Viited

Töölepingu seaduse selgitused (Sotsiaalministeerium)

Küsimused ja vastused

• Kuidas õigesti kirjutada avalduse töösuhte lõpetamiseks ning kas saaks töölepingu üles öelda kirjalikus vormis, nt. e-maili teel?

  Töölepingu seaduse § 95 lg 1 kohaselt saab töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ( nt e-kiri, faks jms). Vorminõuet rikkudes või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Töölepingu ülesütlemisavaldusele ei ole seadusest tulenevaid üheseid vorminõudeid.

  Avaldusest peab kindlasti nähtuma ülesütlemise alus, erakorralisel ülesütlemisel ka põhjus  ning lõpetamise kuupäev. Ainult töölepingu lõpetamisele kokkuleppel ei ole seadusandja seadnud vorminõudeid, st. seadus ei eelda  kirjalikku tahteavaldust.

  Töölepingu seaduse § 91 lg 3 tulenevalt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda oma isikust tuleneval põhjusel, eelkõige tervislikel ja perekondlikel põhjustel. TLS § 98 lg 2 kohaselt ei pea töötaja erakorralisel ülesütlemisel ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõpuni. Kui tööandja leiab, et teise tööandja juurde päevapealt tööleminek ei ole mõjuv põhjus, mis võiks kaasa tuua erakorralise ülesütlemise või ilma etteteatamata lahkumise, on tööandjal õigus pöörduda töövaidlusorganisse (töövaidluskomisjoni või kohtusse) hüvitise nõudega etteteatamistähtaja täitmata jätmise eest. Kui tööandja ütleb ise üles töölepingu, siis peab tema ette teatama  (või ka TLS § 97 lg 3) etteteatamiseta), ja tal ei ole  õigust töötajalt mingit hüvitist nõuda.

• Täna hommikul tööle tulles avastasin, et kontor on kinni, tööandja kõnedele ei vasta. Kolleeg, kellega koos töötame on samas seisus nagu mina, ei tea midagi. Tegu on väike firmaga, mille põhitegevusalaks on autode varuosade müük, töölepingud on olemas. Ei tea kuhu poole pöörduda ning kuidas tekkinud olukorras õigesti käituda kuna varem pole sellist asja olnud, et tööandja ei vasta kõnedele?

  Kui tööandja kontor on suletud ning ta ei vasta kõnedele aga töötaja oma töökohale (autode varuosade müük) pääseb, tuleb teha oma igapäevast tööd seni kuni tööandja ühendust võtab. Keerulisem on olukord kui suletud on ka töötaja tööruumid ning töötaja ei pääse oma töökohale. Sellisel juhul tuleks tööandjaga ühendust võtta e-kirja teel, saata sõnum, veelkord helistada või käia vaatamas, kas kontor on avatud. Oluline on, et töötaja teeks endast kõik oleneva, et kokkulepitud tingimustel tööd teha või vähemasti selgust saada tuleviku osas.

  Võib juhtuda, et tööandjaga ei saagi kontakti ning töötaja on olukorras, kus töölepingu täitmine on võimatu, samuti pole tööandja esitanud ülesütlemisavaldust töölepingu lõpetamiseks. Sellisel juhul on töötajal endal võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu (töölepingu seaduse § 91 lg 2) kuna tööandja ei ole töötajat kindlustanud kokkulepitud tööga. Nimetatud alusel töösuhte ülesütlemisel tekib tööandjal kohustus maksta töötajale hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

  Ülesütlemisavaldus tuleb vormistada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, st võib saata nii kirjalikult kui ka e-kirjana. Kui avaldus saadetakse tähtkirjaga, siis tuleb see saata tööandja juriidilisel aadressil (hoidke kviitung alles!). Töölepingu ülesütlemise jõustumine ei nõua teise poole (antud juhul tööandja) nõusolekut ning tööleping lõpeb ülesütlemisavalduses näidatud päeval. Töösuhte lõppedes on tööandjal kohustus välja maksta lõpparve. Kui tööandja seda ei tee, on töötajal võimalus saamata jäänud töötasu ja hüvitise nõudega pöörduda töövaidlusorgani poole.

• Mul on töölepingus töö asukoht Tallinn. Uuest aastast aga kolib ettevõte Viimsi valda. Kui ma ei ole uues kohas töötamisega nõus, kui palju ma pean töölepingu lõpetamisest ette teatama?

  Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 8 järgi on töö tegemise koht töölepingu kohustuslik tingimus, mida saab muuta ainult poolte kokkuleppel (TLS § 12). Kui kokkulepet ei saavutata, tuleb tööd anda ja töötada vastavalt kehtivatele kokkulepetele või tööleping erakorraliselt üles öelda.

  Kui töötajaga sõlmitud töölepingus on töötamise kohana näidatud Tallinna linn, kuid tööandja kolib ettevõtte Viimsi valda, siis Viimsis töötamine on juba kokkuleppe küsimus. Tööandja ei saa töötajalt nõuda Viimsisse tööle asumist.

  Sisuliselt tekib koondamise olukord TLS § 89 lg 1 mõistes, kuid koondamist töötaja ise tööandjalt nõuda ei saa. Koondamise otsuse saab teha ainult tööandja. Kui tööandja ei koonda ning nõuab töötajalt konkreetsest kuupäevast Viimsisse tööle asumist, siis võib töötaja töölepingu sellest nõutud kuupäevast erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lg 2 alusel tööandja poolse olulise rikkumise tõttu, kuid seejuures on oluline põhjendada, milles rikkumine seisneb ehk mil moel mõjutab töökoha muutus töötajat. Näiteks võib tööandja asukoha muutus tingida olulisi muudatusi töötaja elukorralduses – töölemineku ja sealt tuleku aeg pikeneb ja muutub rahaliselt kallimaks, uue kohas muutuvad olmetingimused kehvemaks jne. Need kõik on olulised põhjused, et töölepingu tingimuste muutmisest keelduda ja tööleping erakorraliselt üles öelda.

  Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, peab tööandja maksma töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

Vaata kõiki küsimusi