Avaleht / Uudised

Ida-Tallinna Keskhaigla – koostööd väärtustav haigla

02.01.2020


Haigla töötaja võib oma töökeskkonnas kokku puutuda nii bioloogiliste, keemiliste, füüsikaliste, füsioloogiliste kui ka psühhosotsiaalsete ohuteguritega. See esitab haiglale oma töötajate tervise kaitsmisel suuri nõudmisi, ütles Ida-Tallinna Keskhaigla (ITK) töötervishoiuarst dr Ahe Vilkis. Tööohutuse ja -rõõmu tagamisel lähtub ITK meeskond kolmest väärtusest – professionaalsus, inimlikkus ja koostöö. Need ei ole vaid hüüdsõnad kodulehel, vaid põhimõtted, mis on tugevalt põimunud kõikidesse tegemistesse.

Ohutegurite põhjalik kaardistus

Ohutegurite märkamiseks ja kahju ennetamiseks kasutatakse ITKs kolmeastmelist ohutegurite kaardistust – personaalsel, töökoha ja osakonna tasandil.

Kui ITKsse tuleb uus töötaja, tutvustatakse talle esmalt tema personaalset ohutegurite kaarti. See on A4-formaadis töödokument, mis kajastab konkreetse töökohaga seotud ohutegureid ja töötingimusi.

Kui selgub, et töötaja ei tunne end töökohal nii hästi, kui võiks, tehakse töökoha ohutegurite kaardistus, mis kirjeldab töötingimusi ja -korraldust põhjalikumalt. Vajaduse korral tehakse töökohal ka muudatusi.

Osakonna ohutegurite kaardistus on mahukas dokument, mis kajastab põhjalikult kõiki üksuse töökeskkonna ohutegureid. Just mahukuse tõttu kasutatakse seda dokumenti siiski vähe.

Keerulistele küsimustele leitakse lahendused koostöös

„ITKs on koostöö justkui kõike läbiv punane niit,“ iseloomustas töökeskkonda Ida-Tallinna Keskhaigla sisekliiniku õendusjuht Kaidi Traumann. See väljendub nii töötajate kaasamises arendustesse kui ka väiksemate murede lahendamisse. Traumann tõi näite operatsioonilaua hankimisest, mida ei saa osta hankeosakond üksi: „Ei saa arvestada ainult rahalist ressurssi, vaid ka seda, et inimesed, kes operatsioonilaua taga neli või kuus tundi seisavad, oleksid hoitud.“ Nii tähendabki õige laua leidmine maailmas ringi vaatamist, tutvumist, toodete plusside-miinuste läbitöötamist ning arstide ja õdede omavahelist arutelu. „Kaasamine võtab küll rohkem aega, aga tulemus on parem,“ võttis Traumann töömeetodi kokku.

Üks hea näide ühiselt läbimõeldud arendusest on silmakliiniku operatsioonide osakond, mis valmis 2012. aastal ja arvestab kõigi töötajate vajadustega. Näiteks avanevad operatsioonisaali uksed väikse jalamüksuga – nii saab ukse avada ka siis, kui käed on asju täis. Liikumisandur ei tee uksi siiski ebasobival hetkel lahti. Ka operatsioonisaalide uste aknad ei ole seal juhuslikult – läbi nende näevad töövahendite desinfitseerimisega tegelevad töötajad, kui kaugel operatsioon on, ja teavad, millal saab vahendeid koristama minna.

Silmaoperatsiooniploki õendusjuht Svetlana Almazova on oma töötingimustega väga rahul. „Meil on siin laiad koridorid, et saaksime vooditega või ratastoolidega mugavalt liikuda; kõik vahendid on läbi mõeldud ja ergonoomilised ning ka puhkeruum on mugavalt sisustatud,“ tõi ta mõned näited.

Vaimne tervis saab järjest suuremat tähelepanu

Haiglas töötamine on vaimselt üsna keeruline – pikad tööpäevad, öised vahetused, rasked patsiendid ja nende lähedased jne. Selleks et töötajaid hoida, tuleb ohte teadvustada ja vähendada. „Põhimõte on see, et inimene püsiks terve ja me talle liiga ei teeks. Siis on ta õnnelikum ja rahulolevam ning ka tulemuslikum ja pühendunum,“ rääkis Traumann ITK põhimõtetest. Dr Vilkis kommenteerib, et vaimse tervise teemad tulevad järjest rohkem päevakorda, sest neist julgetakse üha enam rääkida ja ka üldisest elu kiirenemisest tulenevat stressi on rohkem.

Vaimse tervise hoidmiseks on mitmeid viise. Üks neist on koolituste korraldamine. ITK koolituskeskus pakub laia valikut psühholoogiateemalisi koolitusi, mis on asjaosaliste sõnul alati väga populaarsed. „Koolituskeskus uurib osakondadest, milliseid koolitusi oleks vaja, leiab sobiva lektori ja kutsub töötajad koolitusele,“ rääkis ITK töökeskkonna osakonna juhataja Sally Maripuu. Sobiva lektori leidmine ei pruugi seejuures olla lihtne, sest teemad on mõnikord väga keerulised.

Koolituskeskus tuleb appi ka siis, kui kasutusele võetakse uued meetodid ja vahendid, mis tekitavad töötajates võõristust või hirme. Sel puhul on tavaks koguda mured kokku töötervishoiuarstide kaudu. Info edastatakse töökeskkonna osakonda, kes suhtleb koolituskeskusega koolituse tellimiseks või leiab probleemile muu lahenduse.

Dr Vilkis ja Sally Maripuu tõid näite olukorrast, kus pärast uute desinfitseerimisainete kasutuselevõttu kurtsid mitmed töötajad tervisekontrollil nendest tekkinud allergiaid. Probleemile läheneti kahest suunast – asuti otsima hüpoallergeenseid vahendeid ja korraldati koolitusi, kus õpetati desinfitseerivaid vahendeid õigesti kasutama. „Tänaseks seda probleemi enam ei ole,“ võttis Maripuu kokku.

Stressist taastumiseks ja tervislike eluviiside soodustamiseks toetab ITK oma töötajate spordiharrastusi. Haigla teeb koostööd mitme spordiklubiga, mille kuutasud on ITK inimestele soodsamad. Samuti korraldatakse majasiseseid joogaüritusi ja toetatakse rahvaspordiüritustel osalemist. Näiteks oli Tallinna maratonil osalemine ITK töötajatele soodsam. „Igaüks teeb oma valikud muidugi ise, aga haigla toetab liikumist ja tervise väärtustamist,“ ütles Traumann.

Stressist taastumiseks pakub ITK oma töötajatele lisaks tavapärasele 28-päevasele puhkusele ka lisapuhkusepäevi. Ametikohtadel, kus igapäevatöö on tihedalt seotud patsiendiga (arstid,  õendus-, hooldus- ja abipersonal, klienditeenindajad) ning töötamine toimub graafiku alusel päeval ja öösel, on lisapuhkus seitse kalendripäeva. Tugiametikohtadel töötajad saavad aastas viis lisapuhkusepäeva. Traumanni sõnul annab see hea võimaluse veeta rohkem aega perega ja tulla tööle tagasi pühendunumalt.

Haiguste leviku vastu

Haiglas puutuvad töötajad paratamatult kokku erinevate haigustekitajatega. Et oma inimesi kaitsta, pakub haigla võimalust tasuta vaktsineerida. Gripi vaktsiini saavad tasuta kõik töötajad. Vere või koevedelikega töötavaid inimesi kaitstakse B-hepatiidi vastu. Samuti tagatakse leetrite vaktsiin neile, kellel on suur risk selle haigusega kokku puutuda. „Ennetav lähenemine aitab vähendada bioloogilise ohuteguri riske töökeskkonnas,“ selgitas Dr Vilkis.

Bioloogilise ohuteguri vähendamiseks kasutab haiglapersonal tööriideid, mis iga vahetuse lõpus pesumajja saadetakse. Tööandja korraldatud tööriietuse pesemisega välditakse haigustekitajate sattumist kodusesse majapidamisse. „Meie tööriided on väga mugavad, õhku läbilaskvad ja ilusad,“ kommenteeris iga päev patsientidega kokku puutuv Traumann uhkelt.

Digipatoloogia labor – mitmeti kasulik arendus

Nii nagu paljudel erialadel, on ka arstitöös sundasendeid, mis tekitavad valusid ja vaevusi. Peamiselt koeproovide uurimisega tegelevate patoloogide kutsehaiguseks on näiteks kaela radikuliit, mis tuleb pidevast mikroskoobiga töötamisest. Ühtlasi on patoloogidel suur tõenäosus kokku puutuda haigustekitajate ehk bioloogilise ohuga. Nende ohtude vähendamiseks ja patsientidele täpsemate analüüside pakkumiseks on loodud Eestis ainulaadne digipatoloogia labor.

Patoloog töötab preparaadiklaasil olevat prooviga, määrates selles näiteks vähikoe olemasolu. Täpseks diagnoosiks on vaja rakud üle lugeda, eristades haigeid ja terveid rakke. Klassikalises patoloogias loetakse rakud mikroskoobi all ükshaaval üle, mis on väga ajakulukas ja parasjagu tüütu töö. Uues digipatoloogia laboris skannitakse proov arvutisse, mis oskab spetsiifiliselt värvitud rakud ise ära lugeda ja neid ka vastavalt parameetritele eristada. See tähendab patsiendi jaoks kiiremaid ja täpsemaid tulemusi ning ka paremat ravi.

Digipatolooga laborit tutvustas ITK patoloogiakeskuse juhataja Eero Semjonov, kes on tõeline digipatoloogia fänn. Ta rääkis, et kuigi arvuti on juba väga suur abimees, ei suuda see siiski veel kõike ära teha. Samuti pole patoloogidel tarvis karta tööta jäämist. „Arvuti aitab meil haigusi tuvastada ja muudab protsessi palju kiiremaks, aga lõpuks on ikkagi patoloog see, kes diagnoosi paneb ja vastutuse võtab,“ rääkis ta.

Läbimõeldud kapisüsteemist  on palju abi

Pikka aega on õed ja arstid töötanud tavaliste kappidega, millesarnaseid võib leida igast köögist. Turule on tulnud aga mitmed spetsiaalse meditsiinimööbli pakkujad, kes aitavad luua meditsiinitöötajatele selliseid lahendusi, mis võimaldavad töötada efektiivselt ja tervist hoidvalt. Sellist mööblit on jõudnud ka ITK tööruumidesse.

Erilahendusega kappidest tunneb suurt rõõmu ITK sünnituseelne osakond, kus on protseduurituppa pandud töötajate vajadusi arvestav mööbel. „Kapid on tehtud täpselt meie soovide järgi – uksed paistavad läbi, sahtlite suurused on valitud vastavalt meie vahendite suurusele ja vajaduse korral käivad kapid ka lukku,“ kiitis erilahendust ITK sünnituseelse osakonna ämmaemandusjuht Annaliisa Kruutmann.

Täpselt oma vajadustele vastava lahenduse valisid osakonna töötajad välja ise. „Käisime meditsiinimööblit tootva Merianto Medicali esinduses, tutvusime paljude võimalustega ja panime kokku täpselt sellise süsteemi, nagu meile sobib,“ rääkisid osakonna töötajad. Organiseeritus, mille aitab luua meditsiinimööbel, võimaldab kiires olukorras õiged asjad ruttu üles leida, teeb uutele töötajatele sisseelamise lihtsamaks ja tekitab kokkuvõttes ka patsientides usaldust.

Meditsiinimööbel aitab personalil vahendeid mugavalt kätte saada ka kõrgematelt riiulitelt

Ettevaatust – kiirgusoht!

Radioloogia- ja nukleaarmeditsiini keskused tegelevad haiguste diagnoosimise ja raviga, kasutades erinevaid kiirgusallikaid. Kui kiirgust on õiges kohas sobivas koguses, on see efektiivne näiteks vähi ravimisel. Kiirgusallikatega töötajad vajavad aga erikaitset, et hoida ära tervisekahjustusi. Selleks on radioloogias ja nukleaarmeditsiinis kasutusel väga palju erinevaid kaitsevõimalusi – spetsiaalne kiirguse eest kaitsev riietus, ravimite hoiustamiseks mõeldud varjestusega kapid, süstlakaitsed jne.

Lisaks personali kaitsevahenditele kasutatakse kiirgustegevuse juures ka palju kiirguse kontrollimise vahendeid. Näiteks on kiirgustöötajatel alati rinnas dosimeeter, mis mõõdab saadud kiirgusdoosi. Dosimeetritelt saadud näitude alusel saab otsustada, kas töötaja võib jätkata kiirgustööga või peab ta mõneks ajaks suunama teisele tööle. Lisaks on nukleaarmeditsiini keskuses olemas eraldi mõõteseadmed, millega kontrollitakse pindade, käte ja jalgade saastatust. Juhuse hooleks ei saa kiirgusega töötades midagi jätta.

  

Kiirguskaitseriietus ja sõrmusdosimeeter.

Kuhu edasi?

Haigla on pidevas arengus ja püüdleb parima poole. ITKs on tavaks, et kõik asjaosalised saavad teha ettepanekuid olukorra parandamiseks ja nendega ka jõudumööda arvestatakse.

Maripuu kommenteeris, et ITKs ei lükata midagi tagasi, vaid mõnikord ainult pisut edasi.

Ettepanekuid ITKs jagub ja arenduskohti on palju. 2020. aastal loodetakse alustada erakorralise meditsiini keskuse arendusega. See osakond on uuenduskuuri oodanud juba ammu ja kitsaskohad on välja selgitatud. „Parima lahenduseni jõudmiseks on ettepanekuid teinud nii arstid, õed, klienditeenindajad kui ka töökeskkonna osakond,“ tutvustas Maripuu arenduse ettevalmistamise protsessi.

Tekst: Karoli Noor
Fotod: Meeli Küttim

Tagasi
Ida-Tallinna  Keskhaigla – koostööd  väärtustav haigla
Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks