Viited

Töölepingu seaduse selgitused (Sotsiaalministeerium)

Täitevasutuste tavad näiliku teenuseosutamise avastamiseks ja vältimiseks (Jason Heyes ja Thomas Hastings Sheffieldi ülikool) 2017

Küsimused ja vastused

• Kas tööandjal on õigus nõuda töötajalt firmale tekitatud kahju hüvitamist seoses töötaja tööle mitte ilmumisega?

  Kuna küsimuses ei selgu täpsed asjaolud ja ei ole teada, kuidas antud küsimus on sätestatud töölepingus vastus küsimusele koostatud üldistes põhimõtetes lähtudes.

  Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) alusel peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste piires tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Täita tuleb tööandja korraldusi, mis on seotud töölepingus ette nähtud tööülesandega, välja arvatud hädavajaduse korral.

  Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) kohaselt on lepingulise kahju hüvitamise nõude alus VÕS § 115 lg 1, mille järgi saab kahju hüvitamist nõuda kohustuse rikkumise korral. Lisaks kohustuse rikkumisele peab kannatanud pool olema kandnud kahju ning kohustuse rikkumine ja kahju peavad olema omavahel põhjuslikus seoses. Töötaja kohustused, mille rikkumine võib olla töösuhtes kahju hüvitamise nõude faktiliseks aluseks, on sätestatud TLS §-s 15 ja töölepingus.

  TLS § 72 sätestab töötaja süülise vastutuse põhimõtte. Selleks, et tööandja saaks töötajalt nõuda rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, peab töötaja olema kohustuse rikkumises süüdi, st käitunud hooletult, rikkumine on raske hooletuse või tahtliku teo tagajärg.

  Töötaja süü vorm on oluline ka tema vastutuse ulatuse kindlaksmääramisel. Sealjuures lähtutakse TLS § 16 lg 2 ja § 74 lg 2, mille kohaselt määratakse vastutuse ulatus töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi, ka töötaja senist tööd ja käitumist, tööandja võimalusi kahju vältida, töötingimusi jms. Seega tuleb töötaja vastutuse ulatuse kindlaksmääramisel lähtuda arvukatest kriteeriumitest

  Kui töötaja põhjuseta tööle mitte ilmumine toob kaasa tööandjale kahju, on tööandjal õigus nõuda kahju hüvitamist üldiste kahju hüvitamise reeglite kohaselt. Tekitatud kahju tasaarvestamiseks ei tohi kinni pidada kogu töötaja töötasu. Üldjuhul kehtib töötasu puutumatuse põhimõte. Tööandjal on vaja enne töötasust kinnipidamist saada selleks töötaja nõusolek vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kiri). Nõusolek on kehtiv, kui see on antud konkreetse summa kohta pärast tasaarvestamise õiguse tekkimist. Töötasu kinnipidamisel tuleb järgida nõuet, mille kohaselt peab töötajale jääma pärast kõiki kinnipidamisi töötasu alammäära suurune summa. Töötasu alusetu kinnipidamise osas on õigus pöörduda nõudega töövaidlusorganisse ebaseaduslikult kinnipeetud summa tagastamiseks.

• Mul on töölepingus kokku lepitud, et tööandja maksab mulle töötasu, mis koosneb miinimumpalgast ja tulemustasust. Tulemustasu arvestatakse mahtude pealt ning selle kohta täpset ülevaadet mul endal ei ole. 8. jaanuaril väljastati mulle palgaleht ühtede andmetega, kuid täna saadeti uus palgaleht, milles selgub, et olen firmale võlgu natuke üle 100 euro ning vahe tuleneb tulemustasust. Kas tööandja arvestuse vea puhul tohib tekkinud vahet tagantjärgi järgmisest palgast maha arvestada?

  Töölepingu seaduse (TLS) § 78 lg 1 kohaselt võib tööandja kohtuväliselt oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  Tööandjal on töötaja nõusolekuta lubatud töötasust kinni pidada tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest töölepingu lõppemisel ning töötajale tehtud ettemakse, mille puhul on töötajal tagasimaksmise kohustus (TLS § 78 lõige 3). Lisaks on tööandjal töötaja nõusolekuta lubatud töötasust kinnipidamisi teostada ka muudes seadustes, näiteks tulumaksuseaduses ettenähtud juhtudel.
  
  Töötajale ilma õigusliku aluseta, sealhulgas arvestusliku eksimuse tõttu, ülekantud summade tagasinõudmisel peab tööandja küsima töötajalt nõusoleku.  Tööandjal on vajalik saada töötasust kinnipidamiseks töötaja nõusolek kas kirjalikus (paberkandjal või elektrooniline) või kirjalikku taasesitamist võimaldavas (näiteks e-kiri) vormis (TLS § 78 lõige 1).

  Töötajalt nõusoleku mittesaamisel on tööandjal õigus nõudeõiguse realiseerimiseks pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.

• Kuidas toimub kahju hüvitamine olukorras, kus töötaja lahkub töölt ette teatamata. Kas tööandja võib töötajalt kinni pidada tekitatud kahju?

  TLS § 74 lg 3 lähtuvalt kui töötaja lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist.

  Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja 1 kuu keskmisele töötasule. Töötaja töötasuga tasaarvestamist reguleerib TLS § 78, mille lõike 1 järgi võib kohtuväliselt tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, seega peab tööandja saama tasaarvestuse tegemiseks töötaja nõusoleku.

  Ilma töötaja nõusolekuta tööandja tasaarvestust teha ei tohi. Juhul kui töötaja töötasust ei piisa tasaarvestuseks, tuleb tööandjal esitada nõue 20 tööpäeva jooksul arvates töötaja tööle mitteilmumisest.

  Seadus näeb ette pooltele õiguse esitada nõue kohtusse või töövaidluskomisjoni juhul, kui pooled muul viisil kokkulepet ei saavuta.

Vaata kõiki küsimusi