Tekstiversioon

Täna räägime juhendamisest ja väljaõppest. Sõltumata ettevõttesse tööleasuja haridusteest ja eelnevast töökogemusest on tööandja kohustatud korraldama töötajale enne tööleasumist või töö vahetamist töökohale ja ametile vastava tööohutus ja töötervishoiualase juhendamise ja välja¬õppe. Tähelepanuta ei tohi ka jätta neid isikuid, kes viibivad töökohal ajutiselt nagu näiteks praktikandid. On olukordi, kui ettevõttes töötavad lisaks oma töötajatele teise ettevõtte töötajad. Levinud on puhastusteenust või turvateenust osutava tööandja töötajate töötamine teise tööandja töökeskkonnas. Sel juhul on tööandja kohustatud teavitama oma ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest teist tööandjat, kes suunas oma töötajad tööülesande täitmiseks tema ettevõttesse, ning teavitama ka neid töötajaid enne tööülesannete täitmisele asumist töökohal esinevatest ohtudest ja juhendama, kuidas neist hoiduda. Tervislike ja ohutute töötingimuste tagamiseks peab tööandja tundma seadusandlust, töötajad aga ohutu töö võtteid, mille tagavad nõuetekohane juhendamine ja väljaõpe. Töötaja töötervishoiu ja tööohutusalast juhendamist ja väljaõpet töökohal reguleerib sotsiaalministri 14. detsembri 2000. a määrus nr 80 „Töötervishoiu ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord.” Töötaja juhendamine ja väljaõpe töökohal koosneb: 1) sissejuhatavast juhendamisest, 2) esmajuhendamisest, 3) väljaõppest ja 4) täiendjuhendamisest. Sissejuhatav juhendamine Tööandja korraldab kõigile ettevõttesse tööleasuvatele töötajatele sissejuhatava juhendamise enne töötaja tööle asumist. Selle läbiviimine on töökeskkonnaspetsialisti ülesanne. Sissejuhatava juhendamise aluseks on tööandja poolt kinnitatud kirjalik ¬juhend. Kuna sissejuhatava juhendamise korraldamine on kohustuslik kõigile töötajatele olenemata nende ametist, peab tööandja poolt kinnitatud kirjalik juhend selle läbiviimiseks olema igas ettevõttes sõltumata töötajate arvust. Sissejuhatava juhendamise eesmärgiks on ettevõtte töökeskkonnaalase tegevuse tutvustamine ning ettevõttes kehtivate töötervishoiu ja tööohutuse üldnõuete selgitamine. Sissejuhatav juhendamine peab sisaldama: 1) ettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide tutvustamist; Ettevõtte töökorralduse tutvustamine on osa sissejuhatavast juhendamisest. Töötajale tuleb selgitada ettevõtte organisatsioonilist ülesehitust, mille tulemusena saab ta teada töö korraldamise reeglid ning alluvussuhted. Siia kuulub ka ettevõttesiseste töökeskkonnastruktuuride töökeskkonnaspetsialist, töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnanõukogu olemuse tutvustus. Sissejuhatav juhendamine peab sisaldama sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide tutvustamist. Töösisekorraeeskirjade tutvustamisel on oluline ennekõike töökeskkonda ja tuleohutust hõlmav osa. Tootmisettevõtetel on soovitatav reguleerida töötajate tegevus vaheajal puhkamiseks ja einetamiseks (nn lõunavaheaeg) ning muudel tööpäevasisestel vaheaegadel (nn kohvipausid). Õigusaktide tutvustamisel tuleb tuua välja just need määrused, millised reguleerivad konkreetse ettevõtte tegevust. Ei ole mõtet tutvustada nt kantserogeensete ja mutageensete ainete kasutamisel esitatavaid nõudeid ettevõttes, kus nimetatud aineid pole kunagi kasutatud ega kavatsetagi kasutama hakata. 2) töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamist; Töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamine kuulub sissejuhatavasse juhendamisse. Nende abinõude hulka kuulub näiteks töötajate liikumisteede kindlaksmääramine. Töötajale selgitatakse, kus tuleb ettevõtte territooriumil liikuda tööle tulles ja töölt lahkudes. Samuti tutvustatakse ohualasid ettevõttes, kuhu kõrvalistel töötajatel on keelatud minna või kus liikudes tuleb olla tähelepanelik. Asjakohane on selgitada, kuidas vältida ohtu, mis võib tekkida kaastöötaja segamisel töö ajal. 3) juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral; Juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral tuleb töötajale selgitada sissejuhatava juhendamise käigus. Töötajale tutvustatakse kohustust koheselt teatada tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust ning tööõnnetusest. Juhendamisel peab töötajale selgitama tema tegevust juhul, kui on toimunud tööõnnetus tema endaga või ta on olnud teise töötajaga toimunud tööõnnetuse pealtnägija. Ei ole õige piirduda vaid seaduses oleva üldnõude edastamisega, vaid töötajale tuleb selgitada konkreetse ettevõtte iseärasusi arvestavat käitumisviisi. Tööandja kohustus on selgitada töötajale, kuidas toimida tööõnnetuse korral, milliseid abivahendeid sel puhul kasutada, kust neid on võimalik saada ning kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi saamiseks. 4) juhiseid keskkonna saastamisest hoidumiseks; Sissejuhatava juhendamise käigus tuleb anda töötajale juhiseid keskkonna saastamisest hoidumiseks, selgitades talle, milliseid keskkonnale kahjulikke aineid ettevõttes kasutatakse ja mil moel hoiduda nende sattumisest keskkonda. 5) töötaja kohustusi ja õigusi vastavalt õigusaktides sätestatule; Õigusaktides sätestatud töötaja kohustuste ja õiguste tutvustamine toimub samuti sissejuhatava juhendamise käigus. Siin ei ole õige piirduda ainult viidetega seaduste või määruste nimedele, vaid tutvustada konkreetseid kohustusi ja õigusi. Kõige üldisemad töötaja kohustused ja õigused on toodud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § s 14. Lisaks neile on asjakohane sissejuhatava juhendamise käigus selgitada töötajale ettevõtte töökeskkonda reguleerivate määruste nõudeid. Näiteks kohustust teatada tööandjale igast töövahendi rikkest ja puudusest, mis ilmneb selle kasutamisel ning õigust keelduda raskuste käsitsi teisaldustööst, kui töötaja leiab, et vaatamata tööandja antud juhiste täpsele täitmisele osutub see temale siiski füüsiliselt liiga koormavaks. 6) töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmete tutvustamist. Sissejuhatav juhendamine sisaldab töökeskkonnavoliniku, esmaabiandja ja Tööinspektsiooni kohaliku asutuse kontaktandmete tutvustamist. Kõigile töötajatele peab olema teada, kes täidab tema töökohal töökeskkonnavoliniku kohustusi ja kes on need töötajad, kes on saanud väljaõppe andmaks esmaabi. Kuna igal töötajal on õigus pöörduda asukohajärgse tööinspektori poole, peab talle teatavaks tegema Tööinspektsiooni kohaliku asutuse aadressi, telefoninumbri ja meiliaadressi. Tööinspektsiooni kohalike, maakondlike asutuste kontaktandmed on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljel ja Tööelu portaalis . Töötaja esmajuhendamine viiakse läbi töötamiskohal, kus töötaja hakkab oma tööülesandeid täitma, näiteks kassapidaja puhul kassas. Esmajuhendamise läbiviijaks on tööandja määratud pädev isik. Esmajuhendamisel tutvustatakse töötajale: • tööandja koostatud ja kinnitatud ohutusjuhendeid tehtava töö või kasutatavate seadmete, masinate, tööriistade, veokite ja muude töövahendite kohta; • töökeskkonna ohutegureid ja vajalike isikukaitsevahendite kasutamist; • ergonoomiliselt õigeid tööasendeid ja -võtteid; • töötajale ettenähtud töökorraldust; • tule- ja elektriohutusnõudeid; • hädaabitelefoni, esmaabivahendite ja tulekustutusvahendite asukohta; • töökohal kasutatavaid ohumärguandeid ning evakuatsioonipääsude ja -teede asukohta. Õigete töövõtete harjumuste (rutiini) väljakujunemiseks on ettenähtud uue töötaja väljaõpe, mis toimub tööandja määratud spetsialisti või kogenud töötaja juhendamisel. Ohutute töövõtete omandamise väljaõpe korraldatakse töötajale pärast esmajuhendamist, vajadusel ka peale täiendjuhendamist. Väljaõppe kestuse määrab tööandja sõltuvalt töö spetsiifikast, keerukusest ja ohtlikkusest. Alles pärast seda, kui juhendaja on veendunud, et töötaja tunneb töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja oskab neid praktikas kasutada, vormistatakse töötaja lubamine kirjalikult iseseisvale tööle. Töötaja sissejuhatav, esma- ja täiendjuhendamine, väljaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis. Iseseisvale tööle võib töötaja lubada, kui tööandja on kindel, et talle on arusaadavad juhendamise käigus tutvustatud ohutusnõuded. Oluline ei ole dokumendi vorm, vaid see, et fikseeritud oleks kõik seadusega loetletud andmed. Juhendid võib vormistada vastavalt oma soovile nii paberkandjal kui digitaalselt. Juhul kui ettevõtte soovib tutvustada töötajatele ohutusjuhendeid digitaalsel kujul, tuleb nendega tutvumise registreerimiseks luua eraldi andmebaas, kus oleks võimalik isiku autentimine digitaalallkirjaga. Andmebaasis fikseeritavad andmed peavad vastama „Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra\\\\\\\" määruse nõuetele. Juhendid peavad olema töötajale kättesaadavad ka pärast juhendamist. Täiendjuhendamine tuleb töötajale korraldada: • uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel; • töökorralduse muutmisel või kui tema töös on olnud kolmest kuust pikem vaheaeg; • tehnoloogi a või töövahendite vahetamisel või uuendamisel; • töötaja ümberpaigutamisel teisele tööle või tema tööülesannete olulisel muutumisel; • kui töötaja rikkus tööohutusnõudeid nii, et see põhjustas või oleks võinud põhjustada tööõnnetuse; • tööde või tegevuse puhul, mis ei kuulu töötaja töölepinguga määratud tööde või ametikohustuste hulka; • kui struktuuriüksuse juht või töötaja ise peab seda vajalikuks; • kui tööinspektor peab seda vajalikuks. Täiendjuhendamise sisu ja mahu määrab tööandja. Perioodilist täiendjuhendamise korraldamist seadused ei nõua, kuid soovi korral võib tööandja seda ettevõttes teha. Loengu valmimist rahastas Euroopa Sotsiaalfond.