Avaleht / Töötajale / Töökeskkond / Töökeskkonna ohutegurid / Füüsikalised ohutegurid
Kiirgused liigitatakse nende võime järgi organismile kahju tekitada kaheks ioniseerivaks ja mitteioniseerivaks kiirguseks.
Mitteioniseeriva kiirguse alla kuuluvad näiteks infrapunakiirgus, raadio- ja mikrolained, ultraviolettkiirgus. Lühilaineline ultraviolettkiirgus võib olla ka ioniseeriv, kuid kergesti varjestatav näiteks riietuse, aga ka naha poolt. Nendest kiirgustest loe lähemalt selle veebilehe teistes rubriikides.
Ioniseeriv kiirgus ehk radioaktiivsus ehk radioaktiivne lagunemine iseloomustab aatomitest välja paiskuvaid osakesi või energiat. Sellist substantsi nimetatakse radioaktiivseks materjaliks. Piltlikult võib radioaktiivset ainet võrrelda avatud pop-corni masinaga, kust kaootiliselt osakesi igas suunas välja paiskub. Erinevalt väljapaiskuvast pop-cornist on radioaktiivne osake imeväikene ning suure energiaga. Juhul kui see osakene peaks tabama inimest, omab see eluskudede aatomite suhtes ioniseerivat mõju ehk võib neid aatomeid „vigastada”.
Ioniseeriv kiirgus inimese jaoks igapäevane nähtus. See on saatnud inimest tema evolutsiooni käigus ning mõnede teadlaste arvates lausa kaasa aidanud inimese arengule. Lisaks looduslikele kiirgusallikatele on kaasaegne inimene eksponeeritud radioaktiivusele ka tehisallikatest.
Looduslikust kiirgusdoosist koosneb peamiselt pinnase ning ehitusmaterjalide kiirgusest, kosmilisest kiirgusest ning inimese kehasse sattunud radionukleiididest ja radoonist. Viimased kaks moodustavad umbes poole looduslikust kiirgusdoosist. Eestis võib radooni osakaal olla paiguti veelgi suurem, lähtuvalt kõrgendatud radooniesinemisega piirkondadest. Radionukleiidid satuvad kehasse sissevõetava toidu ja vee läbi.
Kosmiline kiirgusfoon võib ametialaselt olla suur panustaja töötaja aastasesse kiirgusdoosi. N 15km kõrgusel, kus lendavad reisilennukid, on kiirgustase 10 μSv/h (mikrosiivertit tunnis). Samas merepinnakõrgusel 0,03 μSv/h (IAEA).
Tabel. Radioaktiivne kiirgus liigitatakse kolme klassi.
|
alfakiirgus |
beetakiirgus |
gammakiirgus |
iseloomustus |
Alfaosakesed on tugeva energiaga, kuid ei kesta kaua. Ei suuda isegi läbi paberi tungida. Ka nahk peatab alfaosakese. |
Beetaosakene on alfaosakesest palju väiksem ning võib tungida palju sügavamale materjalidesse ja eluskudedesse. Tal on ka rohkem energiat ja seetõttu suurem võime kahju teha. Beetaosakese peatab n alumiiniumpaber, plastik, klaas või puutükk. |
Väga suure energiaga footonid, mis on kõrgeima läbitungimisvõimega radioaktiivne kiirgus. Peatamiseks on vaja paksu kihti tihedat ainet (n plii või teras) või suures koguses pinnast või betooni. |
ohtlikkus |
Kujutab vähe ohtu, kui puutub kehaga kokku välispidiselt. Kujutab suuremat ohtu kui satub kehasse sissehingamisel või allaneelamisel. Näiteks radoon (ohtlikkus seisneb sissehingamises) |
Kujutab ohtu |
Gammakiirgus võib siseelundeid tugevalt kahjustada, ilma et seda peaks sisse võtma. Kujutab ohtu |
ohutus |
1) suletud anumad. Alfakiirguse peavad kinni tavaliselt riided või naha välimised kihid. Kõrgendatud riskiastmega töökohtadel alfakiirgusega toimetulemiseks tuleb järgida hügieeninõudeid ning saaste puhastamise protseduure. |
1) suletud anumad, Kõrgendatud riskiastmega töökohtadel betakiirgusega toimetulemiseks tuleb järgida hügieeninõudeid ning saaste puhastamise protseduure . |
1) kiirgusallikast kaugemale minemine; Gammakiirgust ei ole võimalik täielikult varjestusega peatada – selle intensiivsust saab vaid vähendada. Gammakiirguse varjestustegur sõltub ekraani materjalist ja selle paksusest. |
Peamised radioaktiivse kiirguse allikateks on näiteks:
Eestis võib tööalane kokkupuude esineda radioaktiivsusega peamiselt kahel juhul:
Lisaks ülalmainituile võib riskiallikatena käsitleda ka naaberriikides asetsevaid tuumajaamu, mis avarii korral kujutavad ohtu ka Eesti elanikkonnale (Loviisa Soomes, Sosnovõi Bor Venemaal ja Ignalina Leedus).
Radioaktiivsus võib inimest mõjutada peamiselt kahel moel: seesmiselt ja väljastpoolt. Mõjutades keha väljastpoolt, lähtub kiirgus radioaktiivsest materjalist, mis kiiritab inimkeha alfa-, beeta- või gammakiirgusega. Seespidine kiiritus leiab aga aset pärast viibimist radioaktiivselt saastunud keskkonnas - kehasse hingamise või allaneelamise teel sattunud radionukliidid jätkavad oma „kiiritustööd” inimkeha sees. Radionukliidid võivad näiteks maapinnale sadeneda atmosfäärist ning seejärel siseneda toitumisahelasse või sattuda joogivette.
Joonis. Radioaktiivselt saastatud osakeste sattumine organismi (suurendamiseks klõpsa pildil)
Joonis. Keskmine aastane kiirgusdoos tuleneb neist allikatest (IAEA) (suurendamiseks klõpsa pildil)
Radioaktiivse lagunemise poolt avaldatud energia on ohtlik bioloogilistele kudedele (inimesele). Kiirgus kahjustab geneetilist materjali raku sees, millest saab alguse kasvajate oht. Mida rohkem kiirgust saadakse, seda suurem on kahju keharakkudele. Geneetilised kahjustused ulatuvad põlvest-põlve ning kujutavad terviseriski ka järeltulevatele põlvedele.
Suurele kogusele kiirgusele järgnevad mõne päeva jooksul rasked haigusnähud ning raskema doosi korral isegi surm (kui intsidendi jooksul saadi enam kui 1000-kordne aastadoos). Mõõdukas kiirgusega kokkupuutumine ei pruugi kohe välja lüüa, kuid terviseprobleemid võivad alata aastate pärast.
Kõik inimesed on saavad igapäevaselt väikeseid kiirgusdoose keskkonnast, mis aga ei kahjusta tervist.
Kiiritusega kokkupuutumise kahjulikkus sõltub peamiselt doosist ja kokkupuuteajast. Doos sõltub kiirgusallika intensiivsusest, kuivõrd lähedal inimene sellele on ning mil määral on inimene kaitstud isikukaitsevahenditega.
Pärast radioaktiivsusega kokkupuudet võivad avalduda järgnevad sümptomid:
Riskirühma kuuluvad lapseootel naised, kuna radioaktiivsusega kokkupuude võib loote arengut kahjulikult mõjutada. Suurte kiirgusdooside puhul võib tagajärjeks olla loote surm või raske kahjustus. ICRP andmetel on otsene seos lapse hilisema intelligentsuse ja looteeas saadud kiirgusdoosi vahel. Kasvab ka pahaloomuliste kasvajate risk, kui inimene sai enne sündi radioaktiivselt kiiritada.
Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.
Leitud märksõnad