Avaleht / Tööandjale / Töökeskkond / Töökeskkonna ohutegurid / Psühhosotsiaalsed ohutegurid

Psühhosotsiaalsete ohutegurite riskianalüüs

Viimati uuendatud: 05.02.2019

Vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seadusele peab tööandja tööstressile lähenema nii nagu igale teisele töökeskkonnast tulenevale ohutegurile, hinnates töökeskkonna psühhosotsiaalsetest ohuteguritest tulenevat ohtu töötaja tervisele läbi riskianalüüsi.

Psühhosotsiaalsete riskide hindamisel saab lähtuda samasugusest viieastmelisest riskianalüüsi protsessist, mida kasutatakse ka näiteks füüsikaliste ohutegurite hindamisel.

1. Teha kindlaks võimalikud ettevõtte töötajaid ohustavad ohutegurid. Selleks tuleks end esmalt kurssi viia erinevate psühhosotsiaalsete ohuteguritega, et osata märgata just enda ettevõttes olulist. Organisatsioonis esinevate võimalike ohutegurite määratlemisel võivad olla abiks vestlused töötajatega, juba teostatud rahulolu-uuringud või eelnevate riskianalüüside tulemused.
2. Hinnata, missugused töötajate grupid on ohustatud. Selleks on võimalik kasutada erinevaid meetodeid, näiteks hinnata olemasolevaid andmeid töötajate haiguspäevadest või osakondade personalivoolavusest, kasutada ankeetküsitlusi, nagu tööstressi kaardistaja, viia läbi individuaalseid või fookusgrupi intervjuusid, kasutada juba olemasolevaid andmeid arenguvestlustelt või rahulolu-uuringutest.
3. Andmete analüüsi abil selgitada välja kõige olulisemad riskid ning sellele järgnevalt töötada välja võimalikud lahendused riskide maandamiseks. Pärast andmete analüüsi ja olulisemate üldiste riskitegurite määratlemist tuleks lahenduste väljatöötamisse kindlasti kaasata töötajad – nemad on oma töö osas parimad eksperdid. Võib juhtuda, et küsimustikus esile kerkinud laiem probleem ei ole esitatud lahenduste väljatöötamiseks piisava täpsusega või on töötajate abi vaja riski maandamise meetme tõhusal rakendamisel. Meeles tasub pidada, et kõige tõhusamad on organisatsiooni tasandil probleemi ennetamisele suunatud meetmed, kõige kallim aga on tegeleda tööstressi tagajärgedega.
4. Analüüsi tulemused ning sellega seotud tegevuskava tuleb vormistada kirjalikult. Tegevuskava peab olema piisavalt konkreetne, hõlmates lisaks tegevustele ka vastutusi, määratud ressursse ning ajakava.
5. Edaspidi tuleks jälgida tegevuskava täitmist ning analüüsi on kasulik regulaarselt korrata, kontrollimaks rakendatud meetmete tulemuslikkust ning leidmaks uusi tekkinud probleeme. Kohustus riskianalüüsi korrata on näiteks töötingimuste muutumisel või tööga seotud haiguste ilmnemisel.

Riskianalüüsi protsessis on esmatähtis tagada andmete konfidentsiaalsus ja küsimustikele vastajate ning intervjuudes osalejate anonüümsus – andmeid kogutakse ja analüüsitakse vaid grupitasandil. See on oluline, kuna muidu ei saa töötajatelt oodata oma seisukohtade ning probleemide avameelset väljendamist ning vältida konfliktialtides olukordades töötajate tagakiusamist. Väikeses organisatsioonis, kus anonüümsust ei ole võimalik tagada, tuleb töötajatele analüüsi käigus see ka selgelt teada anda.

Psühhosotsiaalsete ohutegurite hindamiseks on tööandjale kättesaadav tasuta internetipõhine töövahend Tööstressi kaardistaja.

Külastusi 6104, sellel kuul 6104