Viited

Töölepingu seaduse selgitused (Sotsiaalministeerium)

Küsimused ja vastused

• Kui ma töötan osalise tööaega kas minu puhkus on lühem kui 28 kalendripäeva?

  Puhkuse kestus ei olene sellest, kas töötaja töötab täis- või osalise tööajaga, puhkust antakse nii mitu kalendripäeva, kui seadus ja töötajaga sõlmitud tööleping ette näevad. Osaline tööaeg ei tähenda osalist puhkust, seda saab sama palju kui täistööajaga töötamise korral. Töölepingu seaduse § 55 järgi eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Seega vähemalt 28 kalendripäeva puhkust on iga kalendriaasta eest ette nähtud igale töötajal, olenemata sellest kas ta töötab täis- või osalise tööajaga.

• Lapseootel naistöötaja, kelle sünnitusleht algaks 18. veebruarist, hoiatas juba ette, et esitab 02. jaanuaril puhkuseavalduse, sooviga alates 21. jaanuarist puhata 28 päeva ehk terve 2013. aasta puhkus. Kas saame sellest keelduda, kuna töötades reaalselt vaid paar nädalat saab ta peaaegu terve aasta puhkuse ette?

  Töötaja puhkusenõue tuleb rahuldada. Iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses. Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul ning seadus ei keela sellega juba jaanuaris algust teha. Seda enam, et puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

  Põhipuhkuse aja määrab küll tööandja, koostades jooksva aasta puhkuste ajakava ja tehes selle töötajatele teatavaks I kvartalis, kuid nii aasta alguses ei ole seda tavaliselt veel tehtud. Pealegi ütleb töölepingu seadus, et õigus nõuda põhipuhkust talle sobival ajal on naisel vahetult enne ja pärast rasedus-sünnituspuhkust (või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust). Ja nii ta teebki. Puhkust osadeks jagada võib ainult poolte kokkuleppel.

  Mure, et töötaja kasutab puhkust aastajagu ette, on natuke liialdatud – põhipuhkuse õigust andva aja hulka arvatakse ka 140 päeva rasedus-sünnituspuhkust, mis peaks lõppema alles 7. juulil. Kui töötaja peaks töölt lahkuma enne ette ära puhatud 14 päeva välja teenimata, on tööandjal õigus lõpparve maksmisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest kinni pidada ilma töötaja nõusolekuta. Kui lõpparvet ei olegi, st töötaja lahkub lapsehoolduspuhkusel viibimise ajal, siis esmalt tuleks teha talle ettepanek puhkusetasu osa vabatahtlikult tagasi maksta. Kui aga heaga ei saa, siis peaks tööandja pöörduma nõudega töövaidlusorganisse.

• Kas minu suvisel kaitseväe õppekogunemisel oldud aeg arvatakse ikka põhipuhkust andva aja hulka?

  Kehtiva töölepingu seaduse (TLS) § 68 lõike 2 kohaselt arvestatakse põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg, puhkuse aeg, välja arvatud lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg, samuti aeg, kui töötajal on seaduse alusel õigus tööst keelduda TLS § 19 punktis 3 nimetatud juhul, ning muu aeg, milles pooled on kokku leppinud. Seaduseandja on eelnimetatud sättes erandina välja toonud TLS § 19 punkti 3, milline sätestab töötaja õiguse keelduda töö tegemisest juhul, kui ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid. Seaduseandja ei ole aga teinud erandit sama paragrahvi (TLS § 19) punkti 5 osas, milline sätestab töötaja õiguse keelduda töö tegemisest, juhul kui ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel. Eelnevast tulenevalt võib järeldada, et kaitseväe õppekogunemisel oldud aega ei arvata põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka. Küll võivad aga töölepingu pooled vajadusel eraldi kokku leppida selles, et õppekogunemisel viibitud aeg arvatakse töötaja põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka.

Vaata kõiki küsimusi