Tekstiversioon

Täna räägime esmaabi korraldusest töökohal. Esmaabi korraldamisel peab tööandja hoolikalt kõik vajalikud etapid läbi mõtlema, sest õigeaegsest ja oskuslikust esmaabist võib sõltuda inimese elu ja edasine tervis. Abi peab olema kättesaadav igas tööga seotud olukorras ja ettevõtte juhi ülesanne on püüda seda organiseerida nii, et tehtud oleks kõik, suutmaks mistahes olukorras kannatanut elus hoida kuni arstiabi saabumiseni. Esmaabivahendite asukoht peab olema kergesti ligipääsetav ning selgelt ja nõuetekohaselt märgistatud. Esmaabivahendite asukoha märgistus on valge rist ruudukujulisel rohelisel taustal. Nõutavate esmaabivahendite nimekiri on esitatud sotsiaalministri määruses Esmaabi korralduse kehtestamine ettevõttes, mille leiab ülesse Riigiteatajast. Esmaabivahendite kogus sõltub töötajate arvust ettevõttes. Nimekirjas ei ole ühtegi ravimit, sest töötaja ei pruugi olla teadlik tema jaoks võõra ravimi sobimatusest ja allergia tekkimise võimalikkusest. Seega ravimid, mida inimene võtab, peaks olema temaga kaasas, mitte ettevõtte esmaabikomplektis. Esmaabivahendite muretsemisel tuleb arvestada ka ettevõtete spetsiifiliste vajadustega. Näiteks ohtlike kemikaalidega töötamisel on oluline, et töökohas oleks olemas võimalus silmade loputamiseks. Näiteks silmadušš. Või põletust leevendavad ravimid kõrvetuse esmaabiks. Tööandja määrab esmaabivahendite korrashoiu eest vastutaja. Tavaliselt on selleks esmaabiandja. Töökohas tuleb ette näha ruum, kus saab anda esmaabi ja hoida kannatanut, kuni arstiabi saabumiseni. Selleks võib olla ka töötajate puhkeruum. Oluline on, et seal oleks võimalik lamada. Kuidas lamamisvõimalust tagatakse jääb tööandja otsustada. Tööandja määrab esmaabi andmiseks töötajad. Nende arv sõltub ettevõtte suurusest ja jagunemisest struktuuriüksusteks. Esmaabiandjale korraldab väljaõppe tööandja. Kui ettevõte asub mitmes territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuses või tehakse töid vahetustega, peab igas struktuuriüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabiandja. Küsimusele, kui palju esmaabiandjaid kokku on ettevõttes vaja ei olegi lihtne vastata. Selle üle otsustamisel peab tööandja lähtuma ettevõtte tegevuse laadist, töötingimustest ja töötajate arvust. Oluline on järgida põhimõtet: igal ajahetkel, igas tööga seotud olukorras peab olema tagatud, et õnnetuse korral oleks kiiresti kätte saadav esmaabi anda oskav inimene. Esmaabiandjate arvu määramisel võiks arvestada olukorraga, et õnnetus võib juhtuda ka selle inimesega, kes oskab esmaabi anda. Lisaks tasub meeles pidada, et töötaja, kes on ainus esmaabiandja võib olla hoopis puhkusel, haiguslehel või mõnel muul põhjusel töökohast eemal. Esmaabiandjaks saab olla ainult asjakohast koolitust saanud töötaja. Koolituse sisu on määratud sotsiaalministri määrusega number 80 Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe kord. Tööandja peab korraldama ettevõttes esmaabi andvale töötajale hiljemalt ühe kuu jooksul alates tema määramisest. Esmaabi andmise esmane väljaõpe peab olema vähemalt kuueteistkümne tunnine. Iga kolme aasta järel tuleb esmaabiandja suunata täiendusõppele. Tööandja peab pärast esmaabiandjate määramist ja neile vastava koolituse andmist kindlasti teavitama teisi töötajaid, kelle poole nad võivad abi saamiseks pöörduda. Selleks tuleb nähtavale kohale paigutada nende töötajate andmed, kes oskavad abi anda. Samuti võiks tööandja informeerida ka muul viisil. Näiteks töötajate koosolek või ettevõtte Intranetis. Kui esmaabiandjad ettevõttes vahetuvad, siis peab sellekohane info jõudma ka töötajateni. Oluline on, et õnnetusjuhtumi korral, kui on vaja kiiresti tegutseda, teaksid kõik töötajad, kelle poole pöörduda esmaabi saamiseks. Esmaabivahendid peavad olema töökohal kõikidele töötajatele alati kättesaadavad. Lukustamata kapp või kaasaskantav esmaabi kohver peavad asuma ruumis, kuhu töötajad lihtsalt ligi pääsevad. Esmaabivahendid peavad olema märgistatud ohutusmärgiga valge rist rohelisel taustal. Nende paiknemiskoha ette ei tohi asetada juurdepääsu takistavaid esemeid. Ning alati peab kapis või kohvris olema piisav varu esmaabivahendeid. Vajalike esmaabivahendite hulk sõltub töötajate arvust. Erinevad nõuded kehtivad ettevõttele, milles on töötajaid alla kahekümne viie või üle selle. Vastav nimekiri on esitatud sotsiaalministri määruses Esmaabi korralduse kehtestamine ettevõttes ning enamus esmaabivahendite müüjaid pakub ettevõttele sobivaid esmaabikomplekte vastavalt töötajate arvule. Esmaabivahendite komplekti tuleb vajadusel täiendada vastavalt ettevõtte riskianalüüsile. Näiteks kemikaalidega töötamisel tuleks sinna lisada silmadušš. Või kui töötajad puutuvad kokku kuumade pindadega, siis on oluline põletust leevendavate vahendite kättesaadavus. Esmaabivahendid peavad olema ka tööandjale kuuluvas mootorsõidukis. Näiteks auto, buss, traktor. Nimekiri sõidukis kohustuslikest esmaabivahenditest sisaldub samuti sotsiaalministri määruses. Ettevõttes tuleb määrata isik, kes järgib regulaarselt, et esmaabivahendeid oleks piisavalt ning täiendab komplekti vajadusel. Sageli on selleks esmaabiandja. Taskuhäälingu valmimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.