Avaleht / Töötajale / Töökeskkond / Töökeskkonna ohutegurid / Tuleohutus

Tuleohutusnõuded

Viimati uuendatud: 17.06.2019


LAHTISE TULE KASUTAMINE

Tulekahju tekkimise võimalust üldiselt alahinnatakse ning peetakse rohkem võimalikuks võõrastes kohtades. Valdav osa tulekahjudest saab alguse inimese hooletusest. Levinuim põhjus on hooletus lahtise tule kasutamisel, mille puhul ei ole sageli hiljem välja toodud, kas tegemist oli suitsetamise, tikkude, küünla vmt hooletu kasutamisega.

Reeglitega tuleb paika panna lahtise tule kasutamine ettevõttes, kus kasutatakse nii süütevahendeid (tikud, välgumihklid jmt) kui ka avatud leegiga vahendeid (nt küünlad, biokaminad jmt).

SUITSETAMINE

Kui ettevõttes on lubatud suitsetamine, tuleb selleks luua ettenähtud kohad, mille planeerimisel peab arvestama, et kõik suitsetajad pääseksid sinna, sest muul juhul suitsetatakse selleks mitte ettenähtud kohas. Tubakaseaduse §‑d 29–31 määratlevad suitsetamiseks keelatud ja lubatud kohad (kehtib ka elektroonilisele sigaretile).

Suitsetamine (sh elektroonilise sigareti kasutamine ) on keelatud:

  1. laste hoolekandeasutuse ruumides ja asutuse piiratud maa-alal (keelatud on ka tubakatootega sarnaselt kasutatavatele toodete kasutamine);
  2. koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli, avatud noortekeskuse või noorte püsilaagri ja noorte projektlaagri ruumides ning nende piiratud maa-alal (keelatud on ka tubakatootega sarnaselt kasutatavatele toodete kasutamine);
  3. apteegi ruumides;
  4. ettevõtte tootmis- ja laoruumis;
  5. kaupluse ja rändkaupluse müügisaalis;
  6. toitlustusettevõttes, välja arvatud suitsetamisruumis;
  7. ettevõttes, kus pakutakse kaubandustegevuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 4 (töö tehakse kliendi tellimusel ning mille käigus valmistatakse uus vallasasi või hooldatakse, parandatakse või muudetakse olemasolevat vallasasja või selle omadusi või vallasasi antakse või võetakse valdusse või kasutusse või pakutakse ja osutatakse ehitise puhastusteenust või ilu- ja isikuteenust ning müüakse sellise teenusega seonduvat kaupa) nimetatud teenuseid või muid teenuseid, klientidele avatud ruumis (välja arvatud majutusettevõttes);
  8. sportimiseks ettenähtud ruumis;
  9. riietusruumis ja tualettruumis, kui need ei ole erakasutuses;
  10. ühistranspordi ootekojas, reisijate ootesaalis ja reisiterminalis;
  11. sõitjateveoteenuse osutamiseks kasutatavas sõidukis, välja arvatud suitsetamisruumiga kohalikus rongis, kaugsõidurongis ja reisilaevas;
  12. tanklaeva, kütusemahuti või tankuri vahetus läheduses;
  13. tule- või plahvatusohtlike kemikaalide läheduses, tule- või plahvatusohtlike ruumidega objektil, ohtlike veoste laadimise kohas, pealelaadimist ootavate saadetiste lähedal, seisva veoüksuse juures ja veoüksuses;
  14. lõhkematerjali lao territooriumil, lõhkematerjali hoidmiskohast laeval kuni 20 meetri kaugusel, pürotehniliste toodete lao ruumides või lõhkematerjali sisaldava laskemoona läheduses;
  15. kaevanduse kaeveõõntes, lambikodade ja laadimislaudade ruumides ning šahtisuudmele lähemal kui 20 meetrit;
  16. padrunite laadimisel püssirohu läheduses, relvahoidlas, relvalaos või relvaruumis;
  17. metsas ja muu taimestikuga kaetud alal tuleohtlikul ajal;
  18. jalakäijate tunnelis;
  19. korterelamu koridoris, trepikojas ja korterelamu muus üldkasutatavas ruumis;
  20. õigusaktis ettenähtud muus kohas.

Tulekahju tekke peamiseks ohuks peetakse siseruumides suitsetamist, vähemalt 15% hoonetulekahjusid on alguse saanud just sel põhjusel. Keskmiselt 15–20 inimest aastas hukkub Eestis hooletust suitsetamisest alguse saanud tulekahjus. Peamiselt on tulekahju teke seotud hooletu suitsetamisega põlevmaterjali läheduses ning sageli ka alkoholi tarvitamise või erivajadustega.

Vaata videot.

ELEKTRISEADMETE KASUTAMINE JA KORRASHOID

Umbes viiendik tulekahjudest saab alguse elektriseadmest või selle kasutamisest. Elektriseadmete (elektrienergia tootmiseks, muundamiseks, edastamiseks, jaotamiseks või kasutamiseks mõeldud ja elektrilisi või elektroonilisi komponente sisaldav seade või seadmetest koosnev talitluslik kogum, sealhulgas elektripaigaldis elektrituruseaduse tähenduses) kasutusele võtmist ning kasutamist reguleerib seadme ohutuse seadus.

Korraline audit on kohustuslik kõikides elektripaigaldistes, välja arvatud eramajades, korterites, suvilates ning väikeehitistes, mida ei kasutata majanduslikul otstarbel. Korraline audit on perioodiline, st kontrolli tuleb kindla aja tagant uuesti teha:

  • esimese liigi elektripaigaldises (kõrgendatud ohutasemega paigaldised, nt tanklad, raviasutused, kus kasutatakse patsiendiga kontaktis olevaid elektrilisi seadmeid) kord viie aasta jooksul;
  • teise liigi elektripaigaldises (üle 35-amprise peakaitsmega madalpinge-elektripaigaldised, nt bürood) kord kümne aasta jooksul;
  • kolmanda liigi elektripaigaldistes (elektripaigaldised, mille peakaitsme nimivool on 35 amprit või vähem) kord viieteistkümne aasta jooksul.

Elektripaigaldisele, mis on ehitatud või ümber ehitatud enne 2000. aastat, tuleb korraline audit teha järgmise perioodilisusega: esimese liigi elektripaigaldises kord kolme aasta jooksul; teise liigi elektripaigaldises kord viie aasta jooksul; kolmanda liigi elektripaigaldises kord kümne aasta jooksul. Täpsemalt kirjeldatud Majandus- ja taristuministri määruses „Auditi kohustusega elektripaigaldised ning nõuded elektripaigaldise auditile ja auditi tulemuste esitamisele“.

Ettevõttes on vajalik jälgida pistikupesade korrasolekut ja pikendusjuhtmete kasutamist, mis võivad üle koormata elektrisüsteemi ning põhjustada tulekahju. Kui elektriseadmete kasutamisel rakenduvad kaitsmed, siis on vajalik üle kontrollida, millisele tarbimisele on objekti elektrisüsteem ette nähtud, ning võtta ühendust vastava spetsialistiga lahenduse leidmiseks. 

Kindlasti tuleb jälgida elektriseadmete kasutusjuhendit ning seda, kas seade võib töötada ilma järelevalveta.

Sageli püütakse hoone vähest energiatõhusust kompenseerida alternatiivsete kütteseadmete kasutamisega, millega kaasnevad täiendavad riskid, kui seadmed on vanad ning halvasti hooldatud või kui neid kasutatakse ebakorrektselt (nt liiga lähedal põlevmaterjalile, ilma piisava ventilatsioonita või on seadet valesti käsitsetud).

Seadme ja paigaldise paigaldamisel, kasutamisel, hooldamisel ja kontrollimisel tuleb vältida tuleohtu ning juhinduda tootja kasutusjuhendist ja õigusaktidest. Keelatud on kasutada tuleohtu põhjustada võiva rikkega seadet ja paigaldist.

TOIDU VALMISTAMINE

Pliidile järelevalveta jäetud toit on üks tavalisemaid tulekahju tekkepõhjuseid, seda nii kodus kui ka töökohas, kus on võimaldatud toidu tegemine. Kuna enamik köögiseadmeid on disainitud ohutuks kasutamiseks, siis on võtmeteguriks söögitegemise järelevalve (nt on põhjustanud tulekahjusid röstrisse kinni jäänud sai, veekeetja ei lülitu praokile jäänud kaane tõttu automaatselt välja ning keeb tühjaks jmt). Teine suur probleem on puudulik hooldus (eriti puhtuse hoidmine ventilatsioonisüsteemides, pliidi ümbruses ning rasvafiltrite puhastamine) ning vale käitumine tulekahju tekkimise korral. Sageli on rikutud ka kasutamisjuhendeid, nt paigutatud kergesti süttivaid materjale kuumale pinnale liiga lähedale.

TULETÖÖ

Tuletööks peetakse neid tegevusi, kus kasutatakse leeki, tekivad sädemed või temperatuur, mille mõjul võib süttida ümbritsev põlevmaterjal, tekitades sellega reaalse tuleohu. Levinuimad on gaaskeevitustöö, elekterkeevitustöö, põlevvedelikuga metalli lõikamine, ketaslõikuriga metalli lõikamine, bituumeni ja muu põlevmastiksi kuumutamine ja kasutamine, gaasileegi kasutamine.

Tuletööd võib majandustegevusena osutada isik, kellel on kutsetunnistus (vt Kutsekoja andmebaasist) või kes on läbinud tuletööde tegemise koolituse ja kellel on tuletöötunnistus. Kui tuletöö tegemine kuulub isiku tööülesannete hulka peab tal olema vastava töö kutsetunnistus (nt keevitaja) või tuletöötunnistus. Füüsiline isik võib oma valduses tuletöid teha ilma tuletöötunnistust omamata.

Tuletööde teostamisel eristatakse alalist (selleks ette nähtud, projekteeritud hoones või hooneosas, mis on muu otstarbega ruumidest eraldatud tuleohutusnõuetele vastavalt) ja ajutist (kui tuletööd tehakse väljaspool alalist tuletöö kohta) tuletöö kohta. Tuletöö tegemist võib alustada, kui tuletöö kohas on nõuetekohaselt eemaldatud või kaetud põlevmaterjal, välistatud tule- ja plahvatusoht, tagatud järelevalve tulekahju tekkimise vältimiseks ning vajalikud tulekustutusvahendid. Tuletöö kohas peab olema vähemalt kaks 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustutit ning katusekattetööde puhul, kui kuumutatakse bituumenit või muud põlevmaterjali, lisaks veel vähemalt kaks 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustutit või üks 12 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti.

Tuletöö kohta (vajadusel ka kõrvalruume) kontrollitakse pidevalt tulekahju tekkimise vältimiseks kuni tuleohu äralangemiseni (kogu tuletöö tegemise aja vältel ning ka hiljem, sõltuvalt tuletöö liigist ja seal paiknevast põlevmaterjalist kuni tuleohtu enam ei ole).

Täpsemad nõuded tuletööde tegemiseks on toodud siseministri määruses „Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded“.

Vaata videot.

KÜTTESÜSTEEM

Küttesüsteemist ning selle kasutamisest saab alguse väga suur hulk tulekahjusid ning viimastel aastatel on olnud hukkunuid ka ilma tulekahjuta sündmustel, kus on rikutud küttesüsteemile (seadmele) esitatavaid nõudeid. Iga inimese kohtustus on tagada küttesüsteemi, grillseadme ja muude seadmete ja paigaldiste kasutamisel ning küttekoldevälise tule ja tuletöö tegemisel ohutus inimese elule, varale ja keskkonnale. 

Küttesüsteem koosneb kütteseadmest, ühenduslõõrist ja korstnast ning muudest olulistest osadest. Tahkekütusel töötava küttesüsteemi võib[1] kutse- ja majandustegevusena ehitada või paigaldada pädev isik, kellel on pottsepa kutsetunnistus. Kutsetunnistuste kohta leiab informatsiooni Kutsekoja kodulehelt.

Päästeamet on koostanud tahkekütusel töötava ahju, kamina, pliidi või muu tahkekütusel töötava kütteseadme ning korstna ja ühenduslõõri ehitamist või paigaldamist käsitleva juhendi – Küttesüsteemide tuleohutus.

Ahju, kaminat ja pliiti tuleb kontrollida kogu nende kasutamise aja jooksul ning vahetult pärast kasutamise lõpetamist. Keelatud on süüdata tuld põlevvedeliku abil. Kütus või põlevmaterjal tuleb ahju, kamina või pliidi kasutamisel paigutada neist ohutusse kaugusesse.

Kasutusel olevat ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri peab puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini, kui nende dokumentatsioon ette näeb. Kui dokumentides ei ole sagedust määratletud, siis vähemalt kord aastas. Ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise teenust[2] võib kutse- ja majandustegevusena osutada pädev isik, kellel on korstnapühkija kutsetunnistus.

KÜTTEKOLDEVÄLISE TULE TEGEMISE JA GRILLIMISE TULEOHUTUSNÕUDED

Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise koha ümbrus peab olema puhastatud nii, et oleks takistatud tule levik. Lõkkekoht peab paiknema väljaspool hoonet asuval maa-alal selleks ettevalmistatud mittepõlevale alusele või kuivanud taimestikust puhastatud mittesüttivale pinnasele (lisaks peab olema puhastatud ka vahetu ümbrus 0,5 meetri ulatuses). Vajadusel tuleb kasta lõkkekohta ja grillimise kohta ümbritsev süttimisohtlik kuiv maapind veega märjaks, piirata lõkkekohta kivide või pinnasevalliga või rakendada muid meetmeid või abinõusid tuleohu vähendamiseks.

Tuleb jälgida, et sädemed ei langeks hoonele, metsale, kuivanud taimestikule, turbapinnasele või muule põlevmaterjalile (ohu vältimiseks tohib seega teha tuld vaid siis, kui tuule kiirus on alla 5,4 meetri sekundis).

Tule tegemiseks või grillimiseks mõeldud küttepuid, grillsütt ja muud põlevmaterjali tuleb hoida nii, et oleks välistatud selle süttimine lahtisest leegist, ümbritseva keskkonna kõrgest temperatuurist ja sädemetest.

Alla ühemeetrise läbimõõduga tule tegemisel peab lõkkekoht olema vähemalt 8 meetri kaugusel mis tahes hoonest või põlevmaterjalide lahtisest hoiukohast. Tuleohtlikul ajal nimetatud läbimõõduga tule tegemisel peab lõkkekoht paiknema vähemalt 10 meetri kaugusel metsast, kui ohutus ei ole tagatud muul viisil.

Üle ühemeetrise läbimõõduga tule tegemisel ja avaliku lõkke tegemisel peab lõkkekoht olema vähemalt 15 meetri kaugusel mis tahes hoonest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast. Tuleohtlikul ajal tule tegemisel peab sellise läbimõõduga lõkkekoht olema vähemalt 20 meetri kaugusel metsast, kui ohutus ei ole tagatud muul viisil.

Grillseadme ohutu kaugus hoonest, põlevmaterjali lahtisest hoiukohast, metsast, kuivanud taimestikust ja muust süttivast materjalist on:

  1. tahkekütusel töötaval seadmel, milles hõõguvat sütt valmistatakse küttepuude või muu põlevmaterjali põletamisel lahtise leegiga, vähemalt 5 meetrit;
  2. tahkekütusel töötaval seadmel, milles grillimisel kasutatakse eelnevalt valmistatud grillsütt või muud hõõguvat materjali, vähemalt 2 meetrit.

Avalikul üritusel (avalikus kohas toimuv avalikkusele suunatud üritus, nt spordivõistlus, lõbustuspark, laat, teatrietendus) kooskõlastatakse lõkke tegemise koht ja tule leviku piiramiseks vajalike tulekustutusvahendite kogus ürituse korraldamise ajal Päästeametiga.

Küttekoldevälise tule tegemise juures peab olema vähemalt üks tulekustutusvahend, millega on koheselt võimalik kustutada tuld ja piirata selle levikut.

Lõkke tegemise ja grillseadme kasutamise järele tuleb pidevalt valvata. Pärast lõkke tegemist või grillseadme kasutamist tuleb põlemisjääkidel lasta täielikult ära põleda, need summutada või kustutada veega.

Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohta esitatavad nõuded.

 

METSA- JA MUU TAIMESTIKUGA KAETUD ALA TULEOHUTUSNÕUDED

Päästeamet määrab tuleohtliku aja ja piirkonna, kus metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega alal on keelatud:
 1) küttekoldevälise tule tegemine, välja arvatud selleks ettevalmistatud kohas;
 2) kuluheina ja roostiku põletamine;
 3) muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju.

Maaomanik on kohustatud:

  1. rajama metsaga kaetud alale tuletõkestusribad ja -vööndid ning neid hooldama, välja arvatud looduskaitseseaduse alusel määratud kaitsealadel („Nõuded tuletõkestusribade ja -vööndite rajamise ning tuletõkestusriba ja -vööndi kohta“);
  2. valmistama ette ja tähistama olemasolevad suitsetamise (nt liivaga varustatud prügikast) ja lõkke tegemise kohad (nt sädemepüüdja ning liiv) ning transpordivahendi peatuskohad (kuivanud pinnasest puhastatud kohad);
  3. tähistama olemasolevad veevõtukohad, hoidma juurdepääsuteed sõidetavad ja tagama muud tulekahju kustutamiseks vajalikud tehnilised tingimused;
  4. suure tuleohu korral ja Päästeameti korraldusel panema nähtavatele kohtadele välja teated lõkke tegemise keelu kohta.

 

PÕLEVMATERJALI LADUSTAMISE TULEOHUTUSNÕUDED

Põlevmaterjali ei tohi hoida ehitises, selle all või vahetus läheduses nii, et see põhjustaks tuleohtu või raskendaks päästetööd. Hoone kütmiseks mõeldud põlevvedelikku või tuleohtlikku gaasi tohib ehitises hoida ja kasutada, kui see on ette nähtud hoone ehitusprojektiga ning vastavad nõuded on täidetud.

Põlevmaterjal tuleb ladustamisel grupeerida vastavalt selle (tooted, ained jmt) kustutamiseks ette nähtud tuldkustutavate ainete järgi. Lekkiva pakendiga põlevmaterjali ja -gaasi tooted tuleb eemaldada. Isesüttimisele kalduvate ainete kasutamine ning ladustamine (nt puiduõlid) peab olema kontrollitud ning isesüttimine välditud. Põlevmaterjal ladustatakse ehitises nii, et see ei põhjustaks tuleohtu, ei takistaks evakuatsiooni, ega raskendaks päästetööde tegemist. Põlevmaterjali ei tohi ladustada evakuatsiooniteedel.

Kui põlevmaterjali ladustatakse hoonest väljaspool, siis peab olema kaugus süttiva pinnakihiga hoone välisseinast ja muu pinnakihiga hoonete ukse-, akna- või muust avast vähemalt 4 meetri kaugusel (kui ohutust ei ole muul viisil tagatud, nt hoiustamisel on süttimine välditud). Põlevmaterjale ei tohi ladustada elektrijaotlas ega ventilatsioonikambris.

Kui objekti territooriumil ladustatakse põlevmaterjali rohkem kui 1000 m3 peal, peab põlevmaterjali paigutama laoplatsil sellisesse kohta ja sellises koguses, nagu on määratud laohoone või -platsi plaanis. Plaani peab panema välja laohoone või -platsi sissekäigu juurde nähtavale kohale. Tootmis- ja laohoones märgitakse läbikäigu piir ja materjali põrandale ladustamise koht hästi nähtava piirjoonega.

Ohtlikud ained ladustakse vastavalt ohtlike ainete ühtesobivusele.

Põlevmaterjalist jäätmete (rohkem kui 100 liitrit konteineris, kottides vmt) ladustamisel ei tohi tekitada tuleohtu ehitisele ega takistada evakuatsiooni ning päästetööde teostamist. Kaugus süttiva pinnakihiga hoone välisseinast ja muude hoonete ukse-, akna- või muust avast peab olema vähemalt 2 meetrit (kui ohutust ei ole muul viisil tagatud).

Parkimise korraldus. Parkimisega ehitise läheduses ei või tekitada tuleohtu ehitisele ega takistada evakuatsiooni ning päästetööde teostamist. Pargitud autod ei tohi takistada päästeauto ligipääsu hoonele ning veevõtukohale. 

AVALIKU ÜRITUSE TULEOHUTUSNÕUDED

Avalik üritus on avalikus kohas toimuv ja avalikkusele suunatud lõbustusüritus, võistlus, etendus, kaubandusüritus või muu sellesarnane inimeste kogunemine, mis ei ole koosolek. Enne üritust tuleb kontrollida toimumiskoha ning atraktsioonide tuleohutusseisundit, evakuatsiooniteede, tuleohutuspaigaldiste, päästevahendite ning seadmete nõuetele vastavust. Üle 200 istekohaga ruumis peavad istmed ja istmeread olema omavahel ühendatud või peab ühendama istmed põranda külge nii, et oleks tagatud ohutu evakuatsioon. Avalikul üritusel tuleb võimaliku ohu korral tagada kõigi inimeste kiire teavitamine.

