Avaleht / Valdkonnapõhised juhendmaterjalid / Puhastustööd / Ergonoomiline töökeskkond

Ergonoomiline töökeskkond

Viimati uuendatud: 24.10.2012


Ergonoomiline töökeskkond aitab vältida luu- lihaskonna vaevuste tekkimist.
 
Kui tõstate, tõmbate või lükkate raskeid esemeid või töötate ebasobivas asendis, riskite valude tekkimisega kätes, kaelas, õlgades, seljas ja põlvedes. Kui te töötate ühetaoliste liigutustega ja ebasobivas asendis pikemat aega, riskite liigesehaiguste väljakujunemisega. Liigesehaiguste väljakujunemise riski suurendab ka töö külmas ja tuuletõmbes.

Selgitage välja võimalikud probleemid

Et saada teada, kas töökeskkond on ergonoomiline, peate pöörama tähelepanu järgmistele aspektidele.

Raskuste tõstmine
Raske võib olla näiteks tolmuimejate, prügikonteinerite ja veega täidetud põrandapesuämbrite tõstmine. Ka võib tõstmine olla raske või ebamugav, kui manööverdatakse koristuskärudega kitsastes tingimustes või tõstetakse mööbliesemeid või redeleid. Lisaks luu- ja lihaskonnavaevustele võib raskuste tõstmine põhjustada ka õnnetusohtu. Raskuste tõstmine on koormavam, kui seda tehakse väljasirutatud kätega, tõstetakse õlgadest kõrgemale, selg on tõste ajal painutatud või pööratud, või tõstetav ese on raskesti haaratav, näiteks libe või suur. Olukorda võib raskendada see, kui ei saa ruumipuuduse tõttu tõsta ergonoomilises asendis.

Raskuste tõmbamine ja lükkamine
Vahel võib raskuste tõmbamine ja lükkamine toimuda keerulistes tingimustes, näiteks koristuskärudega või musta pesu kärudega kaldpinnal, ebatasasel või astmelisel pinnal. Ka võivad kärude rattad olla liiga väikesed või hooldamata. Koormav võib olla ka märja pesu käsitsemine, näiteks seda masinast välja võttes.

Koormavad tööasendid ja -liigutused
Eri tööülesanded koormavad kehapiirkondi erinevalt. Valude tekkimise oht kasvab sedamööda, mida kauem ja intensiivsemalt tehakse tööd ebasobivas tööasendis.

Kui töötatakse ülestõstetud kätega või asendis, kus käed on kehast kaugele eemale sirutatud, näiteks põrandat, lage või seinu puhastades, langeb koormus õlgadele. Põhjuseks võib olla töö ebasobival kõrgusel või see, et ei saa olla tööpinnale piisavalt lähedal, näiteks redelil seistes.

Seljale või kaelale langeb suur koormus, kui kummardutakse või pööratakse selga palju kordi järjest või pikema aja jooksul, näiteks puhastades seinapaneele, väikseid vannitube, tualette ja masinaid. Jalgadele ja vereringele langeb koormus siis, kui tööd tehakse peamiselt seistes.

Käed on koormatud, kui peab hoidma töövahendeid või esemeid käes või kui pööratakse ja painutatakse randmeliigest, näiteks töötades survepesuri, tolmuimeja või põrandapesumopiga. Töö on eriti koormav, kui selleks tuleb samal ajal kasutada jõudu või kui tööriistad tekitavad vibratsiooni. Eriti koormav on töö kitsastes ruumides, kus liikumisvabadus on piiratud. Põlved on koormatud, kui peab töötama põlvitades.

Füüsiliselt koormav töö
Füüsiliselt koormavat tööd tehes tõuseb pulss ja kiireneb hingamine. Kui see kestab lühikest aega, on see tervisele kasulik, kuid kui nii möödub suur osa tööpäevadest, tekivad pikema aja jooksul tervisehäired. Füüsiliselt koormav on näiteks suurte pindade pesemine mopi abil.

Ühekülgne ja koormav ning ühekülgne ja korduv töö
Kui töötatakse suurema osa päevast sundasendis, näiteks sama masina või töövahendiga, on töö ühekülgne ja koormav. Kui töötatakse suurema osa päevast ühetaolisi liigutusi sooritades, on töö ühekülgne ja korduv – selline võib olla näiteks põrandate pesemine, pindade puhastamine, pesu sorteerimine, kalandrisse söötmine ja kokkulappamine.

Probleemid e lahendamine

Saate luua ergonoomilise töökeskkonna, kui pöörate tähelepanu järgmisele:

  • kasutate raske töö tegemiseks tehnilisi abivahendeid
  • planeerite ja korraldate töö nii, et oleks võimalik abivahendeid kasutada
  • tagate, et töö tegemiseks oleks piisavalt ruumi, stabiilne tasane aluspind ja korralik valgustus
  • tagate, et ühekülgne ja koormav ning korduv töö vahelduks tööpäeva jooksul muu tööga või puhkepausidega
  • hoolitsete, et töökoht oleks sobivalt kujundatud ja kohandatud konkreetsele töötajale
  • kindlustate, et kõiki töötajaid, ka uusi ja asendustöötajaid, juhendatakse korralikult ja nad läbiksid õigete abivahendite ja töömeetodite kasutamise väljaõppe.  

Tõstmine, tõmbamine ja lükkamine
Kasutage tõstmiseks, tõmbamiseks ja lükkamiseks sobivaid tehnilisi abivahendeid. Need võivad näiteks olla korralikud koristuskärud ja pesusüsteemid või seljas kantavad tolmuimejad. Tagage, et kõiki töötajaid juhendataks põhjalikult, kuidas abivahendeid kasutada tuleb.

Töö tuleb kindlasti planeerida ja korraldada nii, et ei tekiks vajadust esemeid mitu korda ümber tõsta. Koormust vähendab see, kui teed, millel liigutakse koristus- ja pesukärudega, on tasased ja astmeteta, samuti tuleb kasutada korralikke, piisavalt suurte ratastega kärusid.

Koormavad tööasendid ja -liigutused
Ebasobivaid tööasendeid saate vältida, kui kindlustate, et töö tegemiseks on piisavalt ruumi ja kasutate sobivaid töövahendeid.

Planeerige ja korraldage töö nii, et seistes ja kõndides tehtav töö vahelduks istuva töö või puhkepausidega, mille ajal on võimalik jalgu puhata. asulik on seada sisse kindel protseduur, mis tagab, et seadmed ja töövahendid oleksid alati hooldatud ja töökorras.

Kasutage tööriistu ja vahendeid, mis aitavad võimalikult palju piirata põlvekõrgusel ja sellest madalamal ning õlakõrgusel ja sellest kõrgemal tehtavat tööd. Valige koristamiseks korralikud töövahendid, näiteks pöörake tähelepanu töövahendite vartele, teleskooposadele, lukustatavatele osadele, läbimõõdule jne. Tööasendi seisukohalt on oluline ka hea valgustus ja nähtavus.

Füüsiliselt koormav töö
Probleeme füüsiliselt koormava tööga saate lahendada näiteks kavandades ja korraldades töö nii, et füüsiliselt kergemad ja raskemad ülesanded päeva jooksul vahelduksid või tehtaks puhkepause. Näiteks võib koristamistöö vahelduda klientide teenindamisega või puhkepausidega. Kui töö on füüsiliselt liiga koormav, siis võib lahenduseks olla ka rohkemate ja paremate tehniliste abivahendite, näiteks iseliikuvate põrandapesumasinate või kergemate tolmuimejate kasutamine. Samuti võib lahenduseks olla vastutusala laiendamine, nii et töötaja kaasatakse rohkemate tööülesannete täitmisse, näiteks tööde planeerimisse.

Ühekülgne ja koormav ning ühekülgne ja korduv töö
Probleemid ühekülgse ja koormava tööga tuleb enamasti lahendada mõeldes tervikule. Korraldage töö nii, et ülesanded päeva jooksul vahelduksid või tehtaks puhkepause. Tehnilised seadmed peavad kindlasti võimaldama töötamist sobivates tööasendites, ilma et tekiks vajadus kasutada liigset jõudu. Kindlustage näiteks tööde rotatsiooni korra abil, et ükski töötaja ei peaks pikalt täitma tööülesandeid tempos, mida dikteerivad masinad. Seda, kui raskeks töötaja oma tööd peab, mõjutab ka psühhosotsiaalne töökeskkond ja töötempo.

Lisateave ergonoomilise töökeskkonna kohta

Valik materjalidest, mis käsitlevad tõstmist, vedamist, lükkamist, ühekülgset ja koormavat, ühekülgset ja korduvat tööd ning tööasendeid ja –liigutusi on koondatud tööelu portaali ergonoomia teemalehele.

Õigusakt: määrus „Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“.

Külastusi 1672, sellel kuul 1672

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks