Avaleht / Valdkonnapõhised juhendmaterjalid / Vesi, kanalisatsioon ja jäätmekäitlus / Bioloogilised ohutegurid

Bioloogilised ohutegurid

Viimati uuendatud: 22.10.2012


Kui puututakse kokku orgaaniliste ainetega nagu näiteks reovesi, kanalisatsioonisete ja majapidamisjäätmed, ohustavad töötajat mitmesugused nakkused. Enamik nakkushaigusi ei ole eriti tõsised, kuigi nad võivad põhjustada suuri ebamugavusi. Niisugune on näiteks kergem kõhulahtisus. On aga haigusi, mille kulg võib olla väga raske ja mis võivad põhjustada jäävaid kahjustusi, näiteks hepatiit ja astma. Jäätmetega kokkupuutumine võib tekitada ka nahakahjustusi.

Selgitage välja võimalikud probleemid

Hinnates kokkupuuteohtu haigusi tekitavate mikroorganismidega, pöörake tähelepanu järgmistele aspektidele.

Igasugused orgaanilised ained  nagu prügi, majapidamisjäätmed, reovesi ja reoveesete sisaldavad baktereid ja seeni. Kui orgaaniline materjal on märjas keskkonnas, hakkavad bakterid ja seened vohama ning võivad inimestele terviseprobleeme tekitada.

Bakterite ja seente leviala
Tähtis on olla teadlik, kus bakteritel ja seentel on võimalik levida ja kus võib nendega kokku puutuda.

Üldiselt tuleb piirata mikroorganismide vohamise võimalusi nii palju kui võimalik, samal ajal tuleb piirata ka töötajate kokkupuutumist nendega. Näiteks tuleb bioküttel katlamajades hoida põhku, puiduhaket jms nii, et need ei märguks. Võimalusel tuleb mikroorganismid hävitada, näiteks kuumutada filtreeritud reoveesetet 70-80 oC juures, juhul kui on oht, et mikroorganismid võivad seal paljuneda.

Samuti tuleb vältida orgaaniliste ainete ja prügi hoidmist konteinerites pikema aja jooksul. See võib juhtuda näiteks jäätmete vastuvõturuumides, linttransportööride all põrandal või tehniliste seadmete süvendites või keldrites.

Otsene kontakt
Nakatumise oht tekib kokkupuutel orgaanilise ainega siis, kui see pritsib või pihustub (aerosoolid) töötajale peale või suhu, näiteks kanalisatsioonitunnelites töötades või märgi orgaanilisi jäätmeid käsitsedes.

Haigestuda võite ka siis, kui hingate sisse näiteks majapidamisjäätmetest pärinevat orgaanilist tolmu.

Samuti võib kanalisatsioonitorudesse olla sattunud  kasutatud kanüüle, millega töötaja võib end torgata.

Leptospiroos
Leptospiroosi põhjustavad bakterid, mida levitavad rotid. Rotid eritavad baktereid uriini ja väljaheidetega ning rotid on kanalisatsiooni- ja heitveesüsteemides tavalised. Leptospiroos ei ole levinud haigus, kuid see on kanalisatsiooniga seotud töötajatele suureks terviseriskiks, millega tuleb arvestada.

Probleemide lahendamine

Nakatumist ja muid mikroorganismide kahjulikke mõjusid saate vältida, pöörates tähelepanu järgmistele aspektidele.

Tehniline ennetamine
Kasutage ohutuid seadmeid ja töövahendeid ning hooldage neid korralikult. Kui tolmu, piiskade ja aerosoolide tekkimist ei ole võimalik vältida, isoleerige protsess ning kasutage väljatõmbeventilatsiooni. Kasutage  tõmbekappe või kohtväljatõmmet. Kasutage nakkusohu puhul isikukaitsevahendeid, nagu kaitsemaske ja -prille, kitleid, kindaid jms.

Ohutud töömeetodid
Võtke kasutusele sellised töömeetodid ja -protseduurid, mille puhul nahk ja limaskestad puutuvad võimalikult vähe kokku reovee, reoveesette ja märgade orgaaniliste jäätmetega.

Vältige või piirake tolmu, piiskade ja aerosoolide tekkimist ja levikut õhku.

Hügieen
Tagage, et kõik töötajad peaksid kinni üldistest hügieeninõuetest: peseksid hoolikalt käsi enne söömist ja suitsetamist, pärast tualeti kasutamist ning tööaja lõppedes. Kui mingit ainet läheb töölauale või põrandale maha, tuleb se e kohe ära pühkida ja kui ainet oli palju, tuleb see desinfitseerida.

Tagage, et määrdunud rõivaid  pesu käsitsetakse hügieeniliselt ja ohutult.

Isikukaitsevahendid
Kui probleeme ei ole võimalik teisiti lahendada, kasutage kahjulike mõjude vältimiseks tõhusaid isikukaitsevahendeid, näiteks kaitsekindaid ja  -maske, kaitseriietust ja -põlle.

Pidage meeles, et isikukaitsevahendid on personaalsed. Need peavad olema  konkreetsele töötajale parajad ning  korralikult hooldatud, vastasel juhul ei ole kaitse  tõhus.

Vaktsineerimine
Kui töö käigus puututakse igapäevaselt kokku reoveega, näiteks selle käitlemisel või analüüsimisel, peab laskma end vaktsineerida teetanuse, lastehalvatuse ja A-hepatiidi vastu.

Kui on oht saada torkehaavu näiteks kasutatud kanüülide tõttu, tuleb kaaluda ka vaktsineerimist B-hepatiidi vastu. Vaktsineerimine toimub vastavalt Terviseameti juhendile.

Laske nakkushaiguste arstil hinnata, kas torke- või lõikehaava saanud töötajat oleks vaja HIVi vastu vaktsineerida.

Lisateave bioloogiliste ohutegurite kohta

Valik materjalidest, mis puudutavad mikroorganisme on koondatud tööelu portaali bioloogiliste ohutegurite teemalehele.

Õigusakt: määrus „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“.

Külastusi 3752, sellel kuul 3752

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks