Avaleht / Töötajale / Töökeskkond / Töökeskkonna ohutegurid / Tuleohutus

Käitumine tulekahju korral & evakuatsioon

Viimati uuendatud: 17.06.2019


Kui töötaja avastab tulekahju, peab rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja tulekahju kustutamiseks esmaseid meetmeid. Mida rohkem inimesi objektil on, seda olulisem on efektiivne teavitus ja seda rohkem inimelusid on võimalik õigeaegse ja tõhusa tegutsemisega säästa. 

Esmajärjekorras tuleb ohust teavitada inimesi, kes on kõige lähemal ohustatud piirkonnale. Esmane ja kõige tähtsam tegevus tulekahju korral on inimelude päästmine. Paanikas inimestega kokku puutudes on oluline anda neile selged ning konkreetsed juhised ja korraldused. Kui hoonesse on paigaldatud automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem, kuid andurid ei ole tulekahju veel avastanud, on igaühel tulekahju avastamisel kohustus anda häiresignaal, kasutades selleks tulekahjuteatenuppu.

Tööandja peab töötajaid juhendama või koolitama, et töötajad oskaksid objektil olevate tuleohutuspaigaldiste ja päästevahenditega ümber käia. Kui tule kustutamine on võimalik, siis tee seda teha võimalikult kiiresti kasutades esmaseid tulekustutusvahendeid. Oluline on jälgida enda ja teiste ohutust.

Tulekustuti kasutamise juhised:

  1. Võta tulekustuti ja lähene tulekoldele ohutu kauguseni. Kustuti ettevalmistamiseks vabasta voolik ja eemalda kaitsesplint. Välitingimustes kustutades seisa nii, et tulekolle jääks sinust allatuult.
  2. Suuna voolikuots tulekolde suunas ja rakenda kustuti tööle. Kasutades pulberkustutit, hoia kustutusvoolikust kinni võimalikult otsast (mitte korpuse lähedalt), kuna nii kontrollid paremini kustutusjoa suunda. Kasutades süsihappegaaskustutit jälgi, et käsi või muu kehaosa ei satuks kustutusjoa mõjusfääri (külmakahjustuse oht).
  3. Vajuta päästikule. Tahkete materjalide kustutamisel suuna kustutusaine kõige intensiivsemasse põlemiskohta n-ö pühkivate liigutustega, kattes eseme pinna kustutusainega.

Lahtises ja madalate äärtega nõus süttinud vedeliku kustutamisel tuleb kustutusaine suunata vedeliku pinna suhtes kaldu, soovitavalt vastu nõu siseseina.

Põlevvedeliku kustutamisel siseruumides tuleb jälgida, et põlevat vedelikku ei pihustataks laiali.

Tulekustuti kasutamise video.

Kindlasti peab tulekahju avastamisest viivitamata teatama Euroopa ühtsel hädaabinumbril 112.

Vaata videot.

Evakuatsioon

Evakuatsioon on hoone kasutajate sunnitud liikumine ohutusse kohta tulekahju, selle ohu või muu ohu korral. Evakuatsioon hõlmab nii korralduslikke (kergelt läbitav evakuatsioonitee, evakuatsiooniõppused, töötajate koolitamine jmt) kui ka ehituslikke (evakuatsioonitee pikkus, laius, paigaldised jmt) lahendusi.

Evakuatsiooni korraldatakse:

  1. massilisena, see tähendab kõikide hoones viibivate inimeste kohest väljumist hoonest;
  2. etapilisena, see tähendab hoones viibivate inimeste järk-järgulist eemaldumist tulekahju tekkekohast või
  3. passiivsena, see tähendab, et võimaluse korral jäädakse kohale ning oodatakse päästmist.

Evakuatsiooniprotsessi ja objekti evakuatsiooniks vajalik aeg (vt joonis 1) sõltub järgmistest asjaoludest:

  • kuidas tulekahju avastatakse (siinkohal on oluline, millised avastamisseadmed on kasutusel, kas ja kuidas häireteadet kontrollitakse ning kuidas häireteade edastatakse)
  • kuidas toimub tulekahjust teavitamine (enamasti on lahendatud helisignaali, audioteksti või nende kombinatsiooniga, mõnikord on vajadus ka valgusalarmi, vibroalarmi vmt kasutamiseks. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ kehtestatakse puudega inimeste erivajadusi arvestades nõuded ehitisele. Hoone osas, kus tavapärane häiresignaalide edastus ei ole tõhus, peab kasutama muid tulekahjuhäirest teavitamise viise, nagu sireen, vilkur, tekstiedastussüsteem, valjuhääldi, visuaalne signaal, vibreerimissignaal, sõnaline teade. Teksti puhul on vajalik kiirelt edastada, kes on teate edastaja, kellele on teade suunatud ja mida on vaja teha).

Tulekahjuteatele kiiremaks reageerimiseks peab võimalike valehäirete tekkimine olema viidud minimaalseks ning objektil kehtestatud tuleohutusnõuetes peab olema selgelt välja toodud, kuidas evakueerumisel käitutakse ja kuidas käitutakse pooleli jäänud tegevustega (nt asjade kokku korjamine, kaasa võtmine, välisriiete võtmine jmt). Kõigil peab olema selge, millised on evakueerumiseks ette nähtud liikumisteed, need peavad olema selgelt eristuvad, vajadusel valgustatud ja kindlasti ilma abivahendita avatavad. Evakuatsiooni puhul on oluline võimalus kontrollida, kas kõik on ohustatud alalt lahkunud, mistõttu on vaja kasutada kõigile teada olevat kogunemiskohta. Ettevõttes peab olema määratletud, kellel kohal viibivatest inimestest on päästetöötajatele vajalikku infot (inimeste viibimine ohtlikus alas, elektri väljalülitamise koht, tulekolde asukoht, lisaohud jmt) ning kas ta on võimeline seda edastama.

ajajoon.png

Joonis 1. Evakuatsiooniks vajalikku aega mõjutavad tegurid.

Evakuatsiooni tagamiseks peab hoones olema selle kasutamisviisile, ruumide kasutamise otstarbele ning kasutajate arvule ja nende liikumisvõimekusele vastav arv sobiva paigutusega kergesti läbitavaid väljumisteid, evakuatsiooniteid ja -pääse ning nõutud tuletõkkesektsioone. Ehitises, kus on nõutud rohkem kui üks (suuremad ning paljude kasutajatega mitteeluhooned) evakuatsiooni- või hädaväljapääs ning evakuatsioonitee, tuleb need tähistada vastava tuleohutusmärgiga.

Evakuatsiooniaeg peab olema hoone kasutajate ohutuks evakuatsiooniks piisav. Evakuatsiooni- ja väljumistee ei või kulgeda läbi tehnoseadme- või muude tehniliste ruumide (nt ventilatsioonikamber, infopunkt).

Evakuatsiooni protsessis läbitakse erinevad etapid. Hoone osa, kust algab evakuatsioon nimetatakse evakuatsioonialaks. Teekonda suvalisest ruumi punktist ükskõik millise evakuatsioonipääsuni (uks või ruum) nimetatakse väljumisteeks. Evakuatsioonipääsust algab evakuatsioonitee, mis lõppeb ohutus kohas või vabalt ja ohutult läbitav hoonesisene liikumistee ohutusse kohta. 

Evakuatsiooniteed peab olema võimalik ohutult kasutada kogu evakuatsiooniaja jooksul. Evakuatsioonitee peab olema kergesti tuvastatav, tähistatud vastava märgistusega, lihtsalt juurdepääsetav ja kasutatav. Evakuatsiooniteel kasutatavad seina-, lae- ja põrandakatted ei tohi evakuatsiooni korral kasutajate turvalisust ohustada. Evakuatsiooniteel paiknev trepi kaldenurk astmete ja mademete mõõtmed peavad tagama ohutu evakuatsiooni. Evakuatsiooniteest moodustatakse omaette tuletõkkesektsioon. Evakuatsioonitee ei tohi olla takistatud. Evakuatsiooniteel paiknevad uksed peavad olema avatavad ilma abivahenditeta ning suuremate kasutajate arvu korral varustatud spetsiaalsete avamisseadmetega (nt avariilink, surunupp, horisontaalne latt).

Hädaväljapääs on vastavalt tähistatud (välja arvatud elamutes ja eluruumides) evakuatsioonipääsu nõuetele mittevastav väljapääs, mille kaudu on võimalik evakueeruda või evakueerida inimesi hoonest tulekahju korral. Täpsemad nõuded on toodud siseministri määruses „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ ja standardis EVS 812. Ehitiste tuleohutus Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded.

Tuleohutusaruande esitamise kohustusega asutuses või ettevõttes tuleb koostada tulekahju korral tegutsemise plaan ning üks kord aastas korraldada evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppus. Kui ehitises on rohkem kui üks asutus või ettevõte tuleb lähtuda hoonest kui tervikust, mistõttu peab plaan hõlmama ka neid ettevõtteid või asutusi, mis iseseisvalt ei ole kohustatud plaani koostama.

Tulekahju korral tegutsemise plaan on juhend ettevõtte või asutuse töötajatele või teenistujatele, mis kirjeldab evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise korda võttes arvesse ettevõtte või asutuse tuleohutusalaseid erisusi. Plaani eesmärk on inimeste ohutuse tagamine ja varalise kahju ärahoidmine tulekahju korral. Plaani kinnitab ettevõtte või asutuse juht ning see tehakse allkirja vastu teatavaks kõigile töötajatele. Plaan koosneb:

  • evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise tegevuskavast – ülevaade ettevõtte või asutuse tuleohutusalastest erisustest ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise juhised);
  • skeemidest – iga hoone korruse või evakuatsiooniala joonis, kus töötavad ja võivad viibida inimesed. Skeemil kirjeldatakse graafiliselt koridoride, trepikodade, ruumide, ukseavade, rõdude, evakuatsiooniteede ja -pääsude, hädaväljapääsude, tulekahju teatenuppude, tuletõrje voolikusüsteemi kappide ja tulekustutite asukohti ning vajadusel muid olulisi tähistusi. 

Evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppus on teoreetiline ja praktiline harjutus, mille eesmärgiks on tagada teadmised ja oskused evakuatsiooni ja tulekahju korral ning tuvastada plaani vastavus eesmärgile ning töötajate oskus tulekahju korral õigesti tegutseda. Tulekahjuõppusel osalevad kõik töötajad. Õppuse teoreetilises osas antakse ülevaade tulekahjust, selle tekkepõhustest, arengust, ohtudest ning kustutamise võimalustest. Ohutust evakuatsioonist ning käitumisest ja tegutsemisest tulekahju korral. Praktiline osa seisneb tulekahju olukorra simulatsioonis ning praktiliste tegevuste harjutuses selle võimalikus ulatuses. Õppuse läbiviimiseks töötatakse välja õppuse legend, milleks on ühe võimaliku tulekahju stsenaariumi toimumine ettevõttes või asutuses. Tulekahjuõppuse kohta koostatakse õppuse järgselt ühe kalendrikuu jooksul kirjalik kokkuvõte. 

Täpsemad nõuded on sätestatud Siseministri määruses nr 43 „Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“.

Külastusi 255, sellel kuul 255

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks