Avaleht / Tööandjale / Töösuhted / Tööleping / Lepingueelsed läbirääkimised

Mida võib lepingueelsetel läbirääkimistel küsida?

Viimati uuendatud: 06.05.2016


Lepingueelsed läbirääkimised sisaldavad endas tavaliselt aktiivset infovahetust tööandja ja töölesoovija vahel. Tööandja huvi on selgitada välja parim kandidaat ja koguda selle tegemiseks vajalikku informatsiooni.

Tööandja võib töölepingu sõlmimist ette valmistades (näiteks töövestlusel, töökuulutuses) nõuda aga töölesoovijalt  vaid andmeid, mille suhtes tal on õigustatud huvi. See tähendab, et huvi tohib tunda üksnes otseselt tööülesannete täitmise võimekusega seonduva kohta.

Tööandjal puudub üldjuhul õigus küsida infot järgneva kohta:

  • perekonnaseis, laste olemasolu ja pere planeerimine;
  • ajateenistuse läbimine;
  • religioossed või poliitilised vaated, veendumused;
  • seksuaalne orientatsioon;
  • tervislik seisund, puue;
  • töö tegemisse mittepuutuv taustainfo nagu näiteks vaba aja veetmine, hobid jms.

Sellise küsimuse esitamisel peab tööandja põhjendama, miks on info vajalik ja kuidas see on tööga seotud. Näiteks kui otsitakse töötajat religioossesse ühendusse, võib tööandjal olla põhjendatud huvi töölesoovija religioossete vaadete suhtes või kui politseiteenistusse astumise üheks eelduseks on politseiametnikule ette nähtud tervisekontrolli läbimine, siis on tööandjal asjakohane uurida kandidaadi terviseseisundi kohta.

Tööandjal on oluline mõista, mis on need põhjendatud tegurid, mis määravad uue töötaja edu tööülesannete sooritamisel. Mitme lapse olemasolu ei tähenda automaatselt, et isik ei tule tööga toime. Töötaja võib olla väga leidlik erinevate olukordade lahendamisel.

Samuti ei tähenda eelpool esitatud loetelu, et tööle kandideerija ei võiks mõnel välja toodud punktil töölepingueelsetel läbirääkimistel peatuda. Kui on ette näha, et väikeste laste tõttu võiks leppida kokku tööpäeva hilisemas alustamises, siis tasuks edasiste probleemide vältimiseks sellest ka rääkida.

Tööandja seisukohast aitab hilisemaid vaidlusi vältida ka tööülesannete läbi rääkimine ning selle käigus kandideerijalt küsimine, kas tal on või võib olla raskusi mõne tööülesande täitmisega. Ühtlasi võiks ka töökuulutus sisaldada piisavalt infot töö iseloomu kohta, et inimesel oleks võimalik eelnevalt hinnata oma tegelikku võimekust. Põhjaliku töötkuulutuse koostamine aitab tööandjal panna paika selged valikukriteeriumid ning muuta värbamisprotsessi võimalikult läbipaistvaks.

Kui tööle kandideerija kahtlustab, et teda on värbamisprotsessis diskrimineeritud ning soovib teada kõrvalejätmise põhjust, siis peab tööandja andma talle kirjaliku seletuse, milles põhjendab oma värbamisotsust. Seal tuleb selgitada, millistel alustel valiti sobivaim töötaja, miks jäeti kõrvale päringu esitaja või mille poolest olid teised kandidaadid sobivamad.

Külastusi 2891, sellel kuul 2891

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks