Avaleht / Uudised

Kohtulugu: enda vastutuste täitmine

28.01.2020


Pingetest tulvil firmas, kus ettevõtmine ei edene, võib võimenduda iga sõnavahetus, mida ka tõlgendatakse erinevalt. Ent sellest lähtudes pole mõistlik töövaidlust alustada, millest võib kujuneda närve ja rahataskut kurnav mitmeastmeline kohtuprotsess.

Loomakasvatusjuhile tundus, et tööandja provotseeris teda töölepingut erakorraliselt üles ütlema ― solvas, süüdistas alusetult, tegi kohatuid etteheiteid, kohtles ebaväärikalt ja viis ta seisundisse, kus ta otsustas kirjutada lahkumisavalduse ning ka lahkuda samal päeval.

Nimelt oli firma omanik andnud suulise korralduse kõrvaldada ta tööülesannete täitmisest ja anda asjad kuu aja jooksul üle. Sellest ajendatuna leidis loomakasvatusjuht, et tal ei olnudki muud võimalust kui töösuhe lõpetada. See juhtus 25. aprillil 2016.

Nii teda kui kaastöötajaid oli alusetult süüdistatud firma omaniku kodus toimunud töökoosolekul, et loomade tervise ja heaolu eest ei kanta hoolt, nad olid hukkunud ja kadunud. Loomakasvatusjuhti kahtlustati ka loomade varguses, teda ähvardati anda politseisse ja kohtusse, et oleks võimalik välja mõista kahjutasu.

Töökohustusi oli võimatu täita?

Pärast kahte töövaidlust Töövaidluskomisjonis palus töötaja 29. märtsil 2017 vaadata need läbi Pärnu Maakohtus ja mõista tööandjalt töölepingu ülesütlemise hüvitiseks kolme kuu keskmine töötasu brutosummas 3424,77 eurot, lisaks viivis 223,49 eurot ja edasine viivis kuni põhinõude täitmiseni. Ka menetluskulud palus ta jätta tööandja kanda.

Töötaja hinnangul tekitas tööandja ise olukorra, kus tal polnud loomakasvatusjuhina võimalust oma töökohustusi täita, tagada loomade tervist ja heaolu. Tema koostatud loomade iga-aastast söödaplaani, mis nägi ette varuda kvaliteetsööta, juhtkond rahapuudusel ei kinnitanud. Hankida kavatseti odavat sööta, millest loomad vajalikke toitaineid ei oleks saanud. Seetõttu olid nad täis parasiite ja kadusid massiliselt, sest hukkusid.

Loomakasvatusjuhti häiris, et töötajatel puudusid olmeruumid, sh pesemisvõimalus. Tööl oli pidevalt külm jne. Igal aastal maist oktoobrini tuli tal koos laudatöötajatega viibida Vilsandi saarel, kus nad pidid elama elamiskõlbmatus, vee ja kütteta kivimajas. Süüa tuli teha lõkke peal jms.

Uus karjatamisperiood Vilsandil pidi algama 2016. aasta mais. Töötajad kahtlustasid, et töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ei täida tööandja selgi aastal.

Põhjendatud rahulolematus

Tööandja omakorda esitas 8. juunil 2017 Pärnu Maakohtule vastuhagi, paludes tuvastada töötaja 25. aprillil 2016 üles öeldud töölepingu tühisuse ja lugeda tööleping lõppenuks alates 25. aprillist 2016 ning jätta menetluskulud töötaja kanda.

Tegevjuht ja aktsionär olid vestlenud loomakasvatuse juhiga 17. aprillil, kuna polnud tema tööga rahul: loomad olid halvas olukorras, nad surid ja kadusid seletamatul moel. Näiteks 2014. aastal kanti maha 715 looma, 2015. aasta lõpus tehtud inventuuri käigus oli karjamaal kadunud 356 looma... Lisaks oli tööandjal tekkinud kahtlus, et loomakasvatuse juht teeb samal ajal tööd teistele isikutele ehk rikub töölepingus kokku lepitud konkurentsikeeldu. Vaatamata rahulolematusele, ei öelnud tööandja loomakasvatuse juhi töölepingut 17. aprillil üles, töösuhe temaga jätkus.

Tööandja arvates ei olnud töötajapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine põhjendatud ega õige, sest kohtumisel toimunud juhtimist ja kontrolli ei saa pidada töötaja ebaväärikaks kohtlemiseks. Loomade olukord polnud ka sama aasta aprillikuus hea, kuna loomakasvatuse juht ei täitnud nõuetekohaselt oma töökohustusi. Ei koostanud õigeid söödaratsioone ega nõudnud alluvatelt loomade õiget toitmist, taganud nende tervist ja heaolu. Samuti ei pidanud ega korraldanud loomade kohta korrektset arvestust ega esitanud nende kohta infot. 

Etteheited polnud alusetud

Tööandja arvates ei seadnud töö jätkamine ja töötingimused ohtu töötaja elu, tervist, kõlbelisust või head nime. Loomapidamise rajatised vastasid kehtivatele ehitisnõuetele ja töötajat oli tööohutusalaselt instrueeritud. Pealegi ei nõudnud loomakasvatusjuhi tööülesannete täitmine raske füüsilise töö tegemist, sest see oli valdavalt mehhaniseeritud. Lisaks oli tööandja tööle võtnud loomakasvatuse juhile abitöötaja, farmitöölise ja traktoristid.

Loomade kadumise tõttu oli tööandja pöördunud 2015. aastal politseisse. Kõik Veterinaar- ja Toiduameti kontrollaktiga tuvastatud puudused kuulusid otseselt loomakasvatuse juhi töövaldkonda ehk tööandja ei teinud töötajale alusetuid etteheiteid ― näiteks oli loomadele sööt varutud, aga seda ei antud neile ette jms.

Tööandja väitis, et nõutavad olmetingimused olid puhkeruumis olemas, samuti oli hoone Vilsandi saarel elamiskõlblik, majas oli külmkapp ja elektripliit, vahetus läheduses külma vee saamise võimalus ja soojaveeboiler jms. Võimalik oli majutuda tööandja kulul turismitalus. Loomade karjatamiseks oli piisavalt karjamaid jne. 

Mida otsustas kohus?

Pärnu Maakohus otsustas 29. detsembril 2017, et töötaja erakorraline töölepingu ülesütlemine 25. aprillil 2016 on tühine, ja luges selle tööandja algatusel samast kuupäevast lõppenuks. Töötaja vastuhagi jäeti rahuldamata ja temalt mõisteti tööandja kasuks välja kohtukulud summas 3500 eurot, millele lisandus lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivis.

Pärnu Maakohtu otsuse peale esitas töötaja apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja mõista tööandjalt 3424,77 eurot hüvitist koos viivise maksmise kohustusega.

Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata, sest maakohus arvestas kõikide tunnistajate ütlusi ja dokumentaalseid tõendeid. Töötaja solvamine, alusetu süüdistamine, kohatute etteheidete tegemine jms, mistõttu ta töölepingu ülesütlemisavalduse esitas, tõendamist ei leidnud.

Samuti ei saanud olla väidetav tööandjapoolne loomade väärkohtlemine töölepingu lõpetamise aluseks, sest loomade väärkohtlemine ei olnud tõendatud. Liiatigi polnud loomakasvatusjuht ise, kes oli palgatud loomade heaolu eest hoolitsema, tööandjat selgelt teavitanud, mida oleks tulnud probleemide lahendamiseks ette võtta. Pealegi oli loomakasvatusjuhi otseseks töökohustuseks tagada loomade heaolu ja säilimine. Sel põhjusel oligi temaga tööleping sõlmitud.

Lisaks maakohtu poolt välja mõistetud menetluskuludele tuli töötajal maksta ka apellatsioonimenetluse kulud. Seega nõudis oma tõe ja õiguse otsing üksjagu kopsaka summa, sest kaasnesid ka omapoolse esindaja tasud, ning sellele lisaks emotsionaalne pinge.

Kui tulistes töövaidlustes on võimatu või raske iseenda tegevust ja positsiooni neutraalselt hinnata, siis võiks appi paluda erapooletu nõustaja, kes selgitab vastastikuseid vigu. Hindab ja annab nõu, kas üldse on põhjust protsessida, kui ilmselgelt pole parimal moel kantud töist vastutust, mida ametikohustused on eeldanud.

Foto: Pexels

Tekst: Tiina Lang

 

Tagasi
Kohtulugu: enda vastutuste täitmine
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks