Avaleht / Rollid / Lapsevanem / Veeohutus

Veeohutus

Veekogude ääres peab igal aastaajal olema eriti ettevaatlik. Uppumisoht esineb nii suvel veekogu ääres puhates kui ka talvel ja kevadel, mil võib vajuda läbi jää.

Supeldes

Kõige ohutum on supelda selleks ettenähtud kohtades. Kui selliseid ei ole, tuleb valida laugja kalda ja tugeva põh­jaga kohad. Jõgedes tuleb valida kõige aeglasema vooluga koht, kus puuduvad keerised või muud ohtlikud kohad. Enne suplemist peavad täiskasvanud kontrollima supluskohta ja veekogu põhja.

Enne suplemist või paadisõitu (lapsed peavad tingimata kandma päästeveste) tuleb juuresolijaid teavitada, kui keegi ei oska ujuda.

Täispuhutavaid ujumisvahendeid, näiteks ujumisrõngad, madratsid, pallid, tohib kasutada ainult täiskasvanute järelevalve all – need ei ole turvavahendid. Kui laps läheb vette, peab täiskasvanu olema lähedal ja tähelepanelik. Täiskasvanu seisku alati sügavamal vees lapse ees. Last tuleb jälgida ja hoiatada lainete eest, mis võivad tõugata jalust või ootamatult ehmatada nii, et laps võib kaotada tasakaalu. Lisaks võib veevool märkamatult suplejat või näiteks täispuhutaval madratsil olijat kanda kaugemale merre.

Kodu lähedal olevad tiigid, basseinid ja kaevud tuleb piirata nii, et laps üksi neile ligi ei pääseks. Basseini ei tohi pärast suplemist jätta mänguasju, mis köidavad lapse tähelepanu; nende järele upitades võib laps kukkuda vette.

Oluline lastele selgeks teha, kuidas vees ja veekogude lähedal ohutult käituda, ning ergutada neid hoiduma hooli­matust teguviisist, hoiatades selle võimalikest tagajärgedest.

Hoolimatu teguviisi näited suplemisel:

  • jõu ülehindamine, püüdes ujuda kõige kaugemale või ületada jõge;
  • hüppamine vette tundmatus supluskohas, eriti pea ees (veekogu põhjas võivad olla kivid, põhja vajunud teravad esemed, mis võivad põhjustada vigastusi, samuti ei pruugi veesügavus olla piisav);
  • sukeldumine vee alla;
  • ujumine madratsil või ujumisrõngaga kaldast kaugele (sügavas kohas võivad need rebeneda);
  • suplemine tugevas tuules, äikese ajal või öösel;
  • nalja tegemine, hüüdes valjult “Appi! Upun! “. Olukorras, kus on tõesti abi vaja, ei pööra keegi sellele enam tähelepanu.
Jääl

Kõige ohtlikum on jää varatalvel, kui see on alles tekkinud, samuti kevadel, kui jää on päikese mõjul hakanud sulama. Kuigi selline jää näeb välja piisavalt paks, on see tegelikult kohev ja nõrk. Et saaks ohutult uisutada, män­gida jäähokit või teha jääl midagi muud, peaks jää olema vähemalt 25 cm paksune. Jää on nõrk kohtades, kus veehoidlasse voolab soojem, tööstuses kasutusel olnud vesi, jõesuudme aladel ja kitsendustes, kalameeste raiutud jääaukude piirkonnas. Jää tugevust vähendavad ka sissekülmunud pilliroog, põõsad või mis tahes esemed. Enam­asti saavad lapsed kannatada jalutades või liueldes nõrgal jääl (eriti kevadel), samuti minnes jääle, et päästa jääst läbi vajunud lemmiklooma. Kui aga jää inimese raskuse all ikka praguneb või on juba murdunud, on ohutum edasi liikuda, suurendades keha ja jää kokkupuute pinda jääga ehk laskudes kõhuli.

Külastusi 3123, sellel kuul 3123

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks