Avaleht / Töötajale / Töösuhted / Tööleping / Töölepingu lõppemine
Viimati uuendatud: 01.11.2013
Töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Kirjalikku taasesitamist võimaldavaks vormiks võib olla näiteks faksi, e-kirja teel edastamine jm. Lisaks töölepingu ülesütlemise vormile ei või töölepingu ülesütlemine olla tingimuslik, kuna tingimuslik ülesütlemine on töötaja jaoks ebamäärane ja sellest tulenevalt kahjulik. Kui ülesütlemisavaldus on tehtud vorminõuet rikkudes või on tingimuslik, loetakse ülesütlemine tühiseks.
Töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus peab sisaldama põhjendust. Tööandja peab ülesütlemist alati põhjendama, kuid töötaja peab põhjendama üksnes erakorralist ülesütlemist.
Erinevalt vorminõude rikkumisest, ei too põhjenduse ärajätmine kaasa ülesütlemisavalduse tühisust, kuid teine pool võib nõuda ülesütlemise põhjenduse puudumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist. Näiteks kui töötaja hiljem avastab, et ta oleks ülesütlemise põhjendamise korral saanud lepingut edukalt vaidlustada ning oleks sellest tulenevalt tööle ennistatud või saanud hüvitist, on nimetatud poolel võimalik nõuda ülesütlemise põhjendamise puudumise tõttu tekkinud kahju hüvitamist.
Külastusi 34096, sellel kuul 34096
Küsimused ja vastused
Töölepingu seaduse § 95 lg 1 kohaselt saab töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ( nt e-kiri, faks jms). Vorminõuet rikkudes või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Töölepingu ülesütlemisavaldusele ei ole seadusest tulenevaid üheseid vorminõudeid.
Avaldusest peab kindlasti nähtuma ülesütlemise alus, erakorralisel ülesütlemisel ka põhjus ning lõpetamise kuupäev. Ainult töölepingu lõpetamisele kokkuleppel ei ole seadusandja seadnud vorminõudeid, st. seadus ei eelda kirjalikku tahteavaldust.
Töölepingu seaduse § 91 lg 3 tulenevalt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda oma isikust tuleneval põhjusel, eelkõige tervislikel ja perekondlikel põhjustel. TLS § 98 lg 2 kohaselt ei pea töötaja erakorralisel ülesütlemisel ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõpuni. Kui tööandja leiab, et teise tööandja juurde päevapealt tööleminek ei ole mõjuv põhjus, mis võiks kaasa tuua erakorralise ülesütlemise või ilma etteteatamata lahkumise, on tööandjal õigus pöörduda töövaidlusorganisse (töövaidluskomisjoni või kohtusse) hüvitise nõudega etteteatamistähtaja täitmata jätmise eest. Kui tööandja ütleb ise üles töölepingu, siis peab tema ette teatama (või ka TLS § 97 lg 3) etteteatamiseta), ja tal ei ole õigust töötajalt mingit hüvitist nõuda.
Kui tööandja kontor on suletud ning ta ei vasta kõnedele aga töötaja oma töökohale (autode varuosade müük) pääseb, tuleb teha oma igapäevast tööd seni kuni tööandja ühendust võtab. Keerulisem on olukord kui suletud on ka töötaja tööruumid ning töötaja ei pääse oma töökohale. Sellisel juhul tuleks tööandjaga ühendust võtta e-kirja teel, saata sõnum, veelkord helistada või käia vaatamas, kas kontor on avatud. Oluline on, et töötaja teeks endast kõik oleneva, et kokkulepitud tingimustel tööd teha või vähemasti selgust saada tuleviku osas.
Võib juhtuda, et tööandjaga ei saagi kontakti ning töötaja on olukorras, kus töölepingu täitmine on võimatu, samuti pole tööandja esitanud ülesütlemisavaldust töölepingu lõpetamiseks. Sellisel juhul on töötajal endal võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu (töölepingu seaduse § 91 lg 2) kuna tööandja ei ole töötajat kindlustanud kokkulepitud tööga. Nimetatud alusel töösuhte ülesütlemisel tekib tööandjal kohustus maksta töötajale hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Ülesütlemisavaldus tuleb vormistada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, st võib saata nii kirjalikult kui ka e-kirjana. Kui avaldus saadetakse tähtkirjaga, siis tuleb see saata tööandja juriidilisel aadressil (hoidke kviitung alles!). Töölepingu ülesütlemise jõustumine ei nõua teise poole (antud juhul tööandja) nõusolekut ning tööleping lõpeb ülesütlemisavalduses näidatud päeval. Töösuhte lõppedes on tööandjal kohustus välja maksta lõpparve. Kui tööandja seda ei tee, on töötajal võimalus saamata jäänud töötasu ja hüvitise nõudega pöörduda töövaidlusorgani poole.
Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 8 järgi on töö tegemise koht töölepingu kohustuslik tingimus, mida saab muuta ainult poolte kokkuleppel (TLS § 12). Kui kokkulepet ei saavutata, tuleb tööd anda ja töötada vastavalt kehtivatele kokkulepetele või tööleping erakorraliselt üles öelda.
Kui töötajaga sõlmitud töölepingus on töötamise kohana näidatud Tallinna linn, kuid tööandja kolib ettevõtte Viimsi valda, siis Viimsis töötamine on juba kokkuleppe küsimus. Tööandja ei saa töötajalt nõuda Viimsisse tööle asumist.
Sisuliselt tekib koondamise olukord TLS § 89 lg 1 mõistes, kuid koondamist töötaja ise tööandjalt nõuda ei saa. Koondamise otsuse saab teha ainult tööandja. Kui tööandja ei koonda ning nõuab töötajalt konkreetsest kuupäevast Viimsisse tööle asumist, siis võib töötaja töölepingu sellest nõutud kuupäevast erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lg 2 alusel tööandja poolse olulise rikkumise tõttu, kuid seejuures on oluline põhjendada, milles rikkumine seisneb ehk mil moel mõjutab töökoha muutus töötajat. Näiteks võib tööandja asukoha muutus tingida olulisi muudatusi töötaja elukorralduses – töölemineku ja sealt tuleku aeg pikeneb ja muutub rahaliselt kallimaks, uue kohas muutuvad olmetingimused kehvemaks jne. Need kõik on olulised põhjused, et töölepingu tingimuste muutmisest keelduda ja tööleping erakorraliselt üles öelda.
Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, peab tööandja maksma töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.
Leitud märksõnadMärksõnu ei leitud