Tekstiversioon

Täna räägime töövahendiga töötamisest. Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine ei tohi ohustada tervist ning töö- ja elukeskkonda. Kasutamise all mõistetakse sellega töötamist, selle käivitamist, seiskamist, transporti, teisaldamist, paigaldamist, parandamist, seadistamist, hooldust ja puhastamist. Enim tööõnnetusi töövahendi kasutamisel juhtub kokkupuutel selle ohtlikult liikuva osaga, näiteks lõikevigastused saekettaga, freesiteraga ning hammasrataste vahele jäänud sõrmede muljumised. Kokkupuude kõigi töövahendi ohtlikult liikuvate osadega peab olema välditud. Selleks kasutatakse kaitsepiirdeid ning kaitsepiirde blokeeringuid, mis peatavad piirde eemaldamisel ohtlikult liikuva osa töötamise. Erinevates töökeskkondades ringi käis näeb kahjuks tihti, et lõikeseadistel kaitsekatte on eemaldatud, näiteks tükitöö puhul, et suurendada töö efektiivsust. Igasugune töötaja sattumine ohualale peab olema tõkestatud. Kui kauba ümberpaigutamiseks ühest ruumist teise kasutatakse tõstukeid, siis tõstukitele peab olema eraldi ning märgistatud liikumistee ning jalakäijatele eraldi. Töövahendi valikul ja töötajale usaldamisel peab tööandja veenduma, et see sobiks tööülesande täitmiseks, vastaks kasutaja kehamõõtmetele ning füüsilistele ja vaimsetele võimetele. Lühikese ja kõhna kehaehitusega naisterahva tööle rakendamine mittereguleeritava ning raske heinatrimmeriga ei ole sobilik. Enne töövahendi kasutamist tuleb töötaja vajalikus mahus välja õpetada ja ohutusalaselt juhendada. Tihtipeale, mille vastu töökeskkondades eksitakse on, et hädaseiskamislüliti (üldjuhul punane lüliti, millest saab seisata ohu korral masina) on kinni kaetud või sellele ei pääse ligi ja seetõttu ei ole võimalik masinat seisata. Selleks, et masinatega töötamine oleks ohutu, selgita välja, millised sinu poolt kasutatavad töövahendid võivad tekitada ohtu ja kuidas. Mõtle, mida sa saaksid teha ohu vältimiseks ja kontrolli, kas seda on võimalik teha. Otsusta, kas on vaja rakendada veel mingeid täiendavaid ohutusabinõusid. Tööõnnetusi võivad põhjustada paljud tegurid, näiteks: ebaõige töövahendi kasutamine (näiteks redeli kasutamine ebatasasel pinnal, kus see võib iga hetk ümber kukkuda); puuduvad või ebapiisavad ohutusseadised seadmetel, millede puhul on võimalik näiteks töölise riiete takerdumine masinasse vms. Kui võimalik, kasutata statsionaarseid kaitsepiirdeid, mis peavad olema nõuetekohaselt kinnitatud kruvide või poltide ja mutritega ning mida saab eemaldada ainult tööriistade abil. Kui töötaja peab omama pidevat juurdepääsu masinale ja statsionaarse piirde kasutamine ei ole võimalik, kasuta seadme ohtlike osade puhul blokeerivat kaitsepiiret. Selline piire välistab masina käivitumise enne piirde sulgemist. Samuti seiskub masin piirde avamisel automaatselt ka masina liikumise ajal; seadme ebasobivad või valet liiki juhtimisseadised, mis ei võimalda seadet kiiresti ja turvaliselt välja lülitada või mis võimaldavad selle iseeneslikku käivitumist; masina turvaseadmete, ohutusvahendite, juhtimissüsteemide vms. hooldamiskohustuse eiramine, mille tõttu seade muutub ohtlikuks. Kõiki töövahendeid tuleb hooldada regulaarselt ning vastavalt tootjapoolsetele juhistele. Ohtude kontrolli alla võtmine tähendab ennetavat kontrollimist ja hooldust. Muuhulgas kontrolli, millised on valmistaja nõuded hooldusele, vajalikuks võib osutuda rutiinne igapäevane ja iganädalane kontrollimine, nt. vedeliku taseme, rõhu, pidurite töö kontrollimine. Kui on tegemist masina pikaajalise liisimise või rentimisega, tuleb eriti hoolega välja selgitada hooldusnõuded ja hoolduse teostaja (mõned seadmed, nagu näiteks kraanad, vajavad rikete ennetamiseks hooldust). Selliseid seadmeid, nagu lifte, kraanasid, survesüsteeme ja presse peab perioodiliselt kontrollima selleks pädev isik. kontrolli pidevalt ohutusvahendeid ja muid ohutusseadiseid ja hoia need töökorras. Neid peab ka kontrollima pärast remonti või tehtud muudatusi. Enne töövahendiga töö alustamist veendu, et töövahend on töökorras ning kasutamiseks ohutu. seadme kasutaja puudulik informeerimine, juhendamine ja koolitamine. Juhenda ja koolita seadme kasutajat. Paljud õnnetused juhtuvad hooldustöö ajal. Riski kontrollimine tähendab turvaliste töömeetodite kasutamist, näiteks enne hooldustöid tuleb võimaluse korral seadme toide välja lülitada ja seade vooluvõrgust lahutada (eriti juhul, kui on vaja juurde pääseda seadme ohtlikele osadele). Eralda seadmed torustikust, milles on rõhu all olev vedelik, gaas, aur või mõni muu ohtlik aine. Võimaluse korral sulge klapid ja vabasta süsteem rõhu alt, eriti juhul, kui on vaja juurde pääseda seadme ohtlikele osadele. Toesta seadme osad, mis võivad kukkuda; lase liikuvatel masinaosadel seiskuda; anna kõrgel temperatuuril töötavatele seadmeosadele aega jahtuda; liikurvahenditel lülita välja mootor, aseta käigukang neutraalsesse asendisse, tõmba peale pidur ja võimaluse korral tõkesta rataste liikumine; tulekahju või plahvatuse vältimiseks puhasta hoolikalt mahutid, milles on hoitud süttivaid tahkeid või vedelaid aineid, gaase või tolmu ja kontrolli neid enne töö alustamist. Isegi süttivate ainete väikesed kogused eraldavad piisavalt auru, tekitamaks õhuga plahvatusohtliku segu, mis võib süttida ka kantavast lambist või keevitusaparaadi sädemest. Anna töötajatele kõik vajalikud teadmised seadme turvaliseks hoolduseks, näiteks: anna neile valmistajatehase juhised ja kasutusjuhendid; õpeta töötajaid ohte vältima, nt. kontrollima, et käik ei oleks sees enne masina käivitamist ning mitte kasutama masinat kaldpinnal; kogenematut töötajat on vaja juhendada käsitööriistade turvalises kasutamises; lisaks juhendamisele on sageli vaja ka sobivat koolitust, eriti kui riski kontrollimine sõltub sellest, kui hästi töötaja kasutab töövahendeid. Koolitust võib vajada nii töötav personal kui ka kogemusteta või uued töötajad (ära unusta ka ajutist tööjõudu nagu praktikandid), eriti kui nad peavad kasutama elektrilisi töövahendeid. Mida suurem on seadme kasutamisega kaasnev oht, seda põhjalikumat koolitust vajatakse. Mõnede eriti ohtlike tööde korral, nagu elektritõstuki juhtimine, ketassae kasutamine ja kraana juhtimine, viivad koolituse läbi spetsialistidest koolitajad. Pea meeles, et ehkki noored inimesed võivad olla osavad elektriliste töövahendite käsitsemisel, võib neil olla vähe kogemusi ja hindamisvõimet järelevalveks. Hooldus- ja remondipersonalil peaks olema piisavalt teadmisi ja koolitust kasutamaks turvalisi töövõtteid. Mida saab töötaja teha? Töötaja peab: oskama seadet kasutada; teadma, kuidas töötavat seadet välja lülitada; kontrollima, et kõik ohutusvahendid on omal kohal ja need töötavad; veenduma, et seadme ümbrus on puhas ja korras ning et seadme liikumine ei ole takistatud; kandma vajaduse korral nõuetekohast kaitseriietust ja vajalikke kaitsevahendeid Töötaja peab: viivitamatult peatama seadme kasutamise kuni rikke väljaselgitamiseni ja kõrvaldamiseni. Mitte kunagi ei tohi: kasutada seadet selleks koolitamata isik; puhastada liikuvat seadet - see on ohtlik. Seade tuleb välja lülitada ja vooluvõrgust lahutada; kasutada seadet, mille külge on kinnitatud ohumärk. Ohumärke tohib kõrvaldada ainult selleks volitatud isik, kes on veendunud, et seade või tööprotsess on turvaline; kanda rippuvaid ehteid, avarat riietust, kindaid, sõrmuseid või pikki juukseid kui on oht, et need võivad jääda masina liikuvate osade vahele; tõmmata kõrvale masinal töötavate inimeste tähelepanu, käituda ebaasjakohaselt või kasutada seadet meelega valesti; lubada reisijatel sõita isekallutajate või elektritõstukite peal juhul, kui sõiduk ei ole selleks ette nähtud. Loengu valmimist rahastas Euroopa Sotsiaalfond.