Avaleht / Valdkonnapõhised juhendmaterjalid / Vesi, kanalisatsioon ja jäätmekäitlus / Psühhosotsiaalne töökeskkond

Psühhosotsiaalne töökeskkond

Viimati uuendatud: 22.10.2012


Halb psühhosotsiaalne töökeskkond põhjustab tööstressi ja läbipõlemissündroomi. Iseloomulikeks kehalisteks sümptomiteks on südamepekslemine, lihaspinged ja peavalu. Lisaks võivad tekkida mäluhäired ja keskendumisraskused, närvilisus, kurvameelsus ja väsimus. Sagenevad ka unehäired ja alkoholi kuritarvitamine.

Kehva psühhosotsiaalse töökeskkonna tagajärjeks on ka sage töötajate haigestumine, vähene tootlikkus, omavahelised konfliktid ja personali voolavus.

Pikema aja jooksul võib halb psühhosotsiaalne töökeskkond viia depressioonini ja südame- veresoonkonna haigusteni.

Selgitage välja võimalikud probleemid

Psühhosotsiaalse töökeskkonna hindamisel tuleb kindlasti vaadata psühhosotsiaalse töökeskkonna erinevaid elemente kui tervikut. Suur töökoormus on eriti kurnav, kui töötaja enda otsustusõigus on väike ja tal puudub tööl sotsiaalne toetus.

Hinnates psühhosotsiaalse töökeskkonnaga seotud probleeme, peab pöörama erilist tähelepanu järgmistele aspektidele.

Suur töökoormus ja ajapuudus
Probleemid suure töökoormusega võivad seisneda näiteks selles, et töötaja peab tegema palju ületunde, ilma et seda hiljem vaba ajaga hüvitataks, tal on raske leida aega puhkepauside tegemiseks või peab sageli töötama lühikeste tähtaegade tõttu väga kiiresti. Oluline on pöörata tähelepanu ka sellele, kas mõnele töötajale langeb teistest suurem koormus.

Vähene otsustusõigus omaenda töö suhtes
Probleemid vähese otsustusõigusega omaenda töö suhtes võivad tekkida siis, kui töötaja saab harva ise mõjutada oma töö mahtu, puhkepauside pidamist, töövõtteid, abivahendeid ja töö kvaliteeti. Nii võib see olla näiteks siis, kui lühikesed tähtajad ei luba valida töötaja poolt eelistatud töövõtteid või abivahendeid.

Puuduv sotsiaalne toetus
Toetuse puudumine võib olla probleem, kui töötajat harva aidatakse tööülesannete tähtsusjärjekorra määramisel ja tööülesannete omavahelisel jagamisel, ei varustata sobilike töövahenditega, temani ei jõua vajalik teave ja töölt eemal olles ei täida ülesandeid asendaja. Samuti võib see tähendada, et pole võimalik rääkida juhtkonnaga sellest, millised on nende ootused tööle, ega töö kvaliteedist.

Konfliktid, kiusamine ja ahistamine
Peate pöörama tähelepanu sellele, kas ettevõttes esineb konflikte, mis on arenenud isiklikeks rünnakuteks ja kas on töötajaid, kes korduvalt ja pikema aja jooksul on sunnitud taluma alandavaid olukordi. Pöörake tähelepanu ka sellele, kas tuleb ette seksuaalse iseloomuga soovimatuid, solvavaid olukordi.

Vägivald, ähvardused ja traumaatilised juhtumid
Raskesse õnnetusse sattumine või selle tunnistajaks olemine võib põhjustada inimesele suurt psühholoogilist pinget. Konfliktsete ja rahulolematute klientidega tekkinud probleemid (näiteks jäätmejaamades) võivad tuua kaasa vägivalda ja ähvardusi. Näiteks võidakse töötajat rünnata või kasutada muud füüsilist vägivalda (lüüa, sülitada jms), vägivallaga ähvardada, solvata või diskrimineerida.

Muutlikud tööajad ja öötöö
Tööaegade muutlikkus või töö väljaspool harilikku tööaega on füüsiliselt ja psüühiliselt koormav. Eriti probleemne on see siis, kui vahetused on planeeritud nii, et öövahetusele järgneb õhtune vahetus ja õhtusele järgneb päevane vahetus. Samuti näiteks siis, kui tööpäev on pikka aega harilikust pikem, kui puhkepause ei ole võimalik teha või kui neid on väga vähe. Koormav võib olla ka see, kui tööaeg planeeritakse lühikese etteteatamistähtajaga.

Puudulikud arenguvõima lused
Probleemid arenguvõimaluste puudumisega võivad tekkida näiteks siis, kui täidatakse palju rutiinseid või aeganõudvaid, ühetaolisi tööülesandeid. Arenguvõimalused on puudulikud ka siis, kui ei ole võimalust kasutada oma teadmisi, õppida midagi uut ega pakuta sobivaid täienduskoolitusvõimalusi.

Probleemide lahendamine

Hea psühhosotsiaalse töökeskkonna loomisel on oluline,

  • et keskenduksite nendele probleemidele, mida on võimalik lahendada
  • et töö hea psühhosotsiaalse töökeskkonna nimel oleks loomulik osa ettevõtte argipäevast
  • et oleksite teadlik, et igasugune muudatus   tööülesannetes ja töökorralduses avaldab mõju psühhosotsiaalsele töökeskkonnale
  • et teeksite ettevõttesiseselt tihedat koostööd töökeskkonnanõukoguga
  • et pööraksite tähelepanu kõigile asjaoludele, mis aitavad luua positiivset psühhosotsiaalset töökeskkonda, sest see suurendab töötajate tööindu ja teeb võimalikuks heade suhete säilimise.

Sageli on psühhosotsiaalsete probleemide ennetamiseks vaja kombineerida erinevaid lahendusi olenevalt probleemide iseloomust. Hea psühhosotsiaalse töökeskkonna loomisel tuleb pöörata tähelepanu järgmistele aspektidele.

Liiga suure töökoormuse ennetamine
Kohandage töö maht vastavaks töötajate arvule ja soovitud kvaliteedile. Tagage, et olemas oleksid vajalikud erialased oskused ja tehnoloogilised vahendid. Ärge nõudke töötajatelt ühekorraga töö kõrget kvaliteeti ja kiiret tulemust. Vältige  pikemaajalist kiirustamist ja sellist palgasüsteemi, mis soosib pidevat kiirustamist.

Otsustusõigus omaenda töö suhtes
Andke töötajatele võimalus kaasa rääkida teemadel, mis on seotud nende töökoormuse, töötempo, puhkepauside, tööaegade ja -võtetega, samuti kokkulepetes, kes kellega koos tööülesandeid täidab. Töötajate ja juhtkonna vahel peab olema pidev teabevahetus töötingimuste, tööülesannete täitmise ja töö kvaliteedi osas.

Sotsiaalne toetus
Sotsiaalset toetust on võimalik pakkuda pidades juhtkonna ja töötajate vahel tööalast dialoogi, korraldades sageli töötajate koosolekuid ning suheldes kolleegidega igapäevaselt (näiteks pidades ühiseid puhkepause). Töötajaid tuleb aidata tööülesannete tähtsusjärjekorra määramisel ja neile peab olema selge, mida neilt nende töös oodatakse. Töötajaid tuleb ka tunnustada hästi tehtud töö eest.

Konfliktid, kiusamine ja ahistamine
Kindlustage, et personalipoliitika toetaks avatust ja sallivust ning hoiaks ära kiusamise ja seksuaalse ahistamise. Kui töötaja tunneb, et teda koheldakse halvasti, tuleb asja kindlasti tõsiselt võtta ning käsitleda seda kui ühist probleemi. Võimalik, et peate kasutama ettevõttevälise lepitaja abi.

Vägivald, ähvardused ja traumaatilised juhtumid
Kindlustage, et kõik teaksid, kuidas käituda vahetult pärast raske õnnetuse juhtumist või siis, kui näiteks jäätmejaama kliendid ähvardavad või kasutavad vägivalda. Töötage välja valmisolekuplaan raskete õnnetuste ennetamiseks ja nende toimumise korral käitumiseks, siinhulgas ka juhtnöörid, mida teha siis, kui töötaja viibib töökohal üksi. Kõikidele töötajatele tuleb anda selged, konkreetsed juhtnöörid, mida teha, kui kliendid neid ähvardavad või muutuvad vägivaldseks.

Vähendage väljaspool harilikku tööaega ja nädalavahetustel töötamisest tingitud ebamugavusi
Kaasake töötajad võimalikult suurel määral töögraafikute koostamisse, et nad saaksid oma tööaegu ise mõjutada. Kindlustage, et töötajad teaksid oma vahetusi pikalt ette ja neil poleks keeruline neid ümber vahetada. Vähendage öötöö esinemist ja järjest tööl oldud öiste vahetuste arvu ning hoolitsege selle eest, et vahetuste rotatsioon toimuks päripäeva, nii et päevasele vahetusele järgneks õhtune ja õhtusele öine.

Täienduskoolitus
Tagage põhjal iku täienduskoolituse abil, et töötajate erialased ja isiklikud oskused vastaksid alati ülesannetele, mida nad peavad täitma. Kui võtate kasutusele uusi töömeetodeid, võib olla vaja pakkuda töötajatele täienduskoolitust.

Lisateave psühhosotsiaalse töökeskkonna kohta

Valik materjalidest, mis puudutavad stressi ja muid psühhosotsiaalseid ohutegureid on koondatud tööelu portaali psühhosotsiaalsete ohutegurite teemalehele.

Külastusi 3492, sellel kuul 3492

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks