Avaleht / Tööandjale / Töösuhted / Puhkus / Puhkuse ajakava ja kestus

Puhkuse ajakava ja kestus

Viimati uuendatud: 30.09.2019


Töötajal on õigus saada igas kalendriaastas põhipuhkust vähemalt 28 kalendripäeva. Puhkuse kestus ei sõltu sellest, kas töötaja töötab osalise või täistööajaga. Alaealistele ja osalise või puuduva töövõimega töötajatele on seadusega ette nähtud 35 kalendripäeva pikkune puhkus, millest seitse kalendripäeva hüvitab tööandjale Sotsiaalkindlustusamet.

Osalise või puuduva töövõime hindamise aastal on töötajal õigus saada 35 kalendripäeva pikkune põhipuhkus osalise või puuduva töövõime määramise hetkest alates (vähenenud töövõime tuvastatakse tagantjärele taotluse esitamise päeva seisuga, mis tagab osalise/puuduva töövõimega isikute kaitse). Kui töötajale määratakse osaline või puuduv töövõime kalendriaasta keskel, on töötajal kuni selle hetkeni 28 kalendripäeva pikkune põhipuhkus ning edaspidi 35 kalendripäeva pikkune põhipuhkus. Näiteks, kui töötajal hinnatakse osaline töövõime 1. juulil, siis sel aastal on tal 30. juunini 28 kalendripäeva pikkune põhipuhkus ning alates 1. juulist 35 kalendripäevane põhipuhkus. Samamoodi arvestatakse ka alaealise töötaja põhipuhkust. Kui töötaja saab 1. juulil 18aastaseks, on kuni 30. juunini tema põhipuhkus 35 kalendripäeva pikkune, alates 1. juulist on põhipuhkus 28 kalendripäeva pikkune.

Riik hüvitab tööandjale osalise ja puuduva töövõimega ning alaealise töötaja 35kalendripäevasest põhipuhkusest 7 kalendripäeva. Rohkem infot hüvitamise kohta leiab Sotsiaalkindlustusameti veebilehelt.

Haridustöötajate põhipuhkuse kestus on 42−56 kalendripäeva sõltuvalt ametikohast. Lisaks võib puhkuse pikkus olla pikem sõltuvalt kohaldatavast kollektiivlepingust või pooltevahelisest kokkuleppest.

Puhkuse ajakava eesmärgiks on anda nii töötajale kui ka tööandjale võimalus tööd ja puhkust ette planeerida. Puhkuse ajakava ehk plaan, millal töötajad puhkavad, tehakse töötajatele teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Tööandjal tuleb puhkuse ajakavasse märkida põhipuhkus ja kasutamata puhkus, kuid sinna võib lisada ka muid puhkuseid, näiteks isapuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus. Tööandja peab arvestama, et töötajal oleks võimalik puhkus ära kasutada enne selle aegumist, so kahe aasta jooksul.

Tööandjal on õigus kehtestada ühepoolselt puhkus, võttes sealjuures arvesse töötaja mõistlikke soove. Kui tööandja määrab ise puhkuste ajakava, peab puhkuse pikkus olema järjestikused 28 kalendripäeva. Kui töötaja soovib puhkust võtta välja osade kaupa, tuleb see eelnevalt tööandjaga kokku leppida. Tööandjal on õigus kehtestada ka kollektiivpuhkus. Näiteks talvisel perioodil, kui ettevõttel on kõige madalam töökoormus ning  suvel omakorda ei puhka intensiivse koormuse tõttu keegi vmt. Kollektiivpuhkuse määramiseks ei pea ettevõttel olema kollektiivlepingut.

Puhkust neile sobival ajal on õigus nõuda alljärgnevatel isikutel:

  • naisel vahetult enne ja pärast rasedus ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
  • mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
  • vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last;
  • vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last (lapse koolivaheajal);
  • koolikohustuslikul alaealisel (koolivaheajal).

Põhipuhkuse võib poolte kokkuleppel jagada osadeks. Sellisel juhul peab vähemalt ühe puhkuseosa pikkuseks olema 14 järjestikust kalendripäeva. Tööandja võib keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevasteks osadeks, kuid kokkuleppel on lühem kui seitsmepäevane põhipuhkus siiski lubatud

Puhkusi saab töötaja kasutada vastavalt puhkuse ajakavasse märgitule. Kui tööandja ei ole ajakava koostanud, tuleb töötajal ise hoolitseda enda puhkuse kasutamise eest ning teavitada tööandjat 14 kalendripäeva varem kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kuna ajakavasse märkimata puhkuse kasutamise etteteatamise tähtaeg on suhteliselt lühike, oleks tööandjal mõistlik puhkuse ajakava koostada ja töötajatele teatavaks teha võimalikult aasta alguses. Ajakavasse kirja pandud puhkusi saab muuta vaid poolte kokkuleppel.

Tööandjal ei ole keelatud töötajale anda puhkust ka ette ehk töötamata aja eest. Näiteks kasutab töötaja kalendriaasta puhkuse ära täies ulatuses suvel.

Töötaja õigus ja kohustus on puhata, et hoida oma tervist. Õigust puhata peab kasutama ja kui tööandja seda ise ei paku, tuleb töötajal puhkust nõuda esitades vastav avaldus, vastasel juhul võib puhkus aeguda ja saamata jäävad ka puhkuserahad.

Seega enne tööle asumist tasub läbirääkida, milline on puhkuse pikkus ning selle kasutamisvõimalused – kas asutuses on kollektiivpuhkus, puhkust saab ainult sügisperioodil või arvestatakse puhkuste ajakava tehes töötajate soovidega. See on informatsioon, mis võib pooltele oluline olla, kuid mida teadmata võib tekitada arusaamatusi.

Külastusi 27309, sellel kuul 27309

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks