Avaleht / Tööandjale / Töökeskkond / Töökeskkonna ohutegurid / Keemilised ohutegurid

Kemikaaliriskide vähendamine

Viimati uuendatud: 01.08.2016


  • Kemikaalide müük, hankimine - püüda ette näha võimalikult ohutute kemikaalide kasutamist.
  • Nõustamine, koolitus - elanikkonna ja kõigi tasandite juhtide ning töötajate motiveerimine, koolitus ja juhendamine kemikaalide ohutuks kasutamiseks ning ohutuskaartidel oleva teabe paremaks mõistmiseks. Töötajate motiveerimine pidevaks enesetäiendamiseks.
  • Juhendamine, väljaõpe - kemikaali käitlejal peab olema vajalik teave kemikaali füüsikaliste ja keemiliste omaduste, ohtlikkuse, ohutusnõuete ja kahjutustamise kohta, ta peab järgima kemikaali käitlemise kohta kehtestatud ohutusnõudeid. Tööandja peab tagama, et töötajad on teadlikud tööl kasutatavate ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide võimalikust mõjust tervisele, toime vähendamiseks kasutatavatest asjakohastest isikukaitsevahenditest, riskianalüüsi tulemustest, ohutuskaardi andmetest, töökeskkonna õhu mõõtmise tulemustest ja piirnormidest ning tööd reguleerivatest õigusaktidest. Tööandja peab töötajatele korraldama väljaõppe ohutute töövõtete kohta.
  • Kemikaalide ohutu ladustamine – kokkusobimatute kemikaalide väljaselgitamine, hoidmiskoguste määramine, ladustamise seisukord ja tuleohutuse vastavus hoidmisnõuetele, lekete vältimine jms. Tuleohtlike ainete väljaselgitamine, elektrimaandused ja suitsetamiskeelud, jäätmed, tulekustutid jm.
  • Puhtus ja koristamine – puhtus töökohal on eeldus ohutuks ja efektiivseks tööks ning see vähendab töötajate ohustatust puutuda kokku võimalike saasteainetega.
  • Töömeetodid – valida võimalikult ohutud töömeetodid.
  • Märgistus – märgistada ohtlike kemikaalide käitlemisel kasutatavad seadmed, nõud ja muud töövahendid.
  • Ventilatsiooni tõhustamine – kohtäratõmme paigutada võimalikult saasteallika lähedale, et eemaldada saasteained tekkekohas.
  • Isikukaitsevahendid – jälgida kemikaali käitlemise nõudeid, kasutada soovitatavaid isikukaitsevahendeid.
  • Ohutegurite jälgimine – vajadusel ohutegurite parameetrite mõõtmised, vajalike ohutusabinõude kasutuselevõtt.
  • Heitmed – hinnata, millised heitmed vajavad kiiremat vähendamist, heitmete eemaldamine tekkekohas.
  • Jäätmed – jäätmekäitlusnõuete rakendamine, jäätmete vähendamise, ümbertöötlemise ja taaskasutamise võimaluste väljaselgitamine ning korraldamine.
  • Järelevalve – sisekontrolli kord, võetakse tarvitusele vajalikud ohutusabinõud.
  • Tervisekontroll – korraldada tervisekontroll töötervishoiuarsti juures töötajale, kes puutub oma töös kokku ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalidega. Järgides töötervishoiuarsti soovitusi on võimalik vähendada töökeskkonnast tulenevat ohtu.
  • Ohtlike kemikaalide asendamine vähemohtlikega – kõige tõhusam meetod kemikaali põhjustatud terviseriskide vältimiseks on ohtlike kemikaalide asendamine vähemohtlikega. Näiteks orgaanilisi lahusteid sisaldavad tooted (värvid ja lakid) on enamasti asendatavad vesialuselistega. Viimastel aastatel on ka liimide hulka tekkinud vesialuselisi alternatiive. Lahustite hulgast võiks valida võimalikult ohutud, näiteks kloororgaaniliste ja aromaatsete lahustite asemel võib kasutada alifaatseid süsivesinikke, etüleen- ja butüülglükooleetrite asemel teisi glükoole. Kantserogeenseid aineid tuleks vältida.
  • Riskianalüüs – Riskianalüüsi käigus peab tööandja selgitama välja tööl kasutatavate ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide võimaliku mõju tervisele ning saama teada, missuguseid kaitsevahendeid tuleb kasutada nende toime vähendamiseks. Riskianalüüsi alusel saab tööandja otsustada:

-tootmises kasutatavate kemikaalide ja nende koguste üle;
-kasutatavate tehnoloogiate üle;
-tootmisruumide sobivuse üle;
-asjakohaste kaitsemeetmete ja õnnetusteks valmisoleku üle;
-tööprotsessi planeerimise üle (minimaalne töötajate arv, kes puutuvad kokku kemikaalidega, kemikaalide hoiutingimused jne);
-riskide vähendamise võimaluste üle (identifitseerimine, klassifitseerimine, märgistamine, ohutuskaardid, ohtlike kemikaalide asendamine ohutute või vähem ohtlikega, õiged käitlemismeetmed, kaitsemeetmed, alade piiritlemine, hügieenimeetmed, koolitus jne).

  • Töökeskkonna õhus sisalduvate ohtlike kemikaalide mõõtmine – riskianalüüsi käigus tuleb mõõta töökeskkonna õhus sisalduvate ohtlike kemikaale. Kui mõõtmistulemused koos kemikaalide koosmõju arvestamisega mahuvad sätestatud piiridesse, ei ole mõõtmisi vaja korrata enne, kui on toimunud tööprotsessis muudatused, mis võivad suurendada või vähendada õhu saaste suurust

 

Külastusi 4358, sellel kuul 4358

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks