Avaleht / Töötajale / Töösuhted / Tööleping / Töölepingu lõppemine

Töölepingu ülesütlemine töötaja algatusel

Viimati uuendatud: 25.10.2017

Töötaja saab töölepingu üles öelda korraliselt ja erakorraliselt.

Töötajapoolne korraline ülesütlemine

Tähtajatu töölepingu võib töötaja igal ajal korraliselt üles öelda, kuid tähtajalise töölepingu saab töötaja korraliselt üles öelda vaid juhul, kui see on sõlmitud teise töötaja asendamiseks. Näiteks lapsehoolduspuhkusel oleva töötaja asendaja võib lepingu korraliselt 30 kalendripäevast etteteatamistähtaega järgides üles öelda.

Korralisel ülesütlemisel ei pea töölepingu ülesütlemist põhjendama. Töötaja võib töölepingu korraliselt üles öelda ülesütlemisavaldusega kas kirjalikku taasesitamist võimaldavas (näiteks e-kiri või faks) või kirjalikus (omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud) vormis.

Korralise ülesütlemise puhul on vaja teisele poole ette teatada vähemalt 30 kalendripäeva. Kui töötaja teatab töölepingu lõppemisest ette vähem kui 30 kalendripäeva, on tööandjal õigus nõuda seetõttu tekkinud kahju hüvitamist. Tööandja võib nõuda töötajalt hüvitist, kui tööandja tõendab, et töötaja süüline enne etteteatamistähtaja möödumist töölt lahkumine põhjustas talle kahju. Otsene kahju võib sellistes olukordades olla näiteks teenuse sisseostmise vajadus kuni uue töötaja leidmiseni, otseseks kahjuks saaks lugeda ka lahkunud töötajat asendavate töötajatele ületunnitöö eest makstava tasu jne.

Töötajapoolne erakorraline ülesütlemine

Kui töötaja soovib töölepingu üles öelda erakorraliselt, peab ta tõendama mõjuva põhjuse olemasolu. Erakorralisel ülesütlemisel ei pea töötaja järgima 30 kalendripäeva pikkust etteteatamistähtaega.

Töötaja saab tähtajatu ja tähtajalise töölepingu erakorraliselt üles öelda:

• mõjuval põhjusel ja
• mõistliku aja jooksul pärast ülesütlemise aluseks oleva asjaolu teadasaamist.

Töölepingu seadus ei kehtesta ülesütlemise aluste ammendavat loetelu. Milline konkreetne juhtum tingib töölepingu ülesütlemise, on seaduse järgi lahtine ja vajab igal konkreetsel juhul eraldi hindamist.

Töötajapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks võivad olla olukorrad, kus:

• tööandja on töötajat kohelnud ebaväärikalt;
• tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega;
• töö jätkamine on tervisele ohtlik;
• töö tegemist takistab töötaja halb terviseseisund;
• töö jätkamine on võimatu perekondliku kohustuse täitmise tõttu, näiteks laste kasvatamine või vanemate hooldamine.

Mõjuvaks põhjuseks võivad olla ka muud alused, mille esinemise korral on töötajal töö jätkamine võimatu, kuid põhjus peab siiski olema seotud töötaja enda isikuga või tööandjast tuleneva asjaoluga. Kui töötaja ütleb töölepingu üles põhjusel, et tööandja on oluliselt lepingut rikkunud, peab tööandja maksma töötajale hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta.

Külastusi 71408, sellel kuul 71408