Menüü

Avaleht / Tööandjale / Töösuhted / Puhkus / Erinevad puhkuse liigid

Isapuhkus

Viimati uuendatud: 26.08.2020


Isal on õigus saada kokku 30 kalendripäeva isapuhkust ajavahemikul 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Isapuhkusele jäämiseks peab isa esmalt kas tööandjaga isapuhkuse kasutamises kokku leppima või esitama tööandjale isapuhkuse avalduse ja puhkusele jäämisest vähemalt 14 kalendripäeva ette teatama. Seejärel esitab isa läbi Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduskeskkonna taotluse. Isapuhkuse ajaks tööleping töötamise registris peatatakse.

Isapuhkuse kasutamine ei sõltu sellest, kas lapse ema kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust või mitte. Isapuhkuse kasutamisel ei ole oluline, kas lapse ema on töötu, avalik teenistuja, töötaja või mõnes muus õiguslikus suhtes. Samuti ei oma isapuhkuse kasutamise seisukohalt tähtsust, kas lapse isa on lapse emaga abielus või mitte. Kui lapse isa on surnud või ta ei täida oma kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda või ta esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate isa täiendavast vanemahüvitisest loobumise kohta, on isapuhkuse saamise õigus ema abikaasal, lapse teisel lapsendajal, eestkostjal või hoolduspere vanemal.

Isa võib kasutada puhkust järjest või osade kaupa olenevalt pere vajadusest, kuid mitte üle 30 kalendripäeva. Kui isa soovib puhkust kasutada osade kaupa, tuleb silmas pidada asjaolu, et tööandjal on õigus keelduda isapuhkuse andmisest lühema kui seitsme kalendripäeva pikkuse osana. Kui isal on mitu tööandjat, tuleb isapuhkust kasutada mitme tööandja juures korraga. Isapuhkuse ajal ei tohi isa töötada ega teenida tulu.

Alates 01.07.2020 makstakse isale isapuhkuse ajal täiendavat vanemahüvitist. Täiendavat vanemahüvitist arvestab ja maksab Sotsiaalkindlustusamet. Rohkem saab täiendava vanemahüvitise arvestuse kohta lugeda Sotsiaalkindlustusameti veebilehelt

Kui laps sündis enne 01.07.2020, kasutab isa isapuhkust vana korra järgi. Sellisel juhul on isal õigus saada kokku 10 tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Töötaja tööpäevaks on iga päev, millal töötaja tööülesandeid täidab sõltumata tööpäeva pikkusest. Isapuhkuse (nagu ka lapsepuhkust või tasustamata lapsepuhkust) tööpäevades kasutamise eesmärgiks on täiendava vaba aja andmine lapse ja perega tegelemiseks. Isapuhkuse kalendripäevades kasutamisel võib tekkida olukord, kus puhkuse aeg sisaldaks ka töötaja puhkepäevi.

Isapuhkuse kasutamine ei sõltu sellest, kas lapse ema kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust või mitte. Isapuhkuse kasutamisel ei ole oluline, kas lapse ema on töötu, avalik teenistuja, töötaja või mõnes muus õiguslikus suhtes. Samuti ei oma isapuhkuse kasutamise seisukohalt tähtsust, kas lapse isa on lapse emaga abielus või mitte.

Isa võib kasutada puhkust järjest või osade kaupa olenevalt pere vajadusest, ühe või mitme tööandja juures, kuid mitte üle 10 tööpäeva ja puhkus peab olema ära kasutatud hiljemalt lapse 2-kuuseks saamiseni.

Alates 01.01.2013 tasustatakse isapuhkust isa keskmise töötasu alusel. Puhkusetasu ülempiiriks on kolmekordne Eesti keskmine brutotöötasu üle-eelmisel kvartalil. Puhkusetasu hüvitatakse tööandjale riigieelarve vahenditest Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Hüvitatava puhkuse suuruse arvutab ja maksab töötajale välja tööandja. Tööandja peab hüvitatava summa riigieelarvest ülekandmiseks esitama taotluse Sotsiaalkindlustusametile.

Külastusi 7814, sellel kuul 7814

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks