Avaleht / Töötajale / Töösuhted / Tööleping / Töölepingu lõppemine

Küsimused ja vastused

Viimati uuendatud: 02.11.2017

Töölepingu ülesütlemine

• Kuidas õigesti kirjutada avalduse töösuhte lõpetamiseks ning kas saaks töölepingu üles öelda kirjalikus vormis, nt. e-maili teel?
  

  Töölepingu seaduse § 95 lg 1 kohaselt saab töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega ( nt e-kiri, faks jms). Vorminõuet rikkudes või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Töölepingu ülesütlemisavaldusele ei ole seadusest tulenevaid üheseid vorminõudeid.

  Avaldusest peab kindlasti nähtuma ülesütlemise alus, erakorralisel ülesütlemisel ka põhjus  ning lõpetamise kuupäev. Ainult töölepingu lõpetamisele kokkuleppel ei ole seadusandja seadnud vorminõudeid, st. seadus ei eelda  kirjalikku tahteavaldust.

  Töölepingu seaduse § 91 lg 3 tulenevalt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda oma isikust tuleneval põhjusel, eelkõige tervislikel ja perekondlikel põhjustel. TLS § 98 lg 2 kohaselt ei pea töötaja erakorralisel ülesütlemisel ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõpuni. Kui tööandja leiab, et teise tööandja juurde päevapealt tööleminek ei ole mõjuv põhjus, mis võiks kaasa tuua erakorralise ülesütlemise või ilma etteteatamata lahkumise, on tööandjal õigus pöörduda töövaidlusorganisse (töövaidluskomisjoni või kohtusse) hüvitise nõudega etteteatamistähtaja täitmata jätmise eest. Kui tööandja ütleb ise üles töölepingu, siis peab tema ette teatama  (või ka TLS § 97 lg 3) etteteatamiseta), ja tal ei ole  õigust töötajalt mingit hüvitist nõuda.

  
  
• Täna hommikul tööle tulles avastasin, et kontor on kinni, tööandja kõnedele ei vasta. Kolleeg, kellega koos töötame on samas seisus nagu mina, ei tea midagi. Tegu on väike firmaga, mille põhitegevusalaks on autode varuosade müük, töölepingud on olemas. Ei tea kuhu poole pöörduda ning kuidas tekkinud olukorras õigesti käituda kuna varem pole sellist asja olnud, et tööandja ei vasta kõnedele?
  

  Kui tööandja kontor on suletud ning ta ei vasta kõnedele aga töötaja oma töökohale (autode varuosade müük) pääseb, tuleb teha oma igapäevast tööd seni kuni tööandja ühendust võtab. Keerulisem on olukord kui suletud on ka töötaja tööruumid ning töötaja ei pääse oma töökohale. Sellisel juhul tuleks tööandjaga ühendust võtta e-kirja teel, saata sõnum, veelkord helistada või käia vaatamas, kas kontor on avatud. Oluline on, et töötaja teeks endast kõik oleneva, et kokkulepitud tingimustel tööd teha või vähemasti selgust saada tuleviku osas.

  Võib juhtuda, et tööandjaga ei saagi kontakti ning töötaja on olukorras, kus töölepingu täitmine on võimatu, samuti pole tööandja esitanud ülesütlemisavaldust töölepingu lõpetamiseks. Sellisel juhul on töötajal endal võimalik tööleping erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu (töölepingu seaduse § 91 lg 2) kuna tööandja ei ole töötajat kindlustanud kokkulepitud tööga. Nimetatud alusel töösuhte ülesütlemisel tekib tööandjal kohustus maksta töötajale hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

  Ülesütlemisavaldus tuleb vormistada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, st võib saata nii kirjalikult kui ka e-kirjana. Kui avaldus saadetakse tähtkirjaga, siis tuleb see saata tööandja juriidilisel aadressil (hoidke kviitung alles!). Töölepingu ülesütlemise jõustumine ei nõua teise poole (antud juhul tööandja) nõusolekut ning tööleping lõpeb ülesütlemisavalduses näidatud päeval. Töösuhte lõppedes on tööandjal kohustus välja maksta lõpparve. Kui tööandja seda ei tee, on töötajal võimalus saamata jäänud töötasu ja hüvitise nõudega pöörduda töövaidlusorgani poole.

  
  
• Mul on töölepingus töö asukoht Tallinn. Uuest aastast aga kolib ettevõte Viimsi valda. Kui ma ei ole uues kohas töötamisega nõus, kui palju ma pean töölepingu lõpetamisest ette teatama?
  

  Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 1 p 8 järgi on töö tegemise koht töölepingu kohustuslik tingimus, mida saab muuta ainult poolte kokkuleppel (TLS § 12). Kui kokkulepet ei saavutata, tuleb tööd anda ja töötada vastavalt kehtivatele kokkulepetele või tööleping erakorraliselt üles öelda.

  Kui töötajaga sõlmitud töölepingus on töötamise kohana näidatud Tallinna linn, kuid tööandja kolib ettevõtte Viimsi valda, siis Viimsis töötamine on juba kokkuleppe küsimus. Tööandja ei saa töötajalt nõuda Viimsisse tööle asumist.

  Sisuliselt tekib koondamise olukord TLS § 89 lg 1 mõistes, kuid koondamist töötaja ise tööandjalt nõuda ei saa. Koondamise otsuse saab teha ainult tööandja. Kui tööandja ei koonda ning nõuab töötajalt konkreetsest kuupäevast Viimsisse tööle asumist, siis võib töötaja töölepingu sellest nõutud kuupäevast erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lg 2 alusel tööandja poolse olulise rikkumise tõttu, kuid seejuures on oluline põhjendada, milles rikkumine seisneb ehk mil moel mõjutab töökoha muutus töötajat. Näiteks võib tööandja asukoha muutus tingida olulisi muudatusi töötaja elukorralduses – töölemineku ja sealt tuleku aeg pikeneb ja muutub rahaliselt kallimaks, uue kohas muutuvad olmetingimused kehvemaks jne. Need kõik on olulised põhjused, et töölepingu tingimuste muutmisest keelduda ja tööleping erakorraliselt üles öelda.

  Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, peab tööandja maksma töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.

  
  
• Peale oma haiguslehe lõppemist tõin tööandjale arstitõendi, kuhu arst oli kirjutanud, et minu senine töö on mulle tervise tõttu vastunäidustatud ja võimalusel tuleks tööandjal mulle pakkuda kergemat tööd. Tööandja ütles aga, et temal kergemat tööd mulle pakkuda ei ole ja et kirjutagu ma omal soovil lahkumisavaldus. Mina sellega nõus ei ole, sest kui ma end siis töötuna arvele võtaksin, ei hakkaks ma saama töötuskindlustushüvitist. Mida ma peaksin nüüd edasi tegema?
  

  Kui töötaja esitab arstitõendi või arstliku komisjoni otsuse, mille kohaselt tehtav töö ei vasta töötaja terviseseisundile, ei või tööandja lubada töötajal jätkata töötamist sellel tööl. Vastavalt töölepingu seaduse (TLS) § 88 lõikele 2 peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Kui teist tööd pakkuda ei ole, peaks tööandja töötajale töölepingu üles ütlema TLS § 88 lg 1 alusel, näidates ülesütlemisavalduses ära töölepingu ülesütlemise tegeliku põhjuse – töötaja tervisliku seisundi, mis ei võimalda seni tehtud tööd jätkata. Kui tööandjal tekib kahtlusi perearsti väljastatud tõendis esitatud töötaja tervisliku seisundiga seotud näidustuste osas, siis võib ta töötaja suunata tööandja kulul ja töötaja tööajast töötervishoiuarsti vastuvõtule. Töötervishoiuarst on kompetentne seostama töötaja tervislikku seisundit selle sama töötaja poolt teostatava tööga, andma eriarstina objektiivsema hinnangu ning väljastama vastava arstitõendi. Tööandja aga võtab töölepingu ülesütlemise aluseks nüüd juba töötervishoiuarsti vastava otsuse.

  Töötaja ei pea kindlasti ise kirjutama ülesütlemisavaldust tervislikel põhjustel töölepingu ülesütlemiseks, aga võib seda soovi korral teha TLS § 91 lõige 3 alusel.

  Töötuskindlustushüvitise saamise võtmes on vahe selles, et kui töölepingu ütleb üles (töötaja tervisest tuleneval põhjusel) tööandja (TLS § 88 lg 1), siis tekib töötajal õigus taotleda töötuskindlustushüvitist. Kui tervislikel põhjustel ütleb töölepingu üles aga töötaja ise (TLS § 91 lg 3), siis õigust töötuskindlustushüvitise saamiseks sellel töötajal ei teki.

   

  
  
• Kuidas toimib ebatüüpilistel põhjustel töölepingu ülesütlemise vormistamine?
  

  Töölepingu seaduse (TLS) § 88 võimaldab tööandjal töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mis ei võimalda töösuhet jätkata (lõige 1). Need põhjused tulenevad kas töötaja süülisest käitumisest või asjaoludest, mille tekkimises töötaja süü puudub. Süüliseks käitumiseks on näiteks töökohustuste rikkumine, teo toimepanemine, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu jms (lõige 1 punktid 3 – 8), töötaja mitte süüliseks käitumiseks on pigem tema seisundist tulenevad põhjused nagu töövõime vähenemine terviseseisundi või tööga mitte toimetuleku tõttu (lõige 1 punktid 1, 2).

  Punktid 1 – 8 annavad seega töölepingu erakorralise ülesütlemise tüüpilisemaid põhjuseid kajastava näidisloetelu, kuna lõige 1 ütleb, et töölepingu võib üles öelda eelkõige punktides 1 – 8 kirjeldatud põhjustel. Siit saab järeldada, et tööandja võib töötaja töölepingu üles öelda ka muudel, kui lõige 1 punktides 1 – 8 kirjeldatud tüüpilistel põhjustel, peaasi, et täidetud on tingimus, et põhjused on nii mõjuvad, et mõlemapoolseid huve järgides ei saa eeldada töösuhte jätkamist.

  Töötaja jaoks on oluline, et juhul, kui ta ei ole süüdi tema töölepingu erakorralises ülesütlemises, oleks tal edasise töötuse korral õigus saada töötuskindlustushüvitist. Selline õigus on talle tagatud töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 2 punktiga 2, mille kohaselt hüvitisele ei ole õigust kindlustatul, kelle viimane töösuhe lõppes TLS § 88 lõige 1 punktides 3 – 8 nimetatud põhjustel, see tähendab siis töötaja süülisest käitumisest tulenevatel põhjustel.

  TLS § 95 lõige 2 ütleb, et tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Seega juhul, kui töötajaga töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjus ei mahu ühegi TLS § 88 lõike 1 punktides 1 – 8 nimetatud tüüpkirjelduse alla, on lubatav ülesütlemise õiguslikule alusele viidata üksnes lõike täpsusega ehk öelda leping üles TLS § 88 lg 1 alusel. Oluline on vaid see, et alusele lisanduks ülesütlemise põhjendus ehk sõnaline kirjeldus. Kui kirjeldusest selgub üheselt, et põhjuseks ei olnud töötaja süüline käitumine, ei tee seadus ka takistusi töötuskindlustushüvitise määramiseks. Ebatüüpilise, kuid siiski mõjuva põhjuse surumine lõige 1 konkreetse punkti alla võib anda oodatust vastupidise tulemuse, kuna võimaldab õigusvaidluses formaalselt tuvastada, et ülesütlemise alus ei vasta punktis kirjeldatud põhjusele.

  
  
• Tööl toimus koosolek ja tööandja teatas kahele töötajale suuliselt, et nemad on kuu aja pärast koondatud, kas selliselt saab töölepingut lõpetada? Kas kuu aja pärast vormistab tööandja töölepingu lõpetamise ja ongi tööleping lõpetatud?
  

  Töölepingu seaduse § 95 lg 1 alusel tuleb tööleping üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega (kas omakäelise avaldusega, e-kirja või faksi teel edastatud avaldusega) ning tööandja peab ülesütlemist ka põhjendama. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Suuliselt töölepingut üles öelda ei saa. Seega kuni tööandja ei ole töötajale esitanud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldust, on tööleping kehtiv ja pooltele täitmiseks kohustuslik.

  Võlaõigusseaduse § 195 järgi toimub ülesütlemine avalduse esitamisega teisele lepingupoolele. Tegemist on kujundusõigusega, mille puhul ei ole vajalik saada teise poole heakskiitu, vaid lepingu lõppemine leiab aset ühe poole tahteavaldusega. Kui on täidetud ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused, ei saa teine pool suhte muutmist takistada ning leping lõppeb ülesütlemisega. Lepingu lõpp emise avalduse kehtivuse eelduseks on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lõike 2 alusel selle jõudmine teise lepingupooleni.

  Töölepingu seadusest tulenevalt ei pea tööandja vormistama töölepingu lõppedes töölepingu lisa ega tegema tööraamatusse töölepingu lõppemise kohta kannet. Töölepingu ülesütlemisavaldus on töölepingu lõpetamise juriidiline dokument.

   

  
  
• Mida peaks silmas pidama töölepingu erakorralisel ülesütlemisel?
  

  Palju probleeme on viimasel ajal tekkinud töötajapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemisega. Tavapäraselt ei too töölepingu ülesütlemise avaldus töötajale kaasa muid toiminguid, kui uue töökoha otsimine ja töötukassas enda arvele võtmine. Tihti aga võib juhtuda  nii, et töölepingu ülesütlemine ei ole õigustatud ning siis on töölepingu pooltel vaja teha kiireid otsuseid.

  Meeles tuleb pidada, et töölepingu erakorralise ülesütlemise eelduseks on töölepingu seaduse (edaspidi TLS) järgi mõjuva põhjuse olemasolu. Töötaja algatusel toimub töölepingu erakorraline ülesütlemine kas töötajast tuleneval põhjusel (nt. terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tööd jätkata – TLS § 91 lg 3) või tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu (nt. oluline viivitus töötasu maksmisel – TLS § 91 lg 2). Viimane toob kaasa tööandja kohustuse maksta lõpparve koosseisus hüvitis töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses TLS § 100 lg 4. Mõjuvaks põhjuseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 1 järgi ei piisa ainuüksi töötaja soovist või võimalusest asuda töötama teise tööandja juurde. Sellisel juhul on töösuhte lõppemise põhjuseks eelkõige töötaja tahe, mitte temast sõltumatud asjaolud, mis kaaluksid üles tööandja huvi töösuhet jätkata.

  Erakorraliseks töölepingu ülesütlemiseks tuleb teisele töölepingu poolele esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldus (lihtkirjalik, e-kiri, faks vms), mis sisaldab lepingu ülesütlemise kuupäeva, õiguslikku alust ja põhjendust. Meeles tuleks pidada, et  töötaja võib töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama TLS § 91 lg 4.  Erakorralisest ülesütlemisest ei pea töötaja tööandjale ette teatama, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni TLS § 98 lg 2. Ette teatamatus ei välista aga kirjaliku avalduse esitamist. Näiteks ainult arsti tõendi esitamine või telefoni teel tööandja teavitamine ei ole seaduse mõistes aluseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja tööle mitteilmumiseks. Töölepingu ülesütlemise aluste osas tuleb olla tähelepanelik.

  Praktiline näide – töötaja ei ilmu enam tööle ja ei vasta ka tööandja kõnedele. Tööandja omakorda ei maksa töötajale välja töötasu päevade eest, millal töötaja on töölt puudunud. Tööandja soovib töötajaga töösuhet lõpetada, kuid võimalike vaidluste vältimiseks esitab töötajale kirjaliku hoiatuse töölepingu ülesütlemise kohta juhuks, kui töötaja tööle ei ilmu. Töötaja saab hoiatuse kätte ja esitab vastusena tööandjale ülesütlemisavalduse seoses maksmata töötasuga. Kui töötaja ei ole esitanud avaldust töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel, vaid on esitanud avalduse lepingu lõpetamiseks tööandja kohustuste olulise rikkumise tõttu TLS § 91 lg 2 p 3 alusel, siis ei ole tööandjal alust lõpetada töölepingut poolte kokkuleppel.

  Ülesütlemise alustega mittenõustumisel tuleb ülesütlemine tähtaegselt vaidlustada

   

  Vältimaks alusetu hüvitise maksmise kohustuse tekkimist tuleb tööandjal vaidlustada töötaja töölepingu ülesütlemine. Nii sätestab TLS § 105, et kui töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõuet kohtule või töövaidluskomisjonile ei esitata 30 päeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest, on ülesütlemine kehtiv. Töölepingu ülesütlemise kehtivuse korral on aga täidetud töötaja hüvitisenõude eeldused. TLS § 105 lg 1 sätestatud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude peab esitama pool, kellele ülesütlemisavaldus tehti.

   

  Kui töötaja on viitega tööandjapoolse kohustuse olulisele rikkumisele töölepingu üles öelnud ja tööandja ei tunnista rikkumist, peab tööandja vaidlustama ülesütlemise 30 päeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Kui tööandja töölepingu ülesütlemist tähtaegselt ei vaidlusta, loetakse reeglina hüvitise nõude eeldused täidetuks ning tööandjal ei ole võimalik hiljem enam hüvitise nõudele põhjendatult vastu vaielda.

   

  Enne ülesütlemise vaidlustamist tasub otsida kokkulepet

   

  Arusaadav, et ülesütlemise vaidlustamine on tülikas ja ressursse nõudev, mistõttu soovitan ülesütlemisavalduse kättesaamisele järgneva 30 päeva jooksul üritada saavutada kokkulepet. Alles siis, kui ei õnnestu kokkuleppele saada, tuleb kohtule või töövaidluskomisjonile tähtaegselt esitada avaldus ülesütlemisavalduse vaidlustamiseks.

   

  
  

Külastusi 25710, sellel kuul 25710