Avaleht / Töötajale / Töökeskkond / Töökeskkonna korraldus / Isikukaitsevahendid

Kõrvaklapid

Viimati uuendatud: 02.08.2018

Kuulmiskaitse vajaduse väljaselgitamine algab ettevõtte riskianalüüsist. Riskianalüüsi läbi viies mõõdistatakse töökoha müratase ning leitakse sobiva tasemega kaitsevahendid. Müral kui ohuteguri kaardistamise tuleb silmas pidada kahte aspekti:

• mürataset
• ja selles veedetud aega.

Näide: 15 minutit 100 dB(A) müras viibides on annus täpselt sama, mille saab 8 tundi 85 dB(A) müras tööd tehes.

Kuulmiskaitsevahendid tuleb töötajatele väljastada, kui:

• töötaja neid soovib või nõuab,
• müratase on 85 dB või rohkem.

Esimesel juhul võib töötaja kasutada kaitsevahendeid vastavalt oma soovile, teisel puhul on kasutamine kohustuslik.

Kindlasti on kuulmiskaitsevahendite kasutamine kohustuslik järgmistel puhkudel: töötamisel metallipressi, pneumaatilise puuri või vasaraga, ehitusvaiade rammimisel, lõhketöödel, puidu- ja tekstiilitöödel, poldi- või naelapüstoli kasutamisel ja kõikidel muudel töödel, kus müratase ületab 85 dB(A).

Oluline on kuulmiskaitsevahendite valikul pidada silmas ka teist äärmust – liiga suure summutamise korral võib juhtuda, et töötaja n-ö lõigatakse ära kollektiivist ja töökeskkonnast ning temani ei kostu ka olulised helisignaalid. Mõistlik mürataseme summutus võiks olla kuni 70 dB-ni.

Kuulmiskaitsete valik algab vastuse leidmisest järgmistele küsimustele:

• milline on müratase töökohal, st müra intensiivsus (dB) ja müra sagedus (Hz);
• milline on vajalik summutusvõimsus mürataseme lubatud tasemele viimiseks (soovitavalt alla 80 dB, ent mitte alla 70 dB) - erinevatel kõrvatroppidel on erinev summutusvõime;
• milline on töökeskkond (külm, kuum, niiskus, töö kemikaalidega, töö toiduainetega, määrdumine, kas töötaja peab saama suhelda teiste töötajatega või kuulma erihelisignaale);
• kui pikk on kandmise/kasutamise aeg (on suur erinevus, kas kuulmiskaitseid on vaja kasutada paaril korral päevas ehk paarkümmend minutit, või kogu tööpäeva vältel; tähtis on teada, kas müra on ajutise iseloomuga või pidev; kas müra on stabiilne, muutuv, katkendlik, impulssidena);
• millised on kasutaja eelistused (on kasutajaid, kelle kõrva välimine kuulmekäik on survele tundlikum ja on kasutajaid, kes kannavad näiteks optilisi prille ja seetõttu tekitab kõrvaklappide pidev surve kõrvalestadele ebamugavust või valu; on ameteid ja töid, kus tuleb samaaegselt kasutada erinevaid isikukaitsevahendeid ja need omakorda peavad omavahel sobituma, et ei hakkaks üksteist segama ega muudaks töötamist ja isikukaitsevahendite kasutamist ebamugavaks).

Kõik kuulmiskaitsevahendid, nii kõrvaklapid kui kõrvatropid, peavad vastama standardile EN 352.

Kasutamine

Enne kasutama asumist tuleb veenduda, et kaitsevahendid on puhtad ja terved.

Kui kasutusel on peavõruga kõrvaklapid, tuleb ühendusvõru seada sobivaks, et see ei rõhuks liialt pead.

Kui kasutusel on hügieenikomplekt (ühekordselt kasutatavad hügieenilised kaitsekatted, mis ei vähenda kõrvaklappide helisummutusvõimet ja mida kasutatakse just määrdunud või soojas keskkonnas), tuleb veenduda, et see on puhas ja kuiv. Vajaduse või määrdumise korral tuleb kaitsevahendid asendada uue komplektiga.

Kõrvaklapid peavad asetuma kõrvadele tihedalt, sest ainult nii on neist abi.

Peale kasutamist (tavaliselt tööpäeva lõpus) tuleb kõrvaklapid puhastada vastavalt tootja soovitustele (levinumatel kõrvaklappidel on võimalik mürasummutavat sisu pesta või vajaduse korral vahetada).

Külastusi 7747, sellel kuul 7747