Avaleht / Rollid / Lapsevanem / Loomade tekitatud vigastused

Loomade tekitatud vigastused

Koduloomad

Loomade tekitatud vigastuste tõttu kannatavad kõige sagedamini lapsed vanuses 10–12 aastat. Kõige tavalisemad on koerahammustused (selliseid traumasid saavad poisid 1,3 korda sagedamini kui tüdrukud), samuti kassikriimus­tused. Nooremad lapsed saavad enamasti hammustusi pähe ja kätesse, samas kui teismelised jalgadesse. Kui loom hammustab, on vale teda agressiivsuses süüdistada, kuna loom käitub oma instinkti järgi. Kõige sagedamini tekitata­vad hammustusi või kriimustusi just isiklikud koduloomad või tuttavad loomad (näiteks naabri või vanavanemate); võõrad ja hulkuvad loomad ohustavad lapsi vähem .

Ohutusnõuded kokkupuutel koduloomadega:

  • ärge puudutage, paitage ega kaisutage võõraid koeri ja kasse;
  • ärge puudutage looma, kui tema käitumises on märgata agressiivsust, näiteks kass sisiseb, küüned on väljas, koer uriseb ja hambad on irevil;
  • ärge olge looma, eriti koera kõrval, kui ta sööb;
  • ärge puudutage looma, kui ta on koos oma poegadega;
  • ärge kasutage looma nukuna, püüdes teda riietada või nukuvoodisse magama panna;
  • ärge üritage heita looma peale, niiviisi teda kinni hoides, et ta ei saaks põgeneda;
  • ärge tirige looma sabast, kõrvadest;
  • ärge toppige sõrmi silmadesse, kõrvadesse, ninna, saba alla jm;
  • ärge lööge looma jalaga;
  • ärge tõstke looma õhku ega loopige teda;
  • ärge asetage looma vette – vanni või muusse anumasse, kui teda ei pesta täiskasvanute juuresolekul.

Täiskasvanutel on koera soetamise otsuse tegemisel oluline teadvustada vastutust looma eest ja õpetada ohutut käitu­mist ka lastele. Juba alates esimesest päevast tuleb koerale selgeks teha tema hierarhiline koht peres, et loom ei tajuks, et ta on võrdne lapsega, ega hakkaks temaga agressiivselt konkureerima: näiteks kõigepealt sööb peremees (täiskasva­nu) ja alles siis koer. Koera söödab ainult peremees ühes ja samas kohas. Oluline on pärast eemaldada koera sööginõu, sest loom võib kaitsta ka tühja sööginõud. Last tuleb õpetada koera mitte õrritama, näiteks:

  • mitte tõmbama pulgaga mööda aeda, mille taga elab koer;
  • mitte torkima pulgaga läbi aia koera;
  • kiiresti mitte jooksma (näiteks mitte põgenema koera eest);
  • mitte narrima;
  • mitte vehkima kätega;
  • mitte mööduma koerast sõites jalgrattal (õige teguviis nähes vastu jooksmas rihmata koera on tulla jalgrat­talt maha ja lükata seda loomast möödumisel käekõrval, kuna jalgratta rataste pöörlemine tekitab heli, mida inimkõrv ei kuule, kuid koera kõrvadele on see väga ebameeldiv, mistõttu nad reageerivad ägedalt isegi aeglaselt liikuvale jalgrattale).

Samuti võivad last hammustada ka muud koduloomad - tuhkrud, tšintšiljad, rotid, merisead, erinevad linnud, näiteks siis, kui laps pistab sõrmed loomapuuri. Erilist tähelepanu tuleks lapsele pöörata loomanäituse külastamise ajal, kus ei tohiks lubada lapsel paitada või kaisutada võõrast looma, isegi kui looma omanik kutsub seda tegema. Selles tuleb lapsega kokku leppida enne näituse külastamist.

Ussid

Uss ei ründa inimesi, ta võib hammustada, kui teda tahtlikult ärritatakse, näiteks toksitakse kepiga, pekstakse või tahtmatult astutakse/ istutakse peale või puudutatakse kätega. Eestis võib kohata kolme ussiliiki, millest ainult üks on mürgine – see on rästik. Ussi nähes ei tohi teha järske liigutusi. Uss ei kuule heli, kuid tajub maavibratsiooni, seepärast peaks aeglaselt taganema nii, et ei tekiks maapinna vibratsiooni. Loodusesse minnes on oluline valida sobiv riietus: see peab olema kattev ja vabalt langev, et oleks kaitstud kehaosad, samuti tuleb kanda pika säärega saapaid.

Putukad

Suvel veedetakse palju aega õues, kus on palju parme, sääski, herilasi ja teisi putukaid. Eriti ettevaatlik peab olema vapsikute, mesilaste, herilaste ja kimalastega. Kõige ohtlikumad on hammustused näkku ja suhu. Kui vabas õhu süüa magusaid puuvilju ja marju või kooki ning juua magustatud jooke, on putukatel lihtne sattuda suhu.

Putukahammustuste ohtude vähendamiseks tuleb järgida järgmisi nõudeid:

  • ärge sööge vabas õhus, näiteks jäätist või kooki, ja ärge jooge, aga kui siiski joote, kasutage selleks kõrsi, nii saate vältida putukate sattumist suhu;
  • ärge kõndige paljajalu, eriti õites rohumaadel;
  • täiskasvanud peaksid hävitama elukoha lähedal olevad herilaspesad;
  • mesilasi, herilasi, kimalasi mitte provotseerida järskude liigutustega.

Metsades, võsastikes, rohumaadel ning linnaparkides võib esineda puuke. Puugid on tavaliselt aktiivsed aprilli algusest kuni oktoobri lõpuni, kuid soodsatel ilmastikutingimustel võib see periood olla pikem. Puugid satuvad sageli inimeste jalatsitele või riietele pahkluu kõrgusel ning liiguvad seejärel aeglaselt ülespoole. Metsa minnes peaks riietus olema kohandatud nii, et puuk ei pääseks selle alla. Püksisääred tuleks pista sokkidesse või saapasäärtesse, varrukaot­sad ja krae peaks olema liibuvad, särk tuleb panna püksi. Soovitatav on kanda heledaid riideid, millel puugid on hästi nähtavad. Naastes metsast koju, peavad täiskasvanud veenduma, et lapse riietel ja kehal ei ole puuke. Puuke võib koju tuua ka korjatud taimede või seenekorvidega.

Külastusi 2333, sellel kuul 2333

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks