Avaleht / Töötajale / Töökeskkond / Töökeskkonna korraldus / Juhendamine ja väljaõpe töökohal

Juhendamine ja väljaõpe töökohal

Viimati uuendatud: 14.01.2019

Töötervishoiu- ja tööohutusalasel juhendamisel ning väljaõppel on ohutu ja tulemusliku töökeskkonna loomisel suur roll. See on ennetustegevuse vundamendiks, aidates vältida õnnetusi ning tööst põhjustatud haigestumiste teket ja süvenemist.

Põhjalikult planeeritud ja asjatundlikult läbiviidud töötajate juhendamine ja väljaõpe tõstab  töö efektiivsust ja vähendab kulusid. Suhtudes juhendamisse asjalikult ja järgides juhiseid, elab töötaja ettevõtesse paremini sisse, teeb vähem vigu töövõtete viimistlemisel ja tööülesannete täitmisel ning väldib tervisekahjustusi.

Sissejuhataval juhendamisel annab organisatsiooni töökeskkonnaspetsialist uuele töötajale esmase ülevaate. Esma- ja täiendjuhendamisega tagatakse, et töötaja oleks teadlik temale mõjuvatest ohuteguritest, nende kahjuliku mõju avaldumise vältimiseks rakendatavatest meetmetest ja muust infost, mis tagab tööd tehes tema tervise säilimise ja ohutuse.

Sissejuhatava juhendamise viib  töökeskkonnaspetsialist läbi töötaja tööleasumisel tööandja juhendi alusel ning see sisaldab:

• ettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide tutvustamist;
• töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamist. Näiteks töötaja liikumisteede kindlaksmääramist ehk töötajale selgitatakse, kus tuleb ettevõtte territooriumil liikuda töötamiskohale tulles ja sealt lahkudes;
• juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral. Näiteks tutvustatakse töötajale kohustust teatada koheselt tööõnnetusest ning kelle poole ja kuhu esmaabi saamiseks pöörduda;
• juhiseid keskkonna saastamisest hoidumiseks;
• töötaja kohustusi ja õigusi vastavalt õigusaktides sätestatule;
• töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmete tutvustamist. Need andmed võivad asuda ka mujal, näiteks infotahvlil või muus teabeallikas, kui sissejuhatavas juhendis on täpselt kirjas, kus nendega tutvuda saab.

Töötaja esmajuhendamise viib tema tulevasel töötamiskohal, läbi tööandja määratud pädev isik. Esmajuhendamisel tutvustatakse töötajale:

• tööandja koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta;
• töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist. Näiteks tutvustatakse mürarikkale töökohale tööleasujale müra mõõtmistulemusi, milliseid kuulmiskaitsevahendeid tuleb kasutada ning millise tervisekahjustuseni võib viia nende mittekasutamine.
• ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid;
• töötaja töökorraldust. Näiteks selgitatakse, millal tuleb suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamisel või monotoonse töö tegemisel teha töös vaheaeg ja miks on see vajalik.
• tule- ja elektriohutusnõudeid;
• hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta;
• töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja –teede asukohta.

Täiendjuhendamine tuleb töötajale korraldada:

• uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;
• töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg;
• tehnoloogia või töövahendite vahetamisel või uuendamisel;
• töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel;
• kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid nii, et see põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse;
• tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka;
• kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks;
• kui tööinspektor peab seda vajalikuks.

Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja ning need sõltuvad täiendjuhendamise korraldamise ajendist. Kui põhjuseks on näiteks kolmeaastane vaheaeg töötamises, siis on selle sisu maht sarnane esmajuhendamisega. Kui juhendamise ajendiks on töötaja poolt ohutusnõuete rikkumine, siis selgitatakse just rikkumisega seonduvat ja kestus on suhteliselt lühike.

Väljaõpe ohutute töövõtete omandamiseks korraldatakse töötajale pärast esmajuhendamist, vajadusel ka pärast täiendjuhendamist, praktilise töö käigus. Näiteks kuvariga töötamisel aidatakse töötajal seadistada kuvari ja tooli kõrgus, et tagada optimaalne tööasend.

Juhendite koostamine

Tööandja peab koostama ohutusjuhendid tehtavate tööde ja kasutatavate töövahendite kohta. Juhendid võib vormistada vastavalt oma soovile nii paberkandjal kui digitaalselt.

Juhul, kui ettevõte soovib tutvustada töötajatele ohutusjuhendeid digitaalsel kujul, tuleb nendega tutvumise registreerimiseks luua eraldi andmebaas, kus oleks võimalik isiku autentimine digitaalallkirjaga. Andmebaasis fikseeritavad andmed peavad vastama „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra" määruse nõuetele. Juhendid peavad olema töötajale kättesaadavad ka pärast juhendamist.

Juhendamise registreerimine

Töötaja sissejuhatav, esma- ja täiendjuhendamine, väljaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis. Kirja tuleb panna:

• juhendamise või väljaõppe kuupäev ja kestus;
• juhendatava ja juhendaja ees- ja perekonnanimi ning amet;
• struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati;
• täiendjuhendamise põhjus;
• töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused;
• iseseisvale tööle lubamise kuupäev.

Töötaja kinnitab juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga.

Iseseisvale tööle võib lubada alles siis, kui tööandja on kindel, et juhendamise käigus töötajale tutvustatud ohutusnõuded on selged.

Kontrollipunktid

Kokkuvõttes on töötajate tervist ja ettevõtte kasumlikkust hindavas organisatsioonis:

• määratud vastavalt õigusaktide nõuetele töötervishoiu ja tööohutusalast tegevust korraldav töökeskkonnaspetsialist;
• valitud töötajate esindaja töökeskkonnaalastes küsimustes ehk töökeskkonnavolinik.

Külastusi 34738, sellel kuul 34738