Avaleht / Valdkonnapõhised juhendmaterjalid / Teedeehitus ja pinnasetööd / Psühhosotsiaalne töökeskkond

Psühhosotsiaalne töökeskkond

Viimati uuendatud: 19.09.2016


Halb psühhosotsiaalne töökeskkond põhjustab tööstressi ja läbipõlemissündroomi. Iseloomulikeks kehalisteks sümptomiteks on südamepekslemine, lihaspinged ja peavalu. Lisaks võivad tekkida mäluhäired ja keskendumisraskused, närvilisus, kurvameelsus ja väsimus. Sagenevad ka unehäired ja alkoholi kuritarvitamine.

Kehva psühhosotsiaalse töökeskkonna tagajärjeks on ka sage töötajate haigestumine, vähene tootlikkus, omavahelised konfliktid ja personali voolavus.

Pikema aja jooksul võib halb psühhosotsiaalne töökeskkond viia depressioonini ja südame- veresoonkonna haigusteni.

Selgitage välja võimalikud probleemid

Psühhosotsiaalse töökeskkonna hindamisel tuleb kindlasti vaadata tööd ja organisatsiooni kui tervikut. Suur töökoormus on eriti kurnav, kui töötaja enda otsustusõigus on väike ja tal puudub tööl sotsiaalne toetus. Hinnates psüühilise töökeskkonnaga seotud probleeme, tuleb arvestada järgnevaid aspekte.

Suur töökoormus ja ajapuudus
Probleemid suure töökoormuse ja ajapuudusega võivad tekkida näiteks siis, kui töö jaoks planeeritud aeg ei võimalda tööd teostada nõutud kvaliteediga. Probleemid võivad tekkida, kui  lepingud on sõlmitud nii lühikeste tähtaegadega, et ei jää aega ettenägematute tööde jaoks.

Vähene otsustusõigus enda töö suhtes
Probleemid vähese otsustusõigusega omaenda töö suhtes võivad tekkida, kui saate harva ise mõjutada töö mahtu, puhkepauside pidamist ja töömeetodeid. See võib olla nii näiteks siis, kui peate tööülesannete teostamist koordineerima teiste firmadega või kui lühikesed tähtajad ei võimalda valida sobivamaid töömeetodeid.

Puuduv sotsiaalne toetus
Sotsiaalse toetuse puudumine võib esineda, kui töötatakse objektil üksi, kui pole võimalik arutada  meistri või töödejuhatajaga tööl esinevaid probleeme.

Kiusamine ja ahistamine
Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas ettevõttes esineb konflikte, mis on arenenud isiklikeks rünnakuteks ja kas on töötajaid, kes reeglipäraselt ja pikema aja jooksul on sunnitud taluma alandavaid olukordi, mille eest neil on end raske kaitsta. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, kas tuleb ette seksuaalse iseloomuga solvavaid olukordi.

Puuduv teave oluliste muutuste kohta
Teabe puudumine võib olla töötaja jaoks probleem oluliste otsuste, muutuste ja tulevikuplaanide korral, näiteks seoses suurte planeeritud kaeve- või ehitustöödega või tööhulga hooajalise kõikumisega.

Traumaatilised kogemused

Psüühilised probleemid võivad tekkida siis, kui õnnetusega seotud või seda pealt näinud inimesed ei saa vajalikku abi. Käsitlemata traumaatilised läbielamised võivad tekitada tõsiseid psüühilisi probleeme.

Probleemide lahendamine

Hea psühhosotsiaalse töökeskkonna loomisel on oluline,

  • et keskenduksite nendele probleemidele, mida on võimalik lahendada
  • et töö hea psühhosotsiaalse töökeskkonna nimel oleks iseenesestmõistetav osa ettevõtte argipäevast
  • et oleksite teadlik, millist mõju avaldavad psühhosotsiaalsele töökeskkonnale olulised muudatused, nt tööülesannetes ja -korralduses
  • et teeksite ettevõttesiseselt tihedat koostööd, nt töökeskkonnanõukoguga
  • et pööraksite tähelepanu ka asjaoludele, mis aitavad luua positiivset psühhosotsiaalset töökeskkonda, sest see suurendab tööindu ja teeb võimalikuks heade suhete säilimise.

Sageli on psühhosotsiaalsete probleemide ennetamiseks vaja kombineerida erinevaid lahendusi olenevalt probleemide iseloomust. Hea psühhosotsiaalse töökeskkonna loomisel tuleks pöörata tähelepanu järg mistele aspektidele.

Töö kavandamine
Kavandage töö maht selliselt, et soovitud tulemus oleks võimalik saavutada selle meeskonnaga, mis teil olemas on. Tagage hea üldplaneerimine ja -koordineerimine, et tööülesandeid oleks võimalik täita mõistlikus järjekorras ilma katkestusteta. Pange paika tööülesannete prioriteetsus ja vältige ebaselgeid või vastuolulisi nõudmisi ning kiirustamist.

Otsustusõigus omaenda töö suhtes
Tagage, et töötajatel oleks otsustusõigus enda töö suhtes, andes neile võimaluse teha vaheldumisi tempokat ja rahulikumat tööd. Samuti peaksid töötajad saama võimalusel mõjutada tööülesannete lahendamisviisi ja järjestust.

Erialane ja sotsiaalne toetus
Erialane ja sotsiaalne toetus, mida pakuvad kolleegid, meister ja töödejuhataja, on eriti oluline üksinda töötavate töötajate puhul. Tuleb pakkuda võimalust pidada ühiseid puhkepause ja võimaldada abi ja nõustamist. Samuti tuleb kasuks oma töö kohta konstruktiivse tagasiside andmine.

Kiusamine ja  ahistamine
Ettevõtte personalipoliitika peab toetama avatust ja sallivust ning ennetama kiusamist ja  ahistamist. Kui töötaja tunneb, et teda koheldakse halvasti, tuleb asja kindlasti tõsiselt võtta ja leida probleemile lahendus. Näiteks on oluline, et meister ja töödejuhataja selgelt taunivad tegevusi, mida võib seostada kiusamisega. Soovitada võiks ka konfliktilahendaja või lepitaja kasutamist.

Teave oluliste muutuste kohta
Töötajaid tuleb võimalikult varakult teavitada olulistest tööga seotud muutustest, näiteks meeskonna suuruses, suurematest kõikumistest tellimuste mahus või materjalide tarnes.

Valmisolek kriisiolukordadeks
Kriisiolukordade ohjamiseks võib vajalikuks osutuda valmisolekuplaani koostamine. Plaan peab selgitama ettevõtte juhtidele ja töötajatele, kuidas toimida suurõnnetuste või surmajuhtumite korral. Teadmine, kuidas sellises olukorras käituda, lisab töötajatele kindlustunnet.

Lisateave psühhosotsiaalse töökeskkonna kohta

Valik materjalidest, mis puudutavad stressi ja muid psühhosotsiaalseid ohutegureid on koondatud psühhosotsiaalsete ohutegurite teemalehele.

Külastusi 3223, sellel kuul 3223

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks