Avaleht / Tööandjale / Töökeskkond / Töökeskkonna ohutegurid / Keemilised ohutegurid

Kantserogeenid

Viimati uuendatud: 25.09.2017


Mis on kantserogeen?

Kantserogeenid on ained, ühendid ja segud, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võivad põhjustada pahaloomuliste kasvajate teket või suurendada nende esinemissagedus.

Kõikide kategooriate kantserogeenide ja mutageenide puhul on pakendil terviseohu piktogrammi GHS08. 

Kõikide kategooriate kantserogeenide ja mutageenide puhul on pakendil terviseohu piktogrammi GHS08.

1.A ja 1.B

Ettevaatust

H350

Võib põhjustada vähktõbe <märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt   tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud>.

 

 

H350i

Võib põhjustada vähktõbe sissehingamisel

2

Ettevaatust

H351

Arvatavasti põhjustab vähktõbe <märkida kokkupuuteviis, kui on   veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud>.

Kantserogeensed kemikaali jaotatakse kahte kategooriasse:

  • I kategooria, mis jaguneb omakorda alakategooriateks IA (on tõendatud vähkitekitav toime inimesele) ja IB (on tõendatud vähkitekitav toime loomadele).
  • IA ja IB kantserogeenide tunnussõna on „ettevaatust” ja ohulause H350 – „võib põhjustada vähktõbe” (tuleb märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud).
  • II kategooria – võimalik vähkitekitav toime. Tunnussõna on „ettevaatust” ja ohulause H351 – „arvatavasti põhjustab vähktõbe” (märkida kokkupuuteviis, kui on veenvalt tõestatud, et muud kokkupuuteviisid ei ole ohtlikud).

Kantserogeenide käitlemist töökeskkonnas reguleerib Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrus nr 308 „Kantserogeensete ja mutageensete kemikaalide käitlemisele esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“.

Määruses toodud nõudeid tuleb täita:

  • kui töös kasutatav kemikaal on klassifitseeritud 1A või 1B kategooria kantserogeeniks
  • auramiini (CAS 492-80-8) tootmisel
  • tööprotsessidel, kus töötaja võib kokku puutuda kivisöetahmas, -tõrvas või -pigis sisalduvate polütsükliliste aromaatsete süsivesinikega
  • vaske ja niklit sisaldavate materjalide jootmisel, keevitamisel või muul termilisel töötlemisel, mille käigus tekib nende metallide tolmu, suitsu või aerosooli
  • isopropüülalkoholi tootmise tugevalt happelised protsessil
  • tööprotsessidel, kus töötaja võib kokku puutuda kõva puidu, nt pöögi või tamme töötlemisel tekkiva tolmuga
  • muudel tööprotsessidel, kus esineb töötajate kantserogeenide või mutageenidega kokkupuute oht (näiteks eraldub kantserogeenset ainet tööprotsessi käigus või tööprotsessi käigus kasutatakse kemikaali, mis on II kategooria kantserogeen)
  • kiirgustöötajate tööl kiirgusseadusest tulenevate erisustega
  • asbestitöödel, ilma et see piiraks Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. a määrusega nr 224 „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” kehtestatud rangemate või spetsiifilisemate sätete kohaldamist.

Ohtliku kemikaali võimaliku kantserogeensuse kohta saab infot kemikaali ohutuskaardilt.

Näiteks on pliivaba mootoribensiini ohutuskaardi 2. jaos kirjas: Carc. 1B, H350. Võib põhjustada vähktõbe. Märgistusest nähtub, et tegemist on kantserogeense kemikaaliga.

Pliivaba mootoribensiini ohutuskaardi 8. jaos on kirjas:

  • Vähesel kasutamisel (väikeses koguses, lühiajaline kokkupuude (10 minuti jooksul) ei ole hingamisteede kaitsevahendite kasutammine nõutav. Keskmise kasutamise (keskmises koguses, keskmise pikkusega kokkupuude (> 1 tund), ja ebapiisava ventilatsiooni korral: Kasutada A2-tüüpi gaasifiltriga hingamisteede kaitsevahendit. Hingamisteede kaitse peab vastama järgmistele standarditele: EN 136/140/145.
  • Käte kaitseks kanda viton kummist või nitriilkindaid.
  • Tõenäolise pritsmete tekkimise korral kanda tihedalt liibuvaid kaitseprille (EN 166).
  • Pikemaajalise töö korral tootega kasutada kaitseriietust.

Tööandja peab kõikidele töötajatele, kes puutuvad kokku mootoribensiiniga näiteks tankimise käigus väljastama nirtiilist või vitoonkummist kindad. Tavalise tankimise puhul ei ole vaja kasutada kaitseriietust ega hingamisteede kaitsevahendit, sest tankimine võtab aega paar minutit ja toimub õues (värskes õhus). Kui aga mootoribensiiniga puututakse kokku pikema aja jooksul (näiteks autoremonditöökojas) ja kehva ventilatsiooniga ruumides tuleb kasutada ka hingamisteede kaitsevahendit ning üldjuhul ka tihedalt liibuvaid kaitseprille.

Ükskõik, kui palju töötaja ohuteguriga kokku puutub (näiteks nädalas viis minutit) peab tööandja riskihindamise käigus ohuteguriga kokkupuute tuvastama ja hindama riski töötaja tervisele ja ohutusele. Terviseriski hindamisel tuleb arvesse võtta kokkupuute aega, on ju risk erinev töötajal, kes tangib autot viis minuti nädalas (või kuus) või puutub bensiiniga kokku suure osa oma tööajast (nt autoremondilukksepp). Hindamisel tuleb arvesse võtta ka isikukaitsevahendite kasutamist ja seda millistes tingimustes bensiini kasutatakse (õues või ventileerimata ruumis). Kui võtta kõiki asjaolusid arvesse siis tavaline töötaja, kes küll puutub oma töös kokku kantserogeense kemikaaliga aga seda korra nädalas viis minutit ja õues, kasutades sobivaid kaitsekindaid ei ole ohustatud.

Tööandja peab töötajatele väljastama nõutavad isikukaitsevahendid ning tutvustama töötajale kemikaali ohutuskaarti, juhtides töötaja tähelepanu sellele, et tegemist on kantserogeense kemikaaliga.

Riskianalüüs

Kõikide tööprotsesside puhul, kus esineb töötajate kantserogeenidega kokkupuute oht, peab tööandja töökeskkonna riskianalüüsi käigus kindlaks määrama kokkupuute laadi, ulatuse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötajate tervisele ja ohutusele ning võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud.

Riski hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki kantserogeenidega kokkupuute viise, sealhulgas ka absorbeerumist nahka või naha kaudu organismi.

Tööandja peab erilist tähelepanu pöörama riskitundlike töötajate, nagu rasedate, rinnaga toitvate naiste ja alaealiste töötajate osalemisele tööprotsessis ning arvestama nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega sätestatud piiranguid.

Näiteks on alaealistel töötajatel keelatud töötada kokkupuutes kantserogeensete kemikaalidega tulenevalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 94 „Töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealise töötamine on keelatud1“ mille § 2 punkt 13 kohaselt on keelatud alaealiste kokkupuude kemikaalidega mis on klassifitseeritud kantserogeenseks, kategooria 1A, 1B või 2 (H350, H350i, H351).

Samuti keelab Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 95 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks1“ § 6 lõige 2 töötada rasedatel ja rinnaga toitvatel töötajatel kokkupuutes kemikaalidega mis on klassifitseeritud kantserogeenseks, kategooria 1A, 1B või 2 (H350, H350i, H351).

Kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemused näitavad, et kantserogeenid võivad ohustada töötajate tervist, tuleb võimaluse piires vältida töötajate kokkupuudet nende ainetega, piirates nende ainete kasutamist, asendades need töötajatele ohutumate kemikaalidega või kasutades ohutumat tehnoloogiat.

Tööandja peab tagama, et terviseriskiga seotud piirkondadesse pääsevad ainult need töötajad, kelle töö või tööülesanded seda nõuavad.

Kui tehniliselt ei ole võimalik asendada kantserogeene ohutumate kemikaalidega või kasutada ohutumat tehnoloogiat, peab tööandja tagama tehniliste võimaluste piires nende käitlemise suletud süsteemis. Kui suletud süsteemi kasutamine ei ole tehniliselt võimalik, peab tööandja tagama, et töötajate kokkupuude kantserogeenide või mutageenidega oleks minimeeritud ning vastava kemikaali tekitatav ohutegur ei ületaks sätestatud töökeskkonna piirnormi.

Meetmed terviseriski vähendamiseks:

  • töökeskkonnas hoitava või käideldava kantserogeeni koguse piiramine vajamineva miinimumini;
  • kantserogeenide kokkupuutuvate töötajate arvu vähendamine võimaliku miinimumini;
  • tööprotsessi kavandamine nii, et kantserogeeni pihkumine töökeskkonda oleks välditud või, kui vältimine ei ole võimalik, viidud miinimumini koos kontrollmeetmete rakendamisega;
  • kantserogeeni eemaldamine nende võimalikust pihkumise kohast kohtäratõmbe, üldventilatsiooni või teiste asjakohaste meetmete abil;
  • seiremeetodite kasutamine kantserogeeni pihkumise õigeaegseks avastamiseks;
  • ohutute töötavade ja -meetodite rakendamine, sh ühis- või isikukaitsevahendite kasutamine;
  • asjakohaste hügieenimeetmete rakendamine, sh põrandate, seinte ja muude pindade korrapärane puhastamine;
  • töötajate õigeaegne ja täpne teavitamine;
  • ohualade märgistamine ja nõuetekohaste ohutusmärkide, sh keelumärgi «Suitsetamise keeld» kasutamine piirkondades, kus töötajad puutuvad või võivad kokku puutuda kantserogeeniga;
  • tegevuskava koostamine võimaliku õnnetusjuhtumi puhuks, kui võib toimuda töötajate kokkupuude suure koguse kantserogeenide;
  • käideldavate kemikaalide hoidmine hermeetiliselt suletavates ning selgelt ja nähtavalt märgistatud anumates;
  • ohtlike tootmisjäätmete kogumine hermeetiliselt suletavatesse ning selgelt märgistatud konteineritesse;
  • ohutute ladustamis-, transpordi- ja kahjutustamismeetodite rakendamine.

Tööhügieeni abinõud kantserogeenidega kokkupuute vähendamiseks:

  • keelama söömise, joomise ja suitsetamise piirkondades, kus esineb kantserogeenide saastatuse oht;
  • andma töötajatele asjakohase tööriietuse, vajaduse korral kaitseriietuse ja hingamisteede kaitsevahendid;
  • tagama töö- ja tänavariietuse jaoks eraldi hoiukohad;
  • andma töötajate kasutusse duššidega varustatud pesemisruumid ning vajadusel paigaldama silmadušid;
  • tagama, et kõik kasutatavad isikukaitsevahendid pärast tööpäeva lõppu puhastatakse, kontrollitakse ja pannakse hoiule kindlaksmääratud kohta;
  • tagama töö- ja kaitseriietuse regulaarse puhastamise ja pesemise ning kõlbmatuks muutumise korral nende käitlemise «Jäätmeseaduse» kohaselt

Erakorraline kokkupuude

Kui mõne tööprotsessi, näiteks seadmete hooldustöö korral võib ette näha töötajate oluliselt suuremat kokkupuudet kantserogeenide või mutageenidega ja kui tavapärased tehnilised abinõud töötajate kaitsmiseks ei ole piisavad, määrab tööandja pärast töötajate või nende esindajatega konsulteerimist kindlaks erimeetmed, mis on vajalikud nende töötajate tervise ja ohutuse tagamiseks.

Sellisel juhul antakse töötajatele kaitseriietus ja individuaalsed hingamisteede kaitsevahendid, mida nad peavad kandma niikaua, kuni kestab kokkupuude kantserogeenide või mutageenidega, kusjuures kokkupuude peab iga töötaja puhul piirduma lühima vajaliku ajaga. Piirkond, kus tööd tehakse, peab olema selgelt märgistatud ja kõrvaliste isikute sissepääs sinna peab olema välditud.

Töötajate väljaõpe

Nagu iga teise töö puhul peab tööandja korraldama töötajatele juhendamise ja väljaõppe ka kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutel. Juhendamise läbiviimiseks peab olema kirjalik ohutusjuhend, mis peab olema töötajatele kättesaadav. Juhised tuleb panna nähtavalt kohal, et töötaja saaks töö käigus vajadusel kiiresti mälu värskendada.

Väljaõpe peab sisaldama järgmisi teemasid:

  • kantserogeenide ja mutageenide tervistkahjustav toime, sealhulgas tervisekahjustuse riski suurenemine suitsetamisel;
  • kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuute vältimiseks rakendatavad ohutusabinõud;
  • kasutatavate ohumärguannete tähendused;
  • ettevõttes kehtestatud tööhügieeninõuded;
  • isikukaitsevahendite, sh kaitseriietuse kasutamise eesmärk ja kord;
  • tegutsemisjuhised ohtliku olukorra tekkimisel.

Väljaõpet tuleb korrata, kui tööprotsessis tehakse olulisi muudatusi, mis puudutavad kasutatavaid kantserogeene või mutageene, seadmeid või tehnoloogiat.

Tööandja teavitab töötajaid ettevõttes kasutatavatest kantserogeene sisaldavatest seadmetest ja konteineritest ning tagab, et kõik neid aineid sisaldavad seadmed, konteinerid ja pakendid kannavad selgesti loetavat märgistust ning hästi nähtavaid hoiatusmärke.

Kantserogeenidest või mutageenidest mõjutatud töökeskkonnas töötavate inimeste üle arvestuse pidamine

Tööandja peab pidama töö tõttu kantserogeenidest ohustatud töötajate nimekirja, milles peavad olema järgmised andmed:

  • töötaja ees- ja perekonnanimi;
  • tööülesande kirjeldus;
  • kantserogeeni või mutageeni, millega töötaja on kokku puutunud, nimetus;
  • kantserogeeni või mutageeniga toimunud kokkupuute kestus.

Andmeid nimekirja kantud töötaja kohta peab tööandja hoidma ajakohasena ja säilitama vähemalt 40 aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet kantserogeeniga. Töötajal on õigus saada teada tema kohta nimekirja kantud andmeid. Töötajatel ja töökeskkonnavolinikul peab olema võimalik tutvuda nimekirja puudutava isikustamata statistilise teabega.

Töötajate nimekirjaga on õigus tutvuda töötervishoiuarstil, töökeskkonnaspetsialistil ja tööinspektoril.

Töötajate tervisekontroll

Tööandja tagab, et kõik kantserogeenidest ohustatud töötajad läbivad tervisekontrolli. Töötajate puhul, kes puutuvad kokku kantserogeenidega on tervisekontrolli korraldamisel mõned erisused. Kui tervisekontrolli käigus avastatakse ühel töötajal kantserogeeniga kokkupuute tagajärjel tekkinud tervisehäire, peavad tervisekontrolli läbima ka teised töötajad, kes töötavad samalaadsetes tingimustes. Sellisel juhul tuleb teostada ka täiendav töökeskkonna riskianalüüs.

Töötajale tuleb tervisekontrolle korraldada ka pärast kantserogeeni või mutageeniga kokkupuutumise lõppu töötervishoiuarsti poolt määratud ajavahemike järel ka. Kui pikalt ja kui tihti neid tervisekontrolle tehakse määrab töötervishoiuarst.

Kantserogeenide või mutageenide käitlemisest teavitamine

Tööandja on kohustatud teavitama Tööinspektsiooni vähemalt 30 päeva enne kantserogeenidega esmakordselt töö alustamist, esitades kirjalikult või elektrooniliselt järgmised andmed:

  • tööandja nimi ja aadress;
  • kasutatavate kantserogeenide loetelu koos neid identifitseerivate andmetega vastavalt «Kemikaaliseadusele»;
  • tööprotsesside või tehnoloogiate loetelu, mille puhul kasutatakse kantserogeene ja nende kasutamise põhjendused;
  • valmistatavate või kasutatavate kantserogeene sisaldavate ainete või segude kogused;
  • kantserogeenidega kokkupuutuvate töötajate arv, kokkupuute laad ja kestus tööpäeva või töönädala jooksul;
  • andmed kasutatavate ohutusabinõude, sealhulgas kasutatavate isikukaitsevahendite kohta.

Kui tööandja on töökeskkonna riskianalüüsi käigus välja selgitanud kantserogeenide või mutageenidega kokkupuute ohu, on ta kohustatud Tööinspektsiooni sellest teavitama, esitades kirjalikult või elektrooniliselt lisaks ülaltoodud andmetele ka andmed kasutatava kantserogeeni teise kantserogeeniga asendamise juhtude kohta.

Teatise kantserogeenide käitlemise kohta saab saata tööinspektsiooni e-posti aadressile ti@ti.ee või edastada kliendiportaali kaudu. Kliendiportaal asub aadressil https://eti.ti.ee/login/index?redir=true

Külastusi 3062, sellel kuul 3062

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks