Avaleht / Valdkonnapõhised juhendmaterjalid / Tekstiili- ja paberitööstus / Kemikaalid

Kemikaalid

Viimati uuendatud: 30.06.2017


Ohtlikud kemikaalid, millega tööl kokku puututakse, võivad kahjustada hingamisteid, tekitada vähki, kahjustada reproduktiivorganeid, tekitada allergiat või kahjustada närvisüsteemi. Paljud haigussümptomid ilmnevad alles aastate pärast. Seepärast on oluline kahjusid ennetada, vältides või vähendades töötaja kokkupuudet kemikaalidega.

Selgitage välja võimalikud probleemid

Keemilised ohutegurid, mis mõjutavad töötaja tervist, on eeskätt nende ainete ja materjalide tolm, pritsmed ja aurud, millega töötatakse. Hinnates töökeskkonda kemikaalide suhtes tuleb pöörata erilist tähelepanu järgmistele aspektidele.

Tolm
Tolm, näiteks tolmavad värvained, puuvillatolm, loomakarvad ja karusnahkade naharakud võivad kahjustada nahka ja hingamisteid. Tolmuosakeste sissehingamine võib tekitada ka allergilisi reaktsioone, näiteks astmat ja allergiat. Tolmuga võib kokku puutuda ka näiteks värvaineid kaaludes ja segades või tolmuseid masinaid ja ruume puhastades.

Hingamisteid kahjustavad ained
Liimid ja impregneerimisvahendid võivad sisaldada orgaanilisi lahusteid, mis võivad tekitada aju- ja närvikahjustusi ning hingamisteede vaevusi.

Puhastades masinaid orgaaniliste lahustitega, võivad ohtlikud kemikaalid siseneda organismi naha ja hingamisteede kaudu.

Akrülaadid ja teised ained UV-värvides ja -lakkides ärritavad tugevalt hingamisteid ja võivad kutsuda esile allergilise astma.

Hingamisteid võib ärritada ka paberi- ja papitolmu sissehingamine.

Liimide ja plastide kuumutamisel tekkivad aurud ärritavad samuti hingamisteid.

Kasutage ohumärgistust ja ohutuskaarti
Teave keemilise aine omaduste kohta on esitatud pakendi ohumärgistusel ja ohutuskaardil (turustaja kasutusjuhendis).

Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad tooted on märgistatud erinevate ohutüüpide kaupa, vt piktogramme. Riskilaused etiketil räägivad, millise ohuga on tegemist, nt „võib põhjustada vähktõbe”, „võib sissehingamisel põhjustada allergiat”, „kahjulik kokkupuutel nahaga” jne.

ohusymbolid2_filmajakirjandusjaraamatud.JPG

GHS01 – Plahvatusohtlik;
GHS02 – Tuleohtlik;
GHS03 – Oksüdeeriv;
GHS04 – Rõhu all olev gaas;
GHS05 – Söövitav;
GHS06 – Surmav/Mürgine;
GHS07 – Kahjulik/Ärritav;
GHS08 – Terviseoht;
GHS09 – Keskkonnaoht

Probleemide lahendamine

Ohtlike kemikaalidega kokkupuutumist tuleb võimalusel vältida. Tegutseda tuleb järgmiselt .

Hankige teavet ainete ja toodete kohta 
Kokkupuute vältimiseks ohtlike ainete ja neid sisaldavate materjalidega on hea teada:

  • millised ained on töökohal kasutusel ja millised tolmud või aurud võivad tööprotsesside käigus tekkida, näiteks kemikaalid, mis lenduvad tekstiilitoodete pressimisel ja triikimisel. Otsige kemikaali märgistusest ja ohutuskaardilt teavet aine ohtlikkuse kohta (NB! enne ohtlike kemikaalide või neid sisaldavate materjalide kasutamist on vaja uurida    nende märgistust – ohusümboleid,  riskilauseid (R-lauseid)  ja ohutuslauseid (S-lauseid)  ning teavet kasutamisnõuete kohta)
  • tehke kindlaks, mil viisil kemikaalidega kokku puututakse, näiteks kas tegemist on aurude sissehingamisega, nahakontaktiga vms
  • hinnake, kui kaua tööpäevane kokkupuude kestab ja kui sageli nende ainetega kokku puututakse
  • koostage töökohaspetsiifiline ohutusjuhend vastavalt kemikaalide kasutamisele ja ohutuskaardile.

Asendage ohtlikud ained
Asendage ohtlikud kemikaalid  ja tööprotsessid  ohutumatega. Kasutage alati kõige vähem ohtlikku töömeetodit. Uurides, kas oleks võimalik ohtlikke tooteid asendada, tuleb alati  vaadata kemikaali ohumärgistust, riski- ja ohutuslauseid.

Isoleerimine ja väljatõmme
Kui ohtlike ainete ja töömeetodite kasutamine on vajalik, tuleb  tööprotsess võimalikult suurel määral isoleerida. Tööde korraldamisel eraldage eriti saastav töö nii, et töösse mitte puutuvad isikud ei peaks sellega kokku puutuma.

Isikukaitsevahendid
Kui probleeme ei ole võimalik muul viisil kõrvaldada, andke töötajatele isikukaitsevahendid.

Lisateave keemiliste ohutegurite kohta

Õigusaktid: sotsiaalministri määrus „Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord“.

Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist.

Valik materjalide ohtlike kemikaalide kasutamise kohta on koondatud tööelu portaali keemiliste ohutegurite teemalehele.

Külastusi 2845, sellel kuul 2845

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks