Avaleht / Töötajale / Töösuhted / Töö- ja puhkeaeg / Tööaeg
Viimati uuendatud: 24.10.2012
Tööaja korralduse eesmärgiks on töö tegemise aja kindlaksmääramine, eelkõige tööaja alguse, lõpu ja tööpäevasiseste vaheaegade määramine. Tööaja korralduse õigus on tööandjal, kes lähtub tööaja reguleerimisel ettevõtte vajadusest. Seetõttu saab tööandja ühepoolselt juba kehtestatud korraldust ka muuta, kui muudatus on seotud ettevõtte vajadustega ning arvestab töötaja huvidega. Näiteks peab tööandja arvestama tööaja alguse varasemaks nihutamisel, et muudatus ei takista oluliselt töötajate töölejõudmist (ühistranspordi kasutamise võimalus varasel kellaajal jms).
Tavapäraselt on tööaeg reguleeritud ettevõttesisese dokumendiga, näiteks töökorralduse reeglitega. Tööaja korraldusest peab tööandja teavitama töötajat juba töölepingu sõlmimisel, mis annab pooltele võimaluse vajadusel ka ettevõtte tavalisest tööajast erinevalt kokku leppida, kui tavaline tööajakorraldus töötajale näiteks ei sobi.
Täistööaeg on 40 tundi nädalas ehk 8 tundi päevas 7-päevase vahemiku kohta. Tööandja ja töötaja võivad omavahel leppida kokku ka osalises ehk lühemas tööajas. Näiteks töötab töötaja 20 tundi nädalas. Kokkuleppe puudumisel eeldatakse täistööaega.
Külastusi 46253, sellel kuul 46253
Lisalugemist
Töö- ja puhkeaeg (Tööinspektsiooni teabematerjal)
Töö- ja puhkeaeg (Sotsiaalministeeriumi infovoldik, sisaldab aegunud kontaktandmeid)
Vaata lisaks
Küsimused ja vastused
Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 4 kohaselt peab tööandja pidama tööaja arvestust. Tööaja arvestuse pidamine on ühelt poolt aluseks töötasu maksmisele, kuid teiselt annab see võimaluse tööandjale kontrollida, kas töötaja täidab oma kohustust teha tööd kokkulepitud ajal ja mahus.
Tööaja arvestuse pidamisel tuleb vastavalt tööandja juures kehtestatud korrale kas elektrooniliselt või paberkandjale märkida igal tööpäeval töötatud tundide arv. Tööaja arvestuse pidamisel ei ole erisusi täistööaja või osalise tööaja vahel. Kui pooled on kokku leppinud töötamises nt 4 tundi päevas ja 20 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja töötamine toimub esmaspäevast reedeni, siis tulebki tööaja arvestusse märkida esmaspäevast reedeni igale päevale 4 töötundi. 4-tunnise töötamise korral ei ole TLS § 47 lg 2 kohaselt tööpäevasisest vaheaega, mis reeglina arvestatakse tööajast välja, ette nähtud, kui tööandja annab muid, töö iseloomust tulenevaid lühiajalisi pause, siis need arvatakse tööaja sisse. Tööaja arvestuses peavad ka osalise tööajaga töötamisel kajastuma töötamine üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö) s.t üle 4 tunni; töötamine riigipühadel, ööajal (22.00-06.00).
Töölepingu seaduse (TLS) § 6 lg 4 sätestab, et kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna. Kokkulepet eeldatakse kirjalikus vormis.
Kuigi kokkulepitud töötamise koht erineb kaugtöö puhul tavapärasest, allub siiski ka kaugtöövormi korral töötaja tööandja juhtimisele ja kontrollile ning tööandja on kohustatud TLS § 28 lg 2 p 4 alusel pidama tööajaarvestust. Sealhulgas peab tööandja ka kaugtöö puhul arvestama töötaja töö- ja puhkeaega ning töötaja peab kinni pidama kokkulepitud tööajast, puhkepausidest ja –ajast.
Töölepingu seadus (TLS) ei sätesta tööajanormi, küll aga eeldatakse, et täistööaeg on seitsmepäevases ajavahemikus 40 tundi ja päevas 8 tundi. Nädalavaheline puhkeaeg on 48 järjestikust tundi või siis tööaja summeerimisel vähemalt 36 tundi. Seega kuu tööaeg on erinev, kuna oleneb kalendaarsete tööpäevade arvust kuus (näit. september - 20 tööpäeva ja 160 töötundi, oktoober - 23 tp ja 184 töötundi). Kui tööaeg jaguneb ebavõrdselt arvestusperioodi jooksul, siis pooled on kohustatud kokku leppima tööaja summeerimise tingimustes ( tööaja summeerimise perioodis ja tööajakava teatavaks tegemise tingimustes. Kokkulepped kajastatakse töölepingu kirjalikus dokumendis. Ka tööaja summeerimisel on aluseks kalendaarsed tööpäevad.
Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.
Leitud märksõnadMärksõnu ei leitud