Avaleht / Tööandjale / Töösuhted / Tööleping / Keskmise töötasu arvutamine

Keskmise töötasu arvutamine

Viimati uuendatud: 07.02.2019

Keskmise töötasu arvutamise põhimõtted

Töölepingulises suhtes ei saa üle ega ümber Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 nr 91 määrusest „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus). Olgu siis määruse kasutamine vajalik näiteks töötaja puhkusetasu või koondamishüvitise arvestamiseks. Kuigi määrus on kehtinud juba mitmeid aastaid ja paljudel tööandjatel on määruse rakendamisel vilumus tekkinud, leidub endiselt tööandjaid, kellele määrusest arusaamine ja selle rakendamine raskuseid tekitab. Töötajatest rääkimata.

Millal on keskmist töötasu vaja arvutada?

 Keskmist tööpäevatasu arvutatakse ja makstakse töölepingu seaduse (edaspidi TLS) ettenähtud juhtudel:

• koolituse ajal (TLS § 28 lõige 2 p 5);
• töö mitteandmisel (TLS § 35);
• töötamise takistuse korral (TLS § 38);
• isapuhkuse ja puudega lapse lapsepuhkuse ajal (TLS §§-id 60 ja 63 lõige 2);
• koondamishüvitise maksmisel (TLS § 100 lõige 1 ja 3);
• tööandjapoolse olulise lepingurikkumise korral (§ 100 lg 4);
• ülesütlemisest vähem etteteatamisel (§ 100 lg 5);
• töösuhte õigusvastasel ülesütlemisel (TLS § 109 lõiked 1 ja 2).

Keskmist kalendripäevatasu arvutatakse ja makstakse TLS ettenähtud juhtudel:

• põhipuhkuse eest (TLS § 70 lg 1);
• õppepuhkuse eest (täiskasvanute koolituse seadus § 13 lg 3, TLS § 70 lg 1);
• puhkusehüvitise eest (TLS § 71).

Lisaks maksab tööandja kalendripäevatasu arvestuse alusel haigushüvitist töövõimetuslehe 4.-8. päeva eest (töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel § 12² lg 1).

Eelpool loetletud juhtudel tuleb tööandjal välja arvutada keskmine töötasu. Üksnes põhipuhkuse tasu arvestamisel on määrusega ette nähtud n-ö palga säilitamine ning seda juhul kui töötajale on eelneval kuuel kalendrikuul makstud muutumatu suurusega töötasu. Muutumatu on töötasu ka siis, kui töötaja töötasu pole muutunud, aga ta on kuue kuu jooksul saanud näiteks haigushüvitist või puhkusetasu. Juhul kui töötasu on olnud muutuv, tuleb ka põhipuhkuse tasu arvestamisel arvutada keskmine.

Keskmise töötasu arvutamise üldised põhimõtted

Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu teenitud töötasust, mis on sissenõutavaks muutunud (määruse § 2 lg 2). Siinkohal on oluline selgitada mõningaid olulisi nüansse.

Arvutamise vajaduse tekke kuuks on keskmise töötasu arvutamisel kuu, millal algas vajaduse tekitanud sündmus. Näiteks puhkusetasu (ükskõik millise puhkuse) arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust (määruse § 2 lg 2). Seda olenemata sellest, kas puhkusetasu makstakse välja enne puhkust või palgapäeval. Haigushüvitise arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb esimene haiguslehe päev. Kõikidel muudel juhtudel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kas palgapäev või töölepingu lõppemise (lõpparve väljamaksmise) aeg. 

Oluline on välja tuua, et töötasuks on igasugune tasu, mida makstakse töötamise eest (sh lisatasu, tulemustasu jne). Puhkusetasu ja hüvitisi (nt päevaraha, valveaja tasu, haigushüvitis jne) keskmise töötasu hulka ei arvestata. Keskmise töötasu arvestamisel võetakse arvesse teenitud ja sissenõutavaks muutunud töötasud, st et näiteks kui tulemustasu makstakse üheksa kuud pärast tulemusi, siis isegi juhul kui kuue kuu sees makstakse see tulemustasu välja, siis kuna see on välja teenitud enne kuut kuud, siis see keskmise töötasu arvestusse ei lähe. Töötasu muutub sissenõutavaks palgapäeval või töölepingu lõppemisel. Niisamuti ei ole vaja keskmist töötasu ümber arvutada, kui pärast keskmise töötasu arvutamist ja maksmist makstakse arvesse võetava ajavahemiku eest täiendavat tasu (nt töötajale makstakse eelmise aasta tulemuste eest lisatasu).

Keskmise töötasu arvutamise erijuhud

• Kui keskmise töötasu arvutamise vajadus tekib enne esimest palgapäeva, siis arvutatakse keskmine töötasu töölepingus kehtiva töötasu järgi.
• Kui töötaja on töötanud alla kuue kuu ning on esimese töötasu kätte saanud, arvutatakse keskmine töötasu töötatud kuude pealt, mil töötaja on töötasu teeninud.
• Kui töötaja pole 6-12 kuud töötanud (nt haiguse tõttu), siis arvutatakse keskmine töölepingus kehtiva töötasu järgi.
• Kui töötaja pole üle 12 kuu töötanud, siis arvutatakse keskmine töölepingus kehtiva töötasu järgi, mis on indekseeritud. Indeks = keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuu töötasu alammäär tuleb jagada töölt keeldumise kuu töötasu alammääraga. Indekseerimist ei kohaldata, kui keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul:
• on töötasu kollektiivlepingus kokku lepitud. Sellisel juhul kasutatakse kollektiivlepingus kokkulepitud töötasu, välja arvatud, kui töölepingus kokkulepitud töötasu on keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul suurem kollektiivlepingus kokkulepitud töötasust;
• kehtiv töötasu on suurem kui Statistikaameti avaldatud viimase kvartali riigi keskmine brutokuupalk (2017. a VI kvartal 1271 eurot). Sellisel juhul kasutatakse keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtivat töötasu.

Keskmise tööpäevatasu arvutamine 

Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse kuue (või vähema, kui on vähem töötatud) kuu ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarsete tööpäevade (E-R, v.a nädalavahetused ja riigipühad) arvuga. Perioodi tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral TLS § 19 alusel (põhipuhkus, töövõimetus jne).

Koondamishüvitise (TLS § 100 lg 1) maksmisel või vähem etteteatamisel (TLS § 100 lg 5) jäävad TLS § 37 alusel töötasu vähendamise tööpäevade arv ja vähendatud töötasu arvestusest välja (määruse § 3 lg 2).

Kui töötaja pole kuus või enam kuud tööl käinud, jagatakse töötasu keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuu kalendaarse tööpäevade arvuga.

Näide. Tööandja andis 1. jaanuaril 2018 töötajale ülesütlemisavalduse töötaja koondamiseks. Töötajal oli tööstaaži 11 aastat, mistõttu pidi tööandja ette teatama 90 kalendripäeva. Töötaja töösuhe lõppes 1. veebruaril, seega teatas tööandja ette 31 kalendripäeva. Kui tööandja oleks ette teatanud 90 kalendripäeva, oleks töösuhe lõppenud 1. aprillil. Töötaja palgapäev on 5. kuupäeval ja töötasu suurus 700 eurot kuus.

• perioodi 2.02-01.04 jäi 40 kalendaarset tööpäeva (riigipühad ja nädalavahetused jäid välja), mille tööandja peab töötajale keskmise tööpäevatasuga hüvitama (TLS § 100 lg 5);
• arvutamise vajaduse tekke kuu oli veebruar. Lõpparvega muutus sissenõutavaks ka jaanuarikuu töötasu, seega läheb kuue kuu arvestusse periood august 2017 – jaanuar 2018 (määruse §2 lg 2);
• keskmine tööpäevatasu: 6 x 700 = 4200 / 129 (kalendaarsed tööpäevad) = 32,56 eurot (määruse § 3 lg 1);
• hüvitis vähem etteteatatud tööpäevade eest: 40 x 32,56 = 1302,40 eurot (TLS § 100 lg 5);
• keskmine kalendaarsete tööpäevade arv: 129/6 = 21,5 (vajalik keskmise kuutasu arvutamiseks, määruse § 3 lg 6);
• koondamishüvitis: 32,56 x 21,5 = 700,04 eurot (määruse § 3 lg 6)

Keskmise kalendripäevatasu arvutamine

Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse kuue (või vähema, kui on vähem töötatud) kuu töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral TLS § 19 alusel (põhipuhkus, töövõimetus jne).

Põhipuhkusetasu ja puhkusehüvitise maksmisel ei arvestata kalendripäevade hulka rahvuspüha ega riigipühi. NB! Õppepuhkuse tasu ja haigushüvitise arvestamisel jäävad rahvuspüha ja riigipühad sisse.

Kui töötaja pole kuus või enam kuud tööl käinud, jagatakse töötasu keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuu kalendripäevade arvuga.

Näide. Töötaja jäi 2016.a augustis lapsehoolduspuhkusele ning soovib nüüd lapsehoolduspuhkuse katkestada ning 15. oktoobrist 2018 jääda 28-päevasele põhipuhkusele. Töötaja töölepingujärgne töötasu oli 2016. aastal 750 eurot, mis ei ole suurem Statistikaameti poolt avaldatud viimase kvartali riigi keskmisest brutokuupalgast, samuti ei reguleeri töötaja töösuhet kollektiivleping.

• indeksi arvutamiseks tuleks jagada 2018.a kehtiv töötasu alammäär (500€) 2016.a kehtiva töötasu alammääraga (430€) ning tulemuseks on 1,16 (määruse § 2 lg 5);
• seejärel korrutatakse 2016. a kehtinud töötasu 750€ indeksiga 1,16 ning tulemuseks saame 870€. See ongi töötaja keskmine töötasu puhkusetasu arvestamise seisuga (määruse § 2 lg 5);
• kuna puhkusetasu arvestamise vajadus oli oktoober, siis tuleb jagada saadud tulemus (870€) oktoobrikuu kalendripäevade arvuga (31) – nii saame keskmise kalendripäevatasu, mis on antud juhul 28,06€ (määruse § 4 lg 4);
• kuna töötaja puhkab 28 kalendripäeva, siis tuleb keskmine kalendripäevatasu korrutada 28-ga. Näites kirjeldatud töötaja saab puhkusetasu kokku (28*28,06=) 785,68€.

Kas võib kokku leppida, et keskmist ei arvestata ja töötajale säilitatakse igal juhul palk?

Reegel: Kui töötajale maksti eelneval kuuel kalendrikuul muutumatu suurusega töötasu, siis põhipuhkusetasu maksmiseks keskmist töötasu ei arvutata ja makstakse muutumatu suurusega töötasu alusel arvestatud tasu (määruse §1 lg 1¹). See tähendab, et muutumatu suurusega töötasu puhul, tuleb põhipuhkusetasu arvestamisel kohaldada palga säilitamist.

Võimalus: Kui puhkuse eest keskmise töötasu alusel arvutatud puhkusetasu on väiksem töötasust, mida töötaja saaks samal ajavahemikul tööülesandeid täites, võib töötajale puhkusetasuna maksta kokkulepitud töötasu (määruse § 4 lg 6).

• säte kehtib ainult puhkusetasu (põhipuhkuse tasu, õppepuhkuse tasu, puhkusehüvitis) arvestamisel.
• muudel juhtudel (nt koondamishüvitis) on palga säilitamine võimalik ainult TLS § 2-ga kooskõlas (töötajale soodsam variant).

Seega ainult olukorras, kus keskmine töötasu oleks väiksem kui kokkulepitud töötasu, võib tööandja jätta keskmise arvutamata ning kasutada töötaja jaoks soodsamat varianti – töötasu säilitamist, kuid see on tööandja valik.

Külastusi 7152, sellel kuul 7152