Avaleht / Töötajale / Töökeskkond / Tööõnnetus, kutsehaigus ja haigestumine / Tööga seotud vähk

Tööga seotud vähk

Viimati uuendatud: 04.02.2019


Tark on ette mõelda

Silja Soon, Tööinspektsiooni järelevalve osakonna juhataja

Hea tööandja on see, kes loob oma töötajatele hea töökeskkonna – kuuleme sarnast mõtet üha sagedamini. Võiks ju arvata, et elame 21. sajandil ja kõik peaks ju olema niiehknii hea ja turvaline. Konkurents tööturul on põhilisi põhjuseid, mis on hea töökeskkonna teema nii fookusesse tõstnud. Samuti on inimesed saanud targemaks ning oskavad väärtustada ohutult ja tervist hoidvalt töötamist. Siiski tuleb üha valjemalt rääkida sellest, et töötamine peab säästma töö tegija tervist. Eestis on kutsehaiguste ja tööst põhjustatud haigestumiste diagnoosimine pigem tagasihoidlik. Euroopa sarnased näitajad annavad aimu, et tegemist on aga tõsise probleemiga. Üks põhilisi tööga seotud diagnoose Euroopas on vähk. Üle poolte surmaga lõppenud tööst põhjustatud haigestumiste puhul on diagnoosiks olnud vähkkasvaja. Vähk on väga tõsine haigus ja see ei teki üleöö. See võib hakata kujunema esimesest tööpäevast ja avalduda alles pensioni eel.

Haigestumus on kahekordistunud

Vähistatistika tekitab muret mitte ainult paljudele peredele, vaid ka riigile. Haigestumiste esmajuhtude arv suureneb aasta-aastalt ja viiekümne aastaga on vähki haigestumus sisuliselt kahekordistunud. 30-40% vähijuhtumitest on seotud inimese tervisekäitumisega, mida saaks tervislikke valikuid tehes vältida.

Pahaloomulise kasvaja diagnoos ehmatab nii haigestunut kui tema pereliikmeid. Eesti Vähiregistri andmete kohaselt diagnoositi 2015. aastal 100 000 elaniku kohta 658,9 uut vähijuhtumit kõikide paikmegruppide kohta. Sama aasta lõpu seisuga oli Eesti rahvastikus üle 57 000 inimese, kellel oli diagnoositud mõni pahaloomuline kasvaja. See arv on suurem kui on Pärnu linnas elanikke.

Vähk ei ole kunagi lihtne haigus ühe kindla põhjuse või raviga. Mõistagi sõltub risk paljuski mitmete erinevate tegurite kombinatsioonist – inimese tervisekäitumisest, geneetilistest, individuaalsetest ja/või kokkupuutest erinevate keskkonnas leiduvate kantserogeensete ainete või protsessidega.

Täiskasvanud inimene veedab suure osa oma ajast tööl ning oleks vale arvata, et töökeskkond meie tervist ei mõjuta. Euroopas toodetakse Eurostati andmetel aastas üle 30 miljoni tonni kantserogeense, mutageense ja reprotoksilise aine. Paljud neist ainetest jõuavad töökeskkonda. Soomes moodustavad tööga seotud vähijuhtumid 5,3-8,4% kõikidest vähijuhtudest. Suurbritannias on 4% uutest vähijuhtumitest seotud töökeskkonna ja selle ohuteguritega. Mitmed Eesti onkoloogid leiavad, et ka meil võib umbes 4% vähijuhtumitest olla seotud tööga. See on oletuslik hinnang, sest meil veel ei koguta andmeid töö ja vähi võimalikest seostest.

Ent lisaks kemikaalidele on ka bioloogilisi, füüsikalisi ja organisatsioonilisi tegureid, mis kasvajaid põhjustavad. Näiteks loetakse liigkestvat istuvat tööd vähiriskiga seotuks, samuti staatilist koormust või liigpikka sundasendis püsimist. Ohuteguriks peetakse ka töökorralduse eripära, kus vahetustega töötamisel on suurimaks probleemiks inimese tsirkadiaanrütmi häirumine. Uuringud kinnitavad, et öistes vahetustes töötavatel meditsiiniõdedel esineb sagedamini rinnavähki.

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri EU-OSHA allikad viitavad ka erinevate ohutegurite koostoimele töökeskkonnas. Näiteks ultraviolettkiirguse, mõnede kemikaalide ja ravimite koosmõju. Siin on ilmsetavaks näiteks suvine teedeehitus, kus kasutatakse rasketehnikat ja kuuma bituumenit. Kui ka ilm juhtub palav olema ja töömehed on seetõttu särgi seljast võtnud, on loodud kõik tingimused melanoomi tekkeks. Nad töötavad päikesekiirguses, lisaks eritub kuumuses ohtlikke aineid neli korda rohkem.

Mida saab ise teha, et püüda vältida vähki haigestumist?

Ennetavaid abinõusid on mitmeid ja suunatud alati konkreetse ohuteguri spetsiifikale. Kemikaalide kasutamisel tuleb hoolitseda, et ohtlikud kemikaalid asendatakse ohutumatega, tööprotsessid oleksid hermeetilised. Kindlasti tuleb kasutada sobivaid isikukaitsevahendeid, vajalik on korralik väljaõpe ning ohutusnõuete range järgmine. Tähtsaim abinõu on aga töökorralduslik – normaalne töö- ja puhkeaja vaheldumine, piisav puhkus, ületundide vältimine. Jällegi saab probleemide kuhjumist vältida asjakohase koolitusega ning töötajale tuleb anda kindel teadmine, et ta ei ole üksi, kui tal on mõni tööga seotud mure või probleem.

Video tootis agentuur La Ecwador ja rahastas Euroopa Sotsiaalfond.

Külastusi 793, sellel kuul 793

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks