Avaleht / Tööandjale / Töökeskkond / Töökeskkonna korraldus / Riskianalüüs (riskide hindamine ja ohjamine)

Riski suuruse hindamine

Viimati uuendatud: 06.05.2016


Nii Eestis kui mujalgi Euroopas on lihtsuse tõttu leidnud sagedast kasutamist Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri soovitatud maatriks, mille järgi määratakse riski tase tulenevalt ohuteguri esinemise tõenäosusest ja tagajärgede tõsidusest. Nii esinemise tõenäosus kui tagajärgede tõsisus on jagatud kolmele erinevale tasemele.

Esinemise tõenäosust peetakse väga ebatõenäoliseks kui ohutegur ei ilmne töötaja kogu töötamise aja jooksul kordagi. Tõenäoliseks loetakse ohuteguri esinemist kui ohutegur võib ilmneda töötaja kogu töötamise aja jooksul ainult paar korda ning väga tõenäoliseks kui ohutegur võib ilmneda töötaja kogu töötamise aja jooksul korduvalt.

Tagajärge peetakse väheohtlikuks kui ohutegur võib põhjustada õnnetusi või haiguseid, mis ei põhjusta pikaajalisi kahjustusi (näiteks kerged haavad, silmaärritus, peavalu jms). Ohtlikuks liigitatakse õnnetused ja haigused, mis põhjustavad küll kergeid, aga pikaajalisi või reeglipäraselt korduvaid kahjustusi (näiteks haavad, kerged luumurrud, põletushaavad piiratud osal kehapinnast, nahaallergia jms).

Töökeskkonna ohutegurist põhjustatud õnnetusi ja haiguseid, mis põhjustavad raskeid ja püsivaid kahjustusi ja/või surma (näiteks amputatsioon, rasked luumurrud, põletushaavad suurel osal kehapinnast jms). liigitatakse eriti ohtlikeks.

Maatriksi kohaselt jagatakse riskid tasemetesse I‑V. I tase näitab vähest riski, mille puhul üldiselt pole vaja meetmeid rakendada, kuid alati tuleks võimalusel need ellu viia, sest 0‑riski ei ole praktiliselt olemas.

Riski hindamise maatriks

 

Tagajärjed

Esinemine

Väheohtlik

(tervishäireid ei esine)

Ohtlik

(kerge tervisehäire)

Eriti ohtlik

(tõsine tervisehäire)

Väga ebatõenäoline

Vähene risk

I

Vastuvõetav risk

II

Keskmine risk

III

Võrdlemisi ebatõenäoline, kuid võimalik

Vastuvõetav risk

II

Keskmine risk

III

Suur risk

IV

Tõenäoline

Keskmine risk

III

Suur risk

IV

Talumatu risk

V


Ohu suuruse järgi tervisele ning rakendatavate abinõude olulisuse ja ulatuse alusel võib tabelis esitatud riskitasemeid selgitada järgmiselt:

Vähene risk (I tase) ‑ oht tervisele on ebatõenäoline ning võimaliku tervisekahjustuse tagajärjed tagasihoidlikud; erilisi abinõusid ei vajata.

Vastuvõetav risk (II tase) ‑ oht tervisele on kas tagasihoidliku tervisehäire mõõdukas tõenäosus või mõõduka tervisehäire väike tõenäosus. Vastuvõetav risk ei nõua üldjuhul lisaabinõude rakendamist, kuid ka nende puhul on oluline pidev ohutusabinõude teadmine ja täitmine ning töökoha üldine korrashoid, samuti tuleb need arvesse võtta ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava koostamisel.

Keskmine risk (III tase) ‑ tervisehäire tekkimise tõenäosus võib ulatuda väikesest kuni suureni, tagajärje raskusaste vastavalt tõsisest tagasihoidlikuni. Sellises olukorras tuleb vastavad abinõud rakendada peatselt (3‑5 kuu jooksul) pärast riski hindamist.

Suur risk (IV tase) ‑ tervisekahjustuse tõenäosus on kas mõõdukas või suur, tagajärje raskus samas kas tõsine või mõõdukas. Taolised ohud nõuavad kiiret abinõude rakendamist (soovitavalt juba 1‑3 kuu jooksul pärast riski hindamist).

Talumatu risk (V tase) ‑ oht tervisele on suur nii tõenäosuse kui tagajärje raskuse aspektist. Töid ei tohi jätkata ega alustada enne, kui riski on vähendatud. Kui vähendamiseks vajalikke abinõusid ei saa rakendada vahendite puudumise tõttu, on töö ohualas keelatud.

Eraldi kriteeriumina tuleb silmas pidada konkreetsest riskitegurist ohustatud töötajate hulka - tõsisemalt tuleb suhtuda nendesse teguritesse, mis ohustavad üheaegselt paljude töötajate tervist. See on tähtis ka töökeskkonna parendamiseks astutavate sammude olulisuse järjestamisel.

Mistahes riskiteguri määra puhul, iseäranis aga kolmanda ja sellest kõrgema ohutaseme puhul, peavad töötajad olema juhendatud nii, et nad teavad, millisel viisil need riskid nende tervist ohustavad ning millised on ohutud töövõtted ja vahendid ohu vähendamiseks töötamise ajal.

Vastavalt seadusele peavad töötajad teada saama oma töökoha riskianalüüsi tulemustest. Praktikas kipub riskianalüüs olema küllaltki “salastatud” dokument, mis tööandja lauasahtlist kaugemale ei jõua; vaid tööinspektorile esitamiseks leitakse see kiiresti üles. Ideaalis võiks kogu dokument või vähemalt selle adekvaatne kokkuvõte olema töötajatele lugemiseks kättesaadav, riskianalüüsi tulemused aga kajastugu nii ohutusjuhendites kui ka ettevõtte riskide maandamise tegevuskavas.  

Külastusi 9410, sellel kuul 9410

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks