Avaleht / Tööandjale / Töökeskkond / Töökeskkonna korraldus / Tervisekontroll

Tervisekontroll

Viimati uuendatud: 08.07.2019

Töötervishoiuarsti poolt läbiviidava tervisekontrolli eesmärk on hinnata töötaja terviseseisundit ja töötingimuste sobivust töötajale ning diagnoosida tööst põhjustatud haigestumised ja kutsehaigestumised.

Vähetähtis ei ole ka tervisekontrolli teine eesmärk, milleks on avastada võimalikult vara niisugused tervisehäired, mis võivad olla pärit töökeskkonnast. Varase probleemi avastamine võimaldab vältida töötaja tervise edasist halvenemist.

Tervisekontrolli korraldamise ABC:

1. Vii läbi töökeskkonna riskianalüüs. Sellest selguvad ohutegurid, mis võivad mõjutada ettevõtte töötajate tervist. Ohuteguriteks võivad olla:

• Füüsikalised (müra, vibratsioon, kõrge- ja madal õhutemperatuur, mitteioniseeriv kiirgus, ioniseeriv kiirgus, kõrge õhurõhk);
• Keemilised ohutegurid (terviseohtlikud kemikaalid, anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud, biotsiidid, vähiravimid, anesteesiagaasid, antibiootikumid lahusena, plii ja selle ühendid)
• Bioloogilised ohutegurid (2., 3. ja 4. ohuklass);
• Füsioloogilised ohutegurid (raskuste käsitsi teisaldamine (riskihinne üle 10), sama tüüpi liigutuste kordumine, üleväsimust põhjustavad sundasendid ja – liigutused;
• Psühhosotsiaalsed ohutegurid (õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi).
• Töö laad (kuvariga töö üle 50% tööajast, öötöö vähemalt kolm tundi oma igapäevasest tööajast või vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast).

2. Ära alahinda ohuteguri mõju töötaja tervisele.  

Pea nõu töökeskkonnavolinikuga, töötervishoiuarstiga, töötervishoiuspetsialistiga.

3. Vali töötervishoiuteenuse osutaja ning edasta talle tervisekontrolli alusdokumendid:

• Töötajate nimekiri (vorm lisa 2): selle nimekirja koostab tööandja ning seda nimekirja koostades on väga oluline märkida töötajate kohta need ohutegurid, millega nad töökeskkonnas kokku puutuvad ning milline on konkreetse töötaja tööstaaž selles ametis;
• TKK riskianalüüs;
• Ohutegurite mõõtmise protokollid;
• Eelmised tervisekontrolli otsused, kui neid on.

4. Korralda töötajate tervisekontroll:

• Tervisekontroll korraldatakse tööajal ja tööandja kulul seda nii esmase kui ka perioodilise tervisekontrolli puhul. Töötaja ei pea minema tervisekontrolli temale vabal päeval. Töötajale makstakse tervisekontrollis käimise ajal keskmist tööpäevatasu.
• Uute töötajate puhul nende tööle asumisest arvates esimese nelja kuu jooksul (esmane tervisekontroll).
• Perioodiline tervisekontrolli sageduse määrab töötervishoiuarst. Tööandja ei otsusta, kas tervisekontroll viiakse edaspidi läbi ühe, kahe või kolme aasta möödumisel. Selle otsuse teeb töötervishoiuarst.
• Alaealiste töötajate tervisekontrolli sagedus on vähemalt üks kord kahe aasta jooksul. Ka siin märgib kordusläbivaatuse tähtaja töötervishoiuarst.

5. Tea seda, et töötajal palutakse omalt poolt enne arsti vastuvõttu tervisedeklaratsioon ehk tervisekontrolli kaart (Töötajate tervisekontrolli kord määruse lisa 3). Töötaja poolt deklaratsioonis arstile esitatud andmed on konfidentsiaalsed. 

6. Igale töötajale vajalikud terviseuuringud otsustab eelnevalt nimetatud dokumentide ning töökoha külastuse alusel töötervishoiuarst. Vajadusel kaasab töötervishoiuarst uuringuteks teisi erialaarste või küsib töötaja nõusolekul tema terviseseisundit puudutavaid andmeid arstilt, kelle juures töötaja on varem käinud. 

7. Tutvu hoolikalt töötervishoiuarsti saadetud tervisekontrolli otsusega töötaja kohta. Töötervishoiuarst väljastab töötaja tervisekontrolli otsuse tööandjale, olles teinud otsuse teatavaks ka töötajale endale. Otsuse teadasaamist kinnitab töötaja oma allkirjaga.

8. Töötervishoiuarsti otsus ja ettepanekud

Tööandjal on kohustus järgida töötervishoiuarsti otsust. Näiteks on töötervishoiuarst sõnastanud otsuse: ei sobi töötama mürarikkas keskkonnas; töötaja ei tohi teisaldada raskusi üle 10 kg; ei sobi töö ülestõstetud kätega. Kui töötervishoiuarst peab töötaja tervisega seoses oluliseks näiteks töö ümberkorraldamist ja kirjutab otsusesse, vajalik töö ümberkorraldamine ja osalise tööajaga (mitte üle 6 tunni päevas) töötamine, siis on see tööandajale täitmiseks kohustuslik. Töötervishoiuarst ei tee tööandjale ilma põhjuseta taolisi ettepanekuid, vaid sellel on töötaja töövõime säilitamise ja tööga seotud tervishäire vältimise eesmärk.

Kui aga arst kirjutab otsusesse, et soovitav on ravivõimlemine või kaela-õlavöötme massaaž a’ 10 korda kahe massaažikuurina aastas, siis on see tööandajale soovituslik ning tööandja ja töötaja peavad ühiselt otsustama, mis ajal ning kelle kulul arsti soovitusi täidetakse. Kuid siin peab töötaja ka ise järeldusi tegema ja oma tervisele mõtlema ning leidma võimaluse arsti soovitusi täita.

Külastusi 24475, sellel kuul 24475