Tekstiversioon

Täna räägime ohutusjuhendist. Praktika näitab, et tööandja kinnitatud kirjalik ohutusjuhend, mis sisaldab õigusaktidest tulenevaid terviseriskide ennetamiseks mõeldud nõudeid, aitab tagada põhjalikuma juhendamise. Kirjaliku ohutusjuhendiga on töötajal võimalus enne tööleasumist rahulikult tutvuda ja seda vajaduse korral uuesti lugeda. Kirjaliku ohutusjuhendi puhul juhendamise läbiviijal vaja muretseda, et mõni oluline nõue tervisekahjustuse või vigastuse ennetamiseks jääb töötajale edastamata. Samuti on kirjalikust juhendist võimalik hilisemate ohutusnõuete rikkumise korral välja selgitada selle põhjused - kas tegemist oli töötaja poolt talle teadaoleva nõude tahtliku rikkumisega või ei pruukinud töötaja sellisest nõudest üldse teadlik olla. Tehtavate tööde ja kasutatavate seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite ohutusjuhendeid tutvustatakse töötajale enne tööle asumist esmajuhendamisel. Tööandja korraldada on ohutusjuhendite koostamine. Üks peamisi ohutusjuhendi koostaja ülesandeid on juhendi meeldejäävaks ja arusaadavaks tegemine. Esimene samm parema koostamiseks on lugejate vajaduste kaardistamine. Juhend ei ole mõeldud järelevalvele. Lugejateks on töötajad ja otsesed juhid, kes ohutusnõudeid peavad järgima. Nad vajavad juhendit, millest informatsioon on kergesti leitav ning kasutatav. Hästi koostatud ohutusjuhend muudab õigusaktide, standardite ja ettevõttes kehtivad ohutusnõuded töötajatele kergesti arusaadavaks. Informatsiooniga ülekoormatud juhend jääb enamustel juhtudel läbi lugemata. Ükskord koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendi sisule on omane muutumine. Töötamisel saadud kogemuste, töökeskkonna sisekontrolli ja riskianalüüsi korraldamise tulemuste, tööõnnetuste, õnnetusohtude ja -juhtumite uurimismaterjalide kokkuvõtted viitavad üldjuhul vajadusele muuta ka juhendi sisu. Ohutusjuhendite täiendamisel on vajalik töötajale läbi viia ka täiendjuhendamine. Sõltumata ohutusjuhendi hankimise ja koostamise viisist, vastutab ohutusjuhendi sisu eest tööandja, kes selle kinnitas. Seetõttu tuleb enne ohutusjuhendi kinnitamist veenduda selle vastavuses tehtavale tööle või kasutatavale töövahendile. Erilist tähelepanu tuleb pöörata ohutusjuhendi sisu mõistetavusele ning kirjeldatud nõuete praktikas rakendatavusele. Ohutusjuhendeid säilitatakse vastavalt ettevõttes kehtestatud korrale. Töötajale peab olema võimaldatud juhendiga igal ajal tutvuda. Ohutusjuhend võiks olla tööandja poolt määratud juhendajatel ja samuti juhendite üle kontrolli pidava(te)l isiku(te)l. Töövahendi kohta olulisemaid ohutusnõudeid sisaldava lühiinformatsiooni võib paigaldada ka töövahendiga töötamise koha kõrvale, samas otsest nõuet selle paigaldamiseks ei ole. Ohutusjuhendi koostab tööandja (sageli kas töökeskkonnaspetsialist või juhendis käsitletava töölõigu juht), arvestades töövahendi kasutusjuhendit. Ohutusjuhendis peaksid kajastuma: võimalikud ohuolukorrad ja juhised nende korral tegutsemiseks; olulised abinõud enda ja teiste ohutuse tagamiseks (sh isikukaitsevahendite kasutamine); ümbritseva töökeskkonnaga seotud ohud (näiteks läheduses teostatavad tõstetööd). Ohutusjuhendi koostamisel võetakse arvesse ettevõtte riskianalüüsi, töötajate kogemusi ning toimunud ohuolukordi, tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi. Oluline pidada silmas juhendi lugejat – juhendis olev info peab olema lugejale kergesti mõistetav. Selleks soovitatakse kasutada: liigendatud teksti (eraldi lõigud, alapealkirjad); värve ja fotosid (näiteks lisada digikaameraga tehtud pilt seadme hädaseiskamisnupust); lihtsat keelt (üldmõistetavad sõnad, lühidad laused) ning praktilisi soovitusi (juhendis kirjeldatut peab olema võimalik ka tegelikkuses rakendada). Enne juhendi kinnitamist tuleks anda see lugeda töötajale, kes kirjeldatava tööga igapäevaselt kokku puutub – tema saab kontrollida nii nõuete asjakohasust kui ka juhendi selgust ja seda vajadusel täiendada. Ohutusjuhend peaks olema võimalikult lühike, muutes õigusaktide ja ettevõtte ohutusnõuded töötajale lihtsalt mõistetavaks. sisaldades ainult olulist teksti (mitte näiteks väljavõtteid seadustest, mis konkreetse tööolukorraga ei seostu). Juhend ei peaks kajastama liiga palju üldinformatsiooni – näiteks tööga seonduvate õigusaktide nimekiri võib olla osaks sissejuhatavaks ohutusjuhendist kuid mitte igast ettevõtte tööohutusjuhendist. Kui juhendi aluseks võetakse sarnase seadme või töö ohutusjuhend teisest ettevõttest, tuleb seda kindlasti kohandada vastavalt oma ettevõttele, eemaldades kogu mittevajaliku info ning veendudes, et just teie ettevõtte eripärad oleksid juhendis kajastatud. Kuna ohutusjuhend on dokument, mis aja jooksul muutub (näiteks tuleks juhend üle vaadata tööõnnetuste toimumisel või uute ohutusalaste tähelepanekute ilmnemisel töö käigus), siis tuleks juhend tähistada kas versiooni tähise või kuupäevaga – nii on võimalik kindel olla, et töötaja on tutvunud juhendi ajakohase versiooniga. Ohutusjuhendi täiendamisel tuleb töötajale läbi viia täiendjuhendamine. Ohutusjuhendi säilitamise korra otsustab tööandja. töötajale tuleb tagada võimalus juhendiga igal ajal tutvuda. Ettevõtetes tihtipeale hoitakse ohutusjuhendeid kas töökohtadel, puhkeruumis, vahetuse vanema käes või sekretäri juures – oluline on tagada, et juhendi viimane versioon oleks alati töötajatele tutvumiseks kättesaadav. Sageli vastutab töökeskkonnaspetsialist selle eest, et ohutusjuhendi muutumisel vahetataks välja juhendi koopiad töökohtadel. On arutletud, kas ohutusjuhendina võib kasutada töövahendi valmistaja poolt kaasa antud eestikeelset kasutusjuhendit. See tähendab, et tööandja kinnitab ettevõttes kasutatava ohutusjuhendina kasutusjuhendi. Üldjuhul ei ole see õigustatud. Koosneb ju kasutusjuhend tavaliselt valdavalt nõuetest, mis on seotud masina seadistamise, kontrollimise ja muude tööde kirjeldamisega, millega selle töövahendi tavakasutaja kokku ei puutu. Samuti võib töövahendi kasutusjuhend olla mitmesse erinevasse keelde tõlgituna mahukas. Kui ohutuse osa moodustab kasutusjuhendist väikese osa, on selle esiletoomine juhendamise käigus problemaatiline. Kasutusjuhendi kasutamist ohutusjuhendina võib raskendada asjaolu, et esineb valdkondi, kus töövahendid leiavad teistsugust rakendust, kui see on kirjeldatud kasutusjuhendis. Näiteks ehitusettevõttes, kus mootorsaage kasutatakse ehitustööl, pole vajadust tutvustada töötajatele metsatöö ohutusnõudeid, mida kasutusjuhend aga põhiliselt nii teksti kui ka rohkete piltide abil käsitleb. Samas juhtudel, kui kasutusjuhendis kirjeldatud olud sarnanevad nende tööoludega, kus töövahendit kasutatakse, ja kasutusjuhend käsitleb suures osas neid ohutusnõudeid, on küll soovitatav kasutada juhendamiseks kasutusjuhendit ja kinnitada see ettevõtte ohutusjuhendina. Ei ole mõtet kasutusjuhendis olevat teksti koostatavasse ohutusjuhendisse ümber trükkida ning selgitavate piltide ülekandmine ohutusjuhendisse on aeganõudev ja tülikas. Töövahendite ohutusjuhendite koostamise eel võib ühe küsimusena üles kerkida koostatavate ohutusjuhendite ja nendega kaetud töövahendite arv. Mitme erineva töövahendi kasutamise ohutusnõuete käsitlemine ühes ohutusjuhendis on soovitatav ainult sel juhul, kui töötaja kasutab kõiki neid töövahendeid. Vastasel juhul peab ohutusjuhendis eristama need nõuded, mis on seotud töötaja tööga, temale mittevajalikest nõuetest. Arvestama peab kasutatavate töövahendite iseloomu ja hindama nende kokkusobitamise võimalust ühes juhendis. Mõnel juhul on otstarbekas koondada mitme erineva töövahendi kasutusnõuded ühte ohutusjuhendisse, nt köögiseadmed, lihtsamad käsitöövahendid. Pneumaatiliste ja elektriliste töövahendite või suuremate masinate puhul ei ole aga eriotstarbelistele töövahenditele esitatavate nõuete ühte juhendisse ühendamine otstarbekas, nt naelapüstolile, akutrellile ja mootorsaele. Küll on aga mõeldav erinevate akutrellide kasutamisele esitatavate nõuete käsitlemine ühes juhendis. Samas tuleks hinnata, kas erinevate tootjate valmistatud akutrellide kasutuspõhimõtted ja nendest tulenevad erinevused ohutusnõuete osas võimaldavad neid ühes ohutusjuhendis käsitleda või mitte. Samuti tuleks akutrelli või muu töövahendi kohta koostatud ühise ohutusjuhendi sisu kontrollida üle uue töövahendi, nt uuema akutrelli ostul. Kui ohutusjuhendi ja uue trelli kasutusjuhendi sisus esineb erinevusi, tuleks ohutusjuhendit täiendada ja selgelt sätestada, millise töövahendi kohta erinevad nõuded kehtivad. Kasutusjuhendi puudumine on tüüpiline vanemate masinate puhul ja nende ohutusjuhendi koostamisel tuleb lähtuda ennekõike kasutamisel omandatud kogemustest, pannes kirja nõuded, mille järgimine tagaks tervisliku ja ohutu töötamise. Ohutusjuhendite koostamisel vanematele masinatele on levinud lähenemine, kus aluseks võetakse müügil olevaid või muude teabeallikate kaudu kättesaadavaid tüüpjuhendeid. Võttes aluseks tüüpjuhendi, tuleb arvestada, kuidas kajastab selles sisalduv informatsioon ettevõtte reaalset olukorda: kas juhendis esitatud nõudmised töökeskkonna ja kasutatava töövahendi kohta on põhjendatud ning kas välja toodud töövahendite ja töökeskkonna kirjeldused sarnanevad nendega, mis on ettevõttes. Võttes aluseks tüüpjuhendi, tuleks kindlasti kaaluda selle vastavust konkreetsele töövahendile ja selle kasutamistingimustele ettevõttes. Sõltumata ohutusjuhendi hankimise ja koostamise viisist, vastutab ohutusjuhendi sisu eest tööandja, kes selle kinnitas. Seetõttu tuleb enne ohutusjuhendi kinnitamist veenduda selle vastavuses tehtavale tööle või kasutatavale töövahendile. Kontrollige, kas ohutusjuhendi sisu on üheselt mõistetav ja kas selles esitatud nõudeid on võimalik praktikas rakendada. Loengu valmimist rahastas Euroopa Sotsiaalfond.