Avaleht / Töötajale / Töösuhted / KKK / Kas vabadel päevadel töötamine on ületunnitöö?

Kas vabadel päevadel töötamine on ületunnitöö?

Viimati uuendatud: 24.04.2019


Töötan klienditeenindajana. Teise töötaja haigestumise tõttu tegi tööandja ettepaneku, et ma teda kaks päeva asendaksin. Asendama peaksin teda enda graafikujärgsetel vabadel päevadel. Kas see tähendab, et need on ületunnid ja ma saan nende päevade eest 1,5-kordset tasu? 

Kuivõrd Te töötate graafiku ehk tööajakava alusel, eeldame, et Te olete töölepingus kokku leppinud summeeritud tööajas. Summeeritud tööaeg tähendab seda, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt. Eelnevast tulenevalt võib tööandja tööaega summeerida selliselt, et töötunnid võivad mingis ajaühikus ehk arvestusperioodis jaotuda erinevalt. Näiteks võib töötaja teha ühes nädalas või kuus vähem tunde kui teises. Oluline on, et arvestusperioodi lõpuks oleks töötajal normtunnid täidetud. Arvestusperioodi saab maksimaalselt olla neli kuud.

Summeeritud tööaja korral töötavad töötajad üldjuhul tööajakava alusel, kuhu on märgitud tööpäevad, sh töö alguse ja lõpuajad. Ettevõttes korraldab tööd tööandja, mille kohaselt märgib tööandja ettevõtte vajadustest lähtuvalt tööajakavase töötajate tööajad.

Töölepingu seadus sätestab, et tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Summeeritud tööaja arvestuse korral on ületunnitöö kokkulepitud tööaega ületav töö arvestusperioodi lõpul. See tähendab, et ka summeeritud tööaja arvestuse korral on tööaeg, mis ületab kokkulepitud tööaega, ületunnitöö, mis tuleb töötajale täiendavalt hüvitada.

Kuivõrd summeeritud tööaja korral selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpus, ei pruugi töötajal iga nädal või iga kuu ületunnitööd tekkida, vaid see sõltub arvestusperioodi pikkusest. Kui arvestusperiood on ettevõttes nt neli kuud, selguvad ületunnid iga neljanda kuu lõpus. Kui arvestusperiood on üks kuu, selguvad ületunnid iga kuu lõpus. Seega asjaolu, et töötaja on nõustunud tegema kahel tööajakavajärgsel vaba päeval täiendavalt tööd, ei tähenda automaatselt veel, et töötaja oleks teinud ületunnitööd.

Ületunnitöö tegemises ei saa abstraktselt kokku leppida, see tähendab, et ületunnitöö tegemises peavad tööandja ja töötaja iga kord eraldi kokkuleppele jõudma. Tööandja saab nõuda ületunnitööd erandjuhtudel, s.t ilma töötaja nõusolekuta, kui selle tegemine on vajalik ettenägematutel asjaoludel (näiteks kahju ärahoidmiseks või kui vahetustega tööl ei ilmu töötaja tööle jne).

Summeeritud tööaja korral, kui töötaja teeb ühes kuus rohkem tunde kui normtunnid ette näevad, ei tähenda see veel ületunnitööd, kuivõrd summeeritud tööaja korral selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpul. Kui arvestusperioodi pikkus ongi üks kuu, siis selguvad ületunnid iga kuu lõpuks. Kui töötajale kohaldub aga näiteks arvestusperiood neli kuud, siis neljanda kuu tööajakavas nähtuvatest ületundidest on töötajal õigus keelduda. Keeldumisest tuleb tööandjale teada anda kohe, kui tööandja esitab töötajale tööajakava. Kui töötaja alustab töötamist tööajakava alusel, kuhu on märgitud ületunnid, võib lugeda, et töötaja on andnud ületunnitöö tegemiseks nõusoleku.

Näide: töötajale kohaldub neljakuuline arvestusperiood (jaanuar, veebruar, märts, aprill). 2019. aasta jaanuari normtunnid on 176, veebruaris 160 (kui töötaja tööpäev ei ole 23. veebruar), märtsis 168 ja aprillis 168. Seega peab töötaja arvestusperioodi jooksul kokku töötama 672 tundi. Kui töötaja on teinud neljanda kuu lõpus tööd rohkem kui 672 tundi, on tegemist ületunnitööga, mis tuleb töötajale täiendavalt hüvitada.

Ületunnitöö tuleb vastavalt töölepingu seadusele hüvitada kas vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui ei ole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Kui on kokkulepe ületunnitöö hüvitamises rahas, peab tööandja ületunnitöö eest maksma 1,5-kordset töötasu.

Täiendavalt selgitame, et tööajakava koostamisel ja muutmisel peab tööandja järgima kohustuslikku töö- ja puhkeaja regulatsiooni. Töölepingu seaduse kohaselt ei tohi tööaeg ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi kohta, kui seaduses ei ole sätestatud teistsugust arvestusperioodi.

Lisaks on ette nähtud, et töötajale peab olema tagatud igapäevane puhkeaeg, mis seaduse kohaselt peab 24-tunnise ajavahemiku kohta olema vähemalt 11 järjestikku tundi. See tähendab ka, et maksimaalselt saab töötaja teha ühes päevas ehk 24 tunni jooksul tööd 13 tundi. Samuti on tööandja kohustatud jälgima iganädalast puhkeaega, mis summeeritud tööaja arvestuse korral peab seitsmepäevase ajavahemiku jooksul olema vähemalt 36 järjestikku tundi.

Seega tööajakava muutmine ei pruugi tähendada, et töötaja teeb ületunnitööd. Ületunnitöö tegemine selgub arvestusperioodi lõpus, mil need töötajale täiendavalt hüvitatakse. Kui töötaja on nõustunud tööajakava muutmisega, tuleb jälgida, et töötaja saaks endiselt igapäevaselt puhata vähemalt 11 järjestikku tundi ning seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 järjestikku tundi.

Külastusi 1374, sellel kuul 1374

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks