Avaleht / Töötajale / Töökeskkond / Töökeskkonna ohutegurid / Bioloogilised ohutegurid
Bioloogilised ohutegurid on mikroorganismid (bakterid, viirused, parasiidid, seened jm), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust.
Vabariigi Valitsuse 05.05.2000 määrus nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1“ § 2 kohaselt jagatakse bioloogilised ohutegurid ohurühmadesse. Ohurühmasid on kokku neli:
1. ohurühma ohutegurid teadaolevalt ei põhjusta inimese haigestumist, siia kuuluvad näiteks mesilasemürk, aga ka taimede eritatavad mürgid, maomürk jne
2. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese haigestumist ning seetõttu ohustavad töötaja tervist, kuid ei põhjusta nakkusohtu elanikkonnale; nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid. Siia hulka kuuluvad näiteks legionelloos ehk leegionärihaigus ja puukborrelioos.
3. ohurühma ohutegurid võivad põhjustada inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist; võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale, kuid nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid. Siia ohurühma kuuluvad näiteks hepatiit ehk kollatõbi ja kopsupõletik.
Alates 24.11.2020 kuulub COVID-19, ametliku nimega SARS-CoV-2 (severe acute respiratory syndrome coronavirus 2) kolmandasse ohurühma.
4. ohurühma ohutegurid põhjustavad inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist ning võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale; nende vastu tõhusad ennetus- ja ravivahendid tavaliselt puuduvad. Siia ohurühma kuulub näiteks ebola-viirus.
Kõikide tööde korral, kus esineb bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht, peab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks määrama töötaja nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötaja tervisele ja võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud.
Kuna enamusel töödel puutub töötaja kokku teiste inimestega siis kokkupuude bioloogilise ohuteguriga on sel puhul alati olemas. Kui siiani kokkupuude kliendi või kaastöötajaga ei nõudnud eriliste meetmete tarvitusele võtmist ning riskihinne oli seega madal, siis täna on olukord muutunud, mis tähendab, et on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele. Nii tuleb olemasolevad riskihinnangud üle vaadata ning võtta kasutusele vajalikud meetmed terviseriski vähendamiseks. See, millised on konkreetses töökeskkonnas vajalikud abinõud, on iga tööandja otsustada, sest tema tunneb oma ettevõtte tööd ja töökeskkonda kõige paremini. Riskianalüüsi olulisust rõhutame sellepärast, et ei ole võimalik leida häid lahendusi, kui ei ole selge, milles probleem täpselt seisneb. Kui mõte riskianalüüs läbi viia, tundub suure ülesandena, siis selle hõlbustamiseks selgitame allpool, millele bioloogiliste ohutegurite puhul peaks tähelepanu pöörama.
Vastavalt riski hinnangule tuleb võtta kasutusele meetmed ohuteguri mõju vältimiseks või vähendamiseks
Meetmeteks võivad olla näiteks:
Määruses on ühe meetmena toodud bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud piirkondade töökeskkonnas, hoiatusmärgi «Bioloogiline oht» paigaldamine. See meede on jätkuvalt vajalik ja asjakohane, kuid täiendavat märgistust koroonaviiruse tõttu lisada ei ole vajalik, sest selliselt juhul tuleks kõik sissepääsud, mistahes kohad ära märgistada. Kuna täna võib viirusega kokku puutuda igal pool ning nakatumisohust teavitatakse inimesi kasutades kõiki võimalikke teavituskanaleid, siis näiteks kaupluse uksele ohumärguande lisamine, ei teeniks eesmärki ega aitaks ohtu vähendada.
Määruses on tööandja kohustusena toodud ka kohustus mõõta bioloogiliste ohutegurite sisaldust töökeskkonna õhus, kui see on vajalik ja tehniliselt võimalik. Selle nõude puhul on silmas peetud pigem hallitusseente eoste mõõdistamisi, kuid koroonaviiruse kontekstis ei ole see tehniliselt võimalik ega ka vajalik.
Määruses toodud kohustusega määrata kindlaks tegevuskava bioloogilistest ohuteguritest tuleneva õnnetusohu puhuks, on mõeldud pigem olukorda kus näiteks laboris toimunud õnnetuse tõttu on käideldav materjal sattunud keskkonda. Siin ei ole õnnetusena mõeldud töötaja võimalikku viirusesse nakatumist tööl.
Töötaja peab olema teadlik kõigest sellest, mis puudutab töökeskkonna terviseriske, ettevaatusabinõusid bioloogiliste ohutegurite mõjust hoidumiseks, hügieeninõudeid, isikukaitsevahendite kasutamist, ohuolukorra vältimist ja tegutsemist õnnetusohu korral. See tähendab, et pärast riskianalüüsi korraldamist või uuendamist ning uute meetmete kasutuselevõtmist tuleb nendest ka töötajaid teavitada. Kui töötajad ei tea, miks mingid meetmed on kasutusele võetud või miks tööandja on uued reeglid kehtestanud, siis tekitab see arusaamatusi. Ka kiirel ja segasel ajal tuleb leida see aeg, et töötajatega suhelda ning neile selgitada, miks reeglid on kehtestatud ning miks nende täitmine on oluline.
Lisaks tuleb ka jälgida, et töötajad reegleid täidaksid – nii uusi kui ka vanu – ning vajadusel reageerida st anda töötajale teada, mida ta valesti tegi ning milline on õige käitumine.
Koostööd ohutu ja tervist hoidva töökeskkonna loomisel ja hoidmisel on võimatu ülehinnata. Seda eriti praegu, kui olukord on uus kõikide jaoks ning teadmisi olukorral lahendamiseks napib, sest samalaadses olukorras me olnud ei ole. Probleemid, mis praegusel ajal seoses koroonaviirusega tööinspektsiooni jõuavad on enamasti seotud sellega, et tööandja ei ole töötajatele selgitanud, milliseid meetmeid ta kasutusele on võtnud või kavatseb võtta ning kuidas need töötaja tervist kaitsevad. Teine pool probleemist on see, et tööandja ei kuula töötajate muresid ning ei võta nende hirme tõsiselt. Ehk – tööandjad palun kuulake oma töötajad ning töötajad palun esitage oma ettepanekud töö ohutumaks korraldamiseks tööandjale.
Valdkonnapõhised juhised
Terviseameti juhised
Tööelu artiklid COVID-19 teemal
Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.
Leitud märksõnad