Avaleht / Valdkonnapõhised juhendmaterjalid / Põllumajandus, metsandus ja kalandus / Nahaärritajad

Nahaärritajad

Viimati uuendatud: 23.10.2012


Nahk kaitseb meid kahjulike välismõjude eest. Kui nahale langeb liiga suur koormus ja selle kaitsev rasvakiht kaob ning nahk ei jõua enam ise ennast parandada, tungivad näiteks allergiat tekitavad ained kergemini läbi naha. On ka kemikaale, millel on võime tungida läbi kõigi nahakihtide ja tekitada ekseemi. Ekseem väljendub selles, et nahk muutub kuivaks, punaseks ja sügelevaks. Sellele võivad tekkida väiksed vesivillid või vesitsevad lõhed.

Selgitage välja võimalikud probleemid

Hinnates töö kahjulikkust nahale, peate pöörama tähelepanu järgmistele aspektidele.

Nahka kahjustavad ained
Nahka võivad kahjustada desinfitseerimisvahendid ja muud ained.

Aednikud puutuvad kokku mitmesuguste allergiat tekitavate taimedega, näiteks kuhikpriimulate, krüsanteemide, liiliate ja tulbisibulatega. Aedviljad võivad tekitada kontaktallergiat.

Paljude taimede mahlad võivad koostoimel päikesevalgusega tekitada allergilist kontaktekseemi. Kõige sagedamini võib sellist reaktsiooni näha karuputke puhul. Sarnane reaktsioon võib tekkida ka kokkupuutel moorputke, metsporgandi, selleri, aed- ja apteegitilliga.

Puugid
Välitingimustes töötades esineb puugihammustuse oht, mille tagajärjel võite saada puukborrelioosi. Puukborrelioosi põhjustavad bakterid. Eemaldage puuk nahalt kohe, kui selle avastate. Kontrollige vähemalt kord päevas, et kehal ei oleks ühtegi puuki ja õppige tundma borrelioosi sümptomeid.

Märg töö
Kui käed on niiskes keskkonnas või töötatakse niiskuskindlate kaitsekinnastega rohkem kui kaks tundi päevas, siis on tegemist märja tööga. Suur osa tööga seotud ekseemidest ongi põhjustatud latekskinnastega töötamisest. Sama kehtib juhul, kui töö on seotud sagedase ja põhjaliku kätepesuga.

Probleemide lahendamine

Olenemata sellest, kas nahaärrituse põhjuseks on töö niiskes keskkonnas, töö allergiat tekitavate ainetega või töö käigus tekkiv tolm, tuleb kokkupuudet ohuteguritega piirata nii palju kui võimalik.

Kõigepealt tuleb välja selgitada, kas nahka ärritavaid aineid ja protsesse on võimalik asendada ohutute või vähem ohtlikega. Kui see ei ole võimalik, tuleb uurida, kas protsess oleks võimalik isoleerida suletud süsteemina ja kas seda oleks võimalik ventileerida. Viimase võimalusena tuleb kaaluda isikukaitsevahendite, näiteks kaitsekinnaste kasutamist.

Kasutage taimedega töötades kaitsekindaid, et vältida kokkupuudet taimemahladega, mis võivad teatud juhtudel põhjustada ülitundlikkust.

Kui kasutate tööd tehes kaitsekindaid, tuleb pöörata erilist tähelepanu järgmisele.

Terved, puhtad ja kuivad kindad
Sobivad kaitsekindad peavad olema töötajaile kättesaadavad ja neid tuleb kasutada õigesti. See tähendab, et kindad peavad olema seestpoolt terved, puhtad ja kuivad, et ei kantaks neid kauem, kui hädavajalik ja kasutatakse puuvillaseid aluskindaid.

Puudrita kindad
Kui peate kasutama latekskindaid, peavad need olema ilma puudrita. Sageli saab nende asemel kasutada sünteetilisest kummist kindaid.

Kasutage külma vett
Käsi tuleb pesta jaheda veega ja korralikult kuivatada, kellad ja sõrmused tuleb töö ajaks ära võtta. Puhkepauside ajal ja töö lõppedes tuleb kätele kanda r asvast kreemi. Pidage meeles, et kreem ei asenda kindaid.

Lisateave nahaärrituste kohta

Valik materjalidest, mis puudutavad tööd kemikaalide ja materjalidega ning piirnorme, on koondatud tööelu portaali keemiliste ohutegurite teemalehele.

Külastusi 2743, sellel kuul 2743

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks