Avaleht / Tööandjale / Töökeskkond / Töökeskkonna ohutegurid / Tuleohutus

Pääste- ja kustutsvahendid ning tuleohutuspaigaldised

Viimati uuendatud: 17.06.2019


Päästevahend tuleohutuse seaduse tähenduses on päästetööks kasutatav iseliikuv, teisaldatav või paikne seade, mehhanism või vahend. Tuleohutuspaigaldis on siseministri määruse „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ tähenduses hoone tehnosüsteem või tehniline seade, mis on mõeldud tulekahju vältimiseks, avastamiseks või kustutamiseks, tule ja suitsu leviku piiramiseks ning evakuatsiooni või päästetööde ohutuks läbiviimiseks. Millised päästevahendid ning tuleohutuspaigaldised peab hoonesse paigaldama ning kuidas neid kontrollida ja hooldada, on määratud tuleohutuse seadusega.

Kohustuslikke paigaldisi aitab valida ehituslike tuleohutusnõuete kalkulaator.

Tulekahju avastamine

Tulekahju avastavate seadmete valimisel tuleb esmajoones lähtuda õigusaktidega nõutud paigaldistest[1],[2], kuid alati võib paigaldada kõrgemat ohutustaset tagava lahenduse. Eristatakse kolme põhimõttelist lahendust:

  1. autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur on lokaalne seade, mis sisaldab samas korpuses kõiki tulekahju avastamiseks ja helialarmi andmiseks vajalikke komponente, erandiks võib olla toiteallikas (nt juhul kui on ühendatud vooluvõrku);
  2. autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem on lokaalne süsteem, mille põhielement on autonoomne tulekahjuandur;
  3. automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem on tulekahjuanduritest, keskseadmest ja alarmseadmetest koosnev süsteem, mis annab kas  avastamispiirkonna või adresseeritud süsteemi puhul anduri või ruumi täpsusega automaatselt teate tekkinud tulekahjust, samuti tema töövalmidust ohustavast rikkest.

Sõltuvalt ruumis toimuvast tegevusest on oluline kasutada õigeid andureid. Keskkonda sobimatute andurite kasutamine on põhiline valehäirete põhjus. 

Andurite liigitus:

  • optiline suitsuandur – tundlik optiliselt tiheda suitsu suhtes, mis tekib peamiselt hõõguval põlemisel. Probleeme tekib, kui keskkonnas on teisi optiliselt tuvastatavaid nähtusi (veeaur, tolm, putukad, hooajaliselt tekkiv kondensatsioonivesi jmt). Enamasti sobiv valik. Optilise anduri tutvustusvideo.
  • ioonandur – efektiivne kiiresti areneva ja leegitseva tulekahju puhul, aga vähemefektiivne suuri osakesi sisaldava optiliselt tiheda suitsu suhtes, mida tekitab hõõguv põlemine. Enamasti sobiv valik. Ioonanduri tutvustusvideo.
  • temperatuuriandur – loetakse kõige vähem efektiivseks, sest reageerib alles siis, kui temperatuur ruumis on tõusnud, samas allub keskkonnamuutustele vähem kui teised andurite tüübid (nt köögid, garaažid, kus suitsuanduritel esineb valehäireid) ning sobib hästi ka katlaruumidesse.
  • leegiandur – reageerib efektiivselt leegitsevale tulekahjule, kuid ei ole võimeline avastama hõõguvat põlemist

Tulekahjuteate automaatne edastamine Häirekeskusesse on kohustuslik ehitistest, kus on kõrgendatud tulekahjuoht, viibib palju inimesi ja kus võib tekkida suur majanduslik kahju. Näiteks rohkem kui 100 kasutajaga majutushoones, rohkem kui 50 kasutajaga ravi- ja hoolekandeasutuses, üle 500 kasutajaga kogunemishoones, rohkem kui 8-korruselises büroohoones ja rohkem kui 4000 m2 tegutsevas tule- ja/või plahvatusohu või suurõnnetuse ohuga tööstus- ja laohoones. Kui objektil on ööpäevaringselt valvepersonal (vastavalt koolitatud töötajad, kelle ülesandeks on reageerida tulekahjusignalisatsiooni häirele), siis on võimalik seadistada automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem sellise viivitusega, et esmajärjekorras saab tulekahjust teada valvepersonal. Kui valvepersonal määratud viivituse jooksul (kuni kolm minutit) tulekahjuteadet tühistanud ei ole, siis edastatakse tulekahjuteade Häirekeskusesse. Tulekahjusignalisatsioonisüsteem võib olla seadistatud tööle ka nii, et pideva valve olemasolul edastatakse teade Häirekeskusesse viivitusega ning valve puudumisel edastatakse teade kohe.

Andurite kasutuse ajal tuleb lisaks hooldus- ja kontrolltoimingutele jälgida, et nende toimimine ei oleks häiritud, mistõttu tuleb ruumilahenduse (nt muutub seina asukoht, lisandub laest väljaulatuv takistus, paigaldatakse ripplagi vmt) muutmisel pöörata tähelepanu ka tulekahju avastamisseadmete töö tagamisele. Lahendus tuleb üle vaadata ka siis, kui toimub oluline muudatus ehitises toimuvas tegevuses (nt muutub tehnosüsteem, -seade, tootmisprotsess), mis võib mõjutada (nt tekkib tolmu, auru, äkilisi temperatuurimuutusi vmt) avastamisseadmete tööd. Samuti tuleb jälgida, et kõik süsteemi osad oleksid kahjustuseta, st tegevuse käigus ei kahjustataks tulekahjuteatenuppu, juhtmeid, ega kaetaks andureid (v.a nende kaitsmiseks tööde teostamise ajal). Kui need kontrolltoimingud jäetakse tähelepanuta, võivad tekkida valehäired või kaob süsteemi töö tõhusus, mistõttu avastatakse tulekahju hiljem.

Tulekahju kustutamine

Tulekahju kustutamiseks ette nähtud tuleohutuspaigaldised ja päästevahendid võib tinglikult jaotada automaatselt või päästemeeskonna poolt kasutatavateks vahenditeks ning iga inimese poolt kasutatavateks vahenditeks. Õigusaktidega[3] on määratletud, kuhu ja millist lahendust on tule kustutamiseks vajalik tagada. Oma põhimõttelt eristatakse järgmiseid võimalusi:

1) Esmased tulekustutusvahendid:

  • Tulekustuteid[4] peab üldjuhul olema vähemalt üks 6 kg tulekustutusaine massiga tulekustuti iga 200 m2 kohta, kuid vähemalt kaks kustutit igale korrusele. Täpsemad nõuded on välja toodud tulekustutiele kehtivas määruses. Tulekustuti valikul on esmatähtis läbi mõelda, mille kustutamiseks seda kasutatakse (vastavat klassi tähistatakse tähega tulekustuti etiketil), milline on kustuti kustutamisvõime (näitab kustutil olev number tähe ees, nt 55A 233B) ning millist lisakahju võib kustuti kasutamine tekitada.

A-klassi tulekustuti kustutab tahkete, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvate ainete tulekahjusid (puit, paber, tekstiil, põlevad kiudained jms);

B-klassi tulekustuti kustutab põlevvedelike ja tahkete sulavate ainete tulekahjusid (õli, bensiin, lahustid, vaigud, liimid, rasv, enamik plaste jms);

C-klassi tulekustuti kustutab gaaside tulekahjusid (maagaas, atsetüleen, propaan, vesinik jms);

D-klassi tulekustuti kustutab metallide tulekahjusid (alumiinium, magneesium jms);

F-klassi tulekustuti kustutab kuuma õli ja rasva.

Tulekustutid liigitatakse peamiselt lähtuvalt tulekustutusainest:

  • Vesikustuti – kustutusaine on ohutu inimesele ja keskkonnale. Kustutab hästi tahkeid aineid, kuid ei kustuta põlevvedelikke ja rasvasid ning kahjustab veetundlikke esemeid. Samas ei tekita suuri koristuskulusid. Tuleb hoida külmumise eest.
  • Vahtkustuti – kustutab hästi nii tahkeid aineid kui ka põlevvedelikke, sh põlevat rasva, ning on pika järelmõjuga. Võib kahjustada veetundlikke esemeid, kuid ei ole inimesele kahjulik. Ei tekita suuri koristuskulusid. Tuleb hoida külmumise eest.
  • Pulberkustuti – sobib kohtadesse, kus tuli võib kiiresti levida ja kus puuduvad kustutuspulbri saastava toime suhtes tundlikud esemed või kus madala temperatuuri tõttu ei saa vesi- ja vahtkustuteid kasutada. Pulberkustuti kasutamine inimestega samas ruumis võib tekitada hingamisteede ja silmade ärritust.
  • Süsihappegaaskustuti – puhas, ei kahjusta ruumi ega selles paiknevaid esemeid. Ohtlik inimestele (külmumisoht, lämbumisoht), võib kahjustada külmatundlikke esemeid.

Kustute puhul ei saa üheselt väita, et üks või teine kustutusaine on parem. Tulekustutite võrdlusvideo.

  • Tuletõrje voolikusüsteem, mis paigaldatakse asjakohases standardis  (nt EVS 812-6:2012/A2:2017 Ehitise tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus) nimetatud ehitisse ja on ette nähtud kasutamiseks tulekahju korral esmase tulekustutusvahendina.
  • Tulekustutusvaip (-tekk). Tulekustutusvaiba tööpõhimõte on tule lämmatamine ehk hapniku juurdepääsu tõkestamine. Kannatab suurt kuumust, kuid mitte kokkupuudet põlevvedelikuga, mistõttu sobib kasutamiseks ainult leekidega kokkupuutel. Vältima peab kokkupuudet põlevvedeliku ning hõõguvate sütega.
  • Vesi ja liiv on üldjuhul odavalt kättesaadavad, kuid ebamugavad kasutada. Siiski on kohti (nt vabas õhus), kus nende kasutamine on just parim.

2) Märgtõusutoru on hoone külge püsivalt paigaldatud ja veevõrguga ühendatud paikne jäik toru vee andmiseks tuletõrjevoolikutesse ning on ette nähtud päästemeeskonna jaoks;

3) Kuivtõusutoru on hoone külge püsivalt paigaldatud jäik toru tuletõrjevoolikute ühendamiseks ja veega täitmiseks selle kasutamise ajal ning on ette nähtud päästemeeskonna jaoks;

4) Automaatne tulekustutussüsteem on seadmete süsteem, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks ja kustutamiseks selle varases staadiumis või tulekahju lokaliseerimiseks selleks, et täielik kustutamine oleks võimalik muude vahenditega.

Kõigi tule kustutamiseks mõeldud lahenduste puhul on oluline jälgida eesmärgipärasust. Kustutite puhul tuleb veenduda, et need on alati kättesaadavad (nt ei tohi olla asjade alla kadunud, keeruliselt kinnitatud) ja töökorras (vaatlus, kontroll ja hooldus).

Ehitise planeeringu (seinade, lagede jmt) ja ladustamise (nt riiulite kõrgemaks tegemine, riiulite paigutuse muutmine vmt) muutmisel on oluline jälgida, et ka tulekustutussüsteem oleks uue ruumilahendusega kooskõlas (seinad ja ripplaed vmt ei tohi vähendada kustutussüsteemi efektiivsust). 

Tuleohutuspaigaldised ja päästevahendid evakuatsiooni või päästetööde ohutuks läbiviimiseks

Evakuatsioonivalgustus (turvavalgustus) on hoone, hoone osa, ruumi või vabas õhus piiratud ala valgustus, mis võimaldab evakueeruda tulekahju või muu ohu, sealhulgas normaal-elektritoite tõrke korral, vähendada paanika tekkimist, lõpetada tegevused ning välja lülitada seadmed või peatada protsessid ja/või teha päästetöid. Nõuded[5]  on kehtestatud lähtuvalt otstarbest ning liigitatakse kolmeks põhimõtteliseks lahenduseks, mis võivad olla rakendatud nii ükshaaval kui ka korraga:

  • väljapääsutee valgustus aitab ohtu sattunud inimestel kiirelt leida evakuatsioonitee ning sellel paiknevad tuletõrje- ja päästevahendid ning esmaabipunktid ja neid ohutult kasutada;
  • paanikavastane valgustus vähendab paanika tekkimise tõenäosust ja tagab inimeste ohutu liikumise;
  • ohtliku tööpiirkonna valgustus tagab potentsiaalselt ohtlikus tegevuses või olukorras olevate inimeste ohutuse ning seadmete kasutamise ja protsesside ohutu lõpetamise või ohutust suurendavate toimingute tegemise.

Piksekaitse

Piksekaitse on seadmete kogum, mis on paigaldatud tulekahju vältimiseks hoonele, hoonesse ja hoonega seotud territooriumile ning kaitseb välgu otsetabamuse ja metallist tehnosüsteemide kaudu hoonesse siseneva või seal tekkiva välgu elektromagnetilise impulsi eest. Piksekaitse peab olema kogunemishoonetes, hoolekande- ja kinnipidamishoonetes ja tööstus- ja laohoonetes ning teistes hoonetes kui  hoone  kõrgeim osa ulatub ümbruskonna hoonestusest enam kui 15 meetrit kõrgemale. Täpsemalt on nõuet kirjeldatud  siseministri määruses „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“  ja Päästeameti koostatud Piksekaitsesüsteemi kontrolli juhendmaterjalis.

Tule ja suitsu leviku piiramiseks

Suitsu ja soojuse eemaldamise seadmestiku abil on võimalik eemaldada hoone kõikidest ruumidest soojust. Suitsu ja soojuse eemaldamine hoonest tagatakse:

  • loomulikul tõmbel ruumi ülemises kolmandikus paiknevate ning põrandapinnalt avatavate või ohutult purustatavate luukide, akende või uste kaudu, kas käsitsi või automaatselt avatavatena;
  • sundventilatsioonil – kasutades väljatõmbeventilaatorit  või tekitades ülerõhu ruumides, kuhu ei soovita suitsu levimist.

Täpsemalt on nõuet kirjeldatud  siseministri määruses „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele"

Lisaks võivad objektil olla kasutusel ka muud seadmed ja tehnosüsteemid, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ja suitsu leviku takistamiseks ning ohutuks evakuatsiooniks ja päästetööks. Näiteks on olemas autonoomselt rakenduv kustutussüsteem (nn kohtkustuti, autonoomselt töötav veeudu süsteem jmt).



[1] Siseministri määrus nr 17„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele

[2] Siseministri määrus nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse

[3] Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele

[4] Siseministri määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule

[5] Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele

Külastusi 287, sellel kuul 287

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks