Avaleht / Valdkonnapõhised juhendmaterjalid / Vesi, kanalisatsioon ja jäätmekäitlus / Kemikaalid

Kemikaalid

Viimati uuendatud: 30.06.2017


Ohtlikud kemikaalid, millega tööl kokku puututakse, võivad kahjustada hingamisteid, tekitada vähki, kahjustada reproduktiivorganeid, tekitada allergiat või kahjustada närvisüsteemi. Paljud haigused ilmnevad alles aastate pärast, mispärast on oluline tervisekahjustusi ennetada, vältides või vähendades töötaja kokkupuudet ohtlike kemikaalidega.

Selgitage välja võimalikud probleemid

Paljud ained on nahale ja hingamisteedele kahjulikud, nii et hinnates töökeskkonda kemikaalide suhtes, pöörake erilist tähelepanu järgmistele ohuteguritele.

Asbest
Kui jäätmejaamades ja prügilates asbesti sisaldavaid jäätmeid valesti hoiustatakse või ettevaatamatult käsitsetakse, on oht puutuda kokku asbesti sisaldava tolmuga. Kui tolmu sisse hingatakse, võidakse haigestuda asbestoosi või kopsuvähki. Pidage meeles, et asbesti sisaldava materjali kasutamine on Eestis keelatud.

Õli- ja kemikaalijäätmed
Jäätmejaamades, kus võetakse vastu õli- ja kemikaalijäätmeid, peab jäätmete hoiukoht olema hästi ventileeritud, sest õli- ja värvijääkidest võib eralduda tervist kahjustavaid aure.

Kemikaalide jääke sisaldav reovesi
Arvestama peab sellega, et reovesi võib sisaldada ohtlikke  kemikaale, kuna kanalisatsiooni võib olla valatud värvijääke, lahusteid jms.

Puhastusvahendid, söövitavad ja ärritavad ained
Kui töös kasutatakse söövitavaid ja ärritavaid aineid, võivad need kahjustada nahka ja hingamisteid.

Kui kasutate survepesul puhastusaineid, tekib õhusaaste aerosoolide (veepiiskade) kujul, mis sisaldavad nii puhastusvahendeid kui ka mustust, mis puhastatavatelt pindadelt lahti rebitakse. Aerosoolid võivad sissehingamisel kahjustada hingamisteid.

Puhastus- ja pesuvahendid sisaldavad lõhna- ja säilitusaineid, mis võivad tekitada allergiat.

Aluselised puhastusvahendid võivad sisaldada naatriumhüdroksiidi, metasilikaate ja pindaktiivseid aineid.

Naatriumhüpokloritit kasutatakse desinfitseerimisvahendina. Kui see seguneb happega, võivad tekkida mürgised klooriaurud. Desinfitseerimisel kasutatakse ka ammooniumühendeid, mis  kuivatavad ja ärritavad nahka.

Happelised puhastusvahendid võivad sisaldada soolhapet, sipelghapet ja fosforhapet.

Soolhape ja naatriumhüdroksiid, mida kasutatakse happesuse reguleerimiseks, söövitavad ja ärritavad nahka.

Orgaanilised lahustid
Pumpade, torude, hoonete ja inventari parandamisel või hooldamisel kasutatavad lakid, värvid ja lahustid võivad sisaldada orgaanilisi lahusteid, mis võivad tekitada aju- ja närvikahjustusi ning hingamisteede vaevusi.

Rulli, pintsli või pritsi abil värvides ja lakkides võivad ohtlikud kemikaalid jõuda organismi naha ja hingamisteede kaudu. Lahustid ja lakid võivad mõjuda kahjulikult ka kuivamise ja tahkumise ajal.

Kasutage ohumärgistust ja ohutuskaarti
Teave keemilise aine omaduste kohta on esitatud selle pakendi ohumärgistusel ja ohutuskaardil (turustaja kasutusjuhendis).

Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad tooted on märgistatud erinevate ohutüüpide kaupa, vt piktogramme. Riskilaused etiketil räägivad, millise ohuga on tegemist, nt „võib põhjustada vähktõbe”, „võib sissehingamisel põhjustada allergiat”, „kahjulik kokkupuutel nahaga” jne.

ohusymbolid2_filmajakirjandusjaraamatud.JPG

GHS01 – Plahvatusohtlik;
GHS02 – Tuleohtlik;
GHS03 – Oksüdeeriv;
GHS04 – Rõhu all olev gaas;
GHS05 – Söövitav;
GHS06 – Surmav/Mürgine;
GHS07 – Kahjulik/Ärritav;
GHS08 – Terviseoht;
GHS09 – Keskkonnaoht

Probleemide lahendamine

Hankige teavet ainete ja toodete kohta
Kokkupuute vältimiseks ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalidega on hea teada, millised ained on töökohal kasutusel ja millised tolmud või aurud võivad tööprotsessi käigus eralduda. Pakendi ohumärgistusest ja kemikaali ohutuskaardilt tuleb uurida teavet kasutatavate ainete ohtlikkuse kohta.

  • Tuleb teha kindlaks, kuidas  kemikaalide või tolmuga kokku puututakse, näiteks kas tegemist on aurude sissehingamisega, nahakontaktiga vms;
  • Tuleb hinnata, kui kaua tööpäevas/töönädalas  kokkupuude kestab ja kui sageli nende ainetega kokku puututakse
  • Ohtlike tööde läbiviimiseks tuleb koostada ohutusjuhend, mis selgitab kemikaali ohutut kasutamist  vastavalt selle ohutuskaardile.

Asendage ohtlikud ained
Asendage ohtlikud ained ja töömeetodid ohututega. Kasutage alati kõige vähem ohtlikku töömeetodit. Uurides, kas oleks võimalik ohtlikke tooteid asendada, tasub muu hulgas vaadata ohumärgistust, riski- ja ohutuslauseid või ohu- ja ohutuslauseid, samuti toodete (segude) koode.

Isoleerimine ja väljatõmme
Kui ohtlike ainete ja töömeetodite kasutamine on möödapääsmatu, peate protsessi võimalikult suurel määral isoleerima.
Tööde korraldamisel eraldage eriti saastav töö nii, et teised ei peaks sellega kokku puutuma.

Isikukaitsevahendid
Kui ohtlike kemikaalidega kokkupuudet ei ole muul viisil võimalik vältida ja ohtu vähendada, tuleb kasutada sobivaid isikukaitsevahendeid.

Lisateave keemiliste ohutegurite kohta

Õigusaktid: sotsiaalministri määrus „Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord“.

Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist.

Valik materjale on koondatud tööelu portaali keemiliste ohutegurite teemalehele.

Külastusi 3918, sellel kuul 3918

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks