Avaleht / Valdkonnapõhised juhendmaterjalid / Ülikoolid ja teadustöö / Psühhosotsiaalne töökeskkond

Psühhosotsiaalne töökeskkond

Viimati uuendatud: 22.10.2012


Halb psühhosotsiaalne töökeskkond põhjustab tööstressi ja läbipõlemissündroomi. Iseloomulikeks kehalisteks sümptomiteks on südamepekslemine, lihaspinged ja peavalu. Lisaks võivad tekkida mäluhäired ja keskendumisraskused, närvilisus, kurvameelsus ja väsimus. Sagenevad ka unehäired ja alkoholi kuritarvitamine.

Kehva psühhosotsiaalse töökeskkonna tagajärjeks on ka sage töötajate haigestumine, vähene tootlikkus, omavahelised konfliktid ja personali voolavus.

Pikema aja jooksul võib halb psühhosotsiaalne töökeskkond viia depressioonini ja südame- veresoonkonna haigusteni.

Selgitage välja võimalikud probleemid

Psühhosotsiaalse töökeskkonna hindamisel tuleb kindlasti vaadata tööd ja organisatsiooni kui tervikut. Suur töökoormus on eriti kurnav, kui töötaja enda otsustusõigus on väike ja tal puudub tööl sotsiaalne toetus. Hinnates psühhosotsiaalse töökeskkonnaga seotud probleeme peab pöörama erilist tähelepanu järgmistele aspektidele.

Suur töökoormus
Probleemid suure töökoormusega võivad tekkida siis, kui töökoormus on väga suur pikemat aega ja kui peab pidevalt kiirustama või tööle esitatakse ebaselgeid ja vastuolulisi nõudmisi. Näiteks kui oodatakse, et teatud aja jooksul saab töötaja teadustöös tulemusi, avaldab, õpetab, täidab administratiivseid ülesandeid ja taotleb fondidest raha ning kui kõik need ülesanded on ühteviisi olulised ja kiired.

Ebaselged ja vastuolulised nõudmised
Ebaselged või vastuolulised nõudmised võivad tähendada, et pole selge, mida töötajalt töös oodatakse, samuti kui näiteks juhtkonnal, üliõpilastel, kolleegidel ja teadusfondidel on töötaja suhtes erinevad ootused. Sellisel juhul võib ta tunda, et saaks alati oma tööd veel paremini teha ja teeb seepärast palju ületunde, töötab nädalavahetustel ja puhkuste ajal.

Puuduv sotsiaalne toetus
Sotsiaalse toetuse puudumine võib väljenduda näiteks selles, et töötaja saab harva abi oma tööülesannete tähtsusjärjekorra paikapanemisel ega saa asjatundlikku tagasisidet töö kvaliteedi kohta. Näiteks võib konkurents teadlastest kolleegide vahel takistada hästitoimivate erialaste võrgustike loomist. Uute töötajate jaoks võib tööalane abi ja toetus olla eriti vajalik, näiteks tööülesannete piiritlemisel ja nende tähtsusjärjekorra määramisel.

Konfliktid, kiusamine ja ahistamine
Peate pöörama tähelepanu sellele, kas töötajate vahel või töötajate ja juhtkonna vahel esineb konflikte, mis on arenenud isiklikeks rünnakuteks ja kas on töötajaid, kes korduvalt ja pikema aja jooksul on sunnitud taluma alandavaid olukordi. Pöörake tähelepanu ka sellele, kas tuleb ette seksuaalse iseloomuga soovimatuid, solvavaid olukordi.

Ebakindlus tööl
Probleemiks võib olla näiteks see, et finantseerimise ebakindluse tõttu ei teata, kas teadusprojekti on võimalik läbi viia või mitte, või töötajani ei jõua teave oluliste otsuste, muutuste ja tulevikuplaanide kohta, näiteks seoses säästuplaanide või ümberstruktureerimisega. Tähtajalise lepinguga, näiteks mingi kindla projektiga seotud töötajad ja doktorandid ei tea, mis saab nende erialasest tulevikust.

Probleemide lahendamine

Hea psühhosotsiaalse töökeskkonna loomisel on oluline,

  • et keskenduksite nendele probleemidele, mida on võimalik lahendada
  • et töö hea psühhosotsiaalse töökeskkonna nimel oleks iseenesestmõistetav osa ettevõtte argipäevast
  • et oleksite teadlik, millist mõju avaldavad psühhosotsiaalsele töökeskkonnale olulised muudatused, nt tööülesannetes ja -korralduses
  • et teeksite ettevõttesiseselt tihedat k oostööd, nt töökeskkonnanõukoguga
  • et pööraksite tähelepanu ka asjaoludele, mis aitavad luua positiivset psühhosotsiaalset töökeskkonda, sest see suurendab tööindu ja teeb võimalikuks heade suhete säilimise.

Sageli on psühhosotsiaalsete probleemide ennetamiseks vaja kombineerida erinevaid lahendusi olenevalt probleemide iseloomust. Hea psühhosotsiaalse töökeskkonna saavutamiseks tuleb tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele.

Töökoormuse kohandamine ja tööülesannete tähtsusjärjekorra määramine
Töökoormust kohandades tuleb arvestada olemasolevate erialaste, isiklike ja sotsiaalsete ressurssidega ning teadustööle, õppetööle, avaldamisele, administratsioonile ja rahaliste vahendite taotlemisele esitatud nõudmistega. Hinnake realistlikult, milliseid tööülesandeid ja millise kvaliteediga on võimalik teatud ajavahemiku jooksul täita. Pange paika tööülesannete täitmise tähtsusjärjekord ja vältige ebaselgeid või vastuolulisi nõudmisi ning pikka aega kestvat kiirustamist. Kindlustage, et tudengid teaksid hästi, mida nad võivad õppejõult õppetöö ja juhendamisega seoses oodata.

Sotsiaalne toetus
Kolleegide ja juhtkonna toetus on eriti oluline, kui töötajal puuduvad ülesannete täitmiseks vajalikud eeldused. Ühised puhkepausid ja regulaarsed töötajate koosolekud annavad võimaluse suhelda kolleegide ja juhtkonnaga, ennast laadida ning vahetada tööalaseid kogemusi ja nõuandeid. Koosolekutel saab juhtkond jagada töötajatele vajalikku teavet. Toetust saab pakkuda ka töö kvaliteeti jälgides ja selle kohta konstruktiivset tagasisidet andes. Tähtis on näiteks kindlustada, et töötaja saaks konstruktiivset tagasisidet selle kohta, kas on tööülesanded täitnud piisavalt hästi. Et tagasiside oleks konstruktiivne, tuleb kindlasti arvestada kogu töötaja töökoormusega.

Konfliktid, kiusamine ja ahistamine
Kindlustage, et personalipoliitika toetaks avatust ja sallivust ning hoiaks ära kiusamise ja seksuaalse ahistamise. Kui töötaja tunneb, et teda koheldakse halvasti, tuleb asja kindlasti tõsiselt võtta ja vältida probleemi isikustamist. Kasutada ka konfliktilahendamist või lepitamist.

Täienduskoolitus
Asjakohane täienduskoolitus peab tagama, et töötajate erialased ja isiklikud oskused vastaksid alati ülesannetele, mida neil tuleb täita. Kui õpetatakse palju, võib olla vaja näiteks pedagoogika ja kommunikatsiooni alast täienduskoolitust. Ka või olla vaja täienduskoolitust teadustulemuste avaldamise, teadusrahade taotlemise, IT-lahenduste kasutamise või erialakonverentsidel osalemise alal.

Teave oluliste muudatuste kohta

Töötajate kindlustunde suurendamiseks tuleks töötajaid võimalikult varakult teavitada olulistest muudatustest, näiteks instituutide liitmisest.

Lisateave psühhosotsiaalse töökeskkonna kohta

Valik materjalidest, mis puudutavad stressi ja muid psühhosotsiaalseid ohutegureid on koondatud tööelu portaali psühhosotsiaalsete ohutegurite teemalehele.

Külastusi 2411, sellel kuul 2411

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks