Avaleht / Töötajale / Töökeskkond / Töökeskkonna korraldus / Isikukaitsevahendid

Kaitseprillid lenduvate osade kaitseks

Viimati uuendatud: 02.08.2018

Kaitseprillid on mõeldud kandja silmade kaitsmiseks, mitte tööjuhi või kaupmehe rõõmuks ega silmakirurgide töö vähendamiseks.

Milliseid kaitseprille valida, saab selgeks siis, kui mõelda läbi tööd ja protseduurid, mis võivad tegijat ohustada. Kindlasti tuleb silmakaitsevahendeid kasutada töödel, kus esineb silmade või näo vigastamise oht ehk siis vähemalt järgmiste tegevuste puhul:

• keevitamine, sepistus-, lihvimis-, puurimis-, treimis- ja freesimistööd;
• töö sula-ainega (sh plasti- ja klaasitööstus) või töö selle läheduses;
• kivitöötlemine ja lõhketööd;
• töö energia jõul töötava mutri/kruvikeerajaga (sh ka näiteks akutrell);
• töö naelapüstoliga;
• abrasiivsete ainete ja vedelike pihustamine (sh ka näiteks liiva-, soodapritsi tööd, torkreetseadme-, pahtli- või krohvipritsi tööd, töö ehitusvahtudega jne);
• töö hapete, aluste ning desinfitseerimis- ja rooste-eemaldusvahendiga ning taimekaitsetöö;
• otsese soojuskiirgusega töö, laseriga töö.

Kui vaadata alltoodud pilte ja mõelda oma töödele-tegemistele, siis võib teha esmased järeldused kaitsevahendite valikuks.

Kui vaadata pilte ja mõelda oma töödele-tegemistele, siis võib teha esmased järeldused kaitsevahendite valikuks. Fotodel esitatu näitlikustab silmade kaitsmiseks vajaminevate erinevate kaitsevahendite kasutegurit. Kõigil puhkudel on katses kasutatud värvaine pihustamist 0,5 meetri kauguselt 4-5 sekundi jooksul. Piltidel on vasakult paremale – retseptiprillid, enim kasutatavad kaitseprillid ja umbprillid. Tulemuseks on suuremast õnnetusest kaitstud silmad kuni täiesti kaitstud nägemiselundid.

Silmakaitsevahendid võib jagada peamiselt kolmeks:

• kaitseprillid on tänapäeval valdavalt kergete polükarbonaadist klaasidega. Osal mudelitest on võimalik klaaside nurka ja prillisangasid pikemaks või lühemaks muuta, mis annab võimaluse kaitseprillide sobitamiseks erinevate näokujudega või vastavalt oludele.

Paljude tänapäevaste kaitseprillide kaitseklaasid on UV-filtriga. Hea on soetada uduvastase pinnakatte ja kriimustuskindlama kaitseklaasiga prillid.

• umbprillid (sh nn gogglesid) on parimate kaitseomaduste ja hea disainiga; laia, avatud vaateväljaga ja plastikkummist äärega, mis suurendab kasutamismugavust ja prillide liibumist vastu nägu; piisava suurusega, et sobida ka retseptiprillide peale ilma kohmakat ja ebamugavat tunnet jätmata.
• visiir või kaitsemask on kas kogu või poolt nägu kaitsev läbipaistev mask, mis on valmistatud sõltuvalt kasutusotstarbest kas tihedast metallvõrgust või polükarbonaadist.

Kaitsemaskid koosnevad tavaliselt reguleeritavast peakarkassist ja vajadusel lauba löögikaitsest. Mõnel komplektil on küljes kõrvaklapid (näitena võib tuua ilma kiivrita töötamist trimmeriga). Mõned visiirid on mõeldud kasutamiseks kiivriga (integreeritavad).

Kõik silmakaitsevahendeid kasutada, kõik nad peavad vastama standardile EN 166.

Valimine

Kaitseprillide valik on nii suur, et igaüks, kes soovib oma silmi kaitsta, peaks leidma endale sobivaimad. Prillide valimisel on abi ka teadmisest, et kaitseprillide klaasil (ja ka raamil) on numbrikombinatsioon, mis kirjeldab kaitseprillide omadusi. Olulisim on tõenäoliselt löögikindlus. Järgnev tabel annab ülevaate just sellest.

Kaitseprillid tuleb soetamiselda sellised, mis sobiva tuleb arvestada  näokujuga. Kaitseprille ei kanta – need ei ole pelgalt ilu või laheda väljanägemise pärast. Mõnel inimesel on laiem, teisel kitsam nägu, mõnele sobivad pikemate sangadega, teisele lühemate sangadegaga kaitseprillid. Prillid peavad sobituma selliselt, et nad ei segaks töö tegemist.

Osadel prillidel mudelitel on klaaside asendit (kallet) näo suhtes võimalik veidi muuta, et tagada oludele vastav silmade optimaalne kaitse. Enamasti on neil ka prillisangade pikkuse reguleerimise võimalus.

Terve päeva kaitseprillidega töötades ning samal ajal ka kuulmiskaitseid kasutades, oleks hea valida prillid, mille sangade otsad ei pöörduks kõrva taha, vaid oleksid sirged. Nii ei hakka klappide surve häirima. Oluline on kaitseprille kasutada ka näiliselt ohutute tööde puhul ning puhkudel, kus (suvel) palehigis töötades võivad kaitseprillide klaasid uduseks tõmbuda. Optilisi prillide kandjatele on mõeldud nn üleprillid (sarnanevad umbprillidele), mida saab panna oma prillide peale. Mugavaim lahendus on kaitsekiivri visiir või poolmask, mis katab optilised prillid ning kaitseb neid purunemise eest.

Kasutamine

Juhul, kui kaitseprillide kasutamine pole nõutud kogu tööpäeva vältel, tuleb prille kanda vähemalt nende tööülesannete täitmisel, mille tulemusena eraldub tolmu või on võõrkehade silma sattumise risk, samuti kõigi tööde puhul, mil kasutatakse elektrilisi või pneumaatilisi tööriistu (näiteks ketaslõikur, platesaag, ketassaag, elektritrell jne). Lisaks puhkudel, mil puututakse kokku ohtlike kemikaalidega või on mõni muu risk, et midagi võib silma tabada ja vigastuse tekitada.

Prillide määrdumisel või tolmuseks muutumisel tuleb valida ohutu koht nende eest võtmiseks ja puhastamiseks. Kuigi protseduur ei võta kaua aega, võivad  töökohal olevad ohutegurid silma vigastada. Prillide hooldamisel tuleb järgida tootja juhiseid, sõltuvalt määrdumisest tuleb kasutada kas sooja vett või spetsiaalset puhastusvahendit ja puhastuslappi.

Kaitseprillid ei ole eluaegsed. Klaaside kriipimisel või vigastumisel või prilliraamide vigastumisel tuleb need vahetada uute vastu.

Külastusi 6303, sellel kuul 6303