Päästeametiga tuleb kooskõlastada üle 150 osalejaga avalik üritus selleks otstarbeks mitte ettenähtud ehitise siseruumides ning üle 300 osalejaga avalik üritus ajutises ehitises või atraktsioonidel, kui on tagatud ohutu evakuatsioon. Selleks tuleb koostada asendiplaan, millel märgitakse evakuatsiooniteed ja päästesõidukite sisenemisteed. Asendiplaan tuleb esitada asukohajärgsele päästekeskusele.

TULETÕRJE VEEVARUSTUSE TULEOHUTUSNÕUDED

Ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik veevarustus. Veevõtukoht on aasta ringi kasutatav tuletõrjehüdrant või muu rajatis veemahuti, loodusliku või tehisveekogu juures, mille kaudu saab auto- või mootorpumpade abil kustutusvett. Veevarustus tuleb projekteerida ja korras hoida vastavalt tehnilisele normile. Veevarustuse tehnilise korrashoiu tagab valdaja. Veevõtukohal peab olema:

  1. aastaringne juurdepääs ning kasutamise valmidus,
  2. tulekahju kustutamiseks vajalik veekogus või vooluhulk,
  3. tehnilisele normile või õigusaktile vastav tähistus.

Tabel 1. Päästeameti statistika aastatel 2011 kuni 2017 märgitud hoonetulekahjude põhjustest.

 

Aasta

 

KOKKU

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

1. Lahtise tule kasutamine

195

178

196

189

184

146

258

1346

2. Suitsetamine

168

101

91

66

106

101

97

730

3. Rike elektripaigaldises

94

72

46

55

74

60

114

515

4. Rike elektriseadmes

79

43

40

47

62

49

76

396

5. Süütamine

62

42

29

49

45

30

51

308

6. Kütteseadmete kasutamine

47

52

32

26

44

38

57

296

7. Tuletööd

45

33

22

14

24

29

36

203

8. Tahma süttimine suitsulõõris

49

50

34

32

4

13

19

201

9. Elektriseadmete kasutamine

21

26

21

18

26

28

32

172

10. Seadme või süsteemi vale paigaldus

37

36

34

7

11

16

25

166

11. Kindlaks tegemata põhjus

13

7

11

27

16

23

54

151

12. Rike kütteseadmes

27

18

10

15

12

24

42

148

13. Toidu valmistamine

27

29

10

25

13

17

16

137

14. Tehnilise seadme rike

15

7

9

4

21

12

20

88

15. Tehnoloogilise protsessi teostamine

8

6

8

6

15

6

21

70

16. Laste mängimine lahtise tulega

16

7

8

0

0

14

18

63

17. Teadmatus

8

1

4

6

3

7

10

39

18. Pikselöök, keravälk

7

3

4

7

0

2

13

36

19. Isesüttivate ainete ja materjalide hoiustamine

6

5

5

2

5

5

6

34

20. Mootorsõiduki elektri- või toitesüsteemirike

7

0

2

1

4

5

5

24

21. Summutist ja seadmetest lendunud sädemed

2

4

4

0

4

0

5

19

Hooletus (täpsustamata)

2

6

0

0

0

0

 

8



[1] Ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses muus hoones võib enda tarbeks ahju, kamina või pliidi ning korstna ja ühenduslõõri ehitada või paigaldada ka pottsepa kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemi ehitamise nõudeid.

[2] Ühe korteriga elamus ja selle teenindamiseks vajalikus hoones või kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ja kuni viie meetri kõrguses mitteelamus võib ahju, kaminat või pliiti ning korstnat ja ühenduslõõri enda tarbeks puhastada, välja arvatud põletada tahma suitsulõõrides, ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemide puhastamise nõudeid. Sel juhul peab üks kord viie aasta jooksul ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik, kes väljastab küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta korstnapühkimise akti.

Külastusi 180, sellel kuul 180

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks