Avaleht / Tööandjale / Töösuhted / Töövaidlused / Töövaidluste lahendamine, töövaidluse lahendamise seaduse alusel

Töövaidluste lahendamine, töövaidluse lahendamise seaduse alusel

Viimati uuendatud: 26.03.2019


Alates 01.01.2018 kehtib töövaidluse lahendamise seadus, mille alusel lahendatakse töövaidlusasju Töövaidluskomisjonis. Töövaidluskomisjoni poole pöördumine toimub avalduse alusel.

Töövaidluskomisjoni pöördumine on riigilõivuvaba. Töövaidlusasja lahendamisel töövaidluskomisjonis kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus vaadatakse läbi 45 kalendripäeva jooksul arvates selle saamisest töövaidluskomisjonis, välja arvatud juhul, kui menetluse pikenemine tuleneb objektiivsetest asjaoludest või töövaidluse lahendamise seaduses sätestatust.

Juhime tähelepanu: Menetlusdokumendi kättetoimetamisel juhindub töövaidluskomisjon tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 317, annab töövaidluskomisjonile õiguse menetlusdokumendi avalikuks kättetoimetamiseks. Töövadluskomisjonil on õigus avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Avalikku kättetoimetamise võimalust kasutab töövaidluskomisjon ainult juhul kui töövaidlus osapool ei kinnita töövaidluskomisjoni poolt saadetud menetlusdokumentide kättesaamist e-posti või posti teel.

Avaldus Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile

Töövaidluskomisjonide kontaktid ja tööpiirkonnad

Töövaidluskomisjon on sõltumatu kohtuväline organ, mis ei kaitse ei töötaja ega tööandja huve, vaid lahendab töövaidlusi erapooletult tuginedes seadustele. Töövaidluskomisjoni ülesanne on menetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning töövaidlus lahendada õigesti, võimalikult lihtsalt, kiirelt ja väikeste kuludega.

Töövaidluskomisjoni poole saab pöörduda ainult järgmiste vaidluste lahendamiseks:

  1. töötaja ja Eestis registreeritud või Eestis filiaali kaudu tegutseva välisriigi tööandja vahelisest töösuhtest ning töösuhte ettevalmistamisest tulenev töövaidlus (individuaalne töövaidlus);
  2. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse §-st 7 tulenev Eestisse lähetatud töötaja ja tema tööandja vaheline töövaidlus (individuaalne töövaidlus);
  3. kollektiivlepingu täitmisest tulenev kollektiivne töötüli (kollektiivne töövaidlus).

Tähelepanu! Töövaidluskomisjon ei lahenda tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse, kehavigastuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidlusi. Nende vaidlustega tuleb pöörduda maakohtusse.

Soovitus! Enne vaidlusse asumist mõtle hoolega läbi, kas on mingigi võimalus lahendada tekkinud arusaamatus omavaheliste läbirääkimiste ja kokkuleppe teel. Töövaidluse lahendamise seaduse kohaselt lahendatakse võimaluse korral töövaidlusasi vaidlevate poolte kokkuleppel:

  1. enne töövaidluskomisjoni pöördumist, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, ning vajaduse korral töötajate esindaja vahendusel;
  2. töövaidluskomisjonis leppimise teel või kompromissiga, lähtudes käesolevas seaduses sätestatust.

See tähendab, et töövaidluskomisjon peab kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et töövaidlus või osa sellest lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Töövaidluskomisjoni juhataja võib selleks muu hulgas esitada pooltele kompromisslepingu projekti, teha ettepaneku lahendada vaidlus lepitusmenetluses või väljaspool töövaidluskomisjoni. Sellise tegevuse eesmärk on jõuda vaidlusse sattunud poolte õigus- ja meelerahu taastamiseni.

Töövaidluskomisjoni poole pöördudes on võimalus valida kolme menetluse liigi vahel:

1. Niinimetatud tavamenetlus, mis tähendab, et pärast avalduse menetlusse võtmist, edastatakse see vastaspoolele ning määratakse asja arutamiseks komisjoni istungi aeg. Istungil toimub asja läbivaatamine kolmeliikmelise komisjoni poolt (töövaidluskomisjoni juhataja ning sotsiaalpartnerite poolt määratud esindajad ehk kaks kaasistujat) vaidlevate poolte juuresolekul.

Tähelepanu! Kui avaldaja ei ilmu määratud ajaks istungile, võib töövaidluskomisjon jätta avalduse läbi vaatamata. Kui vastaspool ei tule istungile, võib komisjon teha otsuse teda ära kuulamata.

2. Rahaliste nõuete kirjalik menetlus, st töövaidluskomisjoni juhataja võib ainuisikuliselt omal algatusel menetleda rahalise nõude avaldust kirjalikus menetluses, kui nõuete kogusumma ei ületa 6400 eurot.

Tähelepanu! Kui töövaidluskomisjonile esitatud avaldus sisaldab nii rahalisi kui mitterahalisi nõueide (nt töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise või töösuhte tuvastamise vms) või esitatud rahaliste nõuete kogusumma on üle 6400 euro või komisjonile esitatud rahalised nõuded vajavad täpsustamist, siis vaatab komisjon avalduse läbi tavamenetluse korras ehk sel juhul kirjalikku menetlust rakendada ei saa.

3. Lepitusmenetlus. See on mõlema vaidlusse sattunud poole soovil (vaba tahte alusel) toimuv tegevus, mille käigus erapooletu isik ehk töövaidluskomisjoni juhataja lepitaja rollis toetab lepitusosaliste suhtlust eesmärgiga aidata neil leida vaidlusküsimusele lahendus ehk jõuda lepituskokkuleppeni.

Kirjalik lepituskokkulepe sõlmitakse poolte vahel kümne tööpäeva jooksul avalduse menetlusse võtmise otsustamisest arvates. Juhul, kui lepitus ei õnnestu, siis saavad pooled jätkata vaidluse lahendamist tavamenetluses.

Soovitus! Lepitusmenetlusse asumine on kindlasti kasulik, kui vaidlus on tekkinud töösuhte ajal ehk tööleping ei ole veel lõppenud ning ka juhtudel kui tekkinud konfliktil on tugev emotsionaalne külg (st seadusest tulenevaid nõudeid sisuliselt ei ole, kuid vastastikune solvumine on suur). Kuid kindlasti on see hea lahendus ka pärast töösuhte lõppu, et saavutada mõlemat osapoolt rahuldav tulemus.

Külastusi 5294, sellel kuul 5294

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks