Avaleht / Rollid / Lapsevanem / Ohutu käitumine õnnetuste vältimiseks

Ohutu käitumine õnnetuste vältimiseks

Lastega juhtuvad õnnetused on suures osas ennetatavad, kusjuures täiskasvanud peaksid potentsiaalselt ohtlikke olukordi märkama enne kui õnnetus aset leiab.

Igapäevastes olukordades, näiteks tehes koos vanematega füüsilisi toiminguid, olles seenel, koristades kodu või lõõgas­tudes, iseseisvates mängudes ja tegevustes, või õppeasutuses – oma isikliku kogemuse kaudu areneb lapsel arusaam ohutu ja ohtliku, tervisliku ja ebatervisliku tegevuse erinevustest ja tegevuse otsesest seosest tagajärgedega. Laps peab mõistma ohutu käitumise põhjendatust, et ta õpiks iseseisvalt vastu võtma vastutustundlikke ja ohutuid otsuseid.

Sagedasemad lastega seotud traumad, millega arstid oma igapäevatöös kokku puutuvad, on otseses korrelatsioonis laste vanuse ja tegevustega, mida lapsed konkreetses vanuses ja aastaajal teostavad. Õnnetuste põhjused on väga erinevad – puudulik täiskasvanutepoolne järelevalve, ohtlik keskkond, näiteks kodukeemia ja ravimite kättesaadavus, ülekuumenemine päikese käes, samuti teabe puudumine. Õnnetustele ja nende arvule on iseloomulik hooajalisus. Enamik õnnetusi toimub suvekuudel, talvel aga vähem. Sügisel ja talvel on igapäevane valge periood lühike, kusjuures märkimisväärse osa sellest veedavad lapsed haridusasutustes ja täiskasvanute juuresolekul, seetõttu on traumade arv väiksem.

Kõige tüüpilisemad õnnetuste liigid lastel vanuses 4–11 aastat:

  • kukkumised;
  • põletused;
  • lämbumine;
  • uppumine;
  • õnnetused aktiivse puhkuse ajal;
  • liiklusõnnetused;
  • mürgistused;
  • elektrilöögid;
  • loomade ja putukate hammustused;
  • vigastused teravate esemetega jm.

Külastusi 2450, sellel kuul 2450

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks