Avaleht / Valdkonnapõhised juhendmaterjalid / Puidu- ja mööblitööstus / Psühhosotsiaalne töökeskkond

Psühhosotsiaalne töökeskkond

Viimati uuendatud: 23.10.2012


Halb psühhosotsiaalne töökeskkond põhjustab tööstressi ja läbipõlemissündroomi. Iseloomulikeks kehalisteks sümptomiteks on südamepekslemine, lihaspinged ja peavalu. Lisaks võivad tekkida mäluhäired ja keskendumisraskused, närvilisus, kurvameelsus ja väsimus. Sagenevad ka unehäired ja alkoholi kuritarvitamine.

Kehva psühhosotsiaalse töökeskkonna tagajärjeks on ka sage töötajate haigestumine, vähene tootlikkus, omavahelised konfliktid ja personali voolavus.

Pikema aja jooksul võib halb psühhosotsiaalne töökeskkond viia depressioonini ja südame- veresoonkonna haigusteni.

Selgitage välja võimalikud probleemid

Psühhosotsiaalse töökeskkonna hindamisel tuleb kindlasti vaadata psühhosotsiaalse töökeskkonna erinevaid elemente kui tervikut. Tööle suurte nõudmiste esitamine on eriti koormav, kui töötaja enda otsustusõigus on väike ja tal puudub tööl sotsiaalne toetus. Asudes parandama ettevõtte psühhosotsiaalset töökeskkonda, tuleb  pöörata erilist tähelepanu järgmistele aspektidele.

Monotoonne töö ja suur töökoormus
Probleemid monotoonse töö ja suure töökoormusega võivad tekkida siis, kui täidetakse pikemaajaliselt üksluiseid tööülesandeid, näiteks paigutatakse detaile masinasse ja võetakse neid sealt välja või kontrollitakse masinate tööd. Eriti monotoonne võib olla töö arvprogrammjuhtimisega masinatega. Psüühiliselt on koormav ka pidevat tähelepanu ja täpsust nõudev töö, näiteks kvaliteedikontroll ja sorteerimistöö. Probleem võib tekkida ka siis, kui kiireloomuliste või tavapärasest erinevate tööülesannete täitmiseks ei jätku ressursse.

Vähene otsustusõigus omaenda töö suhtes
Probleemid vähese otsustusõigusega omaenda töö suhtes võivad tekkida, kui tööd juhib masin või saab harva ise mõjutada töö mahtu, puhkepauside pidamist ja töömeetodeid.

Sotsiaalse toetuse ja tunnustuse puudumine
Sotsiaalse toetuse ja tunnustuse puudumine võib väljenduda näiteks selles, et saab harva abi oma tööülesannete prioriteetsuse määramisel ega saa juhtkonnalt tagasisidet oma töö kvaliteedi kohta.

Konfliktid, kiusamine ja ahistamine
Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kas ettevõttes esineb konflikte, mis on arenenud isiklikeks rünnakuteks, kas on töötajaid, kes korduvalt ja pikema aja jooksul on sunnitud taluma alandavaid olukordi, mille eest neil on end raske kaitsta. Pöörata tuleks tähelepanu ka sellele, kas tuleb ette seksuaalse iseloomuga soovimatuid, solvavaid olukordi.

Muutlikud tööajad ja öötöö
Muutlikud tööajad või töö väljaspool tavapärast tööaega on alati füüsiliselt ja psüühiliselt koormav. Eriti probleemne on see siis, kui vahetused on planeeritud nii, et öövahetusele järgneb õhtune vahetus ja õhtusele vahetusele järgneb päevane vahetus. Samuti siis, kui sama töötaja on järjest öövalves või kui tööaeg on planeeritud lühikese etteteatamisajaga.

Infopuudus ja ebakindlus seoses oluliste muutustega
Infopuudus võib olla probleem, kui töötajani ei jõua teave oluliste otsuste, muutuste ja tulevikuplaanide kohta, näiteks seoses säästukavadega, ettevõtte kolimisega või ühinemisplaanidega.

Puudulikud arenguvõimalused 
Probleemid arenguvõimaluste puudumisega võivad tekkida, kui töötajad täidavad peamiselt rutiinseid ülesandeid, näiteks masinaid juhtides, nendega ei peeta perioodilisi arenguvestlusi ega pakuta sobivaid täiendkoolitusvõimalusi.

Probleemide lahendamine

Hea psühhosotsiaalse töökeskkonna loomisel on oluline,

  • et keskenduksite nendele probleemidele, mida on võimalik lahendada
  • et töö hea psühhosotsiaalse töökeskkonna nimel oleks iseenesestmõistetav osa ettevõtte argipäevast
  • et teeksite ettevõttesiseselt tihedat koostööd, nt töökeskkonnanõukoguga
  • et pööraksite tähelepanu ka asjaoludele, mis aitavad luua positiivset psühhosotsiaalset töökeskkonda, sest see suurendab tööindu ja teeb võimalikuks heade suhete säilimise.

Sageli on psühhosotsiaalsete probleemide ennetamiseks vaja kombineerida erinevaid lahendusi olenevalt probleemide iseloomust. Puidu- ja mööblitööstuses tuleks hea psühhosotsiaalse töökeskkonna loomisel pöörata tähelepanu järgmistele aspektidele.

Tootmise planeerimine
Tootmise planeerimisel tuleb kindlustada, et töötajatel on olemas tööülesannete täitmiseks vajalik kvalifikatsioon, töövahendid ja materjalid. Töös peab olema ka vaheldust. Rahulikke perioode saab kasutada ettevalmistustöödeks kiirete aegade jaoks. Monotoonse, korduva töö võib automatiseerida, kuid tuleb viia sisse rotatsioon, et vältida ainult masinate jälgimisega seotud töökohti. Vahetustega tööst tekkivaid ebamugavusi saab leevendada hoolitsedes, et järjest ollakse öises vahetuses võimalikult vähe (kõige rohkem kolm ööd järjest), ja korraldades vahetuste rotatsiooni nii, et päevasele järgneb õhtune ja õhtusele öine vahetus.

Otsustusõigus omaenda töö suhtes
Tuleb tagada, et töötajatel oleks otsustusõigus omaenda töö suhtes, näiteks kaasates operaatorid uute masinate hankimisel. Samuti võib lasta töödejuhatajatel vastu võtta vaid üldisemad otsused ja lasta töötajatel töötada meeskonniti või enesejuhtimisel põhinevate töörühmadena. Tagage, et töötajatel oleks vajalik kvalifikatsioon.

Kasulik on pidada regulaarseid tootmisnõupidamisi, et juhtkond ja töötajad saaksid arutada, kuidas ettevõttel läheb ja kuidas tuleks tootmist edaspidi korraldada.

Sotsiaalne toetus ja tunnustus
Toetust ja tunnustust võib parandada näiteks keskendudes sellele, mida iga konkreetne töötaja vajab oma tööülesannete täitmiseks, ja kindlustades, et oleks võimalik pidada ühiseid puhkepause, mille käigus oleks võimalik üksteist ära kuulata ja energiat koguda. Saab anda tehtud töö kohta konstruktiivset tagasisidet.

Konfliktid, kiusamine ja ahistamine
Kindlustage, et personalipoliitika toetaks avatust ja sallivust ning hoiaks ära kiusamise ja seksuaalse ahistamise. Kui töötaja tunneb, et teda koheldakse halvasti, tuleb asja kindlasti tõsiselt võtta ja vältida probleemi isikustamist. Kasutada konfliktilahendamist või lepitamist.

Arenguvõimalused
Töötajatele tuleb luua arenguvõimalusi, pakkudes uute tööülesannetega seonduvaid koolitusi, näiteks täiendkoolitust kutsehariduseta töötajatele ja väljaõpet seoses uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisega. Samuti võib lasta töötajatel üle võtta rohkem funktsioone, näiteks omaenda töö planeerimine, juhtimine ja kontrollimine.

Vähendage ettearvamatust ja ebakindlust tööl
Et suurendada stabiilsust ja vähendada tööga seotud ebakindlust, on tähtis kaasata töötajad tegevuse planeerimisse ja informeerida neid olulistest muutustest (näiteks seoses tootmisega, ümberstruktureerimistega, ühinemis- või sulgemisplaanidega) võimalikult varakult.

Lisateave psühhosotsiaalse töökeskkonna kohta

Valik materjalidest, mis puudutavad stressi ja muid psühhosotsiaalseid ohutegureid on koondatud tööelu portaali psühhosotsiaalse töökeskkonna teemalehele

Külastusi 2623, sellel kuul 2623

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks