tr> <tr> <td width="50%" valign="top"> <p>Kunstliku hingamise mask (&uuml;hepoolse klapiga)</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 tk</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 tk</p> </td> </tr> <tr> <td width="50%" valign="top"> <p>Soojendustekk,<i> </i>min suurus 210x160 cm</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 tk</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 tk</p> </td> </tr> <tr> <td width="50%" valign="top"> <p>&Uuml;hekordne isek&uuml;lmuv k&uuml;lmakompress v&otilde;i k&uuml;lmasprei</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 tk</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 tk</p> <p align="center">&nbsp;</p> </td> </tr> <tr> <td width="50%" valign="top"> <p>Antiseptiline k&auml;tepuhastusvahend</p> <p>v&otilde;i antiseptilised nahapuhastussalvetid</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 pudel 100 ml</p> <p align="center">5 tk</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 pudel 100-250 ml</p> <p align="center">10 tk</p> </td> </tr> <tr> <td width="50%" valign="top"> <p>Silmaloputusvedelik (&uuml;hekordne ampull v&otilde;i sprei), kus silmadu&scaron;&scaron; v&otilde;i kraanivee v&otilde;imalus puudub</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">3 ampulli 20 ml</p> <p align="center">1 pudel 60 ml</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">3 ampulli 20 ml</p> <p align="center">1 pudel 60 ml</p> </td> </tr> <tr> <td width="50%" valign="top"> <p>P&otilde;letushaava geel</p> <p>v&otilde;i p&otilde;letushaava side (10x10 cm)</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">125 ml</p> <p align="center">2 tk</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">125 ml</p> <p align="center">2 tk</p> </td> </tr> <tr> <td width="50%" valign="top"> <p>Esmaabivahendite kasutamise piltjuhend &nbsp;&nbsp;&nbsp;</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 tk</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 tk</p> </td> </tr> <tr> <td width="50%" valign="top"> <p>Esmaabi andmise piltjuhend</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 tk</p> </td> <td width="25%" valign="top"> <p align="center">1 tk</p> </td> </tr> </tbody> </table> <p>&nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;&nbsp;</p> <p><b>T&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmiseks kasutatavates autodes, traktorites, liikur- ja erit&ouml;&ouml;masinates n&otilde;utavate esmaabivahendite n&auml;idisloetelu</b><b>&nbsp;</b></p> <table border="1" cellspacing="0" cellpadding="0" style="width: 100%;"> <tbody> <tr> <td width="70%" valign="top"> <p><b>Esmaabivahend</b></p> <p><b>&nbsp;</b></p> </td> <td width="29%" valign="top"> <p align="center"><b>Kogus</b></p> </td> </tr> <tr> <td width="70%" valign="top"> <p>Steriilne esmaabisideme pakend haavatampooniga</p> <p>(laius v&auml;hemalt 7,5 cm)<b></b></p> </td> <td width="29%" valign="top"> <p align="center">2 tk<b></b></p> </td> </tr> <tr> <td width="70%" valign="top"> <p>Steriilne haavatampoon</p> <p>&nbsp;10 cm x 10 cm</p> <p>&nbsp;10 cm x 20 cm <b></b></p> </td> <td width="29%" valign="top"> <p align="center">&nbsp;</p> <p align="center">2 tk</p> <p align="center">1 tk<b></b></p> </td> </tr> <tr> <td width="70%" valign="top"> <p>Rullside</p> <p>laius 10 cm</p> <p>laius 14-15 cm<b></b></p> </td> <td width="29%" valign="top"> <p align="center">&nbsp;</p> <p align="center">2 tk</p> <p align="center">2 tk<b></b></p> </td> </tr> <tr> <td width="70%" valign="top"> <p>Haavaplaastrid (eri suuruses)<b></b></p> </td> <td width="29%" valign="top"> <p align="center">min 12 tk<b></b></p> </td> </tr> <tr> <td width="70%" valign="top"> <p>Haavaloputusvedelik</p> <p>v&otilde;i immutatud salvetid haava puhastamiseks<b></b></p> </td> <td width="29%" valign="top"> <p align="center">min 50 ml</p> <p align="center">min 5 tk<b></b></p> </td> </tr> <tr> <td width="70%" valign="top"> <p>Rullplaaster (min laius 2,5 cm) <b></b></p> </td> <td width="29%" valign="top"> <p align="center">2 rulli<b></b></p> </td> </tr> <tr> <td width="70%" valign="top"> <p>&Uuml;hekordsed lateksi- ja puudrivabad kaitsekindad,</p> <p>erinevad suurused (M, L)<b></b></p> </td> <td width="29%" valign="top"> <p align="center">2 paari<b></b></p> </td> </tr> <tr> <td width="70%" valign="top"> <p>Linasest v&otilde;i muust vastupidavast riidest kolmnurkr&auml;tik <b></b></p> </td> <td width="29%" valign="top"> <p align="center">1 tk<b></b></p> </td> </tr> <tr> <td width="70%" valign="top"> <p>K&auml;&auml;rid v&otilde;i turval&otilde;ikur <b></b></p> </td> <td width="29%" valign="top"> <p align="center">1 tk<b></b></p> </td> </tr> <tr> <td width="70%" valign="top"> <p>Kunstliku hingamise mask <b></b></p> </td> <td width="29%" valign="top"> <p align="center">1 tk<b></b></p> </td> </tr> <tr> <td width="70%" valign="top"> <p>Soojendustekk, min 210 x 160 cm <b></b></p> </td> <td width="29%" valign="top"> <p align="center">1 tk<b></b></p> </td> </tr> <tr> <td width="70%" valign="top"> <p>Antiseptiline k&auml;tepuhastusvahend</p> <p>v&otilde;i antiseptilised nahapuhastussalvetid<b></b></p> </td> <td width="29%" valign="top"> <p align="center">1 pudel 50-100 ml</p> <p align="center">5 tk<b></b></p> </td> </tr> <tr> <td width="70%" valign="top"> <p>P&otilde;letushaava geel</p> <p>v&otilde;i p&otilde;letushaava side (10 x 10 cm)<b></b></p> </td> <td width="29%" valign="top"> <p align="center">125 ml</p> <p align="center">2 tk<b></b></p> </td> </tr> <tr> <td width="70%" valign="top"> <p>&Uuml;hekordne isek&uuml;lmuv k&uuml;lmakompress</p> </td> <td width="29%" valign="top"> <p align="center">1 tk</p> </td> </tr> <tr> <td width="70%" valign="top"> <p>Esmaabivahendite kasutamise piltjuhend<b></b></p> </td> <td width="29%" valign="top"> <p align="center">1 tk<b></b></p> </td> </tr> <tr> <td width="70%" valign="top"> <p>Esmaabi andmise piltjuhend<b></b></p> </td> <td width="29%" valign="top"> <p align="center">1 tk<b></b></p> </td> </tr> </tbody> </table> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2154Peresõbraliku tööandja märgise pälvinud tööandjad räägivad, millist väärtust programm neile lõi2018-11-27<p><strong>2018. aasta oktoobris toimunud peres&otilde;bralike t&ouml;&ouml;andjate tunnustus&uuml;ritusel p&auml;lvisid kokku 13 t&ouml;&ouml;andjat l&otilde;ppm&auml;rgise. Konkursiga valitud t&ouml;&ouml;andjad l&auml;bisid l&otilde;ppm&auml;rgise saamiseks pooleteise aasta jooksul p&otilde;hjaliku konsulteerimis- ja hindamisprotsessi, mille jooksul muudeti organisatsiooni t&ouml;&ouml;kultuuri ja keskkonda peres&otilde;bralikumaks.</strong></p> <p>Teiste seas p&auml;lvis peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja kuldtaseme ka Proekspert AS, mille personalijuhi Liis Paemurru s&otilde;nul andis Sotsiaalministeeriumi peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programm neile kindluse, et organisatsioon liigub &otilde;igel teel. Ta toob olulise kasuna v&auml;lja, et muuhulgas sai programmitegevuste v&auml;ltel tutvuda nii teiste pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikke vaateid jagavate t&ouml;&ouml;andjatega kui tutvustada rohkem ka enda organisatsiooni ja tegevusi. Seel&auml;bi kujunes v&auml;lja toetav ja &uuml;ksteise kogemustest &otilde;ppimist v&otilde;imaldav tugiv&otilde;rgustik.</p> <p>Ka peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja pronkstaseme p&auml;lvinud Baltic Restaurants Estonia AS personalijuht Gerdi Tilts n&otilde;ustub, et konkurss aitas luua omamoodi v&otilde;rgustiku organisatsioonidest, kes jagavad samu v&auml;&auml;rtusi. Seel&auml;bi sai omavahel kogemusi jagades teiste tehtust &otilde;ppida, v&otilde;tta kasutusele parimad praktikad ja n&auml;idata teed uute m&otilde;tetega.&nbsp;&nbsp;&nbsp;</p> <p>&bdquo;Lisaks oli peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programmis osalemine meie jaoks omamoodi kraadimiskoht ja v&otilde;imalus saada teada, kas oleme seni tehtud otsustega &otilde;igel teel ja kuidas meid t&ouml;&ouml;andjana v&auml;ljastpoolt tajutakse,&ldquo; kirjeldas Gerdi Tilts programmist saadud v&auml;&auml;rtust. &bdquo;T&ouml;&ouml;andja panus on &otilde;ige t&ouml;&ouml;kultuuri loomisel kahtlemata investeering, mis &uuml;htpidi suurendab usaldust t&ouml;&ouml;andja vastu ning teistpidi muudab ka t&ouml;&ouml;tajad r&otilde;&otilde;msamaks.&ldquo;</p> <p>Liis Paemurru lisab, et kuigi peres&otilde;bralikkus on olnud alati Proeksperdi DNA-s, aitas peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programm kujundada tegevustele t&auml;iendava v&auml;&auml;rtusliku raamistiku ja struktuuri. &bdquo;S&uuml;gisel p&auml;lvitud kuldne m&auml;rgis aitab meil veel paremini n&auml;idata ennast maailmale peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andjana ning inspireerida seel&auml;bi ka teisi &auml;gedaid organisatsioone. Meil on hea meel, et peres&otilde;bralikkusest on kujunemas meie k&otilde;igi asi,&ldquo; r&otilde;&otilde;mustab Paemurru. &nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2152Kas seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatuste jõustumisega, ei tule enam kõiki töötajaid tervisekontrolli saata?2018-11-26<p><strong>Kas ma saan &otilde;igesti aru, et seoses t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse muudatuste j&otilde;ustumisega j&auml;rgmisel aastal, ei tule enam k&otilde;iki t&ouml;&ouml;tajaid tervisekontrolli saata? Tervisekontrolli tuleb saata ainult need t&ouml;&ouml;tajad kelle kohta t&ouml;&ouml;andja riskianal&uuml;&uuml;sis nii otsustab. N&auml;iteks ei pea tervisekontrolli saatma k&otilde;iki ehitusfirmas t&ouml;&ouml;tavaid t&ouml;&ouml;tajaid?</strong></p> <p class="p2" align="left"><b>Vastab T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant Piret Kaljula:</b></p> <p>P&otilde;him&otilde;tteliselt olete &otilde;igesti aru saanud &ndash; tervisekontrolli tuleb saata t&ouml;&ouml;tajad kelle tervist v&otilde;ib t&ouml;&ouml;keskkonna riskide hindamise tulemusel m&otilde;jutada t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegur v&otilde;i t&ouml;&ouml; laad n&auml;iteks m&uuml;ra, ohtlikud kemikaalid, raskuste k&auml;sitsi teisaldamine, t&ouml;&ouml; pidevas sundasendis (nii istuvas kui seisvas), t&ouml;&ouml;tamine kuvariga &uuml;le poole t&ouml;&ouml;ajast.</p> <p>Kuigi seaduse muutmisega muudetakse m&otilde;ningal m&auml;&auml;ral ka tervisekontrolli korraldamise korda siis p&otilde;him&otilde;tted j&auml;&auml;vad samaks. T&ouml;&ouml;andja viib l&auml;bi t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, mille k&auml;igus tuvastab k&otilde;ik t&ouml;&ouml;s ja t&ouml;&ouml;keskkonnas esinevad ohutegurid ja hindab v&otilde;imalikke riske t&ouml;&ouml;tajate tervisele ja ohutusele. Riskianal&uuml;&uuml;si tulemustest peab selguma milliste t&ouml;&ouml;tajate tervist v&otilde;ib t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegur v&otilde;i t&ouml;&ouml; laad m&otilde;jutada.</p> <p>Ehitusel t&ouml;&ouml;tamine j&auml;&auml;b ka uuest aastast t&ouml;&ouml;ks, kus t&ouml;&ouml;tajatele tuleb tervisekontroll korraldada. Ehitajad puutuvad &uuml;ldjuhul kokku m&uuml;raga, vibratsiooniga (n&auml;iteks k&auml;sit&ouml;&ouml;riistade kasutamisel), ohtlike kemikaalidega (n&auml;iteks v&auml;rvid, lahustid), t&ouml;&ouml;tavad sundasendis, teisaldavad k&auml;sitsi raskuseid jne Lisaks v&otilde;ib ehitusel olla oht k&otilde;rgusest kukkumiseks ning t&ouml;&ouml;taja tervisliku seisundi kontrollimine on ka seet&otilde;ttu oluline.</p> <p>Ehitajatele tervisekontrolli korraldamisel v&otilde;iks arvestada, et teatud juhtudel nt kokkupuutel asbestiga tuleb tervisekontroll korraldada enne ohuteguriga kokkupuudet. Kuigi &uuml;ldjuhul tuleb tervisekontroll korraldada nelja kuu jooksul t&ouml;&ouml;le asumisest siis ehitusettev&otilde;tetele, kes tegelevad vanemate hoonete remontimise v&otilde;i renoveerimisega soovitame korraldada ehitajatele tervisekontroll enne t&ouml;&ouml;le asumist v&otilde;i vahetult p&auml;rast t&ouml;&ouml;le asumist. Selliselt juhul on lihtsam tagada, et tervisekontrolli mittel&auml;binud t&ouml;&ouml;tajat ei saadeta ehitusplatsile, kus on asbestiga kokkupuute oht.&nbsp;</p> <p>Foto: pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2151Raskusi teisalda targalt2018-11-26<p><strong>Eurofoundi andmetel (2015) teisaldab igap&auml;evaselt k&auml;sitsi raskusi ligi kolmandik Euroopa Liidus t&ouml;&ouml;tajatest. Sageli ei oska t&ouml;&ouml;taja ega t&ouml;&ouml;andja aga m&auml;rgata seost liiga suure f&uuml;&uuml;silise koormuse, korduvate liigutuste ja valede t&ouml;&ouml;v&otilde;tete ning terviseh&auml;dade vahel.</strong></p> <p><b>Mida t&auml;hendab k&auml;sitsi raskuste teisaldamine?</b></p> <p>Igasugune &uuml;le 5 kg raske eseme teisaldamine t&otilde;stes, langetades, k&auml;es hoides, kandes, t&otilde;mmates v&otilde;i l&uuml;kates (kas &uuml;ksi v&otilde;i mitmekesi koos) on vaadeldav raskuste teisaldamisena. Pidev sellealane t&ouml;&ouml; v&otilde;ib tekitada f&uuml;&uuml;silise &uuml;lekoormuse ja see omakorda p&otilde;hjustada luu- ja lihaskonna haiguseid.</p> <p>Raskuste teisaldamisel ei ole eseme kaal piiratud, kuid see ei tohi &uuml;letada t&ouml;&ouml;tajate eeldatavaid f&uuml;&uuml;silisi v&otilde;imeid. Siinkohal tulevad appi riskide hindamine ja teisaldust&ouml;&ouml;de kohandamine.</p> <p><b>Raskuste t&otilde;stmine ohustab luu- ja lihaskonda</b></p> <p>Inimese selg on tugev, kuid liiga suure intensiivsusega raske f&uuml;&uuml;siline t&ouml;&ouml; v&otilde;ib viia tervisekahjustusteni. T&otilde;stmisel, hoidmisel ja kandmisel on seos alaseljavalu tekkega ning l&uuml;kkamisel ja t&otilde;mbamisel lisaks &otilde;lav&ouml;&ouml;tme piirkonna luu- ja lihaskonnaprobleemidega. Ohustatud on k&otilde;ik t&ouml;&ouml;tajad, kes tegelevad igap&auml;evaselt raskuste t&otilde;stmisega: laot&ouml;&ouml;listest hooldus&otilde;dedeni (https://oshwiki.eu/wiki/Assessment_of_physical_workloads_to_prevent_work-related_MSDs).&nbsp;</p> <p>MT&Uuml; T&ouml;&ouml;f&uuml;sioteraapia juhataja ja f&uuml;sioterapeudi Liina P&auml;&auml;bo s&otilde;nul j&otilde;uavad inimesed temani enamasti &auml;kki v&otilde;i pika aja jooksul tekkinud seljavalu v&otilde;i &uuml;laj&auml;semete probleemidega. Alaseljavalud on enamasti mitmep&otilde;hjuslikud ja nende tekkel on palju erinevaid tegureid. Sageli on raskuste t&otilde;stmise asemel probleemiks v&auml;ga pikalt &uuml;hes asendis olemine ja &uuml;hesuguste liigutuste tegemine v&otilde;i t&otilde;stetakse raskust soojenduse ja vastava kehalise ettevalmistuseta. V&auml;ltida tuleks ka pikaajalist k&otilde;rge intensiivsusega f&uuml;&uuml;silist t&ouml;&ouml;d. Oluline on t&ouml;&ouml;koha ergonoomika, nt sobiva k&otilde;rgusega t&ouml;&ouml;tasapinnad ja t&otilde;stmise abivahendid, et t&ouml;&ouml;d saaks teha mugavates asendites.</p> <p>Raskus muutub tervisele ohtlikuks siis, kui see on liiga suure massi v&otilde;i m&otilde;&otilde;tmetega, mist&otilde;ttu teda ei saa ohutult ehk keha l&auml;hedal hoides t&otilde;sta v&otilde;i on ta haaramiseks ebamugava kujuga. Raskuse sisu ei tohiks olla ebastabiilne v&otilde;i liikuda. Kui eset ei saa &otilde;igesti ja turvaliselt hoida, on vaja kasutada rohkem j&otilde;udu, mis omakorda koormab keha.</p> <p>&bdquo;Raskuste k&auml;sitsi teisaldamise vallas on toimumas suur revolutsioon: teaduskirjandus &uuml;tleb meile, et pelk t&ouml;&ouml;taja &otilde;petamine kuidas &bdquo;&otilde;igesti&ldquo; t&otilde;sta on suhteliselt tulutu tegevus. Sellega peavad kaasnema s&uuml;steemsed muudatused t&ouml;&ouml;korralduses ja kasutatavas tehnoloogias, vajadusel tuleb kasutusele v&otilde;tta abivahendid. Samuti leitakse, et pole suurt vahet, kas t&otilde;sta sirge v&otilde;i painutatud seljaga, peaasi, et raskus on keha l&auml;hedal. On leitud, et terviseprobleeme on k&otilde;ige v&auml;hem keskmise f&uuml;&uuml;silise koormusega t&ouml;&ouml;tajatel, seega ei tohi raskuste k&auml;sitsi teisaldamine olla t&ouml;&ouml;taja jaoks lihtsalt liiga koormav,&ldquo; r&auml;&auml;kis P&auml;&auml;bo.</p> <p>M&ouml;&ouml;da ei saa ka individuaalsetest riskiteguritest, nt &otilde;igete t&ouml;&ouml;v&otilde;tete omandamine, vanus ja sugu, f&uuml;&uuml;siline vorm, tervislik seisund (sh kroonilised haigused), elustiil (kehaline aktiivsus, suitsetamine, alkoholi tarvitamine).</p> <p><b>Sundliigutused ja sundasendid</b></p> <p>Sundliigutused on sama t&uuml;&uuml;pi liigutused, mida korratakse &uuml;hetaolises ebamugavas t&ouml;&ouml;asendis v&otilde;i lisaliigutusi tehes ligi 45 minuti v&auml;ltel. Sundliigutuste igap&auml;evane kordamine s&uuml;vendab &uuml;lekoormuse teket, mis v&otilde;ib p&otilde;hjustada valu ja ebamugavustunnet ning t&ouml;&ouml;v&otilde;ime v&auml;henemist (nt &otilde;laliigse p&otilde;letik, k&uuml;&uuml;narliigese p&otilde;letik, kaelalihaste pinge s&uuml;ndroom jne).</p> <p>Sundasend t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;taja peab viibima &uuml;hes asendis (istuv, seisev) v&otilde;i tegema t&ouml;&ouml;d f&uuml;sioloogiliselt ebaloomulikus ja ebamugavas asendis, kus lihased on pideva pinge all (k&uuml;kitamine, k&uuml;&uuml;nitamine, p&otilde;lvitamine jne). Sundasendis t&ouml;&ouml;tavad k&otilde;ige enam inimesed, kelle t&ouml;&ouml; n&otilde;uab arvuti kasutamist &uuml;le 5-6&nbsp; tunni p&auml;evast, aga ka nt kontorit&ouml;&ouml;tajad, autojuhid, juuksurid, &otilde;mblejad jne. Sundasendis puudub lihastel v&otilde;imalus vahepeal l&otilde;dvestuda.</p> <p><b>Abivahendid s&auml;&auml;stavad tervist</b></p> <p>Seaduse j&auml;rgi peab raskuste teisaldamise korral t&ouml;&ouml;andja vajadusel v&otilde;tma terviseriskide v&auml;ltimiseks kasutusele t&ouml;&ouml;korralduslikud ja tehnilised abin&otilde;ud. Nii t&otilde;usevad ka t&ouml;&ouml;tajate rahulolu ja produktiivsus ning v&auml;henevad t&ouml;&ouml;andja kulutused haigusp&auml;evadele.</p> <p>F&uuml;sioterapeudi s&otilde;nul algab k&otilde;ik korralikust riskihindamisest. &bdquo;Pole m&otilde;tet soetada abivahendeid, kui pole selge, kes, mida, mis raskusega, kui sageli ja millise tempoga teisaldab,&ldquo; kommenteeris P&auml;&auml;bo. Tootmisettev&otilde;tetes kasutatakse k&otilde;ige enam erinevaid reguleeritava k&otilde;rgusega t&otilde;stukeid, (trepi)k&auml;rusid ja t&ouml;&ouml;vahendite lakke riputamist. Tervishoius on kasutuses libilinad ja &ndash;lauad, patsiendi t&otilde;stukid jmt. P&auml;&auml;bo s&otilde;nul ei ole teadusuuringute p&otilde;hjal &otilde;igustatud aga &uuml;mber selja pandavate t&otilde;stmisv&ouml;&ouml;de kasutamine.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;tajate jaoks liiga rasked t&ouml;&ouml;l&otilde;igud tuleks automatiseerida ja kasutusele v&otilde;tta tehnilised abivahendid. Kui eelnev ei ole v&otilde;imalik, v&otilde;iks raskused paigutada nii, et neid ei peaks t&otilde;stma p&otilde;randalt v&otilde;i &otilde;last k&otilde;rgemale, vaid need paiknevad j&otilde;utsoonis ehk rinna keskosast reie keskosani ja neid saab n&auml;iteks k&auml;rule pigem libistada kui t&otilde;sta-langetada,&ldquo; soovitas P&auml;&auml;bo.</p> <p><b>F&uuml;sioterapeut soovitab: kuidas hoida koormus kontrolli all?</b></p> <ul> <li>V&auml;hendage teisaldatava raskuse massi.</li> <li>Hankige vajalikud tehnilised abivahendid.</li> <li>Muutke t&ouml;&ouml;protsesse vastavalt vajadusele.</li> <li>Roteerige t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid.</li> <li>Vajadusel automatiseerige t&ouml;&ouml;.</li> <li>Toetage t&ouml;&ouml;tajate kehalist v&otilde;imet (treeningud).</li> <li>Pakkuge raske t&ouml;&ouml; tegijatele ka pikemaid puhkepause.</li> </ul> <p>Oluline on ka sobiv sisekliima, piisav venilatsioon ja valgustus ning piisav vaba ruum teisaldust&ouml;&ouml;deks nii t&ouml;&ouml;kohal kui liikumisteedel. Enne t&ouml;&ouml;le asumist tuleb juhendada t&ouml;&ouml;tajat abivahendite ja isikukaitsevahendite &otilde;ige kasutamise osas.</p> <p>Teisaldust&ouml;&ouml;le sobiv inimene on v&auml;hemalt 18-aastane, sobivate kehaliste omaduste ja v&otilde;imetega ning tal ei ole varasemaid seljavaevuseid. Alaealistel on keelatud teisaldada esemeid, mis on raskemad kui 5 kg. Rasedatele, naistele kolm kuud p&auml;rast s&uuml;nnitust ja alla 16-aastastele on teisaldust&ouml;&ouml; keelatud.</p> <p>Kokkuv&otilde;tteks v&otilde;ib &ouml;elda, et m&otilde;&otilde;dukas koguses raskuste teisaldamine ei tee kellelegi liiga. Pideva ja &uuml;lem&auml;&auml;rase pingutuse korral tasub aga hoolikalt l&auml;bi m&otilde;elda kogu t&ouml;&ouml;protsess, hinnata riskitegureid ja v&otilde;imalusel kasutada abivahendeid. T&ouml;&ouml;taja tervisele on oluline v&otilde;imalus vajadusel t&ouml;&ouml;tempot muuta ning piisavalt puhata ja taastuda.</p> <ul> <li><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte&nbsp;<a href="/redirect/2777">raskuste k&auml;sitsi teisaldamisest</a>&nbsp;ja&nbsp;<a href="/redirect/2783">sundliigutustest</a>.&nbsp;</strong></li> </ul> <p>Autor: tooelu.ee&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2149Tööinspektsioon: vaid 12% kontrollitud ehitusplatsidest vastab tööohutusnõuetele2018-11-23<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis 85 ehitusplatsi, kus registreeriti 229 rikkumist ning koostati 32 ettekirjutust. Ainult 10 kontrollitud ehitusplatsi vastas t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;uetele korrektselt. </b></p> <p>Ehitussektor on k&otilde;rge ohuhinnanguga valdkond,&nbsp; millele T&ouml;&ouml;inspektsioon p&ouml;&ouml;rab k&otilde;rgendatud t&auml;helepanu. Ehitusel toimuvad t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused l&otilde;ppevad sageli t&ouml;&ouml;taja &uuml;liraskete vigasuste v&otilde;i surmaga. Eelmisel aastal registreeriti ehituses 392 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust.</p> <p>Ehituse sihtkontrolli eesm&auml;rk oli ennetada ehitajatega toimuvaid t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi, mille peamiseks p&otilde;hjuseks on kukkumist takistavate vahendite puudumine v&otilde;i nende eba&otilde;ige kasutamine. 85st kontrollitud ehitusobjektist 63 platsil toimus t&ouml;&ouml; tellingutel. Neist 29 puhul polnud tellingute korrasolu kontrollitud ning 28 ei vastanud t&ouml;&ouml;&otilde;hutusn&otilde;uetele. Isikukaitsevahendite puhul esines enim probleeme turvarakmete ja kaitsejalatsite kasutamisel. Veerandil kontrollitud ehitusplatsidest oli t&ouml;&ouml;ohutusplaan koostamata v&otilde;i ajakohastamata.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori Maret Maripuu s&otilde;nul saavad probleemid alguse ohutuse alat&auml;htsustamisest ning v&auml;hesest hoolimisest. &bdquo;P&otilde;hiline &otilde;nnetus ehitusplatsil on kukkumine tellingult v&otilde;i redelilt. Pea k&otilde;iki sarnaseid &otilde;nnetusi saaks &uuml;sna v&auml;heste kulutustega v&auml;ltida, kui n&auml;iteks tellingud korralikult kinnitada ning kasutada vajalikku turvavarustust,&ldquo; &uuml;tles ta. &bdquo;K&otilde;ikidest kontrollitud ehitusobjektidest vaid 12% oli t&ouml;&ouml;ohutus tagatud. Ilmselt t&ouml;&ouml;tavad paljude ehitusplatside peat&ouml;&ouml;v&otilde;tjad siiras usus, et nende ehitusplatsidel midagi ei juhtu. Elu aga n&auml;itab, et kui t&ouml;&ouml;ohutusele t&auml;helepanu ei p&ouml;&ouml;rata, juhtub &otilde;nnetus &uuml;sna kindlasti,&ldquo; lisas Maripuu.&nbsp;</p> <p>Ehitusplatse kontrolliti Harju, Ida-Viru, J&otilde;geva, L&auml;&auml;ne-Viru, P&auml;rnu, P&otilde;lva, Rapla, Saare, Tartu, Valga, Viljandi ja V&otilde;ru maakonnas.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon pakub v&otilde;imalust kutsuda ettev&otilde;ttesse t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant, kes annaks n&otilde;u, kuidas t&ouml;&ouml;keskkonda parendada. T&ouml;&ouml;keskkonna konsultandi kutsumiseks tuleb saata e-kiri T&ouml;&ouml;inspektsiooni &uuml;ldaadressile <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a>. T&auml;psemat teavet on v&otilde;imalik saada T&ouml;&ouml;inspektsiooni infotelefonilt 640 6000 v&otilde;i T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt. Ettev&otilde;ttele on konsultandi teenus tasuta.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=21485 põhjust, miks peresõbralikud tööandjad on konkurentsivõimelisemad2018-11-21<p><b>Sotsiaalministeerium avas novembri algusest uue peres&otilde;baliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programmi kandideerimisvooru. Programmi oodatakse k&otilde;iki t&ouml;&ouml;andjaid, kes soovivad panustada organisatsiooni t&ouml;&ouml;kultuuri ja on v&otilde;tnud eesm&auml;rgiks muuta t&ouml;&ouml;keskkonda pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikumaks. Mis aga v&otilde;iks motiveerida t&ouml;&ouml;andjaid olema rohkem peres&otilde;bralikud? </b></p> <p>Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialist Laura Viilup t&otilde;i mitmetele uuringutele toetuvalt v&auml;lja viis p&otilde;hjust, miks on t&ouml;&ouml;andja peres&otilde;bralikkus organisatsioonile kasulik ning mil viisil loob see teiste t&ouml;&ouml;andjate ees konkurentsieelise. Kusjuures, eriti tuntav on t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hildamise positiivne efekt t&ouml;&ouml;andjatele, kes vajavad spetsiifiliste oskustega t&ouml;&ouml;j&otilde;udu.</p> <ol> <li><b><span style="text-decoration: underline;">V&auml;heneb t&ouml;&ouml;j&otilde;u liikumine.</span></b> Kui t&ouml;&ouml;tajad tajuvad, et t&ouml;&ouml;andja v&auml;&auml;rtustab neid, panustab nende arengusse ning soodustab l&auml;bi rakendatud meetmete t&ouml;&ouml; ja eraelu &uuml;hildamist, siis kasvab t&ouml;&ouml;tajaskonna &uuml;le&uuml;ldine lojaalsuse tase. Seet&otilde;ttu on pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralike t&ouml;&ouml;andjate puhul t&ouml;&ouml;j&otilde;u liikuvuse protsent alati pigem madalam kui mujal, sest t&ouml;&ouml;tajad on t&ouml;&ouml;keskkonna ja sealsete tingimustega rahul ning puudub soov lahkumiseks. Samuti hoiavad peres&otilde;bralikud t&ouml;&ouml;andjad kokku personali v&auml;rbamis- ja v&auml;lja&otilde;ppekuludelt, mis v&otilde;ivad muidu kohati v&auml;ga k&otilde;rgeks k&uuml;&uuml;ndida.&nbsp;&nbsp;</li> <li><b><span style="text-decoration: underline;">Alaneb t&ouml;&ouml;tajate l&auml;bip&otilde;lemine.</span></b> T&auml;nu l&auml;bim&otilde;eldud suhtlemiskliimale, toetavale organisatsioonikultuurile, paindlikule t&ouml;&ouml;ajale, juhtidepoolsele tunnustamisele ning motiveerivale keskkonnale on peres&otilde;bralike t&ouml;&ouml;andjate juures v&otilde;imalus l&auml;bip&otilde;lemiseks oluliselt madalam. &Uuml;htpidi on sellistes organisatsioonides riskid juba eos maandatud. Teisalt aga pannakse seal ka rohkem t&auml;hele ja reageeritakse kiiremini, kui on n&auml;ha, et m&otilde;ni t&ouml;&ouml;taja n&auml;itab l&auml;bip&otilde;lemisohu m&auml;rke.&nbsp;&nbsp;</li> <li><b><span style="text-decoration: underline;">Kasvab t&ouml;&ouml;tajate produktiivsus. </span></b>T&ouml;&ouml;andja panustamine oma t&ouml;&ouml;tajate heaolusse ja t&ouml;&ouml;keskkonda motiveerib meeskonnaliikmeid olema ka ise p&uuml;&uuml;dlikumad. On teada, et peres&otilde;bralike t&ouml;&ouml;andjate juures on t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;p&uuml;hendumine k&otilde;rge, sest t&ouml;&ouml;tajad hindavad, et nende soovidega arvestatakse, neid kaastakse erinevatesse protsessidesse, nende areng on toetatud ning t&ouml;&ouml;andja m&otilde;tleb nii t&ouml;&ouml;taja heaolule kui perele. Seel&auml;bi ollakse eos motiveeritumad ning soovitakse ka ise seda enam t&ouml;&ouml;andjale l&auml;bi oma produktiivsuse n&ouml;. tagasi anda.</li> <li><b><span style="text-decoration: underline;">T&ouml;&ouml;tajate stressitase on madalam.</span></b> T&auml;nu t&ouml;&ouml;andja peres&otilde;bralikule organisatsioonikultuurile on parem nii t&ouml;&ouml;taja kui tema pere elukvaliteet. See omakorda t&otilde;stab t&ouml;&ouml;tajate &otilde;nnetunnet ning v&auml;hendab stressitaset, mis v&otilde;ib m&otilde;jutada n&auml;iteks haigusp&auml;evade arvu. Uuringud n&auml;itavad, et haigused kimbutavad &otilde;nnelikumaid t&ouml;&ouml;tajaid v&auml;hem ning meeskond on peres&otilde;bralikes organisatsioonides tervem. &Uuml;htlasi suhtub peres&otilde;bralik t&ouml;&ouml;andja haigusp&auml;evi vajavatesse t&ouml;&ouml;tajatesse m&otilde;istlikult ja toetavalt, mist&otilde;ttu j&auml;&auml;vad t&ouml;&ouml;ajad haigestumise korral rahulikumal meelel kohe koju, paranevad kiiremini ning naasevad seel&auml;bi rutem t&ouml;&ouml;le.</li> <li><b><span style="text-decoration: underline;">Paraneb t&ouml;&ouml;andja maine.</span></b> Praegu valitseb paljudes sektorites t&ouml;&ouml;j&otilde;upuudus ning t&ouml;&ouml;andjad peavad oma t&ouml;&ouml;tajate hoidmise ja v&auml;rbamise nimel omajagu v&otilde;imuv&otilde;itlust. Seel&auml;bi on t&ouml;&ouml;andjapoolne t&ouml;&ouml;taja- ja peres&otilde;bralikkus konkurentsieeliseks, sest lisaks avalikule paremale mainele liigub s&otilde;na t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;lesoovijate seas ka suust suhu. Seel&auml;bi on peres&otilde;bralikkus t&ouml;&ouml;koha valikul j&auml;rjest olulisemaks argumendiks ja annab m&auml;rku t&ouml;&ouml;andja v&auml;&auml;rtustest, mis on tugevasti seotud t&ouml;&ouml;tajate huvidega. Elutervest t&ouml;&ouml;keskkonnast l&otilde;ikab kasu nii t&ouml;&ouml;andja kui t&ouml;&ouml;taja.&nbsp;</li> </ol> <div>Autor: Laura Viilup,&nbsp;Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialist</div> <div></div> <div>Foto: pixabay</div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2147Väikekaupluste töötajate tervis2018-11-20<p><strong>Euroopa ja ka Eesti majanduses on oluline roll v&auml;ikestel ettev&otilde;tetel (v&auml;hem kui 250 t&ouml;&ouml;tajat), mis moodustavad 2018. a. Eurostati andmetel 99% k&otilde;ikidest ettev&otilde;tetest. V&auml;ikekauplused pakuvad meil t&ouml;&ouml;d seega v&auml;ga paljudele inimestele, kuid sageli on sealsetes t&ouml;&ouml;tingimustes puuduj&auml;&auml;ke.</strong></p> <p>2016. aastal kontrollis T&ouml;&ouml;inspektsioon suurte kaubanduskeskuste v&auml;ikepoodide ja esinduste t&ouml;&ouml;tingimusi. Eesm&auml;rgiks oli hinnata t&ouml;&ouml;tajate &uuml;lekoormuse tekkimise v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;s, kus tuleb pikaajaliselt jalgel seista, &uuml;htlasi j&auml;lgiti ka t&ouml;&ouml;andja meetmeid ohutegurite v&auml;ltimisel. &Uuml;lekoormust p&otilde;hjustas enamasti t&otilde;ik, et t&ouml;&ouml;andja ei luba t&ouml;&ouml;tajal istuda ka siis, kui kaupluses kliente ei ole. Lisaks tuvastati, et kaupluste t&ouml;&ouml;kohad on tihti sellise paigutuse ja kujundusega, mis ei v&otilde;imalda t&ouml;&ouml;tajale sobivat ergonoomilist t&ouml;&ouml;asendit. Puhkusev&otilde;imaluseta ebasobivas asendis t&ouml;&ouml; v&otilde;ib aga otseselt p&otilde;hjustada terviseh&auml;ireid ning suurimat kahju tehakse eelk&otilde;ige lihastele, luudele ja liigestele.</p> <p><b>Kutsehaiguste peamised p&otilde;hjused</b></p> <p>Eesti statistika t&ouml;&ouml;ga seotud haiguste osas n&auml;itab, et kutsehaiguste ja t&ouml;&ouml;st p&otilde;hjustatud haigestumiste k&otilde;ige sagedasem p&otilde;hjus on puhkepausideta t&ouml;&ouml;, sundasendis t&ouml;&ouml;tamine, koormus &uuml;ksikutele kehaosadele ja lihasgruppidele. P&uuml;sti t&ouml;&ouml;tades on enim koormatud jalad ja selg. Lisades juurde l&auml;bim&otilde;tlemata t&ouml;&ouml;korraldusest tingitud stressi, on tervisekahjustuste tekkimine v&auml;ga t&otilde;en&auml;oline.</p> <p>&nbsp;&bdquo;Viimase kontrolli raames tuvastati 81-s kaupluses t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete t&auml;itmisel erinevaid rikkumisi ja hulgaliselt v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks. T&ouml;&ouml;tajas&otilde;braliku ja tervist hoidva t&ouml;&ouml;keskkonna tagamiseks p&ouml;&ouml;rame seet&otilde;ttu t&ouml;&ouml;andjate t&auml;helepanu praegustel suvekuudel k&auml;imasolevas sihtkontrollis just t&ouml;&ouml;- ja puhkeajast kinnipidamisele,&ldquo; s&otilde;nas T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu talituse juhataja Silja Soon.</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonna parendamisel pakub v&auml;ljakutset ka &uuml;le-eestiliste kauplustekettide erip&auml;ra, mille kohaselt koordineerib t&ouml;&ouml;keskkonnaalaseid tegevusi organisatsiooni t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist, kuid kauplustes kohapeal viivad t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutuse poliitikat ellu juhatajad.</p> <p><b>Kolm murekohta</b></p> <p>&bdquo;Soovime t&ouml;&ouml;andjate t&auml;helepanu juhtida kolmele teemale &ndash; &otilde;hutemperatuur t&ouml;&ouml;kohtadel, &otilde;igel ajal tehtud puhkepausid ja f&uuml;&uuml;silise &uuml;lekoormuse v&auml;ltimine,&ldquo; tutvustas Soon m&ouml;&ouml;dunud sihtkontrolli tulemusi.</p> <p><b>Ebasoodne sisekliima</b> kaupluste kassades ja laoruumides &ndash; peamisteks murekohtadeks on k&uuml;lmal ajal liigne tuulet&otilde;mbus ja kaupluse temperatuur. P&otilde;hjusteks n&auml;iteks kassadele liiga l&auml;hedal asuvad automaatselt avanevad uksed v&otilde;i hoone katuse ja seinte puudulikust soojustamisest tingitud liiga madal temperatuur.</p> <p>&bdquo;Jahedate ilmadega on oluline j&auml;lgida, et pidev automaatne uste avanemine ei jahutaks maha t&ouml;&ouml;kohti, mis asuvad v&auml;lisuste l&auml;heduses. Vajadusel tuleks uste ette panna piisava v&otilde;imsusega &otilde;hkkardinad v&otilde;i f&uuml;&uuml;silised t&otilde;kked, mis kaitsevad t&ouml;&ouml;tajaid tuulet&otilde;mbuse eest. Kui kassade arv v&otilde;imaldab, v&otilde;iks k&uuml;lmade ilmade korral j&auml;tta v&auml;lisuste l&auml;heduses asuvad kassad kasutusest v&auml;lja,&ldquo; soovitas Soon.</p> <p><b>Puhkepausid</b> &ndash; kontrollitud kauplustes t&ouml;&ouml;tasid inimesed kuni 12-tunnistes vahetustes ning neile oli ette n&auml;htud pool tundi l&otilde;unaks (arvestatakse t&ouml;&ouml;ajast v&auml;lja) ja kaks 15-minutilist t&ouml;&ouml;aja sisse arvestatavat pausi, mille t&ouml;&ouml;taja tegi talle sobival ajal. See tingib olukorra, kui t&ouml;&ouml;taja teeb pausi alles siis, kui talle see v&otilde;imalik on v&otilde;i kasutab pause &uuml;he pooletunnise puhkehetkena. See omakorda t&auml;hendab, et t&ouml;&ouml;taja puhkab mitte v&auml;simuse, vaid juba &uuml;lev&auml;simuse saabumisel, millest taastumise aeg on etten&auml;htust juba palju pikem. Nii ei taastu t&ouml;&ouml;taja organism piisavalt ja &uuml;lekoormuse oht on ilmne.</p> <p>&bdquo;Soovitame t&ouml;&ouml;andjal n&auml;ha ette pigem l&uuml;hemad kuid sagedasemad puhkepausid ja m&auml;&auml;rata ka nende kasutamise t&auml;psem ajavahemik v&auml;ltimaks &uuml;lev&auml;simuse teket ning kindlustamaks t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja korrap&auml;rase vaheldumise kogu t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul. See omakorda aitab v&auml;ltida liigset koormust t&ouml;&ouml;taja jalgadele ning kogu luu- ja lihaskonnale,&ldquo; s&otilde;nas t&ouml;&ouml;tervishoiu talituse juhataja.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjal on kohustus v&otilde;imaldada pause puhkamiseks ja/v&otilde;i s&ouml;&ouml;miseks ning vajadusel peab k&auml;ima teenindajale pausi andmas juhataja. Soovitatav on pauside tegemisega jagada sundasendis t&ouml;&ouml;tava inimese (nt kassapidaja) t&ouml;&ouml;p&auml;ev osadeks. Lisaks l&otilde;unapausile v&otilde;iks teha &uuml;he puhkeaja ka ennel&otilde;unal, sest siis taastub t&ouml;&ouml;taja jaks kiiremini, teine tuleks j&auml;tta &otilde;htupoolsemasse aega. Puhkepauside tegemine m&auml;&auml;ratakse organisatsiooni t&ouml;&ouml;korralduses vastavalt l&auml;biviidud riskianal&uuml;&uuml;sile.</p> <p><b>F&uuml;&uuml;silise &uuml;lekoormuse</b> osas j&auml;&auml;vad ettev&otilde;tete koostatud riskianal&uuml;&uuml;sid sageli puudulikuks, sest ei arvestata t&ouml;&ouml;p&auml;eva pikkust, v&auml;hest puhkamisv&otilde;imalust t&ouml;&ouml;p&auml;eva kestel ning ebasoodsat kehaasendit, korduvaid liigutusi v&otilde;i teatud lihasr&uuml;hmade &uuml;lepingeid jmt p&otilde;hjustavaid t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeid. Nende teguritega puutuvad igap&auml;evaselt kokku ka v&auml;ikekaupluste t&ouml;&ouml;tajad. &nbsp;</p> <p>&bdquo;Selliste tegurite alahindamine on p&otilde;hjuseks, miks raske f&uuml;&uuml;siline t&ouml;&ouml; p&otilde;hjustab k&otilde;ige enam kutsehaigusi. Raske f&uuml;&uuml;siline t&ouml;&ouml; ei t&auml;henda alati otsest rasket f&uuml;&uuml;silist t&ouml;&ouml;d, vaid pidevat ja pikajalist m&otilde;&otilde;duka f&uuml;&uuml;silise koormuse olemasolu. Pidev m&otilde;&otilde;dukas koormus p&otilde;hjustab p&uuml;sivaid ja p&ouml;&ouml;rdumatuid kahjustusi lihastes, liigestes ja luudes,&ldquo; s&otilde;nas Soon.</p> <p>Viimase kontrolli raames selgus, et 46 kauplustes ei olnud t&ouml;&ouml;tajatele korraldatud tervisekontrolli &nbsp;ning kokku ei olnud k&auml;inud t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures 78% v&auml;ikekaupluste t&ouml;&ouml;tajatest. Neist 54% kurtsid aga valusid seljas, jalgades ja ka k&auml;tes.</p> <p><b>Soovitused tervist s&auml;&auml;stvaks t&ouml;&ouml;korralduseks:</b></p> <ul> <li>Pikalt p&uuml;stijalu t&ouml;&ouml;tades hinnake objektiivselt &uuml;lekoormuse ohtu t&ouml;&ouml;taja jalgadele ja seljale ning v&otilde;tke kasutusele abin&otilde;ud &uuml;lepinge v&auml;ltimiseks.</li> <li>V&auml;hendage &uuml;le 8-tunniseid t&ouml;&ouml;p&auml;evasid, sest need aitavad kaasa selja- ja jalavalude tekkele.</li> <li>Vaadake &uuml;le t&ouml;&ouml;korraldus ja hinnake, kas olemasolevad puhkepausid tagavad t&ouml;&ouml;tajate tervise ja t&ouml;&ouml;v&otilde;ime ka p&auml;eva l&otilde;puks, sest t&ouml;&ouml;taja peab j&auml;&auml;ma terveks ka aastate m&ouml;&ouml;dudes.</li> <li>Korraldage tervisekontroll t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures ja j&auml;rgige antud soovitusi, piiranguid ja ettepanekuid.</li> <li>Hankige kauplusesse n&otilde;uetekohased esmaabivahendid ja juhendage t&ouml;&ouml;tajaid k&auml;ituma &otilde;nnetusjuhtumi korral.</li> </ul> <p>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib &ouml;elda, et t&ouml;&ouml;ga seotud haiguste v&auml;ltimiseks tuleb v&otilde;imaldada t&ouml;&ouml;tajale piisava pikkuse ja sagedusega puhkepause. Kasutusele tuleb v&otilde;tta konkreetsed abin&otilde;ud ohtlike t&ouml;&ouml;keskkonna m&otilde;jude v&auml;hendamiseks v&otilde;i v&auml;ltimiseks ning korraldada regulaarset tervisekontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures. Arsti soovitusi tasub kindlasti j&auml;rgida, sest nende eesm&auml;rgiks on t&ouml;&ouml;taja tervise s&auml;&auml;stmine.&nbsp;</p> <p>Autor: tooelu.ee&nbsp;</p> <p>Foto: pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2145Kuidas tuleb uuest aastast registreerida töötajate juhendamine ja väljaõpe?2018-11-19<p><b>Uuest aastat j&otilde;ustuvad t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse muudatused, mis puudutavad ka juhendamiste registreerimist. Enam ei ole selgelt kirjas, kuidas registreerida tuleb. Kas v&otilde;ime loobuda juhendamiste, v&auml;lja&otilde;ppe ja iseseisvale t&ouml;&ouml;le lubamise registreerimise kaartide kasutamisest?</b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </i></b>Uuest aastat ei ole t&otilde;epoolest enam t&auml;pselt reguleeritud, milliseid andmeid ja kuidas juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe kohta registreerida tuleb. T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus s&auml;testab, et t&ouml;&ouml;andja registreerib juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe toimumise kuup&auml;eva ja sisu kirjalikult v&otilde;i kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis, mida t&ouml;&ouml;taja kinnitab. Kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldav vorm t&auml;hendab, et registreerimine peab olema kirjalik, kuid ei pea olema omak&auml;eliselt allkirjastatud. N&auml;iteks sobib juhendamise registreerimine andmebaasis, kus t&ouml;&ouml;taja m&auml;rgib, et on juhendi teadmiseks v&otilde;tnud.&nbsp; Kui t&ouml;&ouml;taja kinnitab juhendamist ja v&auml;lja&otilde;pet andmebaasis, peab olema v&otilde;imalus isikut tuvastada. Kui t&ouml;&ouml;taja logib ennast andmebaasi sisse kasutades e-posti aadressi <a href="mailto:karukati@karumati.com">karukati@karumati.com</a>, v&otilde;ib kinnitust olla hilisemalt keeruline seostada inimesega, kelle nimi on Mari Maasikas.</p> <p>Juhendamiste registreerimisest peab &uuml;heselt selguma, milliste juhenditega t&ouml;&ouml;taja tutvunud on. V&auml;lja&otilde;ppe puhul peab selguma, millises mahus ja millal v&auml;lja&otilde;pe on korraldatud. Registreerimine on j&auml;tkuvalt vajalik, et veenduda, kas k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele on vajalikud juhendamised ja v&auml;lja&otilde;pe korraldatud. Isegi kui juhendamiste ja v&auml;lja&otilde;ppe korraldamine on ettev&otilde;ttes l&auml;bi m&otilde;eldud ja paika pandud, tuleb vahetevahel siiski nt sisekontrolli k&auml;igus kontrollida, kas k&otilde;ik sujub plaanip&auml;raselt.</p> <p>T&otilde;endamist v&otilde;ib vaja olla ka n&auml;iteks t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse uurimise k&auml;igus selgitamaks v&auml;lja, kas &otilde;nnetus v&otilde;is juhtuda seet&otilde;ttu, et t&ouml;&ouml;taja ei teadnud, mida ja kuidas teha ehk p&otilde;hjuseks oli puudulik juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe. Samuti v&otilde;ib juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe korraldamist olla vaja t&otilde;endada kohtuvaidluses t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusest v&otilde;i kutsehaigestumisest p&otilde;hjustatud kahju h&uuml;vitamisel. Kui juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe pole korrektselt registreeritud, ei olegi t&ouml;&ouml;andjal palju v&otilde;imalusi t&otilde;endada, et ta on n&otilde;uded t&auml;itnud. T&otilde;endiks v&otilde;ivad k&uuml;ll olla ka tunnistajate &uuml;tlused, aga kui t&otilde;endamist vajav s&uuml;ndmus toimus aastaid tagasi ei saa loota, et tunnistaja juhtunut t&auml;pselt m&auml;letaks.</p> <p>Seega &ndash; juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe selgelt, &uuml;heseltm&otilde;istetavalt ja j&auml;lgitavalt registreerimine on t&ouml;&ouml;andja enda huvides. See aitab &auml;ra hoida hilisemaid probleeme ja arusaamatusi. Enne praegu kehtivast m&auml;&auml;rusest tulenevat registreerimise s&uuml;steemi muutma hakkamist tasub l&auml;bi m&otilde;elda, millega seda asendada. Kui h&auml;id ideid uue ja parema s&uuml;steemi loomiseks pole, on m&otilde;istlik j&auml;tkata vanaviisi. Korralikult registreerimata j&auml;tmine v&otilde;ib t&ouml;&ouml;andja j&auml;tta halba olukorda, sest ta ei suuda tehtud tegevusi t&otilde;endada.</p> <p>Vaata lisaks <a href="/redirect/444">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte juhendamisest ja v&auml;lja&otilde;ppest</a>.&nbsp;</p> <p>Foto: pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2144Riigikontroll: tööandjad peaks lisaks tööõnnetuste vähendamisele keskenduma ka kutsehaiguste ennetamisele2018-11-15<p><strong><a title="Riigikontroll" class="ttl_link textTag_26155447" href="http://www.delfi.ee/teemalehed/riigikontroll" target="_blank">Riigikontroll</a> &uuml;tleb oma aastaraportis, et t&ouml;&ouml;andjad ei tohiks t&ouml;&ouml;v&otilde;imekao ennetamisel piirduda &uuml;ksnes t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste v&auml;hendamisega, vaid t&auml;helepanu tuleb p&ouml;&ouml;rata ka kutsehaiguste ennetamisele.&nbsp;</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;v&otilde;imereformi ettevalmistamisel juhtis Riigikontroll t&auml;helepanu, et reformi elluviimisel ei tohi &auml;ra unustada selle &uuml;ht algset eesm&auml;rki &ndash; ennetada t&ouml;&ouml;v&otilde;imekadu ning pidurdada seel&auml;bi t&ouml;&ouml;v&otilde;imekaoga inimeste arvu ja riigi kulude kasvu.</p> <p>Rahvusvaheline praktika on n&auml;idanud, et t&ouml;&ouml;v&otilde;ime s&auml;ilimise aspektist on k&otilde;ige t&otilde;husam tagada inimesele turvaline t&ouml;&ouml;keskkond. Eestis oli registreeritud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi eelmisel aastal pea 5200 ning t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv on alates 2009. aastast pidevalt kasvanud.</p> <p>Rahvusvahelise T&ouml;&ouml;organisatsiooni (ILO) hinnangul on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste ja kutsehaiguste kulu Euroopa Liidus 3,3 protsenti SKP-st aastas, sealhulgas moodustavad 0,4 protsenti SKP-st t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste kulud. Eestis on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustega seotud kulu 0,1 protsendipunkti v&otilde;rra EL-i keskmisest suurem. Kulu majandusele v&auml;ljendub seel&auml;bi, et inimesed on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;turult eemal v&otilde;i kui sellega kaasneb t&ouml;&ouml;v&otilde;imekadu, loovad p&auml;rast v&auml;hem majanduslikku lisandv&auml;&auml;rtust. K&otilde;ige parema t&ouml;&ouml;ohutusega Euroopa Liidu riikides on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste t&otilde;ttu kaotatud eluaastate arv hinnanguliselt ksks kuni kolm korda v&auml;iksem kui Eestis.&nbsp;</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni hinnangul on peamine t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste kasvu p&otilde;hjus Eesti t&ouml;&ouml;andjate v&auml;hene motivatsioon investeerida t&ouml;&ouml;keskkonda ja t&ouml;&ouml;tajasse. Samas peab ka t&ouml;&ouml;taja teadvustama t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegureid ning aitama oma k&auml;itumisega kaasa, et t&ouml;&ouml;keskkond oleks ohutum. Kergemate t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste korral on nii t&ouml;&ouml;tajal kui ka t&ouml;&ouml;andjal motivatsioon t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust varjata, sest lihtsam ja odavam on p&ouml;&ouml;rduda erakorralise meditsiini osakonda v&otilde;i perearsti poole, kes vajaduse korral suunab eriarsti vastuv&otilde;tule. Kulud kaetakse solidaarsest ravikindlustusest.</p> <p>Mitmetes riikides s&otilde;ltub ettev&otilde;tete maksukoormus sellest, kui palju t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi v&otilde;i kutsehaigestumisi nende ettev&otilde;ttes toimub. Eestis see nii ei ole. T&ouml;&ouml;keskkonna ohutuse eest hea seisva t&ouml;&ouml;andja maksukoormus l&auml;htub t&ouml;&ouml;j&otilde;ukuludest samamoodi nagu selle t&ouml;&ouml;andja maksukoormus, kes ei panusta t&ouml;&ouml;keskkonna ohutusse.</p> <p>T&ouml;&ouml;&otilde;nnetus- ja kutsehaiguskindlustuse loomist on planeeritud 25 aastat, kuid tulemusteta. Juulis 2018 algatas Sotsiaalministeerium t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuskindlustuse v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamise kavatsuse, kuid pole teada, kas initsiatiiv leiab toetuse. Ministeerium on lahenduse v&auml;ljat&ouml;&ouml;tamisel arvestanud Riigikontrolli soovitusi osaliselt. Samas ei pruugi praegune v&auml;lja pakutud lahendus olla piisav, et suurendada t&ouml;&ouml;andjate motivatsiooni panustada t&ouml;&ouml;keskkonna ohutusse. Kasvav t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv ning kulud &uuml;hiskonnale n&otilde;uavad aga probleemiga tegelemist.</p> <p>Riigikontrolli hinnangul tuleks luua eelk&otilde;ige t&ouml;&ouml;andjatele motivatsioon ennetada t&ouml;&ouml;v&otilde;imekao tekkimist sellega, et tagatakse turvaline t&ouml;&ouml;keskkond. Seejuures ei tohiks t&ouml;&ouml;v&otilde;imekao ennetamisel piirduda &uuml;ksnes t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste v&auml;hendamisega, vaid p&ouml;&ouml;rata j&auml;rgmisesetapis t&auml;helepanu ka kutsehaiguste ennetamisele.&nbsp;</p> <p>Allikas. <a href="http://www.delfi.ee/" target="_blank">Delfi</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2139Ka vähenenud töövõimega inimene võib karjääri teha2018-11-13<p><strong>V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesed soovivad j&otilde;ukohast t&ouml;&ouml;d teha. Sobiva t&ouml;&ouml; leidmiseks pakub T&ouml;&ouml;tukassa erinevad teenuseid, mis aitavad inimesel teada saada, millised on tema tugevused, kuidas panna paika t&ouml;&ouml;elu eesm&auml;rk ja kuidas selleni j&otilde;uda.</strong></p> <p>V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;ime ei ole t&ouml;&ouml;tamisel takistuseks &ndash; sobiva t&ouml;&ouml; leidmiseks tuleb esmalt p&otilde;hjalikult l&auml;bi m&otilde;elda, missugust t&ouml;&ouml;d inimene teha soovib ja saab. Kindlasti tuleb selgeks m&otilde;elda, milline on sobiv t&ouml;&ouml;aeg ja missuguse intensiivsusega v&otilde;iks olla tulevane t&ouml;&ouml;, aga ka milliseid abivahendeid v&otilde;ib vaja minna jmt.</p> <p>M&otilde;ni inimene oskab eelpool loetletud aspekte ise h&auml;sti anal&uuml;&uuml;sida, enamasti on see siiski erand ja sel juhul on palju abi karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajast.</p> <p>&bdquo;Karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja oskab lahti r&auml;&auml;kida t&ouml;&ouml;turu arengusuunad, t&ouml;&ouml;andjate ootused ja muu olulise info. Koos saab l&auml;bi arutada inimese oskused ja ootused t&ouml;&ouml;le,&ldquo; tutvustas Eesti T&ouml;&ouml;tukassa karj&auml;&auml;riteenuste peaspetsialist Marja Saarma.</p> <p>&bdquo;T&ouml;&ouml;l k&auml;imine n&otilde;uab ikkagi teatavat pingutust ja inimesel on oluline enda jaoks l&auml;bi m&otilde;elda, kui suureks pingutuseks ta valmis on,&ldquo; s&otilde;nas Saarma. Kindlasti tasub ka m&otilde;elda sellele, kes kuuluvad inimese toetusv&otilde;rgustikku ja saavad vajadusel teda abistada.</p> <p><b>Suurem eesm&auml;rk jaga osadeks</b></p> <p>P&auml;rast eesm&auml;rgi p&uuml;stitamist &ndash; leida sobiv t&ouml;&ouml; &ndash; tuleb paika panna ajagraafik. Millest ja millal alustada, mis ajaks esimeste tulemusteni j&otilde;utakse, millised on j&auml;rgmised sammud jmt. &bdquo;Tegevuskava loomine jagab suurema eesm&auml;rgi osadeks ning nii ei tundu see enam kauge ja ebam&auml;&auml;rane. V&auml;ikeste sammudega on lihtsam l&otilde;pptulemuseni j&otilde;uda,&ldquo; soovitas Saarma.</p> <p>Karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajana on Saarma vestelnud mitmete klientidega, kes terviseprobleemide t&otilde;ttu ei saanud enam samal t&ouml;&ouml;kohal j&auml;tkata. &bdquo;Sageli vajavad need inimesed tuge, et oma m&otilde;tetes selgusele j&otilde;uda, oskustest &uuml;levaade saada ning soovid ja v&otilde;imalused l&auml;bi m&otilde;elda,&ldquo; s&otilde;nas karj&auml;&auml;riteenuste peaspetsialist.</p> <p>Saarma jagab kogemust kliendiga, kes oli pikalt haiguslehel. Kuigi tema tore t&ouml;&ouml;andja ootas teda tagasi, tundis inimene ise, et tervis ei luba enam vanal kohal j&auml;tkata. Haiguse ajal m&otilde;tles ta enda jaoks l&auml;bi erinevad tulevikuvariandid ja soovide elluviimiseks astus ka praktilisi samme. Ta uuris erinevaid ameteid ja t&ouml;&ouml;turgu ning &uuml;htlasi k&auml;is uut sobivat ametit proovimas. Et saada kinnitust oma m&otilde;tetele, p&ouml;&ouml;rdus ta karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja poole. &Uuml;heskoos arutati olukorda ja v&otilde;imalikke lahendusi, mis klienti uuel valitud teel toetaksid. Sel korral leidis inimene endale iseseisvalt uue suuna, kuid T&ouml;&ouml;tukassa poolt vajas ta uue ameti &otilde;ppimiseks koolituste tuge. K&otilde;ik inimesed ei oska alati nii h&auml;sti enda v&otilde;imalusi l&auml;bi m&otilde;elda, sel juhul ongi abiks karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;tukassa aitab</b></p> <p>T&ouml;&ouml;tukassast leiab v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimene erinevaid teenuseid, nt toetust t&ouml;&ouml;ruumide ja &ndash;vahendite kohandamisel, vajadusel pakutakse vajalikke abivahendeid v&otilde;i tugiisiku abi. N&otilde;ustamisteenust pakutakse ka t&ouml;&ouml;andjatele.</p> <p><b>Juhtumikorraldaja</b>&nbsp;n&otilde;ustab v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesi t&ouml;&ouml;otsinguil. Ta selgitab v&auml;lja, mis takistab v&otilde;i soodustab t&ouml;&ouml; leidmist ja aitab p&uuml;stitada j&otilde;ukohaseid eesm&auml;rke. Juhtumikorraldaja pakub tuge t&ouml;&ouml;vestlusel kuulmis- v&otilde;i k&otilde;nepuude, aga ka muude suhtlemisprobleemide korral.</p> <p><b>Kogemusn&otilde;ustamisel</b>&nbsp;saab v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimene oma probleemide lahendamiseks n&otilde;u ja tuge teiselt sarnase puude v&otilde;i terviseh&auml;irega inimeselt. Eesm&auml;rk on aidata puudega toime tulla, leida motivatsiooni ja t&otilde;sta enesekindlust. Kogemusn&otilde;ustaja aitab valmistuda t&ouml;&ouml;otsinguteks ja t&ouml;&ouml;eluks ning pakub tuge ka t&ouml;&ouml;le asudes.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;alane rehabilitatsioon laiendab t&ouml;&ouml;otsija v&otilde;imalusi</b></p> <p>T&ouml;&ouml;alane rehabilitatsioon<b>&nbsp;</b>valmistab puudega inimest ette t&ouml;&ouml;eluks ning toetab tema t&ouml;&ouml;leasumist ja t&ouml;&ouml;tamist<b>.&nbsp;</b>Teenus pakub p&otilde;hjalikku spetsialistide abi inimestele, kel puude v&otilde;i haiguse t&otilde;ttu v&otilde;ib esineda t&ouml;&ouml;tamisel erinevaid takistusi.</p> <p>T&ouml;&ouml;alane rehabilitatsioon on m&otilde;eldud puude, p&uuml;siva t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse v&otilde;i osalise t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;ealistele inimestele. Rehabilitatsioonimeeskond pakub abi nii liikumisoskuste kui k&otilde;ne parandamisel aga ka ps&uuml;hholoogiliste probleemide lahendamisel ja abivahenditega harjumisel. Eesm&auml;rgiks on igap&auml;evases elus v&otilde;imalikult h&auml;sti hakkama saada, leida motivatsiooni, suurendada t&ouml;&ouml;tamiseks vajaliku enesekindlust ja paremini t&ouml;&ouml;ellu integreeruda. Vajadusel n&otilde;ustatakse ka t&ouml;&ouml;andjat.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;alane rehabilitatsioon v&otilde;ib sisaldada individuaalseid v&otilde;i grupis toimuvaid tegevusi, n&auml;iteks:</strong></p> <ul> <li>f&uuml;sioteraapia</li> <li>tegevusteraapia ja -n&otilde;ustamine</li> <li>loovteraapia</li> <li>logopeediline abi</li> <li>eripedagoogiline abi</li> <li>kogemusn&otilde;ustamine</li> <li>ps&uuml;hholoogiline n&otilde;ustamine</li> <li>&otilde;endusalane n&otilde;ustamine</li> <li>sotsiaaln&otilde;ustamine</li> <li>arsti (sh ps&uuml;hhiaatri) n&otilde;ustamine</li> </ul> <p>Rehabilitatsiooniteenust pakuvad Sotsiaalkindlustusameti tegevusloaga registreeritud teenuseosutajad.</p> <p>Hea rahvusvaheline n&auml;ide&nbsp; tugiteenuste pakkumisest on Iirimaa KARE programm, mille eesm&auml;rk on toetada vaimupuudega inimeste t&ouml;&ouml;leasumist. Programm lubab inimesel endal t&ouml;&ouml;leasumise ja t&ouml;&ouml;tamise protsessi juhtida, lastes neil otsustada, millist t&ouml;&ouml;d teha soovivad, mitu tundi p&auml;evas ja millist palka teenida. KARE t&ouml;&ouml;tajad konsulteerivad inimesi, et leida neile parim t&ouml;&ouml; ja pakuvad vastavalt vajadusele erinevaid tugiteenuseid.</p> <p><strong>Eestis on t&ouml;&ouml;alase rehabilitatsiooni teenus &uuml;les ehitatud j&auml;rgmiselt:</strong></p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;tukassa juhtumikorraldaja hindab teenusevajadust.</li> <li>Juhtumikorraldajaga rehabilitatsiooni eesm&auml;rgi seadmine.</li> <li>Rehabilitatsiooniasutuse valimine.</li> <li>Kohtumine teenuseosutajaga tegevuskava koostamiseks.</li> <li>T&ouml;&ouml;tukassa kinnitab tegevuskava.</li> <li>Osalemine rehabilitatsiooniteenusel.</li> </ul> <p>Kokkuv&otilde;tteks v&otilde;ib &ouml;elda, et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimesel tuleb oma karj&auml;&auml;ri planeerides esmalt ise v&otilde;i karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja toel l&auml;bi m&otilde;elda, millist t&ouml;&ouml;d ta teha soovib ja milline on tema suutlikkus. Seej&auml;rel tuleb p&uuml;stitada eesm&auml;rk ja kasutades T&ouml;&ouml;tukassa tugiteenuseid saabki hakata liikuma oma sihi suunas.</p> <p>Rohkem infot:&nbsp;<a href="http://www.tootukassa.ee/" target="_blank">www.tootukassa.ee</a>&nbsp;</p> <p>Autor: tooelu.ee</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2138Mida peavad töötajad tähele panema ettevõtte ülevõtmisel uue tööandja poolt?2018-11-12<p><b>Meie ettev&otilde;te v&otilde;etakse 1. jaanuaril&nbsp; &uuml;le ning tulevane t&ouml;&ouml;andja peab juba t&ouml;&ouml;tajatega l&auml;bir&auml;&auml;kimisi t&ouml;&ouml;lepingu uue redaktsiooni s&otilde;lmimiseks. Ta saatis tutvumiseks ka uued ametijuhendid. Kas see on seadusp&auml;rane? Mis saab, kui ma ei n&otilde;ustu uute pakutud tingimustega?</b></p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja ennetuse ja &otilde;iguse alal:</i></b> T&ouml;&ouml;lepingu seadus s&auml;testab, et kui &uuml;lev&otilde;ttev ettev&otilde;te j&auml;tkab sama v&otilde;i sarnast majandustegevust, siis t&ouml;&ouml;lepingud l&auml;hevad muutumatul kujul &uuml;le ettev&otilde;tte omandajale vastavalt v&otilde;la&otilde;igusseadusele.</p> <p>See t&auml;hendab, et ettev&otilde;tte ja t&ouml;&ouml;lepingute &uuml;lemineku olukorras peab seadusandja vaates asenduma &uuml;ks t&ouml;&ouml;andja teisega ning k&otilde;ik muud tingimused j&auml;&auml;ma kehtima nii nagu seni kehtisid. Kuid siin tuleb arvestada t&ouml;&ouml;suhte poolte tegelike vajaduste ja v&otilde;imalustega, muuhulgas v&otilde;imalusega alustada igal ajal l&auml;bir&auml;&auml;kimisi t&ouml;&ouml;lepingu tingimuste muutmiseks v&otilde;i t&auml;psustamiseks.</p> <p>L&auml;bir&auml;&auml;kimiste protsessi alustamine sellises olukorras on t&auml;iesti normaalne ning sellesse peaksid kaasatud olema k&otilde;ik osapooled, st senine t&ouml;&ouml;andja, uus t&ouml;&ouml;andja, iga &uuml;leminev t&ouml;&ouml;taja ja ka need t&ouml;&ouml;tajad, kellega koos uues ettev&otilde;ttes j&auml;tkatakse. L&auml;bir&auml;&auml;kimised on olulised, et k&otilde;ik saaksid &uuml;hte moodi aru, mis toimub, mis eesm&auml;rgil ja millised v&otilde;ivad olla &uuml;he v&otilde;i teise otsuse tagaj&auml;rjed. Kindlasti on seejuures olulisel kohal t&ouml;&ouml;tajate v&otilde;rdse kohtlemise tagamine.</p> <p>Just v&otilde;rdse kohtlemise ja v&otilde;rsete v&otilde;imaluste tagamine on sageli p&otilde;hjus, miks &uuml;lev&otilde;ttev t&ouml;&ouml;andja pakub &uuml;letulevatele t&ouml;&ouml;tajatele uut t&ouml;&ouml;lepingu redaktsiooni, mis oma tingimustes vastaks nende t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;lepingutele, kes juba t&ouml;&ouml;tavad tema ettev&otilde;ttes.</p> <p>&Uuml;leminev t&ouml;&ouml;taja ei pea n&otilde;ustuma tulevase t&ouml;&ouml;andja poolt pakutavate tingimustega, kuid ta peab kindlasti tegema sel juhul omapoolseid ettepanekuid, mis tingimustel ta on n&otilde;us t&ouml;&ouml;suhet j&auml;tkama.</p> <p>Kui tulevane t&ouml;&ouml;andja ja &uuml;leminev t&ouml;&ouml;taja ei leiagi &uuml;hist arusaama, kuidas t&ouml;&ouml;suhet p&auml;rast &uuml;lemineku toimumist j&auml;tkata, siis on lahenduseks erinevad variandid:</p> <p>1) t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tab senistel tingimustel edasi, sest t&ouml;&ouml;leping peab seaduse j&auml;rgi muutumatul kujul &uuml;le minema, ning ootab uue t&ouml;&ouml;andja edasisi otsuseid ja pakkumisi ehk j&auml;tkatakse l&auml;bir&auml;&auml;kimisi;</p> <p>2)&nbsp; t&ouml;&ouml;taja lahkub enne &uuml;leminekut korralise &uuml;les&uuml;tlemisega ehk omal soovil v&otilde;i poolte kokkuleppel oma senise t&ouml;&ouml;andjaga;</p> <p>3) senine ja uus t&ouml;&ouml;andja lepivad kokku t&ouml;&ouml;korralduse muudatustes, mis v&otilde;ib viia koondamisolukorrani ehk teatud t&ouml;&ouml;d l&otilde;ppevad &uuml;lemineku hetkest. Siin on oluline m&auml;rkida, et t&ouml;&ouml;taja ise koondamist n&otilde;uda ei saa, vaid selle otsuse saavad teha ainult t&ouml;&ouml;andjad.</p> <p><strong>T&auml;psemalt kogu t&ouml;&ouml;lepingute &uuml;lemineku protsessist portaalis T&ouml;&ouml;elu:&nbsp;</strong></p> <ul> <li><strong><a href="http://www.tooelu.ee/et/uudised/arhiiv/1424">T&ouml;&ouml;lepingute &uuml;leminek v&otilde;i kollektiivne &uuml;les&uuml;tlemine</a></strong></li> <li><strong><a href="http://www.tooelu.ee/et/uudised/arhiiv/995 ">T&ouml;&ouml;minutid: t&ouml;&ouml;lepingute &uuml;leminek</a>&nbsp;</strong></li> </ul> <div></div> <div>Loe lisaks ka <strong><a href="/redirect/559">lepingueelsetest l&auml;bir&auml;&auml;kimistest.&nbsp;</a></strong></div> <ul> <li></li> <li></li> </ul>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2135Tööandjaid oodatakse kandideerima peresõbraliku tööandja märgise programmi2018-11-07<p class="xnormaallaad2"><b>Sotsiaalministeerium avas novembri algusest uue peres&otilde;baliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise kandideerimisvooru. Programmi on oodatud k&otilde;ik t&ouml;&ouml;andjad nii erasektorist, avalikust kui ka kolmandast sektorist, kes soovivad panustada organisatsiooni t&ouml;&ouml;kultuuri ja on v&otilde;tnud eesm&auml;rgiks muuta t&ouml;&ouml;keskkonda pere- ja t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikumaks. </b></p> <p class="xnormaallaad2">Programmis osalemiseks ei pea t&ouml;&ouml;andja olema eelnevalt kasutusele v&otilde;tnud peres&otilde;bralikke meetmeid ja piisab sellest, kui t&ouml;&ouml;andjal on soov areneda ning rakendada peres&otilde;bralikku organisatsioonikultuuri.</p> <p class="xnormaallaad2">&bdquo;Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise saanud t&ouml;&ouml;andjad on v&auml;lja toonud, et nende t&ouml;&ouml;tajad on rahulolevamad ning paranenud on organisatsiooni t&ouml;&ouml;&otilde;hkkond, mida t&ouml;&ouml;tajad t&auml;nap&auml;eval &uuml;ha rohkem hindavad,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalkaitseminister <b>Kaia Iva</b>. &bdquo;Peres&otilde;bralikkus on &uuml;ks oluline p&otilde;hjus, miks t&ouml;&ouml;tajad on lojaalsemad ning uued t&ouml;&ouml;tajad soovivad organisatsiooni t&ouml;&ouml;le tulla. Seet&otilde;ttu julgustan kandideerima ka neid t&ouml;&ouml;andjaid, kes ei ole veel suuri samme teinud, kuid soovivad olla paindlikud ja peres&otilde;bralikud,&ldquo; lisas minister.</p> <p class="xnormaallaad2">Sel aastal p&auml;&auml;seb programmi ligikaudu 30 t&ouml;&ouml;andjat, kes valitakse v&auml;lja <a href="https://www.f6s.com/ptmmargis2018">taotlusankeedi</a> t&auml;itnud organisatsioonide hulgast. Aega selleks on&nbsp; 31. jaanuarini 2019. P<strong>rogrammi p&auml;&auml;sejad selguvad 2019. aasta veebruari l&otilde;puks.</strong></p> <p class="xnormaallaad2">2017. aastast sotsiaalministeeriumi poolt v&auml;lja antava peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise laiem idee on muuta &uuml;hiskonna hoiakuid peres&otilde;bralikumaks, parandada t&ouml;&ouml;andjate konkurentsiv&otilde;imet t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamisel ning suurendada t&ouml;&ouml;tajate turvatunnet. Konkursi tulemused on andnud v&otilde;imaluse tunnustada t&ouml;&ouml;andjaid, kes v&auml;&auml;rtustavad head t&ouml;&ouml;&otilde;hkkonda ja arvestavad t&ouml;&ouml;tajate pereeluga.</p> <p>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programm kestab 1,5-3 aastat s&otilde;ltuvalt t&ouml;&ouml;andja algsest peres&otilde;bralikkuse tasemest. Programmis suunatakse t&ouml;&ouml;andjad oma tegevusi anal&uuml;&uuml;sima ja p&otilde;hjalikult l&auml;bi m&otilde;tlema, samal ajal pakutakse neile n&otilde;ustamist ja koolitusi. Lisaks juhtkonnale kaasatakse protsessi ka t&ouml;&ouml;tajaid.</p> <p>Uuringute kohaselt on peres&otilde;bralikud t&ouml;&ouml;andjad konkurentsiv&otilde;imelisemad. Eriti n&auml;htav on t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamise positiivne efekt t&ouml;&ouml;andjatele, kes vajavad spetsiifiliste oskustega t&ouml;&ouml;j&otilde;udu. Positiivse tulemusena on v&auml;lja toodud ka haigusp&auml;evade arvu v&auml;henemist, t&ouml;&ouml;tajate madalamat stressitaset ja t&ouml;&ouml;andja maine paranemist.</p> <p>Praeguseks on peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja l&otilde;ppm&auml;rgise p&auml;lvinud kokku 13 t&ouml;&ouml;andjat, kes on lahkunud programmist ning 62 t&ouml;&ouml;andjat omavad algm&auml;rgist, mis t&auml;hendab, et nad on veel programmis ja&nbsp; arendavad peres&otilde;bralikke meetmeid.</p> <p class="xnormaallaad2">Programm on rahastatud Euroopa Sotsiaalfondist ja peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja mudelit rakendab konsultatsiooniettev&otilde;te Civitta Eesti AS.</p> <p class="xnormaallaad2">Lisainfo programmi kohta <a href="http://www.tooelu.ee/et/Tooandjale/Tootamist-toetavad-tegevused/Peresobralik-tooandja/Peresobraliku-tooandja-margis/Osale-konkursil">T&ouml;&ouml;elu portaali veebilehel</a>.</p> <p class="xnormaallaad2">2018. aasta s&uuml;gisel alg- ja l&otilde;ppm&auml;rgise saanud <a href="http://bit.ly/2gLHwFC">t&ouml;&ouml;andjad</a></p> <p class="xmsolistparagraph">Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja<a href="http://bit.ly/2xOwnId"> visuaal&nbsp;</a>&nbsp;</p> <p class="xmsolistparagraph">Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p> <p class="xmsolistparagraph"><a href="http://bit.ly/2xOwnId"></a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2134„Hea töökeskkond 2018“ võitjad on Saaremaa Piimatööstus ja Bonava Eesti2018-11-06<p class="bodytext"><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon tunnustab igal aastal ettev&otilde;tteid hea t&ouml;&ouml;keskkonna arendamise eest. Auhinda antakse v&auml;lja kahes kategoorias: alla 50 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;te ning &uuml;le 50 t&ouml;&ouml;tajaga ettev&otilde;te. Sel aastal v&otilde;itis suurettev&otilde;tete kategoorias Saaremaa Piimat&ouml;&ouml;stus ning v&auml;ikeettev&otilde;tete kategoorias Bonava Eesti.</b></p> <p>Auhinnad andis &uuml;le tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Riina Sikkut. &bdquo;&Uuml;kski t&ouml;&ouml;andja ei taha, et tema t&ouml;&ouml;taja saaks t&ouml;&ouml;d tehes viga. Elu ja tervis on iga&uuml;hele meist asendamatud v&auml;&auml;rtused. Seega, nii f&uuml;&uuml;siliselt ohutu t&ouml;&ouml;keskkond kui ka vaimset tervist toetav t&ouml;&ouml;kliima aitavad hoida meie tervist,&ldquo; s&otilde;nas ta. &bdquo;Mul on hea meel tunnustada kahte ettev&otilde;tet, kus hoolimine t&ouml;&ouml;tajate tervisest ja ohutusest on loomulik osa t&ouml;&ouml;kultuurist,&ldquo; lisas Sikkut. Minister t&otilde;stis Bonava Eesti puhul esile s&uuml;steemset l&auml;henemist ohutusele ehitusplatsil ning innovaatiliste lahenduste kasutuselev&otilde;ttu. Saaremaa Piimat&ouml;&ouml;stuse puhul r&otilde;hutas minister ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajate kaasamist hea t&ouml;&ouml;keskkonna loomisesse.</p> <p><b>Saaremaa Piimat&ouml;&ouml;stuses</b>&nbsp; on t&ouml;&ouml;tervishoid ja t&ouml;&ouml;ohutus iga t&ouml;&ouml;taja teema. Valdkonda veab t&ouml;&ouml;keskkonnaspetsialist, kes on samal ajal ka personalispetsialist.&nbsp; Kaasatud on ka k&otilde;ik t&ouml;&ouml;juhid, kelle jaoks ohutuse tagamine on osa igap&auml;evat&ouml;&ouml;st. T&ouml;&ouml;juhid on h&auml;sti kursis nii t&ouml;&ouml;kohtadel esinevate ohtudega kui v&otilde;imalustega nende tagaj&auml;rgede v&auml;ltimiseks.</p> <p><b>Bonava Eesti</b> on ettev&otilde;te, kus t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutus ehitusplatsil on heal tasemel juhitud ning hoolitsetakse ka allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjate ohutuse ja juhendamise eest. Igap&auml;evaselt tegelevad ehitusplatsil ohutusega t&ouml;&ouml;de juhid ning korra n&auml;dalas kontrollib olukorda t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse koordinaator. Korra kuus osaleb selles ka audiitor v&auml;ljastpoolt ettev&otilde;tet. Ehitusplatsil avastatud rikkumiste edastamiseks kasutatakse nutitelefonides olevat &auml;ppi, mis v&otilde;imaldab edastada rikkumiskohast tehtud pildi lihtsalt ja kiiresti ohutuse eest vastutajatele. Lisaks tavap&auml;rasele juhendamisele ja v&auml;lja&otilde;ppele korraldatakse kord aastas t&ouml;&ouml;ohutuse teabep&auml;ev, milles osalevad ka k&otilde;ik allt&ouml;&ouml;v&otilde;tjate t&ouml;&ouml;tajad.</p> <p>&bdquo;Hea T&ouml;&ouml;keskkond&ldquo; tunnustusega soovib T&ouml;&ouml;inspektsioon t&otilde;sta esile ettev&otilde;tteid, kus v&auml;&auml;rtustatakse t&ouml;&ouml;tajate tervist s&auml;&auml;stvat t&ouml;&ouml;keskkonda ja ohutut t&ouml;&ouml;tamist. Auhinda antakse v&auml;lja neljandat korda. Varasemalt on hea t&ouml;&ouml;keskkonna auhinna saanud Crystalsol, Tallinna Vesi, Saku Metall, Harju Elekter Teletehnika, Baltic Oil Service ja Derivco Estonia. Auhinna kohta saab rohkem lugeda siit <a href="http://www.ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/hea-tookeskkond-auhind/">http://www.ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/hea-tookeskkond-auhind/</a>&nbsp;</p> <p>Allikas: T&ouml;&ouml;inspektsioon</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2133Rahvusvaheline konverents: hea töökeskkond uueneval tööturul 2018-11-06<p><b>Teisip&auml;eval, 06. novembril toimub Tallinnas rahvusvaheline konverents &bdquo;Hea t&ouml;&ouml;keskkond uueneval t&ouml;&ouml;turul&ldquo;. Muutuste &uuml;le arutlevad rahvusvahelised eksperdid ning t&ouml;&ouml;tajate, t&ouml;&ouml;andjate ja riigi esindajad. Konverentsil tunnustatakse konkursi &bdquo;Hea t&ouml;&ouml;keskkond 2018&ldquo; v&otilde;itjaid.</b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori <b>Maret Maripuu</b> s&otilde;nul on uuenev t&ouml;&ouml;keskkond t&auml;nane reaalsus paljudes Eesti ettev&otilde;tetes. &bdquo;Tehnika kiire areng on meie ellu toonud palju uut, andnud juurde palju uusi v&otilde;imalusi, teinud meie t&ouml;&ouml;d kergemaks. Samas on tulnud juurde ka hulk uusi probleeme. Oleme pidevalt k&auml;ttesaadavad, tegeleme t&ouml;&ouml;asjadega ka siis, kui peaksime hoopis puhkama.&nbsp; Nii ongi t&ouml;&ouml;stressist saanud &uuml;ks suurimaid t&ouml;&ouml;ga seotud terviseprobleeme,&ldquo; &uuml;tles ta.&nbsp; &bdquo;K&otilde;igi nende muutustega tuleb harjuda ja &otilde;ppida uuenenud t&ouml;&ouml;turul toime tulema nii, et s&auml;iliks hea t&ouml;&ouml;keskkond. V&otilde;imalusi selleks arutamegi koos ekspertide, t&ouml;&ouml;tajate, t&ouml;&ouml;andjate ja riigi esindajatega,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>Konverentsi avavad T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor Maret Maripuu, Eesti Vabariigi peaminister <b>J&uuml;ri Ratas</b> ning Riigikogu majanduskomisjoni esimees <b>Sven Sester</b>. T&ouml;&ouml;turu muutumisest ajas teeb ettekande Tartu &Uuml;likooli professor <b>Raul Eamets</b>. Euroopa Kolledži professor dr <b>Sacha Garben</b> r&auml;&auml;gib uuenenud t&ouml;&ouml;turu kogemustest ja tuleviku v&auml;ljakutsetest. T&ouml;&ouml;koha disainimisest t&ouml;&ouml;tajate ootustele vastavaks k&otilde;neleb dr. <b>Kai Seiler </b>Nordrhein-Westfaleni liidumaa t&ouml;&ouml;korralduse instituudist. T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja <b>Meeli Miidla-Vanatalu</b> k&auml;sitleb t&ouml;&ouml;aja korraldust ja kaugt&ouml;&ouml;d kui motivaatorit.&nbsp; Postimehe meediapraktikandid <b>Britt-Kathleen Mere</b> ja <b>Mona Lii Konnapere</b> teevad &uuml;levaate noorte ootustest t&ouml;&ouml;le ja t&ouml;&ouml;tingimustele.</p> <p>Konverentsil jagatakse ka isiklikke kogemusi muutuval t&ouml;&ouml;turul, stressist ja uute valikute tegemistest. Debatil uueneva t&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;uetest t&ouml;&ouml;turu osapooltele osalevad Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliidu esimees <b>Peep Peterson</b>, Eesti Kaubandus-T&ouml;&ouml;stuskoja peadirektor <b>Mait Palts</b>, Riigikogu esimees <b>Eiki Nestor</b> ja Eesti Reformierakonna esinaine <b>Kaja Kallas</b>. Konverentsi l&otilde;pus tunnustab tervise- ja t&ouml;&ouml;minister <b>Riina Sikkut</b> konkursi &bdquo;Hea t&ouml;&ouml;keskkond 2018&ldquo; v&otilde;itjaid.</p> <p>Rahvusvahelise konverentsiga t&auml;histab T&ouml;&ouml;inspektsioon oma 100. s&uuml;nnip&auml;eva. Konverents toimub Tallinnas Nordic Hotel Forumis. Lisainfo ja ajakava <a href="http://www.ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/uritused/rahvusvahelised-konverentsid/konverents-hea-tookeskkond-uueneval-tooturul/ " target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt.</a>&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2132Kas külmade ilmadega pean saama ka soojemad tööriided?2018-11-05<p><b>T&ouml;&ouml;tan suurema osa t&ouml;&ouml;ajast &otilde;ues ja pean palju ringi k&otilde;ndima. Ilmad hakkavad k&uuml;lmemaks minema ja tunnen, et oleks soojemaid riideid vaja, et mitte haigeks j&auml;&auml;da. Kas t&ouml;&ouml;andja peab mulle soojad t&ouml;&ouml;riided andma?</b></p> <p><b><i>Vastab Kristi Uusmaa, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b> Ilmastikutingimused v&otilde;ivad kahjustada t&ouml;&ouml;taja tervist ja seet&otilde;ttu on riietusel t&ouml;&ouml;v&otilde;ime s&auml;ilitamisel oluline osa. T&ouml;&ouml;andja on kohustatud oma kulul andma t&ouml;&ouml;tajale sobiva t&ouml;&ouml;riietuse vastavalt ilmastikutingimustele.</p> <p>T&ouml;&ouml;riietus tuleb valida vastavalt konkreetse t&ouml;&ouml; iseloomule. Arvestada tuleb, kas t&ouml;&ouml; on f&uuml;&uuml;siliselt aktiivne, passiivne v&otilde;i tegevused vahelduvad. Tuleb m&otilde;elda sellele, et t&ouml;&ouml;riided oleksid ilmastikukindlad, n&auml;iteks vihma- ja tuulekindlad. Sooja aitab hoida kihiline riietus ja kihte lisades v&otilde;i v&auml;hendades on v&otilde;imalik temperatuuri reguleerida.</p> <p>Madala temperatuuriga keskkonnas t&ouml;&ouml;tades on t&auml;htsad puhkepausid, mille ajal t&ouml;&ouml;taja saab end soojendada ja v&otilde;imalusel juua sooja jooki. Mida k&uuml;lmem v&auml;ljas on, seda kiiremini keha jahtub ja seet&otilde;ttu tuleb v&otilde;imaldada rohkem pause keha soojendamiseks. Puhkepauside arv t&ouml;&ouml;p&auml;evas s&otilde;ltub t&ouml;&ouml;koormusest ja v&auml;listemperatuurist.</p> <p>Kui v&auml;litingimustes t&ouml;&ouml;tamisel on t&ouml;&ouml;riietega k&uuml;lm ja/v&otilde;i pole piisavat v&otilde;imalust ennast soojendada, siis tuleb sellest teavitada t&ouml;&ouml;andjat ja otsida &uuml;heskoos lahendusi, kuidas t&ouml;&ouml;riietust ja puhkamise korraldust t&auml;iustada. T&ouml;&ouml;riideid valides on t&ouml;&ouml;andjal m&otilde;istlik arvestada t&ouml;&ouml;tajate ettepanekutega, et leitaks sobivad ja mugavad t&ouml;&ouml;riided.</p> <p>Foto: pixabay&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2129Seadmete kasutamisel tuleb õnnetuste vältimiseks järgida ohutusnõudeid2018-11-01<p><b><strong><strong>J&auml;tkame 2018. aastal erinevate lugude avaldamist rubriigis "Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da". Oleme vaatluse alla v&otilde;tnud &uuml;he reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse, mida anal&uuml;&uuml;sib T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant. Juhime t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></strong></b></p> <p><b>Mis juhtus?</b></p> <p>Plasttaara tootmisprotsessis valmistati hakkliha pakendamiseks karpe. T&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;&uuml;lesandeks oli abit&ouml;&ouml;de teostamine. T&ouml;&ouml;taja m&auml;rkas, et vormunud karp oli vormi l&otilde;ikenoa k&uuml;lge kinni j&auml;&auml;nud ja &nbsp;p&uuml;&uuml;dis parema k&auml;ega karpi vabastada, kuid samal aja toimus t&ouml;&ouml;ts&uuml;kkel ning t&ouml;&ouml;taja k&auml;si j&auml;i masinaosade vahele. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse tagaj&auml;rg oli parema k&auml;e 1.-4. s&otilde;rme osaline amputatsioon.</p> <p><b>Miks juhtus?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;vahendi ohutusjuhendi kohaselt on masin varustatud magnetelementidega turvauksega. Ukse avamisel peab seade l&uuml;lituma rikkeolekusse ja masin seiskuma. &Otilde;nnetuse hetkel olid turvauksed avatud ja masin t&ouml;&ouml;tas. &Uuml;ks turvaukse magnetistest oli ette n&auml;htud kohast lahti v&otilde;etud ja asetatud teise magneti vastu nii, et masin ei saaks ukse avamisel automaatselt seiskuda. Seega ei vastanud t&ouml;&ouml;vahend &otilde;nnetuse toimumise ajal t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uetele, sest tootja poolt etten&auml;htud kaitseseadistega oli manipuleeritud. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetus oleks j&auml;&auml;nud juhtumata, kui t&ouml;&ouml;vahendit oleks kasutatud tootja poolt ette n&auml;htud viisil.</p> <p><strong><a href="/redirect/2293">Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu teemalehte t&ouml;&ouml;vahendist.</a>&nbsp;</strong></p> <p>Autor: Kristi Uusmaa</p> <p>Foto: pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2128Kuidas saame oma palga kätte, kui ettevõte likvideeritakse?2018-10-29<p><b>T&ouml;&ouml;andja andis meile just teada</b><b>, et ta </b><b>alustab ettev&otilde;tt</b><b>e likvideerimisega. Meie</b><b> t&ouml;&ouml;tasu pole saanud. Mis saab siis</b><b>, kui t&ouml;&ouml;andja kuulutab hoopis pankroti v&auml;lja</b><b>, aga meie sellest teada ei saa?</b></p> <p><b><i>Vastab Elnara Nadžafova, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist:</i></b> Kui osa&uuml;hing likvideeritakse,&nbsp; l&otilde;petavad likvideerijad osa&uuml;hingu tegevuse, n&otilde;uavad sisse v&otilde;lad, m&uuml;&uuml;vad vara ja rahuldavad v&otilde;lausaldajate n&otilde;uded. Kui likvideeritava osa&uuml;hingu varast ei j&auml;tku v&otilde;lausaldajate k&otilde;igi n&otilde;uete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse. Likvideerijad avaldavad viivitamatult teate osa&uuml;hingu likvideerimismenetlusest ametlikus v&auml;ljaandes Ametlikud Teadaanded (<a href="http://www.ametlikudteadaanded" target="_blank">www.ametlikudteadaanded</a>).</p> <p>V&otilde;lausaldajad (t&ouml;&ouml;tajad) peavad teatama likvideerijatele nelja kuu jooksul k&otilde;igist oma n&otilde;uetest osa&uuml;hingu vastu. Teates m&auml;rgitakse n&otilde;ude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse n&otilde;uet t&otilde;endavad dokumendid.</p> <p>Ettev&otilde;tte pankroti kuulutab v&auml;lja kohus. Informatsiooni t&ouml;&ouml;andja pankrotimenetluse ning m&auml;&auml;ratud halduri kohta saate veebilehelt: <a href="https://www.ametlikudteadaanded.ee/" target="_blank">https://www.ametlikudteadaanded.ee/</a></p> <p>Kui aga juhatuse liikmed ega likvideerijad ei esita panktoriavaldust, siis v&otilde;ib ka t&ouml;&ouml;taja kui v&otilde;lausaldaja ise pankrotiavalduse esitada.</p> <p>Pankrotimenetlusel m&auml;&auml;ratakse ettev&otilde;ttele pankrotihaldur, kes hakkab tegelema k&otilde;igi t&ouml;&ouml;andja varade ja v&otilde;lgadega ehk v&otilde;tab &uuml;le n&ouml; t&ouml;&ouml;andja kohustused. Pankrotimenetluse korral tuleb t&ouml;&ouml;tajad koondada, sh need, kes viibivad lapsehoolduspuhkusel. K&otilde;igi n&otilde;uetega, ka koondamisteadete v&auml;ljaandmistega, tegeleb pankrotimenetluse korral pankrotihaldur.</p> <p>V&otilde;lausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate v&auml;ljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise p&auml;evast teatama pankrotihaldurile k&otilde;igist oma enne pankroti v&auml;ljakuulutamist tekkinud n&otilde;uetest v&otilde;lgniku vastu, s&otilde;ltumata n&otilde;ude tekkimise alusest ja n&otilde;ude t&auml;htajast. T&auml;htaegselt esitamata, kuid tunnustatud n&otilde;uded rahuldatakse viimases j&auml;rgus. Pankrotivarasse kuuluva v&otilde;lgnikule v&otilde;lgnetava kohustuse t&auml;itmist v&otilde;ib p&auml;rast pankroti v&auml;ljakuulutamist teha &uuml;ksnes pankrotihaldur.</p> <p>Oma n&otilde;ue tuleb esitada haldurile kirjalikult (n&otilde;udeavaldus). N&otilde;udeavalduses m&auml;rgitakse n&otilde;ude sisu (seletus, kuidas on n&otilde;ue tekkinud), alus (viide lepingule, arvetele vms) ja suurus. N&otilde;udeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid t&otilde;endavad dokumendid. N&otilde;udeavaldusele kirjutab v&otilde;lausaldaja alla. Kui n&otilde;udeavaldus ei ole n&otilde;uetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale v&auml;hemalt 10 p&auml;eva puuduste k&otilde;rvaldamiseks. Enne n&otilde;udeavalduse esitamist on m&otilde;istlik v&otilde;tta pankrotihalduriga &uuml;hendust ning t&auml;psustada n&otilde;ude esitamise kord ning kontaktid, kuhu n&otilde;udeavaldus esitada.</p> <p>Mis puutub saamata t&ouml;&ouml;tasusse ja h&uuml;vitistesse, siis t&ouml;&ouml;lepingu kohaselt on t&ouml;&ouml;andja kohustatud maksma t&ouml;&ouml; eest t&ouml;&ouml;tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. T&ouml;&ouml;lepingu kirjalikus&nbsp; dokumendis peab olema kokku lepitud t&ouml;&ouml; eest makstavas tasus, t&ouml;&ouml;tasu arvutamise viisis, maksmise korras ning sissen&otilde;utavaks muutmise ajas (palgap&auml;ev). Seega on t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus n&otilde;uda kokkulepitud t&ouml;&ouml;tasu ning pankrotimenetluse k&auml;igus esitada n&otilde;ue saamata t&ouml;&ouml;tasu kohta pankrotihaldurile.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andjal rahalisi vahendeid h&uuml;vitiste maksmiseks piisavalt ei ole, taotleb pankrotihaldur h&uuml;vitist t&ouml;&ouml;tuskindlustuse seaduses etten&auml;htud korras T&ouml;&ouml;tukassast. Pankrotih&uuml;vitise (t&ouml;&ouml;andja maksej&otilde;uetuse h&uuml;vitise) eesm&auml;rk on h&uuml;vitada t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;andja pankroti t&otilde;ttu saamata j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;tasu, puhkusetasu ja t&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemisel saamata j&auml;&auml;nud h&uuml;vitised jms, mis on ette n&auml;htud t&ouml;&ouml;lepingu seaduses.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa arvestab h&uuml;vitise suurust saamata j&auml;&auml;nud tasude liikide kaupa ja h&uuml;vitise summadele on kehtestatud &uuml;lempiirid. Juhul, kui t&ouml;&ouml;tukassa poolt makstud h&uuml;vitis ei kata kogu t&ouml;&ouml;taja n&otilde;uet, s&auml;ilib t&ouml;&ouml;tajal &otilde;igus n&otilde;uda &uuml;lej&auml;&auml;nud osa rahuldamist pankrotimenetluse kaudu. T&ouml;&ouml;tukassa poolt makstavast pankrotih&uuml;vitisest saab lugeda siit: <a href="https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/pankrotihuvitis" target="_blank">https://www.tootukassa.ee/content/toetused-ja-huvitised/pankrotihuvitis</a>.</p> <p>T&ouml;&ouml;taja saab t&ouml;&ouml;vaidluskomisjoni poole p&ouml;&ouml;rduda &uuml;ksnes juhul, kui tal on t&ouml;&ouml;andja vastu mittevaraline n&otilde;ue (nt t&ouml;&ouml;suhte tuvastamise, t&ouml;&ouml;tamise registri kande muutmine, kahju vms). T&ouml;&ouml;vaidluskomisjonile esitatava avalduse vormi leiab siit: <a href="http://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile/" target="_blank">http://www.ti.ee/est/toosuhted-toovaidlus/toovaidluste-lahendamine/avalduse-esitamine-toovaidluskomisjonile/</a>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2125Eestis napib andmeid tööga seotud vähi kohta2018-10-24<p><b>XX T&ouml;&ouml;tervishoiup&auml;eva konverentsil arutleti t&auml;na ohtlike ainete m&otilde;just t&ouml;&ouml;keskkonnas ning kuidas seda m&otilde;ju tervisele v&auml;ltida v&otilde;i v&auml;hendada. Kohal oli &uuml;le 200 t&ouml;&ouml;keskkonna ja -tervishoiu spetsialisti &uuml;le Eesti. </b></p> <p>Konverentsi avas tervise- ja t&ouml;&ouml;minister <b>Riina Sikkut</b>. Ta r&otilde;hutas, et hea t&ouml;&ouml;keskkonna eest tuleb hoolt kanda &uuml;hest k&uuml;ljest just seet&otilde;ttu, et t&ouml;&ouml;l veedab inimene suurema osa oma ajast. Teisest k&uuml;ljest v&auml;&auml;rib t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse v&otilde;i ka t&ouml;&ouml;l n&auml;iteks ohtliku aine t&otilde;ttu kannatada saanu erilist hoolt, sest t&ouml;&ouml;d tehakse ka &uuml;ldiseks h&uuml;vanguks, kellegi teise jaoks uut v&auml;&auml;rtust luues.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja <b>Meeli Miidla-Vanatalu</b> tegi &uuml;levaate Eesti t&ouml;&ouml;keskkonnast laiemalt. Esimese &uuml;heksa kuuga on toimunud 3909 &otilde;nnetust. Eelmise aastaga v&otilde;rreldes on t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv pisut v&auml;henenud, ca 3,5%. Paraku on sel aastal oma elu t&ouml;&ouml;d tehes kaotanud t&auml;naseks juba &uuml;heksa inimest.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant <b>Piret Kaljula</b> k&otilde;neles ohtlikest kemikaalidest t&ouml;&ouml;keskkonnas. Ta r&otilde;hutas, et t&ouml;&ouml;andja peab olema kursis, millised kemikaalid on ettev&otilde;ttes kasutuses, v&auml;ltimaks v&otilde;imalikke kahjusid. Kemikaalide kasutus peab kajastuma riskianal&uuml;&uuml;sis, et ka t&ouml;&ouml;tajad teaksid ja oskaksid ennast hoida.</p> <p>Euroopa Liidus diagnoositakse igal aastal 120&nbsp;000 t&ouml;&ouml;ga seotud v&auml;hijuhtu, mis on tingitud kokkupuutest kantserogeenidega. T&ouml;&ouml;ga seotud v&auml;hihaigused p&otilde;hjustavad igal aastal ligikaudu 80&nbsp;000 surmajuhtumit. Eestis paraku sarnast statistikat ei koguta.</p> <p>Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloog dr <b>Tiina Tuul</b> pani s&uuml;damele, et t&ouml;&ouml;andjad ning t&ouml;&ouml;tajad kasutaksid isikukaitsevahendeid v&auml;ltimaks kokkupuudet kantserogeenidega. V&auml;hki haigestunud patsiendid vahetavad sageli diagnoosi t&otilde;ttu t&ouml;&ouml;kohta. Dr Tuul r&otilde;hutas, et t&ouml;&ouml;andjad annaksid t&ouml;&ouml;tajatele v&otilde;imalikest riskidest kindlasti teada ning kehtestaksid reeglid, mida t&ouml;&ouml;tajad kindlasti j&auml;rgiksid. Tervisek&auml;itumise aluseks on teadlikkus, et inimesed oskaksid ohte m&auml;rgata ja neid v&auml;ltida.</p> <p>T&ouml;&ouml;tervishoiup&auml;eva konverents toimus Euroopa T&ouml;&ouml;ohutuse ja T&ouml;&ouml;tervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) teavitus- ja koost&ouml;&ouml;projekti raames, mis toimub &uuml;heaegselt enam kui 30&nbsp;riigis. Teavitust&ouml;&ouml; eesm&auml;rgiks on juhtida t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;keskkonnas peituvatele ohtlike ainetega seotud riskidele. Lisainfo kampaania kohta: <a href="https://healthy-workplaces.eu/">https://healthy-workplaces.eu/</a>.</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/koik-uudised/uudised-detailne/?tx_news_pi1%5Bnews%5D=569&amp;cHash=e999780295a314d2d211e50cd3fa07db" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=1753Oktoobri viimasel pühapäeval minnakse üle talveajale. 2018-10-24<p><strong>&Ouml;&ouml;l vastu 28. oktoobrit kell 4.00 keeratakse kell tunni v&otilde;rra tagasi. T&ouml;&ouml;tajate jaoks, kes sellel &ouml;&ouml;l t&ouml;&ouml;d teevad, v&otilde;ib see t&auml;hendada &uuml;he t&ouml;&ouml;tunni lisandumist.</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tajaid, kes t&ouml;&ouml;tavad esmasp&auml;evast reedeni p&auml;evasel ajal, see ei m&otilde;juta. Samuti ei muutu kuu &uuml;ldine t&ouml;&ouml;aeg. Kellakeeramine puudutab neid t&ouml;&ouml;tajaid, kes on &ouml;&ouml;l vastu p&uuml;hap&auml;eva t&ouml;&ouml;l. See t&auml;hendab, et &ouml;&ouml;vahetuses t&ouml;&ouml;tajatel tekiks justkui lisatund tavap&auml;rasele t&ouml;&ouml;vahetusele juurde.</p> <p>Lisatunniga tuleks arvestada juba t&ouml;&ouml;ajakava koostamise ajal. Lisatund toob kaasa pikema t&ouml;&ouml;p&auml;eva. Oluline on t&auml;hele panna, et pikemas t&ouml;&ouml;vahetuses tuleb pooltel kokkuleppele j&otilde;uda ning t&ouml;&ouml;vahetuse pikkus ei tohi &uuml;letada 13 tundi.</p> <p>Lisatund v&otilde;ib tekitada &uuml;letunnit&ouml;&ouml;. &Uuml;letunnit&ouml;&ouml; tegemiseks peab olema t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja vaheline kokkulepe. Seet&otilde;ttu v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja kokku leppida, et t&ouml;&ouml;taja kohustub tegema t&ouml;&ouml;d &uuml;le kokkulepitud t&ouml;&ouml;aja, antud juhul tund aega kauem. Summeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestusega t&ouml;&ouml;tajatel h&uuml;vitatakse v&otilde;imalikud &uuml;letunnid (kaasa arvatud kellakeeramisest tulenev lisatund) arvestusperioodi l&otilde;pus.</p> <p><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu teemalehti:</strong></p> <p><a href="/redirect/378" target="_blank">t&ouml;&ouml;aeg</a><br /><a href="/redirect/384" target="_blank">&uuml;letunnit&ouml;&ouml;</a><br /><a href="/redirect/903" target="_blank">summeeritud t&ouml;&ouml;ajaarvestus</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2124Kas võin keelduda kasutamast tööl ohtlikku kemikaali?2018-10-22<p><b>Pean t&ouml;&ouml;l kasutama hapet, aga ma ei ole saanud vastavat koolitust ega v&auml;lja&otilde;pet. Kas v&otilde;in selle t&ouml;&ouml; tegemisest keelduda? Samuti puudub eestikeelne ohutuskaart selle kemikaali kohta ja mulle tundub, et ei ole t&auml;idetud &uuml;htegi asja T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehel ohtlike kemikaalide t&ouml;&ouml;l kasutamise kohta kirja pandust. </b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant:</i></b><i> </i>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduses on kirjas t&ouml;&ouml;taja &otilde;igused, milleks on muuhulgas ka &otilde;igus:</p> <ul> <li>n&otilde;uda t&ouml;&ouml;andjalt t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uetele vastavaid t&ouml;&ouml;tingimusi ning &uuml;his- ja isikukaitsevahendeid;</li> <li>saada teavet t&ouml;&ouml;keskkonna ohuteguritest, t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si tulemustest, tervisekahjustuste v&auml;ltimiseks rakendatavatest abin&otilde;udest, tervisekontrolli tulemustest ja t&ouml;&ouml;inspektori ettekirjutusest t&ouml;&ouml;andjale;</li> <li>keelduda t&ouml;&ouml;st v&otilde;i peatada t&ouml;&ouml;, mille t&auml;itmine seab ohtu tema v&otilde;i teiste isikute tervise v&otilde;i ei v&otilde;imalda t&auml;ita keskkonnaohutuse n&otilde;udeid, teatades sellest viivitamata t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;i tema esindajale ja t&ouml;&ouml;keskkonnavolinikule.</li> </ul> <p>Kui t&ouml;&ouml;taja peab t&ouml;&ouml;s k&auml;itlema ohtlikku kemikaali (hapet), mille kohta ei ole ettev&otilde;ttes eestikeelset ohutuskaarti, t&auml;hendab see paraku seda, et puudub teave, kuidas seda kemikaali ohutult k&auml;idelda -&nbsp; milliseid isikukaitsevahendeid kasutada, millised on esmaabimeetmed jne. Ehk t&ouml;&ouml;d ei ole v&otilde;imalik ohutult teha. Eestikeelsed ohutuskaardid kasutatavate ohtlike kemikaalide kohta peavad ettev&otilde;ttes kindlasti olema ja t&ouml;&ouml;andja peab neid t&ouml;&ouml;tajale tutvustama.</p> <p>Enne t&ouml;&ouml;st keeldumist soovitame t&ouml;&ouml;andjat siiski kirjalikult teavitada esinevast probleemist ning n&otilde;uda selle lahendamist. Info t&ouml;&ouml;st keeldumise kohta esitage kirjalikult, et teil oleks vajadusel hilisemalt v&otilde;imalik t&otilde;endada, miks te t&ouml;&ouml;st keeldusite (teie tervis on ohtu seatud, mitte te ei keeldu lihtsalt t&ouml;&ouml; tegemisest).</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja ikkagi ignoreerib probleemi ja t&ouml;&ouml;taja (kirjalikke) p&ouml;&ouml;rdumisi ning ei k&otilde;rvalda ohtu t&ouml;&ouml;taja tervisele, siis v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;leping erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 91 l&otilde;ige 2 alusel &ndash; p&otilde;hjuseks t&ouml;&ouml;andja poolne oluline rikkumine (t&ouml;&ouml; j&auml;tkamine on seotud reaalse ohuga t&ouml;&ouml;taja tervisele). Selleks tuleb esitada ka kirjalikud t&otilde;endid, et t&ouml;&ouml;taja on probleemist varasemalt teavitanud.&nbsp;</p> <p><strong><a href="/redirect/2702">Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte keemilistest ohuteguritest</a></strong>.&nbsp;</p> <p>Foto: pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2123Kai Realo: juht peab leidma kontakti iga meeskonnaliikmega 2018-10-19<p><strong>Kohtume Kai Realoga Tammsaare &Auml;rimajas asuvas Circle&nbsp;K Eesti peakontoris. Siin t&ouml;&ouml;tavad inimesed on toeks teenindusjaamadele &uuml;le Eesti ning nemad viivad ka Eesti head kogemused ja ideed kontserni s&otilde;sarettev&otilde;teteni &uuml;le maailma. K&otilde;iki neid inimesi juhib peadirektori ametis Kai Realo, kes on Circle&nbsp;K-s t&ouml;&ouml;tanud &uuml;le 15 aasta ja p&auml;lvis maikuus Eesti parima juhi tiitli.</strong></p> <p><b>Millise juhina te end kirjeldaksite?</b></p> <p>See on k&uuml;simus, mida minult ikka k&uuml;sitakse. Aasta-aastalt pean oma vastust veidi korrigeerima. Ma ei ole kindlasti enam see juht, kes ma olin k&uuml;mme aastat tagasi. Kindlasti on s&auml;ilinud minu suunatus eesm&auml;rgile. Olen inimene, kelle jaoks on selge, mis on eesm&auml;rk ja mida tuleb selle saavutamiseks teha, ning &uuml;ldjoontes on just sellele suunatud iga minu liigutus.</p> <p><b>Kuidas olete aja jooksul muutunud?</b></p> <p>Olen loomult maksimalist ja mingil ajal olin seet&otilde;ttu j&otilde;ulisema juhtimisstiiliga. Ma ei saa &ouml;elda, et oleksin juhina pehme, aga ma olen &otilde;ppinud inimesi erineval moel m&otilde;jutama. Kui on vaja olla j&otilde;uline, siis seda ma ka olen, aga ma ei ole enam see, kes l&auml;heks valikuta n-&ouml; l&auml;bi halli kivi.</p> <p>Tihtipeale on mind peetud ka innovaatiliseks juhiks. Mul tekib palju ideid ja ma m&otilde;tlen ka v&otilde;imalikud lahendused v&auml;lja. Samas ei t&auml;henda see veel, et k&otilde;ik need ideed tuleks ellu viia. Pigem on need v&otilde;imalused, millest kolleegid saavad oma ideedele tuge.</p> <p>Kokkuv&otilde;tvalt saan &ouml;elda, et olen eesm&auml;rgile p&uuml;hendunud ja pigem tugevam juht. Olen suunan&auml;itaja ning selle juurde kuuluvad nii loomingulisus kui ka innovatsioon.</p> <p><b>Kas olete aja jooksul ka m&otilde;nest juhtimisv&otilde;ttest loobunud?</b></p> <p>Raske &ouml;elda. Loomult olen inimene, kellele meeldib iseseisvus &ndash; olen ise iseseisev alluv ja mulle meeldivad iseseisvad t&ouml;&ouml;tajad. Olen pidanud endas muutma mitmeid asju, et olla parem juht, kuid kui midagi v&auml;lja tuua, siis mulle ei ole loomuomane pidev kontrollimine.</p> <p>Tean, et teatud t&uuml;&uuml;pi inimesi lihtsalt peab kontrollima. K&otilde;ik inimesed ei ole &uuml;hesugused: on iseseisvaid, on loomingulisi ja on neid, kellele sobib vabam ajagraafik. M&otilde;nele kolleegile tuleb siiski aeg-ajalt &otilde;lale koputada ja uurida, kui kaugel nad oma t&ouml;&ouml;ga parajasti on. See on alati minult k&otilde;ige rohkem pingutust n&otilde;udnud ja ilmselt pean sellega elu l&otilde;puni maadlema. Mulle meeldib, kui inimesed saavad eesm&auml;rgi v&otilde;i t&ouml;&ouml;&uuml;lesande, mida nad on p&auml;devad lahendama, ning tulevad minu juurde siis, kui tahavad kellegagi koos m&otilde;elda, n&otilde;u saada, v&otilde;i soovivad, et keegi neid emotsionaalselt toetaks. Ma ei ole k&otilde;ige parem administreeriv juht, mul on k&uuml;ll omad n&otilde;ksud, aga see ei ole mulle loomuomane.</p> <p><b>Maikuus tunnustati teid Eesti parima juhi tiitliga. Kas selline t&auml;helepanu sobib teile v&otilde;i hoiate rohkem tagaplaanile?</b></p> <p>Nii ja naa. Ma ei ole seda t&uuml;&uuml;pi inimene, kes jookseb, autasud rinnas, igal pool ringi ja p&uuml;&uuml;ab k&otilde;igis asjades arvamust avaldada. Kaugeltki mitte. Aga juht olla &ndash; see on minu elukutse. Oleks vale &ouml;elda, et kui saan erialase tunnustuse, siis tunnen end kuidagi ebamugavalt v&otilde;i halvasti. Seda kindlasti mitte.</p> <p>See tunnustus oli minu jaoks oluline. Tunnustuse saamisest on m&otilde;ned kuud m&ouml;&ouml;dunud ja saan &ouml;elda, et see oli veelgi olulisem minu t&ouml;&ouml;tajatele. On t&auml;iesti uskumatu, kuidas inimestele l&auml;heb korda, kes neid juhib. Tunnustus kinnitas neile, et neil on hea juht. &Uuml;ks alluv kirjeldas mulle vahvalt, kuidas ta oma emale r&auml;&auml;kis, et ta t&ouml;&ouml;tab n&uuml;&uuml;d Eesti k&otilde;ige mainekamas ettev&otilde;ttes ja Eesti k&otilde;ige parema juhi alluvuses. See oli &uuml;llatav tagasiside, millele ma ise ei oleks osanud m&otilde;eldagi.</p> <p>Mul on saadud tunnustuse &uuml;le hea meel. Kindlasti ei ole see aga midagi sellist, et v&otilde;iksin &ouml;elda, et minu t&ouml;&ouml; on n&uuml;&uuml;d tehtud, olen k&otilde;ik saavutanud ja k&otilde;nnin n&uuml;&uuml;d ringi, tiitel kaelas.</p> <p><b>Kui peaksite andma soovituse inimesele, kes esmakordselt alustab juhi ametis, siis milline see oleks?</b></p> <p>Sellele on lihtne vastata. Enne praegust intervjuud r&auml;&auml;kisin just kahe uue juhiga. Ma kohtun k&otilde;igi oma uute teenindusjaamade juhatajatega. Nad on &uuml;ldjuhul saanud selle ameti edutamise teel, aga osa uusi juhte on tulnud ka v&auml;ljastpoolt, et meie juures karj&auml;&auml;ri j&auml;rgmine samm teha.</p> <p>Uue juhiga alustan vestlust k&uuml;simusega, kas ta on juba leidnud kontakti oma meeskonnaga. Uurin, mida ta on teinud selleks, et saada oma t&ouml;&ouml;tajatega tuttavaks. Kas ta on nende k&otilde;igiga kohtunud ka &uuml;ks &uuml;hele ning saanud aru, kes nad on ja millised on nende ootused juhile, meeskonnale, t&ouml;&ouml;andjale &uuml;ldiselt ja kohale, kus nad t&ouml;&ouml;tavad. See on A ja O iga juhi maailmas.</p> <p>Mind paneb imestama, kui ettev&otilde;tte juhina alustav inimene &uuml;tleb intervjuus meediale, et peamise asjana p&auml;rast t&ouml;&ouml;le asumist vaatas ta &uuml;le ettev&otilde;tte finantsn&auml;itajad ja muud taolised asjad. Sellised asjad saab majandusaasta aruandest iga&uuml;ks juba varem, enne t&ouml;&ouml;le asumist v&auml;lja lugeda. K&otilde;ige olulisem on alguses ikkagi kontakt inimestega, keda juhtima hakkad. Kui seda kontakti ei ole, siis n&auml;eb juht vaid poolt sellest, mis ettev&otilde;ttes tegelikult toimub. See on minu esimene soovitus.</p> <p>Teine soovitus on, et ka edaspidi j&auml;&auml;ks aega meeskonnale, inimestele. Oma aega tuleb h&auml;sti planeerida. Uue ameti ja t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete juures kipub tekkima ajadefitsiit: kogu aeg on vaja midagi teha, midagi uut on tulemas, midagi on juhtunud ja tekib tunne, et ainult sina saad maailma p&auml;&auml;sta. Tuleb paika panna kindel rutiin, kuidas v&otilde;tta aega iseendale, teha plaane ja mitte rapsida. Kindlasti on vaja leida aega oma inimeste jaoks. Tuleb kalendrisse kirja panna, millal ja kellega oma t&ouml;&ouml;tajatest j&auml;rgmisena kokku saad, et tunnike vestelda &uuml;ksteise paremaks m&otilde;istmiseks.</p> <p><b>Kas teil on soovitusi ka pikaaegsetele juhtidele?</b></p> <p>Kindlasti, sest olen ka ise pikaaegne juht. Inimesed vahetuvad meeskondades &ndash; kes on saavutanud uue kompetentsitaseme ja otsib v&auml;ljundit mujalt, kes on l&auml;inud vanemapuhkusele v&otilde;i sealt tulnud. Nende muutustega koos tuleb ka endal muutuda. Inimeste vahetumise t&otilde;ttu oma juhtimisstiili kohandamine on trenni eest. Juht v&otilde;ib ju &ouml;elda, et tal on mingi loomup&auml;rane ja ainuomane juhtimisstiil, kuid mitte kunagi ei ole halb teha v&auml;ikeseid mugandusi, et teistel inimestel oleks mugavam ka sinuga koos t&ouml;&ouml;tada.</p> <p>Palju on r&auml;&auml;gitud uutest p&otilde;lvkondadest, kes peale tulevad. Nad n&auml;evad asju teistmoodi. Tuleb m&otilde;elda, kuidas neile l&auml;hemale j&otilde;uda ja kuidas neist paremini aru saada. Kuidas panna neid maksimumi saavutama. See on igale juhile j&otilde;ukohane harjutus.</p> <p><b>Kui paljude p&otilde;lvkondadevaheliste erinevustega olete kokku puutunud ning ennast seet&otilde;ttu t&auml;iendama v&otilde;i muutma pidanud?</b></p> <p>Ma ei ole pidanud end mitte niiv&otilde;rd muutma, aga olen p&uuml;hendanud aega sellele, et &uuml;ldse aru saada, milles seisneb see p&otilde;him&otilde;tteline erinevus p&otilde;lvkondade vahel. See v&auml;ljendub harilikult k&uuml;ll t&ouml;&ouml;s, aga oluline on aru saada, kust tuleb seda p&otilde;hjustanud p&otilde;him&otilde;tteline erinevus m&otilde;tteviisis ja tegudes.</p> <p>M&auml;letan h&auml;sti, kuidas m&otilde;ni aasta tagasi Y-generatsiooni p&otilde;lvkonnaga silmitsi seisime. Teenindusjaamade juhatajad ei osanud midagi peale hakata ja k&uuml;sisid, kuidas sellise seltskonnaga &uuml;ldse midagi tehtud saab. V&otilde;tsin aja, lugesin artikleid ja vestlesin oma noorte kolleegidega, et noorest p&otilde;lvkonnast aru saada. Kuna mul on kodus Y-generatsiooni esindaja, siis sai mulle &uuml;sna kiiresti selgeks, et t&ouml;&ouml; ei ole uue generatsiooni jaoks iseenesestm&otilde;istetav asi. Selline arusaam raputab minu generatsiooni inimesi hingep&otilde;hjani. Kui sellele m&otilde;tlema hakata, siis paneb imestama, kuidas k&uuml;ll saab keegi arvata, et t&ouml;&ouml; ei ole iseenesestm&otilde;istetav. Sulle ei pruugi t&ouml;&ouml;tamine meeldida ja tahaksid rohkem puhata, aga seada k&uuml;sim&auml;rgi alla, kas inimesed peaksid &uuml;ldse t&ouml;&ouml;l k&auml;ima &ndash; see on minuvanustele inimestele ahhaa-elamus, mille aktsepteerimiseks v&otilde;ib kuluda kuid, isegi aastaid.</p> <p>See t&auml;hendab &uuml;htlasi, et nooremat p&otilde;lvkonda ei saa m&otilde;jutada nende vahenditega, millega saab m&otilde;jutada minu p&otilde;lvkonda. Omal ajal tahtis iga&uuml;ks saada endale suurema ekraaniga telerit, moodsamat sektsioonkappi, tugitooli, millel said jalad &uuml;les t&otilde;sta, ning k&otilde;ike muud taolist.</p> <p>Uus p&otilde;lvkond leiab, et t&ouml;&ouml; ei ole h&auml;davajadus. Ta saab aru, et sellel on oma hind. Noore arvates v&otilde;ib elamine &auml;ra mahtuda seljakotti. Peamine on vaid interneti&uuml;hendus, millest noored ei ole valmis loobuma. Nende maailmapilt muudab ka seda, millega neid m&otilde;jutada. Neid ei saa m&otilde;jutada materiaalsete v&auml;&auml;rtustega, vaid hoopis teiste, sisulisemate v&auml;&auml;rtustega.</p> <p><b>Kas v&otilde;ite avaldada m&otilde;ne saladuse, kuidas olete noori inimesi enda juurde t&ouml;&ouml;le saanud?</b></p> <p>Noorte t&ouml;&ouml;tajate leidmine s&otilde;ltub paljuski ettev&otilde;tte kuvandist t&ouml;&ouml;andjana, mitte niiv&otilde;rd t&ouml;&ouml;tasu suurusest. Ettev&otilde;tte kuvand &uuml;hiskonnas m&auml;&auml;rab v&auml;ga palju. Meie oleme v&auml;ga palju v&otilde;itnud t&auml;nu sellele, et ettev&otilde;tte sai k&auml;esoleval aastal mainekaima ettev&otilde;tte tiitli. Noortele l&auml;heb korda, kas oled vastutustundlik ja keskkonnateemadega tegelev ettev&otilde;te. Samuti ka see, kuidas suhtume eri &uuml;hiskonnagruppidesse, nt kas pakume vegantoitu. Loomulikult pakume, kuigi see on piisake meres. Neid kliente, kes seda tahavad, on v&auml;he, kuid nad on v&auml;ga h&auml;&auml;lekad kliendid. Noortele l&auml;heb korda, kas arvestad v&auml;hemusgruppidega ja kuidas suhtled v&auml;lismaailmaga. Need on killukesed, millest kokku kujuneb arusaam, mille j&auml;rgi noored t&ouml;&ouml;andja &uuml;le otsustavad.</p> <p>Kui k&uuml;sida, miks nad j&auml;&auml;vad, siis ilmselt seet&otilde;ttu, kui nendega arvestatakse ja ollakse v&auml;ga kannatlik. K&otilde;ike tuleb selgitada. See on nagu 3,5-aastase lapse kasvatamine. Kui sa j&otilde;uad k&otilde;ikidele miks-k&uuml;simustele vastata v&otilde;i hakkad selgitama juba enne, kui miks-k&uuml;simus tuleb, siis l&auml;heb k&otilde;ik h&auml;sti. See k&otilde;ik kinnistub &uuml;hel hetkel. Ei tasu &auml;rrituda, et elementaarseid asju, mis sulle on lihtsad, ei osata. Mina n&auml;iteks ei oska lehma l&uuml;psta ja ma ei ole seda ka teinud. Ma olen lehma n&auml;inud ja mu vanaemal olid lehmad. Aga kellelgi ei tule m&otilde;tet minu peale karjuda, et n&auml;e, nii vana inimene, aga ei oska lehma l&uuml;psta. Ka t&auml;nap&auml;eva laste jaoks on teemasid, millest nad on vaid kuulnud, kuid mida nad teha ei oska.</p> <p><b>Circle K on rahvusvaheline ettev&otilde;te, kui palju on teil v&otilde;imalik keti juhtimises osaleda?</b></p> <p>Kontserni juhtimine on huvitav protsess. Viimased kuus aastat oleme allunud Kanada kontsernile, mille peakontor asub Montrealis. Oluline osa meie &auml;rist asub aga Ameerika &Uuml;hendriikides, kus on mitu suuremat kontorit. Oleme v&auml;ga multikultuurne seltskond.</p> <p>Viimase paari aastaga oleme v&otilde;tnud suuna globaalse strateegia loomisele. Couche-Tard, mille t&uuml;tarettev&otilde;te me oleme, peab end ise detsentraliseeritud ettev&otilde;tteks. Nad on kasvanud ettev&otilde;tteid &uuml;les ostes. Viimased paark&uuml;mmend aastat on nad aasta-aastalt ostnud mitmesuguseid jaekette ning viinud need oma kontseptsiooni alla. Seet&otilde;ttu ei ole nad v&auml;ga palju m&otilde;elnud pikaajaliste strateegiate peale. N&auml;iteks: mida teha siis, kui bensiin ja diisel kui fossiilsed k&uuml;tused &auml;ra kaovad? V&otilde;i milline on toidu roll meie teenindusjaamades ning millist toitu peame seal pakkuma? Iga kord, kui nad on uue keti ostnud, on sealt &uuml;le v&otilde;etud seni toiminud head asjad ning muus osas v&otilde;etud kasutusele uued kontserni &uuml;ldised lahendused.</p> <p>Viimasel paaril aastal on rohkem t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ratud just mugavuspoe toodete ja teenuste arengule. Peamine n-&ouml; arenduslabor on seni olnud Euroopas, mille keskus asub Norras Oslos. Seal oli meil juba Statoili ajal tugev meeskond kontseptsioonide ja tehnoloogiate arendamiseks. N&uuml;&uuml;d p&uuml;&uuml;takse seda teadmist edasi anda ning sealseid inimesi kaasatakse globaalse arendusmeeskonna liikmeks.</p> <p>V&otilde;ite k&uuml;sida, mida saame Eestis ise m&otilde;jutada. Meie jaamad ehitatakse k&uuml;ll &uuml;htse standardi j&auml;rgi, kuid ei saa &ouml;elda, et see oleks globaalne standard. Kes on USAs k&auml;inud ja sealseid tanklaid n&auml;inud, siis siinpool lompi on bensiinijaamad heal juhul kolmandik Ameerika omadest. Ka meie teenindusjaamade kontseptsioon ehk millised need v&auml;lja n&auml;evad, on v&auml;lja t&ouml;&ouml;tatud tsentraalselt. Kui aga kontseptsioonis tehakse arendusi, n&auml;iteks toidupakkumises, siis kaasatakse eri riikidest tugevad tegijad. N&auml;iteks kuulub uue toidupakkumise ja poe kontseptsiooni meeskonda meie kaubandusdirektor. See t&auml;hendab, et ta saab osaleda protsessis, kus anal&uuml;&uuml;sitakse konkurentsiolukorda ja kirjeldatakse tulevikustsenaariume. On hea, et inimesed saavad osaleda globaalse tasandi otsustusprotsessides.</p> <p>T&auml;ielikult kohalik otsus on see, milliseid tooteid me oma jaamades pakume. K&uuml;tus on k&uuml;ll k&otilde;ikjal &uuml;htemoodi br&auml;nditud toode koos Circle K unikaalse lisandiga, kuid tuleb igas piirkonnas muidugi l&auml;himast terminalist v&otilde;i tehasest. Kui aga r&auml;&auml;gime meie kaupluste kaubavalikust, siis mida rohkem tuleb arvestada kohaliku maitse-eelistusega, seda enam tuleb valik teha kohapeal. N&auml;iteks ei saa norrakale ja poolakale m&uuml;&uuml;a sama maitsega vorsti, sest maitse-eelistused erinevad riigiti v&auml;ga palju. Toidu tootearendus on alati olnud ja ka j&auml;&auml;b kohalikuks tegevuseks.</p> <p><b>Kuidas te kirjeldaksite Circle K-d kui t&ouml;&ouml;andjat?</b></p> <p>Oleme p&uuml;&uuml;dnud hoida &uuml;htset kuvandit ja teenindusstandardit &uuml;le Eesti. V&auml;ga raske on seda teha, kui ettev&otilde;tte esindused on kuuek&uuml;mnes kohas. Teenindusjaamade juhid peavad l&auml;htuma oma tegevustes samadest p&otilde;him&otilde;tetest. Me proovime inimestega arvestada, leida &uuml;les nende parimad oskused ja neid oskusi edasi arendada. Usun, et k&otilde;ik juhid soovivad seda. M&otilde;nel tuleb see lihtsalt paremini v&auml;lja kui teisel.</p> <p>Circle K arendab oma t&ouml;&ouml;tajaid. Me teame, et meie juurde tulevad tihti noored, kes on v&auml;rskelt kooli l&otilde;petanud. Meil on omad protsessid, kuidas kogemusteta inimesest teha oskustega t&ouml;&ouml;taja. See ongi v&otilde;ib-olla meie edu v&otilde;ti, et meil on v&auml;ga selge protsess, kuidas noorest inimesest, kel puuduvad oskused, saab m&otilde;ne aja p&auml;rast t&ouml;&ouml;taja, kes teab v&auml;ga palju erinevaid asju, oskab neid teha, teeb neid turvaliselt ja &otilde;igeid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid kasutades jne. Sellega me julgustame noori, kes meie juurde t&ouml;&ouml;le tulevad. Omavanuste inimeste seas olen ikka nalja teinud, et &bdquo;too oma laps meie juurde ja me teeme temast inimese&ldquo;.</p> <p><b>K&uuml;tuse ja ka toidu k&auml;itlemine on vastutusrikas, kuidas tagate inimeste ohutuse?</b></p> <p>K&uuml;tusega meil teenindajad enam kokku ei puutu, sest k&uuml;tuse k&auml;itlemine jaamades on niiv&otilde;rd automatiseeritud. Ainuke kokkupuude, nagu &uuml;ks jaama juhataja selgitas, oleks siis, kui kord aastas inventuuri ajal tuleb minna mahuti juurde ja lasta sinna m&otilde;&otilde;telatt sisse, et kontrollida, kas tehnoloogia on k&otilde;ik &otilde;igesti m&otilde;&otilde;tnud. K&uuml;tuse k&auml;itlemise osas instrueerime oma t&ouml;&ouml;tajaid muidugi nendeks puhkudeks, kui midagi juhtub. N&auml;iteks, kui keegi laseb tankimisalal k&uuml;tust maha.</p> <p>Kui r&auml;&auml;kida toidust, siis toiduohutus on praegu &uuml;ks prioriteetsemaid teemasid. Ennek&otilde;ike kliendi, aga ka teenindaja huvides. T&ouml;&ouml;tajate huvides on see, et ei kasutataks kiirustades valesid t&ouml;&ouml;v&otilde;tteid. Samuti instrueerime t&ouml;&ouml;tajaid, kuidas kasutada ohutult grilli ja ahju.</p> <p>Meil on ohutu t&ouml;&ouml;keskkonna tagamiseks eraldi meeskond, koolitusprogrammid ja igas jaamas t&ouml;&ouml;keskkonna volinikud, keda regulaarselt koolitame. Nemad viivad oma teadmisi jaamadesse edasi. See on meie jaoks v&auml;ga oluline, seega oleme peensusteni v&auml;lja t&ouml;&ouml;tanud s&uuml;steemi, kuidas ohutut k&auml;itumist tagada.</p> <p>Ka t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste v&auml;ltimine on v&auml;ga oluline. Oleme seda teemat ka T&ouml;&ouml;andjate Keskliidu t&ouml;&ouml;r&uuml;hmas arutanud, samasuguseid v&auml;ljakutseid on v&auml;ga paljudes ettev&otilde;tetes. Info &uuml;lek&uuml;llus viib ilmselt inimeste m&otilde;tted mujale, mist&otilde;ttu ei vaadata ette ega m&otilde;elda oma tegevuse v&otilde;imalikele tagaj&auml;rgedele. T&ouml;&ouml;ohutuse tagamise valem on ikka treening. N&auml;iteks kui konkreetseks t&ouml;&ouml;ks tuleb kindad k&auml;tte panna, siis tuleb seda harjutada seni, kuni inimene paneb kindad k&auml;tte automaatselt, seda endale teadvustamata. Ohutute t&ouml;&ouml;v&otilde;tete treenimine on v&auml;ga oluline ja me teeme seda v&auml;ga s&uuml;steemselt.</p> <p><b>Mis on teie peamine motivaator?</b></p> <p>Minu peamine motivaator on vabadus teha seda, mis mulle meeldib. Ma olen valmis tegema v&auml;ga palju selle nimel, et saavutada vabadus teha just seda, mis on mu kutsumus, mis mind huvitab ja mulle meeldib.</p> <p><b>Millistest tegevustest te energiat saate ja kuidas puhkate?</b></p> <p>Puhkuse ajal puhkan passiivselt. Olen inimene, kellel on aastas vaja v&auml;hemalt k&uuml;mmet p&auml;eva, et uue moes&otilde;na kohaselt &bdquo;molutada&ldquo;. Mul on vaja neid p&auml;evi, kus ma ei traavi m&ouml;&ouml;da vaatamisv&auml;&auml;rsusi ega k&otilde;pla kusagil p&otilde;llul. Ma ei loe siis e-kirju, vaid raamatuid. Selle aasta k&uuml;mne p&auml;eva sees (<i>intervjuu toimus kolm p&auml;eva p&auml;rast Kai Realo puhkust &ndash; toim</i>) lugesin l&auml;bi neli kriminulli ja magasin k&uuml;mme tundi p&auml;evas. Mul on sellist puhkust vaja, et akusid laadida.</p> <p>Mulle meeldib reisida. Mulle meeldivad n&auml;iteks vana Euroopa klassikalised linnad. Firenzesse l&auml;heksin iga kell tagasi. Barcelonas olen k&auml;inud kaheksa korda. Igal aastal k&auml;in ikka L&otilde;una-Euroopas. Need kohad annavad mulle energiat. Sealsed inimesed ja atmosf&auml;&auml;r sobivad mulle. Olen aru saanud, et vajan p&auml;ikest, et energiat saada.</p> <p><b>Mida meeldib teile vabal ajal teha?</b></p> <p>Mul on v&auml;ike koer, korgi nimega Frodo. Kui j&otilde;uan koju, siis tuleb temaga &otilde;ue jalutama minna. See on mulle endale kasulik ja koos temaga on see puhast lust.</p> <p>Mulle meeldib ka &scaron;opata. Viimastel aastatel k&uuml;ll v&auml;hem, sest see ei paku enam nii suurt elamust, palju on juba ka n&auml;htud. &Scaron;oppamise juures meeldib mulle kaubandus kui kontseptsioon. Mulle meeldib vaadata, millega kaupmehed on v&auml;lja tulnud, et klienti kauplusesse tuua. Circle&nbsp;K &auml;ri ei ole e-kaubandus, kus toitu kullerteenusega m&uuml;&uuml;a, aga see ei olegi meie eesm&auml;rk. Meie &auml;ri seisneb ikkagi selles, et tuled kohale ja saad vajaliku k&auml;tte. See on traditsiooniline jaekaubanduse vorm alates v&auml;ljapanekutest, teenindusest kuni reklaammaterjalideni. N&auml;iteks k&auml;ia p&auml;ev l&auml;bi Amsterdamis m&ouml;&ouml;da toidupoode ei ole minu jaoks mingi probleem, see meeldib mulle ja ma saan sellest isegi energiat, mida oma t&ouml;&ouml;s kasutada.</p> <p><b>Mida sellelt aastalt ootate?</b></p> <p>Kui seda oleks minult k&uuml;situd vahetult p&auml;rast majandusaastat, mis oli v&auml;ga edukas ja mil sai tehtud v&auml;ga palju &ndash; nimevahetus, kolm uut jaama, uued kontseptsioonid, siis oleksin &ouml;elnud, et arvatavasti tuleb k&auml;esolev aasta igav. N&uuml;&uuml;d arvan, et sellise tempoka aasta j&auml;rel saame keskenduda oma p&otilde;hitegevustele ning arendada meeskonda. Meil on uus kaubam&auml;rk ja vajalik infrastruktuur, n&uuml;&uuml;d on aega, et tegeleda rohkem oma inimestega. Minule on uus aasta inimeste ja organisatsiooni arendamise aasta.</p> <p><b>Mida tahaksite ise sel aastal teha, mida seni teinud pole?</b></p> <p>Raske on sellele vastata. Aga esimesena tuleb m&otilde;ttesse, et tahaksin v&otilde;tta talvepuhkuse ja veeta n&auml;dala Alpides. Ma ei ole seal v&auml;ga kaua aega k&auml;inud. Viimaste aastate tempot arvestades ei ole mulle isegi p&auml;he tulnud, et saaksin talvel puhkama minna. Seega &ndash; ilmselt talvepuhkus ongi see, mida ma isiklikult aastalt ootan, sest tavaliselt on esimene p&auml;he tulnud m&otilde;te just see, mis k&otilde;ige &otilde;igem.</p> <p>Intervjueeris: Raigo Jahu</p> <p>Foto: Meeli K&uuml;ttim</p> <p><em>Lugu ilmus T&ouml;&ouml;inspektsiooni ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2018 aasta kolmandas numbris</em></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2122Tööinspektsioon: erasektori metsaettevõtted panustavad töötajate ohutusse2018-10-19<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon kontrollis 39 metsandusega tegelevat ettev&otilde;tet. Registreeriti 26 rikkumist, tehti 25 suulist soovitust ja koostati 9 ettekirjutust. Peamised rikkumised olid seotud ohualade m&auml;rgistuse ja puuduliku tervisekontrolliga. </b></p> <p>Sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti t&ouml;&ouml;vahendite vastamist n&otilde;uetele, t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;alast v&auml;lja&otilde;pet, t&ouml;&ouml;varustust ja isikukaitsevahendeid, ohualade m&auml;rgistust ning t&ouml;&ouml;- ja puhkeaja n&otilde;uetele vastamist. T&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rati ka olmetingimustele ning esmaabivahendite k&auml;ttesaadavusele. Inspektorid kontrollisid, kas t&ouml;&ouml;tajad on l&auml;binud tervisekontrolli t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures.</p> <p>Peamised rikkumised olid seotud ohualade m&auml;rgistuse ning t&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli korraldusega. &bdquo;Seekordse sihtkontrolliga erasektori metsaettev&otilde;tetes saime t&otilde;deda, et t&ouml;&ouml;tajate turvalisusele ja heaolule p&ouml;&ouml;ratakse varasemast suuremat t&auml;helepanu,&ldquo; &uuml;tles T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor Maret Maripuu. Positiivsena saab esile tuua, et metsas on t&ouml;&ouml;tajatele tagatud soojakud, mis on seni olnud oluliseks rikkumiseks. Tervisekontrollis t&ouml;&ouml;tervishoiuarsti juures polnud k&auml;inud enam kui poolte ettev&otilde;tete t&ouml;&ouml;tajad. &bdquo;Tervisekontrolli korraldus tuleb ettev&otilde;tetel oluliselt paremini l&auml;bi m&otilde;elda. Korrap&auml;rane tervisekontroll aitab nii t&ouml;&ouml;tajal kui t&ouml;&ouml;andjal olla kindel, et t&ouml;&ouml; ei kahjusta inimese tervist ja v&otilde;imalikud probleemid tulevad varakult ilmsiks,&ldquo; lisas Maripuu.</p> <p>Eelmisel aastal juhtus metsandusega seotud t&ouml;&ouml;aladel 30 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust. Sihtkontrolli k&auml;igus kontrolliti raielanke Harjumaal, Raplamaal, P&auml;rnumaal, L&auml;&auml;nemaal, L&auml;&auml;ne- ja Ida-Virumaal, J&otilde;gevamaal, P&otilde;lvamaal, Valgamaal, V&otilde;rumaal, Tartumaal ja Viljandimaal.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsioon pakub v&otilde;imalust kutsuda ettev&otilde;ttesse t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant, kes annab n&otilde;u t&ouml;&ouml;keskkonna parendamiseks. Konsultandi kutsumiseks tuleb saata e-mail T&ouml;&ouml;inspektsiooni aadressile <a href="mailto:ti@ti.ee">ti@ti.ee</a>. T&auml;psemat teavet saab T&ouml;&ouml;inspektsiooni infotelefonilt 640 6000 v&otilde;i T&ouml;&ouml;inspektsiooni kodulehelt. Ettev&otilde;ttele on konsultandi teenus tasuta.&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a>&nbsp;</p> <p>Foto: pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2121Täna toimub seminar „Eesti vanemaealine – üksi või üksi jäetud?“2018-10-18<p><b>Kell 10:45 ministeeriumide &uuml;hishoones algava seminari eesm&auml;rk on juhtida t&auml;helepanu vanemaealiste &uuml;ksindusele, sellega kaasnevatele probleemidele. Seminaril r&auml;&auml;gitakse &uuml;ksilduse seosest vananemisega ja sellest, kuidas kaasata vanemaealisi aktiivsesse &uuml;hiskonnaellu. &Uuml;ritusele on kutsutud kohalike omavalitsuste juhid, sotsiaalt&ouml;&ouml;tajad ja vanemaealiste organisatsioonide ja kogukonna&uuml;henduste esindajad.&nbsp;&nbsp; </b></p> <p>&bdquo;Soovime, et seminari l&otilde;puks oleks k&otilde;igil veelgi parem arusaam sellest, kuidas kaasata vanemaealisi kogukonna tegemistesse,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalkaitseminister <b>Kaia Iva</b>. &bdquo;Vanemaealised tunnevad end &uuml;hiskonna otsuste tegemisest pigem k&otilde;rvalej&auml;etuna. Samas on uuringud n&auml;idanud, et vanemaealised tahavad olla aktiivsed ja v&otilde;iksid panustada vastavalt oma soovidele ning v&otilde;imetele nii kogukonna elus kui t&ouml;&ouml;turul.&ldquo;</p> <p>Lisaks r&auml;&auml;gitakse ka vabatahtliku tegevuse arendamisest hoolekandes, vanemaealiste organisatsioonide v&otilde;imestamisest ja kaasavatest tegevustest seenioride keskustes.</p> <p>Seminari korraldab sotsiaalministeeriumi juures tegutsev vanemaealiste poliitika komisjon.</p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2120Sotsiaalkaitseminister tunnustas peresõbralikke tööandjaid2018-10-17<p class="xnormaallaad2"><b>T&auml;na, 17. oktoobril, andis sotsiaalkaitseminister Kaia Iva pidulikul tunnustus&uuml;ritusel 13 t&ouml;&ouml;andjale&nbsp;&uuml;le peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja l&otilde;ppm&auml;rgise. Konkursiga valitud t&ouml;&ouml;andjad l&auml;bisid l&otilde;ppm&auml;rgise saamiseks pooleteise aasta jooksul p&otilde;hjaliku konsulteerimis- ja hindamisprotsessi, mille jooksul muudeti organisatsiooni t&ouml;&ouml;kultuuri ja keskkonda peres&otilde;bralikumaks.</b></p> <p class="xmsolistparagraph">Lisaks p&auml;lvisid 31 t&ouml;&ouml;andjat peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja algm&auml;rgise. Algm&auml;rgis n&auml;itab, et t&ouml;&ouml;andja osaleb peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programmis ning on t&auml;naseks l&auml;binud eelhindamise ning koostanud tegevuskava, kuidas organisatsiooni t&ouml;&ouml;kultuuri edaspidi peres&otilde;bralikumaks muuta.</p> <p class="xmsolistparagraph">&bdquo;K&otilde;ik peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja programmis osalenud t&ouml;&ouml;andjad v&auml;&auml;rivad tunnustust, sest nad soovivad arvestada praeguste ja tulevaste t&ouml;&ouml;tajate vajadustega ning on valmis panustama nende heaolusse,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalkaitseminister <b>Kaia Iva</b>. <strong>&bdquo;T</strong>&ouml;&ouml;tajad hindavad &uuml;ha rohkem t&ouml;&ouml;koha valikul paindlikkust ja peres&otilde;bralikkust, sest t&ouml;&ouml; ja pereelu &uuml;hitamine puudutab v&auml;ga paljusid, n&auml;iteks ka neid, kes hooldavad eakat pereliiget, tegelevad t&ouml;&ouml; k&otilde;rvalt professionaalsel tasemel spordiga v&otilde;i t&auml;iendavad t&ouml;&ouml; k&otilde;rvalt oma oskusi.&ldquo;</p> <p class="xmsolistparagraph">Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise saamiseks peab t&ouml;&ouml;andja l&auml;bima mitmeid hindamisi, teda n&otilde;ustatakse ning lisaks juhtkonnale kaasatakse protsessi ka t&ouml;&ouml;tajaid. Uuringute kohaselt on peres&otilde;bralikud t&ouml;&ouml;andjad konkurentsiv&otilde;imelisemad. Eriti n&auml;htav on t&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamise positiivne efekt t&ouml;&ouml;andjatele, kes vajavad spetsiifiliste oskustega t&ouml;&ouml;j&otilde;udu. Positiivse tulemusena on v&auml;lja toodud ka haigusp&auml;evade arvu v&auml;henemist, t&ouml;&ouml;tajate madalamat stressitaset ja t&ouml;&ouml;andja maine paranemist.</p> <p class="xmsolistparagraph">Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgise programm kestab 1,5-3 aastat. L&otilde;ppm&auml;rgis v&auml;ljastatakse tavaliselt 3 aastat p&auml;rast programmi sisenemist. Programmis osalemine on t&ouml;&ouml;andjate jaoks &otilde;ppimise ja arenemise protsess ning edasi liigutakse vastavalt tegevusplaanile, missuguse taseme- kuld, h&otilde;be v&otilde;i pronks m&auml;rgist t&ouml;&ouml;andja soovib saada. L&otilde;ppm&auml;rgise saanud t&ouml;&ouml;andjad v&auml;ljuvad programmist ja j&auml;tkavad iseseisvalt peres&otilde;bralike meetmete elluviimist, kuid saavad j&auml;rgmisele tasemele liikuda j&auml;relhindamisel. L&otilde;ppm&auml;rgise saajatest j&auml;tkavad mitmed t&ouml;&ouml;andjad mentorina teistele t&ouml;&ouml;andjatele kogemuste jagamist.</p> <p class="xmsolistparagraph">K&auml;esoleva aasta l&otilde;ppm&auml;rgise p&auml;lvijate seas oli t&ouml;&ouml;andjaid nii era- kui avalikust sektorist. L&otilde;ppm&auml;rgise teenisid ADM Interactive O&Uuml;, Incap Electronics Estonia O&Uuml;, Maksu- ja Tolliamet, Proekspert AS, Scoro Software O&Uuml;, Swedbank AS ja Ragn-Sells AS, BDO Eesti AS, DPD Eesti AS, must maja O&Uuml;, Tartu Vangla, AS Tartu Terminal ning Baltic Restaurants Estonia AS.&nbsp;</p> <p class="xmsolistparagraph">2017. aastast sotsiaalministeeriumi poolt v&auml;lja antavat peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja m&auml;rgist saavad taotleda&nbsp;nii t&ouml;&ouml;andjad era- ja avalikus sektoris kui ka kodaniku&uuml;hendused. Programmis osalemiseks ei pea t&ouml;&ouml;andja olema eelnevalt kasutusele v&otilde;tnud peres&otilde;bralikke meetmeid ja piisab sellest, kui t&ouml;&ouml;andjal on soov areneda ning peres&otilde;bralikku organisatsioonikultuuri rakendada. M&auml;rgise laiem idee on muuta &uuml;hiskonna hoiakuid peres&otilde;bralikumaks, parandada t&ouml;&ouml;andjate konkurentsiv&otilde;imet t&ouml;&ouml;tajate v&auml;rbamisel ning suurendada t&ouml;&ouml;tajate turvatunnet.</p> <p class="xmsolistparagraph">Uus kandideerimisvoor avaneb 2018. aasta novembris.</p> <ul> <li>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja algm&auml;rgise saanud t&ouml;&ouml;andjate <a href="http://bit.ly/2gLHwFC">nimekiri</a></li> <li>Peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja<a href="http://bit.ly/2xOwnId"> visuaal</a>&nbsp;</li> </ul> <div></div> <div>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2119Eestis on peatselt maailma kõige paindlikum vanemapuhkuste süsteem2018-10-17<p><strong>Riigikogu v&otilde;ttis t&auml;na vastu veelgi paindlikumat vanemah&uuml;vitist lubavad muudatused. L</strong><b>uuakse &uuml;htne vanemapuhkuste ja -h&uuml;vitiste s&uuml;steem, millest osa on m&otilde;eldud emale, osa isale ja &uuml;lej&auml;&auml;nud osa vanemate vahel jagamiseks.</b> <strong>Edaspidi saavad&nbsp;ema ja isa olla kahe kuu jooksul samal ajal lapsega kodus ja saada vanemah&uuml;vitist, v&otilde;tta vanemapuhkust kalendrip&auml;evade kaupa ning kombineerida t&ouml;&ouml;tamist ja lapsega koosolemist.</strong></p> <p>&bdquo;Oleme etappide kaupa kaasajastamas vanemapuhkuste ja &ndash;h&uuml;vitiste s&uuml;steemi, sest selleks, et s&uuml;nniks rohkem lapsi, peab ka perepoliitika k&auml;ima ajaga kaasas ja v&otilde;imaldama vanematele stabiilsust ning samal ajal ka paindlikkust. Kui meie vanemapuhkus on juba praegu &uuml;ks maailma k&otilde;ige heldemaid, siis peatselt on ta ka k&otilde;ige paindlikum ja pakub vanematele mitmeid erinevaid valikuv&otilde;imalusi,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalkaitseminister <b>Kaia Iva</b>. &bdquo;Koos eelmise aasta detsembris vastu v&otilde;etud muudatustega saab iga pere kasutada edaspidi vanemapuhkuste ja -h&uuml;vitiste v&otilde;imalusi nii nagu selle konkreetse pere jaoks k&otilde;ige paremini sobib.&ldquo;<strong></strong></p> <p><strong>Vanemapuhkuste ja -h&uuml;vitiste s&uuml;steemi kavandatud muudatused (</strong><strong>j&otilde;ustuvad 01.04.2022):</strong></p> <ul> <li>Senine rasedus- ja s&uuml;nnituspuhkus nimetatakse &uuml;mber emapuhkuseks ning s&uuml;nnitush&uuml;vitise asemel hakatakse emadele maksma ema vanemah&uuml;vitist. Ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse asemel saab emapuhkusest seega vanemapuhkuse liik ning haigekassa asemel hakkab ema vanemah&uuml;vitist maksma&nbsp;<strong>sotsiaalkindlustusamet</strong><b>.</b> Emapuhkusele on v&otilde;imalik j&auml;&auml;da kuni 70 p&auml;eva enne lapse eeldatavat s&uuml;ndi ning emapuhkuse ajal on t&ouml;&ouml;tamine tulenevalt ema tervisekaitsest piiratud.</li> <li>Lapsevanem saab edaspidi vanemah&uuml;vitist v&auml;lja v&otilde;tta ka&nbsp;<strong>kalendrip&auml;evade kaupa</strong><strong> </strong>kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Kui juba j&otilde;ustunud muudatustega anti vanematele v&otilde;imalus vanemah&uuml;vitist kolme aasta jooksul kalendrikuu kaupa katkestada ja taasalustada, siis uute muudatustega v&otilde;ib h&uuml;vitist kasutada p&auml;evade kaupa. See t&auml;hendab, et vanemah&uuml;vitist on v&otilde;imalik saada kuni kolme aasta jooksul, kuid vanemah&uuml;vitise kogusumma sellest ei muutu. Erinevaid v&otilde;imalusi on palju, n&auml;iteks saavad m&otilde;lemad vanemad osalise t&ouml;&ouml;ajaga t&ouml;&ouml;tada ja v&otilde;tta vanemah&uuml;vitist v&auml;lja osaliselt. Samuti saab n&auml;iteks iga kuu v&auml;lja v&otilde;tta pool vanemah&uuml;vitisest, pikendades seega h&uuml;vitise saamise perioodi lapse kolmeaastaseks saamiseni.</li> <li>Lapsevanematel on edaspidi v&otilde;imalik&nbsp;<strong>kuni kahe kuu ulatuses</strong>&nbsp;olla vanemapuhkusel ja saada vanemah&uuml;vitist samal ajal. Sellisel juhul l&uuml;heneb vanemah&uuml;vitise maksmise koguperiood proportsionaalselt nende p&auml;evade v&otilde;rra, mille eest vanemad said h&uuml;vitist samal ajal. Enneaegselt s&uuml;ndinud laste vanematele ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike vanematele tehakse erisus ning vanemah&uuml;vitise maksmise koguperioodi ei v&auml;hendata rohkem kui 30 p&auml;eva. Sellega tagatakse neile peredele lapsega kodus olemise v&otilde;imalus igal juhul kuni lapse 18-kuuseks saamiseni.</li> <li>Lapsendajapuhkuse ja lapsendaja vanemah&uuml;vitise tingimusi muudetakse nii, et&nbsp;<strong>puhkusele ja h&uuml;vitisele on &otilde;igus k&otilde;igil vanemliku hooleta laste lapsendajatel ja ka hoolduspere vanematel</strong><b>. </b>Lapsendaja vanemah&uuml;vitis on 100% vanema varasemast sissetulekust. 70 p&auml;eva pikkust puhkust on v&otilde;imalik kasutada kuue kuu jooksul peale lapsendamist v&otilde;i hoolduspere vanema lepingu s&otilde;lmimist. Lapsendajapuhkust ja vanemah&uuml;vitist saab kasutada kas &uuml;hes osas v&otilde;i p&auml;evade kaupa ja seda m&otilde;lema vanema vahel jagada. Varem oli lapsendamispuhkuse ja lapsendaja h&uuml;vitise &otilde;igus vaid alla 10-aastase lapse lapsendajatel ning see ei laienenud hoolduspere vanematele.</li> <li>M&otilde;lemal t&ouml;ises suhtes vanemal on muudatuste j&otilde;ustumisel v&otilde;imalik kasutada iga alla 14-aastase lapse kohta&nbsp;<strong>10 t&ouml;&ouml;p&auml;eva ehk kahepeale kokku 20 t&ouml;&ouml;p&auml;eva tasustatud lapsepuhkust.</strong><strong>&nbsp;</strong>Puhkust saab v&otilde;tta alates vanemah&uuml;vitise l&otilde;ppemisest kuni lapse 14-aastaseks saamiseni ning seda on v&otilde;imalik kasutada kas &uuml;hes osas v&otilde;i p&auml;evade kaupa. Lapsepuhkuse eest makstakse edaspidi h&uuml;vitist, mille suurus on 50% vanema varasemast sissetulekust, seejuures tagatakse vanematele v&auml;hemalt t&ouml;&ouml;tasu alamm&auml;&auml;ra suuruses h&uuml;vitis. Lapsepuhkuse muudatustega lahendatakse &uuml;histe puhkusep&auml;evade kasutamisega seotud erimeelsused, kuna m&otilde;lemale vanemale tekib oma individuaalne puhkuse ja h&uuml;vitise &otilde;igus.</li> </ul> <p>Mullu detsembris v&otilde;ttis Riigikogu vastu seadusemuudatused, millega pikendatakse isapuhkus 30-p&auml;evaseks ning v&otilde;imaldatakse h&uuml;vitise saamise peatamine ja taasalustamine kolme aasta jooksul (j&otilde;ustuvad 1.07.2020); vanemah&uuml;vitise arvutamise aluseks olev periood muudetakse ning edaspidi arvestatakse vanemah&uuml;vitis rasedusele eelnenud 12 kalendrikuu alusel, &nbsp;lapsehooldustasu maksmine l&otilde;petatakse ning vastavad vahendid seotakse j&auml;rk-j&auml;rgult vanemah&uuml;vitise skeemi (j&otilde;ustuvad 1.09.2019); vanemah&uuml;vitisega samaaegse tulu teenimine muudeti paindlikumaks ning kolmikute ja enamaarvuliste mitmike s&uuml;nni korral makstakse vanemale kuni laste 18-kuuseks saamiseni 1000 eurot kuus (j&otilde;ustusid 1.03.2018)</p> <p>Vaata lisaks: <a href="http://www.sm.ee/et/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-taiustamine">http://www.sm.ee/et/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-taiustamine</a>&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p> <p><a href="http://www.sm.ee/et/vanemapuhkuste-ja-huvitiste-susteemi-taiustamine"></a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2118Täna kell 14.00 toimub Sotsiaalministeeriumis peresõbralike tööandjate tunnustusüritus. Vaata otseülekannet!2018-10-17<p><strong>T&auml;na kell 14.00 toimub Sotsiaalministeeriumis peres&otilde;bralike t&ouml;&ouml;andjate tunnustus&uuml;ritus, kus sotsiaalkaitseminister Kaia Iva annab&nbsp;31 t&ouml;&ouml;andjale &uuml;le peres&otilde;braliku t&ouml;&ouml;andja algm&auml;rgise ning 13 t&ouml;&ouml;andjat p&auml;lvivad piduliku l&otilde;ppm&auml;rgise. Lisaks toimub &uuml;rituse raames&nbsp;paneeldiskussioon Marko Silleri juhtimisel&nbsp;teemal: "Eesti t&ouml;&ouml;andjate peres&otilde;bralik organisatsioonikultuur aastal 2030". Arutelus osalevad t&ouml;&ouml;tajad l&otilde;ppm&auml;rgise p&auml;lvivatest organisatsioonidest.&nbsp;</strong><o:p></o:p></p> <p>Vaata otse&uuml;lekannet tunnustus&uuml;ritusest:</p> <p><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="200" src="https://www.youtube.com/embed/lLgNBoeaXCA?rel=0&amp;showinfo=0" title="" width="100%"></iframe></p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2116Milliste tööde tegijaid ohustab UV-kiirgus?2018-10-15<p><b>UV-kiirgus ohustab f&uuml;&uuml;sikalise ohutegurina peamiselt v&auml;ljas t&ouml;&ouml;tajaid. Kas on aga ka muid t&ouml;id, mille puhul tuleks arvestada UV-kiirguse tervist kahjustava m&otilde;juga?</b></p> <p><b><i>Vastab Kaja Niinlaup, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiu inspektor:</i></b> Jah, kindlasti tuleb arvestada ka muude t&ouml;&ouml;de puhul. N&auml;iteks on kaarkeevitus &uuml;ks enamlevinud tehisliku UV-kiirguse allikaid, kus kiirgustase on v&auml;ga k&otilde;rge. Akuutne m&otilde;ju silmadele ja nahale v&otilde;ib ilmneda juba 3-10 minuti jooksul, kui olla m&otilde;ne meetri l&auml;heduses. Seet&otilde;ttu on silmade ja naha kaitse kohustuslik.</p> <p>UV kiirguse m&otilde;juv&auml;ljas t&ouml;&ouml;tades tuleb end kaitsta - kasutada kaitsevarje, ilmtingimata kanda peakatet ja keha katvaid r&otilde;ivaid. Kasutama peaks ka UV-kaitsega kreeme. UV kiirgus v&otilde;ib p&otilde;hjustada nahav&auml;hki.</p> <p>UV-kiirguse tekitatud kahjustustest saab inimene oma meeleelunditega teada alles siis, kui kahjulikud tagaj&auml;rjed on aset leidnud. UV-kiirguse kahjulik m&otilde;ju v&otilde;ib olla&nbsp;akuutne (ehk &auml;kiline ja kohene),&nbsp;pikaajaline p&auml;rast akuutset doosi ning pikaajaline p&auml;rast kroonilist kokkupuudet (regulaarne doos on suurem kui see, millest organism t&auml;ielikult taastuda suudab). P&auml;ikese- v&otilde;i nahap&otilde;letus on m&auml;rk l&uuml;hiajalisest liigsest kokkupuutest UV-kiirgusega. Naha enneaegne vananemine ja nahav&auml;hk on m&auml;rgiks kroonilisest UV-kiirguse &uuml;ledoosist. UV-kiirgus n&otilde;rgendab ka immuuns&uuml;steemi, suurendades vastuv&otilde;tlikkust naha infektsioonidele. WHO hinnangul 20% katarakti juhtumitest v&otilde;ivad olla seotud liigse kokkupuutega UV-valgusele.</p> <p>Arvestada tuleb ka t&ouml;&ouml;taja tervisekontrolli tulemusi: n&auml;iteks kui isikul esineb fotosensitiivsus (tema nahk on &uuml;litundlik ultravioletile). Fotosensitiivsuse korral piisab ka minimaalsest (m&otilde;neminutilisest) kokkupuutest p&auml;ikese UV-valgusega, et tekiks allergiline reaktsioon (nahal&ouml;&ouml;ve v&otilde;i p&auml;ikesep&otilde;letus).</p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonnas UV-kiirgusest tuleneva riski hindamisel tuleb arvestada ka UV-tundlike kemikaalidega ning nende kahe teguri koosm&otilde;juga. N&auml;iteks UV-valguse k&auml;es k&otilde;vastuv liim v&otilde;i plastik v&otilde;ib asjaolude kokkusattumisel kahjustada t&ouml;&ouml;taja tervist.&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2115Miks me peame rääkima psühhosotsiaalsetest ohuteguritest?2018-10-15<p><strong>Kaarel on 30-aastane edukas IT-spetsialist. Rahvusvaheline ettev&otilde;te, kus ta t&ouml;&ouml;tab, asub Tallinnas mainekas &auml;rikvartalis ning seal pakutakse t&ouml;&ouml;tajatele mitmesuguseid lisav&auml;&auml;rtusi, mida paljud ihkaksid &ndash; kodus t&ouml;&ouml;tamise v&otilde;imalus, paindlik t&ouml;&ouml;aeg, suhtlemisv&otilde;imalus avatud kontoris, p&otilde;nevad uued &uuml;lesanded, rahvusvaheline meeskond. K&otilde;igele vaatamata tunneb Kaarel vaid p&auml;rast pooleteiseaastast t&ouml;&ouml;tamist, et ta ei jaksa enam. Tal valutab tihti pea, uni on katkendlik, s&uuml;da puperdab, ta &auml;rritub kergelt ja tunneb &auml;revust olukordade ees, mille ees tal varem &auml;revust polnud.</strong></p> <p><b>T&ouml;&ouml;elu ohustavad ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid</b></p> <p>Kaarli olukord ei ole midagi ebatavalist. T&auml;nap&auml;eval, kui t&ouml;&ouml;tajatel on pealtn&auml;ha justkui paremad t&ouml;&ouml;tingimused kui iial varem, on selles keskkonnas riskitegureid, millele ei ole piisavalt t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;ratud. Neid nimetatakse ps&uuml;hhosotsiaalseteks ohuteguriteks ning nad p&otilde;hjustavad t&ouml;&ouml;stressi, -v&auml;simust, -kurnatust, l&auml;bip&otilde;lemist.</p> <p>Suurbritannia personalit&ouml;&ouml;tajate assotsiatsioon CIPD prognoosib &uuml;leilmsetele uuringutele toetudes kergemate ja m&otilde;&otilde;dukate vaimse tervise probleemide hulga plahvatuslikku kasvu, mis on tingitud t&ouml;&ouml;elu suurtest muutustest.<b></b></p> <p>&bdquo;Paindlik t&ouml;&ouml;aeg, t&ouml;&ouml;- ja pereelu parem &uuml;hildamine, mitmekesised meeskonnad, aga k&otilde;ige selle toreda juures on alati ka teine pool. T&ouml;&ouml; on intensiivistunud, tulemust soovitakse kiirelt, pidev vajadus kohaneda uute olude ja n&otilde;uetega, ebakindlus tuleviku eest, sest paljud t&ouml;&ouml;d on projektip&otilde;hised ja rendit&ouml;&ouml;d. Tehnoloogiaareng on viinud selleni, et oleme kogu aeg k&auml;ttesaadavad,&ldquo; selgitab <b>t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog Riina Telling</b>, miks peab ps&uuml;hhosotsiaalsetele ohuteguritele t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama.</p> <p><b>Eesti Ameti&uuml;hingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni</b> s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;tervishoid ja -ohutus olnud pikka aega seotud peamiselt f&uuml;&uuml;silise t&ouml;&ouml;ga, kuid j&auml;rjest suureneva vaimse osakaaluga t&ouml;&ouml; t&otilde;ttu ohustavad t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;keskkonnas ka teistsugused riskitegurid. &bdquo;Ps&uuml;hhosotsiaalsed riskid ohustavad k&otilde;iki t&ouml;&ouml;tajaid, aga &uuml;tleme nii, et vaimse t&ouml;&ouml; tegijal on ka ohud vaimsele tervisele suuremad,&ldquo; r&auml;&auml;gib Peterson.</p> <p><b>T&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoog Taimi Elenurm</b> peab ps&uuml;hhosotsiaalse ohuteguri osakaalu suurenemise &uuml;heks p&otilde;hjuseks ka aina suurenevat teenindussektorit. &bdquo;Teenindussuhted muudavad t&ouml;&ouml; emotsionaalsemaks ning see v&otilde;ib kaasa tuua emotsionaalse kurnatuse, mis on rohket suhtlemist sisaldava t&ouml;&ouml; korral peamiseks t&ouml;&ouml;taja vaimset tervist ohustavaks faktoriks,&ldquo; r&auml;&auml;gib Elenurm.</p> <p><b>Kui kaebleb, siis on valus</b></p> <p>Inimesed on erinevad ja ka nende tundlikkus ps&uuml;hhosotsiaalsetele riskiteguritele on erinev. Samamoodi nagu inimesed tajuvad erinevalt n&auml;iteks temperatuuri muutusi ja muusika valjusust, tajuvad nad erinevalt ka n&auml;iteks kohanemist uute olukordadega. Petersonil on selle illustreerimiseks n&auml;ide enda kogemusest v&otilde;tta. &bdquo;Kui otsustasime t&ouml;&ouml;ruumid muuta avatuks, siis enamik suhtus sellesse positiivselt, kuid oli ka tagasisidet, et sellistes t&ouml;&ouml;ruumides ei ole v&otilde;imalik t&ouml;&ouml;tada,&ldquo; r&auml;&auml;gib Peterson.</p> <p>Tellingu s&otilde;nul avaldavad ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid k&otilde;igile t&ouml;&ouml;tajatele m&otilde;ju. &bdquo;Ma arvan, et ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid v&otilde;ivad erinevatele inimestele avaldada m&otilde;ju erinevalt &ndash; m&otilde;nele t&ouml;&ouml;tajale on m&otilde;ju kiirem, teisele aeglasem jne. See tuleneb sellest, et oleme erinevalt haavatavad ja meie vastuv&otilde;tlikkus stressile on erinev, samuti m&otilde;jutavad meid meie eelnevad elu- ja t&ouml;&ouml;kogemused,&ldquo; selgitab Telling.</p> <p>Kuidas siis peaks t&ouml;&ouml;andja toimima, et k&otilde;igil oleks t&ouml;&ouml;l hea olla?</p> <p>&bdquo;Meil ei ole ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite m&otilde;&otilde;tmiseks objektiivseid m&otilde;&otilde;dikuid. Mida rohkem inimesi organisatsioonis &uuml;ht subjektiivset tunnet tunneb, siis see ongi statistiliseks t&otilde;eks. L&auml;htuda tuleks sellest, et &bdquo;enamikele tundub nii&ldquo;. Keskkonda ja subjektiivset tundlikkust tuleb kombineerida ja seet&otilde;ttu pole &uuml;hte &otilde;iget k&otilde;igile t&ouml;&ouml;andjatele sobivat lahendust,&ldquo; r&auml;&auml;gib Elenurm. Ta hoiatab, et alati tuleb t&ouml;&ouml;tajate n-&ouml; appikarjetele reageerida. &bdquo;Kui keegi kaebleb, siis on see kutse k&otilde;neluseks ja t&ouml;&ouml;andja v&otilde;iks sellele kutsele vastata l&auml;bir&auml;&auml;kimistega. Muidu t&ouml;&ouml;v&otilde;ime alaneb ja organisatsioon kaotab kasumis v&otilde;i t&ouml;&ouml; kvaliteedis. V&otilde;ib k&uuml;sida, et kas see valu on n&auml;iline v&otilde;i tegelik, kuid sisuliselt pole vahet. Kui t&ouml;&ouml;taja kaebleb, siis tuleb reageerida,&ldquo; selgitab Elenurm.</p> <p>Peterson lisab, et m&otilde;nikord v&otilde;idakse probleemidele t&auml;helepanu juhtivat t&ouml;&ouml;tajat problemaatiliseks pidada ja stigmatiseerida ning seet&otilde;ttu soovitab ta alati t&ouml;&ouml;tajatel, kelle t&ouml;&ouml;andja ei ole avatud t&ouml;&ouml;keskkonna turvalisuse teemadel r&auml;&auml;kima, p&ouml;&ouml;rduda t&ouml;&ouml;inspektsiooni konsultantide v&otilde;i ameti&uuml;hingu poole. &bdquo;Kui ei ole usalduslikku &otilde;hkkonda dialoogiks, t&ouml;&ouml;andja ei pea oluliseks selle teemaga tegelemist ja t&ouml;&ouml;tajad ei oska otseselt neid probleeme lahendada, siis kindlasti soovitan n&otilde;u k&uuml;sida vastava v&auml;lja&otilde;ppe saanud spetsialistidelt. Oluline ei ole t&ouml;&ouml;andjat survestada, vaid probleem lahendada,&ldquo; r&auml;&auml;gib Peterson.</p> <p>Samas ei ole Peterson v&auml;ga optimistlik, et ainult t&ouml;&ouml;tajate initsiatiivil v&otilde;iks olukord organisatsioonis muutuda. &bdquo;Meil on levinud komme jalgadega h&auml;&auml;letada ehk kui inimesele &uuml;hes ettev&otilde;ttes ei meeldi, siis ta ei r&auml;&auml;gi sellest ega p&uuml;&uuml;a olukorda muuta, vaid lahkub ettev&otilde;ttest ning sellest on &auml;&auml;rmiselt kahju, sest niimoodi ei muutu kunagi midagi,&ldquo; t&otilde;deb Peterson.</p> <p><b>Probleeme saab lahendada vaid dialoogiga</b></p> <p>Ps&uuml;hhosotsiaalsetest ohuteguritest t&ouml;&ouml;keskkonnas ning nende ennetamisest ja maandamisest on hakatud r&auml;&auml;kima viimasel aastak&uuml;mnel. Enne seda olid prioriteetideks f&uuml;&uuml;sikalised, keemilised ja ergonoomilised tegurid t&ouml;&ouml;l.</p> <p>Elenurme s&otilde;nul on organisatsioonide teadlikkus ps&uuml;hhosotsiaalsetest ohuteguritest t&ouml;&ouml;keskkonnas viimastel aastatel j&auml;rjest kasvanud. &bdquo;Isegi v&auml;ikesed organisatsioonid p&ouml;&ouml;ravad teemale t&auml;helepanu ning ka kollektiivid, kus on vaid k&uuml;mmekond t&ouml;&ouml;tajat, on oma t&ouml;&ouml;tajate vaimse tervise hoidmiseks ette v&otilde;tnud h&auml;id asju. Paraku on enamik neist k&uuml;ll IT- v&otilde;i finantssektoris tegutsevad <i>start-up</i>&rsquo;id,&ldquo; r&auml;&auml;gib Elenurme. Ta t&otilde;deb, et olukord ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite ennetamisel ja maandamisel on kesisem tootmis- ja teenindussektoris.</p> <p>Petersoni s&otilde;nul on t&ouml;&ouml;andjad hakanud t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;v&otilde;ime hoidmise peale rohkem m&otilde;tlema p&auml;rast t&ouml;&ouml;v&otilde;imereformi. &bdquo;T&ouml;&ouml;v&otilde;imereform on toonud uue laine selles osas, et kui inimesel juba on t&ouml;&ouml;v&otilde;imelangus, siis m&otilde;eldakse, kuidas seda saaks kompenseerida. Tasapisi on t&ouml;&ouml;andjad hakanud m&otilde;tlema ka sellele, kuidas inimeste t&ouml;&ouml;v&otilde;imet hoida,&ldquo; r&auml;&auml;gib Peterson.</p> <p>Selleks, et t&ouml;&ouml;andjad teaksid t&ouml;&ouml;tajate vajadusi, on vaja pidevat dialoogi. &bdquo;T&ouml;&ouml;taja peab r&auml;&auml;kima, sest t&ouml;&ouml;andja muidu ei tea. Kiired l&uuml;hikesed k&uuml;sitlused annavad hea pildi sellest, mis on probleemiks paljudele. Turvalise t&ouml;&ouml;keskkonna eest vastutavad m&otilde;lemad, nii t&ouml;&ouml;andja kui ka t&ouml;&ouml;taja. T&ouml;&ouml;andja kui tugevam ja teadlikum pool kontrollib ressursse ja saab valida meetmeid ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite m&otilde;ju leevendamiseks,&ldquo; s&otilde;nab Elenurm. Ideede pakkumisel ja elluviimisel tuleb appi nn tervismeeskond, kelle liikmed on ise valmis panustama selleks, et olukorda muuta.</p> <p>&bdquo;Meie soovitus on, et t&ouml;&ouml;andja jaoks peaks olema t&ouml;&ouml;tajate hulgas partner. Ma eeldan, et t&ouml;&ouml;andja on piisavalt h&otilde;ivatud, et ta ei saa &uuml;ksinda selliseid asju lahendatud. Keegi, kellele t&ouml;&ouml;tajad julgevad oma muresid kurta ja kellega t&ouml;&ouml;andja saab koos neid muresid lahendada. Et tekkiks usalduslik dialoog t&ouml;&ouml;tajate ja t&ouml;&ouml;andja vahel,&ldquo; r&auml;&auml;gib Peterson.</p> <p>Tellingu s&otilde;nul seisneb t&ouml;&ouml;andja roll ka eeskuju n&auml;itamises. &bdquo;T&ouml;&ouml;andjal on v&otilde;imalus oma suhtumisega n&auml;idata teemade olulisust. N&auml;iteks t&auml;isleppimatus t&ouml;&ouml;kiusamisele ja t&ouml;&ouml;v&auml;givallale nii s&otilde;nades kui ka tegudes on oluline samm usaldusliku t&ouml;&ouml;keskkonna loomisel,&ldquo; lisab Telling.</p> <p><b>Tegemata j&auml;tmise tagaj&auml;rjed</b></p> <p>Ps&uuml;hhosotsiaalseid ohutegureid eirata oleks suur viga, sest need m&otilde;jutavad t&ouml;&ouml;tajaid, organisatsiooni kui ka &uuml;hiskonda tervikuna.</p> <p>Elenurme s&otilde;nul on ps&uuml;hhosotsiaalsetel ohuteguritel mitu tagaj&auml;rge. &bdquo;Personaalsel tasandil n&auml;iteks t&ouml;&ouml;kurnatus ja -v&auml;simus, t&ouml;&ouml;stress, l&auml;bip&otilde;lemine, &auml;revus ja depressiivsus; meeskondlikul tasandil koost&ouml;&ouml; ja uute ideede v&auml;henemine, vastupanu muudatustele ja konfliktsuse kasv. Ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid tingivad ka somaatiliste haiguste sagenemise kui p&otilde;genemisreaktsiooni halvast t&ouml;&ouml;keskkonnast,&ldquo; selgitab ta.</p> <p>Eesti t&ouml;&ouml;elu-uuringu (2015. a) andmetel esineb t&ouml;&ouml;tajatel mitmeid ps&uuml;hhosotsiaalse t&ouml;&ouml;keskkonna p&otilde;hjustatud vaimse tervise probleeme. T&ouml;&ouml;pingest p&otilde;hjustatud kurnatust esineb 22%-l t&ouml;&ouml;tajatest, n&auml;rvilisust 17%-l t&ouml;&ouml;tajatest, t&ouml;&ouml;d h&auml;irivat stressi 16%-l t&ouml;&ouml;tajatest ning masendust 9%-l t&ouml;&ouml;tajatest.</p> <p>Tellingu s&otilde;nul v&otilde;ib esineda organisatsioonides, kus ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid on maandamata, absentismi ja presentismi. &bdquo;Absentismi all m&otilde;istetakse olukorda, kus inimene peaks olema t&ouml;&ouml;l, aga ta ei ole ning presentism on olukord, kus t&ouml;&ouml;taja k&uuml;ll viibib t&ouml;&ouml;kohal, kuid ei tee t&ouml;&ouml;d. M&otilde;lemad on t&ouml;&ouml;andja jaoks negatiivsed n&auml;htused, sest t&ouml;&ouml;l ei ole tulemust,&ldquo; r&auml;&auml;gib Telling. Lisaks toob Tellingu s&otilde;nul ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite ignoreerimine kaasa suure personali voolavuse, mis omakorda sunnib t&ouml;&ouml;andjat tegelema pidevalt personaliprobleemidega ega v&otilde;imalda keskenduda organisatsiooni eesm&auml;rkide saavutamisele.</p> <p>Elenurm kinnitab vajadust ps&uuml;hhosotsiaalsete terviseriskide maandamiseks, sest t&ouml;&ouml;tajate kogunenud pinged v&otilde;ivad avalduda ebasobival hetkel. &bdquo;Kui see nii-&ouml;elda m&auml;dapaise on juba nii suur, siis see kindlasti &uuml;hel hetkel l&otilde;hkeb ning see v&otilde;ib paiskuda meediasse, sotsiaalmeediasse, kahjustades oluliselt t&ouml;&ouml;andja mainet,&ldquo; selgitab Elenurm.</p> <hr /> <p><b>Millest tuleks alustada ps&uuml;hhosotsiaalsete riskide ennetamisel?</b></p> <p>1. Luua tervisegrupp, kuhu kuulub ka juhtkonna esindaja. Tervisegrupp tegutseb vahendajana, kes &uuml;hendab t&ouml;&ouml;tajate head ideed olukorra &auml;randamiseks juhtkonna ja omanike poolt kasutada olevate ressurssidega.</p> <p>2. Koostada ps&uuml;hhosotsiaalsete ohutegurite riskianal&uuml;&uuml;s, milles on v&auml;lja toodud ka organisatsiooni peamiste ametite esindajate v&otilde;imalikud ps&uuml;hhosotsiaalsed ohutegurid.</p> <p>3. Koostada tegevusplaan, kuidas riskianal&uuml;&uuml;sis v&auml;lja toodud ps&uuml;hhosotsiaalseid ohutegureid ennetada.</p> <p>4. Viia see plaan koos tervisegrupiga ellu. M&otilde;&otilde;ta ja hinnata tulemusi organisatsioonis ning vajadusel muuta tegevusplaani. T&auml;histada ja t&auml;htsustada seda, mis on &otilde;nnestunud ning valida selle hulgast v&auml;lja parim, mis aitab kujundada organisatsiooni mainet t&ouml;&ouml;tate heaolu, v&otilde;imekust ja vaimset tervist v&auml;&auml;rtustava t&ouml;&ouml;andjana.</p> <p>Allikas: Taimi Elenurm</p> <hr /> <p>Autor: Jaanika Palm</p> <p><em>Lugu ilmus ajakirja T&ouml;&ouml;elu 2018 aasta kolmandas numbris&nbsp;</em></p> <p>Foto: pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2088Muudatused töökeskkonna korralduses, millega peaksid lähiajal arvestama2018-10-15<p><strong>&Uuml;ha v&auml;henev ja vananev rahvastik suunab kogu &uuml;hiskonda rohkem t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rama tervena elatud ja t&ouml;&ouml;tatud aastatele. Selle valguses tasub m&otilde;elda, et oluline on keskenduda &nbsp;ka meie k&otilde;igi tervisele ja heaolule keskkonnas, kus veedame olulise osa oma p&auml;evast ehk siis t&ouml;&ouml;keskkonnale. Peaksime &uuml;heskoos laiemalt arutama, kuiv&otilde;rd olemasolev t&ouml;&ouml;keskkonnapoliitika on sobivaim, et muutuvas &uuml;hiskonnas ja majanduses motiveerida ja toetada t&ouml;&ouml;andjaid ja t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;tervise ja -ohutusega tegelema, kirjutab sotsiaalministeeriumi t&ouml;&ouml;keskkonna juht Seili Suder.&nbsp;</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;keskkonna poliitika tegemisel tuleb m&otilde;ista oma sihtgrupi murekohti ning vajadusi. Eestis t&ouml;&ouml;tavad ligi pooled t&ouml;&ouml;tajatest mikro- ja v&auml;ikestes ettev&otilde;tetes. Sageli on nii, et t&ouml;&ouml;keskkonna korraldusega j&auml;&auml;vad h&auml;tta just v&auml;iksemad ettev&otilde;tted, olgu selle p&otilde;hjuseks siis rahaline kulu v&otilde;i teadmiste ja oskuste puudumine. Kuigi ohutuse tagamine t&ouml;&ouml;keskkonnas ei pea t&auml;hendama kaustade viisi dokumentide koostamist, siis kohati ei saada sellest aru. Palju saab &auml;ra teha t&ouml;&ouml;tajat kuulates ning temaga koost&ouml;&ouml;d tehes. Suure osa tervise hoidmisest t&ouml;&ouml;kohal saab &auml;ra teha ka t&ouml;&ouml;taja ise. Ja nii m&otilde;nelgi juhul saab riik osapooli suunata, n&auml;idates, et asjad ei ole nii keerulised kui nad tegelikult tunduvad. Vahel on vaja tulla ettev&otilde;tetele appi ning vaadata veelkord otsa kehtestatud normidele, seega anname &uuml;levaate peagi kehtima hakkavatest muudatustest t&ouml;&ouml;keskkonna korralduses.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse kaasajastamine</strong></p> <p>2019. aasta jaanuarist j&otilde;ustuvad t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seaduse muudatused, mis t&uuml;histavad mitmed ajale jalgu j&auml;&auml;nud ning ebaselged t&ouml;&ouml;keskkonna n&otilde;uded. Muudatusega tahame v&auml;ltida &uuml;lem&auml;&auml;rast halduskoormust, v&auml;hendada ettev&otilde;tete aruandluskohustust ning muuta &otilde;igusaktidest tulenevate n&otilde;uete t&auml;itmise eriti v&auml;ikeettev&otilde;tjate jaoks lihtsamaks. Kaasajastame t&ouml;&ouml;tajate tervisekontrolli korraldamist, t&ouml;&ouml;tajate juhendamist ja v&auml;lja&otilde;pet, esmaabi ettev&otilde;ttes ning t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste uurimist.</p> <p><strong>Allj&auml;rgnevalt olulisemad muudatused, millega tuleb jaanuaris arvestada.</strong></p> <ul> <li>T&ouml;&ouml;taja tuleb tervisekontrolli saata l&auml;htuvalt t&ouml;&ouml;s esinevatest ohtudest. T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus toob selgemalt v&auml;lja t&ouml;&ouml;keskkonna ohud, mille korral peab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajale tervisekontrolli korraldama (nt m&uuml;ra, ohtlikud kemikaalid, kuvariga t&ouml;&ouml;).</li> <li>Esimene tervisekontroll tuleb teha 4 kuu jooksul alates t&ouml;&ouml;le asumisest.</li> <li>Teatud t&ouml;&ouml;keskkonna ohtude (bioloogilised ohud, kantserogeenid, plii ja selle &uuml;hendid, asbestitolm) esinemisel tuleb t&ouml;&ouml;taja saata tervisekontrolli enne ohuteguriga kokkupuudet. Oluline on veenduda, et ka v&auml;hene kokkupuude nimetatud ohuteguriga t&ouml;&ouml;keskkonnas on t&ouml;&ouml;taja terviseseisundit arvestades ohutu.</li> <li>Lihtsustub t&ouml;&ouml;tajate juhendamine. Muudatuste tulemusena on t&ouml;&ouml;andjal rohkem paindlikkust otsustada juhendamise ja v&auml;lja&otilde;ppe viisi ning l&auml;biviija &uuml;le, v&otilde;ttes arvesse t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml; erip&auml;ra, keerukust ja ohtlikkust.</li> <li>T&ouml;&ouml;andjale lihtsustub kergete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste uurimise kord, millega ei kaasnenud t&ouml;&ouml;taja ajutist t&ouml;&ouml;v&otilde;imetust (nt torked, pindmised sissel&otilde;iked). Selliste &otilde;nnetuste korral on t&ouml;&ouml;andjal &otilde;igus t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse uurimine l&auml;bi viia lihtsamalt ning puudub vajadus koostada t&ouml;&ouml;inspektsioonile vormikohane raport uurimistulemuste kohta. T&ouml;&ouml;andja peab koostama vormikohase raporti ja edastama selle t&ouml;&ouml;inspektsioonile ajutise t&ouml;&ouml;v&otilde;imetuse, raske kehavigastuse v&otilde;i surmaga l&otilde;ppenud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse korral.</li> <li>T&ouml;&ouml;andja ei pea enam teavitama t&ouml;&ouml;inspektsiooni oma tegevuse alustamisest, tegevusala muutmisest, t&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogu moodustamisest ning t&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogu iga-aastasest tegevusest.</li> <li>Lisaks antakse t&ouml;&ouml;tajale ja t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;imalus leppida kokku leppetrahvi maksmises t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete rikkumise eest. Leppetrahvi kokkuleppes tuleb s&auml;testada konkreetsed t&ouml;&ouml;taja ja t&ouml;&ouml;andja tegevused, mida k&auml;sitletakse t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete rikkumisena ja mis v&otilde;ivad kaasa tuua ohu t&ouml;&ouml;taja tervisele. N&auml;iteks v&otilde;ivad sellisteks tegevusteks olla t&ouml;&ouml;andja poolt isikukaitsevahendite mitteandmine ja t&ouml;&ouml;taja poolt isikukaitsevahendite mittekasutamine, masinate, seadmete ja muude t&ouml;&ouml;vahendite ohutusn&otilde;uete eiramine. Selleks et kaitsta t&ouml;&ouml;tajat ebam&otilde;istlike kokkulepete eest, ei tohi t&ouml;&ouml;taja poolse t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete rikkumise eest kokku lepitav trahv &uuml;letada t&ouml;&ouml;taja &uuml;he kuu keskmist t&ouml;&ouml;tasu. T&ouml;&ouml;andja poolse n&otilde;uete rikkumise eest kokku lepitavale leppetrahvile &uuml;lempiiri ei ole.</li> <li>Suurenevad trahvim&auml;&auml;rad t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse rikkumise eest. T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete rikkumise korral on T&ouml;&ouml;inspektsioonil &otilde;igus m&auml;&auml;rata kuni 32&nbsp;000 euro suurune trahv.</li> <li>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja &ndash;ohutuse ja esmaabiandjate koolitajatel tuleb hakata t&auml;itma t&auml;ienduskoolituse l&auml;biviimise n&otilde;udeid.</li> </ul> <p>Vaata muudatusi <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/112062018003">siit:</a></p> <p><strong>Uued piirnormid kemikaalidele</strong></p> <p>T&ouml;&ouml; muutumisega k&auml;ib kaasas ka ohtude muutumine. Ohud on muutumas aina varjatumaks ja nende v&otilde;imalik tervisem&otilde;ju avaldub pikema aja jooksul. Erinevate tehnoloogiate &nbsp;ja uute kemikaalide kasutuselev&otilde;tmise tulemusena v&otilde;ivad t&ouml;&ouml;kohal esineda varjatud m&otilde;jud, mis pikas perspektiivis kahjustavad t&ouml;&ouml;taja tervist.</p> <p>21. augustil 2018. a j&otilde;ustus Vabariigi Valitsuse m&auml;&auml;ruse &bdquo;T&ouml;&ouml;keskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid&ldquo; muudatus. M&auml;&auml;rusega v&otilde;etakse Eesti &otilde;igusesse &uuml;le Euroopa Komisjoni direktiiviga kehtestatud ohtlike ainete piirnormid. 18 aine piirnormid muudetakse vastavalt direktiivile rangemaks ja 8 aine piirnormid kehtestatakse Eesti &otilde;iguses esimest korda.</p> <p>J&auml;rgnevatel aastatel lisanduvad mitmed uued piirnormid ohtlikele ainetele, sealhulgas kantserogeenidele.</p> <p>T&auml;psem info muudatuste kohta on leitav <a href="http://tooelu.ee/et/uudised/2046/uute-tookeskkonna-ohtlike-ainete-piirnormid">siit:</a></p> <p>Vaata m&auml;&auml;ruse muudetud teksti ja m&auml;&auml;ruse lisa <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/106032018011">siit:</a></p> <p>Allikas: <a href="https://somblogi.wordpress.com/2018/08/27/muudatused-tookeskkonna-korralduses-millega-peaksid-lahiajal-arvestama/">somblogi</a>&nbsp;</p> <p>Foto: pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2114Karjäärinõustaja: Vanim karjääripööret plaaninud inimene on olnud 72-aastane2018-10-12<p><strong>&bdquo;Nii nagu paljud teised, olen ka mina teinud t&ouml;&ouml;elus kannap&ouml;&ouml;rde. Ja viimase t&otilde;uke sain just nimelt karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajalt,&ldquo; r&auml;&auml;gib Eesti T&ouml;&ouml;tukassa karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja Ave Karu.&nbsp;</strong></p> <p>Ave t&ouml;&ouml;tab Tartus karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajana neljandat aastat. Naine m&auml;rgib, et alguses oli karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamine uus asi ning t&auml;iskasvanud t&ouml;&ouml;tavatel inimestel polnud harjumust oma t&ouml;&ouml;elu ja karj&auml;&auml;rimuutusi n&otilde;ustaja juurde arutama minna. Olukord on aga hakanud muutuma.</p> <p><b>Mis on karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamine?</b></p> <p>Ave r&auml;&auml;gib, et karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamine on v&auml;ga personaalne tegevus, kestab 45 minutit ja juhul, kui esimese kohtumise k&auml;igus alanud arutelu j&auml;i pooleli, saab alati tagasi tulla. N&otilde;ustaja&nbsp; kuulab alguses inimese soovi v&otilde;i k&uuml;simust ja l&auml;htub n&otilde;ustamisel kliendi eluolukorrast. Teinekord on teemasid palju ja need on omavahel tihedalt p&otilde;imunud, siis saab n&otilde;ustaja suunata ja abistada k&otilde;ige olulisema valikul. &bdquo;Vestluse k&otilde;rval v&otilde;ib n&otilde;ustaja kasutada teisigi meetodeid: joonistada-kirjutada koos kliendiga, anda t&auml;ita t&ouml;&ouml;lehti, r&auml;&auml;kida m&otilde;ni julgustav lugu v&otilde;i lihtsalt jagada infot,&ldquo; lisab Ave. Vahel, eriti kui soov p&otilde;hjalikumalt eneseanal&uuml;&uuml;siga tegeleda ja uut eriala v&otilde;i t&ouml;&ouml;d valida, v&otilde;ib osutuda kasulikuks testide tegemine.</p> <p><b>Noored ei karda eba&otilde;nnestuda, keskealised kaaluvad kauem</b></p> <p>Karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamisel k&auml;ivad inimesed kooli l&otilde;puklassidest kuni pensioniealiste inimesteni. Ave s&otilde;nul on noored julged ja avatud, nad on valmis katsetama ja valikute eba&otilde;nnestudes nad norutama ei j&auml;&auml;, vaid hakkavad kas otsast pihta v&otilde;i liiguvad j&auml;rgmise alternatiivse valiku juurde. Neil on ka huvi k&otilde;ike teada saada ja karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamisele tullakse uudishimuga.</p> <p>&bdquo;Sageli ollakse ebakindlad sellep&auml;rast, et tuntakse s&otilde;prade v&otilde;i vanemate kaudseid m&otilde;jutusi, mis ei l&auml;he kokku enda huvidega. Samuti ei teata, milline on olukord t&ouml;&ouml;turul ja millistel erialadel on tulevikus inimestest suurem puudus. Karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajana olen arvamusel, et k&otilde;iki h&auml;id n&otilde;uandjaid tasub alati &auml;ra kuulata, kuid otsustada tuleb ikka ise ja seda soovitavalt s&uuml;dame j&auml;rgi,&ldquo; r&auml;&auml;gib Ave oma kogemustest.</p> <p>Keskealised on veidi teistmoodi sihtr&uuml;hm, sest nemad tulevad karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamisele mitte uudishimust, vaid n&auml;iteks sellep&auml;rast, et enam ei jaksa v&otilde;i ei taha olemasolevas kohas t&ouml;&ouml;tada. Nii v&otilde;ib vastutusrikas ja pingeline t&ouml;&ouml;, tippspetsialistil v&otilde;i juhil,&nbsp; muutuda kurnavaks ja soovitakse leida midagi rahulikumat v&otilde;i on tervis kannatada saanud, eriti raskel f&uuml;&uuml;silisel t&ouml;&ouml;l. Selles vanuses v&otilde;ib tekkida ka tahtmine teha t&ouml;&ouml;elus muudatus selleks, et end veekord proovile panna, et astuda v&auml;lja tuttavast ja turvalisest t&ouml;&ouml;keskkonnast. &bdquo;&Uuml;ldiselt iseloomustab keskealisi alalhoidlikum k&auml;itumine: soov enne tegutsema asumist p&otilde;hjalikult enda v&otilde;imalused l&auml;bi arutada, teha selgeks t&ouml;&ouml;turu olukord, anal&uuml;&uuml;sida oma ajaressursse ja motivatsiooni, koguda v&otilde;imalikult palju infot ning tavaliselt ka pereringis tulevikuplaanidele toetus leida,&ldquo; m&auml;rgib Ave.&nbsp;</p> <p><b>&Otilde;ppimine on muutunud tavaliseks</b></p> <p>Inimeste m&otilde;tlemine on hakanud Ave arvates muutuma. Aru on saadud, et igal erialal on vaja uusi oskuseid ja j&auml;rjest v&auml;hem kuuleb n&otilde;ustamisel lauseid, et &bdquo;mis karj&auml;&auml;ri ma enam teen&ldquo; v&otilde;i &bdquo;mul ei ole karj&auml;&auml;ri&ldquo;.&nbsp; &bdquo;N&uuml;&uuml;d me arutame n&otilde;ustamise k&auml;igus mitte seda, kas &otilde;ppida, vaid mida &otilde;ppida ja anal&uuml;&uuml;sime, millised oskused on t&ouml;&ouml;turul tulevikus hinnas. Ja vanus t&otilde;esti ei loe! Sel suvel kohtusin 72-aastase prouaga, kes soovis &otilde;ppida tugiisikuks,&ldquo; lisab Ave.</p> <p>T&ouml;&ouml;ta ja &otilde;pi programmiga on t&ouml;&ouml;tukassa karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajal suur roll t&ouml;&ouml;tavate inimeste &otilde;pisoovide- ja vajaduste arutelul. &Uuml;ha sagedamini algavad vestlused kliendi poolt s&otilde;nadega &bdquo;olen k&uuml;ll t&ouml;&ouml;tav inimene, kuid tulin t&ouml;&ouml;tukassasse&ldquo;. Kuid just nii ongi - t&ouml;&ouml;tukassa uksed on avatud juba mitu aastat k&otilde;ikidele inimestele, nii neile, kel peale t&ouml;&ouml;kaotust vajadus end t&ouml;&ouml;tuna arvele v&otilde;tta kui ka k&otilde;ikidele t&ouml;&ouml;l k&auml;ivatele inimestele nii karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamiseks kui ka viimased 1,5 aastat t&auml;iend&otilde;ppe toetuse v&otilde;imaluste l&auml;bi arutamiseks.&nbsp; Hea abimees on&nbsp; koduleht <a href="http://www.t&ouml;&ouml;taja&otilde;pi.ee">www.t&ouml;&ouml;taja&otilde;pi.ee</a>, mida eelnevalt uurida.</p> <p>Huvi &otilde;ppimise vastu n&auml;itab kasvutendentsi. S&uuml;gis on parim aeg teha plaane algavaks pimedaks s&uuml;gis-talviseks hooajaks, &otilde;ppimine v&otilde;ib avada hiljem uusi uksi t&ouml;&ouml;turul, tuua juurde h&auml;id tuttavaid, pakkuda v&otilde;imalust sissetulekute suurendamiseks ning olla kasulik uute teadmiste ja silmaringi avardamise m&otilde;ttes.&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;&nbsp;</p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa pakub &uuml;le Eesti k&otilde;igile soovijatele tasuta karj&auml;&auml;rin&otilde;ustamist. Karj&auml;&auml;rin&otilde;ustajad tulevad soovi korral ka ettev&otilde;ttesse kohale. V&otilde;imalik on teha nii individuaalseid n&otilde;ustamisi kui t&ouml;&ouml;tube ja grupit&ouml;id.&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="https://www.tootukassa.ee/" target="_blank">T&ouml;&ouml;tukassa</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2113Masinate hooldamine toimugu elu ja tervist ohtu seadmata2018-10-11<p><strong><strong>J&auml;tkame 2018. aastal erinevate lugude avaldamist rubriigis "Juhtunud, kuid v&otilde;inuks juhtumata j&auml;&auml;da". Oleme vaatluse alla v&otilde;tnud &uuml;he reaalses elus juhtunud t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuse, mida anal&uuml;&uuml;sib T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant. Juhime t&auml;helepanu sellele, mida oleks saanud ning saab t&ouml;&ouml;ohutuse seisukohast ette v&otilde;tta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi v&auml;ltida. Kasulikke n&auml;pun&auml;ited jagub nii t&ouml;&ouml;andjatele kui ka t&ouml;&ouml;tajatele. T&ouml;&ouml;elu portaal soovib k&otilde;igile turvalist t&ouml;&ouml;keskkonda.</strong></strong></p> <p><strong>Mis juhtus?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;taja &uuml;ks t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetest oli puidut&ouml;&ouml;stuses liimpuitplaatide praakmaterjali j&auml;rkamine. T&ouml;&ouml;taja oli teinud liimpuitplaati j&auml;rjekordse l&otilde;ike, kui puidut&uuml;kid sae ummistasid. T&ouml;&ouml;taja vajutas saekestaste seiskamiseks h&auml;dastopi. Kasutades abivahendina &uuml;hte liinilt alla kukkunud puidut&uuml;kki, proovis t&ouml;&ouml;taja sellega ummistuse tekitanud puidut&uuml;kke eemaldada. Abivahendina kasutatav puidut&uuml;kk aga purunes ning t&ouml;&ouml;taja s&otilde;rm sattus vastu t&ouml;&ouml;tavat saeketast. &Otilde;nnetuse tagaj&auml;rg oli t&ouml;&ouml;taja &uuml;he s&otilde;rmel&uuml;li osaline amputatsioon.</p> <p><strong>Miks juhtus?</strong></p> <p>T&ouml;&ouml;tajat ei oldud juhendatud saeketta v&otilde;imaliku inertsist liikumise osas p&auml;rast h&auml;dastopi kasutamist. Takistamaks vigastute tekkimist oli k&uuml;ll saeketaste juurde paigaldatud kaitsekate, kuid see ei olnud reguleeritud vastavalt t&ouml;&ouml;deldavale materjalile. Kuigi seadmele oli paigaldatud h&auml;dastop, mille t&ouml;&ouml;taja enne ummistuse eemaldamist sisse l&uuml;litas, siis saeketaste inertsist liikumise peatamiseks ei olnud h&auml;dapidurit paigaldatud, mist&otilde;ttu saekettad liikusid edasi ka p&auml;rast ummistuse tekkimist ja selle eemaldamise ajal. T&ouml;&ouml;&otilde;nnetus oleks j&auml;&auml;nud juhtumata kui t&ouml;&ouml;andja oleks seadme ohutuks muutnud ning kannatanut eelnevalt p&otilde;hjalikult juhendanud.</p> <p>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti:&nbsp;</p> <ul> <li><strong><a href="/redirect/460">T&ouml;&ouml;vahend</a></strong></li> <li><strong><a href="/redirect/444" title="juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe">Juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe</a>&nbsp;</strong></li> </ul> <div><b><br /></b></div> <div>Foto: pixabay</div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2111Ajakirja „Sotsiaaltöö“ värske number analüüsib haldusreformi mõju omavalitsuste hoolekandele2018-10-09<p><strong>Ajakirja Sotsiaalt&ouml;&ouml; v&auml;rske number </strong>teeb vahekokkuv&otilde;tte haldusreformi j&auml;rel tehtud muudatustest kohalike omavalitsuste sotsiaalt&ouml;&ouml; korralduses.</p> <p>Ajakirjast saab lugeda &uuml;hinemise j&auml;rel tekkinud uute omavalitsuste kogemusi ja asjakohaseid uurimistulemusi. Artiklitest n&auml;htub, et kui enne reformi pidi v&auml;ikestes maaomavalitsustes sotsiaalt&ouml;&ouml;taja tegema t&ouml;&ouml;d &uuml;ksi, siis n&uuml;&uuml;d on valdades moodustatud sotsiaalt&ouml;&ouml; teenistused v&otilde;i osakonnad ning ametnikel on tekkinud v&otilde;imalus spetsialiseeruda kindlale valdkonnale. &Uuml;htlustatud on pakutavaid toetusi ja teenuseid, laienenud on v&otilde;imalused teenuste arendamiseks. Samas seisab veel ees palju t&ouml;&ouml;d, tegelda tuleb ka &uuml;hise kogukonnaidentiteedi kujundamisega. Numbri sisukorraga on v&otilde;imalik tutvuda <a href="http://www.tai.ee/images/Sotsiaaltoo_nr3_2018_sisukord.pdf">SIIN</a>.</p> <p><b>Artiklid kohalike omavalitsuste sotsiaalt&ouml;&ouml;st</b></p> <ul> <li>Tartu &Uuml;likooli teadlane J&uuml;ri K&otilde;re anal&uuml;&uuml;sib <b>haldusreformi m&otilde;ju omavalitsuste hoolekandele</b>, tuginedes magistrantide kuuest maakonnast kogutud andmetele.</li> <li>Rahandusministeeriumi n&otilde;unik Andrus J&otilde;gi v&otilde;tab vaatluse alla <b>sotsiaalkaitse rahastamise kohalikes omavalitsustes</b> ning v&otilde;imalused nende omapanuse suurendamiseks.</li> <li>Numbri persoonilugu on pikki aastaid sotsiaalministeeriumi asekantseri ja seej&auml;rel Hiiu maavanema ametit pidanud <b>Riho Rahuojast</b>, kes juhib sellest aastast Hiiumaa Sotsiaalkeskust. <a href="http://www.tai.ee/images/Sotsiaaltoo_nr3_2018_Riho_Rahuoja_.pdf">Loe artiklit</a></li> <li>Terje Lihtsa uuris oma magistrit&ouml;&ouml;s <b>maasotsiaalt&ouml;&ouml;taja ametiidentiteeti</b> ehk seda, kuidas sotsiaalt&ouml;&ouml;tjad r&auml;&auml;givad oma t&ouml;&ouml;st ning endast selle t&ouml;&ouml; tegijana.</li> <li>Katrin J&auml;&auml;ratsi magistrit&ouml;&ouml; k&auml;sitleb <b>sotsiaalteenuste korraldust enne ja p&auml;rast valdade &uuml;hendamist</b> L&auml;&auml;ne-Harju vallaks ning asjasse puutuvate spetsialistide arvamusi.</li> <li>Kaja Rebane uuris oma magistrit&ouml;&ouml;s <b>maavanema j&auml;relevalvet toimetulekutoetuse &uuml;le </b>kohalikes omavalitsustes, uurimuse soovitusi saab arvestada ka uues s&uuml;steemis.</li> <li><b>Hiiumaa valla</b> t&ouml;&ouml; on korraldatud osavalitsuste kaudu, &uuml;hinemine on sotsiaalt&ouml;&ouml;tajate senisele heale koost&ouml;&ouml;le veelgi hoogu lisanud, kirjutab osakonna juhataja Kairi L&otilde;ppe.</li> <li><b>Elva </b>abivallavanem Marika Saar usub, et &uuml;hinemise j&auml;rel moodustatud vallas on sotsiaalt&ouml;&ouml; paremini strateegiliselt planeeritud ja juhitud, professionaalsem ja v&otilde;imalusterohkem.</li> <li><b>J&otilde;geva vallas</b> jaotati sotsiaalosakonna tegevus kolme suunda, sotsiaalt&ouml;&ouml;tajad said spetsialiseeruda toetustele, teenustele v&otilde;i lastekaitsele, kirjutab juhataja Aime Meltsas.</li> <li>Ka <b>Rapla vallas</b> on &uuml;mberkorraldustest tingitud raskused praeguseks &uuml;letatud, sotsiaalt&ouml;&ouml;tajad on saanud soodsamaid t&ouml;&ouml;tingimusi ning suudavad pakkuda elanikele paremaid teenuseid, t&otilde;deb sotsiaaln&otilde;unik Maiu Kalmus.</li> <li>Sotsiaalministeerium arendab Euroopa Sotsiaalfondi toel <b>vabatahtlikku tegevust, hoolduse koordineerimist ning dementsuse kompetentsikeskust,</b> toetades sellega kohalike omavalitsuste sotsiaalt&ouml;&ouml;d, teavitab ministeeriumi peaspetsialist Ketri Kupper. <a href="http://www.tai.ee/images/Sotsiaaltoo_nr3_2018_Ketri_Kupper.pdf">Loe artiklit</a></li> </ul> <p><b>Teised teemad</b></p> <ul> <li>Piret Liba (Haridus- ja Teadusministeerium) ja Nele Labi (SA Innove) annavad p&otilde;hjaliku &uuml;levaate muudatustest p&otilde;hikooli- ja g&uuml;mnaasiumiseaduses, mis puudutavad <b>hariduslike erivajadustega &otilde;pilaste</b> toetamist. <a href="http://www.tai.ee/images/Sotsiaaltoo_nr3_2018_Piret_Liba_Nele_Labi.pdf">Loe artiklit</a></li> <li>Signe Heiberg Andmekaitse Inspektsioonist tutvustab v&auml;rskelt j&otilde;ustunud <b>isikuandmete kaitse &uuml;ldm&auml;&auml;ruse</b> n&otilde;udeid, millega tuleb andmete t&ouml;&ouml;tlemisel arvestada. <a href="http://www.tai.ee/images/Sotsiaaltoo_nr3_2018_Signe_Heiberg.pdf">Loe artiklit</a></li> <li>Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist Katrin Malm kirjutab ameti praktikast <b>rahvusvaheliste lastekaitsejuhtumite</b> menetlemisel. <a href="http://www.tai.ee/images/Sotsiaaltoo_nr3_2018_Katrin_Malm.pdf">Loe artiklit</a></li> <li>Karmen Toros (Tallinna &Uuml;likool) ja Michael C. La Sala (Rutgers School of Social Work, USA) kirjeldavad <b>tugevustele ja kaasamisele suunatud m&otilde;tteviisi lastekaitses</b>, millest l&auml;htudes saab raskusi &uuml;letada, kasutades nii pere enda kui ka kogukonna ressursse.</li> <li>Hanna-Maria P&otilde;ldma ja Karin Lilienberg tutvustavad <b>aiandusteraapia </b>v&otilde;imalusi t&ouml;&ouml;s erivajadustega inimestega.<b></b></li> </ul> <p>Ajakirja &bdquo;Sotsiaalt&ouml;&ouml;&ldquo; annab v&auml;lja Tervise Arengu Instituut. &bdquo;Sotsiaalt&ouml;&ouml;&ldquo; on aastast 1997 ilmuv <strong>erialane ajakiri</strong>, mis aitab kaasa Eesti sotsiaalvaldkonna t&ouml;&ouml;tajate professionaalsele arengule ja silmaringi laiendamisele. &Uuml;htlasi on ajakiri praktikute foorum-h&auml;&auml;lekandja, vahendades nende seisukohti, kogemusi ja infot.</p> <p>Allikas: <a href="http://tai.ee/et/" target="_blank">Tervise Arengu Instituut</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2110Kas peaksin saama lisapuhkepause, kuna klientidega pidev suhtlemine on väsitav?2018-10-08<p><b>T&ouml;&ouml;tan klienditeenindajana ja p&auml;ev otsa erinevate klientidega suhelda on v&auml;sitav ja raske. Kas t&ouml;&ouml;andja peaks midagi tegema, et t&ouml;&ouml;d kergemaks muuta, n&auml;iteks andma lisapuhkepause? </b></p> <p><b><i>Vastab Piret Kaljula, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </i></b>Klientidega suhtlemine kuulub ps&uuml;hholoogiliste ohutegurite hulka. T&ouml;&ouml;andja &uuml;lesanne on tagada vaimselt ohutu ja tervist hoidev t&ouml;&ouml;keskkond. Kuna sellised ohud m&otilde;jutavad inimesi erinevalt, siis on t&ouml;&ouml;andjal &uuml;ksi v&auml;ga keeruline hinnata, missugustele riskidele suuremat t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab t&ouml;&ouml;taja vaimse &uuml;lekoormuse v&auml;ltimiseks kohandama t&ouml;&ouml; v&otilde;imalikult t&ouml;&ouml;tajas&otilde;bralikuks. T&ouml;&ouml; kujundamisel tuleb muuhulgas arvesse v&otilde;tta t&ouml;&ouml;tajate t&ouml;&ouml;v&otilde;ime muutumist t&ouml;&ouml;p&auml;eva jooksul. Selleks, et t&ouml;&ouml;taja suure vaimse t&ouml;&ouml;koormuse t&otilde;ttu &uuml;lem&auml;&auml;ra ei v&auml;siks, peab t&ouml;&ouml;andja v&otilde;imaldama pause, et t&ouml;&ouml;taja saaks l&uuml;hiajaliselt puhata ja taastuda.</p> <p>Pauside hulk ja kestus on k&uuml;ll t&ouml;&ouml;andja m&auml;&auml;rata, kuid see peab olema koosk&otilde;las t&ouml;&ouml;taja v&otilde;imetega. Kui t&ouml;&ouml;taja leiab, et t&ouml;&ouml; on koormavam kui t&ouml;&ouml;andja seda hinnanud on, siis tuleks anda t&ouml;&ouml;andjale selle kohta tagasisidet.</p> <p><strong>T&ouml;&ouml;tajana saate teha j&auml;rgnevat:</strong></p> <ul> <li>andke t&ouml;&ouml;andjale teada, kuidas end t&ouml;&ouml;&uuml;lesannetega tunnete;</li> <li>kui tunnete, et teid t&ouml;&ouml;kohal kiusatakse v&otilde;i ahistatakse, siis r&auml;&auml;kige sellest kindlasti oma otsese juhi, kolleegi v&otilde;i personalit&ouml;&ouml;tajaga ning s&auml;ilitage t&otilde;endeid (e-mailid, tunnistajate &uuml;tlused) v&otilde;imaliku hilisema uurimise jaoks;</li> <li>kui tunnete, et te ei tule mingil p&otilde;hjusel oma t&ouml;&ouml;ga ajutiselt toime (n&auml;iteks eraelus toimunud l&auml;bielamiste t&otilde;ttu) ja vajate v&auml;iksemat t&ouml;&ouml;koormust v&otilde;i t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete muutmist, siis r&auml;&auml;kige sellest oma t&ouml;&ouml;andjaga;</li> <li>juhtige igap&auml;evaselt t&ouml;&ouml;andja v&otilde;i t&ouml;&ouml;tajate esindaja t&auml;helepanu riskidele t&ouml;&ouml;keskkonnas v&otilde;i -korralduses ja osalege aktiivselt riskianal&uuml;&uuml;si protsessis (n&auml;iteks t&auml;itke k&uuml;sitlusi v&otilde;i osalege aruteludel);</li> <li>kui te pole kindel, mis teie t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete hulka t&auml;pselt kuulub v&otilde;i mille eest te vastutust kannate, siis t&auml;psustage seda oma otsese juhiga;</li> <li>pakkuge kolleegidele tuge nende t&ouml;&ouml;alastes probleemides ning v&otilde;tke vastu abi, kui ise seda vajate;</li> <li>hoolige endast, j&auml;lgige oma enesetunnet ning kontrollige regulaarselt oma tervist.</li> </ul>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2109Õpetajaid ohustab läbipõlemine2018-10-08<p><strong>&Otilde;petaja t&ouml;&ouml; on eriline ja emotsionaalselt &uuml;sna v&auml;sitav ning m&otilde;&otilde;dukas stress kuulub ameti juurde. Pedagoogidele pannakse suured ootused, ta peab olema lastele eeskujuks ja &otilde;petama neid l&auml;htuvalt &uuml;hiskondlikest v&auml;&auml;rtustest, kontrollides enda emotsioone. Selle tulemusena ongi liigne stress ja l&auml;bip&otilde;lemine kerged tekkima.</strong></p> <p><b>&Otilde;petajad t&ouml;&ouml;tavad pideva pinge all</b></p> <p>&Otilde;petaja t&ouml;&ouml; ei seisne ainult klassi ees tundide andmises. &Otilde;ppet&uuml;kid tuleb eelnevalt ette valmistada ja hiljem parandada t&ouml;id, kirjutada tagasisidet e-kooli jpm. Pedagoogid m&otilde;tlevad &otilde;pilastele ka vabal ajal, seega on emotsionaalne haaratus &otilde;petaja kutse juures suur ning t&ouml;&ouml; kipub kaasa tulema ka eraellu.</p> <p>&bdquo;&Otilde;petajate kui kutsumusega inimese jaoks on peamiseks probleemiks piiramatu t&ouml;&ouml;aeg, sest kui asjad on vaja &auml;ra teha, n&auml;pistad aega pere ja une arvelt, ka lapsed helistavad vahel hilja &otilde;htul,&ldquo; s&otilde;nas Vanalinna Hariduskolleegiumi &otilde;petaja Piret Pitk, kes m&auml;rgib ka erivajadustega laste arvu kasvu. &bdquo;Ressursse on v&auml;he, kuid &otilde;petaja peab arvestama klassis 30 isiksusega.&ldquo;</p> <p>Suhelda tuleb ka lapsevanematega ning selles osas on emotsionaalselt enam m&otilde;jutatavad nooremad ja v&auml;iksema staažiga &otilde;petajad.</p> <p><b>&Otilde;petajate stress</b></p> <p>Stress on oma olemuselt kohanemisreaktsioon ja &otilde;petaja seisab p&auml;eva jooksul silmitsi olukordadega, kus tuleb kohanduda erinevate inimeste vajadustega ja pidevalt &uuml;mber h&auml;&auml;lestuda, pingeid lisab info&uuml;hiskond oma intensiivse ja pideva teabevooga (nt e-kool, erinevad virtuaalgrupid jne). Olulist rolli m&auml;ngivad ka t&ouml;&ouml;tingimused.</p> <p>Erinevate elukutsete stressitasemete uuringutes on &otilde;petajate elukutse eristunud k&otilde;rgeima stressi tasemega (1). 2017. aastal Missouri &uuml;likooli teadlaste poolt l&auml;bi viidud uuringu j&auml;rgi (2) hindas ligi 93% &otilde;petajatest enda stressitaset k&otilde;rgeks. Stressis &otilde;petaja puhul j&auml;&auml;vad vaeslapse rolli aga &otilde;pilaste heaolu ja saavutused.</p> <p>&Otilde;petajate stressi defineeritakse kui &otilde;petaja poolt kogetud ebameeldivaid ja negatiivseid emotsioone nagu viha, &auml;revus, pinge, frustratsioon v&otilde;i masendus (3). Kui t&ouml;&ouml;ga seotud stress on pikaajaline ja ei leia lahendust, v&otilde;ivad ilmneda negatiivsed tagaj&auml;rjed, nt l&auml;bip&otilde;lemine. See omakorda on seotud mitmete teiste negatiivsete tagaj&auml;rgedega, n&auml;iteks somaatilised kaebused (pea-, k&otilde;hu- ja rindkerevalud), madal t&ouml;&ouml;ga rahulolu, v&auml;henenud t&ouml;&ouml;alane efektiivsus, kannatavad ka &otilde;petaja ja &otilde;pilaste vahelised suhted jmt (4).</p> <p>Eesti &otilde;petajad tajuvad uuringute j&auml;rgi &otilde;petajakutse staatust &uuml;hiskonnas madalana, kusjuures n&otilde;udmised ja ootused &otilde;petajatele on suurenenud (3). Vastuolu ootuste ja ressursside vahel loob omakorda hea pinnase erinevate ps&uuml;hholoogiliste probleemide tekkimiseks.</p> <p>&bdquo;&Otilde;petajate stress ja l&auml;bip&otilde;lemine on v&auml;ga tavalised. Kohustusi on nii riigi kui lapsevanemate poolt palju, kuid puuduvad ressursid k&otilde;igega tegelemiseks,&ldquo; kommenteeris Pitk. &bdquo;Meie koolis ma seda &uuml;ldiselt siiski ei tunneta, sest juhtkond ja lapsevanemad on v&auml;ga toetavad.&ldquo;</p> <p><b>L&auml;bip&otilde;lemine ja kaastundev&auml;simus on ennetatavad</b></p> <p>L&auml;bip&otilde;lemist p&otilde;hjustavad &uuml;lekoormus, kontrolli puudumine t&ouml;&ouml; oluliste osade &uuml;le, ebapiisav tasu, kolleegidevahelise &uuml;htsustunde kadumine, &otilde;igluse puudumine ja vastuolulised v&auml;&auml;rtused. (5) L&auml;bip&otilde;lemisele viitavad emotsionaalne kurnatus (mitte miski ei ole enam oluline ega valmista r&otilde;&otilde;mu), k&uuml;&uuml;nilisus (k&otilde;ik on m&otilde;ttetud, nii lapsed kui t&ouml;&ouml;) ja ebat&otilde;husus (tunne, et ei olda piisavalt hea t&ouml;&ouml;taja). L&auml;bip&otilde;lemist aitab v&auml;ltida, kui t&ouml;&ouml;andja, nt kooli juhtkond, v&auml;&auml;rtustab ja tunnustab t&ouml;&ouml; inimlikke k&uuml;lgi.&nbsp;</p> <p>Kaastundev&auml;simuse all kannatavad nende ametite esindajad, kelle t&ouml;&ouml; n&otilde;uab teiste inimeste m&otilde;istmist, abistamist ja murede lahendamist. Pidev kokkupuude inimeste kannatustega ja eesk&auml;tt v&otilde;imetus abistada v&otilde;ib tekitada s&uuml;&uuml;tunnet ning vajaduse end v&otilde;&otilde;raste probleemide eest kaitsta.</p> <p>Kaastundev&auml;simus esineb sageli koos l&auml;bip&otilde;lemiss&uuml;ndroomiga ja kannataja ise ei pruugi probleemi olemust m&otilde;ista. Tulemuseks on muutused m&otilde;tlemises, tuimuse ja enda reaktsioonide k&otilde;rvalt vaatamise tunne ning v&otilde;imetus sisemiselt kaastundlikult reageerida. Kaastundev&auml;simust aitavad v&auml;ltida head t&ouml;&ouml;tajatevahelised suhted, t&ouml;&ouml;v&auml;list elu meenutavad asjad t&ouml;&ouml;ruumides, v&otilde;imalus puhata, vajadusel t&ouml;&ouml;ps&uuml;hholoogi k&uuml;lastamine jms.</p> <p>Pitki s&otilde;nul omandavad &otilde;petajad kiiresti professionaalsuse, kuidas s&uuml;mpaatia ja empaatia vahel piir t&otilde;mmata v&auml;ltimaks kaastundev&auml;simust. &bdquo;Lihtne on, kui noort saab tema probleemides aidata. K&otilde;ige hullem on j&otilde;uetusetunne, et &otilde;petajana ei saa sa seda teha,&ldquo; s&otilde;nas Pitk.</p> <p><b>Hoia ennast &ndash; n&otilde;uanded &otilde;petajale</b></p> <ul> <li>Usu enda v&otilde;imetesse, ole positiivne ja &auml;ra kaota lootust.</li> <li>S&auml;ilita &otilde;petajarollis oma enesehinnang.</li> <li>Rakenda oma teadmisi ja oskusi &otilde;igel ajal &otilde;igete inimeste peal.</li> <li>Tee iseendaga t&ouml;&ouml;d, &otilde;pi erinevaid suhtlemistehnikaid ja enesekehtestamist.</li> <li>V&otilde;ta aega endale &ndash; negatiivsete emotsioonide korral tegele endale meelep&auml;raste asjadega (tee sporti, loe, mine teatrisse jne). V&otilde;imalusel eraldu korraks stressirikkast olukorrast.</li> <li>Suhtle kolleegidega ja k&uuml;si abi. K&uuml;si teist arvamust, olukordi n&auml;hakse erinevalt.</li> <li>Kasuta tugis&uuml;steeme ja &ndash;spetsialistide n&otilde;u.</li> <li>Osale t&auml;ienduskoolitustel.</li> </ul> <p><b>Kuidas hoida &otilde;petajat?</b></p> <p>&bdquo;Vaimselt turvaline t&ouml;&ouml;keskkond t&auml;hendab koost&ouml;&ouml;d ning kolleegide ja lapsevanemate toetust. Nii luuakse toetav &otilde;hkkond, &ldquo; s&otilde;nas Pitk.</p> <p>Oluline on stressi s&uuml;mptomite &otilde;igeaegne m&auml;rkamine ja p&otilde;hjustega tegelemine. &bdquo;T&ouml;&ouml;andja peab huvi tundma t&ouml;&ouml;tajate rahulolu ja murede vastu ning vajadusel tellima sisekoolitusi, mille teemad on valitud koost&ouml;&ouml;s &otilde;petajatega,&ldquo; s&otilde;nas T&ouml;&ouml;inspektsiooni juhtiv t&ouml;&ouml;inspektor Karina Bikmurzina. Ta soovitab probleemseid situatsioone ja v&otilde;imalikke lahendusi rollim&auml;ngudes l&auml;bi m&auml;ngida ning kindlasti t&ouml;&ouml;tajaid tunnustada. Abiks on ka &uuml;his&uuml;ritused, kogemuste jagamine, t&ouml;&ouml;tempo sobitamine ja kindlasti piisav puhkeaeg.</p> <p>&bdquo;Lapsevanem saab &otilde;petada last viisakalt ja koolipersonali austavalt k&auml;ituma. Vahetunni ajal ei peaks valjult r&auml;&auml;kima, sest taustam&uuml;ra on v&auml;sitav. V&auml;hendada tasub negatiivset k&otilde;neviisi,&ldquo; jagab Bikmurzina lihtsaid n&auml;pun&auml;iteid.</p> <p>&bdquo;Heade tunnete jagamine on h&auml;sti oluline. Aastatega tuleb kogemus, kuidas m&auml;rgata igap&auml;evaselt uut energiat andvaid positiivseid emotsioone,&ldquo; julgustab Vanalinna Hariduskolleegiumi &otilde;petaja. <b></b></p> <p>Kokkuv&otilde;ttes vajavad k&otilde;ik inimesed, tunnustust, &auml;rakuulamist ja m&otilde;istmist. Tarbetu stressi v&auml;ltimiseks on toetav kollektiiv oluline igal ametialal.</p> <p><strong>Allikad:&nbsp;</strong></p> <ol> <li>Travers, C.J. &amp; Cooper, C.L. (1994). Psychophysiological responses to teacher stress: A move towards more objective methodologies. European Review of Applied Psychology. Hansen, J.I.; Sullivan, B.A. (2003). Assessment of workplace stress: occupational stress, its consequenses, and common causes of Teacher stress. U.S.Department of education (ERIC).</li> <li>Herman, K, C; Hickmon-Rosa, J; Reinke; W.M; Empirically Derived Profiles of Teacher Stress, Burnout, Self-Efficacy, and Coping and Associated Student Outcomes. Journal of Positive Behavior Interventions, 2017 .</li> <li>Laagma, K.; Ruus, V-R.; Talts, L.; Poom-Valickis, K. (2009). &Otilde;petaja professionaalsus ning t&otilde;husama &otilde;petamis- ja &otilde;ppimiskeskkonna loomine. OECD rahvusvahelise &otilde;petamise ja &otilde;ppimise uuringu TALIS tulemused. Tallinna &Uuml;likooli haridusuuringute keskus.</li> <li>Kyriacou, C. (2001). Teachers stress: Directions for Future Research. Educational Review.</li> <li>Renshaw, T.L., Long, A.C.J., Cook, C.R. (2015). Assessing Teachers` Positive Psychological Functioning at Work: Development and Validation of the Teacher Subjective Wellbeing Questionnaire. School Psychology Quarterly.</li> </ol> <div>Autor: tooelu.ee</div> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2127Algatus „Panusta ohutusse, kohe!“ tõi kokku ligi poolsada ettevõtet2018-10-05<p class="bodytext"><strong>T&ouml;&ouml;inspektsiooni &uuml;leskutsega liitus septembri l&otilde;pus 48 ettev&otilde;tet ja asutust &uuml;le kogu Eesti. Nende lood ja soovitused, kuidas t&ouml;&ouml;ohutuse alast juhendamist l&auml;bi viia, leiab T&ouml;&ouml;elu sotsiaalmeedialehelt.</strong></p> <p class="bodytext">&bdquo;Juhendamisn&auml;dalal kutsusime t&ouml;&ouml;andjaid v&auml;rskendama t&ouml;&ouml;tajate teadmisi, sest t&ouml;&ouml;&otilde;nnetused juhtuvad enamasti just seet&otilde;ttu, et juhendamine on tegemata v&otilde;i on sellest m&ouml;&ouml;das liiga pikk aeg,&ldquo; &uuml;tles T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor Maret Maripuu.</p> <p class="bodytext">Kampaanias &bdquo;Panusta ohutusse, kohe!&ldquo; osalenud asutuste spekter on v&auml;ga lai - suurtest infrastruktuuriettev&otilde;tetest, mis annavad t&ouml;&ouml;d tuhandetele inimestele kuni v&auml;ikeste, k&uuml;mnekonna t&ouml;&ouml;tajaga konsultatsioonib&uuml;roodeni.</p> <p class="bodytext">Maret Maripuu s&otilde;nul on &uuml;heskoos tegemisel suurem j&otilde;ud. &bdquo;Vahel on vaja v&auml;ikest impulssi v&otilde;i eeskuju, et asjad muutuksid. Iga aastaga on rohkem vastutustundlikke t&ouml;&ouml;andjaid, kes hoolivad oma inimestest ning m&otilde;istavad, et t&ouml;&ouml;ohutusega tegelemiseks v&otilde;etud aeg on hea investeering ettev&otilde;tte j&auml;tkusuutlikkusse,&ldquo; s&otilde;nas ta.</p> <p class="bodytext">Algatusega &bdquo;Panusta ohutusse, kohe!&ldquo; liitunud asutused viisid l&auml;bi t&ouml;&ouml;ohutuse alased juhendamised ning j&auml;&auml;dvustasid tehtu fotode v&otilde;i videotena, mis oktoobrikuu jooksul saavad k&otilde;igile k&auml;ttesaadavaks&nbsp;<a href="https://www.facebook.com/tooelu.ee" title="Opens external link in new window" target="_blank" class="external-link-new-window">T&ouml;&ouml;elu Facebooki lehel.</a></p> <p class="bodytext">Praktilisi ohutusn&otilde;uandeid ja juhendamisega seotud teavet nii t&ouml;&ouml;tajale kui ka t&ouml;&ouml;andjale leiab T&ouml;&ouml;inspektsiooni&nbsp;<a href="http://www.tooelu.ee/juhendamine" target="_blank">t&ouml;&ouml;elu portaalist</a>.</p> <p class="bodytext">T&ouml;&ouml;ohutusn&auml;dala algatusse &bdquo;Panusta ohutusse, kohe&ldquo;! andsid oma panuse: ABB AS, Advokaadib&uuml;roo LMP, AS Eesti Raudtee, AS Tallinna Lennujaam, AS Tallinna Sadam, AS Tallinna Vesi, AS TREV-2 Grupp, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Coffee People O&Uuml;, DHL Estonia AS, Dimedium AS, DPD Eesti AS, Eesti Energia AS, Enics Eesti AS, Eolane Tallinn AS, Estanc AS, Fontes PMP O&Uuml;, Fortum Eesti AS, Imago O&Uuml;, ISS Eesti AS, Juunika Koolius O&Uuml;, Karsgemi O&Uuml;, Koolitoitlustuse O&Uuml;, Loodusv&auml;gi O&Uuml;, Lovistic O&Uuml;, Manpower O&Uuml;, Nordic Houses KT O&Uuml;, NPM Silmet O&Uuml;, Omniva, O&Uuml; Firesolutions, PR Strategies, Premier Restaurants Eesti O&Uuml; (McDonald`s), Prime Line O&Uuml;, P&auml;&auml;steamet, Saint-Gobain Glass Estonia SE, Sentire M.K. O&Uuml;, Swedbank AS, Synctuition O&Uuml;, Tallink Grupp AS, Tehnoaudit O&Uuml;,&nbsp; Telia Eesti, TS Laevad O&Uuml;, T&ouml;&ouml;inspektsioon, Vastutustundliku Ettev&otilde;tluse Foorum, Vegan Media O&Uuml;,&nbsp;<span>AS Favor</span>, Viru Keemia Grupp AS ja Advanced Sports Installations Europe.</p> <p class="bodytext"><strong>Taust</strong></p> <p class="bodytext">Eestis juhtub p&auml;evas keskmiselt 14 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, neist viiendik on raskete tagaj&auml;rgedega. Sageli on selle p&otilde;hjuseks t&ouml;&ouml;taja puudulik v&auml;lja&otilde;pe ja juhendamine, mis on t&ouml;&ouml;keskkonnas tuvastatud rikkumistelt teisel kohal.</p> <p class="bodytext">2017. aastal laekus T&ouml;&ouml;inspektsioonile 5184 teadet t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest. V&otilde;rreldes 2016. aastaga kasvas t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv 85 v&otilde;rra ja seda peamiselt just raskete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste osas. Selle aasta esimesel poolaastal juhtus Eestis enim &otilde;nnetusi metallit&ouml;&ouml;stuse valdkonnas (285). Sellele j&auml;rgneb kaubandus (258), kus on varasemaga v&otilde;rreldes suurim &otilde;nnetuste kasv. J&auml;rgnevad riigikaitse (251) ning puidut&ouml;&ouml;stus (211). Maakondlikult oli enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi Tallinnas, Harjumaal ja V&otilde;rumaal, v&auml;him aga Hiiumaal. V&auml;lismaal juhtus enim &otilde;nnetusi Eesti t&ouml;&ouml;tajatega Soomes ja Rootsis.&nbsp;</p> <p class="bodytext">Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2107Uue tööajastu küsimus: Kas robotid mõjutavad töökohti homme või „alles“ ülehomme?2018-10-02<p><b>Sel n&auml;dalal arutlevad tippspetsialistid&nbsp; selle &uuml;le, kas ja kuidas robotid meie t&ouml;&ouml;kohti tulevikus m&otilde;jutama hakkavad.&nbsp; Arutelud toimuvad avatud filmip&auml;rastl&otilde;unatel Tallinnas ja P&auml;rnus. </b></p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni ning Euroopa T&ouml;&ouml;tervishoiu ja T&ouml;&ouml;ohutuse Agentuuri koost&ouml;&ouml;s toimuvad&nbsp; diskussioonid Tallinnas ja P&auml;rnus koos teemakohase l&uuml;hidokumentaalfilmiga &bdquo;<b>Before the Bridge</b>&ldquo; (Enne silda), mis r&auml;&auml;gib t&ouml;&ouml;kohtade automatiseerimisest. Tasuta seminarile on oodatud k&otilde;ik, kel huvi trendidest &uuml;levaade saada ja kaasa m&otilde;elda-arutleda <b>Tallinnas kolmap&auml;eval,</b> <b>3. oktoobril</b> <b>kl 15</b> ( kino Artis) ja <b>P&auml;rnus reedel 5. oktoobril</b> <b>kl 15</b> (Apollo kinos)</p> <p>&bdquo;<b>Before the Bridge</b>&ldquo; (Enne silda) v&otilde;itis 2017. aastal Leipzigi rahvusvahelisel dokumentaalfilmide festivalil parima t&ouml;&ouml;teemalise dokumentaalfilmi auhinna. &bdquo;Juba t&auml;na t&ouml;&ouml;tame koos robotitega ning automatiseerimine aitab luua rohkem k&otilde;rgema lisandv&auml;&auml;rtusega t&ouml;&ouml;kohti. Sellest tulenevalt on aina enam t&auml;htis, et planeeriksime ja oskaksime n&auml;ha sellest tulenevaid muutusi- lihtsamate t&ouml;&ouml;kohtade asendumist masinatega ja &uuml;ha laialdasemat tehisintellekti kasutust,&ldquo; &uuml;tles Enterprise Europe Network v&otilde;rgustiku koordinaator Lea Aasamaa. &bdquo;Osadele v&auml;ikeettev&otilde;tjatele on robot-lahendused asendamatud, sest need asendavad puuduj&auml;&auml;vaid t&ouml;&ouml;k&auml;si, ilma milleta on ettev&otilde;ttel oma tellimusi raske t&auml;ita. Sama puudutab ka keskmisi ja suuri ettev&otilde;tteid, kus protsessi pidev optimeerimine robot- ja automaatlahendustega on paratamatu.&ldquo;</p> <p>Filmivaatamise j&auml;rel arutleb t&ouml;&ouml;&otilde;nne &uuml;le ps&uuml;hholoog ja karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja <b>Tiina Saar-Veelmaa</b>. P&uuml;stitame h&uuml;poteesi - kas osa t&ouml;&ouml;&otilde;nnest kuulub tulevikus t&otilde;esti robotitele?&nbsp; Filmi&otilde;htut modereerib Tallinnas Proexperdi personalijuht <b>Liis Paemurru </b>ja<b> </b>P&auml;rnus Metsa Woodi tehase direktor<b> Kaarel Tali.</b></p> <p>M&ouml;&ouml;dunud n&auml;dalal avaldatud <b>Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse</b> uuringust selgus, et enamik eestlasi (68%) on teadlikud t&ouml;&ouml;kohtade automatiseerumisega kaasnevast t&ouml;&ouml;kohtade kaotusest kuid ollakse kindlad, et nende ametikohta see ei m&otilde;juta. Vaid 6% vastanutest arvab, et uute tehnoloogiate m&otilde;ju nende ametile avaldub juba l&auml;hiaastatel. Kaubanduses ja teeninduses on k&otilde;ige enam (40%) inimesi, kelle arvates on tehnoloogia juba asendanud v&otilde;i asendamas j&auml;rgnevatel aastatel nende ametikohti.</p> <p>Film <b>&bdquo;Before the Bridge&ldquo;</b> on eestikeelsete subtiitritega. Vaata treilerit siin:&nbsp;<a href="https://vimeo.com/220903301" target="_blank">https://vimeo.com/220903301</a></p> <p class="bodytext">&Uuml;ritus kestab kuni kl 17ni. &Uuml;ritusel osalemine on tasuta, ent vajalik on eelregistreerimine. Osalejate arv on piiratud!</p> <p class="bodytext"><strong>Registreerimine:&nbsp;</strong><a href="http://www.ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/uritused/eu-osha-tegevused/">http://www.ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/uritused/eu-osha-tegevused/</a>&nbsp;</p> <p class="bodytext">Allikas: <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p> <p class="bodytext"><a href="http://www.ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/uritused/eu-osha-tegevused/"></a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2106Kuidas motiveerida töötajaid tööohutusnõudeid täitma?2018-10-01<p><b>Meie tootmisettev&otilde;ttes on pidevalt probleemiks, et t&ouml;&ouml;tajad ei t&auml;ida korrektselt t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;udeid. Oleme just arutamas, kuidas t&ouml;&ouml;tajaid motiveerida, kas on p&otilde;hjendatud lisatasu maksmine? Kas see motiveeriks t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;udeid senisest enam j&auml;rgima?&nbsp;</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja suhtumine t&ouml;&ouml;ohutusse on v&auml;ga oluline. T&auml;htis on, et neid teemasid k&auml;sitletaks juhtkonna n&otilde;upidamistel, v&auml;lja selgitataks ohtlikud olukorrad, leitaks lahendusi ja rakendataks turvalisi praktikaid. See saadab olulise s&otilde;numi ka t&ouml;&ouml;tajatele &ndash; ohutu t&ouml;&ouml;tamine on osa meie ettev&otilde;tte kultuurist.</p> <p>Igasugune motiveerimine annab t&ouml;&ouml;tajaile energiat ja t&otilde;stab t&ouml;&ouml; tulemuslikkust. Suurimaks motivaatoriks siinkohal on, et ohutusn&otilde;udeid j&auml;rgides hoiab t&ouml;&ouml;taja enda ja oma kolleegide elu ning tervist. T&ouml;&ouml;andja peab alustama t&ouml;&ouml;tajate v&auml;lja&otilde;ppest ja juhendamisest, kehtivate ohutusjuhendite tutvustamisest ning seej&auml;rel tunnustama ja toetama t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;uete korrektse t&auml;itmise eest.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andja on otsustanud maksta lisatasu, tuleb silmas pidada, et t&ouml;&ouml;lepingu seaduse&nbsp; kohaselt peab t&ouml;&ouml;lepingu kirjalik dokument sisaldama t&ouml;&ouml; eest makstavat tasu, milles on kokku lepitud (t&ouml;&ouml;tasu), sealhulgas majandustulemustelt ja tehingutelt makstavat tasu, t&ouml;&ouml;tasu arvutamise viisi, maksmise korda ning sissen&otilde;utavaks muutumise aega (palgap&auml;ev). Teisis&otilde;nu t&auml;hendab see, et t&ouml;&ouml;tasu suurus ja selle erinevad osad peavad olema s&otilde;nastatud selgelt ja m&otilde;lemale poolele arusaadavalt kirjeldatud ning kokku lepitud. Kui t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;tasu koosneb erinevatest osadest, n&auml;iteks lisatasudest, peab olema &uuml;heselt selge, millist lisatasu ja milliste &uuml;lesannete (n&otilde;uete) t&auml;itmise eest makstakse.&nbsp; Kokkulepete hilisem muutmine v&otilde;ib osutuda keerukaks.&nbsp;</p> <p>N&auml;ite saab tuua Riigikohtu lahendist, mis &uuml;tleb, et t&ouml;&ouml;andja (k.a &uuml;hepoolselt) kinnitatud tulemustasu maksmise juhend on t&ouml;&ouml;andja kehtiva palgakorralduse osa ja see muutub t&ouml;&ouml;lepingu osaks, mida t&ouml;&ouml;andja &uuml;hepoolselt muuta ei saa. Seega, kui lisatasu on kokku lepitud konkreetse &uuml;lesande (n&otilde;uete) t&auml;itmise eest, siis on t&ouml;&ouml;tajal kokkulepitud n&otilde;uete t&auml;itmise korral &otilde;igus lisatasu ka n&otilde;uda ja vastupidi - kui kokkulepitud n&otilde;udeid ei t&auml;ideta, siis vastavat lisatasu maksta ei tule.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjad on sageli mures, kuidas kutsuda korrale neid t&ouml;&ouml;tajaid, kes tahtlikult v&otilde;i hooletusest eiravad t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;udeid t&ouml;&ouml;kohal. Tuleva aasta 1. jaanuarist j&otilde;ustuv uus t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus annab t&ouml;&ouml;tajale ja t&ouml;&ouml;andjale v&otilde;imaluse leppida kokku leppetrahvi rakendamises t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse n&otilde;uete rikkumise eest. Aeg n&auml;itab, kui suureks motivaatoriks kujuneb leppetrahv, mis sunnib t&ouml;&ouml;tajaid t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;udeid senises enam j&auml;rgima.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes tasub t&ouml;&ouml;andjal lisatasu maksmist t&ouml;&ouml;ohutusn&otilde;uete korrektse t&auml;itmise eest alati kaaluda. Praktika n&auml;itab, et l&auml;bim&otilde;eldud t&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse korraldusega, sealhulgas ka vastava motivatsioonis&uuml;steemi olemasoluga kasvatab ettev&otilde;tte tootlikkust ning samal ajal v&auml;hendab kulusid ja riske; saavutab konkurentsieelise teiste ettev&otilde;tete ees ning oma t&ouml;&ouml;tajaist hooliva ettev&otilde;tte maine investorite, klientide ja kogukonna silmis.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2105200 000 inimest on oodatud tasuta koolitustele2018-09-27<p><strong>T&ouml;&ouml;turul on k&auml;es hullud p&auml;evad. T&ouml;&ouml;andjate s&otilde;nul ei ole neil enam mitte kuskilt t&ouml;&ouml;j&otilde;udu leida, t&ouml;&ouml;tajad v&auml;idavad, et pakutav palk on liiga madal. Eksperdid leiavad, et t&ouml;&ouml; iseloom on hakanud muutuma, et majandus areneks tuleb &uuml;le vaadata t&ouml;&ouml;suhted, t&ouml;&ouml; korraldus ja kokku viia vajadus ning oskused.</strong></p> <p><strong><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="200" src="https://www.youtube.com/embed/Ht9TYDd4NPI" title="" width="100%"></iframe><br style="clear: both;" /></strong></p> <p>Vajadus eri ametite ja oskustega t&ouml;&ouml;tajate j&auml;rele muutub pidevalt. Tekivad uued t&ouml;&ouml;kohad, mis n&otilde;uavad teistsuguseid oskusi kui varem omandatud. Oluline on olla enda t&auml;iendamiseks v&otilde;i millegi sootuks teistsuguse juurde &otilde;ppimiseks valmis.</p> <p>T&ouml;&ouml;lk&auml;ivale inimesele on koolitusel osalemine k&otilde;ige kiirem viis oma oskusi t&auml;iendada.&nbsp; T&ouml;&ouml;tukassa pakub t&ouml;&ouml;tavatele inimestele v&otilde;imalust saada tasuta koolitusi.</p> <p><b>Kes saab koolitusel osaleda?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa toetab eesk&auml;tt neid t&ouml;&ouml;tavaid inimesi, kellel ei ole erialast haridust (on l&otilde;petanud vaid p&otilde;hikooli v&otilde;i keskkooli) v&otilde;i kes on vanuses 50+ v&otilde;i kelle eesti keele oskus vajab t&auml;iendamist ja kelle sissetulek on Eesti keskmisest madalam. Samuti neid, kes tervisest tulenevalt ei saa oma senist t&ouml;&ouml;d j&auml;tkata. Kokku on t&ouml;&ouml;tukassa andmetel selliseid inimesi Eestis &uuml;le 200 000.</p> <p>T&auml;nast t&ouml;&ouml;turu olukorda vaadates v&otilde;ib tunduda, et t&ouml;&ouml;d saab iga inimene, miks peaks minema midagi juurde &otilde;ppima? Sel puhul tasub meenutada millised olid t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded 5-10 aastat tagasi ja m&otilde;elda milliseks v&otilde;ib kujuneda minu t&ouml;&ouml; j&auml;rgmise 5-10 aasta jooksul. T&auml;nane kogemus n&auml;itab, et &uuml;ha rohkem tungib tehnoloogia t&ouml;&ouml;protsessidesse v&otilde;i tuleb t&ouml;&ouml;andjale oma tegemistest aru anda nutiseadmete kaudu. Hea tunde toob teadmine, et uute oskustega suureneb v&otilde;imalus valida omale sobivaim t&ouml;&ouml;.</p> <p>Kui &otilde;pihimuline t&ouml;&ouml;taja ei saa koolitust t&ouml;&ouml;tukassa kaudu, leidub mitmeid teisigi v&otilde;imalusi tasuta koolitustel osaleda.&nbsp; Kutse&otilde;ppeasutused ja kutse&otilde;pet pakkuvad rakendusk&otilde;rgkoolid korraldavad erinevaid tasuta l&uuml;hikursusi.&nbsp; Pakutavate tasuta kursuste nimekiri on haridus- ja teadusministeeriumi kodulehel ning info kursustele registreerimise kohta leiab koolide kodulehtedel.</p> <p><b>Mida saab &otilde;ppida?</b></p> <p>Milliseid oskusi tasub omandada ja koolituse saamise v&otilde;imalused aitab v&auml;lja selgitada t&ouml;&ouml;tukassa karj&auml;&auml;rin&otilde;ustaja.</p> <p>Aastaks 2025 kasvab enim vajadus t&ouml;&ouml;tajate j&auml;rele tarkvaraarenduses, telekommunikatsioonis, puidut&ouml;&ouml;stuses, haldus- ja abitegevuste alal ning seoses rahvastiku vananemisega tervishoius ja sotsiaalhoolekandes.</p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa toetab ettevalmistamist ametitele, mida t&ouml;&ouml;andjate ja ekspertide hinnangul on rohkem vaja ning millel ei ole piisaval hulgal sobivaid t&ouml;&ouml;tajaid. Toetatavad ametid on v&auml;lja valitud valdkondlike t&ouml;&ouml;j&otilde;uvajaduse uuringute p&otilde;hjal (nn OSKA uuringud), mida teostab Kutsekoda. Toetatavate ametite valik laieneb koos j&auml;rgmiste OSKA uuringute valmimisega. T&ouml;&ouml;tajad saavad kolme aasta jooksul t&ouml;&ouml;tukassa toel investeerida oma oskustesse 2500 eurot.</p> <p><br style="clear: both;" /><iframe frameborder="0" height="200" src="https://www.youtube.com/embed/32GIhNg69GY" title="" width="100%"></iframe></p> <p><b>Uued oskused viivad elus edasi ja &otilde;ppimine vanust ei k&uuml;si</b></p> <p>T&ouml;&ouml;tukassa teavituskampaania kutsub inimesi uurima, kas ka nemad saaksid ja vajaksid m&otilde;nda koolitust. Aadressilt <a href="http://www.t&ouml;&ouml;taja&otilde;pi.ee">www.t&ouml;&ouml;taja&otilde;pi.ee</a> saab infot ja n&otilde;uandeid koolituste kohta ning lugeda ka teiste inimeste &otilde;ppimiselugusid &ndash; kuidas mass&ouml;&ouml;rist sai med&otilde;de ja klienditeenindajast tegevusjuhendaja.</p> <p><b>LISAINFO</b></p> <p>T&ouml;&ouml;tust ennetavate meetmete pakkumisega alustas t&ouml;&ouml;tukassa eelmise aasta mais. T&ouml;&ouml;tavad inimesed on t&ouml;&ouml;turukoolitust alustatud 1800 korral.</p> <ul> <li>K&otilde;ige enam on koolitusi l&auml;binud Ida-Virumaa elanikud, j&auml;rgnevad Harjumaa ja Tartumaa.</li> <li>Keskmine koolitusel k&auml;inud inimese vanus on vanus 45</li> <li>Vanim koolitust alustanud mees oli 62 ja naine 63</li> </ul> <div></div> <div><strong>Vaata lisaks:&nbsp;<a href="http://www.t&ouml;&ouml;taja&otilde;pi.ee">www.t&ouml;&ouml;taja&otilde;pi.ee</a>&nbsp;</strong></div> <div></div> <div>Allikas: <a href="https://www.tootukassa.ee/" target="_blank">Eesti T&ouml;&ouml;tukassa</a></div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2104Minister Sikkut: soolise võrdõiguslikkuse edendamine peab saama organisatsioonide loomulikuks osaks2018-09-27<p><b>Riigikogu eilsel istungil l&auml;bis esimese lugemise eeln&otilde;u, millega luuakse digitaalne lahendus soolise palgal&otilde;he arvutamiseks, et suunata t&ouml;&ouml;andjaid edukamalt oma organisatsioonides soolist v&otilde;rd&otilde;iguslikkust edendama.</b></p> <p>Eeln&otilde;u eesm&auml;rk on aidata t&ouml;&ouml;andjatel senisest efektiivsemalt ja mugavamate lahendustega naistele ja meestele makstavaid tasusid anal&uuml;&uuml;sida. Lisaks antakse t&ouml;&ouml;inspektsioonile &otilde;igused teha avalikus sektoris j&auml;relevalvet v&otilde;rdse palga p&otilde;him&otilde;tte j&auml;rgimise ja rakendamise &uuml;le.</p> <p>&bdquo;T&ouml;ine sissetulek on valdava osa inimeste jaoks peamine v&otilde;i ainuke tuluallikas. Kuna t&ouml;&ouml; eest saadav tasu m&otilde;jutab ka teisi sissetulekuliike, n&auml;iteks pensionit ning vanema- ja t&ouml;&ouml;tuskindlustush&uuml;vitist, ei m&otilde;juta see inimeste heaolu ainu&uuml;ksi t&ouml;&ouml;elu kestel, vaid kogu elukaare v&auml;ltel, &uuml;tles tervise- ja t&ouml;&ouml;minister <b>Riina Sikkut</b>. Seega taastoodab palkade ebav&otilde;rdsus &uuml;ldist ebav&otilde;rdsust ning peame kasutusele v&otilde;tma konkreetsed sammud soolise palgal&otilde;he v&auml;hendamiseks ja palgas&uuml;steemide l&auml;bipaistvaks muutmisel.&ldquo;</p> <p>Aastast 2004 on k&otilde;igil t&ouml;&ouml;andjatel juba kehtiva &otilde;iguse j&auml;rgi kohustus veenduda, et t&ouml;&ouml; tasustamise p&otilde;him&otilde;tted ei oleks &uuml;ht sugu eelistavad. Samuti peavad t&ouml;&ouml;andjad edendama soolist v&otilde;rd&otilde;iguslikkust oma organisatsioonis. Planeeritud muudatused aitavad edaspidi neid kohustust paremini t&auml;ita.</p> <p>Organisatsiooni keskmise palgal&otilde;he automaatseks arvutamiseks luuakse digilahendus ehk palgal&otilde;he valgusfoor, et t&ouml;&ouml;andjate halduskoormust hoida v&otilde;imalikult madalana. Palgaandmete soop&otilde;hine v&otilde;rdlus tehakse nende andmete pinnalt, mida t&ouml;&ouml;andjad riigile juba esitavad ning mis on k&auml;ttesaadavad l&auml;bi registrite.</p> <p>Kui digilahendus tuvastab organisatsioonis m&auml;rkimisv&auml;&auml;rse palgal&otilde;he, selgitab t&ouml;&ouml;andja v&auml;lja palgal&otilde;he p&otilde;hjused. Anal&uuml;&uuml;sima peab muuhulgas naistele ja meestele makstavaid tasusid ning nende maksmise korraldust ja praktikaid. Kui t&ouml;&ouml;andja ei leia palgal&otilde;hele objektiivseid p&otilde;hjendusi, koostab ta tegevuskava, kus on selgitatud, kuidas ja milliste tegevustega ta oma asutuse palgal&otilde;het v&auml;hendama hakkab. Selle tegemiseks koostatakse juhend, nagu on tehtud mitmetes teistes riikides.</p> <p>Kogu kirjeldatud protsessi k&auml;igus pakub n&otilde;ustamist ja tuge t&ouml;&ouml;inspektsioon, kuhu arendatakse vastav p&auml;devus.</p> <p>Eeln&otilde;u t&auml;psustab ka t&ouml;&ouml;andjate kohustusi t&ouml;&ouml;tajate kohta soop&otilde;histe andmete kogumisel ja t&ouml;&ouml;tajate informeerimisel naiste ja meeste v&otilde;rd&otilde;iguslikkusest organisatsioonis. See t&auml;hendab s&otilde;naselgelt andmete loetlemist, mille p&otilde;hjal nii t&ouml;&ouml;andjal endal, t&ouml;&ouml;inspektsioonil ja teistel seaduse t&auml;itmist j&auml;lgivatel organitel, aga ka t&ouml;&ouml;tajatel v&otilde;i nende esindajatel on v&otilde;imalik hinnata sama v&otilde;i v&otilde;rdv&auml;&auml;rse t&ouml;&ouml; eest naistele ja meestele v&otilde;rdse palga maksmise n&otilde;ude t&auml;itmist.&nbsp;</p> <p>Eeln&otilde;u j&otilde;ustub 2020. aasta 1. juulil.</p> <p>Eeln&otilde;u muudatusettepanekute t&auml;htajaks m&auml;&auml;rati 10. oktoober 2018.</p> <p>Lisainfo eeln&otilde;u menetlemise kohta <a href="https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/920bb10b-1e71-48fa-896d-c8f2c473867a/Soolise%20v%C3%B5rd%C3%B5iguslikkuse%20seaduse%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seaduse%20eeln%C3%B5u%20(683%20SE%20I)">Riigikogu kodulehel</a></p> <p>Tervise- ja t&ouml;&ouml;ministri <a href="https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/riina_sikkuti_kone_riigikogus_25.09.pdf">k&otilde;ne Riigikogus</a>&nbsp;</p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2101Mida peab tööandja silmas pidama, kui koondada tuleb korraga mitu inimest?2018-09-24<p><b>Meie ettev&otilde;te on kulude optimeerimiseks sunnitud koondama osad t&ouml;&ouml;tajad. Mida sellisel puhul tuleb arvestada koondamise kavandamisel?</b></p> <p><b><i>Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektori aset&auml;itja:</i></b> T&ouml;&ouml;lepingu seadus lubab t&ouml;&ouml;taja t&ouml;&ouml;lepingu erakorraliselt &uuml;les &ouml;elda koondamise t&otilde;ttu,&nbsp; kui t&ouml;&ouml;suhte j&auml;tkamine kokkulepitud tingimustel muutub v&otilde;imatuks t&ouml;&ouml;mahu v&auml;henemise v&otilde;i t&ouml;&ouml; &uuml;mberkorraldamise t&otilde;ttu v&otilde;i muul t&ouml;&ouml; l&otilde;ppemise juhul.</p> <p>T&ouml;&ouml;andja peaks enne koondamise kasuks otsustamist l&auml;bi m&otilde;tlema j&auml;rgmised k&uuml;simused:</p> <p><b>1. Kas t&ouml;&ouml;tajate koondamine ikka annab kokkuhoiu, kui arvestada t&ouml;&ouml;andja poolt t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;ppemisel v&auml;ljamakstavaid h&uuml;vitisi </b>(sh h&uuml;vitist v&auml;hem ette teatatud aja eest, koondamish&uuml;vitis ja muud l&otilde;pparve osad)?</p> <p><b>2.Kas koondamine on v&auml;lditav, kui t&ouml;&ouml; &uuml;mber korraldada ja osadele t&ouml;&ouml;tajatele t&auml;iend- v&otilde;i &uuml;mber&otilde;pet v&otilde;imaldada?</b></p> <p><b></b><b>3. Kas ettev&otilde;tte j&auml;tkusuutlikust silmas pidades poleks abi hoopiski kuni kolmeks kuuks osalise t&ouml;&ouml;aja rakendamine t&ouml;&ouml;lepingu seaduse &sect; 37 alusel? </b>Seda v&otilde;ib teha vaid etten&auml;gematu majandusolukorra puhul, n&auml;iteks siis, kui saadetis hilineb vms.</p> <p>Alternatiiviks on ka osalise t&ouml;&ouml;aja rakendamine t&auml;htajaliselt kokkuleppel t&ouml;&ouml;tajatega. T&ouml;&ouml;tajate survestamine ei ole aga selles olukorras kindlasti lubatud ehk see saab olla ainult t&ouml;&ouml;taja enda valik ja vaba tahe, kui ta m&otilde;istab, et see aitaks v&auml;ltida koondamisolukorda. M&otilde;ned t&ouml;&ouml;tajad v&otilde;ivakdi koondamist eelistada, kuna sellega kaasnevad h&uuml;vitised ning sotsiaalsed tagatised.</p> <p><b>4. Juhul, kui t&ouml;&ouml;suhte l&otilde;petamine on siiski m&ouml;&ouml;dap&auml;&auml;smatu, peaks vaatama ettev&otilde;tte t&ouml;&ouml;tajate ja koondatavate &uuml;ldarvu ning t&auml;psustama, ega &nbsp;pole tegemist t&ouml;&ouml;lepingute kollektiivse &uuml;les&uuml;tlemisega. </b>See eeldab juba koost&ouml;&ouml;d T&ouml;&ouml;tukassaga ning t&ouml;&ouml;tajate kaasamise protsessi l&auml;bimist.</p> <hr /> <p><strong>Vaata ka:</strong>&nbsp;</p> <ul> <li><a href="/redirect/3914" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte t&ouml;&ouml;lepingute kollektiivsest &uuml;les&uuml;tlemisest</a></li> <li><a href="https://www.tootukassa.ee/content/teenused/noustamine-koondamisel" target="_blank">T&ouml;&ouml;tukassa n&otilde;ustamisteenusest koondamisel</a></li> <li><hr /></li> </ul> <p><a href="/redirect/3914" target="_blank"></a></p> <p><a href="https://www.tootukassa.ee/content/teenused/noustamine-koondamisel"></a><b>5. Kes on koondatavad t&ouml;&ouml;tajad? </b>Koondada ei tohi lapseootel t&ouml;&ouml;tajat ning t&ouml;&ouml;le j&auml;&auml;mise eelis&otilde;igus on t&ouml;&ouml;tajate esindajal (t&ouml;&ouml;tajate usaldusisik, t&ouml;&ouml;keskkonnavolinik, ameti&uuml;hingu usaldusisik) ja t&ouml;&ouml;tajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last.</p> <p><b>6. Millist teist t&ouml;&ouml;d oleks v&otilde;imalik koondatavatele t&ouml;&ouml;tajatele pakkuda olemasolevaid oskusi ja teadmisi arvestades?</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja peab koondatavale pakkuma ka madalamat kvalifikatsiooni eeldavaid t&ouml;&ouml;kohti. Seni juhina t&ouml;&ouml;tanud inimesele puhastusteenindaja v&otilde;i spetsialisti koha pakkumine (kui t&ouml;&ouml;tajal on selle t&ouml;&ouml; tegemiseks oskused olemas) v&otilde;ib tunduda solvav, ent t&ouml;&ouml;andja peab tegema k&otilde;ik endast oleneva, et t&ouml;&ouml;tajale t&ouml;&ouml;tegemise v&otilde;imalus s&auml;iliks ja ta t&ouml;&ouml;ta ei j&auml;&auml;ks.</p> <p><b>7.Mis aja jooksul teatatakse t&ouml;&ouml;tajatele ette ning millise ajavahemiku jooksul toimub t&ouml;&ouml;lepingute l&otilde;ppemine?</b></p> <p><b></b><b>8. Kuidas korraldada nii koondatavate kui ka t&ouml;&ouml;le j&auml;&auml;vate t&ouml;&ouml;tajate teavitamine ja kaasamine? </b>Kas meeskond vajab seet&otilde;ttu n&auml;iteks tuge ps&uuml;hholoogi poolt v&otilde;i muud toetust?</p> <p><b>9. Koondamisest tuleb ette teatada kirjalikku taasesitamist v&otilde;imaldavas vormis ehk v&auml;hemalt e-kirjaga, suuline etteteatamine seaduse m&otilde;istes ei loe.</b></p> <p><b>10. </b><b>Millised on organisatsiooni personalipoliitikat arvestades muud t&ouml;&ouml;taja lahkumisega protseduurid, </b>sh nt kingitused ja &uuml;hise lahkumis&uuml;rituse korraldamine? Kas koondatav on sellest huvitatud v&otilde;i mitte?</p> <p>T&auml;psemalt saab t&ouml;&ouml;lepingute l&otilde;petamisest lugeda <strong><a href="http://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/Toolepingu_loppemine.pdf" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsiooni bro&scaron;&uuml;&uuml;rist T&ouml;&ouml;lepingu &uuml;les&uuml;tlemine</a>&nbsp;</strong>ja <strong><a href="/redirect/2583">T&ouml;&ouml;elu portaalist</a></strong>.&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2100Ohtlikud ained: teabelehed õigusaktide ja asendamise kohta2018-09-19<p><strong><a href="https://healthy-workplaces.eu/et" target="_blank">2018.&ndash;2019. aasta tervislike t&ouml;&ouml;kohtade kampaania<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;raames on EU-OSHA avaldanud kaks teabelehte, mis on t&otilde;lgitud mitmesse keelde.</strong></p> <p class="Textfo">Teabeleht&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/et/tools-and-publications/publications/info-sheet-legislative-framework-dangerous-substances-workplaces" target="_blank">&bdquo;Ohtlikud ained t&ouml;&ouml;kohal &ndash; &otilde;igusraamistik&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;annab selge ja praktilise &uuml;levaate asjaomasest ELi &otilde;igusest selles valdkonnas.</p> <p class="Textfo"><a href="https://healthy-workplaces.eu/et/tools-and-publications/publications/info-sheet-substitution-dangerous-substances-workplace" target="_blank">&bdquo;Ohtlike ainete asendamine t&ouml;&ouml;kohal&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;sisaldab teavet teatavate ohtlike ainete p&otilde;hjustatud ohtude k&otilde;rvaldamise kohta. See on sageli parim v&otilde;imalik lahendus.</p> <p class="Textbullet">K&uuml;lastage EU-OSHA kampaania&nbsp;<a href="https://healthy-workplaces.eu/et" target="_blank">&bdquo;Tervislikud t&ouml;&ouml;kohad haldavad ohtlikke aineid&ldquo;<span class="osha_target_external_link">&nbsp;</span></a>&nbsp;veebilehte.</p> <p class="Textbullet"><a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank">Allikas: EU-OSHA</a>&nbsp;</p> <p class="Textbullet">Foto: pixabay</p> <p class="Textbullet"><a href="https://osha.europa.eu/et" target="_blank"></a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2156Kas tööandja tohib töötajaid filmida?2018-09-17<p><strong>T&ouml;&ouml;suhetes kaamera kasutamisel on m&otilde;istlik vanas&otilde;na kohaselt enne &uuml;heksa korda m&otilde;&otilde;ta, kui l&otilde;puks l&otilde;igata. Info kogumisel t&ouml;&ouml;suhetes tuleb alati j&auml;lgida eesm&auml;rgip&auml;rasuse ja&nbsp;minimaalsuse p&otilde;him&otilde;tet. Kaamerate kasutamine inimeste ja vara kaitseks v&otilde;i teisel juhul t&ouml;&ouml;tajate kontrollimiseks k&auml;ib samadel - &nbsp;eesm&auml;rgip&auml;rasuse ja minimaalsuse p&otilde;him&otilde;tetel, kuid eeldab lisaks teatud tingimuste t&auml;itmist:</strong></p> <ol> <li>kui t&ouml;&ouml;andja kasutab kaamerat inimeste v&otilde;i vara kaitseks, on vajalik asjakohane t&auml;histus ning teavitus;</li> <li>kui t&ouml;&ouml;andja kasutab kaamerat t&ouml;&ouml;korralduse j&auml;lgimiseks v&otilde;i ka t&ouml;&ouml;aja kontrollimiseks, ei saa seda teha ilma filmimise vajaduse ja p&otilde;hjenduse sisse kirjutamiseta kas t&ouml;&ouml;lepingusse v&otilde;i t&ouml;&ouml;korralduse reeglitesse.</li> </ol> <p>Igasugust kaameraga j&auml;lgimist soovitame p&otilde;hjalikult kaaluda. T&ouml;&ouml;andja on eelk&otilde;ige kohustatud austama t&ouml;&ouml;taja privaatsust ja kontrollima t&ouml;&ouml;kohustuste t&auml;itmist viisil, mis ei riku t&ouml;&ouml;taja p&otilde;hi&otilde;igusi. P&otilde;him&otilde;tteliselt peab t&ouml;&ouml;andjal olema enne kaamera kasutusele v&otilde;tmist v&auml;ga hea p&otilde;hjus t&ouml;&ouml;taja j&auml;lgimiseks. Suure t&otilde;en&auml;osusega ei aita selline toiming kuidagi kaasa hea atmosf&auml;&auml;ri loomisele t&ouml;&ouml;keskkonnas. Kui inimest pidevalt j&auml;lgida, v&otilde;ib see talle kaasa tuua peale &uuml;lem&auml;&auml;rase vaimse kurnatuse veel teisigi ebamugavusi. Andmekaitse Inspektsiooni varasema praktika jooksul oleme seadnud keelu n&auml;iteks kaamerate kasutuseks kooli &otilde;pperuumides &otilde;ppedistsipliini ja &otilde;petajate t&ouml;&ouml;distsipliini kontrollimiseks.</p> <p>Kui aga on ilmtingimata vaja kaamerat kasutada, peaks tegema protsessi t&ouml;&ouml;taja jaoks v&otilde;imalikult diskreetseks ja minimaalseks. V&otilde;ib endalt enne n&auml;iteks k&uuml;sida, kas t&ouml;&ouml;pingi taga on vaja salvestada t&ouml;&ouml;taja n&auml;gu l&auml;hivaates v&otilde;i piisab tegevusest t&ouml;&ouml;pingil? Kas piletim&uuml;&uuml;ja n&auml;gu on asjasse puutuv, kui tarvilik on j&auml;lgida piletite m&uuml;&uuml;ki? Mistahes valdkonnas ja eesm&auml;rgil filmimisel ei saa rohkem j&auml;lgida, kui ainult n&ndash;&ouml; seda kohta, kus on toimumas konkreetne toiming.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes, kui pole just tegemist kullakaevandusega, leidub ehk m&otilde;ni teine ja parem t&ouml;&ouml;tajate kontrollimist v&otilde;imaldav meede, mis ei riiva inimese privaatsust ja enesev&auml;&auml;rikust. Ja oluline on meeles pidada, et kindlasti ei tohi kaamerat paigaldada mitte kunagi h&uuml;gieeniruumidesse.&nbsp;</p> <p><b>Vastutus info kasutamisel</b></p> <p>Salvestatud info jagamisel peab kinni pidama p&otilde;him&otilde;ttest- infot saavad kasutada ainult need, kellel on t&ouml;&ouml;&uuml;lesannete t&auml;itmiseks seda vaja ning t&ouml;&ouml;korralduse eeskirjades peab olema &auml;ra kirjeldatud, millisel puhul ja kes saavad infot kasutada. Samuti ei tohi info j&otilde;uda internetti v&otilde;i saada muul moel k&auml;ttesaadavaks v&auml;ljaspool ettev&otilde;tet, v&auml;lja arvatud juhtudel, kui on vaja anda salvestis &otilde;iguskaitseorganitele s&uuml;&uuml;teo uurimise jaoks. Lisaks peab t&ouml;&ouml;andja vastutama, et kaameratesse ei saa sisse h&auml;kkida ja et need oleks turvaliselt k&auml;ideldud.&nbsp;</p> <p><strong>P&otilde;hjalikumalt saab &uuml;levaate teemak&auml;sitlusest Andmekaitse Inspektsiooni juhenditest:</strong></p> <ul> <li><a href="http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/kaamerate%20juhis%20(01.07.2016).pdf" target="_blank">Juhend kaamerate kasutamise kohta</a></li> <li><a href="http://www.aki.ee/sites/www.aki.ee/files/elfinder/article_files/Isikuandmed%20t%C3%B6%C3%B6suhetes%20juhendmaterjal26%2005%202014.pdf" target="_blank">Isikuandmete t&ouml;&ouml;tlemine t&ouml;&ouml;suhetes</a>&nbsp;</li> </ul> <div></div> <div>Allikas: Andmekaitse Inspektsioon</div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2099Kas esmaabiandja peab olema igas struktuuriüksuses?2018-09-17<p><b>Soovin m&auml;&auml;rata oma ettev&otilde;ttesse esmaabiandjaid. Meie ettev&otilde;te on jaotatud struktuuri&uuml;ksusteks, kus t&ouml;&ouml; toimub omakorda vahetustega. Kas pean esmaabiandja m&auml;&auml;rama igasse struktuuri&uuml;ksusesse v&otilde;i vahetusse?</b></p> <p>&nbsp;<b><i>Vastab Kerttu Sepp, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;tervishoiuinspektor: </i></b>T&ouml;&ouml;tervishoiu ja t&ouml;&ouml;ohutuse seadus n&auml;eb ette, et t&ouml;&ouml;andja peab m&auml;&auml;rama ettev&otilde;ttes esmaabi andmiseks t&ouml;&ouml;tajad, arvestades ettev&otilde;tte suurust ja jagunemist struktuuri&uuml;ksusteks. Samuti tuleb t&ouml;&ouml;andjal kanda nende v&auml;lja&otilde;ppe kulud. Ettev&otilde;tte mitme territoriaalselt eraldatud struktuuri&uuml;ksuse v&otilde;i vahetustega t&ouml;&ouml; korral peab igas struktuuri&uuml;ksuses v&otilde;i vahetuses olema kohal v&auml;hemalt &uuml;ks esmaabiv&auml;lja&otilde;ppe l&auml;binud t&ouml;&ouml;taja.</p> <p>Esmaabiandja m&auml;&auml;ramisel tuleb liikuda pigem &uuml;ldiselt &uuml;ksikule (ettev&otilde;ttes struktuuri&uuml;ksusele ja sealt vahetusele). Kui on mitu struktuuri&uuml;ksust, milles t&ouml;&ouml;tamine on korraldatud mitmes vahetuses, peab olema tagatud igas vahetuses esmaabiandja.</p> <p>&Otilde;nnetus sageli aga tulles ei h&uuml;&uuml;a ja v&otilde;ib juhtuda ka ajal, kui koolitatud esmaabiandja on puhkusel, haiguslehel v&otilde;i juhtub &otilde;nnetus esmaabi andja endaga. &nbsp;Nii on k&otilde;ige t&auml;htsam, et alati oleks kohal inimene, kes vajadusel esmaabi anda oskab.</p> <p><strong>Vaata lisaks T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehti:</strong></p> <ul> <li><b><a href="/redirect/442">Esmaabi&nbsp;t&ouml;&ouml;kohal</a></b></li> <li><b><a href="/redirect/474">Esmaabiandja</a></b></li> </ul> <p></p> <p>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2098Puhkuselt tulles lülitu tööellu rahulikult2018-09-13<p><strong>Puhkus koos m&otilde;ne toreda reisiga on alati kauaoodatud s&uuml;ndmus, mis teeb meele heaks ja aitab v&auml;lja astuda igap&auml;evasest rutiinist. Puhkuselt tagasi t&ouml;&ouml;lainetesse sukeldumine v&otilde;ib aga tuju langetada ja m&otilde;juda negatiivselt igap&auml;evasele toimetulekule.</strong></p> <p>2016. aastal ajakirjas Translational Psychiatry avaldatud uuringus leiti, et puhkusel on tugev ja kohene m&otilde;ju kogu meie kehale ja immuuns&uuml;steemi turgutamisele (1). Puhkusele minek rahustab meeli ja tekitab heaolutunnet, kuid uuringu Project Time Off j&auml;rgi arvas 26% ameeriklastest, et l&otilde;&otilde;gastumiseks aja v&otilde;tmine j&auml;tab mulje, nagu ei p&uuml;henduks nad piisavalt t&ouml;&ouml;le. 23% neist kartsid puhkusele minna, sest pelgavad tunduda asendatavad (2).</p> <p><b>Mis on puhkusej&auml;rgne stress?</b></p> <p>Puhkusej&auml;rgset stressi seni eriti uuritud ei ole. Maailmas kasutatakse erinevaid v&auml;ljendeid &ndash; puhkusj&auml;rgne stress/depressioon/&auml;revus/kurbus. &bdquo;&Uuml;ldiselt v&otilde;ib &ouml;elda, et sedalaadi stressiseisund tekib siis, kui puhkusej&auml;rgselt naastakse oma rutiinsesse ellu, kus ootamas t&ouml;&ouml; ja muud kohustused. Tegemist on &uuml;sna tavap&auml;rase stressiseisundiga, mis mingitel ajahetkedel v&otilde;ib tekkida iga&uuml;hel, kui &uuml;ht&auml;kki on vaja rohkem pingutada ja oma mugavustsoonist v&auml;lja tulla. Ametlikult puhkusej&auml;rgset stressi kui terviseseisundit ei eksisteeri, vaid seda saab tinglikult seostada teatud perioodil tekkiva tavastressiga,&ldquo; selgitas Qvalitase tervisedenduse spetsialist Kristel Ojala.&nbsp;</p> <p>Stress omakorda on n&auml;rvipinge, mille pikemaajaline kogemine m&otilde;jub muserdavalt vaimule ja tekitab ka kehalisi vaevusi. Stressi s&uuml;mptomid v&otilde;ivad olla v&auml;simus, peavalu, kurbus, uneh&auml;ired, keskendumisraskused, &uuml;les&ouml;&ouml;mine, alkoholi ja uimastite tarvitamine, probleemid suhtlemisel jne.</p> <p>&bdquo;Puhkusej&auml;rgne stress on aga pigem inimese meeleseisund, mis peaks &uuml;le minema, kui kohanetakse taas tavarutiiniga. Peale seda saame r&auml;&auml;kida pigem &uuml;ldisest t&ouml;&ouml;stressist ja l&auml;bip&otilde;lemise ennetamisest ning vaimse tervisega tegelemisest,&ldquo; s&otilde;nas Ojala.</p> <p>&bdquo;Oma n&auml;itel tean, et peale kahte n&auml;dalat puhkust, mil keegi ei asenda ja kogu t&ouml;&ouml; seisab, m&otilde;jutab t&ouml;&ouml;le naasmine oluliselt stressitaset. Olen sellistes situatsioonides alati m&otilde;elnud, et puhkus on tegelikult nagu illusioon, sest ametipostile naastes teen topelt t&ouml;&ouml;d kuhjunud tegemiste ja tekkinud probleemide koheseks lahendamiseks. Postkasti avades ja sealt 300 lugemata kirja eest leides v&otilde;ib reaalselt tunda, kuidas verer&otilde;hk t&otilde;useb ja tahaks p&otilde;geneda,&ldquo; jagas Ojala kogemust. Klassikaliselt asendavad t&ouml;&ouml;tajad seda stressi muude tegevustega, n&auml;iteks vesteldakse kolleegidega, tehakse kohe hommikul kohvipause ja n&ouml; l&uuml;katakse reaalsust edasi.</p> <p>&bdquo;Tavat&ouml;&ouml;rutiin loksub paika &uuml;ldjuhul 1-2 n&auml;dalaga, kui inimene on taas ree peale saanud,&ldquo; julgustas spetsialist.</p> <p><b>M&otilde;nus puhkus t&otilde;stab t&ouml;&ouml;stressi taset</b></p> <p>&Uuml;ks uuring n&auml;itas, et juba l&uuml;hike, m&otilde;nep&auml;evane puhkus m&otilde;jub inimesele positiivselt ja samas v&otilde;imaldab tal stressivabamalt taas t&ouml;&ouml;ellu astuda (3). Uurijad j&auml;reldasid, et v&auml;ikesed rutiinist v&auml;lja viivad puhkused muudavad t&ouml;&ouml;tajad efektiivsemateks ja hoiavad nende tervist.</p> <p>Mida pikem ja rahuldustpakkuvam on puhkus, seda suurema t&otilde;en&auml;osusega on inimesel t&ouml;&ouml;le naastes aga k&otilde;rgem stressitase ja t&ouml;&ouml;ga kohanemine v&otilde;tab kauem aega. V&otilde;ib oletada, et stressitase on puhkusej&auml;rgselt tavap&auml;rasest rutiinsest elur&uuml;tmist oluliselt k&otilde;rgem neil, kelle t&ouml;&ouml; on pingelisem, vastutusrikkam ja intensiivsema tempoga.</p> <p>Tervisedenduse spetsialisti s&otilde;nul v&otilde;ib ka oletada, et nt peale p&otilde;genemist Eesti k&uuml;lmast kliimast p&auml;ikese alla tekitab tagasitulek rohkem rahulolematust ja m&otilde;jutab seega ka inimese stressitaset.</p> <p><b>Puhkusej&auml;rgse stressi v&auml;ltimine</b></p> <p>Algust tasub teha juba enne puhkusele minekut ja l&otilde;petada pooleliolevad tegemised ning vajadusel delegeerida k&otilde;ik asjaajamised kolleegidele. Nii ei pea puhkuse ajal muretsema ootele j&auml;&auml;nud t&ouml;&ouml;de p&auml;rast ja tagasi tulles ei oota ka midagi pakilist, millega peaks kohe alustama.</p> <p>Peale reisi tasub planeerida endale puhveraeg, et taas koduse rutiiniga harjuda. Muu hulgas jaksad lahti pakkida kohvrid, koristada kodu ja tegeleda muude v&auml;ikeste, kuid oluliste pisiasjadega.</p> <p>Esimesed puhkusej&auml;rgsed p&auml;evad olgu pigem rahulikud ja minimaalse koormusega. K&uuml;ll trenni j&otilde;uab tormata ka m&otilde;nel j&auml;rgmisel hommikul ja kohtumisi planeerida tulevastesse p&auml;evadesse.</p> <p>N&auml;dalavahetus v&otilde;i argi&otilde;htud tasub teha p&otilde;nevateks, planeerides neisse toredaid tegevusi, olgu selleks restoranik&uuml;lastus, v&auml;ljas&otilde;it mere &auml;&auml;rde v&otilde;i muud m&otilde;nusat. Nii on, mida oodata!</p> <p>&bdquo;Iga inimene peab end tundma &otilde;ppima ja leidma parimad viisid stressi &auml;rahoidmiseks ja maandamiseks. T&ouml;&ouml;andja saab omaltpoolt luua toetava t&ouml;&ouml;keskkonna ning arvestada, et produktiivsuse hoidmiseks ja j&auml;tkusuutlikuks t&ouml;&ouml;eluks on vaja t&ouml;&ouml;tajat s&auml;&auml;sta. T&ouml;&ouml;andja v&otilde;iks pakkuda v&otilde;imalusi keha ja meele arendamiseks, n&auml;iteks sporditoetuseid, ps&uuml;hholoogi abi ning kujundada tervisttoetav keskkond,&ldquo; l&otilde;petas Ojala.</p> <p><b>Meelespea</b></p> <ul> <li>Enne puhkust l&otilde;peta pooleliolevad asjad ja vajadusel delegeeri tegemised kolleegile.</li> <li>J&auml;ta puhkuse l&otilde;ppu veidi aega koduse rutiiniga harjumiseks.</li> <li>Esimesed t&ouml;&ouml;p&auml;evad olgu pigem rahulikud. &nbsp;</li> <li>Meenuta &otilde;nnestunud puhkust. Selleks sobivad reisil peetud p&auml;evik, blogi v&otilde;i fotopostitused, aga ka raamat, mis r&auml;&auml;gib kohast, kus reisisid v&otilde;i m&otilde;ni suveniir.</li> <li>V&otilde;ta koju ja t&ouml;&ouml;ellu naasmist avatud meelega, sest v&auml;ike eemalolek aitab asju uue pilguga vaadata.</li> </ul> <p>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib &ouml;elda, et puhkus on iga inimese &otilde;igus ja vajadus ning selle maksimaalseks kasutamiseks tuleb leida enda jaoks sobivad lahendused, et vaim oleks virge ka peale t&ouml;&ouml;le asumist.</p> <p><strong>Kasutatud allikad:</strong></p> <ol> <li><em>E S Epel, E Puterman, J Lin, E H Blackburn, P Y Lum, N D Beckmann, J Zhu, E Lee, A Gilbert, R A Rissman, R E Tanzi &amp; E E Schadt. (2016). &bdquo;Meditation and vacation effects have an impact on disease-associated molecular phenotypes&ldquo;. Translational Psychiatry volume 6, page e880 (2016).&nbsp;</em></li> <li><em>The State of American Vacation 2017. Project Time Off: </em><a href="https://projecttimeoff.com/reports/the-state-of-american-vacation-2017/">https://projecttimeoff.com/reports/the-state-of-american-vacation-2017/</a></li> <li><em>Blank, Cornelia et al. &ldquo;Short Vacation Improves Stress-Level and Well-Being in German-Speaking Middle-Managers&mdash;A Randomized Controlled Trial.&rdquo; International Journal of Environmental Research and Public Health 15.1 (2018): 130. PMC. Web. 15 Aug. 2018.</em></li> </ol> <div>Autor: tooelu.ee</div> <div></div> <div>Foto: pixaby</div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2096Millal tuleb töökohal mürataset mõõta?2018-09-11<p><b>Minu t&ouml;&ouml;ruumis on segav m&uuml;ra. Meil oleks vaja m&otilde;&otilde;ta m&uuml;rataset selgitamaks, kas see on tervisele ohutu. Meie t&ouml;&ouml;andja on sellest teadlik, kuid pole probleemi lahendanud.</b></p> <p><b><i>Vastab Rein Reisberg, T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant: </i></b>T&ouml;&ouml;andja peab korraldama t&ouml;&ouml;keskkonna riskianal&uuml;&uuml;si, mille k&auml;igus selgitatakse v&auml;lja t&ouml;&ouml;keskkonna ohutegurid (sealhulgas m&uuml;ra), m&otilde;&otilde;detakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske t&ouml;&ouml;taja tervisele ja ohutusele. Riskianal&uuml;&uuml;si tulemusi peab t&ouml;&ouml;andja tutvustama t&ouml;&ouml;tajatele, et iga t&ouml;&ouml;taja teaks, millised on tema t&ouml;&ouml;kohal esinevad ohutegurid ja kas need v&otilde;ivad p&otilde;hjustada tervisekahjustusi.</p> <p>M&uuml;ra puhul on oluline eristada, kas tegemist on t&ouml;&ouml; tegemist segava m&uuml;raga v&otilde;i on m&uuml;ratase nii k&otilde;rge, et see v&otilde;ib p&otilde;hjustada kuulmiskahjustusi.</p> <p>Esmase m&otilde;&otilde;tmise saab teha t&ouml;&ouml;andja ise indikaatorseadmega m&otilde;&otilde;tes. &Uuml;heks aluseks m&uuml;ra m&otilde;&otilde;tmise vajaduse hindamisel v&otilde;ib olla see, kui t&ouml;&ouml;tajad ei saa t&ouml;&ouml;keskkonnas asudes teineteisest 1 m kaugusel tavalise h&auml;&auml;letugevusega omavahel r&auml;&auml;kida ning tuleb r&auml;&auml;kida valjemini, kuna m&uuml;ra segab. Ligikaudset m&uuml;ra taset on v&otilde;imalik m&otilde;&otilde;ta ka nutitelefoniga, kui selles on spetsiaalne &auml;pp.</p> <p>Kui m&uuml;ratase indikaatorseadmega m&otilde;&otilde;tmisel &uuml;letab 80 dB(A), peab t&ouml;&ouml;andja korraldama m&uuml;ra m&otilde;&otilde;tmise, mille teeb p&auml;dev m&otilde;&otilde;tja taadeldud v&otilde;i j&auml;lgitavalt kalibreeritud m&otilde;&otilde;tevahendit kasutades ja j&auml;rgides asjakohast m&otilde;&otilde;temetoodikat. T&ouml;&ouml;andja peab korraldama sellised m&otilde;&otilde;tmised ka siis, kui t&ouml;&ouml;inspektor seda n&otilde;uab.</p> <p>Kui t&ouml;&ouml;andjaga suhtlemine ei too selgust m&uuml;ra v&otilde;imalikust m&otilde;just tervisele, k&uuml;sige n&otilde;u infotelefonilt 6406000 v&otilde;i aadressilt <a href="mailto:jurist@ti.ee">jurist@ti.ee</a></p> <p><a href="mailto:jurist@ti.ee"></a></p> <p><strong><a href="/redirect/2788">Vaata lisaks ka T&ouml;&ouml;elu portaali teemalehte m&uuml;rast.</a>&nbsp;</strong></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2095Uued nõuded töötervishoiu ja tööohutuse koolitajatele alates 1. jaanuarist 20192018-09-10<p><strong>Alates 1. jaanuarist 2019. a ei pea t&ouml;&ouml;tervishoiu- ja t&ouml;&ouml;ohutusalase koolituse ning t&ouml;&ouml;kohal esmaabiandjate koolitusega tegelevad ettev&otilde;tted end enam Sotsiaalministeeriumis registreerima. Muudatuse kohaselt viib esmaabiandja koolituse ja t&auml;ienduskoolituse ning t&ouml;&ouml;keskkonnavoliniku ja t&ouml;&ouml;keskkonnan&otilde;ukogu liikme koolituse ja t&auml;ienduskoolituse l&auml;bi t&auml;ienduskoolitusasutuse pidaja vastavalt t&auml;iskasvanute koolituse seaduse n&otilde;uetele (2019. a j&otilde;ustuvad TTOS &sect; 13<sup>2</sup>&nbsp;lg 4 ja &sect; 18<sup>1 </sup>lg 3).&nbsp;Koolitusasutused, kes j&auml;tkavad 2019. a koolitustegevust, peavad ennast t&auml;iskasvanute koolituse seaduse (T&auml;KS) n&otilde;uetega vastavusse viima.</strong></p> <p>J&auml;rgnevalt &uuml;levaade T&auml;KS-i (<a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015010">https://www.riigiteataja.ee/akt/110062015010</a>) olulisematest n&otilde;uetest:</p> <p><strong>1)</strong> t&auml;ienduskoolituse l&auml;biviija esitab t&auml;ienduskoolitusasutuse pidajana tegutsemiseks majandustegevusteate (T&auml;KS &sect; 3).</p> <p>Majandustegevusteade peab lisaks majandustegevuse seadustiku &uuml;ldosa seaduse (Ms&uuml;S <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018030">https://www.riigiteataja.ee/akt/129062018030</a>) &sect;-s 15 s&auml;testatud&nbsp; majandustegevuse &uuml;ldandmetele sisaldama loetelu t&auml;ienduskoolituse &otilde;ppekavar&uuml;hmadest, milles t&auml;ienduskoolitust l&auml;bi viiakse.&nbsp;Majandustegevusteate esitamist selgitab kasutajajuhend, mis on leitav siit <a href="https://www.hm.ee/ehis/help/tkh_juhend.htm">https://www.hm.ee/ehis/help/tkh_juhend.htm</a></p> <p><strong>2)</strong> t&auml;ienduskoolitusasutuse pidaja kehtestab t&auml;ienduskoolituse &otilde;ppekorralduse alused ja t&auml;ienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alused (T&auml;Ks &sect; 7).</p> <p>T&auml;ienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alustes kirjeldatakse t&auml;ienduskoolituse &otilde;ppekavadega seotud t&auml;iskasvanute koolitajate ja &otilde;ppekeskkonna kvaliteedi tagamise tingimused ja kord ning t&auml;ienduskoolituse kohta tagasiside kogumise kord;</p> <p><strong>3)</strong> t&auml;ienduskoolitusasutuse pidaja on kohustatud pidama t&auml;ienduskoolituse teabe avalikustamiseks veebilehte, millel avalikustab t&auml;ienduskoolituse &otilde;ppekorralduse alused, t&auml;ienduskoolituse &otilde;ppekavad, koolitajate nimed koos nende kompetentsust t&otilde;endava kvalifikatsiooni, &otilde;pi- v&otilde;i t&ouml;&ouml;kogemuse kirjeldusega ning t&auml;ienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alused (T&auml;KS &sect; 5);</p> <p><strong>4)</strong> t&auml;ienduskoolitusasutuse pidaja avalikustab Eesti Hariduse Infos&uuml;steemi (EHIS) <a href="http://www.ehis.ee/">http://www.ehis.ee/</a> kaudu t&auml;ienduskoolitusasutuse &otilde;ppekavar&uuml;hmad, milles t&auml;ienduskoolitust l&auml;bi viiakse, asutuse kontaktandmed ja veebilehe aadressi (T&auml;KS &sect; 8 lg 1);</p> <p><strong>5)</strong> t&auml;ienduskoolitusasutuse pidaja teeb iga aasta 31. m&auml;rtsiks EHIS-e kaudu k&auml;ttesaadavaks tegevusn&auml;itajad eelmise kalendriaasta kohta (T&auml;KS &sect; 8 lg 5);</p> <p><strong>6)</strong> t&auml;ienduskoolitusasutuse pidaja j&auml;rgib t&auml;ienduskoolituse &otilde;ppekava, t&auml;ienduskoolituse l&auml;bimise ja selles osalemise kohta v&auml;ljastatavate dokumentide ning t&auml;ienduskoolituse &otilde;ppekavar&uuml;hmade loetelu koostamisel haridus- ja teadusministri 19.06.2015. a m&auml;&auml;rust nr 27 &bdquo;T&auml;ienduskoolituse standard&ldquo; <a href="https://www.riigiteataja.ee/akt/111112016002">https://www.riigiteataja.ee/akt/111112016002</a>.</p> <p>Foto: pixabay</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2094Uuring: Enesetappude ennetamiseks peame märkama abivajajaid nii koolis, tööl kui ka tervishoiusüsteemis2018-09-10<p><b>Enesetappude arv Eestis on aastate jooksul v&auml;henenud nii meeste kui naiste hulgas, kuid on j&auml;tkuvalt &uuml;ks k&otilde;rgemaid Euroopas. Enesetappude ennetamiseks tuleb t&otilde;sta inimeste teadlikkust, et m&auml;rkaksime abivajajaid &otilde;igeaegselt nii koolis, t&ouml;&ouml;l kui tervishoius&uuml;steemis, selgub t&auml;na, rahvusvahelisel suitsiidiennetusp&auml;eval avaldatud Tartu &Uuml;likooli uuringust aastatel 2006-2016 enesetapu l&auml;bi hukkunute kohta.</b></p> <p>Aastatel 2006-2016 hukkus enesetappude l&auml;bi 2543 inimest. Enesetapu sooritanutest 80% olid mehed, 4% olid alla 20-aastased lapsed ja noorukid. Enesetapu sooritanud meestest 70% olid alla 60-aastased ja naistest 52% olid &uuml;le 60-aastased. Kui aastatel 2006-2013 hukkus enesetappude l&auml;bi aastas keskmiselt 237 inimest, siis aastatel 2014-2016 keskmiselt 205. Nii meeste kui naiste hulgas on enesetappude arv aastatel 2006-2016 v&auml;henenud, kuid oli veel 2015. aastal 1,5 korda k&otilde;rgem kui Euroopa Liidus keskmiselt. 2017. aastal hukkus Statistikaameti andmeil enesetappude l&auml;bi 219 inimest.</p> <p>&bdquo;Kaotame enesetappude l&auml;bi Eestis enam kui 200 inimest aastas. See on lubamatult palju. &Otilde;igeaegse m&auml;rkamise ja abi korral oleks t&otilde;en&auml;oliselt v&otilde;imalik nii m&otilde;nigi elu p&auml;&auml;sta,&ldquo; &uuml;tles sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna peaspetsialist <b>K&auml;thlin Mikiver</b>. &bdquo;Enesetappude&nbsp;ennetamine on kompleksne ja seega vajab erinevate osapoolte &uuml;hiseid pingutusi.&ldquo;</p> <p>Uuringu &uuml;ks eesm&auml;rke oli anal&uuml;&uuml;sida ja kirjeldada tunnuseid, mille poolest enesetapu sooritanud erinesid &uuml;lej&auml;&auml;nud rahvastikust - samal perioodil elanud ja haiguse t&otilde;ttu surnud inimestest.&nbsp; Anal&uuml;&uuml;sist selgub, et v&otilde;rreldes kontrollr&uuml;hmaga oli enesetapu sooritanud</p> <ul> <li>meeste seas rohkem eestlasi, &uuml;ksi elavaid ja t&ouml;&ouml;tuid inimesi, neid, kes olid viimase eluaasta jooksul seotud kuriteoga v&otilde;i viibinud vanglas;</li> <li>naiste seas oli rohkem mitte-eestlasi, vallalisi ja t&ouml;&ouml;tuid inimesi.</li> </ul> <p>Nii meeste kui naiste seas oli suitsiidi l&auml;bi hukkunuil rohkem vaimse tervise h&auml;ireid, kuulmis- ja n&auml;gemish&auml;ireid, kroonilist valu ning inimesi, kes olid viimasel eluaastal k&auml;inud EMOs.</p> <p>V&otilde;rreldes muutusi perioodidel 2006-2013 ja 2014-2016 selgus, et enesetapu l&auml;bi hukkunute seas kasvas nende inimeste osakaal, kellel olid toimetulekuraskused, hoolduskoormus ja seotus kuritegevusega. Samuti&nbsp;kasvas viimasel perioodil nii laste ja noorukite, meeste kui naiste hulgas EMO-sse p&ouml;&ouml;rdunute osakaal.</p> <p>Tartu &Uuml;likooli uuringu koordinaatori <b>Liis Roov&auml;li</b> s&otilde;nul ei ole enesetapu sooritanute tunnused aastatel 2006-2016 v&otilde;rreldes varasemaga muutunud. &bdquo;Enesetapu olulisemad riskitegurid lisaks meessoole, on &uuml;ksindus, raskused eluprobleemide lahendamisel, vaimse tervise h&auml;ired, suitsiidim&otilde;tted ja &ndash;katsed,&ldquo; &uuml;tles Liis Roov&auml;li. &bdquo;Enesetapu l&auml;bi hukkunud on sattunud viimasel eluaastal sagedamini EMO-sse, kusjuures suitsiidikatseid tervishoiuasutustes sageli ei registreerita. See t&auml;hendab, et lisaks l&auml;hedaste ja s&otilde;prade t&auml;helepanelikkusele kodus, koolis, t&ouml;&ouml;l ja mujal aitaks enesetappusid &auml;ra hoida ka tervishoius&uuml;steemi aktiivsem sekkumine.&ldquo;</p> <p>Uuringus tuuakse olulisema soovitusena v&auml;lja vajadus abi saamise v&otilde;imaluste laiendamiseks nii ps&uuml;&uuml;hika- ja s&otilde;ltuvush&auml;iretega (alkoholism, narkomaania) inimestele kui ka krooniliste haigustega inimestele. Samuti r&otilde;hutatakse vajadust t&otilde;sta kogu elanikkonnas teadlikkust sellest, kuidas suitsiidiriskis elavaid inimesi &otilde;igeaegselt m&auml;rgata ja aidata.</p> <p>Uuring viidi l&auml;bi Sotsiaalministeeriumi tellimusel, uuringu eesm&auml;rk on aidata suunata ennetust. Uuringut rahastasid Eesti Teadusagentuur ja Sotsiaalministeerium. Uuringu teostasid Tartu &Uuml;likooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut ja sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE.</p> <p>T&auml;na, 10. septembril on rahvusvaheline suitsiidiennetusp&auml;ev, mil p&ouml;&ouml;ratakse t&auml;helepanu enesetappude ennetamise v&otilde;imalustele ning m&auml;lestatakse enesetappude l&auml;bi hukkunuid.</p> <ul> <li>Uuring: <a href="https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/rahvatervis/suitsiid_kokkuvote.pdf">Aastatel 2006-2016 enesetapu sooritanute epidemioloogiline &uuml;levaade</a></li> </ul> <div></div> <div>Allikas: <a href="http://www.sm.ee/et" target="_blank">Sotsiaalministeerium</a></div> <div></div> <div>Foto: pixabay</div>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2092Põhjalik juhendamine hoiab töötaja elu ja tervist2018-09-07<p><b>T&ouml;&ouml;inspektsioon kutsub t&ouml;&ouml;andjaid p&ouml;&ouml;rama suuremat t&auml;helepanu t&ouml;&ouml;tajate juhendamisele ja v&auml;lja&otilde;ppele.</b></p> <p>Eestis juhtub p&auml;evas keskmiselt 14 t&ouml;&ouml;&otilde;nnetust, neist viiendik on raskete tagaj&auml;rgedega. Sageli on selle p&otilde;hjuseks t&ouml;&ouml;taja puudulik v&auml;lja&otilde;pe ja juhendamine.</p> <p>T&ouml;&ouml;inspektsiooni peadirektor&nbsp;<b>Maret Maripuu&nbsp;</b>s&otilde;nul ei kipu Eesti t&ouml;&ouml;andjad juhendamisele ja&nbsp;v&auml;lja&otilde;ppele&nbsp;eriti aega kulutama. &bdquo;T&ouml;&ouml;tajate puudulik juhendamine ja v&auml;lja&otilde;pe on t&ouml;&ouml;keskkonnas tuvastatud rikkumistelt teisel kohal. Selline praktika on meie t&ouml;&ouml;andjatest l&uuml;hin&auml;gelik, sest h&auml;sti&nbsp;v&auml;lja&otilde;petatud&nbsp;t&ouml;&ouml;taja oskab oma t&ouml;&ouml;d teha kordades paremini,&nbsp;samuti&nbsp;aitab p&otilde;hjalik juhendamine &auml;ra hoida t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi. T&ouml;&ouml;tajatel tuleb aga juhendamisel saadud&nbsp;suuniseid&nbsp;ja n&auml;pun&auml;iteid ka igap&auml;evaselt rakendada, lisas ta. &bdquo;Formaalne allkiri juhendamist kinnitaval lehel, kui juhendmaterjalid on l&auml;bi lugemata,&nbsp;ei aita.&nbsp;Kui puudub teadmine, kuidas &otilde;igesti tegutseda, siis v&otilde;ib iga v&auml;iksemgi ohuolukord l&otilde;ppeda raskete tagaj&auml;rgedega&ldquo;, r&otilde;hutas Maripuu.</p> <p>Juhendamise olulisuse meelde tuletamiseks kutsub T&ouml;&ouml;inspektsiooni ettev&otilde;tteid ja organisatsioone septembri viimasel n&auml;dalal osalema algatuses&nbsp;<b>&bdquo;Panusta ohutusse, kohe!&ldquo;</b>. &Uuml;leskutse eesm&auml;rk on n&auml;idata, mil viisil on asutustes juhendamine korraldatud ning anda seel&auml;bi ideid ka teistele.</p> <p>Algatusega liitumiseks tuleb septembri viimasel n&auml;dalal (24.-30.09) viia l&auml;bi t&ouml;&ouml;ohutuse alane juhendamine, teha aktsioonist foto v&otilde;i video ja saata registreerimisvormis toodud kontaktile. Saadetud fotod&nbsp;kogutakse osalevate ettev&otilde;tete n&otilde;usolekul&nbsp;<a href="https://www.facebook.com/tooelu.ee/?ref=br_rs" target="_blank">T&ouml;&ouml;elu Facebooki lehele</a>, et innustada tegutsema ka teisi. Registreeruda saab<a href="https://kysimustik.sm.ee/index.php/991253?newtest=Y&amp;lang=et" target="_blank">&nbsp;SIIN</a>&nbsp;kuni 30. septembrini.</p> <p>Praktilisi ohutusn&otilde;uandeid ja juhendamisega seotud teavet nii t&ouml;&ouml;tajale kui ka t&ouml;&ouml;andjale leiab T&ouml;&ouml;inspektsiooni&nbsp;<span style="text-decoration: underline;"><a href="/redirect/2287">t&ouml;&ouml;elu portaalist</a></span>.</p> <p><b>Taustainfo:</b></p> <p>2017. aastal laekus T&ouml;&ouml;inspektsioonile 5184 teadet t&ouml;&ouml;&otilde;nnetustest. V&otilde;rreldes 2016. aastaga kasvas t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste arv 85 v&otilde;rra ja seda peamiselt just raskete t&ouml;&ouml;&otilde;nnetuste osas.</p> <p>Selle aasta esimesel poolaastal juhtus Eestis enim &otilde;nnetusi metallit&ouml;&ouml;stuse valdkonnas (285).&nbsp; Sellele j&auml;rgneb kaubandus (258), kus on varasemaga v&otilde;rreldes suurim &otilde;nnetuste kasv. J&auml;rgnevad riigikaitse (251) ning puidut&ouml;&ouml;stus (211). Maakondlikult oli enim t&ouml;&ouml;&otilde;nnetusi Tallinnas, Harjumaal ja V&otilde;rumaal, v&auml;him aga Hiiumaal. V&auml;lismaal juhtus enim &otilde;nnetusi Eesti t&ouml;&ouml;tajatega Soomes ja Rootsis.</p> <p>Allikas <a href="http://ti.ee/est/avaleht/" target="_blank">T&ouml;&ouml;inspektsioon</a></p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2091Nutiseadmeid kasuta nutikalt2018-09-04<p>Paljud inimesed puutuvad t&ouml;&ouml;d tehes v&auml;hemal v&otilde;i rohkemal m&auml;&auml;ral kokku arvutiga, mis on muutunud asendamatuks abivahendiks mitte ainult kontoris vaid ka t&ouml;&ouml;stusettev&otilde;tetes. Kuid nutiseadmed on meiega ka v&auml;ljaspool t&ouml;&ouml;aega &ndash; kodus, autos ja isegi voodis. Kuidas kasutada neid aga nii, et nutikad abimehed ei m&otilde;juks halvasti meie tervisele?</p> <p><b>Peamised vaevused</b></p> <p>K&otilde;ige enam m&otilde;jutab nutiseadmetega t&ouml;&ouml;tades meie tervist vale ja v&auml;sitav kehaasend, mis tekitab valusid kehas - k&uuml;&uuml;narvarre-, randme-, &otilde;la-, kaela- ja nimmepiirkonnas.</p> <p>MT&Uuml; T&ouml;&ouml;f&uuml;sioteraapia juhataja ja f&uuml;sioterapeut Liina P&auml;&auml;bo s&otilde;nul kaebavad kaela- ja &otilde;lavalu v&auml;ga paljud istuva t&ouml;&ouml; tegijad, kuid k&uuml;simus ei ole ainult t&ouml;&ouml;asendis. &bdquo;V&auml;ga suureks teguriks kaela- ja &otilde;lavalu tekkes on t&ouml;&ouml;stress ehk tegeleda tuleb ka sellega. Oluliseks teemaks on silmaprobleemid, sest inimesed vaatavad p&auml;evad l&auml;bi erinevaid ekraane ning ei kasuta silmi mitmekesiselt. Ei vaadata erinevatesse kaugustesse ja suundadesse ning ka pilgutamine j&auml;&auml;b ekraani vaadates harvemaks,&ldquo; r&auml;&auml;kis P&auml;&auml;bo.</p> <p><b>Nutikael &ndash; mis see on?</b></p> <p>Nutiseadmete vaatamisest tingitud allapoole suunatud kehaasend tekitab kaelal&uuml;lidele &uuml;lekoormuse ja suurema surve ning kaelalihastele &uuml;lepinge. Tulemuseks on vale peahoiak ning visuaalselt tekib kaela taha lisak&uuml;hm.</p> <p>F&uuml;sioterapeudi s&otilde;nul on nutikaela puhul siiski tegemist veidi m&uuml;&uuml;diga. &bdquo;Me oleme aastatuhandeid alla vaadanud tehes nii p&otilde;llu- kui k&auml;sit&ouml;&ouml;d ning see ei ole iseenesest m&otilde;&otilde;dukas koguses halb asend, vaid tugevdab kaelalihaseid. Probleem tekib siis, kui me muudes asendites ei ole ega suuda enam pead &uuml;lej&auml;&auml;nud l&uuml;lisambaga samale joonele tuua,&ldquo; kommenteeris P&auml;&auml;bo. Kaela puhul on oluline tegeleda nii liikuvuse (kaela painutus, sirutus, k&uuml;lgpainutus paremale ja vasakule ning p&ouml;&ouml;rdliigutus paremale ja vasakule) kui lihaste tugevdamisega.</p> <p>&bdquo;Peamine ohuolukord on see, kui istutakse ja vaadatakse ekraane nii t&ouml;&ouml;l kui kodus ehk ollakse kogu aeg &uuml;hes ja samas asendis ega liiguta mitmekesiselt,&ldquo; s&otilde;nas f&uuml;sioterapeut.</p> <p>Inimese pea kaalub umbes 4-7 kg ja m&otilde;jutab oluliselt meie keha alumisi osasid. K&uuml;&uuml;rus istudes peavad ka &otilde;lev&ouml;&ouml;tme- ja k&auml;te lihased rohkem t&ouml;&ouml;d tegema. Sirgem kehaasend v&auml;hendab aga lihastele m&otilde;juvat koormust. Normaalne peaasend t&auml;hendab umbes 85-kraadist nurka otsevaatamisel ning kuvarid ja ekraanid tuleks s&auml;ttida selle j&auml;rgi sobivaks.</p> <p>Pidevast &uuml;he asendi hoidmisest tekib lihastesse v&auml;simus ja osadel t&ouml;&ouml;tajatel ka valulikkus, mida saab leevendada asendivahetuse, j&otilde;utreeningu ja (enese)massaažiga.</p> <p><b>Soovitusi tervists&auml;&auml;stvaks t&ouml;&ouml;tamiseks</b></p> <p>Enne kuvariga t&ouml;&ouml;le asumist peab iga t&ouml;&ouml;taja saama vajalikku juhendamist ja v&auml;lja&otilde;pet ning seda ka peale suuremate muudatuste tegemist t&ouml;&ouml;kohal. T&ouml;&ouml;taja peaks korraldama oma p&auml;eva nii, et t&ouml;&ouml;&uuml;lesanded vahelduksid, sest vaid nii saab ennetada silmade liigset pingutust ja sundasendis tekkivaid vaevusi.</p> <p>Kuvariga t&ouml;&ouml;tades tuleks teha regulaarseid puhkepause, mis peaksid moodustama v&auml;hemalt 10% t&ouml;&ouml;tamise ajast, vajadusel kasutage selleks erinevaid meeldetuletusi. Kui t&ouml;&ouml; ekraani ees v&otilde;tab v&auml;hemalt poole t&ouml;&ouml;ajast, peab t&ouml;&ouml;andja korraldama tervisekontrolli. Seda tuleb teha ka t&ouml;&ouml;taja n&otilde;udmisel, kui on tekkinud n&auml;gemish&auml;ired v&otilde;i luu- ja lihaskonna vaevused.</p> <p>Arvutiga t&ouml;&ouml;tamise koht peab olema kujundatud ergonoomiliselt nii, et t&ouml;&ouml;asend oleks mugav, st saad vaadata otse, k&uuml;&uuml;narvarred on toetatud ja &otilde;lad pole t&otilde;stetud. T&ouml;&ouml;taja k&uuml;&uuml;narnukid peaksid istudes asuma klaviatuuriga &uuml;hel tasapinnal v&otilde;i asuma veidi madalamal. Laud peaks olema piisavalt suur, et asjad sobivalt paigutada.</p> <p>Oluline on h&otilde;lpsalt reguleeritav mugav tool. Istudes peaks jalgu saama t&auml;istallale toetada ja vajadusel tuleks kasutada jalatuge. L&uuml;lisambale on parim, kui seljatoe ja istme vaheline kaldenurk on 100-110 kraadi. Tooli esiserva ja p&otilde;lve&otilde;nnalde vahele peaks selga toetades j&auml;&auml;ma v&auml;hemalt kahe s&otilde;rme laiuse jagu ruumi.</p> <p>F&uuml;sioterapeut soovitab arvutihiirt v&otilde;i klaviatuuri klahve mitte liiga tugevalt vajutada, sest see on asjatu j&otilde;ukasutus, soovi korral v&otilde;ib poole p&auml;eva pealt arvutihiire ka teise k&auml;tte v&otilde;tta. &bdquo;&Uuml;ha enam pakutakse ka erinevaid ergonoomilisi hiiri, millega saab k&auml;easendit rohkem vahetada, kuid enne ostmist tuleks kindlasti mitmeid erinevaid proovida. Kui on palju r&auml;&auml;kimist telefoniga, kasutage k&auml;ed-vabad s&uuml;steemi,&ldquo; soovitas P&auml;&auml;bo.</p> <p><b>Treening tugevdab lihaseid</b></p> <p>&bdquo;Kaela- ja &otilde;lapiirkonna j&otilde;utreening tugevdab lihaseid ja v&auml;hendab valu. K&otilde;ige suurem efekt saavutataksegi siis, kui inimesel on lihasvalu ja ta hakkab j&otilde;utreeningut tegema. Samas on j&otilde;utreeningul ka ennetav toime, seega mida varem alustada, seda parem. Venitusi v&otilde;ib teha, aga j&otilde;utreeningut tuleb teha,&ldquo; soovitas P&auml;&auml;bo. &bdquo;Mida tugevam on lihas, seda paremini ta sundasendit talub. Kindlasti tuleb tegeleda kaela- ja &otilde;laliigeste liikuvusega.&ldquo;</p> <p>Arsti poole tuleks p&ouml;&ouml;rduda siis, kui on tekkinud &auml;ge probleem ja tugev valu v&otilde;i tundlikkush&auml;ired k&auml;tes, n&auml;iteks hakkavad k&auml;ed &ouml;&ouml;siti n&ouml; surema. &bdquo;Pigem hakake tegutsema esimeste s&uuml;mptomite puhul, sest sageli muutuvad probleemid krooniliseks. &Auml;geda vigastuse tekkel ei tohi samamoodi edasi t&ouml;&ouml;tada, vaid tuleb koormust v&auml;hendada ja p&auml;rast seda j&auml;rk-j&auml;rgult t&otilde;sta,&ldquo; paneb P&auml;&auml;bo s&uuml;damele.</p> <p>Kokkuv&otilde;ttes v&otilde;ib &ouml;elda, et nutiseadmete nutikal kasutamisel hoiame oma tervist ja &uuml;ldist heaolu. Iga&uuml;ks saab j&auml;lgida ekraani taga olemise aega, korrigeerida t&ouml;&ouml;asendit ning teha piisavalt liikumispause. Igas p&auml;evas tasub v&otilde;tta nutiilmast piisavalt pause, et ekraanide k&otilde;rvalt jaguks energiat ka p&auml;rismaailmale.</p> <p></p> <p>Foto: pixabay.com&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2090Kas võin võtta õppepuhkust, kui õpin tööga mitte seotud eriala?2018-09-03<p><b>T&ouml;&ouml;tan hotellis osalise t&ouml;&ouml;ajaga toateenijana ja &otilde;pin rakendusk&otilde;rgkoolis sotsiaalt&ouml;&ouml; erialal. Soovin kasutada &otilde;ppepuhkust ja esitasin t&ouml;&ouml;andjale avalduse. &Uuml;lemus aga keeldub &otilde;ppepuhkuse andmisest. Kas t&ouml;&ouml;andja v&otilde;ib keelduda &otilde;ppepuhkuse andmisest p&otilde;hjusel, et ma ei t&ouml;&ouml;ta &otilde;pitaval erialal ning t&ouml;&ouml;tan osalise t&ouml;&ouml;ajaga?</b>&nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;</p> <p><b><i>Vastab &Uuml;lle Kool, T&ouml;&ouml;inspektsiooni n&otilde;ustamisjurist: </i></b>T&auml;iskasvanute koolituse seaduse (edaspidi T&auml;KS) kohaselt antakse t&ouml;&ouml;tajale taseme&otilde;ppes &otilde;ppepuhkust kuni 30 kalendrip&auml;eva kalendriaasta jooksul, millest 20 kalendrip&auml;eva eest maksab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajale keskmist kalendrip&auml;evap&otilde;hist &otilde;ppepuhkusetasu. T&auml;KS ei erista erinevaid taseme&otilde;ppeid. See t&auml;hendab, et &uuml;ksk&otilde;ik millisel t&ouml;&ouml;kohal t&ouml;&ouml;taja ettev&otilde;ttes t&ouml;&ouml;tab, siis taseme&otilde;ppes (keskharidus, keskeri, bakalaureus vms) &otilde;ppides peab t&ouml;&ouml;andja t&ouml;&ouml;tajale &otilde;ppepuhkust andma ja selle eest ka tasu maksma.</p> <p>T&auml;KS ei kehtesta, milliste &otilde;ppetegevuste jaoks v&otilde;ib &otilde;ppepuhkust kasutada. &Otilde;ppepuhkuse kasutamine on t&ouml;&ouml;taja otsustada ning &otilde;ppepuhkust v&otilde;ib kasutada n&auml;iteks loengutel osalemiseks, eksamite/arvestuste sooritamiseks, iseseisvaks t&ouml;&ouml;ks raamatukogus, kodus jne. &Otilde;ppepuhkus ei pea olema v&otilde;etud ainult sessioonide ajal. Teisis&otilde;nu on &otilde;ppepuhkuse eesm&auml;rk anda t&ouml;&ouml;tajale vaba aega &otilde;ppimiseks.&nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;</p> <p>T&auml;KS ei n&auml;e samuti ette &otilde;ppepuhkuse andmisel erandeid t&auml;is- ja osalise t&ouml;&ouml;aja alusel t&ouml;&ouml;tavatele t&ouml;&ouml;tajatele.</p> <p>Seadus ei kohusta t&ouml;&ouml;tajat &otilde;ppepuhkust v&otilde;tma &uuml;he osana. &Otilde;ppepuhkuse kasutamise j&auml;tab t&auml;iskasvanute koolituse seadus t&ouml;&ouml;taja otsustada. Seega v&otilde;ib t&ouml;&ouml;taja v&otilde;tta &otilde;ppepuhkust vajadusel t&ouml;&ouml;p&auml;evades, n&auml;iteks esmasp&auml;evast kolmap&auml;evani.&nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp; &nbsp;&nbsp;</p> <p>&Otilde;ppepuhkusele j&auml;&auml;misest teatab t&ouml;&ouml;taja kirjalikult v&auml;hemalt 14 kalendrip&auml;eva ette.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2087Palgalõhe ja diskrimineerimine mõjutavad tervet elukaart2018-08-29<p class="Default">Sooline palgal&otilde;he on &uuml;hiskonna ebav&otilde;rdsuse n&auml;itaja ja struktuurne probleem. Statistikaameti andmetel oli 2017. aasta oktoobris naispalgat&ouml;&ouml;tajate keskmine brutotunnitasu 20,9% v&auml;iksem kui meespalgat&ouml;&ouml;tajatel, olles samal tasemel varasema aastaga. Euroopa Liidu keskmine sooline palgal&otilde;he oli 2016. aastal 16,2%.</p> <p>Kaisa Knight Sotsiaalministeeriumi V&otilde;rdsuspoliitikate osakonnast nentis, et palgal&otilde;he on nii majanduslik probleem, millest tuleneb poole elanikkonna v&auml;iksem sissetulek, kui ka sotsiaalne probleem, mis m&auml;rgib naiste poolt tehtava t&ouml;&ouml; v&auml;hemat v&auml;&auml;rtustamist. &bdquo;Suur sooline palgal&otilde;he puudutab tervet inimese elukaart, m&otilde;jutades nii elukvaliteeti kui h&uuml;vitiste ja pensioni suurust. Sellega on seotud ka laste vaesus, mis kannab tagaj&auml;rjed &uuml;le j&auml;rgmisele p&otilde;lvkonnale,&ldquo; s&otilde;nas Knight. Ta toob esile, et naiste majanduslik s&otilde;ltuvus oma partnerist suurendab ka t&otilde;en&auml;osust j&auml;&auml;da kauemaks n&auml;iteks v&auml;givaldsesse suhtesse.</p> <p><b>Mitmepalgeline palgal&otilde;he</b></p> <p>Palgal&otilde;he on suurem madala haridustasemega, abielus v&otilde;i vabaabielus olevate inimeste seas ja levinud nii era- kui avalikus sektoris. (Praxis, Soolise palgal&otilde;he uuring 2010 ja Statistikaamet 2017).</p> <p>&Uuml;helt poolt selgitab palgal&otilde;het meeste ja naiste koondumine erinevatele ameti- ja tegevusaladele (juhid teenivad rohkem kui spetsialistid, m&otilde;ned valdkonnad on k&otilde;rgemalt tasustatud). 85% Eesti soolisest palgal&otilde;hest moodustab aga selgitamata palgal&otilde;he, mida olemasolevad statistilised andmed p&otilde;hjendada ei suuda ning seega v&otilde;ib oletada, et tegemist on diskrimineerimisega.</p> <p>Kuigi sama ja v&otilde;rdv&auml;&auml;rse t&ouml;&ouml; eest meestele ja naistele v&otilde;rdset palka maksta on iga t&ouml;&ouml;andja kohustus, v&otilde;ib meeste ja naiste erinev palgaootus tekitada t&ouml;&ouml;andjale kiusatuse naistele v&auml;hem maksta. Statistikaameti 2014. a T&ouml;&ouml;j&otilde;u-uuringu andmetel on naiste ja meeste enda poolt oodatava t&ouml;&ouml;tasu l&otilde;heks 20,3%. Seega n&otilde;ustuvad Eesti t&ouml;&ouml;turul naised t&ouml;&ouml;le minema oluliselt v&auml;iksema palga eest kui mehed.</p> <p>Kui vallaliste naiste ja meeste palgaootused oluliselt ei erine, siis pereloomisikka j&otilde;udes t&otilde;usevad erinevalt naistest meeste ootused t&ouml;&ouml;tasule oluliselt. See omakorda viitab mehele omistatud pere peamise sissetuleku tooja staatusele. Statistikaameti uuringu &bdquo;Edukus t&ouml;&ouml;turul&ldquo; (2013) andmetel on pea k&otilde;ikidel haridustasemetel ja erialadel mehed k&otilde;rgemalt tasustatud kui naised.</p> <p><b>Ebav&otilde;rdne kohtlemine ja diskrimineerimine</b></p> <p>Diskrimineerimine t&ouml;&ouml;turul on k&otilde;ige sagedamini p&otilde;hjustatud eelarvamustest ja hoiakutest, mis takistavad n&auml;gemast konkreetse inimese v&auml;&auml;rtust, oskusi ja v&otilde;imeid. &bdquo;Kui &uuml;hte isikut koheldakse tema soo t&otilde;ttu halvemini, kui koheldakse, on koheldud v&otilde;i koheldaks teist isikut samalaadses olukorras, on tegemist otsese soolise diskrimineerimisega. Kui &uuml;hes asutuses makstakse n&auml;iteks sama v&otilde;i v&otilde;rdv&auml;&auml;rset t&ouml;&ouml;d tegevale mehele tema naiskolleegist rohkem, v&otilde;ib sellist olukorda pidada diskrimineerivaks,&ldquo; selgitab Kaisa Knight.</p> <p>Otsene sooline diskrimineerimine on ka isikute ebasoodsam kohtlemine seoses raseduse ja s&uuml;nnitamisega, lapsevanemaks olemise, perekondlike kohustuste t&auml;itmise v&otilde;i muude soolise kuuluvusega seotud asjaoludega (nt kaitsev&auml;eteenistus), samuti sooline ja seksuaalne ahistamine ning ahistamise t&otilde;rjumisest v&otilde;i ahistamisele alistumisest p&otilde;hjustatud ebasoodsam kohtlemine. N&auml;iteks eeldab t&ouml;&ouml;andja, et naine ei saa tehnilist taipu n&otilde;udval ametikohal meestega v&otilde;rdv&auml;&auml;rselt hakkama v&otilde;i ei luba t&ouml;&ouml;andja meest haige lapsega kodus olla, sest eeldab, et mees peaks ametikohustusi esimeseks seadma.</p> <p>Uuringud n&auml;itavad, et sooline palgal&otilde;he on seotud ka vanusega ning suurim vanuses 25-45 a, mil on t&otilde;en&auml;olisem aeg lapsi saada ning v&auml;ikeseid lapsi kasvatada (Sooline palgal&otilde;he Eestis. Empiiriline anal&uuml;&uuml;s. Centar ja Praxis 2010). Endiselt ei arvesta paljud t&ouml;&ouml;andjad soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse p&otilde;him&otilde;tetega ning t&ouml;&ouml;le kandideerimisel on levinud k&uuml;simused, mis ei ole seotud kandidaadi kvalifikatsiooniga, nt perekonnaseis, laste olemasolu v&otilde;i kavatsus l&auml;hiajal lapsi saada.</p> <p><b>V&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega inimeste t&ouml;&ouml;tasu </b></p> <p>Eesti T&ouml;&ouml;tukassa poolt 2017. aastal l&auml;bi viidud uuringust l&auml;htub, et v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega ametisse asunud t&ouml;&ouml;tute keskmine tasu on &uuml;le viiendiku madalam teiste t&ouml;&ouml;le rakendunute t&ouml;&ouml;tute palgast. Ilmnes, et sama haridustasemega, sama t&ouml;&ouml;kogemusega ja samas vanuses inimeste keskmine t&ouml;&ouml;tasu on sihtr&uuml;hmade l&otilde;ikes ikkagi erinev&nbsp; ̶&nbsp; v&auml;henenud t&ouml;&ouml;v&otilde;imega t&ouml;&ouml;le rakendunud teenisid k&otilde;ikides l&otilde;igetes v&auml;iksemat t&ouml;&ouml;tasu kui teised t&ouml;&ouml;le asunud.</p> <p><b>Mida saab teha t&ouml;&ouml;andja, et palgal&otilde;het v&auml;hendada?</b></p> <p>Kuigi osa soolisest palgal&otilde;hest on seotud erinevate elualade erineva tasustamisega, saavad t&ouml;&ouml;andjad ise &uuml;sna palju palgal&otilde;he v&auml;hendamisele kaasa aidata.</p> <ul> <li>Kandidaate v&otilde;rrelda vaid nende kogemuste, oskuste ja teadmiste j&auml;rgi. J&auml;lgida tuleks ka seda, et kandidaatide hulgas oleks nii naisi kui mehi ning kui &uuml;ks sugu domineerib, uurida j&auml;rgi, kas v&auml;rbamiskanalites v&otilde;i &ndash;s&otilde;numites v&otilde;ib olla midagi, mis k&otilde;netab rohkem &uuml;hte sugupoolt.</li> <li>T&ouml;&ouml;- ja pereelu &uuml;hitamise v&otilde;imaluste pakkumine nii nais- kui meest&ouml;&ouml;tajatele t&ouml;&ouml;andja poolt lihtsustab ka v&auml;ikeste lastega vanematel v&otilde;imetekohaselt panustada.</li> <li>Anal&uuml;&uuml;sida tuleks erinevate ametikohtade palgap&otilde;him&otilde;tteid ja m&otilde;testada lahti, millist v&auml;&auml;rtust konkreetne t&ouml;&ouml;koht annab. Palgas&uuml;steemid ja t&ouml;&ouml;tasu p&otilde;him&otilde;tted peaksid olema seotud t&ouml;&ouml;koha, mitte konkreetse inimesega. &nbsp;</li> </ul> <p>&bdquo;Oluline on saada &uuml;levaade meeste ja naiste olukorrast oma organisatsioonis ja lahendada vahel aastatepikkusest mittem&auml;rkamisest tekkinud ebav&otilde;rdsed olukorrad, nt ametikohti hinnates,&ldquo; n&auml;itas Knight suunda t&ouml;&ouml;andjale. Oluline on ka nt lapsehoolduspuhkusel oleva t&ouml;&ouml;tajaga kontakti hoidmine ja n&auml;itamine, et teda oodatakse tagasi, lapsehoolduspuhkuselt naasnute t&ouml;&ouml;tasu &uuml;le vaatamine ja t&otilde;stmine, &uuml;htlustamaks teiste t&ouml;&ouml;tajatega. &bdquo;Mitte mingil juhul ei ole lubatud olukord, kus lapsehoolduspuhkuselt naasval t&ouml;&ouml;tajal palka alandatakse, kasv&otilde;i ajutiselt,&ldquo; r&otilde;hutas Knight.</p> <p>T&ouml;&ouml;andjad leiavad infot oma organisatsiooni soolise v&otilde;rd&otilde;igluslikkuse edendamise ja selle kasude kohta mitmetest materjalidest, nt soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse edendamise retseptiraamatust <a href="https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Sooline_vordoiguslikkus/tooelu/retseptiraamat_12_08_2010.pdf">https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/eesmargid_ja_tegevused/Sooline_vordoiguslikkus/tooelu/retseptiraamat_12_08_2010.pdf</a></p> <p><b>Mida saab t&ouml;&ouml;taja teha palgal&otilde;he v&auml;hendamiseks?</b></p> <p>Eestis on levinud v&auml;&auml;rarusaam, justkui oleks palk saladus. On olemas isegi k&otilde;nek&auml;&auml;nd, et viisakas seltskonnas rahast ei r&auml;&auml;gita. Tegelikult on palk saladus vaid t&ouml;&ouml;andja jaoks &ndash; st tema ei tohi oma t&ouml;&ouml;tajate palgast t&ouml;&ouml;taja n&otilde;usolekuta isikuliselt r&auml;&auml;kida. T&ouml;&ouml;taja v&otilde;ib aga oma palgast r&auml;&auml;kida kellega tahes ja nii palju kui soovib: perega, kolleegide v&otilde;i s&otilde;pradega, isegi meedia vahendusel. Kolleegidega palgast r&auml;&auml;kimise tulemusel v&otilde;ib selguda nii m&otilde;ndagi &uuml;llatavat, seega on oluline sellest tabust &uuml;le saamine.</p> <p>Samuti ei tasu palgal&auml;bir&auml;&auml;kimisi peljata. Palka tasub k&uuml;sida julgelt ja argumenteeritult. Ka t&ouml;&ouml;andja peaks enda seisukohta selgitama, kui tema pakutav palk on k&uuml;sija omast v&auml;iksem.</p> <p><b>Kokkuv&otilde;te</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja kohustus on maksta v&otilde;rdset palka sama v&otilde;i v&otilde;rdv&auml;&auml;rse t&ouml;&ouml; eest nii meestele kui naistele ning palgas&uuml;steemid peaksid olema seotud konkreetse ametikoha, mitte inimesega. Oma t&ouml;&ouml;tasust v&otilde;iks iga t&ouml;&ouml;taja julgemalt r&auml;&auml;kida, et organisatsioonisisesed erinevused paremini esile tuleksid. Soolise diskrimineerimise kahtluse korral tuleks aga nii naistel kui meestel p&ouml;&ouml;rduda T&ouml;&ouml;inspektsiooni poole <a href="http://www.ti.ee/">www.ti.ee</a>.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2085Kas lehepuhuriga töötamisel peab kasutama isikukaitsevahendeid?2018-08-27<p><strong>Peagi on lehtede langemise aeg ja ostsime territooriumi hooldamiseks lehepuhuri. Kas sellega t&ouml;&ouml;tamisel peab kasutama isikukaitsevahendeid?</strong></p> <p class="p1" align="left"><em><b>Vastab Rein Reisberg,&nbsp;</b></em><em><b>T&ouml;&ouml;inspektsiooni t&ouml;&ouml;keskkonna konsultant&nbsp;</b></em></p> <p>Lehepuhuri tavap&auml;raseim kasutusviis on teede ja haljasalade korrastamine ning puulehtede hunnikutesse kogumine. Selle k&auml;igus puhutakse maapinnalt lahti nii lehed, okkad, liiv, kivikesed kui ka sinna visatud v&auml;iksem pr&uuml;gi ning need v&otilde;ivad sattuda t&ouml;&ouml;tajale silma. Seet&otilde;ttu on lehepuhuriga t&ouml;&ouml;tamisel kaitseprillide kasutamine kohustuslik. Kaitseprillid kaitsevad silmi ka siis kui seina v&otilde;i aia l&auml;hedal t&ouml;&ouml;tamisel lendab puhuriga eemale suunatud kivike riko&scaron;etiga tagasi.</p> <p>Kuulmise kaitsmisele tasub samuti t&auml;helepanu p&ouml;&ouml;rata. Kindlasti on vaja k&otilde;rvaklappe v&otilde;i -troppe kasutada bensiinimootoriga lehepuhuri kasutamisel. Ehkki elektriliste lehepuhurite m&uuml;ratase on madalam ja &uuml;ldjuhul ei &uuml;leta 85 dB(A), peab ka nende kasutamisel t&ouml;&ouml;andja v&otilde;imaldama isikukaitsevahendite kasutamise. Lubamatu on m&uuml;ra summutavate k&otilde;rvaklappide v&otilde;i -troppide asemel kasutada klappe, mille abil kuulata muusikat. Need ei kaitse kuulmist m&uuml;ra eest ja ei v&otilde;imalda kuulda &uuml;mbruses toimuvat, n&auml;iteks l&auml;henevat autot.</p> <p>Tolmumaski kasutamine on soovitatav, eriti neil kellel tekib kergesti tolmu&auml;rritus. Oluline on m&otilde;elda ka t&ouml;&ouml;riietusele. Kuna t&ouml;&ouml;tamine on tolmuses keskkonnas, siis on asjakohane kanda riideid, mis katavad &uuml;lakeha, k&auml;sivarsi ja jalgu. Lehtede eemale puhumiseks kasutatava &otilde;hu imeb lehepuhur sisse ava kaudu, kus &otilde;hu liikumise kiirus on suur. Seet&otilde;ttu ei tohi kanda kehast eemale hoidvaid riideid ega ehteid, sest need v&otilde;idakse &otilde;huv&otilde;tuavasse imeda. Samuti tuleb v&auml;ltida pikkade juuste sattumist &otilde;huv&otilde;tuavade l&auml;hedusse. T&ouml;&ouml;jalatsitena on &otilde;ige kasutada kinniseid libisemist takistava tallaga jalatseid. Eriti olulised on need just kallakutega maastikul. Liiklusega kohtades on enda m&auml;rgatavaks tegemiseks &otilde;ige kanda ka helkurvesti.</p> <p></p> <p>Foto: pixabay.com</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2084Kiire abi võib päästa elu2018-08-24<p>&Otilde;nnetus ei h&uuml;&uuml;a tulles. Selleks, et vajadusel kiiret ja elup&auml;&auml;stvat abi anda, peab igas ettev&otilde;ttes olema inimene, kes on l&auml;binud esmaabi koolituse ja oskab h&auml;daolukorras tegutseda. Lisaks peab k&otilde;ikidele teadaolevas kohas olema ka esmaabikapp, kus leiduvad vajalikud vahendid, millega hoida inimest elus kuni kiirabi tulekuni.</p> <p><b>S&auml;ilita rahulik meel ja tegutse!</b></p> <p>Mida peaks tegema levinumate &otilde;nnetuste, n&auml;iteks v&auml;ikese l&otilde;ikehaava v&otilde;i raskemal juhul infarkti korral? Ellen Sternhof Eesti Punase Risti Tallinna Seltsist soovitab &otilde;nnetuse juhtumisel esmalt s&auml;ilitada rahulik meel. &bdquo;Proovi j&auml;&auml;da rahulikuks ja loe m&otilde;ttes k&uuml;mneni, seej&auml;rel hakka tegutsema nii h&auml;sti kui oskad ja kindlasti kutsu ka abi. V&auml;ike paus enne tegutsemist laseb meelde tulla k&otilde;igel sellel, mida tead ning seej&auml;rel oskad juba abi anda,&ldquo; r&auml;&auml;gib Sternhof.</p> <p>Sternhofi s&otilde;nul tegutsevad v&auml;ga paljud inimesed &otilde;nnetuse korral &otilde;igesti ja teadmistele aitab kaasa ka meedia. &bdquo;&Uuml;hes suvelaagris soovis seitsmeaastane poiss proovida elustamist ja see tuli tal perfektselt v&auml;lja, olles &otilde;ppinud ja meelde j&auml;tnud telerist n&auml;htut,&ldquo; julgustab Sterhof inimesi vajadusel tegutsema.</p> <p>V&auml;iksemate vigastuste, nt s&otilde;rme l&otilde;ikamise korral tuleb haav puhastada ja plaaster peale panna. Nikastuste ja kukkumiste puhul on abiks esmaabikarbis leiduv k&uuml;lmakott, vajadusel k&auml;ttesaadav valuvaigisti. Jalale tuleb anda rahu ja t&otilde;sta see k&otilde;rgemale v&otilde;i k&otilde;verasse ning vajadusel minna traumapunkti. Kuigi ravimeid ravimikarbis olla ei tohi, v&otilde;ib kannatanule alati anda tema enda rohtusid.</p> <p>Kolleegi epilepsiahoo puhul saab teda aidata peaalust pehmendades ja k&uuml;lili keerates ning oodates hoo m&ouml;&ouml;dumist.</p> <p>Kui hingamisteedesse satub v&otilde;&otilde;rkeha, tuleb appi Heimlichi v&otilde;te, mille k&auml;igus tuleb teha viis k&otilde;hut&otilde;mmet, k&auml;ed nabast &uuml;lalpool &uuml;mber keha. Kui see siiski ei aita, tuleb kiiresti helistada kiirabisse.</p> <p>112 tuleb valida kohe, kui m&auml;rkad, et inimene hakkab tegema imelikke n&auml;gusid, ei saa t&otilde;sta k&auml;tt v&otilde;i ei suuda jalgadele t&otilde;usta. Tegemist v&otilde;ib olla insuldi v&otilde;i infarktiga, mille puhul peab arstiabi j&otilde;udma inimeseni v&otilde;imalikult kiiresti. Kuna kannatanul tekib ka &otilde;hupuudus, tuleb kindlasti arstide ootamise ajal avada aken ning lasta tal olla k&otilde;veras sundasendis.</p> <p><b>Mis peab olema esmaabikarbis?</b></p> <p>Esmaabikarp peab asuma k&otilde;ikidele teadaolevas kohas, olema kergelt k&auml;ttesaadav ja varustatud n&otilde;uetekohaste vahenditega. Karp peab olema m&auml;rgistatud valge ristiga ruudukujulisel rohelisel taustal.</p> <p>J&auml;rjepidevalt tuleb j&auml;lgida, et esmaabikarbis oleks olemas k&otilde;ik vajalikud vahendid ning &uuml;htlasi kontrollida ka nende aegumist&auml;htaegasid. Vahendite miinimumn&otilde;uded on s&auml;testatud sotsiaalministri m&auml;&auml;ruses &bdquo;Esmaabi korraldus ettev&otilde;ttes kehtestamine&ldquo; ning erinevad n&otilde;uded kehtivad ettev&otilde;tetele, milles on t&ouml;&ouml;tajaid alla v&otilde;i &uuml;le 25.</p> <p>Esmaabivahendid peavad olema ka ettev&otilde;tte s&otilde;idukites.</p> <p>Esmaabivahendid s&otilde;ltuvad ka t&ouml;&ouml; spetsiifikast, n&auml;iteks tootmist&ouml;&ouml;l peaks oskama iga&uuml;ks vajadusel silmaloputust teha.</p> <p><b>V&auml;lja&otilde;pe esmaabiandjatele</b></p> <p>T&ouml;&ouml;andja m&auml;&auml;rab esmaabi andmiseks t&ouml;&ouml;keskkonnas eraldi t&ouml;&ouml;tajad, kes peavad l&auml;bima koolituse Sotsiaalministeeriumis registreeritud ja sertifitseeritud esmaabiandjate juures. Esmane v&auml;lja&otilde;pe tuleb l&auml;bida hiljemalt &uuml;he kuu jooksul peale t&ouml;&ouml;taja m&auml;&auml;ramist ning iga kolme aasta j&auml;rel tuleb t&ouml;&ouml;taja suunata t&auml;iend&otilde;ppele. Sertifitseeritud esmaabi koolituse l&auml;biviija leiab n&auml;iteks Punase Risti veebilehelt <a href="http://www.redcross.ee/">www.redcross.ee</a> ning koolitused toimuvad k&otilde;ikides piirkondades v&auml;hemalt kord kuus. Koolituse eest tasub t&ouml;&ouml;andja.</p> <p>Esmaabiandjate arv ettev&otilde;ttes s&otilde;ltub t&ouml;&ouml;laadist, -tingimustest ja t&ouml;&ouml;tajate arvust. Igas olukorras ja ajahetkel peab olema aga k&auml;ep&auml;rast esmaabi anda oskav inimene.</p> <p>Vahetustega t&ouml;&ouml; puhul peab olema esmaabi anda oskav inimene igas vahetuses v&otilde;i hoones, kus t&ouml;&ouml;tatakse. L&auml;bi tuleb m&otilde;elda, mida teha siis, kui esmaabi koolituse l&auml;binud inimene ei viibi &otilde;nnetuse hetkel majas (nt on puhkusel, koolitusel v&otilde;i juhtub &otilde;nnetus hoopis temaga). T&ouml;&ouml;tajad peavad teadma, kelle poole &otilde;nnetuse korral p&ouml;&ouml;rduda. Hea on koolituse l&auml;binud inimesi (ja vajadusel nende asendajaid) tutvustada nt koosolekul v&otilde;i meililistis.</p> <p>Kokkuv&otilde;tteks peab igal ajahetkel ja igas t&ouml;&ouml;situatsioonis olema &otilde;nnetuse korral tagatud esmaabi ning vajalikud esmaabivahendid. Kindlasti tuleb s&auml;ilitada rahu ja tegutseda nii h&auml;sti, kui teadmised v&otilde;imaldavad. Kiire abi v&otilde;ib p&auml;&auml;sta elu.</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2083Valitsus andis rohelise tule soolise palgalõhe vähendamiseks avalikus sektoris2018-08-23<p><b>T&auml;nasel </b><b>valitsuse istungil kiideti heaks soolise v&otilde;rd&otilde;iguslikkuse seaduse eeln&otilde;u muudatused, millega luuakse senisest mugavamad lahendused soolise palgal&otilde;he anal&uuml;&uuml;simiseks ja v&auml;hendamiseks.</b></p> <p>Eeln&otilde;u eesm&auml;rk on aidata t&ouml;&ouml;andjatel senisest efektiivsemalt ja mugavamate lahendustega naistele ja meestele makstavaid tasusid anal&uuml;&uuml;sida. Lisaks antakse t&ouml;&ouml;inspektsioonile &otilde;igused teha avalikus sektoris j&auml;relevalvet v&otilde;rdse palga p&otilde;him&otilde;tte j&auml;rgimise ja rakendamise &uuml;le.</p> <p>&bdquo;Euroopa Komisjoni hiljuti avaldatud riigip&otilde;histes soovitustes juhitakse t&auml;helepanu Eesti suurele soolisele palgal&otilde;hele ning l&auml;bipaistmatutele palgas&uuml;steemidele, &uuml;tles <strong>tervise- ja t&ouml;&ouml;minister Riina Sikkut</strong>. &bdquo;Eeln&otilde;uga muudetakse palgas&uuml;steemid l&auml;bipaistvamaks, mis on samuti &uuml;ks Euroopa Komisjoni pakutud lahendustest. Alustame muudatustega esmalt avalikust sektorist, andes ka erasektori t&ouml;&ouml;andjatele v&otilde;imaluse digilahenduse kasutamiseks ja t&ouml;&ouml;inspektsioonilt n&otilde;u saamiseks. Teeme avalikus sektoris k&otilde;igepealt oma hoovi korda ja n&auml;itame nii eeskuju ka teistele.&ldquo;</p> <p>Aastast 2004 on k&otilde;igil t&ouml;&ouml;andjatel juba kehtiva &otilde;iguse j&auml;rgi kohustus tagada naiste ja meeste v&otilde;rdne tasustamine sama v&otilde;i v&otilde;rdv&auml;&auml;rse t&ouml;&ouml; eest. Samuti peavad t&ouml;&ouml;andjad edendama soolist v&otilde;rd&otilde;iguslikkust oma organisatsioonis. J&auml;relevalve aitab edaspidi seda kohustust paremini t&auml;ita.</p> <p>Palgal&otilde;he automaatseks arvutamiseks t&ouml;&ouml;tatakse v&auml;lja digitaalne t&ouml;&ouml;riist ehk palgal&otilde;he valgusfoor, mis hoiab t&ouml;&ouml;andjate halduskoormuse madala. Palgaandmete soop&otilde;hine v&otilde;rdlus viiakse l&auml;bi nende andmete pinnalt, mida t&ouml;&ouml;andjad riigile juba esitavad ning mis on k&auml;ttesaadavad l&auml;bi registrite.</p> <p>Kui valgusfoor tuvastab organisatsioonis palgal&otilde;he, selgitab t&ouml;&ouml;andja v&auml;lja palgal&otilde;he p&otilde;hjused. Kui t&ouml;&ouml;andja ei leia palgal&otilde;hele objektiivseid p&otilde;hjendusi, koostab ta tegevuskava, kus on selgitatud, kuidas ja milliste tegevustega ta oma asutuse palgal&otilde;het v&auml;hendama hakkab.</p> <p>Kogu kirjeldatud protsessi k&auml;igus pakub n&otilde;ustamist ja tuge t&ouml;&ouml;inspektsioon, kuhu arendatakse vastav p&auml;devus.</p> <p>Eeln&otilde;u t&auml;psustab ka t&ouml;&ouml;andjate kohustusi t&ouml;&ouml;tajate kohta soop&otilde;histe andmete kogumisel ja t&ouml;&ouml;tajate informeerimisel naiste ja meeste v&otilde;rd&otilde;iguslikkusest organisatsioonis. See t&auml;hendab s&otilde;naselgelt andmete loetlemist, mille p&otilde;hjal nii t&ouml;&ouml;andjal endal, t&ouml;&ouml;inspektsioonil ja teistel seaduse t&auml;itmist j&auml;lgivatel organitel, aga ka t&ouml;&ouml;tajatel v&otilde;i nende esindajatel on v&otilde;imalik hinnata sama v&otilde;i v&otilde;rdv&auml;&auml;rse t&ouml;&ouml; eest naistele ja meestele v&otilde;rdse palga maksmise n&otilde;ude t&auml;itmist.&nbsp;</p> <p>Eeln&otilde;u j&otilde;ustub 2020. aasta 1. juulil.</p> <p></p> <p>Allikas: <a href="http://www.sm.ee">Sotsiaalministeerium</a>&nbsp;</p>https://www.tooelu.ee/et/uudised&nID=2082Kas tööandja peab töökoormust vähendama, kui mu käed on ülekoormuse tõttu sageli haiged?2018-08-22<