Avaleht / Valdkonnapõhised juhendmaterjalid / Põllumajandus, metsandus ja kalandus / Kemikaalid

Kemikaalid

Viimati uuendatud: 30.06.2017


Ohtlikud kemikaalid, millega tööl kokku puututakse, võivad põhjustada haigestumist vähki, kahjustada reproduktiivorganeid, tekitada allergiat või kahjustada närvisüsteemi. Haigused võivad ilmneda alles paljude aastate järel, seepärast on oluline tervisekahjustusi ennetada, asendades ohtlikud ained ohututega või vältida kokkupuudet ohtlike kemikaalide ja tolmuga. 

Selgitage välja võimalikud probleemid

Hinnates töökeskkonda ohtlike kemikaalide suhtes, pöörake erilist tähelepanu järgmistele aspektidele.

Sõnnikugaasid
Sõnnikuhoidlates eraldub loomade sõnnikust ja virtsast ammoniaaki, metaani ja väävelvesinikku. Ammoniaak ärritab ja söövitab hingamisteid, silmi ja nahka ning võib tekitada kopsupõletikku, astmat ja kopsuturset.

Väävelvesinik kahjustab närvisüsteemi ja hingamiselundeid. Väga suurte väävelvesiniku kontsentratsioonide puhul kaotab inimene kiiresti teadvuse, tekivad tõsised hingamisraskused ja inimene sureb.

Metaan on lõhnatu ja värvitu gaas. Metaanisisalduse tõttu muutub sõnnikugaas teatud kontsentratsioonis väga tuleohtlikuks ja võib plahvatada.

Gaasidega kokkupuutumise oht tekib tavaliselt sõnniku segamisel hoidlates, vedelsõnniku pumpamisel veokisse, sõnnikueemaldussüsteemi loputamisel või sõnniku segamisel laudas. Sõnnikugaasid on eriti ohtlikud, kui sisenete suletud sõnnikuhoidlasse, näiteks virtsahoidlasse, vahehoidlasse, hoidlasse või sõnnikukanalitesse. Ohtu võib põhjustada ka see, kui sõnnikueemaldusseadmed on ühendatud talu üldise kanalisatsioonisüsteemiga.

Vedel ammoniaak
Kasutades vedelat ammoniaaki, näiteks sissekündmisel, peate pöörama tähelepanu sellele, et teatud olukorras võib ammoniaagi kontsentratsioon kasvada nii suureks, et see põhjustab sissehingamisel kiire surma.

Heitgaasid ja tolm
Metsas, puukoolides ja maastikuehitusel võite puutuda kokku sisepõlemismootorite kahjulike heitgaasidega. Maastikuehitusel võite puutuda kokku tolmuga, kui lõikate kõnniteeplaate vms.

Kui puhastate aiandis pindu pärast tootmistsükli lõppu, võib puhastustööde käigus tekkida suures koguses tolmu, mis sisaldab surnud kahjureid, seeni, seeneeoseid ja kemikaalide jääke.

Biotsiidid
Kasutades biotsiide, näiteks taimekaitsevahendeid ehk pestitsiide, esineb oht, et need vahendid satuvad nahale või hingatakse sisse nende auru. Oht on eriti suur ainete segamisel ja lahjendamisel või saastunud mürgipritsi puudutamisel. Risk esineb ka pritsimisel ning pritside ja mahutite puhastamisel. Kasvuhoonetes kasutatakse mitmesuguseid taimekaitsevahendeid, eriti putukamürke ja fungitsiide ning kasvuregulaatoreid. Kemikaale kasutatakse ka muudes aiandites, puuviljakasvatusel ja metsanduses. Taimekaitsevahenditega võite kokku puutuda näiteks puudutades nendega töödeldud taimi, mulda, töövahendeid ja inventari või hingates sisse taimekaitsevahendeid sisaldavat õhku, näiteks kasvuhoones töötades.

Taimekaitsevahendid on bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad valel tarvitamisel kahjustada taimi ja inimesi. 

Puhastustööd ja desinfitseerimine
Põllumajanduses ja aiandite kasvuhoonetes kasutatakse kemikaale näiteks lautade, lüpsiseadmete, istutuslaudade, kastide jms puhastamiseks ja desinfitseerimiseks. Mõned desinfitseerimiseks kasutatavad ained ärritavad või söövitavad nahka, silmi ja hingamisteid. Teised võivad korduva l kokkupuutel põhjustada ekseemi või allergiat. Puhastamine ja desinfitseerimine võib toimuda veega või survepesuriga pestes, pritsides või kuumgaasitades.

Pange tähele, et kloori ja happeid ei tohi hoida lähestikku ega tohi tekkida võimalust neid omavahel kokku segada, et vältida klooriaurude tekkimise riski.

Formaldehüüdi lahust kasutatakse vesiviljeluses vee desinfitseerimiseks. Formaldehüüdi peetakse vähkitekitavaks aineks ja see võib tekitada ka allergiat.

Muud riskid
Esimese kahe nädala jooksul pärast sileerimist võib silosöödas tekkida süsihappegaasi ja eluohtlikke lämmastikugaase.

Laudatolm võib sisaldada ravimite jääke.

Töötades käsitööriistadega, näiteks ketaslõikuriga, võite puutuda kokku tervist kahjustava tolmuga. Keevitamisel tekib vähkitekitav keevitussuits. Enne sellise töö tegemist, mille käigus puututakse kokku keevitussuitsuga, tuleb läbida vastav väljaõpe.

Kasutage ohumärgistust ja ohutuskaarti
Teave keemilise aine omaduste kohta on esitatud selle pakendi ohumärgistusel ja ohutuskaardil (turustaja kasutusjuhendis).

Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad tooted on märgistatud erinevate ohutüüpide kaupa, vt piktogramme. Riskilaused etiketil räägivad, millise ohuga on tegemist, nt „võib põhjustada vähktõbe”, „võib sissehingamisel põhjustada allergiat”, „kahjulik kokkupuutel nahaga” jne.

ohusymbolid2_filmajakirjandusjaraamatud.JPG

GHS01 – Plahvatusohtlik;
GHS02 – Tuleohtlik;
GHS03 – Oksüdeeriv;
GHS04 – Rõhu all olev gaas;
GHS05 – Söövitav;
GHS06 – Surmav/Mürgine;
GHS07 – Kahjulik/Ärritav;
GHS08 – Terviseoht;
GHS09 – Keskkonnaoht

Probleemide lahendamine

Ohtlike kemikaalidega kokkupuutumist tuleb võimalusel vältida, tegutsedes järgmiselt.

Kokkupuute vältimiseks ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalidega on hea teada:

  • millised ained on töökohal kasutusel  või  millised tolmud või aurud võivad tööprotsessi käigus eralduda. Otsige kemikaali märgistusest ja ohutuskaardilt teavet aine ohtlikkuse kohta (NB! enne ohtlike kemikaalide või neid sisaldavate materjalide kasutamist on vaja uurida nende märgistust – ohusümboleid,  riskilauseid (R-lauseid)  ja ohutuslauseid (S-lauseid)  ning teavet kasutamisnõuete kohta)
  • tehke kindlaks, mis viisil  kemikaalide ja tolmuga kokku puututakse, näiteks kas tegemist on aurude sissehingamisega, nahakontaktiga vms;
  • hinnake, kui kaua tööpäevane  kokkupuude kestab ja kui sageli nende ainetega kokku puututakse
  • koostage töökohaspetsiifiline ohutusjuhend vastavalt kemikaalide kasutamisele ja ohutuskaardile.

Asendage ohtlikud kemikaalid
Asendage ohtlikud kemikaalid ja töömeetodid ohututega. Kasutage alati kõige vähem ohtlikku töömeetodit.

Is oleerimine ja väljatõmme 
Kui ohtlike kemikaalide ja töömeetodite kasutamine on vajalik, tuleb tööprotsess võimalikult suurel määral töökeskkonnast isoleerida. Kasvuhoonetes võib tõhus isoleerimine, tuulutamine ja ventilatsioon vähendada tolmu, kahjulike gaaside, aurude ja aerosoolidega seotud probleeme. Tööde korraldamisel eraldage eriti saastav töö nii, et teised ei peaks sellega kokku puutuma.

Ohtliku töö isoleerimiseks on võimalik kasutada kasvuhoonetes automaatpritsimist, viibides ise eemal. Kui jagada kasvuhoone väiksemateks üksusteks, saab taimi töödelda ühes üksuses, mõjutamata teisi töökohti.

Kui kemikaalidega saastumist pole võimalik vältida, tuleb saasteallikale võimalikult lähedale paigaldada tõhus ventilatsioon.

Ammoniaagisisaldust laudaõhus saab vähendada, hoides laudas puhtust, kasutades allapanu ja korralikult ventileerides.

Ventileerida ja tuulutada tuleb alati pärast ruumide puhastamist, desinfitseerimist ja taimekaitsevahendite kasutamist, eriti oluline on seda teha pärast pritsimist, survepesu ja kuumgaasitamist.

Isikukaitsevahendid
Kui ohtlike kemikaalidega kokkupuudet ei ole võimalik muul viisil, näiteks protsessi isoleerimise või ventilatsiooni abil kõrvaldada, tuleb kasutada isikukaitsevahendeid.

Taimekaitsevahendeid ette valmistades ja pritsides, survepesul ja desinfitseerimisvahenditega töötades kasutatakse kemikaalidega kokkupuutumise vältimiseks isikukaitsevahendeid, näiteks kindaid, hingamisteede kaitsevahendeid ja kaitseprille.

Pritsimise järel leidub kasvuhoones taimekaitsevahendeid veel mõnda aega nii õhus, taimedel kui ka sisseseadel. Ooteaeg, mille möödumisel võib kasvuhoonesse jälle ilma isikukaitsevahenditeta siseneda, sõltub kasutatud taimekaitsevahenditest, kasvuhoone suurusest, sisseseadest ja pritsimismeetodist. Vahendid võivad taimedel kuivada ja lenduda tolmuna ka siis, kui neid puudutatakse.

Kuni taimekaitsevahendid on taimede lehtedelt kadunud, tuleb kasutada kaitsekindaid. Kui taimi pritsitakse regulaarselt, ei pruugi nad kunagi taimekaitsevahenditest vabad olla.

Lisateave keemiliste ohutegurite kohta

Õigusaktid: sotsiaalministri määrus „Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise nõuded ning kord“.

Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008, 16. detsember 2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist.

Valik materjalide ohtlike kemikaalide kasutamise kohta on koondatud tööelu portaali keemiliste ohutegurite teemalehele.

Külastusi 3246, sellel kuul 3246

Võta ühendust

Teksti suurus

Reavahe suurus

Kontrastsus

Ligipääsetavusest

Tooelu.ee loomisel on peetud silmas, et siin avaldatav info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele inimestele.

Loe lisaks