Avaleht / Tööandjale / Töökeskkond / Töökeskkonna korraldus / Riskianalüüs (riskide hindamine ja ohjamine)

Töökeskkonna ohutegurite mõõtmine

Viimati uuendatud: 04.10.2019


Paljude tegurite puhul on teada, millistes väärtustes need tervist ohustavad. Osa tegureid esinevad töökeskkonnas vaid episoodiliselt, seetõttu pole ühekordne teguri mõõdistamine pahatihti piisavalt informatiivne. Parim lahendus oleks tegurite seire (pidev mõõdistamine mingi ajaperioodi vältel). Viimane võib olla küll keerukas, ent mitmete tegurite osas siiski teostatav ja mitte alati ülemäära kallis.

Vahel võib juhtuda, et ohuteguri toime realiseerub alles siis, kui töötaja organism on selle ohuteguriga kokkupuutest saanud mingi aja vältel kindla „teguri" koguse ehk doosi. Sellisel juhul on mõistlikum mõõta just nimelt doosi, mille töötaja on saanud. Levinumaks meetodiks on ioniseeriva kiirgusega kokkupuutuvatel töötajatel kasutatavad kiirguse dosimeetrid, mis muudavad oma värvi kiirguse koguhulga ehk saadud kiirguse doosi järgi. Analoogselt on võimalik määrata mitmete kemikaalide (kemikaalid, mis erituvad organismist väga aeglaselt ning võivad n-ö kuhjuda ning selle tõttu mõju avaldada) doosi. Veel on võimalik mõõdistada töötajale mõjuvat müradoosi. Doosi mõõdistamise kasuks räägib asjaolu, et ühekordne mõõdistamine mingis ruumiosas ei pruugi hõlmata kõiki töö tegemise kohti (ruume) ega ka kõiki protsessi etappe. Seetõttu võib kujuneda oht, et mõned sündmused ja sellega kaasnevad tegurid võivad jääda õigesti hindamata. Samuti on võimalik, et mõni tegur esines juhuslikult vaid mõõtmise perioodil, mistõttu see võib saada hoopis üle hinnatud.

Mõõdistamised on üldiselt objektiivsed, ent seda siiski vaid juhul, kui mõõtmisel kasutatud metoodika on täpselt kirjeldatud ning neid meetodeid järgitakse rangelt. Mõõdistamise puhul kehtib nõue, et mõõtetulemused peavad olema tõendatult jälgitavad «Mõõteseaduse» tähenduses. See tähendab, et mõõteprotokollis kirjeldatud meetodil korduv mõõtmine annab sama tulemuse lubatud vea piires. Seega eeldab nii mõõtmine (mis omakorda eeldab nähtuse ja selle mõõtmiseks kasutatava aparatuuri ning mõõtemetoodika tundmist) kui ka tulemuste protokollimine pädevust. Mõistlikuks ei saa lugeda praktikat, kus lähtutakse seisukohast, et kui on olemas mõõteriist, siis võib igaüks teostada mistahes mõõtmisi. Sageli on olulisem mitte aparaadi headus, vaid protseduurireeglite tundmine ja järgimine.

Miks lasta mõõtmised läbi viia akrediteeritud laboril?

Mõõtmise usaldusväärsust ei taga mitte ainult kalibreeritud või taadeldud mõõteriist vaid ka pädev mõõtja, kes oskab mõõteriistaga mõõdetud tulemusi asjakohaselt tõlgendada ning võrrelda õigusaktis või standardis toodud normidega. Mõõtmise tulemusi võib olla vaja kasutada hilisemalt kohtuvaidluses näiteks kutsehaigestumise asja arutamisel ning kohus arvestab tõendina ainult akrediteeritud labori poolt läbi viidud mõõtmiste tulemusi.

Akrediteeritud laborite nimekiri on toodud Eesti Akrediteerimiskeskuse kodulehel www.eak.ee.

Leia töökeskkonna mõõtmiste teostaja vastava teenuse osutajate hulgast.

Müra

Müra mõõtmise puhul on oluline teada, et kui ise mõõtmisi läbi viies on mõõtetulemus üle 80 dB, peab mõõtmised läbi viima akrediteeritud labor st mõõtetulemused peavad olema tõendatult jälgitavad mõõteseaduse tähenduses. Vibratsiooni mõõtmisi võib läbi viia ainult akrediteeritud labor.

Müra mõõtmisel ei ole oluline mitte ainult müratase (detsibellid) vaid ka müra sagedus. Mida rohkem infot mürtaseme ja müra sageduse kohta on, seda paremini on võimalik töötajat müra eest kaitsta sest on võimalik soetada sobivad kuulmiskaitsevahendid arvestades konkreetset töötamise kohta ja selle eripärasid. Korraldades müra mõõtmisi tuleks kaaluda müra mõõtmist mitte ainult neil töötamiskohtadel, kus kasutatakse müra tekitavaid seadmeid, vaid ka eemal asuvatel töötamiskohtadel, kus müra võib ületada piirnormi.

Perioode, mille möödumisel tuleb müra uuesti mõõta, õigusaktidega kehtestatud ei ole. Müra mõõtmist tuleb korrata, kui töökohas tehtavad muudatused võivad mürataset suurendada. Samas on oluline müra mõõta ka juhul, kui müra vähendatakse piirnorme ületavas keskkonnas. Näiteks ostetakse uuem seade, mis on vanast vaiksem. Sellisel juhul on mõõtmine oluline, kui tööandjal on vaja aastaid hiljem tõendada, et töötaja kuulmiskahjustus ei ole tingitud tema ettevõtte töökeskkonnast.

Elektromagnetväli

Elektromagnetväljadega kokkupuute taset hinnatakse mõõtmise või arvutamise alusel, mõõtmised või arvutused tellib tööandja pädevalt mõõtjalt või lähtub mõõtmisel ja arvutamisel järgmistest nõuetest:  1) mõõtmisi või arvutusi tegeval isikul peab olema selleks vajalik väljaõpe;  2) elektromagnetväljade mõõtmise või arvutamise metoodika peab järgima asjakohaseid standardeid või rahvusvahelisi teaduspõhiseid juhiseid;  3) mõõteseadmed peavad olema asjakohased ja kalibreeritud;  4) mõõtmised või arvutused peavad olema dokumenteeritud, esitatud koos mõõtemääramatusega ning sisaldama kogu informatsiooni, mis on vajalik töötaja elektromagnetväljadega kokkupuute taseme ja sellest tuleneva terviseriski hindamiseks.

Optiline kiirgus

Kui töötajad puutuvad kokku optilise kiirgusega, peab tööandja hindama ja vajaduse korral mõõtma või arvutama optilise kiirgusega kokkupuute taset. Optilise kiirguse mõõtmisel peavad mõõtetulemused olema tõendatult jälgitavad mõõteseaduse tähenduses.

Ohtlikud kemikaalid (sh tolm)

Kui töökohas kasutatakse ohtlikke kemikaale on tööandjal kohustus riskianalüüsi käigus mõõta töökeskkonna õhu keemiliste ainete sisaldust. Töökeskkonna õhu ohtlike kemikaalide sisaldust võib mõõta Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud või erialase kompetentsuse kinnitust omav mõõtelabor.

Temperatuur

Temperatuuri võib mõõta tööandja ise, kasutades selleks sobivat mõõteriista (termomeeter).

Valgustus

Kui on kahtlusi, kas valgustus vastab nõuetele võib tööandja ka valgustuse mõõtmised ise läbi viia. Valgustuse puhul on lisaks mõõtmistulemusele oluline arvestada töökohal töötava töötaja hinnanguga valgustuse piisavuse kohta.

Mõõtmistulemuste registreerimine

Mõõtmiste läbiviimisel on oluline dokumenteerida mõõtmiste käik – kes mõõtmised läbi viis, millist mõõteriista kasutati (kas mõõteriist oli taadeldud/kalibreeritud), millistel töökohtadel mõõtmised läbi viidi. Temperatuuri mõõtmise puhul võiks kirja panna, milline oli mõõtmise hetkel välistemperatuur. 

Töökeskkonna tegurite kaudne mõõtmine

Vahel on võimalik töökeskkonna tegureid mõõta kaudselt. Lihtsaimaks näiteks on siin kronomeetria, mille puhul loetakse teatud laadi liigutuste arvu ajaühikus, ehkki eesmärk on hinnata hoopiski teatud lihaste töökoormust.

Järgnevalt veel mõningad hindamist hõlbustavad selgitused „mõõtmaks", kas istuv (tänapäeval enamasti töö kuvariga) tööasend võib kujuneda probleemiks või mitte:

  • Pea asend monitori (vaadeldava objekti) suhtes peaks olema pingevabalt püstine või kergelt ettepoole painutatud. Nii peaks kuvari ülemine serv asetsema maksimaalselt mugavalt istuva (pool-lamaskil asend ei ole mugavaim asend kehale!) töötaja silmade kõrgusel. Sellise asendi puhul ühtib parima nägemisulatuse sektori keskpunkt – ca 15° silmade kõrgusel olevast horisontaaljoonest allpool ‑ ekraani keskkohaga. Kui töötaja jälgib silmadega klaviatuuri ja lauaplaadil asetsevaid dokumente, töötab ta kergelt langetatud peaga, ning sellisel juhul peaks kuvar paiknema eelkirjeldatust pisut madalamal.
    Ei pea vist üle kordama seda, et monitor peab paiknema otse töötaja ees. Juba mõnetunnine töö, kus töötaja on sunnitud hoidma pead pööratuna ühele või teisele poole, mõjub väsitavalt, kaelalihaste valulikkus aga kujuneb esimese-teise tööpäeva lõpuks.
  • Käte mugavaim asend on järgmine: õlavars ripub vabalt, õla‑ ja küünarvarre vaheline nurk on nüri‑, äärmise l juhul täisnurk. Seega peaksid nii klaviatuur kui hiir paiknema vabalt rippuva käe küünarnukist ca 10 cm madalamal. Laud, mida kasutatakse ka käsitsi kirjutamiseks, peaks olema vabalt rippuva käe küünarnukist 10‑15 cm kõrgemal, sest kirjutamisel on vaja kätt kergelt lauale toetada; seega peaks taolise laua kasutamisel  arvutitöökohana olema olemas klaviatuurisahtel. Klaviatuur ja hiir peavad sellisel juhul mõlemad mahtuma klaviatuurisahtlile, et järgida alati nõuet – hiir ja klaviatuur asetsegu ühel tasapinnal.
  • Tool peab pakkuma mugava asendi istumiseks, st a) jalatallad toetuvad tervenisti põrandale, samas kui b) reie ja sääre vahel on nürinurk; c) seljatugi pakub seljale mõnusat tuge ja võimaldab mõningat asendite vahetust, st on reguleeritava kaldenurga ja kõrgusega. Ehkki tooli kõrguski võiks olla reguleeritav, ei rahulda ainuüksi selle nõude täitmine töölaua õige kõrguse vajadust: tooli reguleerimine ülikõrgesse või ülimadalasse asendisse, mis tagaks küll kätele õige asendi lauapinna suhtes, välistab jalgade mugava asendi.

Külastusi 8548, sellel kuul 8548

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks