Avaleht / Tööandjale / Töökeskkond / Töötervise edendamine / Tervisedendus

Kuidas tervist edendada?

Viimati uuendatud: 10.12.2015


Tervisedendusliku programmi kavandamisel tuleb alustada vajaduse väljaselgitamisest. Mistahes tegevusele tuleb määrata elluviijad ning tulemusi on tarvis hinnata. Mudeleid, mis kirjeldavad paljude ja väga erinevate töökohal esinevate tegurite ja töötajate tervise vahelisi suhteid, on palju ning mõned neist on üsna keerulised.

Kõige lihtsam mudel hõlmab kolme komponenti, mille kaudu on tööandjatel võimalik mõjutada oma töötajate tervist ja heaolu.

  • Füüsiline töökeskkond: õhu füüsikalised ja keemilised omadused, müra- ja valgustustingimused, tööruumi, seadmete või inventari kvaliteet.
  • Sotsiaalpsühholoogiline keskkond: puudutab töökorraldust, kaasaarvatud töötunnid, vastutus, suhted ülevaatajate ja kaastöötajatega, ent ka töötajate enda kontrolli oma tervise ja töö üle, samuti perekonnalt, sõpradelt ja nõustajatelt saadavat tuge.
  • Eluviis: inimese argielu need aspektid, mis mõjutavad tema tervist, näiteks suitsetamine, alkoholi tarbimine, söömisharjumused, uni, ravimite või muude narkootiliste ainete tarbimine, kehakultuuri harrastamine jne.

Võib olla keerukas otsustada, kust alustada, ning muret ja nõutust võib tekitada vajalike muudatuste ulatus. Mõned keskastmejuhid võivad teadvustada probleemi olemasolu, ent neil puudub ettevõtte tippjuhtkonna ulatuslikuma nägemusega toetus.

Sellises olukorras võib aidata protsessi käivitada lühiajaliste eesmärkide seadmine. Kui organisatsioonis saavutatakse mitu väikest eduammu, võivad need suunata ettevõtet tasapisi teistsuguse (parema) juhtimisstiili suunas ja muuta märkimisväärselt organisatsiooni tööd, avaldades seega positiivset mõju töötajate tervisele, tööga rahulolule ja moraalile.

Näide. Väikeses metallitootmisega tegelevas ettevõttes esines tõsiseid tervise- ja ohutuse probleeme: tööstuses oli keskmisest näitajast neli korda kõrgem silmavigastuste määr, samuti oli palju muid tõsiseid vigastusi. Ettevõte kaasas väljastpoolt konsultandi, et julgustada töötajaid kõnealusele probleemile lahendusi leidma. Juhtkonna pealesunnitud lahenduse asemel tuvastasid töötajad probleemi algpõhjused ja leidsid töötavad lahendused, viisid need ellu ja teostasid vastavat järelevalvet. Töötajate protsessi kaasamine muutis olukorda märkimisväärselt ning silma- ja samuti muud tüüpi vigastused praktiliselt lakkasid. Nii õnnestus neil muuta töökoha kultuuri – mille saavutamiseks tavaliselt kulub aastaid – väga lühikese aja jooksul. Kõnealuse projekti edusammud avaldasid peaaegu kohe ettevõttesisest mõju. Muutus üldine suhtumine ohutusse, mis on suurepärane tulemus. Ettevõttest, mida juhiti varem üsna autokraatlikult, on nüüdseks saanud rohkem meeskonnatööle orienteeritud ja osalust hindav firma. Olukorras, kus lähtepunktiks oli tüüpiline füüsilise tervise ja ohutuse probleem, muudeti hoopis psühhosotsiaalset keskkonda ning jõuti sel viisil algse probleemi lahendamisest tunduvalt kaugemale.

Kõnealuse lähenemisviisi eelisteks on kiirus ja ühele või vaid mõnele aspektile tähelepanu pööramine. Ent see lähenemisviis nõuab enamasti väljapoolse konsultandi nõuandeid, tagamaks, et vastav sõnum jõuaks organisatsioonini ning viimane oleks võimeline rakendama väikesest sekkumisest saadud õppetunde täiendavate projektide puhul, kuni kõnealusest protsessist saab osa töökoha kultuurist.

Külastusi 3165, sellel kuul 3165

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks